dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Liidu algatuse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus eelnõu, suhtes

Sotsiaalministeerium · 12. detsember 2020
Viit
1.4-1.1/3166-3
Registreeritud
12. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2020
Vastutaja
Annely Salumaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)

Failid

  • 📎1.4-1.13166-3 12.12.2020 Väljaminev kiri.asice2227 KB

Sisu (failidest)

Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele 1.1. Kollektiivläbirääkimiste katvuse suurendamine (artikkel 4) – kehtib juhul, kui Eesti puhul ei arvestata töötasu alammäära kollektiivlepingut Kavandatav kollektiivlepingutega kaetuse määra sisse muudatus või meede 1.2. 1.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 1.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 1.5. Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju alavaldkond risk olulisusele MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE Eelnõu mõjutab riigiasutuse korraldust ja rahastamist, sh kulud ja tulud Sihtrühm: Sotsiaalministeerium Eelnõu järgi peavad liikmesriigid võtma keskmine keskmine väike keskmine Oluline kasutusele meetmeid, et suurendada Mõju ulatus sõltub Mõju sagedus Kuna mõjutatud on Tegevused ei pruugi anda sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada sellest, milliseid sõltub samuti vaid üks riigiasutus, tulemust. kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle tegevusi sellest, milliseid on sihtrühm väike. ning julgustada palkade üle peetavaid sotsiaalpartnerite tegevusi konstruktiivseid, sisulisi ja teadlikke suutlikkuse sotsiaalpartnerite läbirääkimisi. suurendamiseks ette suutlikkuse võetakse. suurendamiseks ette Samuti peavad liikmesriigid, kus võetakse. kollektiivläbirääkimised ei hõlma vähemalt 70 Sotsiaalpartnerite % tööjõust, töötama välja tegevuskava suutlikkuse Kui eesmärk on kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. suurendamine võib tõsta Euroopa Komisjoni kollektiivlepinguteg Meetmel on otsene mõju täpsustuste kohaselt a kaetus vähemalt Sotsiaalministeeriumile, mille vastutuseks sisaldada näiteks 70%-ni töötajatest, saab meetmete kasutuselevõtt. rahalise või tehnilise on mõju sagedus toe, vastastikuse regulaarne. Sotsiaalministeeriumi jaoks kaasneb sellega õppimise, heade nii muutusi töökorralduses (uute ülesannete tavade vahetamise Tegevuskava lisandumine) kui ka kulusid sõltuvalt sellest, või kvalifitseeritud koostamine on milliseid meetmeid sotsiaalpartnerite koolituse ja ühekordne tegevus, suutlikkuse suurendamiseks kasutusele nõustamise kuid selle üle võetakse. pakkumist. vaatamine ja selles ettenähtud 1 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Kuna tööelu-uuringu andmetel oli 2015. aastal Kuna eelnõu eeldab tegevuste kollektiivlepinguga kaetud 19% töötajatest, Sotsiaalministeeriumi elluviimine on lisandub ka ülesanne koostada tegevuskava lt senisest suuremat regulaarne. kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. panustamist kollektiivläbirääkimis te edendamisesse ja tõenäoliselt uute meetmete väljatöötamist selle jaoks, võib muudatusega kaasneda mõningaid kohanemisraskusi, mistõttu on mõju ulatus keskmine. SOTSIAALNE MÕJU Eelnõu mõjutab töösuhteid Sihtrühm: töötajad Eelnõu tulemusel peaks tõusma töötajate keskmine väike keskmine väike oluline osakaal, kelle töötingimused on kaetud Sotsiaalpartnerite Kollektiivläbirääki 2015. aastal olid Riigi poolt koostatud kollektiivlepinguga. Kollektiivlepingutega suutlikkuse mised on pigem tööelu-uuringu tegevuskava täitmise kaetus mõjutab miinimumpalkasid kaudselt suurendamisega võib harv sündmus. andmeil 19% vajadus võib viia läbi selle mõju üldiselt palgaläbirääkimistele. kaasneda uusi töötajate olukorrani, kus Euroopa Komisjon toob mõjuanalüüsis välja, tegevusi töötingimused kollektiivläbirääkimisi et kõrgem kollektiivlepingutega kaetus on kollektiivläbirääkimis määratud viiakse läbi seotud kõrgemate palkadega ja väiksema tes osalevatele kollektiivlepingus. poolkohustuslikus korras. madalapalgaliste osakaaluga riigis. töötajatele, millega ei Sellele lisaks ei kaasne olulisi teadnud 28% Tööelu-uuringu andmetel eelistas 2015. aastal kohanemisraskusi. töötajatest, kas nende 76% töötajatest töötasu läbirääkimisi pidada töötingimused on individuaalselt, 19% töökohal koos Riigi suurem kollektiivlepinguga kaastöötajatega ja 5% ametiühingu abil. Seega tähelepanu määratud. Teadmatus on Eesti töötajate valmisolek kollektiivselt kollektiivläbirääkimis oli kõrgeim noorte töötasu üle läbirääkimisi pidada madal. tele võib töötajate töötajate seas (15–24- seas tõsta huvi 2 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele kollektiivläbirääkimis aastastest töötajatest te vastu. Sellega võib ei teadnud seda 43%). kaasneda muudatusi sihtrühma jaoks, aga Muudatuse tulemusel mitte võib tõusta töötajate kohanemisraskusi. osakaal, kelle töötingimused on kollektiivlepinguga kaetud. Sihtrühm: tööandjad Eelnõu tulemusel peaks tööandjate seas keskmine väike väike väike Väheolulin suurenema võimekus ja huvi töötajatega Sotsiaalpartnerite Kollektiivläbirääki 2015. aastal oli Riigi poolt koostatud e kollektiivläbirääkimisi pidada. suutlikkuse mised on pigem tööelu-uuringu tegevuskava täitmise suurendamisega võib harv sündmus. kohaselt vajadus võib viia Kuna kollektiivleping on vabatahtlik kaasneda uusi kollektiivleping olukorrani, kus kokkulepe töösuhte osapoolte vahel, sõltub tegevusi olemas 4%-s kollektiivläbirääkimisi selle olemasolu suurel määral sellest, kui kollektiivläbirääkimis organisatsioonidest viiakse läbi oluliseks töösuhte osapooled seda peavad. i pidavatele (2009. aastal 6%-s). poolkohustuslikus korras. 2015. aasta tööelu-uuringust selgus, et tööandjatele, millega kollektiivlepinguga organisatsioonidest peab ei kaasne olulisi 66% töötajatega töötingimuste kokkuleppimist kohanemisraskusi. kollektiivselt pigem või väga oluliseks, ülejäänud organisatsioonidest peab Riigi suurem kollektiivseid kokkuleppeid oluliseks vaid tähelepanu 16% (2009. aastal veel 22%). Seega on kollektiivläbirääkimis tööandjate huvi kollektiivläbirääkimiste vastu tele võib tööandjate hetkel madal. seas tõsta huvi kollektiivläbirääkimis te vastu. Sellega võib kaasneda muudatusi sihtrühma jaoks, aga mitte kohanemisraskusi. Eelnõu mõjutab sugudevahelisi suhteid Sihtrühm: naistöötajad 3 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele väike väike keskmine väike Kollektiivlepingutega katvuse suurendamise Mõju ulatus sõltub Kollektiivläbirääki Naised moodustasid Ebasoovitavate mõjude tulemusel võib väheneda sooline palgalõhe. sellest, mil määral mised on pigem tööjõu-uuringu riski ei tuvastatud Väheolulin kollektiivlepingute harv sündmus andmetel kõigist e Rahvusvahelistes uuringutes on välja toodud, sõlmimine suureneb. palgatöötajatest 2019. et sooline palgalõhe kipub olema väiksem aastal 50,6%. töökeskkondades, kus toimuvad kollektiivsed Kuna soolisel läbirääkimised – kollektiivsete läbirääkimiste palgalõhel on palju roll seisneb palgastruktuuri üldises erinevaid põhjuseid, ühtlustamises ning ka diskrimineerimise on vastases käitumises.1 kollektiivlepingutega kaetuse määra suurendamisel tõenäoliselt kokkuvõttes tagasihoidlik mõju soolisele palgalõhe vähendamisele. 3.1. Meetmete kehtestamine seadusjärgse miinimumpalga piisavuse tagamiseks (artikkel 5) – kehtib juhul, kui Eesti loetakse seadusjärgse miinimumpalgaga riigiks Kavandatav muudatus või meede 3.2. 3.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 3.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 3.5. Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju alavaldkond risk olulisusele SOTSIAALSED MÕJUD Eelnõul on mõju töösuhetele Sihtrühm: töötajad keskmine keskmine keskmine keskmine oluline 1 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2010-Sooline-palgalohe-kirjandus.pdf 4 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Eelnõu järgi tuleb seadusjärgse Muudatus võib Muudatused töötasus Maksu- ja tolliameti Juhul kui miinimumpalk miinimumpalga puhul panna paika mõjutada töötajate mõjutavad töötajat palgaväljamaksete tõuseb tööandjate jaoks kriteeriumid, mille järgi miinimumpalka töötingimusi regulaarselt. statistika kohaselt liiga kiiresti, võivad kujundatakse ja ajakohastatakse. Need peaksid märkimisväärselt, teenis täpselt tööandjad hakata hõlmama vähemalt miinimumpalga ostujõudu, kuid ei tekita miinimumpalka töölepingu asemel brutopalkade üldist taset ja jaotust, kohanemisraskusi. 2020. aasta jaanuar- eelistama muude VÕS brutopalkade kasvumäära ja tööviljakuse oktoober kuus lepingute alusel arengut. Seadusjärgse miinimumpalga keskmiselt 14 200 madalapalgaliste töötajate piisavuse hindamisel tuleks kasutada täiskoormusega palkamist. rahvusvahelisi võrdlusväärtusi (50% töölepingulist keskmisest palgast ja 60% mediaanpalgast). töötajat, Samuti võib suureneda moodustades deklareerimata töötamine. See meede edendab õiglaseid töötingimusi ja kõigist vähendab sissetulekute ebavõrdsust. täiskoormusega Mõlemal juhul väheneb töölepinguga madalapalgaliste töötajate 2019. aastal oli töötasu alammäär 540 eurot, töötajatest 3,3% kaitstus töösuhtes. moodustades keskmisest brutokuupalgast (2019. aastal 4,0% 38,4% ja mediaanpalgast 47,2%2. Aastatel ja 2018. aastal Miinimumpalga kiire tõus 2013-2020 on alampalk tõusnud aastas 4,8%). võib mõjuda negatiivselt keskmiselt 9,2%. Kui sama tõus jätkuks taas osaajaga töötamisele. alates 2022. aastast, jõuaks töötasu alammäär Kuni 60% Tööandjal on kohustus 50%-ni keskmisest palgast aastal 2026, mil mediaanpalgast töölepinguga töötaja eest Rahandusministeeriumi 2020. aasta suvise teeninud töötajad maksta sotsiaalmaksu prognoosi järgi on keskmine brutokuupalk moodustasid vähemalt eelmise aasta 1749 eurot ja töötasu alammäär 9,2% aastase tööjõu-uuringu töötasu alammääralt (v.a. tõusu puhul 905 eurot. 60%-ni mediaanpalgast andmetel 2019. erisused3). Kui töötasu võiks samadel alustel prognoosi järgi jõuda aastal kõigist alammäär tõuseb näiteks miinimumpalk aastal 2025. täiskoormusega 50%-ni keskmisest palgast, töölepinguga tähendab see tööandja 2017. aastal leppisid tööandjad ja töötajatest 16,6%. jaoks, et suurel osal ametiühingud kokku läbirääkimiste töökohtadest muutub raamistikus, mille kohaselt sõltub töötasu Miinimumpalga osakoormusega töö alammäära tõstmine prognoositavast tõstmisel olulisel võimaldamine liiga tööviljakusest (SKT hõivatu kohta määral on mõju kulukaks (võrreldes püsivhindades), reaalsest majanduskasvust ja suurema osa täiskoormusega tööga). 2 Statistikaameti andmetel olid 2019. aastal keskmine brutokuupalk 1407 eurot ja mediaanpalk 1143 eurot. 3 Tööandja ei pea minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustust täitma, kui töötaja saab riiklikku pensioni, kasvatab alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last, on õpilane või üliõpilane, on olnud enne tööle asumist aasta jooksul vähemalt kuus kuud töötuna arvel või on tööl lühendatud tööajaga (7- kuni 17-aastased töötajad ja haridustöötajad). 5 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele keskmisest brutokuupalgast (alampalk ei lange töötajate palkadele, alla 40% keskmisest). Lähtudes Eesti Panga mis miinimumpalga 2020. aasta suvisest majandusprognoosist kuni tõstmise järel üle 2022. aastani, tõuseks töötasu alammäär 2022. vaadatakse. aastal nende kriteeriumite järgi tõenäoliselt siiski vähem kui 9,2% ning ei pruugi seega 2026. aastal jõuda 50%-ni keskmisest palgast. Rahandusministeerium on miinimumpalga tõusuks aastatel 2022-2024 prognoosinud keskmiselt 3,7% aastas (suvi 2020 prognoos). Eelnõul on mõju tööturule Sihtrühm: töötajad Miinimumpalga kiire tõstmine võib suur suur keskmine keskmine oluline suurendada töötust. Euroopa Komisjoni Nende jaoks, kes Hõivestaatuse muutus Euroopa Komisjoni Miinimumpalga kiire mõjuanalüüsis on Eesti puhul prognoositud, et liiguvad töötusesse ja mõjutab inimest prognoosi järgi jääb tõstmise järel võib osa alampalga kehtestamine tasemel 60% ka neile, kes liiguvad igapäevaselt. Eestis töötuks 1% madalapalgalistest jääda mediaanpalgast viiks töötuse 1% kasvuni. mitteaktiivsusest töötajatest. töötuks (Komisjoni 2020. II kvartalis töötas töölepingu alusel tööturule, on mõju hinnangul 1% 539 700 isikut, neist 1% oleks 5 400 isikut. märkimisväärne ning Majanduslanguse töötajatest). Mõju võib eeldab sihiteadlikku tingimustes võib olla lühiajaline (töötuks Töötus võib ajutiselt kasvada ka nende arvelt, kohanemist. miinimumpalga tõus jäänud isik osaleb kes hetkel on mitteaktiivsed. Kõrgem tuua kaasa täiendõppes ning leiab alampalk võib osutuda stiimuliks liikuda prognoositust uue töökoha) või mitteaktiivsusest tööturule. Juhul kui isik kohe suurema töötuse, pikaajaline (isik ei suuda tööd ei leia, võib ta esmalt liikuda kuna tööandjatel on uut tööd leida ning liigub mitteaktiivsusest töötusesse. Töö leidmise raskem suurenenud mitteaktiivsusesse). korral liigub mitteaktiivne hõivesse ning selle tööjõukulusid katta. läbi töötajate arv kasvab. Mitteaktiivsusest Töö võib ka kaotada osa Miinimumpalga tõus võib vähendada tööturule liikuvate madalapalgalistest madalapalgaliste töötajate stiimuleid liikuda isikute arvu on raske osaajaga töötajatest, kelle teise regiooni tööle. Madalad palgad prognoosida. Kokku töötasult sotsiaalmaksu suurendavad tööjõu liikuvust madalama oli 2019. aastal maksmine muutub palgaga riikidest kõrgema palgaga riikidesse, mitteaktiivseid tööandja jaoks liiga eriti madalapalgaliste töötajate ja noorte seas. isikuid 278 400. kulukaks. 6 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Piisavad miinimumpalgad võivad neid trende muuta. Mõjutatud on tõenäoliselt üle 5% Eesti täisealistest elanikest, kuid alla 50%, mistõttu on sihtrühma suurus keskmine. Eelnõul on mõju sugudevahelistele suhetele Sihtrühm: töötavad naised keskmine keskmine keskmine keskmine Oluline Kuna madalapalgaliste seas on enam naisi kui Muudatus võib Miinimumpalga Naised moodustasid Kuna naised mehi, mõjutab miinimumpalga piisavuse mõjutada sihtrühma piisavuse tagamisel tööjõu-uuringu moodustavad suurema tagamine ka soolist palgalõhet. toimimist, kuid ei on soolisele andmetel kõigist osa miinimumpalgaga tekita palgalõhele palgatöötajatest 2019. töötajatest, võivad nemad Tööjõu-uuringu andmetel oli 2019. aastal kuni kohanemisraskusi. regulaarne mõju. aastal 50,6%. olla ka enam mõjutatud 60% mediaanpalgast (686 eurot) teeninud sellest, kui tööandjad täistööajaga töölepinguga töötajatest 63,4% Töötasu kuni 60% liiga kõrgete naised. mediaanpalgast teenis tööjõukulude tõttu tööjõu-uuringu töökohti koondama Täpselt töötasu miinimumi (540 eurot) andmetel peavad. teeninud töötajatest oli Maksu- ja Tolliameti naistöötajatest 22,5% andmetel aga 2019. aastal vaid 44,9% naised. (täistöökoormus, Miinimumpalga kiire Statistikat võivad aga mõjutada isikud, kes töölepinguga), tõus võib mõjuda oma ettevõttes maksavad endale täpselt meestest võrdluseks negatiivselt osaajaga miinimumpalga suurust väljamakset. 12,0%. töötamisele, kuna tööandjal on kohustus Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on töölepinguga töötaja eest hinnatud, et alampalga tõus 60%-ni maksta sotsiaalmaksu mediaanpalgast vähendaks Eestis palgalõhet vähemalt eelmise aasta ca 7%. töötasu alammääralt (v.a. erisused). Osakoormusega töötamine on aga enam 7 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele levinud naiste seas – tööjõu-uuringu järgi töötas 2019. aastal töölepingu alusel osakoormusega 16,0% naistest ja 6,4% meestest. Seega võib osakoormusega töökohtade kaotamine mõjutada enam just naisi. MAJANDUSLIK MÕJU Eelnõul on mõju leibkondade toimetulekule Sihtrühm: töötajad keskmine keskmine keskmine väike Oluline Eelnõu mõjutab madalapalgaliste töötajate vaesust ning tarbimiskäitumist. Muudatus võib Sissetuleku Kuni 60% Kuna tööjõukulude mõjutada suurenemisest mediaanpalgast suurendamine võib Vaesusest on rohkem ohustatud mittetöötavad madalapalgaliste tingitud mõju teeninud töötajad kaudselt tõsta ka ja madalama sissetulekuga inimesed. Ehkki töötajate toimetulekut toimetulekule on moodustasid tööjõu- hindasid, võib see töötamine vähendab vaesusesse langemise märkimisväärselt, kuid regulaarne. uuringu andmetel omakorda negatiivselt riski, ei kindlusta töökoha olemasolu ei tekita 2019. aastal kõigist mõjutada automaatselt toimetulekut tagavat sissetulekut. kohanemisraskusi. täiskoormusega madalapalgalise Statistikaameti andmetel elas 2018. aastal töölepinguga töötajaga leibkondade suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu töötajatest 16,6%. toimetulekut. ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 573 eurot. Töötasu alammäära suurus oli 2018. Suhtelises vaesuses aastal 500 eurot. Seega elasid miinimumpalga elas 2018. aastal 8% teenijad, kelle ainus sissetulekuallikas oli palk, palgatöötajatest. suhtelises vaesuses. 2018. aastal elas suhtelises vaesuses 10% töötavatest inimestest (palgatöötajatest 8% ja ettevõtjatest 28,4%) . Absoluutse vaesuse piiriks (arvestuslik elatusmiinimum) oli samal aastal 215 eurot. Absoluutses vaesuses elas 1,5% töötavatest isikutest (palgatöötajatest 0,6% ja ettevõtjatest 9,3%) . 8 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Kui töötasu alammäär tõuseks alates 2022. aastast 9,2% aastas, siis alates 2023. aastast oleks miinimumpalk eeldatavalt kõrgem kui suhtelise vaesuse piir (miinimumpalk oleks 696 eurot ja suhtelise vaesuse piir 685 eurot). Rahandusministeerium on miinimumpalga tõusuks aastatel 2022-2024 prognoosinud keskmiselt 3,7% aastas. Sellisel juhul ei ületa ka 2024. aastal miinimumpalk prognoositud suhtelise vaesuse piiri (miinimumpalk oleks 651 eurot ning suhtelise vaesuse piir 711 eurot). Muudatused miinimumpalgas suurendavad tarbimist perekondades, kus on madalapalgaline töötaja. Suureneb nende kasutatav sissetulek ning sealjuures ka tarbimine, kuna madalama sissetulekuga isikud kulutavad enamasti kogu oma sissetuleku ära. Eelnõul on mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Sihtrühm: tööandjad suur keskmine keskmine keskmine Oluline Miinimumpalga piisavuse tagamise raamistik panustab paremasse ärikeskkonda, vähendades Miinimumpalga Tööjõukulud 2014. aasta Eesti Negatiivne mõju ebakindlust ettevõtete jaoks nende tulevaste märkimisväärne tõus mõjutavad Panga ja TNS Emor tööandjatele võib olla kulude osas tööjõule. See võimaldab eeldab tööandjatelt tööandjaid küsitlusuuringust suurem majanduslanguse ettevõtetel paremini planeerida oma sihiteadlikku regulaarselt. selgus, et tingimustes, kui investeeringuid ja tootlikkust. kohanemist. miinimumpalga 11% ettevõtete, iseäranis tõus sama aasta teenindussektori Kõrgem miinimumpalk tõstab potentsiaalsete alguses mõjutas kasumipuhvrid on töötajate jaoks töötamise stiimuleid, mistõttu mingil viisil 18,3% õhenenud, vähendades võib töötajate palkamine muutuda lihtsamaks, ettevõtetest. ettevõtete võimet samuti võib väheneda tööjõuvoolavus. Olenevalt sellest, mis suuremat palgakulu tempos absorbeerida. Samas ei 9 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Kuna väikeettevõtted palkavad suurema osa miinimumpalk toeta nõrk sise- ja miinimumpalga saajatest, on nemad tõuseb, võib eelnõust välisnõudlus tööjõukulu muudatustest miinimumpalgas enam mõjutatud ettevõtete kasvu mõju mõjutatud. Maksu- ja Tolliameti andmetel osakaal olla suurem edasikandmist töötas 2019. aastal täpselt miinimumpalka või väiksem. hindadesse. saanud täiskoormusega töötajatest 62,4% tööandja juures, kus oli alla 10 töötaja Järsk tööjõukulu kasv (võrdluseks, kõigist täiskoormusega muudaks osad madala töötajatest töötas sellise tööandja juures tootlikkusega ettevõtted 15,9%). Tööjõu-uuringu andmetel töötas kuni kahjumlikuks, olles 60% mediaanpalgast saanud täiskoormusega seega sunnitud turult töötajatest kuni 10 töötajaga ettevõttes 33,1% väljuma. (kõigist töötajatest 20,6%). Mõju tegevusalade lõikes on samuti erinev, sõltudes sellest, kui palju tegevusalal madalapalgalisi töötajaid töötab. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas täpselt miinimumpalga saajatest 2019. aastal 17,8% hulgi- ja jaekaubanduses, 12,5% ehituses, 11,5% veonduses ja laonduses ja 10,3% töötlevas tööstuses (teistel tegevusaladel töötas alla 10% miinimumpalga saajatest). Miinimumpalga piisavuse tagamine toob kaasa suuremad tööjõukulud ettevõtete jaoks, kõrgemad hinnad ning vähenenud kasumi. Viimased kaks sõltuvad sellest, kas ettevõtted suunavad suurenenud kulud edasi tarbijale läbi hinnatõusu, vähendavad kulusid muus valdkonnas või suurendavad tööjõu tootlikkust. 2014. aastal Eesti Panga ja TNS Emor koostöös ettevõtete seas läbiviidud uuringus selgus, et aasta alguses toimunud alampalga 11% muutuse tulemusel ütles ainult 0,7% ettevõtjatest, et nad pidid selle tõttu töötajaid koondama. Miinimumpalga tõus takistas ka 10 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele uute töökohtade loomist: 2,8% ettevõtetest ei saanud uusi töökohti luua ning 1,6% jättis vabad kohad täitmata. Sama uuringu järgi parandas 12% tööandjatest tootlikkust organisatsiooniuuendustega, 11,4% protsessiuuenduste tegemisega ja 11% tänu toodete kvaliteedi parandamisele või sortimendi uuendamisele. 8,5% ettevõtetest pidi miinimumpalga suurenemise tõttu tõstma toodete hindu ning ligikaudu sama paljud (8,3% ettevõtetest) pidid vähendama kulusid, mis polnud tööjõuga seotud. Kokku reageeris 18,3% ettevõtetest alampalga tõusule mingil küsitluses väljapakutud viisil: tõstis toodete hindu, jättis uued ametikohad loomata, vms. MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE Eelnõu mõjutab riigiasutuse korraldust Sihtrühm: Sotsiaalministeerium keskmine väike väike väike Väheolulin e Mõju ulatus sõltub Organi loomine ja Mõjutatud on üks Ebasoovitavate mõjude Eelnõu järgi peavad liikmesriigid looma sellest, kuidas selline miinimumpalga riigiasutus. riski ei tuvastatud. nõuandva riikliku organi, mis nõustab riiki organ luuakse. tõstmisega seotud miinimumpalgaga seotud küsimustes. Sellega Tõenäoliselt ei kaasne küsimuste võib kaasneda täiendavaid kohustusi sellega arutamine on Sotsiaalministeeriumi jaoks. Sotsiaalministeeriumi ebaregulaarsed jaoks sündmused. kohanemisraskusi. Eelnõu mõjutab avaliku sektori rahastamist, sh kulud ja tulud 11 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Sihtrühm: Rahandusministeerium väike keskmine keskmine väike Oluline Miinimumpalga tõusul peaks olema väike Miinimumpalga Miinimumpalga Valitsussektori Varimajandus positiivne mõju riigieelarvele, tingituna tõusuga ei kaasne tõusu mõju avaliku positsioon mõjutab (ümbrikupalkade suuremast maksutulust ja vähenenud kulust vajadust kohanemisele sektori avalikku sektorit maksmine) võib toetustele/hüvitistele. suunatud tegevusteks. rahastamisele on laiemalt. mõnevõrra kasvada, regulaarne. mis vähendab Rahandusministeerium on miinimumpalgaks maksulaekumist. prognoosinud 2022. aastal 591 eurot, 2023. aastal 626 eurot ja 2024. aastal 651 eurot ehk keskmiselt 3,7% aastas. Kui miinimumpalk peaks tõusma kiiremas tempos (9,2% aastas) ning jõuab 2026. aastaks 50%-ni keskmisest palgast, on sellel Rahandusministeeriumi hinnangul täiendav positiivne mõju valitsussektori positsioonile – 2022. aastal +4,4 mln eurot, 2023. aastal +5,9 mln eurot ja 2024. aastal +9,2 mln eurot. Mõju valitsussektori positsioonile arvestab riigi täiendavate tööjõukulude, vanemapuhkuse skeemi kulu ning täiendava maksulaekumisega erasektorist. Miinimumpalga tõus on positiivse mõjuga, kuna riigi palgal olevaid alampalgaga töötajaid on vähe võrreldes erasektoriga. Sihtrühm: kohalikud omavalitsused väike keskmine keskmine väike Oluline Eelnõu võib kaasa tuua kohalike omavalitsuste Muudatuste mõju Miinimumpalga Kohalikud Kiire miinimumpalga makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kuid ulatust ei ole võimalik tõusu mõju omavalitsused tõus võib kohalike ka näiteks lasteaiatasude tõusu, kui kohalik täpselt hinnata. kohalikele moodustavad omavalitsuste kulud omavalitsus on need sidunud töötasu Lähtuvalt kohaliku omavalitsustele on märkimisväärse osa miinimumpalgaga alammääraga. omavalitsuse regulaarne. kogu avalikust seotud autonoomia sektorist. toetustele/hüvitistele põhimõttest on 12 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele kohalikud tõsta planeeritust omavalitsused oma oluliselt kõrgemaks. tegevuses iseseisvad ning nende pakutavate hüvitiste ning toetuste maht on erinev. Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusamet väike keskmine väike väike Väheolulin e Muutused miinimumpalgas mõjutavad Puudub vajadus Mõju Mõjutatud on üks Kiire miinimumpalga Sotsiaalkindlustusameti rahastamist ning kohanemisele suunatud sotsiaalkindlustuse riigiasutus. tõus võib tegevusteks. kulude ja tuludele Sotsiaalkindlustusameti toetuste/hüvitiste maksmist. on regulaarne. kulud miinimumpalgaga Suuremad tööjõukulud toovad kaasa suurema sotsiaalmaksu (sh pensionikindlustusmakse) seotud laekumise. Pensionikindlustuse rahastamist toetustele/hüvitistele (peamiselt mõjutab ka sotsiaalmaksu miinimumkohustus, vanemahüvitisele) tõsta mis on võrdne eelmise aasta töötasu planeeritust oluliselt alammääraga. See tähendab, et 2020. aastal kõrgemaks. peavad nii tööandjad iga töötaja puhul kui ka FIE-d vähemalt 540 euro pealt kuus tasuma sotsiaalmaksu (v.a. erisused). Töötasu alamäära tõusmise korral suurenevad minimaalne vanemahüvitis ning minimaalne isapuhkuse ja emapuhkuse tasu suurus. Hinnanguliselt suurenevad vanemapuhkuse skeemi kulud võrreldes RAM alampalga prognoosi stsenaariumiga 2022. aastal 1,5 mln eurot, 2023. aastal 3,1 mln eurot ja 2024. aastal 5,1 mln eurot. Samuti mõjutab see hoolduspuhkuse ja lapsepuhkuse tasu maksmist, mille päevamäär arvutatakse jooksva aasta töötasu alammäära alusel. 13 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Sihtrühm: Haigekassa Muutused miinimumpalgas mõjutavad väike keskmine väike väike Väheolulin Haigekassa kulusid ja tulusid. Puudub vajadus Mõju Haigekassa Mõjutatud on üks Kiire miinimumpalga e kohanemisele suunatud kulude ja tuludele riigiasutus. tõus võib Haigekassa Suuremad tööjõukulud toovad kaasa ka tegevusteks. on regulaarne. kulud suurema sotsiaalmaksu (sh miinimumpalgaga ravikindlususmakse) laekumise. seotud hüvitistele tõsta planeeritust oluliselt Ravikindlustuse rahastamist mõjutab ka kõrgeks. sotsiaalmaksu miinimumkohustus, mis on võrdne eelmise aasta töötasu alammääraga. Töötasu alammääraga on seotud ajutise töövõimetuse hüvitised, mis ei tohi olla madalamad, kui töötasu alammäära ja arvu 30 jagatis. Sihtrühm: Töötukassa väike keskmine väike väike Väheolulin Puudub vajadus Mõju Töötukassa Mõjutatud on üks Kiire miinimumpalga e kohanemisele suunatud kulude ja tuludele riigiasutus. tõus võib Töötukassa Muutused miinimumpalgas mõjutavad tegevusteks. on regulaarne. kulud Töötukassa kulusid ja tulusid. miinimumpalgaga seotud Suuremad tööjõukulud toovad kaasa ka toetustele/hüvitistele suurema töötuskindlustusmakse laekumise. tõsta väga kõrgeks. Töötasu alammääraga on seotud töötuskindlustuse miinimummäär, töötutoetus, palgatoetus, piirkondlik töökoha loomise toetus ja tööpraktika juhendamisel juhendamistasu päevamäär. Samuti tasub Töötukassa sotsiaalmaksu registreeritud töötu eest eelmise aasta töötasu alammääralt ning hüvitab tööandjale töötava vähenenud 14 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele töövõimega inimese eest sotsiaalmaksu eelmise aasta töötasu alammääralt. 4.1. Erisuste ja miinimumpalgast mahaarvamiste kehtestamise õiguse piiramine (artikkel 6) – kehtib juhul, kui Eesti loetakse seadusjärgse miinimumpalgaga riigiks Kavandatav muudatus või meede 4.2. 4.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 4.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 4.5. Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju alavaldkond risk olulisusele Eelnõu järgi tuleb liikmesriikidel piirata miinimumpalga määrade erisusi ning nende ajalist kohaldamist ja ulatust, samuti seadusjärgsest miinimumpalgast mahaarvamisi, millega vähendatakse töötaja töötasu miinimumpalgast madalamale tasemele. Eestis ei ole miinimumpalgale kehtestatud erisusi. Samuti ei saa Eestis isiku sissetulekut kinni pidada, kui see ei ületa töötasu alammäära suurust. Seega ei tuvastatud muudatusel mõju. 5.1. Sotsiaalpartnerite kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kujundamisse ja ajakohastamisse (art 7) – kehtib juhul, kui Eesti loetakse seadusjärgse Kavandatav miinimumpalgaga riigiks muudatus või meede 5.2. 5.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 5.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 5.5. Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju alavaldkond risk olulisusele Eelnõu järgi võtavad liikmesriigid kasutusele vajalikud meetmed, et tagada sotsiaalpartnerite õigeaegne ja tõhus kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisse ja ajakohastamisse, sealhulgas artiklis 5 nimetatud nõuandvas organis osalemise kaudu. Selles nõutakse, et liikmesriigid kaasaksid sotsiaalpartnerid artiklis 5 osutatud kriteeriumide määratlemisse, miinimumpalga ajakohastamisse, artiklis 6 osutatud erisuste ja mahaarvamiste kindlaksmääramisse ning andmete kogumisse ja asjaomases valdkonnas uuringute tegemisse. 15 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele Artiklis ette nähtud meede on tihedalt seotud artiklitega 4 ja 5, mille mõjusid on hinnatud eespool. 6.1. Töötajate juurdepääsu parandamine seadusjärgse miinimumpalga kaitsele (art 8) – kehtib juhul, kui Eesti loetakse seadusjärgse miinimumpalgaga riigiks Kavandatav muudatus või meede 6.2. 6.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 6.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 6.5. Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju alavaldkond risk olulisusele MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE Eelnõul on mõju riigiasutuse korraldusele ja rahastamisele, sh kulud ja tulud Sihtrühm: Tööinspektsioon Eelnõu järgi võtavad liikmesriigid koostöös keskmine keskmine Väike Väike Oluline sotsiaalpartneritega kasutusele vajalikke Mõju ulatus sõltub Töösuhete Mõjutatud on üks Ebasoovitavate mõjude meetmeid, et tagada töötajatele tegelik sellest, mil määral järelevalve riigiasutus. riski ei tuvastatud. juurdepääs seadusjärgse miinimumpalga tuleb järelevalvet läbiviimine toimub kaitsele. Nõutavad meetmed hõlmaksid võrreldes praegusega regulaarselt. eelkõige kontrolli ja kohapealse kontrolli suurendada. süsteemi tugevdamist, suuniseid Järelevalve täitevasutustele ning töötajatele piisava teabe suurendamisel andmist kohaldatavate seadusjärgsete kaasneb miinimumpalkade kohta. Tööinspektsiooni jaoks täiendavat Järelevalve suurendamisel on otsene kulu töökoormust ja Tööinspektsioonile (võib kaasa tuua vajaduse kulusid, kuid ei teki töötajate arvu suurendada, mis eeldab kohanemisraskusi. lisarahastust). Aastatel 2016-2020 on Tööinspektsioon töösuhete järelevalvet teinud kokku 1581 ettevõttes, neist töötasu alammäära rikkumine tuvastati 198 ettevõttes (12,5% kontrollitud ettevõtetest). Alammäära rikkumisega ettevõtete osakaal kontrollitud ettevõtetest 16 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele varieerub aasta-aastalt märkimisväärselt – aastal 2017 tuvastati selline rikkumine 7,7%-s ettevõtetest, aastal 2020 aga 22,0%-s. Sõidukijuhtide kontrolle on aastatel 2016- 2020 läbi viidud 645, töötasu rikkumisi on avastatud 19 (2,9%). Sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet Töötasu alammäära järelevalve suurendamise keskmine keskmine väike väike Oluline nõue võib mõjutada ka Maksu- ja Tolliametit, Mõju ulatus sõltub Deklareerimata töö Mõjutatud on üks Ebasoovitavate mõjude mis tegeleb samuti deklareerimata töö sellest, mil määral järelevalve riigiasutus. riski ei tuvastatud. järelevalvega. tuleb järelevalvet läbiviimine toimub võrreldes praegusega regulaarselt. Maksu- ja Tolliamet viib läbi maksukontrolle suurendada. ettevõtetes, mille esitatud registriandmetes Järelevalve esineb olulisi puudujääke. suurendamisel Ümbrikupalgateemaliste kontrollide arv on kaasneb Maksu- ja viimasel kahel aastal oluliselt tõusnud – kui Tolliameti jaoks 2018. aastal viidi läbi 303 kontrolli, siis 2019. täiendavat aastal kasvas kontrollide arv 612-ni ning 2020. töökoormust ja aastal (26.11 seisuga) 931-ni. kulusid, kuid ei teki kohanemisraskusi. Samuti teeb Maksu- ja Tolliamet kontrollkäike ettevõtete tegevuskohta kontrollimaks töötamise registri korrektset täitmist. 2018. aastal kontrolliti 6270 ettevõtet, 2019. aastal 5697 ettevõtet ja 2020. aastal (26.11 seisuga) 3668 ettevõtet. Registreerimata töötajate osakaal neis ettevõtetes on viimasel kolmel aastal jäänud 4-5% juurde. Järelevalve suurendamisel on otsene kulu Maksu- ja Tolliametile (võib kaasa tuua vajaduse töötajate arvu suurendada, mis eeldab lisarahastust). Samas võib see kaasa tuua ka suurema maksulaekumise, kui 17 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele järelevalve tugevdamise tulemusel deklareerimata töötamine väheneb. Sihtrühm: Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium keskmine väike väike väike Väheolulin Eelnõuga võib kaasneda Muudatusega Suuniste Mõjutatud on kaks Ebasoovitavate mõjude e Sotsiaalministeeriumile ja kaasneb töökoormuse koostamine on riigiasutust. riski ei tuvastatud. Rahandusministeeriumile kohustus koostada ajutine suurenemine, ühekordne tegevus. suuniseid täitevasutustele (Tööinspektsioon, kuid ei kaasne Maksu- ja Tolliamet), et tagada töötajatele kohanemisraskusi. tegelik juurdepääs seadusjärgse miinimumpalga kaitsele. MAJANDUSLIK MÕJU Eelnõul on mõju ettevõtete tegevusele Sihtrühm: tööandjad väike keskmine keskmine väike Oluline Parem järelevalve miinimumpalga maksmise Ei kaasne muutusi Järelevalve Mõjutatud tööandjate Ebasoovitavate mõjude osas omab positiivset mõju nendele sihtrühma toimimises läbiviimine toimub osakaalu on raske riski ei tuvastatud. ettevõtetele, kes alampalga nõudeid täidavad, ega regulaarselt, hinnata, kuid kuna vähendab nõuetele mittevastavate kohanemisraskusi. mistõttu võiks selle tõenäoliselt jääb see ettevõtete ebaseaduslikku kulueelist. mõju konkurentsile vahemikku 5%-50%. olla samuti regulaarne. SOTSIAALNE MÕJU Eelnõul on mõju töösuhetele Sihtrühm: Töötajad keskmine keskmine väike väike Oluline Tugevam järelevalve toob kaasa selle, et rohkem inimesi on de facto kaitstud piisava Parem Järelevalve Konjuktuuriinstituudi Ebasoovitavate mõjude miinimumpalgaga. See on oluline, kuna miinimumpalga läbiviimine toimub 2019. aasta riski ei tuvastatud. vastasel juhul võib miinimumpalkade tõstmine kaitse võib mõjutatud regulaarselt, varimajanduse viia deklareerimata töö suurenemiseni. töötajate jaoks tuua mistõttu võiks selle raportis on välja 18 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele kaasa muutusi mõju sihtrühmale toodud, et küsitluse töösuhtes, kuid mitte olla samuti andmeil sai 2019. kohanemisraskusi. regulaarne. aastal ümbrikupalka 5–8% töötajatest (sama, mis 2018. aastal). Kuna järelevalve tugevdamine ei kaota ümbrikupalkade saamist täielikult, on sihtrühm väike. 7.1. Riigihangete ja kontsessioonilepingutes tagamine, et ettevõtjad järgivad kollektiivlepingutes sätestatud palku või seadusejärgset miinimumpalka (artikkel 9) Kavandatav muudatus või meede 7.2. 7.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 7.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 7.5. Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju alavaldkond risk olulisusele Eelnõu näeb ette, et liikmesriigid võtavad kasutusele asjakohased meetmed tagamaks, et riigihanke- või kontsessioonilepingute täitmisel järgivad ettevõtjad vastava sektori ja asjaomase geograafilise piirkonna kollektiivlepingutes sätestatud palku ja seadusjärgset miinimumpalka, kui see on kehtestatud. Artiklil ei tuvastatud mõju Eesti jaoks. 8.1. Miinimumpalga kohta andmete kogumine (artikkel 10) Kavandatav muudatus või meede 8.2. 8.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 8.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 8.5. Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju alavaldkond risk olulisusele 19 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE Eelnõul on mõju riigiasutuste korraldusele ja rahastamisele, sh kulud ja tulud Sihtrühm: Statistikaamet Muudatuse eesmärk on töötada välja tõhusad väike keskmine väike keskmine oluline ja usaldusväärsed andmekogumisvahendid, Muudatus toob Tegemist on Mõjutatud on üks Indikaatorite täpsustumisel mis peaksid võimaldama liikmesriikidel Statistikaametile regulaarse riigiasutus. võib selguda, et sellisel esitada igal aastal komisjonile asjakohased juurde ülesandeid, päringuga. kujul ei ole Eestis võimalik miinimumpalga katvuse ja piisavusega seotud kuid ei kaasne andmeid koguda. Samuti andmed. kohanemisraskusi. võib selguda, et grupid, kelle kohta andmeid tuleb Andmete kogumisega tegeleks Statistikaamet. Kuna ette nähtud esitada, võivad osutuda Vajalike andmete saamiseks ja avaldamiseks indikaatorid on hetkel liiga väikeseks ning tuleb täiendada statistikatööde loetelu ning üldsõnalised, on mõju statistikat ei saa soovitud selle jaoks leida Statistikaameti eelarvesse täpsemat ulatust raske kujul esitada (nt andmed püsiv rahastus. hinnata. puude lõikes). 9.1. Õigus heastamisele ja kaitsele ebasoodsa kohtlemise või ebasoodsate tagajärgede eest (artikkel 11) Kavandatav muudatus või meede 9.2. 9.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 9.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 9.5. Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju alavaldkond risk olulisusele Eelnõu järgi peab töötajatel, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist, olema juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus heastamisele. Töötajaid tuleb kaitsta ebasoodsate tagajärgede eest, mis tulenevad tööandjale esitatud kaebusest või menetlusest, mille eesmärk on tagada, et järgitaks miinimumpalgaga seotud õigusi. Eestis on igal töötajal õigus töösuhete rikkumise korral pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Töölepingu seadus näeb ette töötajatele üldise töölepingu ülesütlemiskaitse juhtudeks, mil töölepingu ülesütlemine ei ole objektiivselt põhjendatav. Samuti annab töölepingu seadus erikaitse töötajate esindajale. Artiklil ei tuvastatud mõju Eesti jaoks. 20 Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele 10.1. Karistused (artikkel 12) Kavandatav muudatus või meede 10.2. 10.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 10.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 10.5. Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju alavaldkond risk olulisusele Eelnõu järgi kehtestavad liikmesriigid sätted siseriiklike õigusnormide rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, mis on üldine karistuste kehtestamise põhimõte EL õiguses. Eestis keelab töölepingu seadus miinimumpalgast madalama töötasu maksmise. Järelevalvet nõude täitmise üle teeb Tööinspektsioon. Tööinspektsioonil võimalik teha ettekirjutus ning tagada selle täitmine vajadusel sunnirahaga vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele . Artiklil ei tuvastatud mõju Eesti jaoks. 21 Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel KOOSKÕLASTUSTKK Euroopa Vastaja Kommentaar Arvestatud/ Komisjoni Mittearvestatud ettepanek Üldised Tööinspektsioon Pigem näeme, et siin võtavad selge seisukoha sotsiaalpartnerite esindajad ehk Arvestatud. kommentaarid töötajate ning tööandjate esindusorganisatsioonid, lähtudes enda tegelikest / vajadustest, probleemidest ja praktikast. Reguleerimis- Kui sotsiaalpartnerid näevad, et EL tasandil kehtestatavad reeglid hõlbustavad ese neil Eesti töötasu alammäära kokkuleppe saavutamist ja ka hilisemat täitmist, siis Artikkel 1 kindlasti pooldame sellist lähenemist. Kogumis Tööinspektsioon toetab kõiki lähenemisi, mis suunavad sotsiaalpartnereid läbirääkimistele, koostööle ning ühiste põhimõtete väljatöötamisele ning rakendamisele, sh töötasu alammäära kokkulepete ja ka muude töötingimuste osas. Eesti Puudub kriitiline vajadus miinimumpalga nõuete reguleerimiseks Euroopa Liidu Osaliselt arvestatud Kaubandus- tasandil. Igal liikmesriigil on omad majanduslikud ning ühiskondlikud seisukohapunktide 1.1 ja 1.5 Tööstuskoda iseärasused ja väljakujunenud praktikad, millega peab miinimumpalga nõuete juures. kehtestamisel arvestama. Eestis on hetkel olemas toimiv süsteem, mis võtab läbirääkimiste kaudu arvesse mõlema poole, nii tööandjate kui ka töötajate huve. Oleme seletuskirjas pööranud Seetõttu pole vajadust hakata muutma süsteemi, mis hetkel arvestab kohalikke tähelepanu: olusid, on õiglases suhtes riigi sissetulekute jaotusega ning kus arvestatakse nii  asjaolule, et direktiiv ei tööandjate kui ka töötajate soove. Seega ei tohiks Euroopa Liit sellisel määral arvesta piisavalt sekkuda riikide pädevusse palgaküsimuste läbirääkimistel. liikmesriikide Direktiivil on negatiivne mõju ettevõtete majandustegevusele. Direktiivi mõjude eripäradega nii tagajärjel võivad kannatada mitmed ettevõtted (sh erilist tähelepanu pöörata miinimumpalga mikroettevõtetele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele), kelle jaoks kujunemise osas, kui võivad suurenenud tööjõukulud olla tegevust pärssivad või ka üle jõu käivad. ka nt põhjuseid Eestis on enamik ettevõtteid mikro- ja väikeettevõtted, seega direktiivi mõju madalale kollektiiv- nende tegevusele on kindlasti negatiivne. Sellise muudatuse puhul peab arvesse lepingutega kaetusele; võtma ka potentsiaalset riski rohkemate ümbrikupalkade tekkeks, mis ei ole  võimalikule riigile kasulik (tulemata võivad jääda mitmed maksud). Direktiiv võib suurendada negatiivsele mõjule ka tööpuudust, mis hetkel valitsevas majandusolukorras, kus paljud ettevõtjad ümbrikupalkade osas; 1 taastuvad majanduslikust keerulisest olukorrast või üritavad koroonaviirusest  mõju, kui direktiivis tingitud mõjude tagajärjel ellu jääda, ei ole kindlasti tahetud tulemus mitte ühegi esitatud indikatiivseid tööturu osapoole jaoks. Lisaks sellele võib tekkida hinnatõus, mis pole kasulik referentsväärtusi tuleks ega vajalik nii töötajatele kui ka ettevõtetele. kohaldada väikese viitajaga (nt kahe aasta Direktiivi asemel soovitus. Kui Euroopa Liit peab hädavajalikuks miinimumpalga jooksul pärast osas juhiste kehtestamist, siis tuleks seda teha Euroopa Liidu Nõukogu soovituse direktiivi vastu tasandil. Sellisel kujul on soovitused mittesiduvad ning need annaksid võtmist); liikmesriikidele lähtekohad, mida nad ei pea nii rangelt järgima. Direktiivi  majanduskriisiga tasandil miinimumpalga reguleerimine sekkub liigselt Euroopa Liidu arvestamisvajadusele; liikmesriikide otsustamisvabadusse ning nende autonoomiasse. Euroopa Liit peab  vajadusele, et austama riikide autonoomiat ning ülemäärane sekkumine riikide otsusprotsessi sotsiaalpartnerite võib tuua olukorra, mis ei arvesta iga liikmesriigi väljakujunenud palgapraktikat. autonoomsus säiliks. Samuti tekitab direktiiv ka õiguslikul tasandil vastuolusid. Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu toimimise leping (art 153 (5)) ei luba Euroopa Liidul nii suurel Lisaks selgitame, et arvestades määral liikmesriikide siseriiklikesse palgaküsimustesse sekkuda. Eesti töötasu alammäära Kokkuvõttes ei pea Kaubanduskoda vajalikuks piisava miinimumpalga suuniste kujunemissüsteemi ja Euroopa kehtestamist direktiivi tasandil, sest igal liikmesriigil peab säilima pädevus ning Komisjoni täiendavaid otsustusõigus miinimumpalga nõuete kehtestamise osas. Kui Euroopa Liit peab selgitusi, võib eeldada, et Eesti siiski vajalikuks miinimumpalga osas juhiste kehtestamist, siis tuleks seda teha miinimumpalga kujunemine soovitusliku juhendi, mitte direktiivi kaudu. loetakse kollektiivlepingu alusel kujunevaks, mil direktiivi eelnõu 2. ptk ei kohalduks ja ei tooks kaasa suuri muudatusi. Eesti Õdede Liit Üldiselt toetame miinimumpalga kindlaksmääramise kriteeriumite (ostujõud, Osaliselt arvestatud p 1.1, 1.3, üldine brutopalga tase, brutopalga kasv, tööjõu tootlikkus) kehtestamist, samuti 1.4 ja 1.5 juures. tundub mõistlik juhinduda ühtsetest alustest. Riigi kohustus edendada Peame praegust kollektiivlepingu läbirääkimisi, on tänast kollektiivlepingu läbirääkimiste miinimumpalga praktikat Eestis hinnates, samuti mõistlik. kujunemispraktikat Eestis Postiivsena näeme, et Eesti miinimumpalk võiks tõusta, seega ka väheneb heaks, kuna otsus tehakse puudustkannatavate perede hulk. Samuti kollektiivlepingu läbirääkimiste tööandjate ja ametiühingute protsessi kaasajastamist ning normaalseks demokraatliku ühiskonna tegevuseks keskliitude poolt. muutumist. Eestis võib miinimpalga kasv kaasa tuua erinevates piirkondades ka Toetame 2 ebatervislike kulutuste kasvu ehk paralleelselt peab soodustama terviseteadlikkukollektiivläbirääkimiste käitumist ning kaaluma uusi lahendusi, mil viisil suunata inimeste edendamist, kuid samas terviseharjumusi sh piirata suitsetamise, alkoholi tarbimise, hasartmängu jt leiame, et riigi liigne sõltuvuste tekkimist. sekkumine mõjutab ebamõistlikult sotsiaalpartnerite autonoomiat. Eesti Tööandjate Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et Euroopa tasandi miinimumpalga Osaliselt arvestatud Keskliit ettepanek ei peaks olema direktiivi vormis, vaid mittesiduv Euroopa Liidu seisukohapunkti 1.1. juures. nõukogu soovitus, mis on pigem suunanäitajaks. Ettepanekut, et direktiivi Euroopa Liit ei tohiks sekkuda liikmesriikide palgakokkulepete- ja töösuhete asemel võiks olla soovitus, oleme arvesse võtnud reguleerimise süsteemidesse, st miinimumpalga algatus peab respekteerima riikide kompetentsi ja sotsiaalpartnerite autonoomiat palgaküsimuste Lisaks selgitame, et arvestades läbirääkimistel. Eesti töötasu alammäära Liikmesriikide sotsiaalpartnerid on kõige paremini kursis liikmesriigi tööturuga kujunemissüsteemi ja Euroopa ning on seetõttu ka kõige pädevamad leppimaks kokku palga alammäära osas. Komisjoni täiendavaid Euroopa Liidu majandusliku ja sotsiaalse konvergentsi saavutamiseks tuleks selgitusi, võib eeldada, et Eesti miinimumpalga kujunemine eelkõige parandada haridus- ja koolitussüsteemide toimimist ning investeerida nii loetakse kollektiivlepingu teadusarendustegevusse kui ka hoolekandesüsteemidesse. alusel kujunevaks, mil direktiivi eelnõu 2. ptk ei Eesti palgakasv on olnud üks kiiremaid Euroopa Liidus ja alampalka on tõstetud kohalduks ja ei tooks kaasa oluliselt kiiremini. Madala tootlikkusega töökohtade eest ei saa maksta rohkem, suuri muudatusi. kui ühiskond on nende teenuste eest maksma. Euroopa tasandi miinimumpalga ettepanek mitte ei aita ettevõtteid, kes võitlevad oma ellujäämise eest COVID- Oleme seletuskirjas pööranud tähelepanu: kriisist, vaid pigem muudab neil keerulisemaks töökohti säilitada.  majanduskriisiga arvestamisvajadusele;  vajadusele, et sotsiaalpartnerite autonoomsus säiliks;  asjaolule, et direktiiv ei arvesta piisavalt liikmesriikide 3 eripäradega nii miinimumpalga kujunemise osas. Majandus- ja 1. Majandusliku mõju osas, miinimumpalga saajad (2017. andmed ca 7%) Osaliselt arvestatud. Kommunikatsioo leiab siit, lk 10: 1. Sotsiaalministeerium niministeerium https://www.eestipank.ee/sites/eestipank.ee/files/publication/et/Tooturg/2 on direktiivi eelnõu mõjuhinnangus 018/ty2__2018__est.pdf ). Miinimumpalgaga inimeste osakaal on Eestis arvestanud uuendatud ELis võrreldes teiste liikmesriikidega 2014 .a andmetel 6. kohal vähima % andmetega poolt loetuna (faktileht juuli 2020 uuendusega: miinimumpalga saajate https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/pdfscache/1568.pdf - osas. alla 105% miinimumpalgast saajate % graafik lk 6, Eesti ELis 6. kohal vähima % poolt loetuna, kuid statistika on ainult 2010 ja 2014). Loodetavasti on Sotsiaalministeeriumil uuemaid andmeid. Samuti võib mõju tööhõivele olla Eestis üsna suur (sellest allpool). Suur saab olema mõju ka halduskoormusele sealjuures uutes ülesannetes ja inimestes, kes neid peaksid täitma hakkama nii ettevõtetes, liitudes, avalikus sektoris. 2. Eelistaksime direktiivi asemel nõukogu soovitust. Euroopa tasandi 2. Osaliselt arvesse miinimumpalga ettepanek ei peaks olema direktiivi vormis, vaid võetud seisukohapunkti mittesiduv Euroopa Liidu nõukogu soovitus, mis on pigem 1.1. juures. Lisaks suunanäitajaks. Selgituseks: Euroopa Liit ei tohiks sekkuda selgitame, et arvestades Eesti töötasu liikmesriikide palgakokkulepete- ja töösuhete reguleerimise alammäära süsteemidesse, st miinimumpalga algatus peab arvestama riikide kujunemissüsteemi ja kompetentsi ja sotsiaalpartnerite autonoomiat palgaküsimuste Euroopa Komisjoni läbirääkimistel. Liikmesriikide sotsiaalpartnerid on kõige paremini kursis täiendavaid selgitusi, liikmesriigi tööturuga ning on seetõttu ka kõige pädevamad leppimaks võib eeldada, et Eesti kokku palga alammäära osas. miinimumpalga kujunemine loetakse kollektiivlepingu alusel kujunevaks, mil direktiivi eelnõu 2. ptk ei kohalduks ja ei tooks 4 kaasa suuri muudatusi. Samuti oleme tähelepanu pööranud sotsiaalpartnerite autonoomsuse säilimise olulisusele. 3. Direktiivil on suur regulatiivse läbikukkumise risk. Sotsiaalse õigluse 3. Arvestatud egiidi all taotletav palgadumpingu ohjamine võib tagada soodsamad seisukohapunkti 1.5 konkurentsitingimused teatud liikmesriikide ettevõtetele, aga kahjustada juures. Lisaks oleme EL Nõukogu ebaloomuliku tööjõukulude kasvuga teisi EL ettevõtteid. Kaasnevat sotsiaalküsimuste negatiivset mõju tööhõivele on mõjude analüüsis käsitletud üsna töögrupis pööranud pinnapealselt. Väide, et miinimumpalga paremast kaitsest tulenev kasu tähelepanu asjaolule, et kaaluks suuresti üles võimaliku negatiivse mõju tööhõivele on komisjoni põhjendamata. Kuna ettepanekus seisab, et töötajatele tulenev kasu mõjuhinnangus ei ole kaaluks üles võimaliku negatiivse mõju just asjaomaste töötajate negatiivsete ja tööhõivele, siis tekib küsimus sellest, millise ajaperioodi jooksul muutub positiivsete mõjude hinnang tööhõivele mõju konkreetsete töö kaotanud inimeste jaoks netopositiivseks. tasakaalus ning Muuhulgas ei ole selge, kas väikeseks hinnatud agregaatmõju üldisele potentsiaalsed konkurentsivõimele on summa summarum siiski positiivne – kas EL negatiivsed mõjud on ettevõtted muutuvad globaalses konkurentsis natuke vähem või natuke pälvinud vähem rohkem konkurentsivõimelisemaks. analüüsi. 4. Transpordi sektori poolelt saab esile tuua järgmist. Eestis on 4. Teadmiseks võetud. Transpordiametiühing ja Autoettevõtete liit sõlminud laiendatud kollektiivlepingu (st kehtib kogu sektorile), millega on fikseeritud bussijuhtide ja siseriikliku kaubaveo (oli vist alates 3,5 tonni) autojuhtide palga alammäärad, mis on kõrgemad riiklikust palga alammäärast. Kollektiivlepinguga pole kaetud vaid rahvusvaheline kaubavedu. Tõsi, see 5 laiendatud leping sai juunis tagasilöögi, kui Riigikohus välistas selle kehtivuse AEL-i mittekuuluvatele ettevõtjatele. Kuid s.o eeldatavalt ajutine tagasilöök, kuna SoM on ettevalmistanud ja menetlusse esitanud seaduse muudatuse, millega kõrvaldatakse Riigikohtu osundatud vastuolud, st eeldatavalt järgmisel aastal peale selle muudatuse vastuvõtmist need lepingud jälle „töötavad“. Lisaks on Eestis juba maakondlikus ühistranspordis rakendatud see meede: „rakendada meetmeid, et riigihangetes arvestataks sektoripõhiste palga kollektiivlepingute ja seaduspõhiste miinimumpalkadega;“, st kõnealustel riigihangetel on sektori palgakokkuleppe alammäär kvalifitseerimistingimusena, kuna laiendatud leping (kuni Riigikohtu otsuseni) oli seaduse mõjuga. Eeldades, et ka need: Lisaks näeb eelnõu kõikidele riikidele muuhulgas järgmised kohustused: (soo-, vanuse-, puude-, sektori- ja ettevõtte suuruse põhise) andmekogumine ja iga-aastane raporteerimine, et monitoorida kollektiivläbirääkimiste edukust, miinimumpalkade adekvaatsust ja kaetust; kehtestada karistused sätete rikkumise korral kohustused adresseeruvad SoM-i ülesanneteks (st sektori kollektiivlepingute tegevuskavad, monitooring, JV jms ei kuku vastava sektori ministeeriumi ülesanneteks). Transpordisektorii tööandjad regulaarselt kurdavad, et uusi bussi- ja autojuhte ametialale juurde ei tule kehva töötasu jm sotsiaaltingimuste tõttu, mida see algatus eeldatavalt aitab parandada, mh tööandjate endi huvides. Sh ka ühtsel turul konkureerides teiste (ida) liikmesriikide (LV,LT, PL, jne) vedajatega, kes pole kuulnud ega näinud midagi ei kollektiivlepingutest, maksukuulekusest vms, millega just veotariifides töötasude real suured hinnadumpingud jms. Merenduses on sarnane analoogia, kui kuulutakse ametiühingusse, ent merenduse hangetele ei kirjutata sisse miinimumpalganõudeid, sest riigi kui tellija tahab saada koguteenuse maksumust ning kui hankel parim pakkuja otsustab madalamaid palku maksta (siis olgugi, et see on oht meresõiduohutusele kehvema kvaliteediga tööjõu pärast, kes on valmis madalama 6 palgaga töötama), siis palga suurus ei ole tellija kehtestada. Maanteeamet, kes paar aastat on neid hankeid MKMi järel teinud, jõudis sama tulemini ega kehtesta miinimumnõudeid. Välismaiseid teenusepakkujaid Eestis oluliselt ei ole. Eesti EAKL seisukohalt on Euroopa Liidu adekvaatse miinimumpalga direktiivi Osaliselt arvestatud. Ametiühingute ettepanek positiivne samm, sest siduvad meetmed on ainus viis õiglaste Arvesse võetud Keskliit miinimumpalkade saavutamiseks ja kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. seisukohapunkti 1.1. juures. Kollektiivläbirääkimiste edendamise toomine miinimumpalga direktiivi on Seisukohapunktis 1.3 märgime, et nõustume vajadusega oluline, sest tõeline palkade tasemete ühtlustumine on saavutatav vaid hästi edendada ja tugevdada toimivate kollektiivläbirääkimiste teel. Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekus sotsiaalpartnerite suutlikkust peame positiivseks, et: pidada kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle. Samas • On tehtud raamdirektiivi ettepanek. Soovituslike meetmetega ei ole võimalik leiame, et direktiivi eelnõus tagada miinimumpalgale tõeliselt õiglast taset ja edendada kollektiivläbirääkimisi ette nähtud meetmeid riikides, kus ametiühingu- ja kollektiivläbirääkimiste vastase tegevusega on kollektiivläbirääkimiste ametiühingud oluliselt nõrgestatud; Sätestatakse selgesõnaliselt, et direktiiv ei toetamiseks laiemalt (nt kohusta riikliku miinimumpalga või kehtestamist, kui riigis on sektoripõhised kehtestada raamistik kollektiivläbirääkimiste palgad kollektiivlepingutega kokku lepitud. pidamiseks ning töötada välja tegevuskava), lähevad Sotsiaalse arengu klausel kaugemale eelnõu eesmärgist • Direktiiv peaks sätestama eraldi klausliga et kaupade vaba liikumist, kapitali tagada piisav miinimumpalk ning ei arvesta liikmesriikide vaba liikumist, teenuste osutamise vabadust, asutamisvabadust ja eripäradega. Samuti võib konkurentsiõigust tuleb alati tõlgendada nii, et need ei piira ega reguleeri nimetatud meetmete sotsiaalseid põhiõigusi ja põhimõtteid, sealhulgas ühinemisvabadust, õigust rakendamine sekkuda organiseeruda, õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja jõustada ebamõistlikult kollektiivlepinguid ning võtta kollektiivseid meetmeid, kui need on tunnustatud sotsiaalpartnerite asjakohastes ILO konventsioonides, Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste autonoomiasse. Seetõttu konventsioonis ja Euroopa sotsiaalhartas, ühenduse töötajate sotsiaalsete soovib Eesti kollektiivläbirääkimise katvuse põhiõiguste hartas ja ELi põhiõiguste hartas. Seaduste vaheliste vastuolude korral suurendamiseks ette nähtud tõlgendatakse käesoleva direktiivi sätteid nii, et tagatakse kollektiivläbirääkimiste 7 õiguse kasutamise on ülimuslikkus majandusvabaduste ees. meetmete direktiivi eelnõust väljajätmist või soovituslikuna kehtestamist. Teenistujate Teavitame, et TALO on antud teema ettevalmistusprotsessiga olnud kursis teema Teadmiseks võetud. Ametiliitude algusest peale. Olles ETUC liige, oleme nende kaudu informeeritud, kaasatud Keskorganisatsio etapianalüüside juurde, oodatud ettepanekud ja arvamused esitanud. Paljudki on TALO nendest on arvestatud, sh lõppversioonis. Kuna ETUC oli avatud debatis EK jt seotud institutsioonidega siis on enamus positsioone mõlemal poolel aktsepteritud.riikides/sektorites. Jätkuvad arutelud EU eri piirkondade riikide/aü- de vahel on mõistetavad – kus tugevad aü-d ja arenenud kollektiivsed töösuhted, seal ollakse oma status quo kaitsel. Kuid vähema töötajate aktuaalsusega riikides/sektorites tagaks üldine õiglase, motiveeriva töötasupoliitika rakendamine kogu tööturu ja ühiskonna sotsiaalse turvalisuse huvides. /.../ Teema arendamiseks tuleks nii EU kui liikmesriikide ja nende sotsiaaldialoogi partnerite poolt luua uus arengukava arendusstruktuur. See võimaldaks ka enim tähelepanu pöörata riikide erisuste ja sektorite erihuvide arvessevõtule. Üldine soovitus, ettepanek – direktiivi rakendus peaks liikuma aega, kui Arvestatud seisukohapunkt 1.5 maailmamajandus on piisavalt stabiliseerunud. juures. Eesti Pank Eesti Pank toetab suundumust muuta alampalkade määramise süsteemid Euroopa Osaliselt arvestatud Liidus sarnasemaks ning alampalga maksmise tõhusamat monitoorimist. seisukohapunktides 1.1, 1.4, 1.5 ja 1.7. Toetame, et riiklikus seadusandluses sätestatav alampiir jääks riigi otsustada ning Lisaks selgitame, et arvestades ei oleks ette antud direktiiviga. Eesti töötasu alammäära kujunemissüsteemi ja Euroopa Komisjoni täiendavaid selgitusi, võib eeldada, et Eesti miinimumpalga kujunemine loetakse kollektiivlepingu 8 alusel kujunevaks, mil direktiivi eelnõu 2. ptk ei kohalduks ja ei tooks kaasa suuri muudatusi. Kohaldamisal Direktiivi ettepaneku artiklis 2 selgitatakse direktiivi kohaldamisala. Viidatud Arvestatud. Justiitsministeeri a sätte kohaselt hõlmab direktiiv kõiki töötajaid, kellel on siseriiklike õigusaktide, um Artikkel 2 tavade või kollektiivlepingute kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat. Ametnikud ei tööta töölepingu alusel, vaid on ametisse nimetatud haldusaktiga. Siiski juhul kui asuda seisukohale, et ametnikud (laiemalt avalikud teenistujad) kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse, juhime tähelepanu alljärgnevale. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lg 6 kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Eraldi põhimõttena samasugust regulatsiooni avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS) ei ole. ATS-s on ühel juhul viidatud TLS-s kehtestatud töötasu alammäärale. Nimelt ATS § 78 lg 3 kohaselt ajal, kui ametnik on distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Ülal toodust saab järeldada, et ametniku palk ei saakski väiksem olla kui olukorras, kus ametnik on teenistusest kõrvaldatud, ei tohi ametnikule vähem maksta kui 60% tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui TLS §-s 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Seega teenistuses olles on ametniku palk igal juhul suurem. Juba olemasolevate ametnike palkasid ei saa ka vähendada, v.a ATS § 61 lg 3 alusel. Seega vaatamata sellele, et ATSis ei sisaldu eraldi põhimõtet, mille kohaselt ei tohi maksta ametnikule Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat palka, võib selle põhimõtte tuletada vaadates ATSi üldist loogikat. Mh näeb ATS § 51 lõige 7 ette ametiasutuse hoolsuskohustuse ametniku ees ehk ametiasutus peab teenistus- ja usaldussuhte raames seisma hea ametniku teenistusalaste huvide eest, sealhulgas tagama teenistusülesannete täitmiseks sobivad tingimused. ATSi täiendamist eelpool nimetatud põhimõttega võib kaaluda. Jätkuvalt on lahtine küsimus, kas meetmed laienevad ainult klassikalistele Selgitatud. Tööinspektsioon töösuhetele või ka muudele teenuse osutamise vormidele ning mil määral. EL töötaja kontseptsioon 9 hõlmab kolme põhielementi: töö tegemine, töötasu ja Eesti Pank Toetame, et alampalgaga oleksid hõlmatud ka de facto palgatöötajad. alluvussuhe. Seega tuleb igakordsel tõlgendamisel lähtuda juhtumipõhiselt, arvestades lepingu asjaolusid kogumis ning pidades silmas konkreetse direktiivi eesmärki. Näiteks tuleb ülaltoodud kriteeriumite raames ’töötajaks’ lugeda ka ametnikud. Töötaja mõiste alt on väljas siiski iseseisva otsustusõigusega lepingu alusel töötavad isikud, nt käsundi ja töövõtulepingu alusel tööd tegevad isikud. Mõisted Kollektiivläbirääkimiste definitsioonis peaks kasutama väljendi “töötajate Mittearvestatud. Viidatud Eesti Artikkel 3 organisatsioon” asemel sõna “ametiühing”, sest kollektiivselt esindavad töötajate definitsioon ei too kaasa Ametiühingute vajadust muuta Eesti õigust. Keskliit huve just ametiühingud. Seetõttu ei näe me vajadust siinkohal sekkumiseks. Eestis on ametiühingul kollektiivsetes töösuhetes oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve (ametiühingu seadus § 16), sh on ametiühingul eelisõigus kollektiivlepingute sõlmimiseks (ametiühingu seadus § 17 p 1 ja § 18 lg 1 p 2, vt ka töötajate usaldusisiku seadus § 9 p 4). Kui ettevõttes ei ole ametiühingut, siis saab kollektiivlepingu 10 sõlmida ka töötajate uslaldusisik. Direktiiv ei muuda siinkohal Eesti õigust ega vähenda ametiühingute õigusi. Palga- Eesti Tööandjate Leiame, et direktiiviga kavandatav kohustus jõuda kollektiivlepingutega 70% Arvestatud. kujundust Keskliit katvuseni on otsene liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite autonoomia riive. käsitlevate Sotsiaalpartnerid peavad saama sõltumatult pidada sotsiaaldialoogi, mitte kollektiivläbi- poolkohustuslikke kollektiivläbirääkimisi, mis on kehtestatud riigi poolt. rääkimiste toetamine Olukorras, kus Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt konkurentsivõimeline ja Artikkel 4 töötajad ei näe ka ise vajadust ametiühingutesse kuuluda, tundub kollektiivlepingute pealesurumine täiesti arusaamatu ja põhjendamatu. Majandus- ja Leiame, et direktiiviga kavandatav kohustus jõuda kollektiivlepingutega 70% Arvestatud. Kommunikatsioo katvuseni (Eestis on katvus väiksem kui 70%) on otsene liikmesriikide ja niministeerium sotsiaalpartnerite autonoomia riive. Sotsiaalpartnerid peavad saama sõltumatult pidada sotsiaaldialoogi, mitte poolkohustuslikke kollektiivläbirääkimisi, mis on kehtestatud riigi poolt. Olukorras, kus Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt konkurentsivõimeline ja töötajad ei näe ka ise vajadust ametiühingutesse kuuluda, tundub kollektiivlepingute pealesurumine põhjendamatu. Eesti Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekus peame positiivseks, et: Kohustab Mittearvestatud. Ametiühingute liikmesriike astuma samme kollektiivläbirääkimiste edendamiseks ja kõigil Vastavalt seisukohapunktile Keskliit vähem kui 70% ulatuses/ hõlmatud liikmesriikidel töötama välja vastav riiklik 1.3. nõustume vajadusega tegevuskava; /… Kuid oleme arvamusel, et olukorra muudaks veelgi paremaks, edendada ja tugevdada kui direktiivis saaks konkreetsemalt välja toodud järgmist: Kollektiivlepingute sotsiaalpartnerite suutlikkust edendamist käsitlevate tegevuskavade sisu osas võiks direktiiv täpsemalt pidada kollektiivläbirääkimisi sätestada vajalike meetmetena sotsiaalpartnerite haldussuutlikkuse tõstmise, palgakujunduse üle. Samas ametiühingute ja nende liikmete diskrimineerimise lõpetamise, sektori ja leiame, et direktiivi eelnõus riigitasandi kollektiivlepingute laiendamise. ette nähtud meetmed toetada kollektiivläbirääkimisi laiemalt (mitte ainult seoses miinimumpalgaga), sealhulgas 11 kehtestada raamistik kollektiivläbirääkimiste pidamiseks ning töötada välja tegevuskava kollektiivläbirääkimiste toetamiseks, lähevad kaugemale eelnõu eesmärgist tagada piisav miinimumpalk, ei ole põhjendatud ega arvesta liikmesriikide eripäradega. Seetõttu ei nõustu me antud ettepanekuga sätestada direktiivis kollektiivlepingute edendamist käsitlevate tegevuskavade sisu osas veelgi laiemaid tingimusi. TALO Lootus, et direktiiv automaatselt kasvatab kollektiivsete töösuhete arvu ja Teadmiseks võetud. kvaliteeti on väheusutav. Uued töösuhete positsioonid, millest mitmedki ei haaku kehtiva töösuhete seadusandlusega, tööturu muutused – vanade sektorite kadu, uute teke (sh renditöö, projektitöö, iseendale tööandja, etc) on hetkel väljaspool kollektiivseid otsustusvorme. Siit soovitus valitsustele ja tööandjate esindajatele – aidata kaasa sotisaaldialoogi, kollektiivsete töösuhete ja koostöö edendamisele ning avaliku arvamuse kujundamiseks avalikus ruumis, eriti ehk noortele omases virtuaalsuhtluse kanalites. Sellina suhtlus kasvataks ka tööandjate ja töötajate volitatud esindajate üksteisemõistmist, usaldusväärsust ning kasvataks ka töötajate vastutust vastuvõetud otsuste eest. Siit edasi oleks lootus, kasvab ka sektoritasandite lepete osa. Piisavus Tööinspektsioon Kindlasti toetavad kavandatavad meetmed üldise palgavaesuse vähendamist, Arvestatud. Artikkel 5 samas võib see kaasa tuua suurte tööjõukulude tõttu muude (sunniviisiliselt töötegijale rakendatavate) teenuse osutamise lepingute kasutamise, millega ei kaasne alammäära maksmise kohustus või ka ettevõtete sulgemise ja töökohtade kadumise. 12 Eesti Tööandjate Palgakasv saab tugineda vaid majanduskasvul ning peab arvestama ka tootlikkuse Osaliselt arvestatud. Keskliit tasemega. Vastasel juhul võime kahjustada oluliselt ettevõtete konkurentsivõimet Seisukohapunkti 1.4 kohaselt ja ühtlasi ka nende võimet luua töökohti ning tööjõudu palgata. Nagu Euroopa toetame lähenemist, mille Komisjoni mõjuanalüüsis Eesti kohta on prognoositud, viiks alampalga kohaselt riigid, kus kehtestamine tasemel 50% keskmisest või 60% mediaanpalgast töötuse 1% miinimumpalk kehtestatakse kasvuni ehk on otse öeldud, et Eestis kaotaks Komisjoni algatuse tulemusena töö õigusaktiga, saavad 7000 inimest. miinimumpalga kujundamisel Juba varem Eestis ja Sloveenias läbiviidud uuringute tulemused kinnitavad lisaks eelnõus ette nähtud alampalga ennaktempos tõstmise negatiivset mõju hõivele ning täiendavad, et kohustuslikele elementidele enim ohustatud on just tööturul nõrgemas positsioonis olevad töötajad – täiendavalt määratleda maapiirkondade elanikud, noored ja madalama kvalifikatsiooniga inimesed. kriteeriume, mis arvestavad Töötute üldine toimetulek on aga töötava inimese omast alati halvem. Seega on liikmesriigi eripärade ja inimeste hõives hoidmine parim viis, kui eesmärgiks on vaesuse vastu võidelda. vajadustega. Majandus- ja Palgakasv saab tugineda vaid majanduskasvul ning peab arvestama ka tootlikkuse Seisukohapunktis 1.5 oleme Kommunikatsioo tasemega. Selgituseks: Vastasel juhul võime kahjustada oluliselt ettevõtete leidnud, et miinimumpalga niministeerium konkurentsivõimet ja ühtlasi ka nende võimet luua töökohti ning tööjõudu piisavuse hindamisel aluseks palgata. Nagu Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis Eesti kohta on prognoositud, olevate võrdlusväärtusteni viiks alampalga kehtestamine tasemel 50% keskmisest või 60% mediaanpalgast jõudmine peab olema töötuse 1% kasvuni ehk on otse öeldud, et Eestis kaotaks Komisjoni algatuse soovituslik ja nende tasemeteni tulemusena töö 7000 inimest. Juba varem Eestis ja Sloveenias läbiviidud jõudmise ajaraami paindlikkus uuringute tulemused kinnitavad alampalga ennaktempos tõstmise negatiivset peab olema selgelt direktiivi mõju hõivele ning täiendavad, et enim ohustatud on just tööturul nõrgemas eelnõus väljendatud. positsioonis olevad töötajad – maapiirkondade elanikud, noored ja madalama Võrdlusväärtuste suhtes kvalifikatsiooniga inimesed. Töötute üldine toimetulek on aga töötava inimese vajaliku taseme saavutamise omast alati halvem. Seega on inimeste tööhõives hoidmine parim viis, kui ajaraam peab olema paindlik, eesmärgiks on vaesuse vastu võidelda. Sisuliselt tähendab see, et juhul kui ette nähtud kas järk-järguliselt direktiiv sellisel kujul vastu võetakse võivad mõningad ettevõtted tegevuse või tavapärasest pikema lõpetada ning märkimisväärne hulk inimesi kaotada töö ja sattuda vaesusriski. ülevõtmisajaga, arvestades COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuseid. Eesti Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekus peame positiivseks, et: Direktiiv kohustab Osaliselt arvestatud. Ametiühingute Vastavalt seisukohapunktile 13 Keskliit liikmesriike edendama seadusjärgse miinimumpalga piisavat taset ja tagab 1.4 toetame lähenemist, mille ametiühingute osalemise miinimumpalga sätestamisel; /../ Kuid oleme arvamusel, kohaselt riigid, kus et olukorra muudaks veelgi paremaks, kui direktiivis saaks konkreetsemalt välja miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga, saavad toodud järgmist: Kohustusliku miinimumpalga osas • Väärika miinimumpalga miinimumpalga kujundamisel künnis, millest madalamat miinimumpalka ei tohi kehtestada, (60% mediaanist ja lisaks eelnõus ette nähtud 50% keskmisest) palgast. Eesmärk on tagada, et seadusjärgne miinimumpalk ei kohustuslikele elementidele jätaks töötajaid allapoole vaesuspiiri. Kahe lävendi kasutamine on oluline, et täiendavalt määratleda määrata miinimumpalk töötajaile kõige soodsamal tasandil. 60% mediaanist ei kriteeriume, mis arvestavad pruugi olla piisav, kui üldine palgatase on väga madal; • Ettepanekus toodud liikmesriigi eripärade ja miinimumpalga kehtestamise kriteeriumid võivad olla mitte piisavad. Parem vajadustega. Samas leiame, et oleks, kui liikmesriigid saaksid arvestada kriteeriume vastavalt oma soovidele, miinimumpalga piisavuse kuid peaksid kindlasti arvestama, et miinimumpalga tasemega vähemalt 60% hindamisel aluseks pakutud mediaanist ja 50% keskmisest palgast; võrdlusväärtused (60% mediaanist ja 50% keskmisest palgast) tuleb käsitleda soovituslikena. . Eesti Igal liikmesriigil peab olema õigus lähtuda miinimumpalga alammäära Osaliselt arvestatud. Kaubandus- kehtestamisel enda valitud baaskriteeriumitest. Direktiiv näeb ette, et Vastavalt seisukohapunktile Tööstuskoda liikmesriigid, kus on kehtestatud seaduspõhine miinimumpalk, peavad arvesse 1.4 toetame lähenemist, mille kohaselt riigid, kus võtma vähemalt ostujõudu (võttes arvesse elukallidust ning makse ja miinimumpalk kehtestatakse sotsiaaltoetusi), brutopalga kasvu ning taset ja tööviljakuse arengut (Eelnõu art 5 õigusaktiga, saavad lg 2). Samuti on vajalik riigil arvesse võtta soovituslikke võrdlusväärtusi (Eelnõu miinimumpalga kujundamisel art 5 lg 3). Näitena on toodud, et miinimumpalk võiks olla 60% mediaanpalgast lisaks eelnõus ette nähtud ja/või 50% keskmisest palgast. Direktiiv ei kohusta liikmesriike miinimumpalka kohustuslikele elementidele kehtestama ega määra kindlat piiri selleks, kuid vajalik pole ka põhisuuniste täiendavalt määratleda loomine EL tasandil. Kaubanduskoda on arvamusel, et igal riigil ja tööturu kriteeriume, mis arvestavad liikmesriigi eripärade ja osapooltel peaks säilima otsustusõigus, milliseid aluseid miinimumpalga vajadustega. kehtestamisel arvesse võetakse, et tagada miinimumpalk vastavalt siseriiklikele Seisukohapunkti 1.5 kohaselt leiame, et miinimumpalga 14 oludele ning tingimustele. piisavuse hindamisel aluseks olevate võrdlusväärtusteni jõudmine peab olema soovituslik ja nende tasemeteni jõudmise ajaraami paindlikkus peab olema selgelt direktiivi eelnõus väljendatud. Võrdlusväärtuste suhtes vajaliku taseme saavutamise ajaraam peab olema paindlik, ette nähtud kas järk-järguliselt või tavapärasest pikema ülevõtmisajaga, arvestades COVID-19 kriisist tingitud majandusraskuseid ettevõtetele. Eesti Pank Eesti Pank ei poolda erineva regulatsiooni kehtestamist riikliku alampalgaga Osaliselt arvestatud. riikidele (sh paljud KIE riigid ja Eesti) ja haru tasandil läbiräägitava alampalgaga Nõustume, et erineva riikidele (sh paljud Skandinaavia riigid), sest see tekitaks ebavõrdse mängumaa regulatsiooni ette nägemine rahvusvahelises konkurentsis. Haru tasandil läbiräägitava alampalgaga riikide toob erineval määral kohustusi traditsioonilise läbirääkimiste protsessi eripära saaks säilitada, kui ka nendes sõltuvalt miinimumpalga riikides viidaks sisse riigi tasandil läbiräägitav üldine alampalga baastase, mis kujunemise süsteemist. Samas jääks allapoole haru tasandil läbiräägitud alampalkadest. leiame, et EL tasandil pole võimalik ette näha nõudeid Arvestades, et Eesti on väike ja avatud majandus rahaliidus, peame oluliseks siduvas õigusaktis, kui tööturg säilitada palkade paindlikkust tööturul selleks, et Eesti majandus saaks kohaneda põhineb sotsiaalpartnerite riigispetsiifiliste majandusšokkidega. Kui tööturul on palgad allapoole jäigad, siis kokkulepetel, kuivõrd see see tähendab seda, et majandusraskuste korral on ettevõtted sunnitud oma sekkuks sotsiaalpartnerite tööjõukulu kohandama läbi töötajate koondamise. Samas me ei nõustu vaatega, et autonoomiasse. COVID-19 pandeemiast tingitud majandusraskuste ja sissetulekute vähenemise tulemusliku vastumeetmena saaks kasutada varasemast jõulisemat miinimumpalga alampiiri sätestamist ja sellega koos miinimumpalga tõstmist. Mõjuanalüüsis toetutakse kirjanduse põhjal leitud hõive elastsuste keskmisele väärtusele, mis ei ole hinnatud majanduskriisi tingimustes ja lisaks sellele võib 15 hõive elastsus erineda oluliselt ka riigiti. Seega valitseb suur oht, et kasutatud elastsus tugevasti alahindab majanduslanguse/ nõrga nõudluskeskkonna tingimustes miinimumpalga jõulise tõstmise mõju hõivele. Me teame, et ettevõtete, iseäranis teenindussektori kasumipuhvrid on õhenenud, mis vähendab ettevõtete võimet suuremat palgakulu absorbeerida. Samas ei toeta nõrk sise- ja välisnõudlus tööjõukulu kasvu mõju edasikandmist hindadesse. Kui direktiiviga läbiviidav alampalga reform peaks jõustuma, siis optimaalne oleks see majandustsükli kõrgfaasis. Palgatöötajate suhtelise vaesuse määr on Eestis märksa madalam, kui mitte- Teadmiseks võetud. töötavate inimeste oma. Sellegipoolest on Eestis miinimumpalga tase võrreldes keskmise või mediaanpalgaga madalaim vaadeldud riikide seast. Kuivõrd üksi elav miinimumpalka teeniv inimene on suhtelises vaesuses, on ettepanek asjakohane. Arvestades suhteliselt madalat miinimumpalga taset Eestis, tekitaks seadusega riigi poolt sätestatud miinimumpalga alamtase suhtena keskmisesse või mediaanpalka surve miinimumpalga suhtelise taseme tõusuks. Samas tähendaks see Eesti kontekstis sotsiaalse dialoogi rolli vähenemist, sest edaspidi oleks miinimumpalk sisuliselt määratud seaduses kehtestatud suhtelise alampiiriga. Ka ilma riigi sekkumiseta viib sotsiaalne dialoog alampalga suhtelise taseme tõusuni, arvestades sealjuures paindlikumalt majanduse konjunktuuri. 2018. aastal leppisid ametiühingud ja tööandjad kokku, et alampalga miinimumtase ei lange alla 40% keskmisest palgast. Selle saavutamiseks tõsteti alampalka järjestikustel aastatel kiiremini, kui prognoositud keskmise palga kasv. Kuivõrd eesmärgiks on sotsiaalse dialoogi edendamine, siis siduva alampiiri kehtestamine seadusega tõenäoliselt ei täida seda eesmärki. Kui eesmärgiks on palgatöötaja suhtelise vaesuse riski alandamine, siis on miinimumpalga tõstmise üheks alternatiiviks näiteks üksikisiku tulumaksu alandamine kuni miinimumpalga suuruselt palgalt. Eestis on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, selle tõstmine miinimumpalgani suurendaks miinimumpalga teenija netotulu suhtena keskmise palga teenija omaga. Erinevates riikides on rakendatud ka negatiivset tulumaksu – subsiidiumi töise tulu teenimise korral. Samuti on alternatiiviks sotsiaaltoetused, mis on suunatud madala sissetulekuga inimese vaesusest välja toomisele. Erinevalt miinimumpalga tõstmisest, mille kulu kannavad kapitaliomanikud väiksema kasumi näol ning tarbijad läbi kõrgemate hindade, eeldab toetuste maksmine aga 16 kas maksutõusu või muude eelarvekulude kärpimist. Väljapakutud kujul näeb direktiiv ette, et riigid kehtestavad miinimumtaseme suhtelisele alampalgale ning kehtestavad selle ümbervaatamise sageduse ja reeglid. See jätab riigile vabad käed taseme sätestamiseks. Mõju nii miinimumpalga teenijate vaesusele kui ka majanduslikud mõjud sõltuvad sel juhul eelkõige sellest, kui kõrget suhtelist alampalga taset Eesti seadusandjad alampiiriks sätestavad. Eesti Õdede Liit Üldiselt toetame miinimumpalga kindlaksmääramise kriteeriumite (ostujõud, Osaliselt arvestatud. üldine brutopalga tase, brutopalga kasv, tööjõu tootlikkus) kehtestamist, samuti Vastavalt seisukohapunkt 1.4. tundub mõistlik juhinduda ühtsetest alustest. toetame lähenemist, mille järgi riigid, kus miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga, saavad miinimumpalga kujundamisel lisaks eelnõus ette nähtud kohustuslikele elementidele täiendavalt määratleda kriteeriume, mis arvestavad liikmesriigi eripärade ja vajadustega.. Erisused ja Eesti Me ei pea õiglaseks teha vahet teatud töötajate kategooriatele ja väikeste ja Arvestatud. maha- Ametiühingute keskmise suurusega ettevõtete tööandjatele erandite tegemist. arvamised Keskliit Artikkel 6 TALO /.../ Siin ootaks ka arvamust kuivõrd peaks arvestama nn erivajadustega gruppide Arvestatud. huve. Olema seisukohal, kus erisused on prioriteet, kuid see oleks ühiskonnale mõistetavam, kui need nõuded oleks direktiivi üldregulatsioonis sidusamalt integreeritud. Oleme seisukohal, et palgataseme aluseks on siiski kompetentsi, kvalifikatsiooni, enesetäienduse, töösse suhtumise, koostöösuuutlikkuse, seega personaalsete positiivsete omaduste hindamine. Eesti Pank Mõjuulatus sõltub ka sellest, kui paindlikud on reeglid, mida kehtestatakse. Mittearvestatud. Kaaluda võiks küll ühtse alampiiri kehtestamist (protsendina keskmisest palgast), Leiame, et komplekssed aga sellele lisaks võiks miinimumpalga alampiir olla madalam mõnedes miinimumpalga süsteemid, kus 17 segmentides, kus hõive elastsus miinimumpalga tõstmise suhtes on kõrgem, nagu erinevatele (haavatavatele) näiteks noored eelneva töökogemuseta töötajad. sihtrühmadele on kehtestatud erinev (madalam) miinimumpalk, võivad taastoota ebavõrdsust ja soodustada diskrimineerimist. Riigihanked Tööinspektsioon Toetame sektoripõhiste palgakokkulepete sõlmimist tõhustavate meetmete Arvestatud. Artikkel 9 reguleerimist, mis toetaksid õiglasi palgakokkulepete ja õiglase konkurentsi põhimõtteid, sh riigihangetes. Eesti Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekus peame positiivseks, et: Täpsustab Mittearvestatud. Ametiühingute riigihangete reegleid, nõudes osalevatelt ettevõtetelt vastava sektori Leiame, et antud ettepanek Keskliit kollektiivlepingutes kokku lepitud palga järgimist; läheb direktiivi eesmärgist Kuid oleme arvamusel, et olukorra muudaks veelgi paremaks, kui direktiivis liialt kaugele. Riigihangetega saaks konkreetsemalt välja toodud järgmist: /../ Riigihangete puhul peaks olema seonduvat reguleerivad teised selgelt välja toodud, et riigihanke lepingut ei sõlmita ettevõtetega, kes keelduvad EL õigusaktid, millele ka kollektiivläbirääkimistest. direktiiv ise viitab ning mis on Eesti õigusesse üle võetud riigihangete seadusega. Järelevalve ja Eesti Õdede Liit Andmete kogumisest ehk direktiivi artikkel 10. Ei ole selgelt põhjendatud milleks Osaliselt arvestatud. andmete on EU juhtorganitel vajalik koguda statistikat vanuse, puude, soo kohta. Meie Vastavalt seisukohapunktile kogumine arvates on tegemist üleliigse infokogumisega. Miks peaksid EU valitsevad 1.7 toetame algatust töötada Artikkel 10 organid täpselt teadma, kui palju on Eestis puudega töötajaid, kui palju ja millises välja tõhusad andmekogumis- vahendid, et jälgida eas ja vanuses tööjõudu ehk kuidas info nende andmete kohta aitab kaasa miinimumpalkade katvust ja miinimumpalga rakendamisele riigis? piisavust. Samas ei tohi andmete kogumine olla ebaproportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Lisaks osundame seletuskirjas, et statistika, mida on direktiivi eelnõus palutud esitada, on liialt suure detailsusastmega 18 ning nimetatud indikaatorid liialt üldsõnalised. Eesti Pank Eesti Pank toetab suundumust muuta alampalkade määramise süsteemid Euroopa Arvestatud. Liidus sarnasemaks ning alampalga maksmise tõhusamat monitoorimist. Näiteks kogutakse statistikat töölepingujärgse palga kohta vaid palga struktuuriuuringu raames. Võiks soodustada ühtse palkade statistika kogumist, mille üheks väljundiks oleks alampalga maksmise kohta andmete saamine Karistused Justiitsministeeri Direktiivi ettepaneku artikkel 12 osas leiame, et direktiiv ei peaks täpsustama Arvestatud. Artikkel 12 um sanktsiooni tüüpi ega liiki ning jätma selles osas liikmesriikidele piisava paindlikkuse, et leida enda sanktsioonisüsteemi sobituv lahendus. TALO Küsimus – kas peaks kehtestama karistusmeetmed, siis võiks see kõne alla tulla Teadmiseks võetud kui suurettevõtetes, globaalsetes sektorites, kuid Eestis on “85% väikeettevõtted ning ettepanek riigisisesteks nende halduskoormuse tõus võib olla ebaproportsionaalselt suur. Ka võimalikeks lahendusteks jälgimismehhanism on suure koormuse tekitaja. Seega oleks lahendus direktiivi ülevõtmisel enesevastutus töötajate ja tööandjate poolt. Kindlasti võiks/peaks suurendama Tööinspektsiooni volitusi. Seda muidugi koos inim- ja finatsreservproportsionaalide kasvuga. Ülevõtmine Majandus- ja Tuleks arvestada, et eeldatavasti vajaksime ka võimalikult pikka direktiivi Arvestatud. Artikkel 17 Kommunikatsioo ülevõtmistähtaega, et meie majandus jõuaks investeeringutega innovatsiooni ja niministeerium uutesse tehnoloogiatesse ning lisandväärtuse kasvuga töötajate kohta võimalikult kõrgele tasemele. Hetkel direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise ajaks ettenähtud kaks aastat ei ole kindlasti piisav. Arvesse tuleb võtta ka majanduse üldist hetkeseisu: COVID-19 pandeemia on EL ja Eesti ettevõtteid juba tänaseks oluliselt nõrgendanud ning töö on kaotanud ka inimesed niiöelda enne kriisi hästi toiminud sektoritest ja seegi kriis ei ole veel tänaseks läbi. TALO Teema arendus toimus normaalselt toimiva majanduse, tasakaalustatud tööturu Arvestatud. ajal, kuid hetkel oleme pandeemiast mõjutatud madalseisus ning puuduvad ka teadmised järgnevate perioodide käitumisest. Seega oleks otstabekaa selle 19 direktiivi rakendusaeg ja ka mitmed rõhuasetused üle vaadata. Siit ehk kaks lähenemist – esmalt teha variant raskusperioodiks ja edasi liikuda normaalsete majandusarengute ootuses ning tulla teema lõppredaktsiooni juurde tagasi nö parematel aegade. Vastasel juhul kinnitame halbade aegade oludest oleneva pikaaegse mõjuga EU regulatiivakti, mille muutmine olude paranemisel on võimalik, kuid keerukas protsess. Eesti Pank Mõjuulatus võib varieeruda väga vähesest (kui seadustatakse sisuliselt praegu Arvestatud. kehtiv ametiühingute ja tööandjate kokkulepe) kuni ulatuslikuni. Praeguse kokkuleppe (miinimumpalk moodustab 40% keskmisest palgast) seadustamisel säilib ka sotsiaalne dialoog, sest on ruumi läbi rääkida ka alampiirist kõrgema miinimumpalga üle. Mõjuanalüüsis toodud tasemete (60% mediaanpalgast või 50% keskmisest palgast) sätestamine alampiiriks tähendaks Eestis ligikaudu 20%list miinimumpalga tõusu. Selline tõus vajaks mitmeaastast järkjärgulist üleminekut. Riskiks oleks mõjuanalüüsiga võrreldes suurem hõive elastsus, mis tähendaks suuremat hõive langust praegu miinimumpalka teenivate inimeste seas ja madalamat töökohtade loomist palgajaotuse madalamas osas. Niivõrd kui järsk tööjõukulu kasv muudaks osad madala tootlikkusega ettevõtted kahjumlikuks, kaoks nende turult väljumisel ka miinimumpalgast kõrgema palgatasemega töökohti. Mõju sõltub tõenäoliselt oluliselt majandustsükli faasist – majanduslanguse olukorras on kohanemine aeglasem. 20 Seletuskiri Vabariigi Valitsusele seisukohavõtuks esitatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus eelnõu juurde SISSEJUHATUS Eelnõuga kujundatakse seisukoht Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 28. oktoobril 2020.a avaldatud piisava miinimumpalga direktiivi eelnõu kohta (edaspidi direktiivi eelnõu)1. Direktiivi eelnõuga soovib komisjon ellu viia 2017.a kokku lepitud EL sotsiaalõiguste samba2 6. põhimõtet, mille kohaselt on töötajatel õigus õiglasele palgale, mis võimaldab inimväärse elatustaseme ning liikmesriikidel tuleb tagada piisav miinimumpalk, võttes arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi. Hoiduda tuleb palgavaesusest. Töötasud tuleb kehtestada avatult ja prognoositavalt vastavalt liikmesriikide tavadele ning austades sotsiaalpartnerite tegevusvabadust. Direktiivi eelnõu jagab riigid kahte rühma: riigid, kus miinimumpalk lepitakse kokku kollektiivlepingutega (kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riigid) ja riigid, kus miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga (seadusjärgse miinimumpalgaga riigid). Seletuskirja koostamise hetkel ei ole lõplikult selge, kas Eesti kuulub seadusjärgse miinimumpalgaga riikide hulka3, nagu komisjon on hinnanud direktiivi eelnõu juurde kuuluvas mõjuhinnangus, või kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riikide hulka4, nagu komisjon on märkinud EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis Eesti süsteemi täiendavate selgituste järel. Riikidele, kus miinimumpalk kehtestatakse kollektiivlepingutega, ei ole direktiivi eelnõus suuniseid piisava miinimumpalga kehtestamiseks. Seadusjärgse miinimumpalgaga riikidele näeb eelnõu ette miinimumkriteeriumid (vähemalt miinimumpalga ostujõud, brutopalkade üldine tase ja jaotus, brutopalkade kasvumäär ja tööviljakuse areng) piisava suurusega miinimumpalga kehtestamiseks. Miinimumpalga piisavust tuleb hinnata, kasutades rahvusvahelisel tasandil üldtunnustatud võrdlusväärtuseid. Näitena on direktiivi eelnõus viidatud 60%-le brutomediaanpalgast ja 50%-le keskmisest brutopalgast5. Lisaks piisava miinimumpalga regulatsioonile sisaldab direktiivi eelnõu meetmeid, mille eesmärk on suurendada liikmesriikides kollektiivläbirääkimistega kaetust. Riikides, kus kollektiivläbirääkimistega kaetus on suur, on komisjoni andmetel madalapalgaliste töötajate osakaal väiksem ja miinimumpalk mediaanpalgaga võrreldes suurem6. Seetõttu näeb direktiivi eelnõu muuhulgas ette, et kui kollektiivläbirääkimised ei hõlma vähemalt 70% töötajatest, tuleb kehtestada kollektiivläbirääkimiste õigusraamistik ja tegevuskava kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. 1 COM (2020) 682. 2 Saadaval https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european- pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et#ii-peatkk-iglased-ttingimused. 3 Vt lähemalt lk 7 „Miinimumpalga piisavus“ (artikkel 5). 4 Direktiivi eelnõu juurde kuuluvas mõjuhinnangus on komisjon kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riikideks märkinud Soome, Rootsi, Taani, Austria ja Küprose. 5 2019. aastal oli 50% keskmisest palgast 703,5 eurot ja 60% mediaanpalgast 685,8 eurot. 6 COM(2020) 682, lk 2. Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine direktiivi eelnõu osas on vajalik, kuna direktiivi vastuvõtmisel eelnõus ette nähtud kujul võib selle rakendamine kaasa tuua Eesti õigusaktide muutmise vajaduse ning olulise sotsiaalse, majandusliku ja riigieelarvelise mõju. Samuti võib direktiivi rakendamine mõjutada avaliku sektori töökoormust. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020-2021 üheks prioriteediks on säilitada riikliku miinimumpalga kehtestamise põhimõtted, kus töötasu miinimum kehtestatakse lähtuvalt tööandjate ja ametiühingute esindajate kokkuleppest7. Võrreldes EL riikidega on Eesti miinimumpalk üks väiksemaid suhestatuna mediaan- ja keskmisesse palka. Lisaks on mureks palgavaesus ja suur madalapalgaliste osakaal. 2021.a on alampalk 584 eurot. 2020.a kolmandas kvartalis oli keskmine brutopalk Eestis 1441 eurot ja mediaanpalk 1189 eurot.8 Eesti kuulub 10 riigi hulka, kus madalapalgalisi on rohkem kui 20% ning 6 riigi hulka, kus miinimumpalk ei pakkunud 2018.a kaitset vaesusriski vastu. OECD andmebaasi järgi oli Eestis 2019.a miinimumpalga suhe mediaanpalka 43% ja keskmisesse palka 37%. Komisjoni andmetel on seadusjärgne miinimumpalk peaaegu kõikides liikmesriikides väiksem kui 60% brutomediaanpalgast ja/või 50% keskmisest brutopalgast.9 Miinimumpalga tõus võib aidata kaasa vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele, suhtelise vaesuse vähendamisele ja võib omada positiivset mõju ka soolise palgalõhe vähendamisele. Miinimumpalga tõus toob riigieelarvesse täiendava maksutulu, kuivõrd suurenevad näiteks sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, tulumaks. Samas suurenevad nii erasektori kui riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulud ning kulutused erinevatele riigipoolsetele sotsiaalkaitse hüvitistele. Miinimumpalga tase 60% mediaanpalgast või 50% keskmisest palgast alampiirina tähendaks Eestis ligikaudu 20%list miinimumpalga tõusu, mis vajaks mitmeaastast järkjärgulist üleminekut10. Miinimumpalga järsk tõus, mis ei arvesta majanduse olukorraga, võib tuua kaasa töötute arvu suurenemise hinnanguliselt üle 1%. See võib tähendada töökaotust üle 5400 inimesele11. Juhul kui Eesti loetakse kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riikide hulka, ei tule meil siseriiklikusse õigusesse üle võtta miinimumpalga piisavuse nõudeid ega muid direktiivi eelnõu 2. peatükis ette nähtud kohustusi. Miinimumpalga piisavust ja selle arenguid hinnatakse sellisel juhul iga aasta Euroopa poolaasta menetluse, sh riigipõhiste soovituste raames. Mõju Eestile kollektiivläbirääkimiste edendamise nõuete osas sõltub uuendamisel olevast andmebaasist, mille infot komisjon allikana kasutab. Sotsiaalpartnerite laiendatud kollektiivlepingu kohta info lisamisel, on Eesti kollektiivläbirääkimistega kaetus ligi 94% töötajatest direktiivi eelnõu mõistes12 ning mõju piirduks üldise kohustusega toetada ja edendada kollektiivläbirääkimisi. 7 Saadaval https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related-files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020- 2021.pdf, lk 11. 8 Eesti Statistikaamet. 9 2019.a andmetel seadusjärgse miinimumpalgaga riikides küündis miinimumpalk 50%-ni keskmisest palgast vaid Portugalis ning 60%-ni mediaanpalgast Bulgaarias ja Portugalis. COM(2020) 682, lk 184. 10 Eesti Panga hinnang Sotsiaalministeeriumile antud tagasisides piisava miinimumpalga eelnõu kohta. Toodud arvamuste ja kooskõlastuste tabelis. 11 Statistikaameti andmetel töötas 2020. II kvartalis töölepingu alusel 539 700 isikut, millest 1% on 5400. 12 Direktiivi eelnõus kasutatud mõiste „töötaja“ hõlmab muuhulgas ka ametnikke. Nt ei hõlma Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu üleriigiliselt laiendatud kollektiivleping de jure ametnikke. Siiski praktikas lähtutakse ka ametnike puhul kehtivast töötasu alammäärast. 2 Direktiivi eelnõu õiguslik alus on EL toimimise lepingu (ELTL)13 artikkel 153 lõige 2 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b, mille järgi on EL-il ja liikmesriikidel ühispädevus töötingimuste valdkonnas. Liikmesriikide palvel esitab nõukogu õigusteenistus kirjaliku seisukoha õigusliku aluse kohasuse kohta. Direktiiv võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt. Nõukogus on eelnõu heakskiiduks vajalik kvalifitseeritud häälteenamus14. EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töörühmas alustati eelnõu menetlemist 2020.a novembris. 3. detsembril 2020.a toimunud EL tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) nõukogu kohtumisel oli miinimumpalga algatuse teemal kavas esialgse poliitilise mõttevahetuse asemel vaid infovahetus eesistujalt (Saksamaa) ja komisjonilt. Menetlus jätkub järgmise eesistuja, Portugali, juhtimisel. Rahvusparlamentide subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on 21. jaanuar 2021.a15. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Annely Salumaa (6269 243, [email protected]), töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk (6269 179, [email protected]), õigusosakonna nõunik Ethel Bubõr (626 9738; [email protected]) ning töövaldkonna nõunik Brüsselis Thea Treier ([email protected]). Direktiivi eelnõu vastuvõtmisega kaasnevaid võimalikke mõjusid on hinnanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe (626 9726; [email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich ([email protected]). DIREKTIIVI EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted Eelnõu artiklid 1-3 Reguleerimisesemena näeb direktiivi eelnõu uudsena EL õiguses ette raamistiku 1) piisava miinimumpalga kehtestamiseks; 2) töötajatele miinimumpalga tagamiseks. Direktiivi eelnõu jagab riigid kollektiivlepingujärgse ja seadusjärgse miinimumpalgaga riikideks. Riikidele, kus miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga, näeb direktiivi eelnõu ette mitmeid kohustusi miinimumpalga piisavuse tagamiseks. Riikidele, kus miinimumpalk kehtestatakse kollektiivlepingutega, ei ole direktiivi eelnõus suuniseid miinimumpalga kehtestamiseks. EL ei saa reguleerida, kumma süsteemi alusel riigis miinimumpalk kujundatakse, kas õigusaktil või kollektiivlepingul põhineval mehhanismil. Seega on riikidel põhimõtteliselt võimalik oma süsteemi muuta, mis on direktiivi eelnõus ka selgelt välja toodud. See tähendab, et näiteks riikidel, kes direktiivi eelnõu sõnastuse järgi kuuluvad seadusjärgse miinimumpalgaga riikide hulka, on võimalik ka pärast eelnõu direktiivina vastuvõtmist muuta siseriiklikku 13 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT. 14 Eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu elanikkonnast. 15 Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismist lähemalt: https://ec.europa.eu/info/law/law-making- process/adopting-eu-law/relations-national-parliaments/subsidiarity-control-mechanism_et. 3 miinimumpalga kujundamise süsteemi ning loobuda miinimumpalga kehtestamisest õigusakti alusel. Lisaks kasutatavale miinimumpalga süsteemile ei reguleeri direktiivi eelnõu kollektiivlepingute üldiselt kohaldatavaks muutmist ehk eelnõu ei näe ette, et riigid, kus miinimumpalgad tulenevad vaid kollektiivlepingutest, peaksid töötajate suurema kaitstuse nimel muutma kollektiivlepingud üldiselt kohaldatavaks. Kohaldamisala hõlmab eelnõu järgi kõiki liidu töötajaid, kellel on liikmesriigis kehtiva õiguse, kollektiivlepingu või tava kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat. Sama lähenemisviisi on kasutatud direktiivis 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta16 ja direktiivis 2019/1158 töö- ja eraelu tasakaalu kohta17. Seega uut kontseptsiooni ei looda ja lähtutud on läbiräägitud põhimõtetest, millega riigid peavad juba arvestama. Töötaja mõiste rakendamisel siseriiklikus õiguses tuleb arvestada, et Euroopa Liidu Kohtu praktika on mõiste „töötaja“ sisustamisel mahukas ning täieneb ja täpsustub pidevalt18. Kuigi töötaja mõiste on kehtiva EL õiguse järgi liikmesriikide määratleda, ei ole riikide kaalutlusõigus kohtupraktika järgi piiramatu. Nii ei saa EL õigusaktide ülevõtmisel jätta siseriiklikust kohaldamisalast välja töötavaid isikuid ainuüksi põhjusel, et siseriiklikus õiguses ei loeta neid töötajateks, kuigi töötamise tingimused on sarnased töötaja tingimustele19. EL töötaja kontseptsioon hõlmab kolme põhielementi: töö tegemine teatud ajaperioodi jooksul, töötasu ja alluvussuhe. Elementide hindamisel ei saa lähtuda ühest asjaolust eraldiseisvalt. Näiteks ei oma töö tegemisel tähtsust ainuüksi töötatud tundide arv ja järjestikkus või tootlikkuse tase. Tasu puhul ei ole kohtupraktika järgi määrav, kas seda maksab vahetu lepingupartner või milline on tasu suurus. Ka asjaolu, kas üldse tasu makstakse ei ole eraldiseisvalt fakt, millele tuginedes ainuüksi saab otsustada, kas tegemist on töötajaga. Alluvussuhte puhul tuleb vaadata pooltevahelist suhet, kas tegevusi kontrollitakse, kas on võimalus karistada suuniste täitmata jätmisel, kas otsuseid tuleb eelnevalt kooskõlastada jms. Seega tuleb igakordsel tõlgendamisel lähtuda juhtumipõhiselt, arvestades lepingu asjaolusid kogumis ning pidades silmas konkreetse direktiivi eesmärki. Nii tuleb ülaltoodud kriteeriumite raames ’töötajaks’ lugeda ka ametnikud. Töötaja mõiste alt on väljas siiski iseseisva otsustusõigusega lepingu alusel töötavad isikud, nt käsundi ja töövõtulepingu alusel tööd tegevad isikud. Mõisted. Kui direktiivi eelnõu isikulise kohaldamisala juures viitab komisjon liikmesriikide õigusele ja Euroopa Liidu Kohtu praktikale, siis muud sätete tõlgendamiseks vajalikud mõisted on eelnõus siiski defineeritud. Seadusjärgne miinimumpalk on eelnõu kohaselt kas seadusega või muude siduvate õigusnormidega kehtestatud miinimumpalk. Kuigi eelnõu peamine eesmärk on tagada piisaval tasemel miinimumpalk, on kollektiivlepinguna määratletud kõik kirjalikud töötingimusi ja töölepingutingimusi käsitlevad sotsiaalpartnerite kokkulepped, mitte vaid need, mis käsitlevad palgatingimusi. Sellest lähtuvalt omakorda tähendab eelnõu järgi kollektiivläbirääkimiste katvus nende töötajate osakaalu riigis, kelle suhtes kollektiivlepingut 16 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L1152&from=SK. 17 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX%3A32019L1158. 18 Olulisemad kohtuotsused: Deborah Lawrie-Blum vs. Land Baden-Württemberg, C-66/85; Union Syndicale Solidaires Isère vs. Premier ministre jt, C-428/09; Ender Balkaya vs. Kiesel Abbruch- und Recycling Technik GmbH, C-229/14; FNV Kunsten Informatie en Media vs. Staat der Nederlanden, C-413/13; Betriebsrat der Ruhrlandklinik gGmbH vs. Ruhrlandklinik gGmbH, C-216/15. 19 O’Brien vs O’Brien vs. Ministry of Justice, C-393/10. 4 kohaldatakse, st ka kaetust nende lepingutega, mis käsitlevad näiteks vaid töö- ja puhkeaega või lisapuhkusi. Näiteks lisapuhkusi puudutavate kollektiivlepingutega suurem kaetus ei täida aga komisjoni eesmärki saavutada töötajate laiem kaetus miinimumpalga kollektiivlepingutega. Eestis lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel sõlmitud kokkulepe on laiendatud kollektiivleping kollektiivlepingu seaduse20 § 4 lõike 4 tähenduses. See tähendab, et kollektiivleping kehtestab kohustusliku töötasu alammäära kõigile Eestis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele. Traditsiooniliselt kehtestab Vabariigi Valitsus sotsiaalpartnerite kokkuleppe ka TLS § 29 lõike 5 alusel töötasu alammäärana. Ilmselt on see põhjus, miks direktiivi eelnõu juurde kuuluvas mõjuhinnangu dokumendis on loetud Eesti seadusjärgse miinimumpalgaga riigiks21. Kuigi seaduses ei ole sätet, mille järgi Vabariigi Valitsus oleks kohustatud iga-aastaselt arvestama sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonide kokkuleppega, on Vabariigi Valitsus ligi 20 aastat sellest siiski lähtunud. Seejuures on oluline tähelepanu pöörata, et kuna tegemist on üleriigiliselt laiendatud kollektiivlepinguga, kehtiks see kõigile tööandjatele ja töötajatele ka juhul, kui Vabariigi Valitsus ei kehtestaks töötasu alammäära määrust. Seega on määrus miinimumpalga kehtimise mõttes seotud pigem riigi makstavate hüvitiste ja tasudega, mis on seatud sõltuvusse töötasu alammäärast. Seega ei arvesta direktiivi eelnõu sõnastus kõigi liikmesriikide süsteemide eripärasid, jagades süsteemid kaheks ning mitte arvestades seejuures kombineeritud süsteemide22 erisusi. EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis antud komisjoni selgituste kohaselt tuleb riigi miinimumpalga süsteemi kindlaks määramisel lähtuda sellest, kes on olnud miinimumpalga suuruse üle otsustajad. Sellise tõlgenduse puhul tuleb Eesti lugeda kollektiivlepingutel põhineva miinimumpalgaga riikide hulka. Selguse eesmärgil tuleks antud tõlgendus lisada ka eelnõu teksti, arvestades, et nii direktiivi ülevõtmine kui hilisem rakendamine sõltub sellest, milline miinimumpalga süsteem on riigis kasutusel. Palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste toetamine Eelnõu artikkel 4 Direktiivi eelnõu järgi peavad liikmesriigid võtma meetmeid, et suurendada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada sektori või sektoriülesel tasandil kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle ning julgustada palkade üle peetavaid konstruktiivseid, sisulisi ja teabepõhiseid läbirääkimisi. Liikmesriigid, kus kollektiivläbirääkimistega on hõlmatud vähem kui 70% töötajatest, peavad lisaks kehtestama õigusraamistiku, millega nähakse kas seadusega pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist või nendega kokkuleppel ette tingimused kollektiivläbirääkimiste pidamiseks. Samuti tuleb välja töötada tegevuskava kollektiivläbirääkimiste toetamiseks. Eelnõu ei täpsusta õigusraamistiku ega tegevuskava võimalikku sisu. Seega otsus, millised saavad olla siseriiklikusse tegevuskavasse kirjutatavad meetmed, mis mõjutavad kollektiivlepingute sõlmimist, on jäetud liikmesriikidele. Kuigi artikli 4 pealkiri räägib palgakujundust käsitlevatest kollektiivläbirääkimistest, viitab artikli sisuosa kollektiivläbirääkimistele laiemalt, minnes seega kaugemale nii artikli pealkirjast kui eelnõu reguleerimisesemest (piisava miinimumpalga kehtestamine; miinimumpalga kaitse tagamine töötajatele). 20 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012012?leiaKehtiv. 21 SWD(2020) 245 final, lk 124. 22 Lisaks Eestile on kombineeritud miinimumpalga kujunemise süsteem ka Belgias. 5 Komisjon näeb kollektiivläbirääkimiste edendamist toetava meetmena piisava miinimumpalga tagamisel. Kui kollektiivläbirääkimised ei toimi, on riigil kohustus tuge pakkuda. Riikides, kus on kõrge kollektiivläbirääkimistega kaetus, on üldiselt vähem madalapalgalisi, väiksem palga ebavõrdus ja kõrge miinimumpalk. Komisjoni mõjuhinnangus ei ole siiski välja toodud selget otsest seost kollektiivläbirääkimiste kaetuse mõju kohta piisava miinimumpalga kasvule (miinimumpalga osakaal keskmisest brutopalgast või brutomediaanpalgast). Samuti on puudulikud Komisjoni andmed liikmesriikide kollektiivläbirääkimistega kaetuse kohta, kuid üldiselt võib märkida, et 70% künnise ületavad mitu riiki. Selle kohta, kas 70%-lise kaetuse saavutamine on eesmärk või mitte, on komisjon EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis andnud vastukäivaid selgitusi. Eelnõu tekstist see otseselt ei selgu, komisjoni mõjuhinnangus on seda aga nimetatud eesmärgiks. Samuti ei selgu, mis on tagajärg, kui ka mitmeaastaste tegevuste järel ei ole kollektiivläbirääkimistega kaetus riigis tõusnud. Eestis on töötajate ja tööandjate õigus kuuluda ühingutesse ja liitudesse sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)23 §-is 29. PS mõistes hõlmab ühinemisõigus muuhulgas ka õigust pidada kollektiivläbirääkimisi, sh sõlmida kollektiivseid kokkuleppeid töötingimuste osas. Direktiivi eelnõus ette nähtud kollektiivsete läbirääkimiste raamistik on Eestis kehtestatud kollektiivlepingu seadusega24. Ametiühingute seaduse25 § 4 lõike 1 kohaselt on isikutel õigus vabalt ilma eelneva loata asutada ametiühinguid, nendega ühineda või mitte ühineda26. Kollektiivleping sõlmitakse ettenähtud lepingupoolte27 vahel läbirääkimiste teel. Pigem sõlmivad kollektiivlepinguid keskmise suurusega ja suured ettevõtted. Ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Statistika järgi on valdavalt töötajate esindaja kollektiivlepingu sõlmimisel ametiühing või ametiühingute liit. Kollektiivlepingutega hõlmatud isikute arv sõltub kollektiivlepingu sõlmiva ettevõtte suurusest ja sellest, kas hõlmatud on kõik ettevõtte töötajad või mitte. Kui sotsiaalpartnerite üleriigiline laiendatud töötasu alammäära kollektiivleping välja arvata, on kollektiivlepingutega kaetus Eestis 18,6%28. Arvestades kollektiivsete töösuhete arengut Eestis, praegust ametiühingutesse kuulumise osakaalu, väikeettevõtjate osakaalu29, aga ka muutuvat töömaailma (sh globaliseerumine, digitaliseerumine, individualiseerimine), mis ei 23 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv. 24 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012012?leiaKehtiv. 25 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020002. 26 Välja arvatud tegevväelased, kel on keelatud asutada ametiühingut või sellega ühineda. 27 Kollektiivlepingu seaduse § 3 lõike 2 järgi sõlmitakse kollektiivleping: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel; 2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 2¹) omavalitsusüksuste liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel; 3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel; 4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel. 28 Kollektiivlepingute vähese leviku põhjusteks Eestis on ühiskonna suhtumine kollektiivlepingutesse ja kollektiivsetesse töösuhetesse laiemalt, sh ajaloolistel põhjustel, töösuhte poolte vähene teadlikkus sotsiaaldialoogist, kollektiivlepingust ja millist lisaväärtust võiksid kollektiivsed töösuhted laiemalt ja kollektiivlepingud kitsamalt organisatsioonile anda, töötajate esindajate madal aktiivsus läbirääkimiste algatamisel. – Põldis, E., Proos, M. Kollektiivlepingud Eestis. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 1/2013. Saadaval https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/toimetised_20131.pdf. 29 Statistikaameti 2019. aasta andmetel on 94% Eesti ettevõtetest mikro-ettevõtted (1-9 töötajat), 5,1% on väike- ettevõtted (10-49 töötajat), 0.9% keskmise suurusega ettevõtted (50-249 töötajat) ning 0.1% suurettevõtted (250 ja enam töötajat). 6 toeta ametiühingutesse kuuluvuse suurenemist, ei ole 70% saavutamine realistlik eesmärk. Lisaks võib praeguse kriisi tingimustes eeldada sarnast kollektiivlepingute sõlmimise aktiivsuse langust nagu see oli 2008.a majanduslanguse perioodil30. Keerulistes majandustingimustes ei pruugi tööandjatel olla motivatsiooni kollektiivlepinguid sõlmida ja sellega endale täiendavaid kohustusi võtta. Ligi 19%-lisest näitajast on Eesti puhul lähtunud ka komisjon3132. Seega ei ole komisjon arvesse võtnud sotsiaalpartnerite töötasu alammäära laiendatud kollektiivlepingut, mis hõlmab kõiki tööandjaid ja töölepingu alusel töötavaid töötajaid. Mõjuhinnangust selgub, et lähteallikana on kasutatud Amsterdami Ülikooli andmebaasi (ICTWSS33), kus ei ole iga riigi kohta sama metoodikaga andmeid kogutud. Mitme riigi puhul on kollektiivlepingutega kaetuse määr puudu. Eesti kohta kasutatud andmed pärinevad 2015.a tööelu-uuringust, mis on subjektiivne, kuna põhineb töötajate vastustel ega võta arvesse sotsiaalpartnerite üleriigiliselt laiendatud kollektiivlepingut34. Siinkohal on oluline märkida, et komisjon möönab probleeme andmetega ning ICTWSS andmebaas on uuendamisel. Seletuskirja koostamise ajal on juba liikmesriikidele saadetud palve üle vaadata oma riigi andmed. Värskendatud andmebaas koos riigiprofiilidega on plaani järgi saadaval juba 2021.a jaanuarist. Andmete uuendamise järel, kui kollektiivlepingute hulka saab lisatud ka sotsiaalpartnerite üleriigiliselt laiendatud kollektiivleping, peaks Eestis kollektiivlepingutega töötajate kaetus direktiivi eelnõu mõistes olema ligikaudu 94%35. Jätkuva madala ametühinguliikmelisuse taustal on Eesti toetanud sotsiaaldialoogi nii sisuliselt kui ka finantsiliselt. Alates 2018.a toimuvad valitsuse, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel regulaarsed kolmepoolsed kohtumised. Kolmepoolsete kohtumiste eesmärk on ühiselt arutada tööturu väljakutseid, otsida kompromisse ja aidata muuta riigi panust maksimaalselt efektiivseks. Lisaks valitsuse kolmepoolsetele kohtumistele, kohtub ja suhtleb sotsiaalminister ja Tööinspektsiooni peadirektor sotsiaalpartneritega regulaarselt. Samuti on Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kaasatud neid puudutavate poliitikate kujundamisse vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale36 nii väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja seaduseelnõu ettevalmistamisel kui kooskõlastamisel. Sotsiaaldialoogi on viimastel aastatel riigi poolt rahaliselt toetatud struktuurivahenditest eraldatud toetusega läbi Riigikantselei meetme (470 000 euro väärtuses). Samuti toetatakse sotsiaaldialoogi Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna rahalistest vahenditest. Sotsiaalse dialoogi rahastamist jätkatakse struktuurivahendite 2021-2027 perioodi tehnilisest abist. Läbirääkimised konkreetsete summade osas käivad ja need lepitakse kokku 2021-2027 perioodi struktuurivahendite rakenduskava koostamise käigus. 30 Langev trend on ka teistes riikides. Vt SWD(2020) 245 final, lk 12. 31 SWD(2020) 245 final, lk 155. 32 Komisjoni andmetel on kollektiivlepingupõhise miinimumpalgaga riikides (Austria, Küpros, Itaalia, Rootsi, Soome, Taani) kollektiivläbirääkimiste kaetus nt Taanis 76% ja Austrias 98%. Küprosel on kaetus vaid 44% ning kavatseb tulevikus miinimumi kehtestada seadusega. Seaduspõhiste miinimumpalgaga riikide kaetus kollektiivlepinguga: BG 23%, CZ 30%, LV 24%, LT 8%, HU 20%, PL 17%, RO 23%, SK 30%). Kõrge kaetusega on Portugal 74%, Hispaania 68%, Prantsusmaa 94%, Belgia 93%, Sloveenia 71%, Madalmaad 79%, Luksemburg 59% ja Saksamaa 55%. - SWD(2020) 245 final, lk 155. 33 Saadaval https://www.ictwss.org/downloads. 34 Tööelu-uuring sisaldab küsimust „Kas Teie töötingimused on määratud ka kollektiivlepinguga (v.a riiklik töötasu alammäära kokkulepe)?“. 35 Kollektiivläbirääkimistega hõlmatute osakaalu 70% tuleb direktiivi eelnõu järgi arvutada osakaaluna kõigist töötajatest Direktiivi eelnõu mõistes „töötaja“ on laiem mõiste, kui Eestis. Nt ei ole sotsiaalpartnerite üleriigiliselt laiendatud kollektiivlepinguga kaetud ametnikud. 36 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 7 Miinimumpalga piisavus Eelnõu artikkel 5 Kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riikidele37 ei näe eelnõu ette kriteeriumeid ega indikatiivseid võrdlusväärtuseid miinimumpalga kujundamisel. Seadusjärgse miinimumpalgaga liikmesriigid peavad eelnõu järgi aga tagama, et alammäära kehtestamisel ja regulaarsel ajakohastamisel juhindutakse ette antud kriteeriumidest. Kriteeriumid määratletakse riiklike tavade järgi kas siseriiklikus õiguses, pädevate asutuste otsustes või kolmepoolsetes kokkulepetes. Kriteeriumid tuleb määratleda püsivalt ja selgelt ning need peavad hõlmama vähemalt järgmisi elemente: 1) seadusjärgse miinimumpalga ostujõud, võttes arvesse elukallidust ning makse ja sotsiaaltoetusi;2) brutopalkade üldine tase ja nende jaotus; 3) brutopalkade kasvumäär; 4) tööviljakuse areng. Direktiivi eelnõust ei selgu, kuidas tuleks seadusjärgse miinimumpalga ostujõu korral arvesse võtta makse ning sotsiaaltoetusi. Miinimumpalga piisavuse hindamisel tuleb kasutada brutopalkade üldise taseme suhtes soovituslikke võrdlusväärtusi, mida tavaliselt rahvusvaheliselt kasutatakse. Direktiivi eelnõu põhjenduspunkt (edaspidi pp) 21 järgi võib rahvusvahelisel tasandil üldiselt kasutatavate näitajate kasutamine, nagu 60 % brutomediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast, aidata hinnata miinimumpalga piisavust võrreldes brutopalga tasemega. Kuigi direktiivi eelnõu seletuskirjas viitab komisjon ka Euroopa Nõukogu määratletud inimväärse elu standardile, mille puhul võrreldakse netomiinimumipalka keskmise netopalgaga, saab kohus tulevikus miinimumpalga piisavuse vaidluse hindamisel juhinduda pp-st 21, mis annab viidetega konkreetsetele suurustele selge tähise piisava miinimumpalga taseme kohta. Tekstist ei selgu, kas miinimumpalga tase peab võrdlusväärtustele vastama juba direktiivi ülevõtmisajaks või võib võrdlusväärtuste tasemeni jõuda hilisemas ajaperioodis38. Et miinimumpalga piisavus säiliks, peavad seadusjärgse miinimumpalgaga liikmesriigid direktiivi eelnõu kohaselt võtma vajalikud meetmed, et tagada miinimumpalga korrapärane ja õigeaegne ajakohastamine. Eelnõu tekstist ei selgu, kuidas hinnata mõisteid „korrapärane“ ja „õigeaegne“. Lisaks tuleb luua nõuandvad organid, kes nõustavad pädevaid asutusi seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes. Komisjon toob mõjuhinnangus välja, et mitmetes liikmesriikides ei baseeru seadusjärgse miinimumpalga kujunemine selgetel ja stabiilsetel kriteeriumidel. Riikides, kus kriteeriumid ei ole seaduses defineeritud, ei ole miinimumpalga tase tihtipeale piisav (sh viidatakse Eestile). Mitme liikmesriigi õiguses on vaid üldine viide vajadusele arvestada miinimumpalga kujundamisel majandusliku olukorra või muude näitajatega, sh töötatud aja, maksukoormuse vms, ilma et oleks juhist, kuidas neid näitajad täpsemalt arvesse tuleb võtta. Tihtipeale ei ole kehtestatud regulaarset ja õigeaegset miinimumpalga taseme ajakohastamist, mis tagaks miinimumpalga piisavuse vastavalt liikmesriigi majanduslikele näitajatele.39 Eestis ei ole õigusaktiga määratletud, millistest näitajatest miinimumpalga kujundamisel lähtuda tuleb. Nagu eespool märgitud, lepivad töötasu alammääras kokku Eesti Tööandjate 37 Austria, Küpros, Itaalia, Rootsi, Taani, Soome. SWD(2020) 245 lk 2. 38 Komisjon märgib eelnõu seletuskirjas, et rahvusvahelisel tasandil kasutatakse tavaliselt miinimumpalga piisavuse näitajatena miinimumpalga suhet mediaanpalka või keskmisesse palka. Lisaks võrreldakse Euroopa Nõukogu määratletud inimväärse elu standardi abil netomiinimumipalka keskmise netopalgaga. Sageli võrreldakse ka miinimumpalka ja suhtelise vaesuse määra. COM(2020) 682, lk 2. 39 SWD(2020) 245 final, lk 12-13. 8 Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit40. 2018. aastal leppisid tööandjad ja ametiühingud kokku läbirääkimiste raamistikus, mille kohaselt igal aastal, kui töötasu alammääras kokku lepitakse on (1) töötasu alammäära tõstmise aluseks prognoositud tööviljakuse (sisemajanduse kogutoodang hõivatu kohta püsivhindades) kahekordne kasv samal aastal; (2) töötasu alammäära ei tõsteta kiiremini, kui kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv (ülemine piir); (3) töötasu alammäära suhe keskmisesse prognoositavasse brutokuupalka ei lange 2019. aastast alates alla 40% (alumine piir); (4) töötasu alammääras võidakse erakorraliselt kokku leppida kokku lepitud põhimõtteid arvestamata, kui prognoositav keskmine brutokuupalk (alumine piir) tõuseb kiiremini kui kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv (ülemine piir) või kui neljal järjestikusel kvartalil on majanduse reaalkasv Statistikaameti andmetel olnud negatiivne; (5) prognoosides võetakse aluseks Eesti Panga suvine majandusprognoos. Eesti sotsiaalpartnerite eesmärk on olnud leppida kokku tõenduspõhistes kriteeriumides töötasu alammäära kujundamisel. Seetõttu telliti 2020.a suvel uuring "Alampalga mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule", mida viib läbi Tartu Ülikool. Eesmärk on välja töötada kriteeriumid, mille alusel töötasu alammäär iga-aastaselt edaspidi kokku leppida. Uuring valmib 2021.a suvel. 2020.a septembris jõudsid sotsiaalpartnerid kokkuleppele jätta alampalk 2021.a praegusele tasemele – tunnitasu alammäär 3,48 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot41, kuigi 2017.a kokkulepe oleks lubanud ka alampalka langetada. Pikaajalise tava kohaselt riik poolte läbirääkimistesse ei sekku ning aktsepteerib poolte kokkulepet. Kuna lõppastmes vormistatakse sotsiaapartnerite üleriigiliselt laiendatud miinimumpalga kollektiivleping igale töötajale ja tööandjale Vabariigi Valitsuse määrusega, on direktiivi eelnõule lisatud komisjoni mõjuanalüüsis määratletud Eestit seadusjärgse miinimumpalgaga riigina. Seega, kui lähtuda samast arusaamast, peaks Eesti edaspidi määratlema vähemalt direktiivi eelnõus ette nähtud kriteeriumid ja hindama nende sobivust võrdlusväärtusega, kirjutades sisuliselt ette kogu tööturupartnerite läbirääkimiste tuuma. Sisuliselt tähendaks see Eestis kehtiva süsteemi ümberkujundamist ja võimalik, et ka toimiva kollektiivse suhtluse nõrgestamist, kuivõrd sotsiaalpartnerid ei saaks enam tugineda omavahelisele kokkuleppele. Lisaks tuleks Eestis kohustuslikuna luua nõuandev organ, kes nõustaks miinimumpalgaga seotud küsimustes. Eestis oli OECD andmebaasi järgi 2019.a alampalga suhe mediaanpalka 43% ja keskmisesse palka 37%. Sotsiaalpartnerite kokkuleppe järgi on alampalk 2021. aastal 584 eurot. Keskmine brutopalk oli Eestis 2020. a kolmandas kvartalis 1441 eurot. Võrdluses EL riikidega on Eesti miinimumpalga osakaal üks väiksematest, moodustades 2018.a vaid 43% mediaanpalgast. Eesti kuulub 10 riigi hulka, kus madalapalgalisi on rohkem kui 20% ning 6 riigi hulka, kus miinimumpalk ei pakkunud 2018. aastal kaitset vaesusriski vastu. 40 Lisaks tuleneb üldisest töötasu alammäärast kõrgem miinimupalk järgnevast: 1) meditsiinisektori leping Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu ning töötajate esindajate Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Õdede Liidu vahel; 2) transpordis veoste veol Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel; 3) transpordis sõitjate bussiveol Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel; 4) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 alusel kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär. Kõik nimetatud töötajate grupid on n-ö baastasandil samuti kaetud sotsiaalpartnerite üleriigiliselt laiendatud kollektiivlepinguga, kuid töötajate suhtes soodsamate sätete kehtimise korral tuleb lähtuda kõrgemast miinimumpalgast. 41 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019027. 9 Erisused ja mahaarvamised Eelnõu artikkel 6 Direktiivi eelnõu järgi võivad liikmesriigid näha teatud töötajate rühmadele ette erinevad seadusjärgse miinimumpalga määrad. Miinimumpalga erisusi, nende ajalist kohaldamist ja ulatust tuleb piirata, konsulteerides seejuures sotsiaalpartneritega. Erisused peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ning objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, õiguspärase eesmärgiga. Erisusi kasutatakse mitmes seadusjärgse miinimumpalgaga liikmesriigis. Miinimumpalga erisused põhinevad näiteks vanusel, haridusel, kogemusel42, kuid neid on ette nähtud ka hooajatöötajatele ja kodumajapidamises töötavatele isikutele, samuti puuetega töötajatele. Eesti ei ole teinud miinimumpalga erisusi, kui mitte välja arvata komisjoni viidatud miinimumpalga mitte kohaldamist ametnikele. Lisaks on tegemist vaid juriidlise mittekohaldamisega. Praktikas kohaldatakse miinimumpalga nõuet siiski ka ametnikele. Lisaks erisustele võivad riigid kehtestada õiguse teha töötaja palgalt mahaarvamisi, millega vähendatakse töötaja töötasu seadusjärgsest miinimumpalgast madalamale tasemele. Direktiivi eelnõu järgi on mahaarvamised lubatud, kui see on vajalik, objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne. Millistel juhtudel ja mil viisil (kui kauaks, mil määral, kelle poolt jne) võib mahaarvamisi teha, ei ole eelnõus täpsustatud ja on seega liikmesriikide otsustada. Mõnes liikmesriigis on lubatud miinimumpalgast maha arvata reisikulusid, töövarustust või majutuskulusid. Kõikides seadusjärgse miinimumpalgaga riikides on lubatud teatud mahaarvamisi teha, nt maksud. Eraldi on komisjoni mõjuhinnangus välja toodud Eesti näide miinimumpalgaga töötajate kaitseks43. Lisaks maksudega seonduvatele mahaarvamistele peab tööandja Eestis töötaja palgast kinnipidamisel arvestama täitemenetluse seadustiku44 (TMS) §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut. Vastavalt TMS § 132 lõikele 1 ei arestita võlgniku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seetõttu ei ole tööandjal üldjuhul võimalik teha kinnipidamisi töötaja miinimumpalgalt. Mõningad erandid on siiski loodud elatisvõlgnikele ja võlgnikele. Et tagada lapse ülalpidamine ka olukorras, kus lapsevanem vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ei täida ja tema sissetulek kuus on miinimumpalga ulatuses või veel vähem, võib arestida miinimumpalgast väiksema sissetuleku. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole töötasu alammäärast, tagab sellest ühe kolmandiku arestimise võimalus vanema minimaalse panuse lapse ülalpidamiseks. TMS § 132 lõige 12 lubab täituril arestida võlgniku alampalga (ja sellest väiksema) suurusega sissetulekust kuni 20% kuus, kui võlgniku muust varast ei piisa võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seejuures tuleb kõigepealt lahutada alampalgast maha arvestuslik elatusmiinimum ja alles seejärel saab leida 20%, mis võib võlgnikult ära võtta. Nii on võlgnik sunnitud jätkuvalt panustama võlausaldaja nõuete rahuldamisse, kuid tema panustamise määr on kehtiva õigusega võrreldes oluliselt väiksem ning isikule on tagatud arvestusliku 42 Näiteks Luksemburgis teenivad u 2% töötajatest vähem kui 95% n-ö tavalisest miinimumpalgast, seejuures 60% neist on nooremad kui 30-a. SWD(2020) 245 final, lk 16-17. 43 „For example, in Estonia, there is a provision that no deductions can be made for minimum wage earners (with some very few exceptions defined by law where 20% can be deducted)...“. SWD(2020) 245 final, lk 16. 44 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/113062012002?leiaKehtiv. 10 elatusmiinimumi suurune sissetuleku säilimine. Sama paragrahvi lõige 13 loob aga valemi mittearestitava miinimumi arvestamiseks siis, kui võlgnikul on ülalpeetavad. Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et Eestis on nii erisuste kui miinimumpalgast mahaarvamise osas juba tagatud direktiivi eelnõus ette nähtud nõuded. Sotsiaalpartnerite kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kujundamisse ja ajakohastamisse Eelnõu artikkel 7 Direktiivi eelnõu järgi on liikmesriigid kohustatud võtma meetmeid, et tagada sotsiaalpartnerite õigeaegne ja tõhus kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisse ja ajakohastamisse, sealhulgas läbi osalemise nõuandvates organites, eelkõige seoses: 1) kriteeriumide ja soovituslike võrdlusväärtuste valimise ja kohaldamisega seadusjärgse miinimumpalga taseme kindlaksmääramiseks; 2) seadusjärgse miinimumpalga ajakohastamisega; 3) seadusjärgse miinimumpalga erisuste ja mahaarvamiste kindlaksmääramisega; 4) andmete kogumise ja uuringute läbiviimisega seadusjärgse miinimumpalga kehtestavate asutuste jaoks. Seega on eelnõus üsna detailselt ette nähtud liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite koostöö sisu riikides, kus miinimumpalk on kehtestatud õigusakti või muude siduvate õigusnormidega. Eestis toimivat miinimumpalga kujunemise mehhanismi arvestades ei ole eelnõus ette nähtud nõuded asjakohased. Miinimumpalga kujunemist ning sotsiaalpartnerite kaasamist on lähemalt kirjeldatud alates seletuskirja lk-st 5 (Palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste toetamine). Töötajate juurdepääs seadusjärgsele miinimumpalgale Eelnõu artikkel 8 Eelnõu järgi on riigid kohustatud võtma meetmeid (vajadusel koostöös sotsiaalpartneritega), et parandada töötajate juurdepääsu seadusjärgse miinimumpalga kaitsele: 1) tööinspektsioonide või teiste pädevate asutuste kontrollide tugevdamine; 2) täitevasutustele suuniste väljatöötamine nii ennetustööks kui ettevõtja vastutusele võtmiseks; 3) tagamine, et teave seadusjärgse miinimumpalga kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval viisil. Eestis teeb töösuhete nõuete täitmise üle järelevalvet Tööinspektsioon. Muuhulgas kontrollitakse ka töötasu maksmist vähemalt miinimupalga ulatuses ning vajadusel tehakse tööandja territooriumil ühiskontrolle koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Aastatel 2016-2020 on Tööinspektsioon töösuhete järelevalvet teinud kokku 1581 ettevõttes, neist töötasu alammäära rikkumine tuvastati 198 ettevõttes (12,5% kontrollitud ettevõtetest). Alammäära rikkumisega ettevõtete osakaal kontrollitud ettevõtetest varieerub aasta-aastalt märkimisväärselt – aastal 2017 tuvastati selline rikkumine 7,7%-s ettevõttes, aastal 2020 oli aga selliste ettevõtete osakaal 22%. Sõidukijuhtide kontrolle on aastatel 2016-2020 läbi viidud 645, töötasu rikkumisi on avastatud 19 (2,9%).45 Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollib peamiselt ümbrikupalkade maksmist. Selleks kasutavad nad automaatseid e-teenuseid, ettevõtete nõustamist maksuasjade korrashoidmiseks, töötamise 45 Sõidukijuhtide puhul peetakse eraldi arvestust, kuna sõidukijuhtide kontroll allub üldtöökokkuleppele. 11 registri kontrollkäike ning maksukontrolle. Alates 2020. aasta juulist avas MTA uue e-teenuse „Maksukäitumise hinnangud“, mis on mõeldud ettevõtetele oma maksukäitumise kohta tagasiside ja info saamiseks MTA-lt. Teenus põhineb ettevõtete esitatud andmetel ning MTA analüüsil. Teenuse ühe komponendina on ka ümbrikupalga riski kahtlusest teavitamine. Ettevõtjale antakse teenuse kaudu teada, kui ettevõttes võib esineda ümbrikupalga ehk deklareerimata töötasu risk. Alates 2018. aasta IV kvartalist hakkas MTA panustama ka ulatuslikumalt ümbrikupalga tuvastamiseks läbiviidavatesse tegevustesse. Ühe meetmena võeti laialdasemalt kasutusele ümbrikupalga riskiga ettevõtete nõustamine. Oma olemuselt on nõustamine otsesuhtlus ettevõtte seadusliku esindajaga, et oleks võimalik põhjalikult selgitada ning anda korrektseid juhiseid edaspidiseks maksukäitumiseks. 2018 aastal viis MTA läbi 843 nõustamist ning 2019 aastal kasvas nõustamiste arv 6027-le. Juhul kui ettevõtete esitatud registriandmetes esineb olulisi puudujääke, viiakse läbi maksukontroll asjaolude selgitamiseks. Kui 2015 aastal viidi läbi 321 kontrolli, siis 2020 aasta 10 kuuga on teostatud juba 931 kontrolli. Lisaks on alates 2014. aasta juulist sätestatud ettevõtjatele kohustus töötamise registris registreerida kõik füüsilisest isikust töötajate töötamised, millel tekib Eestis maksukohustus olenemata lepingu vormist, sh vabatahtlik töötamine. Töötamise registri eesmärk on tõhustada tööjõumaksude järelevalvet ehk vähendada ümbrikupalga maksmist ning kindlustada töötajatele seejuures parem sotsiaalsete õiguste kaitse. Järgnev tabel illustreerib MTA kontrollkäike ettevõtete tegevuskohta kontrollimaks töötamise registri korrektset täitmist. Teabe üldsusele kättesaadavaks tegemise kohta võib märkida, et Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu kokkuleppe töötasu alammäära kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded46. Sotsiaalpartnerite kokkulepe vormistab Vabariigi Valitsus määrusena, mis avaldatakse Riigi Teatajas47. Samuti on töötasu alamäära kohta võimalik leida kiirelt teavet erinevatelt riigi infolehtedelt, nt tööelu portaalist48 ja riigiportaalist eesti.ee49 jm. Riigihanked Eelnõu artikkel 9 Direktiivi eelnõu näeb ette kohustuse tagada, et riigihanke- või kontsessioonilepingute täitmisel järgivad ettevõtjad vastava sektori ja asjaomase geograafilise piirkonna kollektiivlepingutes sätestatud palku ja seadusjärgset miinimumpalka, kui see on kehtestatud. Lisaks viidatakse direktiivile 2014/24/EL50 art 18 (2) ja art 71 (1), võrgustikusektori direktiivile 2014/25/EL51 art 36(2) ja art 88 (1) ning kontsessioonidirektiivile 2014/23/EL52 art 30(3) ja 42(1). Antud sätete kohaselt peavad liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et riigihankelepingute täitmisel täidavad ettevõtjad neid keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktidega, kollektiivlepingutega või direktiivi 2014/24/EL X lisas loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätetega. 46 Viimane teadaanne saadaval https://www.ametlikudteadaanded.ee/ee/Sotsiaalministeerium/kollektiivilepingud/laiendatud-kollektiivlepingu- tingimuste-teade/2k020/10/1/1661733. 47 Kehtiv määrus saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019027. 48 Saadaval https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tootasu/tootasu-kokkulepe. 49 Vt https://www.eesti.ee/et/toeoe-ja-toeoesuhted/toeoetamise-alused/toeoetasu/. 50 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32014L0024. 51 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32014L0025. 52 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32014L0023. 12 Eesti õigusesse on direktiiv 2014/24/EL art 18 (2) üle võetud riigihangete seaduse53 (RHS) § 95 lg 4 p 2 kõrvaldamise aluse näol. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi. Riigihangetes kehtivad nõuded, mis on kohustuslikena sätestatud ülejäänud õigusaktides. Direktiivi eelnõu vastuvõtmisel on vajadusel võimalik RHS-is sätestada täiendav kohustus, kuid esialgsel hinnangul ei ole see vajalik. Järelevalve ja andmete kogumine Eelnõu artikkel 10 Direktiivi eelnõu kohaselt teevad liikmesriigid oma pädevatele asutustele ülesandeks töötada välja andmekogumisvahendid, et jälgida miinimumpalkade katvust ja piisavust. Igal aastal tuleb komisjonile esitada andmed: 1) seadusjärgse miinimumpalga kohta (miinimumpalga määr ja sellega hõlmatud töötajate osakaal; erisused ja nendega hõlmatud töötajate osakaal; mahaarvamised; kollektiivläbirääkimiste katvuse määr); 2) kollektiivlepingujärgse miinimumpalga kohta: (palkade jaotus detsiilide kaupa, kaalutud hõlmatud töötajate osakaaluga; kollektiivläbirääkimiste katvuse määr; nende töötajate palgatase, kellele ei ole kollektiivlepingutega tagatud miinimumpalga kaitset, ja selle suhe sellist miinimumpalga kaitset omavate töötajate palgatasemega). Statistika ja teave tuleb esitada soo, vanuse, puude, ettevõtte suuruse ja sektori kaupa. Kui komisjon peab vajalikuks, võib ta nõuda liikmesriikidelt iga üksikjuhtumi korral täiendava teabe esitamist. Teave, sealhulgas kollektiivlepingud ja nendes sisalduvad palgasätted, peab direktiivi eelnõu järgi olema läbipaistev ja üldsusele kättesaadav. Komisjon hindab liikmesriikide edastatud andmeid ning esitab omakorda igal aastal aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjoni aruande põhjal analüüsib tööhõivekomitee igal aastal palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste toetamist ja miinimumpalkade piisavust liikmesriikides. Eestil on komisjoni ette nähtud indikaatoritest võimalik esitada miinimumpalga määr ning sellega hõlmatud töötajate osakaal. Samuti saame esitada kollektiivlepingutega kaetuse määra andmeid. Direktiivi eelnõus on palutud esitada statistikat suure detailsusastmega, mis on riiklike andmekogude võimekust arvestades keeruline ja ebaproportsionaalne (andmed soo, vanuse, puude, ettevõtte suuruse, sektori kaupa; lisaks statistika miinimumpalga erisuste ja mahaarvamiste kohta). Samuti juhime tähelepanu, et direktiivi eelnõus nimetatud indikaatorid on hetkel üldsõnalised. Seetõttu on vajalikud täiendavad suunised, et andmete kogumine oleks võimalikult üheselt mõistetav kõikidele liikmesriikidele. Erinevate liikmesriikide andmeallikate sarnasus on äärmiselt oluline ka võrreldavuse eesmärgil. Õigus heastamisele ja kaitsele ebasoodsa kohtlemise või ebasoodsate tagajärgede eest Eelnõu artikkel 11 Direktiivi eelnõu järgi peab töötajatel, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist, olema juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus heastamisele. Heastamine hõlmab piisavat hüvitist ja õigust kaitsele mis tahes kahju eest, kui õigusi rikutakse seadusjärgse miinimumpalga või kollektiivlepingujärgse miinimumpalga kaitsega seoses. Töötajaid tuleb 53 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/108072020008?leiaKehtiv. 13 kaitsta tööandja mis tahes ebasoodsa kohtlemise ning kõigi ebasoodsate tagajärgede eest, mis tulenevad tööandjale esitatud kaebusest või menetlusest, mille eesmärk on tagada, et järgitaks seadusjärgse miinimumpalga või kollektiivlepingutes sätestatud miinimumpalga kaitsega seotud õigusi. Eestis teeb töösuhete nõuete täitmise üle järelevalvet Tööinspektsioon. Vastavalt TLS § 115 lõikele 1 teostab Tööinspektsioon järelvalvet ka TLS § 29 lõikes 6 sätestatud tingimustele ehk põhimõttele, et alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Samuti on igal töötajal õigus töösuhete rikkumise korral pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Karistused Eelnõu artikkel 12 Direktiivi eelnõu järgi kehtestavad liikmesriigid sätted siseriiklike õigusnormide rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, mis on üldine karistuste kehtestamise põhimõte EL õiguses. Komisjoni pakutud sõnastus on üldistusastmelt sobilik, kuivõrd direktiiv ei peaks täpsustama sanktsiooni tüüpi ega liiki ning jätma liikmesriikidele piisava paindlikkuse, et leida enda sanktsioonisüsteemi sobituv lahendus. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte). Eestis ei ole TLS § 29 lg 6 järgi lubatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. Järelevalvet nõude täitmise üle teeb Tööinspektsioon. Väärteokoosseisu antud kohustuse rikkumisel ette nähtud ei ole, küll aga on Tööinspektsioonil võimalik teha ettekirjutus ning tagada selle täitmine vajadusel sunnirahaga vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele54. Samuti on töötajal võimalik tööandjalt hüvitist nõuda. Lõppsätted Eelnõu artiklid 13-19 Direktiivi eelnõu järgi võivad liikmesriigid teha direktiivi rakendamise ülesandeks sotsiaalpartneritele, kui sotsiaalpartnerid seda ühiselt taotlevad. Direktiivi ülevõtvad siseriiklikud meetmed tuleb töötajatele ja tööandjatele teatavaks teha. Viis aastat pärast direktiivi ülevõtmist viib komisjon läbi direktiivi hindamise ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles annab ülevaate direktiivi rakendamisest, ning teeb vajaduse korral ettepanekuid õigusaktide muutmiseks. Direktiivi ülevõtmisaeg on hiljemalt kaks aastat pärast jõustumist. Seega on komisjon lähtunud tavapärasest direktiivide ülevõtmisajast. Eelnõust, sh mõjuhinnangust ei nähtu, et komisjon oleks kaalunud COVID-19 kriisi taustal järk-järgulist ülevõtmist. 54 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014029?leiaKehtiv. 14 DIREKTIIVI EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTEGA Pädevus Eelnõu näeb ette regulatsiooni miinimumpalkade kujundamises ja kollektiivläbirääkimistes. Eelnõu õiguslik alus on ELTL artikli 153 lõige 2 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b, mille järgi toetab ja täiendab EL liikmesriikide meetmeid töötingimuste valdkonnas. Samas tuleb tähele panna, et ELTL artikli 153 lõike 5 kohaselt ei tee liit seda tasustamise ega ühinemisõiguse valdkonnas. Seetõttu on järgnevalt analüüsitud, kas eelnõus ette nähtud miinimumpalga kujundamise mehhanism võiks olla osa tasustamisest ning kas kollektiivläbirääkimiste sätted võiks olla hõlmatud ühinemisõigusega. Kumbagi mõistet alusleping ei defineeri. Komisjon tugineb õiguslikule alusele, mis annab ühispädevuse töötingimuste valdkonnas. Komisjoni selgituste kohaselt on töötasu tervikuna küll ühemõtteliselt liikmesriikide ainupädevuses, aga miinimumpalga piisavus ja kõigi töötajate juurdepääs sellele (katvus) on osa töötingimustest. ELi tasandi meetmed aitavad seega komisjoni hinnangul tagada ühtsel turul võrdsed tingimused, võimaldades lahendada suuri erinevusi miinimumpalkade katvuses ja piisavuses, mis ei ole põhjendatud nende aluseks olevate majandustingimustega. Komisjon on seletuskirjas leidnud, et eelnõu ei sekku liikmesriikide või sotsiaalpartnerite pädevusse määrata kindlaks konkreetse riigi miinimumpalk ega reguleerida kollektiivläbirääkimisi. Samuti säilib eelnõuga komisjoni selgituste kohaselt miinimumpalkade mitmekesisus liikmesriikides. Euroopa Liidu Kohus on leidnud, et aluslepingu piirangu mõte on, et palgatasemete kindlaksmääramine kuulub siseriiklikul tasandil tööturu osapoolte lepinguvabaduse hulka ning liikmesriigi pädevusse. Aluslepingu piirangut ei saa aga laiendada kõigile töötasuga seonduvatele küsimustele, kuna see muudaks teatud aluslepingu valdkonnad suures osas sisutuks ning nende rakendamise ja eesmärkide täitmise võimatuks. Sellest järeldub, et teatud põhimõtete tagamiseks ja eesmärkide täitmiseks võib tasustamisega seotud küsimuste reguleerimine olla võimalik. Kohtulahendites, kus tasu käsitlemist EL õiguses on peetud asjakohaseks, on kohus pidanud tasu reguleerimist võimalikuks, kui tasu puhul on tegemist olnud põhimõtte täitmist tagava kaasuva õigusega55. Eelnõu eristab miinimumpalga kujunemise mehhanismide osas kollektiivläbirääkimiste põhjal kujunevat miinimumpalka ning õigusaktiga kehtestatavat miinimumpalka. Ka kollektiivseid läbirääkimisi puudutavalt tuleb kindlaks teha, kas selle reguleerimine on aluslepingute kohaselt lubatav või on ühinemisvabaduse hulka kuuluvana EL pädevus piiratud. Ühinemisõiguse mõiste puhul märgib komisjon, et EL õiguses ei ole seda defineeritud. Komisjoni hinnangul on tegemist küll omavahel tihedalt seotud õigustega, kuid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kontekstis räägitakse ühinemisõigusest ja õigusest pidada kollektiivseid läbirääkimisi kui eraldi õigustest. Samas on ILO öelnud, et kollektiivsed läbirääkimised on lahutamatult seotud ühinemisõigusega ning töötajate ja tööandjate õigus luua iseseisvaid organisatsioone on kollektiivsete läbirääkimiste ja sotsiaaldialoogi põhiline eeldus. Euroopa Liidu Kohus ei ole ühinemisõigust sellest vaatest analüüsinud. 55 Euroopa Liidu Kohus on seda küsimust analüüsinud mitmetes kohtuasjades, täpsemalt näiteks asjade C-437/05, C-268/06, C-762/18, C-37/19 lahendites. 15 Eesti Vabariigi põhiseaduse mõistes hõlmab ühinemisõigus õigust pidada kollektiivläbirääkimisi, sh sõlmida kollektiivseid kokkuleppeid töötingimuste osas. Ühinemisõigus ilma õiguseta võtta ühiselt kasutusele meetmeid oma õiguste ja huvide saavutamiseks oleks sisutühi. Seega ka Eesti õiguses loetakse kollektiivläbirääkimisi olemuslikult ühinemisõiguse juurde kuuluvateks56. Direktiivi eelnõu sätestab miinimumpalga kujundamise eeldustena meetmete vastuvõtmise ja mehhanismide loomise, tagamaks läbi nende kollektiivläbirääkimiste katvuse ja seadusjärgse miinimumpalga piisavuse. Eelnõu ei sätesta kohustuslikke miinimumpalga osiseid ega piiritle sotsiaalpartnerite õiguseid või kohustusi kollektiivläbirääkimiste pidamisel. Ette nähakse põhimõtted, mida iga liikmesriik peab kaaluma miinimumpalga kujunemise mehhanismides. Euroopa Liidu Kohtu praktikas on peetud töötasu puudutamist võimalikuks olukordades, kus tasustamise nõue ei ole eraldiseisev, vaid seotud ja tuleneb mõnest teisest töösuhte olemuslikust osast või olulisest põhimõttest. Ette nähtud põhimõtete ja meetmete kogum ei vii EL tasandil ühtse miinimumpalga kehtestamiseni. Samuti ei vii eelnõus ette nähtud sätted ühinemisõiguse sisulise reguleerimiseni, vaid annavad eeldused liikmesriigi tasandil kollektiivsete läbirääkimiste võimestamiseks. Seega võib kokkuvõttes märkida, et tegemist on piiripealse olukorraga. Euroopa Liidu Kohus ei ole tasustamise ega ühinemisõiguse küsimustes süvitsi läinud ning analoogse olukorra kohta lahendit ei ole. Samuti pole teada, kuidas tõlgendaks kohus antud juhul EL pädevuse olemasolu. Arvestades aluslepingute piirangute olemust ja eesmärki, ei ole välistatud, et kohus hindaks komisjoni pakutud meetmed ELTL piires olevateks. Piiripealse olukorra tõttu annab nõukogu õigusteenistus paljude liikmesriikide palvel kirjaliku arvamuse direktiivi eelnõu õigusliku aluse vastavusest aluslepingule. Vajadusel on võimalik õigusteenistuse kirjaliku arvamuse põhjal Eesti seisukohta direktiivi eelnõu subsidiaarsusprintsiibile vastavuse kohta täiendada. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Kõik liikmesriigid on ette näinud miinimumpalga kujundamise mehhanismid. Olenevalt liikmesriigist on miinimumpalk sõltuv kollektiivsetest läbirääkimistest või kehtestatakse seadusjärgsena. Direktiivi eelnõus esitatu näitab, et erinevad miinimumpalga kujundamise mehhanismid ei ole siiski taganud ühisturu toimimiseks võrdseid võimalusi. Kriteeriumite loomine ja kollektiivsete läbirääkimiste raamistik võimaldavad kõikides liikmesriikides miinimumpalga kujunemise mehhanisme hinnata ühtsemalt ning juhivad tähelepanu puudujääkidele ja korrigeerimise võimalustele. Seeläbi tõuseb sisuline kvaliteet miinimumpalga kujundamisel liikmesriikide üleselt ning eelnõu annab läbi selle toime EL meetme võtmisele teatud eelise. Kavandatud meetmete eesmärk on paremini saavutatav EL tasandil ning eelnõu saab pidada subsidiaarsuse põhimõttele vastavaks. ELTL art 151 lõige 1 näeb ette, et liit ja liikmesriigid võtavad oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist. Õigusakti alusena on elamis- ja töötingimuste parandamine ja ühtlustamine EL aluslepingust tulenev õiguspärane eesmärk. Kuivõrd tegemist on direktiivi eelnõuga, jäävad liikmesriikidele 56 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017, lk 409. 16 teatud valikud nõuete rakendamisel vastavalt oma süsteemi eripäradele. Sellist eesmärki täidaks ka soovitus, kuid soovitus ei pruugi tagada samal moel liikmesriikide sisest muudatust. Eesmärgi saavutamiseks võib direktiivi eelnõus ette nähtud meetmeid pidada üldiselt proportsionaalseks. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Taust Maksu- ja tolliameti palgaväljamaksete statistika kohaselt teenis täpselt miinimumpalka 2020. aasta jaanuar-oktoober kuus keskmiselt 14200 täiskoormusega töölepingulist töötajat, moodustades kõigist täiskoormusega töölepinguga töötajatest 3,3% (2019. aastal 4,0% ja 2018. aastal 4,8%). Kuni 60% mediaanpalgast teeninud töötajad moodustasid tööjõu-uuringu andmetel 2019. aastal kõigist täiskoormusega töölepinguga töötajatest 16,6%. 2017.a leppisid tööandjad ja ametiühingud kokku läbirääkimiste raamistikus, mille järgi sõltub töötasu alammäära tõstmine prognoositavast tööviljakusest (SKT hõivatu kohta püsivhindades), reaalsest majanduskasvust ja keskmisest brutokuupalgast (alampalk ei lange alla 40% keskmisest). 2019.a oli töötasu alammäär 540 eurot, moodustades keskmisest brutokuupalgast 38,4% ja mediaanpalgast 47,2%. Aastatel 2013-2020 on alampalk tõusnud aastas keskmiselt 9,2%. Kui sama tõus jätkuks alates 2022.a , jõuaks töötasu alammäär 50%-ni keskmisest palgast aastal 2026, mil Rahandusministeeriumi 2020.a suvise prognoosi järgi on keskmine brutokuupalk 1749 eurot (ja töötasu alammäär 9,2% aastase tõusu puhul 905 eurot). Lähtudes Eesti Panga 2020.a suvisest majandusprognoosist kuni 2022.a, tõuseks töötasu alammäär 2022.a nende kriteeriumite järgi tõenäoliselt siiski vähem kui 9,2% ning ei pruugi seega ka 2026.a jõuda 50%-ni keskmisest palgast. 2015.a olid tööelu-uuringu andmeil 18,6% töötajate töötingimused määratud kollektiivlepingus (v.a sotsiaalpartnerite üleriigiline laiendatud miinimumpalga kokkulepe). Sellele lisaks ei teadnud 28% töötajatest, kas nende töötingimused on kollektiivlepinguga määratud. Teadmatus oli kõrgeim noorte töötajate seas (15–24-aastastest töötajatest ei teadnud seda 43%). Kollektiivlepinguga organisatsioonidest peab 66% töötajatega töötingimuste kokkuleppimist kollektiivselt pigem või väga oluliseks, ülejäänud organisatsioonidest peab kollektiivseid kokkuleppeid oluliseks vaid 16% (2009. aastal veel 22%). Töötajatest eelistas 76% pidada töötasu läbirääkimisi individuaalselt, 19% töökohal koos kaastöötajatega ja 5% ametiühingu abil. Seega on Eestis nii tööandjate kui töötajate valmisolek kollektiivselt töötasu üle läbirääkimisi pidada pigem madal. Palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste toetamine (art 4) Sotsiaalne mõju Mõjud töötajatele. Meetmete tulemusel peaks tõusma töötajate osakaal, kelle töötingimused on kaetud kollektiivlepinguga. Kollektiivlepingutega kaetus mõjutab miinimumpalkasid kaudselt läbi selle mõju üldiselt palgaläbirääkimistele. Kollektiivlepingutega kaetus peaks mõjutama ka palgalõhet positiivselt, kuivõrd see kipub olema väiksem ettevõtetes, kus toimuvad kollektiivsed läbirääkimised ning palgad on läbipaistvad. Lisaks on leitud, et ametiühingute mõju palgale on võrreldes meestega suurem naistele, samas on naistöötajad väiksema 17 tõenäosusega kollektiivsete lepingutega kaetud, seega on nende mõju soolisele palgalõhele kahesuunaline57. Mõjud tööandjatele. Meetmete tulemusel peaks tööandjate seas suurenema võimekus ja huvi töötajatega kollektiivläbirääkimisi pidada. Samas, kuna kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töösuhte osapoolte vahel, sõltub lepingute sõlmimine suurel määral sellest, kui oluliseks töösuhte osapooled seda peavad. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Meetmel on otsene mõju Sotsiaalministeeriumile, kelle vastutuseks saab olema meetmete kasutuselevõtt. Sotsiaalministeeriumi jaoks kaasneb sellega nii muutusi töökorralduses (uute ülesannete lisandumine) kui ka kulusid sõltuvalt sellest, milliseid meetmeid sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamiseks kasutusele võetakse. Sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamine võib komisjoni täpsustuste kohaselt sisaldada näiteks rahalise või tehnilise toe, vastastikuse õppimise, heade tavade vahetamise või kvalifitseeritud koolituse ja nõustamise pakkumist. Täpsem mõju sõltub ka sellest, kas edaspidi loetakse Eestit sotsiaalpartnerite üleriigiline laiendatud kollektiivleping kollektiivlepingute hulka eelnõu mõistes (andmed on uuendamisel). Kui lähtepunktiks jääb kollektiivlepinguga kaetus alla 20 % nagu komisjoni mõjuhinnangus on Eesti puhul arvestatud (tööelu-uuringu 2015. a andmed 2015. aastal), tuleb välja töötada tegevuskava kollektiivläbirääkimiste toetamiseks. Tegevuskava koostamine on ühekordne tegevus, kuid selle üle vaatamine ja selles ettenähtud tegevuste elluviimine on regulaarne. Samuti kaasneb eelduslikult teatud tegevuste üle vaatamine sõltuvalt sellest, kui tulemuslikud tegevused on. Tegevuskava koostamine on kohustuslik kõigile liikmesriikidele, kus kollektiivläbirääkimistega on hõlmatud alla 70% töötajatest. Kuivõrd 70%-line kaetus ei ole Eestis ettevõtte või sektoripõhiste kollektiivlepingutega realistlik, saaks tegevuskavas ette nähtud meetmete elluviimine ja uuendamine olema edaspidi alatine tegevus. Kui valmib seletuskirja koostamise ajal töös olev andmebaasi uuendamine, mida komisjon on allikana kasutanud. ning lisatud saab info sotsiaalpartnerite laiendatud kollektiivlepingute kohta, mis kohaldub igale tööandjale ja töötajale, ei too kõnealune meede Eestile kaasa kohustust töötada välja tegevuskava kollektiivläbirääkimiste edendamiseks, kuna siis on Eesti kollektiivläbirääkimistega kaetus ligi 94% töötajatest direktiivi eelnõu mõistes58. Sellisel juhul piirduks mõju Eestile üldise kohustusega toetada ja edendada kollektiivläbirääkimisi. Meetmel puudub mõju majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meede võib kaudselt vähesel määral mõjutada regionaalarengut läbi regiooni elanike heaolu tõusu sõltuvalt kollektiivlepingus ette nähtud tagatistest töötajatele. Meetmete kehtestamine seadusjärgse miinimumpalga piisavuse tagamiseks (art 5) Sotsiaalne mõju 57 Sooline palgalõhe. Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Tallinn 2009. Saadaval http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2010-Sooline-palgalohe-kirjandus.pdf; Sooline palgalõhe Eestis. Empiiriline analüüs. Saadaval http://www.praxis.ee/wp- content/uploads/2014/03/2010_Sooline_palgalohe.pdf. 18 Kõikidele sihtgruppidele sõltub mõju sellest, kas Eesti loetakse direktiivi ülevõtmisel seadusjärgse miinimumpalgaga riigiks, nagu eelnõu mõjuhinnangus, või mitte. Võimalus, et Eesti miinimumpalk loetakse kollektiivlepingu alusel kujunevaks tugineb EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupi eelnõu arutelul Eesti poolt esitatud täpsustavale päringule, kus komisjoni selgituste kohaselt paigutuks Eesti miinimupalk just sellesse kategooriasse. Kui Eesti loetakse riigiks, kus palgakujundus on tagatud kollektiivlepinguga, ei tule kohustust kehtestada miinimumpalk eelnõus ette nähtud kriteeriumide alusel. Samuti ei kaasne kohustust tagada miinimumpalga piisavus juhindudes rahvusvahelistest võrdlusväärtustest. Kui Eesti loetakse seadusjärgse miinimumpalgaga riigiks, sõltub mõju sellest, kuidas määratletakse miinimumpalga kehtestamisel kriteeriumid, milline võrdlusväärtus võetakse piisavuse hindamisel aluseks ning kas või millises ajaraamis tuleb jõuda eelnõu pp-s 21 viidatud näitajateni (60 % brutomediaanpalgast, 50 % keskmisest brutopalgast). Järgnevalt on hinnatud mõjusid tingimustes, kui Eesti loetakse seadusjärgse miinimumpalga süsteemiga riigiks. Mõju töötajatele. Miinimumpalga tõstmisel olulisel määral on mõju kõigi töötajate palkadele, mis miinimumpalga tõstmise järel üle vaadatakse. Miinimumpalga liiga kiire tõstmine suurendab potentsiaalselt töötust. Töö võib kaotada osa madalapalgalistest osaajaga töötajatest, kelle töötasult sotsiaalmaksu maksmine muutub tööandja jaoks liiga kulukaks. Madalapalgaliste osakaal on suur teenindavas sektoris, mida on COVID-19 kriis tugevalt mõjutanud. Kui paljud teenindavas sektoris töötavad inimesed on juba ka madalama miinimumpalga nõude juures töö kaotanud, siis samal ajal on pandeemia toonud nähtavale ühiskonna jaoks vajalikud töötajad sellistes sektorites nagu puhastusteenindus, jaemüük, logistika ja kojuvedu, tervishoid, hooldus. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on Eesti puhul prognoositud, et alampalga kehtestamine tasemel 60% mediaanpalgast viiks töötuse 1% kasvuni. 2020. a II kvartalis töötas töölepingu alusel 539 700 isikut, neist 1% oleks 5 400 isikut. Samas toetub komisjon oma mõjuhinnangus hõive elastsuste keskmisele väärtusele, mis ei ole hinnatud majanduskriisi tingimustes ja lisaks sellele võib hõive elastsus erineda oluliselt ka riigiti. Sotsiaalministeerium nõustub siinkohal Eesti Panga hinnanguga, mille kohaselt on suur oht, et kasutatud elastsus alahindab tugevasti majanduslanguse/ nõrga nõudluskeskkonna tingimustes miinimumpalga jõulise tõstmise mõju hõivele. Miinimumpalga tõus võib vähendada madalapalgaliste töötajate stiimuleid liikuda teise regiooni tööle. Madalad palgad suurendavad tööjõu liikuvust madalama palgaga riikidest kõrgema palgaga riikidesse, eriti madalapalgaliste töötajate ja noorte seas. Piisavad miinimumpalgad võivad neid trende muuta. Suureneda võib muude võlaõiguslike lepingute kui töölepingute (ebaõige) kasutus, kuivõrd sellistes töösuhetes ei kohaldu miinimumpalga nõue, mis vähendaks töötajate kaitset ning seaks nad valiku ette, kas nõustuda või pöörduda õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Miinimumpalka teenivatele leibkondadele tähendab miinimumpalga tõus suuremat sissetulekut ning aitab kaasa vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele. Kui Eesti miinimumpalk tõuseks alates 2022. aastast 9,2% aastas, siis alates 2023. aastast oleks miinimumpalk eeldatavalt kõrgem kui suhtelise vaesuse piir (miinimumpalk oleks 696 eurot ja suhtelise vaesuse piir 685 eurot). Rahandusministeerium on miinimumpalga tõusuks aastatel 2022-2024 prognoosinud keskmiselt 3,7% aastas. Sellisel juhul ei ületa ka 2024. aastal miinimumpalk prognoositud suhtelise vaesuse piiri (miinimumpalk oleks 651 eurot ning suhtelise vaesuse piir 711 eurot). Komisjon märgib eelnõu seletuskirjas ja mõjuhinnangu dokumendis, et kuna naised moodustavad suurema osa miinimumpalga teenijatest, mõjutab miinimumpalga piisavus ka soolist palgalõhet. Eesti puhul olid Statistikaameti andmetel 2019. aastal siiski täpselt 19 miinimumpalka (540 euri) saanud isikutest 53% mehed ja 47% naised. Kui miinimumpalk oleks samal aastal ehk 2019. aastal olnud 60% mediaanpalgast, oleks Eesti tööjõu-uuringu andmetel miinimumpalk olnud 686 eurot ning täistööajaga töölepinguga töötajatest, kes said palka kuni 686 eurot, moodustasid 63,4% naised. Seega võiks miinimumpalga kasvul direktiivis viidatud võrdlusväärtusteni olla positiivne mõju nii suhtelise vaesuse vähendamisele, kui ka soolisele palgalõhele. Teisalt kui arvestada, et järsul miinimumpalga kasvul oleks tõenäoliselt negatiivne mõju ka madalapalgaliste tööhõivele, siis võiks see mõjutada negatiivselt nii vaesusnäitajaid, kui ka naiste tööhõivet. Majanduslik mõju Mõju tööandjatele. Ebapiisav miinimumpalk võib muuta madalapalgalistele töökohtadele töötajate palkamise keeruliseks, kuna töötamise stiimulid on potentsiaalsete töötajate jaoks liiga väiksed. See suurendab ka tööjõu voolavust. Kuna suurema osa miinimumpalga saajatest palkavad väikeettevõtted, on nemad enam mõjutatud. Ettearvamatud arengud miinimumpalga muutmises võivad ettevõtteid ning majandust negatiivselt mõjutada. Kui ei ole piisavalt selget raamistikku seadusjärgse miinimumpalga kehtestamiseks, võib see majanduskeskkonda halvasti mõjutada pikas perspektiivis (sh investeeringud, tootlikkus, kasv). Miinimumpalga piisavuse tagamise raamistik panustab paremasse ärikeskkonda, vähendab ebakindlust ettevõtete jaoks nende tulevaste kulude osas tööjõule ja töötajatele nende tulevase sissetuleku osas. Miinimumpalga piisavuse tagamine toob kaasa suuremad tööjõukulud ettevõtete jaoks, kõrgemad hinnad ning vähenenud kasumi. Viimased kaks sõltuvad sellest, kas ettevõtted suunavad suurenenud kulud edasi tarbijale läbi hinnatõusu või vähendavad kulusid muus valdkonnas või suurendavad tööjõu tootlikkust. Seega on tööandjate jaoks oluline kriteerium miinimumpalga tõusuks tootlikkuse kasv. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Üldisemas, majanduspoliitilises vaates peavad mitmed riigid edaspidi koostoimes arvestama ühelt poolt riigiraportis esile toodud märkusega palkade liiga kiire kasvu kohta võrreldes tootlikkuse kasvuga59 ja teisalt juhinduma kriteeriumitest, mis on direktiivi eelnõus ette nähtud miinimumpalga piisavuse suurendamiseks, sh tööviljakuse areng. Miinimumpalga kasv toob kaasa ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kuid ka näiteks lasteaiatasude tõusu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud miinimumpalgaga. Direktiivi eelnõu mõju ei ole võimalik täpselt hinnata. Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttest on kohalikud omavalitsused oma tegevuses iseseisvad ning nende pakutavate hüvitiste ning toetuste maht on erinev. Miinimumpalgatõus toob Eestis kaasa alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu avalikus sektoris. Miinimumpalga tõus toob kaasa olulised kulud riigisektorile, kuna Eestis on miinimumpalk seotud mitmete toetuste ja hüvitistega (nt vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu, hoolduspuhkuse tasu). 59 2020. a riigiraportid on saadaval https://ec.europa.eu/info/publications/2020-european-semester-country- reports_en. 2020. aasta aruanne Eesti kohta (SWD(2020) 505 final, lk 3) rõhutab, et palgad on mitu aastat järjest kasvanud tööviljakusest kiiremini, mis pärsib kulupõhist konkurentsivõimet. Riigipõhist soovitust Eestile palkadega seoses siiski 2020. ja 2021. aastaks esitatud ei ole (COM(2020) 506 final). 20 Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstakse inimestele pensione, toetusi ja hüvitisi, mis on mõjutatud miinimumpalgast. Miinimumpalga kasvuga kaasnevad suuremad tööjõukulud toovad kaasa suurema sotsiaalmaksu (sh pensionikindlustusmakse) laekumise. Lisaks mõjutavad pensionikindlustuse rahastamist ka sotsiaalmaksu miinimumkohustus, mis on võrdne eelmisel aastal kehtinud miinimumpalgaga. Miinimumpalga tõusmise korral suurenevad minimaalne vanemahüvitis, sealhulgas isa- ja ema vanemahüvitise suurus tulevikus. Hinnanguliselt suurenevad vanemapuhkuse skeemi kulud võrreldes RAM miinimumpalga prognoosi stsenaariumiga 2022. aastal 1,5 mln eurot, 2023. aastal 3,1 mln eurot ja 2024. aastal 5,1 mln eurot. Samuti mõjutab see hoolduspuhkuse ja lapsepuhkuse tasu maksmist, mille päevamäär arvutatakse jooksva aasta töötasu alammäära alusel. Muutused miinimumpalgas mõjutavad ka Haigekassa kulusid ja tulusid. Suuremad tööjõukulud toovad kaasa suurema sotsiaalmaksu (sh ravikindlususmakse) laekumise, mis mõjutab omakorda ravikindlustuse rahastamist. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus on võrdne eelmise aasta miinimumpalgaga. Töötukassa kulud ja tulud suurenevad seoses tööjõukulude kasvuga, mis toob kaasa ka suurema töötuskindlustusmakse laekumise. Miinimumpalgaga on seotud töötuskindlustuse miinimummäär, töötutoetus, palgatoetus, piirkondlik töökoha loomise toetus ja tööpraktika juhendamisel juhendamistasu päevamäär. Samuti tasub Töötukassa sotsiaalmaksu registreeritud töötu eest eelmise aasta töötasu alammääralt ning hüvitab tööandjale töötava vähenenud töövõimega inimese eest sotsiaalmaksu eelmise aasta miinimumpalgalt. VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED Seisukohtade kujundamisel on arvesse võetud Eesti EL poliitika 2020-202160 raamseisukohti. 1.1. Toetame igale töötajale piisava miinimumpalga tagamist. Leiame, et direktiiv ei tohi riivata sotsiaalpartnerite autonoomiat ega liikmesriikide pädevusi miinimumpalga kehtestamisel. Põhjendus: EL sotsiaalõiguste samba põhimõttena on riigid juba ühiselt kokku leppinud väärtustes, mille kohaselt peavad miinimumpalgad olema õiglased ja tagama inimväärse elatustaseme, võttes arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi. Igal töötajal on õigus õiglastele töötingimustele. 1.2. Määratlemisel, kas tegemist on riigiga, kus miinimumpalk on kehtestatud õigusakti või kollektiivlepinguga, peab lähtuma sellest, kes on miinimumpalga suuruse üle otsustaja(d). Leiame, et Eesti kuulub riikide hulka, kus miinimumpalk kujundatakse kollektiivlepinguga. 60 Saadaval https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related-files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020- 2021.pdf. 21 Põhjendus: Direktiivi eelnõu näeb liikmesriikidele ette erinevad kohustused sõltuvalt sellest, kas riigis kujuneb miinimumpalk õigusakti- või kollektiivlepingupõhiselt. Arvestades, et nii direktiivi ülevõtmine kui hilisem rakendamine sõltub olulisel määral miinimumpalga kujunemise süsteemi määratlusest, on oluline lisada direktiivi eelnõusse selgitav täpsustus miinimumpalga süsteemi olemuse tõlgendamise kohta. Komisjon on direktiivi eelnõu mõjuhinnangus määratlenud Eesti seadusjärgse miinimumpalgaga riigina. Samas on komisjon EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töörupis tõdenud, et Eesti kuulub siiski kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riikide hulka, märkides, et tõlgendamisel tuleb lähtuda sellest, kes on olnud miinimumpalga suuruse üle otsustaja, mis on olnud miinimumpalga suuruse esmaseks lähteallikaks. Kehtiva praktika kohaselt lepivad Eestis miinimumpalga kokku Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Lähtudes sotsiaalpartnerite kollektiivlepingust, kehtestab Vabariigi Valitsus töötasu alammäära TLS § 29 lõike 5 alusel ka määrusena. Kuna sotsiaalpartnerite kokkulepe on üleriigiliselt laiendatud kollektiivleping, kehtib see kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele sõltumata Vabariigi Valitsuse määrusest. Seega on määrus miinimumpalga kehtimise mõttes seotud pigem riigi makstavate hüvitiste ja muude tasudega, mis on seatud sõltuvusse töötasu alammäärast. Seega tuleb Eesti direktiivi ülevõtmisel lugeda riikide hulka, kus miinimumpalk kujundatakse üksnes kollektiivlepinguga. Kui Eesti loetakse kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riikide hulka, ei tule siseriiklikusse õigusesse üle võtta miinimumpalga piisavuse nõudeid. Samuti ei kaasne kohustust luua pädevatele asutustele nõuandev organ seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes ega muid direktiivi eelnõu 2. peatükis ette nähtud kohustusi. Miinimumpalga piisavust ja selle arenguid hinnatakse sellisel juhul iga aasta Euroopa poolaasta menetluse, sh riigipõhiste soovituste raames. 1.3. Nõustume vajadusega edendada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle. Samas leiame, et direktiivi eelnõus ette nähtud meetmed toetada kollektiivläbirääkimisi, sealhulgas kehtestada raamistik ning töötada välja tegevuskava kollektiivläbirääkimiste toetamiseks, lähevad kaugemale eelnõu eesmärgist tagada piisav miinimumpalk ega arvesta liikmesriikide eripäradega. Samuti võib nimetatud meetmete rakendamine sekkuda ebamõistlikult sotsiaalpartnerite autonoomiasse. Seetõttu soovib Eesti kollektiivläbirääkimiste katvuse suurendamiseks ette nähtud meetmete direktiivi eelnõust väljajätmist või soovituslikuna kehtestamist. Kui läbirääkimiste käigus ei ole võimalik antud meetmeid direktiivi eelnõust välja jätta, saame meetmeid toetada, kui need on paindlikud ja toetavad sotsiaalpartnerite ühishuvidega arvestamist. Põhjendus: Komisjon lähtub kollektiivläbirääkimise edendamist puudutavate ettepanekute juures eeldusest, et kõrge kaetus kollektiivlepingutega tähendab enamasti ka kõrgemaid miinimumpalkasid ja vähem madalapalgalisi töötajaid. Selleks on direktiivi eelnõus ette nähtud, et lisaks üldisele sotsiaalpartnerite toetamisele tuleb kollektiivläbirääkimiste edendamiseks luua õigusraamistik ja välja töötada tegevuskava, kui kollektiivläbirääkimistega on kaetud alla 70% töötajatest. Tuleb siiski märkida, et kõrge kollektiivläbirääkimistega kaetuse arv ei taga ega ole alati eeltingimusteks kõrgele miinimumpalgale. Näiteks Horvaatia puhul on 22 kollektiivlepingutega kaetus alla 50%, samas miinimumpalk moodustab 56% brutomediaanpalgast ja 55% keskmisest brutopalgast. Teisalt Eestis, kus sotsiaalpartnerite üleriigiliselt laiendatud kollektiivleping hõlmab kõik töölepinguga töötajad ja kollektiivläbirääkimistega kaetus on seega väga kõrge, on üks madalamaid miinimumpalkasid ELis. Lisaks ei sisalda paljud kollektiivlepingud miinimumpalga ega muude palgatingimuste sätteid, samas võivad aga hõlmata suurt töötajate hulka. Seega ei saa meetmete valikul õigeks pidada lähtekohta, et kollektiivläbirääkimised on piisava miinimumpalga saavutamise eeltingimus või tagatis. Direktiivi eelnõu mõjuhinnangus ei ole piisavalt põhjendatud seose olemasolu kollektiivläbirääkimiste kaetuse ja piisava miinimumpalga vahel. Direktiivi eelnõu sõnastusest ei selgu, kas kollektiivläbirääkimiste 70%-lise kaetuse saavutamine on vaid lävend täiendavate meetmete võtmiseks või mitte. Direktiivi eelnõu mõjuhinnangus on näitajat nimetatud eesmärgiks, mis lisaks põhjendatusele tekitab küsimusi sedavõrd ulatusliku kollektiivläbirääkimiste kaetuse saavutamise perspektiivikuse kohta, vaadates paljude liikmesriikide näitajaid. Kui mitte arvestada sotsiaalpartnerite üleriigilist kollektiivlepingut, on Eestis kollektiivlepingutega kaetus ligi 19%. Detailne kollektiivläbirääkimiste toetamise viisi ette kirjutamine direktiivi eelnõus, sealhulgas läbi kohustuse luua õigusraamistik ja tegevuskava, ei ole põhjendatud ega arvesta liikmesriikide eripäradega ning võib kaasa tuua liiga jõulise riigi osaluse sotsiaaldialoogis. Kollektiivläbirääkimiste pidamine on õigus, mitte kohustus. Tööelu-uuringu andmetel eelistas 2015.a vaid 5% töötajatest pidada töötasu läbirääkimisi ametiühingu abil ning kollektiivlepinguga tööandjatest pidas kollektiivläbirääkimisi oluliseks vaid 16% (2009.a veel 22%). Seega on Eestis nii töötajate kui tööandjate valmisolek kollektiivselt töötasu üle läbirääkimisi pidada madal. Võib eeldada, et praeguses majanduslikult keerulises olukorras on tööandjatel veelgi madalam motivatsioon sõlmida kollektiivlepinguid ja võtta täiendavaid kohustusi. 1.4. Toetame lähenemist, mille kohaselt riigid, kus miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga, saavad miinimumpalga kujundamisel lisaks eelnõus ette nähtud kohustuslikele elementidele täiendavalt määratleda kriteeriume, mis arvestavad liikmesriigi eripärade ja vajadustega. Põhjendus: seadusjärgse miinimumpalgaga liikmesriigid peavad direktiivi eelnõu järgi tagama, et miinimumpalga kujundamisel ja ajakohastamisel juhindutakse vähemalt järgmistest elementidest: 1) seadusjärgse miinimumpalga ostujõud, võttes arvesse elukallidust ning makse ja sotsiaaltoetusi; 2) brutopalkade üldine tase ja nende jaotus; 3) brutopalkade kasvumäär; 4) tööviljakuse areng. Kuna ei ole sätestatud detailselt, kuidas kohustuslikke kriteeriumeid arvesse tuleb võtta ning liikmesriigil on võimalik lisaks määratleda omal valikul täiendavaid kriteeriumeid (nt majanduskasv), annab seadusjärgse miinimumpalgaga riikidele piisava paindlikkuse. Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu miinimumpalga läbirääkimiste raamistikus on ette nähtud ka kriteerium, et töötasu alammäära ei tõsteta kiiremini, kui kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv. 1.5. Miinimumpalga piisavuse hindamisel aluseks olevad võrdlusväärtused peavad olema soovituslikud. Juhul kui võrdlusväärtused on siiski kohustuslikud, peab ajaraam nendeni jõudmiseks olema paindlik, arvestades muuhulgas COVID-19 kriisi mõju ettevõtetele. 23 Põhjendus: Eestis oli OECD andmebaasi järgi 2019.a alampalga suhe mediaanpalka 43% ja keskmisesse palka 37%. Kui referentsväärtused on kohustuslikud, siis tuleks liikmesriikidel kahe aastaga (periood, mis on märgitud direktiivi ülevõtmiseks) kehtestada töötasu alammäär, mis oleks 50% keskmisest palgast või 60% mediaanpalgast. See mõjutaks oluliselt Eesti fiskaalpoliitikat ning omaks negatiivset mõju ennekõike madalapalgaliste tööhõivele. Seega võiks liiga järsul kriteeriumide kasutuselevõtul olla mõju, mis läheks vastuollu direktiivi eesmärgiga. Seetõttu peame oluliseks, et direktiivis toodud võrdlusväärtused oleksid kehtestatud soovituslike eesmärkidena. Kui võrdlusväärtused kehtestatakse siiski kohustuslikena, peab vajaliku tasemeni jõudmiseks määratud aeg olema pikem kui direktiivi üle võtmiseks ette nähtud kaks aastat. 1.6. Toetame seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes nõuandva organi loomist soovituslikuna või piisavalt paindlikuna, mis võimaldab riigi eripärasid arvesse võtta. Põhjendus: Kohustus luua nõuandev organ on liiga detailne ega jäta liikmesriikidele piisavat otsustusvabadust ega võimalust arvestada olemasoleva süsteemi olemusega. Kui Eesti loetaks seadusjärgse miinimumpalgaga riikide hulka, siis meie süsteemi direktiivi eelnõus ette nähtud nõue ei sobituks, arvestades meie miinimumpalga kujunemise eripära. Eestis lepitakse töötasu alammäär igaaastaselt kokku tööandjate ja ametiühingute keskliitude poolt ning seega on tegu hästitoimiva protsessiga sotsiaalpartnerite poolt. Selline miinimumpalga kokkuleppe protsess on toiminud juba 1994. aastast ning Vabariigi Valitsus on alati aktsepteerinud keskliitude kokkulepet. Peame direktiivi eelnõus ette nähtud kohustust luua nõuandev organ pädevate asutuste nõustamiseks seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes ettekirjutavaks, liiati et eelnõus ei ole välja toodud nõuandva organi sisulist funktsiooni. Samuti tuleb silmas pidada, et riigi poolt kokkupandud nõuandva organi osalus vähendaks potentsiaalselt sotsiaalpartnerite kahepoolse kokkuleppe autonoomsust. 1.7. Toetame algatust töötada välja tõhusad andmekogumisvahendid, et jälgida miinimumpalkade katvust ja piisavust. Samas leiame, et andmete kogumine ei tohiks tekitada ebamõistlikku koormust ega olla ebaproportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Põhjendus: Direktiivi eelnõus on palutud esitada statistikat suure detailsusastmega, mis on riiklike andmekogude võimekust arvestades keeruline ja ebaproportsionaalne (andmed soo, vanuse, puude, ettevõtte suuruse, sektori kaupa; lisaks statistika miinimumpalga erisuste ja mahaarvamiste kohta). Samuti on direktiivi eelnõus nimetatud indikaatorid üldsõnalised. Seetõttu on vajalikud täiendavad suunised, et andmete kogumine oleks võimalikult üheselt mõistetav kõikidele liikmesriikidele. Erinevate liikmesriikide andmeallikate sarnasus on äärmiselt oluline ka võrreldavuse eesmärgil. 1.8. Leiame, et direktiiv ei peaks detailselt reguleerima, kuidas liikmesriikides järelevalvet tehakse. Eelistame, et kontrolle ja täitevasutuste tegevust oleks võimalik liikmesriigil korraldada vastavalt oma eripäradele, näiteks võttes arvesse riigi infosüsteemide võimalusi. 24 Põhjendus: Seletuskirja artikkel 8 juures on ära toodud Tööinspektsiooni ja Eesti Maksu- ja Tolliameti järelevalve tegevused töösuhete nõuete täitmise, sealhulgas ka vähemalt miinimupalga ulatuses töötasu maksmise üle. Mõlemad järelvalvet teostavad asutused on täiendanud pidevalt ettevõtete teavitamisteenuseid ja järelvalve teostamise viise, millega jälgida töösuhete nõuete täitmist. Samuti on Tööinspektsioon ja Eesti Maksu- ja Tolliamet pidevalt tõhustanud järelevalvet. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Direktiivi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Tööinspektsioonile, võrdõigusvoliniku kantseleile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Pangale, Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule ja Eesti Noorteühenduste Liidule. Oma arvamuse esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium, Tööinspektsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Õdede Liit ja Eesti Pank. Info arvamuse saamise ja ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud käesolevale seletuskirjale. Seisukohad on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga. 25 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 17. detsember 2020. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu algatuse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus, eelnõu suhtes 1. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus, eelnõu suhtes: 1.1 Toetame igale töötajale piisava miinimumpalga tagamist. Leiame, et direktiiv ei tohi riivata sotsiaalpartnerite autonoomiat ega liikmesriikide pädevusi miinimumpalga kehtestamisel. 1.2 Määratlemisel, kas tegemist on riigiga, kus miinimumpalk on kehtestatud õigusakti või kollektiivlepinguga, peab lähtuma sellest, kes on miinimumpalga suuruse üle otsustaja(d). Leiame, et Eesti kuulub riikide hulka, kus miinimumpalk kujundatakse kollektiivlepinguga. 1.3 Nõustume vajadusega edendada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle. Samas leiame, et direktiivi eelnõus ette nähtud meetmed toetada kollektiivläbirääkimisi, sealhulgas kehtestada raamistik ning töötada välja tegevuskava kollektiivläbirääkimiste toetamiseks, lähevad kaugemale eelnõu eesmärgist tagada piisav miinimumpalk ega arvesta liikmesriikide eripäradega. Samuti võib nimetatud meetmete rakendamine sekkuda ebamõistlikult sotsiaalpartnerite autonoomiasse. Seetõttu soovib Eesti kollektiivläbirääkimiste katvuse suurendamiseks ette nähtud meetmete direktiivi eelnõust väljajätmist või soovituslikuna kehtestamist. Kui läbirääkimiste käigus ei ole võimalik antud meetmeid direktiivi eelnõust välja jätta, saame meetmeid toetada, kui need on paindlikud ja toetavad sotsiaalpartnerite ühishuvidega arvestamist. 1.4 Toetame lähenemist, mille kohaselt riigid, kus miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga, saavad miinimumpalga kujundamisel lisaks eelnõus ette nähtud kohustuslikele elementidele täiendavalt määratleda kriteeriume, mis arvestavad liikmesriigi eripärade ja vajadustega. 1.5 Miinimumpalga piisavuse hindamisel aluseks olevad võrdlusväärtused peavad olema soovituslikud. Juhul kui võrdlusväärtused on siiski kohustuslikud, peab ajaraam nendeni jõudmiseks olema paindlik, arvestades muuhulgas COVID-19 kriisi mõju ettevõtetele. 1.6 Toetame seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes nõuandva organi loomist soovituslikuna või piisavalt paindlikuna, mis võimaldab riigi eripärasid arvesse võtta. 1.7 Toetame algatust töötada välja tõhusad andmekogumisvahendid, et jälgida miinimumpalkade katvust ja piisavust. Samas leiame, et andmete kogumine ei tohiks tekitada ebamõistlikku koormust ega olla ebaproportsionaalne saavutatava eesmärgiga. 1.8 Leiame, et direktiiv ei peaks detailselt reguleerima, kuidas liikmesriikides järelevalvet tehakse. Eelistame, et kontrolle ja täitevasutuste tegevust oleks võimalik liikmesriigil korraldada vastavalt oma eripäradele, näiteks võttes arvesse riigi infosüsteemide võimalusi. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu Riigikogu juhatusele ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning teha teatavaks Vabariigi Valitsuse seisukohad selle suhtes. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel