Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
1.1. Kollektiivläbirääkimiste katvuse suurendamine (artikkel 4) – kehtib juhul, kui Eesti puhul ei arvestata töötasu alammäära kollektiivlepingut
Kavandatav kollektiivlepingutega kaetuse määra sisse
muudatus või
meede
1.2. 1.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 1.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 1.5.
Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin
d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju
alavaldkond risk olulisusele
MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE
Eelnõu mõjutab riigiasutuse korraldust ja rahastamist, sh kulud ja tulud
Sihtrühm: Sotsiaalministeerium
Eelnõu järgi peavad liikmesriigid võtma keskmine keskmine väike keskmine Oluline
kasutusele meetmeid, et suurendada Mõju ulatus sõltub Mõju sagedus Kuna mõjutatud on Tegevused ei pruugi anda
sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada sellest, milliseid sõltub samuti vaid üks riigiasutus, tulemust.
kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle tegevusi sellest, milliseid on sihtrühm väike.
ning julgustada palkade üle peetavaid sotsiaalpartnerite tegevusi
konstruktiivseid, sisulisi ja teadlikke suutlikkuse sotsiaalpartnerite
läbirääkimisi. suurendamiseks ette suutlikkuse
võetakse. suurendamiseks ette
Samuti peavad liikmesriigid, kus võetakse.
kollektiivläbirääkimised ei hõlma vähemalt 70 Sotsiaalpartnerite
% tööjõust, töötama välja tegevuskava suutlikkuse Kui eesmärk on
kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. suurendamine võib tõsta
Euroopa Komisjoni kollektiivlepinguteg
Meetmel on otsene mõju täpsustuste kohaselt a kaetus vähemalt
Sotsiaalministeeriumile, mille vastutuseks sisaldada näiteks 70%-ni töötajatest,
saab meetmete kasutuselevõtt. rahalise või tehnilise on mõju sagedus
toe, vastastikuse regulaarne.
Sotsiaalministeeriumi jaoks kaasneb sellega õppimise, heade
nii muutusi töökorralduses (uute ülesannete tavade vahetamise Tegevuskava
lisandumine) kui ka kulusid sõltuvalt sellest, või kvalifitseeritud koostamine on
milliseid meetmeid sotsiaalpartnerite koolituse ja ühekordne tegevus,
suutlikkuse suurendamiseks kasutusele nõustamise kuid selle üle
võetakse. pakkumist. vaatamine ja selles
ettenähtud
1
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Kuna tööelu-uuringu andmetel oli 2015. aastal Kuna eelnõu eeldab tegevuste
kollektiivlepinguga kaetud 19% töötajatest, Sotsiaalministeeriumi elluviimine on
lisandub ka ülesanne koostada tegevuskava lt senisest suuremat regulaarne.
kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. panustamist
kollektiivläbirääkimis
te edendamisesse ja
tõenäoliselt uute
meetmete
väljatöötamist selle
jaoks, võib
muudatusega
kaasneda mõningaid
kohanemisraskusi,
mistõttu on mõju
ulatus keskmine.
SOTSIAALNE MÕJU
Eelnõu mõjutab töösuhteid
Sihtrühm: töötajad
Eelnõu tulemusel peaks tõusma töötajate keskmine väike keskmine väike oluline
osakaal, kelle töötingimused on kaetud Sotsiaalpartnerite Kollektiivläbirääki 2015. aastal olid Riigi poolt koostatud
kollektiivlepinguga. Kollektiivlepingutega suutlikkuse mised on pigem tööelu-uuringu tegevuskava täitmise
kaetus mõjutab miinimumpalkasid kaudselt suurendamisega võib harv sündmus. andmeil 19% vajadus võib viia
läbi selle mõju üldiselt palgaläbirääkimistele. kaasneda uusi töötajate olukorrani, kus
Euroopa Komisjon toob mõjuanalüüsis välja, tegevusi töötingimused kollektiivläbirääkimisi
et kõrgem kollektiivlepingutega kaetus on kollektiivläbirääkimis määratud viiakse läbi
seotud kõrgemate palkadega ja väiksema tes osalevatele kollektiivlepingus. poolkohustuslikus korras.
madalapalgaliste osakaaluga riigis. töötajatele, millega ei Sellele lisaks ei
kaasne olulisi teadnud 28%
Tööelu-uuringu andmetel eelistas 2015. aastal kohanemisraskusi. töötajatest, kas nende
76% töötajatest töötasu läbirääkimisi pidada töötingimused on
individuaalselt, 19% töökohal koos Riigi suurem kollektiivlepinguga
kaastöötajatega ja 5% ametiühingu abil. Seega tähelepanu määratud. Teadmatus
on Eesti töötajate valmisolek kollektiivselt kollektiivläbirääkimis oli kõrgeim noorte
töötasu üle läbirääkimisi pidada madal. tele võib töötajate töötajate seas (15–24-
seas tõsta huvi
2
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
kollektiivläbirääkimis aastastest töötajatest
te vastu. Sellega võib ei teadnud seda 43%).
kaasneda muudatusi
sihtrühma jaoks, aga Muudatuse tulemusel
mitte võib tõusta töötajate
kohanemisraskusi. osakaal, kelle
töötingimused on
kollektiivlepinguga
kaetud.
Sihtrühm: tööandjad
Eelnõu tulemusel peaks tööandjate seas keskmine väike väike väike Väheolulin
suurenema võimekus ja huvi töötajatega Sotsiaalpartnerite Kollektiivläbirääki 2015. aastal oli Riigi poolt koostatud e
kollektiivläbirääkimisi pidada. suutlikkuse mised on pigem tööelu-uuringu tegevuskava täitmise
suurendamisega võib harv sündmus. kohaselt vajadus võib viia
Kuna kollektiivleping on vabatahtlik kaasneda uusi kollektiivleping olukorrani, kus
kokkulepe töösuhte osapoolte vahel, sõltub tegevusi olemas 4%-s kollektiivläbirääkimisi
selle olemasolu suurel määral sellest, kui kollektiivläbirääkimis organisatsioonidest viiakse läbi
oluliseks töösuhte osapooled seda peavad. i pidavatele (2009. aastal 6%-s). poolkohustuslikus korras.
2015. aasta tööelu-uuringust selgus, et tööandjatele, millega
kollektiivlepinguga organisatsioonidest peab ei kaasne olulisi
66% töötajatega töötingimuste kokkuleppimist kohanemisraskusi.
kollektiivselt pigem või väga oluliseks,
ülejäänud organisatsioonidest peab Riigi suurem
kollektiivseid kokkuleppeid oluliseks vaid tähelepanu
16% (2009. aastal veel 22%). Seega on kollektiivläbirääkimis
tööandjate huvi kollektiivläbirääkimiste vastu tele võib tööandjate
hetkel madal. seas tõsta huvi
kollektiivläbirääkimis
te vastu. Sellega võib
kaasneda muudatusi
sihtrühma jaoks, aga
mitte
kohanemisraskusi.
Eelnõu mõjutab sugudevahelisi suhteid
Sihtrühm: naistöötajad
3
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
väike väike keskmine väike
Kollektiivlepingutega katvuse suurendamise Mõju ulatus sõltub Kollektiivläbirääki Naised moodustasid Ebasoovitavate mõjude
tulemusel võib väheneda sooline palgalõhe. sellest, mil määral mised on pigem tööjõu-uuringu riski ei tuvastatud Väheolulin
kollektiivlepingute harv sündmus andmetel kõigist e
Rahvusvahelistes uuringutes on välja toodud, sõlmimine suureneb. palgatöötajatest 2019.
et sooline palgalõhe kipub olema väiksem aastal 50,6%.
töökeskkondades, kus toimuvad kollektiivsed Kuna soolisel
läbirääkimised – kollektiivsete läbirääkimiste palgalõhel on palju
roll seisneb palgastruktuuri üldises erinevaid põhjuseid,
ühtlustamises ning ka diskrimineerimise on
vastases käitumises.1 kollektiivlepingutega
kaetuse määra
suurendamisel
tõenäoliselt
kokkuvõttes
tagasihoidlik mõju
soolisele palgalõhe
vähendamisele.
3.1. Meetmete kehtestamine seadusjärgse miinimumpalga piisavuse tagamiseks (artikkel 5) – kehtib juhul, kui Eesti loetakse seadusjärgse miinimumpalgaga riigiks
Kavandatav
muudatus või
meede
3.2. 3.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 3.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 3.5.
Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin
d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju
alavaldkond risk olulisusele
SOTSIAALSED MÕJUD
Eelnõul on mõju töösuhetele
Sihtrühm: töötajad
keskmine keskmine keskmine keskmine oluline
1 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2010-Sooline-palgalohe-kirjandus.pdf
4
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Eelnõu järgi tuleb seadusjärgse Muudatus võib Muudatused töötasus Maksu- ja tolliameti Juhul kui miinimumpalk
miinimumpalga puhul panna paika mõjutada töötajate mõjutavad töötajat palgaväljamaksete tõuseb tööandjate jaoks
kriteeriumid, mille järgi miinimumpalka töötingimusi regulaarselt. statistika kohaselt liiga kiiresti, võivad
kujundatakse ja ajakohastatakse. Need peaksid märkimisväärselt, teenis täpselt tööandjad hakata
hõlmama vähemalt miinimumpalga ostujõudu, kuid ei tekita miinimumpalka töölepingu asemel
brutopalkade üldist taset ja jaotust, kohanemisraskusi. 2020. aasta jaanuar- eelistama muude VÕS
brutopalkade kasvumäära ja tööviljakuse oktoober kuus lepingute alusel
arengut. Seadusjärgse miinimumpalga keskmiselt 14 200 madalapalgaliste töötajate
piisavuse hindamisel tuleks kasutada täiskoormusega palkamist.
rahvusvahelisi võrdlusväärtusi (50% töölepingulist
keskmisest palgast ja 60% mediaanpalgast). töötajat, Samuti võib suureneda
moodustades deklareerimata töötamine.
See meede edendab õiglaseid töötingimusi ja kõigist
vähendab sissetulekute ebavõrdsust. täiskoormusega Mõlemal juhul väheneb
töölepinguga madalapalgaliste töötajate
2019. aastal oli töötasu alammäär 540 eurot, töötajatest 3,3% kaitstus töösuhtes.
moodustades keskmisest brutokuupalgast (2019. aastal 4,0%
38,4% ja mediaanpalgast 47,2%2. Aastatel ja 2018. aastal Miinimumpalga kiire tõus
2013-2020 on alampalk tõusnud aastas 4,8%). võib mõjuda negatiivselt
keskmiselt 9,2%. Kui sama tõus jätkuks taas osaajaga töötamisele.
alates 2022. aastast, jõuaks töötasu alammäär Kuni 60% Tööandjal on kohustus
50%-ni keskmisest palgast aastal 2026, mil mediaanpalgast töölepinguga töötaja eest
Rahandusministeeriumi 2020. aasta suvise teeninud töötajad maksta sotsiaalmaksu
prognoosi järgi on keskmine brutokuupalk moodustasid vähemalt eelmise aasta
1749 eurot ja töötasu alammäär 9,2% aastase tööjõu-uuringu töötasu alammääralt (v.a.
tõusu puhul 905 eurot. 60%-ni mediaanpalgast andmetel 2019. erisused3). Kui töötasu
võiks samadel alustel prognoosi järgi jõuda aastal kõigist alammäär tõuseb näiteks
miinimumpalk aastal 2025. täiskoormusega 50%-ni keskmisest palgast,
töölepinguga tähendab see tööandja
2017. aastal leppisid tööandjad ja töötajatest 16,6%. jaoks, et suurel osal
ametiühingud kokku läbirääkimiste töökohtadest muutub
raamistikus, mille kohaselt sõltub töötasu Miinimumpalga osakoormusega töö
alammäära tõstmine prognoositavast tõstmisel olulisel võimaldamine liiga
tööviljakusest (SKT hõivatu kohta määral on mõju kulukaks (võrreldes
püsivhindades), reaalsest majanduskasvust ja suurema osa täiskoormusega tööga).
2 Statistikaameti andmetel olid 2019. aastal keskmine brutokuupalk 1407 eurot ja mediaanpalk 1143 eurot.
3
Tööandja ei pea minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustust täitma, kui töötaja saab riiklikku pensioni, kasvatab alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last, on õpilane või üliõpilane, on olnud
enne tööle asumist aasta jooksul vähemalt kuus kuud töötuna arvel või on tööl lühendatud tööajaga (7- kuni 17-aastased töötajad ja haridustöötajad).
5
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
keskmisest brutokuupalgast (alampalk ei lange töötajate palkadele,
alla 40% keskmisest). Lähtudes Eesti Panga mis miinimumpalga
2020. aasta suvisest majandusprognoosist kuni tõstmise järel üle
2022. aastani, tõuseks töötasu alammäär 2022. vaadatakse.
aastal nende kriteeriumite järgi tõenäoliselt
siiski vähem kui 9,2% ning ei pruugi seega
2026. aastal jõuda 50%-ni keskmisest palgast.
Rahandusministeerium on miinimumpalga
tõusuks aastatel 2022-2024 prognoosinud
keskmiselt 3,7% aastas (suvi 2020 prognoos).
Eelnõul on mõju tööturule
Sihtrühm: töötajad
Miinimumpalga kiire tõstmine võib suur suur keskmine keskmine oluline
suurendada töötust. Euroopa Komisjoni
Nende jaoks, kes Hõivestaatuse muutus Euroopa Komisjoni Miinimumpalga kiire
mõjuanalüüsis on Eesti puhul prognoositud, et
liiguvad töötusesse ja mõjutab inimest prognoosi järgi jääb tõstmise järel võib osa
alampalga kehtestamine tasemel 60%
ka neile, kes liiguvad igapäevaselt. Eestis töötuks 1% madalapalgalistest jääda
mediaanpalgast viiks töötuse 1% kasvuni.
mitteaktiivsusest töötajatest. töötuks (Komisjoni
2020. II kvartalis töötas töölepingu alusel
tööturule, on mõju hinnangul 1%
539 700 isikut, neist 1% oleks 5 400 isikut.
märkimisväärne ning Majanduslanguse töötajatest). Mõju võib
eeldab sihiteadlikku tingimustes võib olla lühiajaline (töötuks
Töötus võib ajutiselt kasvada ka nende arvelt,
kohanemist. miinimumpalga tõus jäänud isik osaleb
kes hetkel on mitteaktiivsed. Kõrgem
tuua kaasa täiendõppes ning leiab
alampalk võib osutuda stiimuliks liikuda
prognoositust uue töökoha) või
mitteaktiivsusest tööturule. Juhul kui isik kohe
suurema töötuse, pikaajaline (isik ei suuda
tööd ei leia, võib ta esmalt liikuda
kuna tööandjatel on uut tööd leida ning liigub
mitteaktiivsusest töötusesse. Töö leidmise
raskem suurenenud mitteaktiivsusesse).
korral liigub mitteaktiivne hõivesse ning selle
tööjõukulusid katta.
läbi töötajate arv kasvab.
Mitteaktiivsusest Töö võib ka kaotada osa
Miinimumpalga tõus võib vähendada
tööturule liikuvate madalapalgalistest
madalapalgaliste töötajate stiimuleid liikuda
isikute arvu on raske osaajaga töötajatest, kelle
teise regiooni tööle. Madalad palgad
prognoosida. Kokku töötasult sotsiaalmaksu
suurendavad tööjõu liikuvust madalama
oli 2019. aastal maksmine muutub
palgaga riikidest kõrgema palgaga riikidesse,
mitteaktiivseid tööandja jaoks liiga
eriti madalapalgaliste töötajate ja noorte seas.
isikuid 278 400. kulukaks.
6
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Piisavad miinimumpalgad võivad neid trende
muuta. Mõjutatud on
tõenäoliselt üle 5%
Eesti täisealistest
elanikest, kuid alla
50%, mistõttu on
sihtrühma suurus
keskmine.
Eelnõul on mõju sugudevahelistele suhetele
Sihtrühm: töötavad naised
keskmine keskmine keskmine keskmine Oluline
Kuna madalapalgaliste seas on enam naisi kui Muudatus võib Miinimumpalga Naised moodustasid Kuna naised
mehi, mõjutab miinimumpalga piisavuse mõjutada sihtrühma piisavuse tagamisel tööjõu-uuringu moodustavad suurema
tagamine ka soolist palgalõhet. toimimist, kuid ei on soolisele andmetel kõigist osa miinimumpalgaga
tekita palgalõhele palgatöötajatest 2019. töötajatest, võivad nemad
Tööjõu-uuringu andmetel oli 2019. aastal kuni kohanemisraskusi. regulaarne mõju. aastal 50,6%. olla ka enam mõjutatud
60% mediaanpalgast (686 eurot) teeninud sellest, kui tööandjad
täistööajaga töölepinguga töötajatest 63,4% Töötasu kuni 60% liiga kõrgete
naised. mediaanpalgast teenis tööjõukulude tõttu
tööjõu-uuringu töökohti koondama
Täpselt töötasu miinimumi (540 eurot) andmetel peavad.
teeninud töötajatest oli Maksu- ja Tolliameti naistöötajatest 22,5%
andmetel aga 2019. aastal vaid 44,9% naised. (täistöökoormus, Miinimumpalga kiire
Statistikat võivad aga mõjutada isikud, kes töölepinguga), tõus võib mõjuda
oma ettevõttes maksavad endale täpselt meestest võrdluseks negatiivselt osaajaga
miinimumpalga suurust väljamakset. 12,0%. töötamisele, kuna
tööandjal on kohustus
Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on töölepinguga töötaja eest
hinnatud, et alampalga tõus 60%-ni maksta sotsiaalmaksu
mediaanpalgast vähendaks Eestis palgalõhet vähemalt eelmise aasta
ca 7%. töötasu alammääralt (v.a.
erisused).
Osakoormusega
töötamine on aga enam
7
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
levinud naiste seas –
tööjõu-uuringu järgi
töötas 2019. aastal
töölepingu alusel
osakoormusega 16,0%
naistest ja 6,4% meestest.
Seega võib
osakoormusega
töökohtade kaotamine
mõjutada enam just naisi.
MAJANDUSLIK MÕJU
Eelnõul on mõju leibkondade toimetulekule
Sihtrühm: töötajad
keskmine keskmine keskmine väike Oluline
Eelnõu mõjutab madalapalgaliste töötajate
vaesust ning tarbimiskäitumist. Muudatus võib Sissetuleku Kuni 60% Kuna tööjõukulude
mõjutada suurenemisest mediaanpalgast suurendamine võib
Vaesusest on rohkem ohustatud mittetöötavad madalapalgaliste tingitud mõju teeninud töötajad kaudselt tõsta ka
ja madalama sissetulekuga inimesed. Ehkki töötajate toimetulekut toimetulekule on moodustasid tööjõu- hindasid, võib see
töötamine vähendab vaesusesse langemise märkimisväärselt, kuid regulaarne. uuringu andmetel omakorda negatiivselt
riski, ei kindlusta töökoha olemasolu ei tekita 2019. aastal kõigist mõjutada
automaatselt toimetulekut tagavat sissetulekut. kohanemisraskusi. täiskoormusega madalapalgalise
Statistikaameti andmetel elas 2018. aastal töölepinguga töötajaga leibkondade
suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu töötajatest 16,6%. toimetulekut.
ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 573
eurot. Töötasu alammäära suurus oli 2018. Suhtelises vaesuses
aastal 500 eurot. Seega elasid miinimumpalga elas 2018. aastal 8%
teenijad, kelle ainus sissetulekuallikas oli palk, palgatöötajatest.
suhtelises vaesuses. 2018. aastal elas
suhtelises vaesuses 10% töötavatest inimestest
(palgatöötajatest 8% ja ettevõtjatest 28,4%) .
Absoluutse vaesuse piiriks (arvestuslik
elatusmiinimum) oli samal aastal 215 eurot.
Absoluutses vaesuses elas 1,5% töötavatest
isikutest (palgatöötajatest 0,6% ja ettevõtjatest
9,3%) .
8
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Kui töötasu alammäär tõuseks alates 2022.
aastast 9,2% aastas, siis alates 2023. aastast
oleks miinimumpalk eeldatavalt kõrgem kui
suhtelise vaesuse piir (miinimumpalk oleks
696 eurot ja suhtelise vaesuse piir 685 eurot).
Rahandusministeerium on miinimumpalga
tõusuks aastatel 2022-2024 prognoosinud
keskmiselt 3,7% aastas. Sellisel juhul ei ületa
ka 2024. aastal miinimumpalk prognoositud
suhtelise vaesuse piiri (miinimumpalk oleks
651 eurot ning suhtelise vaesuse piir 711
eurot).
Muudatused miinimumpalgas suurendavad
tarbimist perekondades, kus on
madalapalgaline töötaja. Suureneb nende
kasutatav sissetulek ning sealjuures ka
tarbimine, kuna madalama sissetulekuga
isikud kulutavad enamasti kogu oma
sissetuleku ära.
Eelnõul on mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Sihtrühm: tööandjad
suur keskmine keskmine keskmine Oluline
Miinimumpalga piisavuse tagamise raamistik
panustab paremasse ärikeskkonda, vähendades Miinimumpalga Tööjõukulud 2014. aasta Eesti Negatiivne mõju
ebakindlust ettevõtete jaoks nende tulevaste märkimisväärne tõus mõjutavad Panga ja TNS Emor tööandjatele võib olla
kulude osas tööjõule. See võimaldab eeldab tööandjatelt tööandjaid küsitlusuuringust suurem majanduslanguse
ettevõtetel paremini planeerida oma sihiteadlikku regulaarselt. selgus, et tingimustes, kui
investeeringuid ja tootlikkust. kohanemist. miinimumpalga 11% ettevõtete, iseäranis
tõus sama aasta teenindussektori
Kõrgem miinimumpalk tõstab potentsiaalsete alguses mõjutas kasumipuhvrid on
töötajate jaoks töötamise stiimuleid, mistõttu mingil viisil 18,3% õhenenud, vähendades
võib töötajate palkamine muutuda lihtsamaks, ettevõtetest. ettevõtete võimet
samuti võib väheneda tööjõuvoolavus. Olenevalt sellest, mis suuremat palgakulu
tempos absorbeerida. Samas ei
9
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Kuna väikeettevõtted palkavad suurema osa miinimumpalk toeta nõrk sise- ja
miinimumpalga saajatest, on nemad tõuseb, võib eelnõust välisnõudlus tööjõukulu
muudatustest miinimumpalgas enam mõjutatud ettevõtete kasvu mõju
mõjutatud. Maksu- ja Tolliameti andmetel osakaal olla suurem edasikandmist
töötas 2019. aastal täpselt miinimumpalka või väiksem. hindadesse.
saanud täiskoormusega töötajatest 62,4%
tööandja juures, kus oli alla 10 töötaja Järsk tööjõukulu kasv
(võrdluseks, kõigist täiskoormusega muudaks osad madala
töötajatest töötas sellise tööandja juures tootlikkusega ettevõtted
15,9%). Tööjõu-uuringu andmetel töötas kuni kahjumlikuks, olles
60% mediaanpalgast saanud täiskoormusega seega sunnitud turult
töötajatest kuni 10 töötajaga ettevõttes 33,1% väljuma.
(kõigist töötajatest 20,6%).
Mõju tegevusalade lõikes on samuti erinev,
sõltudes sellest, kui palju tegevusalal
madalapalgalisi töötajaid töötab.
Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas täpselt
miinimumpalga saajatest 2019. aastal 17,8%
hulgi- ja jaekaubanduses, 12,5% ehituses,
11,5% veonduses ja laonduses ja 10,3%
töötlevas tööstuses (teistel tegevusaladel
töötas alla 10% miinimumpalga saajatest).
Miinimumpalga piisavuse tagamine toob
kaasa suuremad tööjõukulud ettevõtete jaoks,
kõrgemad hinnad ning vähenenud kasumi.
Viimased kaks sõltuvad sellest, kas ettevõtted
suunavad suurenenud kulud edasi tarbijale läbi
hinnatõusu, vähendavad kulusid muus
valdkonnas või suurendavad tööjõu
tootlikkust.
2014. aastal Eesti Panga ja TNS Emor
koostöös ettevõtete seas läbiviidud uuringus
selgus, et aasta alguses toimunud alampalga
11% muutuse tulemusel ütles ainult 0,7%
ettevõtjatest, et nad pidid selle tõttu töötajaid
koondama. Miinimumpalga tõus takistas ka
10
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
uute töökohtade loomist: 2,8% ettevõtetest ei
saanud uusi töökohti luua ning 1,6% jättis
vabad kohad täitmata.
Sama uuringu järgi parandas 12% tööandjatest
tootlikkust organisatsiooniuuendustega, 11,4%
protsessiuuenduste tegemisega ja 11% tänu
toodete kvaliteedi parandamisele või
sortimendi uuendamisele. 8,5% ettevõtetest
pidi miinimumpalga suurenemise tõttu tõstma
toodete hindu ning ligikaudu sama paljud
(8,3% ettevõtetest) pidid vähendama kulusid,
mis polnud tööjõuga seotud. Kokku reageeris
18,3% ettevõtetest alampalga tõusule mingil
küsitluses väljapakutud viisil: tõstis toodete
hindu, jättis uued ametikohad loomata, vms.
MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE
Eelnõu mõjutab riigiasutuse korraldust
Sihtrühm: Sotsiaalministeerium
keskmine väike väike väike Väheolulin
e
Mõju ulatus sõltub Organi loomine ja Mõjutatud on üks Ebasoovitavate mõjude
Eelnõu järgi peavad liikmesriigid looma sellest, kuidas selline miinimumpalga riigiasutus. riski ei tuvastatud.
nõuandva riikliku organi, mis nõustab riiki organ luuakse. tõstmisega seotud
miinimumpalgaga seotud küsimustes. Sellega Tõenäoliselt ei kaasne küsimuste
võib kaasneda täiendavaid kohustusi sellega arutamine on
Sotsiaalministeeriumi jaoks. Sotsiaalministeeriumi ebaregulaarsed
jaoks sündmused.
kohanemisraskusi.
Eelnõu mõjutab avaliku sektori rahastamist, sh kulud ja tulud
11
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Sihtrühm: Rahandusministeerium
väike keskmine keskmine väike Oluline
Miinimumpalga tõusul peaks olema väike Miinimumpalga Miinimumpalga Valitsussektori Varimajandus
positiivne mõju riigieelarvele, tingituna tõusuga ei kaasne tõusu mõju avaliku positsioon mõjutab (ümbrikupalkade
suuremast maksutulust ja vähenenud kulust vajadust kohanemisele sektori avalikku sektorit maksmine) võib
toetustele/hüvitistele. suunatud tegevusteks. rahastamisele on laiemalt. mõnevõrra kasvada,
regulaarne. mis vähendab
Rahandusministeerium on miinimumpalgaks maksulaekumist.
prognoosinud 2022. aastal 591 eurot, 2023.
aastal 626 eurot ja 2024. aastal 651 eurot ehk
keskmiselt 3,7% aastas. Kui miinimumpalk
peaks tõusma kiiremas tempos (9,2% aastas)
ning jõuab 2026. aastaks 50%-ni keskmisest
palgast, on sellel Rahandusministeeriumi
hinnangul täiendav positiivne mõju
valitsussektori positsioonile – 2022. aastal
+4,4 mln eurot, 2023. aastal +5,9 mln eurot ja
2024. aastal +9,2 mln eurot.
Mõju valitsussektori positsioonile arvestab
riigi täiendavate tööjõukulude,
vanemapuhkuse skeemi kulu ning täiendava
maksulaekumisega erasektorist.
Miinimumpalga tõus on positiivse mõjuga,
kuna riigi palgal olevaid alampalgaga
töötajaid on vähe võrreldes erasektoriga.
Sihtrühm: kohalikud omavalitsused
väike keskmine keskmine väike Oluline
Eelnõu võib kaasa tuua kohalike omavalitsuste Muudatuste mõju Miinimumpalga Kohalikud Kiire miinimumpalga
makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kuid ulatust ei ole võimalik tõusu mõju omavalitsused tõus võib kohalike
ka näiteks lasteaiatasude tõusu, kui kohalik täpselt hinnata. kohalikele moodustavad omavalitsuste kulud
omavalitsus on need sidunud töötasu Lähtuvalt kohaliku omavalitsustele on märkimisväärse osa miinimumpalgaga
alammääraga. omavalitsuse regulaarne. kogu avalikust seotud
autonoomia sektorist. toetustele/hüvitistele
põhimõttest on
12
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
kohalikud tõsta planeeritust
omavalitsused oma oluliselt kõrgemaks.
tegevuses iseseisvad
ning nende pakutavate
hüvitiste ning toetuste
maht on erinev.
Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusamet
väike keskmine väike väike Väheolulin
e
Muutused miinimumpalgas mõjutavad Puudub vajadus Mõju Mõjutatud on üks Kiire miinimumpalga
Sotsiaalkindlustusameti rahastamist ning kohanemisele suunatud sotsiaalkindlustuse riigiasutus. tõus võib
tegevusteks. kulude ja tuludele Sotsiaalkindlustusameti
toetuste/hüvitiste maksmist.
on regulaarne. kulud
miinimumpalgaga
Suuremad tööjõukulud toovad kaasa suurema
sotsiaalmaksu (sh pensionikindlustusmakse) seotud
laekumise. Pensionikindlustuse rahastamist toetustele/hüvitistele
(peamiselt
mõjutab ka sotsiaalmaksu miinimumkohustus,
vanemahüvitisele) tõsta
mis on võrdne eelmise aasta töötasu
planeeritust oluliselt
alammääraga. See tähendab, et 2020. aastal
kõrgemaks.
peavad nii tööandjad iga töötaja puhul kui ka
FIE-d vähemalt 540 euro pealt kuus tasuma
sotsiaalmaksu (v.a. erisused).
Töötasu alamäära tõusmise korral suurenevad
minimaalne vanemahüvitis ning minimaalne
isapuhkuse ja emapuhkuse tasu suurus.
Hinnanguliselt suurenevad vanemapuhkuse
skeemi kulud võrreldes RAM alampalga
prognoosi stsenaariumiga 2022. aastal 1,5 mln
eurot, 2023. aastal 3,1 mln eurot ja 2024.
aastal 5,1 mln eurot.
Samuti mõjutab see hoolduspuhkuse ja
lapsepuhkuse tasu maksmist, mille päevamäär
arvutatakse jooksva aasta töötasu alammäära
alusel.
13
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Sihtrühm: Haigekassa
Muutused miinimumpalgas mõjutavad väike keskmine väike väike Väheolulin
Haigekassa kulusid ja tulusid. Puudub vajadus Mõju Haigekassa Mõjutatud on üks Kiire miinimumpalga e
kohanemisele suunatud kulude ja tuludele riigiasutus. tõus võib Haigekassa
Suuremad tööjõukulud toovad kaasa ka tegevusteks. on regulaarne. kulud
suurema sotsiaalmaksu (sh miinimumpalgaga
ravikindlususmakse) laekumise. seotud hüvitistele tõsta
planeeritust oluliselt
Ravikindlustuse rahastamist mõjutab ka kõrgeks.
sotsiaalmaksu miinimumkohustus, mis on
võrdne eelmise aasta töötasu alammääraga.
Töötasu alammääraga on seotud ajutise
töövõimetuse hüvitised, mis ei tohi olla
madalamad, kui töötasu alammäära ja arvu 30
jagatis.
Sihtrühm: Töötukassa
väike keskmine väike väike Väheolulin
Puudub vajadus Mõju Töötukassa Mõjutatud on üks Kiire miinimumpalga e
kohanemisele suunatud kulude ja tuludele riigiasutus. tõus võib Töötukassa
Muutused miinimumpalgas mõjutavad tegevusteks. on regulaarne. kulud
Töötukassa kulusid ja tulusid. miinimumpalgaga
seotud
Suuremad tööjõukulud toovad kaasa ka toetustele/hüvitistele
suurema töötuskindlustusmakse laekumise. tõsta väga kõrgeks.
Töötasu alammääraga on seotud
töötuskindlustuse miinimummäär, töötutoetus,
palgatoetus, piirkondlik töökoha loomise
toetus ja tööpraktika juhendamisel
juhendamistasu päevamäär. Samuti tasub
Töötukassa sotsiaalmaksu registreeritud töötu
eest eelmise aasta töötasu alammääralt ning
hüvitab tööandjale töötava vähenenud
14
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
töövõimega inimese eest sotsiaalmaksu
eelmise aasta töötasu alammääralt.
4.1. Erisuste ja miinimumpalgast mahaarvamiste kehtestamise õiguse piiramine (artikkel 6) – kehtib juhul, kui Eesti loetakse seadusjärgse miinimumpalgaga riigiks
Kavandatav
muudatus või
meede
4.2. 4.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 4.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 4.5.
Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin
d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju
alavaldkond risk olulisusele
Eelnõu järgi tuleb liikmesriikidel piirata miinimumpalga määrade erisusi ning nende ajalist kohaldamist ja ulatust, samuti seadusjärgsest miinimumpalgast mahaarvamisi, millega
vähendatakse töötaja töötasu miinimumpalgast madalamale tasemele.
Eestis ei ole miinimumpalgale kehtestatud erisusi. Samuti ei saa Eestis isiku sissetulekut kinni pidada, kui see ei ületa töötasu alammäära suurust. Seega ei tuvastatud muudatusel
mõju.
5.1. Sotsiaalpartnerite kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kujundamisse ja ajakohastamisse (art 7) – kehtib juhul, kui Eesti loetakse seadusjärgse
Kavandatav miinimumpalgaga riigiks
muudatus või
meede
5.2. 5.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 5.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 5.5.
Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin
d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju
alavaldkond risk olulisusele
Eelnõu järgi võtavad liikmesriigid kasutusele vajalikud meetmed, et tagada sotsiaalpartnerite õigeaegne ja tõhus kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisse ja
ajakohastamisse, sealhulgas artiklis 5 nimetatud nõuandvas organis osalemise kaudu. Selles nõutakse, et liikmesriigid kaasaksid sotsiaalpartnerid artiklis 5 osutatud kriteeriumide
määratlemisse, miinimumpalga ajakohastamisse, artiklis 6 osutatud erisuste ja mahaarvamiste kindlaksmääramisse ning andmete kogumisse ja asjaomases valdkonnas uuringute
tegemisse.
15
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
Artiklis ette nähtud meede on tihedalt seotud artiklitega 4 ja 5, mille mõjusid on hinnatud eespool.
6.1. Töötajate juurdepääsu parandamine seadusjärgse miinimumpalga kaitsele (art 8) – kehtib juhul, kui Eesti loetakse seadusjärgse miinimumpalgaga riigiks
Kavandatav
muudatus või
meede
6.2. 6.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 6.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 6.5.
Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin
d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju
alavaldkond risk olulisusele
MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE
Eelnõul on mõju riigiasutuse korraldusele ja rahastamisele, sh kulud ja tulud
Sihtrühm: Tööinspektsioon
Eelnõu järgi võtavad liikmesriigid koostöös keskmine keskmine Väike Väike Oluline
sotsiaalpartneritega kasutusele vajalikke Mõju ulatus sõltub Töösuhete Mõjutatud on üks Ebasoovitavate mõjude
meetmeid, et tagada töötajatele tegelik sellest, mil määral järelevalve riigiasutus. riski ei tuvastatud.
juurdepääs seadusjärgse miinimumpalga tuleb järelevalvet läbiviimine toimub
kaitsele. Nõutavad meetmed hõlmaksid võrreldes praegusega regulaarselt.
eelkõige kontrolli ja kohapealse kontrolli suurendada.
süsteemi tugevdamist, suuniseid Järelevalve
täitevasutustele ning töötajatele piisava teabe suurendamisel
andmist kohaldatavate seadusjärgsete kaasneb
miinimumpalkade kohta. Tööinspektsiooni
jaoks täiendavat
Järelevalve suurendamisel on otsene kulu töökoormust ja
Tööinspektsioonile (võib kaasa tuua vajaduse kulusid, kuid ei teki
töötajate arvu suurendada, mis eeldab kohanemisraskusi.
lisarahastust).
Aastatel 2016-2020 on Tööinspektsioon
töösuhete järelevalvet teinud kokku 1581
ettevõttes, neist töötasu alammäära rikkumine
tuvastati 198 ettevõttes (12,5% kontrollitud
ettevõtetest). Alammäära rikkumisega
ettevõtete osakaal kontrollitud ettevõtetest
16
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
varieerub aasta-aastalt märkimisväärselt –
aastal 2017 tuvastati selline rikkumine 7,7%-s
ettevõtetest, aastal 2020 aga 22,0%-s.
Sõidukijuhtide kontrolle on aastatel 2016-
2020 läbi viidud 645, töötasu rikkumisi on
avastatud 19 (2,9%).
Sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet
Töötasu alammäära järelevalve suurendamise keskmine keskmine väike väike Oluline
nõue võib mõjutada ka Maksu- ja Tolliametit, Mõju ulatus sõltub Deklareerimata töö Mõjutatud on üks Ebasoovitavate mõjude
mis tegeleb samuti deklareerimata töö sellest, mil määral järelevalve riigiasutus. riski ei tuvastatud.
järelevalvega. tuleb järelevalvet läbiviimine toimub
võrreldes praegusega regulaarselt.
Maksu- ja Tolliamet viib läbi maksukontrolle suurendada.
ettevõtetes, mille esitatud registriandmetes Järelevalve
esineb olulisi puudujääke. suurendamisel
Ümbrikupalgateemaliste kontrollide arv on kaasneb Maksu- ja
viimasel kahel aastal oluliselt tõusnud – kui Tolliameti jaoks
2018. aastal viidi läbi 303 kontrolli, siis 2019. täiendavat
aastal kasvas kontrollide arv 612-ni ning 2020. töökoormust ja
aastal (26.11 seisuga) 931-ni. kulusid, kuid ei teki
kohanemisraskusi.
Samuti teeb Maksu- ja Tolliamet kontrollkäike
ettevõtete tegevuskohta kontrollimaks
töötamise registri korrektset täitmist. 2018.
aastal kontrolliti 6270 ettevõtet, 2019. aastal
5697 ettevõtet ja 2020. aastal (26.11 seisuga)
3668 ettevõtet. Registreerimata töötajate
osakaal neis ettevõtetes on viimasel kolmel
aastal jäänud 4-5% juurde.
Järelevalve suurendamisel on otsene kulu
Maksu- ja Tolliametile (võib kaasa tuua
vajaduse töötajate arvu suurendada, mis
eeldab lisarahastust). Samas võib see kaasa
tuua ka suurema maksulaekumise, kui
17
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
järelevalve tugevdamise tulemusel
deklareerimata töötamine väheneb.
Sihtrühm: Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium
keskmine väike väike väike Väheolulin
Eelnõuga võib kaasneda Muudatusega Suuniste Mõjutatud on kaks Ebasoovitavate mõjude e
Sotsiaalministeeriumile ja kaasneb töökoormuse koostamine on riigiasutust. riski ei tuvastatud.
Rahandusministeeriumile kohustus koostada ajutine suurenemine, ühekordne tegevus.
suuniseid täitevasutustele (Tööinspektsioon, kuid ei kaasne
Maksu- ja Tolliamet), et tagada töötajatele kohanemisraskusi.
tegelik juurdepääs seadusjärgse
miinimumpalga kaitsele.
MAJANDUSLIK MÕJU
Eelnõul on mõju ettevõtete tegevusele
Sihtrühm: tööandjad
väike keskmine keskmine väike Oluline
Parem järelevalve miinimumpalga maksmise
Ei kaasne muutusi Järelevalve Mõjutatud tööandjate Ebasoovitavate mõjude
osas omab positiivset mõju nendele
sihtrühma toimimises läbiviimine toimub osakaalu on raske riski ei tuvastatud.
ettevõtetele, kes alampalga nõudeid täidavad,
ega regulaarselt, hinnata, kuid
kuna vähendab nõuetele mittevastavate
kohanemisraskusi. mistõttu võiks selle tõenäoliselt jääb see
ettevõtete ebaseaduslikku kulueelist.
mõju konkurentsile vahemikku 5%-50%.
olla samuti
regulaarne.
SOTSIAALNE MÕJU
Eelnõul on mõju töösuhetele
Sihtrühm: Töötajad
keskmine keskmine väike väike Oluline
Tugevam järelevalve toob kaasa selle, et
rohkem inimesi on de facto kaitstud piisava Parem Järelevalve Konjuktuuriinstituudi Ebasoovitavate mõjude
miinimumpalgaga. See on oluline, kuna miinimumpalga läbiviimine toimub 2019. aasta riski ei tuvastatud.
vastasel juhul võib miinimumpalkade tõstmine kaitse võib mõjutatud regulaarselt, varimajanduse
viia deklareerimata töö suurenemiseni. töötajate jaoks tuua mistõttu võiks selle raportis on välja
18
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
kaasa muutusi mõju sihtrühmale toodud, et küsitluse
töösuhtes, kuid mitte olla samuti andmeil sai 2019.
kohanemisraskusi. regulaarne. aastal ümbrikupalka
5–8% töötajatest
(sama, mis 2018.
aastal).
Kuna järelevalve
tugevdamine ei kaota
ümbrikupalkade
saamist täielikult, on
sihtrühm väike.
7.1. Riigihangete ja kontsessioonilepingutes tagamine, et ettevõtjad järgivad kollektiivlepingutes sätestatud palku või seadusejärgset miinimumpalka (artikkel 9)
Kavandatav
muudatus või
meede
7.2. 7.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 7.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 7.5.
Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin
d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju
alavaldkond risk olulisusele
Eelnõu näeb ette, et liikmesriigid võtavad kasutusele asjakohased meetmed tagamaks, et riigihanke- või kontsessioonilepingute täitmisel järgivad ettevõtjad vastava sektori ja
asjaomase geograafilise piirkonna kollektiivlepingutes sätestatud palku ja seadusjärgset miinimumpalka, kui see on kehtestatud.
Artiklil ei tuvastatud mõju Eesti jaoks.
8.1. Miinimumpalga kohta andmete kogumine (artikkel 10)
Kavandatav
muudatus või
meede
8.2. 8.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 8.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 8.5.
Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin
d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju
alavaldkond risk olulisusele
19
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
MÕJU RIIGIASUTUSTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE KORRALDUSELE, KULUDELE JA TULUDELE
Eelnõul on mõju riigiasutuste korraldusele ja rahastamisele, sh kulud ja tulud
Sihtrühm: Statistikaamet
Muudatuse eesmärk on töötada välja tõhusad väike keskmine väike keskmine oluline
ja usaldusväärsed andmekogumisvahendid, Muudatus toob Tegemist on Mõjutatud on üks Indikaatorite täpsustumisel
mis peaksid võimaldama liikmesriikidel Statistikaametile regulaarse riigiasutus. võib selguda, et sellisel
esitada igal aastal komisjonile asjakohased juurde ülesandeid, päringuga. kujul ei ole Eestis võimalik
miinimumpalga katvuse ja piisavusega seotud kuid ei kaasne andmeid koguda. Samuti
andmed. kohanemisraskusi. võib selguda, et grupid,
kelle kohta andmeid tuleb
Andmete kogumisega tegeleks Statistikaamet. Kuna ette nähtud esitada, võivad osutuda
Vajalike andmete saamiseks ja avaldamiseks indikaatorid on hetkel liiga väikeseks ning
tuleb täiendada statistikatööde loetelu ning üldsõnalised, on mõju statistikat ei saa soovitud
selle jaoks leida Statistikaameti eelarvesse täpsemat ulatust raske kujul esitada (nt andmed
püsiv rahastus. hinnata. puude lõikes).
9.1. Õigus heastamisele ja kaitsele ebasoodsa kohtlemise või ebasoodsate tagajärgede eest (artikkel 11)
Kavandatav
muudatus või
meede
9.2. 9.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 9.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 9.5.
Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin
d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju
alavaldkond risk olulisusele
Eelnõu järgi peab töötajatel, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist, olema juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus heastamisele. Töötajaid tuleb kaitsta
ebasoodsate tagajärgede eest, mis tulenevad tööandjale esitatud kaebusest või menetlusest, mille eesmärk on tagada, et järgitaks miinimumpalgaga seotud õigusi.
Eestis on igal töötajal õigus töösuhete rikkumise korral pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Töölepingu seadus näeb ette töötajatele üldise töölepingu ülesütlemiskaitse
juhtudeks, mil töölepingu ülesütlemine ei ole objektiivselt põhjendatav. Samuti annab töölepingu seadus erikaitse töötajate esindajale.
Artiklil ei tuvastatud mõju Eesti jaoks.
20
Seletuskirja lisa 1. Esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele
10.1. Karistused (artikkel 12)
Kavandatav
muudatus või
meede
10.2. 10.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude 10.4. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) 10.5.
Mõjuvaldkon kirjeldus Koondhin
d ja Ulatus Sagedus Sihtrühma suurus Ebasoovitavate mõjude nang mõju
alavaldkond risk olulisusele
Eelnõu järgi kehtestavad liikmesriigid sätted siseriiklike õigusnormide rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad, mis on üldine karistuste kehtestamise põhimõte EL õiguses.
Eestis keelab töölepingu seadus miinimumpalgast madalama töötasu maksmise. Järelevalvet nõude täitmise üle teeb Tööinspektsioon. Tööinspektsioonil võimalik teha ettekirjutus
ning tagada selle täitmine vajadusel sunnirahaga vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele .
Artiklil ei tuvastatud mõju Eesti jaoks.
21
Seletuskirja lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
KOOSKÕLASTUSTKK
Euroopa Vastaja Kommentaar Arvestatud/
Komisjoni Mittearvestatud
ettepanek
Üldised Tööinspektsioon Pigem näeme, et siin võtavad selge seisukoha sotsiaalpartnerite esindajad ehk Arvestatud.
kommentaarid töötajate ning tööandjate esindusorganisatsioonid, lähtudes enda tegelikest
/ vajadustest, probleemidest ja praktikast.
Reguleerimis- Kui sotsiaalpartnerid näevad, et EL tasandil kehtestatavad reeglid hõlbustavad
ese neil Eesti töötasu alammäära kokkuleppe saavutamist ja ka hilisemat täitmist, siis
Artikkel 1 kindlasti pooldame sellist lähenemist.
Kogumis Tööinspektsioon toetab kõiki lähenemisi, mis suunavad
sotsiaalpartnereid läbirääkimistele, koostööle ning ühiste põhimõtete
väljatöötamisele ning rakendamisele, sh töötasu alammäära kokkulepete ja ka
muude töötingimuste osas.
Eesti Puudub kriitiline vajadus miinimumpalga nõuete reguleerimiseks Euroopa Liidu Osaliselt arvestatud
Kaubandus- tasandil. Igal liikmesriigil on omad majanduslikud ning ühiskondlikud seisukohapunktide 1.1 ja 1.5
Tööstuskoda iseärasused ja väljakujunenud praktikad, millega peab miinimumpalga nõuete juures.
kehtestamisel arvestama. Eestis on hetkel olemas toimiv süsteem, mis võtab
läbirääkimiste kaudu arvesse mõlema poole, nii tööandjate kui ka töötajate huve. Oleme seletuskirjas pööranud
Seetõttu pole vajadust hakata muutma süsteemi, mis hetkel arvestab kohalikke tähelepanu:
olusid, on õiglases suhtes riigi sissetulekute jaotusega ning kus arvestatakse nii asjaolule, et direktiiv ei
tööandjate kui ka töötajate soove. Seega ei tohiks Euroopa Liit sellisel määral arvesta piisavalt
sekkuda riikide pädevusse palgaküsimuste läbirääkimistel. liikmesriikide
Direktiivil on negatiivne mõju ettevõtete majandustegevusele. Direktiivi mõjude eripäradega nii
tagajärjel võivad kannatada mitmed ettevõtted (sh erilist tähelepanu pöörata miinimumpalga
mikroettevõtetele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele), kelle jaoks kujunemise osas, kui
võivad suurenenud tööjõukulud olla tegevust pärssivad või ka üle jõu käivad. ka nt põhjuseid
Eestis on enamik ettevõtteid mikro- ja väikeettevõtted, seega direktiivi mõju madalale kollektiiv-
nende tegevusele on kindlasti negatiivne. Sellise muudatuse puhul peab arvesse lepingutega kaetusele;
võtma ka potentsiaalset riski rohkemate ümbrikupalkade tekkeks, mis ei ole võimalikule
riigile kasulik (tulemata võivad jääda mitmed maksud). Direktiiv võib suurendada negatiivsele mõjule
ka tööpuudust, mis hetkel valitsevas majandusolukorras, kus paljud ettevõtjad ümbrikupalkade osas;
1
taastuvad majanduslikust keerulisest olukorrast või üritavad koroonaviirusest mõju, kui direktiivis
tingitud mõjude tagajärjel ellu jääda, ei ole kindlasti tahetud tulemus mitte ühegi esitatud indikatiivseid
tööturu osapoole jaoks. Lisaks sellele võib tekkida hinnatõus, mis pole kasulik referentsväärtusi tuleks
ega vajalik nii töötajatele kui ka ettevõtetele. kohaldada väikese
viitajaga (nt kahe aasta
Direktiivi asemel soovitus. Kui Euroopa Liit peab hädavajalikuks miinimumpalga jooksul pärast
osas juhiste kehtestamist, siis tuleks seda teha Euroopa Liidu Nõukogu soovituse direktiivi vastu
tasandil. Sellisel kujul on soovitused mittesiduvad ning need annaksid võtmist);
liikmesriikidele lähtekohad, mida nad ei pea nii rangelt järgima. Direktiivi majanduskriisiga
tasandil miinimumpalga reguleerimine sekkub liigselt Euroopa Liidu arvestamisvajadusele;
liikmesriikide otsustamisvabadusse ning nende autonoomiasse. Euroopa Liit peab vajadusele, et
austama riikide autonoomiat ning ülemäärane sekkumine riikide otsusprotsessi sotsiaalpartnerite
võib tuua olukorra, mis ei arvesta iga liikmesriigi väljakujunenud palgapraktikat. autonoomsus säiliks.
Samuti tekitab direktiiv ka õiguslikul tasandil vastuolusid. Oleme seisukohal, et
Euroopa Liidu toimimise leping (art 153 (5)) ei luba Euroopa Liidul nii suurel Lisaks selgitame, et arvestades
määral liikmesriikide siseriiklikesse palgaküsimustesse sekkuda. Eesti töötasu alammäära
Kokkuvõttes ei pea Kaubanduskoda vajalikuks piisava miinimumpalga suuniste kujunemissüsteemi ja Euroopa
kehtestamist direktiivi tasandil, sest igal liikmesriigil peab säilima pädevus ning Komisjoni täiendavaid
otsustusõigus miinimumpalga nõuete kehtestamise osas. Kui Euroopa Liit peab selgitusi, võib eeldada, et Eesti
siiski vajalikuks miinimumpalga osas juhiste kehtestamist, siis tuleks seda teha miinimumpalga kujunemine
soovitusliku juhendi, mitte direktiivi kaudu. loetakse kollektiivlepingu
alusel kujunevaks, mil
direktiivi eelnõu 2. ptk ei
kohalduks ja ei tooks kaasa
suuri muudatusi.
Eesti Õdede Liit Üldiselt toetame miinimumpalga kindlaksmääramise kriteeriumite (ostujõud, Osaliselt arvestatud p 1.1, 1.3,
üldine brutopalga tase, brutopalga kasv, tööjõu tootlikkus) kehtestamist, samuti 1.4 ja 1.5 juures.
tundub mõistlik juhinduda ühtsetest alustest. Riigi kohustus edendada Peame praegust
kollektiivlepingu läbirääkimisi, on tänast kollektiivlepingu läbirääkimiste miinimumpalga
praktikat Eestis hinnates, samuti mõistlik. kujunemispraktikat Eestis
Postiivsena näeme, et Eesti miinimumpalk võiks tõusta, seega ka väheneb heaks, kuna otsus tehakse
puudustkannatavate perede hulk. Samuti kollektiivlepingu läbirääkimiste tööandjate ja ametiühingute
protsessi kaasajastamist ning normaalseks demokraatliku ühiskonna tegevuseks keskliitude poolt.
muutumist. Eestis võib miinimpalga kasv kaasa tuua erinevates piirkondades ka Toetame
2
ebatervislike kulutuste kasvu ehk paralleelselt peab soodustama terviseteadlikkukollektiivläbirääkimiste
käitumist ning kaaluma uusi lahendusi, mil viisil suunata inimeste edendamist, kuid samas
terviseharjumusi sh piirata suitsetamise, alkoholi tarbimise, hasartmängu jt leiame, et riigi liigne
sõltuvuste tekkimist. sekkumine mõjutab
ebamõistlikult
sotsiaalpartnerite autonoomiat.
Eesti Tööandjate Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et Euroopa tasandi miinimumpalga Osaliselt arvestatud
Keskliit ettepanek ei peaks olema direktiivi vormis, vaid mittesiduv Euroopa Liidu seisukohapunkti 1.1. juures.
nõukogu soovitus, mis on pigem suunanäitajaks. Ettepanekut, et direktiivi
Euroopa Liit ei tohiks sekkuda liikmesriikide palgakokkulepete- ja töösuhete asemel võiks olla soovitus,
oleme arvesse võtnud
reguleerimise süsteemidesse, st miinimumpalga algatus peab respekteerima
riikide kompetentsi ja sotsiaalpartnerite autonoomiat palgaküsimuste Lisaks selgitame, et arvestades
läbirääkimistel. Eesti töötasu alammäära
Liikmesriikide sotsiaalpartnerid on kõige paremini kursis liikmesriigi tööturuga kujunemissüsteemi ja Euroopa
ning on seetõttu ka kõige pädevamad leppimaks kokku palga alammäära osas. Komisjoni täiendavaid
Euroopa Liidu majandusliku ja sotsiaalse konvergentsi saavutamiseks tuleks selgitusi, võib eeldada, et Eesti
miinimumpalga kujunemine
eelkõige parandada haridus- ja koolitussüsteemide toimimist ning investeerida nii
loetakse kollektiivlepingu
teadusarendustegevusse kui ka hoolekandesüsteemidesse. alusel kujunevaks, mil
direktiivi eelnõu 2. ptk ei
Eesti palgakasv on olnud üks kiiremaid Euroopa Liidus ja alampalka on tõstetud kohalduks ja ei tooks kaasa
oluliselt kiiremini. Madala tootlikkusega töökohtade eest ei saa maksta rohkem, suuri muudatusi.
kui ühiskond on nende teenuste eest maksma. Euroopa tasandi miinimumpalga
ettepanek mitte ei aita ettevõtteid, kes võitlevad oma ellujäämise eest COVID- Oleme seletuskirjas pööranud
tähelepanu:
kriisist, vaid pigem muudab neil keerulisemaks töökohti säilitada.
majanduskriisiga
arvestamisvajadusele;
vajadusele, et
sotsiaalpartnerite
autonoomsus säiliks;
asjaolule, et direktiiv ei
arvesta piisavalt
liikmesriikide
3
eripäradega nii
miinimumpalga
kujunemise osas.
Majandus- ja 1. Majandusliku mõju osas, miinimumpalga saajad (2017. andmed ca 7%) Osaliselt arvestatud.
Kommunikatsioo leiab siit, lk 10: 1. Sotsiaalministeerium
niministeerium https://www.eestipank.ee/sites/eestipank.ee/files/publication/et/Tooturg/2 on direktiivi eelnõu
mõjuhinnangus
018/ty2__2018__est.pdf ). Miinimumpalgaga inimeste osakaal on Eestis
arvestanud uuendatud
ELis võrreldes teiste liikmesriikidega 2014 .a andmetel 6. kohal vähima % andmetega
poolt loetuna (faktileht juuli 2020 uuendusega: miinimumpalga saajate
https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/pdfscache/1568.pdf - osas.
alla 105% miinimumpalgast saajate % graafik lk 6, Eesti ELis 6. kohal
vähima % poolt loetuna, kuid statistika on ainult 2010 ja 2014).
Loodetavasti on Sotsiaalministeeriumil uuemaid andmeid. Samuti võib
mõju tööhõivele olla Eestis üsna suur (sellest allpool). Suur saab olema
mõju ka halduskoormusele sealjuures uutes ülesannetes ja inimestes, kes
neid peaksid täitma hakkama nii ettevõtetes, liitudes, avalikus sektoris.
2. Eelistaksime direktiivi asemel nõukogu soovitust. Euroopa tasandi 2. Osaliselt arvesse
miinimumpalga ettepanek ei peaks olema direktiivi vormis, vaid võetud seisukohapunkti
mittesiduv Euroopa Liidu nõukogu soovitus, mis on pigem 1.1. juures. Lisaks
suunanäitajaks. Selgituseks: Euroopa Liit ei tohiks sekkuda selgitame, et arvestades
Eesti töötasu
liikmesriikide palgakokkulepete- ja töösuhete reguleerimise alammäära
süsteemidesse, st miinimumpalga algatus peab arvestama riikide kujunemissüsteemi ja
kompetentsi ja sotsiaalpartnerite autonoomiat palgaküsimuste Euroopa Komisjoni
läbirääkimistel. Liikmesriikide sotsiaalpartnerid on kõige paremini kursis täiendavaid selgitusi,
liikmesriigi tööturuga ning on seetõttu ka kõige pädevamad leppimaks võib eeldada, et Eesti
kokku palga alammäära osas. miinimumpalga
kujunemine loetakse
kollektiivlepingu alusel
kujunevaks, mil
direktiivi eelnõu 2. ptk
ei kohalduks ja ei tooks
4
kaasa suuri muudatusi.
Samuti oleme
tähelepanu pööranud
sotsiaalpartnerite
autonoomsuse
säilimise olulisusele.
3. Direktiivil on suur regulatiivse läbikukkumise risk. Sotsiaalse õigluse 3. Arvestatud
egiidi all taotletav palgadumpingu ohjamine võib tagada soodsamad seisukohapunkti 1.5
konkurentsitingimused teatud liikmesriikide ettevõtetele, aga kahjustada juures. Lisaks oleme
EL Nõukogu
ebaloomuliku tööjõukulude kasvuga teisi EL ettevõtteid. Kaasnevat
sotsiaalküsimuste
negatiivset mõju tööhõivele on mõjude analüüsis käsitletud üsna töögrupis pööranud
pinnapealselt. Väide, et miinimumpalga paremast kaitsest tulenev kasu tähelepanu asjaolule, et
kaaluks suuresti üles võimaliku negatiivse mõju tööhõivele on komisjoni
põhjendamata. Kuna ettepanekus seisab, et töötajatele tulenev kasu mõjuhinnangus ei ole
kaaluks üles võimaliku negatiivse mõju just asjaomaste töötajate negatiivsete ja
tööhõivele, siis tekib küsimus sellest, millise ajaperioodi jooksul muutub positiivsete mõjude
hinnang tööhõivele
mõju konkreetsete töö kaotanud inimeste jaoks netopositiivseks.
tasakaalus ning
Muuhulgas ei ole selge, kas väikeseks hinnatud agregaatmõju üldisele potentsiaalsed
konkurentsivõimele on summa summarum siiski positiivne – kas EL negatiivsed mõjud on
ettevõtted muutuvad globaalses konkurentsis natuke vähem või natuke pälvinud vähem
rohkem konkurentsivõimelisemaks. analüüsi.
4. Transpordi sektori poolelt saab esile tuua järgmist. Eestis on
4. Teadmiseks võetud.
Transpordiametiühing ja Autoettevõtete liit sõlminud laiendatud
kollektiivlepingu (st kehtib kogu sektorile), millega on fikseeritud
bussijuhtide ja siseriikliku kaubaveo (oli vist alates 3,5 tonni) autojuhtide
palga alammäärad, mis on kõrgemad riiklikust palga alammäärast.
Kollektiivlepinguga pole kaetud vaid rahvusvaheline kaubavedu. Tõsi, see
5
laiendatud leping sai juunis tagasilöögi, kui Riigikohus välistas selle
kehtivuse AEL-i mittekuuluvatele ettevõtjatele. Kuid s.o eeldatavalt
ajutine tagasilöök, kuna SoM on ettevalmistanud ja menetlusse esitanud
seaduse muudatuse, millega kõrvaldatakse Riigikohtu osundatud
vastuolud, st eeldatavalt järgmisel aastal peale selle muudatuse
vastuvõtmist need lepingud jälle „töötavad“.
Lisaks on Eestis juba maakondlikus ühistranspordis rakendatud see meede:
„rakendada meetmeid, et riigihangetes arvestataks sektoripõhiste palga
kollektiivlepingute ja seaduspõhiste miinimumpalkadega;“, st kõnealustel
riigihangetel on sektori palgakokkuleppe alammäär
kvalifitseerimistingimusena, kuna laiendatud leping (kuni Riigikohtu otsuseni)
oli seaduse mõjuga. Eeldades, et ka need: Lisaks näeb eelnõu kõikidele riikidele
muuhulgas järgmised kohustused: (soo-, vanuse-, puude-, sektori- ja ettevõtte
suuruse põhise) andmekogumine ja iga-aastane raporteerimine, et monitoorida
kollektiivläbirääkimiste edukust, miinimumpalkade adekvaatsust ja kaetust;
kehtestada karistused sätete rikkumise korral kohustused adresseeruvad SoM-i
ülesanneteks (st sektori kollektiivlepingute tegevuskavad, monitooring, JV jms ei
kuku vastava sektori ministeeriumi ülesanneteks). Transpordisektorii tööandjad
regulaarselt kurdavad, et uusi bussi- ja autojuhte ametialale juurde ei tule kehva
töötasu jm sotsiaaltingimuste tõttu, mida see algatus eeldatavalt aitab parandada,
mh tööandjate endi huvides. Sh ka ühtsel turul konkureerides teiste (ida)
liikmesriikide (LV,LT, PL, jne) vedajatega, kes pole kuulnud ega näinud midagi
ei kollektiivlepingutest, maksukuulekusest vms, millega just veotariifides
töötasude real suured hinnadumpingud jms.
Merenduses on sarnane analoogia, kui kuulutakse ametiühingusse, ent
merenduse hangetele ei kirjutata sisse miinimumpalganõudeid, sest riigi kui
tellija tahab saada koguteenuse maksumust ning kui hankel parim pakkuja
otsustab madalamaid palku maksta (siis olgugi, et see on oht
meresõiduohutusele kehvema kvaliteediga tööjõu pärast, kes on valmis madalama
6
palgaga töötama), siis palga suurus ei ole tellija kehtestada. Maanteeamet, kes
paar aastat on neid hankeid MKMi järel teinud, jõudis sama tulemini ega kehtesta
miinimumnõudeid. Välismaiseid teenusepakkujaid Eestis oluliselt ei ole.
Eesti EAKL seisukohalt on Euroopa Liidu adekvaatse miinimumpalga direktiivi Osaliselt arvestatud.
Ametiühingute ettepanek positiivne samm, sest siduvad meetmed on ainus viis õiglaste Arvesse võetud
Keskliit miinimumpalkade saavutamiseks ja kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. seisukohapunkti 1.1. juures.
Kollektiivläbirääkimiste edendamise toomine miinimumpalga direktiivi on Seisukohapunktis 1.3 märgime,
et nõustume vajadusega
oluline, sest tõeline palkade tasemete ühtlustumine on saavutatav vaid hästi edendada ja tugevdada
toimivate kollektiivläbirääkimiste teel. Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekus sotsiaalpartnerite suutlikkust
peame positiivseks, et: pidada kollektiivläbirääkimisi
palgakujunduse üle. Samas
• On tehtud raamdirektiivi ettepanek. Soovituslike meetmetega ei ole võimalik leiame, et direktiivi eelnõus
tagada miinimumpalgale tõeliselt õiglast taset ja edendada kollektiivläbirääkimisi ette nähtud meetmeid
riikides, kus ametiühingu- ja kollektiivläbirääkimiste vastase tegevusega on kollektiivläbirääkimiste
ametiühingud oluliselt nõrgestatud; Sätestatakse selgesõnaliselt, et direktiiv ei toetamiseks laiemalt (nt
kohusta riikliku miinimumpalga või kehtestamist, kui riigis on sektoripõhised kehtestada raamistik
kollektiivläbirääkimiste
palgad kollektiivlepingutega kokku lepitud.
pidamiseks ning töötada välja
tegevuskava), lähevad
Sotsiaalse arengu klausel
kaugemale eelnõu eesmärgist
• Direktiiv peaks sätestama eraldi klausliga et kaupade vaba liikumist, kapitali tagada piisav miinimumpalk
ning ei arvesta liikmesriikide
vaba liikumist, teenuste osutamise vabadust, asutamisvabadust ja
eripäradega. Samuti võib
konkurentsiõigust tuleb alati tõlgendada nii, et need ei piira ega reguleeri nimetatud meetmete
sotsiaalseid põhiõigusi ja põhimõtteid, sealhulgas ühinemisvabadust, õigust rakendamine sekkuda
organiseeruda, õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja jõustada ebamõistlikult
kollektiivlepinguid ning võtta kollektiivseid meetmeid, kui need on tunnustatud sotsiaalpartnerite
asjakohastes ILO konventsioonides, Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste autonoomiasse. Seetõttu
konventsioonis ja Euroopa sotsiaalhartas, ühenduse töötajate sotsiaalsete soovib Eesti
kollektiivläbirääkimise katvuse
põhiõiguste hartas ja ELi põhiõiguste hartas. Seaduste vaheliste vastuolude korral
suurendamiseks ette nähtud
tõlgendatakse käesoleva direktiivi sätteid nii, et tagatakse kollektiivläbirääkimiste
7
õiguse kasutamise on ülimuslikkus majandusvabaduste ees. meetmete direktiivi eelnõust
väljajätmist või soovituslikuna
kehtestamist.
Teenistujate Teavitame, et TALO on antud teema ettevalmistusprotsessiga olnud kursis teema Teadmiseks võetud.
Ametiliitude algusest peale. Olles ETUC liige, oleme nende kaudu informeeritud, kaasatud
Keskorganisatsio etapianalüüside juurde, oodatud ettepanekud ja arvamused esitanud. Paljudki
on TALO
nendest on arvestatud, sh lõppversioonis. Kuna ETUC oli avatud debatis EK jt
seotud institutsioonidega siis on enamus positsioone mõlemal poolel
aktsepteritud.riikides/sektorites. Jätkuvad arutelud EU eri piirkondade riikide/aü-
de vahel on mõistetavad – kus tugevad aü-d ja arenenud kollektiivsed töösuhted,
seal ollakse oma status quo kaitsel. Kuid vähema töötajate aktuaalsusega
riikides/sektorites tagaks üldine õiglase, motiveeriva töötasupoliitika rakendamine
kogu tööturu ja ühiskonna sotsiaalse turvalisuse huvides.
/.../ Teema arendamiseks tuleks nii EU kui liikmesriikide ja nende
sotsiaaldialoogi partnerite poolt luua uus arengukava arendusstruktuur. See
võimaldaks ka enim tähelepanu pöörata riikide erisuste ja sektorite erihuvide
arvessevõtule.
Üldine soovitus, ettepanek – direktiivi rakendus peaks liikuma aega, kui Arvestatud seisukohapunkt 1.5
maailmamajandus on piisavalt stabiliseerunud. juures.
Eesti Pank Eesti Pank toetab suundumust muuta alampalkade määramise süsteemid Euroopa Osaliselt arvestatud
Liidus sarnasemaks ning alampalga maksmise tõhusamat monitoorimist. seisukohapunktides 1.1, 1.4,
1.5 ja 1.7.
Toetame, et riiklikus seadusandluses sätestatav alampiir jääks riigi otsustada ning Lisaks selgitame, et arvestades
ei oleks ette antud direktiiviga. Eesti töötasu alammäära
kujunemissüsteemi ja Euroopa
Komisjoni täiendavaid
selgitusi, võib eeldada, et Eesti
miinimumpalga kujunemine
loetakse kollektiivlepingu
8
alusel kujunevaks, mil
direktiivi eelnõu 2. ptk ei
kohalduks ja ei tooks kaasa
suuri muudatusi.
Kohaldamisal Direktiivi ettepaneku artiklis 2 selgitatakse direktiivi kohaldamisala. Viidatud Arvestatud.
Justiitsministeeri
a sätte kohaselt hõlmab direktiiv kõiki töötajaid, kellel on siseriiklike õigusaktide,
um
Artikkel 2 tavade või kollektiivlepingute kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes
arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat. Ametnikud ei tööta töölepingu alusel,
vaid on ametisse nimetatud haldusaktiga. Siiski juhul kui asuda seisukohale, et
ametnikud (laiemalt avalikud teenistujad) kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse,
juhime tähelepanu alljärgnevale.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lg 6 kohaselt Vabariigi Valitsuse
kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Eraldi
põhimõttena samasugust regulatsiooni avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS)
ei ole. ATS-s on ühel juhul viidatud TLS-s kehtestatud töötasu alammäärale.
Nimelt ATS § 78 lg 3 kohaselt ajal, kui ametnik on distsiplinaarmenetluse ajaks
teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest
palgast, kuid mitte vähem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu
alammäär.
Ülal toodust saab järeldada, et ametniku palk ei saakski väiksem olla kui
olukorras, kus ametnik on teenistusest kõrvaldatud, ei tohi ametnikule vähem
maksta kui 60% tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui TLS §-s 29 lõike
5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Seega teenistuses olles on ametniku palk
igal juhul suurem. Juba olemasolevate ametnike palkasid ei saa ka vähendada, v.a
ATS § 61 lg 3 alusel.
Seega vaatamata sellele, et ATSis ei sisaldu eraldi põhimõtet, mille kohaselt ei
tohi maksta ametnikule Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat
palka, võib selle põhimõtte tuletada vaadates ATSi üldist loogikat. Mh näeb ATS
§ 51 lõige 7 ette ametiasutuse hoolsuskohustuse ametniku ees ehk ametiasutus
peab teenistus- ja usaldussuhte raames seisma hea ametniku teenistusalaste
huvide eest, sealhulgas tagama teenistusülesannete täitmiseks sobivad tingimused.
ATSi täiendamist eelpool nimetatud põhimõttega võib kaaluda.
Jätkuvalt on lahtine küsimus, kas meetmed laienevad ainult klassikalistele Selgitatud.
Tööinspektsioon
töösuhetele või ka muudele teenuse osutamise vormidele ning mil määral. EL töötaja kontseptsioon
9
hõlmab kolme põhielementi:
töö tegemine, töötasu ja
Eesti Pank
Toetame, et alampalgaga oleksid hõlmatud ka de facto palgatöötajad. alluvussuhe. Seega tuleb
igakordsel tõlgendamisel
lähtuda juhtumipõhiselt,
arvestades lepingu asjaolusid
kogumis ning pidades silmas
konkreetse direktiivi eesmärki.
Näiteks tuleb ülaltoodud
kriteeriumite raames
’töötajaks’ lugeda ka
ametnikud. Töötaja mõiste alt
on väljas siiski iseseisva
otsustusõigusega lepingu alusel
töötavad isikud, nt käsundi ja
töövõtulepingu alusel tööd
tegevad isikud.
Mõisted Kollektiivläbirääkimiste definitsioonis peaks kasutama väljendi “töötajate Mittearvestatud. Viidatud
Eesti
Artikkel 3 organisatsioon” asemel sõna “ametiühing”, sest kollektiivselt esindavad töötajate definitsioon ei too kaasa
Ametiühingute vajadust muuta Eesti õigust.
Keskliit huve just ametiühingud.
Seetõttu ei näe me vajadust
siinkohal sekkumiseks. Eestis on
ametiühingul kollektiivsetes
töösuhetes oma pädevuse piires
õigus esindada ja kaitsta
töötajate õigusi ja huve
(ametiühingu seadus § 16), sh
on ametiühingul eelisõigus
kollektiivlepingute sõlmimiseks
(ametiühingu seadus § 17 p 1 ja
§ 18 lg 1 p 2, vt ka töötajate
usaldusisiku seadus § 9 p 4). Kui
ettevõttes ei ole ametiühingut,
siis saab kollektiivlepingu
10
sõlmida ka töötajate
uslaldusisik. Direktiiv ei muuda
siinkohal Eesti õigust ega
vähenda ametiühingute õigusi.
Palga- Eesti Tööandjate Leiame, et direktiiviga kavandatav kohustus jõuda kollektiivlepingutega 70% Arvestatud.
kujundust Keskliit katvuseni on otsene liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite autonoomia riive.
käsitlevate Sotsiaalpartnerid peavad saama sõltumatult pidada sotsiaaldialoogi, mitte
kollektiivläbi- poolkohustuslikke kollektiivläbirääkimisi, mis on kehtestatud riigi poolt.
rääkimiste
toetamine Olukorras, kus Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt konkurentsivõimeline ja
Artikkel 4 töötajad ei näe ka ise vajadust ametiühingutesse kuuluda, tundub
kollektiivlepingute pealesurumine täiesti arusaamatu ja põhjendamatu.
Majandus- ja Leiame, et direktiiviga kavandatav kohustus jõuda kollektiivlepingutega 70% Arvestatud.
Kommunikatsioo katvuseni (Eestis on katvus väiksem kui 70%) on otsene liikmesriikide ja
niministeerium sotsiaalpartnerite autonoomia riive. Sotsiaalpartnerid peavad saama sõltumatult
pidada sotsiaaldialoogi, mitte poolkohustuslikke kollektiivläbirääkimisi, mis on
kehtestatud riigi poolt. Olukorras, kus Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt
konkurentsivõimeline ja töötajad ei näe ka ise vajadust ametiühingutesse kuuluda,
tundub kollektiivlepingute pealesurumine põhjendamatu.
Eesti Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekus peame positiivseks, et: Kohustab Mittearvestatud.
Ametiühingute liikmesriike astuma samme kollektiivläbirääkimiste edendamiseks ja kõigil Vastavalt seisukohapunktile
Keskliit vähem kui 70% ulatuses/ hõlmatud liikmesriikidel töötama välja vastav riiklik 1.3. nõustume vajadusega
tegevuskava; /… Kuid oleme arvamusel, et olukorra muudaks veelgi paremaks, edendada ja tugevdada
kui direktiivis saaks konkreetsemalt välja toodud järgmist: Kollektiivlepingute sotsiaalpartnerite suutlikkust
edendamist käsitlevate tegevuskavade sisu osas võiks direktiiv täpsemalt pidada kollektiivläbirääkimisi
sätestada vajalike meetmetena sotsiaalpartnerite haldussuutlikkuse tõstmise, palgakujunduse üle. Samas
ametiühingute ja nende liikmete diskrimineerimise lõpetamise, sektori ja leiame, et direktiivi eelnõus
riigitasandi kollektiivlepingute laiendamise. ette nähtud meetmed toetada
kollektiivläbirääkimisi laiemalt
(mitte ainult seoses
miinimumpalgaga), sealhulgas
11
kehtestada raamistik
kollektiivläbirääkimiste
pidamiseks ning töötada välja
tegevuskava
kollektiivläbirääkimiste
toetamiseks, lähevad
kaugemale eelnõu eesmärgist
tagada piisav miinimumpalk, ei
ole põhjendatud ega arvesta
liikmesriikide eripäradega.
Seetõttu ei nõustu me antud
ettepanekuga sätestada
direktiivis kollektiivlepingute
edendamist käsitlevate
tegevuskavade sisu osas veelgi
laiemaid tingimusi.
TALO Lootus, et direktiiv automaatselt kasvatab kollektiivsete töösuhete arvu ja Teadmiseks võetud.
kvaliteeti on väheusutav. Uued töösuhete positsioonid, millest mitmedki ei haaku
kehtiva töösuhete seadusandlusega, tööturu muutused – vanade sektorite kadu,
uute teke (sh renditöö, projektitöö, iseendale tööandja, etc) on hetkel väljaspool
kollektiivseid otsustusvorme. Siit soovitus valitsustele ja tööandjate esindajatele –
aidata kaasa sotisaaldialoogi, kollektiivsete töösuhete ja koostöö edendamisele
ning avaliku arvamuse kujundamiseks avalikus ruumis, eriti ehk noortele omases
virtuaalsuhtluse kanalites. Sellina suhtlus kasvataks ka tööandjate ja töötajate
volitatud esindajate üksteisemõistmist, usaldusväärsust ning kasvataks ka
töötajate vastutust vastuvõetud otsuste eest. Siit edasi oleks lootus, kasvab ka
sektoritasandite lepete osa.
Piisavus Tööinspektsioon Kindlasti toetavad kavandatavad meetmed üldise palgavaesuse vähendamist, Arvestatud.
Artikkel 5 samas võib see kaasa tuua suurte tööjõukulude tõttu muude (sunniviisiliselt
töötegijale rakendatavate) teenuse osutamise lepingute kasutamise, millega ei
kaasne alammäära maksmise kohustus või ka ettevõtete sulgemise ja töökohtade
kadumise.
12
Eesti Tööandjate Palgakasv saab tugineda vaid majanduskasvul ning peab arvestama ka tootlikkuse Osaliselt arvestatud.
Keskliit tasemega. Vastasel juhul võime kahjustada oluliselt ettevõtete konkurentsivõimet Seisukohapunkti 1.4 kohaselt
ja ühtlasi ka nende võimet luua töökohti ning tööjõudu palgata. Nagu Euroopa toetame lähenemist, mille
Komisjoni mõjuanalüüsis Eesti kohta on prognoositud, viiks alampalga kohaselt riigid, kus
kehtestamine tasemel 50% keskmisest või 60% mediaanpalgast töötuse 1% miinimumpalk kehtestatakse
kasvuni ehk on otse öeldud, et Eestis kaotaks Komisjoni algatuse tulemusena töö õigusaktiga, saavad
7000 inimest. miinimumpalga kujundamisel
Juba varem Eestis ja Sloveenias läbiviidud uuringute tulemused kinnitavad lisaks eelnõus ette nähtud
alampalga ennaktempos tõstmise negatiivset mõju hõivele ning täiendavad, et kohustuslikele elementidele
enim ohustatud on just tööturul nõrgemas positsioonis olevad töötajad – täiendavalt määratleda
maapiirkondade elanikud, noored ja madalama kvalifikatsiooniga inimesed. kriteeriume, mis arvestavad
Töötute üldine toimetulek on aga töötava inimese omast alati halvem. Seega on liikmesriigi eripärade ja
inimeste hõives hoidmine parim viis, kui eesmärgiks on vaesuse vastu võidelda. vajadustega.
Majandus- ja Palgakasv saab tugineda vaid majanduskasvul ning peab arvestama ka tootlikkuse Seisukohapunktis 1.5 oleme
Kommunikatsioo tasemega. Selgituseks: Vastasel juhul võime kahjustada oluliselt ettevõtete leidnud, et miinimumpalga
niministeerium konkurentsivõimet ja ühtlasi ka nende võimet luua töökohti ning tööjõudu piisavuse hindamisel aluseks
palgata. Nagu Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis Eesti kohta on prognoositud, olevate võrdlusväärtusteni
viiks alampalga kehtestamine tasemel 50% keskmisest või 60% mediaanpalgast jõudmine peab olema
töötuse 1% kasvuni ehk on otse öeldud, et Eestis kaotaks Komisjoni algatuse soovituslik ja nende tasemeteni
tulemusena töö 7000 inimest. Juba varem Eestis ja Sloveenias läbiviidud jõudmise ajaraami paindlikkus
uuringute tulemused kinnitavad alampalga ennaktempos tõstmise negatiivset peab olema selgelt direktiivi
mõju hõivele ning täiendavad, et enim ohustatud on just tööturul nõrgemas eelnõus väljendatud.
positsioonis olevad töötajad – maapiirkondade elanikud, noored ja madalama Võrdlusväärtuste suhtes
kvalifikatsiooniga inimesed. Töötute üldine toimetulek on aga töötava inimese vajaliku taseme saavutamise
omast alati halvem. Seega on inimeste tööhõives hoidmine parim viis, kui ajaraam peab olema paindlik,
eesmärgiks on vaesuse vastu võidelda. Sisuliselt tähendab see, et juhul kui ette nähtud kas järk-järguliselt
direktiiv sellisel kujul vastu võetakse võivad mõningad ettevõtted tegevuse või tavapärasest pikema
lõpetada ning märkimisväärne hulk inimesi kaotada töö ja sattuda vaesusriski. ülevõtmisajaga, arvestades
COVID-19 kriisist tingitud
majandusraskuseid.
Eesti Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekus peame positiivseks, et: Direktiiv kohustab Osaliselt arvestatud.
Ametiühingute Vastavalt seisukohapunktile
13
Keskliit liikmesriike edendama seadusjärgse miinimumpalga piisavat taset ja tagab 1.4 toetame lähenemist, mille
ametiühingute osalemise miinimumpalga sätestamisel; /../ Kuid oleme arvamusel, kohaselt riigid, kus
et olukorra muudaks veelgi paremaks, kui direktiivis saaks konkreetsemalt välja miinimumpalk kehtestatakse
õigusaktiga, saavad
toodud järgmist: Kohustusliku miinimumpalga osas • Väärika miinimumpalga
miinimumpalga kujundamisel
künnis, millest madalamat miinimumpalka ei tohi kehtestada, (60% mediaanist ja lisaks eelnõus ette nähtud
50% keskmisest) palgast. Eesmärk on tagada, et seadusjärgne miinimumpalk ei kohustuslikele elementidele
jätaks töötajaid allapoole vaesuspiiri. Kahe lävendi kasutamine on oluline, et täiendavalt määratleda
määrata miinimumpalk töötajaile kõige soodsamal tasandil. 60% mediaanist ei kriteeriume, mis arvestavad
pruugi olla piisav, kui üldine palgatase on väga madal; • Ettepanekus toodud liikmesriigi eripärade ja
miinimumpalga kehtestamise kriteeriumid võivad olla mitte piisavad. Parem vajadustega.
Samas leiame, et
oleks, kui liikmesriigid saaksid arvestada kriteeriume vastavalt oma soovidele,
miinimumpalga piisavuse
kuid peaksid kindlasti arvestama, et miinimumpalga tasemega vähemalt 60% hindamisel aluseks pakutud
mediaanist ja 50% keskmisest palgast; võrdlusväärtused (60%
mediaanist ja 50% keskmisest
palgast) tuleb käsitleda
soovituslikena.
.
Eesti Igal liikmesriigil peab olema õigus lähtuda miinimumpalga alammäära Osaliselt arvestatud.
Kaubandus- kehtestamisel enda valitud baaskriteeriumitest. Direktiiv näeb ette, et Vastavalt seisukohapunktile
Tööstuskoda liikmesriigid, kus on kehtestatud seaduspõhine miinimumpalk, peavad arvesse 1.4 toetame lähenemist, mille
kohaselt riigid, kus
võtma vähemalt ostujõudu (võttes arvesse elukallidust ning makse ja
miinimumpalk kehtestatakse
sotsiaaltoetusi), brutopalga kasvu ning taset ja tööviljakuse arengut (Eelnõu art 5 õigusaktiga, saavad
lg 2). Samuti on vajalik riigil arvesse võtta soovituslikke võrdlusväärtusi (Eelnõu miinimumpalga kujundamisel
art 5 lg 3). Näitena on toodud, et miinimumpalk võiks olla 60% mediaanpalgast lisaks eelnõus ette nähtud
ja/või 50% keskmisest palgast. Direktiiv ei kohusta liikmesriike miinimumpalka kohustuslikele elementidele
kehtestama ega määra kindlat piiri selleks, kuid vajalik pole ka põhisuuniste täiendavalt määratleda
loomine EL tasandil. Kaubanduskoda on arvamusel, et igal riigil ja tööturu kriteeriume, mis arvestavad
liikmesriigi eripärade ja
osapooltel peaks säilima otsustusõigus, milliseid aluseid miinimumpalga
vajadustega.
kehtestamisel arvesse võetakse, et tagada miinimumpalk vastavalt siseriiklikele Seisukohapunkti 1.5 kohaselt
leiame, et miinimumpalga
14
oludele ning tingimustele. piisavuse hindamisel aluseks
olevate võrdlusväärtusteni
jõudmine peab olema
soovituslik ja nende tasemeteni
jõudmise ajaraami paindlikkus
peab olema selgelt direktiivi
eelnõus väljendatud.
Võrdlusväärtuste suhtes
vajaliku taseme saavutamise
ajaraam peab olema paindlik,
ette nähtud kas järk-järguliselt
või tavapärasest pikema
ülevõtmisajaga, arvestades
COVID-19 kriisist tingitud
majandusraskuseid
ettevõtetele.
Eesti Pank Eesti Pank ei poolda erineva regulatsiooni kehtestamist riikliku alampalgaga Osaliselt arvestatud.
riikidele (sh paljud KIE riigid ja Eesti) ja haru tasandil läbiräägitava alampalgaga Nõustume, et erineva
riikidele (sh paljud Skandinaavia riigid), sest see tekitaks ebavõrdse mängumaa regulatsiooni ette nägemine
rahvusvahelises konkurentsis. Haru tasandil läbiräägitava alampalgaga riikide toob erineval määral kohustusi
traditsioonilise läbirääkimiste protsessi eripära saaks säilitada, kui ka nendes sõltuvalt miinimumpalga
riikides viidaks sisse riigi tasandil läbiräägitav üldine alampalga baastase, mis kujunemise süsteemist. Samas
jääks allapoole haru tasandil läbiräägitud alampalkadest. leiame, et EL tasandil pole
võimalik ette näha nõudeid
Arvestades, et Eesti on väike ja avatud majandus rahaliidus, peame oluliseks siduvas õigusaktis, kui tööturg
säilitada palkade paindlikkust tööturul selleks, et Eesti majandus saaks kohaneda põhineb sotsiaalpartnerite
riigispetsiifiliste majandusšokkidega. Kui tööturul on palgad allapoole jäigad, siis kokkulepetel, kuivõrd see
see tähendab seda, et majandusraskuste korral on ettevõtted sunnitud oma sekkuks sotsiaalpartnerite
tööjõukulu kohandama läbi töötajate koondamise. Samas me ei nõustu vaatega, et autonoomiasse.
COVID-19 pandeemiast tingitud majandusraskuste ja sissetulekute vähenemise
tulemusliku vastumeetmena saaks kasutada varasemast jõulisemat
miinimumpalga alampiiri sätestamist ja sellega koos miinimumpalga tõstmist.
Mõjuanalüüsis toetutakse kirjanduse põhjal leitud hõive elastsuste keskmisele
väärtusele, mis ei ole hinnatud majanduskriisi tingimustes ja lisaks sellele võib
15
hõive elastsus erineda oluliselt ka riigiti. Seega valitseb suur oht, et kasutatud
elastsus tugevasti alahindab majanduslanguse/ nõrga nõudluskeskkonna
tingimustes miinimumpalga jõulise tõstmise mõju hõivele. Me teame, et
ettevõtete, iseäranis teenindussektori kasumipuhvrid on õhenenud, mis vähendab
ettevõtete võimet suuremat palgakulu absorbeerida. Samas ei toeta nõrk sise- ja
välisnõudlus tööjõukulu kasvu mõju edasikandmist hindadesse. Kui direktiiviga
läbiviidav alampalga reform peaks jõustuma, siis optimaalne oleks see
majandustsükli kõrgfaasis.
Palgatöötajate suhtelise vaesuse määr on Eestis märksa madalam, kui mitte- Teadmiseks võetud.
töötavate inimeste oma. Sellegipoolest on Eestis miinimumpalga tase võrreldes
keskmise või mediaanpalgaga madalaim vaadeldud riikide seast. Kuivõrd üksi
elav miinimumpalka teeniv inimene on suhtelises vaesuses, on ettepanek
asjakohane. Arvestades suhteliselt madalat miinimumpalga taset Eestis, tekitaks
seadusega riigi poolt sätestatud miinimumpalga alamtase suhtena keskmisesse või
mediaanpalka surve miinimumpalga suhtelise taseme tõusuks. Samas tähendaks
see Eesti kontekstis sotsiaalse dialoogi rolli vähenemist, sest edaspidi oleks
miinimumpalk sisuliselt määratud seaduses kehtestatud suhtelise alampiiriga. Ka
ilma riigi sekkumiseta viib sotsiaalne dialoog alampalga suhtelise taseme tõusuni,
arvestades sealjuures paindlikumalt majanduse konjunktuuri. 2018. aastal leppisid
ametiühingud ja tööandjad kokku, et alampalga miinimumtase ei lange alla 40%
keskmisest palgast. Selle saavutamiseks tõsteti alampalka järjestikustel aastatel
kiiremini, kui prognoositud keskmise palga kasv. Kuivõrd eesmärgiks on
sotsiaalse dialoogi edendamine, siis siduva alampiiri kehtestamine seadusega
tõenäoliselt ei täida seda eesmärki. Kui eesmärgiks on palgatöötaja suhtelise
vaesuse riski alandamine, siis on miinimumpalga tõstmise üheks alternatiiviks
näiteks üksikisiku tulumaksu alandamine kuni miinimumpalga suuruselt palgalt.
Eestis on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, selle tõstmine miinimumpalgani
suurendaks miinimumpalga teenija netotulu suhtena keskmise palga teenija
omaga. Erinevates riikides on rakendatud ka negatiivset tulumaksu – subsiidiumi
töise tulu teenimise korral. Samuti on alternatiiviks sotsiaaltoetused, mis on
suunatud madala sissetulekuga inimese vaesusest välja toomisele. Erinevalt
miinimumpalga tõstmisest, mille kulu kannavad kapitaliomanikud väiksema
kasumi näol ning tarbijad läbi kõrgemate hindade, eeldab toetuste maksmine aga
16
kas maksutõusu või muude eelarvekulude kärpimist. Väljapakutud kujul näeb
direktiiv ette, et riigid kehtestavad miinimumtaseme suhtelisele alampalgale ning
kehtestavad selle ümbervaatamise sageduse ja reeglid. See jätab riigile vabad
käed taseme sätestamiseks. Mõju nii miinimumpalga teenijate vaesusele kui ka
majanduslikud mõjud sõltuvad sel juhul eelkõige sellest, kui kõrget suhtelist
alampalga taset Eesti seadusandjad alampiiriks sätestavad.
Eesti Õdede Liit Üldiselt toetame miinimumpalga kindlaksmääramise kriteeriumite (ostujõud, Osaliselt arvestatud.
üldine brutopalga tase, brutopalga kasv, tööjõu tootlikkus) kehtestamist, samuti Vastavalt seisukohapunkt 1.4.
tundub mõistlik juhinduda ühtsetest alustest. toetame lähenemist, mille järgi
riigid, kus miinimumpalk
kehtestatakse õigusaktiga,
saavad miinimumpalga
kujundamisel lisaks eelnõus
ette nähtud kohustuslikele
elementidele täiendavalt
määratleda kriteeriume, mis
arvestavad liikmesriigi
eripärade ja vajadustega..
Erisused ja Eesti Me ei pea õiglaseks teha vahet teatud töötajate kategooriatele ja väikeste ja Arvestatud.
maha- Ametiühingute keskmise suurusega ettevõtete tööandjatele erandite tegemist.
arvamised Keskliit
Artikkel 6
TALO /.../ Siin ootaks ka arvamust kuivõrd peaks arvestama nn erivajadustega gruppide Arvestatud.
huve. Olema seisukohal, kus erisused on prioriteet, kuid see oleks ühiskonnale
mõistetavam, kui need nõuded oleks direktiivi üldregulatsioonis sidusamalt
integreeritud.
Oleme seisukohal, et palgataseme aluseks on siiski kompetentsi, kvalifikatsiooni,
enesetäienduse, töösse suhtumise, koostöösuuutlikkuse, seega personaalsete
positiivsete omaduste hindamine.
Eesti Pank Mõjuulatus sõltub ka sellest, kui paindlikud on reeglid, mida kehtestatakse. Mittearvestatud.
Kaaluda võiks küll ühtse alampiiri kehtestamist (protsendina keskmisest palgast), Leiame, et komplekssed
aga sellele lisaks võiks miinimumpalga alampiir olla madalam mõnedes miinimumpalga süsteemid, kus
17
segmentides, kus hõive elastsus miinimumpalga tõstmise suhtes on kõrgem, nagu erinevatele (haavatavatele)
näiteks noored eelneva töökogemuseta töötajad. sihtrühmadele on kehtestatud
erinev (madalam)
miinimumpalk, võivad
taastoota ebavõrdsust ja
soodustada diskrimineerimist.
Riigihanked Tööinspektsioon Toetame sektoripõhiste palgakokkulepete sõlmimist tõhustavate meetmete Arvestatud.
Artikkel 9 reguleerimist, mis toetaksid õiglasi palgakokkulepete ja õiglase konkurentsi
põhimõtteid, sh riigihangetes.
Eesti Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekus peame positiivseks, et: Täpsustab Mittearvestatud.
Ametiühingute riigihangete reegleid, nõudes osalevatelt ettevõtetelt vastava sektori Leiame, et antud ettepanek
Keskliit kollektiivlepingutes kokku lepitud palga järgimist; läheb direktiivi eesmärgist
Kuid oleme arvamusel, et olukorra muudaks veelgi paremaks, kui direktiivis liialt kaugele. Riigihangetega
saaks konkreetsemalt välja toodud järgmist: /../ Riigihangete puhul peaks olema seonduvat reguleerivad teised
selgelt välja toodud, et riigihanke lepingut ei sõlmita ettevõtetega, kes keelduvad EL õigusaktid, millele ka
kollektiivläbirääkimistest. direktiiv ise viitab ning mis on
Eesti õigusesse üle võetud
riigihangete seadusega.
Järelevalve ja Eesti Õdede Liit Andmete kogumisest ehk direktiivi artikkel 10. Ei ole selgelt põhjendatud milleks Osaliselt arvestatud.
andmete on EU juhtorganitel vajalik koguda statistikat vanuse, puude, soo kohta. Meie Vastavalt seisukohapunktile
kogumine arvates on tegemist üleliigse infokogumisega. Miks peaksid EU valitsevad 1.7 toetame algatust töötada
Artikkel 10 organid täpselt teadma, kui palju on Eestis puudega töötajaid, kui palju ja millises välja tõhusad andmekogumis-
vahendid, et jälgida
eas ja vanuses tööjõudu ehk kuidas info nende andmete kohta aitab kaasa miinimumpalkade katvust ja
miinimumpalga rakendamisele riigis? piisavust. Samas ei tohi
andmete kogumine olla
ebaproportsionaalne
saavutatava eesmärgiga. Lisaks
osundame seletuskirjas, et
statistika, mida on direktiivi
eelnõus palutud esitada, on
liialt suure detailsusastmega
18
ning nimetatud indikaatorid
liialt üldsõnalised.
Eesti Pank Eesti Pank toetab suundumust muuta alampalkade määramise süsteemid Euroopa Arvestatud.
Liidus sarnasemaks ning alampalga maksmise tõhusamat monitoorimist. Näiteks
kogutakse statistikat töölepingujärgse palga kohta vaid palga struktuuriuuringu
raames. Võiks soodustada ühtse palkade statistika kogumist, mille üheks
väljundiks oleks alampalga maksmise kohta andmete saamine
Karistused Justiitsministeeri Direktiivi ettepaneku artikkel 12 osas leiame, et direktiiv ei peaks täpsustama Arvestatud.
Artikkel 12 um sanktsiooni tüüpi ega liiki ning jätma selles osas liikmesriikidele piisava
paindlikkuse, et leida enda sanktsioonisüsteemi sobituv lahendus.
TALO Küsimus – kas peaks kehtestama karistusmeetmed, siis võiks see kõne alla tulla Teadmiseks võetud kui
suurettevõtetes, globaalsetes sektorites, kuid Eestis on “85% väikeettevõtted ning ettepanek riigisisesteks
nende halduskoormuse tõus võib olla ebaproportsionaalselt suur. Ka võimalikeks lahendusteks
jälgimismehhanism on suure koormuse tekitaja. Seega oleks lahendus direktiivi ülevõtmisel
enesevastutus töötajate ja tööandjate poolt. Kindlasti võiks/peaks suurendama
Tööinspektsiooni volitusi. Seda muidugi koos inim- ja
finatsreservproportsionaalide kasvuga.
Ülevõtmine Majandus- ja Tuleks arvestada, et eeldatavasti vajaksime ka võimalikult pikka direktiivi Arvestatud.
Artikkel 17 Kommunikatsioo ülevõtmistähtaega, et meie majandus jõuaks investeeringutega innovatsiooni ja
niministeerium uutesse tehnoloogiatesse ning lisandväärtuse kasvuga töötajate kohta võimalikult
kõrgele tasemele. Hetkel direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise ajaks
ettenähtud kaks aastat ei ole kindlasti piisav. Arvesse tuleb võtta ka majanduse
üldist hetkeseisu: COVID-19 pandeemia on EL ja Eesti ettevõtteid juba tänaseks
oluliselt nõrgendanud ning töö on kaotanud ka inimesed niiöelda enne kriisi hästi
toiminud sektoritest ja seegi kriis ei ole veel tänaseks läbi.
TALO Teema arendus toimus normaalselt toimiva majanduse, tasakaalustatud tööturu Arvestatud.
ajal, kuid hetkel oleme pandeemiast mõjutatud madalseisus ning puuduvad ka
teadmised järgnevate perioodide käitumisest. Seega oleks otstabekaa selle
19
direktiivi rakendusaeg ja ka mitmed rõhuasetused üle vaadata. Siit ehk kaks
lähenemist – esmalt teha variant raskusperioodiks ja edasi liikuda normaalsete
majandusarengute ootuses ning tulla teema lõppredaktsiooni juurde tagasi nö
parematel aegade. Vastasel juhul kinnitame halbade aegade oludest oleneva
pikaaegse mõjuga EU regulatiivakti, mille muutmine olude paranemisel on
võimalik, kuid keerukas protsess.
Eesti Pank Mõjuulatus võib varieeruda väga vähesest (kui seadustatakse sisuliselt praegu Arvestatud.
kehtiv ametiühingute ja tööandjate kokkulepe) kuni ulatuslikuni. Praeguse
kokkuleppe (miinimumpalk moodustab 40% keskmisest palgast) seadustamisel
säilib ka sotsiaalne dialoog, sest on ruumi läbi rääkida ka alampiirist kõrgema
miinimumpalga üle. Mõjuanalüüsis toodud tasemete (60% mediaanpalgast või
50% keskmisest palgast) sätestamine alampiiriks tähendaks Eestis ligikaudu
20%list miinimumpalga tõusu. Selline tõus vajaks mitmeaastast järkjärgulist
üleminekut. Riskiks oleks mõjuanalüüsiga võrreldes suurem hõive elastsus, mis
tähendaks suuremat hõive langust praegu miinimumpalka teenivate inimeste seas
ja madalamat töökohtade loomist palgajaotuse madalamas osas. Niivõrd kui järsk
tööjõukulu kasv muudaks osad madala tootlikkusega ettevõtted kahjumlikuks,
kaoks nende turult väljumisel ka miinimumpalgast kõrgema palgatasemega
töökohti. Mõju sõltub tõenäoliselt oluliselt majandustsükli faasist –
majanduslanguse olukorras on kohanemine aeglasem.
20
Seletuskiri Vabariigi Valitsusele seisukohavõtuks esitatava
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus
eelnõu juurde
SISSEJUHATUS
Eelnõuga kujundatakse seisukoht Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 28. oktoobril 2020.a
avaldatud piisava miinimumpalga direktiivi eelnõu kohta (edaspidi direktiivi eelnõu)1.
Direktiivi eelnõuga soovib komisjon ellu viia 2017.a kokku lepitud EL sotsiaalõiguste samba2
6. põhimõtet, mille kohaselt on töötajatel õigus õiglasele palgale, mis võimaldab inimväärse
elatustaseme ning liikmesriikidel tuleb tagada piisav miinimumpalk, võttes arvesse riiklikke
majandus- ja sotsiaaltingimusi. Hoiduda tuleb palgavaesusest. Töötasud tuleb kehtestada
avatult ja prognoositavalt vastavalt liikmesriikide tavadele ning austades sotsiaalpartnerite
tegevusvabadust.
Direktiivi eelnõu jagab riigid kahte rühma: riigid, kus miinimumpalk lepitakse kokku
kollektiivlepingutega (kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riigid) ja riigid, kus
miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga (seadusjärgse miinimumpalgaga riigid). Seletuskirja
koostamise hetkel ei ole lõplikult selge, kas Eesti kuulub seadusjärgse miinimumpalgaga riikide
hulka3, nagu komisjon on hinnanud direktiivi eelnõu juurde kuuluvas mõjuhinnangus, või
kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riikide hulka4, nagu komisjon on märkinud EL
Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis Eesti süsteemi täiendavate selgituste järel.
Riikidele, kus miinimumpalk kehtestatakse kollektiivlepingutega, ei ole direktiivi eelnõus
suuniseid piisava miinimumpalga kehtestamiseks. Seadusjärgse miinimumpalgaga riikidele
näeb eelnõu ette miinimumkriteeriumid (vähemalt miinimumpalga ostujõud, brutopalkade
üldine tase ja jaotus, brutopalkade kasvumäär ja tööviljakuse areng) piisava suurusega
miinimumpalga kehtestamiseks. Miinimumpalga piisavust tuleb hinnata, kasutades
rahvusvahelisel tasandil üldtunnustatud võrdlusväärtuseid. Näitena on direktiivi eelnõus
viidatud 60%-le brutomediaanpalgast ja 50%-le keskmisest brutopalgast5.
Lisaks piisava miinimumpalga regulatsioonile sisaldab direktiivi eelnõu meetmeid, mille
eesmärk on suurendada liikmesriikides kollektiivläbirääkimistega kaetust. Riikides, kus
kollektiivläbirääkimistega kaetus on suur, on komisjoni andmetel madalapalgaliste töötajate
osakaal väiksem ja miinimumpalk mediaanpalgaga võrreldes suurem6. Seetõttu näeb direktiivi
eelnõu muuhulgas ette, et kui kollektiivläbirääkimised ei hõlma vähemalt 70% töötajatest, tuleb
kehtestada kollektiivläbirääkimiste õigusraamistik ja tegevuskava kollektiivläbirääkimiste
edendamiseks.
1
COM (2020) 682.
2
Saadaval https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-
pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et#ii-peatkk-iglased-ttingimused.
3
Vt lähemalt lk 7 „Miinimumpalga piisavus“ (artikkel 5).
4
Direktiivi eelnõu juurde kuuluvas mõjuhinnangus on komisjon kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga
riikideks märkinud Soome, Rootsi, Taani, Austria ja Küprose.
5
2019. aastal oli 50% keskmisest palgast 703,5 eurot ja 60% mediaanpalgast 685,8 eurot.
6
COM(2020) 682, lk 2.
Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine direktiivi eelnõu osas on vajalik, kuna direktiivi
vastuvõtmisel eelnõus ette nähtud kujul võib selle rakendamine kaasa tuua Eesti õigusaktide
muutmise vajaduse ning olulise sotsiaalse, majandusliku ja riigieelarvelise mõju. Samuti võib
direktiivi rakendamine mõjutada avaliku sektori töökoormust.
Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020-2021 üheks prioriteediks on säilitada riikliku
miinimumpalga kehtestamise põhimõtted, kus töötasu miinimum kehtestatakse lähtuvalt
tööandjate ja ametiühingute esindajate kokkuleppest7.
Võrreldes EL riikidega on Eesti miinimumpalk üks väiksemaid suhestatuna mediaan- ja
keskmisesse palka. Lisaks on mureks palgavaesus ja suur madalapalgaliste osakaal. 2021.a on
alampalk 584 eurot. 2020.a kolmandas kvartalis oli keskmine brutopalk Eestis 1441 eurot ja
mediaanpalk 1189 eurot.8 Eesti kuulub 10 riigi hulka, kus madalapalgalisi on rohkem kui 20%
ning 6 riigi hulka, kus miinimumpalk ei pakkunud 2018.a kaitset vaesusriski vastu. OECD
andmebaasi järgi oli Eestis 2019.a miinimumpalga suhe mediaanpalka 43% ja keskmisesse
palka 37%. Komisjoni andmetel on seadusjärgne miinimumpalk peaaegu kõikides
liikmesriikides väiksem kui 60% brutomediaanpalgast ja/või 50% keskmisest brutopalgast.9
Miinimumpalga tõus võib aidata kaasa vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele,
suhtelise vaesuse vähendamisele ja võib omada positiivset mõju ka soolise palgalõhe
vähendamisele. Miinimumpalga tõus toob riigieelarvesse täiendava maksutulu, kuivõrd
suurenevad näiteks sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, tulumaks. Samas suurenevad nii
erasektori kui riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulud ning kulutused erinevatele
riigipoolsetele sotsiaalkaitse hüvitistele. Miinimumpalga tase 60% mediaanpalgast või 50%
keskmisest palgast alampiirina tähendaks Eestis ligikaudu 20%list miinimumpalga tõusu, mis
vajaks mitmeaastast järkjärgulist üleminekut10. Miinimumpalga järsk tõus, mis ei arvesta
majanduse olukorraga, võib tuua kaasa töötute arvu suurenemise hinnanguliselt üle 1%. See
võib tähendada töökaotust üle 5400 inimesele11. Juhul kui Eesti loetakse kollektiivlepingujärgse
miinimumpalgaga riikide hulka, ei tule meil siseriiklikusse õigusesse üle võtta miinimumpalga
piisavuse nõudeid ega muid direktiivi eelnõu 2. peatükis ette nähtud kohustusi. Miinimumpalga
piisavust ja selle arenguid hinnatakse sellisel juhul iga aasta Euroopa poolaasta menetluse, sh
riigipõhiste soovituste raames.
Mõju Eestile kollektiivläbirääkimiste edendamise nõuete osas sõltub uuendamisel olevast
andmebaasist, mille infot komisjon allikana kasutab. Sotsiaalpartnerite laiendatud
kollektiivlepingu kohta info lisamisel, on Eesti kollektiivläbirääkimistega kaetus ligi 94%
töötajatest direktiivi eelnõu mõistes12 ning mõju piirduks üldise kohustusega toetada ja
edendada kollektiivläbirääkimisi.
7
Saadaval https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related-files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-
2021.pdf, lk 11.
8
Eesti Statistikaamet.
9
2019.a andmetel seadusjärgse miinimumpalgaga riikides küündis miinimumpalk 50%-ni keskmisest palgast vaid
Portugalis ning 60%-ni mediaanpalgast Bulgaarias ja Portugalis. COM(2020) 682, lk 184.
10
Eesti Panga hinnang Sotsiaalministeeriumile antud tagasisides piisava miinimumpalga eelnõu kohta. Toodud
arvamuste ja kooskõlastuste tabelis.
11
Statistikaameti andmetel töötas 2020. II kvartalis töölepingu alusel 539 700 isikut, millest 1% on 5400.
12
Direktiivi eelnõus kasutatud mõiste „töötaja“ hõlmab muuhulgas ka ametnikke. Nt ei hõlma Eesti Tööandjate
Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu üleriigiliselt laiendatud kollektiivleping de jure ametnikke. Siiski
praktikas lähtutakse ka ametnike puhul kehtivast töötasu alammäärast.
2
Direktiivi eelnõu õiguslik alus on EL toimimise lepingu (ELTL)13 artikkel 153 lõige 2
koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b, mille järgi on EL-il ja liikmesriikidel ühispädevus
töötingimuste valdkonnas. Liikmesriikide palvel esitab nõukogu õigusteenistus kirjaliku
seisukoha õigusliku aluse kohasuse kohta. Direktiiv võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja
nõukogu poolt ühiselt. Nõukogus on eelnõu heakskiiduks vajalik kvalifitseeritud
häälteenamus14.
EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töörühmas alustati eelnõu menetlemist 2020.a novembris. 3.
detsembril 2020.a toimunud EL tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste
(EPSCO) nõukogu kohtumisel oli miinimumpalga algatuse teemal kavas esialgse poliitilise
mõttevahetuse asemel vaid infovahetus eesistujalt (Saksamaa) ja komisjonilt. Menetlus jätkub
järgmise eesistuja, Portugali, juhtimisel. Rahvusparlamentide subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on
21. jaanuar 2021.a15.
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu
ja väliskoostöö osakonna nõunik Annely Salumaa (6269 243,
[email protected]), töö- ja
pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk (6269 179,
[email protected]), õigusosakonna
nõunik Ethel Bubõr (626 9738;
[email protected]) ning töövaldkonna nõunik Brüsselis Thea
Treier (
[email protected]). Direktiivi eelnõu vastuvõtmisega kaasnevaid võimalikke
mõjusid on hinnanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina
Kaldmäe (626 9726;
[email protected]).
Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich
(
[email protected]).
DIREKTIIVI EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted
Eelnõu artiklid 1-3
Reguleerimisesemena näeb direktiivi eelnõu uudsena EL õiguses ette raamistiku 1) piisava
miinimumpalga kehtestamiseks; 2) töötajatele miinimumpalga tagamiseks.
Direktiivi eelnõu jagab riigid kollektiivlepingujärgse ja seadusjärgse miinimumpalgaga
riikideks. Riikidele, kus miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga, näeb direktiivi eelnõu ette
mitmeid kohustusi miinimumpalga piisavuse tagamiseks. Riikidele, kus miinimumpalk
kehtestatakse kollektiivlepingutega, ei ole direktiivi eelnõus suuniseid miinimumpalga
kehtestamiseks.
EL ei saa reguleerida, kumma süsteemi alusel riigis miinimumpalk kujundatakse, kas õigusaktil
või kollektiivlepingul põhineval mehhanismil. Seega on riikidel põhimõtteliselt võimalik oma
süsteemi muuta, mis on direktiivi eelnõus ka selgelt välja toodud. See tähendab, et näiteks
riikidel, kes direktiivi eelnõu sõnastuse järgi kuuluvad seadusjärgse miinimumpalgaga riikide
hulka, on võimalik ka pärast eelnõu direktiivina vastuvõtmist muuta siseriiklikku
13
Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT.
14
Eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu
elanikkonnast.
15
Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismist lähemalt: https://ec.europa.eu/info/law/law-making-
process/adopting-eu-law/relations-national-parliaments/subsidiarity-control-mechanism_et.
3
miinimumpalga kujundamise süsteemi ning loobuda miinimumpalga kehtestamisest õigusakti
alusel. Lisaks kasutatavale miinimumpalga süsteemile ei reguleeri direktiivi eelnõu
kollektiivlepingute üldiselt kohaldatavaks muutmist ehk eelnõu ei näe ette, et riigid, kus
miinimumpalgad tulenevad vaid kollektiivlepingutest, peaksid töötajate suurema kaitstuse
nimel muutma kollektiivlepingud üldiselt kohaldatavaks.
Kohaldamisala hõlmab eelnõu järgi kõiki liidu töötajaid, kellel on liikmesriigis kehtiva õiguse,
kollektiivlepingu või tava kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes arvesse Euroopa
Kohtu praktikat. Sama lähenemisviisi on kasutatud direktiivis 2019/1152 läbipaistvate ja
prognoositavate töötingimuste kohta16 ja direktiivis 2019/1158 töö- ja eraelu tasakaalu kohta17.
Seega uut kontseptsiooni ei looda ja lähtutud on läbiräägitud põhimõtetest, millega riigid
peavad juba arvestama.
Töötaja mõiste rakendamisel siseriiklikus õiguses tuleb arvestada, et Euroopa Liidu Kohtu
praktika on mõiste „töötaja“ sisustamisel mahukas ning täieneb ja täpsustub pidevalt18. Kuigi
töötaja mõiste on kehtiva EL õiguse järgi liikmesriikide määratleda, ei ole riikide kaalutlusõigus
kohtupraktika järgi piiramatu. Nii ei saa EL õigusaktide ülevõtmisel jätta siseriiklikust
kohaldamisalast välja töötavaid isikuid ainuüksi põhjusel, et siseriiklikus õiguses ei loeta neid
töötajateks, kuigi töötamise tingimused on sarnased töötaja tingimustele19.
EL töötaja kontseptsioon hõlmab kolme põhielementi: töö tegemine teatud ajaperioodi jooksul,
töötasu ja alluvussuhe. Elementide hindamisel ei saa lähtuda ühest asjaolust eraldiseisvalt.
Näiteks ei oma töö tegemisel tähtsust ainuüksi töötatud tundide arv ja järjestikkus või
tootlikkuse tase. Tasu puhul ei ole kohtupraktika järgi määrav, kas seda maksab vahetu
lepingupartner või milline on tasu suurus. Ka asjaolu, kas üldse tasu makstakse ei ole
eraldiseisvalt fakt, millele tuginedes ainuüksi saab otsustada, kas tegemist on töötajaga.
Alluvussuhte puhul tuleb vaadata pooltevahelist suhet, kas tegevusi kontrollitakse, kas on
võimalus karistada suuniste täitmata jätmisel, kas otsuseid tuleb eelnevalt kooskõlastada jms.
Seega tuleb igakordsel tõlgendamisel lähtuda juhtumipõhiselt, arvestades lepingu asjaolusid
kogumis ning pidades silmas konkreetse direktiivi eesmärki. Nii tuleb ülaltoodud kriteeriumite
raames ’töötajaks’ lugeda ka ametnikud. Töötaja mõiste alt on väljas siiski iseseisva
otsustusõigusega lepingu alusel töötavad isikud, nt käsundi ja töövõtulepingu alusel tööd
tegevad isikud.
Mõisted. Kui direktiivi eelnõu isikulise kohaldamisala juures viitab komisjon liikmesriikide
õigusele ja Euroopa Liidu Kohtu praktikale, siis muud sätete tõlgendamiseks vajalikud mõisted
on eelnõus siiski defineeritud. Seadusjärgne miinimumpalk on eelnõu kohaselt kas seadusega
või muude siduvate õigusnormidega kehtestatud miinimumpalk. Kuigi eelnõu peamine
eesmärk on tagada piisaval tasemel miinimumpalk, on kollektiivlepinguna määratletud kõik
kirjalikud töötingimusi ja töölepingutingimusi käsitlevad sotsiaalpartnerite kokkulepped, mitte
vaid need, mis käsitlevad palgatingimusi. Sellest lähtuvalt omakorda tähendab eelnõu järgi
kollektiivläbirääkimiste katvus nende töötajate osakaalu riigis, kelle suhtes kollektiivlepingut
16
Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L1152&from=SK.
17
Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX%3A32019L1158.
18
Olulisemad kohtuotsused: Deborah Lawrie-Blum vs. Land Baden-Württemberg, C-66/85; Union Syndicale
Solidaires Isère vs. Premier ministre jt, C-428/09; Ender Balkaya vs. Kiesel Abbruch- und Recycling Technik
GmbH, C-229/14; FNV Kunsten Informatie en Media vs. Staat der Nederlanden, C-413/13; Betriebsrat der
Ruhrlandklinik gGmbH vs. Ruhrlandklinik gGmbH, C-216/15.
19
O’Brien vs O’Brien vs. Ministry of Justice, C-393/10.
4
kohaldatakse, st ka kaetust nende lepingutega, mis käsitlevad näiteks vaid töö- ja puhkeaega
või lisapuhkusi. Näiteks lisapuhkusi puudutavate kollektiivlepingutega suurem kaetus ei täida
aga komisjoni eesmärki saavutada töötajate laiem kaetus miinimumpalga kollektiivlepingutega.
Eestis lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti
Ametiühingute Keskliit. Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel
sõlmitud kokkulepe on laiendatud kollektiivleping kollektiivlepingu seaduse20 § 4 lõike 4
tähenduses. See tähendab, et kollektiivleping kehtestab kohustusliku töötasu alammäära kõigile
Eestis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele. Traditsiooniliselt kehtestab Vabariigi Valitsus
sotsiaalpartnerite kokkuleppe ka TLS § 29 lõike 5 alusel töötasu alammäärana. Ilmselt on see
põhjus, miks direktiivi eelnõu juurde kuuluvas mõjuhinnangu dokumendis on loetud Eesti
seadusjärgse miinimumpalgaga riigiks21. Kuigi seaduses ei ole sätet, mille järgi Vabariigi
Valitsus oleks kohustatud iga-aastaselt arvestama sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonide
kokkuleppega, on Vabariigi Valitsus ligi 20 aastat sellest siiski lähtunud. Seejuures on oluline
tähelepanu pöörata, et kuna tegemist on üleriigiliselt laiendatud kollektiivlepinguga, kehtiks see
kõigile tööandjatele ja töötajatele ka juhul, kui Vabariigi Valitsus ei kehtestaks töötasu
alammäära määrust. Seega on määrus miinimumpalga kehtimise mõttes seotud pigem riigi
makstavate hüvitiste ja tasudega, mis on seatud sõltuvusse töötasu alammäärast. Seega ei
arvesta direktiivi eelnõu sõnastus kõigi liikmesriikide süsteemide eripärasid, jagades süsteemid
kaheks ning mitte arvestades seejuures kombineeritud süsteemide22 erisusi. EL Nõukogu
sotsiaalküsimuste töögrupis antud komisjoni selgituste kohaselt tuleb riigi miinimumpalga
süsteemi kindlaks määramisel lähtuda sellest, kes on olnud miinimumpalga suuruse üle
otsustajad. Sellise tõlgenduse puhul tuleb Eesti lugeda kollektiivlepingutel põhineva
miinimumpalgaga riikide hulka. Selguse eesmärgil tuleks antud tõlgendus lisada ka eelnõu
teksti, arvestades, et nii direktiivi ülevõtmine kui hilisem rakendamine sõltub sellest, milline
miinimumpalga süsteem on riigis kasutusel.
Palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste toetamine
Eelnõu artikkel 4
Direktiivi eelnõu järgi peavad liikmesriigid võtma meetmeid, et suurendada sotsiaalpartnerite
suutlikkust pidada sektori või sektoriülesel tasandil kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle
ning julgustada palkade üle peetavaid konstruktiivseid, sisulisi ja teabepõhiseid läbirääkimisi.
Liikmesriigid, kus kollektiivläbirääkimistega on hõlmatud vähem kui 70% töötajatest, peavad
lisaks kehtestama õigusraamistiku, millega nähakse kas seadusega pärast sotsiaalpartneritega
konsulteerimist või nendega kokkuleppel ette tingimused kollektiivläbirääkimiste pidamiseks.
Samuti tuleb välja töötada tegevuskava kollektiivläbirääkimiste toetamiseks. Eelnõu ei täpsusta
õigusraamistiku ega tegevuskava võimalikku sisu. Seega otsus, millised saavad olla
siseriiklikusse tegevuskavasse kirjutatavad meetmed, mis mõjutavad kollektiivlepingute
sõlmimist, on jäetud liikmesriikidele.
Kuigi artikli 4 pealkiri räägib palgakujundust käsitlevatest kollektiivläbirääkimistest, viitab
artikli sisuosa kollektiivläbirääkimistele laiemalt, minnes seega kaugemale nii artikli pealkirjast
kui eelnõu reguleerimisesemest (piisava miinimumpalga kehtestamine; miinimumpalga kaitse
tagamine töötajatele).
20
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012012?leiaKehtiv.
21
SWD(2020) 245 final, lk 124.
22
Lisaks Eestile on kombineeritud miinimumpalga kujunemise süsteem ka Belgias.
5
Komisjon näeb kollektiivläbirääkimiste edendamist toetava meetmena piisava miinimumpalga
tagamisel. Kui kollektiivläbirääkimised ei toimi, on riigil kohustus tuge pakkuda. Riikides, kus
on kõrge kollektiivläbirääkimistega kaetus, on üldiselt vähem madalapalgalisi, väiksem palga
ebavõrdus ja kõrge miinimumpalk. Komisjoni mõjuhinnangus ei ole siiski välja toodud selget
otsest seost kollektiivläbirääkimiste kaetuse mõju kohta piisava miinimumpalga kasvule
(miinimumpalga osakaal keskmisest brutopalgast või brutomediaanpalgast). Samuti on
puudulikud Komisjoni andmed liikmesriikide kollektiivläbirääkimistega kaetuse kohta, kuid
üldiselt võib märkida, et 70% künnise ületavad mitu riiki.
Selle kohta, kas 70%-lise kaetuse saavutamine on eesmärk või mitte, on komisjon EL Nõukogu
sotsiaalküsimuste töögrupis andnud vastukäivaid selgitusi. Eelnõu tekstist see otseselt ei selgu,
komisjoni mõjuhinnangus on seda aga nimetatud eesmärgiks. Samuti ei selgu, mis on tagajärg,
kui ka mitmeaastaste tegevuste järel ei ole kollektiivläbirääkimistega kaetus riigis tõusnud.
Eestis on töötajate ja tööandjate õigus kuuluda ühingutesse ja liitudesse sätestatud Eesti
Vabariigi põhiseaduse (PS)23 §-is 29. PS mõistes hõlmab ühinemisõigus muuhulgas ka õigust
pidada kollektiivläbirääkimisi, sh sõlmida kollektiivseid kokkuleppeid töötingimuste osas.
Direktiivi eelnõus ette nähtud kollektiivsete läbirääkimiste raamistik on Eestis kehtestatud
kollektiivlepingu seadusega24. Ametiühingute seaduse25 § 4 lõike 1 kohaselt on isikutel õigus
vabalt ilma eelneva loata asutada ametiühinguid, nendega ühineda või mitte ühineda26.
Kollektiivleping sõlmitakse ettenähtud lepingupoolte27 vahel läbirääkimiste teel. Pigem
sõlmivad kollektiivlepinguid keskmise suurusega ja suured ettevõtted. Ettevõttes, asutuses või
muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Statistika järgi on valdavalt
töötajate esindaja kollektiivlepingu sõlmimisel ametiühing või ametiühingute liit.
Kollektiivlepingutega hõlmatud isikute arv sõltub kollektiivlepingu sõlmiva ettevõtte suurusest
ja sellest, kas hõlmatud on kõik ettevõtte töötajad või mitte.
Kui sotsiaalpartnerite üleriigiline laiendatud töötasu alammäära kollektiivleping välja arvata,
on kollektiivlepingutega kaetus Eestis 18,6%28. Arvestades kollektiivsete töösuhete arengut
Eestis, praegust ametiühingutesse kuulumise osakaalu, väikeettevõtjate osakaalu29, aga ka
muutuvat töömaailma (sh globaliseerumine, digitaliseerumine, individualiseerimine), mis ei
23
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv.
24
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012012?leiaKehtiv.
25
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020002.
26
Välja arvatud tegevväelased, kel on keelatud asutada ametiühingut või sellega ühineda.
27
Kollektiivlepingu seaduse § 3 lõike 2 järgi sõlmitakse kollektiivleping: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või
volitatud esindaja vahel; 2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 2¹) omavalitsusüksuste
liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel; 3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel; 4)
töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute
paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel.
28
Kollektiivlepingute vähese leviku põhjusteks Eestis on ühiskonna suhtumine kollektiivlepingutesse ja
kollektiivsetesse töösuhetesse laiemalt, sh ajaloolistel põhjustel, töösuhte poolte vähene teadlikkus
sotsiaaldialoogist, kollektiivlepingust ja millist lisaväärtust võiksid kollektiivsed töösuhted laiemalt ja
kollektiivlepingud kitsamalt organisatsioonile anda, töötajate esindajate madal aktiivsus läbirääkimiste
algatamisel. – Põldis, E., Proos, M. Kollektiivlepingud Eestis. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 1/2013.
Saadaval https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/toimetised_20131.pdf.
29
Statistikaameti 2019. aasta andmetel on 94% Eesti ettevõtetest mikro-ettevõtted (1-9 töötajat), 5,1% on väike-
ettevõtted (10-49 töötajat), 0.9% keskmise suurusega ettevõtted (50-249 töötajat) ning 0.1% suurettevõtted (250
ja enam töötajat).
6
toeta ametiühingutesse kuuluvuse suurenemist, ei ole 70% saavutamine realistlik eesmärk.
Lisaks võib praeguse kriisi tingimustes eeldada sarnast kollektiivlepingute sõlmimise aktiivsuse
langust nagu see oli 2008.a majanduslanguse perioodil30. Keerulistes majandustingimustes ei
pruugi tööandjatel olla motivatsiooni kollektiivlepinguid sõlmida ja sellega endale täiendavaid
kohustusi võtta.
Ligi 19%-lisest näitajast on Eesti puhul lähtunud ka komisjon3132. Seega ei ole komisjon arvesse
võtnud sotsiaalpartnerite töötasu alammäära laiendatud kollektiivlepingut, mis hõlmab kõiki
tööandjaid ja töölepingu alusel töötavaid töötajaid. Mõjuhinnangust selgub, et lähteallikana on
kasutatud Amsterdami Ülikooli andmebaasi (ICTWSS33), kus ei ole iga riigi kohta sama
metoodikaga andmeid kogutud. Mitme riigi puhul on kollektiivlepingutega kaetuse määr
puudu. Eesti kohta kasutatud andmed pärinevad 2015.a tööelu-uuringust, mis on subjektiivne,
kuna põhineb töötajate vastustel ega võta arvesse sotsiaalpartnerite üleriigiliselt laiendatud
kollektiivlepingut34. Siinkohal on oluline märkida, et komisjon möönab probleeme andmetega
ning ICTWSS andmebaas on uuendamisel. Seletuskirja koostamise ajal on juba liikmesriikidele
saadetud palve üle vaadata oma riigi andmed. Värskendatud andmebaas koos riigiprofiilidega
on plaani järgi saadaval juba 2021.a jaanuarist. Andmete uuendamise järel, kui
kollektiivlepingute hulka saab lisatud ka sotsiaalpartnerite üleriigiliselt laiendatud
kollektiivleping, peaks Eestis kollektiivlepingutega töötajate kaetus direktiivi eelnõu mõistes
olema ligikaudu 94%35.
Jätkuva madala ametühinguliikmelisuse taustal on Eesti toetanud sotsiaaldialoogi nii sisuliselt
kui ka finantsiliselt. Alates 2018.a toimuvad valitsuse, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti
Tööandjate Keskliidu vahel regulaarsed kolmepoolsed kohtumised. Kolmepoolsete kohtumiste
eesmärk on ühiselt arutada tööturu väljakutseid, otsida kompromisse ja aidata muuta riigi panust
maksimaalselt efektiivseks. Lisaks valitsuse kolmepoolsetele kohtumistele, kohtub ja suhtleb
sotsiaalminister ja Tööinspektsiooni peadirektor sotsiaalpartneritega regulaarselt. Samuti on
Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kaasatud neid puudutavate poliitikate
kujundamisse vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale36 nii väljatöötamiskavatsuse,
kontseptsiooni ja seaduseelnõu ettevalmistamisel kui kooskõlastamisel.
Sotsiaaldialoogi on viimastel aastatel riigi poolt rahaliselt toetatud struktuurivahenditest
eraldatud toetusega läbi Riigikantselei meetme (470 000 euro väärtuses). Samuti toetatakse
sotsiaaldialoogi Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna rahalistest vahenditest. Sotsiaalse
dialoogi rahastamist jätkatakse struktuurivahendite 2021-2027 perioodi tehnilisest abist.
Läbirääkimised konkreetsete summade osas käivad ja need lepitakse kokku 2021-2027 perioodi
struktuurivahendite rakenduskava koostamise käigus.
30
Langev trend on ka teistes riikides. Vt SWD(2020) 245 final, lk 12.
31
SWD(2020) 245 final, lk 155.
32
Komisjoni andmetel on kollektiivlepingupõhise miinimumpalgaga riikides (Austria, Küpros, Itaalia, Rootsi,
Soome, Taani) kollektiivläbirääkimiste kaetus nt Taanis 76% ja Austrias 98%. Küprosel on kaetus vaid 44% ning
kavatseb tulevikus miinimumi kehtestada seadusega. Seaduspõhiste miinimumpalgaga riikide kaetus
kollektiivlepinguga: BG 23%, CZ 30%, LV 24%, LT 8%, HU 20%, PL 17%, RO 23%, SK 30%). Kõrge kaetusega
on Portugal 74%, Hispaania 68%, Prantsusmaa 94%, Belgia 93%, Sloveenia 71%, Madalmaad 79%, Luksemburg
59% ja Saksamaa 55%. - SWD(2020) 245 final, lk 155.
33
Saadaval https://www.ictwss.org/downloads.
34
Tööelu-uuring sisaldab küsimust „Kas Teie töötingimused on määratud ka kollektiivlepinguga (v.a riiklik
töötasu alammäära kokkulepe)?“.
35
Kollektiivläbirääkimistega hõlmatute osakaalu 70% tuleb direktiivi eelnõu järgi arvutada osakaaluna kõigist
töötajatest Direktiivi eelnõu mõistes „töötaja“ on laiem mõiste, kui Eestis. Nt ei ole sotsiaalpartnerite üleriigiliselt
laiendatud kollektiivlepinguga kaetud ametnikud.
36
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.
7
Miinimumpalga piisavus
Eelnõu artikkel 5
Kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riikidele37 ei näe eelnõu ette kriteeriumeid ega
indikatiivseid võrdlusväärtuseid miinimumpalga kujundamisel. Seadusjärgse
miinimumpalgaga liikmesriigid peavad eelnõu järgi aga tagama, et alammäära kehtestamisel ja
regulaarsel ajakohastamisel juhindutakse ette antud kriteeriumidest. Kriteeriumid
määratletakse riiklike tavade järgi kas siseriiklikus õiguses, pädevate asutuste otsustes või
kolmepoolsetes kokkulepetes. Kriteeriumid tuleb määratleda püsivalt ja selgelt ning need
peavad hõlmama vähemalt järgmisi elemente: 1) seadusjärgse miinimumpalga ostujõud, võttes
arvesse elukallidust ning makse ja sotsiaaltoetusi;2) brutopalkade üldine tase ja nende jaotus;
3) brutopalkade kasvumäär; 4) tööviljakuse areng. Direktiivi eelnõust ei selgu, kuidas tuleks
seadusjärgse miinimumpalga ostujõu korral arvesse võtta makse ning sotsiaaltoetusi.
Miinimumpalga piisavuse hindamisel tuleb kasutada brutopalkade üldise taseme suhtes
soovituslikke võrdlusväärtusi, mida tavaliselt rahvusvaheliselt kasutatakse. Direktiivi eelnõu
põhjenduspunkt (edaspidi pp) 21 järgi võib rahvusvahelisel tasandil üldiselt kasutatavate
näitajate kasutamine, nagu 60 % brutomediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast, aidata
hinnata miinimumpalga piisavust võrreldes brutopalga tasemega. Kuigi direktiivi eelnõu
seletuskirjas viitab komisjon ka Euroopa Nõukogu määratletud inimväärse elu standardile,
mille puhul võrreldakse netomiinimumipalka keskmise netopalgaga, saab kohus tulevikus
miinimumpalga piisavuse vaidluse hindamisel juhinduda pp-st 21, mis annab viidetega
konkreetsetele suurustele selge tähise piisava miinimumpalga taseme kohta. Tekstist ei selgu,
kas miinimumpalga tase peab võrdlusväärtustele vastama juba direktiivi ülevõtmisajaks või
võib võrdlusväärtuste tasemeni jõuda hilisemas ajaperioodis38.
Et miinimumpalga piisavus säiliks, peavad seadusjärgse miinimumpalgaga liikmesriigid
direktiivi eelnõu kohaselt võtma vajalikud meetmed, et tagada miinimumpalga korrapärane ja
õigeaegne ajakohastamine. Eelnõu tekstist ei selgu, kuidas hinnata mõisteid „korrapärane“ ja
„õigeaegne“. Lisaks tuleb luua nõuandvad organid, kes nõustavad pädevaid asutusi
seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes.
Komisjon toob mõjuhinnangus välja, et mitmetes liikmesriikides ei baseeru seadusjärgse
miinimumpalga kujunemine selgetel ja stabiilsetel kriteeriumidel. Riikides, kus kriteeriumid ei
ole seaduses defineeritud, ei ole miinimumpalga tase tihtipeale piisav (sh viidatakse Eestile).
Mitme liikmesriigi õiguses on vaid üldine viide vajadusele arvestada miinimumpalga
kujundamisel majandusliku olukorra või muude näitajatega, sh töötatud aja, maksukoormuse
vms, ilma et oleks juhist, kuidas neid näitajad täpsemalt arvesse tuleb võtta. Tihtipeale ei ole
kehtestatud regulaarset ja õigeaegset miinimumpalga taseme ajakohastamist, mis tagaks
miinimumpalga piisavuse vastavalt liikmesriigi majanduslikele näitajatele.39
Eestis ei ole õigusaktiga määratletud, millistest näitajatest miinimumpalga kujundamisel
lähtuda tuleb. Nagu eespool märgitud, lepivad töötasu alammääras kokku Eesti Tööandjate
37
Austria, Küpros, Itaalia, Rootsi, Taani, Soome. SWD(2020) 245 lk 2.
38
Komisjon märgib eelnõu seletuskirjas, et rahvusvahelisel tasandil kasutatakse tavaliselt miinimumpalga
piisavuse näitajatena miinimumpalga suhet mediaanpalka või keskmisesse palka. Lisaks võrreldakse Euroopa
Nõukogu määratletud inimväärse elu standardi abil netomiinimumipalka keskmise netopalgaga. Sageli
võrreldakse ka miinimumpalka ja suhtelise vaesuse määra. COM(2020) 682, lk 2.
39
SWD(2020) 245 final, lk 12-13.
8
Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit40. 2018. aastal leppisid tööandjad ja ametiühingud
kokku läbirääkimiste raamistikus, mille kohaselt igal aastal, kui töötasu alammääras kokku
lepitakse on (1) töötasu alammäära tõstmise aluseks prognoositud tööviljakuse (sisemajanduse
kogutoodang hõivatu kohta püsivhindades) kahekordne kasv samal aastal; (2) töötasu
alammäära ei tõsteta kiiremini, kui kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv (ülemine
piir); (3) töötasu alammäära suhe keskmisesse prognoositavasse brutokuupalka ei lange 2019.
aastast alates alla 40% (alumine piir); (4) töötasu alammääras võidakse erakorraliselt kokku
leppida kokku lepitud põhimõtteid arvestamata, kui prognoositav keskmine brutokuupalk
(alumine piir) tõuseb kiiremini kui kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv (ülemine
piir) või kui neljal järjestikusel kvartalil on majanduse reaalkasv Statistikaameti andmetel olnud
negatiivne; (5) prognoosides võetakse aluseks Eesti Panga suvine majandusprognoos.
Eesti sotsiaalpartnerite eesmärk on olnud leppida kokku tõenduspõhistes kriteeriumides töötasu
alammäära kujundamisel. Seetõttu telliti 2020.a suvel uuring "Alampalga mõju Eesti
sotsiaalmajanduslikule arengule", mida viib läbi Tartu Ülikool. Eesmärk on välja töötada
kriteeriumid, mille alusel töötasu alammäär iga-aastaselt edaspidi kokku leppida. Uuring
valmib 2021.a suvel.
2020.a septembris jõudsid sotsiaalpartnerid kokkuleppele jätta alampalk 2021.a praegusele
tasemele – tunnitasu alammäär 3,48 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral
584 eurot41, kuigi 2017.a kokkulepe oleks lubanud ka alampalka langetada. Pikaajalise tava
kohaselt riik poolte läbirääkimistesse ei sekku ning aktsepteerib poolte kokkulepet.
Kuna lõppastmes vormistatakse sotsiaapartnerite üleriigiliselt laiendatud miinimumpalga
kollektiivleping igale töötajale ja tööandjale Vabariigi Valitsuse määrusega, on direktiivi
eelnõule lisatud komisjoni mõjuanalüüsis määratletud Eestit seadusjärgse miinimumpalgaga
riigina. Seega, kui lähtuda samast arusaamast, peaks Eesti edaspidi määratlema vähemalt
direktiivi eelnõus ette nähtud kriteeriumid ja hindama nende sobivust võrdlusväärtusega,
kirjutades sisuliselt ette kogu tööturupartnerite läbirääkimiste tuuma. Sisuliselt tähendaks see
Eestis kehtiva süsteemi ümberkujundamist ja võimalik, et ka toimiva kollektiivse suhtluse
nõrgestamist, kuivõrd sotsiaalpartnerid ei saaks enam tugineda omavahelisele kokkuleppele.
Lisaks tuleks Eestis kohustuslikuna luua nõuandev organ, kes nõustaks miinimumpalgaga
seotud küsimustes.
Eestis oli OECD andmebaasi järgi 2019.a alampalga suhe mediaanpalka 43% ja keskmisesse
palka 37%. Sotsiaalpartnerite kokkuleppe järgi on alampalk 2021. aastal 584 eurot. Keskmine
brutopalk oli Eestis 2020. a kolmandas kvartalis 1441 eurot. Võrdluses EL riikidega on Eesti
miinimumpalga osakaal üks väiksematest, moodustades 2018.a vaid 43% mediaanpalgast. Eesti
kuulub 10 riigi hulka, kus madalapalgalisi on rohkem kui 20% ning 6 riigi hulka, kus
miinimumpalk ei pakkunud 2018. aastal kaitset vaesusriski vastu.
40
Lisaks tuleneb üldisest töötasu alammäärast kõrgem miinimupalk järgnevast: 1) meditsiinisektori leping Eesti
Haiglate Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu ning töötajate esindajate Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate
Kutseliidu ja Eesti Õdede Liidu vahel; 2) transpordis veoste veol Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja
Teetöötajate Ametiühingu vahel; 3) transpordis sõitjate bussiveol Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja
Teetöötajate Ametiühingu vahel; 4) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 alusel kehtestatud põhikooli ja
gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär. Kõik nimetatud töötajate grupid on n-ö baastasandil samuti kaetud
sotsiaalpartnerite üleriigiliselt laiendatud kollektiivlepinguga, kuid töötajate suhtes soodsamate sätete kehtimise
korral tuleb lähtuda kõrgemast miinimumpalgast.
41
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, saadaval
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019027.
9
Erisused ja mahaarvamised
Eelnõu artikkel 6
Direktiivi eelnõu järgi võivad liikmesriigid näha teatud töötajate rühmadele ette erinevad
seadusjärgse miinimumpalga määrad. Miinimumpalga erisusi, nende ajalist kohaldamist ja
ulatust tuleb piirata, konsulteerides seejuures sotsiaalpartneritega. Erisused peavad olema
mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ning objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud,
õiguspärase eesmärgiga. Erisusi kasutatakse mitmes seadusjärgse miinimumpalgaga
liikmesriigis. Miinimumpalga erisused põhinevad näiteks vanusel, haridusel, kogemusel42, kuid
neid on ette nähtud ka hooajatöötajatele ja kodumajapidamises töötavatele isikutele, samuti
puuetega töötajatele. Eesti ei ole teinud miinimumpalga erisusi, kui mitte välja arvata komisjoni
viidatud miinimumpalga mitte kohaldamist ametnikele. Lisaks on tegemist vaid juriidlise
mittekohaldamisega. Praktikas kohaldatakse miinimumpalga nõuet siiski ka ametnikele.
Lisaks erisustele võivad riigid kehtestada õiguse teha töötaja palgalt mahaarvamisi, millega
vähendatakse töötaja töötasu seadusjärgsest miinimumpalgast madalamale tasemele. Direktiivi
eelnõu järgi on mahaarvamised lubatud, kui see on vajalik, objektiivselt põhjendatud ja
proportsionaalne. Millistel juhtudel ja mil viisil (kui kauaks, mil määral, kelle poolt jne) võib
mahaarvamisi teha, ei ole eelnõus täpsustatud ja on seega liikmesriikide otsustada.
Mõnes liikmesriigis on lubatud miinimumpalgast maha arvata reisikulusid, töövarustust või
majutuskulusid. Kõikides seadusjärgse miinimumpalgaga riikides on lubatud teatud
mahaarvamisi teha, nt maksud. Eraldi on komisjoni mõjuhinnangus välja toodud Eesti näide
miinimumpalgaga töötajate kaitseks43.
Lisaks maksudega seonduvatele mahaarvamistele peab tööandja Eestis töötaja palgast
kinnipidamisel arvestama täitemenetluse seadustiku44 (TMS) §-s 132 sissenõude pööramise
kohta sätestatut. Vastavalt TMS § 132 lõikele 1 ei arestita võlgniku sissetulekut, kui see ei ületa
ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva
sissetulekust. Seetõttu ei ole tööandjal üldjuhul võimalik teha kinnipidamisi töötaja
miinimumpalgalt. Mõningad erandid on siiski loodud elatisvõlgnikele ja võlgnikele. Et tagada
lapse ülalpidamine ka olukorras, kus lapsevanem vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ei täida
ja tema sissetulek kuus on miinimumpalga ulatuses või veel vähem, võib arestida
miinimumpalgast väiksema sissetuleku. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust
arestitav summa jääb alla poole töötasu alammäärast, tagab sellest ühe kolmandiku arestimise
võimalus vanema minimaalse panuse lapse ülalpidamiseks.
TMS § 132 lõige 12 lubab täituril arestida võlgniku alampalga (ja sellest väiksema) suurusega
sissetulekust kuni 20% kuus, kui võlgniku muust varast ei piisa võlausaldaja nõuete
rahuldamiseks. Seejuures tuleb kõigepealt lahutada alampalgast maha arvestuslik
elatusmiinimum ja alles seejärel saab leida 20%, mis võib võlgnikult ära võtta. Nii on võlgnik
sunnitud jätkuvalt panustama võlausaldaja nõuete rahuldamisse, kuid tema panustamise määr
on kehtiva õigusega võrreldes oluliselt väiksem ning isikule on tagatud arvestusliku
42
Näiteks Luksemburgis teenivad u 2% töötajatest vähem kui 95% n-ö tavalisest miinimumpalgast, seejuures 60%
neist on nooremad kui 30-a. SWD(2020) 245 final, lk 16-17.
43
„For example, in Estonia, there is a provision that no deductions can be made for minimum wage earners (with
some very few exceptions defined by law where 20% can be deducted)...“. SWD(2020) 245 final, lk 16.
44
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/113062012002?leiaKehtiv.
10
elatusmiinimumi suurune sissetuleku säilimine. Sama paragrahvi lõige 13 loob aga valemi
mittearestitava miinimumi arvestamiseks siis, kui võlgnikul on ülalpeetavad.
Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et Eestis on nii erisuste kui miinimumpalgast mahaarvamise
osas juba tagatud direktiivi eelnõus ette nähtud nõuded.
Sotsiaalpartnerite kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kujundamisse ja
ajakohastamisse
Eelnõu artikkel 7
Direktiivi eelnõu järgi on liikmesriigid kohustatud võtma meetmeid, et tagada sotsiaalpartnerite
õigeaegne ja tõhus kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisse ja ajakohastamisse,
sealhulgas läbi osalemise nõuandvates organites, eelkõige seoses: 1) kriteeriumide ja
soovituslike võrdlusväärtuste valimise ja kohaldamisega seadusjärgse miinimumpalga taseme
kindlaksmääramiseks; 2) seadusjärgse miinimumpalga ajakohastamisega; 3) seadusjärgse
miinimumpalga erisuste ja mahaarvamiste kindlaksmääramisega; 4) andmete kogumise ja
uuringute läbiviimisega seadusjärgse miinimumpalga kehtestavate asutuste jaoks. Seega on
eelnõus üsna detailselt ette nähtud liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite koostöö sisu riikides, kus
miinimumpalk on kehtestatud õigusakti või muude siduvate õigusnormidega.
Eestis toimivat miinimumpalga kujunemise mehhanismi arvestades ei ole eelnõus ette nähtud
nõuded asjakohased. Miinimumpalga kujunemist ning sotsiaalpartnerite kaasamist on lähemalt
kirjeldatud alates seletuskirja lk-st 5 (Palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste
toetamine).
Töötajate juurdepääs seadusjärgsele miinimumpalgale
Eelnõu artikkel 8
Eelnõu järgi on riigid kohustatud võtma meetmeid (vajadusel koostöös sotsiaalpartneritega), et
parandada töötajate juurdepääsu seadusjärgse miinimumpalga kaitsele:
1) tööinspektsioonide või teiste pädevate asutuste kontrollide tugevdamine;
2) täitevasutustele suuniste väljatöötamine nii ennetustööks kui ettevõtja vastutusele võtmiseks;
3) tagamine, et teave seadusjärgse miinimumpalga kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks
selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval viisil.
Eestis teeb töösuhete nõuete täitmise üle järelevalvet Tööinspektsioon. Muuhulgas
kontrollitakse ka töötasu maksmist vähemalt miinimupalga ulatuses ning vajadusel tehakse
tööandja territooriumil ühiskontrolle koostöös Maksu- ja Tolliametiga.
Aastatel 2016-2020 on Tööinspektsioon töösuhete järelevalvet teinud kokku 1581 ettevõttes,
neist töötasu alammäära rikkumine tuvastati 198 ettevõttes (12,5% kontrollitud ettevõtetest).
Alammäära rikkumisega ettevõtete osakaal kontrollitud ettevõtetest varieerub aasta-aastalt
märkimisväärselt – aastal 2017 tuvastati selline rikkumine 7,7%-s ettevõttes, aastal 2020 oli aga
selliste ettevõtete osakaal 22%. Sõidukijuhtide kontrolle on aastatel 2016-2020 läbi viidud 645,
töötasu rikkumisi on avastatud 19 (2,9%).45
Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollib peamiselt ümbrikupalkade maksmist. Selleks kasutavad
nad automaatseid e-teenuseid, ettevõtete nõustamist maksuasjade korrashoidmiseks, töötamise
45
Sõidukijuhtide puhul peetakse eraldi arvestust, kuna sõidukijuhtide kontroll allub üldtöökokkuleppele.
11
registri kontrollkäike ning maksukontrolle. Alates 2020. aasta juulist avas MTA uue e-teenuse
„Maksukäitumise hinnangud“, mis on mõeldud ettevõtetele oma maksukäitumise kohta
tagasiside ja info saamiseks MTA-lt. Teenus põhineb ettevõtete esitatud andmetel ning MTA
analüüsil. Teenuse ühe komponendina on ka ümbrikupalga riski kahtlusest teavitamine.
Ettevõtjale antakse teenuse kaudu teada, kui ettevõttes võib esineda ümbrikupalga ehk
deklareerimata töötasu risk. Alates 2018. aasta IV kvartalist hakkas MTA panustama ka
ulatuslikumalt ümbrikupalga tuvastamiseks läbiviidavatesse tegevustesse. Ühe meetmena võeti
laialdasemalt kasutusele ümbrikupalga riskiga ettevõtete nõustamine. Oma olemuselt on
nõustamine otsesuhtlus ettevõtte seadusliku esindajaga, et oleks võimalik põhjalikult selgitada
ning anda korrektseid juhiseid edaspidiseks maksukäitumiseks. 2018 aastal viis MTA läbi 843
nõustamist ning 2019 aastal kasvas nõustamiste arv 6027-le. Juhul kui ettevõtete esitatud
registriandmetes esineb olulisi puudujääke, viiakse läbi maksukontroll asjaolude selgitamiseks.
Kui 2015 aastal viidi läbi 321 kontrolli, siis 2020 aasta 10 kuuga on teostatud juba 931 kontrolli.
Lisaks on alates 2014. aasta juulist sätestatud ettevõtjatele kohustus töötamise registris
registreerida kõik füüsilisest isikust töötajate töötamised, millel tekib Eestis maksukohustus
olenemata lepingu vormist, sh vabatahtlik töötamine. Töötamise registri eesmärk on tõhustada
tööjõumaksude järelevalvet ehk vähendada ümbrikupalga maksmist ning kindlustada
töötajatele seejuures parem sotsiaalsete õiguste kaitse. Järgnev tabel illustreerib MTA
kontrollkäike ettevõtete tegevuskohta kontrollimaks töötamise registri korrektset täitmist.
Teabe üldsusele kättesaadavaks tegemise kohta võib märkida, et Eesti Ametiühingute Keskliidu
ja Eesti Tööandjate Keskliidu kokkuleppe töötasu alammäära kohta avaldatakse väljaandes
Ametlikud Teadaanded46. Sotsiaalpartnerite kokkulepe vormistab Vabariigi Valitsus
määrusena, mis avaldatakse Riigi Teatajas47. Samuti on töötasu alamäära kohta võimalik leida
kiirelt teavet erinevatelt riigi infolehtedelt, nt tööelu portaalist48 ja riigiportaalist eesti.ee49 jm.
Riigihanked
Eelnõu artikkel 9
Direktiivi eelnõu näeb ette kohustuse tagada, et riigihanke- või kontsessioonilepingute täitmisel
järgivad ettevõtjad vastava sektori ja asjaomase geograafilise piirkonna kollektiivlepingutes
sätestatud palku ja seadusjärgset miinimumpalka, kui see on kehtestatud. Lisaks viidatakse
direktiivile 2014/24/EL50 art 18 (2) ja art 71 (1), võrgustikusektori direktiivile 2014/25/EL51 art
36(2) ja art 88 (1) ning kontsessioonidirektiivile 2014/23/EL52 art 30(3) ja 42(1). Antud sätete
kohaselt peavad liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et riigihankelepingute
täitmisel täidavad ettevõtjad neid keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid
kohustusi, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktidega, kollektiivlepingutega või
direktiivi 2014/24/EL X lisas loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse
sätetega.
46
Viimane teadaanne saadaval
https://www.ametlikudteadaanded.ee/ee/Sotsiaalministeerium/kollektiivilepingud/laiendatud-kollektiivlepingu-
tingimuste-teade/2k020/10/1/1661733.
47
Kehtiv määrus saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019027.
48
Saadaval https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tootasu/tootasu-kokkulepe.
49
Vt https://www.eesti.ee/et/toeoe-ja-toeoesuhted/toeoetamise-alused/toeoetasu/.
50
Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32014L0024.
51
Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32014L0025.
52
Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32014L0023.
12
Eesti õigusesse on direktiiv 2014/24/EL art 18 (2) üle võetud riigihangete seaduse53 (RHS) §
95 lg 4 p 2 kõrvaldamise aluse näol. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või
taotleja, kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonna-, sotsiaal-
või tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi. Riigihangetes kehtivad nõuded, mis on
kohustuslikena sätestatud ülejäänud õigusaktides. Direktiivi eelnõu vastuvõtmisel on vajadusel
võimalik RHS-is sätestada täiendav kohustus, kuid esialgsel hinnangul ei ole see vajalik.
Järelevalve ja andmete kogumine
Eelnõu artikkel 10
Direktiivi eelnõu kohaselt teevad liikmesriigid oma pädevatele asutustele ülesandeks töötada
välja andmekogumisvahendid, et jälgida miinimumpalkade katvust ja piisavust. Igal aastal
tuleb komisjonile esitada andmed:
1) seadusjärgse miinimumpalga kohta (miinimumpalga määr ja sellega hõlmatud töötajate
osakaal; erisused ja nendega hõlmatud töötajate osakaal; mahaarvamised;
kollektiivläbirääkimiste katvuse määr);
2) kollektiivlepingujärgse miinimumpalga kohta: (palkade jaotus detsiilide kaupa, kaalutud
hõlmatud töötajate osakaaluga; kollektiivläbirääkimiste katvuse määr; nende töötajate
palgatase, kellele ei ole kollektiivlepingutega tagatud miinimumpalga kaitset, ja selle suhe
sellist miinimumpalga kaitset omavate töötajate palgatasemega).
Statistika ja teave tuleb esitada soo, vanuse, puude, ettevõtte suuruse ja sektori kaupa. Kui
komisjon peab vajalikuks, võib ta nõuda liikmesriikidelt iga üksikjuhtumi korral täiendava
teabe esitamist.
Teave, sealhulgas kollektiivlepingud ja nendes sisalduvad palgasätted, peab direktiivi eelnõu
järgi olema läbipaistev ja üldsusele kättesaadav. Komisjon hindab liikmesriikide edastatud
andmeid ning esitab omakorda igal aastal aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Komisjoni aruande põhjal analüüsib tööhõivekomitee igal aastal palgakujundust käsitlevate
kollektiivläbirääkimiste toetamist ja miinimumpalkade piisavust liikmesriikides.
Eestil on komisjoni ette nähtud indikaatoritest võimalik esitada miinimumpalga määr ning
sellega hõlmatud töötajate osakaal. Samuti saame esitada kollektiivlepingutega kaetuse määra
andmeid. Direktiivi eelnõus on palutud esitada statistikat suure detailsusastmega, mis on riiklike
andmekogude võimekust arvestades keeruline ja ebaproportsionaalne (andmed soo, vanuse,
puude, ettevõtte suuruse, sektori kaupa; lisaks statistika miinimumpalga erisuste ja
mahaarvamiste kohta). Samuti juhime tähelepanu, et direktiivi eelnõus nimetatud indikaatorid
on hetkel üldsõnalised. Seetõttu on vajalikud täiendavad suunised, et andmete kogumine oleks
võimalikult üheselt mõistetav kõikidele liikmesriikidele. Erinevate liikmesriikide
andmeallikate sarnasus on äärmiselt oluline ka võrreldavuse eesmärgil.
Õigus heastamisele ja kaitsele ebasoodsa kohtlemise või ebasoodsate tagajärgede eest
Eelnõu artikkel 11
Direktiivi eelnõu järgi peab töötajatel, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist, olema juurdepääs
tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus heastamisele. Heastamine hõlmab
piisavat hüvitist ja õigust kaitsele mis tahes kahju eest, kui õigusi rikutakse seadusjärgse
miinimumpalga või kollektiivlepingujärgse miinimumpalga kaitsega seoses. Töötajaid tuleb
53
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/108072020008?leiaKehtiv.
13
kaitsta tööandja mis tahes ebasoodsa kohtlemise ning kõigi ebasoodsate tagajärgede eest, mis
tulenevad tööandjale esitatud kaebusest või menetlusest, mille eesmärk on tagada, et järgitaks
seadusjärgse miinimumpalga või kollektiivlepingutes sätestatud miinimumpalga kaitsega
seotud õigusi.
Eestis teeb töösuhete nõuete täitmise üle järelevalvet Tööinspektsioon. Vastavalt TLS § 115
lõikele 1 teostab Tööinspektsioon järelvalvet ka TLS § 29 lõikes 6 sätestatud tingimustele ehk
põhimõttele, et alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Samuti on igal töötajal
õigus töösuhete rikkumise korral pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.
Karistused
Eelnõu artikkel 12
Direktiivi eelnõu järgi kehtestavad liikmesriigid sätted siseriiklike õigusnormide rikkumise eest
kohaldatavate karistuste kohta. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad, mis on üldine karistuste kehtestamise põhimõte EL õiguses.
Komisjoni pakutud sõnastus on üldistusastmelt sobilik, kuivõrd direktiiv ei peaks täpsustama
sanktsiooni tüüpi ega liiki ning jätma liikmesriikidele piisava paindlikkuse, et leida enda
sanktsioonisüsteemi sobituv lahendus. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus
sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte).
Eestis ei ole TLS § 29 lg 6 järgi lubatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast
madalamat töötasu töötajale maksta. Järelevalvet nõude täitmise üle teeb Tööinspektsioon.
Väärteokoosseisu antud kohustuse rikkumisel ette nähtud ei ole, küll aga on Tööinspektsioonil
võimalik teha ettekirjutus ning tagada selle täitmine vajadusel sunnirahaga vastavalt
asendustäitmise ja sunniraha seadusele54. Samuti on töötajal võimalik tööandjalt hüvitist nõuda.
Lõppsätted
Eelnõu artiklid 13-19
Direktiivi eelnõu järgi võivad liikmesriigid teha direktiivi rakendamise ülesandeks
sotsiaalpartneritele, kui sotsiaalpartnerid seda ühiselt taotlevad. Direktiivi ülevõtvad
siseriiklikud meetmed tuleb töötajatele ja tööandjatele teatavaks teha. Viis aastat pärast
direktiivi ülevõtmist viib komisjon läbi direktiivi hindamise ning esitab Euroopa Parlamendile
ja nõukogule aruande, milles annab ülevaate direktiivi rakendamisest, ning teeb vajaduse korral
ettepanekuid õigusaktide muutmiseks. Direktiivi ülevõtmisaeg on hiljemalt kaks aastat pärast
jõustumist. Seega on komisjon lähtunud tavapärasest direktiivide ülevõtmisajast. Eelnõust, sh
mõjuhinnangust ei nähtu, et komisjon oleks kaalunud COVID-19 kriisi taustal järk-järgulist
ülevõtmist.
54
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014029?leiaKehtiv.
14
DIREKTIIVI EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA
PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTEGA
Pädevus
Eelnõu näeb ette regulatsiooni miinimumpalkade kujundamises ja kollektiivläbirääkimistes.
Eelnõu õiguslik alus on ELTL artikli 153 lõige 2 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b,
mille järgi toetab ja täiendab EL liikmesriikide meetmeid töötingimuste valdkonnas. Samas
tuleb tähele panna, et ELTL artikli 153 lõike 5 kohaselt ei tee liit seda tasustamise ega
ühinemisõiguse valdkonnas. Seetõttu on järgnevalt analüüsitud, kas eelnõus ette nähtud
miinimumpalga kujundamise mehhanism võiks olla osa tasustamisest ning kas
kollektiivläbirääkimiste sätted võiks olla hõlmatud ühinemisõigusega. Kumbagi mõistet
alusleping ei defineeri.
Komisjon tugineb õiguslikule alusele, mis annab ühispädevuse töötingimuste valdkonnas.
Komisjoni selgituste kohaselt on töötasu tervikuna küll ühemõtteliselt liikmesriikide
ainupädevuses, aga miinimumpalga piisavus ja kõigi töötajate juurdepääs sellele (katvus) on
osa töötingimustest. ELi tasandi meetmed aitavad seega komisjoni hinnangul tagada ühtsel
turul võrdsed tingimused, võimaldades lahendada suuri erinevusi miinimumpalkade katvuses
ja piisavuses, mis ei ole põhjendatud nende aluseks olevate majandustingimustega. Komisjon
on seletuskirjas leidnud, et eelnõu ei sekku liikmesriikide või sotsiaalpartnerite pädevusse
määrata kindlaks konkreetse riigi miinimumpalk ega reguleerida kollektiivläbirääkimisi.
Samuti säilib eelnõuga komisjoni selgituste kohaselt miinimumpalkade mitmekesisus
liikmesriikides.
Euroopa Liidu Kohus on leidnud, et aluslepingu piirangu mõte on, et palgatasemete
kindlaksmääramine kuulub siseriiklikul tasandil tööturu osapoolte lepinguvabaduse hulka ning
liikmesriigi pädevusse. Aluslepingu piirangut ei saa aga laiendada kõigile töötasuga
seonduvatele küsimustele, kuna see muudaks teatud aluslepingu valdkonnad suures osas
sisutuks ning nende rakendamise ja eesmärkide täitmise võimatuks. Sellest järeldub, et teatud
põhimõtete tagamiseks ja eesmärkide täitmiseks võib tasustamisega seotud küsimuste
reguleerimine olla võimalik. Kohtulahendites, kus tasu käsitlemist EL õiguses on peetud
asjakohaseks, on kohus pidanud tasu reguleerimist võimalikuks, kui tasu puhul on tegemist
olnud põhimõtte täitmist tagava kaasuva õigusega55.
Eelnõu eristab miinimumpalga kujunemise mehhanismide osas kollektiivläbirääkimiste põhjal
kujunevat miinimumpalka ning õigusaktiga kehtestatavat miinimumpalka. Ka kollektiivseid
läbirääkimisi puudutavalt tuleb kindlaks teha, kas selle reguleerimine on aluslepingute kohaselt
lubatav või on ühinemisvabaduse hulka kuuluvana EL pädevus piiratud.
Ühinemisõiguse mõiste puhul märgib komisjon, et EL õiguses ei ole seda defineeritud.
Komisjoni hinnangul on tegemist küll omavahel tihedalt seotud õigustega, kuid Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni (ILO) kontekstis räägitakse ühinemisõigusest ja õigusest pidada
kollektiivseid läbirääkimisi kui eraldi õigustest. Samas on ILO öelnud, et kollektiivsed
läbirääkimised on lahutamatult seotud ühinemisõigusega ning töötajate ja tööandjate õigus luua
iseseisvaid organisatsioone on kollektiivsete läbirääkimiste ja sotsiaaldialoogi põhiline eeldus.
Euroopa Liidu Kohus ei ole ühinemisõigust sellest vaatest analüüsinud.
55
Euroopa Liidu Kohus on seda küsimust analüüsinud mitmetes kohtuasjades, täpsemalt näiteks asjade C-437/05,
C-268/06, C-762/18, C-37/19 lahendites.
15
Eesti Vabariigi põhiseaduse mõistes hõlmab ühinemisõigus õigust pidada
kollektiivläbirääkimisi, sh sõlmida kollektiivseid kokkuleppeid töötingimuste osas.
Ühinemisõigus ilma õiguseta võtta ühiselt kasutusele meetmeid oma õiguste ja huvide
saavutamiseks oleks sisutühi. Seega ka Eesti õiguses loetakse kollektiivläbirääkimisi
olemuslikult ühinemisõiguse juurde kuuluvateks56.
Direktiivi eelnõu sätestab miinimumpalga kujundamise eeldustena meetmete vastuvõtmise ja
mehhanismide loomise, tagamaks läbi nende kollektiivläbirääkimiste katvuse ja seadusjärgse
miinimumpalga piisavuse. Eelnõu ei sätesta kohustuslikke miinimumpalga osiseid ega piiritle
sotsiaalpartnerite õiguseid või kohustusi kollektiivläbirääkimiste pidamisel. Ette nähakse
põhimõtted, mida iga liikmesriik peab kaaluma miinimumpalga kujunemise mehhanismides.
Euroopa Liidu Kohtu praktikas on peetud töötasu puudutamist võimalikuks olukordades, kus
tasustamise nõue ei ole eraldiseisev, vaid seotud ja tuleneb mõnest teisest töösuhte olemuslikust
osast või olulisest põhimõttest. Ette nähtud põhimõtete ja meetmete kogum ei vii EL tasandil
ühtse miinimumpalga kehtestamiseni. Samuti ei vii eelnõus ette nähtud sätted ühinemisõiguse
sisulise reguleerimiseni, vaid annavad eeldused liikmesriigi tasandil kollektiivsete
läbirääkimiste võimestamiseks.
Seega võib kokkuvõttes märkida, et tegemist on piiripealse olukorraga. Euroopa Liidu Kohus
ei ole tasustamise ega ühinemisõiguse küsimustes süvitsi läinud ning analoogse olukorra kohta
lahendit ei ole. Samuti pole teada, kuidas tõlgendaks kohus antud juhul EL pädevuse olemasolu.
Arvestades aluslepingute piirangute olemust ja eesmärki, ei ole välistatud, et kohus hindaks
komisjoni pakutud meetmed ELTL piires olevateks.
Piiripealse olukorra tõttu annab nõukogu õigusteenistus paljude liikmesriikide palvel kirjaliku
arvamuse direktiivi eelnõu õigusliku aluse vastavusest aluslepingule. Vajadusel on võimalik
õigusteenistuse kirjaliku arvamuse põhjal Eesti seisukohta direktiivi eelnõu
subsidiaarsusprintsiibile vastavuse kohta täiendada.
Subsidiaarsus ja proportsionaalsus
Kõik liikmesriigid on ette näinud miinimumpalga kujundamise mehhanismid. Olenevalt
liikmesriigist on miinimumpalk sõltuv kollektiivsetest läbirääkimistest või kehtestatakse
seadusjärgsena. Direktiivi eelnõus esitatu näitab, et erinevad miinimumpalga kujundamise
mehhanismid ei ole siiski taganud ühisturu toimimiseks võrdseid võimalusi. Kriteeriumite
loomine ja kollektiivsete läbirääkimiste raamistik võimaldavad kõikides liikmesriikides
miinimumpalga kujunemise mehhanisme hinnata ühtsemalt ning juhivad tähelepanu
puudujääkidele ja korrigeerimise võimalustele. Seeläbi tõuseb sisuline kvaliteet
miinimumpalga kujundamisel liikmesriikide üleselt ning eelnõu annab läbi selle toime EL
meetme võtmisele teatud eelise. Kavandatud meetmete eesmärk on paremini saavutatav EL
tasandil ning eelnõu saab pidada subsidiaarsuse põhimõttele vastavaks.
ELTL art 151 lõige 1 näeb ette, et liit ja liikmesriigid võtavad oma eesmärgiks tööhõive
edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal
ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside
arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist.
Õigusakti alusena on elamis- ja töötingimuste parandamine ja ühtlustamine EL aluslepingust
tulenev õiguspärane eesmärk. Kuivõrd tegemist on direktiivi eelnõuga, jäävad liikmesriikidele
56
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017, lk 409.
16
teatud valikud nõuete rakendamisel vastavalt oma süsteemi eripäradele. Sellist eesmärki täidaks
ka soovitus, kuid soovitus ei pruugi tagada samal moel liikmesriikide sisest muudatust.
Eesmärgi saavutamiseks võib direktiivi eelnõus ette nähtud meetmeid pidada üldiselt
proportsionaalseks.
ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
Taust
Maksu- ja tolliameti palgaväljamaksete statistika kohaselt teenis täpselt miinimumpalka 2020.
aasta jaanuar-oktoober kuus keskmiselt 14200 täiskoormusega töölepingulist töötajat,
moodustades kõigist täiskoormusega töölepinguga töötajatest 3,3% (2019. aastal 4,0% ja 2018.
aastal 4,8%). Kuni 60% mediaanpalgast teeninud töötajad moodustasid tööjõu-uuringu
andmetel 2019. aastal kõigist täiskoormusega töölepinguga töötajatest 16,6%. 2017.a leppisid
tööandjad ja ametiühingud kokku läbirääkimiste raamistikus, mille järgi sõltub töötasu
alammäära tõstmine prognoositavast tööviljakusest (SKT hõivatu kohta püsivhindades),
reaalsest majanduskasvust ja keskmisest brutokuupalgast (alampalk ei lange alla 40%
keskmisest). 2019.a oli töötasu alammäär 540 eurot, moodustades keskmisest brutokuupalgast
38,4% ja mediaanpalgast 47,2%. Aastatel 2013-2020 on alampalk tõusnud aastas keskmiselt
9,2%. Kui sama tõus jätkuks alates 2022.a , jõuaks töötasu alammäär 50%-ni keskmisest palgast
aastal 2026, mil Rahandusministeeriumi 2020.a suvise prognoosi järgi on keskmine
brutokuupalk 1749 eurot (ja töötasu alammäär 9,2% aastase tõusu puhul 905 eurot). Lähtudes
Eesti Panga 2020.a suvisest majandusprognoosist kuni 2022.a, tõuseks töötasu alammäär
2022.a nende kriteeriumite järgi tõenäoliselt siiski vähem kui 9,2% ning ei pruugi seega ka
2026.a jõuda 50%-ni keskmisest palgast.
2015.a olid tööelu-uuringu andmeil 18,6% töötajate töötingimused määratud kollektiivlepingus
(v.a sotsiaalpartnerite üleriigiline laiendatud miinimumpalga kokkulepe). Sellele lisaks ei
teadnud 28% töötajatest, kas nende töötingimused on kollektiivlepinguga määratud. Teadmatus
oli kõrgeim noorte töötajate seas (15–24-aastastest töötajatest ei teadnud seda 43%).
Kollektiivlepinguga organisatsioonidest peab 66% töötajatega töötingimuste kokkuleppimist
kollektiivselt pigem või väga oluliseks, ülejäänud organisatsioonidest peab kollektiivseid
kokkuleppeid oluliseks vaid 16% (2009. aastal veel 22%). Töötajatest eelistas 76% pidada
töötasu läbirääkimisi individuaalselt, 19% töökohal koos kaastöötajatega ja 5% ametiühingu
abil. Seega on Eestis nii tööandjate kui töötajate valmisolek kollektiivselt töötasu üle
läbirääkimisi pidada pigem madal.
Palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste toetamine (art 4)
Sotsiaalne mõju
Mõjud töötajatele. Meetmete tulemusel peaks tõusma töötajate osakaal, kelle töötingimused on
kaetud kollektiivlepinguga. Kollektiivlepingutega kaetus mõjutab miinimumpalkasid kaudselt
läbi selle mõju üldiselt palgaläbirääkimistele. Kollektiivlepingutega kaetus peaks mõjutama ka
palgalõhet positiivselt, kuivõrd see kipub olema väiksem ettevõtetes, kus toimuvad
kollektiivsed läbirääkimised ning palgad on läbipaistvad. Lisaks on leitud, et ametiühingute
mõju palgale on võrreldes meestega suurem naistele, samas on naistöötajad väiksema
17
tõenäosusega kollektiivsete lepingutega kaetud, seega on nende mõju soolisele palgalõhele
kahesuunaline57.
Mõjud tööandjatele. Meetmete tulemusel peaks tööandjate seas suurenema võimekus ja huvi
töötajatega kollektiivläbirääkimisi pidada. Samas, kuna kollektiivleping on vabatahtlik
kokkulepe töösuhte osapoolte vahel, sõltub lepingute sõlmimine suurel määral sellest, kui
oluliseks töösuhte osapooled seda peavad.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Meetmel on otsene mõju Sotsiaalministeeriumile, kelle vastutuseks saab olema meetmete
kasutuselevõtt. Sotsiaalministeeriumi jaoks kaasneb sellega nii muutusi töökorralduses (uute
ülesannete lisandumine) kui ka kulusid sõltuvalt sellest, milliseid meetmeid sotsiaalpartnerite
suutlikkuse suurendamiseks kasutusele võetakse. Sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamine
võib komisjoni täpsustuste kohaselt sisaldada näiteks rahalise või tehnilise toe, vastastikuse
õppimise, heade tavade vahetamise või kvalifitseeritud koolituse ja nõustamise pakkumist.
Täpsem mõju sõltub ka sellest, kas edaspidi loetakse Eestit sotsiaalpartnerite üleriigiline
laiendatud kollektiivleping kollektiivlepingute hulka eelnõu mõistes (andmed on uuendamisel).
Kui lähtepunktiks jääb kollektiivlepinguga kaetus alla 20 % nagu komisjoni mõjuhinnangus on
Eesti puhul arvestatud (tööelu-uuringu 2015. a andmed 2015. aastal), tuleb välja töötada
tegevuskava kollektiivläbirääkimiste toetamiseks. Tegevuskava koostamine on ühekordne
tegevus, kuid selle üle vaatamine ja selles ettenähtud tegevuste elluviimine on regulaarne.
Samuti kaasneb eelduslikult teatud tegevuste üle vaatamine sõltuvalt sellest, kui tulemuslikud
tegevused on. Tegevuskava koostamine on kohustuslik kõigile liikmesriikidele, kus
kollektiivläbirääkimistega on hõlmatud alla 70% töötajatest. Kuivõrd 70%-line kaetus ei ole
Eestis ettevõtte või sektoripõhiste kollektiivlepingutega realistlik, saaks tegevuskavas ette
nähtud meetmete elluviimine ja uuendamine olema edaspidi alatine tegevus.
Kui valmib seletuskirja koostamise ajal töös olev andmebaasi uuendamine, mida komisjon on
allikana kasutanud. ning lisatud saab info sotsiaalpartnerite laiendatud kollektiivlepingute
kohta, mis kohaldub igale tööandjale ja töötajale, ei too kõnealune meede Eestile kaasa
kohustust töötada välja tegevuskava kollektiivläbirääkimiste edendamiseks, kuna siis on Eesti
kollektiivläbirääkimistega kaetus ligi 94% töötajatest direktiivi eelnõu mõistes58. Sellisel juhul
piirduks mõju Eestile üldise kohustusega toetada ja edendada kollektiivläbirääkimisi.
Meetmel puudub mõju majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja
looduskeskkonnale. Meede võib kaudselt vähesel määral mõjutada regionaalarengut läbi
regiooni elanike heaolu tõusu sõltuvalt kollektiivlepingus ette nähtud tagatistest töötajatele.
Meetmete kehtestamine seadusjärgse miinimumpalga piisavuse tagamiseks (art 5)
Sotsiaalne mõju
57
Sooline palgalõhe. Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Tallinn
2009. Saadaval http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2010-Sooline-palgalohe-kirjandus.pdf;
Sooline palgalõhe Eestis. Empiiriline analüüs. Saadaval http://www.praxis.ee/wp-
content/uploads/2014/03/2010_Sooline_palgalohe.pdf.
18
Kõikidele sihtgruppidele sõltub mõju sellest, kas Eesti loetakse direktiivi ülevõtmisel
seadusjärgse miinimumpalgaga riigiks, nagu eelnõu mõjuhinnangus, või mitte. Võimalus, et
Eesti miinimumpalk loetakse kollektiivlepingu alusel kujunevaks tugineb EL Nõukogu
sotsiaalküsimuste töögrupi eelnõu arutelul Eesti poolt esitatud täpsustavale päringule, kus
komisjoni selgituste kohaselt paigutuks Eesti miinimupalk just sellesse kategooriasse. Kui Eesti
loetakse riigiks, kus palgakujundus on tagatud kollektiivlepinguga, ei tule kohustust kehtestada
miinimumpalk eelnõus ette nähtud kriteeriumide alusel. Samuti ei kaasne kohustust tagada
miinimumpalga piisavus juhindudes rahvusvahelistest võrdlusväärtustest. Kui Eesti loetakse
seadusjärgse miinimumpalgaga riigiks, sõltub mõju sellest, kuidas määratletakse
miinimumpalga kehtestamisel kriteeriumid, milline võrdlusväärtus võetakse piisavuse
hindamisel aluseks ning kas või millises ajaraamis tuleb jõuda eelnõu pp-s 21 viidatud
näitajateni (60 % brutomediaanpalgast, 50 % keskmisest brutopalgast). Järgnevalt on hinnatud
mõjusid tingimustes, kui Eesti loetakse seadusjärgse miinimumpalga süsteemiga riigiks.
Mõju töötajatele. Miinimumpalga tõstmisel olulisel määral on mõju kõigi töötajate palkadele,
mis miinimumpalga tõstmise järel üle vaadatakse. Miinimumpalga liiga kiire tõstmine
suurendab potentsiaalselt töötust. Töö võib kaotada osa madalapalgalistest osaajaga töötajatest,
kelle töötasult sotsiaalmaksu maksmine muutub tööandja jaoks liiga kulukaks.
Madalapalgaliste osakaal on suur teenindavas sektoris, mida on COVID-19 kriis tugevalt
mõjutanud. Kui paljud teenindavas sektoris töötavad inimesed on juba ka madalama
miinimumpalga nõude juures töö kaotanud, siis samal ajal on pandeemia toonud nähtavale
ühiskonna jaoks vajalikud töötajad sellistes sektorites nagu puhastusteenindus, jaemüük,
logistika ja kojuvedu, tervishoid, hooldus. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on Eesti puhul
prognoositud, et alampalga kehtestamine tasemel 60% mediaanpalgast viiks töötuse 1%
kasvuni. 2020. a II kvartalis töötas töölepingu alusel 539 700 isikut, neist 1% oleks 5 400 isikut.
Samas toetub komisjon oma mõjuhinnangus hõive elastsuste keskmisele väärtusele, mis ei ole
hinnatud majanduskriisi tingimustes ja lisaks sellele võib hõive elastsus erineda oluliselt ka
riigiti. Sotsiaalministeerium nõustub siinkohal Eesti Panga hinnanguga, mille kohaselt on suur
oht, et kasutatud elastsus alahindab tugevasti majanduslanguse/ nõrga nõudluskeskkonna
tingimustes miinimumpalga jõulise tõstmise mõju hõivele.
Miinimumpalga tõus võib vähendada madalapalgaliste töötajate stiimuleid liikuda teise
regiooni tööle. Madalad palgad suurendavad tööjõu liikuvust madalama palgaga riikidest
kõrgema palgaga riikidesse, eriti madalapalgaliste töötajate ja noorte seas. Piisavad
miinimumpalgad võivad neid trende muuta. Suureneda võib muude võlaõiguslike lepingute kui
töölepingute (ebaõige) kasutus, kuivõrd sellistes töösuhetes ei kohaldu miinimumpalga nõue,
mis vähendaks töötajate kaitset ning seaks nad valiku ette, kas nõustuda või pöörduda õiguste
kaitseks töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Miinimumpalka teenivatele leibkondadele tähendab miinimumpalga tõus suuremat sissetulekut
ning aitab kaasa vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele. Kui Eesti miinimumpalk
tõuseks alates 2022. aastast 9,2% aastas, siis alates 2023. aastast oleks miinimumpalk
eeldatavalt kõrgem kui suhtelise vaesuse piir (miinimumpalk oleks 696 eurot ja suhtelise
vaesuse piir 685 eurot). Rahandusministeerium on miinimumpalga tõusuks aastatel 2022-2024
prognoosinud keskmiselt 3,7% aastas. Sellisel juhul ei ületa ka 2024. aastal miinimumpalk
prognoositud suhtelise vaesuse piiri (miinimumpalk oleks 651 eurot ning suhtelise vaesuse piir
711 eurot).
Komisjon märgib eelnõu seletuskirjas ja mõjuhinnangu dokumendis, et kuna naised
moodustavad suurema osa miinimumpalga teenijatest, mõjutab miinimumpalga piisavus ka
soolist palgalõhet. Eesti puhul olid Statistikaameti andmetel 2019. aastal siiski täpselt
19
miinimumpalka (540 euri) saanud isikutest 53% mehed ja 47% naised. Kui miinimumpalk
oleks samal aastal ehk 2019. aastal olnud 60% mediaanpalgast, oleks Eesti tööjõu-uuringu
andmetel miinimumpalk olnud 686 eurot ning täistööajaga töölepinguga töötajatest, kes said
palka kuni 686 eurot, moodustasid 63,4% naised.
Seega võiks miinimumpalga kasvul direktiivis viidatud võrdlusväärtusteni olla positiivne mõju
nii suhtelise vaesuse vähendamisele, kui ka soolisele palgalõhele. Teisalt kui arvestada, et järsul
miinimumpalga kasvul oleks tõenäoliselt negatiivne mõju ka madalapalgaliste tööhõivele, siis
võiks see mõjutada negatiivselt nii vaesusnäitajaid, kui ka naiste tööhõivet.
Majanduslik mõju
Mõju tööandjatele. Ebapiisav miinimumpalk võib muuta madalapalgalistele töökohtadele
töötajate palkamise keeruliseks, kuna töötamise stiimulid on potentsiaalsete töötajate jaoks liiga
väiksed. See suurendab ka tööjõu voolavust. Kuna suurema osa miinimumpalga saajatest
palkavad väikeettevõtted, on nemad enam mõjutatud. Ettearvamatud arengud miinimumpalga
muutmises võivad ettevõtteid ning majandust negatiivselt mõjutada. Kui ei ole piisavalt selget
raamistikku seadusjärgse miinimumpalga kehtestamiseks, võib see majanduskeskkonda
halvasti mõjutada pikas perspektiivis (sh investeeringud, tootlikkus, kasv).
Miinimumpalga piisavuse tagamise raamistik panustab paremasse ärikeskkonda, vähendab
ebakindlust ettevõtete jaoks nende tulevaste kulude osas tööjõule ja töötajatele nende tulevase
sissetuleku osas.
Miinimumpalga piisavuse tagamine toob kaasa suuremad tööjõukulud ettevõtete jaoks,
kõrgemad hinnad ning vähenenud kasumi. Viimased kaks sõltuvad sellest, kas ettevõtted
suunavad suurenenud kulud edasi tarbijale läbi hinnatõusu või vähendavad kulusid muus
valdkonnas või suurendavad tööjõu tootlikkust. Seega on tööandjate jaoks oluline kriteerium
miinimumpalga tõusuks tootlikkuse kasv.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Üldisemas, majanduspoliitilises vaates peavad mitmed riigid edaspidi koostoimes arvestama
ühelt poolt riigiraportis esile toodud märkusega palkade liiga kiire kasvu kohta võrreldes
tootlikkuse kasvuga59 ja teisalt juhinduma kriteeriumitest, mis on direktiivi eelnõus ette nähtud
miinimumpalga piisavuse suurendamiseks, sh tööviljakuse areng.
Miinimumpalga kasv toob kaasa ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste
tõusu, kuid ka näiteks lasteaiatasude tõusu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud
miinimumpalgaga. Direktiivi eelnõu mõju ei ole võimalik täpselt hinnata. Lähtuvalt kohaliku
omavalitsuse autonoomia põhimõttest on kohalikud omavalitsused oma tegevuses iseseisvad
ning nende pakutavate hüvitiste ning toetuste maht on erinev.
Miinimumpalgatõus toob Eestis kaasa alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu avalikus
sektoris.
Miinimumpalga tõus toob kaasa olulised kulud riigisektorile, kuna Eestis on miinimumpalk
seotud mitmete toetuste ja hüvitistega (nt vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu, hoolduspuhkuse
tasu).
59
2020. a riigiraportid on saadaval https://ec.europa.eu/info/publications/2020-european-semester-country-
reports_en. 2020. aasta aruanne Eesti kohta (SWD(2020) 505 final, lk 3) rõhutab, et palgad on mitu aastat järjest
kasvanud tööviljakusest kiiremini, mis pärsib kulupõhist konkurentsivõimet. Riigipõhist soovitust Eestile
palkadega seoses siiski 2020. ja 2021. aastaks esitatud ei ole (COM(2020) 506 final).
20
Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstakse inimestele pensione, toetusi ja hüvitisi, mis on
mõjutatud miinimumpalgast.
Miinimumpalga kasvuga kaasnevad suuremad tööjõukulud toovad kaasa suurema
sotsiaalmaksu (sh pensionikindlustusmakse) laekumise. Lisaks mõjutavad pensionikindlustuse
rahastamist ka sotsiaalmaksu miinimumkohustus, mis on võrdne eelmisel aastal kehtinud
miinimumpalgaga.
Miinimumpalga tõusmise korral suurenevad minimaalne vanemahüvitis, sealhulgas isa- ja ema
vanemahüvitise suurus tulevikus. Hinnanguliselt suurenevad vanemapuhkuse skeemi kulud
võrreldes RAM miinimumpalga prognoosi stsenaariumiga 2022. aastal 1,5 mln eurot, 2023.
aastal 3,1 mln eurot ja 2024. aastal 5,1 mln eurot. Samuti mõjutab see hoolduspuhkuse ja
lapsepuhkuse tasu maksmist, mille päevamäär arvutatakse jooksva aasta töötasu alammäära
alusel.
Muutused miinimumpalgas mõjutavad ka Haigekassa kulusid ja tulusid. Suuremad
tööjõukulud toovad kaasa suurema sotsiaalmaksu (sh ravikindlususmakse) laekumise, mis
mõjutab omakorda ravikindlustuse rahastamist. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus on võrdne
eelmise aasta miinimumpalgaga.
Töötukassa kulud ja tulud suurenevad seoses tööjõukulude kasvuga, mis toob kaasa ka
suurema töötuskindlustusmakse laekumise. Miinimumpalgaga on seotud töötuskindlustuse
miinimummäär, töötutoetus, palgatoetus, piirkondlik töökoha loomise toetus ja tööpraktika
juhendamisel juhendamistasu päevamäär. Samuti tasub Töötukassa sotsiaalmaksu
registreeritud töötu eest eelmise aasta töötasu alammääralt ning hüvitab tööandjale töötava
vähenenud töövõimega inimese eest sotsiaalmaksu eelmise aasta miinimumpalgalt.
VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED
Seisukohtade kujundamisel on arvesse võetud Eesti EL poliitika 2020-202160 raamseisukohti.
1.1. Toetame igale töötajale piisava miinimumpalga tagamist. Leiame, et direktiiv
ei tohi riivata sotsiaalpartnerite autonoomiat ega liikmesriikide pädevusi
miinimumpalga kehtestamisel.
Põhjendus: EL sotsiaalõiguste samba põhimõttena on riigid juba ühiselt kokku leppinud
väärtustes, mille kohaselt peavad miinimumpalgad olema õiglased ja tagama inimväärse
elatustaseme, võttes arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi. Igal töötajal on õigus
õiglastele töötingimustele.
1.2. Määratlemisel, kas tegemist on riigiga, kus miinimumpalk on kehtestatud
õigusakti või kollektiivlepinguga, peab lähtuma sellest, kes on miinimumpalga
suuruse üle otsustaja(d). Leiame, et Eesti kuulub riikide hulka, kus
miinimumpalk kujundatakse kollektiivlepinguga.
60
Saadaval https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related-files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-
2021.pdf.
21
Põhjendus: Direktiivi eelnõu näeb liikmesriikidele ette erinevad kohustused sõltuvalt sellest,
kas riigis kujuneb miinimumpalk õigusakti- või kollektiivlepingupõhiselt. Arvestades, et nii
direktiivi ülevõtmine kui hilisem rakendamine sõltub olulisel määral miinimumpalga
kujunemise süsteemi määratlusest, on oluline lisada direktiivi eelnõusse selgitav täpsustus
miinimumpalga süsteemi olemuse tõlgendamise kohta.
Komisjon on direktiivi eelnõu mõjuhinnangus määratlenud Eesti seadusjärgse
miinimumpalgaga riigina. Samas on komisjon EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töörupis
tõdenud, et Eesti kuulub siiski kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riikide hulka,
märkides, et tõlgendamisel tuleb lähtuda sellest, kes on olnud miinimumpalga suuruse üle
otsustaja, mis on olnud miinimumpalga suuruse esmaseks lähteallikaks.
Kehtiva praktika kohaselt lepivad Eestis miinimumpalga kokku Eesti Tööandjate Keskliit ja
Eesti Ametiühingute Keskliit. Lähtudes sotsiaalpartnerite kollektiivlepingust, kehtestab
Vabariigi Valitsus töötasu alammäära TLS § 29 lõike 5 alusel ka määrusena. Kuna
sotsiaalpartnerite kokkulepe on üleriigiliselt laiendatud kollektiivleping, kehtib see kõigile Eesti
Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele sõltumata Vabariigi Valitsuse määrusest.
Seega on määrus miinimumpalga kehtimise mõttes seotud pigem riigi makstavate hüvitiste ja
muude tasudega, mis on seatud sõltuvusse töötasu alammäärast. Seega tuleb Eesti direktiivi
ülevõtmisel lugeda riikide hulka, kus miinimumpalk kujundatakse üksnes kollektiivlepinguga.
Kui Eesti loetakse kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riikide hulka, ei tule
siseriiklikusse õigusesse üle võtta miinimumpalga piisavuse nõudeid. Samuti ei kaasne
kohustust luua pädevatele asutustele nõuandev organ seadusjärgse miinimumpalgaga seotud
küsimustes ega muid direktiivi eelnõu 2. peatükis ette nähtud kohustusi. Miinimumpalga
piisavust ja selle arenguid hinnatakse sellisel juhul iga aasta Euroopa poolaasta menetluse, sh
riigipõhiste soovituste raames.
1.3. Nõustume vajadusega edendada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada
kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle. Samas leiame, et direktiivi eelnõus ette
nähtud meetmed toetada kollektiivläbirääkimisi, sealhulgas kehtestada raamistik
ning töötada välja tegevuskava kollektiivläbirääkimiste toetamiseks, lähevad
kaugemale eelnõu eesmärgist tagada piisav miinimumpalk ega arvesta
liikmesriikide eripäradega. Samuti võib nimetatud meetmete rakendamine
sekkuda ebamõistlikult sotsiaalpartnerite autonoomiasse. Seetõttu soovib Eesti
kollektiivläbirääkimiste katvuse suurendamiseks ette nähtud meetmete direktiivi
eelnõust väljajätmist või soovituslikuna kehtestamist. Kui läbirääkimiste käigus ei
ole võimalik antud meetmeid direktiivi eelnõust välja jätta, saame meetmeid
toetada, kui need on paindlikud ja toetavad sotsiaalpartnerite ühishuvidega
arvestamist.
Põhjendus: Komisjon lähtub kollektiivläbirääkimise edendamist puudutavate ettepanekute
juures eeldusest, et kõrge kaetus kollektiivlepingutega tähendab enamasti ka kõrgemaid
miinimumpalkasid ja vähem madalapalgalisi töötajaid. Selleks on direktiivi eelnõus ette nähtud,
et lisaks üldisele sotsiaalpartnerite toetamisele tuleb kollektiivläbirääkimiste edendamiseks luua
õigusraamistik ja välja töötada tegevuskava, kui kollektiivläbirääkimistega on kaetud alla 70%
töötajatest. Tuleb siiski märkida, et kõrge kollektiivläbirääkimistega kaetuse arv ei taga ega ole
alati eeltingimusteks kõrgele miinimumpalgale. Näiteks Horvaatia puhul on
22
kollektiivlepingutega kaetus alla 50%, samas miinimumpalk moodustab 56%
brutomediaanpalgast ja 55% keskmisest brutopalgast. Teisalt Eestis, kus sotsiaalpartnerite
üleriigiliselt laiendatud kollektiivleping hõlmab kõik töölepinguga töötajad ja
kollektiivläbirääkimistega kaetus on seega väga kõrge, on üks madalamaid miinimumpalkasid
ELis. Lisaks ei sisalda paljud kollektiivlepingud miinimumpalga ega muude palgatingimuste
sätteid, samas võivad aga hõlmata suurt töötajate hulka. Seega ei saa meetmete valikul õigeks
pidada lähtekohta, et kollektiivläbirääkimised on piisava miinimumpalga saavutamise
eeltingimus või tagatis. Direktiivi eelnõu mõjuhinnangus ei ole piisavalt põhjendatud seose
olemasolu kollektiivläbirääkimiste kaetuse ja piisava miinimumpalga vahel.
Direktiivi eelnõu sõnastusest ei selgu, kas kollektiivläbirääkimiste 70%-lise kaetuse
saavutamine on vaid lävend täiendavate meetmete võtmiseks või mitte. Direktiivi eelnõu
mõjuhinnangus on näitajat nimetatud eesmärgiks, mis lisaks põhjendatusele tekitab küsimusi
sedavõrd ulatusliku kollektiivläbirääkimiste kaetuse saavutamise perspektiivikuse kohta,
vaadates paljude liikmesriikide näitajaid. Kui mitte arvestada sotsiaalpartnerite üleriigilist
kollektiivlepingut, on Eestis kollektiivlepingutega kaetus ligi 19%.
Detailne kollektiivläbirääkimiste toetamise viisi ette kirjutamine direktiivi eelnõus, sealhulgas
läbi kohustuse luua õigusraamistik ja tegevuskava, ei ole põhjendatud ega arvesta liikmesriikide
eripäradega ning võib kaasa tuua liiga jõulise riigi osaluse sotsiaaldialoogis.
Kollektiivläbirääkimiste pidamine on õigus, mitte kohustus. Tööelu-uuringu andmetel eelistas
2015.a vaid 5% töötajatest pidada töötasu läbirääkimisi ametiühingu abil ning
kollektiivlepinguga tööandjatest pidas kollektiivläbirääkimisi oluliseks vaid 16% (2009.a veel
22%). Seega on Eestis nii töötajate kui tööandjate valmisolek kollektiivselt töötasu üle
läbirääkimisi pidada madal. Võib eeldada, et praeguses majanduslikult keerulises olukorras on
tööandjatel veelgi madalam motivatsioon sõlmida kollektiivlepinguid ja võtta täiendavaid
kohustusi.
1.4. Toetame lähenemist, mille kohaselt riigid, kus miinimumpalk kehtestatakse
õigusaktiga, saavad miinimumpalga kujundamisel lisaks eelnõus ette nähtud
kohustuslikele elementidele täiendavalt määratleda kriteeriume, mis arvestavad
liikmesriigi eripärade ja vajadustega.
Põhjendus: seadusjärgse miinimumpalgaga liikmesriigid peavad direktiivi eelnõu järgi tagama,
et miinimumpalga kujundamisel ja ajakohastamisel juhindutakse vähemalt järgmistest
elementidest: 1) seadusjärgse miinimumpalga ostujõud, võttes arvesse elukallidust ning makse
ja sotsiaaltoetusi; 2) brutopalkade üldine tase ja nende jaotus; 3) brutopalkade kasvumäär; 4)
tööviljakuse areng.
Kuna ei ole sätestatud detailselt, kuidas kohustuslikke kriteeriumeid arvesse tuleb võtta ning
liikmesriigil on võimalik lisaks määratleda omal valikul täiendavaid kriteeriumeid (nt
majanduskasv), annab seadusjärgse miinimumpalgaga riikidele piisava paindlikkuse. Eesti
Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu miinimumpalga läbirääkimiste
raamistikus on ette nähtud ka kriteerium, et töötasu alammäära ei tõsteta kiiremini, kui
kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv.
1.5. Miinimumpalga piisavuse hindamisel aluseks olevad võrdlusväärtused peavad
olema soovituslikud. Juhul kui võrdlusväärtused on siiski kohustuslikud, peab
ajaraam nendeni jõudmiseks olema paindlik, arvestades muuhulgas COVID-19
kriisi mõju ettevõtetele.
23
Põhjendus: Eestis oli OECD andmebaasi järgi 2019.a alampalga suhe mediaanpalka 43% ja
keskmisesse palka 37%. Kui referentsväärtused on kohustuslikud, siis tuleks liikmesriikidel
kahe aastaga (periood, mis on märgitud direktiivi ülevõtmiseks) kehtestada töötasu alammäär,
mis oleks 50% keskmisest palgast või 60% mediaanpalgast. See mõjutaks oluliselt Eesti
fiskaalpoliitikat ning omaks negatiivset mõju ennekõike madalapalgaliste tööhõivele. Seega
võiks liiga järsul kriteeriumide kasutuselevõtul olla mõju, mis läheks vastuollu direktiivi
eesmärgiga. Seetõttu peame oluliseks, et direktiivis toodud võrdlusväärtused oleksid
kehtestatud soovituslike eesmärkidena. Kui võrdlusväärtused kehtestatakse siiski
kohustuslikena, peab vajaliku tasemeni jõudmiseks määratud aeg olema pikem kui direktiivi
üle võtmiseks ette nähtud kaks aastat.
1.6. Toetame seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes nõuandva organi
loomist soovituslikuna või piisavalt paindlikuna, mis võimaldab riigi eripärasid
arvesse võtta.
Põhjendus: Kohustus luua nõuandev organ on liiga detailne ega jäta liikmesriikidele piisavat
otsustusvabadust ega võimalust arvestada olemasoleva süsteemi olemusega. Kui Eesti loetaks
seadusjärgse miinimumpalgaga riikide hulka, siis meie süsteemi direktiivi eelnõus ette nähtud
nõue ei sobituks, arvestades meie miinimumpalga kujunemise eripära. Eestis lepitakse töötasu
alammäär igaaastaselt kokku tööandjate ja ametiühingute keskliitude poolt ning seega on tegu
hästitoimiva protsessiga sotsiaalpartnerite poolt. Selline miinimumpalga kokkuleppe protsess
on toiminud juba 1994. aastast ning Vabariigi Valitsus on alati aktsepteerinud keskliitude
kokkulepet.
Peame direktiivi eelnõus ette nähtud kohustust luua nõuandev organ pädevate asutuste
nõustamiseks seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes ettekirjutavaks, liiati et
eelnõus ei ole välja toodud nõuandva organi sisulist funktsiooni. Samuti tuleb silmas pidada, et
riigi poolt kokkupandud nõuandva organi osalus vähendaks potentsiaalselt sotsiaalpartnerite
kahepoolse kokkuleppe autonoomsust.
1.7. Toetame algatust töötada välja tõhusad andmekogumisvahendid, et jälgida
miinimumpalkade katvust ja piisavust. Samas leiame, et andmete kogumine ei
tohiks tekitada ebamõistlikku koormust ega olla ebaproportsionaalne saavutatava
eesmärgiga.
Põhjendus: Direktiivi eelnõus on palutud esitada statistikat suure detailsusastmega, mis on
riiklike andmekogude võimekust arvestades keeruline ja ebaproportsionaalne (andmed soo,
vanuse, puude, ettevõtte suuruse, sektori kaupa; lisaks statistika miinimumpalga erisuste ja
mahaarvamiste kohta). Samuti on direktiivi eelnõus nimetatud indikaatorid üldsõnalised.
Seetõttu on vajalikud täiendavad suunised, et andmete kogumine oleks võimalikult üheselt
mõistetav kõikidele liikmesriikidele. Erinevate liikmesriikide andmeallikate sarnasus on
äärmiselt oluline ka võrreldavuse eesmärgil.
1.8. Leiame, et direktiiv ei peaks detailselt reguleerima, kuidas liikmesriikides
järelevalvet tehakse. Eelistame, et kontrolle ja täitevasutuste tegevust oleks
võimalik liikmesriigil korraldada vastavalt oma eripäradele, näiteks võttes arvesse
riigi infosüsteemide võimalusi.
24
Põhjendus: Seletuskirja artikkel 8 juures on ära toodud Tööinspektsiooni ja Eesti Maksu- ja
Tolliameti järelevalve tegevused töösuhete nõuete täitmise, sealhulgas ka vähemalt
miinimupalga ulatuses töötasu maksmise üle. Mõlemad järelvalvet teostavad asutused on
täiendanud pidevalt ettevõtete teavitamisteenuseid ja järelvalve teostamise viise, millega
jälgida töösuhete nõuete täitmist. Samuti on Tööinspektsioon ja Eesti Maksu- ja Tolliamet
pidevalt tõhustanud järelevalvet.
ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE
Direktiivi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile,
Tööinspektsioonile, võrdõigusvoliniku kantseleile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti
Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenistujate Ametiliitude
Keskorganisatsioonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile,
Teenusmajanduse Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Pangale, Arstide Liidule,
Eesti Õdede Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule ja Eesti Noorteühenduste Liidule.
Oma arvamuse esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium,
Tööinspektsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Õdede Liit ja Eesti
Pank.
Info arvamuse saamise ja ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud käesolevale
seletuskirjale.
Seisukohad on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga.
25
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
17. detsember 2020. a nr
Päevakorra punkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu algatuse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus, eelnõu suhtes
1. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus, eelnõu suhtes:
1.1 Toetame igale töötajale piisava miinimumpalga tagamist. Leiame, et direktiiv ei tohi
riivata sotsiaalpartnerite autonoomiat ega liikmesriikide pädevusi miinimumpalga
kehtestamisel.
1.2 Määratlemisel, kas tegemist on riigiga, kus miinimumpalk on kehtestatud õigusakti
või kollektiivlepinguga, peab lähtuma sellest, kes on miinimumpalga suuruse üle
otsustaja(d). Leiame, et Eesti kuulub riikide hulka, kus miinimumpalk kujundatakse
kollektiivlepinguga.
1.3 Nõustume vajadusega edendada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada
kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle. Samas leiame, et direktiivi eelnõus ette
nähtud meetmed toetada kollektiivläbirääkimisi, sealhulgas kehtestada raamistik
ning töötada välja tegevuskava kollektiivläbirääkimiste toetamiseks, lähevad
kaugemale eelnõu eesmärgist tagada piisav miinimumpalk ega arvesta
liikmesriikide eripäradega. Samuti võib nimetatud meetmete rakendamine sekkuda
ebamõistlikult sotsiaalpartnerite autonoomiasse. Seetõttu soovib Eesti
kollektiivläbirääkimiste katvuse suurendamiseks ette nähtud meetmete direktiivi
eelnõust väljajätmist või soovituslikuna kehtestamist. Kui läbirääkimiste käigus ei
ole võimalik antud meetmeid direktiivi eelnõust välja jätta, saame meetmeid
toetada, kui need on paindlikud ja toetavad sotsiaalpartnerite ühishuvidega
arvestamist.
1.4 Toetame lähenemist, mille kohaselt riigid, kus miinimumpalk kehtestatakse
õigusaktiga, saavad miinimumpalga kujundamisel lisaks eelnõus ette nähtud
kohustuslikele elementidele täiendavalt määratleda kriteeriume, mis arvestavad
liikmesriigi eripärade ja vajadustega.
1.5 Miinimumpalga piisavuse hindamisel aluseks olevad võrdlusväärtused peavad
olema soovituslikud. Juhul kui võrdlusväärtused on siiski kohustuslikud, peab
ajaraam nendeni jõudmiseks olema paindlik, arvestades muuhulgas COVID-19
kriisi mõju ettevõtetele.
1.6 Toetame seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes nõuandva organi
loomist soovituslikuna või piisavalt paindlikuna, mis võimaldab riigi eripärasid
arvesse võtta.
1.7 Toetame algatust töötada välja tõhusad andmekogumisvahendid, et jälgida
miinimumpalkade katvust ja piisavust. Samas leiame, et andmete kogumine ei
tohiks tekitada ebamõistlikku koormust ega olla ebaproportsionaalne saavutatava
eesmärgiga.
1.8 Leiame, et direktiiv ei peaks detailselt reguleerima, kuidas liikmesriikides
järelevalvet tehakse. Eelistame, et kontrolle ja täitevasutuste tegevust oleks võimalik
liikmesriigil korraldada vastavalt oma eripäradele, näiteks võttes arvesse riigi
infosüsteemide võimalusi.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu Riigikogu juhatusele ja Eestist valitud
Euroopa Parlamendi liikmetele ning teha teatavaks Vabariigi Valitsuse seisukohad selle suhtes.
Jüri Ratas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
2