Justiitsministeerium Teie 09.11.2020 nr JUM/20-1379/-
[email protected] 1K, 8-1/6586 /
Meie 12.12.2020 nr 1.2-3/3206-3
Perekonnaseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud justiitsminister
Toetame eelnõu eesmärki, milleks on lapsele makstava elatise lahtisidumine töötasu
alammäärast ja elatise regulatsiooni paindlikumaks muutmine.
Kooskõlastame eelnõu järgnevate märkustega.
Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et alaealisele lapsele elatise määramisel tuleb arvesse
võtta viit erinevat asjaolu. Toome järgnevalt välja märkused iga asjaolu osas:
Elatise baassumma
Elatise määramisel võetakse aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus, milleks
on 181 eurot ning mida korrigeeritakse iga-aastaselt tasumise perioodile eelneva
kalendriaasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Olete seletuskirjas (lk 4) välja toonud, et
eelnõu ei seo elatise suurust laste vanusega. Selle asemel võeti eelnõus kasutusele eri
vanusegruppide keskmist ülalpidamiskulu kajastav baassumma. Varasemalt väljatöötamise
kavatsuses välja pakutud lahendus nägi ette, et lapse vanuse kasvades suureneb ka elatis.
See aga ei läinud kokku RAKE uuringuga, mis ütles, et lapsele tehtavad kulud on kõige
suuremad lapse sünni järel, vähenevad siis orienteeruvalt lapse 8–10 eluaastani ja hakkavad
seejärel taas tõusma. Sarnasele järeldusele jõuti ka lapse vajaduspõhise miinimumelatise
uuringus, mille kohaselt langevad kulud kuni lapse teismeeani (12–13 a) ja hakkavad siis
jälle tõusma. Toetame eelnõus pakutud uut lahendust võtta kasutusele elatise baassumma,
mis kajastab vanusegruppide keskmist ülalpidamiskulu, kuivõrd see vastab paremini lapse
tegelikele vajadustele.
Elatise baassumma on aluseks ka maksekäsu kiirmenetluses nõutava elatise ülempiiri
määramisel (1,5-kordne määr). Palume seletuskirja mõjude analüüsi täiendada andmetega,
kui paljudel juhtudel nõutakse maksekäsu kiirmenetluses miinimumelatisest suuremat elatist.
Kui võtta arvesse eelnõus välja toodud elatise baassumma, milleks 2020.a on 181 eurot, siis
oleks maksekäsu kiirmenetluse kaudu võimalik nõuda elatist 271 euro ulatuses. 2020.a on
kehtiva regulatsiooni kohaselt miinimumelatis 292 eurot ühe lapse kohta. Jättes maksekäsu
kiirmenetluse puhul ülempiiriks elatise 1,5 kordse määra, võib kaasneda, et nõutav elatis ei
jää mitte uue elatise baassumma (181 eurot) piiresse, vaid minnakse nõudma võimalikku
1
kõrgemat määra, mis on peaaegu võrdne praegu kehtiva miinimumelatise summaga. Kui
teine vanem nõutava elatise summaga ei nõustu, jätkub vaidlus hagimenetluses, mis võib
omakorda kaasa tuua kohtute koormuse kasvu. Ka praegu kehtiva regulatsiooni puhul on
maksekäsu kiirmenetluses nõutava elatise ülempiiriks 1,5-kordne miinimumelatise määr.
Samas ei ole eelnõu seletuskirjas välja toodud, kui palju on neid olukordi, kus maksekäsu
kiirmenetluse kaudu soovitakse miinimumelatisest suuremat summat ja kui paljud nendest
menetlusest jätkuvad hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse eesmärk peaks olema kiire
lahenduse saamine, mistõttu palume kaaluda, kas senise 1,5-kordse ülempiiri alles jätmine
on mõistlik ja täidab oma eesmärki.
Kohustatud vanema sissetulek
Seletuskirja kohaselt on lapse vajaduste kõrval kohustatud vanema sissetuleku arvestamine
elatise summa kindlaksmääramisel oluline, kuna just lapse vanemate käsutuses olevad
varalised vahendid kujundavad tema elulaadi ning lapse elustandard peaks olema kooskõlas
tema vanemate elustandardiga. Eelnõu näeb ette, et üldjuhul lisatakse PKS § 101 lõikes 3
sätestatud elatise baassummale 3% elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta Eesti
keskmisest brutokuupalgast. Seda protsenti on võimalik suurendada või vähendada vastavalt
kohustatud vanema sissetulekule. Sissetulekut on võimalik arvesse võtta juhul, kui elatise üle
vaieldakse hagimenetluses, st eelnõus sätestatud keskmisest brutokuupalgast 3% ei liideta
elatise suurusele juurde mõne automatiseeritud protsessi kaudu, seda ei arvestata ka
maksekäsu kiirmenetluses. Leiame, et seetõttu tuleks iga juhtumi puhul vaadata kohustatud
isiku sissetulekut eraldi.
Eelnõu seletuskirja kohaselt (lk 5) võiks elatis kahe lapse peale moodustada 32-33%
kohustatud vanema netosissetulekust. Ühe lapse puhul peaks aga see protsent olema veidi
kõrgem. Elatise baassummale lisatav 3% Eesti keskmisest brutokuupalgast annabki kokku
võrreldava suurusjärgu. Näitena on toodud, et 2019. aasta keskmine brutokuupalk oli 1407
eurot, millest 3% on ümardatult 42 eurot. Kui see summa liita eelpool kirjeldatud elatise
baassummale (181 eurot), on elatise summa kokku 223 eurot (peretoetusi ja jagatud
elukohta arvestamata). Võrdluseks, 16% keskmisest brutokuupalgast aastal 2019 oli
ümardatult 225 eurot. Kui aga võtta aluseks, et keskmise brutokuupalga puhul on
netokuupalk ca 1162 eurot, siis moodustab ühe lapse elatis (peretoetusi ja jagatud elukohta
maha arvamata) ca 19% netokuupalgast. Kuna iga järgneva lapse puhul vähendatakse
elatise summat mastaabisäästu võrra 30%, oleks näiteks kahe lapse elatise summa kokku
(peretoetusi ja jagatud elukoha kulusid maha arvamata) 223 + 156 = 379 eurot kuus, mis
moodustaks siin näidisena kasutatud netosummast ümardatult 33%.
Eelnõus sätestatud 3% toimib selle näite pinnal vaid juhul, kui kohustatud vanem teenib Eesti
keskmist brutopalka. Eelnõu kohaselt (PKS § 101 lg 4) võib elatise baassummale lisanduvat
summat vastavalt suurendada või vähendada, kui kohustatud isiku sissetulek erineb oluliselt
keskmisest brutokuupalgast. Eelnõust ei selgu, millist baassummale lisatavat protsenti peaks
kohus rakendama nende isikute puhul, kelle sissetulek on keskmisest brutokuupalgast
oluliselt väiksem või suurem. Palume selgitada, kas nende puhul peaks kehtima sama
loogika, et kahe lapse puhul peaks elatis moodustama 32-33% vanema sissetulekust.
Elatist saavate laste arv samas peres
Arvestades uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ tulemusi, ei ole
arusaadav ja õigustatud, miks on alates teisest lapsest elatise summa 30% väiksem kui
esimese lapse elatise summa. Uuringus on esitatud kaks mastaabisäästu efekti arvestamisel
põhinevat lähenemist: võrdlevanalüüsipõhiselt või standardeelarvepõhiselt ja
tarbimiskaaludega (lk 48-52). Uuringu võrdlevanalüüsi tulemus näitas, et teise lapse
ülalpidamiskulu on 75% esimese lapse ülalpidamiskulust ja kolmanda lapse kulu on 84%
esimese lapse kulust (lk 49).
2
Uuringu autorid aga soovitavad mastaabisäästu hinnata hoopis standardeelarvepõhiselt ja
tarbimiskaaludega (lk 50). Selle meetodi põhiselt on läbi tehtud ka arvutus ning
miinimumelatis esimesele lapsele oleks 170 eurot kuus ning teisele lapsele 144 eurot kuus,
ehk teise lapse kulu oleks 85% esimese lapse kulust. Seejuures on kasutatud kaale 1:0,7:0,7
ehk esimene laps on kaaluga 1 ning teine ja kolmas laps (ja järgnevad) on kaaluga 0,7, kuid
neid kaale on arvestatud ainult jagatavate kulude puhul (eluase, transport, riided, jalanõud),
mitte lapse kõigi kulude puhul. Praegusel juhul tundub, et Justiitsiministeerium arvestab
koefitsienti 0,7 ka lapse individuaalsete kulude puhul, mille puhul mastaabiefekt ei kehti.
Lisaks on uuring välja toonud mastaabisäästu efekti kordaja ka lapse vanusegruppide
põhiselt (tabel 12 lk 51) ning see kordaja pole kunagi väiksem kui 0,79, ulatudes 0,88-ni 13-
17-aastaste laste puhul. Vanusegruppide keskmine kordaja on 0,84.
Lisaks lk 51 märgivad uuringu autorid, et: „On tõenäoline, et kui laste vanusevahe on väga
suur (nt vähemalt 5 aastat), siis enamike kuluartiklite puhul olulist mastaabisäästu enam ei
teki“. Mastaabiefekt ei kehti (või on väiksem) ka mitmike puhul, sest korraga on vaja soetada
mitu komplekti kaupu-teenuseid.
Mastaabiefekti ülehindamine on väga ohtlik just nende ühe vanemaga perede majanduslikule
toimetulekule, kus kasvab rohkem kui üks laps, sest ebaadekvaatne mastaabisäästu efekti
kordaja alahindab teise ja järgneva lapse kulutusi ning võib kasvatada nende ühe vanemaga
perede vaesusriski.
Eeltoodut arvestades on Sotsiaalministeerium seisukohal, et mastaabisäästu efekti kordaja
peaks tuginema uuringule ning lähtuma tabelis 12 esitatud tulemustest või olema
vanusrühmade keskmine ehk 0,84.
Peretoetuste arvestamine
Eelnõu kohaselt võetakse elatise summa kindlaksmääramisel arvesse lapsetoetust ja
lasterikka pere toetust. Kui toetusi makstakse elatist taotlevale poolele, arvatakse toetuse
osa elatise summast maha. Kui toetusi makstakse elatist maksvale poolele, arvatakse see
vastavalt elatise summale juurde. Lapsetoetuse arvestamisega probleeme ei teki:
lapsetoetus jagatakse kaheks ja vastavalt sellele, kummale vanemale toetust makstakse,
arvutatakse see kas elatise summast maha või arvestatakse summale juurde. Küsimus tekib
lasterikka pere toetuse arvestamisega. Seletuskirjas on märgitud (lk 7), et: „selleks, et saada
ühe lapse kohta mahaarvatav summa, tuleks liita kokku kõik last kasvatava vanema
saadavad lapsetoetused ja lasterikka pere toetus ning jagada saadud summa laste arvuga
ning seejärel kahega. Seletuskirjas on toodud näide (lk 7), et kui peres kasvab kolm last,
kellest ühele nõutakse elatist, tuleks maha arvatavaks summaks ümardatult (60 + 60 + 100 +
300) / 3 = 173 eurot, millest ühe vanema osa oleks pool ehk ümardatult 87 eurot kuus.“
Selle näite puhul on kohustatud vanemal üks laps, kelle eest ta peab elatist maksma, samas
kuna teisel vanemal on veel kaks last teise partneriga, võidab sellest kohustatud vanem, st
tema makstava elatise summa väheneb. Juhul, kui teisel vanemal rohkem lapsi poleks,
tuleks pooleks jagada vaid lapsetoetuse summa, mis tähendab, et kohustatud vanema
elatisest lahutataks maha 30 eurot kuus. Näeme, et lasterikka pere toetust saab sellisel moel
maha arvestada vaid juhul, kui kohustatud isik peaks elatist maksma kõigile kolmele lapsele,
mitte ainult tema lapsele, kes kasvab elatist nõudva vanema peres. Teisisõnu tuleks
lasterikka pere toetust elatise summa määramisel arvesse võtta vaid juhul, kui elatise taotlus
puudutab konkreetse vanema puhul vähemalt kolme ühist lapsetoetust saavat last. Muudel
juhtudel tuleks maha arvestada vaid lapsetoetus.
Palume eelnõu ja seletuskirja vastavas osas täiendada.
3
Lapse jagatud elukoht
Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse, kui suurel määral osaleb kumbki
vanem vahetult lapse kasvatamises. Kui laps elab koos kohustatud vanemaga aasta
lõikes keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat ühe
protsendi võrra tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud elatise baassummast iga kohustatud
vanemaga koos veedetava ööpäeva kohta. Seletuskirjas on märgitud, et kui elatise üle
vaieldakse kohtus, tuleb vanematel kohtus kinnitada, kui palju aega laps kummagi
vanema juures viibib. Kui vanemad seda omavahel kindlaks teha ei suuda, määrab
kohus kindlaks, mitu ööpäeva kuus laps teise vanemaga veedab. Vajaduse korral on
kohtul võimalik kehtestada lapse ja lahus elava vanema suhtluskord.
Toetame üldiselt seda lähenemist, et elatise summa määramisel võetakse arvesse ka
vanema reaalset panust lapse kasvatamisel. Loodetavasti soodustab see ka mõlema
vanema aktiivset osalust lapse elus. Samas soovime juhtida tähelepanu mitmetele
võimalikele riskikohtadele.
Arvestades praegusi vanemate vaidlusi nii elatise maksmise kui suhtluskorra
küsimustes, võib elatise summa otsene sidumine lapse igapäevase kasvatamisega, olla
võimalikuks motivaatoriks suhtluskorra vaidlustele. Võib tekkida oht, et suurema elatise
saamise või väiksema elatise maksmise nimel on vanemad valmis n-ö lõpmatuteks
kohtuvaidlusteks ning menetluse ajad pikenevad.
Samuti tuleb arvestada, et nii konkreetse aasta kui ka pikema aja jooksul võib kohtus
kokku lepitud vanemaga koosviibimise aeg muutuda. Seega soovime eelnõus või
seletuskirjas näha selgitust, millal on õigus või vajadus lahendit uuesti muutma minna.
Juhime tähelepanu ka sellele, et juhul, kui kohus kehtestab suhtluskorra, tehakse seda
enamasti esmalt esialgse õiguskaitse korras, mis tähendab, et mõnda aega kehtib
ajutine olukord. Peame oluliseks välja tuua, et juhul kui elatise summa määratakse
esmase suhtluskorra lahendi põhjal, tuleb põhilahendi saabudes (kui see muudab senist
suhtluskorda) uuesti ka elatise osas kohtusse pöörduda. Selline lahendus koormab
samas nii peresid kui kohtuid.
Kokkuvõttes peame vajalikuks elatise arvutamise kalkulaatori loomist lapsevanematele
ning kokkulepete tegemise võimalusi ka perelepituses, et ennetada ja vähendada
vanemate eskaleerunud (kohtu)vaidlusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Liisa-Lotta Raag 6269 253
[email protected]
Gerly Lootus 6269 328
[email protected]
4