dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 12. detsember 2020
Viit
1.2-3/3206-3
Registreeritud
12. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Gerly Lootus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-33206-3 12.12.2020 Väljaminev kiri.asice233 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 09.11.2020 nr JUM/20-1379/- [email protected] 1K, 8-1/6586 / Meie 12.12.2020 nr 1.2-3/3206-3 Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud justiitsminister Toetame eelnõu eesmärki, milleks on lapsele makstava elatise lahtisidumine töötasu alammäärast ja elatise regulatsiooni paindlikumaks muutmine. Kooskõlastame eelnõu järgnevate märkustega. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et alaealisele lapsele elatise määramisel tuleb arvesse võtta viit erinevat asjaolu. Toome järgnevalt välja märkused iga asjaolu osas: Elatise baassumma Elatise määramisel võetakse aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus, milleks on 181 eurot ning mida korrigeeritakse iga-aastaselt tasumise perioodile eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Olete seletuskirjas (lk 4) välja toonud, et eelnõu ei seo elatise suurust laste vanusega. Selle asemel võeti eelnõus kasutusele eri vanusegruppide keskmist ülalpidamiskulu kajastav baassumma. Varasemalt väljatöötamise kavatsuses välja pakutud lahendus nägi ette, et lapse vanuse kasvades suureneb ka elatis. See aga ei läinud kokku RAKE uuringuga, mis ütles, et lapsele tehtavad kulud on kõige suuremad lapse sünni järel, vähenevad siis orienteeruvalt lapse 8–10 eluaastani ja hakkavad seejärel taas tõusma. Sarnasele järeldusele jõuti ka lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringus, mille kohaselt langevad kulud kuni lapse teismeeani (12–13 a) ja hakkavad siis jälle tõusma. Toetame eelnõus pakutud uut lahendust võtta kasutusele elatise baassumma, mis kajastab vanusegruppide keskmist ülalpidamiskulu, kuivõrd see vastab paremini lapse tegelikele vajadustele. Elatise baassumma on aluseks ka maksekäsu kiirmenetluses nõutava elatise ülempiiri määramisel (1,5-kordne määr). Palume seletuskirja mõjude analüüsi täiendada andmetega, kui paljudel juhtudel nõutakse maksekäsu kiirmenetluses miinimumelatisest suuremat elatist. Kui võtta arvesse eelnõus välja toodud elatise baassumma, milleks 2020.a on 181 eurot, siis oleks maksekäsu kiirmenetluse kaudu võimalik nõuda elatist 271 euro ulatuses. 2020.a on kehtiva regulatsiooni kohaselt miinimumelatis 292 eurot ühe lapse kohta. Jättes maksekäsu kiirmenetluse puhul ülempiiriks elatise 1,5 kordse määra, võib kaasneda, et nõutav elatis ei jää mitte uue elatise baassumma (181 eurot) piiresse, vaid minnakse nõudma võimalikku 1 kõrgemat määra, mis on peaaegu võrdne praegu kehtiva miinimumelatise summaga. Kui teine vanem nõutava elatise summaga ei nõustu, jätkub vaidlus hagimenetluses, mis võib omakorda kaasa tuua kohtute koormuse kasvu. Ka praegu kehtiva regulatsiooni puhul on maksekäsu kiirmenetluses nõutava elatise ülempiiriks 1,5-kordne miinimumelatise määr. Samas ei ole eelnõu seletuskirjas välja toodud, kui palju on neid olukordi, kus maksekäsu kiirmenetluse kaudu soovitakse miinimumelatisest suuremat summat ja kui paljud nendest menetlusest jätkuvad hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse eesmärk peaks olema kiire lahenduse saamine, mistõttu palume kaaluda, kas senise 1,5-kordse ülempiiri alles jätmine on mõistlik ja täidab oma eesmärki. Kohustatud vanema sissetulek Seletuskirja kohaselt on lapse vajaduste kõrval kohustatud vanema sissetuleku arvestamine elatise summa kindlaksmääramisel oluline, kuna just lapse vanemate käsutuses olevad varalised vahendid kujundavad tema elulaadi ning lapse elustandard peaks olema kooskõlas tema vanemate elustandardiga. Eelnõu näeb ette, et üldjuhul lisatakse PKS § 101 lõikes 3 sätestatud elatise baassummale 3% elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Seda protsenti on võimalik suurendada või vähendada vastavalt kohustatud vanema sissetulekule. Sissetulekut on võimalik arvesse võtta juhul, kui elatise üle vaieldakse hagimenetluses, st eelnõus sätestatud keskmisest brutokuupalgast 3% ei liideta elatise suurusele juurde mõne automatiseeritud protsessi kaudu, seda ei arvestata ka maksekäsu kiirmenetluses. Leiame, et seetõttu tuleks iga juhtumi puhul vaadata kohustatud isiku sissetulekut eraldi. Eelnõu seletuskirja kohaselt (lk 5) võiks elatis kahe lapse peale moodustada 32-33% kohustatud vanema netosissetulekust. Ühe lapse puhul peaks aga see protsent olema veidi kõrgem. Elatise baassummale lisatav 3% Eesti keskmisest brutokuupalgast annabki kokku võrreldava suurusjärgu. Näitena on toodud, et 2019. aasta keskmine brutokuupalk oli 1407 eurot, millest 3% on ümardatult 42 eurot. Kui see summa liita eelpool kirjeldatud elatise baassummale (181 eurot), on elatise summa kokku 223 eurot (peretoetusi ja jagatud elukohta arvestamata). Võrdluseks, 16% keskmisest brutokuupalgast aastal 2019 oli ümardatult 225 eurot. Kui aga võtta aluseks, et keskmise brutokuupalga puhul on netokuupalk ca 1162 eurot, siis moodustab ühe lapse elatis (peretoetusi ja jagatud elukohta maha arvamata) ca 19% netokuupalgast. Kuna iga järgneva lapse puhul vähendatakse elatise summat mastaabisäästu võrra 30%, oleks näiteks kahe lapse elatise summa kokku (peretoetusi ja jagatud elukoha kulusid maha arvamata) 223 + 156 = 379 eurot kuus, mis moodustaks siin näidisena kasutatud netosummast ümardatult 33%. Eelnõus sätestatud 3% toimib selle näite pinnal vaid juhul, kui kohustatud vanem teenib Eesti keskmist brutopalka. Eelnõu kohaselt (PKS § 101 lg 4) võib elatise baassummale lisanduvat summat vastavalt suurendada või vähendada, kui kohustatud isiku sissetulek erineb oluliselt keskmisest brutokuupalgast. Eelnõust ei selgu, millist baassummale lisatavat protsenti peaks kohus rakendama nende isikute puhul, kelle sissetulek on keskmisest brutokuupalgast oluliselt väiksem või suurem. Palume selgitada, kas nende puhul peaks kehtima sama loogika, et kahe lapse puhul peaks elatis moodustama 32-33% vanema sissetulekust. Elatist saavate laste arv samas peres Arvestades uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ tulemusi, ei ole arusaadav ja õigustatud, miks on alates teisest lapsest elatise summa 30% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Uuringus on esitatud kaks mastaabisäästu efekti arvestamisel põhinevat lähenemist: võrdlevanalüüsipõhiselt või standardeelarvepõhiselt ja tarbimiskaaludega (lk 48-52). Uuringu võrdlevanalüüsi tulemus näitas, et teise lapse ülalpidamiskulu on 75% esimese lapse ülalpidamiskulust ja kolmanda lapse kulu on 84% esimese lapse kulust (lk 49). 2 Uuringu autorid aga soovitavad mastaabisäästu hinnata hoopis standardeelarvepõhiselt ja tarbimiskaaludega (lk 50). Selle meetodi põhiselt on läbi tehtud ka arvutus ning miinimumelatis esimesele lapsele oleks 170 eurot kuus ning teisele lapsele 144 eurot kuus, ehk teise lapse kulu oleks 85% esimese lapse kulust. Seejuures on kasutatud kaale 1:0,7:0,7 ehk esimene laps on kaaluga 1 ning teine ja kolmas laps (ja järgnevad) on kaaluga 0,7, kuid neid kaale on arvestatud ainult jagatavate kulude puhul (eluase, transport, riided, jalanõud), mitte lapse kõigi kulude puhul. Praegusel juhul tundub, et Justiitsiministeerium arvestab koefitsienti 0,7 ka lapse individuaalsete kulude puhul, mille puhul mastaabiefekt ei kehti. Lisaks on uuring välja toonud mastaabisäästu efekti kordaja ka lapse vanusegruppide põhiselt (tabel 12 lk 51) ning see kordaja pole kunagi väiksem kui 0,79, ulatudes 0,88-ni 13- 17-aastaste laste puhul. Vanusegruppide keskmine kordaja on 0,84. Lisaks lk 51 märgivad uuringu autorid, et: „On tõenäoline, et kui laste vanusevahe on väga suur (nt vähemalt 5 aastat), siis enamike kuluartiklite puhul olulist mastaabisäästu enam ei teki“. Mastaabiefekt ei kehti (või on väiksem) ka mitmike puhul, sest korraga on vaja soetada mitu komplekti kaupu-teenuseid. Mastaabiefekti ülehindamine on väga ohtlik just nende ühe vanemaga perede majanduslikule toimetulekule, kus kasvab rohkem kui üks laps, sest ebaadekvaatne mastaabisäästu efekti kordaja alahindab teise ja järgneva lapse kulutusi ning võib kasvatada nende ühe vanemaga perede vaesusriski. Eeltoodut arvestades on Sotsiaalministeerium seisukohal, et mastaabisäästu efekti kordaja peaks tuginema uuringule ning lähtuma tabelis 12 esitatud tulemustest või olema vanusrühmade keskmine ehk 0,84. Peretoetuste arvestamine Eelnõu kohaselt võetakse elatise summa kindlaksmääramisel arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui toetusi makstakse elatist taotlevale poolele, arvatakse toetuse osa elatise summast maha. Kui toetusi makstakse elatist maksvale poolele, arvatakse see vastavalt elatise summale juurde. Lapsetoetuse arvestamisega probleeme ei teki: lapsetoetus jagatakse kaheks ja vastavalt sellele, kummale vanemale toetust makstakse, arvutatakse see kas elatise summast maha või arvestatakse summale juurde. Küsimus tekib lasterikka pere toetuse arvestamisega. Seletuskirjas on märgitud (lk 7), et: „selleks, et saada ühe lapse kohta mahaarvatav summa, tuleks liita kokku kõik last kasvatava vanema saadavad lapsetoetused ja lasterikka pere toetus ning jagada saadud summa laste arvuga ning seejärel kahega. Seletuskirjas on toodud näide (lk 7), et kui peres kasvab kolm last, kellest ühele nõutakse elatist, tuleks maha arvatavaks summaks ümardatult (60 + 60 + 100 + 300) / 3 = 173 eurot, millest ühe vanema osa oleks pool ehk ümardatult 87 eurot kuus.“ Selle näite puhul on kohustatud vanemal üks laps, kelle eest ta peab elatist maksma, samas kuna teisel vanemal on veel kaks last teise partneriga, võidab sellest kohustatud vanem, st tema makstava elatise summa väheneb. Juhul, kui teisel vanemal rohkem lapsi poleks, tuleks pooleks jagada vaid lapsetoetuse summa, mis tähendab, et kohustatud vanema elatisest lahutataks maha 30 eurot kuus. Näeme, et lasterikka pere toetust saab sellisel moel maha arvestada vaid juhul, kui kohustatud isik peaks elatist maksma kõigile kolmele lapsele, mitte ainult tema lapsele, kes kasvab elatist nõudva vanema peres. Teisisõnu tuleks lasterikka pere toetust elatise summa määramisel arvesse võtta vaid juhul, kui elatise taotlus puudutab konkreetse vanema puhul vähemalt kolme ühist lapsetoetust saavat last. Muudel juhtudel tuleks maha arvestada vaid lapsetoetus. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavas osas täiendada. 3 Lapse jagatud elukoht Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse, kui suurel määral osaleb kumbki vanem vahetult lapse kasvatamises. Kui laps elab koos kohustatud vanemaga aasta lõikes keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat ühe protsendi võrra tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud elatise baassummast iga kohustatud vanemaga koos veedetava ööpäeva kohta. Seletuskirjas on märgitud, et kui elatise üle vaieldakse kohtus, tuleb vanematel kohtus kinnitada, kui palju aega laps kummagi vanema juures viibib. Kui vanemad seda omavahel kindlaks teha ei suuda, määrab kohus kindlaks, mitu ööpäeva kuus laps teise vanemaga veedab. Vajaduse korral on kohtul võimalik kehtestada lapse ja lahus elava vanema suhtluskord. Toetame üldiselt seda lähenemist, et elatise summa määramisel võetakse arvesse ka vanema reaalset panust lapse kasvatamisel. Loodetavasti soodustab see ka mõlema vanema aktiivset osalust lapse elus. Samas soovime juhtida tähelepanu mitmetele võimalikele riskikohtadele. Arvestades praegusi vanemate vaidlusi nii elatise maksmise kui suhtluskorra küsimustes, võib elatise summa otsene sidumine lapse igapäevase kasvatamisega, olla võimalikuks motivaatoriks suhtluskorra vaidlustele. Võib tekkida oht, et suurema elatise saamise või väiksema elatise maksmise nimel on vanemad valmis n-ö lõpmatuteks kohtuvaidlusteks ning menetluse ajad pikenevad. Samuti tuleb arvestada, et nii konkreetse aasta kui ka pikema aja jooksul võib kohtus kokku lepitud vanemaga koosviibimise aeg muutuda. Seega soovime eelnõus või seletuskirjas näha selgitust, millal on õigus või vajadus lahendit uuesti muutma minna. Juhime tähelepanu ka sellele, et juhul, kui kohus kehtestab suhtluskorra, tehakse seda enamasti esmalt esialgse õiguskaitse korras, mis tähendab, et mõnda aega kehtib ajutine olukord. Peame oluliseks välja tuua, et juhul kui elatise summa määratakse esmase suhtluskorra lahendi põhjal, tuleb põhilahendi saabudes (kui see muudab senist suhtluskorda) uuesti ka elatise osas kohtusse pöörduda. Selline lahendus koormab samas nii peresid kui kohtuid. Kokkuvõttes peame vajalikuks elatise arvutamise kalkulaatori loomist lapsevanematele ning kokkulepete tegemise võimalusi ka perelepituses, et ennetada ja vähendada vanemate eskaleerunud (kohtu)vaidlusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Liisa-Lotta Raag 6269 253 [email protected] Gerly Lootus 6269 328 [email protected] 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel