dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused

Sotsiaalministeerium · 12. detsember 2020
Viit
119
Registreeritud
12. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎119 12.12.2020 Ministri üldkäskkiri.asice2753 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 12.12.2020 nr 119 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2016. a korralduse nr 108 "Volituste andmine Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite taotlemiseks ja haldamiseks" punkti 1 alapunktiga 2: kinnitan Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused koos lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister KINNITATUD Sotsiaalministri 12.12.2020 käskkirjaga nr 119 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused Tegevuste elluviijad: Korraldusasutus (KA) Sotsiaalministeerium Sertifitseerimisasutus (SA) Riigi Tugiteenuste Keskus Auditeeriv asutus (AA) Rahandusministeerium Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus Sihtrühmale meetmete osutaja Eesti Töötukassa Abikõlblikkuse periood 01.01.2021–30.06.2023 SISUKORD 1. Reguleerimisala ......................................................................................................................3 2. Mõisted ...................................................................................................................................3 3. Toetuse ja omafinantseeringu osakaal ja piirsumma ...............................................................4 4. Näitajad ..................................................................................................................................4 5. Sihtrühmale teenuste pakkumiseks rahastatavad meetmed....................................................4 6. Administreerimisega seotud tegevused ...................................................................................6 7. Tegevuste elluviija kohustused ................................................................................................6 8. Abikõlblikud kulud ...................................................................................................................6 9. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi ............................................................................................7 10. Toetuse maksmine ................................................................................................................8 11. TKT muutmine.......................................................................................................................9 12. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine .........................................9 13. Finantskorrektsioonid ..........................................................................................................10 2 1. Reguleerimisala Käesolevate toetuse kasutamise tingimustega (edaspidi TKT) reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (edaspidi EGFi määrus), artikli 8 lõike 1 alusel kooskõlas Euroopa Komisjonile 12.11.2020 esitatud taotlusega nr 2020EE05EGFA002 toetuse kasutamise, väljamaksmise ja kontrolliga seotud toimingute tegemist. 2. Mõisted Taotlus on Euroopa Komisjonile EGFi määruse artikli 8 lõike 1 alusel 12.11.2020 esitatud taotlus nr 2020EE05EGFA002. Sihtrühma kuulub isik, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) on töötuna arvele võetud; 2) kelle tööandja on perioodil 13.03.2020–11.11.2020 teavitanud Eesti Töötukassat (edaspidi töötukassa) töölepingu kollektiivsest ülesütlemisest või kelle töötamine on nimetatud perioodil lõppenud koondamise või töölepingu tähtaja möödumise või võlaõigusliku lepingu lõppemise tõttu või kelle füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine on nimetatud perioodil lõppenud; 3) töötas enne töötuna arvelevõtmist viimati ettevõtja juures, kes tegutseb järgmistel Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladel, mis vastavalt turismi satelliitarvepidamise majandusharude klassifikaatorile on turismile omased või turismiga seotud majandusharud: 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont 49 Maismaaveondus ja torutransport (grupid 491, 492, 493) 50 Veetransport 51 Õhutransport 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad 55 Majutus 56 Toidu ja joogi serveerimine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 77 Rentimine ja kasutusrent 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus 92 Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused. Punkti 3 mõistes loetakse töötamiseks ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist eelnimetatud tegevusaladel. Töötukassa lähtub ettevõtja tegevusala kindlaks määramisel TKT lisas 2 esitatud ettevõtjate nimekirjast. Juhul, kui ettevõtja kuulub kontserni, võib lähtuda emaettevõtja tegevusalast. Nimekiri on koostatud äriregistri 03.11.2020 väljavõtte ning Maksu- ja Tolliameti 2020. aasta II kvartali avaandmete (10.07.2020 seisuga) põhjal. Töötukassa võib nimekirja lisada ettevõtja, kui täiendavatest andmetest selgub, et tema tegevusala kuulub eelnimetatud tegevusalade loetellu. Tegevuste elluviija on: 1) töötukassa, kes vastutab EGFi määruse artikli 7 lõikes 1 ja Euroopa Komisjonile esitatavas taotluses (edaspidi taotlus) ning TKT punktis 5 nimetatud meetmete sihtrühmale osutaja ning EGFi määruse artikli 7 lõikes 4 ja taotluses ning TKT punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimise eest; 2) Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus, kes vastutavad EGFi määruse artikli 7 lõikes 4 ja taotluses ning TKT punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimise eest. 3 Toetus on EGFi rahaline abi, mida antakse tegevuste elluviijale abikõlblike kulude katteks. 3. Toetuse ja omafinantseeringu osakaal ja piirsumma 3.1. Toetuse summa on Euroopa Komisjoni poolt EGFi määruse artikli 16 lõike 1 kohaselt makstud summa. 3.2. Toetuse osakaal on kuni 60% abikõlblike kulude kogumaksumusest. 3.3. Omafinantseeringu osakaal on vähemalt 40% abikõlblike kulude kogumaksumusest. 4. Näitajad Punktis 5 nimetatud meetmete osutamisega ja punktis 6 nimetatud administreerimisega seotud tegevused Näitaja Näitaja nimetus Sihttase (2022) Väljundinäitaja Sisenenud unikaalsete isikute arv 5060 kõigi meetmete lõikes kokku Tulemusnäitaja Hõivatute osakaal kõigist meetmes 40% osalenutest pärast meetmes osalemist 6 kuu jooksul. 5. Sihtrühmale teenuste pakkumiseks rahastatavad meetmed 5.1. Tasemeõppes osalemise toetamine Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada eri- või kutsealase hariduseta või tööturu vajadustele mittevastava erialase haridusega töötute kutsehariduse või kõrghariduse omandamist. Eri- või kutsealase hariduseta isik TKT tähenduses on isik, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamiseks, kui isik asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule, kui: 1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on: a) põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat või b) põhiharidus omandatud mittestatsionaarses õppevormis või c) üldkeskharidus omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest möödunud vähemalt kaheksa aastat; 2) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat; 3) ta ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. Terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendab muu hulgas: a) töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus, mille kohaselt ei võimalda töötaja terviseseisund senise töö tegemist jätkata; b) töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel; c) teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel. Tasemeõppes osalemise toetamine lepitakse kokku individuaalses tegevuskavas. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis või kelle õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Toetust ei maksta isikule, kes taotluse esitamisele 4 eelneva 12 kuu jooksul on katkestanud õpingud kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. Punktides 1 ja 2 nimetatud töötule makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Valdkonna põhikutsealade õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui isik asub tasemeõppesse hiljemalt 12 kuu jooksul individuaalses tegevuskavas tasemeõppes osalemise kokkuleppimisest. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse alates Eesti hariduse infosüsteemis märgitud õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul. Toetust ei maksta akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Kui isik katkestab või lõpetab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine, välja arvatud juhul, kui isik asub Eesti hariduse infosüsteemi andmetel uuesti õppima hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse periood. Isikule, kes töötuna arveloleku ajal esitas tasemeõppes osalemise toetuse avalduse, jätkatakse toetuse maksmist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist. 5.2. Tööturukoolitus Tööturukoolituse eesmärk on ameti- või muude oskuste omandamine ja arendamine, et soodustada töölerakendumist. Tööturukoolituse raames võimaldatakse eelkõige erialaoskuste koolitusi, eesti keele koolitusi, arvuti- ja digioskuste koolitusi, võõrkeele koolitusi, ettevõtluskoolitusi ning töötervishoiu ja tööohutuse koolitusi turvalise teeninduse oskuste andmiseks (nt COVID-19 viiruse tõkestamise nõuded). Töötukassa tellib vajaliku koolituse või võimaldab koolitust koolituskaardi alusel. Kui tööturukoolitust võimaldatakse koolituskaardi alusel, valib isik individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. Koolituskaardi alusel võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks. Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud tööturukoolitusele, jätkatakse tööturukoolituse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 6 lõike 5 punktides 2–7 sätestatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7 alusel. 5.3. Ettevõtluse alustamise toetus Ettevõtluse alustamise toetuse andmise eesmärk on soodustada iseendale töökoha loomist. Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühinguna või füüsilisest isikust ettevõtjana. 5.4. Ettevõtluse toetamine Ettevõtluse toetamine on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikule ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine ning isiku 5 nõustamine mentorklubis. Ettevõtluse toetamise eesmärk on toetada isiku äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust. Ettevõtluse toetamise teenust osutatakse isikule kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest. 5.5. Mobiilsustoetus (jõustub 1. juulil 2021) Mobiilsustoetuse eesmärk on soodustada tööd otsivate inimeste liikuvust ja suurendada nende valmisolekut võtta vastu elukohast kaugemal asuv töökoht Eestis ning seeläbi lühendada töötuse kestust. Mobiilsustoetust makstakse töötule, kui ta asub tööle oma elukohast vähemalt 20 km kaugusele töölepingu alusel või avalikku teenistusse (edaspidi koos nimetatud töötamine) tähtajatult või vähemalt kuuekuulise tähtajaga. Mobiilsustoetust makstakse esimesel neljal töötamise kuul alates tööle asumisest. Tähtajalise töötamise korral makstakse mobiilsustoetust töötamise kestusest poole aja eest, kuid kõige kauem nelja kuu eest. Mobiilsustoetust makstakse, kui toetuse taotlus on esitatud 30 päeva jooksul tööle asumisest. Mobiilsustoetust makstakse iga töötatud päeva eest töökoha ja isiku tegeliku elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Mobiilsustoetust ei maksta isikule samal ajal töölesõidu toetusega sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ alusel. 5.6. Tööpraktika Tööpraktika on töötule praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi. 5.7. Stipendium ning sõidu- ja majutustoetus Stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust makstakse töötule, kes osaleb tööturukoolitusel või tööpraktikal. 6. Administreerimisega seotud tegevused Administreerimisega seotud tegevused on EGFi toetuse ja selle kasutamisega seotud ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevused. 7. Tegevuste elluviija kohustused 7.1. Töötukassa esitab KA-le iga kuu kohta detailse eelarve täitmise aruande järgneva kuu 20. kuupäevaks KA poolt välja töötatud vormil. 7.2. Töötukassa koostab vastavalt TKT punktile 12 vahe- või lõpparuande koos eelarve täitmise aruandega (edaspidi kõik koos seirearuanne). 7.3. Töötukassa esitab RÜ-le eelarveaasta väljamaksete prognoosi hiljemalt 10. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist. 8. Abikõlblikud kulud 8.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, kooskõlas EGFi määruse, riigisiseste õigusaktide, taotluse ja TKT-ga ning tekkinud perioodil 01.01.2021–31.12.2022. Kui tasemeõppe õppekava 6 kestus on vähemalt kaks aastat, on käesoleva TKT punktis 5.1 nimetatud kulu abikõlblik kuni 30.06.2023. Punktis 6 nimetatud kulu on abikõlblik perioodil 01.01.2021–30.06.2023. 8.2. Taotluse ja TKT alusel osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi TTTS-is sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui TKT-s ei ole sätestatud teisiti. 8.3. Muu hulgas on abikõlblikud järgmised kulud: 8.3.1 tegevuste 5.2, 5.3, 5.6 ja 5.7 raames TTTS §-des 13, 15, 19 ja 34–37 nimetatud ja tingimustel tehtud kulud; 8.3.2 tegevuse 5.1 raames isikule makstav tasemeõppes osalemise toetus, mille suurus ühes kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui isik asub tasemeõppesse ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2021; 8.3.3 tegevuse 5.1 raames riigieelarvest omafinantseeringuna tasutav koolituskoha maksumus; 8.3.4 tegevuse 5.2 raames isiku eest tööturukoolituse kulu tasumine koolituskaardi alusel kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) kahe aasta jooksul; eelnimetatud 2500-eurose ülemmäära sisse arvestatakse koolituskaardiga koolituse raames töötu eest muul alusel kahe aasta jooksul tasutud tööturukoolituse kulu; 8.3.5 tegevuse 5.3 raames isikule makstav ettevõtluse alustamise toetus kuni 6000 eurot, välja arvatud maa ja kinnisvara ostuks; 8.3.6 tegevuse 5.4 raames isikule kahe aasta jooksul hüvitatav koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga), sealhulgas mentorluse kulu kuni 1250 eurot (käibemaksuga); eelnimetatud 2500-eurose ülemmäära sisse arvestatakse töötukassa poolt isikule ettevõtluse toetamise teenuse raames muul alusel kahe aasta jooksul hüvitatud koolituse või mentorluse kulu; 8.3.7 tegevuse 5.5 raames isikule makstav mobiilsustoetus TTTS § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras, kuid kõige rohkem 300 eurot kuus (koos toetuselt kinnipeetava tulumaksuga). (Jõustub 01.07.2021.) 9. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 9.1. Käesoleva TKT punktides 5.3 ja 5.4 sätestatud tööturuteenuse osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), või komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). 9.2. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TKT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 3 sätestatuga. 9.3. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TKT alusel taotleva abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 4 sätestatuga. 9.4. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TKT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 5 sätestatuga. 9.5. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 7 sätestatuga. 7 9.6. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava toetusega olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 8 sätestatuga. 9.7. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 9.8. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 9.9. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 alapunktides c–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele. 10. Toetuse maksmine 10.1. RÜ poolt toetuse maksmine elluviijale toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-dele 28–30. 10.2. Toetust makstakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 14 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2–6 sätestatut, või ühendmääruse § 18 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel, arvestades ühendmääruse § 18 lõigetes 2–3 ja 5–13 sätestatut. 10.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab töötukassa esitama RÜ-le: 10.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TKT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TKT rakendaja kuludest; 10.3.2 koopia riigihangete korrast; 10.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 10.4. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. RÜ võib maksetaotlusi esitada kõige harvem iga kuue kuu tagant ja kõige sagedamini üks kord kuus. 10.5. Toetust makstakse tegevuste elluviijale RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel e-toetuste keskkonna kaudu keskkonnas oleval vormil. Esimesele maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, lisatakse esimese ettemakse kasutamise aruandega kõik konkreetse ettemakse kasutamise aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. 10.6. Toetus makstakse välja vastavalt eelarves igale kulukohale määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui toetuse kogusumma. TKT abikõlblikkuse perioodi lõpuks ei tohi väljamakstud toetuse määr abikõlblikest kogukuludest ületada käesoleva TKT punktis 3.2 ette nähtud toetuse määra. 10.7. RÜ-l on õigus maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 10.7.1 maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudusi; 10.7.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 8 10.7.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 10.7.4 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikes 3 kehtestatud korras tasaarveldada finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 10.8. Kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande kontrollimisel ilmneb, et tegevuste elluviijal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik RÜ määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus või ettemakse kasutamise aruanne on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 10.9. Viimase maksetaotluse esitab töötukassa hiljemalt koos taotluse lõpparuandega. Kui toetus on välja makstud ettemaksena, esitab töötukassa ettemakse kasutamise aruande koos nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist KA poolt. 11. TKT muutmine 11.1. Kui tekib vajadus TKT-d muuta, edastab töötukassa KA-le põhjendatud muutmistaotluse. 11.2. KA edastab muutmistaotluse hiljemalt viie tööpäeva jooksul kättesaamisest alates teistele TKT tegevuste elluviijatele arvamuse avaldamiseks. 11.3. Kui muudatuse algataja on KA, edastab KA muutmise ettepaneku viie tööpäeva jooksul teistele TKT tegevuste elluviijatele arvamuse avaldamiseks. 11.4. Arvamuse avaldamise tähtaeg on üldjuhul kümme tööpäeva. Olenevalt muudatuse sisust võib kõigi osapooltega kokkuleppel tähtaega pikendada või lühendada. Maksimaalne tähtaja pikkus võib olla kuni 20 tööpäeva. 11.5. Kui soovitakse muuta käesoleva TKT punktides 5 ja 6 nimetatud tegevusi ulatuses, mis eeldab läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, tuleb lähtuda EGFi määruse artikli 16 lõikest 5. 11.6. Eelnevalt KA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TKT muutmist eelarve muutmine juhul, kui: 11.6.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot; 11.6.2 eelarveaasta kasutamata vahendid kantakse üle järgmisse eelarveaastasse samale kulureale. Kui muudatusega kaasnevad muutused kuluridade vahel, tuleb lähtuda punktist 11.6.1. 12. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 12.1. Töötukassa esitab RÜ-le vahearuande koos lisadega (edaspidi koos vahearuanne) e- toetuste keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 12.2. Töötukassa esitab RÜ-le lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 9 12.3. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande või eelarve täitmise aruande laekumisest, kas seirearuanne või eelarve täitmise aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4. Kui seirearuandes või eelarve täitmise aruandes esineb puudusi, annab RÜ tegevuste elluviijale vähemalt 5-tööpäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 12.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 12.6. Kui lõpparuandes või eelarve täitmise aruandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande või eelarve täitmise aruande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul KA-le. 13. Finantskorrektsioonid 13.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 13.2. Tegevuste elluviija maksab toetuse tagasi vastavalt finantskorrektsiooni otsusele ja struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. Lisa 1. Eelarve kulukohtade kaupa Lisa 2. Ettevõtjate nimekiri 10
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →