MINISTRI MÄÄRUS
11.12.2020 nr 54
Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a
määruse nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord,
kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu
arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning
meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest
makstava tasu arvutamise metoodika ja selle
teenuse hind” muutmine
Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 32 lõike 8 ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 19 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord,
kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind”
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Koodidega 11203 ja 11244 tähistatud teenuste eest tasutakse juhul, kui:
1) arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa alusel ning
vajalik on haige meditsiiniline transport;
2) haige transporditakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi või Šveitsi
tervishoiuteenuse osutaja juurest Eesti tervishoiuteenuse osutaja juurde ning vajalik on haige
meditsiiniline transport.“;
2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Koodidega 11207 ja 11209 tähistatud teenuste eest tasutakse juhul, kui:
1) arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa alusel ning
vajalik on haige meditsiiniline transport;
2) haige transporditakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi või Šveitsi
tervishoiuteenuse osutaja juurest Eesti tervishoiuteenuse osutaja juurde ning vajalik on haige
meditsiiniline transport.“;
3) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Koodidega 11213 ja 11215 tähistatud teenuste eest tasutakse juhul, kui:
1) arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa alusel ning
vajalik on haige meditsiiniline transport;
2
2) haige transporditakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi või Šveitsi
tervishoiuteenuse osutaja juurest Eesti tervishoiuteenuse osutaja juurde ning vajalik on haige
meditsiiniline transport.“;
4) paragrahvi § 17 lõikes 1 esitatud tabelit täiendatakse pärast rida
„Vedu muu veesõidukiga – 1 km 11238 15,45“
uue reaga järgmises sõnastuses:
„Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Tallinn–Helsingi–Tallinn) 11250 514,75“;
5) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Koodiga 11250 tähistatud veoteenust rakendatakse juhul, kui:
1) arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa alusel ning
vajalik on haige meditsiiniline transport;
2) haige transporditakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi või Šveitsi
tervishoiuteenuse osutaja juurest Eesti tervishoiuteenuse osutaja juurde ning vajalik on haige
meditsiiniline transport.
(7) Koodiga 11250 tähistatud veoteenus sisaldab mõlema reisisuuna kulusid. Kui sama
parvlaevaga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse
teenust ainult ühe isiku kohta.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord,
kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning
meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja
selle teenuse hind“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord,
kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“
(edaspidi määrus) kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 ja meretöö
seaduse § 32 lõike 8 alusel.
Eelnõu on heaks kiidetud Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) nõukogu 6. novembri 2020. a
otsusega nr 31.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse on ette valmistanud haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats
(
[email protected]) ja sama osakonna spetsialist Kadri Jakoobi
(
[email protected]). Määruse ja seletuskirja koostamisel on osalenud
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan
(
[email protected], 626 9139).
Määruse õigusliku analüüsi on teinud haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits
(
[email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (
[email protected], 626 9271).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Määrusega muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas
avaldamismärkega RT I, 25.08.2020, 4.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest paragrahvist.
Määruse § 1 punktidega 1–3 lisatakse määruse §-desse 13, 14 ja 15 vastavalt lõiked 11, 9 ja 9,
mille kohaselt tasutakse reanimobiilibrigaadi, arstibrigaadi ja õebrigaadi lisabrigaadi valve ja
vähendatud koosseisuga lisabrigaadi valve eest järgmistel juhtudel:
1) kui arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud plaanilise välisravi
eelloa alusel ning vajalik on patsiendi meditsiiniline transport. Kui inimene on saanud haigekassalt
plaanilise välisravi eelloa1, peab transpordi eest välisriigi raviasutusse maksma inimene ise.
Erandiks on olnud juhud, kui vajalik on meditsiiniline transport ja ainsaks sobilikuks
transpordivahendiks on helikopter/lennuk. Sellistel juhtudel on transpordi eest tasunud
haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kaudu. Teatud juhtudel on meditsiiniline lennutransport
odavam kui samaväärseks alternatiiviks olev meditsiiniline maismaatransport kiirabiga. Tervise-
ja tööministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 57 „Eesti Haigekassa kaudu rahastatavate
kiirabibrigaadide arv“ järgi rahastatakse haigekassa kaudu vähemalt 102 brigaadi ööpäevaringset
pidamist. Käesoleva muudatuse rakendamiseks hakkab haigekassa sellel eesmärgil
102 brigaadile lisaks rahastama täiendavaid kiirabi lisabrigaade. Tulenevalt haige seisundist
kasutatakse transpordiks reanimobiilibrigaadi, arstibrigaadi või õebrigaadi ning vastavalt
täiskoosseisus brigaadi või vähendatud koosseisuga brigaadi. Muudatus tagab patsientide võrdse
kohtlemise (haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle kõikidelt meditsiinilist transporti
vajavatelt plaanilise välisravi eelloaga patsientidelt) ja haigekassa eelarve otstarbeka kasutamise
(sobivuse korral kasutatakse odavamat alternatiivi);
2) kui haige transporditakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi või Šveitsi
tervishoiuteenuse osutaja juurest Eesti tervishoiuteenuse osutaja juurde ning vajalik on haige
meditsiiniline transport. Kui Eesti inimene vajab välismaal olles vältimatut või vajaminevat abi2
ning Eestisse naasmiseks on vajalik meditsiiniline transport, et ravi Eesti raviasutuses jätkata,
tasub vastava transpordi eest haigekassa. Haigekassa tasub transpordi eest ainult Euroopa Liidu
liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi ja Šveitsi puhul, kuna ka Euroopa ravikindlustuskaart,
mille alusel haigekassa vajaminevat abi hüvitab, kehtib ainult neis riikides. Ühtlasi võib muudatus
kokku hoida vajamineva abi kulusid välisriigi raviasutuses juhul, kui välisriigis on teenuste hinnad
kõrgemad ja haige transporditakse varem Eestisse.
Muudatus on kooskõlastatud Eesti Kiirabi Liiduga.
Määruse § 1 punktiga 4 lisatakse määruse § 17 lõikesse 1 uus teenus „Vedu parvlaevaga
graafikujärgsel ajal (Tallinn–Helsingi–Tallinn)“ (kood 11250).
Määruse § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 17 lõigetega 6 ja 7. Rakendustingimuste
kohaselt sisaldab koodiga 11250 tähistatud veoteenus mõlema reisisuuna kulusid. Kui sama
parvlaevaga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust
ainult ühe isiku kohta. Teenust rakendatakse koos reanimobiilibrigaadi, arstibrigaadi või
õebrigaadi lisabrigaadidega, kui arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse § 27 lõikes 2
nimetatud loa alusel ning vajalik on haige meditsiiniline transport või kui haige transporditakse
Euroopa Liidu liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi või Šveitsi tervishoiuteenuse osutaja
juurest Eesti tervishoiuteenuse osutaja juurde ning vajalik on haige meditsiiniline transport (vt
selgitusi eespool).
Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2021. a.
1
Plaanilise välisravi eelluba on haigekassa juhatuse otsus võtta taotlejalt üle tasu maksmise kohustus vajaliku
tervishoiuteenuse osutamise eest välisriigis
2
Ravikindlustuskaardi alusel hüvitatav tervishoiuteenus, mille saamise vajadus peab olema tekkinud teises
liikmesriigis viibimise ajal ja olema meditsiiniliselt põhjendatud ning arst peab selle osutamisel arvesse võtma
patsiendi eeldatavat riigis viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud Euroopa Liidu õigusakte.
4. Määruse mõjud
Määruses sätestatu ei põhjusta muudatusi riigiasutuste töökorralduses ega eelda olemasolevate
struktuuriüksuste ülesannete muutmist. Määruse vastuvõtmine ei too kaasa organisatsioonilisi
muudatusi. Määruses sätestatu parandab kiirabi teenuste kättesaadavust.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse jõustumisega seotud rahalised mõjud on marginaalsed, kuna määruses sätestatud
juhtumeid on aastas maksimaalselt paarkümmend. Samuti on haigekassa praktikas teatud
juhtudel hüvitanud transpordikulud juhatuse otsusega. Kuludega on haigekassa eelarves
arvestatud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Kiirabi Liidule, Terviseametile ja Eesti Haigekassale.
Rahandusministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Kiirabi Liit
kooskõlastas eelnõu märkusteta. Terviseamet ja Eesti Haigekassa eelnõu kohta arvamust ei
avaldanud.