dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise– ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 11. detsember 2020
Viit
54
Registreeritud
11. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎54 11.12.2020 Ministri määrus.asice652 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 11.12.2020 nr 54 Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind” muutmine Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 32 lõike 8 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Koodidega 11203 ja 11244 tähistatud teenuste eest tasutakse juhul, kui: 1) arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa alusel ning vajalik on haige meditsiiniline transport; 2) haige transporditakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi või Šveitsi tervishoiuteenuse osutaja juurest Eesti tervishoiuteenuse osutaja juurde ning vajalik on haige meditsiiniline transport.“; 2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Koodidega 11207 ja 11209 tähistatud teenuste eest tasutakse juhul, kui: 1) arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa alusel ning vajalik on haige meditsiiniline transport; 2) haige transporditakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi või Šveitsi tervishoiuteenuse osutaja juurest Eesti tervishoiuteenuse osutaja juurde ning vajalik on haige meditsiiniline transport.“; 3) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Koodidega 11213 ja 11215 tähistatud teenuste eest tasutakse juhul, kui: 1) arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa alusel ning vajalik on haige meditsiiniline transport; 2 2) haige transporditakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi või Šveitsi tervishoiuteenuse osutaja juurest Eesti tervishoiuteenuse osutaja juurde ning vajalik on haige meditsiiniline transport.“; 4) paragrahvi § 17 lõikes 1 esitatud tabelit täiendatakse pärast rida „Vedu muu veesõidukiga – 1 km 11238 15,45“ uue reaga järgmises sõnastuses: „Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Tallinn–Helsingi–Tallinn) 11250 514,75“; 5) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Koodiga 11250 tähistatud veoteenust rakendatakse juhul, kui: 1) arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa alusel ning vajalik on haige meditsiiniline transport; 2) haige transporditakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi või Šveitsi tervishoiuteenuse osutaja juurest Eesti tervishoiuteenuse osutaja juurde ning vajalik on haige meditsiiniline transport. (7) Koodiga 11250 tähistatud veoteenus sisaldab mõlema reisisuuna kulusid. Kui sama parvlaevaga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust ainult ühe isiku kohta.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“ (edaspidi määrus) kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 ja meretöö seaduse § 32 lõike 8 alusel. Eelnõu on heaks kiidetud Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) nõukogu 6. novembri 2020. a otsusega nr 31. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on ette valmistanud haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats ([email protected]) ja sama osakonna spetsialist Kadri Jakoobi ([email protected]). Määruse ja seletuskirja koostamisel on osalenud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan ([email protected], 626 9139). Määruse õigusliku analüüsi on teinud haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema ([email protected], 626 9271). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 25.08.2020, 4. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Määruse § 1 punktidega 1–3 lisatakse määruse §-desse 13, 14 ja 15 vastavalt lõiked 11, 9 ja 9, mille kohaselt tasutakse reanimobiilibrigaadi, arstibrigaadi ja õebrigaadi lisabrigaadi valve ja vähendatud koosseisuga lisabrigaadi valve eest järgmistel juhtudel: 1) kui arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud plaanilise välisravi eelloa alusel ning vajalik on patsiendi meditsiiniline transport. Kui inimene on saanud haigekassalt plaanilise välisravi eelloa1, peab transpordi eest välisriigi raviasutusse maksma inimene ise. Erandiks on olnud juhud, kui vajalik on meditsiiniline transport ja ainsaks sobilikuks transpordivahendiks on helikopter/lennuk. Sellistel juhtudel on transpordi eest tasunud haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kaudu. Teatud juhtudel on meditsiiniline lennutransport odavam kui samaväärseks alternatiiviks olev meditsiiniline maismaatransport kiirabiga. Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 57 „Eesti Haigekassa kaudu rahastatavate kiirabibrigaadide arv“ järgi rahastatakse haigekassa kaudu vähemalt 102 brigaadi ööpäevaringset pidamist. Käesoleva muudatuse rakendamiseks hakkab haigekassa sellel eesmärgil 102 brigaadile lisaks rahastama täiendavaid kiirabi lisabrigaade. Tulenevalt haige seisundist kasutatakse transpordiks reanimobiilibrigaadi, arstibrigaadi või õebrigaadi ning vastavalt täiskoosseisus brigaadi või vähendatud koosseisuga brigaadi. Muudatus tagab patsientide võrdse kohtlemise (haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle kõikidelt meditsiinilist transporti vajavatelt plaanilise välisravi eelloaga patsientidelt) ja haigekassa eelarve otstarbeka kasutamise (sobivuse korral kasutatakse odavamat alternatiivi); 2) kui haige transporditakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi või Šveitsi tervishoiuteenuse osutaja juurest Eesti tervishoiuteenuse osutaja juurde ning vajalik on haige meditsiiniline transport. Kui Eesti inimene vajab välismaal olles vältimatut või vajaminevat abi2 ning Eestisse naasmiseks on vajalik meditsiiniline transport, et ravi Eesti raviasutuses jätkata, tasub vastava transpordi eest haigekassa. Haigekassa tasub transpordi eest ainult Euroopa Liidu liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi ja Šveitsi puhul, kuna ka Euroopa ravikindlustuskaart, mille alusel haigekassa vajaminevat abi hüvitab, kehtib ainult neis riikides. Ühtlasi võib muudatus kokku hoida vajamineva abi kulusid välisriigi raviasutuses juhul, kui välisriigis on teenuste hinnad kõrgemad ja haige transporditakse varem Eestisse. Muudatus on kooskõlastatud Eesti Kiirabi Liiduga. Määruse § 1 punktiga 4 lisatakse määruse § 17 lõikesse 1 uus teenus „Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Tallinn–Helsingi–Tallinn)“ (kood 11250). Määruse § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 17 lõigetega 6 ja 7. Rakendustingimuste kohaselt sisaldab koodiga 11250 tähistatud veoteenus mõlema reisisuuna kulusid. Kui sama parvlaevaga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust ainult ühe isiku kohta. Teenust rakendatakse koos reanimobiilibrigaadi, arstibrigaadi või õebrigaadi lisabrigaadidega, kui arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa alusel ning vajalik on haige meditsiiniline transport või kui haige transporditakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Liechtensteini, Norra, Islandi või Šveitsi tervishoiuteenuse osutaja juurest Eesti tervishoiuteenuse osutaja juurde ning vajalik on haige meditsiiniline transport (vt selgitusi eespool). Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2021. a. 1 Plaanilise välisravi eelluba on haigekassa juhatuse otsus võtta taotlejalt üle tasu maksmise kohustus vajaliku tervishoiuteenuse osutamise eest välisriigis 2 Ravikindlustuskaardi alusel hüvitatav tervishoiuteenus, mille saamise vajadus peab olema tekkinud teises liikmesriigis viibimise ajal ja olema meditsiiniliselt põhjendatud ning arst peab selle osutamisel arvesse võtma patsiendi eeldatavat riigis viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud Euroopa Liidu õigusakte. 4. Määruse mõjud Määruses sätestatu ei põhjusta muudatusi riigiasutuste töökorralduses ega eelda olemasolevate struktuuriüksuste ülesannete muutmist. Määruse vastuvõtmine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Määruses sätestatu parandab kiirabi teenuste kättesaadavust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumisega seotud rahalised mõjud on marginaalsed, kuna määruses sätestatud juhtumeid on aastas maksimaalselt paarkümmend. Samuti on haigekassa praktikas teatud juhtudel hüvitanud transpordikulud juhatuse otsusega. Kuludega on haigekassa eelarves arvestatud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kiirabi Liidule, Terviseametile ja Eesti Haigekassale. Rahandusministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Kiirabi Liit kooskõlastas eelnõu märkusteta. Terviseamet ja Eesti Haigekassa eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel