EELNÕU
10.12.2020
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a
käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja
ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil
haridustasemetel“ elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1
alusel:
1. Asendan haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine
kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“ pealkirjas tekstiosa „„Ettevõtlikkuse ja
ettevõtlusõppe““ tekstiosaga „„Ettevõtlus- ja karjääriõppe““.
2. Muudan käskkirja lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).
3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
minister
Seletuskiri
„Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe
süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“
muutmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a
käskkirja nr 363 lisa 1 „Meetme tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine
kõigil haridustasemetel“ (edaspidi EETA) toetuse andmise tingimused“.
Käskkirja muutmine on vajalik selleks, et jätkata meetme tegevuse elluviimisega vastavalt
Vabariigi Valitsuse määratud suunistele täiendava eelarve ja tegevuste osas ning toetada
haridusstrateegia eesmärkide saavutamist. Eelnõuga tehakse käskkirja lisas 1 järgmised
muudatused:
1) muudetakse käskkirja pealkirja ja laiendatakse sellega eesmärki – lisatakse karjääriõppe
arendamise toetamine ning sellest lähtuvalt täpsustatakse läbivalt käskkirja sõnastust ja
mõisteid;
2) muudetakse juhtimisstruktuuri – Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna
asemel on uus elluviija Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno) ning sellega seoses
kaotatakse ära juhtpartneri funktsioon;
3) muudetakse tulemus- ja väljundnäitajaid ja nende sihttasemeid;
4) muudetakse meetme tegevuse eelarve kogusummat tulenevalt Vabariigi Valitsuse eraldatud
täiendavast eelarvest ettevõtlus- ja karjääriõppe arendamiseks perioodiks 2021-23. Vt
täpsemalt punktis 2.4.;
5) pikendatakse käskkirja abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2023 ning
6) jaotatakse täiendav eelarve tegevuste ja kulu liikide lõikes.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja teadusministeeriumi (edaspidi HTM)
kõrghariduse osakonna ettevõtlusõppe programmijuht Kristi Ploom (tel 735 0277, e-post
[email protected]), HTMi rahandusosakonna finantsekspert Kristel Mägi (tel 735 275, e-post
[email protected]), HTMi rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 7 350 279,
e-post
[email protected]), HTMi rahandusosakonna asejuhataja Kristjan Sahtel (tel 7 354 064;
e-post
[email protected]), HTMi analüüsiosakonna peaekspert Meelis Aunap (tel 7 350 105,
e-post
[email protected]) HTMi õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Toetatavate tegevuste edukaks jätkuvaks elluviimiseks tehakse toetuse andmise tingimustes
järgmised muudatused:
2.1. Käskkirja pealkirja ja eesmärgi ning lisa 1 sõnastuse ja mõistete täpsustamine
Käskkirja pealkirja muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil
haridustasemetel“ elluviimiseks“, edaspidi Edu ja Tegu programm. Pealkirja muutmine on vajalik
selleks, et see vastaks toetuse andmise tegelikule eesmärgile. 2021-23 perioodiks eraldas Vabariigi
Valitsus Edu ja Tegu programmi elluviimiseks tulemusreservist täiendavad 3,8 mln eurot
ettevõtlus- ja karjääriõppe arendamiseks. Muudatusest tulenevalt tehakse järgmised läbivad
muudatused:
- ettevõtlus- ja karjääriõpe on läbivalt sõna “ettevõtlusõpe” asemel;
- Edu ja Tegu programm on läbivalt sõnade “meetme tegevus” asemel;
- programmi juhtimises on ära kaotatud juhtpartneri tase ning juhtpartneri ülesanded on antud
elluviijale, kuna programmi uus elluviija on Harno, kes oli varasemalt programmi juhtpartner
(vt täpsemalt p. 2.2.);
Läbivalt on käskkirja elluviimise põhimõtete kirjeldust ühtlustatud teiste sarnaste programmidega,
sh aruandlus (p. 14.), elluviija ja partnerite kohustused (p. 13), programmi ja elluviimise muutmise
tingimused (p.16).
Käskkirja lisa 1 punktis 5 „Mõisted“ tehakse järgmised muudatused:
- Lisatakse mõisted „karjääriõpe“, „karjääri kujundamise pädevused“ ning „õpiobjekt“.
Mõistete lisamine on vajalik selleks, et selgelt määratleda täiendavate arendusvaldkondade
sissetoomine Edu ja Tegu programmi tegevustesse.
- Täpsustatakse mõisteid „moodul“, õppeasutus“, „õpet läbiviivad spetsialistid“ ning „õppur“.
Mõistete muutmine tuleneb Edu ja Tegu programmi tegevustesse karjääriõppe arendamise
eesmärgi lisamisest ning programmi tegevuste sihtgruppide laiendamisest. Mooduli mõistet
laiendatakse ning lisatakse ettevõtluspädevustele lisaks karjääri kujundamise pädevused
mooduli osana. Õppeasutuse mõistet laiendatakse ja loetellu lisatakse koolieelne lasteasutus,
sellega sisalduvad õppeasutuse mõistes kõik haridusasutused. Õpet läbiviivate spetsialistide
hulka lisatakse ka noorsootöötajad, kellel on oluline roll noorte karjääri kujundamise
pädevuste omandamise toetamisel. Õppurite hulka arvestatakse muudatusega ka alushariduse
õpilased – muudatuse tulemusel sisaldab mõiste kõikide haridustasemete õpilasi.
Käskkirja lisa 1 punkti 7 „toetatavad tegevused“ tehakse järgmised muudatused:
- Alapunktis 7.1. on läbivalt metoodika ja õppevara arendamise osas lisatud karjääriõppe
teemad. Varasemalt välja töötatud ettevõtlusõppe moodulitesse lisatakse karjääriõppe teemad.
- Alapunktis 7.2., 7.4. ja 7.5. on läbivalt täienduskoolituste teemad laiendatud ettevõtlus- ja
karjääriõppele varasema ettevõtlusõppe asemel.
- Alapunktis 7.3. on täpsustatud tegevuste kirjeldust ning lisatud täiendavad alategevused:
toetatakse „7.3.2. õpet läbiviivate spetsialistide võrgustikutegevust (sh
koostööseminarid)“ ning „7.3.3. õppekavade ning õppevara rakendamise toetamist ja
nõustamist“. Nende tegevuste järele on tekkinud vajadus Edu ja Tegu programmi elluviimise
käigus – tarvis on enam toetada ka neid koole ja õpetajaid, kes on hakanud juba ettevõtlust
õpetama ning vajavad tuge selleks, et professionaalsust tõsta, teiste koolide ja õpetajate
kogemusest õppida ning nõustamist selleks, et paremini ettevõtlus- ja karjääriõpet kooli
õppekavaga siduda.
2
- Alapunktis 7.6. on läbivalt lisatud karjääriõppe mõiste ning eesmärgile on lisatud ka
erinevatest ettevõtlus- ja karjääriõppe võimalustest teavitamine, lisaks arendamise vajalikkuse
teadlikkuse tõstmise eesmärgile. Praeguseks on tekkinud meie koolides juba palju häid
praktikaid, mida aina enam tuleb levitada, et koolid ja õpetajad saaksid teiste heast kogemusest
õppida. Tegevuse väljundi osas on seatud sihiks lisaks teistele sihtgruppidele ka
lapsevanemate, tööandjate ning ametnike ettevõtliku hoiaku kujundamise ambitsioon ning
seda lisaks koolile ka kogukonnas.
2.2. Juhtimisstruktuuri muutmine käskkirja lisa 1 punktis 3 „elluviija ja partnerid“
HTM valitsemisala üldiste struktuurimuudatustega viiakse programmi rakendamine üle Harnosse
– muudatusega saab Harnost programmi elluviija HTM asemel. Sellega kaob ära juhtpartneri tase
juhtimisstruktuuris, kuivõrd Harno eelkäija SA Innove oli koos Tartu Ülikooliga varasemalt
juhtpartner. Programmi elluviimine ja juhtpartneri funktsioon koondatakse käskkirja muudatusega
Harnosse.
Muudetakse ühe partneri nime. Varasemalt esindas Maakondlike arenduskeskuste võrgustikku Ida-
Viru ettevõtluskeskus IVEK; nüüd on selleks eraldi asutatud MTÜ ning edaspidi esindab kõiki
maakondlikke arenduskeskusi Edu ja Tegu programmis Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustik
MTÜ.
2.3.Toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajate ja sihttasemete muutmine
Tulemus- ja väljundnäitajate sihttasemeid pikendatakse kuni pikendatud abikõlblikkuse perioodi
lõpuni (2023. aastal) ning suurendatakse sihttasemeid, kuna tulemuste saavutamine on olnud
oodatust tulemuslikum. Tehakse järgmised muudatused:
1) Rakenduskava tulemusnäitaja sihttase oli 2023. aastaks seatud 90% ja see jääb kehtima.
Lisatakse vahetasemed 2020. aastaks – 75% ning 2019. aasta saavutatud tase, mis on 70%.
2) Meetme tegevuse väljundnäitajale seatakse 2023. aasta sihttase, 450 kooli. Varem seda
seatud ei olnud. Suurendatakse 2020 sihttaset 370 koolilt 425 koolile. Varasem sihttase, 370
kooli, on praeguseks juba saavutatud. Lisatakse 2019. aasta saavutatud tase, mis on 406 kooli.
Haridus- ja noorteprogrammis oleme defineerinud õppeasutuste arvu, kes on
ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud (järk-järgult lisatakse moodulitesse karjääri teemad),
osakaaluna koolide koguarvust (mitte programmis osalevate koolide arvust, nagu antud
programmi raames) ning seadnud sihttasemed kuni 2024. aastani, sh 2023 sihttase on 70%
ning 2024. aasta sihttase 75%. Sellisel moel on näitaja programmi väliselt paremini
mõistetav. Programmi raames seatud sihttasemed on kooskõlas Haridus- ja
noorteprogrammis seatud sihttasemetega (vt allolev tabel – tulemusnäitaja (koolide osakaal)
ning tulemusnäitaja (osakaal koolide koguarvust).
Aasta 2018 2019 2020 2023
tegelik Sihttasemed
Koolide koguarv (tegelik, 2019/20. õppeaastal) 580
Väljundnäitaja (koolide arv) 363 406 425 450
Väljundnäitaja osakaaluna koolide koguarvust 63% 70% 73% 78%
Tulemusnäitaja (koolide osakaal) 60% 70% 75% 90%
Tulemusnäitaja (koolide arv) 218 284 319 405
Tulemusnäitaja (osakaal koolide koguarvust) 38% 49% 55% 70%
3
3) Lisatakse Tegevusele 7.1. täiendav väljundnäitaja ja sihttasemed – „tegevuse raames välja
töötatud ettevõtlus- ja karjääri kujundamise pädevuste õpiobjektide arv“. Õpiobjekti mõiste on
defineeritud mõistete all. 2023. aastaks on kavas välja töötada vähemalt 17 õpiobjekti (näitaja
sihttase); sh 2021. aastal on kavas välja töötada 7 õpiobjekti.
4) Lisatakse tegevusele 7.2. sihttase 2023. aastaks, 4500 ettevõtlus- ja karjääriõppe
täienduskoolitusel osalenud õpet läbiviivat spetsialisti. Arvestatud on ligi 500 osaluskorra
aastas ning viimasel, 2023. aastal poole vähem. Täpsustatakse 2020. aasta sihttase, mis on
algselt planeeritust suurem – 3300 osaluskorda 2900 asemel ning täpsustatakse 2900
saavutustase mis on 2677 osaluskorda.
5) Lisatakse tegevusele 7.3. sihttase 2023. aastaks, 134 kooli, kes osalevad nii haridusprogrammis
“Ettevõtlik kool” kui õpilasfirmade programmides ja viivad läbi ettevõtlusõpet. Täpsustatakse
2019. aasta tegelik saavutustase, mis on 79 kooli.
6) Lisatakse tegevusele 7.4. sihttase 2023. aastaks, 860 kutse- ja kõrgharidustasemel
eelinkubatsiooniteenust kasutanud meeskondade arv (summaarselt). Täpsustatakse 2019. aasta
tegelik saavutustase, mis on 498 meeskonda.
7) Lisatakse tegevusele 7.5. sihttase 2023. aastaks, 20 teadusartiklit, mis on avaldatud tegevusest
toetust saanud uuringute ja analüüside põhjal. Täpsustatakse 2019. aasta tegelik saavutustase,
mis on 15 teadusartiklit ning 2020. aasta sihttaset, mis on 17 teadusartiklit. Teadusartiklite
avaldamine on pikaajaline protsess ning paljud artiklid on praegu töös kuid avaldamata. Kuna
järgnevatel aastatel uusi suuremahulisi teadusuuringuid läbi viia plaanis ei ole, siis ei ole alust
ka väljundnäitaja sihttaseme suurendamiseks.
8) Lisatakse tegevusele 7.6. sihttase 2023. aastaks, 12000 osalenut ettevõtlus- ja karjääriõpet
propageerivatel seminaridel, inspiratsiooni- ja motivatsioonipäevadel jm üritustel.
Täpsustatakse 2019. aasta tegelik saavutustase, mis on 9400 osalenut ning 2020 sihttase, mis
on 9400 osalenut.
2.4. Meetme tegevuse kogueelarve muutmine
Meetme tegevuse kogueelarvet muudetakse kahel põhjusel:
1) Vabariigi Valitsuse 19.03.2020 korralduse nr 83 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekirja“ kinnitamine“ kohaselt on uus meetme tegevuse eelarve kogusumma
12 086 300 eurot,
2) Auditite ja järelvalvetoimingute tulemusena on ilmnenud mitteabikõlblikud kulud kokku
summas 11 639,17 eurot.
Uus, vähendatud meetme tegevuse kogueelarve on 12 074 660,83 eurot, eelarve jaguneb kahe
toetusskeemi vahel:
1) 11 924 660 eurot perioodiks 2015-2023 eraldatakse käesoleva käskkirjaga, Edu ja Tegu
programmi raames ning
2) 150 000 eurot perioodiks 2016-2023 on kavandatud haridus- ja teadusministri 10.11.2016. a
määruse Struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate
koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks“ elluviimiseks; sh varasemalt
on eraldatud 785 000 eurot ja lisandub 635 000 eurot täiendavalt perioodiks 2021-2023
Toetatavate tegevuste eelarve jaotuse muutmine
4
Käskkirjas jaotatakse täiendav eelarve tegevuste ning partnerite ja elluviija vahel 2021. aastaks
summas 1,633 milj eurot. 2022. ja 2023. aasta eelarve jäetakse jaotamata ning see on toodud eelarve
tabelis real „tegevuste lõikes jaotamata kulud“. Summa jaotatakse tegevuste lõikes 2021. aastal,
koos uue struktuuritoetuste perioodi programmide planeerimisega, selleks et tagada programmi
sünergia uue perioodi toetusmeetmetega. Praegu pole selle jaotamine otstarbekas, kuna uute
toetusperioodi programmide sisu ei ole lõplikult teada.
Perioodiks 2019-2023 kavandatud Edu ja Tegu programmi eelarve kogusuma on 11 924 660eurot
eurot, sh struktuuritoetus 10 135 961 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 788 699 eurot. Muudatuste
detailne ülevaade on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Edu ja Tegu programmi eelarve jaotus tegevuste lõikes kinnitatud TATis, muudatus ja
muudetud TAT eelarve perioodiks 2015-23 (tuh eurodes; ümardamise tõttu võib summades ja
kogusummades esineda erinevusi)
Kehtiv eelarve jaotus 2021. aasta eelarve Uus eelarve jaotus
Toetatavate sh sh Toetatavate sh sh Toetatavate Sh Sh
tegevuste partnerite elluviija tegevuste partnerite elluviija tegevuste partnerite elluviija
eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve
2015‒20 2015‒20 2015‒20 2021 2021 2021 2015‒23 2015‒23 2015‒23
TEGEVUS 7.1 767 767 - 226 161 65 994 929 65
sh. otsene personalikulu 718 718 - 208 152 56 926 870 56
sh. muud kulud 49 49 - 19 9 9 68 58 9
TEGEVUS 7.2 495 495 - 110 57 53 605 552 53
sh. otsene personalikulu 89 89 - 35 20 15 124 109 15
sh. muud kulud 406 406 - 75 37 38 482 443 38
TEGEVUS 7.3 1 414 1 414 - 467 320 147 1 881 1 734 147
sh. otsene personalikulu 935 935 - 242 148 95 1 177 1 083 95
sh. muud kulud 479 479 - 225 172 52 704 651 52
TEGEVUS 7.4 1 864 1 864 - 284 256 28 2 148 2 120 28
sh. otsene personalikulu 1 330 1 330 - 225 197 28 1 555 1 527 28
sh. muud kulud 534 534 - 59 59 - 594 594 -
TEGEVUS 7.5 1 006 933 72 241 53 188 1 247 987 260
sh. otsene personalikulu 661 643 17 69 32 37 730 676 55
sh. muud kulud 345 290 55 172 21 151 517 311 206
TEGEVUS 7.6 776 244 532 95 - 95 871 244 627
sh. otsene personalikulu 221 221 - 43 - 43 264 221 43
sh. muud kulud 556 24 532 52 - 52 607 24 584
Projekti juhtimine
504 - 504 87 - 87 591 - 591
(otsene personalikulu)
Kaudsed kulud kõigilt
otsestelt personalikuludelt 669 590 78 122 82 40 790 673 118
kokku (ühtse määra alusel)
Kokku 7 495 6 309 1 186 1 633 930 703 9 128 7 238 1 889
Tegevuste lõikes jaotamata
kulud perioodiks 2015-23 2 797 - -
Kokku eelarve perioodiks
2015-23 11 925 7 238 1 889
5
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Käskkirja mõjud
Käskkirja muutmine võimaldab jätkata ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise tegevusi ka
aastatel 2021 – 2023. Alates 2021 aastast lisatakse toetatavate tegevuste hulka ka karjääriõppe
toetamine.
5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Käskkirjaga kinnitatavaid tegevusi rahastatakse EL tõukefondide vahenditest ning vastavad kulud
on ette nähtud riigieelarves. Aastateks 2021 -2023 on kavandatud 4,43 mln eurot.
6. Käskkirja kehtivus
Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus-
ja kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
rakendusüksusele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Tegevuskava ja eelarve on heaks kiitnud
EETA juhtkomitee.
Marika Tuusis
rahandusosakonna juhataja
6
Kooskõlastamiseks: 11.12.2020 nr 8-2/20/5318
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium
Arvamuse avaldamiseks:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu „Haridus-ja teadusministri 30. septembri 2015. a
käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja
ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“ muutmine“
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik
tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie
kooskõlastust või arvamust 5 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
minister
Lisad:
1. Ministri_KK_eelnou_10.12.2020.pdf
2. Lisa 1_10.12.2020.pdf
3. Seletuskiri_10.12.2020
Kristi Ploom
735 0277
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Lisa 1
haridus- ja teadusministri käskkirja
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Ettevõtlikkuse- ja ettevõtlusõppe süsteemne
arendamine kõigil haridustasemetel“
elluviimiseks“ juurde
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Haridus-ja teadusministri 30. septembri 2015. a
käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja
ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil
haridustasemetel” elluviimiseks” muutmine”
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks
Sisukord
1 Reguleerimisala 2
2 Rakendusasutus ja -üksus 2
3 Elluviija ja partnerid 2
4 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood 2
5 Mõisted 2
6 Toetuse andmise eesmärk 4
7 Toetatavad tegevused 4
8 Tulemus- ja väljundnäitajad 7
9 Edu ja Tegu programmi eeldatav mõju läbivatele teemadele 8
10 Toetatavate tegevuste eelarve 9
11 Kulude abikõlblikkus 10
12 Toetuse maksmise tingimused ja kord 10
13 Elluviija ja partneri kohustused 11
14 Toetatavate tegevuste elluviimise aruandlus 11
15 ESF toetatavates tegevuses osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja
aruandluses 12
16 Edu ja Tegu programmi ja selle elluviimise tingimuste muutmine 12
17 Finantskorrektsiooni mõju toetatavate tegevuste eelarvele 13
18 Dokumentide säilitamine 13
19 Vaiete menetlemine 13
2
1 Reguleerimisala
Tegevust „Ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (edaspidi Edu ja Tegu
programm) viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna nr 1
„Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ EL vahendite kasutamise
eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab
ettevõtlikkust“ tulemuste saavutamiseks, meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse
„Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ täitmiseks.
Edu ja Tegu programmiga toetatakse Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2014. a korralduse nr 59 „„Eesti
elukestva õppe strateegia 2020“ heakskiitmine“ (edaspidi EÕS) 1. eesmärgi „Muutunud õpikäsitus“
meetmete 1.1. „Õppe sisu ja mahu vastavusse viimine õppekavades seatud eesmärkide ja õpitulemustega
(sh võtmepädevustega)“ ja 1.4. „Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine“
eesmärkide täitmist. Samuti panustatakse EÕS-i 3. eesmärgi „Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma
vajaduste vastavus“ meetme 3.2. „Põhi- ja keskhariduse järgse õppe korraldamine lähtuvalt töömaailma
vajadustest“ tegevuste elluviimisse. Meetme tegevus panustab ka EÕS-i üldharidus-, kutseharidus-,
kõrgharidus-, õpetajate ja koolijuhtide koolituse ja digipöörde programmi.
Edu ja Tegu programmi lähtealus on samuti Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, Eesti teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ning „Eesti ettevõtluse
kasvustrateegia 2014–2020“.
2 Rakendusasutus ja -üksus
Edu ja Tegu programmi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeeriumi Rahandusosakond (edaspidi
rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
3 Elluviija ja partnerid
Käskkirja punktis 7 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno).
Toetatavate tegevuste elluviimisse kaasatakse tegevuskava alusel partnerid: kõrgkoolid: Tartu Ülikool
(edaspidi TÜ), Tallinna Ülikool (edaspidi TLÜ), Tallinna Tehnikaülikool (Edaspidi TTÜ), Eesti Maaülikool
(Edaspidi EMÜ), Eesti Kunstiakadeemia (Edaspidi EKA), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Edaspidi
EMTA), Estonian Business School (edaspidi EBS), Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (edaspidi EEK),
Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustik MTÜ (MAK) ja Sihtasustus Junior Achievement Eesti (edaspidi
JA).
Partnerite tegevusi rahastatakse aastase tegevuskava alusel, mille kiidab heaks juhtkomitee ja kinnitab
haridus- ja teadusminister. Juhtkomitee ülesanded ja vastutus kehtestatakse haridus- ja teadusministri
käskkirjaga. Iga partneri aastane tegevuskava koos väljundnäitajatega kinnitatakse partnerluslepingu lisana.
4 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood
Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 1.01.2015 kuni 31.12.2023. Kõiki toetatavaid tegevusi
viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi vältel. Koolituste ühikuhinnad on kehtestatud haridus- ja
teadusministri 29.07.2015. a käskkirjaga nr 1.1-2/15/312.
5 Mõisted
eelinkubatsioon on ettevõtlusest huvitatud õppijate tegevuspõhine ettevõtluspädevuste arendamise protsess
meeskonnatöö vormis, mis toetab õppurite meeskondade äriideede ja toodete/teenuste arendamist tasemeni,
kus tiim on valmis jätkama teistes arenguprogrammides, inkubatsioonis või asutama ettevõtte;
ettevõtlus on dünaamiline sotsiaalne protsess, kus inimesed üksi või üheskoos määratlevad
uuendusvõimalused ja tegutsevad sihipäraselt nende elluviimiseks, luues teistele sotsiaalseid, kultuurilisi,
majanduslikke vm väärtusi;
3
ettevõtlikkus on isiksuseomadustele tuginev hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine,
saavutusvajadus, tahtekindlus ja võime mõtteid ja ideid teostada ning mis on vajalik muutustele paindlikult
reageerimiseks ja toimetulekuks määramatusega;
ettevõtlusõpe on ettevõtluspädevuse arengut toetav õpe, mis toetab teadmiste, oskuste ja hoiakute
arengut, mida inimene vajab uute ideede loomisel ja elluviimisel oma isiklikus ja tööelus või kogukonnas
ja mis käsitleb kompleksselt ettevõtte loomise ja selle arendamise protsessi;
ettevõtlusõpe kui eriala (nt õppekava, ettevõtluse ained või moodulid) käsitleb kompleksselt ettevõtte
loomise või selle arendamise protsessi, andes õppijatele arusaamise ettevõtjast, ettevõtlikkusest ning
ettevõttest ja selle toimimisest ettevõtluskeskkonnas;
ettevõtlusõpe kui ettevõtlikkust arendav meetod tähendab ettevõtlikkust toetavate pädevuste lõimimist
üld- ja erialaainetesse;
ettevõtluspädevus on teadmiste, oskuste ja hoiakute terviklik kogum, mis on vajalik väärtust loovate ideede
elluviimisel, õppija ettevõtlikkuse arenguks ning jätkusuutlikuks toimetulekuks töös (sh ettevõtja või
palgatöötajana) ja igapäevaelus;
karjääriõpe on karjääri kujundamise pädevuste arengut toetav teoreetiline ja praktiline õpe, milles õpilane
arendab teadlikkust iseendast ning oma võimalustest tööturul ja elukestvas õppes;
karjääri kujundamise pädevused on teadmised, oskused ja hoiakud, mis loovad valmisoleku juhtida oma
elu, tehes eneseteadlikke ja vastutustundlikke valikuid;
mentor e ettevõtlusmentor on juhtimis-, ettevõtja- või valdkonnakogemusega ekspert, kes vabatahtlikult,
strateegilise partnerina juhendab ja annab nõu, suunates ettevõtja või meeskonna arengut;
metoodika on süstematiseeritud kombinatsioon õppemeetoditest ettevõtlikkuspädevuse kujundamiseks ja
ettevõtlusõppe läbiviimiseks ning tulemuslikumaks muutmiseks;
moodul ettevõtlusõppes on õppekava eesmärgipärane terviklik sisuühik, sh aine või ainete kogum, mis
määratleb õpiväljundite kaudu ettevõtluspädevuse ja karjääri kujundamise pädevused;
meeskond ehk tiim on ühiselt sama äri- või projektiidee arendamisega tegelev töörühm, kellest vähemalt
pooled on õppijad ja kuhu võivad kuuluda ka mentorid jt spetsialistid;
täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud
õppetegevus täiskasvanute koolituse seaduse mõistes. Täienduskoolitust viiakse läbi kooskõlas
täienduskoolituse standardiga. Kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust, väljastatakse
täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument – tunnistus;
õppeasutus on koolieelne lasteasutus üldhariduskool, kutsekool, kõrgkool (sh ülikoolid ja
rakenduskõrgkoolid);
õppevara, sh digiõppevara on õppetöö läbiviimiseks vajalikud materjalid (õpikud, töövihikud, töölehed,
elektrooniline keskkond vmt) paberkandjal või digitaalsel kujul;
õpet läbiviivad spetsialistid on õpetajad, õppejõud, noorsootöötajad, teadlased, ettevõtjad ja teised
spetsialistid, kes kavandavad, korraldavad ja/või toetavad, viivad läbi ettevõtlus- ja karjääriõpet;
õpiobjekt on digitaalne interaktiivne õppematerjal, mis on taaskasutatav, terviklikult teemat käsitlev, toetab
õppimist ja õpetamist ning vastab tehnilistele standarditele (st on ühilduv levinumate
4
operatsioonisüsteemide ning tarkvaradega). Sisaldab määratletud teema kohta terviklikku õppevara ja
rakendamise juhendit õpetajale;
õppurid ehk õppijad on alushariduse ning üld- ja kutsehariduse tasemeõppe õpilased ja üliõpilased.
6 Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ning ettevõtlus- ja karjääriõpe
süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides ning luua vajalik metoodika ning õppevara selleks, et kõigil
õppijail on tagatud võimalus ettevõtlus- ja karjääriõppe läbimiseks. See toetab lõpetajate ettevõtliku hoiaku
kujunemist ja ettevõtlusega alustamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kasvu, suurendab nende valmisolekut
läbimõeldud valikuteks õpiteel ja karjääris ning konkurentsivõimet tööturul.
7 Toetatavad tegevused
7.1 Ettevõtlus- ja karjääriõppe metoodika arendamine ja õppevara koostamine
Toetatava tegevuse raames arendatakse kõikidele haridustasemetele õppijate järk-järgulist pädevuste kasvu
arvestavaid ettevõtlus- ja karjääriõppe mooduleid ning nende rakendamist toetavaid metoodilisi
juhendmaterjale ja õppevara, kaasates rahvusvahelist kogemust.
Kõikidele haridustasemetele väljatöötatud juhendmaterjalid ja õppevara on avalikult tasuta kättesaadavad
(sh e-Koolikotis), vastavad haridustasemete vajadustele ning lähtuvad sihtrühmade ja haridustasemete
tasakaalustatud proportsionaalsest käsitlusest. Elluviija tagab ettevõtlus- ja karjääriõppe metoodika ja
õppevara tasakaalustatud arendamise nii haridustasemete kui ka valdkondade lõikes.
Toetatakse:
7.1.1 kõikidel haridustasemetel ettevõtlus- ja karjääriõppe metoodika, õppeainete ja moodulite,
nende ainekavades kasutamise ning arendamise vajaduste kaardistamist;
7.1.2 ettevõtluspädevuse ning karjääri kujundamise pädevuste arendamist toetava metoodika
arendamist õpetajakoolituses;
7.1.3 ettevõtlus- ja karjääriõppe moodulite koostamist, arendamist, testimist ja rakendamist
tasakaalustatult kõikidel haridustasemetel, sh õpetajakoolituse tasemeõppes;
7.1.4 olemasoleva ettevõtlus- ja karjääriõppe õppevara ja selle uuendamise vajaduse kaardistamist;
7.1.5 tegevuse raames arendatavatele ettevõtlus- ja karjääriõppe moodulitele kõiki haridustasemeid
arvestava ja valdkonnaspetsiifilise õppevara soetamist, koostamist ja arendamist;
7.1.6 õppevara rakendamist ja selle kättesaadavuse parendamist kõikidel haridustasemetel, sh
eelkõige üld- ja kutsehariduse tasemel ning õpetajakoolituses.
Tegevuse väljundina on sihtrühmade vajadusest lähtuvalt, tasakaalustatult kõikidele haridustasemetele
olemas ettevõtlus- ja karjääriõppe moodulid ning nende rakendamist toetavad metoodilised
juhendmaterjalid ja kaasaegne õppevara.
Sihtrühmad: õppurid, õpet läbiviivad spetsialistid.
7.2 Ettevõtlusõpet läbiviivate spetsialistide täienduskoolitus
Toetatava tegevuse käigus töötatakse välja vajalikud koolitusprogrammid ja juhendmaterjalid ning viiakse
läbi täienduskoolitusi, et tagada kõikidel haridustasemetel õppetööd läbiviivate spetsialistide valmisolek
ettevõtlus- ja karjääriõppe läbiviimiseks ning innovaatiline hoiak; samuti õppetööd läbiviivate ettevõtjate
pedagoogiliste oskuste arendamine. Täienduskoolituste väljatöötamisel ja läbiviimisel lähtutakse
nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest.
Täienduskoolitustega seotud koolituste ja seminaride kulutusi rahastatakse ühe osaleja ühe akadeemilise
tunni ühikuhinna alusel. Ühikuhinnas mittesisalduvad kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel.
Elluviija tagab täienduskoolituse programmide tasakaalustatud proportsionaalse väljatöötamise kõikide
haridustasemete ja liikide lõikes, arvestades sihtrühmade vajadusi.
5
Toetatakse:
7.2.1 Ettevõtlus- ja karjääriõppe ja ettevõtluspedagoogika alaste täienduskoolituste väljatöötamist ja
arendamist;
7.2.2 Ettevõtlus- ja karjääriõppe ja ettevõtluspedagoogika alaste täienduskoolituste läbiviimist.
Tegevuse väljundina on õpet läbiviivad spetsialistid omandanud pädevused ettevõtlus- ja karjääriõppe
läbiviimiseks tasakaalustatult kõikidel haridustasemetel.
Sihtrühm: õpet läbiviivad spetsialistid.
7.3 Kooli ettevõtlikumaks muutmise ja praktilise ettevõtlusõppe läbiviimise toetamine
Toetatakse ettevõtjate ja kooliväliste partnerite kaasamist õppetöö läbiviimisse ja arendamisse, koolide
omavahelist koostööd, ettevõtlus- ja karjääriõpetajate metorvõrgustike eesmärgistatud tegevust ning
mitmesuguseid tegevusi praktilise õppe toetamiseks,, sh õpilasfirmade programm ja Ettevõtliku Kooli
haridusprogramm.
Toetatakse:
7.3.1. kooliväliste partnerite (sh MAK ja JA) kaasamist õppeprotsessi läbiviimisesse, ettevõtlikkuse
edendamisse ning selleks vajalike meetodite ja vahendite väljatöötamisse, et pakkuda
kogemusi ja ekspertteadmisi ettevõtlusest, tööturust ja eneseteostuse võimalustest (nt
vabatahtlik töö, sotsiaalne ettevõtlus jms).
7.3.2. õpet läbiviivate spetsialistide võrgustikutegevust (sh koostööseminarid);
7.3.3. õppekavade ja õppevara rakendamise toetamist ja nõustamist.
Tegevuse väljundina osalevad koolivälised partnerid kooli ettevõtlikumaks muutmises ning ettevõtlus- ja
karjääriõppe läbiviimises. Haridussüsteemi välised partnerid, sh ettevõtjad on kaasatud praktilise õppetöö
läbiviimisse ning osalevad õppijate ettevõtlikkuse arendamises. Haridusasutuste, ettevõtjate ja teiste
ettevõtlus- ja karjääriõpet toetavate osapoolte vahel toimub tihe ja koordineeritud koostöö. Praktilist
ettevõtlus- ja karjääriõpet rakendavate koolide arv on oluliselt kasvanud.
Sihtrühmad: õppurid, õppeasutused ja õpet läbiviivad spetsialistid.
7.4 Ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamise toetamine kõrg- ja kutsekoolides
Toetatakse uute, sh interdistsiplinaarsete ja rühmatööl põhinevate õppevormide arendamist, tuuakse
ettevõtjaid osalema õppetegevusse õpetajate ja mentoritena, pakutakse eelinkubatsiooni võimalusi nii
ülikoolide, rakenduskõrgkoolide kui ka kutsekoolide ja gümnaasiumide õpilastele.
Toetatava tegevuse raames töötatakse välja ja rakendatakse ettevõtlusõpet toetav eelinkubatsioonisüsteem
ning arendatakse mentorvõrgustikke, samuti toetatakse eelinkubatsiooni läbiviimist õppurite
meeskondadele (sh haridustasemete ülesed meeskonnad) äriideede arendamiseks ja elluviimiseks.
Kõrgkoolid kaasavad oma tegevusse praktikuid ja teevad koostööd eriala-, ameti- ja kutseliitude ning
ühendustega, et tõhustada praktilise tegevuse ning teadus- ja arendustöö lõimimist.
Toetatakse:
7.4.1 Ettevõtlus- ja karjääriõpet toetava eelinkubatsioonisüsteemi ja mentorvõrgustike arendamist
ning rakendamist;
7.4.2 kõrgkoolide koostööd piirkonna kutseõppeasutuste, gümnaasiumide, kohalike omavalitsuste ja
ettevõtjatega;
7.4.3 õppurite meeskondade loomist, juhendamist ja arenguprogrammide (koolitused, nõustamine)
rakendamist;
7.4.4 regionaalsete, üleriigiliste võistluste süsteemi väljatöötamist ning võistlustel (sh
rahvusvahelistel) osalemist ja võistluste korraldamist.
Tegevuse väljundina on koolid muutunud avatumaks ja ettevõtlikumaks, koolivälised partnerid toetavad
õppe läbiviimist. Ülikoolid arendavad koostöös ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemse arendamise
6
eestvedajana uusi interdistsiplinaarseid ja rahvusvahelisi rühmatöö vorme, mis toetab haridussüsteemi
rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu.
Sihtrühmad: õppurid, õppetööd läbiviivad spetsialistid, õppeasutused.
7.5 Pädevuste arendamine ettevõtlus- ja karjääriõppe alal
Toetatakse õppeasutuste, ning ettevõtlus- ja karjääriõppega tegelevate organisatsioonide pädevuste
arendamist, sh kogutakse ja vahendatakse teadmisi ja kogemusi nii Eestist kui ka mujalt maailmast
(õppereisid ja konverentsidel osalemine), kohandatakse neid kohalikele oludele ja toetatakse nende
rakendamist.
Ettevõtlus- ja karjääriõppe teaduspõhiseks arendamiseks viiakse läbi analüüse ja uuringuid.
Osaletakse kodumaistes ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.
Toetatakse:
7.5.1 ettevõtlus- ja karjääriõppe alaste analüüside ja uuringute, sh meetme tegevuse mõju-uuringute
läbiviimist;
7.5.2 koolide enesehindamismudelites ettevõtlikkuse osa väljatöötatamist ja rakendamist;
7.5.3 õppeasutuste ning ettevõtlus- ja karjääriõppega tegelevate organisatsioonide pädevuste
arendamist (mh õppereisid), sh kogutakse ning vahendatakse teadmisi ja kogemusi nii Eestist
kui ka mujalt maailmast, kohandatakse neid kohalikele oludele ning toetakse nende
rakendamist tasakaalustatult kõikidel haridustasemetel ja liikides;
Tegevuse väljundina on ettevõtlus- ja karjääriõppeks vajalik pädevus kasvanud. On välja töötatud toimiv
ettevõtlikkuse ja/või ettevõtlusaktiivsuse mõõtmise metoodika kõikidele haridustasemetele ning ettevõtlus-
ja karjääriõppe tulemuslikkust tagasisidestav seiresüsteem.
Sihtrühmad: õpet läbiviivad spetsialistid, poliitika kujundajad ettevõtlus- ja karjääriõppega tegelevad
organisatsioonid.
7.6 Teadlikkuse tõstmine ettevõtlus- ja karjääriõppe arendamise vajalikkusest ja võimalustest
Toetatakse nii õppetööga otseselt seotud spetsialistide teadmiste ja kogemuste vahetust kui ka koolijuhtide,
kogukonna ja ühiskonna teadlikkust, et aidata kaasa ettevõtlus- ja karjääriõppe arendamisele õppeasutustes.
Toetatavasse tegevusse kaasatakse koolide juhtkonnad, kohalikud omavalitsused jt organisatsioonid.
Toetatakse:
7.6.1 õppurite ettevõtlikkust ja ettevõtlus- ja karjääriõpet propageerivate ürituste, võistluste ja
kampaaniate korraldamist ning muu teavitustegevuse läbiviimist;
7.6.2 haridustasemete ja liikide üleste koostöökogemuste jagamise, metoodika ja parimate praktikate
tutvustusürituste läbiviimist;
7.6.3 koostöös ettevõtjate ja karjääriteenuste kogukonna esindajatega valdkonna parimate ettevõtlike
koolide, õpetajate jt tunnustamise formaadi väljatöötamist ja nende tunnustamist.
Tegevuse väljundina on koolijuhid, õpet läbiviivad spetsialistid, lapsevanemad, tööandjad, ametnikud jt
osapooled ettevõtliku hoiaku toetajad ja kujundajad koolis ning kogukonnas.
Sihtrühmad: õppeasutuste juhid, kohalikud omavalitsused, õpet läbiviivad spetsialistid , õppurid,
ettevõtjad, poliitika kujundajad, ettevõtlus- ja karjääriõppega tegelevad organisatsioonid.
7
8 Tulemus- ja väljundnäitajad
Näitaja nimetus Tulemus 2019Sihttase 2020 Sihttase Selgitav teave
2023
RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA
Programmis osalenud õppeasutuste osakaal, 70% 75% 90%
kes on ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud
Tegevuse TULEMUSNÄITAJA (RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA)
Meetme Õppeasutuste arv, kes 406 425 450 Edu ja Tegu
tegevuse osalevad programmis
väljundnäitaja ettevõtlusprogrammis, et
võtta kasutusele
ettevõtlusmoodul
Toetatavate tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
Tegevuse 7.1 a) tegevuse raames välja 14 16 16 Moodulid ja
väljundnäitaja töötatud, testitud ja õpiobjektid on
rakendatud ettevõtlus- ja kõigile
karjääriõppe moodulite arv haridustasemetele
b) Tegevuse raames välja - - 17 ja võtavad arvesse
töötatud ettevõtlus- ja karjääri valdkondlikku
kujundamise pädevuste spetsiifikat.
õpiobjektide arv
Tegevuse 7.2 Ettevõtlus- ja karjääriõppe 2766 3300 4500 Täienduskoolitusel
väljundnäitaja täienduskoolitusel osalenud osalevad õpet läbi-
õpet läbiviivate spetsialistide viivad spetsialistid.
arv Arvestatakse
osaluskordasid.
Tegevuse 7.3 Koolide arv, kes osalevad nii 79 90 134Üld- ja
väljundnäitaja haridusprogrammis “Ettevõtlik kutsehariduskoolid,
kool” kui õpilasfirmade kes on liitunud
programmides ja viivad läbi algatustega tegevuse
ettevõtlusõpet. raames.
Tegevuse 7.4 Kutse- ja kõrgharidustasemel 498 600 860
väljundnäitaja eelinkubatsiooniteenust
kasutanud meeskondade arv
(summaarselt)
Tegevuse 7.5 Tegevusest toetust saanud 7 20
väljundnäitaja uuringute ja analüüside
põhjal avaldatud
teadusartiklite arv
Tegevuse 7.6 Ettevõtlus- ja karjääriõpet, 5000 6200
väljundnäitaja propageerivatel seminaridel,
inspiratsiooni- ja
motivatsioonipäevadel jm
üritustel osalejate arv
8
9 Edu ja Tegu programmi eeldatav mõju läbivatele teemadele
Horisontaalne teema Mõju
Regionaalne areng Toetav mõju. Edu ja Tegu programm toetab piirkondlike erisuste
tasakaalustumist ning soodustab kõikide piirkondade kestlikku ja ühtlasemat
arengut. Toetatavad tegevused tugevdavad ka piirkondade sisest koolide,
kohalike kogukondade ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööd piirkonna
ettevõtluse ja tööhõive arendamisel. MAK tegevuste kaudu on tegevused seotud
maakondades elluviidavate muude arendustegevustega, mis on suunatud
tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamisele. Mitu toetatavat tegevust mõjutavad
lähimuse põhimõtte rakendamist ning kohaliku ja piirkondliku
arendusvõimekuse tugevnemist.
Infoühiskonna Toetav mõju. Loodav õppevara on innovaatiline ja nüüdisaegne ning tasuta
edendamine kättesaadav ühisplatvormi(de)lt kõikidele haridustasemetele ja sihtrühmadele.
IKT lahenduste kasutamine on õppetöö igapäevane osa ning vajalik vahend
kaasaegses õpikeskkonnas.
Keskkonna- ja Ei oma mõju
kliimapoliitika
Võrdsete võimaluste Toetav. Edu ja Tegu programm on suunatud kõikidele üld-, kutse- ja
tagamine kõrgkoolidele, põhikooli tasemel tõlgitakse õppevara vene keelde ja viiakse
täienduskoolitusi läbi vene keeles. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel
pööratakse tähelepanu sooneutraalsele käsitlusele ning välditakse stereotüüpset
lähenemist kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse seadusega.
Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju. Toetatavaid tegevusi kavandatakse koostöös MKM-i, RM-i,
SoM-i, tööandjate, õppeasutustega. Edu ja Tegu programmi juhtimisstruktuur
ja ülesehitus toetab eri osapoolte omavahelist koostööd ja seab seega paremad
eeldused ühtseks riigivalitsemiseks.
10 Toetatavate tegevuste eelarve
Käskkirja tegevuste maksumus on 11 924 660eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 10 135 961 eurot (kuni
85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 788 699 eurot (vähemalt 15% kogumaksumusest).
Tege- Toetatavate Sh partnerite Sh elluviija
tegevuste eelarve eelarve
Tulemus Väljundnäitaja vuse Toetatav tegevus eelarve 2015‒2023 2015‒2023
nr 2015‒2023
Tegevuse raames välja töötatud, testitud Ettevõtlus- ja karjääriõppe metoodika
993 800 928 700 65 100
Tulemus: Ettevõtlus- ja karjääriõpe on süsteemselt rakendatud. kõigil haridustasemetel
ja rakendatud ettevõtlus- ja karjääriõppe arendamine ja õppevara koostamine
7.1
moodulite arv sh otsene personalikulu 926 200 870 300 55 900
sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 67 600 58 400 9 200
ja -liikides luua kõigile õppijaile võimalus praktilise ettevõtlus- ja karjäärõppe
Ettevõtlus- ja karjääriõppe Ettevõtlus- ja karjääriõpet läbiviivate
605 250 551 950 53 300
täienduskoolitusel osalenud õpet spetsialistide täienduskoolitus
7.2
läbiviivate spetsialistide arv sh otsene personalikulu 123 700 108 700 15 000
sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 481 550 443 250 38 300
Koolide arv, kes osalevad nii Kooli ettevõtlikumaks muutmise ja praktilise
1 880 926 1 733 926 147 000
haridusprogrammis “Ettevõtlik kool” kui ettevõtlusõppe läbiviimise toetamine
õpilasfirmade programmides ja viivad 7.3
sh otsene personalikulu 1 177 226 1 082 626 94 600
läbi ettevõtlusõpet. sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 703 700 651 300 52 400
Kutse- ja kõrghariduse tasemel Ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamise
2 148 161 2 120 111 28 050
eelinkubatsiooniteenust kasutanud toetamine kõrgkoolides
meeskondade arv (summaarselt) 7.4
sh otsene personalikulu 1 554 654 1 526 604 28 050
sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 593 507 593 507 0
Toetust saanud uuringute ja analüüside Pädevuste arendamine ettevõtlus- ja
1 246 971 986 530 260 441
põhjal avaldatud teadusartiklite arv karjääriõppe alal
7.5
sh otsene personalikulu 730 041 675 500 54 541
sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 516 930 311 030 205 900
Ettevõtlus- ja karjääriõpet Teadlikkuse tõstmine ettevõtlus- ja
propageerivatel seminaridel, karjääriõppe arendamise vajalikkusest ja 871 335 244 490 626 845
inspiratsiooni- ja motivatsiooni- 7.6 võimalustest
päevadel jm üritustel osalejate arv sh otsene personalikulu 263 935 220 935 43 000
sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 607 400 23 555 583 845
Projekti juhtimine (otsene personalikulu) 590 913 0 590 913
Kaudsed kulud kõigilt otsestelt personalikuludelt kokku (ühtse määra alusel) 790 435 672 740 117 695
läbimiseks.
Kokku 9 127 791 7 238 447 1 889 344
Tegevuste lõikes jaotamata kulud 2 796 869
Kokku 11 924 660 7 238 447 1 889 344
11 Kulude abikõlblikkus
11.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas
käskkirjas sätestatud tingimustele.
11.2 Abikõlblikud on järgmised punkti 7 kohase toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
11.2.1 tegevuses 7.1. kirjeldatud ettevõtlus- ja karjääriõppe metoodika arendamise ja õppevara
koostamise kulud;
11.2.2 tegevuses 7.2. kirjeldatud õpet läbiviivate spetsialistide täienduskoolitustega seotud
koolituste ja seminaride kulud ühikuhinna alusel, mis on kehtestatud haridus- ja
teadusministri 29.07.2015. a käskkirjaga nr 1.1-2/15/312.
11.2.3 tegevuse 7.2. töögrupi juhi personalikulu ja lähetuskulu kuludokumentide alusel;
11.2.4 tegevuses 7.3. kirjeldatud kooli ettevõtlikumaks muutmise ja praktilise ettevõtlus- ja
karjääriõppe läbiviimise kulud;
11.2.5 tegevuses 7.4. kirjeldatud ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamise toetamise kulud;
11.2.6 tegevuses 7.5. kirjeldatud ettevõtlus- ja karjääriõppe alal pädevuste arendamise kulud;
11.2.7 tegevuses 7.6. kirjeldatud ettevõtlus- ja karjääriõppe arendamise vajalikkuse ja võimaluste
osas teadlikkuse tõstmise kulud;
11.2.8 tegevuste elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1
punktidele 1–4 ja lõikele 4;
11.2.9 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest, vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja
3–6. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9
lõikes 6 nimetatud toetatavate tegevuste personalikulud;
11.3 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on Edu ja Tegu programmi raames mitteabikõlblikud
järgmised kulud:
11.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
11.3.2 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
11.3.3. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel.
12 Toetuse maksmise tingimused ja kord
12.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja
ühendmääruse §-dele 11−15.
12.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ning ühtse
määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse
alusel. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu.
12.3 Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Esimene maksete prognoos
esitatakse hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast punktis 13.2.1. nimetatud käskkirja lisa kinnitamist.
12.4 Elluviija esitab maksetaotluse tekkinud ja makstud riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava
maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
12.5 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja
muude asjakohaste dokumentide koopiad.
12.6 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi
maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse
üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb
maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja
11
võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest
elluviijat.
12.7 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast
lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
12.8 Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
13 Elluviija ja partneri kohustused
13.1 Elluviija ja partnerid tagavad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24, 25 ja 26
sätestatud kohustuste täitmise.
13.2 Lisaks punktis 13.1 sätestatule on elluviija kohustatud:
13.2.1 esitama haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste
detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve, mille on juhtkomitee heaks kiitnud, käesoleva
käskkirja lisana hiljemalt eelneva kalendriaasta 20. detsembriks. Esimese eelarveaasta
tegevuskava ja eelarve tuleb kinnitada 2 kuu jooksul pärast toetuse andmise tingimuste
kinnitamist;
13.2.2 esitama punktis 13.2.1 nimetatud dokumendid pärast nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul
rakendusüksusele;
13.2.3 rakendama Edu ja Tegu programmi vastavalt kinnitatud aasta tegevuskavale ja eelarvele;
13.2.4 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva
jooksul pärast aastaeelarve kinnitamist ning esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi
15 tööpäeva jooksul punktis 13.2.1. nimetatud käskkirja lisa kinnitamisest;
13.2.5 esitama rakendusüksuse nõudmisel korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas,
kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 13.2.4 esitatud prognoosist;
13.2.6 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning
mõlema poole õigused ja kohustused;
13.2.7 hindama tegevuskava ja eelarve vastavust seirekomisjoni kinnitatud üldistele
valikukriteeriumidele.
13.3 Lisaks punktis 13.1 sätestatule on partner kohustatud:
13.3.1 tegevuskavas ja eelarves kinnitatud ning partnerluslepingus kokkulepitud tegevused
ettenähtud aja ja ressurssidega ellu viima;
13.3.2 kooskõlastama elluviijaga tegevuskavas ja eelarves kavandatavate uuringute
lähteülesanded.
14 Toetatavate tegevuste elluviimise aruandlus
14.1 Elluviija esitab rakendusüksusele struktuuritoetuse registris kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt
järgneva aasta 15. jaanuariks ning poolaastaaruande rakendusüksuse nõudmisel 15. augustiks.
Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
14.1.1. punktis 8 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või ületäitmise
kohta;
14.1.2. ülevaade tegevuste elluviimisest;
14.1.3. hinnang tegevuste tulemuslikkusele;
14.1.4. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest.
14.2 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva
jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest struktuuritoetuste e-keskkonna kaudu.
Lõpparuandes peab lisaks punktis 14.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud
tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 9).
12
14.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
14.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
14.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.
15 ESF toetatavates tegevuses osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandluses
15.1 Elluviija on kohustatud koguma ESF vahenditest toetatavas toimingus osalejate kohta Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed
ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24
punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud ESF määruse (EL)
1304/2013 lisas 1.
15.2 Rakendusüksus on kohustatud koguma ESF-st rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e
vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7.
15.3 Punktides 15.1 ja 15.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 7.2 nimetatud toetatavatele
tegevustele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid ettevõtlusõppe täienduskoolitusel
osalevate õpet läbiviivate spetsialistide kohta.
15.4 ESF toetatavates tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele
rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks.
15.5 ESF toetatavates tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal juhinduda
korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje
juhisest perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.
16 Edu ja Tegu programmi ja selle elluviimise tingimuste muutmine
16.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel või
rakendusüksuse algatusel.
16.2 Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele.
Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest rakendusüksust
kirjalikult taasesitatavas vormis ja edastab muutmise eelnõu arvamuse avaldamiseks
rakendusüksusele.
16.3 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui punktis 10 toodud eelarvet toetatavate
tegevuste lõikes või tegevuste siseselt muudetakse rohkem kui 15%. Juhul kui muudatus toetatavate
tegevuste lõikes või tegevuste siseselt tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist
kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve
teadmiseks rakendusasutusele.
16.4 Elluviija teeb rakendusasutusele ettepaneku muuta punkti 13.2.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja
tegevuskava juhul, kui üks eelarverida suureneb või väheneb või eelarverea siseselt tehakse muudatus
rohkem kui 15%. Juhul kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija kohustatud enne kulutuste
tegemist kooskõlastama muudatuse rakendusasutusega ning teavitama rakendusüksust eelarve
muudatusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue
eelarve.
16.5 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja
rakendusüksusele.
13
17 Finantskorrektsiooni mõju toetatavate tegevuste eelarvele
17.1 Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-
dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule.
17.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–
49 ja ühendmääruses sätestatule.
18 Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta detsembrist, mil 30.
juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud
juhul, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
19 Vaiete menetlemine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie
rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse
toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie
vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente.
Eelnõu toimik: HTM/20-1529 - Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“ muutmine
Kooskõlastamine algatati 11.12.2020 13:24
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 28.12.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/37ce6c62-90f8-45e7-80a4-eb328cadd2d9
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/37ce6c62-90f8-45e7-80a4-eb328cadd2d9?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/20-1529 - Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 17.12.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/37ce6c62-90f8-45e7-80a4-eb328cadd2d9
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/37ce6c62-90f8-45e7-80a4-eb328cadd2d9?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main