dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 10. detsember 2020
Viit
53
Registreeritud
10. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Eneken Sepa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎53 10.12.2020 Ministri määrus.asice505 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrust nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Muudatused on peamiselt seotud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1, kui muudeti TTTS-i riikliku järelevalve regulatsiooni töövahendusteenust osutavatele ja renditööjõudu vahendavatele ettevõtjatele seatud teenuse osutamise nõude ja piirangute täitmise üle. Varem kehtinud TTTS-i alusel tegi ettevõtja üle järelevalvet Sotsiaalministeerium. TTTS-i muudatuste tulemusena teeb edaspidi ettevõtjale seaduses seatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon. Seadusesse lisatud TTTS § 42⁴ lõige 1 reguleerib Tööinspektsiooni järelevalvet töövahendusega ja renditööjõu vahendamisega tegelevate ettevõtjate üle. Nõuded ja piirangud, mille täitmise üle järelevalvet tehakse, on majandustegevusteate esitamise kohustus ja tasu nõudmise keeld. Lisaks viiakse põhimäärus kooskõlla töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) 2019. aastal jõustunud muudatustega tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise kohta ning täpsustakse Tööinspektsiooni struktuuri seoses 1. novembril 2019 Tööinspektsioonis toimunud muudatusega. Määrusega tehakse ka väiksemaid tehnilisi täpsustusi. Põhimääruse muudatused on vajalikud, et määrata kindlaks tööinspektori pädevus ja menetluslikud õigused ning tagada menetluse osalistele õigusselgus. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna nõunik Eneken Sepa ( 626 9736, [email protected]) ja sama osakonna töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191, [email protected]) ning Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu (626 9421, [email protected]). Määruse mõjusid on hinnanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr (626 9738, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrust nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ (RT I, 30.11.2018, 13). Määrus ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse punktiga 1 muudetakse põhimääruse teksti, jättes § 1 lõikest 1 ja § 9 punktist 1 välja sõna „riiklikku“. Kehtiva põhimääruse kohaselt jääb ekslik mulje Tööinspektsiooni järelevalveõigusest, mis piirdub viitega riikliku järelevalve tegemisele töötervishoidu, tööohutust ja 1 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus. Vastu võetud 19.12.2018. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/110012019002 2 töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas. Tööinspektsioonil on õigus teha ka haldusjärelevalvet ning muudatustega viiakse põhimääruse sõnastus Tööinspektsiooni järelevalveõigustega kooskõlla. Määruse punktiga 2 muudetakse põhimääruse § 8 sõnastust, täiendades Tööinspektsiooni põhiülesannete loetelu järelevalvega töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle. Lisaks eeltoodud täiendusele: - muudetakse põhimääruse § 8 struktuuri ja sõnastust, tuues Tööinspektsiooni põhiülesanded välja punktiloeteluna; - jäetakse välja sõna „riiklik“. Kehtiv põhimäärust kitsendab Tööinspektsiooni järelevalve tegemise õigust, Tööinspektsioonil on õigus teha ka haldusjärelevalvet; - täiendatakse viitega ka lepitusmenetluste läbiviimisele kohtuvälises töövaidlusi lahendavas organis; - sõnad „kohtueelses töövaidlusorganis“ asendatakse sõnadega „kohtuvälises töövaidlusi lahendavas organis“, viies põhimääruse sõnastuse kooskõlla töövaidluse lahendamise seaduse sõnastusega. Määruse punktiga 3 täiendatakse põhimääruse § 9 punktiga 41, tuues välja Tööinspektsioonile õiguse oma põhiülesannete täitmiseks kavandada, koordineerida ja teha järelevalvet töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete täitmise üle ning kohaldada riikliku järelevalve erimeetmeid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Määruse punktide 2 ja 3 muudatuste vajadus tuleneb 20. jaanuaril 2019. a jõustunud TTTS-i muudatusest, mille kohaselt teeb Tööinspektsioon järelevalvet töövahendusega ja renditööjõu vahendamisega tegelevate ettevõtjate üle. Renditöö mõiste on sätestatud töölepingu seaduses (TLS). Tööinspektsiooni ülesanne on juba praegu teha järelevalvet, samuti kohaldada riiklikku sundi TTOS-is ja TLS-is ettenähtud alustel ja ulatuses. Tööinspektsioon teeb meretööseaduse alusel järelevalvet ka laevapere liiget vahendava töövahendusteenust osutava ettevõtja üle. Mõistlik on jätkata senist praktikat ning määrata Tööinspektsioon järelevalve tegijaks ka sellise ettevõtja üle, kes tegeleb töövahendusega või renditööjõu vahendamisega, et vältida valitsusasutustele pandud ülesannete killustatust. Inimesed pöörduvad Tööinspektsiooni poole juba praegu peale töösuhetega seotud küsimuste ka probleemidega, mis on seotud renditööjõu vahendamise ja töövahendusega. Tööinspektsiooni kui haldusorgani pädevus tuleneb Tööinspektsiooni põhimäärusest ja asjakohastest õigusaktidest, millega määratakse inspektsiooni või inspektori pädevus (õigused ja kohustused) sekkumiseks. TTTS § 42⁴ lõike 1 kohaselt teeb töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete (majandustegevusteate esitamise kohustus) ja piirangute (tasu nõudmise) täitmise üle järelevalvet Tööinspektsioon. TTTS § 42⁴ lõige 2 sätestab erimeetmed, mida Tööinspektsioon võib riikliku järelevalve tegemisel kohaldada. Need on korrakaitseseaduse (KoRS) §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed (küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus). Erimeetmete kõrval on Tööinspektsioonil õigus kasutada KoRS-i 2. jaos sätestatud riikliku järelevalve üldmeetmeid (teavitamine, ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine jne). Riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete kohaldamise võimaluse tõttu saab Tööinspektsioon teha eraõiguslike töövahendusteenuse ja renditööjõu vahendamise teenuse osutajate üle tõhusalt järelevalvet ning tuvastada rikkumisi, mille tulemusel väheneb oht, et tööd otsivatelt inimestelt ja töötajatelt nõutakse teenuste eest ebaseaduslikult tasu ning piiratakse tööotsijate ligipääsu 3 töökohtadele, kasutades valikukriteeriumitena tööga mitteseotud kaitstud tunnuseid. Samuti on järelevalve tegemisel võimalus sekkuda siis, kui majandustegevusteade on esitamata. Määruse punktiga 4 muudetakse põhimääruse § 9 punkti 5 sõnastust, täiendades Tööinspektsiooni õigusi uurida lisaks surmaga lõppenud tööõnnetustele ka raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu. Muudatusega viiakse põhimäärus kooskõlla TTOS §-ga 24. Lisaks täpsustakse määrusega, et Tööinspektsioon teeb järelevalvet ka kutsehaigestumiste uurimise üle. Eesmärk on viia põhimääruse sõnastus kooskõlla TTOS § 24 lõikega 8, mille kohaselt teeb Tööinspektsioon järelevalvet nii tööõnnetuste kui ka kutsehaigestumiste uurimise üle. Määruse punktiga 5 muudetakse põhimääruse § 9 punkti 9 teksti ning jäetakse välja sõnad „või kooskõlastuste“. Kehtiva õiguse kohaselt ei pea tööandjad edastama dokumente Tööinspektsioonile kooskõlastamiseks ning vastav viide kehtivas põhimääruses osas on sisutühi. Tööinspektsioon teeb kehtiva õiguse kohaselt otsuseid nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta, näiteks nõusolek alaealise töötamiseks. Määruse punktiga 6 muudetakse põhimääruse § 12 punktide 1 ja 2 sõnastustust. Kehtiva Tööinspektsiooni põhimääruse kohaselt on üheks Tööinspektsiooni osakonnaks ennetus- ja õigusosakond. Alates 1. novembrist 2019 Tööinspektsiooni struktuuri muudeti ning ennetus- ja õigusosakonna ülesanded jaotati teiste osakondade teenusepõhiseid ülesandeid arvestades, et võimestada eelkõige järelevalve osakonna tegevust. Muudatuste kavandamisel ja tegemisel võeti arvesse: 1) Eesti töökeskkonna halvenevat olukorda, mida näitab raskete tööõnnetuste arvu pidev kasv ja sellest tulenev järelevalvetegevusega seotud koormuse suurenemine, ning 2) Vabariigi Valitsuse tegevuskava seoses välismaise tööjõuga, mis eeldab senisest suuremas mahus riigisisest ja piiriülest koostööd teiste järelevalveasutustega. Struktuurimuudatuste tõttu on järelevalve osakonna ülesandeid ja eesmärki laiendatud seoses õigusteenuse kui järelevalveteenust toetava teenuse liikumisega järelevalve osakonda ning ennetus- ja õigusosakonna restruktureerimisega tulenevalt asutusesisesest teenusekesksest lähenemisest. Ennetus- ja õigusosakonnast jäi eraldiseisvana alles töötajate ja tööandjate teavitamisele ning hea töökeskkonna loomisega seotud ennetustegevusele keskendunud nõustamisüksus. Selleks, et selgemalt eristada järelevalvepädevusega ametnikud ning ennetuse ja nõustamisega tegelevad töötajad, moodustati allesjäänud üksusest eraldiseisev ennetusosakond, mille põhiülesanded on järgmised: 1) anda isikutele selgitusi töökeskkonna ja töösuhte nõudeid reguleerivate õigusaktide rakendamise kohta, sh vastata selgitustaotlustele ja teabenõuetele; 2) pakkuda töökeskkonna konsultandi teenust, sh teha tööandjatele suunatud töökeskkonnaalast ennetus- ja teavitustööd ning nõustada töötajaid oma pädevuse piires; 3) teha töökeskkonna olukorra hinnangu alusel ettepanekuid inspektsiooni ennetus- ja teavitustegevuste korraldamiseks ja muutmiseks; 4) viia koostöös teiste osakondadega ellu ennetus- ja teavitustegevusi, sh korraldada infohommikuid, osaleda messidel, korraldada ja viia läbi kodanike vastuvõtte, koordineerida infotelefoni töökorraldust ja tagada sellele vastamine, teha inspektsiooni nimel avalikke ettekandeid ja kirjutada artikleid ning kavandada ja viia ellu muid avalikkuse teavitamise tegevusi; 5) hallata inspektsiooni kõnekeskust. Määruse punktiga 7 muudetakse põhimääruse § 16 punkti 11 sõnastust. Kehtiva põhimääruse kohaselt viib peadirektor Tööinspektsioonis läbi teenistuslikku järelevalve, tehes vajadusel peadirektori asetäitjale või struktuuriüksuse juhile ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise asjaolude väljaselgitamiseks. Kehtiva sõnastusega on liiga kitsalt piiritletud ametikohad, mille teenistujatele saab peadirektor anda asjaolude väljaselgitamiseks materjalide ja seletuste kogumise ülesande. Tööinspektsiooni peadirektorile pandud ülesannete efektiivsema täitmise ning Tööinspektsiooni isikkoosseisu tegevuse parema planeerimise eesmärgil on muudatusettepanekuga jäetud piiritlemata ametikohad, mille teenistujatele saab peadirektor anda asjaolude väljaselgitamiseks materjalide ja seletuste kogumise ülesande. Näiteks määratakse 4 distsiplinaarmenetluse läbiviimisel määratakse avaliku teenistuse seaduse § 72 lõike 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või korralduses muu hulgas distsiplinaarmenetluse läbiviija. Seadus ei sätesta, millise ametikoha teenistuja võib distsiplinaarmenetluse läbiviijaks olla, selle otsustab distsiplinaarmenetluse algataja. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Käesolev peatükk ei käsitle määruse tehnilisi muudatusi, mis õigusselgust parandavad ega too kaasa mõjusid. Määruse sisulised muudatused tulenevad Tööinspektsiooni põhimääruse § 8 ja § 9 punkti 41 muudatustest. Muudatused avaldavad mõju riigiasutustest Tööinspektsioonile. Muudatustel puudub sotsiaalne mõju, mõju majandusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ning mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatused ei avalda mõju töötajatele ega tööandjatele. Muudatus: järelevalve töövahendusteenust osutavatele ja renditööjõudu vahendavatele ettevõtjatele seatud teenuse osutamise nõuete ja piirangute täitmise üle läheb Sotsiaalministeeriumilt Tööinspektsioonile. Tööinspektsioonile volituste andmine järelevalve tegemiseks töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate eraõiguslike tööbüroode majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle ei too kaasa olulisi mõjusid teenuseosutajatele, sest vastavate teenuste osutamiseks tuli neil ka varem esitada majandustegevusteade ning jätkuvalt on keeld nõuda tööd otsivatelt inimestelt ja töötajatelt teenuste eest ebaseaduslikult tasu. Mõju sihtrühm: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate üle tehtava järelevalve kohustuse üleviimine Sotsiaalministeeriumilt Tööinspektsioonile suurendab mõnevõrra Tööinspektsiooni töökoormust. Lisanduvad sätete kontrolliga ja infovahetusega seotud tööprotseduurid ja toiminguid. Tööinspektsioon teeb meretöö seaduse alusel järelevalvet laevapere liiget vahendava töövahendusteenust osutava ettevõtja üle. On otstarbekas, et Tööinspektsioon teeb järelevalvet ka sellise ettevõtja üle, kes tegeleb muus valdkonnas töövahendusega või renditööjõu vahendamisega. Inimesed pöörduvad Tööinspektsiooni poole peale töösuhetega seotud küsimuste ka probleemidega, mis on seotud renditööjõu vahendamise ja töövahendusega. Järelevalvepädevuse laiendamisega saab Tööinspektsioon õiguse tegeleda ka nende küsimustega. Mõju sihtrühm on väike (Tööinspektsioon). Mõju sagedus on keskmine, kuna töövahendust ja renditööd pakkuvate ettevõtete osakaal võib suureneda. Mõju ulatus on keskmine, kuna Tööinspektsiooni kui terviku käitumises võivad kaasneda muudatused. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale oluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 5 Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele. Töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate üle tehtava järelevalvega seotud täiendavad kulud kaetakse Tööinspektsiooni eelarve raames. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse kavand töötati välja koostöös Tööinspektsiooniga. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 2 ei pea ministeeriumi ja tema valitsemisala töökorraldust puudutavaid ministri määruse eelnõusid teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks esitama. Teistele ministeeriumidele käesoleva määruse muutmisega õigusi ega kohustusi ei kaasne. MINISTRI MÄÄRUS 10.12.2020 nr 53 Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja § 49 lõike 1 punkti 10 alusel. Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruses nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1 ja § 9 punktis 1 asendatakse sõnad „teostab riiklikku järelevalvet“ sõnadega „teeb järelevalvet“; 2) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Tööinspektsiooni põhiülesanded on: 1) viia ellu töökeskkonnapoliitikat; 2) teha järelevalvet töökeskkonnas töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle; 3) teha järelevalvet töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle; 4) teavitada üldsust, töötajaid ja tööandjaid töökeskkonna ohtudest; 5) lahendada töövaidlusi ja viia läbi lepitusmenetlusi kohtuvälises töövaidlusi lahendavas organis.“; 3) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) kavandab, koordineerib ja teeb järelevalvet töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete täitmise üle ning kohaldab riikliku järelevalve erimeetmeid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses;“; 4) paragrahvi 9 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) uurib surmaga lõppenud tööõnnetusi, raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu, ning vajaduse korral muid tööõnnetusi ja kutsehaigestumisjuhtumeid; teeb järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste ennetamise abinõude rakendamise üle;“; 5) paragrahvi 9 punktist 9 jäetakse välja sõnad „või kooskõlastuse“; 6) paragrahvi 12 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: 2 „1) järelevalve osakond, mille põhiülesanded on töökeskkonnaalase ehk töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete järelevalve kavandamine ja tegemine; järelevalve aruannete koostamine; tööõnnetuste ja kutsehaigestumisjuhtumite uurimine ning analüüsimine; tööinspektorite nõustamine ja kontrollimine järelevalve tegemisel ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumisjuhtumite uurimisel; osakonnasisese õigusabiteenuse osutamine ning inspektsiooni esindamine järelevalve ja väärteomenetlustega seotud kohtuvaidlustes; 2) ennetusosakond, mille põhiülesanded on isikutele selgituste andmine töökeskkonna ja töösuhte nõudeid reguleerivate õigusaktide rakendamise kohta, sealhulgas selgitustaotlustele ja teabenõuetele vastamine; töökeskkonna konsultandi teenuse pakkumine, sealhulgas töökeskkonnaalane tööandjatele suunatud ennetus- ja teavitustöö ning töötajate nõustamine oma pädevuse piires; ennetus- ja teavitustegevuste elluviimine koostöös teiste osakondadega, sealhulgas infohommikute korraldamine, messidel osalemine, kodanike vastuvõttude korraldamine ja läbiviimine, infotelefoni töökorralduse koordineerimine ja infotelefonile vastamise tagamine, inspektsiooni nimel avalike ettekannete tegemine ja artiklite kirjutamine ning muude avalikkuse teavitamise tegevuste kavandamine ja elluviimine;“; 7) paragrahvi 16 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) teeb teenistuslikku järelevalvet õigusaktides ettenähtud ulatuses;“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel