Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67
„Tööinspektsiooni põhimäärus“ muutmine“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrust nr 67 „Tööinspektsiooni
põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Muudatused on peamiselt seotud tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse (TTTS) ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1, kui muudeti TTTS-i riikliku
järelevalve regulatsiooni töövahendusteenust osutavatele ja renditööjõudu vahendavatele
ettevõtjatele seatud teenuse osutamise nõude ja piirangute täitmise üle. Varem kehtinud TTTS-i
alusel tegi ettevõtja üle järelevalvet Sotsiaalministeerium. TTTS-i muudatuste tulemusena teeb
edaspidi ettevõtjale seaduses seatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon.
Seadusesse lisatud TTTS § 42⁴ lõige 1 reguleerib Tööinspektsiooni järelevalvet töövahendusega
ja renditööjõu vahendamisega tegelevate ettevõtjate üle. Nõuded ja piirangud, mille täitmise üle
järelevalvet tehakse, on majandustegevusteate esitamise kohustus ja tasu nõudmise keeld.
Lisaks viiakse põhimäärus kooskõlla töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) 2019. aastal
jõustunud muudatustega tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise kohta ning täpsustakse
Tööinspektsiooni struktuuri seoses 1. novembril 2019 Tööinspektsioonis toimunud muudatusega.
Määrusega tehakse ka väiksemaid tehnilisi täpsustusi.
Põhimääruse muudatused on vajalikud, et määrata kindlaks tööinspektori pädevus ja
menetluslikud õigused ning tagada menetluse osalistele õigusselgus.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna
töökeskkonna nõunik Eneken Sepa ( 626 9736,
[email protected]) ja sama osakonna
töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191,
[email protected]) ning Tööinspektsiooni peadirektori
asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu (626 9421,
[email protected]).
Määruse mõjusid on hinnanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177,
[email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ethel
Bubõr (626 9738,
[email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi
ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrust nr 67 „Tööinspektsiooni
põhimäärus“ (RT I, 30.11.2018, 13).
Määrus ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Määrus ei ole seotud isikuandmete
töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse punktiga 1 muudetakse põhimääruse teksti, jättes § 1 lõikest 1 ja § 9 punktist 1 välja
sõna „riiklikku“. Kehtiva põhimääruse kohaselt jääb ekslik mulje Tööinspektsiooni
järelevalveõigusest, mis piirdub viitega riikliku järelevalve tegemisele töötervishoidu, tööohutust ja
1 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus. Vastu võetud 19.12.2018.
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/110012019002
2
töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas. Tööinspektsioonil on õigus teha
ka haldusjärelevalvet ning muudatustega viiakse põhimääruse sõnastus Tööinspektsiooni
järelevalveõigustega kooskõlla.
Määruse punktiga 2 muudetakse põhimääruse § 8 sõnastust, täiendades Tööinspektsiooni
põhiülesannete loetelu järelevalvega töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate
ettevõtjate majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle.
Lisaks eeltoodud täiendusele:
- muudetakse põhimääruse § 8 struktuuri ja sõnastust, tuues Tööinspektsiooni põhiülesanded välja
punktiloeteluna;
- jäetakse välja sõna „riiklik“. Kehtiv põhimäärust kitsendab Tööinspektsiooni järelevalve tegemise
õigust, Tööinspektsioonil on õigus teha ka haldusjärelevalvet;
- täiendatakse viitega ka lepitusmenetluste läbiviimisele kohtuvälises töövaidlusi lahendavas
organis;
- sõnad „kohtueelses töövaidlusorganis“ asendatakse sõnadega „kohtuvälises töövaidlusi
lahendavas organis“, viies põhimääruse sõnastuse kooskõlla töövaidluse lahendamise seaduse
sõnastusega.
Määruse punktiga 3 täiendatakse põhimääruse § 9 punktiga 41, tuues välja Tööinspektsioonile
õiguse oma põhiülesannete täitmiseks kavandada, koordineerida ja teha järelevalvet
töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse
nõuete täitmise üle ning kohaldada riikliku järelevalve erimeetmeid seaduses ettenähtud alustel ja
ulatuses.
Määruse punktide 2 ja 3 muudatuste vajadus tuleneb 20. jaanuaril 2019. a jõustunud TTTS-i
muudatusest, mille kohaselt teeb Tööinspektsioon järelevalvet töövahendusega ja renditööjõu
vahendamisega tegelevate ettevõtjate üle.
Renditöö mõiste on sätestatud töölepingu seaduses (TLS). Tööinspektsiooni ülesanne on juba
praegu teha järelevalvet, samuti kohaldada riiklikku sundi TTOS-is ja TLS-is ettenähtud alustel ja
ulatuses. Tööinspektsioon teeb meretööseaduse alusel järelevalvet ka laevapere liiget vahendava
töövahendusteenust osutava ettevõtja üle. Mõistlik on jätkata senist praktikat ning määrata
Tööinspektsioon järelevalve tegijaks ka sellise ettevõtja üle, kes tegeleb töövahendusega või
renditööjõu vahendamisega, et vältida valitsusasutustele pandud ülesannete killustatust. Inimesed
pöörduvad Tööinspektsiooni poole juba praegu peale töösuhetega seotud küsimuste ka
probleemidega, mis on seotud renditööjõu vahendamise ja töövahendusega.
Tööinspektsiooni kui haldusorgani pädevus tuleneb Tööinspektsiooni põhimäärusest ja
asjakohastest õigusaktidest, millega määratakse inspektsiooni või inspektori pädevus (õigused ja
kohustused) sekkumiseks.
TTTS § 42⁴ lõike 1 kohaselt teeb töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate
ettevõtjate majandustegevuse nõuete (majandustegevusteate esitamise kohustus) ja piirangute
(tasu nõudmise) täitmise üle järelevalvet Tööinspektsioon. TTTS § 42⁴ lõige 2 sätestab
erimeetmed, mida Tööinspektsioon võib riikliku järelevalve tegemisel kohaldada. Need on
korrakaitseseaduse (KoRS) §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmed (küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse
tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus). Erimeetmete
kõrval on Tööinspektsioonil õigus kasutada KoRS-i 2. jaos sätestatud riikliku järelevalve
üldmeetmeid (teavitamine, ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine jne).
Riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete kohaldamise võimaluse tõttu saab Tööinspektsioon teha
eraõiguslike töövahendusteenuse ja renditööjõu vahendamise teenuse osutajate üle tõhusalt
järelevalvet ning tuvastada rikkumisi, mille tulemusel väheneb oht, et tööd otsivatelt inimestelt ja
töötajatelt nõutakse teenuste eest ebaseaduslikult tasu ning piiratakse tööotsijate ligipääsu
3
töökohtadele, kasutades valikukriteeriumitena tööga mitteseotud kaitstud tunnuseid. Samuti on
järelevalve tegemisel võimalus sekkuda siis, kui majandustegevusteade on esitamata.
Määruse punktiga 4 muudetakse põhimääruse § 9 punkti 5 sõnastust, täiendades
Tööinspektsiooni õigusi uurida lisaks surmaga lõppenud tööõnnetustele ka raske
tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust töötervishoiu ja
tööohutuse nõuete eiramise tõttu. Muudatusega viiakse põhimäärus kooskõlla TTOS §-ga 24.
Lisaks täpsustakse määrusega, et Tööinspektsioon teeb järelevalvet ka kutsehaigestumiste
uurimise üle. Eesmärk on viia põhimääruse sõnastus kooskõlla TTOS § 24 lõikega 8, mille kohaselt
teeb Tööinspektsioon järelevalvet nii tööõnnetuste kui ka kutsehaigestumiste uurimise üle.
Määruse punktiga 5 muudetakse põhimääruse § 9 punkti 9 teksti ning jäetakse välja sõnad „või
kooskõlastuste“. Kehtiva õiguse kohaselt ei pea tööandjad edastama dokumente
Tööinspektsioonile kooskõlastamiseks ning vastav viide kehtivas põhimääruses osas on sisutühi.
Tööinspektsioon teeb kehtiva õiguse kohaselt otsuseid nõusoleku andmise või sellest keeldumise
kohta, näiteks nõusolek alaealise töötamiseks.
Määruse punktiga 6 muudetakse põhimääruse § 12 punktide 1 ja 2 sõnastustust. Kehtiva
Tööinspektsiooni põhimääruse kohaselt on üheks Tööinspektsiooni osakonnaks ennetus- ja
õigusosakond. Alates 1. novembrist 2019 Tööinspektsiooni struktuuri muudeti ning ennetus- ja
õigusosakonna ülesanded jaotati teiste osakondade teenusepõhiseid ülesandeid arvestades, et
võimestada eelkõige järelevalve osakonna tegevust. Muudatuste kavandamisel ja tegemisel võeti
arvesse: 1) Eesti töökeskkonna halvenevat olukorda, mida näitab raskete tööõnnetuste arvu pidev
kasv ja sellest tulenev järelevalvetegevusega seotud koormuse suurenemine, ning 2) Vabariigi
Valitsuse tegevuskava seoses välismaise tööjõuga, mis eeldab senisest suuremas mahus
riigisisest ja piiriülest koostööd teiste järelevalveasutustega.
Struktuurimuudatuste tõttu on järelevalve osakonna ülesandeid ja eesmärki laiendatud seoses
õigusteenuse kui järelevalveteenust toetava teenuse liikumisega järelevalve osakonda ning
ennetus- ja õigusosakonna restruktureerimisega tulenevalt asutusesisesest teenusekesksest
lähenemisest.
Ennetus- ja õigusosakonnast jäi eraldiseisvana alles töötajate ja tööandjate teavitamisele ning hea
töökeskkonna loomisega seotud ennetustegevusele keskendunud nõustamisüksus. Selleks, et
selgemalt eristada järelevalvepädevusega ametnikud ning ennetuse ja nõustamisega tegelevad
töötajad, moodustati allesjäänud üksusest eraldiseisev ennetusosakond, mille põhiülesanded on
järgmised: 1) anda isikutele selgitusi töökeskkonna ja töösuhte nõudeid reguleerivate õigusaktide
rakendamise kohta, sh vastata selgitustaotlustele ja teabenõuetele; 2) pakkuda töökeskkonna
konsultandi teenust, sh teha tööandjatele suunatud töökeskkonnaalast ennetus- ja teavitustööd
ning nõustada töötajaid oma pädevuse piires; 3) teha töökeskkonna olukorra hinnangu alusel
ettepanekuid inspektsiooni ennetus- ja teavitustegevuste korraldamiseks ja muutmiseks; 4) viia
koostöös teiste osakondadega ellu ennetus- ja teavitustegevusi, sh korraldada infohommikuid,
osaleda messidel, korraldada ja viia läbi kodanike vastuvõtte, koordineerida infotelefoni
töökorraldust ja tagada sellele vastamine, teha inspektsiooni nimel avalikke ettekandeid ja kirjutada
artikleid ning kavandada ja viia ellu muid avalikkuse teavitamise tegevusi; 5) hallata inspektsiooni
kõnekeskust.
Määruse punktiga 7 muudetakse põhimääruse § 16 punkti 11 sõnastust. Kehtiva põhimääruse
kohaselt viib peadirektor Tööinspektsioonis läbi teenistuslikku järelevalve, tehes vajadusel
peadirektori asetäitjale või struktuuriüksuse juhile ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise
asjaolude väljaselgitamiseks. Kehtiva sõnastusega on liiga kitsalt piiritletud ametikohad, mille
teenistujatele saab peadirektor anda asjaolude väljaselgitamiseks materjalide ja seletuste
kogumise ülesande. Tööinspektsiooni peadirektorile pandud ülesannete efektiivsema täitmise ning
Tööinspektsiooni isikkoosseisu tegevuse parema planeerimise eesmärgil on
muudatusettepanekuga jäetud piiritlemata ametikohad, mille teenistujatele saab peadirektor anda
asjaolude väljaselgitamiseks materjalide ja seletuste kogumise ülesande. Näiteks määratakse
4
distsiplinaarmenetluse läbiviimisel määratakse avaliku teenistuse seaduse § 72 lõike 3 kohaselt
distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või korralduses muu hulgas distsiplinaarmenetluse
läbiviija. Seadus ei sätesta, millise ametikoha teenistuja võib distsiplinaarmenetluse läbiviijaks olla,
selle otsustab distsiplinaarmenetluse algataja.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Käesolev peatükk ei käsitle määruse tehnilisi muudatusi, mis õigusselgust parandavad ega too
kaasa mõjusid.
Määruse sisulised muudatused tulenevad Tööinspektsiooni põhimääruse § 8 ja § 9 punkti 41
muudatustest.
Muudatused avaldavad mõju riigiasutustest Tööinspektsioonile. Muudatustel puudub sotsiaalne
mõju, mõju majandusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ning mõju riigi
julgeolekule ja välissuhetele. Muudatused ei avalda mõju töötajatele ega tööandjatele.
Muudatus: järelevalve töövahendusteenust osutavatele ja renditööjõudu vahendavatele
ettevõtjatele seatud teenuse osutamise nõuete ja piirangute täitmise üle läheb
Sotsiaalministeeriumilt Tööinspektsioonile.
Tööinspektsioonile volituste andmine järelevalve tegemiseks töövahendusteenust osutavate ja
renditööjõudu vahendavate eraõiguslike tööbüroode majandustegevuse nõuete ja piirangute
täitmise üle ei too kaasa olulisi mõjusid teenuseosutajatele, sest vastavate teenuste osutamiseks
tuli neil ka varem esitada majandustegevusteade ning jätkuvalt on keeld nõuda tööd otsivatelt
inimestelt ja töötajatelt teenuste eest ebaseaduslikult tasu.
Mõju sihtrühm: Tööinspektsioon
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja
tuludele.
Töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate üle tehtava järelevalve
kohustuse üleviimine Sotsiaalministeeriumilt Tööinspektsioonile suurendab mõnevõrra
Tööinspektsiooni töökoormust. Lisanduvad sätete kontrolliga ja infovahetusega seotud
tööprotseduurid ja toiminguid.
Tööinspektsioon teeb meretöö seaduse alusel järelevalvet laevapere liiget vahendava
töövahendusteenust osutava ettevõtja üle. On otstarbekas, et Tööinspektsioon teeb järelevalvet
ka sellise ettevõtja üle, kes tegeleb muus valdkonnas töövahendusega või renditööjõu
vahendamisega. Inimesed pöörduvad Tööinspektsiooni poole peale töösuhetega seotud
küsimuste ka probleemidega, mis on seotud renditööjõu vahendamise ja töövahendusega.
Järelevalvepädevuse laiendamisega saab Tööinspektsioon õiguse tegeleda ka nende
küsimustega.
Mõju sihtrühm on väike (Tööinspektsioon). Mõju sagedus on keskmine, kuna töövahendust ja
renditööd pakkuvate ettevõtete osakaal võib suureneda. Mõju ulatus on keskmine, kuna
Tööinspektsiooni kui terviku käitumises võivad kaasneda muudatused. Kokkuvõttes on muudatuse
mõju sihtrühmale oluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
5
Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele.
Töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate üle tehtava järelevalvega
seotud täiendavad kulud kaetakse Tööinspektsiooni eelarve raames.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse kavand töötati välja koostöös Tööinspektsiooniga. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lõikele 2 ei pea ministeeriumi ja tema valitsemisala töökorraldust puudutavaid
ministri määruse eelnõusid teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks esitama. Teistele
ministeeriumidele käesoleva määruse muutmisega õigusi ega kohustusi ei kaasne.
MINISTRI MÄÄRUS
10.12.2020 nr 53
Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse
nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja § 49 lõike 1 punkti 10 alusel.
Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruses nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 1 ja § 9 punktis 1 asendatakse sõnad „teostab riiklikku järelevalvet“
sõnadega „teeb järelevalvet“;
2) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Tööinspektsiooni põhiülesanded on:
1) viia ellu töökeskkonnapoliitikat;
2) teha järelevalvet töökeskkonnas töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate
õigusaktide nõuete täitmise üle;
3) teha järelevalvet töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate
majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle;
4) teavitada üldsust, töötajaid ja tööandjaid töökeskkonna ohtudest;
5) lahendada töövaidlusi ja viia läbi lepitusmenetlusi kohtuvälises töövaidlusi lahendavas
organis.“;
3) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) kavandab, koordineerib ja teeb järelevalvet töövahendusteenust osutavate ja
renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete täitmise üle ning kohaldab
riikliku järelevalve erimeetmeid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses;“;
4) paragrahvi 9 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) uurib surmaga lõppenud tööõnnetusi, raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi,
mille puhul alustati kriminaalmenetlust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu, ning
vajaduse korral muid tööõnnetusi ja kutsehaigestumisjuhtumeid; teeb järelevalvet
tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste
ennetamise abinõude rakendamise üle;“;
5) paragrahvi 9 punktist 9 jäetakse välja sõnad „või kooskõlastuse“;
6) paragrahvi 12 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
2
„1) järelevalve osakond, mille põhiülesanded on töökeskkonnaalase ehk töötervishoiu ja
tööohutuse ning töösuhete järelevalve kavandamine ja tegemine; järelevalve aruannete
koostamine; tööõnnetuste ja kutsehaigestumisjuhtumite uurimine ning analüüsimine;
tööinspektorite nõustamine ja kontrollimine järelevalve tegemisel ning tööõnnetuste ja
kutsehaigestumisjuhtumite uurimisel; osakonnasisese õigusabiteenuse osutamine ning
inspektsiooni esindamine järelevalve ja väärteomenetlustega seotud kohtuvaidlustes;
2) ennetusosakond, mille põhiülesanded on isikutele selgituste andmine töökeskkonna ja
töösuhte nõudeid reguleerivate õigusaktide rakendamise kohta, sealhulgas selgitustaotlustele
ja teabenõuetele vastamine; töökeskkonna konsultandi teenuse pakkumine, sealhulgas
töökeskkonnaalane tööandjatele suunatud ennetus- ja teavitustöö ning töötajate nõustamine
oma pädevuse piires; ennetus- ja teavitustegevuste elluviimine koostöös teiste osakondadega,
sealhulgas infohommikute korraldamine, messidel osalemine, kodanike vastuvõttude
korraldamine ja läbiviimine, infotelefoni töökorralduse koordineerimine ja infotelefonile
vastamise tagamine, inspektsiooni nimel avalike ettekannete tegemine ja artiklite kirjutamine
ning muude avalikkuse teavitamise tegevuste kavandamine ja elluviimine;“;
7) paragrahvi 16 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
„11) teeb teenistuslikku järelevalvet õigusaktides ettenähtud ulatuses;“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler