MINISTRI MÄÄRUS
23.12.2020 nr 60
Ministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 8 lõike 5 ja § 10 lõike 3,
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43 lõike 1, ravimiseaduse § 33 lõike 7 ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 8 lõike 61, § 25 lõigete 2 ja 3 ning § 251 lõike 4
alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“
muutmine
Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ § 2 lõige 4
sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Gripivastane immuniseerimine tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses
väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele, ööpäevaringse
erihoolekandeteenuse saajatele, kogukonnas elamise teenuse saajatele ning 65-aastastele ja
vanematele isikutele.“.
§ 2. Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 116 „Immuniseerimise
korraldamise nõuded“ muutmine
Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 116 „Immuniseerimise korraldamise nõuded“
§ 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Immuniseerimise teostaja on kohustatud dokumenteerima immuniseerimise kõrvalnähud
ja teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest immuniseerimise kõrvaltoimetest.“.
§ 3. Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud
ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning
õendusabiteenuste osutamise tingimused“ muutmine
Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruses nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud
ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning
õendusabiteenuste osutamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) immuniseerimine.“;
2) paragrahvi 62 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
2
„8) immuniseerimine.“.
§ 4. Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava
õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“
muutmine
Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruses nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe
tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „I, III, VII ja XI klassi“ tekstiosaga „I, III,
VII ja X klassi“;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) õpilase või alaealise õpilase lapsevanema teavitamine vajadusest läbida perearsti ennetav
tervisekontroll V ja IX klassis ning hambahaigusi ennetav arstlik kontroll I, III, V, VII, IX ja X
klassis;“;
3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) immuniseerimine;“;
4) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 31 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Koolitervishoiuteenuse osutamisel tagatakse § 2 lõikes 1 sätestatud tegevuste
kättesaadavus õppeajal ja eksamiperioodil ning § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste tegemine.“.
§ 5. Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 56 „Nõuded ambulatoorse
õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile,
töövahenditele ja ravimitele“ muutmine
Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruses nr 56 „Nõuded ambulatoorse õendusabi
iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja
ravimitele“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktidega 29 ja 30 järgmises sõnastuses:
„29) otoskoop koos otsikutega;
30) infrapunatermomeeter.“;
2) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Koolitervishoiuteenuse osutamiseks peavad vastuvõturuumis olema:
1) epinefriini süstelahus;
2) antihistamiinikum;
3) salbutamooli inhalatsiooniaerosool;
4) 0,9%-line naatriumkloriidilahus;
5) süsivesikud 10%-lise infusioonilahusena ja tablettidena;
6) paratsetamool 500 mg;
7) meditsiiniline süsi;
8) vahend põletuse esmaabiks.“;
3) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3–5 järgmises sõnastuses:
3
„3) külmaelemendiga varustatud konteiner vaktsiinide transpordiks;
4) külmkapp vaktsiinide hoidmiseks;
5) külmkapi termomeeter (2 tk).“;
4) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Nõuded ravimitele koduõendusteenuse osutamiseks
Immuniseerimise teostamiseks peavad koduõendusteenuse osutajal olema §-s 73 nimetatud
ravimid.“.
5) paragrahvi 73 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) antihistamiinikum.“;
6) paragrahvi 9 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 9. Määruse jõustumine ja rakendamine“;
7) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Määruse § 6 lõike 2 punktides 3–5 nimetatud aparatuur ja töövahendid peavad
koduõendusteenuse osutajal olemas olema hiljemalt 1. jaanuariks 2022. a.“.
§ 6. Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate
tervishoiutöötajate tööjuhend“ muutmine
Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruses nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate
tervishoiutöötajate tööjuhend“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Perearst teeb lastele kuni 19-aastaseks saamiseni ennetavaid tervisekontrolle vastavalt lapse
tervise jälgimise juhendile.“;
2) paragrahvi 4 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Pereõde teeb lastele kuni 19-aastaseks saamiseni ennetavaid tervisekontrolle vastavalt lapse
tervise jälgimise juhendile.“;
3) paragrahvi 5 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
4) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja
apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ muutmine
Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest
väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ § 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises
sõnastuses:
„(12) Iseseisva ambulatoorse õendusabiteenuse osutajale võib üldapteek väljastada üksnes
alljärgnevaid retseptiravimeid ja aineid:
1) ATC kood C01CA24 – epinefriini süstelahus;
2) ATC kood B05XA03 – naatriumkloriidi 0,9%-line infusioonilahus;
4
3) ATC kood R06AE07 – tsetirisiin;
4) ATC kood R03AC02 – salbutamooli inhalatsiooniaerosool;
5) ATC kood B05BA03 – süsivesikud, 10%-line infusioonilahus.“.
§ 8. Sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määruse nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt
osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning
nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate
koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“ muutmine
Sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määruse nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud
õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse
õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele,
aparatuurile ja töövahenditele“ § 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) immuniseerimine.“.
§ 9. Määruse jõustumine
Määruse § 1 jõustub 1. oktoobril 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse „Ministri määruste muutmine“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eesmärk on tagada elanikkonna kaetus immuniseerimisega ning suurendada
immuniseerimisalast võimekust. Arvestades COVID-19 pandeemiat, on suurenenud vajadus
kaitsta kõige haavatavamaid sihtrühmi nagu eakad, olenemata sellest, kas nad viibivad
hooldekodus või mitte.
Samuti laiendatakse määrusega tasuta gripivastase vaktsineerimise saajate ringi. Edaspidi
kuuluvad sinna hulka 65-aastased ja vanemad isikud.
Määrusega täpsustatakse immuniseerimise korraldusega seonduvalt kõrvaltoimetest teavitamise
kohustust.
Lisaks laiendatakse määrusega immuniseerimisvõimaluse saajate tervishoiuteenuse osutajate
ringi. Edaspidi saavad lisaks kooliõdedele võimaluse immuniseerida ka teised iseseisva
õendusabiteenuse osutajad, kes omavad vastavat õigust ehk on nakkushaiguste ennetamise ja
tõrje seaduse kohaselt eelnevalt läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse. Nii saavad
ka hooldekodudes tervishoiuteenust osutavad koduõed võimaluse immuniseerida. Seega on
edaspidi kõigil iseseisva õendusabiteenuse tegevusluba omavatel õdedel, kellel on olemas vastav
pädevus, võimalus osutatava teenuse raames immuniseerida. Seni on see võimalus olnud piiratud
kujul ehk kooliõdedel. Nüüd aga laieneb võimalus immuniseerida ka õendushaiglas,
koduõendusteenuse puhul patsiendi kodus või üldhooldekodus.
Lisaks täpsustatakse kooliõdede immuniseerimiskohustust. Ühtlasi viiakse õpilaste
tervisekontrollide tegemisega seonduv regulatsioon kooskõlla uute riiklikult heaks kiidetud ja
kehtivate tervise jälgimise põhimõtetega.
Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras, v.a § 1 muudatus, mis on planeeritud jõustada
1. oktoobril 2021. a.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
peaspetsialist Mare Toompuu (tel 626 9331;
[email protected]), rahvatervise osakonna
nõunik Kärt Sõber (tel 715 3471;
[email protected]) ja ravimiosakonna nõunik Tiina Titma (tel 626
9147;
[email protected]). Määruse koostamisse on olnud kaasatud Ravimiameti, Terviseameti,
Eesti Haigekassa, Eesti Kooliõdede Ühenduse ja Eesti Õdede Liidu esindajad.
Määruse ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Alice
Sündema (tel 626 9271;
[email protected]).
Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.
Muudetakse järgmisi määruste redaktsioone (vastavalt muudetavate määruste järjestusele):
1) tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määrus nr 9 „Immuniseerimiskava“ (RT I, 06.10.2020,
11);
2
2) sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määrus nr 116 „Immuniseerimise korraldamise
nõuded“ (RT I, 16.04.2019, 10);
3) sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud
ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning
õendusabiteenuste osutamise tingimused“ (RT I, 19.05.2016, 14);
4) sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe
tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ (RT
I, 08.12.2011, 10);
5) sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 56 „Nõuded ambulatoorse õendusabi
iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele
ja ravimitele“ (RT I, 01.12.2020, 12);
6) sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määrus nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate
tervishoiutöötajate tööjuhend“ (RT I, 26.01.2016, 7);
7) sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest
väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ (RT I, 30.11.2018, 9);
8) sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määrus nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada
lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded
statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule,
ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“ (RT I, 17.01.2014, 4).
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb üheksast paragrahvist.
Määruse §-ga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määrust nr 9
„Immuniseerimiskava“.
Määruse §-ga 1 muudetakse määruse nr 9 § 2 lõiget 4 ning lisatakse tasuta gripivastase
vaktsineerimise saajate hulka 65-aastased ja vanemad isikud (vanemaealised).
Vanemaealised on hooldekodude elanike järel üks gripist ohustatumaid sihtrühmi oma vanuse ja
kaasuvate haiguste tõttu. Kuigi gripivastane vaktsineerimine aitab ennetada raskeid gripivorme ja
kaasuvaid tüsistusi, on hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega Eestis olnud ajalooliselt väga
väike ning ka elanikkonna teadlikkus gripivastase vaktsineerimise vajadusest ja kasust on
suhteliselt vähene, sh vanemaealiste sihtrühma hulgas. 2019. aastal võimaldati esimest korda
tasuta gripivastast vaktsineerimist hooldekodude elanikele.
Gripihooajal 2018/2019 haigestus grippi hinnanguliste arvestuste järgi 45 000–55 000 inimest ning
raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu hospitaliseeriti 1662 inimest ja suri 57 inimest
(hooajal 2017/2018 vastavalt 1946 inimest ja 94 inimest). Viimase üheksa aasta vältel on nii gripi
tõttu intensiivravi vajanute osakaal kui ka grippi või gripi tüsistustesse surnute osakaal olnud
stabiilselt suurim vanemaealiste seas, moodustades vastavalt 16% ja 65%.
Gripihooajal 2018/2019 vaktsineeriti kokku 92 529 inimest, mis moodustab Eesti elanikkonnast
7,02%, nendest 10,2% vanemaealisi.
Gripihooajal 2019/2020 vaktsineeriti ca 135 000 inimest, mis moodustab Eesti elanikkonnast
10,2% ning vanemaealiste hulgas saavutati hõlmatus 15,1%.
Gripivastase vaktsineerimisega hõlmatus kasvas üldelanikkonna hulgas 44,9% võrra ning
vanemaealiste hulgas 50,8% võrra.
Tartu Ülikooli tervisetehnoloogiate hindamise töörühma koostatud gripivastase vaktsineerimise
kulutõhususe ja efektiivsuse 2014. a ja 2019. a raportite olulisemad järeldused olid järgmised:
Eestis vaktsineerib ennast gripi vastu ainult 1–2% elanikest, mistõttu tuleb enne riiklike
vaktsineerimisprogrammide käivitamist massilise teavituse ja koolitustega ületada Eesti
3
elanike ja tervishoiutöötajate skepsis gripivastase vaktsineerimise suhtes. Kui on saavutatud
murrang üldises suhtumises, võiks järgmise sammuna käivitada kõigi 65-aastaste ja vanemate
isikute vaktsineerimise riikliku programmina, sest suurim haiguskoormus gripi tüsistuste tõttu
on vanemaealiste seas.
Analüüsitud kulutõhususe uuringutest järeldub, et kõige tõenäolisemalt on gripivastane
vaktsineerimine kulutõhus vanuserühmas 65-aastased ja vanemad.
Ligipääsu puhul tõsteti esile, et peale vaktsiini kulu omaosaluse suuruse vaktsineeritakse end
vähem transpordivõimaluse puudumise ja füüsilise puude tõttu. Kui valitsus või mõni
organisatsioon katab vaktsiini omaosaluse osaliselt või täielikult, suurendab see
vaktsineerimisega hõlmatust märkimisväärselt. Sarnane oli tulemus ka nende isikute puhul,
kellele anti sihitud soovitusi vaktsineerida (nt kroonilise haigusega inimesed, rasedad, eakad).
Vanemaealiste ja krooniliste haigustega inimeste puhul võiks kõige mõjusamaks osutuda
suunatud nõustamine perearstidelt.
Eeltoodust lähtuvalt on vanemaealiste isikute vaktsineerimine eri riskirühmadest riigi jaoks
tõenäoliselt kõige kulutõhusam ning eeldatavasti suurendab vaktsineerimisega hõlmatust vastavas
sihtrühmas kõige olulisemal määral. Seda toetab vanemaealiste sihitud vaktsineerimine perearsti
poolt ning praegune vaktsineerimistrend, kus aastatepikkune skepsis on ületatud.
Gripihooajal 2020/2021 ületas nõudlus gripivaktsiini järele oluliselt pakkumist, milles mängis rolli
nii COVID-19 haiguse levikust tingitud suurem nõudlus vaktsiini järele terves Euroopas, kui ka
suurenenud teadlikkus nakkushaigustest. Eestis hankis riik immuniseerimiskava alusel
hooldekodude vaktsineerimiseks vajalikud gripivaktsiini doosid ning ülejäänud elanikkonna
vaktsineerimiseks vajalikud kogused jõudsid Eestisse apteegivõrgu kaudu. Selle hooaja kogemus
on näidanud, et nõudluse järkjärgulise suurenemise korral ei pruugi jaemüügi kaudu Eestisse
tarnitavatest kogustest riskirühmade vaktsineerimiseks piisata ning tasuta gripivastase
vaktsineerimise võimalus tuleb anda ka vanemaealisele elanikkonnale kui hooldekodude elanikest
järgmisele prioriteetsele sihtrühmale ja tagada vaktsiini kättesaadavus. Tasuta gripivastast
vaktsineerimist 65+ elanikkonnale hakatakse võimaldama alates gripihooajast 2021/2022 ning
seetõttu jõustub muudatus 1. oktoobril 2021. a.
Määruse §-ga 2 muudetakse sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määrust nr 116
„Immuniseerimise korraldamise nõuded“.
Määruse § 2 muudatusega muudetakse määruse nr 116 § 1 lõiget 3 ning sätestatakse, et
immuniseerimise teostaja on kohustatud dokumenteerima immuniseerimise kõrvalnähud ja
teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest immuniseerimise kõrvaltoimetest. Muudatusega viiakse
määruse sõnastus kooskõlla ravimiseaduse § 786 lõike 4 sõnastusega, mille kohaselt on ravimi
väljakirjutamise õigusega isik kohustatud teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest
kõrvaltoimetest. Muudatuse kohaselt jääb immuniseerijale kohustus dokumenteerida, st edastada
tervise infosüsteemi andmed immuniseerimise kõrvalnähtude kohta. Immuniseerimise
kõrvalnähtudeks on kõik patsiendi kaebused, mis võivad olla seotud vaktsiini või
immuniseerimisega või mitte. Kehtiva määruse sõnastuse kohaselt tuleks Ravimiametit teavitada
ka nendest reaktsioonidest, millel puudub seos vaktsiiniga (nt tegu on uue haigestumisega), samuti
mittetõsistest reaktsioonidest. Muudatuse kohaselt tuleb immuniseerijal Ravimiametit edaspidi
teavitada vaid immuniseerimise tõsistest kõrvaltoimetest, st nendest, mis võivad immuniseerija
hinnangul olla seotud immuniseerimisega. Samas säilib ravimiseaduse paragrahv 786 lõike 5
alusel Ravimiameti õigus kehtestada müügiloa hoidjatele, ravimi väljakirjutamise õigusega
isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele lisakohustusi ravimite kõrvaltoimetest teatamise kohta,
kui see on ravimiohutuse järelevalve seisukohast põhjendatud. Seda õigust saab Ravimiamet
kasutada juhtudel, kui ravimi või vaktsiini kohta on müügiloa saamise hetkel tavapärasest tunduvalt
vähem andmeid (nt COVID-19 vaktsiinid) ja turustamise ajal kogutav info kõrvaltoimete kohta aitab
olulisel määral kaasa ohutusprofiili määratlemisele. Patsiendil endal on samuti endiselt võimalik
Ravimiametit teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest, sh mittetõsistest kõrvaltoimetest.
Muudatus võimaldab säästa tervishoiutöötajate tööaega ja vähendab nende töökoormust andmete
dokumenteerimisel.
4
Määruse §-ga 3 muudetakse sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrust nr 55 „Iseseisvalt
osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused
ning õendusabiteenuste osutamise tingimused“.
Määruse § 3 punktiga 1 laiendatakse koduõendusteenuse raames tehtavaid tegevusi,
võimaldades teha immuniseerimisi. Selle eeldus on see, et koduõendusteenust osutav õde omab
vastavat õigust. See tähendab, et õde on eelnevalt läbinud vastava immuniseerimisalase
täiendusõppekursuse ning seeläbi omandanud vajalikud oskused ja saanud omandatud pädevuse
kohta vastava tunnistuse.
Määruse § 3 punktiga 2 täpsustatakse õe iseseisva vastuvõtu raames tehtavaid tegevusi sarnaselt
punktis 1 sätestatuga immuniseerimise võimaldamisega. Kehtiva korra kohaselt peab õe
iseseisvat vastuvõttu tegev õde täitma ka praegu tegevusvaldkonnas sätestatud muude
õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning tal on kohustus omada esmaabiks vajalikke ravimeid.
Näiteks on olemas õe iseseisvad vastuvõtud, mille käigus on enne reisile minemist võimalik saada
vajalik vaktsiin ja asjakohane nõustamine. Õigusselguse huvides tuuakse immuniseerimine
määruses õe tegevusvaldkonnana eraldi välja.
Seoses COVID-19 pandeemiaga planeeritavate immuniseerimistega on oluline, et kõik vastava
õiguse omandanud iseseisvalt õendusabiteenust osutavad õed saaksid elanikkonna
immuniseerimisele kaasa aidata.
Määruse §-ga 4 muudetakse sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrust nr 54
„Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule,
kättesaadavusele ja asukohale“.
Määruse § 4 punktidega 1 ja 2 muudetakse määruse nr 54 § 2 lõike 1 punkte 2 ja 4, mis on seotud
lapse tervise jälgimisega. Seoses uue ravijuhendi „Lapse tervise jälgimise juhend“1 raames
tervisekontrollide sageduse ülevaatamisega on vaja kaasajastada ka määrust.
Määruse § 4 punktiga 3 täpsustatakse määruse nr 54 § 2 lõike 1 punkti 7 immuniseerimist
puudutavat sätet. Kehtiva korra kohaselt immuniseerib kooliõde vastavalt riiklikule
immuniseerimiskavale. Muudatusega võimaldatakse õel edaspidi teha ka
immuniseerimiskavaväliseid immuniseerimisi. Muudatuse tingib ühelt poolt praktiline vajadus, et
näiteks gripivaktsiini saada soovija ei peaks enam tingimata pöörduma perearsti või -õe poole, vaid
saaks vajaliku immuniseerimise teha kooliõe juures. Teisalt, kuna kooliõdedel juba on
immuniseerimise õigus ja neil on kohustus omada esmaabiks vajalikke ravimeid, saavad nad olla
abiks COVID-19-vastases immuniseerimises ning immuniseerida vajaduse korral nii õpilasi kui
koolipersonali, tagades seeläbi elanikkonna kiirema immuniseerimise.
Määruse § 4 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 54 § 2 lõike 3 punkt 31, s.o säte, mille
kohaselt tuli erivajadusega õpilastele alati koostada õendusplaan. Õendusplaani koostamine on
olemuselt vajaduspõhine ehk kui õpilasel ei ole terviseprobleemi, mis eeldaks õendusplaani
koostamist, siis ei peaks seda tegema. Sellega vähendatakse kooliõe koormust ja hoitakse kokku
tööaega, mida ta saab rakendada muudeks kooliõe tegevusteks.
Määruse § 4 punkti 5 muudatusega tühistatakse määruse nr 54 § 5 lõikes 1 olev tänaseks aegunud
11 kuu nõue. Koolitervishoiuteenust rahastatakse kogu aasta vältel.
Määruse §-ga 5 muudetakse sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrust nr 56 „Nõuded
ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile,
töövahenditele ja ravimitele“.
1
Kättesaadav: https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/130/lapse-tervise-jalgimise-
juhend#c6317e32
5
Määruse § 5 punktiga 1 lisatakse koolitervishoiuteenuse osutamiseks vajalike aparatuuri hulka
otoskoop koos otsikutega ja infrapuna termomeeter. Otoskoobi nõudega on juba arvestatud
teenuse hinnas ning kooliõdedel on juba olnud võimalus see endale soetada. Seoses COVID-19
pandeemiaga on vajalikuks osutunud infrapuna termomeetri soetamine. Ka selle kulu on
arvestatud teenuse hinna sisse.
Määruse § 5 punktidega 2 ja 5 kaasajastatakse määruse nr 56 koolitervishoiuteenuse ja õe
iseseisva vastuvõtuteenuse osutamisel nõutavate ravimite loetelusid. Muudatus on tingitud sellest,
et praegu ei ole näiteks kasutusel mitte antihistamiinikumi süstelahus, vaid kasutatakse
retseptiravimit tsetirisiin kas tabletina või suukaudsete tilkadena. Samuti on praegu kasutusel
salbutamooli inhalatsiooniaerosool, mitte süstelahus. Epinefriini puhul võimaldatakse kasutada nii
0,1%-list süstelahust kui ka Epipeni2, mis samuti sisaldab epinefriini süstelahust.
Koolitervishoiuteenuse osutajad on välja toonud, et senise 20%-list glükoosilahust praktiliselt ei
kasutata, küll aga peaks vajaduse korral olema võimalik kasutada 10%-list glükoosilahust
(süsivesikud, 10%-line infusioonilahus). Samuti kasutatakse glükoositablette. Kuna glükoosi puhul
on toimeaine nimetus „süsivesikud“, siis tehakse määruses vastav täpsustus. Kuna
koolitervishoiuteenuse osutajad on juhtinud tähelepanu, et praktikas ei kasutata ammu enam
nuuskpiiritust ja vesinikperoksiidi lahust, siis jäetakse need loetelust välja.
Määruse § 5 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 56 § 6 lõikes 2 sätestatud vajaduse korral
nõutava aparatuuri ja töövahendite loetelu vaktsiinide transportimise ja hoidmisega seonduvaga.
Need koduõendusteenuse osutajad, kes otsustavad hakata tegelema immuniseerimisega, peavad
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel sätestatud nõuete (sh vaktsiinide
transportimise ja säilitamise nõuded) järgimiseks omama ka vajalikke töövahendeid. Määruse § 5
punkti 3 rakendatakse hiljemalt 1. jaanuaril 2022. a. Rakendusaeg tagab selle, et need
teenuseosutajad kellel on vajalik varustus juba olemas, saavad koheselt immuniseerimisega
alustada ja need, kellel veel ei ole, saavad piisava aja vajaliku hankimiseks.
Määruse § 5 punktiga 4 täiendatakse määrust nr 56 §-ga 62 selliselt, et ka koduõendusteenuse
osutaja saaks võimaluse immuniseerida. Selleks peab tal olema immuniseerimise õigus ja tal on
kohustus omada vajalikke esmaabiravimeid, sarnaselt õe vastuvõtuteenuse osutajaga.
Määruse § 5 punktidega 6 ja 7 täpsustatakse määruse nr 56 nõuete rakendamise regulatsiooni,
selliselt et määruse § 6 lõike 2 punktides 3–5 nimetatud aparatuur ja töövahendid peavad
koduõendusteenuse osutajal olemas olema hiljemalt 1. jaanuariks 2022. a (vt käesoleva määruse
§ 5 punkti 3 juures olevat selgitust).
Määruse §-ga 6 muudetakse sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määrust nr 2 „Perearsti ja temaga
koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“.
Määruse § 6 punktidega 1–4 tehtavate muudatustega kaasajastatakse määruse nr 2 sõnastust,
sest eri osapooltega (sh perearstid, õed, ämmaemandad, lastearstid jt) on välja töötatud ja Eesti
Haigekassa ravijuhendite nõukoja poolt kinnitatud ja riiklikult kokku lepitult kasutusel lapse tervise
jälgimise juhend. Uus juhend asendab seni kehtinud kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhendi,
millele tugineti määruse nr 2 seni kehtinud laste tervisekontrolli puudutavate sätete väljatöötamisel.
Lapse tervise juhend sisaldab uusi tõenduspõhised lapse tervise jälgimise põhimõtteid3 ja toob
ühtlasi välja selle, kes ja mida lapse tervise puhul eri elukuudel ja -aastatel jälgib, kuhu vajaduse
korral suunata jne. Seetõttu on vastavalt täpsustatud määruse sõnastust ja tunnistatud kehtetuks
aegunud lisa.
2
Epipen on steriilne lahus pen-süstlis lihasesiseseks manustamiseks esmaabis. Epipen pen-süstlit
kasutatakse erakorralises ravis ägedate allergiliste reaktsioonide (anafülaksia) korral. Ravim pen-süstli
sees on epinefriin (adrenaliin).
3
Kättesaadav: https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/130/lapse-tervise-jalgimise-
juhend#c6317e32
6
Lapse tervise jälgimise eesmärk on tema arengu hindamine ja toetamine ning tervise ja
arenguhäirete varajane avastamine, samuti vajaliku abi tagamine lapsele ja perele.
Määruse §-ga 7 muudetakse sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrust nr 30 „Ravimite
väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“.
Määruse §-ga 7 täiendatakse määruse nr 30 § 7 lõikega 12, et oleks üheselt selge, milliseid
retseptiravimeid võib üldapteek iseseisva ambulatoorse õendusabiteenuse osutajale väljastada.
Praegu on analoogne säte olemas ämmaemandate kohta.
Koolitervishoiuteenust osutavad Terviseametis registreeritud tervishoiutöötajad (õed)
koolitervishoiuteenuse tegevusluba omava juriidilise isiku kaudu. Tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 4 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid
osutav juriidiline isik. Ravimiseaduse § 33 lõige 2 sätestab, et retseptiravimeid võib üldapteegist ja
veterinaarapteegist väljastada nõuetekohase tellimislehe alusel tervishoiuteenuse osutajale,
sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale tervishoiuteenuse osutajale, ning teistele
ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, samuti isikutele, kellel on muust õigusaktist
tulenev retseptiravimite hankimise õigus, ja Ravimiameti loal isikutele, kes vajavad
retseptiravimeid õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Ravimiseaduse § 33 lõike 7 alusel
kehtestatud sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja
apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm” § 7 lõiked 1 ja 3 sätestavad, et
tellimislehe alusel võib üld- ja veterinaarapteek väljastada retseptiravimeid tervishoiuteenuse
osutajatele, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale tervishoiuteenuse osutajale ning teistele
ravimite väljakirjutamisõigust omavatele isikutele ja isikutele, kellel on õigusaktist tulenevalt õigus
retseptiravimite hankimiseks. Eelnevast tulenevalt on koolitervishoiuteenuse osutajal (sh
iseseisvalt töötaval õel) võimalus tellimislehe alusel tellida apteegist talle teenuse osutamiseks
vajalikke ravimeid. Ravimite tellimine erineb tegevusena ravimite väljakirjutamisest retseptiga.
Kooliõde saab ravimeid osta tellimislehe alusel.
Koduõendusteenuse osutajatel ei ole seni sellist võimalust ette nähtud. Kuna käesoleva
määrusega laieneb koduõendusteenuse osutajate tegevusvaldkond immuniseerimise
võimaldamisega vastava õiguse olemasolu korral, siis on ka neil vaja esmaabiks vajalikke
ravimeid, mida saab tellimislehe alusel, sarnaselt koolitervishoiuteenuse osutajatega. Kui
koduõendusteenuse osutaja teeb immuniseerimisi, peab tal olema anafülaktilise reaktsiooni
puhuks epinefriini süstelahus, naatriumkloriidi 0,9%-line infusioonilahus ja antihistamiinikum
(tsetirisiin kas tablettidena või tilkadena) (vt käesoleva määruse § 5 p 4). Koolitervishoiuteenuse
osutajalt nõutakse retseptiravimitest lisaks eespool nimetatule ka salbutamooli
inhalatsiooniaerosooli ja glükoosi (süsivesikud) 10%-list infusioonilahust. Neid retseptiravimeid
peab üldapteek talle tellimuslehe alusel väljastama.
Õigusselguse huvides on mõistlik määruses piiritleda kellel ja missuguseid retseptiravimeid on
õigus tellimislehe alusel saada. Loetelus nimetatud ravimid on vajalikud esmaabi osutamiseks nii
anafülaktilise šoki kui astma puhul. Ravimite loetelu koostades arvestati sotsiaalministri 13. augusti
2010. a määruses nr 56 „Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele
ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“ nimetatud ravimitega. Uusi
ravimeid ei lisatud, vaid täpsustati olemasolevaid ravimeid. Mõlema määruse ravimite loetelu on
üle vaadatud koostöös erialaseltside ja Ravimiameti esindajatega.
Määruse §-ga 8 muudetakse sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määrust nr 3 „Õendushaiglas
iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning
nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule,
ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“.
Määruse §-ga 8 laiendatakse iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse hulka kuuluvaid tegevusi
immuniseerimise võimaldamisega. Eelduseks on vastava täiendkoolituse läbimine (põhjendus
sarnane § 3 juures esitatuga).
7
Määruse § 9 sätestab jõustumise erisuse. Määruse § 1 jõustub 1. oktoobril 2021. a (vt selgitusi
§ 1 juurest).
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatused mõjutavad eelkõige elanikkonda ja tervishoiuteenuse osutajaid. Muudatuste
tulemusel paraneb vanemaealiste vaktsineerimisega hõlmatus. Samuti laienevad iseseisvalt
osutatava õendusabiteenuse osutajate õigused immuniseerimise näol, mis võimaldab senisest
suuremal hulgal tervishoiutöötajatel teha immuniseerimisi. See vajadus saab eriti oluliseks kui
hakatakse immuniseerima koroonaviiruse vastu. Lisaks võimaldavad muudatused edaspidi
pakkuda ja planeerida elanikkonnale vajalikku immuniseerimist senisest tõhusamalt.
Laste tervisekontrolliga seotud muudatused aitavad kaasa ühtsetele põhimõtetele ja
tõenduspõhisele lähenemisele laste tervise kontrolli puhul. See omakorda tagab kvaliteetsema ja
patsiendiohutuma teenuse.
Määruse muudatuste kaudne mõju on seotud eesmärgiga pikendada elanikkonna tervena elatud
aastaid ja eluiga ning suurendada rahulolu tervisesüsteemiga.
Tasuta gripivastase vaktsineerimise laiendamine 65-aastastele ja vanematele isikutele
Muudatuse sihtrühmaks on vanemaealised, 65-aastased ja vanemad isikud, keda on Eestis
Statistikaameti andmebaasi andmetel 01.01.2020 seisuga kokku 266 288. Tartu Ülikooli
gripivastase vaktsineerimise kulutõhususe ja efektiivsuse tervisetehnoloogia hindamise raportis
TTH12 on gripivastase vaktsineerimise kulutõhususe arvutamisel vanemaealiste sihtrühmas
võetud eelduseks 50%-line vaktsineerimisega hõlmatus. Samas näitas Leedu kogemus
vanemaealiste gripivaktsineerimise tutvustamisel, et esimesel aastal hõlmatus oli ligikaudu 20% ja
järgmisel aastal suurenes hõlmatus võrreldes eelmise perioodiga 50% ulatuses. Arvestades senist
vaktsineerimistrendi vanemaealiste sihtrühmas ja naaberriigi kogemust, on Eesti Haigekassa
ettepanekul kinnitatud gripihooaja 2021/2022 maksimaalseks hõlmatuseks 30% vanemaealiste
riskirühmas, mis on aluseks mahtude arvestamisel vaktsiinide hankel (maksimaalne kogumaht
ligikaudu 80 000 doosi). Järgnevatel hooaegadel hõlmatus eelduslikult kasvab. 65+ elanikkonna
gripivastane vaktsineerimine korraldatakse perearstisüsteemi kaudu. Vaktsineerimiseks vajalikud
vaktsiinikogused hangib Eesti Haigekassa riigihankega.
Immuniseerimisvõimaluse saavate tervishoiuteenuse osutajate ringi laiendamine
Arvestades praegust COVID-19 pandeemia olukorda ja tervishoiutöötajate nappust, saame
võimaldada senisest enamatel tervishoiutöötajatel teha immuniseerimisi (sh
koroonaviirusevastane) ning rakendada omandatud oskusi.
Alates 2020. aastast rahastab Eesti Haigekassa õendusteenuse osutamist üldhooldekodus.
Teenust osutab koduõendusteenuse osutaja (koduõde). Osal üldhooldekodudest on endal
koduõendusteenuse osutamise tegevusluba, osa ostab teenuse lepingu alusel sisse. Kuna
üldhooldekodudes on riskigruppi kuuluvad eakad, on võimaik korraldada nende immuniseerimine
koduõe poolt.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Isikutele käesoleva määruse muudatustega seonduvalt kulu ei kaasne.
Gripivaktsiinihanke eeldatav maksumus vanemaealiste ehk 65+ isikute vaktsineerimiseks hooajal
2021/2022 on ligikaudu 512 000 EUR (koos käibemaksuga). Prognoositavalt suureneb hõlmatus
vanemaealiste sihtrühmas järgneval kahel hooajal ligikaudu 50% aastas ning kogukulu hooajaks
2023/2024 on ligikaudu 1 miljon eurot aastas. Kulud kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest.
Tervishoiuteenuse osutajale märkimisväärseid kulusid lisanduvate meditsiinitarvikute ja ravimite
näol ei kaasne, kuna osaliselt on need arvestatud teenuse hinna sisse. Koduõendusteenuse
osutajad, kes soovivad immuniseerida, peavad järgima nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seadusest tulenevaid nõudeid (sh omama anafülaktilise šoki reaktsiooni puhul vajalikke ravimeid,
külmkappi ravimite ja vaktsiinide säilitamiseks jm) ning olema läbinud vastava immuniseerimise
koolituse. Need koduõendusteenuse osutajad, kes otsustavad hakata tegelema
immuniseerimisega, peavad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel sätestatud nõuete
(sh vaktsiinide transportimise ja säilitamise nõuded) järgmiseks omama ka vajalikke töövahendeid.
Käesoleval ajal kasutavad paljud koduõed ravimite hoidmiseks külmkappe. Need kellel seda veel
ei ole, jäetakse piisav aeg vajaliku hankimiseks. Külmkapi olemasolu on täna nõutav ka
kooliõendusteenuse osutajate puhul. Lisaks tagatakse COVID-19 immuniseerimise raames
vajaduse külmaelemendiga varustatud konteinerid vaktsiinide transpordiks vajaduse korral
Terviseameti poolt.
Vajalikud immuniseerimisalase baas- ja täiendõppekursused kulud kaetakse Terviseameti
olemasolevatest eelarvevahenditest ja tervishoiuteenuse osutajale on koolitus tasuta. Koolitust
korraldab Tartu Ülikool alates 8. detsembrist 2020. a ning seda on võimalik läbida 2021. a jaanuari
lõpuni.
Ravimiametile ei ole planeeritavate muudatustega seonduvalt kulusid ette näha. Samuti ei ole
Terviseametile planeeritavate muudatustega seonduvaid kulusid ette näha, kuna nii
tegevuslubade väljastamise kui ka järelevalvega seonduv on juba praegu Terviseameti pädevuses
ja korraldatud.
Eesti Haigekassale ei ole hetkel planeeritavate muudatustega seonduvalt kulusid ette näha.
Vajaduse korral vaadatakse koostöös osapooltega üle olemasolevate teenuste hinnad. Piirhinna
arvutamine toimub vastavalt sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrusele nr 9 „Kindlustatud
isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse
osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, sealjuures arvestatakse ka Vabariigi Valitsuse
12. juuli 2018. a määrusega nr 62 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide
täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu hindamise
tingimused ja kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse
andmise kord”. Lõpliku piirhinna kiidab heaks ja esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Eesti
Haigekassa nõukogu arvestades ravikindlustuse seaduse kohaselt ravikindlustuse eelarve
võimalusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus on planeeritud jõustada üldises korras. Määruse § 1 jõustub 1. oktoobril 2021. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele
ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Terviseametile, Ravimiametile, Eesti Õdede
Liidule, Eesti Kooliõdede Ühendusele, Eesti Iseseisva Õendusabi Ühendusele, Eesti Perearstide
Seltsile, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Haiglate Liidule.
Määruse eelnõu kooskõlastasid märkusteta Eesti Kooliõdede Ühendus, Eesti Perearstide Selts,
Ravimiamet, Eesti Haigekassa ja vaikimisi ministeeriumid. Arvamuse edastas Eesti Õdede Liit,
Terviseamet, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit. Teistelt tagasisidet ei laekunud. Laekunud märkused
ja nende selgitused on esitatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.
9
Sotsiaalministri määruse „Ministri määruste muutmine“
seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Esitatud arvamused/ettepanekud Vastus esitatud arvamusele/ettepanekule
Eesti Õdede Liit
Eesti Õdede Liit kooskõlastab määruste Võetud teadmiseks.
muutmised, mis on seotud COVID-19
pandeemia raames planeeritava Vajaduse korral vaadatakse koostöös
immuniseerimise korraldamisega. Juhime osapooltega üle olemasolevate teenuste
tähelepanu, et sotsiaalministri 13. augusti hinnad.
2010. a määruse nr 56 „Nõuded ambulatoorse
õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele
ruumidele, sisseseadele, aparatuurile,
töövahenditele ja ravimitele“ muutmisega on
vajalik esimesel võimalusel üle vaadata ka
määruses nimetatud teenuste hinnad, et katta
muudatustega kaasnev lisakulu, mis seostub
ravimite, külmkapi ja külmkapi termomeetrite
varumiskohustusega. Mõistame, et antud
vahendid on olulised korrektse ja turvalise
teenuse osutamiseks pandeemia tingimustes.
Terviseamet
Terviseamet kooskõlastab sotsiaalministri Selgitame.
määruse „Ministri määruste muutmine“
09.12.2020 eelnõu. Ravijuhendi sihtrühm on vastsündinud ja
lapsed kuni 19-aastaseks
Eelnõu § 6 punktidega 1–2 tehtavate saamiseni. Käesoleva määruse kontekstis
muudatustega sätestatakse, et perearst ja loeme neid õpilasi lasteks.
pereõde teevad ennetavaid tervisekontrolle
lastele kuni 19-aastaseks saamiseni. Juhime
tähelepanu, et kehtiva tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 8 lõike 2 kohaselt loetakse 18-
aastaseks saanud isikuid täisealisteks. Seega
ei ole õige nimetada 18-aastaseid isikuid
määruse kontekstis lasteks.
Ka eelnõu seletuskirjas viidatud Eesti
Haigekassa ravijuhendite nõukoja poolt
kinnitatud ja riiklikult kokku lepitult kasutusel
lapse tervise jälgimise juhend ei näe ette
tervisekontrolle üle 18-aaststele isikutele.
Soovitame sõnastust täpsustada.
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Sotsiaalministeerium saatis reedel, 17.12, Selgitame.
kooskõlastamiseks ministri määruste eelnõud,
millega kavandatakse sügisel 2021 riikliku
10
immuniseerimiskava raames vaktsineerida Haigekassa prognoosi kohaselt soovib
vanemaealised (65+ eluaastat) Eesti elanikud. vaktsineerida maksimaalselt 30% üle 65-
Ministeeriumi sõnul kuulub sellesse rühma aastastest elanikest. On vähetõenäoline, et
kokku ca 266 000 inimest. Nende reaalne vajadus ületab prognoosi, mida näitab
vaktsineerimiseks kavandatakse haigekassa ka Leedu kogemus (esimese aasta hõlmatus oli
riigihankega osta ca 80 000 doosi ligikaudu 20% sihtgrupist). Riskide täiendavaks
gripivaktsiini. Kassa prognooside kohaselt maandamiseks on ette nähtud lisatarnete
soovitakse saavutada vanemaealiste võimalus raamlepingu piires, vajadusel
vaktsineeritus ca 30% ulatuses. Arvestades otsitakse lahendusi rahvusvahelise koostöö
käesoleval sügistalvisel hooajal tekkinud raames.
ülemaailmset gripivaktsiini puudust ning
sellekohaseid arutelusid ka Eestis, palume Vaktsineerimine ja vaktsiinikogused
selgitada, mil moel kavandatakse planeeritakse ning võimalikud riskid
immuniseerimiskavaga hõlmatud elanikele maandatakse koostöös perearstidega.
antud vaktsineerimislubaduse täitmine juhul, Perearstide vaktsiinitellimuste esitamise
kui nõudlus vaktsiini järele ületab haigekassa võimalust piiratakse tähtajaliselt.
prognoose?
Määruse ülejäänud muudatustega Selgitame.
laiendatakse õendusabiteenuse osutajate
õigust immuniseerimisel. Seejuurel antakse Tegemist on immuniseerimise õiguse
teenuse osutajatele teatud osas võimaluse andmisega. See tähendab, et need
üleminekuaeg kuni 1.1.2022 vaktsiinide tervishoiuteenuse osutajad, kes soovivad
säilitamiseks ja transpordiks vajalike immuniseerida, peavad olema eelnevalt
külmkappide, termokastide hankimisel. läbinud vastava koolituse, ning täitma
Soovitame kaaluda, kas külmaahela tagamise immuniseerimisele seatud nõuded (sh
ning vaktsiinide ohutuse seisukohalt on varustus). Ilma nõuete täitmiseta, ei saa
põhjendatud ja võimalik lubada vaktsiine immuniseerida.
säilitada ja transportida selleks vajalikke
tehnilisi vahendeid mitte omavatel teenuse
osutajatel.