Sotsiaalministri delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 22.12.2020 käskkirjaga n r delta_regNumber \* MERGEFORMAT 138 „Avatud taotlusvooru „Integreeritud teenused tervise ja turvalisuse toetamiseks kodukeskkonnas“ kinnitatud „Avatud taotlusvooru „Integreeritud teenused tervise ja turvalisuse toetamiseks kodukeskkonnas“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord" Lisa 3 Eksperdi hindamisleht Taotleja nimi: Projekti nimi: Projekti nr e-toetuste süsteemis: Eksperdi nimi: Hindamiskriteeriumid Maksimum-hinne Eksperdi hinne 1. Organisatsiooni ja projektimeeskonna taust, pädevus ja projektitegevustesse kaasatus ning partnerite kaasatus 16 Organisatsiooni pädevuse hindamine. Organisatsiooni ja projektimeeskonna asjakohast kompetentsi, valdkonna teadmisi ja kogemust hinnatakse allolevate kriteeriumite alusel selliselt, et vastavus ühele kriteeriumile annab ühe punkti 3 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 1.2 Projektimeeskonna pädevus Organisatsiooni ja projektimeeskonna asjakohast kompetentsi hinnatakse allolevate kriteeriumite alusel selliselt, et vastavus ühele kriteeriumile annab ühe punkti. 8 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 1.3 Partnerite kaasatus s.h teadus- ja/või õppeasutus t e ja kohalike omavalitsuste partneri te kaasatus projekti planeerimisel ja elluviimisel: Hindeid antakse vahemikus 3 -0 – hinnete aste ( 3 , 1 , 0) 3 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 1.4 Norra Kuningriigi partneri te kaasatus projekti planeerimisel ja elluviimisel: Hindeid antakse vahemikus 2 -0 – hinnete aste ( 2 , 1 , 0) 2 Hindaja kommentaarid ja selgitused: Projekti tegevuskava, sihtrühma ja sidusrühmaga arvestamine ning osalejate kaasamise meetodid 20 2.1 Projektitaotluse tegevuskava põhjalikkus, asjakohasus ja realistlikkus. Projekti tegevuskava hinnatakse eraldi toetuse andmise korra punktides 6.2 ja 6.3 loetletud tegevuste lõikes. Kui projekt hõlmab mõlemat tegevussuunda, siis jagatakse lõppsumma pooleks, s.t kokku ei anta punkte mitte rohkem kui 10. Hindeid antakse vahemikus 10 -0 – hinnete aste ( 10, 7, 5 , 0) 10 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2.2 Sihtrühma arvestamine projektitegevuste planeerimisel/elluviimisel. Hindeid antakse vahemikus 4 -0 – hinnete aste ( 4, 2 , 0) 4 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2.3 Sidusrühmaga arvestamine projektitegevuste planeerimisel/elluviimisel Hindeid antakse vahemikus 3 -0 – hinnete aste ( 3, 1 , 0) 3 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2.4 Koolitatavate spetsialistide ja teenuse piloteerimisel sidusrühma kaasamise meetodid Hindeid antakse vahemikus 3 -0 – hinnete aste ( 3, 1 , 0) 3 Hindaja kommentaarid ja selgitused: Teavitustegevused 3 3.1 Teavitustegevuse asjakohasus Hindeid antakse vahemikus 3 -0 – hinnete aste ( 3, 1 , 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: Riskitegurid 3 4.1 Riskitegurite hindamine ja maandamine Hindeid antakse vahemikus 3 -0 – hinnete aste ( 3, 1 , 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: Projekti jätkusuutlikkus ja uuenduslikkus 10 5.1 Projektitegevuste mõju pärast projekti lõppemist Hindeid antakse vahemikus 7 -0 – hinnete aste ( 7, 4 , 0) 7 Hindaja kommentaarid ja selgitused: 5.2 Projekti uuenduslikkus ja lisaväärtus Hindeid antakse vahemikus 3 -0 – hinnete aste ( 3, 1 , 0) 3 Hindaja kommentaarid ja selgitused: Projekti majanduslik tõhusus 6 6.1 Kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ning eelarve arusaadavus Hindeid antakse vahemikus 6 -0 – hinnete aste ( 6, 4, 2 , 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: Projekti üldhinne kokku: 58 Eksperdi üldine hinnang projektile: (allkirjastatud digitaalselt) eksperdi nimi
Sotsiaalministri delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 22.12.2020 käskkirjaga n r delta_regNumber \* MERGEFORMAT 138 „Avatud taotlusvooru „Integreeritud teenused tervise ja turvalisuse toetamiseks kodukeskkonnas“ kinnitatud „Avatud taotlusvooru „Integreeritud teenused tervise ja turvalisuse toetamiseks kodukeskkonnas“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord" Lisa 2 PROJEKTI PARTNERI KINNITUSKIRI Organisatsiooni nimi Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Reg. number (kui on võimalik) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Partneri roll projektis Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Varasem koostöö taotlejaga (kui on olnud) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Omafin. panus* * juhul kui partner panustab projekti ka rahaliselt Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Kinnitan, et [partneri (organisatsiooni) nimi ] osaleb projektis (projekti nimi) projekti taotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes toetuse andmise tingimuste ja korra punktis 2. 5 kehtestatud põhimõtetele. Kinnitan, et oleme tutvunud projekti sisuga ka oleme teadlikud projektipartneri õigustest ja kohustustest vastavalt toetuse andmise tingimuste ja korra peatükile 9. Ühtlasi kinnitan, et [partneri (organisatsiooni) nimi] ei ole pankrotis, likvideerimisel või sundlikvideerimisel, organisatsiooni tegevus ei ole peatunud, tal ei ole riiklike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlgnevust ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases süüteos, pettuses, rahapesus, korruptsioonis või kuritegelikus ühenduses osalemises. Allkirjaõigusliku isiku nimi: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Ametikoht: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Allkiri: Kuupäev: Kuupäeva sisestamiseks klõpsake siin. PROJECT PARTNER STATEMENT Name of the organisation Click here to enter text. Registration N o. (if applicable) Click here to enter text. Role in the project Click here to enter text. Previous co-operation with the applicant (if applicable) Click here to enter text. Co-financing* (in EUR) * if applicable Click here to enter text. I hereby confirm that [name of the partner organisation ] is fully aware of the content of the project proposal “ [name of the project ] ” and is willing to participate in the project activities as a project partner in the role described in the project application and adhering to the principles set for the project partner in Article 2. 9 of the Rules and Regulations for Applicants (in English translation). I confirm that we have familiarised ourselves with the project application and the rights and responsibilities of a project partner as set in Chapter 9 of the Rules and Regulations for Applicants. Additionally I confirm that [name of the partner organisation ] is not bankrupt, under liquidation procedure, the operation of the organisation has not been put to a halt, it does not h ave national tax liabilities, incl. social security contribution obligations and it has not been convicted of professional misconduct, fraud, money laundering, corruption or involvement in any criminal organisation . Legal representative: Click here to enter text. Position: Click here to enter text. Signature: Date: Click here to enter text.
MINISTRI KÄSKKIRI
22.12.2020 nr 138
Avatud taotlusvooru „Integreeritud teenused
tervise ja turvalisuse toetamiseks
kodukeskkonnas“ elluviimiseks toetuse
andmise tingimuste ja korra kinnitamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 ja § 52 lõike 1 alusel ning lähtudes Vabariigi
Valitsuse 5. juuli 2018. aasta määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise
tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punktist 2 ja sotsiaalministri 24. septembri 2019. aasta käskkirja
nr 58 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud
programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite
kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ punktist 1.6:
kinnitan Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021 programmist
„Local Development and Poverty Reduction“ rahastatava avatud taotlusvooru „Integreeritud
teenused tervise ja turvalisuse toetamiseks kodukeskkonnas“ elluviimiseks toetuse andmise
tingimused ja korra koos lisadega (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
KINNITATUD
Sotsiaalministri 22.12.2020 käskkirjaga nr 138
Lisa
Avatud taotlusvooru „Integreeritud teenused tervise ja turvalisuse toetamiseks
kodukeskkonnas“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord
Avatud taotlusvooru „Integreeritud teenused tervise ja turvalisuse toetamiseks
kodukeskkonnas“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi kord)
kehtestatakse, lähtudes Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi
rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning
Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vahelise Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast
vastastikuse mõistmise memorandumist ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruse nr
55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra
finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel.
Programmi abikõlblikkuse periood kestab kuni 31.12.2024, käesoleva avatud taotlusvooru
vahendeid on võimalik kasutada 2024. aasta aprillini.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1. Reguleerimisala
1.1. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi
2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“ (edaspidi programm) rahastatud meetme „Rahvatervise meetmete ning
integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil“ (inglise
keeles „Improved quality of integrated services and public health interventions at local
level” raames korraldatavale avatud taotlusvoorule „Integreeritud teenused tervise ja
turvalisuse toetamiseks kodukeskkonnas“ (edaspidi taotlusvoor).
1.2. Käesolevas korras sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse sätteid, arvestades käesoleva korra erisusi.
2. Terminid
2.1. Indikaator – kvalitatiivselt või kvantitatiivselt mõõdetav näitaja, mis täpsustab, mida ja
millisel skaalal mõõdetakse. Indikaator esitatakse alati neutraalses vormis, osundamata
muutusele, selle suunale ega ka sihttasemele.
2.2. Hindamiskomisjon – programmioperaatori moodustatud organ, mis koosneb vähemalt
kolmest taotlusvooru valdkondliku pädevusega inimesest, kellest vähemalt üks ei ole
seotud ei programmioperaatori ega poliitikakujundajaga.
2.3. Kodu – eluruumid ja selle juurde kuuluvad hooned koos koduõuega, v.a elamisasutused.
2.4. Programmioperaator – programmi ettevalmistamise, rakendamise ja eesmärkide
saavutamise eest vastutav asutus.
2.5. Projekti partner – juriidiline isik, kellel on taotlejaga ühine majanduslik või sotsiaalne
eesmärk, mis saavutatakse projekti rakendamise teel. Projekti partner on aktiivselt seotud
projekti rakendamisega ja aitab sellele tõhusalt kaasa. Projekti partneriks ei ole projektile
teenust osutav organisatsioon, kes oma töö eest toetuse saajale arve esitab.
2.6. Rakendusüksus – programmioperaatori lepingupartner, kes tegeleb programmi
rakendusliku poolega, täites käesolevast korrast tulenevaid ülesandeid, mis hõlmavad
3
muu hulgas avatud taotlusvoorude projektitaotluste vastuvõtmist, toetuse rahuldamise
otsuste langetamist ja muutmist, projektide elluviijatele maksete tegemist,
kuludokumentide abikõlblikkuse kontrolli ja hankereeglite järgimist, rahastatud projektide
seiret, kohapealsete kontroll-visiitide tegemist ja järelevalvemenetlust.
2.7. Sidusrühm – osapool, kellele projekti raames loodud metoodika, töövahendid ja
instrumendid on suunatud ehk kes hakkab kasutama projekti tulemit sihtrühma tervise,
heaolu ja turvalisuse toetamiseks.
2.8. Sihtrühm – inimeste grupp, kelle tervist, heaolu ja turvalisust projekti tegevuste
tulemusena soovitakse suurendada.
2.9. Sihttase – lõppväärtus /-indikaator, mis saavutatakse konkreetseks ajahetkeks tulevikus.
See on tase, kuhu sekkumisega soovitakse jõuda konkreetse ajaperioodi jooksul ja
korreleerub vähemalt ühe taotlusvooru oodatava tulemusega.
2.10. Tervis – füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund.
2.11. Toetus – toetuse taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste
saavutamiseks mõeldud sihtotstarbeline kaasrahastus, mis moodustub 85% ulatuses
Norra finantsmehhanismi vahenditest ja 15% ulatuses Eesti riigi programmitasandi
kaasfinantseeringust.
2.12. Toetuse saaja – Eestis registreeritud juriidiline isik või valitsusväline organisatsioon, mille
toetuse taotlus on saanud rahuldamise otsuse ning mis viib ellu Norra perioodi 2014–
2021 finantsmehhanismist rahastatavat projekti. Toetuse saajal peavad olema
teadmised, oskused, kogemused ja majanduslik suutlikkus projekti elluviimiseks ning
projektijuht projekti eesmärkide saavutamiseks.
2.13. Tulemused – sekkumise raames välja töötatud väljundite lühiajaline ja kesk-pikk efekt
lõppkasusaajatele. Tulemused on harva saavutatavad vaid ühe projekti tegevuste
tulemusena.
2.14. Valitsusväline organisatsioon – käesoleva taotlusvooru mõistes juriidilise isikuna
moodustatud mitteärilise eesmärgiga vabatahtlik mittetulundusühing või sihtasutus, mis
on sõltumatu kohalikust, regionaalsest ja keskvalitsusest, avaliku sektori asutustest,
poliitilistest parteidest ja äriühingutest. Religioosseid institutsioone ja poliitilisi parteisid
ei käsitata valitsusväliste organisatsioonidena.
2.15. Vigastus – väliste tegurite mõjul tekkinud kehaline kahjustus, hõlmab vigastusi,
mürgistusi ja muid välispõhjuste toime tagajärgi. Klassifitseeritud Rahvusvahelise
Haiguste Klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK-10) XIX peatüki alusel.
2.16. Väljamakse taotlus – toetuse saaja vormikohane avaldus, mis esitatakse
rakendusüksusele toetuse väljamakse tegemiseks või ettemakse taotluse alusel välja
makstud toetuse heakskiitmiseks e-toetuste keskkonnas. Väljamakse taotlus peab
sisaldama kõiki väljamakse taotluses näidatud perioodil projekti elluviimiseks reaalselt
tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulusid. Põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel
rakendusüksusega võib toetuse saaja kajastada väljamakse taotluses ka eelmisest
väljamakse taotlusest väljajäänud kulusid.
2.17. Väljundid – programmi või projekti raames toodetud kaubad, loodud investeeringud või
ellu viidud teenused. Väljundid saab otseselt seostada ellu viidud tegevuste ja selleks
tehtud kulutustega. Väljundite saavutamine on tegevusi ellu viiva osapoole otsese
kontrolli all.
2.18. Ühikuhind – vabatahtliku töö arvestuslik alus ehk sama töö eest Eestis tavapäraselt
füüsilisele isikule makstav töötasu või määratud kuupalk, sealhulgas nõutud
sotsiaalkindlustusmaksed. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö tehakse,
ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse projekti rakendamise ajal korrigeerida, et
võtta arvesse palkades toimunud muutusi.
3. Rakendusüksus ja programmioperaator
Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ programmioperaatori ülesandeid täidab
Sotsiaalministeerium (edaspidi programmioperaator) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
4
4. Vaiete menetlus
Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada
haldusmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras.
2. peatükk
PROGRAMMI EESMÄRGID JA SIHTTASEMED
5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus ning lisatingimused
5.1. Toetuse andmise eesmärk on ennetada ja vähendada kodus toimuvaid vigastusi ja
varakult tuvastada ning toetada imikute ja väikelastega riskiperesid.
5.2. Toetuse andmise väljundinäitajaks on kodukeskkonna vigastuste ennetamise
metoodika ja imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise mudeli väljatöötamine ja
piloteerimine. Kõikide ellu viidud projektide tulemusena peab kokku olema koolitatud
vähemalt 500 spetsialisti üle Eesti, et arendada nende teadmisi ja oskusi
kodukeskkonnas vigastusriskide vähendamisel ning imikute ja väikelastega riskiperede
tuvastamisel ja toetamisel.
5.3. Toetuse andmise tulemusena rakendab üle Eesti kodukeskkonna vigastuste
ennetamise metoodikat vähemalt 18 meeskonda ja imikute ning väikelastega
riskiperede tuvastamise ja toetamise teenusest saab piloteerimise käigus abi vähemalt
40 riskirühma pere üle Eesti. Vähemalt üks meeskond peab tegutsema Kirde-Eestis.
5.4. Taotlusvoorust rahastatud projekti toetuse saaja on kohustatud informeerima
programmioperaatorit projekti elluviimise ajal, mil määral nende projekt panustab
programmile seatud väljundinäitajate ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse
(vt ka punkt 27.1.1).
3. peatükk
TOETATAVAD TEGEVUSED, ABIKÕLBLIKUD KULUD JA TOETUSE OSAKAAL
6. Toetatavad tegevused, lisatingimused ning teenuste kvaliteedi tagamise nõuded
(taotleja meeskonna kutsealane pädevus)
6.1. Taotlusvooru raames toetatavad tegevused on:
6.1.1 kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine, erilise
tähelepanuga kuni 4-aastastele lastele, vanemaealistele ning erivajadustega
inimestele; kodukeskkonna vigastusriskide vähendamisega seotud ametiasutuste ja
kohalike omavalitsuste vahelise andmevahetuse, tööprotsesside ja töövahendite
standardiseerimine ja piloteerimine.
6.1.2 imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise valideeritud hindamisinstrumendi
loomine ning imikute ja väikelastega riskiperede toetamiseks kvaliteetse, integreeritud
ja kättesaadava tugisüsteemi väljatöötamine ning piloteerimine.
6.2. Kodukeskkonna vigastusriskide vähendamise tegevuse raames peab projekti teostaja:
6.2.1 looma ühtse kodukeskkonna vigastusriskide hindamise metoodika ja seda toetavad
töövahendid, mida saab kasutada kodukeskkonnas toimuvate vigastusriskide
ennetamiseks ja vähendamiseks. Metoodika peab olema välja töötatud koostöös
sidusrühmadega, kes on kodukeskkonna vigastusriskide vähendamisega seotud ning
kellel oleks võimalik see projekti tulemusel oma põhitegevuse raames kasutusele võtta.
6.2.2 projekti teostamise käigus on sidusrühmadega kokkulepitud koostöö- ja infovahetuse
mehhanismides ning vastutuses kodukeskkonna vigastuste vähendamisel;
5
6.2.3 piloteerima punktides 6.2.1 ja 6.2.2 nimetatud metoodikat, töövahendeid ja
mehhanisme vähemalt kahes kohalikus omavalituses, millest ühe elanike arv on
minimaalselt 30 000 inimest ja teise elanike arv maksimaalselt 10 000 inimest;
6.2.4 koostama juriidilise analüüsi kodukeskkonna vigastusriskide vähendamise jaoks
vajalike eriliiki isikuandmete vahetamisest asutuste vahel andmekaitse vaatest,
kaardistama takistused sidusrühmade vahelises andmevahetuses ning takistuste
esinemisel tegema detailsed ettepanekud õigusaktide muutmiseks leitud
probleemkohtade lahendamiseks;
6.2.5 välja töötama koolitusmaterjalid ja koolituskava, mida saab edaspidi kasutada projekti
eesmärkide saavutamiseks oluliste sidusrühmade koolitamiseks, ja tutvustama välja
töötatud materjale sidusrühmadele;
6.2.6 koostama projekti mõjuhinnangu;
6.2.7 läbi viima sidusrühma kaasava(d) teavitusseminari(d), kus osaleb kokku vähemalt 250
sidusrühma kuuluvat spetsialisti, kes on kodukeskkonna vigastusriskide
vähendamisega seotud;
6.2.8 komplekteerima vähemalt 18 meeskonda, kes rakendavad üle Eesti kodukeskkonna
vigastuste ennetamise metoodikat ja kelledest vähemalt üks meeskond tegutseb Kirde-
Eestis.
6.3. Imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise ning toetamise tegevuse raames peab
projekti teostaja:
6.3.1 esitama riskiperede tuvastamiseks (sh raseduse kestel) ja seireks valideeritud
hindamisinstrumendi;
6.3.2 kirjeldama Eesti oludele sobiva koduvisiitide mudeli, sh koduvisiitide ülesehituse,
koordinatsiooni, integreerituse sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis, maksumuse ja
rahastuse;
6.3.3 koostama mudeli adapteerimiseks ja elluviimiseks juhised ning koolituskavad, mis
hõlmavad endas mh järgmisi mooduleid: mitte-suhtlusalti perega kontakti ja
usaldussuhte loomine, lapse ja vanema kiindumussuhte arendamine, vanema
jõustamine ja toetamine, vanemlike oskuste andmine ja arendamine, vaimse tervise
alane nõustamine, pere sotsiaalse võrgustiku aktiveerimine, teiste teenustega
integreerimine;
6.3.4 koolitama loodud koolitusmaterjalide baasil koduvisiitide läbiviimiseks vähemalt 40
pädevat spetsialisti üle Eesti;
6.3.5 viima läbi imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise ja toetamise mudeli
piloteerimise vähemalt 40 riskirühmas oleva pere peal üle Eesti;
6.3.6 koostama projekti mõjuhinnangu;
6.3.7 imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise ning toetamise mudelist läbi viima
teavitusüritusi kokku vähemalt 210 sidusrühma kuuluvale spetsialistile, kes on imikute
ja väikelastega riskiperede tuvastamise ning toetamise seotud.
6.4. Tegevuste kvaliteedi tagamiseks:
6.4.1 peab projekti teostaja või tema projektimeeskonna liikmed olema varasemalt edukalt
teostanud vähemalt ühe projekti vigastuste ennetamise teemal või rasedate ja
väikelaste emade nõustamist lapse arengu ja tervise teemal;
6.4.2 projektijuhil peab olema viimase 8 aasta jooksul (2013-2020) ette näidata projekti
juhtimise kogemus.
7. Abikõlblikkuse periood
7.1. Taotlusvoorust rahastatud projektide abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal
algavad ja lõppevad projekti tegevus ning tekkivad projekti abikõlblikud kulud.
Abikõlblikkuse periood sätestatakse projekti toetuse rahuldamise otsuses.
Taotlusvoorust rahastatavate projektide tegevused ja kulud muutuvad kõige varem
abikõlblikuks alates projekti toetuse rahuldamise otsuse langetamisest rakendusüksuse
poolt.
6
7.2. Taotlusvoorust rahastatavate projektide tegevused ja kulud muutuvad abikõlblikuks
alates projekti toetuse rahuldamise otsuse langetamisest ja projektid võivad kesta kuni
24 kuud ning peavad olema lõpetatud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud
kuupäevaks, kuid mitte hiljem kui 30.04.2024.
7.3. Projekti kulud, mis on tehtud peale 30.04.2024, ei ole abikõlblikud.
8. Toetuse osakaal ja piirsumma
8.1. Taotlusvooru maht kokku on 500 000 eurot. Toetuse vähim summa ühe projekti kohta on
200 000 eurot ja suurim summa 500 000 eurot.
8.1.1. Projektile, mis hõlmab vaid imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise ning
toetamise tegevussuunda, eraldatakse toetus summas 200 000 eurot.
8.1.2. Projektile, mis hõlmab vaid kodukeskkonna vigastusriskide vähendamise
tegevussuunda, eraldatakse toetus vahemikus 200 000 – 300 000 eurot.
8.1.3. Nii imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise ning toetamise tegevussuunda kui
ka kodukeskkonna vigastusriskide vähendamise tegevussuunda hõlmavale projektile
eraldatava toetuse maksimum on 500 000 eurot.
8.2. Toetuse maksimaalne määr on:
8.2.1 90% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on valitsusväline organisatsioon;
8.2.2 85% abikõlblikest kuludest kõigile teistele toetuse taotlejatele.
8.3. Omafinantseeringu minimaalne määr on abikõlblikest kuludest:
8.3.1 10% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on valitsusväline organisatsioon;
8.3.2 15% abikõlblikest kuludest kõigile teistele taotlejatele
8.4. Valitsusväliste organisatsioonide või riiklike sotsiaalpartnerite poolt rakendatud
projektide puhul on lubatud omafinantseeringuna kajastada vabatahtlikku tööd
mitterahalise panusena kuni 50% ulatuses projekti omafinantseeringu määrast.
8.5. Punktis 8.4 sätestatud omafinantseeringu määra arvestamisel peavad vabatahtliku töö
ühikuhinnad vastama Eestis sellise töö eest tavaliselt makstavale töötasule, sealhulgas
nõutud sotsiaalkindlustusmaksetele. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö
tehakse, ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse programmi rakendamise ajal
korrigeerida, et võtta arvesse töötasudes toimunud muutusi.
9. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele:
9.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse
perioodil;
9.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega;
9.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks;
9.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste
saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe
põhimõtetega;
9.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri
raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi
kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on
asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale;
9.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile
kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele.
7
9.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on
koostatud kuludokument ning see on makstud.
9.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti
abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
9.4. Üldkulu ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või
projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes
see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti
tarbeks.
9.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad
võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate
raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.
9.6. Projekti toetuse määra kohaldamisel võtab programmioperaator arvesse projekti
majanduslikku kasu, nt kulude kokkuhoidu või suuremat kasumi, mis saadakse projekti
rahalise toetuse tulemusena. Projekti tegevuste raames eeldatav tulu arvestatakse
projekti eelarvesse ja raporteeritakse kasumina projekti finantsaruandluses. Projekti
lõplik toetuse määr tekib, arvestades planeeritavat tulu ja reaalselt saadud tulu, mis
esitatakse projekti lõppedes. Majanduslikku kasu kasutatakse projekti eesmärke
toetaval viisil. Samuti järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid nii protseduurilisi kui ka
sisulisi eeskirju.
9.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel.
Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, võib piisava
tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka raamatupidamisdokumentide
seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu audiitori poolt koostatud
aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Norra finantsmehhanismi
2014–2021 rakendusmäärusele („Regulation on the implementation of the Norwegian
Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele
raamatupidamistavale.
10. Projekti abikõlblikud otsekulud
10.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner
eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele
konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab
seetõttu otse projekti kuludena kirjendada.
10.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud
kriteeriumitele:
10.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 10.4;
10.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele;
10.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Igal projektil on kohustus korraldada
vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja
lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja ingliskeelne
projekti koduleht (mis võib olla ka organisatsiooni alamleht), kus kajastatakse kõiki
olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi jne;
10.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea
jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti
tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks;
10.2.5 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud
projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks;
8
10.2.6 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev
kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva
korraga;
10.2.7 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad
kulud.
10.3 Projekti raames soetatud seadmete osas peab toetuse saaja tagama et:
10.3.1 projekti raames soetatud seadmed on toetuse saaja omandis vähemalt 5 aasta jooksul
pärast projekti lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja seadmete kasutamist
jätkatakse projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil;
10.3.2 seadmed on kindlustatud kahju vastu, nagu tulekahju, vargus või muud tavaliselt
kindlustatavad juhtumid projekti elluviimise ajal ja vähemalt 5 aasta jooksul alates
projekti lõpparuande kinnitamisest rakendusüksuse poolt;
10.3.3 toetuse saaja paneb kõrvale asjakohased ressursid soetatud seadmete hoolduse jaoks
vähemalt 5 aastaks alates projekti lõpparuande kinnitamisest rakendusüksuse poolt.
10.4. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud:
10.4.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu;
10.4.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse
nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud
ajaga;
10.4.3 füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt
projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud;
10.4.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses
sätestatud korrale;
10.4.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud
hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga
10.4.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 10.4.1–10.4.5 nimetatud kuludelt.
11. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud)
11.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei
saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada
tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile
omistatavate abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid.
11.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni
15% otsestest abikõlblikest personalikuludest.
11.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud
tegevuste kulud:
11.3.1 raamatupidamine;
11.3.2 sekretäri- ja personalitöö;
11.3.3 juriidiline nõustamine;
11.3.4 vara haldamine;
11.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus;
11.3.6 muu abistav töö.
11.4. Lisaks punktis 11.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks
järgmised üldkulud:
11.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud;
11.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja
abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti-
ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;
9
11.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise
ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
11.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide
koristamisele;
11.4.5 ruumide rendikulud;
11.4.6 valveteenuse kulud, välja arvatud valehäirete kulude katmine;
11.4.7 maamaks;
11.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu;
11.4.9 riigisisese lähetuse kulu.
12. Mitteabikõlblikud kulud
Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena:
12.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised;
12.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses
rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja
kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele;
12.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks;
12.4 valuutakursi muutuste kahjum;
12.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha
arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel;
12.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest;
12.7 trahvid ja muud rahalised karistused;
12.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik
projekti tulemuste saavutamiseks;
12.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks.
13. Vähese tähtsusega abi
13.1. Käesoleva taotlusvooru raames jagatavat toetust võidakse käsitleda kui vähese
tähtsusega riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses.
13.2. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–e loetletud
valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi nimetatud määruse alusel.
13.3. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013 alusel, ei tohi ettevõtjale antav abi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse
ajavahemiku jooksul koos käesolevast taotlusvoorust taotletava toetusega ületada kokku
200 000 eurot.
13.4. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
13.5. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi
kumuleerimisreegleid.
10
4. peatükk
NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE
14. Nõuded taotlejale ja partnerile
14.1. Taotleja võib olla Eestis registreeritud avaliku õiguse või eraõiguse alusel tegutsev
juriidiline isik, valitsusväline organisatsioon.
14.2. Projekti partneriteks võivad olla projekti rakendamisse aktiivselt kaasatud ja sellesse
tõhusalt panustavad juriidilised isikud või valitsusvälised organisatsioonid, mille
esmane asukohamaa on kas Eesti, Norra, mõni teine abisaajariik (Bulgaaria,
Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia,
Sloveenia) või Venemaa, kes on allkirjastanud punktis 15.4 nõuetele vastava projekti
partneri kinnituskirja (lisa 2).
14.3. Taotlejal või tegevuste elluviimisse kaasatud projektipartneril peavad olema punktis 6.4
nimetatud pädevused.
14.4. Toetuse taotlejal ja partneril ei tohi projektitaotluste esitamise tähtpäeva seisuga olla
riiklike maksude võlgnevusi (allikas: Maksu- ja Tolliameti elektrooniline andmebaas),
mis ei ole ajatatud.
15. Nõuded taotlusele
15.1. Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
15.1.1 taotlus on esitatud struktuuritoetuste e-toetuste keskkonna (edaspidi e-toetuste
keskkond) kaudu ja etteantud vormil koos punktis 15.2 nimetatud dokumentide ning
punktis 15.3 ja 15.4 nimetatud kinnitustega;
15.1.2 taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
15.1.3 toetust taotletakse käesolevas korras sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele
tegevustele;
15.1.4 toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal
abikõlblikest kuludest vastavad käesolevas korras sätestatule;
15.1.5 taotlus sisaldab projekti partneri kaasamisel partneri andmeid ja partneri tehtavaid
toetatavaid tegevusi;
15.1.6 toetatavad tegevused tehakse käesolevas korras sätestatud abikõlblikkuse perioodil;
15.1.7 projekti tegevuse väljundinäitaja sihttasemega panustatakse projekti tulemuse
sihttasemesse;
15.1.8 toetatavate tegevuste elluviimise peamine koht on Eestis.
15.2. Taotluse juurde lisab taotleja:
15.2.1 kirjelduse oma organisatsioonist ja selle tegevustest, mis kirjeldab taotleja pädevusi
tulenevalt hindamiskriteeriumist 1.1;
15.2.2 meeskonnaliikmete CV-d;
15.2.3 projekti eelarve (lisa 1);
15.2.4 projekti partneri kaasamisel projekti partneri kinnituskirja (lisa 2), mis sisaldab punktis
15.4 ära toodud kinnitusi;
15.2.5 volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
15.3. Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi (esitatakse e-toetuste keskkonnas):
15.3.1 taotlus sisaldab teavet, mis on õige;
15.3.2 taotlejal on majanduslik suutlikkus projekti elluviimiseks;
15.3.3 taotleja on teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest;
15.3.4 taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse;
15.3.5 taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta
saadud toetus tagasi maksta, kui esinevad finantskorrektsiooni alused, või taotluse
11
rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad otsuse kehtetuks
tunnistamise alused;
15.3.6 taotleja on teadlik, et perioodil projektitegevuste tulemusena teenitud tulu käsitatakse
projekti eelarve osana;
15.3.7 toetust ei taotleta kulule, millele on juba toetust eraldatud muudest siseriiklikest või
välisabi vahenditest;
15.3.8 taotleja kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist ega
pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei ole süüdi mõistetud
ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus
ühenduses osalemises.
15.4. Projekti partneri kinnituskiri (lisa 2) peab sisaldama järgmisi kinnitusi:
15.4.1 projekti partner on nõus projektis osalema taotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes
korra punktis 2.5 kehtestatud põhimõtetele;
15.4.2 projekti partner kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist
ega pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei ole süüdi mõistetud
ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus
ühenduses osalemises;
15.4.3 projekti partner kinnitab, et on tutvunud käesoleva korraga ning on nõus projekti
partneri õiguste ja kohustustega projekti elluviimisel (korra peatükk 9).
15.5. Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal
muudest siseriiklikest või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase
teabe.
5. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE
16. Taotlusvooru avamine
16.1. Programmioperaator esitab rakendusüksusele taotlusvooru ametlikult kinnitatud
taotlusvooru tingimused ja hindamiskriteeriumid ajakava ja eelarve.
16.2. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt
ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt viis tööpäeva enne
taotlusvooru avamise päeva.
16.3. Taotlusvoor peab olema avatud minimaalselt 60 kalendripäeva.
16.4. Taotlusvooruga seotud informatsiooni ja dokumendid – kaasa avatud taotlusvooru
infoseminaride toimumisaja, -koha ja päevakava ning Euroopa Majanduspiirkonna ja
Norra toetuste 2014-2021 rakendusmääruse – leiab programmi „Kohalik areng ja
vaesuse vähendamine“ kodulehelt aadressil: https://www.sm.ee/et/norra-toetused-
2014-2021 ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt:
https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/emp-ja-norra-toetused-2014-2021.
16.5. Taotlusvooru kontaktisikuks on Kelly Poopuu Riigi Tugiteenuste Keskusest (e-post:
[email protected]; tel: 663 1911) või teda asendav ametnik. Kõigile küsimustele
vastatakse kõige hiljem 5 tööpäeva jooksul. Vastused korduma kippuvatele
küsimustele avaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehe taotlusvooru leheküljel.
17. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
12
17.1. Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuste keskkonna kaudu.
17.2. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 01.04.2021 kell 17:00 kohaliku aja järgi.
17.3. Taotleja võib taotlusvoorus esitada ühe taotluse.
17.4. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea
likvideerimist.
6. peatükk
TAOTLUSTE MENETLEMINE
18. Taotluse menetlemine
18.1. Pärast taotlusvooru tähtaja möödumist suletakse e-toetuste keskkonnas taotluste
esitamise võimalus. Kui taotlus esitatakse pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist
ja tähtaja ennistamiseks puudub alus, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning
tagastatakse.
18.2. Rakendusüksus teeb taotlusele esmase vastavuse kontrolli (vastavus haldus- ja
abikõlblikkuse kriteeriumitele) kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast
rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aeg pikeneb taotluses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.
18.3. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või taotluse parandamist. Parandused
võivad olla seotud tehniliste eksimustega numbrites, ajakavas, indikaatorites või
abikõlbmatu kuluga projekti eelarves. Viimasel juhul palub rakendusüksus
abikõlbmatud kulud välja võtta ja vähendada samaväärselt ka taotletava toetuse
suurust. Rakendusüksus viitab konkreetsele peatükile taotluses, mille osas palutakse
selgitusi või lisadokumente. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni
kümme tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue
täidetuks.
19. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
19.1. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad
käesoleva korra punktis 14 sätestatud nõuetele.
19.2. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui ei esine ühtegi
alljärgnevatest asjaoludest:
19.2.1 taotlus ei vasta käesoleva korra punktis 15 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole
taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
19.2.2 taotlust on muudetud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei
osutanud;
19.2.3 taotleja ei võimalda tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.
19.3. Kui taotlejat, partnerit või taotlust ei tunnistata vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
19.4. Rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse
seadustiku §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras.
13
20. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
20.1. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.
20.2. Igat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei
või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos
või karistusseadustiku §-i 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle
karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.
Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab
programmioperaator.
20.3. Eksperdid peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust ja
erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud
informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru
esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga,
kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama
ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus
projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.
20.4. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid lisas 3 esitatud hindamislehe vormil
ja lisas 4 kirjeldatud hindamismetoodika kohaselt järgmiste hindamiskriteeriumite
alusel:
20.4.1 organisatsiooni ja projektimeeskonna taust, pädevus ja projektitegevustesse kaasatus
ning partnerite kaasatus – maksimaalselt 16 punkti
20.4.2 projekti tegevuskava, sihtrühma ja sidusrühmaga arvestamine ning osalejate
kaasamise meetodid – maksimaalselt 20 punkti
20.4.3 projekti teavitustegevused – maksimaalselt 3 punkti
20.4.4 projekti riskitegurid – maksimaalselt 3 punkti;
20.4.5 projekti jätkusuutlikkus ja uuenduslikkus – maksimaalselt 10 punkti
20.4.6 projekti majanduslik tõhusus – maksimaalselt 6 punkti
20.5. Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded eraldiseisvalt hiljemalt 15 tööpäeva
jooksul taotluse hindamiseks saamisest, täites individuaalsed hindamistabelid.
Projektide pingerida tekib hindamistulemuse lõppsummade aritmeetilise keskmise
summa alusel. Kui kahe eksperdi hindamistulemuse lõppsumma erineb teineteisest
rohkem kui 30%, valitakse projekti hindama lisaks kolmas ekspert. Arvesse lähevad
kolmest kahe lähedamal oleva eksperdi hindamistulemuse lõppsummad.
20.6. Sellise taotluse puhul, mille ekspertide hindamistulemus on alla 50%
maksimumtulemusest, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
20.7. Projektide pingerida edastatakse vähemalt 3-liikmelisele programmioperaatori poolt
moodustatud ja kokku kutsutud hindamiskomisjonile, kellest vähemalt üks ei ole seotud
ei programmioperaatori ega poliitikakujundajaga. Hindamiskomisjoni liikmed peavad
eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust. Hindamiskomisjonil on
argumenteeritud juhtudel õigus ekspertide paremusjärjestust muuta või teha
ettepanekuid rahastada projekte osaliselt. Hindamiskomisjonil on õigus moodustada
ka reservnimekiri projektidest, mille toetamine ei ole otsuse tegemise hetkel võimalik
taotlusvooru rahaliste vahendite piiratuse tõttu, ent mida võib toetada, kui programmist
peaks täiendavalt vabanema piisavas mahus rahalisi vahendeid.
20.8. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk,
eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral taotlust, mille hindamiskriteeriumi
„Projekti tegevuskava, sihtrühma ja sidusrühmaga arvestamine ning osalejate
kaasamise meetodid“ punktisumma on kõrgem.
14
20.9. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ja
hindamiskriteeriumi „Projekti tegevuskava, sihtrühma ja sidusrühmaga arvestamine
ning osalejate kaasamise meetodid“ on hinnatud võrdselt, eelistatakse taotlust, mille
hindamiskriteeriumite „projektitaotluse tegevuskava põhjalikkus, asjakohasus ja
realistlikkus“ (alamkriteerium 2.1) ja „projektimeeskonna pädevus“ (alamkriteerium 1.2)
liidetud punktisumma on suurem.
20.10. Lähtuvalt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste eesmärgist tugevdada
kahepoolseid suhteid doonorriikide ja abisaajariikide vahel, eelistatakse hindamisel
projekte, mis selle eesmärgi täitmisele otseselt kaasa aitavad, näiteks ekspertide,
partnerite või muu taolise kaasamise kaudu. Samuti hinnatakse kõrgelt kõiki koostöös
tehtud projekte, ka Eesti organisatsioonide koostööprojekte.
20.11. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemusena allkirjastab programmioperaator
läbipaistvate ja argumenteeritud ettepanekuga hindamiskomisjoni protokolli, milliseid
projekte rahastada ja milliseid mitte rahastada.
21. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
21.1. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus, lähtudes
hindamiskomisjoni ettepanekust ja hindamislehest.
21.2. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses
märgitakse muu hulgas:
21.2.1 projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
21.2.2 projekti elluviimise tingimused;
21.2.3 projekti abikõlblikkuse periood;
21.2.4 projekti eelarve koos toetuse ja omafinantseeringu osakaaluga;
21.2.5 projekti aruandluse tingimused;
21.2.6 väljamaksetaotluste esitamise ja maksete teostamise tingimused;
21.2.7 teave vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega;
21.2.8 projekti tegevuste väljundinäitajad ja tulemusnäitajad koos sihttasemetega;
21.2.9 projekti elluviimisele seatud kõrvaltingimused.
21.3. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse
lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva
teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud
sõnastuses.
21.4. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
21.4.1 taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks vastavalt käesoleva
korra punktidele 14 ja 15;
21.4.2 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
21.4.3 taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil
taotluse menetlemist;
21.4.4 hindamiskomisjon teeb ettepaneku projekti mitte rahastada;
21.4.5 hindamistulemuse põhjal ei ületa taotlus punktis 20.6 sätestatud lävendit;
21.4.6 taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti rahastada;
21.4.7 taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga vastavalt käesoleva korra
punktile 22.
21.5. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses viitab rakendusüksus muu hulgas selgelt ja
arusaadavalt konkreetsetele asjaoludele, miks ta on otsustanud langetada taotleja
suhtes negatiivse otsuse.
15
21.6. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuste
keskkonna kaudu hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
21.7. Toetuse saajaga sõlmib rakendusüksus lepingu projekti elluviimiseks.
22. Taotluse osaline rahuldamine
22.1. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek parandada või uuendada
taotluses kirjeldatud tegevusi ja eelarvet selliselt, et taotletava toetuse suurus ega
toetuse määr ei suurene (v.a. matemaatiliste eksimuste parandamiseks). Taotlejal on
õigust taotlust parandada või uuendada ainult rakendusüksuse viidatud osades.
22.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmistel juhtudel:
22.2.1 projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust
väiksema projekti kogumaksumuse summaga;
22.2.2 toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole
abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud.
22.3. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse
ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevuste
muutmisega.
7. peatükk
TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
23.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või
programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste
keskkonnas.
23.2. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta
ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses
projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude
kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid
vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt
rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
23.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja
vajalikkust, kui soovitakse muuta:
23.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav
tegevus;
23.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende
sihttaset;
23.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
23.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi;
23.3.5 taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.
23.4. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või
projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
23.5. Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse
tegemist arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile.
16
23.6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva
jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise
menetluse algatamist omaalgatusel.
24. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
24.1. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks,
kui:
24.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
24.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku
teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
24.1.3 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
24.1.4 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
24.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
24.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud taotluse rahuldamise otsusega saadud
toetus tagastada.
8. peatükk
ARUANNETE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED
25. Toetuse kasutamisega seotud seirearuannete esitamine
25.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande
vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud
tähtaegadele. Toetuse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande
esitamise korra.
25.2. Kui projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud, esitab toetuse saaja
rakendusüksusele ainult projekti lõpparuande.
25.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 päeva jooksul alates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast e-toetuste keskkonna kaudu.
25.4. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise
vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.
25.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
25.5.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti
number, toetuse saaja nimi jne;
25.5.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
25.5.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste
saavutamine jmt;
25.5.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine;
25.5.5 riskihinnang ja projekti muudatused;
25.5.6 projekti mõjuhinnang (hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud
eesmärgi saavutamisele);
25.5.7 hinnang partnerluse toimimisele;
25.5.8 kinnitus andmete õigsuse kohta.
25.6. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu.
17
25.7. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti
aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise
käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt
selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti
aruande viie tööpäeva jooksul.
25.8. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
26. Toetuse maksmise tingimused
26.1. Toetuse maksmisel lähtutakse käesolevast korrast ning toetuse rahuldamise otsuses
sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
26.2. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti
partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude
aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.
26.3. Toetuse saajal, kellel puudub riikliku sildfinantseerimise taotlemise võimalus, on
võimalik taotleda toetuse ettemakset. Projekti esimene toetuse ettemakse võib
moodustada kuni 20% projektile eraldatud toetusest. Järgmist toetuse ettemakset on
toetuse saajal võimalik taotleda siis, kui 70% eelmisest ettemaksest on kasutatud
abikõlblike kulude katteks ja rakendusüksus on kulud heaks kiitnud.
26.4. Toetuse saaja esitab projekti ettemakse taotluse või väljamakse taotluse e-toetuste
keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest.
26.5. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud.
Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks
kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus.
26.6. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse
taotlusega esitama rakendusüksusele:
26.6.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;
26.6.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
26.6.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volikirjade koopiad;
26.6.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud
dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani.
26.7. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli.
Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude
kohta kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu
aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning
hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud
hangetele riigihangete registris.
26.8. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult
juhul, kui:
26.8.1 väljamakse taotluses esineb puudus;
26.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
26.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
26.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust;
18
26.8.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada
maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega;
26.8.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei
ole lõplikult tagasi makstud;
26.8.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete
tegemisest.
26.9. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses
esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates
väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.
26.10. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik
rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus
puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
26.11. Lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste
elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus
on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast.
9. peatükk
TOETUSE SAAJA, PARTNERI JA RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
27. Toetuse saaja ja partneri kohustused
27.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
27.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate kohta,
mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud
(osalejate nimekirjad allkirjadega);
27.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
27.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta;
27.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete
korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt,
saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi erinevate
pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
27.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, kui
teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või
rohkem;
27.1.6 järgib hangete läbiviimisel riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse
§ 5 tähenduses;
27.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt
infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata
auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega
seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli;
27.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028;
27.1.9 korraldab vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust,
näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja
ingliskeelse projekti kodulehe (mis võib olla ka organisatsiooni alamleht), kus
kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid
andmeid.
27.2. Peale projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama:
19
27.2.1 projekti raames välja töötatud lahenduste sihtotstarbelise kasutuse võimaldamise
minimaalselt 3 aasta jooksul;
27.2.2 avaliku ligipääsu projektiga saavutatud tulemustele minimaalselt 3 aasta jooksul.
27.3. Materjalide autoriõigused jäävad toetuse saajale.
27.4. Projekti partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu
projekti elluviija tehtud kulude suhtes.
28. Toetuse saaja ja partneri õigused
28.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja
nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega.
28.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui
projekti käik seda nõuab.
28.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite
esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne:
28.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes;
28.3.2 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul,
kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
28.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes.
28.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi.
29. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud:
29.1 teavitama avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise
korrast;
29.2 menetlema esitatud taotlusi ja otsustama taotluste rahuldamise või mitterahuldamise;
29.3 menetlema väljamaksetaotlusi, sealhulgas võib rakendusüksus maksetaotluse
menetlemise peatada, toetuse välja maksta või jätta välja maksmata;
29.4 otsustama toetuse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise;
29.5 tegema finantskorrektsiooni otsuse ja nõudma tagasi aluseta väljamakstud toetuse;
29.6 koguma ja edastama programmioperaatorile toetuse saajatelt saadud väljundi- ja
tulemusnäitajate andmeid, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks;
29.7 esitama andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile;
29.8 täitma muid programmioperaatori poolt rakendusüksusele delegeeritud ülesandeid.
30. Finantskorrektsioonid
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4.
peatükist, sealhulgas:
30.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates;
30.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
väljamaksmisele kuuluva toetusega;
30.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse
alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
20
Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on
kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise
otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-
päevane periood;
30.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise
arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva
tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt;
30.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel
intress ja viimasena tagastatav toetus.
31. Lisad
Lisa 1 Projekti eelarve
Lisa 2 Projekti partneri kinnituskiri
Lisa 3 Eksperdi hindamisleht
Lisa 4 Ekspertide hindamismetoodika juhend
Sotsiaalministri 22.12.2020 käskkirjaga nr
138
„Avatud taotlusvooru „Integreeritud teenused tervise ja turvalisuse toetamiseks
kodukeskkonnas“ kinnitatud „Avatud taotlusvooru „Integreeritud teenused tervise ja turvalisuse
toetamiseks kodukeskkonnas“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord"
Lisa 4
Hindamismetoodika
Hindamiskriteeriumid Maksimum-
hinne
1. Organisatsiooni ja projektimeeskonna taust, pädevus ja 16
projektitegevustesse kaasatus ning partnerite kaasatus
1.1 Organisatsiooni pädevuse hindamine. 3
(Organisatsiooni ja projektimeeskonna asjakohast kompetentsi, valdkonna teadmisi ja
kogemust hinnatakse allolevate kriteeriumite alusel selliselt, et vastavus ühele
kriteeriumile annab ühe punkti.)
Taotleja on esitanud organisatsiooni kirjelduse ja meeskonnaliikmete CVd, kus on ära
toodud kirjeldused, mis võimaldavad hinnata organisatsiooni pädevust ning suutlikkust
projekti edukalt ellu viia.
Organisatsioonil on järgnevad pädevused:
1) on varasemalt edukalt teostanud vähemalt ühe projekti vigastuste ennetamise
teemal või rasedate ja väikelaste emade nõustamist lapse arengu ja tervise
teemal (1 punkt);
2) on oma tavapärases tegevuses kokku puutunud projekti valdkonnaga seotud
partnerite ja võrgustikega (1 punkt);
3) organisatsioonil on teoreetiline võimekus projekti tegevuste jätkamiseks ja
laiendamiseks üle Eesti projekti lõppedes (püsistruktuur, raha, inimesed) (1
punkt);
1.2 Projektimeeskonna pädevus 8
(Organisatsiooni ja projektimeeskonna asjakohast kompetentsi hinnatakse allolevate
kriteeriumite alusel selliselt, et vastavus ühele kriteeriumile annab ühe punkti.)
Taotleja on esitanud organisatsiooni kirjelduse ja meeskonnaliikmete CVd, kus on ära
toodud kirjeldused, mis võimaldavad hinnata meeskonnaliikmete pädevust ning
suutlikkust projekti edukalt ellu viia.
Projektimeeskonnas on liikmed, kellel viidatud pädevused (üks meeskonna liige võib täita
mitu kriteeriumi):
1) projektijuhil peab olema viimase 8 aasta jooksul (2013-2020) ette näidata
projekti juhtimise kogemus (1 punkt);
2) projektijuhil on sarnase tegevuste mahu ning projektijuhi ülesannetega projekti
juhtimise kogemus (1 punkt);
3) projektijuhil on Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismidest või
EL struktuurivahenditest rahastatud projekti juhtimise kogemus (1 punkt);
4) meeskonda on kaasatud ekspert, kes on varasemalt edukalt teostanud projekte
2
vigastuste ennetamise teemal või rasedate ja väikelaste emade nõustamist
lapse arengu ja tervise teemal (1 punkt);
5) meeskonda on kaasatud vähemalt kaks eksperti, kellel on vähemalt 3-aastane
vigastuste ennetamise kogemus või vähemalt 3-aastane rasedate ja väikelaste
emade nõustamise kogemus lapse arengut ja tervist puudutavatel teemadel (1
punkt);
6) meeskonda on kaasatud ekspert, kel on vähemalt 2-aastane tervise-, sotsiaali-,
või turvalisusealaste koduvisiitide läbiviimise või korraldamise kogemus (1
punkt);
7) meeskonda on kaasatud ekspert, kes omab varasemat kogemust võrgustikutöös
osalemisest või juhtimisest (1 punkt);
8) meeskonda on kaasatud ekspert, kes omab varasemat koostöökogemust riiklike
institutsiooni(de)ga või tervishoiuteenuse osutaja(te)ga (1 punkt).
1.3 Partnerite kaasatus s.h teadus- ja/või õppeasutuste ja kohalike omavalitsuste 3
partnerite kaasatus projekti planeerimisel ja elluviimisel:
3 punkti –
projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud partnerid, sh teadus- ja/või
õppeasutus ja erineva suurusega kohalikud omavalitsused;
partnerite kinnituskirjad projekti planeerimise ja/või elluviimises osalemise kohta
on esitatud taotluse juurde ning taotluses on kirjeldatud partnerite selge roll,
kuidas partnerid aitavad kaasa projekti eesmärgi täitmisele;
1 punkti –
projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud vaid osad eelpool loetletud
partnereist ja/või taotluses ei ole kirjeldatud partneri selge roll, kuidas partner aitab
kaasa projekti eesmärgi täitmisele;
0 punkti –
projekti planeerimisse ja elluviimisse ei ole kaasatud partnerit.
1.4 Norra Kuningriigi partnerite kaasatus projekti planeerimisel ja elluviimisel: 2
2 punkti –
projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud Norra Kuningriigi partner;
partneri kinnituskiri projekti planeerimise ja/või elluviimises osalemise kohta on
esitatud taotluse juurde ning taotluses on kirjeldatud partneri selge roll, kuidas
partnerid aitavad kaasa projekti eesmärgi täitmisele;
1 punkti –
projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud Norra Kuningriigi partner
partneri kinnituskiri projekti planeerimise ja/või elluviimises osalemise kohta on
esitatud taotluse juurde;
0 punkti –
projekti planeerimisse ja elluviimisse ei ole kaasatud Norra Kuningriigi partnerit.
2. Projekti tegevuskava, sihtrühma ja sidusrühmaga arvestamine ning 20
osalejate kaasamise meetodid
2.1 Projektitaotluse tegevuskava põhjalikkus, asjakohasus ja realistlikkus. 10
Projekti tegevuskava hinnatakse eraldi toetuse andmise korra punktides 6.2 ja 6.3
loetletud tegevuste lõikes. Kui projekt hõlmab mõlemat tegevussuunda, siis jagatakse
3
lõppsumma pooleks, s.t kokku ei anta punkte mitte rohkem kui 10.
Korra punktides 6.2 ja 6.3 seatud väljundinäitajate sihttasemed:
Kodukeskkonna vigastusriskide vähendamise tegevuse raames peab toetuse
saaja:
a) piloteerima metoodikat, töövahendeid ja mehhanisme vähemalt kahes kohalikus
omavalituses, millest ühe elanike arv on minimaalselt 30 000 inimest ja teise
elanike arv maksimaalselt 10 000 inimest;
b) läbi viima sidusrühma kaasava(d) teavitusseminari(d), kus osaleb kokku vähemalt
250 sidusrühma kuuluvat spetsialisti, kes on kodukeskkonna vigastusriskide
vähendamisega seotud;
c) komplekteerima vähemalt 18 meeskonda, kes rakendab üle Eesti kodukeskkonna
vigastuste ennetamise metoodikat ja kelledest vähemalt üks meeskond tegutseb
Kirde-Eestis.
Imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise ning toetamise tegevuse raames
peab projekti teostaja:
a) koolitama loodud koolitusmaterjalide baasil koduvisiitide läbiviimiseks vähemalt
40 pädevat spetsialisti üle Eesti;
b) viima läbi imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise ja toetamise mudeli
piloteerimise vähemalt 40 riskirühmas oleva pere peal üle Eesti;
c) imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise ning toetamise mudelist läbi viima
teavitusüritusi kokku vähemalt 210 sidusrühma kuuluvale spetsialistile, kes on
imikute ja väikelastega riskiperede tuvastamise ning toetamise seotud.
10 punkti –
tegevuskava avab projekti raames ellu viidavate tegevuste sisu piisava
detailsusega, välja toodud tegevused on omavahel seostatud, loogilises
järgnevuses ning põhjendatud;
tegevused on teostatavad planeeritud ajaraamistikus ning tegevuste kestus
on mõistlik;
kõik kavandatud projekti tegevused on suunatud toetuse andmise korra
punktides 6.2 ja 6.3 kirjeldatu võimalikult tõhusale täitmisele;
tegevuskavast selgub, kuidas projekt plaanib saavutada kõik seatud
väljundite sihttasemed.
7 punkti –
projekti tegevused on loogilises järgnevuses ja omavahel seostatud, kuid
tegevuskava on kohati pealiskaudne, mistõttu mõne tegevuse osas ei avata
tegevuse sisu piisaval määral;
projekti ei ole kavandatud mittevajalikke tegevusi, kuid esineb projekti
tegevus(i), mille ajakava on ala- või üleplaneeritud;
enamik kavandatud projekti tegevusi on suunatud toetuse andmise korra
punktides 6.2 ja 6.3 kirjeldatu võimalikult tõhusale täitmisele.
tegevuskavast selgub, kuidas projekt plaanib saavutada enamik seatud
väljundite sihttasemetest.
5 punkti –
projekti tegevused on loogilises järgnevuses ja omavahel seostatud, kuid
tegevuskava on pealiskaudne, mistõttu tegevuste osas ei avata nende sisu
piisaval määral;
esineb projekti tegevusi, mille ajakava on ala- või üleplaneeritud või on projekti
kavandatud ka mittevajalik(ke) tegevus(i) või on kavandatud projekti
tegevuste raames toetuse andmise korra punktides 6.2 ja 6.3 kirjeldatu
saavutamiseks olulisi tegevusi kavandatud ebapiisavas mahus.
4
tegevuskavast selgub, kuidas projekt plaanib saavutada mõned seatud
väljundite sihttasemed.
0 punkti –
projekti tegevuskava on oluliste puudujääkidega: tegevuskava ei ava
peamiste elluviidavate tegevuste sisu või on ajaraam suures osas ebarealistlik
või jääb arusaamatuks, kuidas kavandatud projekti tegevused aitavad kaasa
toetuse andmise korra punktides 6.2 ja 6.3 kirjeldatu saavutamisele.
2.2 Sihtrühma arvestamine projektitegevuste planeerimisel/elluviimisel. 4
Sihtrühm – inimeste grupp, kelle tervist, heaolu ja turvalisust projekti tegevuste
tulemusena soovitakse suurendada (näiteks laps, lapsevanem/pere või vanemaealine
kodune inimene, kellel on kõige suurem risk kodus viga saada)
4 punkti –
kirjeldus sihtrühma vajadustest (vajadusel ka võimalikest erinevatest
vajadustest või rõhuasetustest sihtrühma sees), ja/või probleemidest, mida
kavandatavate tegevuste planeerimisel/elluviimisel arvesse võetakse, on
asjakohane ning ammendav, andes alust eeldada, et kavandatavad
tegevused aitavad parimal viisil kaasa taotlusvooru eesmärkide täitmisele.
2 punkt –
kirjeldus sihtrühma vajadustest ja/või probleemidest, mida kavandatavate
tegevuste planeerimisel/elluviimisel arvesse võetakse annavad alust eeldada,
et kavandatud tegevustel on teatud positiivne mõju taotlusvooru
eesmärkidele. Samas jääb kirjeldus kohati pinnapealseks või on selle sisu
mõneti kaheldav, et selle pinnalt saaks eeldada, et kavandatavad tegevused
aitavad parimal viisil kaasa taotlusvooru eesmärkide täitmisele.
0 punkti –
sihtrühma vajaduste/probleemide kirjeldus on ebapiisav või puudu, et hinnata
kavandatud tegevuste positiivset mõju taotlusvooru eesmärkidele.
2.3 Sidusrühmaga arvestamine projektitegevuste planeerimisel/elluviimisel 3
Sidusrühm – osapool, kellele on projekti raames loodud metoodika, töövahendid ja
instrumendid on suunatud ehk kes hakkab kasutama projekti tulemit sihtrühma tervise,
heaolu ja turvalisuse toetamiseks.
3 punkti –
kirjeldus sidusrühmade vajadustest, ja/või probleemidest, mida
kavandatavate tegevuste planeerimisel/elluviimisel arvesse võetakse, on
asjakohane ning ammendav, andes alust eeldada, et kavandatavad
tegevused aitavad parimal viisil kaasa taotlusvooru eesmärkide täitmisele.
1 punkt –
kirjeldus sidusrühmade vajadustest ja/või probleemidest, mida kavandatavate
tegevuste planeerimisel/elluviimisel arvesse võetakse annavad alust eeldada,
et kavandatud tegevustel on teatud positiivne mõju taotlusvooru
eesmärkidele. Samas jääb kirjeldus kohati pinnapealseks või on selle sisu
mõneti kaheldav, et selle pinnalt saaks eeldada, et kavandatavad tegevused
aitavad parimal viisil kaasa taotlusvooru eesmärkide täitmisele.
0 punkti –
5
sidusrühmade vajaduste/probleemide kirjeldus on ebapiisav või puudu, et
hinnata kavandatud tegevuste positiivset mõju taotlusvooru eesmärkidele.
2.4 Koolitatavate spetsialistide ja teenuse piloteerimisel sidusrühma kaasamise 3
meetodid
3 punkti –
koolitusel osalejate kaasamise meetodid projekti tegevustest aktiivselt osa
võtma (koolitustel ja/või sotsiaalprogrammis sisukalt osalema) on taotluses
selgelt kirjeldatud ning asjakohased.
1 punkt –
koolitustel osalejate kaasamise meetodid projekti tegevustest osa võtma on
kajastatud ebaselgelt ja/või pealiskaudselt.
0 punkti –
koolitustel osalejate kaasamise meetodeid projekti taotluses ei kajastata.
3
3. Teavitustegevused
3.1 Teavitustegevuse asjakohasus
3 punkti –
projekti teavitustegevused on läbi mõeldud ja realistlikud. Ära on põhjendatud,
miks just need tegevused projekti sõnumit kõige paremini edasi kannavad.
1 punkti –
projekti teavitustegevused on üldiselt läbi mõeldud, kuid ebapiisavad projekti
ja selle tulemustele meediakajastuse tagamiseks.
0 punkti –
projekti teavitustegevused ei ole läbi mõeldud.
4. Riskitegurid 3
4.1 Riskitegurite hindamine ja maandamine
Hinnatakse taotlusvormis etteantud riskikategooriaid
3 punkti -
nii välised kui sisemised riskid on hinnatud taotlusvormis etteantud
riskikategooriatest lähtuvalt. Nimetatud riskid on asjakohased ning hõlmavad
projekti rakendamise erinevaid aspekte. Igale riskile on planeeritud
teostatavad maandamistegevused.
1 punkti –
nii välised kui sisemised riskid on hinnatud taotlusvormis etteantud
riskikategooriatest lähtuvalt, aga kõikidele tuvastatud riskidele ei ole
planeeritud maandamistegevusi või planeeritavad maandamistegevused ei
ole piisavad, asjakohased või teostatavad.
6
0 punkti –
nimetatud riskid ei tulene projekti tegevustest või ühelegi riskile ei ole
kavandatud maandamistegevusi või maandamistegevused ei ole
asjakohased.
5. Projekti jätkusuutlikkus ja uuenduslikkus 10
5.1 Projektitegevuste mõju pärast projekti lõppemist 7
7 punkti –
välja on toodud veenvad põhjendused, mille alusel võib eeldada, et suure
tõenäosusega projektitegevuste mõju (näiteks väljatöötatud
hindamisinstrumentide kasutamine) jätkub ka pärast projekti lõppu.
Projektitaotluses on selgelt planeeritud projekti käigus omandatud kogemuste
ja tulemuste edasine levitamine ning kavandatud on projekti eesmärki toetav
visioon ja ettepanekud (ootused ja vajadused teistele partneritele ja riigile
rahastusvajaduseks, üle-eestiliseks laiendamiseks jne).
4 punkti –
välja on toodud põhjendused, mille alusel võib eeldada et projektitegevuste
mõju kestab mõningal määral pärast projekti lõppu.
projektitaotluses on planeeritud teatud määral projekti käigus omandatud
kogemuste ja tulemuste edasine levitamine ja/või projekti eesmärki toetav
visioon ja ettepanekud.
0 punkti –
välja on toomata põhjendused, mille alusel võiks eeldada, et projektitegevuste
mõju kestab pärast projekti lõppu. Puudub selgus, kas projekti käigus
omandatud kogemusi ja tulemusi edasi levitatakse. Jätkutegevusi kavandatud
ei ole või need on selgelt ebarealistlikud.
5.2 Projekti uuenduslikkus ja lisaväärtus 3
3 punkti –
projektis on vähemalt üks uuenduslik element, millel on suure tõenäosusega
lisaväärtus Norra finantsmehhanismi meetme rahvatervis täitmisele.
1 punkti –
projektis on vähemalt üks (osaliselt) uuenduslik element, mis võib anda
teatava lisaväärtuse Norra finantsmehhanismi meetme rahvatervise
eesmärkide täitmisele.
0 punkti –
projektis ei ole ühtki uuenduslikku elementi, mis võiks anda isaväärtust Norra
finantsmehhanismi meetme rahvatervis eesmärkide täitmisele või ei tule
nimetatud lisaväärtus projektikirjeldusest esile.
6. Projekti majanduslik tõhusus 6
6.1 Kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ning eelarve arusaadavus
7
6 punkti –
kõik kavandatud kulutused tulenevad otseselt elluviidavate tegevuste
iseloomust ja aitavad kaasa projekti eesmärkide ja tulemuste täitmisele.
Kulutuste arvestus on arusaadav ja aritmeetiliselt korrektne (v.a. inimlikud ja
tehnilised apsud).
Tegevused on ammendavalt ressurssidega kaetud ja kavandatud kulutused
baseeruvad tegelikel turuhindadel.
4 punkti –
enamik kavandatud kulutusi on konkreetsete tegevuste raames nende
elluviimiseks vajalikud, kuid esinevad üksikud mittevajalikud kulutused ja/või mõni
üle- või alaplaneeritud kulu.
Enamik kavandatud kulutustest baseeruvad tegelikel turuhindadel.
2 punkti –
esineb mitmeid mittevajalikke kulutusi, mis ei toeta otseselt projekti tegevusi või
on mitmete tegevuste kulu üle- või alaplaneeritud või puuduvad mõnede
kavandatud kulutuste osas planeeritud tegevused üldse.
0 punkti –
enamuses kavandatud kulutused ei ole vajalikud ja põhjendatud või ei tulene
elluviidavate tegevuste iseloomust või ei aita kaasa projekti eesmärkide
täitmisele või ei baseeru tegelikel turuhindadel või on kulutuste arvestus
arusaamatu.
Maksimaalne üldhinne 58
Olen tutvunud hindamislehe juhendiga
(allkirjastatud digitaalselt)
eksperdi nimi