Sotsiaalministeerium · 22. detsember 2020
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
22.12.2020 nr 135
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Verekeskuse funktsionaalse arengukava II etapi
kinnitamine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele
arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse
arengukava kinnitamise kord“ §-de 5 ja 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse
arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 10. detsembri 2020. a koosolekul tehtud
ettepanekust:
kinnitan SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse funktsionaalse arengukava II etapi
(lisatud).
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tähtaegadel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
KINNITATUD
Sotsiaalministri
22.12.2020 käskkirjaga nr 135
„Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine“
SA PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA
VEREKESKUS
FUNKTSIONAALSE ARENGUKAVA II ETAPP
Tallinn
November, 2020
SISUKORD
1. ÜLDOSA ......................................................................................................................................................3
2. TEGEVUSMAHTUDE PROGNOOS ......................................................................................................................4
2.1. Teeninduspiirkonna kirjeldus ................................................................................................................4
2.2. Tegevusmahtude prognoos aastani 2045 .............................................................................................5
2.3. Tervishoiutöötajate vajadus .................................................................................................................8
3. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS, LOGISTIKA ........................................................................................................9
4. OLEMASOLEV OLUKORD, MAHULISE PLANEERINGU IDEE JA FUNKTSIONAALNE TSONEERIMINE ....................................9
5. VEREKESKUSE JAOTUS FUNKTSIONAALSETEKS ÜKSUSTEKS.................................................................................. 11
6. FUNKTSIONAALSETE ÜKSUSTE PAIKNEMINE .................................................................................................... 11
7. VEREKESKUSE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM ................................................................................................. 12
7.1. Doonorluse osakond .......................................................................................................................... 13
7.2. Tootmisosakond................................................................................................................................. 17
7.3. Laboriuuringute osakond ................................................................................................................... 21
7.4. Administratsioon ja üldkasutatavad ruumid ..................................................................................... 24
8. PINDADE KOONDTABEL ............................................................................................................................... 25
9. HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS .............................................................................................................. 28
10. PLANEERIMISEL KASUTATUD MATERJALID....................................................................................................... 30
2
1. ÜLDOSA
Funktsionaalse arengukava II etapi eesmärgiks on verekeskuse tegevuse ja ruumikasutuse
optimeerimine nii, et kõik protsessid toimuksid loogilises järjekorras ja võimalikult sujuvalt. Selleks
täpsustatakse verekeskuse ruumivajadust ja paigutatakse ümber funktsionaalsed blokid. Suurt
tähelepanu on pööratud personali ja doonorite liikumisteedele ning personali kaasaegsete
töötingimuste loomisele. Samuti tänapäevaste ruumide planeerimisele doonoritele, mis
võimaldaks doonorialal ka erinevate doonorluse edendamise ürituste läbi viimist.
Mahulis-arhitektuurse osa koostamisel on võetud aluseks verekeskuse tulevaste tegevusmahtude
prognoos (alapunkt 2.2) ja personalivajadus (alapunkt 2.3) ning sellest tulenevad funktsionaalsed
ühendused eri protsesside vahel ja toimingute ruumivajadused. Töö käigus leiti toimingutele
optimaalsed asukohad vastavalt olemasoleva hoone seatud raamidele.
Hoone projekteerimise käigus võivad muutuda valitud meditsiinitehnoloogilistest lahendustest
tulenevalt nii hoone arhitektuurne lahendus kui ka sellest tulenevalt bruto- ja kasulik pind. Oluline
on seejuures säilitada käesoleva eskiislahenduse pindade suhted, ruumiplokkide funktsionaalsed
seosed ja juurdepääsuteed koos sissepääsude asukohtadega.
Funktsionaalse arengukava II etapi koostamisel osalesid:
Ave Lellep – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, verekeskuse juhataja
Agu Külm – Architecture Workshop Finland Eesti Filiaal Ltd, volitatud arhitekt, tase 7
Villu Scheler – Architecture Workshop Finland Eesti Filiaal Ltd, volitatud arhitekt, tase 7
Anssi Hakarinne – Integrated Healthcare Design Oy, meditsiinitehnoloog
Jaanus Kiss – Civitta Eesti AS, konsultant
3
2. TEGEVUSMAHTUDE PROGNOOS
2.1. TEENINDUSPIIRKONNA KIRJELDUS
Eestis tegutseb neli verekeskust: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskus, SA Tartu
Ülikooli Kliinikumi verekeskus, Pärnu Haigla veretalitlus ja Ida-Viru Keskhaigla verekeskus.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla diagnostikakliiniku koosseisu kuuluv verekeskus asub Tallinnas,
Ädala 2. Tegemist on Eesti suurima verekomponente valmistava asutusega. Verekeskus
teeninduspiirkonnaks on Harju, Rapla, Järva, Lääne-Viru, Lääne, Saare ja Hiiu maakonnad.
Erandina osutatakse immunohematoloogia referentlabori teenust kogu Eesti ulatuses.
Joonis 1. Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse teeninduspiirkond
Kogu Eestile osutatakse immunohematoloogia referentlabori teenust. Põhja-Eesti Regionaalhaigla
verekeskus varustab verekomponentidega 14 Eesti haiglat:
1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, 8) Pärnu Haigla SA,
2) SA Tartu Ülikooli Kliinikum, 9) Kuressaare Haigla SA,
3) Ida-Tallinna Keskhaigla AS, 10) SA Raplamaa Haigla,
4) Lääne-Tallinna Keskhaigla AS, 11) Läänemaa Haigla SA,
5) Tallinna Lastehaigla SA, 12) Ida-Viru Keskhaigla SA,
6) Rakvere Haigla AS, 13) Hiiumaa Haigla SA,
7) Narva Haigla SA, 14) AS Järvamaa Haigla.
4
2.2. TEGEVUSMAHTUDE PROGNOOS AASTANI 2045
Verekeskuse mahtude prognoosimisel on võetud arvesse nii vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid,
viimaste aastate tervishoiustatistikat, vereseadust kui ka verekeskuse enda arengukava.
PERHi verekeskuse teeninduspiirkonnas elas 2019. aasta andmetele tuginedes 784 876 inimest
ning prognooside kohaselt piirkonna rahvaarv kasvab, seega kasvab ka potentsiaalsete doonorite
arv. 2045. aastal on potentsiaalseid doonoreid hinnanguliselt 502 000. Potentsiaalsetest
doonoritest annab ülevaate alljärgnev joonis.
600 000
500 000
494 000 493 000 500 000 506 000 508 000 502 000
400 000
300 000 225 000 244 000 245 000 232 000
233 000 221 000
200 000
209 000 215 000 206 000 195 000 196 000 206 000
52 000 57 000 69 000 67 000 67 000 64 000
100 000
0
2020 2025 2030 2035 2040 2045
18-24 a 25-44 a 45-64 a Kokku
Joonis 2. PERH-i teeninduspiirkonna potentsiaalsete doonorite arvu prognoos aastani 2045
2019. aastal loovutas PERH-i verekeskuses verd 16 459 doonorit. Aastaks 2045 prognoositakse,
et doonorite osakaal potentsiaalsetest doonoritest kasvab (2019. a 3,3%) hinnanguliselt 4%-ni ehk
kokku prognoositakse 2045. aastaks 20 000 aktiivset doonorit. Doonorite arvu suurendamiseks on
verekeskusel plaanis tegeleda doonorluse arendamise ning täiendava info levitamisega.
Hõivatuse laiendamiseks on näiteks plaanis hakata doonorlust ka noorte seas propageerima.
19 300 20 000
20 000 18 000 18 600
16 600 17 300
17 500 19 000
17 800 18 400
15 000 16 700 17 200
16 100
12 500
10 000
7 500
5 000
2 500 500 600 700 800 900 1 000
0
2020 2025 2030 2035 2040 2045
Doonorite arv kokku Täisvere doonorid Afereesi doonorid
Joonis 3. PERH-i verekeskuse doonorite arvu prognoos aastani 2045
5
Vaatamata sellele, et doonorite arv kasvab, prognoositakse vereloovutuste mõningast langust.
Järk-järgult kasvab afereesi protseduuride osakaal ning täisvere donatsioonide osa ajas väheneb.
Vereloovutuste arv doonori kohta väheneb 1,7 korralt 1,25 korrani. Kui 2019. aastal oli kokku
28 341 vereloovutust, siis aastaks 2045 prognoositakse vereloovutuste koguarvuks 25 000, sellest
6000 on afereesi protseduurid (sh 4900 plasma-afereesi ja 1100 multikomponentafereesi) ning
19 000 täisvereloovutused.
30 000 28 200 27 500 26 900 26 300 25 600 25 000
25 000
25 000
23 800
20 000 22 600
21 400
20 200
19 000
15 000
10 000
5 400 6 000
4 300 4 900
3 200 3 800
5 000
0
2020 2025 2030 2035 2040 2045
Donatsioonide arv kokku Täisvere donatsioonid Afereesi protseduurid
Joonis 4. PERH-i verekeskuse vereloovutuste arvu prognoos aastani 2045
Verekomponentide valmistamise prognoosimisel on lähtutud võimalikust vereloovutuste
koguarvust ja sellest, millised on kõige suurema kasvutrendiga veretooteid vajavad
diagnoosigrupid:
Kasvajad (C00-D48);
Vere- ja vereloomeelundite haigused ja teatavad immuunmehhanismiga seotud
haigusseisundid (D50-D89);
Vereringeelundite haigused (I00-I99).
Eelnevalt välja toodud diagnoosigrupi patsientide vanusegrupilist kuuluvust 1 ning rahvastiku
vananemist2 arvestades kasvab 2020. aastaga võrreldes 2045. aastaks kasvajate (C00-D48) arv
25%, vere- ja vereloomeelundite haiguste ja teatavate immuunmehhanismiga seotud
haigusseisundite (D50-D89) arv 38% ning vereringeelundite haiguste (I00-I99) arv 42%. Kuna
vere- ja vereloomeelundite haiguste, samuti vereringeelundite haiguste, ja kasvajate osakaal
kasvab, prognoositakse varasemast suuremat trombotsüütide vajadust. Erütrotsüütide osas
prognoositakse vajaduse vähenemist.
1
Tervisestatistika ja –uuringute andmebaas: „PH02: Haiglast lahkunud ravi põhjuse, ravitüübi, vanuserühma ja
teenuseosutaja maakonna järgi“.
2
Statistikaamet: „RV087: Prognoositav rahvaarv aastani 2045 maakonna ja vanusrühma järgi (aluseks 1. jaanuari 2019
rahvaarv)“.
6
Tabel 1. Verekomponentide valmistamise prognoos aastani 2045, dooside arv
2020 2025 2030 2035 2040 2045
Erütrotsüüdid kokku 24 100 23 100 22 100 21 000 20 000 19 000
Trombotsüüdid kokku 4700 5000 5200 5400 5800 6000
Plasma fraktsioneerimiseks 23 600 23 300 23 100 22 900 22 800 22 700
Plasma kliiniliseks kasutamiseks 8 800 8700 8500 8300 8200 8000
Krüopretsipitaat 1600 1900 2200 2500 2800 3000
2019. aastal valmistati haiglatele verekomponente ja fraktsioneerimisplasmat kokku 64 645 doosi.
Prognooside kohaselt suureneb 2045. aastaks trombotsüütide tootmismaht, kuna neid
kasutatakse enim onkoloogiliste-hematoloogiliste haiguste ravis. Plasma kasutamine kliiniliseks
otstarbeks ajas väheneb ning plasmaderivaatide kasutamine kasvab. Erütrotsüütide kasutamises
prognoositakse pikas perspektiivis samuti langust.
Donatsioonide prognoosile tuginedes on alljärgnevalt toodud välja laborites teostatud uuringute
arv perioodil 2020 – 2045.
Tabel 2. Uuringute prognoos perioodiks 2020 – 2045
2020 2025 2030 2035 2040 2045
Veregruppide uuringud 104 900 102 500 100 100 97 800 95 400 93 000
Kontroll-laboris teostatud
212 200 241 400 236 900 232 400 227 900 223 500
uuringud
sh doonori terviseseisundi
0 34 000 34 300 34 600 34 900 35 200
hindamisega seotud uuringud
Immunohematoloogia
referentlaboris teostatud 12 900 13 500 13 500 14 000 13 900 13 800
uuringud
Vereloovutuste vähenemise tõttu prognoositakse 2045. aastaks veregruppide uuringute koguarvu
vähenemist. Samas prognoositakse aga kontroll-laboris teostatud uuringute arvu kasvu, kuna
oluliseks muutub doonori tervis ja seega hakatakse doonoritele tegema täiendavaid
terviseseisundit hindavaid uuringuid. Lisaks prognoositakse, et vaatlusalusel perioodil võivad
lisanduda ka uued haigusetekitajad, mida tuleb hakata doonori veres määrama.
Immunohematoloogia referentlabori teenusmahtude prognoosimisel on eeldatud, et
personaalsema lähenemise tõttu hakatakse patsientidele üha enam verd sobitama ning seega
prognoositakse molekulaardiagnostiliste meetodite kasvu.
7
2.3. TERVISHOIUTÖÖTAJATE VAJADUS
Tulevikus verekeskus olulist personali vähenemist ette ei näe, kuid töö iseloomu muutuse tõttu (nt
töö automatiseerumine) muutuvad ametikohad. Kokkuvõtlikult on järgnevatel aastatel plaanis
hakata olemasolevat tööjõudu efektiivsemalt kasutama ning muuta verekeskuse töökorraldust.
Seoses verekeskuse töö kaasajastamise ja ümberkorraldamisega, on seatud eesmärgiks muuta
ka verekeskuse struktuuri. Uue struktuuri loomisel on arvestatud, et vastutusvaldkonnad,
töökoormus ja -ülesanded oleksid osakondade ja töötajate vahel võrdsemal jaotatud, sarnased
tegevused oleksid koondatud ühte osakonda ning osakonnad/üksused oleks võrdsema suurusega.
Struktuurimuudatuse järgselt on verekeskuses neli osakonda ja kokku 86,5 ametikohta.
Verekeskuse uus struktuur on toodud alljärgneval joonisel.
Diagnostikakliinik
Verekeskus
5 ametikohta
Kvaliteedijuht Osakonnajuhataja-ülemarst Tootmisjuht-ülemarst Osakonnajuhataja-ülemarst
õendusjuht õendusjuht juhtiv bioanalüütik
Kvaliteedi tagamise Laboriuuringute
Doonorluse osakond Tootmisosakond
osakond osakond
2 ametikohta 34 ametikohta 22 ametikohta 23,5 ametikohta
Doonorluse
Tootmisüksus Referentlabor
edendamise üksus
Doonorivere kogumise VK säilitamise ja VG genotüpiseerimise
üksus väljastamise üksus labor
Välislaod Kontroll labor
Veregruppide labor
Joonis 5. Verekeskuse uus struktuur
Töötajaskonna seisukohalt on oluline kasvatada arstkonnale järelkasvu. Selleks on seatud
eesmärgiks suhelda arstitudengitega ning tutvustada verekeskust töökohana. Lisaks on vajadus
tagada laborantide ametikohtade stabiilsus, värvates neile ametikohtadele bioanalüütikuid, kuna
teiste erialade spetsialistid otsivad verekeskuses töötades endiselt väljastpoolt erialast tööd.
8
3. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS, LOGISTIKA
Olemasolev kolmekordne verekeskuse hoone asub Ädala tänava ääres. Planeeritav ala piirneb
kirdesuunal Pelgulinna sünnitusmajaga, põhjasuunal administratiivhoonega ja teistest
ilmakaartest Ädala tänavaga. Naabruses asuvad garaažid, tootmishooned ja büroohooned.
Joonis 6. Verekeskuse asukoht ja paiknemine kinnistul
Pääs kinnistule on lõunasuunalt Ädala tänava kaudu. Parklas asuvad parkimiskohad personalile,
doonoritele, külastajatele. Parkla kaudu pääsevad kaubaautod laiendatava laadimisala juurde.
Laadimisala läheduses paiknevad liftid muudetakse esimesel korrusel kahepoolsete ustega
liftideks tagamaks sujuvama ja kiirema kaubaveo. Uue doonorite sissepääsu esise varikatuse alla
tekib jalgrattaparkla.
4. OLEMASOLEV OLUKORD, MAHULISE PLANEERINGU IDEE JA FUNKTSIONAALNE
TSONEERIMINE
Verekeskuse rekonstrueerimise eesmärgiks on muuta amortiseerunud kaootilise planeeringu ja
mahuga hoone esinduslikuks ja tänapäevaseks verekeskuseks.
Olemasolev verekeskuse hoone Ädala tänav 2 (netopindala 4379,6 m²) on tehnosüsteemide,
katuse ja välifassaadi osas amortiseerunud ja kaugel tänapäeva nõudmistest energiatõhususe
mõistes. Hoones on mitmeid ruume ja ruumide gruppe, mis on oma parameetrite tõttu
ebaotstarbekalt kasutatud, või üldse kasutamata (näit. endine varjendi osa keldris). Hoones on
tehtud erinevaid kohalikke pinnaviimistlustöid, aga tehnilised lahendused on valdavalt aegunud ja
ei vasta tänapäeva nõudmistele. Funktsionaalne ühendus eri protsesside vahel on osaliselt
ebapraktiline ja vajab optimeerimist.
9
Rekonstrueerimise käigus lammutatakse hoone väike idatiib. Seeläbi väheneb oluliselt kasutut
koridoripinda, hoone muutub kompaktsemaks, energiatõhusamaks ning labori- ja
tootmisprotsessid sujuvamaks.
Teisel korrusel lammutatakse hoonest eenduv praegune külmikuteruum.
Kolmandal korrusel lammutatakse osaliselt kasutuna seisev hooneosa. Lammutatakse osad
kasutuksjäävad välitrepid.
Esimesele korrusele rajatakse tänavatasapinda uus esinduslik doonorite sissepääs rattaparkla ja
fuajeega. Väljastuse ette rajatakse korralik laadimisplatvorm. Sissepääsude ette projekteeritakse
uued varikatused. Hoonele projekteeritakse kaasaegsetele nõuetele vastav lamekatus.
Funktsionaalselt suureneb käesoleva projektiga hoone kasutusmugavus, võimaldab paremat
koostööd osakondade vahel ja väheneb hoonesisesele logistikale kuluv aeg. Keldrikorrusele
jäävad personali riietusruumid (kuhu minekuks ei ole töötajal vaja enam liikuda välitrepist üles
esimese korrusele ja siis alla keldrisse, vaid pääseb otse tänavatasapinnast alla), tehnoruumid,
külmkambrid ja laod. Esimesele korrusele on viidud kõik doonoritega otseselt seotud tegevused.
Esimese korruse teise tiiba on viidud vereväljastus, referentlabor ja liikuvgrupp. Teisele korrusele
on projekteeritud ühte tiiba tootmine ja teise labor. Hoone kolmandale korrusele jäävad
administratsioon kabinettidega, ventilatsiooniruumid ja jahutusseadmete kambrid.
Verekeskuse toimepidevuse tagamiseks elektrikatkestuste korral on olemasolevasse hoonesse
paigaldatud väikese võimsusega diiselgeneraator, mis suudab tagada verekeskuse
külmutuseadmete töö. Rekonstrueerimistööde käigus on tarvis suurendada hoone varutoiteseadet
(diiselgeneraator koos kütusemahutitega) ja lisada toitepinge kvaliteedi tagamise süsteem (topelt
muundamisega UPS seade) nii, et see tagaks kogu hoone garanteeritud ja kvaliteetse elektritoite.
Elektri toitevõrgu ning garanteeritud võrgu seadmete põhilised parameetrid ning magistraalvõrgu
elementide olekusignaalid koos alarmidega edastada hooneautomaatika jälgimissüsteemi.
Diiselgeneraatori kütusemahutid valitakse selliselt, et need tagaksid generaatorite töö
maksimumkoormusel minimaalselt 72 tunni vältel. Katkematutoitesüsteem (UPS- süsteem) peab
tagama kogu hoone arvutisüsteemide (töökohad, laborid, serverid, võrguseadmed, turvaseadmed,
läbipääsusüsteemid, tuleohutussüsteemid jms) kvaliteetse toitepinge. UPS-seadme valimisel
arvestada tarbijate käivitusvooluga. UPS-seade peab võimaldama toidet diiselgeneraatorilt.
Verekeskuse hoone Ädala tänav 2 rekonstrueerimise ajal jätkab Regionaalhaigla verekeskus oma
tegevust täies mahus sobival asenduspinnal Ravimiameti tegevusloa alusel.
10
5. VEREKESKUSE JAOTUS FUNKTSIONAALSETEKS ÜKSUSTEKS
Funktsionaalselt sisaldab verekeskus järgmisi üksusi:
Doonorluse osakond (peab paiknema 1. korrusel korrus)
Tootmisosakond
- verekomponentide valmistamine (soovituslikult 2. korrusel)
- verekomponentide väljastamine (soovituslikult 1. korrusel)
Laboriuuringute osakond
- referentlabor (verekomponentide väljastamise lähedal, kas kõrval või kohal)
- veregruppide labor, kontroll-labor, veregruppide genotüpiseerimise labor
(referentlabori kõrval)
Administratsioon ja saal, infotehnoloogia
Abi- ja üldkasutatavad ruumid ning personali riietusruumid (kelder)
Tabel 3. jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks ja osakondadeks
Kood Funktsionaalse valdkonna ja osakonna või struktuuriüksuse nimetus
3.00 HALDUS
Administratsioon
Infotehnoloogia
4.00 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID
Abi- ja üldkasutatavad ruumid
Personali riietusruumid
7.00 MUU
Doonorluse osakond
Tootmisosakond
- verekomponentide valmistamine
- verekomponentide väljastamine
Laboriuuringute osakond
- referentlabor
- veregruppide labor, kontroll-labor, veregruppide genotüpiseerimise labor
6. FUNKTSIONAALSETE ÜKSUSTE PAIKNEMINE
Doonorluse osakond asub tervikuna hoone esimesel korrusel. Doonorite sissepääs
tänavatasapinnalt on läbi avara fuajee, kust pääseb registratuuri. Lapsevankrite, ratastooliga
liikujate tarvis on fuajeesse projekteeritud invatõstuk. Doonorite vastuvõtu juures asuvad
11
registratuur, läbivaatusruumid, lastenurgaga doonorite puhkeala ja vereloovutuse ooteala.
Doonorite ooteala ja vastuvõtu juurde on projekteeritud avarad prantsuse rõdu tüüpi aknad.
Doonoriverekogumise- ja afereesiruum paikneb otse vereloovutuse ooteala kõrval. Vahetus
läheduses asuvad doonorluse kabinetid, doonorluse puhke- ja nõupidamisruum.
Tootmisosakond paikneb teisel korrusel otse doonorluse osakonna peal. Kahe korruse vahel liigub
kogutud vere ja vereproovide kiireks liigutamiseks väike tõstuklift. Tootmisosakonna
ruumipaigutus hõlmab kogu parempoolse hoonetiiva. Kogu tootmisprotsess alates doonorvere
säilitamisest kuni vere vabastamiseni on viidud etapilise jadana ka osakonna planeeringusse.
Mürarikkamad etapid asuvad eraldatud ruumides. Tootmisalal paikneb materjalide ladu. Tootmise
kabinetid ja koosoleku-ja puhkeruum paiknevad tootmisala lähedal.
Laboriuuringute osakond paikneb teisel korrusel vasakus hoonetiivas. Osakonnas paiknevad
kontroll-labor, veregruppide labor, preanalüütika, labori kabinetid ja labori koosoleku- ja
puhkeruum. Referentlabor ja veregruppide genotüpiseerimise labor paiknevad esimesel korrusel
hoone vasakus tiivas.
Administratsioon koos kabinettide, saali, nõupidamiste ruumi ja koolitusklassiga on viidud hoone
kolmandale korrusele. Administratsiooniosakonna juurde jääb ka kabinettide reservpind.
7. VEREKESKUSE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM
Verekeskuse tegevus jaotatakse kindlatesse etappidesse. Ruumide planeerimisel tuleb jälgida
tehnoloogilise protsessi järjepidevust ja loogikat ning tagada eriala spetsiifikast lähtuvate nõuete
täidetust. Ruumide vajadus ja pindala planeeritakse olemasolevas praktikas väljakujunenud
tootmisvajaduse nõudeid ja funktsionaalseid seoseid arvestades. Tööruumide pind peab
võimaldama uute seadmete kasutuselevõtmisele eelnevat valideerimist/katsetamist. Seega peab
olema ruumi töötamiseks suurema seadmete arvuga (ajutiselt toimub töö üheaegselt vanade ja
uute seadmetega).
Tabel 4. Verekeskuse kasulikud pinnad ja osakondade vahelised seosed
Ruumid Kaubalift /Torupost
I korrusel: Doonoriverekogumise-ja afereesiruumi ning
Doonorluse osakond* - 434 m2 verekomponentide valmistamise ruumide vahel
on kaubalift - kogutud vere ja materjalide
Liikuvgrupp - 44 m2 transpordiks verekomponentide valmistamise
ruumi.
12
Ruumid Kaubalift /Torupost
Verekomponentide väljastamine* - 120 m2 *Kaubalift:
Referentlabor - 116 m² II korrusele: Lõppkontrolli ruum
Keldrisse: külmkamber
Veregruppide genotüpiseerimise labor –
*Torupost:
49 m²
II korrusele: Preanalüütika ruum
Labori juhataja - 15 m²
Koolitused - 20 m²
1. korrus kokku 798 m2
II korrusel: **Torupost:
Verekomponentide valmistamine** - 355 m² II korrusele: Preanalüütika ruum
Preanalüütika - 54 m²
Kontroll-labor - 132 m²
Veregruppide labor - 73 m²
Kõigi laborite kabinetid, meditsiinitehnika
inseneride tööruumid, abiruumid - 165 m²
2. korrus kokku 779 m2
III korrusel:
Administratsioon - 78 m²
Kabinetid/Reservpinnad - 138 m²
Saal, nõupidamiste ruumid, koolitusklass
jne - 113 m²
3. korrus kokku 329 m2
Kelder:
Külmkambrid - 75 m²
Pesuruumid - 76 m²
Riietusruumid töötajatele - 144 m²
Laod ja muud abiruumid - 320 m²
Kelder kokku 615 m2
Verekeskus kokku: 2521 m2
7.1. DOONORLUSE OSAKOND
Tegevused:
Doonorite väljakutsumise ruum (telefoni teel)
Doonorite registratuur
13
Doonorite meditsiinilise läbivaatuse kabinetid (3 tk)
Doonorivere kogumine
Afereesiprotseduurid
Doonorite ooteala enne ja puhkeala peale vereloovutust
Doonorluse arendamine ja doonorite planeerimine (kabinetid, nõupidamise jm
võimalusega)
Väljasõitude ettevalmistamine (tarvikud, materjalid, arvutid, jm varustus doonoripäeva
korraldamiseks väljaspool keskust)
Doonorluse osakonna ala tuleb planeerida I korrusele, et vältida doonori liikumist treppidest üles–
alla ja sellega maksimaalselt vähendada doonorite vigastusi ja ohtu doonorireaktsiooniks.
Vajadusel kõrgemal korrusel võivad asuda ruumid, kus toimuvad tegevused seoses doonorluse
arendamise ja doonorite planeerimisega. Doonorite väljakutsumise ruum võiks asuda esimesel
korrusel, meditsiinilise läbivaatuse läheduses, et vajadusel oleks hõlpsam saada meditsiinilist
konsultatsiooni.
Doonoritega seotud toimingute teostamise ala (edaspidi doonorite ala) on eraldatud teistest
osakondadest, ruumidest. Doonorite jaoks on verekeskusesse eraldi sissepääs, mille läheduses
on tasuta parkimiskohad autodele (6-8) ja turvatud jalgratta parkimismaja. Doonorite ala on suur,
avar, hea valgustusega ja ventilatsiooniga, kaasaegselt ja rõõmsalt disainitud (mitte haigla stiilis).
Kergpiiretega on doonorite ala jaotatud väiksemateks tegevusaladeks. Eraldi ruumid on ette
nähtud ainult doonorite meditsiiniliseks läbivaatuseks, et tagada privaatsus tervisliku seisundit
puudutavate küsimuste aruteluks. On tähtis tagada doonori sujuv liikumine doonori alal alates
sissepääsust kuni väljumiseni. Doonorluse osakonda ruumides paiknevad meditsiiniseadmed, mis
võivad esitada ruumidele erinõudeid (müra, elekter, soojuseraldus jne).
Doonori liikumise ja tegevuste lühikirjeldus.
1. Sissepääs doonoritele
Doonorite sissepääsu juures on administraator, kes vastab doonorite/külastajate
küsimustele ja suunab ruumis olevate arvutite juurde isiku, kes soovib verd loovutada. Siin
võiks paikneda 6-8 istekohta lühiajaliseks ooteks juhuks, kui hetkel on arvutid hõivatud.
Läheduses on WC ja koht, kuhu doonor saab jätta oma üleriided. Üleriiete jaoks võiksid
olla stanged riidepuudega.
2. Doonori registreerimine
Doonor oma ID-ga logib arvutisse, registreerib end (ka esmane), kontrollib ja vajadusel
parandab isikuandmed, täidab tervisliku seisundit puudutava küsimustiku ja liigub edasi
meditsiinilisele läbivaatusele. Sellest alast võib doonor ka tagasi minna, juhul kui tervisliku
küsimustiku täitmisel selgub, et seekord ta doonoriks ei sobi. Edasi liigub doonor
meditsiinilisele läbivaatusele.
14
3. Doonori meditsiiniline läbivaatus
Doonori meditsiiniliseks läbivaatuseks on vähemalt kolm eraldi ruumi (igaüks 9,6 m²).
Meditsiiniliseks läbivaatuseks ette nähtud ruum peab olema hea valgustuse ja hea
ventilatsiooniga. Ruumis töötab üks (1) arst või õde ning üks ruum kolmest peab olema
varustatud kušetiga (doonori reaktsioonide korral tuuakse doonor sellesse ruumi). Juhul,
kui isik ei sobi doonoriks või loobub vereloovutusest, siis liigub ta tagasi garderoobi ja
väljapääsu suunas. Juhul, kui isik sobib doonoriks, siis liigub ta vereloovutusele või
aferesiprotseduurile.
4. Vereloovutuse/afereesiprotseduuride ooteala
Ooteala 6-8 istekohaga. Sellel alal on vee ja mahlajookide aparaadid. Doonor peab jooma
vedelikku enne eelseisvat protseduuri. Meeldiv, hubane keskkond on oluline, seintel
infostendid, pildid. Doonor istub ja ootab kutset vereloovutuse või afereesiprotseduuri
alasse.
5. Täisvereloovutus
Ruum on hästi valgustatud ja hea ventilatsiooniga. Ruumi avarus on väga tähtis, et tagada
doonorivoodile juurdepääs igast küljest, mis on eriti oluline doonori abistamisel
doonorireaktsiooni korral. Nimetatud ruumis toimub verekottide, katsutite markeerimine ja
dokumentide vormistamine. Ruumis toimub ka vereloovutuseks vajaliku materjali
säilitamine, vähemalt kahe päeva varu. Ruumi on planeeritud 4 verevõtmise kohta (4
doonorivoodit koos õe töölauaga). Ühe vereloovutuskoha suuruseks on 9 m². Ruumis
töötab reeglipäraselt 2 inimest - maksimaalselt 4 inimest (õpilased, praktikandid). Ruumis
on 2 arvutitöökohta. Kogutud veri saadetakse kaubaliftiga II korrusele Tootmisosakonda
verekomponentide valmistamiseks ja vereproovid saadetakse torupostiga Laboriuuringute
osakonna preanalüütikasse analüüside teostamiseks.
6. Afereesiprotseduurid
Afereesiprotseduuride ruum on eraldatud vereloovutuse ruumist. Afereesiprotseduurid on
ajaliselt pikad (60 ja > min) ja doonorit väsitavad, seetõttu privaatsuse ja rahu tagamine
protseduuri teostamisel on oluline. Ruumis on 10 separaatorit (3 multikomponentafereesi-
ja 7 plasmafereesiprotseduuride teostamiseks) koos kümne doonorivoodiga. Ühe
afereesiprotseduuri koha suurus on 9 m². Afereesiprotseduuridel kasutatavad seadmed
tekitavad müra ning seega on oluline liigendada ruum müra summutatavate vaheseintega.
Uute afereesiseparaatorite katsetamine toimub samas ruumis. Ruumis töötab 4–5 inimest.
Kogutud plasma ja trombokontsentraat saadetakse kaubaliftiga II korrusele
Tootmisosakonda verekomponentide valmistamiseks ja vereproovid saadetakse
torupostiga Laboriuuringute osakonna preanalüütikasse analüüside teostamiseks.
7. Doonorite vereloovutusjärgne teenindamine
15
Peale vereloovutuse või afereesiprotseduuri doonor tuleb taastumise ja puhkealasse. See
ala on garderoobi ja väljapääsu läheduses. Ala peaks meenutama hubast kohvikut,
võimalusel koos väikse lastenurgaga, see osa peaks olema hästi nähtav ka verevõtjale, et
oleks nähtav kui doonoril hakkab pärast vereloovutust halb. Samuti võib olla üks sein
klaasist, möödujatele avatud vaade. Siin saavad oodata ka doonoriga kaasatulnud sõbrad
ja lapsed. Doonorid saavad kosutada end ette nähtud jookide ja suupistetega. Antud ala
saab kasutada ka doonorluse propageerimisega seotud väiksemate ürituste läbiviimiseks
(10-15 kohta).
Sellelt alalt liigub doonor tagasi doonorite sissepääsu juures oleva administraatori juurde,
saab meene, võtab oma üleriided ja lahkub verekeskusest (vajadusel külastab WC).
Doonorireaktsiooni korral doonor viiakse ratastoolil med. läbivaatuse ruumi, kus on kušett
ja kõik vajalikud abivahendid ning med. töötaja abistab ning jälgib doonori tervisliku
seisundit.
8. Doonorluse osakonna töötajate tööruumid asuvad väljaspool doonorite liikumise ala
• Doonorluse arendamise ja doonorluse planeerimise tööruumid (doonorluse
assistent, doonorluse turundusspetsialist, kommunikatsioonispetsialist).
Soovitavalt eraldi ruumid (a 10 m2) või üks suurem ruum;
• Doonorite väljakutsumise ruum – kaks töökohta (arvuti, printer, telefon);
• Osakonna juhataja kabinet – üks töökoht (arvuti, printer, telefon);
• Osakonna õendusjuhi kabinet - üks töökoht (arvuti, printer, telefon);
• Juhtiva registraatori tööruum - üks töökoht (arvuti, printer, telefon);
• Osakonna koosolekute ja sisekoolituste ruum koos töökohtadega arstidele,
õdedele - kaks töökohta, (arvuti ja printer) mis annab võimaluse vajadusel ette
valmistada loenguid, projekte, koolitada personali. Liigendatud ruum koos väikese
kööginurgaga, kus on kraanikauss, külmik kohvimasin jne.
• Personali WC (20-le töötajale)
Doonorite teenindamise ruumid peavad paiknema 1. korrusel.
Ruumid kokku: 434 m²
9. Väljasõitude ettevalmistamise ruumid
• Ruumis toimub liikuvgrupi doonoripäevadeks ettevalmistamine (materjali
komplekteerimine ja töövahendite ettevalmistamine), personali kogunemine ning
tegevused peale väljasõitu. Ruumid asuvad I korrusel laadimisplatvormi lähedal.
Väljapääsu juurde peab olema võimalik parkida kaubikut ja väljasõidubussi, et
peale- ja mahalaadimise tegevused oleks lihtsalt ja kiiresti teostatavad. Sellesse
ruumi tuuakse tagasi väljasõidul kasutamata jäänud materjali ning doonoripäeval
kasutatavad seadmed.
16
• Tööruum üks arvuti töökoht liikuvgrupi juhile ja teine töökoht töötamiseks väljasõidu
arvutitega, nende laadimine jm tegevus.
Väljasõitude ettevalmistamise ruumide asukoht peaks olema soovituslikult 1. korrusel,
kuna iga tööpäeva hommikul toimub asjade laadimine kaubikusse ja pärast väljasõitu jälle
kaubikust väljasõitude ettevalmistamise ruumi. See peaks saama toimuda kiiresti ja
mugavalt.
Ruumid kokku: 44 m²
7.2. TOOTMISOSAKOND
Verekomponentide valmistamine on tootmisprotsessi loogika järgi jaotatud erinevateks
tootmisaladeks, mis on üksteisest eraldatud moodulseintega, mida on võimalik vastavalt
vajadusele ümber tõsta. Seal peaks olema ruumi ka uutele seadmetele, enne nende
kasutuskohaseks tunnistamist, tuleb töötada samaaegselt nii vana kui uue tehnoloogiaga.
Vere ja verekomponentide osakonna tegevused on jaotatud kaheks funktsionaalseks alaks:
verekomponentide valmistamine koos uue tehnoloogia alaga uute tootmisprotsesside
juurutamiseks;
verekomponentide säilitamine ja haiglatele väljastamine (asub I korrusel laadimisplatvormi
läheduses).
1. Verekomponentide valmistamine
Verekomponentide valmistamise ala paikneb soovituslikult teisel korrusel. See piirkond on
eraldatud teistest verekeskuse aladest ning on ülerõhus piirnevate alade suhtes Sissepääs
verekomponentide valmistamise alasse on piiratud.
Verekomponentide valmistamise ruum on avar, hea valgustuse-ja ventilatsiooniga, ruumi
õhutemperatuur jääb vahemikku +20…+22ºC.
Ruum on jaotatud tegevusaladeks, mis on vajadusel eraldatud moodulseintega. Ruumi
jaotamisel tegevusaladeks tuleb tagada sujuv tegevuste logistika. Kogutud doonorivere,
valmistatud, aga vabastamata verekomponentide ja vabastatud verekomponentide teed ei
tohi ristuda. Kinnipeetud veredoosid ja verekomponendid tuleb säilitada eraldi teistest
verekomponentidest.
Doonori alalt saabuvad veredoosid antud alasse kaubaliftiga. Väljasõidust kogutud ja
transportkonteineritesse pakitud veredoosid tuuakse üldliftiga II korrusele. Samuti peab
olema võimalik tootmisalale vajadusel sisse viia ja välja tuua suuri seadmeid. See
sissepääs peaks olema lifti läheduses. Kogutud doonoriverd transportkonteinerites võib
säilitada kuni 24 tundi, kuid kogutud plasma ja trombokontsentraadid vajavad kiiret
17
käsitlemist verekomponentide valmistamise ruumis – seetõttu lifti/tõstuki rajamine ja
kasutamine oleks väga otstarbekas
Verekomponentide valmistamise käigus tekivad erinevad jäätmed – bioloogilised, teravad,
torkavad ja olmejäätmed nende kogumine ja ruumist väljaviimine peab olema sobivalt
korraldatud.
Verekomponentide valmistamise ala jagatakse funktsionaalseteks üksusteks:
• transportkastidesse koos jahutuselementidega pakitud doonorivere kogumine ja
säilitamine;
• täisveredooside kontrollkaalumise ala;
• doonorivere tsentrifuugimise ala, mis on eraldatud läbipaistva seinaga muust
ruumist, kuna seadmed tekitavad müra;
• doonorivere separeerimise ala, mis on tsentrifuugide lähedal, et tagada
tsentrifuugitud veredooside pikemat transporti ning välistada verekihtide
segunemist;
• haiglate tellimisel baaskomponentidest verekomponentide valmistamise ala;
• trombokontsentraatide valmistamise ala;
• verekomponentide patogeenredutseerimise tegevuseks eraldatud ala;
• plasma kiirkülmutamise ala, mis on eraldatud teistest ruumidest läbipaistva seinaga
müra ja eralduva soojuse tõttu;
• verekomponentide säilitamise karantiinilao ala on eraldatud teistest ruumidest
läbipaistva seinaga, kuna säilituseadmed tekitavad palju müra ja eraldavad palju
soojust;
• verekomponentide lõplik kontroll, verekomponentide etikettimine ja
ettevalmistamine transpordiks valmistoodangu lattu (verekomponentide pikaajalise
säilitamine ja haiglatele väljastamine).
1.1. Doonorivere säilitamise ala (doonoriveri on transportkonteinerites jahutusplaatidel).
Siia tuuakse transportkastidesse koos jahutuselementidega pakitud täisveredoosid nii
majast kui ka väljasõidult. Kogutud doonoriverest verekomponentide valmistamisega
alustatakse järgneval päeval. Siin täisvere säilitamine 4-18 tundi.
1.2. Täisveredooside kontrollkaalumise ala
Avatakse transportkonteinerid, kontrollitakse täisvere säilitustemperatuuri ja veredoosi
mahtu. Veredoosid kaalu erinevusega (± 5 g) asetatakse kärule paaride kaupa ja
viiakse tsentrifuugimise alasse. Veredooside kontrollkaalumise teostamiseks on vajalik
arvuti, elektroonne kaal, printer.
1.3. Doonorivere tsentrifuugimise ala
18
Doonorivere säilitamise ja jahutamise ala kõrval on tsentrifuugimise ala, kus toimub
doonorivere tsentrifuugimine. Tsentrifuugimise ala peab olema avar, kuna
verekomponentide teisaldamine enne ja pärast tsentrifuugimist toimub kärudel.
Tsentrifuugimise ala on eraldatud seinaga (soovituslikult läbipaistva), kuna
tsentrifuugid eraldavad palju müra ja soojust. Selles alas on töölaud veredooside
pakkimiseks, tasakaalustamiseks ja asetamiseks adapteritesse. Veredoosid
paigutatakse tsentrifuugi adapterites ja adapterites võetakse välja. Tsentrifuugitud
veredoosid asetatakse kärule ja viiakse verekomponentide separeerimise alasse. Uute
tsentrifuugide katsetamine toimub samas ruumis. Antud alas on arvestatud
varupinnaga uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks (nt automaatseparaatoritega
varustatud tsentrifuugid täisvere separeerimiseks ning trombotsüütide-leukotsüütide
kihist (buffy coat) trombotsüütide kontsentraadi tootmiseks).
1.4. Doonorivere separeerimine ja verekomponentide valmistamine
Tsentrifuugitud täisvered viiakse separeerimisalasse. Doonorivere tsentrifuugimise ja
separeerimise alad on lähestikku, et vältida tsentrifuugitud täisverede ja
verekomponentide kihtide segunemist nende transportimisel. Ala peab olema avar,
kuna verekomponentide teisaldamine toimub kärudel.
Verekomponentide valmistamisel on vajalik teostada tsentrifuugimistöid erinevatel
tsentrifuugimisrežiimidel ja sellepärast on separeerimisalast võimalik
verekomponentide liikumine tagasi tsentrifuugimisala piirkonda. Uute separaatorite
katsetamine toimub samas ruumis, selleks tuleb planeerida lisapinda.
1.5. Kontrollproovid
Verekomponentide valmistamisel võetakse kontrollproove verekomponentide koostise
kontrolliks ja mikrobioloogilisteks uuringuteks. Kontrollproovid toimetatakse
Laboriuuringute osakonna preanalüütikasse kasutades toruposti. Osa saabunud
proovidest on vaja analüüsida samal päeval (tulemuste tõelisuse tagamiseks).
Kontrollproovide saatmisel laborisse võiks kasutada toruposti.
1.6. Patogeenredutseerimine
Siin toimub täisvere/verekomponentide ettevalmistamine patogeenredutseerimiseks ja
protseduuri teostamine.
1.7. Verekomponentide kaalumine ja vastuvõtmine karantiinilattu
Valmistatud verekomponendid võetakse vastu karantiinilattu. Osa andmeid tuleb
separaatoritelt automaatselt, kuid orienteeruvalt 30% tuleb sisestada infosüsteemi
käsitsi. Valmistatud verekomponendid (erütrotsüütide suspensioon,
19
trombokontsentraat) paigutatakse karantiinlao säilitusseadmetesse. Siin toimub ka
verekomponentide ettevalmistamine kiirkülmutamiseks.
1.8. Kiirkülmutamine
Plasma külmutatakse kiirkülmikutes ning seejärel paigutatakse karantiinilao
sügavkülmikusse. Kiirkülmutuse ala on eraldatud läbipaistva seinaga, kuna seadmed
eraldavad palju müra ja soojust. Uute seadmete katsetamine toimub samas ruumis.
1.9. Verekomponentide karantiini ladu
Valmistatud verekomponendid on karantiinilaos. Karantiinilaos asuvad
verekomponentide säilitusseadmed, mis eraldavad palju müra ja soojust, seetõttu see
ala peab olema eraldatud läbipaistva seinaga muust ruumi osast. Sellest alast liiguvad
verekomponendid läbi lüüsi verekomponentide lõpliku kontrolli ja vabastamise alasse.
1.10. Lõplik kontroll, etikettimine ja vabastamine karantiinist
Selles alas toimub verekomponentide lõplik kontroll, etikettimine, sertifitseerimine ja
ettevalmistamine transpordiks valmistoodangu lattu. Valmistoodangu transport
valmistoodangu lattu (I korrusel paiknevasse väljastusse ning keldrikorrusel
paiknevasse külmkambrisse) toimub kasutades üldlifti.
Abiruumid verekomponentide valmistamiseks
• materjali operatiivladu (võib olla pime ruum)
• puhaste konteinerite (riiulites) ja jahutusplaatide (külmikutes) hoidmise ruum (võib
olla pime ruum).
Tootmisosakonna personaliruumid
Personaliruumid paiknevad väljaspool veretoodete valmistamise ala.
• Osakonna juhataja kabinet - üks töökoht (arvuti, printer, telefon);
• Õendusjuhi kabinet - üks töökoht (arvuti, printer, telefon);
• Tootmisspetsialisti ja sekretäri kabinet - kaks töökohta (arvuti, printer, telefon);
• Juhtiva tootmisoperaatori tööruum - üks töökoht (arvuti, printer, telefon);
• Osakonna koosolekute ja sisekoolituste ruum koos väikese kööginurgaga, kus on
kraanikauss, külmik jne;
• Personali WC (20 töötajale).
Verekomponentide valmistamise ruumide asukoht soovituslikult teisel korrusel
Ruumid kokku: 429 m²
2. Verekomponentide säilitamine ja haiglatele väljastamine
Verekomponentide väljastamine haiglatele koos verekomponentide lao ja plasma
operatiivvaru laoga. Siin toimub ka verekomponentide kiiritamine (selleks vajalik
kiiritusseade).
20
Verekomponentide väljastamise ruumile peab olema hea ligipääsetavus. Sinna saabuvad
24/7 verekomponente haiglatesse transpordivad erinevate asutuste autojuhid. Välisukse
juures peab olema vähemalt 2 parkimiskohta operatiivautodele.
Lisaks sellele toimub 3-4 korda aastas fraktsioneerimisplasma (säilitatakse keldris
külmruumis) laadimine sügavkülma haagisveokitesse (vajalik rekka juurdepääs uksele).
Plasma pakitakse keldris kastidesse ja asetatakse euroalustele, millega viiakse majast
välja veokisse.
3. Verekomponentide ettevalmistamine väljastamiseks ja haiglatele väljastamine
• Verekomponentide operatiivladu: erütrotsüütide suspensioonide külmikud +2…+6°C
või külmruum (sinna toodete välja- ja sisse panemiseks ei pea töötajad ise külmruumi
minema), sügavkülmikud külmutatud plasma ja krüopretsipitaadi säilitamiseks ning
säilitusseadmed trombokontsentraatidele.
• Väljastamiseks ettevalmistatud verekomponentide säilitamise ruum (ruumis hoitakse
ka konteinerite varu ning haiglast tagastatud verekomponente)
• Verekomponentide kiiritamise ala. Verekomponentide kiiritamisel kasutatakse seadet,
kus kiirgus tekitatakse röntgenitoru abil. Seadmele on sisse ehitatud varjestus ning
seadme töötamisel ei ületa seadme pinnalt mõõdetud kiirgus loodusliku taustkiirguse
taset. Seadmega alustatakse tööd 2021 aastal ja sama tehnoloogia kasutamist
planeeritakse jätkata rekonstrueeritud Verekeskuses.
• Plasma pikaajaline säilitamine (asukoht: kelder) külmkambris (-30°C juures 3 aastat;
pime ruum).
Juhul, kui verekomponentide valmistamise, pikaajalise säilitamise ja haiglatele väljastamise
ruumid asuvad erinevatel korrustel toimub verekomponentide transport korruste vahel
kasutades üldlifti. Selles ruumis töötab valveõde (1) ööpäevaringselt s.t tööruumide lähedal
peab olema WC ja ka valvetöötaja puhkeruum väikese kööginurga ja diivaniga.
Ruumid kokku: 120 m²
4. Külmkambrid plasma säilitamiseks
Keldris paiknevad külmkambrid fraktsioneerimisplasma säilitamiseks. Külmkambrid on lahendatud
viisil, mis tagab nende käitlemise väljaspoolt, st inimene ei sisene külmkambrisse.
Külmkambrid keldris: 75 m²
7.3. LABORIUURINGUTE OSAKOND
Osakonnas on tinglikult neli laborit – kontroll-labor (viirusuuringud, verekomponentide kvaliteedi
kontroll), veregruppide labor ja immunohematoloogia referentlabor (patsientide uuringud) ning
21
molekulaardiagnostika labori (teostatakse veregruppide spets. uuringuid). Laboriuuringute
osakond peab olema eraldatud teistest osakondadest, piiratud juurdepääsuga.
Osakonnas teostatakse nii patsientide kui doonorite uuringuid, need töövood peaksid olema
teineteisest eraldatavad. Nõuded laboriruumidele peavad vastama Nakkushaiguste ennetamise ja
tõrje seadusele (12. veebruar 2003.a). Labori tööruumide uksed peavad olema läbipaistvad ja
ukseavad oma mõõtmetelt võimaldama suuremate analüsaatorite läbimist. Labori seadmetega
tööruumid peavad olema hästi valgustatud, ventileeritud ja toatemperatuur stabiilne.
Uute seadmete katsetamine toimub laboriruumides. Selleks tuleb planeerida täiendavalt ruumi
olemasolevate seadmete lähedusse.
Referentlabori tööruumid peavad paiknema verekomponentide säilitamise ja haiglatele
väljastamise ruumide lähedal.
Laboriuuringute osakonna tegevused:
• Preanalüütika – proovide vastuvõtmine, kontrollimine ja ettevalmistamine uuringuteks
• Doonorivere viirusuuringud – seroloogia ja NAT (kontroll-labor)
• Doonorivere veregruppide uuringud (veregruppide labor)
• Verekomponentide kvaliteedikontrolli uuringud ja mikrobioloogilised uuringud (kontroll-
labor)
• Veregruppide genotüpiseerimine (molekulaardiagnostika labor)
• Kõrgema etapi immunohematoloogilised uuringud (referentlabor)
1. Preanalüütika (1 ruum)
Ruum asub osakonna sissepääsu juures. Ruumis toimub proovide vastuvõtmine (proovid
saabuvad doonorite alalt ja tootmisest torupostiga), proovide ettevalmistamine
(tsentrifuugimine), jaotus ja vajadusel hoiustamine külmikutes ning proovide
allhankelaboritesse saatmine. Ruumis on külmikud (analüüsimata proovidele, väljasaadetavad
proovid jt). Laborite tegevus algab preanalüütilise tegevuse ruumis. Preanalüütilise ruumi
lähedusse peaks planeerima operatiivmaterjalide hoiustamise ruumi.
Ruumid kokku: 54 m²
2. Kontroll-labor (4 ruumi)
Kontroll-laboris teostatakse doonorivere nakkustekitajate (seroloogia ja NAT) ning toodangu
kvaliteedikontrolli uuringuid. Doonorivere nakkustekitajate uuringuid on jagatud kahte eraldi
ruumi - seroloogia ja NAT. Mõlemas ruumis on kasutusel suured, põrandal asuvad
analüsaatorid koos muude vajaminevate seadmetega, s.h külmkapid. Need ruumid peaksid
olema planeeritud kõrvuti, nendevaheline sein võiks olla moodulsein, mida on võimalik
vajadusel tulevikus avada. Tulevikus võib tekkida vajadus võtta kasutusele automaatne
proovide liikumise ja testimise süsteem, kus nakkustekitajate seroloogia ja NAT uuringute
22
testsüsteemid on omavahel ühendatud ühtseks suureks süsteemiks. Seroloogia labori juures
või 3 korrusel tehnoruumis peab paiknema tsentraalne veepuhastussüsteem, mis suudab toota
CLSI standardile Clinical Laboratory Reagent Water (CLRW) vastavat vett. Antud veesüsteemi
trassi liitumispunktid paiknevad seroloogiliste kui veregruppide rutiinuuringute
täisautomaatanalüsaatorite läheduses ning teiste laborite ruumides kraanikausside juures.
Vee trass peab olema planeeritud ringlevana ilma pimedate soppideta kus vesi seisaks. NAT
uuringute ruumi juurde, kuid ruumist eraldatult peab olema NAT tarvikute hooldusruum, kus
toimub laboritarvikuid puhastamine.
Toodangu kvaliteedikontrolli ja mikrobioloogilised uuringud teostatakse ühes ruumis
(mikrobioloogiliste uuringute osakaal väheneb patogeenredutseerimise töösse
rakendumisega). Ruum peaks olema jagatud kaheks erinevaks alaks, toodangu
kvaliteedikontrolli osa ja mikrobioloogia osaks. Toodangu kvaliteedikontrolli alas on kasutusel
erinevad tööpindadel asetsevad seadmed (hematoloogia analüsaator, spektrofotomeeter, pH
meeter, lauatsentrifuug) ja külmkapp. Mikrobioloogia alas on kasutusel laminaarkapp,
külmkapp ja seadmete aluste peale pandavad keskmise suurusega seadmed
(mikrobioloogiliste külvide analüsaator, termostaadid). Laminaarkapi asukoht peab olema
ruumis selliselt, et selle ümbruses ei toimu kõrvalist liikumist. Mõlema ala eristuseks võiks
kasutada ruumis moodulseina (võiks planeerida MB ala ruumi sisenemisel kaugemale).
Ruumid kokku: 132 m²
3. Veregruppide labor
Selles laboris teostatakse doonorivere immunohematoloogilisi rutiinuuringuid
täisautomaatanalüsaatoritel kui ka käsimeetodil uuringuid. Tellimuste edastamine
analüsaatoritesse toimub spetsiaalsest arvutitöökohast, millesse tulevad hiljem ka vastused
analüsaatoritelt. Analüsaatoreid on vähemalt kaks (ruumi pinda peaks planeerima kokku 3-le
seadmele valideerimise perioodiks). Analüsaatorite ruumis on reaktiivide külmikud ja tööpind
reaktiivide ja vereproovide käsitlemiseks. Päeva lõpus tühjendatakse analüsaatorid
reaktiividest ja vereproovidest. Veregruppide labori seadme lahuste kanistrite puhastamiseks
planeerida valamu koht. Doonorite vereproovidele tehakse ka täiendavaid manuaalseid
uuringuid ja tulemusi mikroskopeeritakse. Selleks on vaja analüsaatorite ruumi kõrvale labori
tööpindu. Selles ruumis asuvad veel inkubaator, lauatsentrifuugid ning külmik analüsaatori ja
manuaalselt uuritud vereproovidele. Vereproove peab laboris säilitama 1 nädal, mille järgselt
viiakse need jäätmekäitlusruumi. Kuna analüsaatorite töö on müratekitav, võiks olla
moodulsein müra vähendamiseks, mis eraldab analüsaatorite ruumi ülejäänud laborist.
Ruumid kokku: 73 m²
4. Veregruppide genotüpiseerimise labor
23
Labor koosneb kahest omavahel ühendatud ruumist. Esimeses ruumis toimub PCR
ettevalmistusega seotud töölõigud ning teises paikenvad PCR analüsaatorid.
Ruumid kokku: 50 m²
5. Referentlabor
Referentlabor teostab haiglatele keeruliste ja probleemsemate patsientide uuringuid, mida
saadetakse erinevatest Eesti haiglatest. Labor töötab vajadusel 24/7. Referentlabori ülesanne
on ka Eestis immuunohematoloogia kui valdkonna arendamine, asjaomaste laborite
kontrollimine, Eesti immunohematoloogiliste laborite ja verekabinettide personali ning
residentide immuunohematoloogia alane koolitamine, referentmaterjalide valmistamine, uute
meetodite juurutamine. Referentlaborit rahastatakse osaliselt riigi eelarvest (Vereseadus, §18).
Referentlabori ruumid peavad paiknevad Verekomponentide säilitamise ja haiglatele
väljastamise ruumide lähedal. Ruumides ei ole suuri analüsaatoreid vaid pigem mitmesugused
väiksemad tööpindadel asetsevaid seadmed ning külmikud reaktiivide, proovide ja
sobitamiseks vajalike erütrotsüütide suspensioonide hoiustamiseks. Labor jaotatud 2-3
ruumiks, kus töötab korraga kuni 5 töötajat. Siin piirkonnas paikneb ka üks juhtiva
bioanalüütiku kabinet (üks töökoht - arvuti, printer, telefon).
Ruumid kokku: 116 m²
Laboriuuringute osakonna personali jm ruumid
• Osakonna juhataja kabinet - üks töökoht (arvuti, printer, telefon);
• Juhtiva bioanalüütiku kabinet - kaks töökohta (arvuti, printer, telefon);
• Laborispetsialistide ja arstide kabinetid (3) – kaks töökohta kabinetis (arvuti, printer,
telefon);
• Osakonna koosolekute ja sisekoolituste ruum koos väikese kööginurgaga, kus on
kraanikauss, külmik jne;
• Personali WC (~20 töötajale).
• Abiruumid jäätmetele, koristusvahenditele jm
• Operatiivmaterjalide hoiustamise ruum (preanalüütika ruumi läheduses).
Ruumid kokku: 165 m²
7.4. ADMINISTRATSIOON JA ÜLDKASUTATAVAD RUUMID
1. Administratsioon
• Verekeskuse juhataja kabinet - üks töökoht (arvuti, printer, telefon) + väike koosolekute
laud (6-7 inimesele) koos selle läbiviimiseks vajaliku tehnikaga;
• Verekeskuse õendusjuhi kabinet - üks töökoht (arvuti, printer, telefon) + lisa kohad
aruteludeks, vestlusteks töötajatega jt;
24
• Verekeskuse sekretäri ruum – üks töökoht (arvuti, printer, telefon) juhataja läheduses
ning verekeskuse töötajatele ja külalistele lihtsasti ligipääsetav.
• Kvaliteedi tagamise spetsialist ja verekeskuse kvaliteedijuht – kaks töökohta kabinetis
(arvuti, printer, telefon) või kaks eraldi kabinetti;
• Reservpinnad.
2. Üldkasutatavad ruumid
• Verekeskuse saal üldkoosolekuteks, koolitusteks (maksimaalselt ~60-le osalejale) +
ruum koos väikese kööginurgaga, kus on kraanikauss, külmik jne;
• Infotehnoloogia koolituste ja nõupidamiste ruum;
• Verekeskuse perenaise ruum;
• Personali WC;
• Reservpinnad.
Ruumid kokku: 430 m²
8. PINDADE KOONDTABEL
Ruumi nimi Pindala
Büroo, kabinetid
Kabinetid/reservpind 25,2 m²
Kabinetid/reservpind 112,8 m²
Keskuse juhataja 31,5 m²
Koolitused 20,3 m²
Koosolekud, puhkeruum 26,3 m²
Kvaliteedijuht 17,4 m²
Labori kabinetid 35,6 m²
Liikuvgrupp 44,2 m²
Labori inseneride ruum 22,1 m²
Labori koosolekud ja puhkeruum 32,6 m²
Labori osakonna juhataja 15,0 m²
Nõupidamised ja koolitus 40,0 m²
Osakonnajuhataja 16,5 m²
Saal 73,3 m²
Sekretär 14,4 m²
Tootmise õendusjuht 14,1 m²
Tootmisspetsialist ja sekretär 16,5 m²
Õendusjuht 14,4 m²
572,2 m²
Doonorlus
25
Wc-d 4,3 m²
Doonorite puhkeala 27,1 m²
Doonorite vastuvõtt 112,8 m²
Doonveri + aferees 151,4 m²
Doonorite fuajee 37,3 m²
Doonorluse arendamine ja väljakutsed 19,9 m²
Doonorluse juhataja 13,8 m²
Doonorluse puhkeruum/nõupidamised 22,0 m²
Doonorluse õendusjuht 10,6 m²
Inva wc/mähkimine 5,5 m²
Läbivaatus 9,6 m²
Läbivaatus 9,6 m²
Läbivaatus 9,6 m²
433,5 m²
Koridorid
Koridor 4,2 m²
Koridor 10,8 m²
Koridor 53,8 m²
Koridor 56,3 m²
Koridor 81,5 m²
Koridor 103,6 m²
Koridor 161,9 m²
Labori koridor 71,8 m²
543,9 m²
Laboriruumid
Kontroll-labor 133,3 m²
Preanalüütika 53,6 m²
Referentlabor 116,1 m²
Veregruppide genotüpiseerimine 49,1 m²
Veregruppide labor 72,7 m²
424,8 m²
Laoruumid
Külmkambrid 74,6 m²
Laod 67,9 m²
Laod 252,0 m²
394,5 m²
Liftid ja trepikojad
Liftid 8,9 m²
Liftid 8,9 m²
Liftid 8,9 m²
26
Liftid 8,9 m²
Trepp 15,7 m²
Trepp 15,7 m²
Trepp 15,7 m²
Trepp 15,7 m²
Trepp 15,9 m²
Trepp 16,7 m²
Trepp 16,7 m²
Trepp 16,7 m²
Trepp 16,7 m²
Trepp 16,7 m²
Trepp 16,7 m²
Trepp 16,8 m²
Invatõstuk 4,0 m²
235,3 m²
Tehnoruumid
Elekter 3,1 m²
Elekter 3,1 m²
Elekter 3,1 m²
Elekter 3,1 m²
Tehno 37,7 m²
Tehno 125,5 m²
Tehno 140,5 m²
Tehnoruum 36,0 m²
Tehnoruum 61,9 m²
Termosõlm 18,2 m²
432,2 m²
Tootmine
Lüüs 16,1 m²
Materjalide operatiivladu 17,0 m²
TOOTMINE 322,0 m²
355,1 m²
Vere väljastus
Konteinerite hooldus/ladu 19,0 m²
Vere väljastus 61,2 m²
Valveõde 16,7 m²
Väljastamine 12,4 m²
Väljastuse puhkeruum 10,3 m²
119,6 m²
Wc ja pesuruumid
27
Jäätmed 5,1 m²
Jäätmed 5,8 m²
Jäätmed 5,8 m²
Jäätmed 5,8 m²
Pesuruum 29,2 m²
Pesuruum 47,1 m²
Riietumine 32,1 m²
Riietumine 112,3 m²
Wc-d 8,4 m²
Wc-d 9,0 m²
Wc-d 9,0 m²
269,6 m²
KOKKU 3 780,7 m²
Tabelis on toodud kavandatud ruumide pindalad ehitise suletud netopinna arvestuses.
Kabinetid on planeeritud üldpinnana. Täpsem jaotus selgub eelprojekti koostamise käigus.
Ruumide planeerimisel on arvestatud sotsiaalministri 19.08.2004. a. määrusega nr. 103 “Haigla
liikide nõuded” (viimane kehtiv redaktsioon).
9. HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS
Kavandatav netopind: 3780,7 m²
Kavandatav brutopind: ca 4536 m²
Lammutatava mahu brutopind: ca 1910 m²
Ehitusmaksumuse hinnangu on koostanud Architecture Workshop Finland Eesti Filiaali ja
Integrated Healthcare Design Oy arhitektid ja meditsiinitehnoloog. Ehitusmaksumuse hinnangus
lähtuti nende poolt projekteeritud ja praegu ehituses olevate Ida-Viru Keskhaigla Polikliiniku, Tartu
Ülikooli Kliinikumi A korpuse ja Pärnu Haigla labori rekonstrueerimise projektide hangete
tulemustest. Võrreldi seal erineva kasutusega ruumigruppide hindasid.
28
Tabel 5. Hinnanguline ehitusmaksumus
Hinnavahemik Kasutatud
Hinnagrupid:
€/bruto m² m² hind:
Kontoripinnad - vastavalt olemasolevale olukorrale ja
800….1200 €/m² 1050 €
materjalivalikule
Labori- ja tootmise ruumid - vastavalt olemasolevale
1000….1400 €/m² 1200 €
olukorrale ja materjalivalikule
Lao- ja pesuruumid keldris - sisaldab hüdroisolatsiooni ja
900….1300 €/m² 1100 €
lisasoojustust vajadusel
Tehnoruumid katusekorrusel –
ehitatakse kergkonstruktsioonidega 700….1100 €/m² 900 €
Bruto pindala Keskmine hind Maksumus
Ruumigrupid: €/m²
m² €
Büroo, kabinetid 684 1050 718 200
Doonorlus 522 1050 548 100
Koridorid 654 1050 686 700
Laboriruumid 510 1200 612 000
Laoruumid 384 1100 422 400
Külmkambrid (koos külmaseadmetega) 90 1200 108 000
Liftid ja trepikojad 282 1050 296 100
Tehnoruumid 516 900 464 400
Tootmine 426 1200 511 200
Vere Väljastus 144 1200 172 800
Wc ja pesuruumid 324 1100 356 400
Kokku renoveerimistööd 4536 4 896 300
Lammutustööd 1910 30 57 300
Kogumaksumus 4 953 600
Kogumaksumus koos käibemaksuga 5 944 320
Staadiumi täpsusest tulenev erinevus
4 755 456 – 7 133 184
tegelikust ehitusmaksumusest võib olla kuni +/-20%
Kuna verekeskuse hoone nõuab ehitustehniliselt keskmisest keerukamaid lahendusi, kallemaid
ehitus- ja viimistlusmaterjale, täiuslikumaid tehnosüsteeme, on käesoleval juhul rekonstrueeritava
brutopinna maksumuseks hinnatud keskmiselt 1079 EUR/m². Lammutava hooneosa
lammutustööde maksumuseks on hinnanguliselt arvestatud 30 EUR/m².
Staadiumi täpsusest tulenev erinevus tegelikust ehitusmaksumusest võib olla 15-20 %.
Hinnakalkulatsioon ei sisalda labori ja tootmise seadmeid, kuna pole teada milliseid seadmeid
tulevikus hangitakse ja kui palju on üle toodavaid (olemasolevaid) seadmeid. Välistrasside ja
parkla osas on arvestatud, et põhimõttelisi muudatusi ei ole vaja ette võtta, pinnad korrastatakse
ja olemasolevad välistrassid säilitatakse. Tööde hind sisaldub ruumigruppide põhises
kalkulatsioonis.
29
10. PLANEERIMISEL KASUTATUD MATERJALID
Funktsionaalse arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest ja
juhendmaterjalidest:
1. Töös on arvestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I, 30.12.2015, 49) alusel
väljatöötatud õigusaktide nõudeid ning teisi vastavat valdkonda reguleerivaid õigusakte.
2. Sotsiaalministri 31.12.2001. a. määrus nr. 166 (viimane kehtiv redaktsioon) “Nõuded haigla
funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla
funktsionaalse arengukava kinnitamise kord ”.
3. Sotsiaalministri 19.08.2004. a. määrus nr. 103 (viimane kehtiv redaktsioon) “Haigla liikide
nõuded”.
4. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I 2003, 26, 160).
5. EESTI STANDARD prEVS 880-1:2006 Haiglate projekteerimine. Osa 1: Funktsionaalne
planeerimine. Standardikavand.
30