Sotsiaalministeerium · 22. detsember 2020
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
22.12.2020 nr 134
Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla funktsionaalse
arengukava I etapi kinnitamine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele
arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse
arengukava kinnitamise kord“ §-de 5 ja 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse
arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 10. detsembri 2020. a koosolekul tehtud
ettepanekust:
kinnitan SA Ida-Viru Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapi (lisatud).
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tähtaegadel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
KINNITATUD
Sotsiaalministri
22.12.2020 käskkirjaga nr 134
„Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine“
SA Ida-Viru Keskhaigla
FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA
I etapp
täiendatud 2020. aastal statsionaarse psühhiaatria osa
2020 Kohtla-Järve
Sisukord
Sissejuhatus .............................................................................................................................. 3
1. Haigla vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed .............................................................. 7
1.1. Vastutuspiirkonna suurus ............................................................................................. 7
1.2. Rahvastikunäitajad....................................................................................................... 8
3. Haigla osutatavate tervishoiuteenuste analüüs .....................................................................12
3.1. Haigla struktuur ...........................................................................................................12
3.2. Koondandmed ............................................................................................................13
3.3. Operatsioonid statsionaaris.........................................................................................13
3.4. Kirurgiline aktiivsus statsionaaris ................................................................................14
3.5. Päevaravi ....................................................................................................................14
3.6. Operatsioonid päevakirurgias .....................................................................................15
3.7. Kirurgiline aktiivsus päevaravis ...................................................................................15
3.8. Sünnitusabi näitajad....................................................................................................16
3.9. Intensiivravi .................................................................................................................16
3.10. Erakorralise meditsiini osakond ...............................................................................17
3.11. Ambulatoorne eriarstiabi..........................................................................................17
3.12. Iseseisev õendus.....................................................................................................19
3.13. Uuringute arv ...........................................................................................................20
3.13.1. Radioloogiteenistus..............................................................................................20
3.13.2. Laboriteenistus ....................................................................................................21
3.13.3. Patoloogiateenistus..............................................................................................21
3.14. Voodifondi kasutus ..................................................................................................22
3.15. Muud iseloomulikud näitajad ...................................................................................23
3.15.1. Vereteenistus .......................................................................................................23
3.15.2. Apteegiteenistus ..................................................................................................23
5. Prognoos kuni aastani 2030 ..................................................................................................24
5.1. Ambulatoorne ravi ..........................................................................................................24
5.2. Päevaravi ....................................................................................................................34
5.3. Statsionaarne ravi .......................................................................................................35
9. Tervishoiutöötajate vajadus haiglas ......................................................................................38
Sisukorra numeratsioon vastab Sotsiaalministri määruses nr 166 nõutud struktuurile.
2
Sissejuhatus
Funktsionaalse arengukava senine realiseerimine
2002. aastal koostati Eesti haiglavõrgu arengukava aastani 20151, mille kohaselt nähti ette
Kirde-Eestisse Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi IVKH) moodustamine Kohtla-Järve Haigla, Puru
Haigla ja Jõhvi Lastehaigla tegevuste liitmise teel. Kuna olemasolevate hoonete baasil teenuste
osutamisel oli probleemiks terapeutiliste ja kirurgiliste erialade asumine teineteisest 17 km
kaugusel asuvates hoonetes, mis tõi kaasa ebaratsionaalse dubleerimise ja takistas erialade
koostööd, siis nähti arengukava prioriteedina ette uue hoone või lisakorpuse (21 000 m2)
projekteerimist 2003-2004 ja ehitamist aastatel 2005-2006. Samuti nähti ette ca 5000 m2
hooldusraviks mõeldud pinna renoveerimist.
Kui Ida-Viru Keskhaigla seni kehtiva funktsionaalse arengukava uute aktiivravi hoonete projekti
tervikmahuks oli ca 27 000 m2 (brutopind), siis ehituse I etapiga lahendati ruumiprogramm ca
9500 m2 ulatuses, täiendavalt ka vabaks jäänud hoonete renoveerimisega. Vastavalt kehtivale
arengukavale tuli teises ehitusjärgus lahendada laboratooriumi, sisekliiniku aktiivravi, sisekliiniku
päevaravi, patoloogia, tuberkuloosi ja nakkushaiguste ruumiprogramm ja nüüdisajastada
ambulatoorse eriarstiabi osutamine Kohtla-Järve Järve ja Ahtme linnaosades, Kiviõlis, Sillamäel
ja täiendavalt Narvas.
2007. aastal Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel projektiga "SA Ida-Viru Keskhaigla
juurdeehitus" realiseeriti Ida-Viru Keskhaigla ruumiprogrammi I etapp ca 9500 m2 ulatuses. I
etapis lähtuti erakorralise patsiendi käsitlemiseks kõikide tegevuste koondamisest Ahtme
aktiivravikompleksi, mis käesolevaks hetkeks koosneb valminud aktiivravi korpusest, vanast
statsionaarist ja polikliinikust.
Olemasoleva hoone juurdeehitusega alustati 2011. aasta suvel ning sai patsientide
teenindamiseks valmis 2013. aasta mais. Uus korpus funktsioneerib ühe tervikuna koos
olemasoleva Ahtme haiglakorpusega. Uues ravikorpuses paiknevad aktiivravi kõige olulisemad
üksused: erakorralise meditsiini osakond ja erakorraliste patisentide raviks vajalikud
diagnostikateenused, sünnitusplokk, intensiivraviosakond, operatsiooniplokk,
instrumendihooldus, kirurgiliste osakondade palatid (sh kirurgia, uroloogia, ortopeedia, kõrva-
nina-kurgu haigused, silmahaiguste ja naistehaiguste voodid) ning päevakirurgia üksus.
2014. a rekonstrueeriti Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasfinantseerimisel eelnevalt aktiivravi
kasutuses olevad ruumid Järve linnaosas iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse
osutamiseks ning 2015. aastal Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrument raames rakendatava
Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostööprogrammi toel rajati meditsiiniliste jäätmete uus
kahjustamiskeskus Ahtme linnaosas ja renoveeriti haigla oma vahenditega taastusravi osakond
Järvel.
2018. aastal ehitas haigla oma vahenditega uue kaasaegse nakkushaiguste (sealhulgas
tuberkuloosihaiguste) hoone üldpinnaga ca 1000 m2 ning lammutas osaliselt Euroopa
Regionaalfondi toel II etapi ehitusele ette jääva endise nakkushaiguste hoone.
1 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/hva2002_1_.pdf,
Eesti Haiglavõrgu arengukava, Tallinn 2002
3
2019. a alguses rekonstrueeris haigla oma vahenditega endise tuberkuloosihaiguste hoone
Kohtla-Järve Järve linnaosas sõltuvusprobleemidega noorukite statsionaarse ja ambulatoorse
raviteenuse osutamiseks.
II etapi käigus rajatavate juurdeehituste netopind ligi 19 000 m2, sealhulgas uus
aktiivravikompleks, eelkõige esmatasandi teenusele rajatav uus Ahtme Tervisemaja, uus
nakkushaiguste (sealhulgas tuberkuloosiravi) hoone ning käesoleva arengukava muudatusega
kavandatav psühhiaatriakompleks, kus osutatakse ambulatoorset, statsionaarset ning
kohtupsühhiaatrilist teenust. Samuti rekonstrueeritakse ligi 8000 m2 olemasoleva Ahtme üksuse
pinda. Aastatel 2019-2020. a rekonstrueeritakse kaasaja nõuetele vastavalt Euroopa
Regionaalarengu Fondi kaasfinantseerimisel Kohtla-Järve Järve linnaosas paiknev Järve
Tervisemaja, kus osutatakse esmatasandi ning kõiki teiseseid ja toetavaid teenuseid, hoone
üldpind ca 8500 m2.
Haigla alustas II etapi tööde kavandamist Ahtme üksuse territooriumile juba 2016. aastal, 2017.
aastal uuendati funktsionaalset arengukava ning juba 2019. aasta augustis alustati uue
aktiivkorpuse ja Ahtme Esmatasandi Tervisekeskuse hoonete ehitustöödega, mis võetakse
käiku eeldatavalt 2021. aasta alguses, hoone üldpind on ligi 2200 m2. Ahtme Esmatasandi
Tervisekeskuse ehitust kaasfinantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond. Eeldatavalt 2021. a
lõpus I etapi käigus rajatava korpuse juurdeehitusena valmib uus ravikorpus, mille üldpind on
ligi 8800 m2. Peale uue korpuse valmimist rekonstrueeritakse täna aktiivravi käsutuses olev
G-korpuse hoone.
II etapi valmimise järgselt kaasajastatakse 11 raviüksust, neist diagnostika- ja raviüksustena
eriarstide ambulatoorne vastuvõtt, laboratoorium, patoloogia, radiodiagnostika ja -ravi,
taastusravi, (siseeriala) päevaravi ning infektsioonhaiguste, kardioloogia, neuroloogia,
pulmonoloogia ja sisehaiguste palatiosakonnad. Rekonstrueeritavad ja uued ehitatava hoone
ruumid vastavad tegevuse tulemusena kaasaegsetele ruuminõuetele, tagatakse ligipääs
hoonetele, üld- ja tervishoiuteenuste osutamise ruumidele sõltumata inimeste erivajadustest.
Funktsionaalse arengukava uuendamine
IVKH funktsionaalse arengukava I etappi uuendati 2015. aastal (ministri käskkiri 23.11.2015. nr
173), mil täpsustati:
1. aktiivravihaigla II ehitusetapi (sisekliiniku aktiivravi, sisekliiniku päevaravi, patoloogia ja
laboratooriumi, nakkushaiguste) ruumilist mahtu;
2. lisati tuberkuloosiravi palatiploki (üleminekuperioodil ajutiselt nakkushaiguste osakonna)
väljaehitamine;
3. täpsustati ambulatoorse eriarstiabi osutamise asukohti
1) Kohtla-Järve Järve linnaosas,
2) Kohtla-Järve Ahtme linnaosas,
3) Kiviõlis,
4) Sillamäel ja
5) Narva lisandus uue teenuste osutamise kohana.
4
IVKH funktsionaalse arengukava I etappi uuendati samuti 2017. aastal, ehituslikult oli
esmaseks eesmärgiks viia lõpule Ahtme haiglakompleksi väljaehitamine Haiglavõrgu
Arengukavas kavandatud, aga seni realiseerimata mahus (ning sellega seonduvad ehitustööd).
Ahtmes haigla ruumiprogrammi realiseerimiseks planeeritavate uute hoonete ligikaudsed
parameetrid on:
1) aktiivravihaigla II etapp, uusehitus (sh ambulatoorne eriarstiabi) – 10 000 m2 ja
renoveerimist vajav 4000 m2;
2) tuberkuloosiravi palatiplokk - ehituslik ruutmeetrite arv 1000 m2;
3) esmatasandi tervisekeskuse integreerimine haiglakompleksi – täiendav vajadus ca
600 m2 (seoses perearstide senisest suurema koondumisega Ahtmesse tänu ETTK-de
projektile).
Lähtekohad, mis olid 2017. a esitatud funktsionaalse arengukava
realiseerimiseks Ahtme haiglakompleksis, mis on osaliselt teostatud aastaks
2020
Haigla juhtkond on pikas perspektiivis töökorralduse planeerimisel otsustanud lähtuda
järgmistest eeldustest:
1) tuberkuloosiravi palatiplokk peab asuma aktiivravikompleksi krundil (Ahtmes Tervise 1,
Ilmajaama 12/14), kuid ei ole vajalik selle ehituslik sidumine kogu aktiivravikompleksiga,
2) infektsioonhaiguste palatiplokk peab olema otseselt seotud aktiivravikompleksiga,
sealhulgas võimalusega intensiivraviks samas hoonekorpuses.
Arvestades haigla tulevase aktiivravikompleksi teise ehitusjärgu planeerimist praeguse
nakkushaiguste ravihoone asukohale, on vajalik ennetavalt leida lahendus nakkushaiguste
korpuse üleviimiseks teise asukohta. Arvestades alternatiivselt olemasolevate korpuste ja
Ahtme maa-ala kasutamist on optimaalseks variandiks:
ehitada aktiivravikompleksi maa-alale eraldiseisva hoonena palatiplokk 12 voodikohaga,
mis ehitamise järgselt võetakse kasutusele infektsioonhaiguste ravi palatiplokina,
seejärel on võimalik lammutada praegune infektsioonhaiguste hoone,
uue tuumhaiglaga seotud aktiivravikorpuse planeerimisel arvestada jätkuvalt
infektsioonhaiguste patsientidele palatiploki väljaehitamisega,
tuumhaiglaga seotud kompleksi valmimise järgselt kasutada esmajärjekorras ehitatavat
palatiplokki tuberkuloosiravi palatiteks,
integreerida Ahtme ETTK haiglakompleksi.
Nakkushaiguste (sealhulgas tuberkuloosiravi) hoonekompleksi ehitas haigla aastatel 2017-
2018. Eeldatavalt 2021.a alguses lõpetatakse Ahtme Esmatasandi Tervisekeskuse hoone
ehitustööd.
Funktsionaalse arengukava uuendamise protsess 2020. aastal
Seoses aktiivravihaigla II ehitusetapi psühhiaatriakompleksi projekteerimise
ettevalmistustöödega on käesoleva arengukavaga lisatud psühhiaatria statsionaarsete voodite
maht ning korrigeeritud eeldatavat psühhiaatria ambulatoorset mahtu ning täpsustatud personali
5
vajadust ning lisatud ravitegevuste näitajale 2018 ja 2019. a andmed. Eelneva uuendatud
arengukavaga viidi ambulatoorse töö mahud vastavusse 2016. aastal Sotsiaalministeeriumi
juhtimisel koostatud „Eesti elanike tervishoiuteenuste vajaduse prognoosist maakondade lõikes
aastani 2030“.
Sotsiaalministri määruse nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti
meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“2 kohaselt
§ 171. Haigla funktsionaalne arengukava esitatakse komisjonile läbivaatamiseks kahes etapis,
esimene etapp peab sisaldama määruse § 7 punktides 1, 3, 5, 9 nimetatud andmeid ning teine
etapp punktides 2, 4 ja 6-8 ja 10-13 nimetatud andmeid.
Käesolev funktsionaalse arengukava I etapp sisaldab järgnevaid osi, mis edastatakse
komisjonile läbivaatamiseks:
§7. Haigla funktsionaalse arengukava koosseisus esitatakse:
1) haigla vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed: vastutuspiirkonna suurus, rahvaarv,
vanuseline koosseis, asustustihedus ja muud rahvastikunäitajad; lisatud on 2018 ja 2019. a
tegelikud näitajad
3) renoveeritava või ümberprofileeritava haigla osutatavate tervishoiuteenuste analüüs:
tervishoiuteenuste loetelu, uuringute arv, voodifondi kasutus ja muud iseloomulikud näitajad;
lisatud on psühhiaatria eriala
5) haigla tervishoiuteenuste analüüsist tulenevad planeeritavad ambulatoorsete külastuste ning
voodite vajaduse näitajad erialade kaupa. Analüüs peab arvestama tervishoiupoliitika
arengusuundi ja vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat ning
tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte;
Märkus. Käesoleva arengukava versiooniga on lisatud psühhiaatria eriala voodifond ning
korrigeeritud ambulatoorse töö mahte. Eelnevalt oli ambulatoorse ja statsionaarse päevaravi
mahud viidud vastavusse 2016. aastal Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostatud Eesti elanike
tervishoiuteenuste vajaduse prognoosiga aastaks 2030.
9) tervishoiutöötajate vajadus haiglas; lisatud on psühhiaatria erialaga seotud personalivajadus.
Märkus. Tervishoiutöötajate vajadus on muutunud märksa dünaamiliseks ja sõltub eelkõige
Eesti Haigekassaga iga-aastasest sõlmitavast tervishoiuteenuste osutamise lepingust. Seetõttu
on jäädud muu personali osas 2015. a esitatud andmete juurde.
2 Sotsiaalministri määrus 31.12.2001 nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja
ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“
6
1. Haigla vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed
1.1. Vastutuspiirkonna suurus
2000. aastal valminud „Hospital Masterplan 2015 - Haiglavõrgu arengukava 2015“ kohaselt
jaotati Eesti neljaks teeninduspiirkonnaks, sh Kirde-Eesti teeninduspiirkond3 , mis koosneb
Lääne- ja Ida-Virumaast.
2002. aastal koostatud Eesti haiglavõrgu arengukava lähtus põhimõtteliselt samast jaotusest,
aga arvestades senist patsientide liikumise tava üldhaiglate teeninduspiirkondadest
keskhaiglatesse (sh Lääne-Virumaalt Ida-Virumaa Keskhaiglasse) ei saa sellega lähiajal
arvestada.
Patsientide vaba liikumist jt põhjusi arvestades on välja kujunenud olukord, kus IVKH teenindab
põhiliselt Ida-Virumaa patsiente v.a Narva Haigla üldhaigla tasemel osutatavate teenuste osas
ning Lääne-Virumaa patsiente eelkõige üksikute erialade lõikes (näiteks ortopeedia,
oftalmoloogia). Samuti tegutseb piirkonnas erihaiglana Ahtme Psühhiaatrihaigla (Ahtme Haigla).
Täpsem analüüs keskendub ainult Ida-Virumaale.
Ida-Virumaa paikneb Eesti mandri kirdeosas ja moodustab idapoolse osa Eesti ühest
põlismaakonnast – Virumaast. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva
maakonnaga. Ida-Virumaa on piirimaakond – selle idapiir on ühtlasi Eesti riigi ja alates 2004.
aastast ka Euroopa Liidu idapiir.
Ida-Virumaa pindala on 2972 km² ja rahvaarv 134 259 (10,1% Eesti rahvastikust 1 328 976).
Pindala poolest on Ida-Virumaa Eestis viiendal ja rahvaarvu poolest kolmandal kohal (Harju- ja
Tartumaa järel). Ida-Virumaa elanikkonnast suurem osa – 87% – elab linnades (arvestatud on
ka vallasisest Jõhvi linna), seega on Ida-Virumaa Eesti linnastunuim maakond. Kuigi linnad on
tekkinud suuresti tänu mäe-, keemia ja energeetikatööstuse intensiivsele arendamisele
nõukogude ajal, on nad siiski üsna eripalgelised.4
Tabel 1. Regiooni haiglate vastutuspiirkondade suurus
Haigla Vastutuspiirkonna Vastutuspiirkond
suurus
Ida-Viru Keskhaigla keskhaigla piirkonnana Ida- ja Lääne- Virumaa
200 000-210 000
Kohtla-Järve, Jõhvi ja Kiviõli linnad ja
ja üldhaigla teenuste ümbritsevad vallad; osaliselt Sillamäe linn
mahus piirkonnana ja Lääne-Virumaa
5
90 000-100 000
3 Hospital Masterplan 2015 - Haiglavõrgu arengukava 2015, Tallinn 2000, lk. 7, kaart lk 108.
4 https://vana.stat.ee/ppe-ida-viru-maakond, https://vana.stat.ee/ppe-45400 Statistikaamet 2020
5 https://vana.stat.ee/ppe-45400 Statistikaamet 2020
7
Rakvere Haigla 40 000-60 000 Rakvere linn, ümbritsevad vallad
Narva Haigla 50 000-70 000 Narva linn, ümbritsevad vallad, osaliselt
Sillamäe linn
1.2. Rahvastikunäitajad
Tabel 2. Ida-Viru maakonna rahvaarv aastal 20206
Omavalitsuse Rahvaarv Pindala, Rahvastikutihedus,
üksused km² inimest/km²
Ida-Viru maakond 134 259 2971,6 45,2
Alutaguse vald 4680 1462,0 3,2
Jõhvi vald 11 852 123,9 95,6
Kohtla-Järve linn 33 197 39,3 843,8
Lüganuse vald 8374 598,0 14,0
Narva linn 54 409 68,7 791,7
Toila vald 4708 265,8 17,7
Narva-Jõesuu linn 4559 402,0 11,3
Sillamäe linn 12 480 11,9 1047,9
Pärast 2017. aasta haldusreformi on maakonna pindala, haldusjaotus ja rahvaarv muutunud.
Ida-Viru maakonnast läksid Jõgevamaa koosseisu Avinurme vald (194 km²/1271 elanikku) ja
Lohusuu vald (102 km²/692 elanikku) ning Lääne-Virumaa koosseisu Aseri vald (67,14
km²/1555 elanikku). Seega jäid maakonna piirid ca 363,14 km² väiksemaks ning elanike arv
vähenes ca 3500 inimese võrra. Viimase aastakümne jooksul on Ida-Virumaa elanike arv
vähenenud 12 000 võrra. Sillamäe on kaotanud ligi 3000 inimest ja piirkonna suurim linn Narva
peaaegu 7000 inimest. Kõige väiksem Ida-Virumaa omavalitsus on Narva-Jõesuu linn.7
6 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad, Statistikaamet 2020
7 https://www.terviseinfo.ee/images/IDA-VIRU_MAAKONNA_TERVISE-_JA_HEAOLUPROFIIL_2020.pdf,
Ida-Viru maakonna tervise- ja heaoluprofiil 2020
8
Joonis 1. Ida-Viru maakonna rahvastikupüramiid8
Ida-Viru maakonna ja Eesti rahvastikupüramiidide võrdlusest ilmneb vanemaealiste suhteliselt
suurem osakaal võrreldes Eesti keskmisega. Keskmisest erinevad märkimisväärselt just
pensionieelsete vanusegruppide silmatorkavalt suurem osakaal (50-59; 60-64; 65-69) ning laste
(kuni 15 aastat vana) ning noorte (20-24; 25-29) ja keskealiste (30-34; 35-39) väiksem osakaal,
mis määrab järgmiste aastakümnete põhiarengud, sh vajaduse meditsiinilise abi järele.
Rahvaloenduse andmetele toetuvalt on Ida-Viru maakonna rahvastiku arenguprognoos
maakondade lõikes kõige halvaendelisem.
Tabel 3. Ida-Virumaa rahvastiku ja sh 50+ elanike arvu muutumine kuni aastani 2030. a
Eesti Statistika rahvastikuprognoosi RV092 alusel9.
Aasta Elanike arv 50+ el arv 50+ el
osakaal
2014 151 248 69 333 45,80%
8 https://vana.stat.ee/ppe-49768, Statistikaamet 2020
9 http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/Saveshow.asp, Statistikaamet 2020
9
2019 134 259 69 226 51,50%
2020 142 650 69 061 48,40%
2025 134 903 69 042 51,20%
2030 127 102 67 748 53,30%
Tuues eraldi välja vanuses 50+elanike osakaalu, selgub omapärane tõsiasi. Kui elanike
absoluutarv Ida-Virumaal väheneb prognoosi kohaselt aastani 2030 enam kui veerandi võrra,
siis 50+ ealiste absoluutarv praktiliselt ei muutu. Pikenevat eluiga ja tervelt elatud aastate
vähenemist ning teisi sotsiaalseid ja elulaadi iseärasusi arvestades on Ida-Virumaal inimeste
tervis kehvem ja nõudlus tervishoiuteenuste järele tunduvalt kõrgem Eesti keskmisest (mida
kinnitavad ka Haigekassa väljamaksed ühe kindlustatud kohta). Vaadeldaval perioodil võib see
vajadus isegi kasvada elanikkonna vähenemisele vaatamata ning hakkab märkimisväärselt
langema alles pärast 2030-ndat aastat.
Joonis 2. Tervena elatud aastad
Ida-Virumaa mehed ja naised elavad enam-vähem hea tervise juures veidi rohkem kui 45 aastat
oma elust, mis on Eesti näitajatest tunduvalt madalam. Eurostati 2014. aasta andmetel oli
tervena elatud aastate näit Euroopa meestel ja naistel enam vähem võrdselt ligi 63 aastat.
Samas Ida-Virumaa meeste tervena elatud aastate näitaja on pisut rohkem kui 48 aastat ja
naistel 51 aastat, mis on Eesti keskmisest ligi 3 aastat vähem.
Positiivne tervise enesehinnang on Ida-Virumaa inimeste seas alates 2008. aastast olnud
langustrendis. Kui Eestis tervikuna hindas oma tervist positiivselt 55% ehk pisut üle poole
elanikest, siis Ida-Virumaal hindas oma tervist halvaks ligi kolmveerand ehk 71,5% elanikest.
10
Viimaste andmete kohaselt hindab oma tervist heaks või väga heaks ainult 28%
idavirumaalastest, mis on Eesti keskmisest peaaegu poole võrra väiksem näitaja.10
Ida-Virumaa meeste 70,52 aasta pikkune oodatav eluiga on Eesti meeste keskmisest 3,9 aasta
võrra lühem (74,4). Naiste puhul on erinevus väiksem, vaid kaks aastat, Ida-Virumaal on nende
oodatav eluiga sünnimomendil 80,56 aastat (82,8).11
Ida-Virumaal on palgatöötajaid ja ettevõtjaid Eesti keskmisest palju vähem, pensionäre aga
rohkem. Töötute osatähtsus on Ida-Virumaal Eesti suurim. Ida-Virumaale on iseloomulik suur
pensionidest ja toetustest elatuvate inimeste osatähtsus, seevastu palgast, ettevõtlustulust ja
leibkonnaliikmete toetusest elatuvate inimeste osatähtsus on Ida-Virumaal maakondade
võrdluses väike. Tööhõive määr on Ida-Virumaal 59,3%, kusjuures Eesti keskmine on 65,6%12.
Ida-Virumaa elussündinute lapse poolest on Eestis kolmandal kohal peale Tartumaad ja
Harjumaad. Aastal 2019 sündis Eestis kokku 14 099 last, kusjuures Ida-Virumaal nendest 918
ehk (6,5%). Aastal 2018 oli see näitaja 7,3%.13 Kui vaadata laste arvu peredes kokku ja võtta
sündimuskordajat (laste arv naise kohta tema elu jooksul), siis sündide arv on madal nii
Tallinnas, Tartus kui ka Ida-Virumaal (1,7), mis on Eestis üks suurema linnaelanike
osatähtsusega maakond.14
Üha enam esineb Eesti elanikel vaimse tervise probleeme. Üleväsimus, stress, depressioon,
enesetapumõtted – nende kohta esitati küsimusi täiskasvanute tervisekäitumise 2018. aasta
uuringu käigus. Uuriti ka enesetapumõtete esinemist ning vastustest selgus, et kõige rohkem on
selliseid mõtteid esinenud 16-24-aastaste meeste ja naiste seas. Tervise Arengu Instituudi
statistika kohaselt sooritasid 2018. aastal Ida-Virumaal enesetapu 19 meest ja 7 naist. Läbi
aastate on naiste seas enim suitsiide olnud Ida-Viru maakonnas. Praegu on depressioon leviku
poolest puuet ja töövõime kaotust põhjustavate haiguste nimekirjas Ida-Virumaal veel
kolmandal kohal, kuid ennustuste kohaselt tõuseb see 2030. aastaks esimesele kohale.15
10 https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-paikkonnas/tervise-ja-
heaoluprofiil/maakondade-tervise-ja-heaolu-ulevaated, 2020
11 http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/Saveshow.asp, Statistikamet 2020
12 https://www.terviseinfo.ee/images/M_images/Ida-Virumaa_terviseylevaade_2018.pdf, Tervise Arengu
Instituut 2018
13 http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp, Statistikaamet 2020
14 https://statistikaamet.wordpress.com/tag/sundimuskordaja/, 2020
15 https://www.terviseinfo.ee/images/IDA-VIRU_MAAKONNA_TERVISE-
_JA_HEAOLUPROFIIL_2020.pdf, 2020
11
3. Haigla osutatavate tervishoiuteenuste analüüs
3.1. Haigla struktuur
Joonis 3. Haigla struktuur
12
3.2. Koondandmed
Tabel 4. IVKH 2013, 2014, 2018 ja 2019. a baasnäitaja
Iseloomustav näitaja 2013 2014 2018 2019
Statsionaari patsientide arv 11 963 12 745 11 970 11 592
sh intensiivravi 1869 2131 3271 3481
Voodipäevad 77 167 84 007 73 047 71 506
sh intensiivravi 3459 3739 6822 6664
Päevaravi 3657 3735 4570 4560
EMO saabunud patsiendid 27 914 28 297 30 719 30 973
Operatsioonid ja kirurgilised protseduurid 36 275 35 939 33 116 30 231
Ambulatoorne vastuvõtt 184 164 194 933 194 955 180 242
sh eriarstivisiidid 158 260 167 460 169 570 162 261
sh hambaarstivisiidid 25 904 27 473 25 385 17 981
2014. aastal haigla kõik arvulised põhinäitajad kasvasid v.a operatsioonide ja kirurgiliste
protseduuride arv, mis vähenes erinevatel põhjustel. 2018-2019 aastatel kasvas tunduvalt
päevaravi, mis detailsemalt välja toodud Tabelis 8. Operatsioonid päevaravis. Samas on
tunduvalt suurenenud voodipäevade arv intensiivravis seoses intensiivravi voodifondi kasvuga.
2014. aastal oli intensiivravis 14 voodikohta ning aastal 2019 on 26,4 voodikohta (vaata tabel
19).
3.3. Operatsioonid statsionaaris
Tabel 5. IVKH statsionaaris 2013, 2014, 2018 ja 2019. a sooritatud operatsioonid
Eriala 2013 2014 2018 2019
Üldkirurgia 962 1178 398 501
Ortopeedia 901 1010 333 317
Uroloogia 266 236 59 86
Naistehaigused 587 637 378 311
13
Kõrva-nina-kurgu haigused 574 657 387 359
Silmahaigused 7 0 2215 2243
Kokku 3297 3718 3770 3817
3.4. Kirurgiline aktiivsus statsionaaris
Tabel 6. Kirurgiline aktiivsus statsionaaris 2013, 2014, 2018 ja 2019. aastal
Eriala 2013 2014 2018 2019
Üldkirurgia 45% 48% 49% 50%
Ortopeedia 80% 83% 83% 85%
Uroloogia 36% 34% 30% 42%
Naistehaigused 60% 50% 76% 52%
Kõrva-nina-kurgu haigused 97% 86% 75% 87%
Silmahaigused * 78% 0% 0% 50%
* Silmahaiguste statsionaaris oli 2014. aastal kaks patsienti, kuid operatsioone ei tehtud. 2018.
aastal silmahaiguste patsiente statsionaaris ei olnud. 2019.aastal oli silmahaiguste statsionaaris
2 patsienti ja ühele patsiendile tehti operatsioon.
3.5. Päevaravi
Tabel 7. Patsientide arv päevaravis 2013, 2014, 2018 ja 2019. aastal
Eriala 2013 2014 2018 2019
Sisehaiguste 43 61 71 51
Nefroloogia 109 149 229 232
Kardioloogia 55 57 72 88
Üldkirurgia 488 523 454 559
Ortopeedia 246 271 382 356
Uroloogia 77 63 125 120
Naistehaigused 662 644 570 513
14
Silmahaigused 1769 1746 2247 2255
Kõrva-nina-kurgu haigused 208 221 328 304
Kokku 3657 3735 4478 4478
3.6. Operatsioonid päevakirurgias
Tabel 8. Päevaravis teostatud operatsioonide arv 2013, 2014, 2018 ja 2019. aastal
Eriala 2013 2014 2018 2019
Üldkirurgia 413 495 398 501
Ortopeedia 246 264 333 317
Uroloogia 58 44 59 86
Naistehaigused 662 658 378 311
Silmahaigused 1827 1739 2215 2243
Kõrva-nina-kurgu haigused 208 240 387 359
Kokku 3414 3440 3770 3817
3.7. Kirurgiline aktiivsus päevaravis
Tabel 9. Kirurgilise aktiivsuse näitaja IVKH päevastatsionaaris 2013, 2014, 2018 ja 2019.
aastal
Eriala 2013 2014 2018 2019
Üldkirurgia 84% 88% 73% 87%
Ortopeedia 100% 93% 87% 86%
Uroloogia 75% 69% 47% 70%
Naistehaigused 100% 94% 66% 57%
Silmahaigused 103% 99% 98% 78%
Kõrva-nina-kurgu haigused 100% 89% 100% 96%
Kirurgilise aktiivsuse muutused erialati erisuunalised, põhjused seotud nii ravijuhiste muutumise
kui kvalifitseeritud tööjõuga.
15
3.8. Sünnitusabi näitajad
Tabel 10. IVKH sünnitusabi näitajad 2013, 2014, 2018 ja 2019. aastal
Näitaja 2013 2014 2018 2019
Sünnituste arv 448 441 493 434
Preeklampsia osakaal 3,3% 5,5% 0,2% 0,2%
Keisrilõige (arv) 137 124 109 86
Keisrilõige (osakaal) 30,6% 28,2% 22,1% 19,6%
Mitmiksünnitus 0,9% 0,5% 0,8% 0,5%
Enneaegsed sünnitused 2,7% 3,4% 4,1% 0,5%
Vaakumsünnitused 8,7% 10,8% 10,4% 12,2%
Kuni 18 aastased sünnitajad 2,0% 1,4% 1,2% 1,2%
Peresünnitus 154 182 249 217
HIV pos sünnitajaid 21 16 14 14
3.9. Intensiivravi
Tabel 11. IVKH intensiivravi üldnäitajad 2014 ja 2019 aastal
Ravil Ravil Hosp. Hosp. Voodi- Voodi- Hõive Hõive
S.h. S.h. Letaal- Letaal
viibi- viibi- liseeri- liseeri- päe- päe- (%) (%)
surnud surnud sus -sus
nute arv nute arv tute arv tute arv vade vade 2014 2019
2014 2019 2014 2019 2014 2019 arv arv
2014 2019 2014 2019
I aste 363 986 3 19 0,8% 1,9% 13 49 14 1097 2,1 156,7
II aste 642 1510 15 69 2,5% 4,6% 255 273 569 2899 20,5 295
III aste 776 703 109 83 15,2% 14,3% 255 212 1973 1836 100,1 277,9
III aste 349 282 68 58 20,1% 20,8% 56 57 1183 832
Kokku 2131 3481 195 229 9,7% 7,0% 579 591 3739 6664 69,2 69,2
16
3.10. Erakorralise meditsiini osakond
Tabel 12. EMO patsientide arv 2013., 2014., 2018 ja 2019 aastal
2013 2014 2018 2019
Haigete arv 27 914 28 297 30 675 30 925
Sh traumad 9705 9603 10 219 10 035
2019 aastal oli EMO-s päevas keskmiselt 85 patsienti, neist traumaga 34%. Kiirabiga saabus
7062 patsienti, perearsti saatekirjaga 2257 patsienti ja ise pöördus 22 370 patsienti (sh
patsiendid, kellele perearst on suusõnaliselt andnud soovituse minna EMO-sse).
3.11. Ambulatoorne eriarstiabi
Tabel 13. Ambulatoorne eriarstiabi 2013, 2014, 2018 ja 2019 aastal (vastuvõttude arv)
Eriarst 2013 2014 2018 2019
Endokrinoloog 7322 7564 7617 6919
Kardioloog 6927 6717 7336 7432
Nefroloog 220 231 309 352
Pulmonoloog 9752 10 066 9128 8386
Reumatoloog 784 953 1289 1064
Sisearst 916 883 1330 1354
Anestesioloog 625 620 577 632
Kardiovaskulaarkirurg (TÜK) 366 441 631 654
Ortopeed 13 418 14 361 14 315 11 916
Uroloog 3031 2885 3168 4423
Üldkirurg 10 355 11 634 11 002 9683
Pediaater 2284 2234 619 403
Günekoloog 28 968 32 796 24 856 23 458
17
Neuroloog 13 162 13 728 23 615 22 125
Otorinolarüngoloog 14 596 14 834 9562 9837
Oftalmoloog 22 309 24 197 29 077 29 351
Dermatoloog 12 388 12 740 11 409 12 089
Infektsionist 4400 4605 4947 4504
Taastusraviarst 6437 5971 6615 6434
Töötervishoiuarst 2830 2752 1409 1743
Psühhiaater 7
Lapsepsühhiaater 84 158
Psühhiaater (laste sõltuvusravi) 14 60
Psühholoog (laste sõltuvusravi) 83 266
Psühhiaatrilised 161 40
meeskonnaarutelud
Psühhoteraapia 4
Psühholoogiline uuring 3
Psühholoogi vastuvõtt
(teostame alates 2020.aastast
2020.a. 9 kuud 140 uuringut )
EMO arst 19 747 19 091 25 535 24 319
Kokku 180 837 189 303 194 691 187 613
Hambaarstid 25 904 27 437 25 385 17 981
Proteesiarstid 12 298 12 470 11 467 11 548
18
Ortodont 1958 1906 1816 1704
Hambakliinik kokku 40 160 41 813 38 668 31 233
Kõik kokku 220 997 231 116 233 359 218 846
Tabelis on kajastatud IVKH arstide vastuvõtud (esmased ja korduvvastuvõtud kokku), st tabel ei
sisalda teiste haiglate arstide (näiteks onkoloogia, hematoloogia) vastuvõtte IVKH polikliinikutes
ega partnerhaiglate poolt (Kirde Kohalik Haigla jt) osutatud teenuseid. Psühhiaatri
vastuvõttudega alustati oktoobris 2019. Psühhiaatrilised meeskonnaarutelud on arenev
töösuund psühhiaatrias. Psühhoteraapia on oluline raviviis psühhiaatrias, mida viivad läbi
psühhiaater või psühholoog.
3.12. Iseseisev õendus
Tabel 14. Teostatud vastuvõtte iseseisva õendusabi poolt, 2014, 2018 ja 2019. a
Vastuvõtud erialade kaupa 2014 2018 2019
Kirurgia haavaõe 207 102 130
Oftalmoloogia iseseisev 2015 2382 4029
Ämmaemanda iseseisev 1419 3778 3453
Diabeediõe 1039 820 789
Jalaravi kabinet 1392 1204 1174
Koduõendus 4228 3710 3666
Laste vaimse tervise õde 132 1201 1031
Õe vastuvõtt (laste sõltuvusravi) 2
Vaimse tervise õde 157
Pulmonoloogia 199 286
Nakkushaigused 4643 4166
Töötervishoid 1172 1139 979
19
Uroloogia 271 206
Kardioloogia 47 31
Ortopeedia 38 62
Valuravi 28 141
Kokku 11 604 19 562 20 302
2014. aastal alustati laste psühhiaatria õe vastuvõttudega Laste ja noorte vaimse tervise
keskuse koosseisus, mistõttu see näitaja on väga väike. 2019. aasta oktoobris alustati
täiskasvanute vaimse tervise õe vastuvõttudega, mistõttu toodud näitajad on madalad.
3.13. Uuringute arv
Arvestades teaduspõhise meditsiini üldtrende, kasvab uuringute arv kõikides valdkondades.
3.13.1. Radioloogiteenistus
Tabel 15. Radioloogiteenistuses tehtud uuringute arv
Uuringu liik 2013 2014 2019
Röntgen-uuringud 41 332 44 652 43 309
Kompuutertomograafuuringud 9640 10 539 12 235
Ultraheliuuringud 17 419 18 202 16 010
MRT-uuringud 2700 3380 3773
Kokku 71 091 76 773 75 327
Tabel 16. Rinnavähi sõeluuringud
Rinnavähi sõeluuringud 2013 2014 2019
Uuringul osalenud 1701 2016 2793
Tagasi kutsutud 41 34 31
20
Tagasi kutsutute % 2,4% 1,69% 1,1%
Avastatud vähid 10 8 14
3.13.2. Laboriteenistus
Tabel 17. Laboriteenistuses tehtud uuringute arv
Arv/maksumus 2013 2014 2019
Uuringute arv kokku 713 860 818 896 987 664
Uuringute maksumus kokku (€) 3 157 395 3 679 752 5 610 986
3.13.3. Patoloogiateenistus
Tabel 18. Patoloogiateenistuse üldnäitajad
Uuringud ja lahangud 2013 2014 2019
Elupuhused uuringud:
Histoloogilised uuringud 9974 10 844 10 396
Tsütoloogilised uuringud 12 075 12 493 7422
Lahangud kokku 405 368 232
Sh IVKH-s surnute lahangud 365 318 185
21
3.14. Voodifondi kasutus
Tabel 19. IVKH voodifondi üldnäitajad
Keskmine voodite Keskmine ravi
Ravilviibinute arv Erakorralisus Voodipäevad Voodikäive Voodi koormus Voodihõive
arv kestvus
2016 2015 2019 2016 2015 2019 2016 2015 2019 2016 2015 2019 2016 2015 2019 2016 2015 2019 2016 2015 2019 2016 2015 2019
Laste-
8,2 12 7.5 868 1028 674 97 97 89.6 3,3 3,5 3.0 2879 3581 1996 106 86 89.9 351 298 266.1 95 82 72.9
haigused
Laste-
7,5 10 4.5 593 700 547 100 99 100.0 2,8 2,9 2.4 1644 2021 1297 78 70 121.9 219 202 288.2 59 55 79.0
nakkus
Kardio-
26,2 25,5 22.0 1322 1256 1303 63 64 52.1 5,9 6,9 5.2 7791 8651 6765 48 48 57.2 297 339 307.5 81 93 84.2
loogia
Neuro-
17,6 21,4 16.0 821 631 788 82 79 81.5 7 7,5 6.5 5750 6215 5119 44 37 46.1 326 290 319.9 89 79 87.7
loogia
Sise-
20,2 22,3 16.0 761 820 749 88 91 84.8 7,7 8,5 8.5 5879 6946 6337 38 36 47.5 291 311 396.1 79 85 108.5
haigused
Pulmono-
19 20 11.0 785 711 445 70 81 80.1 7,4 8 7.9 5777 5656 3494 38 33 37.3 304 282 317.6 83 77 87.0
loogia
Tuberku-
15 15 13.5 121 118 111 83 81 32.3 29,3 49 36.0 3542 5786 3992 7 8 7.8 236 385 295.7 65 105 81.0
loos
Nakkus-
12 12 12.0 529 565 454 64 66 69.1 7,7 7,5 8.3 4093 4236 3783 41 45 35.8 341 353 315.3 93 97 86.4
haigused
Sisekliinik 125,7 138,2 102.5 5800 6029 5071 80 82 75.7 6,4 7,1 6.5 37 355 43 092 32 783 44 43 48.0 297 311 319.8 81 85 87.6
Kirurgia 19,3 25 18.0 1845 1974 1616 50 53 54.4 3,3 4 3.2 6178 7824 5205 89 79 91.0 320 313 289.2 87 85 79.2
Sh Kõrva-
nina-kurgu 451 426 289 19 21 18.3 1,1 1,3 1.4 496 549 393
haigused
Ortopeedia 16,3 19,6 18.0 1255 1314 1439 61 61 55.6 4,4 4,9 3.5 5489 6425 4984 77 67 80.3 336 327 276.9 92 89 75.9
Uroloogia 5,3 6 5.0 621 668 601 60 56 61.6 4 4,1 3.4 2501 2721 2030 117 110 119.8 471 453 406.0 128 124 111.2
Sünnitusabi 8 8 8.0 517 481 433 79 72 73.3 2,8 3,1 2.6 1458 1505 1113 45 44 31.8 182 188 139.1 49 51 38.1
Rasedus-
4 4 4.0 287 323 320 68 58 62.0 3,1 3,5 2.1 886 1143 680 109 112 124.9 221 285 170.0 60 78 46.6
patol.
Güneko-
4,9 5,3 5.0 495 709 471 43 43 40.6 2 2,5 1.7 1208 1753 785 120 133 92.7 246 330 157.0 67 90 43.0
loogia
Silma-
1 1 1.0 2 50.0 1.0 2 2.0 2.0 0.5
haigused
Kirurgia-
58,8 68,9 59.0 5119 5469 4882 71 55 55.7 3,5 3,9 3.0 17 720 21 371 14 799 89 78 83.1 301 310 250.8 82 85 68.7
kliinik
Taastus-
13,8 13 13.9 383 423 406 11,5 12,1 11.7 4419 5109 4740 27 32 29.0 320 384 289.2 87 105 93.4
ravi
Hooldus-
40,2 37,2 40.0 928 977 896 13,5 12,1 14.0 12 491 11 824 12 520 23 26 33.8 310 317 313.0 84 87 85.8
ravi
Intensiiv-
18 14 26.4 329 311 337 100 100 100.0 2,1 1,9 2.0 4671 4075 6664 125 150 131.8 259 291 252.4 70 79 69.2
ravi
HAIGLA
256,5 271,6 241.8 12 559 13 229 11 592 63 63 59.9 6,1 6,5 6.2 76 656 85 471 71 506 49 48 47.9 298 314 295.7 81 86 81.0
KOKKU
22
3.15. Muud iseloomulikud näitajad
3.15.1. Vereteenistus
Tabel 20. Vereteenistuse üldnäitajad
2013 2014 2018 2019
Donatsioonide arv 3212 3388 3458 3771
Doonorite arv 2052 2116 2158 2207
Donatsioonide arv ühe doonori 1,57 1,6 1,6 1,7
kohta
Käesolevaks perioodiks on doonorite ja donatsioonide arv veelgi kasvanud ja IVKH
vereteenistus suudab üldjoontes rahuldada IVKH ja Narva Haigla verekomponentide vajaduse.
Koostööd tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskusega.
3.15.2. Apteegiteenistus
Tabel 21. Apteegiteenistuse üldnäitajad
2013 2014 2019
Käive (eurodes) 4 046 528 4 355 274 4 591 409
Käibe kasv võrreldes eelneva perioodiga 6,4% 7,6% -4.5%
SA Ida-Viru Keskhaigla apteegiteenistus teenindab IVKH kliinikuid ja teenistusi, Ahtme Haiglat,
käesoleval perioodil täiendavalt ka Linda Kliinikut.
23
5. Prognoos kuni aastani 2030
5.1. Ambulatoorne ravi
Prognoosi koostamisel on lähtutud 2016. aastal Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostatud
„Eesti elanike tervishoiuteenuste vajaduse prognoosist maakondade lõikes aastani 2030“. Selle
prognoosi lisas olevate arvestuste kohaselt peaks teistelt tervishoiuasutustelt IVKH-le üle
tulema I stsenaariumi kohaselt u 73 tuh, II stsenaariumi kohaselt 66 tuh (2014 kui
referentsaasta mahus 83 tuh) ambulatoorset vastuvõttu. 2014. referentsaastaga võrreldes on
IVKH-le üle tulnud u 20 000 ambulatoorset vastuvõttu (oftalmoloogia, neuroloogia,
infektsioonhaigused) aastas.
II ehitusjärgu ruumikava mõjutab enim ületulev maht, mis ambulatoorsete vastuvõttude osas
moodustab summaarselt ca 50% (80 – 100 tuh) referentsaasta 192 tuh ambulatoorsest
vastuvõtust. Praeguse funktsionaalse arengukavaga on suurendatud vastuvõttude arvu ca 50
tuhat ehk SoM pakutavat ületulevat mahtu arvestades pigem konservatiivselt. Ületulevast
mahust suure osa kavandamine Ahtmesse on seotud siin vabanevate statsionaari ruumide
ärakasutamise vajadusega.
Kui üldtendentsina toimub Ida-Virumaal 2015. – 2030. aastani rahvastiku 14%-line vähenemine,
siis kindlasti ei vähene rahvastiku struktuuri arvestades vajadus arstiabi järele samas tempos,
teatud haiguste osas pigem kasvab seoses elanikkonna vananemisega. Aastaks 2030 kasvab
üle 65-aastaste osakaal 33% (Eesti suurim juurdekasv), seejuures üle 50-aastaste absoluutarv
püsib praktiliselt muutusteta (2014. a – 69 tuhat, 2030. a – 67 tuhat).
Vastavalt Praxise uuringule16 erinevalt „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2030“ seatud
strateegilistele eesmärkidele elanike keskmine eluiga küll kasvab jätkuvalt, ent tervislikult elatud
eluaastad on vastupidiselt eesmärgile langevas trendis. Seega pikeneb nende aastate hulk
inimese elukaares, mil ta vajab enam arstiabi: naiste elus on keskmiselt mittetervena elatud
aastaid tulnud juurde 4,7 ja meestel 5,4 aastat, käesoleval perioodis see protsess pigem
süveneb, mis on seni teadvustamata ja alaprognoositud.
Samas ettekandes oli välja toodud ka nooremate vanusegruppide hulgas halva tervise tõttu
igapäevaselt mitte toimetulevate inimeste märkimisväärne kasv, mis lubab eeldada, et vajadus
sagedasema arstiabi järele kasvab kõikides vanuserühmades, mis lubab eeldada kasvavat
vajadust arstiabi järele vaatamata elanikkonna vähenemisele.
Polikliinikute rekonstrueerimine lõpetatakse 2020-2021.aastal. Eeldatavalt 2020. aasta
detsembris avatakse kaasaja nõuetele vastavaks rekonstrueeritud Kohtla-Järve Järve linnaosas
paiknev Järve Tervisemaja ja 2021. aasta alguses valmib juurdeehitusena uus Ahtme
Tervisemaja. Nii Järve kui ka Ahtme Tervisemajas toimub psühhiaatria ambulatoorne vastuvõtt.
Uues Kohtla-Järve Ahtme kompleksi psühhiaatriakorpuses on plaanis tervikuna toimivana
lahendada nii ambulatoorne ja statsionaarse abi koos päevaravi ning
rehabilitatsioonivõimalustega, hästi seostatuna perearstiabi ja kogukonnateenustega.
Psühhiaatri ambulatoorne vastuvõtt toimub Kohtla-Järvel ja Narvas ning vaimse tervise õe
vastuvõtt toimub lisaks Kohtla-Järvele ja Narvale ka Sillamäel ja Kiviõlis.
2020. a esitatud arengukava muudatusega on lisatud ainult psühhiaatria erialaga seotud
personali prognoosid, teistel erialadel esitatud prognoose ei ole muudetud. Prognoosid on
koostatud 2030. a vajadusest lähtuvalt arvestamata 2020. a tegelikku personali arvu.
16 Laura Aaben, Eesti tervisepoliitika, mis tal viga ja kuidas ravida?
http://kliinikum.ee/images/stories/uudised/konverents_2017/Aaben_Kliinikumi-konverents.pdf
24
Tabel 22. Ambulatoorsete vastuvõttude prognoositav muutus erialade kaupa
rahvastikuprognoosi
kohtades kokku-ilma
Muutuse % vrld 2014
Muutuse % vrld 2014
osutavad praegu MK
mille IVKH on valmis
SoM prognoos sts1
väljaliikumise mõju
prognoos 2030, VV
maakonnast sisse-
kokku ilma EMO-ta
teised TTO-d, kuid
IVKH 2014 VV arv
IVKH 2030 VV arv
tegevuskohtades
arengukava 2030
Narva kinnitatud
kasutus sh EMO
kõigis tegevus-
ehk MK elanike
täiendavalt üle
alusel sh EMO
2014 VV MK el
VV arv, mida
Kokku IVKH
Patsientide
% ja arv17
arvuliselt
vajadus
EMO-ta
võtma
kõigis
arv
Alameriala
Ortopeedia 48 650 40 825 -16% -5% -1907 15 617 14 361 14 000 -3% 0 14 000
Otorinolarüngoloogia 39 120 32 478 -17% -8% -1721 8714 14 834 14 000 -6% 5000 19 000
Uroloogia 11 128 10 623 -5% -29% -3656 3915 2885 4 000 39% 0 4000
Üldkirurgia 44 369 40 050 -10% -4% -1519 15 894 4259 4 000 -6% 7000 11 000
Lastekirurgia 760 760 0% 0 760
Anesteesia arst 620 1200 94% 0 1200
Oftalmoloogia 53 394 53 686 1% -9% -4235 18 845 24 197 24 200 0% 7000 31 200
Pediaatria 9207 6636 -28% -43% -2336 1296 2234 3200 43% 0 3200
527
Psühhiaatria 23 964 19 065 -20% -14% -3575 9768 75 39 500 korda 10 000 40 800
Dermatoveneroloogia 39 163 31 937 -18% -5% -1156 9570 12 740 12 000 -6% 9000 21 000
Endokrinoloogia 18 590 16 991 -9% -10% -1384 4796 10 143 11 000 8% 0 11 000
Infektsioonhaigused 8015 5325 -34% -12% -581 1852 4605 4700 2% 0 4700
17 Patsientide liikumise mõju prognoos on hinnatud 2014. aasta tegelike andmete alusel ja vajadusel korrigeeritud
25
Kardioloogia 13 775 13 127 -5% -14% -1405 3794 6717 7000 4% 0 7000
Nefroloogia 1124 963 -14% 0 231 500 116% 0 500
Neuroloogia 34 711 30 022 -14% -6% -1729 11 932 13 728 15 000 9% 1400 16 400
Pulmonoloogia 17 922 15 184 -15% -20% -3227 4357 10 066 9000 -11% 0 9000
Sisehaigused 18 340 16 033 -13% -8% -1292 3269 883 1000 13% 1000
Reumatoloogia 2805 2342 -17% -30% -1276 953 1000 5% 0 1000
Gastroenteroloogia 8511 7613 -11% -30% -2423 1000 4500 5500
Günekoloogia 88 461 65 952 -25% -9% -4387 19 305 32 796 35 400 8% 3000 38 400
Taastusravi 13 775 11 545 -16% -2% -226 4940 5971 6500 9% 1500 8000
KOKKU 495 024 420 398 -15% 137 864 163 058 175 460 7,6% 48 400 255 860
lisaks EMO 19 091 24 000 26%
Tabelis 22 on uuendatud psühhiaatria prognoos 2030. aastaks. Psühhiaatrilise abi prognoosi tegemisel on arvestatud psühhiaatrite,
psühholoogide ning vaimse tervise õdede vastuvõttude ning meeskondade arutelude arvu prognoositava vajaduse põhjal. Eeldame,
et 2030. aastaks ei ole saavutatud psühhiaatria eriala arengukavas saavutatud tase ning 15% ambulatoorseid patsiente saab ravi
väljapool Ida-Viru Keskhaiglat. Psühhiaatrilise EMO vastuvõttude arvuks prognoositakse 1500 visiiti aastas.
26
Ortopeedia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 38 – 41 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 16-22%, millega ei saa nõustuda
rahvastikupüramiidi iseärasustest tulenevatel põhjustel (eakate suur osakaal, osteoporoosi
haigestumise kasv). Patsientide liikumise mõjul toimub ca 5% vastuvõtte väljaspool maakonda.
IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks sarnaselt baasaasta võrreldavate näitajatega 14 tuhat
vastuvõttu, mida osutatakse Ahtme, Järve, Sillamäe (Kajaka) ja Kiviõli polikliinikutes. See
näitaja ei sisalda IVKH EMO-s osutatud teenust (kajastub EMO real, kõik kokku üle 22 tuh
vastuvõtu baasaastal). Ortopeedia erialal on erakorralise töö maht suur seoses traumadega.
Otorinolarüngoloogia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 21 – 32 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 17-45%, millega ei saa nõustuda
rahvastikupüramiidi ja regiooni iseärasustest tulenevatel põhjustel (eakate suur osakaal,
tööstuspiirkonna kutsehaigused). Patsientide liikumise mõjul toimub ca 8% vastuvõtte väljaspool
maakonda.
IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks sarnaselt baasaasta võrreldavate näitajatega 14 tuhat
vastuvõttu, mida osutatakse Ahtme, Järve, Sillamäe (Kajaka) ja Kiviõli polikliinikutes. See
näitaja ei sisalda IVKH EMO-s osutatavat teenust (kajastub EMO real). IVKH valmis üle võtma
ka ca 5000 vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt.
Uroloogia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 11 – 13 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu muutust 5% langusest 13% kasvuni. Patsientide
liikumise mõjul toimus 2014. aastal ca 29% vastuvõtte väljaspool maakonda, mis oli pigem
sund- kui teadlik valik (maakonnas nappis teenuse pakkujaid). 2017 I pa võrreldes 2016 I pa on
olnud teenuse kasv ca 30% ning ooteaeg I vaba visiidini on (suvel) ca 60 päeva.
IVKH-sse on 2030. aastaks võrreldes baasaastaga kavandatud teenuse osutamise kasv 39%,
mis peaks ühtlasi vähendama ka patsientide vajadust otsida abi teistest piirkondadest. Teenust
osutatakse Ahtme polikliinikus.
Üldkirurgia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 38 – 40 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 10-14%. Patsientide liikumise mõjul toimub ca
4% vastuvõtte väljaspool maakonda.
IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks sarnaselt baasaasta võrreldavate näitajatega
kavandatud 4 tuh vastuvõttu, mida osutatakse Ahtme, Järve, Sillamäe (Kajaka) ja Kiviõli
polikliinikutes. See näitaja ei sisalda IVKH EMO-s osutatavat teenust (kajastub EMO real).
IVKH valmis üle võtma ka umbes 7000 vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt.
Lastekirurgia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoos ei käsitle eraldi alamerialana lastekirurgiat. 2030.
aasta prognoosis on jäädud baasaasta näitaja juurde. Teenust osutab lastekirurg Ahtme
27
polikliinikus, vajadusel Järve, Sillamäe (Kajaka), Kiviõli (ka Ahtme) polikliinikutes kirurgi
vastuvõttudeks väljakuulutatud aegadel.
Anesteesia (valuravi) arst
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoos ei käsitle eraldi alamerialana valuarsti vastuvõttu.
Baasaastal osutati valuravi ambulatoorset vastuvõttu Järve polikliinikus, käesoleval aastal
Ahtme polikliinikus. Tegemist on uue erialaga, mille tegelikku vajadust on raske prognoosida.
IVKH on aastaks 2030 kavandanud 1200 vastuvõttu, mis statistiliselt tähendab 94%-list kasvu,
aga valuravi spetsialistide hinnangul on seegi ebapiisav. Teenus on selgelt alarahastatud.
Oftalmoloogia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 47 – 54 tuh vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu muutust 12% langusest 1% kasvuni. Patsientide
liikumise mõjul toimub ca 9% vastuvõtte väljaspool maakonda.
IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks sarnaselt baasaasta võrreldavate näitajatega 24 tuhat
vastuvõttu, mida osutatakse Ahtme, Järve, Sillamäe (Kajaka) ja Kiviõli polikliinikus. See ei
sisalda Narva Haigla arengukavas kavandatud vastuvõtte, mida kolmepoolse koostöölepingu
põhjal osutab Narvas IVKH. IVKH on täiendavalt valmis üle võtma ka u 7000 vastuvõttu, mida
täna osutatakse valikupartnerite poolt.
Pediaatria
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 5 – 7 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu 28-41% langust. Patsientide liikumise mõjul toimus ca
41% vastuvõtte väljaspool maakonda, mis võib olla pigem sund- kui teadlik valik (näiteks
IVKH-s toimus pediaatri ambulatoorne vastuvõtt Ahtmes ainult ühel nädalapäeval).
Vaatamata laste arvu drastilisele vähenemisele on aastaks 2030 IVKH-sse kavandatud 43%line
pediaatri vastuvõttude kasv (mis arvuliselt ei ole suur – u 20 visiiti nädalas) eriarstiabi
kättesaadavuse parandamiseks ja statsionaarse ravi vähendamise arvelt.
Psühhiaatria
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 19 – 25 tuh ambulatoorset vastuvõttu aastas.
Haigla alustas 2014. a psühhiaatria teenuse pakkumist Laste- ja noorte vaimse tervise
keskuses Järvel. 2019. aastal alustati täiskasvanute psühhiaatria ambulatoorse abi osutamist
Järvel. Arendamisel oleva psühhiaatria eriala arengukava põhjal prognoositakse psühhiaatrilise
abi vajadust vähemalt 1 psühhiaater koos 2-4 erialaspetsialistiga 10 000 elaniku kohta ning
nähakse ette koormusnormid.
Laste- ja noorukitepsühhiaatria eriala arengukavas ette nähtu põhjal prognoositakse sealhulgas
19 200 laste ja noorte vaimse tervise õe ning 7000 -9000 lapsepsühhiaatri ja teiste
spetsialistide vastuvõtu ning 20 000 täiskasvanute vaimse tervise õe ja 9800-11 800
täiskasvanute psühhiaatri ja teiste spetsialistide vastuvõtu vajadust aastas.
Eeldatakse, et 2030. aastaks ei ole tõenäoliselt suudetud värvata personali psühhiaatria eriala
arengukavas vajalikuks peetud mahus seoses nõudlusest madalamate töötasumäärade ja
personalipuudusega ning 15% ambulatoorseid patsiente saab ravi väljapool Ida-Viru
Keskhaiglat. Aastaks 2030 prognoosib haigla selle alusel vajadust 40 800 erineva psühhiaatria
28
eriala spetsialistide läbi viidud ambulatoorse vastuvõtu ja meeskonnaarutelu toimumiseks
aastas (kaasaarvatud sõltuvusravi lastele ja noorukitele)
Sõltuvusravi
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoos ei käsitle maakonna elanike vajadusi sõltuvusravi
teenusele 2030. aastal. Haigla alustas 2018. aasta augustis koostöös Tervise Arengu
Instituudiga laste- ja noorte sõltuvusravi teenuse ambulatoorse vastuvõtuga Järvel. Peale
endise tuberkuloosiravi korpuse, asukohaga Torujõe tn 3, Kohtla-Järve Järve linnaosas,
rekonstrueerimist 2019. a alguses koondati sinna nii ambulatoorne kui ka pikaajaline raviteenus
koos majutusteenuse osutamisega. Pikaajaliseks raviteenuseks on olemas ligi 15 voodikohta.
Teenust osutatakse üle Eesti lastele ja noortele. Ambulatoorsel vastuvõtul teenuse tarbijateks
on Ida-Virumaa lapsed ja noored. Teenuse prognoosi on raske anda teenuse võimalike
eesseisvate ümberstruktureerimiste tõttu. Käesolevas taotluses hõlmab psühhiaatrilise abi
prognoos ka sõltuvusravi osutamist noortele ja täiskasvanutele.
Dermatoveneroloogia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 23 – 32 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu 18-41% lanust. Patsientide liikumise mõjul toimub ca 5%
vastuvõtte väljaspool maakonda. Teenust on ka edaspidi planeeritud osutada Ahtme, Järve,
Sillamäe (Kajaka) ja Kiviõli polikliinikutes.
IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks kavandatud teenuse osutamise väike langus (6%), et
koos Narva Haiglaga tagada maakonnas teenuse osutamine I stsenaariumi mahus. IVKH on
valmis üle võtma ka u 7000 vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt.
Endokrinoloogia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 14 – 17 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu 9-26% langust. Patsientide liikumise mõjul toimus aastal
2014 ca 21% vastuvõtte väljaspool maakonda, kuid prognoosis on arvestatud, et tulevikus liigub
maakonnast välja vaid 10% patsientidest. IVKH-sse on 2030. aastaks võrreldes baasaastaga
kavandatud teenuse osutamise kasv 8%, mis peaks ühtlasi vähendama ka patsientide vajadust
otsida abi teistest piirkondadest. Teenust osutatakse ka edaspidi Ahtme, Järve ja Sillamäe
(Kajaka tn) polikliinikus.
Infektsioonhaigused
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 4,8 - 5,4 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu 34 – 40% langust, millega ei saa nõustuda erinevatel
põhjustel. Maakonnas on 4 tuh HIV positiivset patsienti, kes peaks külastama arsti 2 x aastas
(ehk minimaalselt 8 tuhat vastuvõttu aastas). Paraku on HIV absoluutarv jätkuvalt kasvutrendis.
Samuti on tsükliliselt kasvutrendis reisikabineti külastamine. Patsientide liikumise mõjul toimub
ca 12% vastuvõtte väljaspool maakonda. IVKH-sse on 2030. aastaks võrreldes baasaastaga
kavandatud teenuse osutamise kasv 2%. Teenust osutatakse Ahtme, Järve ja Sillamäe (Kajaka
tn) polikliinikutes ning vahendatakse teenuse osutamist Narvas Linda kliinikus.
Kardioloogia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 10 – 13 tuh vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu 5 – 27% langust, millega ei saa nõustuda eelkõige
29
rahvastikupüramiidi iseärasusi arvestades. Eakate suurt osakaalu, eluea pikenemist ja
mittetervelt elatud aastate kasvu arvestades ning tingimustes, kus südame-veresoonkonna
haigused on jätkuvalt surmapõhjus number üks, võib eeldada pigem südamehaigustega seotud
vastuvõttude kasvu.
Maailmapanga indikaatori 3.1 Välditavate ambulatoorsete eriarstivisiitide osakaal
kõrgvererõhktõve puhul on nii IVKH-s kui Narva Haiglas alla HVA keskmise, aga näitab
vastupidiselt soovitule kasvutendentsi ega ole mõjutatav haigla vahenditega.
Patsientide liikumise mõjul toimub ca 14% vastuvõtte väljaspool maakonda.
IVKH-sse on 2030. aastaks võrreldes baasaastaga kavandatud teenuse osutamise kasvu 4%.
Teenust osutatakse Ahtme, Järve ja Sillamäe (Kajaka tn) polikliinikus, samuti osutavad
kardioloogia ja kardiovaskulaarkirurgi teenust Ahtme ja Järve polikliinikutes Tartu Ülikooli
Kliinikumi spetsialistid.
Nefroloogia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 0,9 – 1,6 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu muutust 14% langusest 44% kasvuni.
Patsientide liikumise kohta teistesse maakondadesse andmed puuduvad. IVKH kõrval toimuvad
nefroloogi vastuvõtud ja tehakse hemolüüsi ka Narva Haiglas.
IVKH-sse on 2030. aastaks võrreldes baasaastaga kavandatud teenuse osutamise kasvu 116%
(500 patsiendini aastas). Kuna IVKH-s on teenuse osutamine võrreldes baasaastaga faktiliselt
juba kasvanud, siis järgnev kasv ei ole nii suur. Nefroloogi ambulatoorsete vastuvõttude arvu
prognoositav kasv on seotud hemodialüüsi osutamise kasvuga. Teenust osutatakse Ahtme
polikliinikus.
Neuroloogia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 29 – 30 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 14 – 17%, kuigi erialade võrdluses on
ootejärjekord neuroloogi vastuvõtule üks pikimaid. Patsientide liikumise mõjul toimub ca 6%
vastuvõtte väljaspool maakonda. Teenust osutatakse Ahtme, Järve, Kiviõli ja Sillamäe (Kajaka
tn) polikliinikus, aga ka Narva Haigla polikliinikus vastavalt Narva Haigla arengukavas
kirjeldatud töömahule.
IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks sarnaselt baasaasta võrreldavate näitajatega teenuste
kasv 9% st kuni 15 tuhande vastuvõtuni aastas. Lisaks on IVKH valmis üle võtma ka ca 1400
vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt.
Pulmonoloogia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 15 – 16 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 10 – 15%. Teenust osutatakse Järve ja Sillamäe
polikliinikus. Patsientide liikumise mõjul toimus 2014. aastal ca 37% vastuvõtte väljaspool
maakonda. Prognoosis on arvestatud, et tulevikus liigub ravivõimaluste paranemise tulemusel
maakonnast välja ca 20% patsientidest. IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks kavandatud
teenuste osutamist 9% väiksemas mahus kui baasaastal. Üldisest langustrendist väiksem
kahanemine peaks parandama teenuse kättesaadavust maakonnas, et patsiendid ei peaks abi
saamiseks pöörduma teistesse maakondadesse.
30
Sisehaigused
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt on maakonna elanike vajadus aastal
2030 ca 16 tuhat vastuvõttu (millest ainult 5,5 tuhat on kaetud plaaniliste vastuvõttudega ning
eeldatava patsientide maakonnast väljaliikumisega, 10,5 tuhat vastuvõttu on jäänud nö EMO
kanda, mida on selgelt liiga palju.
IVKH baasaasta näitaja oli väga väike, mistõttu IVKH näitajates on kavandatud vastuvõttude
13% kasv (tuhande vastuvõtuni aastas) statsionaarse ravi vähenemise arvelt.
Reumatoloogia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 2,3 – 4,2 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu muutust 17% langusest 52% kasvuni. Patsientide
liikumise mõjul toimub ca 30% vastuvõtte väljaspool maakonda. IVKH-sse on planeeritud 2030.
aastaks kavandatud teenuste kasv 5%. Teenust osutatakse Järve polikliinikus.
Gastroenteroloogia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 7,6 – 8 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 5-11%. Patsientide liikumise mõjul toimub ca
30% vastuvõtte väljaspool maakonda.
Kuna IVKH ei käsitlenud baasaastal gastroenteroloogiat eraldi alamerialana, siis ei ole võimalik
muutuste dünaamikat eraldi välja tuua. IVKH suurendas gastroenteroloogi vastuvõtte
märkimisväärselt 2016. a. lõpul. IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks kavandatud maakonna
vajaduse rahuldamiseks 1000 vastvõttu ja on valmis üle võtma ka ca 4500 vastuvõttu, mida
täna osutatakse valikupartnerite poolt. Teenust osutatakse ka edaspidi Järve ja Ahtme
polikliinikus.
Günekoloogia
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal
2030 vahemikku 49 – 66 tuh vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on
prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 25 – 45%.
Referentsaastal (2014. a võrreldes 2013) toimunud 12% günekoloogi vastuvõttude kasv 32
tuhande vastuvõtu tasemele, mis püsis ka 2016. aastal ehk vastuvõttude vajadust mõjutavad
teised tegurid isegi rohkem kui rahvaarvu vähenemine.
IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks kavandatud teenuse osutamise kasv (8%), et koos
Narva haiglaga tagada maakonnas teenuse osutamine I stsenaariumi mahus. Täiendavalt on
IVKH valmis üle võtma ca 3000 vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt. Teenust
osutatakse ka edaspidi Ahtme, Järve, Kiviõli ja Sillamäe polikliinikus.
Taastusravi
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt on maakonna elanike vajadus aastal
2030 ca 11,5 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud
erialal vastuvõttude arvu langust 16-18%, millega ei saa nõustuda seoses uue suhtumisega
patsiendikesksesse lähenemisse sh taastusravi vajaduse hüppelise kasvuga; samuti maakonna
rahvastikupüramiidi iseärasustest tulenevalt (üksikute eakate inimeste suur osakaal, kes ilma
taastusravi läbimata üksi kodus toime ei tule).
31
IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks kavandatud teenuse osutamise kasv (9%). IVKH on
valmis üle võtma ka ca 1500 vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt.
EMO
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoos ei erista EMO-teenuste prognoosi. Erakorralised
vastuvõtud sisalduvad haigekassa raviarvete andmebaasis eriarsti ambulatoorsetel või
statsionaarsetel raviarvetel. Erakorralisi vastuvõtte EMO-s kodeeritakse IVKH-s 5 põhieriala
järgi, st sisehaiguste, kirurgia, trauma (ortopeedia), oftalmoloogia ja pediaatria eriala alla,
mistõttu need ei ole detailselt võrreldavad alamerialade lõikes.
Vaatamata elanikkonna vähenemisele on EMOsse pöördumine kasvanud 2-3% aastas, mis
tuleneb patsientide käitumise muutumisest. Samas EMOst hospitaliseeritute osakaal on
vähenenud.
EMO vastuvõtte saab vähendada plaanilise ravi võimaluste kättesaadavamaks tegemise ja
õigeaegse raviga.
Eeldatavasti jätkuvalt väheneb statsionaarsele ravile suunatavate patsientide arv, mis
tähendaks automaatselt ambulatoorsete vastuvõttude osakaalu ja arvu suurenemist (aga
vananeva elanikkonna ja raskete krooniliste haiguste tõttu ei pruugi see stsenaarium
realiseeruda). IVKH prognoosib aastaks 2030 EMOS kuni 24 tuhat ambulatoorset vastuvõttu.
Teised eriarsti erialad
IVKH polikliinikutes Järvel ja Ahtmes teostavad ambulatoorseid vastuvõtte piirkondlike haiglate
(nn kompetentsikeskuste) tippspetsialistid, mis kajastuvad ka nende haiglate raviarvetes
(onkoloogia, kardioloogia, kardiovaskulaarkirurgia, hematoloogia). Haigla Ahtme kompleksi
ümberehituse korral tuleb arvestada ka nende arstide vastuvõttudeks vajalike tingimuste
loomisega.
Kokkuvõte eriarstide osas
IVKH on koostöös Narva Haiglaga valmis Ida-Viru maakonnas osutama eriarstiabi
ambulatoorseid vastuvõtte vastavalt vajadusele ja arvestades elanikkonna paiknemist.
Oleme IVKH prognoosis aastaks 2030 valdavalt lähtunud Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa
prognoosi I stsenaariumist, ent kõikidel erialadel ei saa selle prognoosiga nõustuda.
Erinevate erialade lõikes toimuvad erisuunalised liikumised – rahvaarvust tulenev vajaduse
prognoositav vähendamine; rahvastikupüramiidi iseärasustest tulenev ravivajaduse kasvamine;
maakonnas ambulatoorse ravi kättesaadavamaks tegemiseks, et patsiendid ei peaks sõitma
teistesse maakondadesse.
Kuna IVKH kannab piirkondliku kompetentsikeskusena suuremat vastutust piirkonnas eriarstiabi
tagamise eest, siis oleme vastupidiselt üldise langustrendi tingimustes suurendanud meie
hinnangul katmata vajaduse võrra ambulatoorse eriarstiabi vastuvõttude arvu IVKHs.
Selle tulemusena oleme kavandanud aastaks 2030 võrreldavas mahus (ilma EMOta) u 7,6%
suuremat võimekust eriarstiabi osutamisel – ca 175 tuhat vastuvõttu (vs 163 tuhat referents-
aastal). Samuti oleme valmis täiendavalt üle võtma kuni 50 tuhat vastuvõttu, mida täna
osutavad valikupartnerid.
32
Hambaravi
Tabel 23. Hambaravi prognoos aastaks 2030
Hambaravi liik 2014 2018 2019 2030
Hambaarstid 27 437 25 385 17 981 32 000
Proteesiarstid 12 470 11 467 11 548 13 000
Ortodont 1906 1816 1704 2000
Kokku 41 813 38 668 31 233 47 000
Väheneva elanikkonna tingimustes peaks vastuvõttude arv kasvama suuhügieeni paranemise ja
teenuse hindade langemise arvelt. 2019. aastat iseloomustab hambaravi patsientide arvu
vähenemine seoses töötamisega rekonstrueeritavas hoones.
Iseseisev õendusabi
Tabel 24. Iseseisva õendusabi teenuste prognoos aastaks 2030
Vastuvõtud erialade kaupa 2014 2018 2019 2030
Kirurgia haavaõe 207 102 130 400
Silmahaiguste iseseisev 2015 2382 4029 4000
Ämmaemanda iseseisev 1419 3778 3453 3500
Diabeedi õe 1039 820 789 1350
Jalaravi kabinet 1392 1204 1174 1810
Koduõendus 4228 3710 3666 6500
Pulmonoloogia 199 286 280
Nakkushaigused 4643 4166 4100
Uroloogia 271 206 200
Kardioloogia 47 31 30
Ortopeedia 38 62 62
Laste vaimse tervise õde * 132 1201 1031 19 200
Õe vastuvõtt (laste sõltuvusravi) 2
Vaimse tervise õde 157 20 000
33
Valuravi 28 141 140
Töötervishoid 1172 1139 979 1525
Kokku 14 565 19 562 20 302 63 097
* esitatud 19 200 laste vaimse tervise õe vastuvõttu aastas on eeldatav eriala arengukavas
vajalikuks peetavast madalam määr, tõenäolise personalipuuduse ja värbamise
problemaatilisuse tõttu ebapiisavate töötasumääradega seoses.
Iseseisva õendusabi näol on tegu suhteliselt uute tervishoiuteenustega ja kiiresti muutuva
valdkonnaga. Ühelt poolt liigub osa tervishoiuteenuseid arsti kompetentsist õe ja/või
ämmaemanda pädevusse, mistõttu sel tasandil toimub teenuste osutamise hüppeline kasv.
Teiselt poolt luuakse ka mitmeid uusi, sh sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu piirimail paiknevaid
teenuseid, mis algaastatel on kasvutempos, kuniks saavutavad piisava mahulise taseme.
5.2. Päevaravi
Tabel 25. Päevaravi teenuste prognoos aastaks 2030
Eriala 2014 2018 2019 2030
Üldkirurgia 495 398 501 1500
Ortopeedia 264 333 317 1000
Uroloogia 44 59 86 600
Naistehaigused 658 378 311 473
Silmahaigused 1739 2215 2243 2200
Kõrva-nina-kurgu haigused 240 387 359 360
Kardioloogia 57 88 72 273
Sisehaigused 60 71 51 51
Hemodialüüs 208718 229 232 250
Keemiaravi19 753 860 1000
Psühhiaatria 250020
Kokku 5644 4911 5032 9907
18 sh 174 protseduuri statsionaaris viibinud patsientidele, edaspidi kajastatud protseduuride arv
19 Käivitus 2018. Aastal; ühel päeval tehakse keskmiselt 5 protseduuri
20 Psühhiaatrilises päevaravis on arvestatud päevaravi päevi, keskmiselt 10 haiget päevas
34
Päevaravi operatsioonide ja protseduuride mahu kasv peab vähendama vajadust statsionaarse
ravi järele. Uue teenusena alustasime 2018. a keemiaravi teenusega koostöös Tartu Ülikooli
Kliinikumiga. 2019. a jooksul osutati keemiaravi patsientidele 172 päeva.
Et tuua ravi patsientidele lähemale võib koostöös kompetentsikeskustega välja töötada teisigi
teenuseid, mida on nii pika aja peale keeruline ette prognoosida.
5.3. Statsionaarne ravi
Senine statistika kinnitab voodite vajaduse järk-järgulist vähenemist seoses statsionaarse
raviperioodi lühenemisega ning traditsioonilise statsionaarse ravi asendemisega päevaravi ja
patsientide koduse raviga. Samuti võimaldab voodite arvu vähendamist nö avatud voodifondi
kasutamine. Kuna kõikidel erialadel ei käi haigestumine sünkroonis, siis vajadusel on seda
võimalik täita teiste erialade voodifondi arvelt.
Kui 2010 a seoses aktiivravikorpuse I ehitusjärgu kavandamisega viidi plaaniliste voodite arv
vastavusse eelkõige kirurgilistel erialadel, siis käesoleval perioodil on seoses aktiivravikorpuse II
ehitusjärgu ja tuberkuloosiosakonna uue hoone planeerimisega taotletud plaaniliste
voodikohtade vähendamist siseerialadel ja tuberkuloosiravis.
Nii näiteks oli sisehaiguste erialadel (sise-, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia) 2016. a
keskmiste põhjal summaarne voodite kasutus 83,0 voodit (2015. a 89,2 voodit) ja kõikidel
erialadel on vähenenud ka keskmine ravi kestvus (vt 3.13 Voodifondi kasutus).
Samuti oli lastehaiguste ja laste nakkushaiguste 2016. a keskmiste põhjal summaarne voodite
kasutus 15,7 voodit (2015. a 22 voodit), aga niigi väikese keskmise ravi kestvuse tõttu ei ole see
märkimisväärselt vähenenud. Samuti arvestades nakkushaiguste perioodilisus ja palatite
spetsiifikat, siis on vajalik suurem varu.
Kui tuberkuloosiravi planeeritud voodite arvu vähendati 2015. aastal 30-lt 18-le, siis tegelik
kasutus on viimastel aastatel olnud 15, lisaks haigete arvu vähenemisele on toimunud muutus
haigete ravikorralduses ja ravisoovitustes, mida arutati ka MDR-tuberkuloosi ravikonsiiliumi
töörühma liikmetega 18.01.2017 toimunud koosolekul ja kus peeti otstarbekaks vähendada Ida-
Viru Keskhaiglas tuberkuloosi voodikohtade arvu 18-lt 12-le.21
Eelöeldut arvestades oli 2017. aasta funktsionaalse arengukavas taotletud voodifondi
vähendamist laste- ja laste nakkushaiguste lõikes seni summaarselt 30-lt voodikohalt 18-le
voodikohale, sisehaiguste erialadel summaarselt 95-lt voodikohalt 84-le voodikohale ning
tuberkuloosi osakonnas 18-lt voodikohalt 12-le voodikohale. Summaarselt taotleti voodikohtade
vähendamist 29 võrra 328-lt voodikohalt 299-le voodikohale.
Haiglavõrgu arengukava lisas 1022 nähti ette Ida-Viru maakonnas 66 psühhiaatrilise voodikoha
võimaliku asukohana Ida-Viru Keskhaiglat. Seni osutab teenust erihaigla (Ahtme Haigla).
Väljatöötamisel oleva psühhiaatria eriala arengukava põhjal on Eesti keskmine psühhiaatriliste
voodite arv 52 voodit 100 000 elaniku kohta ning voodite arvu vähenemist ei planeerita. Eesti
Haigekassa voodikohtade regionaalse jaotuse plaan hindab statsionaarsete üksuste vajadust
Ida-Virumaal kolmele vähemalt 20 voodikohaga üksusele. Prognoositakse vajadust 60
21 Lisas: Piret Viiklepp, Tervise Arengu Instituut, Tuberkuloosiregister kiri Arvamus tuberkuloosiravi
korraldusest Ida-Virumaal.
22 Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002, lisa 10, Psühhiaatriliste voodikohtade vajadus aastaks 2015.
Täpsamalt tabel: Voodikohtade võimalik paiknemine regiooniti ja raviasutustes.
35
psühhiaatrilise voodikoha järele. Laste ja noorte voodikohtade avamine on arenguplaanis ja
sõltub personali kättesaadavusest. Vajadus on 6 lapse ja 6 nooruki koha osas, planeeritud 60
voodikoha hulgas.
Vastavalt „Tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ (p. 2.1.5.)23 on pandud vastutus
maakondades eriarstiabi kättesaadavuse tagamiseks kompetentsikeskustele. Sama dokumendi
punktis 2.2. Haiglate võrgustumine on pädevuskeskusteks nimetatud ainult SA TÜK ja SA
PERH. Vastutusest tulenevalt on piirkondliku vastutusega haiglasteks ehk pädevuskeskusteks
nimetatud lisaks eelmainitutele ka Tallinna keskhaiglaid kokkulepitud erialadel.
IVKH teeb kompetentsikeskuste ja Sotsiaalministeeriumiga koostööd, et tagada aastal 2030
psühhiaatriaalase statsionaarse teenuse osutamine täna valikupartnerite poolt osutatavas
mahus.
Käesoleva funktsionaalse arengukavaga planeeritakse 60 psühhiaatrilise voodikoha loomist Ida-
Viru Keskhaiglas, sealhulgas 24 akuutpsühhiaatrilist , 24 üldpsühhiaatrilise, 12 laste ja noorukite
voodikohta. Voodikohtade iseloom ja jaotus tüüpideks on planeeritud muutuma vastavalt ravil
viibivate patsientide häire iseloomust tulenevale vajadusele.
Tabel 26. Prognoositud voodivajadus aastaks 2030
Juhtumid Planeeritud
Voodid
(hospitaliseeritute arv) voodeid
kehtiv kuni
2014 2019 2014 2019 2020 2030
Siseerialad
Nakkushaigused 540 405 12 12 18 12
Kardioloogia 1178 1212 26 22
73 84
Pulmonoloogia 654 376 20 11
Sisehaigused 823 770 21,7 16
Neuroloogia 783 687 20,8 16
Tuberkuloosiosakond 118 99 15 14 12
Lastehaigused 1094/ 675/ 11,9/ 12 6 18
Laste nakkushaigused 664 550 9,1
Kirurgilised erialad
Ortopeedia 1082 1450 16,5 18
23 Tervishoiu arengusuunad aastani 2020
36
51 62
Uroloogia 551 597 5,9 5
Üldkirurgia24 2009 1661 22,9 18
Naistehaigused 688 455 5,7 5 5 8
Sünnitusabi 316 75 7,9 8 6 8
Raseduspatoloogia 440 679 4 4 4 4
Silmahaigused 2 2 1 1 1 1
Intensiivravi 579 591 14,8 27 22 15
Taastusravi 413 399 10 14 15 20
Iseseisev statsionaarne 849 904 40 40 55
abi25
Järelravi
Psühhiaatria 0 0 0 0 0 60
Kokku 11 145 11 587 265,2 243 241 359
24 Sisaldab ka Kõrva-nina-kurgu haigused eriala voodeid
25 Enne 2015. A. arengukavas oli tabelis ainult aktiivravivoodid „kokku 285“ ning 30 hooldusravi ja 25
geriaatria voodit olid märgitud tekstilises osas rajatavatena. Alates 2015. a. arengukavast on hooldusravi
ja geriaatria koondatud uue nimetuse alla: iseseisev statsionaarne õendusabi.
37
9. Tervishoiutöötajate vajadus haiglas
Haigla eriarstide vajadust on prognoositud arstide praeguse koosseisu, ravijärjekordade ja
Haigekassaga peetavate läbirääkimiste baasil. Eelseisval perioodil võib vajadus
tervishoiutöötajate järele haiglas muutuda sõltuvalt esmatasandi tervisekeskuste
väljaehitamisest ning konkreetsetest asjaoludest, missuguste lepingutega vastavate teenuste
osutamine tagatakse.
Psühhiaatria eriala arengukava andmeil on psühhiaatrilise abi jätkusuutlikuks tagamiseks
ambulatoorses abis spetsialistide vajaduse miinimumiks 1 psühhiaater 10 000 elaniku kohta ja
1 psühhiaatri kohta peab ambulatoorses meeskonnas olema 2 – 4 muud spetsialisti (vaimse
tervise õed, kliinilised psühholoogid, vajadusel ka sotsiaaltöötaja ja tegevusterapeut).
Psühhiaatri täiskohaga ambulatoorse töö koormusnormideks hinnatakse ilma statsionaarse ja
valvetööta 7 vastuvõttu päevas/ 1550 vastuvõttu aastas.
Psühholoogide koormuste vajaduse kujunemisel on arvestatud psühhiaatria ning laste ja
noorukitepsühhiaatria eriala arengukava koormusnormidega, valveringiga, võimaliku
akuutpsühhiaatriaga võrdväärse koormuse suure osakaaluga kliinikus ja vajadusega asendada
puhkuste ja täienduspäevi. Minimaalselt on vajadus vähemalt 25 arstitöökohale.
Käesolevas psühhiaatria eriala prognoosis arvestati psühhiaatria eriala arengukava põhjal
statsionaarsete osakondade õendus- ja muu personali prognoosimisel 20 õe valveringi
vajadusega tõenäolise vajaduse tõttu jaotada osakondi 4-6 patsiendiga blokkideks vastavalt
patsientide vajadustele.
Lastepsühhiaatrilise meeskonna liikmete arv on optimaalne, kui 1 lastepsühhiaatri kohta
töötavad 2 kliinilist lapsepsühholoogi ja 0,75 kliinilist logopeedi, 0,25 eripedagoogi, 0,25
sotsiaaltöötajat ja 4 õde (soovitavalt vaimse tervise õe kutsega). Võttes aluseks
Põhjamaade kogemuse, on optimaalne lastepsühhiaatrite arv 100 000 elaniku kohta 3,5.
Erialaselts peab vajalikuks lastepsühhiaatrite vajaduseks 1 ambulatoorne lapsepsühhiaater
40 000 elaniku kohta
Vastavalt psühhiaatria eriala väljatöötamisjärgus olevale aastate 2020-2030 arengukavale on
psühhiaatrilise eriarstiabi kättesaadavus ja regionaalsed erinevused ning spetsialistide vähesus
aastaid püsinud probleem, mille lahendamiseks on vaja viia läbi ambulatoorse psühhiaatria
reform, mille käigus määratletakse eripiirkondade rahastamis-koefitsiendid ravimeeskondade
käivitamiseks ja töös hoidmiseks26. Haigla hinnangul lahendaksid rakendatavad Virumaa kui
eripiirkonna koefitsiendid oluliselt spetsialistide põuda piirkonnas.
Psühhiaatria täpsem personali vajadus on esitatud tabelis 27.
26 Psühhiaatria eriala väljatöötamisjärgus olev arengukava aastateks 2020-2030, 2020, lk 4-5
38
Tabel 27. Psühhiaatria eriala meditsiinilise personali vajadus
Eriala Ametikohti
Arstid (psühhiaatrid, lapsepsühhiaatrid, juhid, 25
vanemarstid) *
Õde (vaimse tervise õde, õendusjuhid, vanemõed)** 114
Hooldaja *** 23
Kliiniline psühholoog, lapsepsühholoog 15
Füsioterapeut **** 10
Logopeed 3
Kliiniline proviisor 2
KOKKU meditsiinitöötajad 192
* Psühhiaatria eriala arengukava andmeil on psühhiaatrilise abi jätkusuutlikuks tagamiseks
ambulatoorses abis spetsialistide vajaduse miinimumiks 1 psühhiaater 10 000 elaniku kohta.
Statsionaarses töös on lastepsühhiaatri optimaalseks koormuseks kuni 6 patsienti 1,0 arsti
ametikoha kohta. Arvestatud on mittemeditsiinilise personali - assistentide, juhtumikorraldajate,
sotsiaaltöötajate rakendamisega.
** Õdede statsionaarne koormuse arvutusel on eeldatud, et osakonnas on päevaõed tööl
ajavahemikul kella 8.00-16.00 1 päevaõde iga 6 patsiendi kohta. Lisaks on osakonnas valveõed
24 tundi kokku 2 õde vastavalt töö intensiivsusele.
***Hooldajate arvu prognoosimisel arvestati mittemeditsiinilise personali - turvatöötajate,
tegevusjuhendajate, tegevusterapeutide ja loovterapeutide rakendamisega. Hooldajate arv peab
olema vastavalt suurem, kui ei rakendata mainitud mittemeditsiinilist personali.
**** Füsioterapeutide arvu prognoosimisel arvestati mittemeditsiinilise personali -
tegevusjuhendajate, tegevusterapeutide, loovterapeutide ning laste- ja noorukite töös õpetajate
ja kasvatajate rakendamisega.
Kliinilist tööd toetava mittemeditsiinilise personali vajadus on 64 töötajat (tegevusjuhendajad,
tegevusterapeudid, sealhulgas loovterapeudid, juhtumikorraldajad, assistendid, sotsiaaltöötajad,
turvatöötajad, õpetajad, kasvatajad).
39
Tabel 28. Prognoositud tervishoiutöötajate vajadus IVKH-s aastaks 2030
Eriala Ametikohti
Sisearst 11
Hematoloog 1
Kardioloog 7
Gastroenteroloog 1
Pulmonoloog 5
Infektsionist 5
Anestesioloog 19
Erakorralise meditsiini arst 9
Reumatoloog 2
Endokrinoloogia 2
Üldkirurg 12
Lastekirurg 1
Uroloog 4
Nefroloog 1
Ortopeed 10
Radioloog 11
Günekoloog 15
Pediaater 9
Lapsepsühhiaater 2
Psühhiaater 23
Neuroloog 7
Oftalmoloog 7
Otorinolarüngoloog 5
Dermatoveneroloog 3
Näo- ja lõualuu kirurg
Taastusraviarst 6
Töötervishoiuarst 1
Laboriarst 6
Patoloog 2
Arste kokku 187
Proviisor 2
Õendustöötajad ja teised
450
meditsiinitöötajad
Vaimse tervise õde
114
(psühhiaatria)
Kliiniline lapsepühholoog 4
Kliiniline proviisor * 4
40
Eriala Ametikohti
Kliiniline psühholoog 11
Logopeed 3
Füsioterapeut (psühhiaatria) 10
Hooldustöötajad 180
Hooldustöötajad
23
(psühhiaatria)
Kokku 988
Tabeli 27 real „õendusalatöötajad ja teised meditsiinitöötajad“ oli 2017. a esitatud haiglas
töötavad õed (358), ämmaemandad (18), vaimse tervise õed (1), laste vaimse tervise õed (2),
füsioterapeudid (24), tegelusjuhendajad (7), sotsiaaltöötajad (8), juhtumikorraldajad (3),
hambatehnikud (7), radioloogia tehnikud (15), farmatseudid (7).
*Kliiniline proviisor :2 ametikohta psühhiaatria erialade, 2 ametikohta teiste erialade koosseisus.
41