dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Ministri üldkäskkiri

Sotsiaalministeerium · 22. detsember 2020
Viit
134
Registreeritud
22. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎134 22.12.2020 Ministri üldkäskkiri.asice939 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 22.12.2020 nr 134 Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ §-de 5 ja 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 10. detsembri 2020. a koosolekul tehtud ettepanekust: kinnitan SA Ida-Viru Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister KINNITATUD Sotsiaalministri 22.12.2020 käskkirjaga nr 134 „Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine“ SA Ida-Viru Keskhaigla FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA I etapp täiendatud 2020. aastal statsionaarse psühhiaatria osa 2020 Kohtla-Järve Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................................................. 3 1. Haigla vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed .............................................................. 7 1.1. Vastutuspiirkonna suurus ............................................................................................. 7 1.2. Rahvastikunäitajad....................................................................................................... 8 3. Haigla osutatavate tervishoiuteenuste analüüs .....................................................................12 3.1. Haigla struktuur ...........................................................................................................12 3.2. Koondandmed ............................................................................................................13 3.3. Operatsioonid statsionaaris.........................................................................................13 3.4. Kirurgiline aktiivsus statsionaaris ................................................................................14 3.5. Päevaravi ....................................................................................................................14 3.6. Operatsioonid päevakirurgias .....................................................................................15 3.7. Kirurgiline aktiivsus päevaravis ...................................................................................15 3.8. Sünnitusabi näitajad....................................................................................................16 3.9. Intensiivravi .................................................................................................................16 3.10. Erakorralise meditsiini osakond ...............................................................................17 3.11. Ambulatoorne eriarstiabi..........................................................................................17 3.12. Iseseisev õendus.....................................................................................................19 3.13. Uuringute arv ...........................................................................................................20 3.13.1. Radioloogiteenistus..............................................................................................20 3.13.2. Laboriteenistus ....................................................................................................21 3.13.3. Patoloogiateenistus..............................................................................................21 3.14. Voodifondi kasutus ..................................................................................................22 3.15. Muud iseloomulikud näitajad ...................................................................................23 3.15.1. Vereteenistus .......................................................................................................23 3.15.2. Apteegiteenistus ..................................................................................................23 5. Prognoos kuni aastani 2030 ..................................................................................................24 5.1. Ambulatoorne ravi ..........................................................................................................24 5.2. Päevaravi ....................................................................................................................34 5.3. Statsionaarne ravi .......................................................................................................35 9. Tervishoiutöötajate vajadus haiglas ......................................................................................38 Sisukorra numeratsioon vastab Sotsiaalministri määruses nr 166 nõutud struktuurile. 2 Sissejuhatus Funktsionaalse arengukava senine realiseerimine 2002. aastal koostati Eesti haiglavõrgu arengukava aastani 20151, mille kohaselt nähti ette Kirde-Eestisse Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi IVKH) moodustamine Kohtla-Järve Haigla, Puru Haigla ja Jõhvi Lastehaigla tegevuste liitmise teel. Kuna olemasolevate hoonete baasil teenuste osutamisel oli probleemiks terapeutiliste ja kirurgiliste erialade asumine teineteisest 17 km kaugusel asuvates hoonetes, mis tõi kaasa ebaratsionaalse dubleerimise ja takistas erialade koostööd, siis nähti arengukava prioriteedina ette uue hoone või lisakorpuse (21 000 m2) projekteerimist 2003-2004 ja ehitamist aastatel 2005-2006. Samuti nähti ette ca 5000 m2 hooldusraviks mõeldud pinna renoveerimist. Kui Ida-Viru Keskhaigla seni kehtiva funktsionaalse arengukava uute aktiivravi hoonete projekti tervikmahuks oli ca 27 000 m2 (brutopind), siis ehituse I etapiga lahendati ruumiprogramm ca 9500 m2 ulatuses, täiendavalt ka vabaks jäänud hoonete renoveerimisega. Vastavalt kehtivale arengukavale tuli teises ehitusjärgus lahendada laboratooriumi, sisekliiniku aktiivravi, sisekliiniku päevaravi, patoloogia, tuberkuloosi ja nakkushaiguste ruumiprogramm ja nüüdisajastada ambulatoorse eriarstiabi osutamine Kohtla-Järve Järve ja Ahtme linnaosades, Kiviõlis, Sillamäel ja täiendavalt Narvas. 2007. aastal Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel projektiga "SA Ida-Viru Keskhaigla juurdeehitus" realiseeriti Ida-Viru Keskhaigla ruumiprogrammi I etapp ca 9500 m2 ulatuses. I etapis lähtuti erakorralise patsiendi käsitlemiseks kõikide tegevuste koondamisest Ahtme aktiivravikompleksi, mis käesolevaks hetkeks koosneb valminud aktiivravi korpusest, vanast statsionaarist ja polikliinikust. Olemasoleva hoone juurdeehitusega alustati 2011. aasta suvel ning sai patsientide teenindamiseks valmis 2013. aasta mais. Uus korpus funktsioneerib ühe tervikuna koos olemasoleva Ahtme haiglakorpusega. Uues ravikorpuses paiknevad aktiivravi kõige olulisemad üksused: erakorralise meditsiini osakond ja erakorraliste patisentide raviks vajalikud diagnostikateenused, sünnitusplokk, intensiivraviosakond, operatsiooniplokk, instrumendihooldus, kirurgiliste osakondade palatid (sh kirurgia, uroloogia, ortopeedia, kõrva- nina-kurgu haigused, silmahaiguste ja naistehaiguste voodid) ning päevakirurgia üksus. 2014. a rekonstrueeriti Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasfinantseerimisel eelnevalt aktiivravi kasutuses olevad ruumid Järve linnaosas iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutamiseks ning 2015. aastal Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrument raames rakendatava Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostööprogrammi toel rajati meditsiiniliste jäätmete uus kahjustamiskeskus Ahtme linnaosas ja renoveeriti haigla oma vahenditega taastusravi osakond Järvel. 2018. aastal ehitas haigla oma vahenditega uue kaasaegse nakkushaiguste (sealhulgas tuberkuloosihaiguste) hoone üldpinnaga ca 1000 m2 ning lammutas osaliselt Euroopa Regionaalfondi toel II etapi ehitusele ette jääva endise nakkushaiguste hoone. 1 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/hva2002_1_.pdf, Eesti Haiglavõrgu arengukava, Tallinn 2002 3 2019. a alguses rekonstrueeris haigla oma vahenditega endise tuberkuloosihaiguste hoone Kohtla-Järve Järve linnaosas sõltuvusprobleemidega noorukite statsionaarse ja ambulatoorse raviteenuse osutamiseks. II etapi käigus rajatavate juurdeehituste netopind ligi 19 000 m2, sealhulgas uus aktiivravikompleks, eelkõige esmatasandi teenusele rajatav uus Ahtme Tervisemaja, uus nakkushaiguste (sealhulgas tuberkuloosiravi) hoone ning käesoleva arengukava muudatusega kavandatav psühhiaatriakompleks, kus osutatakse ambulatoorset, statsionaarset ning kohtupsühhiaatrilist teenust. Samuti rekonstrueeritakse ligi 8000 m2 olemasoleva Ahtme üksuse pinda. Aastatel 2019-2020. a rekonstrueeritakse kaasaja nõuetele vastavalt Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasfinantseerimisel Kohtla-Järve Järve linnaosas paiknev Järve Tervisemaja, kus osutatakse esmatasandi ning kõiki teiseseid ja toetavaid teenuseid, hoone üldpind ca 8500 m2. Haigla alustas II etapi tööde kavandamist Ahtme üksuse territooriumile juba 2016. aastal, 2017. aastal uuendati funktsionaalset arengukava ning juba 2019. aasta augustis alustati uue aktiivkorpuse ja Ahtme Esmatasandi Tervisekeskuse hoonete ehitustöödega, mis võetakse käiku eeldatavalt 2021. aasta alguses, hoone üldpind on ligi 2200 m2. Ahtme Esmatasandi Tervisekeskuse ehitust kaasfinantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond. Eeldatavalt 2021. a lõpus I etapi käigus rajatava korpuse juurdeehitusena valmib uus ravikorpus, mille üldpind on ligi 8800 m2. Peale uue korpuse valmimist rekonstrueeritakse täna aktiivravi käsutuses olev G-korpuse hoone. II etapi valmimise järgselt kaasajastatakse 11 raviüksust, neist diagnostika- ja raviüksustena eriarstide ambulatoorne vastuvõtt, laboratoorium, patoloogia, radiodiagnostika ja -ravi, taastusravi, (siseeriala) päevaravi ning infektsioonhaiguste, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaiguste palatiosakonnad. Rekonstrueeritavad ja uued ehitatava hoone ruumid vastavad tegevuse tulemusena kaasaegsetele ruuminõuetele, tagatakse ligipääs hoonetele, üld- ja tervishoiuteenuste osutamise ruumidele sõltumata inimeste erivajadustest. Funktsionaalse arengukava uuendamine IVKH funktsionaalse arengukava I etappi uuendati 2015. aastal (ministri käskkiri 23.11.2015. nr 173), mil täpsustati: 1. aktiivravihaigla II ehitusetapi (sisekliiniku aktiivravi, sisekliiniku päevaravi, patoloogia ja laboratooriumi, nakkushaiguste) ruumilist mahtu; 2. lisati tuberkuloosiravi palatiploki (üleminekuperioodil ajutiselt nakkushaiguste osakonna) väljaehitamine; 3. täpsustati ambulatoorse eriarstiabi osutamise asukohti 1) Kohtla-Järve Järve linnaosas, 2) Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, 3) Kiviõlis, 4) Sillamäel ja 5) Narva lisandus uue teenuste osutamise kohana. 4 IVKH funktsionaalse arengukava I etappi uuendati samuti 2017. aastal, ehituslikult oli esmaseks eesmärgiks viia lõpule Ahtme haiglakompleksi väljaehitamine Haiglavõrgu Arengukavas kavandatud, aga seni realiseerimata mahus (ning sellega seonduvad ehitustööd). Ahtmes haigla ruumiprogrammi realiseerimiseks planeeritavate uute hoonete ligikaudsed parameetrid on: 1) aktiivravihaigla II etapp, uusehitus (sh ambulatoorne eriarstiabi) – 10 000 m2 ja renoveerimist vajav 4000 m2; 2) tuberkuloosiravi palatiplokk - ehituslik ruutmeetrite arv 1000 m2; 3) esmatasandi tervisekeskuse integreerimine haiglakompleksi – täiendav vajadus ca 600 m2 (seoses perearstide senisest suurema koondumisega Ahtmesse tänu ETTK-de projektile). Lähtekohad, mis olid 2017. a esitatud funktsionaalse arengukava realiseerimiseks Ahtme haiglakompleksis, mis on osaliselt teostatud aastaks 2020 Haigla juhtkond on pikas perspektiivis töökorralduse planeerimisel otsustanud lähtuda järgmistest eeldustest: 1) tuberkuloosiravi palatiplokk peab asuma aktiivravikompleksi krundil (Ahtmes Tervise 1, Ilmajaama 12/14), kuid ei ole vajalik selle ehituslik sidumine kogu aktiivravikompleksiga, 2) infektsioonhaiguste palatiplokk peab olema otseselt seotud aktiivravikompleksiga, sealhulgas võimalusega intensiivraviks samas hoonekorpuses. Arvestades haigla tulevase aktiivravikompleksi teise ehitusjärgu planeerimist praeguse nakkushaiguste ravihoone asukohale, on vajalik ennetavalt leida lahendus nakkushaiguste korpuse üleviimiseks teise asukohta. Arvestades alternatiivselt olemasolevate korpuste ja Ahtme maa-ala kasutamist on optimaalseks variandiks:  ehitada aktiivravikompleksi maa-alale eraldiseisva hoonena palatiplokk 12 voodikohaga, mis ehitamise järgselt võetakse kasutusele infektsioonhaiguste ravi palatiplokina, seejärel on võimalik lammutada praegune infektsioonhaiguste hoone,  uue tuumhaiglaga seotud aktiivravikorpuse planeerimisel arvestada jätkuvalt infektsioonhaiguste patsientidele palatiploki väljaehitamisega,  tuumhaiglaga seotud kompleksi valmimise järgselt kasutada esmajärjekorras ehitatavat palatiplokki tuberkuloosiravi palatiteks,  integreerida Ahtme ETTK haiglakompleksi. Nakkushaiguste (sealhulgas tuberkuloosiravi) hoonekompleksi ehitas haigla aastatel 2017- 2018. Eeldatavalt 2021.a alguses lõpetatakse Ahtme Esmatasandi Tervisekeskuse hoone ehitustööd. Funktsionaalse arengukava uuendamise protsess 2020. aastal Seoses aktiivravihaigla II ehitusetapi psühhiaatriakompleksi projekteerimise ettevalmistustöödega on käesoleva arengukavaga lisatud psühhiaatria statsionaarsete voodite maht ning korrigeeritud eeldatavat psühhiaatria ambulatoorset mahtu ning täpsustatud personali 5 vajadust ning lisatud ravitegevuste näitajale 2018 ja 2019. a andmed. Eelneva uuendatud arengukavaga viidi ambulatoorse töö mahud vastavusse 2016. aastal Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostatud „Eesti elanike tervishoiuteenuste vajaduse prognoosist maakondade lõikes aastani 2030“. Sotsiaalministri määruse nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“2 kohaselt § 171. Haigla funktsionaalne arengukava esitatakse komisjonile läbivaatamiseks kahes etapis, esimene etapp peab sisaldama määruse § 7 punktides 1, 3, 5, 9 nimetatud andmeid ning teine etapp punktides 2, 4 ja 6-8 ja 10-13 nimetatud andmeid. Käesolev funktsionaalse arengukava I etapp sisaldab järgnevaid osi, mis edastatakse komisjonile läbivaatamiseks: §7. Haigla funktsionaalse arengukava koosseisus esitatakse: 1) haigla vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed: vastutuspiirkonna suurus, rahvaarv, vanuseline koosseis, asustustihedus ja muud rahvastikunäitajad; lisatud on 2018 ja 2019. a tegelikud näitajad 3) renoveeritava või ümberprofileeritava haigla osutatavate tervishoiuteenuste analüüs: tervishoiuteenuste loetelu, uuringute arv, voodifondi kasutus ja muud iseloomulikud näitajad; lisatud on psühhiaatria eriala 5) haigla tervishoiuteenuste analüüsist tulenevad planeeritavad ambulatoorsete külastuste ning voodite vajaduse näitajad erialade kaupa. Analüüs peab arvestama tervishoiupoliitika arengusuundi ja vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat ning tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte; Märkus. Käesoleva arengukava versiooniga on lisatud psühhiaatria eriala voodifond ning korrigeeritud ambulatoorse töö mahte. Eelnevalt oli ambulatoorse ja statsionaarse päevaravi mahud viidud vastavusse 2016. aastal Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostatud Eesti elanike tervishoiuteenuste vajaduse prognoosiga aastaks 2030. 9) tervishoiutöötajate vajadus haiglas; lisatud on psühhiaatria erialaga seotud personalivajadus. Märkus. Tervishoiutöötajate vajadus on muutunud märksa dünaamiliseks ja sõltub eelkõige Eesti Haigekassaga iga-aastasest sõlmitavast tervishoiuteenuste osutamise lepingust. Seetõttu on jäädud muu personali osas 2015. a esitatud andmete juurde. 2 Sotsiaalministri määrus 31.12.2001 nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ 6 1. Haigla vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed 1.1. Vastutuspiirkonna suurus 2000. aastal valminud „Hospital Masterplan 2015 - Haiglavõrgu arengukava 2015“ kohaselt jaotati Eesti neljaks teeninduspiirkonnaks, sh Kirde-Eesti teeninduspiirkond3 , mis koosneb Lääne- ja Ida-Virumaast. 2002. aastal koostatud Eesti haiglavõrgu arengukava lähtus põhimõtteliselt samast jaotusest, aga arvestades senist patsientide liikumise tava üldhaiglate teeninduspiirkondadest keskhaiglatesse (sh Lääne-Virumaalt Ida-Virumaa Keskhaiglasse) ei saa sellega lähiajal arvestada. Patsientide vaba liikumist jt põhjusi arvestades on välja kujunenud olukord, kus IVKH teenindab põhiliselt Ida-Virumaa patsiente v.a Narva Haigla üldhaigla tasemel osutatavate teenuste osas ning Lääne-Virumaa patsiente eelkõige üksikute erialade lõikes (näiteks ortopeedia, oftalmoloogia). Samuti tegutseb piirkonnas erihaiglana Ahtme Psühhiaatrihaigla (Ahtme Haigla). Täpsem analüüs keskendub ainult Ida-Virumaale. Ida-Virumaa paikneb Eesti mandri kirdeosas ja moodustab idapoolse osa Eesti ühest põlismaakonnast – Virumaast. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga. Ida-Virumaa on piirimaakond – selle idapiir on ühtlasi Eesti riigi ja alates 2004. aastast ka Euroopa Liidu idapiir. Ida-Virumaa pindala on 2972 km² ja rahvaarv 134 259 (10,1% Eesti rahvastikust 1 328 976). Pindala poolest on Ida-Virumaa Eestis viiendal ja rahvaarvu poolest kolmandal kohal (Harju- ja Tartumaa järel). Ida-Virumaa elanikkonnast suurem osa – 87% – elab linnades (arvestatud on ka vallasisest Jõhvi linna), seega on Ida-Virumaa Eesti linnastunuim maakond. Kuigi linnad on tekkinud suuresti tänu mäe-, keemia ja energeetikatööstuse intensiivsele arendamisele nõukogude ajal, on nad siiski üsna eripalgelised.4 Tabel 1. Regiooni haiglate vastutuspiirkondade suurus Haigla Vastutuspiirkonna Vastutuspiirkond suurus Ida-Viru Keskhaigla keskhaigla piirkonnana Ida- ja Lääne- Virumaa 200 000-210 000 Kohtla-Järve, Jõhvi ja Kiviõli linnad ja ja üldhaigla teenuste ümbritsevad vallad; osaliselt Sillamäe linn mahus piirkonnana ja Lääne-Virumaa 5 90 000-100 000 3 Hospital Masterplan 2015 - Haiglavõrgu arengukava 2015, Tallinn 2000, lk. 7, kaart lk 108. 4 https://vana.stat.ee/ppe-ida-viru-maakond, https://vana.stat.ee/ppe-45400 Statistikaamet 2020 5 https://vana.stat.ee/ppe-45400 Statistikaamet 2020 7 Rakvere Haigla 40 000-60 000 Rakvere linn, ümbritsevad vallad Narva Haigla 50 000-70 000 Narva linn, ümbritsevad vallad, osaliselt Sillamäe linn 1.2. Rahvastikunäitajad Tabel 2. Ida-Viru maakonna rahvaarv aastal 20206 Omavalitsuse Rahvaarv Pindala, Rahvastikutihedus, üksused km² inimest/km² Ida-Viru maakond 134 259 2971,6 45,2 Alutaguse vald 4680 1462,0 3,2 Jõhvi vald 11 852 123,9 95,6 Kohtla-Järve linn 33 197 39,3 843,8 Lüganuse vald 8374 598,0 14,0 Narva linn 54 409 68,7 791,7 Toila vald 4708 265,8 17,7 Narva-Jõesuu linn 4559 402,0 11,3 Sillamäe linn 12 480 11,9 1047,9 Pärast 2017. aasta haldusreformi on maakonna pindala, haldusjaotus ja rahvaarv muutunud. Ida-Viru maakonnast läksid Jõgevamaa koosseisu Avinurme vald (194 km²/1271 elanikku) ja Lohusuu vald (102 km²/692 elanikku) ning Lääne-Virumaa koosseisu Aseri vald (67,14 km²/1555 elanikku). Seega jäid maakonna piirid ca 363,14 km² väiksemaks ning elanike arv vähenes ca 3500 inimese võrra. Viimase aastakümne jooksul on Ida-Virumaa elanike arv vähenenud 12 000 võrra. Sillamäe on kaotanud ligi 3000 inimest ja piirkonna suurim linn Narva peaaegu 7000 inimest. Kõige väiksem Ida-Virumaa omavalitsus on Narva-Jõesuu linn.7 6 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad, Statistikaamet 2020 7 https://www.terviseinfo.ee/images/IDA-VIRU_MAAKONNA_TERVISE-_JA_HEAOLUPROFIIL_2020.pdf, Ida-Viru maakonna tervise- ja heaoluprofiil 2020 8 Joonis 1. Ida-Viru maakonna rahvastikupüramiid8 Ida-Viru maakonna ja Eesti rahvastikupüramiidide võrdlusest ilmneb vanemaealiste suhteliselt suurem osakaal võrreldes Eesti keskmisega. Keskmisest erinevad märkimisväärselt just pensionieelsete vanusegruppide silmatorkavalt suurem osakaal (50-59; 60-64; 65-69) ning laste (kuni 15 aastat vana) ning noorte (20-24; 25-29) ja keskealiste (30-34; 35-39) väiksem osakaal, mis määrab järgmiste aastakümnete põhiarengud, sh vajaduse meditsiinilise abi järele. Rahvaloenduse andmetele toetuvalt on Ida-Viru maakonna rahvastiku arenguprognoos maakondade lõikes kõige halvaendelisem. Tabel 3. Ida-Virumaa rahvastiku ja sh 50+ elanike arvu muutumine kuni aastani 2030. a Eesti Statistika rahvastikuprognoosi RV092 alusel9. Aasta Elanike arv 50+ el arv 50+ el osakaal 2014 151 248 69 333 45,80% 8 https://vana.stat.ee/ppe-49768, Statistikaamet 2020 9 http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/Saveshow.asp, Statistikaamet 2020 9 2019 134 259 69 226 51,50% 2020 142 650 69 061 48,40% 2025 134 903 69 042 51,20% 2030 127 102 67 748 53,30% Tuues eraldi välja vanuses 50+elanike osakaalu, selgub omapärane tõsiasi. Kui elanike absoluutarv Ida-Virumaal väheneb prognoosi kohaselt aastani 2030 enam kui veerandi võrra, siis 50+ ealiste absoluutarv praktiliselt ei muutu. Pikenevat eluiga ja tervelt elatud aastate vähenemist ning teisi sotsiaalseid ja elulaadi iseärasusi arvestades on Ida-Virumaal inimeste tervis kehvem ja nõudlus tervishoiuteenuste järele tunduvalt kõrgem Eesti keskmisest (mida kinnitavad ka Haigekassa väljamaksed ühe kindlustatud kohta). Vaadeldaval perioodil võib see vajadus isegi kasvada elanikkonna vähenemisele vaatamata ning hakkab märkimisväärselt langema alles pärast 2030-ndat aastat. Joonis 2. Tervena elatud aastad Ida-Virumaa mehed ja naised elavad enam-vähem hea tervise juures veidi rohkem kui 45 aastat oma elust, mis on Eesti näitajatest tunduvalt madalam. Eurostati 2014. aasta andmetel oli tervena elatud aastate näit Euroopa meestel ja naistel enam vähem võrdselt ligi 63 aastat. Samas Ida-Virumaa meeste tervena elatud aastate näitaja on pisut rohkem kui 48 aastat ja naistel 51 aastat, mis on Eesti keskmisest ligi 3 aastat vähem. Positiivne tervise enesehinnang on Ida-Virumaa inimeste seas alates 2008. aastast olnud langustrendis. Kui Eestis tervikuna hindas oma tervist positiivselt 55% ehk pisut üle poole elanikest, siis Ida-Virumaal hindas oma tervist halvaks ligi kolmveerand ehk 71,5% elanikest. 10 Viimaste andmete kohaselt hindab oma tervist heaks või väga heaks ainult 28% idavirumaalastest, mis on Eesti keskmisest peaaegu poole võrra väiksem näitaja.10 Ida-Virumaa meeste 70,52 aasta pikkune oodatav eluiga on Eesti meeste keskmisest 3,9 aasta võrra lühem (74,4). Naiste puhul on erinevus väiksem, vaid kaks aastat, Ida-Virumaal on nende oodatav eluiga sünnimomendil 80,56 aastat (82,8).11 Ida-Virumaal on palgatöötajaid ja ettevõtjaid Eesti keskmisest palju vähem, pensionäre aga rohkem. Töötute osatähtsus on Ida-Virumaal Eesti suurim. Ida-Virumaale on iseloomulik suur pensionidest ja toetustest elatuvate inimeste osatähtsus, seevastu palgast, ettevõtlustulust ja leibkonnaliikmete toetusest elatuvate inimeste osatähtsus on Ida-Virumaal maakondade võrdluses väike. Tööhõive määr on Ida-Virumaal 59,3%, kusjuures Eesti keskmine on 65,6%12. Ida-Virumaa elussündinute lapse poolest on Eestis kolmandal kohal peale Tartumaad ja Harjumaad. Aastal 2019 sündis Eestis kokku 14 099 last, kusjuures Ida-Virumaal nendest 918 ehk (6,5%). Aastal 2018 oli see näitaja 7,3%.13 Kui vaadata laste arvu peredes kokku ja võtta sündimuskordajat (laste arv naise kohta tema elu jooksul), siis sündide arv on madal nii Tallinnas, Tartus kui ka Ida-Virumaal (1,7), mis on Eestis üks suurema linnaelanike osatähtsusega maakond.14 Üha enam esineb Eesti elanikel vaimse tervise probleeme. Üleväsimus, stress, depressioon, enesetapumõtted – nende kohta esitati küsimusi täiskasvanute tervisekäitumise 2018. aasta uuringu käigus. Uuriti ka enesetapumõtete esinemist ning vastustest selgus, et kõige rohkem on selliseid mõtteid esinenud 16-24-aastaste meeste ja naiste seas. Tervise Arengu Instituudi statistika kohaselt sooritasid 2018. aastal Ida-Virumaal enesetapu 19 meest ja 7 naist. Läbi aastate on naiste seas enim suitsiide olnud Ida-Viru maakonnas. Praegu on depressioon leviku poolest puuet ja töövõime kaotust põhjustavate haiguste nimekirjas Ida-Virumaal veel kolmandal kohal, kuid ennustuste kohaselt tõuseb see 2030. aastaks esimesele kohale.15 10 https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-paikkonnas/tervise-ja- heaoluprofiil/maakondade-tervise-ja-heaolu-ulevaated, 2020 11 http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/Saveshow.asp, Statistikamet 2020 12 https://www.terviseinfo.ee/images/M_images/Ida-Virumaa_terviseylevaade_2018.pdf, Tervise Arengu Instituut 2018 13 http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp, Statistikaamet 2020 14 https://statistikaamet.wordpress.com/tag/sundimuskordaja/, 2020 15 https://www.terviseinfo.ee/images/IDA-VIRU_MAAKONNA_TERVISE- _JA_HEAOLUPROFIIL_2020.pdf, 2020 11 3. Haigla osutatavate tervishoiuteenuste analüüs 3.1. Haigla struktuur Joonis 3. Haigla struktuur 12 3.2. Koondandmed Tabel 4. IVKH 2013, 2014, 2018 ja 2019. a baasnäitaja Iseloomustav näitaja 2013 2014 2018 2019 Statsionaari patsientide arv 11 963 12 745 11 970 11 592 sh intensiivravi 1869 2131 3271 3481 Voodipäevad 77 167 84 007 73 047 71 506 sh intensiivravi 3459 3739 6822 6664 Päevaravi 3657 3735 4570 4560 EMO saabunud patsiendid 27 914 28 297 30 719 30 973 Operatsioonid ja kirurgilised protseduurid 36 275 35 939 33 116 30 231 Ambulatoorne vastuvõtt 184 164 194 933 194 955 180 242 sh eriarstivisiidid 158 260 167 460 169 570 162 261 sh hambaarstivisiidid 25 904 27 473 25 385 17 981 2014. aastal haigla kõik arvulised põhinäitajad kasvasid v.a operatsioonide ja kirurgiliste protseduuride arv, mis vähenes erinevatel põhjustel. 2018-2019 aastatel kasvas tunduvalt päevaravi, mis detailsemalt välja toodud Tabelis 8. Operatsioonid päevaravis. Samas on tunduvalt suurenenud voodipäevade arv intensiivravis seoses intensiivravi voodifondi kasvuga. 2014. aastal oli intensiivravis 14 voodikohta ning aastal 2019 on 26,4 voodikohta (vaata tabel 19). 3.3. Operatsioonid statsionaaris Tabel 5. IVKH statsionaaris 2013, 2014, 2018 ja 2019. a sooritatud operatsioonid Eriala 2013 2014 2018 2019 Üldkirurgia 962 1178 398 501 Ortopeedia 901 1010 333 317 Uroloogia 266 236 59 86 Naistehaigused 587 637 378 311 13 Kõrva-nina-kurgu haigused 574 657 387 359 Silmahaigused 7 0 2215 2243 Kokku 3297 3718 3770 3817 3.4. Kirurgiline aktiivsus statsionaaris Tabel 6. Kirurgiline aktiivsus statsionaaris 2013, 2014, 2018 ja 2019. aastal Eriala 2013 2014 2018 2019 Üldkirurgia 45% 48% 49% 50% Ortopeedia 80% 83% 83% 85% Uroloogia 36% 34% 30% 42% Naistehaigused 60% 50% 76% 52% Kõrva-nina-kurgu haigused 97% 86% 75% 87% Silmahaigused * 78% 0% 0% 50% * Silmahaiguste statsionaaris oli 2014. aastal kaks patsienti, kuid operatsioone ei tehtud. 2018. aastal silmahaiguste patsiente statsionaaris ei olnud. 2019.aastal oli silmahaiguste statsionaaris 2 patsienti ja ühele patsiendile tehti operatsioon. 3.5. Päevaravi Tabel 7. Patsientide arv päevaravis 2013, 2014, 2018 ja 2019. aastal Eriala 2013 2014 2018 2019 Sisehaiguste 43 61 71 51 Nefroloogia 109 149 229 232 Kardioloogia 55 57 72 88 Üldkirurgia 488 523 454 559 Ortopeedia 246 271 382 356 Uroloogia 77 63 125 120 Naistehaigused 662 644 570 513 14 Silmahaigused 1769 1746 2247 2255 Kõrva-nina-kurgu haigused 208 221 328 304 Kokku 3657 3735 4478 4478 3.6. Operatsioonid päevakirurgias Tabel 8. Päevaravis teostatud operatsioonide arv 2013, 2014, 2018 ja 2019. aastal Eriala 2013 2014 2018 2019 Üldkirurgia 413 495 398 501 Ortopeedia 246 264 333 317 Uroloogia 58 44 59 86 Naistehaigused 662 658 378 311 Silmahaigused 1827 1739 2215 2243 Kõrva-nina-kurgu haigused 208 240 387 359 Kokku 3414 3440 3770 3817 3.7. Kirurgiline aktiivsus päevaravis Tabel 9. Kirurgilise aktiivsuse näitaja IVKH päevastatsionaaris 2013, 2014, 2018 ja 2019. aastal Eriala 2013 2014 2018 2019 Üldkirurgia 84% 88% 73% 87% Ortopeedia 100% 93% 87% 86% Uroloogia 75% 69% 47% 70% Naistehaigused 100% 94% 66% 57% Silmahaigused 103% 99% 98% 78% Kõrva-nina-kurgu haigused 100% 89% 100% 96% Kirurgilise aktiivsuse muutused erialati erisuunalised, põhjused seotud nii ravijuhiste muutumise kui kvalifitseeritud tööjõuga. 15 3.8. Sünnitusabi näitajad Tabel 10. IVKH sünnitusabi näitajad 2013, 2014, 2018 ja 2019. aastal Näitaja 2013 2014 2018 2019 Sünnituste arv 448 441 493 434 Preeklampsia osakaal 3,3% 5,5% 0,2% 0,2% Keisrilõige (arv) 137 124 109 86 Keisrilõige (osakaal) 30,6% 28,2% 22,1% 19,6% Mitmiksünnitus 0,9% 0,5% 0,8% 0,5% Enneaegsed sünnitused 2,7% 3,4% 4,1% 0,5% Vaakumsünnitused 8,7% 10,8% 10,4% 12,2% Kuni 18 aastased sünnitajad 2,0% 1,4% 1,2% 1,2% Peresünnitus 154 182 249 217 HIV pos sünnitajaid 21 16 14 14 3.9. Intensiivravi Tabel 11. IVKH intensiivravi üldnäitajad 2014 ja 2019 aastal Ravil Ravil Hosp. Hosp. Voodi- Voodi- Hõive Hõive S.h. S.h. Letaal- Letaal viibi- viibi- liseeri- liseeri- päe- päe- (%) (%) surnud surnud sus -sus nute arv nute arv tute arv tute arv vade vade 2014 2019 2014 2019 2014 2019 2014 2019 arv arv 2014 2019 2014 2019 I aste 363 986 3 19 0,8% 1,9% 13 49 14 1097 2,1 156,7 II aste 642 1510 15 69 2,5% 4,6% 255 273 569 2899 20,5 295 III aste 776 703 109 83 15,2% 14,3% 255 212 1973 1836 100,1 277,9 III aste 349 282 68 58 20,1% 20,8% 56 57 1183 832 Kokku 2131 3481 195 229 9,7% 7,0% 579 591 3739 6664 69,2 69,2 16 3.10. Erakorralise meditsiini osakond Tabel 12. EMO patsientide arv 2013., 2014., 2018 ja 2019 aastal 2013 2014 2018 2019 Haigete arv 27 914 28 297 30 675 30 925 Sh traumad 9705 9603 10 219 10 035 2019 aastal oli EMO-s päevas keskmiselt 85 patsienti, neist traumaga 34%. Kiirabiga saabus 7062 patsienti, perearsti saatekirjaga 2257 patsienti ja ise pöördus 22 370 patsienti (sh patsiendid, kellele perearst on suusõnaliselt andnud soovituse minna EMO-sse). 3.11. Ambulatoorne eriarstiabi Tabel 13. Ambulatoorne eriarstiabi 2013, 2014, 2018 ja 2019 aastal (vastuvõttude arv) Eriarst 2013 2014 2018 2019 Endokrinoloog 7322 7564 7617 6919 Kardioloog 6927 6717 7336 7432 Nefroloog 220 231 309 352 Pulmonoloog 9752 10 066 9128 8386 Reumatoloog 784 953 1289 1064 Sisearst 916 883 1330 1354 Anestesioloog 625 620 577 632 Kardiovaskulaarkirurg (TÜK) 366 441 631 654 Ortopeed 13 418 14 361 14 315 11 916 Uroloog 3031 2885 3168 4423 Üldkirurg 10 355 11 634 11 002 9683 Pediaater 2284 2234 619 403 Günekoloog 28 968 32 796 24 856 23 458 17 Neuroloog 13 162 13 728 23 615 22 125 Otorinolarüngoloog 14 596 14 834 9562 9837 Oftalmoloog 22 309 24 197 29 077 29 351 Dermatoloog 12 388 12 740 11 409 12 089 Infektsionist 4400 4605 4947 4504 Taastusraviarst 6437 5971 6615 6434 Töötervishoiuarst 2830 2752 1409 1743 Psühhiaater 7 Lapsepsühhiaater 84 158 Psühhiaater (laste sõltuvusravi) 14 60 Psühholoog (laste sõltuvusravi) 83 266 Psühhiaatrilised 161 40 meeskonnaarutelud Psühhoteraapia 4 Psühholoogiline uuring 3 Psühholoogi vastuvõtt (teostame alates 2020.aastast 2020.a. 9 kuud 140 uuringut ) EMO arst 19 747 19 091 25 535 24 319 Kokku 180 837 189 303 194 691 187 613 Hambaarstid 25 904 27 437 25 385 17 981 Proteesiarstid 12 298 12 470 11 467 11 548 18 Ortodont 1958 1906 1816 1704 Hambakliinik kokku 40 160 41 813 38 668 31 233 Kõik kokku 220 997 231 116 233 359 218 846 Tabelis on kajastatud IVKH arstide vastuvõtud (esmased ja korduvvastuvõtud kokku), st tabel ei sisalda teiste haiglate arstide (näiteks onkoloogia, hematoloogia) vastuvõtte IVKH polikliinikutes ega partnerhaiglate poolt (Kirde Kohalik Haigla jt) osutatud teenuseid. Psühhiaatri vastuvõttudega alustati oktoobris 2019. Psühhiaatrilised meeskonnaarutelud on arenev töösuund psühhiaatrias. Psühhoteraapia on oluline raviviis psühhiaatrias, mida viivad läbi psühhiaater või psühholoog. 3.12. Iseseisev õendus Tabel 14. Teostatud vastuvõtte iseseisva õendusabi poolt, 2014, 2018 ja 2019. a Vastuvõtud erialade kaupa 2014 2018 2019 Kirurgia haavaõe 207 102 130 Oftalmoloogia iseseisev 2015 2382 4029 Ämmaemanda iseseisev 1419 3778 3453 Diabeediõe 1039 820 789 Jalaravi kabinet 1392 1204 1174 Koduõendus 4228 3710 3666 Laste vaimse tervise õde 132 1201 1031 Õe vastuvõtt (laste sõltuvusravi) 2 Vaimse tervise õde 157 Pulmonoloogia 199 286 Nakkushaigused 4643 4166 Töötervishoid 1172 1139 979 19 Uroloogia 271 206 Kardioloogia 47 31 Ortopeedia 38 62 Valuravi 28 141 Kokku 11 604 19 562 20 302 2014. aastal alustati laste psühhiaatria õe vastuvõttudega Laste ja noorte vaimse tervise keskuse koosseisus, mistõttu see näitaja on väga väike. 2019. aasta oktoobris alustati täiskasvanute vaimse tervise õe vastuvõttudega, mistõttu toodud näitajad on madalad. 3.13. Uuringute arv Arvestades teaduspõhise meditsiini üldtrende, kasvab uuringute arv kõikides valdkondades. 3.13.1. Radioloogiteenistus Tabel 15. Radioloogiteenistuses tehtud uuringute arv Uuringu liik 2013 2014 2019 Röntgen-uuringud 41 332 44 652 43 309 Kompuutertomograafuuringud 9640 10 539 12 235 Ultraheliuuringud 17 419 18 202 16 010 MRT-uuringud 2700 3380 3773 Kokku 71 091 76 773 75 327 Tabel 16. Rinnavähi sõeluuringud Rinnavähi sõeluuringud 2013 2014 2019 Uuringul osalenud 1701 2016 2793 Tagasi kutsutud 41 34 31 20 Tagasi kutsutute % 2,4% 1,69% 1,1% Avastatud vähid 10 8 14 3.13.2. Laboriteenistus Tabel 17. Laboriteenistuses tehtud uuringute arv Arv/maksumus 2013 2014 2019 Uuringute arv kokku 713 860 818 896 987 664 Uuringute maksumus kokku (€) 3 157 395 3 679 752 5 610 986 3.13.3. Patoloogiateenistus Tabel 18. Patoloogiateenistuse üldnäitajad Uuringud ja lahangud 2013 2014 2019 Elupuhused uuringud: Histoloogilised uuringud 9974 10 844 10 396 Tsütoloogilised uuringud 12 075 12 493 7422 Lahangud kokku 405 368 232 Sh IVKH-s surnute lahangud 365 318 185 21 3.14. Voodifondi kasutus Tabel 19. IVKH voodifondi üldnäitajad Keskmine voodite Keskmine ravi Ravilviibinute arv Erakorralisus Voodipäevad Voodikäive Voodi koormus Voodihõive arv kestvus 2016 2015 2019 2016 2015 2019 2016 2015 2019 2016 2015 2019 2016 2015 2019 2016 2015 2019 2016 2015 2019 2016 2015 2019 Laste- 8,2 12 7.5 868 1028 674 97 97 89.6 3,3 3,5 3.0 2879 3581 1996 106 86 89.9 351 298 266.1 95 82 72.9 haigused Laste- 7,5 10 4.5 593 700 547 100 99 100.0 2,8 2,9 2.4 1644 2021 1297 78 70 121.9 219 202 288.2 59 55 79.0 nakkus Kardio- 26,2 25,5 22.0 1322 1256 1303 63 64 52.1 5,9 6,9 5.2 7791 8651 6765 48 48 57.2 297 339 307.5 81 93 84.2 loogia Neuro- 17,6 21,4 16.0 821 631 788 82 79 81.5 7 7,5 6.5 5750 6215 5119 44 37 46.1 326 290 319.9 89 79 87.7 loogia Sise- 20,2 22,3 16.0 761 820 749 88 91 84.8 7,7 8,5 8.5 5879 6946 6337 38 36 47.5 291 311 396.1 79 85 108.5 haigused Pulmono- 19 20 11.0 785 711 445 70 81 80.1 7,4 8 7.9 5777 5656 3494 38 33 37.3 304 282 317.6 83 77 87.0 loogia Tuberku- 15 15 13.5 121 118 111 83 81 32.3 29,3 49 36.0 3542 5786 3992 7 8 7.8 236 385 295.7 65 105 81.0 loos Nakkus- 12 12 12.0 529 565 454 64 66 69.1 7,7 7,5 8.3 4093 4236 3783 41 45 35.8 341 353 315.3 93 97 86.4 haigused Sisekliinik 125,7 138,2 102.5 5800 6029 5071 80 82 75.7 6,4 7,1 6.5 37 355 43 092 32 783 44 43 48.0 297 311 319.8 81 85 87.6 Kirurgia 19,3 25 18.0 1845 1974 1616 50 53 54.4 3,3 4 3.2 6178 7824 5205 89 79 91.0 320 313 289.2 87 85 79.2 Sh Kõrva- nina-kurgu 451 426 289 19 21 18.3 1,1 1,3 1.4 496 549 393 haigused Ortopeedia 16,3 19,6 18.0 1255 1314 1439 61 61 55.6 4,4 4,9 3.5 5489 6425 4984 77 67 80.3 336 327 276.9 92 89 75.9 Uroloogia 5,3 6 5.0 621 668 601 60 56 61.6 4 4,1 3.4 2501 2721 2030 117 110 119.8 471 453 406.0 128 124 111.2 Sünnitusabi 8 8 8.0 517 481 433 79 72 73.3 2,8 3,1 2.6 1458 1505 1113 45 44 31.8 182 188 139.1 49 51 38.1 Rasedus- 4 4 4.0 287 323 320 68 58 62.0 3,1 3,5 2.1 886 1143 680 109 112 124.9 221 285 170.0 60 78 46.6 patol. Güneko- 4,9 5,3 5.0 495 709 471 43 43 40.6 2 2,5 1.7 1208 1753 785 120 133 92.7 246 330 157.0 67 90 43.0 loogia Silma- 1 1 1.0 2 50.0 1.0 2 2.0 2.0 0.5 haigused Kirurgia- 58,8 68,9 59.0 5119 5469 4882 71 55 55.7 3,5 3,9 3.0 17 720 21 371 14 799 89 78 83.1 301 310 250.8 82 85 68.7 kliinik Taastus- 13,8 13 13.9 383 423 406 11,5 12,1 11.7 4419 5109 4740 27 32 29.0 320 384 289.2 87 105 93.4 ravi Hooldus- 40,2 37,2 40.0 928 977 896 13,5 12,1 14.0 12 491 11 824 12 520 23 26 33.8 310 317 313.0 84 87 85.8 ravi Intensiiv- 18 14 26.4 329 311 337 100 100 100.0 2,1 1,9 2.0 4671 4075 6664 125 150 131.8 259 291 252.4 70 79 69.2 ravi HAIGLA 256,5 271,6 241.8 12 559 13 229 11 592 63 63 59.9 6,1 6,5 6.2 76 656 85 471 71 506 49 48 47.9 298 314 295.7 81 86 81.0 KOKKU 22 3.15. Muud iseloomulikud näitajad 3.15.1. Vereteenistus Tabel 20. Vereteenistuse üldnäitajad 2013 2014 2018 2019 Donatsioonide arv 3212 3388 3458 3771 Doonorite arv 2052 2116 2158 2207 Donatsioonide arv ühe doonori 1,57 1,6 1,6 1,7 kohta Käesolevaks perioodiks on doonorite ja donatsioonide arv veelgi kasvanud ja IVKH vereteenistus suudab üldjoontes rahuldada IVKH ja Narva Haigla verekomponentide vajaduse. Koostööd tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskusega. 3.15.2. Apteegiteenistus Tabel 21. Apteegiteenistuse üldnäitajad 2013 2014 2019 Käive (eurodes) 4 046 528 4 355 274 4 591 409 Käibe kasv võrreldes eelneva perioodiga 6,4% 7,6% -4.5% SA Ida-Viru Keskhaigla apteegiteenistus teenindab IVKH kliinikuid ja teenistusi, Ahtme Haiglat, käesoleval perioodil täiendavalt ka Linda Kliinikut. 23 5. Prognoos kuni aastani 2030 5.1. Ambulatoorne ravi Prognoosi koostamisel on lähtutud 2016. aastal Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostatud „Eesti elanike tervishoiuteenuste vajaduse prognoosist maakondade lõikes aastani 2030“. Selle prognoosi lisas olevate arvestuste kohaselt peaks teistelt tervishoiuasutustelt IVKH-le üle tulema I stsenaariumi kohaselt u 73 tuh, II stsenaariumi kohaselt 66 tuh (2014 kui referentsaasta mahus 83 tuh) ambulatoorset vastuvõttu. 2014. referentsaastaga võrreldes on IVKH-le üle tulnud u 20 000 ambulatoorset vastuvõttu (oftalmoloogia, neuroloogia, infektsioonhaigused) aastas. II ehitusjärgu ruumikava mõjutab enim ületulev maht, mis ambulatoorsete vastuvõttude osas moodustab summaarselt ca 50% (80 – 100 tuh) referentsaasta 192 tuh ambulatoorsest vastuvõtust. Praeguse funktsionaalse arengukavaga on suurendatud vastuvõttude arvu ca 50 tuhat ehk SoM pakutavat ületulevat mahtu arvestades pigem konservatiivselt. Ületulevast mahust suure osa kavandamine Ahtmesse on seotud siin vabanevate statsionaari ruumide ärakasutamise vajadusega. Kui üldtendentsina toimub Ida-Virumaal 2015. – 2030. aastani rahvastiku 14%-line vähenemine, siis kindlasti ei vähene rahvastiku struktuuri arvestades vajadus arstiabi järele samas tempos, teatud haiguste osas pigem kasvab seoses elanikkonna vananemisega. Aastaks 2030 kasvab üle 65-aastaste osakaal 33% (Eesti suurim juurdekasv), seejuures üle 50-aastaste absoluutarv püsib praktiliselt muutusteta (2014. a – 69 tuhat, 2030. a – 67 tuhat). Vastavalt Praxise uuringule16 erinevalt „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2030“ seatud strateegilistele eesmärkidele elanike keskmine eluiga küll kasvab jätkuvalt, ent tervislikult elatud eluaastad on vastupidiselt eesmärgile langevas trendis. Seega pikeneb nende aastate hulk inimese elukaares, mil ta vajab enam arstiabi: naiste elus on keskmiselt mittetervena elatud aastaid tulnud juurde 4,7 ja meestel 5,4 aastat, käesoleval perioodis see protsess pigem süveneb, mis on seni teadvustamata ja alaprognoositud. Samas ettekandes oli välja toodud ka nooremate vanusegruppide hulgas halva tervise tõttu igapäevaselt mitte toimetulevate inimeste märkimisväärne kasv, mis lubab eeldada, et vajadus sagedasema arstiabi järele kasvab kõikides vanuserühmades, mis lubab eeldada kasvavat vajadust arstiabi järele vaatamata elanikkonna vähenemisele. Polikliinikute rekonstrueerimine lõpetatakse 2020-2021.aastal. Eeldatavalt 2020. aasta detsembris avatakse kaasaja nõuetele vastavaks rekonstrueeritud Kohtla-Järve Järve linnaosas paiknev Järve Tervisemaja ja 2021. aasta alguses valmib juurdeehitusena uus Ahtme Tervisemaja. Nii Järve kui ka Ahtme Tervisemajas toimub psühhiaatria ambulatoorne vastuvõtt. Uues Kohtla-Järve Ahtme kompleksi psühhiaatriakorpuses on plaanis tervikuna toimivana lahendada nii ambulatoorne ja statsionaarse abi koos päevaravi ning rehabilitatsioonivõimalustega, hästi seostatuna perearstiabi ja kogukonnateenustega. Psühhiaatri ambulatoorne vastuvõtt toimub Kohtla-Järvel ja Narvas ning vaimse tervise õe vastuvõtt toimub lisaks Kohtla-Järvele ja Narvale ka Sillamäel ja Kiviõlis. 2020. a esitatud arengukava muudatusega on lisatud ainult psühhiaatria erialaga seotud personali prognoosid, teistel erialadel esitatud prognoose ei ole muudetud. Prognoosid on koostatud 2030. a vajadusest lähtuvalt arvestamata 2020. a tegelikku personali arvu. 16 Laura Aaben, Eesti tervisepoliitika, mis tal viga ja kuidas ravida? http://kliinikum.ee/images/stories/uudised/konverents_2017/Aaben_Kliinikumi-konverents.pdf 24 Tabel 22. Ambulatoorsete vastuvõttude prognoositav muutus erialade kaupa rahvastikuprognoosi kohtades kokku-ilma Muutuse % vrld 2014 Muutuse % vrld 2014 osutavad praegu MK mille IVKH on valmis SoM prognoos sts1 väljaliikumise mõju prognoos 2030, VV maakonnast sisse- kokku ilma EMO-ta teised TTO-d, kuid IVKH 2014 VV arv IVKH 2030 VV arv tegevuskohtades arengukava 2030 Narva kinnitatud kasutus sh EMO kõigis tegevus- ehk MK elanike täiendavalt üle alusel sh EMO 2014 VV MK el VV arv, mida Kokku IVKH Patsientide % ja arv17 arvuliselt vajadus EMO-ta võtma kõigis arv Alameriala Ortopeedia 48 650 40 825 -16% -5% -1907 15 617 14 361 14 000 -3% 0 14 000 Otorinolarüngoloogia 39 120 32 478 -17% -8% -1721 8714 14 834 14 000 -6% 5000 19 000 Uroloogia 11 128 10 623 -5% -29% -3656 3915 2885 4 000 39% 0 4000 Üldkirurgia 44 369 40 050 -10% -4% -1519 15 894 4259 4 000 -6% 7000 11 000 Lastekirurgia 760 760 0% 0 760 Anesteesia arst 620 1200 94% 0 1200 Oftalmoloogia 53 394 53 686 1% -9% -4235 18 845 24 197 24 200 0% 7000 31 200 Pediaatria 9207 6636 -28% -43% -2336 1296 2234 3200 43% 0 3200 527 Psühhiaatria 23 964 19 065 -20% -14% -3575 9768 75 39 500 korda 10 000 40 800 Dermatoveneroloogia 39 163 31 937 -18% -5% -1156 9570 12 740 12 000 -6% 9000 21 000 Endokrinoloogia 18 590 16 991 -9% -10% -1384 4796 10 143 11 000 8% 0 11 000 Infektsioonhaigused 8015 5325 -34% -12% -581 1852 4605 4700 2% 0 4700 17 Patsientide liikumise mõju prognoos on hinnatud 2014. aasta tegelike andmete alusel ja vajadusel korrigeeritud 25 Kardioloogia 13 775 13 127 -5% -14% -1405 3794 6717 7000 4% 0 7000 Nefroloogia 1124 963 -14% 0 231 500 116% 0 500 Neuroloogia 34 711 30 022 -14% -6% -1729 11 932 13 728 15 000 9% 1400 16 400 Pulmonoloogia 17 922 15 184 -15% -20% -3227 4357 10 066 9000 -11% 0 9000 Sisehaigused 18 340 16 033 -13% -8% -1292 3269 883 1000 13% 1000 Reumatoloogia 2805 2342 -17% -30% -1276 953 1000 5% 0 1000 Gastroenteroloogia 8511 7613 -11% -30% -2423 1000 4500 5500 Günekoloogia 88 461 65 952 -25% -9% -4387 19 305 32 796 35 400 8% 3000 38 400 Taastusravi 13 775 11 545 -16% -2% -226 4940 5971 6500 9% 1500 8000 KOKKU 495 024 420 398 -15% 137 864 163 058 175 460 7,6% 48 400 255 860 lisaks EMO 19 091 24 000 26% Tabelis 22 on uuendatud psühhiaatria prognoos 2030. aastaks. Psühhiaatrilise abi prognoosi tegemisel on arvestatud psühhiaatrite, psühholoogide ning vaimse tervise õdede vastuvõttude ning meeskondade arutelude arvu prognoositava vajaduse põhjal. Eeldame, et 2030. aastaks ei ole saavutatud psühhiaatria eriala arengukavas saavutatud tase ning 15% ambulatoorseid patsiente saab ravi väljapool Ida-Viru Keskhaiglat. Psühhiaatrilise EMO vastuvõttude arvuks prognoositakse 1500 visiiti aastas. 26 Ortopeedia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 38 – 41 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 16-22%, millega ei saa nõustuda rahvastikupüramiidi iseärasustest tulenevatel põhjustel (eakate suur osakaal, osteoporoosi haigestumise kasv). Patsientide liikumise mõjul toimub ca 5% vastuvõtte väljaspool maakonda. IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks sarnaselt baasaasta võrreldavate näitajatega 14 tuhat vastuvõttu, mida osutatakse Ahtme, Järve, Sillamäe (Kajaka) ja Kiviõli polikliinikutes. See näitaja ei sisalda IVKH EMO-s osutatud teenust (kajastub EMO real, kõik kokku üle 22 tuh vastuvõtu baasaastal). Ortopeedia erialal on erakorralise töö maht suur seoses traumadega. Otorinolarüngoloogia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 21 – 32 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 17-45%, millega ei saa nõustuda rahvastikupüramiidi ja regiooni iseärasustest tulenevatel põhjustel (eakate suur osakaal, tööstuspiirkonna kutsehaigused). Patsientide liikumise mõjul toimub ca 8% vastuvõtte väljaspool maakonda. IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks sarnaselt baasaasta võrreldavate näitajatega 14 tuhat vastuvõttu, mida osutatakse Ahtme, Järve, Sillamäe (Kajaka) ja Kiviõli polikliinikutes. See näitaja ei sisalda IVKH EMO-s osutatavat teenust (kajastub EMO real). IVKH valmis üle võtma ka ca 5000 vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt. Uroloogia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 11 – 13 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu muutust 5% langusest 13% kasvuni. Patsientide liikumise mõjul toimus 2014. aastal ca 29% vastuvõtte väljaspool maakonda, mis oli pigem sund- kui teadlik valik (maakonnas nappis teenuse pakkujaid). 2017 I pa võrreldes 2016 I pa on olnud teenuse kasv ca 30% ning ooteaeg I vaba visiidini on (suvel) ca 60 päeva. IVKH-sse on 2030. aastaks võrreldes baasaastaga kavandatud teenuse osutamise kasv 39%, mis peaks ühtlasi vähendama ka patsientide vajadust otsida abi teistest piirkondadest. Teenust osutatakse Ahtme polikliinikus. Üldkirurgia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 38 – 40 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 10-14%. Patsientide liikumise mõjul toimub ca 4% vastuvõtte väljaspool maakonda. IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks sarnaselt baasaasta võrreldavate näitajatega kavandatud 4 tuh vastuvõttu, mida osutatakse Ahtme, Järve, Sillamäe (Kajaka) ja Kiviõli polikliinikutes. See näitaja ei sisalda IVKH EMO-s osutatavat teenust (kajastub EMO real). IVKH valmis üle võtma ka umbes 7000 vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt. Lastekirurgia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoos ei käsitle eraldi alamerialana lastekirurgiat. 2030. aasta prognoosis on jäädud baasaasta näitaja juurde. Teenust osutab lastekirurg Ahtme 27 polikliinikus, vajadusel Järve, Sillamäe (Kajaka), Kiviõli (ka Ahtme) polikliinikutes kirurgi vastuvõttudeks väljakuulutatud aegadel. Anesteesia (valuravi) arst Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoos ei käsitle eraldi alamerialana valuarsti vastuvõttu. Baasaastal osutati valuravi ambulatoorset vastuvõttu Järve polikliinikus, käesoleval aastal Ahtme polikliinikus. Tegemist on uue erialaga, mille tegelikku vajadust on raske prognoosida. IVKH on aastaks 2030 kavandanud 1200 vastuvõttu, mis statistiliselt tähendab 94%-list kasvu, aga valuravi spetsialistide hinnangul on seegi ebapiisav. Teenus on selgelt alarahastatud. Oftalmoloogia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 47 – 54 tuh vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu muutust 12% langusest 1% kasvuni. Patsientide liikumise mõjul toimub ca 9% vastuvõtte väljaspool maakonda. IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks sarnaselt baasaasta võrreldavate näitajatega 24 tuhat vastuvõttu, mida osutatakse Ahtme, Järve, Sillamäe (Kajaka) ja Kiviõli polikliinikus. See ei sisalda Narva Haigla arengukavas kavandatud vastuvõtte, mida kolmepoolse koostöölepingu põhjal osutab Narvas IVKH. IVKH on täiendavalt valmis üle võtma ka u 7000 vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt. Pediaatria Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 5 – 7 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu 28-41% langust. Patsientide liikumise mõjul toimus ca 41% vastuvõtte väljaspool maakonda, mis võib olla pigem sund- kui teadlik valik (näiteks IVKH-s toimus pediaatri ambulatoorne vastuvõtt Ahtmes ainult ühel nädalapäeval). Vaatamata laste arvu drastilisele vähenemisele on aastaks 2030 IVKH-sse kavandatud 43%line pediaatri vastuvõttude kasv (mis arvuliselt ei ole suur – u 20 visiiti nädalas) eriarstiabi kättesaadavuse parandamiseks ja statsionaarse ravi vähendamise arvelt. Psühhiaatria Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 19 – 25 tuh ambulatoorset vastuvõttu aastas. Haigla alustas 2014. a psühhiaatria teenuse pakkumist Laste- ja noorte vaimse tervise keskuses Järvel. 2019. aastal alustati täiskasvanute psühhiaatria ambulatoorse abi osutamist Järvel. Arendamisel oleva psühhiaatria eriala arengukava põhjal prognoositakse psühhiaatrilise abi vajadust vähemalt 1 psühhiaater koos 2-4 erialaspetsialistiga 10 000 elaniku kohta ning nähakse ette koormusnormid. Laste- ja noorukitepsühhiaatria eriala arengukavas ette nähtu põhjal prognoositakse sealhulgas 19 200 laste ja noorte vaimse tervise õe ning 7000 -9000 lapsepsühhiaatri ja teiste spetsialistide vastuvõtu ning 20 000 täiskasvanute vaimse tervise õe ja 9800-11 800 täiskasvanute psühhiaatri ja teiste spetsialistide vastuvõtu vajadust aastas. Eeldatakse, et 2030. aastaks ei ole tõenäoliselt suudetud värvata personali psühhiaatria eriala arengukavas vajalikuks peetud mahus seoses nõudlusest madalamate töötasumäärade ja personalipuudusega ning 15% ambulatoorseid patsiente saab ravi väljapool Ida-Viru Keskhaiglat. Aastaks 2030 prognoosib haigla selle alusel vajadust 40 800 erineva psühhiaatria 28 eriala spetsialistide läbi viidud ambulatoorse vastuvõtu ja meeskonnaarutelu toimumiseks aastas (kaasaarvatud sõltuvusravi lastele ja noorukitele) Sõltuvusravi Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoos ei käsitle maakonna elanike vajadusi sõltuvusravi teenusele 2030. aastal. Haigla alustas 2018. aasta augustis koostöös Tervise Arengu Instituudiga laste- ja noorte sõltuvusravi teenuse ambulatoorse vastuvõtuga Järvel. Peale endise tuberkuloosiravi korpuse, asukohaga Torujõe tn 3, Kohtla-Järve Järve linnaosas, rekonstrueerimist 2019. a alguses koondati sinna nii ambulatoorne kui ka pikaajaline raviteenus koos majutusteenuse osutamisega. Pikaajaliseks raviteenuseks on olemas ligi 15 voodikohta. Teenust osutatakse üle Eesti lastele ja noortele. Ambulatoorsel vastuvõtul teenuse tarbijateks on Ida-Virumaa lapsed ja noored. Teenuse prognoosi on raske anda teenuse võimalike eesseisvate ümberstruktureerimiste tõttu. Käesolevas taotluses hõlmab psühhiaatrilise abi prognoos ka sõltuvusravi osutamist noortele ja täiskasvanutele. Dermatoveneroloogia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 23 – 32 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu 18-41% lanust. Patsientide liikumise mõjul toimub ca 5% vastuvõtte väljaspool maakonda. Teenust on ka edaspidi planeeritud osutada Ahtme, Järve, Sillamäe (Kajaka) ja Kiviõli polikliinikutes. IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks kavandatud teenuse osutamise väike langus (6%), et koos Narva Haiglaga tagada maakonnas teenuse osutamine I stsenaariumi mahus. IVKH on valmis üle võtma ka u 7000 vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt. Endokrinoloogia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 14 – 17 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu 9-26% langust. Patsientide liikumise mõjul toimus aastal 2014 ca 21% vastuvõtte väljaspool maakonda, kuid prognoosis on arvestatud, et tulevikus liigub maakonnast välja vaid 10% patsientidest. IVKH-sse on 2030. aastaks võrreldes baasaastaga kavandatud teenuse osutamise kasv 8%, mis peaks ühtlasi vähendama ka patsientide vajadust otsida abi teistest piirkondadest. Teenust osutatakse ka edaspidi Ahtme, Järve ja Sillamäe (Kajaka tn) polikliinikus. Infektsioonhaigused Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 4,8 - 5,4 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu 34 – 40% langust, millega ei saa nõustuda erinevatel põhjustel. Maakonnas on 4 tuh HIV positiivset patsienti, kes peaks külastama arsti 2 x aastas (ehk minimaalselt 8 tuhat vastuvõttu aastas). Paraku on HIV absoluutarv jätkuvalt kasvutrendis. Samuti on tsükliliselt kasvutrendis reisikabineti külastamine. Patsientide liikumise mõjul toimub ca 12% vastuvõtte väljaspool maakonda. IVKH-sse on 2030. aastaks võrreldes baasaastaga kavandatud teenuse osutamise kasv 2%. Teenust osutatakse Ahtme, Järve ja Sillamäe (Kajaka tn) polikliinikutes ning vahendatakse teenuse osutamist Narvas Linda kliinikus. Kardioloogia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 10 – 13 tuh vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu 5 – 27% langust, millega ei saa nõustuda eelkõige 29 rahvastikupüramiidi iseärasusi arvestades. Eakate suurt osakaalu, eluea pikenemist ja mittetervelt elatud aastate kasvu arvestades ning tingimustes, kus südame-veresoonkonna haigused on jätkuvalt surmapõhjus number üks, võib eeldada pigem südamehaigustega seotud vastuvõttude kasvu. Maailmapanga indikaatori 3.1 Välditavate ambulatoorsete eriarstivisiitide osakaal kõrgvererõhktõve puhul on nii IVKH-s kui Narva Haiglas alla HVA keskmise, aga näitab vastupidiselt soovitule kasvutendentsi ega ole mõjutatav haigla vahenditega. Patsientide liikumise mõjul toimub ca 14% vastuvõtte väljaspool maakonda. IVKH-sse on 2030. aastaks võrreldes baasaastaga kavandatud teenuse osutamise kasvu 4%. Teenust osutatakse Ahtme, Järve ja Sillamäe (Kajaka tn) polikliinikus, samuti osutavad kardioloogia ja kardiovaskulaarkirurgi teenust Ahtme ja Järve polikliinikutes Tartu Ülikooli Kliinikumi spetsialistid. Nefroloogia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 0,9 – 1,6 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu muutust 14% langusest 44% kasvuni. Patsientide liikumise kohta teistesse maakondadesse andmed puuduvad. IVKH kõrval toimuvad nefroloogi vastuvõtud ja tehakse hemolüüsi ka Narva Haiglas. IVKH-sse on 2030. aastaks võrreldes baasaastaga kavandatud teenuse osutamise kasvu 116% (500 patsiendini aastas). Kuna IVKH-s on teenuse osutamine võrreldes baasaastaga faktiliselt juba kasvanud, siis järgnev kasv ei ole nii suur. Nefroloogi ambulatoorsete vastuvõttude arvu prognoositav kasv on seotud hemodialüüsi osutamise kasvuga. Teenust osutatakse Ahtme polikliinikus. Neuroloogia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 29 – 30 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 14 – 17%, kuigi erialade võrdluses on ootejärjekord neuroloogi vastuvõtule üks pikimaid. Patsientide liikumise mõjul toimub ca 6% vastuvõtte väljaspool maakonda. Teenust osutatakse Ahtme, Järve, Kiviõli ja Sillamäe (Kajaka tn) polikliinikus, aga ka Narva Haigla polikliinikus vastavalt Narva Haigla arengukavas kirjeldatud töömahule. IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks sarnaselt baasaasta võrreldavate näitajatega teenuste kasv 9% st kuni 15 tuhande vastuvõtuni aastas. Lisaks on IVKH valmis üle võtma ka ca 1400 vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt. Pulmonoloogia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 15 – 16 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 10 – 15%. Teenust osutatakse Järve ja Sillamäe polikliinikus. Patsientide liikumise mõjul toimus 2014. aastal ca 37% vastuvõtte väljaspool maakonda. Prognoosis on arvestatud, et tulevikus liigub ravivõimaluste paranemise tulemusel maakonnast välja ca 20% patsientidest. IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks kavandatud teenuste osutamist 9% väiksemas mahus kui baasaastal. Üldisest langustrendist väiksem kahanemine peaks parandama teenuse kättesaadavust maakonnas, et patsiendid ei peaks abi saamiseks pöörduma teistesse maakondadesse. 30 Sisehaigused Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt on maakonna elanike vajadus aastal 2030 ca 16 tuhat vastuvõttu (millest ainult 5,5 tuhat on kaetud plaaniliste vastuvõttudega ning eeldatava patsientide maakonnast väljaliikumisega, 10,5 tuhat vastuvõttu on jäänud nö EMO kanda, mida on selgelt liiga palju. IVKH baasaasta näitaja oli väga väike, mistõttu IVKH näitajates on kavandatud vastuvõttude 13% kasv (tuhande vastuvõtuni aastas) statsionaarse ravi vähenemise arvelt. Reumatoloogia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 2,3 – 4,2 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu muutust 17% langusest 52% kasvuni. Patsientide liikumise mõjul toimub ca 30% vastuvõtte väljaspool maakonda. IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks kavandatud teenuste kasv 5%. Teenust osutatakse Järve polikliinikus. Gastroenteroloogia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 7,6 – 8 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 5-11%. Patsientide liikumise mõjul toimub ca 30% vastuvõtte väljaspool maakonda. Kuna IVKH ei käsitlenud baasaastal gastroenteroloogiat eraldi alamerialana, siis ei ole võimalik muutuste dünaamikat eraldi välja tuua. IVKH suurendas gastroenteroloogi vastuvõtte märkimisväärselt 2016. a. lõpul. IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks kavandatud maakonna vajaduse rahuldamiseks 1000 vastvõttu ja on valmis üle võtma ka ca 4500 vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt. Teenust osutatakse ka edaspidi Järve ja Ahtme polikliinikus. Günekoloogia Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt jääb maakonna elanike vajadus aastal 2030 vahemikku 49 – 66 tuh vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 25 – 45%. Referentsaastal (2014. a võrreldes 2013) toimunud 12% günekoloogi vastuvõttude kasv 32 tuhande vastuvõtu tasemele, mis püsis ka 2016. aastal ehk vastuvõttude vajadust mõjutavad teised tegurid isegi rohkem kui rahvaarvu vähenemine. IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks kavandatud teenuse osutamise kasv (8%), et koos Narva haiglaga tagada maakonnas teenuse osutamine I stsenaariumi mahus. Täiendavalt on IVKH valmis üle võtma ca 3000 vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt. Teenust osutatakse ka edaspidi Ahtme, Järve, Kiviõli ja Sillamäe polikliinikus. Taastusravi Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoosi kohaselt on maakonna elanike vajadus aastal 2030 ca 11,5 tuhat vastuvõttu aastas, kusjuures võrreldes 2014. aastaga on prognoositud erialal vastuvõttude arvu langust 16-18%, millega ei saa nõustuda seoses uue suhtumisega patsiendikesksesse lähenemisse sh taastusravi vajaduse hüppelise kasvuga; samuti maakonna rahvastikupüramiidi iseärasustest tulenevalt (üksikute eakate inimeste suur osakaal, kes ilma taastusravi läbimata üksi kodus toime ei tule). 31 IVKH-sse on planeeritud 2030. aastaks kavandatud teenuse osutamise kasv (9%). IVKH on valmis üle võtma ka ca 1500 vastuvõttu, mida täna osutatakse valikupartnerite poolt. EMO Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa prognoos ei erista EMO-teenuste prognoosi. Erakorralised vastuvõtud sisalduvad haigekassa raviarvete andmebaasis eriarsti ambulatoorsetel või statsionaarsetel raviarvetel. Erakorralisi vastuvõtte EMO-s kodeeritakse IVKH-s 5 põhieriala järgi, st sisehaiguste, kirurgia, trauma (ortopeedia), oftalmoloogia ja pediaatria eriala alla, mistõttu need ei ole detailselt võrreldavad alamerialade lõikes. Vaatamata elanikkonna vähenemisele on EMOsse pöördumine kasvanud 2-3% aastas, mis tuleneb patsientide käitumise muutumisest. Samas EMOst hospitaliseeritute osakaal on vähenenud. EMO vastuvõtte saab vähendada plaanilise ravi võimaluste kättesaadavamaks tegemise ja õigeaegse raviga. Eeldatavasti jätkuvalt väheneb statsionaarsele ravile suunatavate patsientide arv, mis tähendaks automaatselt ambulatoorsete vastuvõttude osakaalu ja arvu suurenemist (aga vananeva elanikkonna ja raskete krooniliste haiguste tõttu ei pruugi see stsenaarium realiseeruda). IVKH prognoosib aastaks 2030 EMOS kuni 24 tuhat ambulatoorset vastuvõttu. Teised eriarsti erialad IVKH polikliinikutes Järvel ja Ahtmes teostavad ambulatoorseid vastuvõtte piirkondlike haiglate (nn kompetentsikeskuste) tippspetsialistid, mis kajastuvad ka nende haiglate raviarvetes (onkoloogia, kardioloogia, kardiovaskulaarkirurgia, hematoloogia). Haigla Ahtme kompleksi ümberehituse korral tuleb arvestada ka nende arstide vastuvõttudeks vajalike tingimuste loomisega. Kokkuvõte eriarstide osas IVKH on koostöös Narva Haiglaga valmis Ida-Viru maakonnas osutama eriarstiabi ambulatoorseid vastuvõtte vastavalt vajadusele ja arvestades elanikkonna paiknemist. Oleme IVKH prognoosis aastaks 2030 valdavalt lähtunud Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa prognoosi I stsenaariumist, ent kõikidel erialadel ei saa selle prognoosiga nõustuda. Erinevate erialade lõikes toimuvad erisuunalised liikumised – rahvaarvust tulenev vajaduse prognoositav vähendamine; rahvastikupüramiidi iseärasustest tulenev ravivajaduse kasvamine; maakonnas ambulatoorse ravi kättesaadavamaks tegemiseks, et patsiendid ei peaks sõitma teistesse maakondadesse. Kuna IVKH kannab piirkondliku kompetentsikeskusena suuremat vastutust piirkonnas eriarstiabi tagamise eest, siis oleme vastupidiselt üldise langustrendi tingimustes suurendanud meie hinnangul katmata vajaduse võrra ambulatoorse eriarstiabi vastuvõttude arvu IVKHs. Selle tulemusena oleme kavandanud aastaks 2030 võrreldavas mahus (ilma EMOta) u 7,6% suuremat võimekust eriarstiabi osutamisel – ca 175 tuhat vastuvõttu (vs 163 tuhat referents- aastal). Samuti oleme valmis täiendavalt üle võtma kuni 50 tuhat vastuvõttu, mida täna osutavad valikupartnerid. 32 Hambaravi Tabel 23. Hambaravi prognoos aastaks 2030 Hambaravi liik 2014 2018 2019 2030 Hambaarstid 27 437 25 385 17 981 32 000 Proteesiarstid 12 470 11 467 11 548 13 000 Ortodont 1906 1816 1704 2000 Kokku 41 813 38 668 31 233 47 000 Väheneva elanikkonna tingimustes peaks vastuvõttude arv kasvama suuhügieeni paranemise ja teenuse hindade langemise arvelt. 2019. aastat iseloomustab hambaravi patsientide arvu vähenemine seoses töötamisega rekonstrueeritavas hoones. Iseseisev õendusabi Tabel 24. Iseseisva õendusabi teenuste prognoos aastaks 2030 Vastuvõtud erialade kaupa 2014 2018 2019 2030 Kirurgia haavaõe 207 102 130 400 Silmahaiguste iseseisev 2015 2382 4029 4000 Ämmaemanda iseseisev 1419 3778 3453 3500 Diabeedi õe 1039 820 789 1350 Jalaravi kabinet 1392 1204 1174 1810 Koduõendus 4228 3710 3666 6500 Pulmonoloogia 199 286 280 Nakkushaigused 4643 4166 4100 Uroloogia 271 206 200 Kardioloogia 47 31 30 Ortopeedia 38 62 62 Laste vaimse tervise õde * 132 1201 1031 19 200 Õe vastuvõtt (laste sõltuvusravi) 2 Vaimse tervise õde 157 20 000 33 Valuravi 28 141 140 Töötervishoid 1172 1139 979 1525 Kokku 14 565 19 562 20 302 63 097 * esitatud 19 200 laste vaimse tervise õe vastuvõttu aastas on eeldatav eriala arengukavas vajalikuks peetavast madalam määr, tõenäolise personalipuuduse ja värbamise problemaatilisuse tõttu ebapiisavate töötasumääradega seoses. Iseseisva õendusabi näol on tegu suhteliselt uute tervishoiuteenustega ja kiiresti muutuva valdkonnaga. Ühelt poolt liigub osa tervishoiuteenuseid arsti kompetentsist õe ja/või ämmaemanda pädevusse, mistõttu sel tasandil toimub teenuste osutamise hüppeline kasv. Teiselt poolt luuakse ka mitmeid uusi, sh sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu piirimail paiknevaid teenuseid, mis algaastatel on kasvutempos, kuniks saavutavad piisava mahulise taseme. 5.2. Päevaravi Tabel 25. Päevaravi teenuste prognoos aastaks 2030 Eriala 2014 2018 2019 2030 Üldkirurgia 495 398 501 1500 Ortopeedia 264 333 317 1000 Uroloogia 44 59 86 600 Naistehaigused 658 378 311 473 Silmahaigused 1739 2215 2243 2200 Kõrva-nina-kurgu haigused 240 387 359 360 Kardioloogia 57 88 72 273 Sisehaigused 60 71 51 51 Hemodialüüs 208718 229 232 250 Keemiaravi19 753 860 1000 Psühhiaatria 250020 Kokku 5644 4911 5032 9907 18 sh 174 protseduuri statsionaaris viibinud patsientidele, edaspidi kajastatud protseduuride arv 19 Käivitus 2018. Aastal; ühel päeval tehakse keskmiselt 5 protseduuri 20 Psühhiaatrilises päevaravis on arvestatud päevaravi päevi, keskmiselt 10 haiget päevas 34 Päevaravi operatsioonide ja protseduuride mahu kasv peab vähendama vajadust statsionaarse ravi järele. Uue teenusena alustasime 2018. a keemiaravi teenusega koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga. 2019. a jooksul osutati keemiaravi patsientidele 172 päeva. Et tuua ravi patsientidele lähemale võib koostöös kompetentsikeskustega välja töötada teisigi teenuseid, mida on nii pika aja peale keeruline ette prognoosida. 5.3. Statsionaarne ravi Senine statistika kinnitab voodite vajaduse järk-järgulist vähenemist seoses statsionaarse raviperioodi lühenemisega ning traditsioonilise statsionaarse ravi asendemisega päevaravi ja patsientide koduse raviga. Samuti võimaldab voodite arvu vähendamist nö avatud voodifondi kasutamine. Kuna kõikidel erialadel ei käi haigestumine sünkroonis, siis vajadusel on seda võimalik täita teiste erialade voodifondi arvelt. Kui 2010 a seoses aktiivravikorpuse I ehitusjärgu kavandamisega viidi plaaniliste voodite arv vastavusse eelkõige kirurgilistel erialadel, siis käesoleval perioodil on seoses aktiivravikorpuse II ehitusjärgu ja tuberkuloosiosakonna uue hoone planeerimisega taotletud plaaniliste voodikohtade vähendamist siseerialadel ja tuberkuloosiravis. Nii näiteks oli sisehaiguste erialadel (sise-, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia) 2016. a keskmiste põhjal summaarne voodite kasutus 83,0 voodit (2015. a 89,2 voodit) ja kõikidel erialadel on vähenenud ka keskmine ravi kestvus (vt 3.13 Voodifondi kasutus). Samuti oli lastehaiguste ja laste nakkushaiguste 2016. a keskmiste põhjal summaarne voodite kasutus 15,7 voodit (2015. a 22 voodit), aga niigi väikese keskmise ravi kestvuse tõttu ei ole see märkimisväärselt vähenenud. Samuti arvestades nakkushaiguste perioodilisus ja palatite spetsiifikat, siis on vajalik suurem varu. Kui tuberkuloosiravi planeeritud voodite arvu vähendati 2015. aastal 30-lt 18-le, siis tegelik kasutus on viimastel aastatel olnud 15, lisaks haigete arvu vähenemisele on toimunud muutus haigete ravikorralduses ja ravisoovitustes, mida arutati ka MDR-tuberkuloosi ravikonsiiliumi töörühma liikmetega 18.01.2017 toimunud koosolekul ja kus peeti otstarbekaks vähendada Ida- Viru Keskhaiglas tuberkuloosi voodikohtade arvu 18-lt 12-le.21 Eelöeldut arvestades oli 2017. aasta funktsionaalse arengukavas taotletud voodifondi vähendamist laste- ja laste nakkushaiguste lõikes seni summaarselt 30-lt voodikohalt 18-le voodikohale, sisehaiguste erialadel summaarselt 95-lt voodikohalt 84-le voodikohale ning tuberkuloosi osakonnas 18-lt voodikohalt 12-le voodikohale. Summaarselt taotleti voodikohtade vähendamist 29 võrra 328-lt voodikohalt 299-le voodikohale. Haiglavõrgu arengukava lisas 1022 nähti ette Ida-Viru maakonnas 66 psühhiaatrilise voodikoha võimaliku asukohana Ida-Viru Keskhaiglat. Seni osutab teenust erihaigla (Ahtme Haigla). Väljatöötamisel oleva psühhiaatria eriala arengukava põhjal on Eesti keskmine psühhiaatriliste voodite arv 52 voodit 100 000 elaniku kohta ning voodite arvu vähenemist ei planeerita. Eesti Haigekassa voodikohtade regionaalse jaotuse plaan hindab statsionaarsete üksuste vajadust Ida-Virumaal kolmele vähemalt 20 voodikohaga üksusele. Prognoositakse vajadust 60 21 Lisas: Piret Viiklepp, Tervise Arengu Instituut, Tuberkuloosiregister kiri Arvamus tuberkuloosiravi korraldusest Ida-Virumaal. 22 Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002, lisa 10, Psühhiaatriliste voodikohtade vajadus aastaks 2015. Täpsamalt tabel: Voodikohtade võimalik paiknemine regiooniti ja raviasutustes. 35 psühhiaatrilise voodikoha järele. Laste ja noorte voodikohtade avamine on arenguplaanis ja sõltub personali kättesaadavusest. Vajadus on 6 lapse ja 6 nooruki koha osas, planeeritud 60 voodikoha hulgas. Vastavalt „Tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ (p. 2.1.5.)23 on pandud vastutus maakondades eriarstiabi kättesaadavuse tagamiseks kompetentsikeskustele. Sama dokumendi punktis 2.2. Haiglate võrgustumine on pädevuskeskusteks nimetatud ainult SA TÜK ja SA PERH. Vastutusest tulenevalt on piirkondliku vastutusega haiglasteks ehk pädevuskeskusteks nimetatud lisaks eelmainitutele ka Tallinna keskhaiglaid kokkulepitud erialadel. IVKH teeb kompetentsikeskuste ja Sotsiaalministeeriumiga koostööd, et tagada aastal 2030 psühhiaatriaalase statsionaarse teenuse osutamine täna valikupartnerite poolt osutatavas mahus. Käesoleva funktsionaalse arengukavaga planeeritakse 60 psühhiaatrilise voodikoha loomist Ida- Viru Keskhaiglas, sealhulgas 24 akuutpsühhiaatrilist , 24 üldpsühhiaatrilise, 12 laste ja noorukite voodikohta. Voodikohtade iseloom ja jaotus tüüpideks on planeeritud muutuma vastavalt ravil viibivate patsientide häire iseloomust tulenevale vajadusele. Tabel 26. Prognoositud voodivajadus aastaks 2030 Juhtumid Planeeritud Voodid (hospitaliseeritute arv) voodeid kehtiv kuni 2014 2019 2014 2019 2020 2030 Siseerialad Nakkushaigused 540 405 12 12 18 12 Kardioloogia 1178 1212 26 22 73 84 Pulmonoloogia 654 376 20 11 Sisehaigused 823 770 21,7 16 Neuroloogia 783 687 20,8 16 Tuberkuloosiosakond 118 99 15 14 12 Lastehaigused 1094/ 675/ 11,9/ 12 6 18 Laste nakkushaigused 664 550 9,1 Kirurgilised erialad Ortopeedia 1082 1450 16,5 18 23 Tervishoiu arengusuunad aastani 2020 36 51 62 Uroloogia 551 597 5,9 5 Üldkirurgia24 2009 1661 22,9 18 Naistehaigused 688 455 5,7 5 5 8 Sünnitusabi 316 75 7,9 8 6 8 Raseduspatoloogia 440 679 4 4 4 4 Silmahaigused 2 2 1 1 1 1 Intensiivravi 579 591 14,8 27 22 15 Taastusravi 413 399 10 14 15 20 Iseseisev statsionaarne 849 904 40 40 55 abi25 Järelravi Psühhiaatria 0 0 0 0 0 60 Kokku 11 145 11 587 265,2 243 241 359 24 Sisaldab ka Kõrva-nina-kurgu haigused eriala voodeid 25 Enne 2015. A. arengukavas oli tabelis ainult aktiivravivoodid „kokku 285“ ning 30 hooldusravi ja 25 geriaatria voodit olid märgitud tekstilises osas rajatavatena. Alates 2015. a. arengukavast on hooldusravi ja geriaatria koondatud uue nimetuse alla: iseseisev statsionaarne õendusabi. 37 9. Tervishoiutöötajate vajadus haiglas Haigla eriarstide vajadust on prognoositud arstide praeguse koosseisu, ravijärjekordade ja Haigekassaga peetavate läbirääkimiste baasil. Eelseisval perioodil võib vajadus tervishoiutöötajate järele haiglas muutuda sõltuvalt esmatasandi tervisekeskuste väljaehitamisest ning konkreetsetest asjaoludest, missuguste lepingutega vastavate teenuste osutamine tagatakse. Psühhiaatria eriala arengukava andmeil on psühhiaatrilise abi jätkusuutlikuks tagamiseks ambulatoorses abis spetsialistide vajaduse miinimumiks 1 psühhiaater 10 000 elaniku kohta ja 1 psühhiaatri kohta peab ambulatoorses meeskonnas olema 2 – 4 muud spetsialisti (vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid, vajadusel ka sotsiaaltöötaja ja tegevusterapeut). Psühhiaatri täiskohaga ambulatoorse töö koormusnormideks hinnatakse ilma statsionaarse ja valvetööta 7 vastuvõttu päevas/ 1550 vastuvõttu aastas. Psühholoogide koormuste vajaduse kujunemisel on arvestatud psühhiaatria ning laste ja noorukitepsühhiaatria eriala arengukava koormusnormidega, valveringiga, võimaliku akuutpsühhiaatriaga võrdväärse koormuse suure osakaaluga kliinikus ja vajadusega asendada puhkuste ja täienduspäevi. Minimaalselt on vajadus vähemalt 25 arstitöökohale. Käesolevas psühhiaatria eriala prognoosis arvestati psühhiaatria eriala arengukava põhjal statsionaarsete osakondade õendus- ja muu personali prognoosimisel 20 õe valveringi vajadusega tõenäolise vajaduse tõttu jaotada osakondi 4-6 patsiendiga blokkideks vastavalt patsientide vajadustele. Lastepsühhiaatrilise meeskonna liikmete arv on optimaalne, kui 1 lastepsühhiaatri kohta töötavad 2 kliinilist lapsepsühholoogi ja 0,75 kliinilist logopeedi, 0,25 eripedagoogi, 0,25 sotsiaaltöötajat ja 4 õde (soovitavalt vaimse tervise õe kutsega). Võttes aluseks Põhjamaade kogemuse, on optimaalne lastepsühhiaatrite arv 100 000 elaniku kohta 3,5. Erialaselts peab vajalikuks lastepsühhiaatrite vajaduseks 1 ambulatoorne lapsepsühhiaater 40 000 elaniku kohta Vastavalt psühhiaatria eriala väljatöötamisjärgus olevale aastate 2020-2030 arengukavale on psühhiaatrilise eriarstiabi kättesaadavus ja regionaalsed erinevused ning spetsialistide vähesus aastaid püsinud probleem, mille lahendamiseks on vaja viia läbi ambulatoorse psühhiaatria reform, mille käigus määratletakse eripiirkondade rahastamis-koefitsiendid ravimeeskondade käivitamiseks ja töös hoidmiseks26. Haigla hinnangul lahendaksid rakendatavad Virumaa kui eripiirkonna koefitsiendid oluliselt spetsialistide põuda piirkonnas. Psühhiaatria täpsem personali vajadus on esitatud tabelis 27. 26 Psühhiaatria eriala väljatöötamisjärgus olev arengukava aastateks 2020-2030, 2020, lk 4-5 38 Tabel 27. Psühhiaatria eriala meditsiinilise personali vajadus Eriala Ametikohti Arstid (psühhiaatrid, lapsepsühhiaatrid, juhid, 25 vanemarstid) * Õde (vaimse tervise õde, õendusjuhid, vanemõed)** 114 Hooldaja *** 23 Kliiniline psühholoog, lapsepsühholoog 15 Füsioterapeut **** 10 Logopeed 3 Kliiniline proviisor 2 KOKKU meditsiinitöötajad 192 * Psühhiaatria eriala arengukava andmeil on psühhiaatrilise abi jätkusuutlikuks tagamiseks ambulatoorses abis spetsialistide vajaduse miinimumiks 1 psühhiaater 10 000 elaniku kohta. Statsionaarses töös on lastepsühhiaatri optimaalseks koormuseks kuni 6 patsienti 1,0 arsti ametikoha kohta. Arvestatud on mittemeditsiinilise personali - assistentide, juhtumikorraldajate, sotsiaaltöötajate rakendamisega. ** Õdede statsionaarne koormuse arvutusel on eeldatud, et osakonnas on päevaõed tööl ajavahemikul kella 8.00-16.00 1 päevaõde iga 6 patsiendi kohta. Lisaks on osakonnas valveõed 24 tundi kokku 2 õde vastavalt töö intensiivsusele. ***Hooldajate arvu prognoosimisel arvestati mittemeditsiinilise personali - turvatöötajate, tegevusjuhendajate, tegevusterapeutide ja loovterapeutide rakendamisega. Hooldajate arv peab olema vastavalt suurem, kui ei rakendata mainitud mittemeditsiinilist personali. **** Füsioterapeutide arvu prognoosimisel arvestati mittemeditsiinilise personali - tegevusjuhendajate, tegevusterapeutide, loovterapeutide ning laste- ja noorukite töös õpetajate ja kasvatajate rakendamisega. Kliinilist tööd toetava mittemeditsiinilise personali vajadus on 64 töötajat (tegevusjuhendajad, tegevusterapeudid, sealhulgas loovterapeudid, juhtumikorraldajad, assistendid, sotsiaaltöötajad, turvatöötajad, õpetajad, kasvatajad). 39 Tabel 28. Prognoositud tervishoiutöötajate vajadus IVKH-s aastaks 2030 Eriala Ametikohti Sisearst 11 Hematoloog 1 Kardioloog 7 Gastroenteroloog 1 Pulmonoloog 5 Infektsionist 5 Anestesioloog 19 Erakorralise meditsiini arst 9 Reumatoloog 2 Endokrinoloogia 2 Üldkirurg 12 Lastekirurg 1 Uroloog 4 Nefroloog 1 Ortopeed 10 Radioloog 11 Günekoloog 15 Pediaater 9 Lapsepsühhiaater 2 Psühhiaater 23 Neuroloog 7 Oftalmoloog 7 Otorinolarüngoloog 5 Dermatoveneroloog 3 Näo- ja lõualuu kirurg Taastusraviarst 6 Töötervishoiuarst 1 Laboriarst 6 Patoloog 2 Arste kokku 187 Proviisor 2 Õendustöötajad ja teised 450 meditsiinitöötajad Vaimse tervise õde 114 (psühhiaatria) Kliiniline lapsepühholoog 4 Kliiniline proviisor * 4 40 Eriala Ametikohti Kliiniline psühholoog 11 Logopeed 3 Füsioterapeut (psühhiaatria) 10 Hooldustöötajad 180 Hooldustöötajad 23 (psühhiaatria) Kokku 988 Tabeli 27 real „õendusalatöötajad ja teised meditsiinitöötajad“ oli 2017. a esitatud haiglas töötavad õed (358), ämmaemandad (18), vaimse tervise õed (1), laste vaimse tervise õed (2), füsioterapeudid (24), tegelusjuhendajad (7), sotsiaaltöötajad (8), juhtumikorraldajad (3), hambatehnikud (7), radioloogia tehnikud (15), farmatseudid (7). *Kliiniline proviisor :2 ametikohta psühhiaatria erialade, 2 ametikohta teiste erialade koosseisus. 41
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel