KANTSLERI KÄSKKIRI
21.12.2020 nr 15
Sotsiaalministeeriumi toetuste andmise ja
järelevalve kord
Vabariigi Valitsuse seaduse § 54 lõike 1 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. märtsi
2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 9 punktiga 17:
1. Kinnitan Sotsiaalministeeriumi toetuste andmise ja järelevalve korra koos lisadega (lisatud).
2. Käskkirja ajakohastamise tagab Sotsiaalministeeriumi finantsosakond.
3. Tunnistan kehtetuks kantsleri 27. veebruari 2018. a käskkirja nr 5 „Sotsiaalministeeriumi
riigieelarveliste tegevus- ja projektitoetuste andmise tingimused ja kord“ ja kantsleri
7. novembri 2014. a käskkirja nr 54 „Sotsiaalministeeriumi antud toetuste üle järelevalve
korraldamise tingimuste ja korra kinnitamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
2
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) toetuste andmise ja järelevalve kord
(edaspidi kord) reguleerib avalikes huvides tegutsevatele isikutele (edaspidi taotleja)
riigieelarvelistest vahenditest antava toetuse taotlemist, taotluste menetlemist,
väljamaksmist ja aruandlust ning toetuse kasutamise üle järelevalve tegemist.
1.2. Toetus on kindlaks sihtotstarbeks antav rahaline väljamakse, mis kantakse ministeeriumi
rahastamisotsuse alusel toetuse saaja arvelduskontole ühekordse maksena lepingus
sätestatud maksegraafiku, aruande vms alusel.
1.3. Ministeeriumi antavad riigieelarvelised toetused on eelarveprotsessi käigus otsustatud
toetused, ministri otsustuskorras antavad toetused ja reservi toetused.
1.4. Eelarveprotsessi käigus otsustatud toetused hõlmavad:
õigusaktist, arengukavast või programmist tulenevaid toetusi;
hasartmängumaksu laekumisest antavaid toetusi;
riigieelarve eelnõu koostamise käigus Vabariigi Valitsuse istungil
otsustatud toetusi;
täiendavaid toetusi (nn fraktsioonitoetused).
1.5. Ministri otsustuskorras antavad toetused on eelarveaasta jooksul valitsemisala vabade
vahendite olemasolul eraldatud vajaduspõhised toetused. Ministri otsustuskorras toetuse
andmise üldine eeldus on panustamine ministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondade
arengusse ning valdkonna arengukavas, programmis või jooksva aasta tööplaanis seatud
eesmärkide täitmisse.
1.6. Reservi toetused on jooksval aastal Sotsiaalministeeriumi poolt Rahandusministeeriumile
esitatud taotluse alusel Vabariigi Valitsuse reservist finantseeritavad ja Vabariigi
Valitsuses otsustatud toetused ning neid käsitletakse üldjuhul nagu ministri otsustuskorras
antavaid toetusi.
1.7. Hasartmängumaksu laekumisest antava toetuse andmist reguleerib ministri käskkirjaga
kinnitatud hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise kord.
1.8. Punktis 1.4 nimetatud eelarveprotsessi käigus otsustatud toetused, ministri
otsustuskorras antavad toetused ja reservi toetused jagunevad tegevus-, investeeringu-
ja projektitoetuseks. Hasartmängumaksu laekumisest antavad toetused jagunevad
tegevus- ja projektitoetusteks.
1.9. Tegevustoetus on rahastamisliik, millega ministeerium toetab taotleja põhitegevust ja
arengut, lähtudes taotleja põhikirjalistest või põhimäärusest tulenevatest ülesannetest ja
taotleja arengudokumentides määratud eesmärkidest.
1.10. Investeeringutoetus on rahastamisliik, millega ministeerium toetab osaliselt või täielikult
juriidilise isiku põhivara investeeringu kulude katmist põhivarasse investeerimisel.
1.11. Projektitoetus on rahastamisliik, millega toetatakse kindla eesmärgi saavutamisele
suunatud, ajas ja ruumis piiritletud, kindla tulemiga, üks kord elluviidavat tegevust või
tegevuste kogumit.
1.12. Kui toetuse käskkirjas on antava toetuse summa juures toetuse saaja määramata,
leitakse see avatud taotlusvooru või avaliku konkursiga (edaspidi ühiselt avatud
taotlusvoor) või hankega.
3
1.13. Toetuste menetlemisel osalev teenistuja kohustub täitma korruptsioonivastasest
seadusest tulenevaid nõudeid, sealhulgas pidama kinni tegevus- ja toimingupiirangutest.
1.13.1. Kui toetuste menetlemisel osalev teenistuja on toetust taotleva organisatsiooni
töötaja, selle juht- või kontrollorgani liige või korruptsioonivastase seaduse §-s 7
nimetatud seotud isik, taandab ta ennast viivitamata otsustus- ja kontrolliprotsessist.
Teenistuja, kelle tegevuses esineb huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema
erapooletuses, peab lisaks enda viivitamatule taandamisele otsustus- ja
kontrolliprotsessist teavitama kirjeldatud asjaoludest enda vahetut juhti, kes määrab
ülesannete täitmiseks teise teenistuja.
1.13.2. Ministeeriumi nõudmisel esitab toetuste menetlemisel osalev teenistuja allkirjastatud
kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.
1.14. Käesolevas korras ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seadust käesolevas korras sätestatud erisustega.
2. NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TAOTLEMINE
2.1. Toetuse saajaks, sealhulgas toetuse taotlejaks, saab olla mittetulundusühing, sihtasutus
ja muu isik, keda loetakse seoses varasema koostööga ministeeriumi strateegiliseks
partneriks või kelle põhikirjaline tegevus või kavandatud ühekordne projekt toetab
ministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkondade eesmärke.
2.2. Toetuse saaja võib tegevuste elluviimisse kaasata partneri avalikust, era- või
mittetulundussektorist.
2.3. Taotluse esitamise kohustus on ministri otsustuskorras ja avatud vooru ning üldjuhul
Vabariigi Valitsuse reservist rahastatavatel toetuse saajatel.
2.4. Taotleja tegevus peab olema avalik, tal on oma tegevust tutvustav ja avalikkusele
kättesaadav veebileht, sotsiaalmeedia väljund või alamleht, kas katus- või
partnerorganisatsiooni või kohaliku omavalitsuse veebilehel, kus on leitavad vähemalt
tema põhikiri, juhtorganite koosseisud ning viide eetilise tegutsemise põhimõtetele ja/või
väärtustele, millest oma tegevuses lähtutakse.
2.5. Toetuse taotlemisel ei tohi:
2.5.1 taotlejal olla võlgnevusi ministeeriumi ees, sealhulgas peab taotleja olema tagastanud
eelnevalt saadud toetuse kasutamata jäägi ja tasunud tähtajaks tagasinõuded;
2.5.2 taotlejal olla toetuse kasutamise lepingu sõlmimise või toetuse määramise käskkirja
vormistamise hetkel riiklike maksude võlga ega muud maksevõlga koos intressiga
suuremas summas kui 100 eurot ja mis on ajatamata;
2.5.3 taotleja juhtorgani liige olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase,
varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole
karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
2.5.4 taotleja tegevus olla vastuolus avalike huvidega, ministeeriumi valitsemisala
tulemusvaldkondade arengueesmärkidega ning valdkonna arengukavades,
programmides või tööplaanis seatud eesmärkidega;
2.5.5 olla saadud sama asja või tegevuse jaoks toetust;
2.5.6 olla taotleja suhtes algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust.
2.6. Toetuse taotlemisel esitab toetuse taotleja taotluse, mis sisaldab kõiki taotluses nõutud
andmeid, sealhulgas eelarvet (lisa 1).
4
2.7. Ministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatult võib vajaduse korral esitada taotluse muul
vormil, kuid see peab hõlmama kogu ministeeriumi taotluse vormil nõutud informatsiooni.
2.8. Taotlus esitatakse elektrooniliselt ministeeriumi meiliaadressil
[email protected] või
postiaadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti.
3. TAOTLUSE ESITAMISE KOHUSTUSE ERISUS
3.1. Õigusaktist, arengukavast, programmist tuleneva ja riigieelarve eelnõu koostamise käigus
Vabariigi Valitsuse istungil otsustatud toetuse saajatel taotluse esitamise kohustus
puudub. Eeltoodud alustel toetuse andmine sätestatakse valdkonna eest vastutava
ministri käskkirjaga. Ministeerium sõlmib toetuse saajaga lepingu pärast Vabariigi
Valitsuse vastavasisulise otsustuse alusel ministri käskkirja vormistamist esimesel
võimalusel.
3.2. Täiendavate toetuste (fraktsioonitoetuste) andmine toimub ministri käskkirja alusel.
4. TAOTLUSTE MENETLEMINE JA OTSUSTAMINE
4.1. Riigieelarve eelnõu koostamise käigus Vabariigi Valitsuse istungil otsustatud toetuste ja
jooksval eelarveaastal Vabariigi Valitsuse reservist rahastatavate toetuste saajad võib
teatud juhtudel otsustada Vabariigi Valitsus. Üldjuhul Vabariigi Valitsus eraldab
lisavahendid tegevuste elluviimiseks ja Sotsiaalministeerium otsustab ning kinnitab
ministri üldkäskkirjaga toetuse saajad, kes Vabariigi Valitsuses otsustatud tegevused ellu
viivad.
Täiendavate toetuste (nn fraktsioonitoetused) saajad määrab Riigikogu riigieelarve
seaduse kolmandal lugemisel.
4.1.1. Toetuse kasutamise lepingu sõlmimise, sealhulgas toetuse kasutamise kirjelduse
koostamise koostöös toetuse saajaga korraldab ministeeriumi sisuosakond või kantslerile
alluvad teenistujad (edaspidi osakond).
4.1.2. Toetuste väljamaksmise (v.a hasartmängumaksu laekumisest antavad toetused) ja
raamatupidamisega seotud toimingud korraldab ministeeriumi finantsosakond (edaspidi
FO).
4.2. Ministri otsustuskorras antavate toetuste andmise ja Sotsiaalministeeriumi poolt
Rahandusministeeriumile esitatud Vabariigi Valitsuse reservi taotluse otsustamise
eelduseks on üldjuhul käesoleva korra punktis 2.6 nimetatud taotlus.
4.2.1. FO korraldab käesoleva korra punktis 2.6 nimetatud taotluste:
4.2.1.1 esmase läbivaatamise;
4.2.1.2 toetuse väljamaksmise;
4.2.1.3 raamatupidamisega seotud toimingud.
4.2.2 Osakond:
4.2.2.1 hindab taotluse sisu;
4.2.2.2 korraldab koos õigusosakonnaga riigiabi või vähese tähtsusega abi hindamise ning
viimati nimetatu puhul riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist taotlejale eelnevalt
eraldatud vähese tähtsusega abi kontrollimise;
4.2.2.3 esitab taotluse otsustamiseks juhtkonnale (kantsler, asekantslerid), finantsosakonna
juhatajale ja õigusosakonna esindajale;
4.2.2.4 korraldab pärast juhtkonna otsust või Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamist
lepingu sõlmimise;
4.2.2.5 teeb vajaduse korral tegevuste elluviimise ajal seiret;
4.2.2.6 kontrollib aruannetes esitatud tegevuste vastavust taotlusele.
5
4.3. FO kontrollib punktis 2.5 nimetatud asjaolude esinemist ja taotluste nõuetekohasust.
Vajaduse korral küsib FO teenistuja taotlejalt täpsustavaid küsimusi vormistuse ja
finantsarvestuse kohta. Nõuetekohase taotluse edastab FO teenistuja osakonda.
4.4. Osakond hindab taotluse sisu, kavandatavaid tegevusi, ajakava, toetuse eelarve
realistlikkust jm ning koostab juhtkonnale, finantsosakonna juhatajale ja õigusosakonna
esindajale otsustamiseks memo. Osakond hindab taotluse sisu, analüüsides planeeritava
tegevuse:
4.4.1 vajalikkust;
4.4.2 mõju ministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondade arengule ning valdkonna
arengukavas, programmis või jooksva aasta tööplaanis seatud eesmärkide täitmisele;
4.4.3 põhjendatust;
4.4.4 ajakava ja toetuse eelarve realistlikkust;
4.4.5 taotleja ja partnerite suutlikkust projekti ellu viia;
4.4.6 projekti jätkusuutlikkust.
4.5. Osakond küsib vajaduse korral taotlejalt täpsustavaid küsimusi või peab läbirääkimisi
taotluses kirjeldatud tegevuste üle.
4.6. Taotlust ja sellega seotud dokumente säilitatakse ministeeriumi
dokumendihaldussüsteemis seotuna toetuse andmise käskkirja ja lepinguga või toetuse
andmisest keeldumise teatega.
5. AVATUD TAOTLUSVOORU KORRALDAMINE
5.1. Avatud taotlusvooru kuulutab välja vooru teema eest vastutav osakond ministri
käskkirjaga. Ministri käskkirjaga kinnitatakse taotlusvooru avamise teade (edaspidi teade)
koos toetuse andmise tingimuste ja korraga ning taotlusvormi(de)ga, samuti
moodustatakse taotluste hindamiseks vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon ja
määratakse selle juht.
5.2. Avatud taotlusvooruna on käsitatav muu hulgas hasartmängumaksu laekumisest toetuste
andmine.
5.3. Avatud vooru tingimustes võib määrata kitsendusi ning sätestada teisiti kui käesoleva
korra punktis 2. Sel juhul tuleb lähtuda avatud vooru tingimustes sätestatust.
5.4. Osakond avaldab teate koos kehtestatud vormidega vähemalt ministeeriumi välisveebis.
5.5. Taotleja esitab taotluse hiljemalt teates sätestatud tähtajaks digitaalselt allkirjastatuna
teates kehtestatud taotlusvormidel ministeeriumi meiliaadressil
[email protected] või teates
esitatud e-posti aadressil viitega taotlusvoorule.
5.6. Digitaalse allkirjastamise võimaluse puudumise korral võib taotluse esitada teates
sätestatud tähtajaks paberil aadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti.
5.7. Hindamiskomisjon hindab esitatud taotlusi teates sätestatud tingimustel, teeb vajaduse
korral taotlejatele ettepaneku taotluse sisu, eelarve, tegevusmahu või muu
täpsustamiseks või selgitamiseks.
5.8. Peale taotluste vastavuse ja sisu hindamist koostab osakond taotluste rahuldamise,
osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohta protokolli, mille kooskõlastavad
hindamiskomisjoni liikmed ning allkirjastab hindamiskomisjoni juht.
6
5.9. Osakond:
5.9.1 koostab hindamiskomisjoni protokollilise otsuse alusel taotluste rahuldamise (sh
osalise rahuldamise) või rahuldamata jätmise kohta ministri käskkirja ning edastab
selle tervikuna või põhjendatud juhul väljavõtetena taotlejatele;
5.9.2 koostab vajadusel toetuse kasutamise lepingu.
5.10. Avatud taotlusvooru korraldamisel vormistatavad dokumendid kooskõlastatakse
ministeeriumi õigusosakonnaga.
6. LEPINGU SÕLMIMINE JA MUUTMINE
6.1. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korrale
sõlmitakse toetuse kasutamise leping:
6.1.1 õigusaktist, arengukavast või programmist tuleneva toetuse ning Vabariigi Valitsuse
istungil otsustatud toetuse saajatega, v.a käesoleva korra punktis 6.2 sätestatud juhul;
6.1.2 ministri otsustuskorras ja reservi toetuse andmisel;
6.1.3 avatud taotlusvooru ja hanke korral toetuse andmisel.
6.2. Toetuse kasutamise lepingut ei sõlmita:
6.2.1 kui toetuse saajaks on halduse sisene isik ja toetuse suuruse määramiseks vajalikud
andmed on olemas haldusaktis. Sellisel juhul võib toetuse väljamaksmise ja
raamatupidamisega seotud toimingud korraldada ministri käskkirja alusel;
6.2.2 täiendava toetuse (fraktsioonitoetuse) andmisel. Samuti puudub aruande esitamise
kohustus.
6.3. Ministeeriumi nimel allkirjastab lepingu kantsler, toetuse saaja nimel allkirjastab lepingu
esindusõiguslik isik.
6.4. Lepingus sätestatakse muu hulgas toetuse kasutamise eesmärk, tegevuste elluviimise
periood ja aruandlus.
6.5. Lepingus määratakse lähtuvalt taotluse sisust, millise aruande (tegevus- või
finantsaruanne või mõlemad) esitamise kohustus toetuse saajal on ning millise
sagedusega neid esitatakse. Vahearuanne soovitatakse esitada lepingute puhul, mille
kestus on pikem kui kuus kuud.
6.6. Aruande esitamise kohustuse seadmisest võib loobuda ainult juhul, kui tegevuste
elluviimise kohta on võimalik saada infot muudest allikatest.
6.7. Lepingu lisana vormistatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustusele toetuse eesmärgi
puhul toetuse kasutamise kirjeldus (ministeeriumi toetuse kasutamise lepingu lisa 1), kui
toetuse saamiseks ei ole vaja esitada taotlust.
6.8. Sõlmitud lepingud avalikustatakse ministeeriumi dokumendiregistri kaudu.
6.9. Toetuse saajal on õigus esitada lepingu kontaktisikule ettepanek lepingutingimuste
muutmiseks elektrooniliselt tema e-posti aadressil või ministeeriumi meiliaadressil
[email protected] või posti teel aadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti.
6.10. Lepingutingimuste muutmise vajaduse, kaasa arvatud korra punktis 6.9 sätestatud
juhul, otsustab osakond, konsulteerides muudatuse võimalikkuse suhtes FO ja
õigusosakonnaga.
7
6.11. Lepingu muudatust ei sõlmita:
6.11.1 toetuse kasutamise tähtaja pikendamisel kuni kolm kuud, v.a juhul, kui muutub toetuse
kasutamise eelarve aasta;
6.11.2 kui eelarvemuudatused eelarveridade vahel on kuni 15%, kuid kõige rohkem 15 000
eurot;
6.12. Toetuse saaja esitatud lepingu muutmise taotlust ja seotud kirjavahetust säilitatakse
dokumendihaldussüsteemis toetuste andmise lepinguga seotult.
7. ARUANDLUSE ESITAMINE JA KONTROLL
7.1. Toetuse saaja esitab ministeeriumi meiliaadressil
[email protected] toetuse kasutamise
lepingus sätestatud juhul ja tähtajal lepingu täitmise tegevus- või finantsaruande (edaspidi
aruanne) (toetuse kasutamise lepingu lisa 2).
7.2. Osakond kontrollib aruande sisulist ja finantsilist vastavust toetuse kasutamise
kirjeldusele või taotlusele.
7.3. Osakond küsib aruandes esinevate puuduste korral toetuse saajalt lisainfot või
täiendavaid dokumente. Osakond edastab aktsepteeritud ja heaks kiidetud aruande FO-
le.
7.4. FO edastab osakonna poolt heaks kiidetud aruande raamatupidamiskannete või makse
tegemiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
7.5. Aruandlusega seotud kirjavahetust säilitatakse dokumendihaldussüsteemis aruande
juures.
7.6. Aruanded avalikustatakse ministeeriumi dokumendiregistri kaudu.
7.7. Kui aruande menetlemise käigus jääb ministeerium toetuse saajaga tegevuste elluviimise
või kulude maksumuse suhtes eriarvamusele, teavitatakse sellest valdkonna
asekantslerit, kes otsustab, kas ja millises mahus algatatakse järelevalvemenetlus.
8. JÄRELEVALVE
8.1. Ministeeriumil on õigus algatada järelevalvemenetlus igal ajal kõikide toetuste puhul.
8.2. Kui ministeerium on otsustanud algatada järelevalvemenetluse, on ministeeriumil õigus
kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete vastavust järelevalvemenetluses tuvastatud
asjaoludele ja toetuse lepingus nimetatud eesmärgil kasutamise sihipärasust vastavalt
korrakaitseseadusele, sealhulgas:
8.2.1 saada toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke selgitusi ning viibida toetuse saaja ruumides
ja territooriumil, mis on seotud tegevuste elluviimisega;
8.2.2 kontrollida jooksvalt lepingu täitmise käiku ja eesmärkide saavutamist, sealhulgas teha
kohapealset kontrolli;
8.2.3 viibida korraldatavatel koolitustel, üritustel, konverentsidel, ümarlaudadel jms;
8.2.4 nõuda kuludokumentide, sealhulgas lepingute ja muude tegevuste toimumist
tõendavate dokumentide esitamist;
8.2.5 veenduda toetuse kasutamisega seotud väljundite (fotod, veebilehekülg, artiklid,
soetatud asjad jms) olemasolus ning saada infot nende levitamise kohta.
8.3. Osakond määrab toetuse kasutamise kontrollimisel selle ulatuse ja koostab ajakava.
8
8.4. Osakond informeerib toetuse saajat e-posti teel järelevalve algatamisest. Teade peab
sisaldama kontrolli ulatust, kavandatavaid toiminguid, menetlejat ja eeldatavat ajakava.
8.5. Kontrollitoimingute käigus veendutakse muu hulgas järgmistes asjaoludes:
8.5.1. Füüsilise väljundiga tegevuste puhul, kas objekt:
on valminud või arenduses;
vastab tüübilt või üldistelt omadustelt lepingus ettenähtule;
täidab lepingus seatud eesmärke.
8.5.2. Esemete soetamise puhul, kas soetatud esemed on:
füüsiliselt olemas ning neid kasutatakse sihtotstarbeliselt;
vajalikud taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks.
8.5.3. Ürituste, koolituste, seminaride jne puhul, kas:
päevakavad, ettekanded ja õppematerjalid vastavad sisult toetuse andmise tegevustele;
on olemas osalejate nimekirjad, fotod või muu tõendusmaterjal;
osalejad vastavad taotluses kirjeldatud sihtrühmale.
8.5.4. Üldised kontrollitegevused, sealhulgas kas:
toetust on kasutatud sihipäraselt;
tehtud kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud;
kulutused on tehtud ja tasutud selleks ettenähtud ajaperioodil;
kulutused jäävad heakskiidetud eelarve ridade piiridesse;
eelarve muudatusest on teavitatud lepingu kontaktisikut või sõlmitud lepingu muutmise
kokkulepe;
saadud toetusega seotud raamatupidamise kanded on eristatud ülejäänud
raamatupidamisest;
toetuse saaja on järginud riigihangete nõudeid, kui on hankija riigihangete seadusest
lähtuvalt.
8.6. Osakond koostab toetuse kasutamise kontrolli tulemuste kohta kokkuvõtte ning saadab
toetuse saajale kommenteerimiseks ja faktivigade kontrolliks üldjuhul toetuse taotlemisel
või saamisel avaldatud e-posti teel, selle puudumise korral tähitud postiga.
8.7. Toetuse saaja saadab kommenteerimiseks ja faktivigade kontrolliks edastatud kokkuvõtte
tagasi viie tööpäeva jooksul.
8.8. Kui selgituste ja edastatud dokumentide põhjal järeldub kulude mittesihipärane
kasutamine, vormistab osakond kooskõlas lepingu üldtingimustega ja kooskõlastatult
õigusosakonna teenistujaga ettekirjutuse.
8.9. Ettekirjutuse allkirjastab valdkonna asekantsler.
8.10. Kõiki järelevalvemenetlusega seotud dokumente ja vormistatud töölehti säilitatakse
dokumendihaldussüsteemis.
Kantsleri käskkirja „Sotsiaalministeeriumi toetuste andmise ja järelevalve kord“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Kantsleri käskkiri „Sotsiaalministeeriumi toetuste andmise ja järelevalve kord“ (edaspidi kord)
on kehtestatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 54 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 9
punktiga 17.
Käesolev kord asendab kantsleri 27. veebruari 2018. a käskkirja nr 5 „Sotsiaalministeeriumi
riigieelarveliste tegevus- ja projektitoetuste andmise tingimused ja kord“ ja kantsleri
7. novembri 2014. a käskkirja nr 54 „Sotsiaalministeeriumi antud toetuste üle järelevalve
korraldamise tingimuste ja korra kinnitamine“.
1.2. Ettevalmistaja
Korra ja seletuskirja on koostanud finantsosakonna finantsarvestuse juht Ester Timmas (tel
626 9280,
[email protected]) ja finantsnõunik Pille Erm (tel 626 9166,
[email protected]).
Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel
626 9333,
[email protected]).
1.3. Märkused
Kord ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Korras on võrreldes varasema korraga:
koondatud toetuste menetlemine ja järelevalve ühte korda,
välja toodud, milliste toetuste puhul on vaja taotlus esitada, milliste puhul mitte,
täpsustatud, et ministri otsustuskorras toetuse otsustamine enne taotluse esitamist ei ole
enam võimalik,
reguleeritud menetluslikud etapid taotluste hindamisel ja toetuse rahuldamise
otsustamisel,
täpsustatud järelevalvemenetluse õigust ja korraldust.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1. peatükk „Üldsätted“
Esimeses peatükis selgitatakse korras kasutatud termineid.
1
EELARVEPROTSESSI KÄIGUS OTSUSTATUD
TOETUSED, mis hõlmavad (p 1.4):
- õigusaktist, arengukavast või programmist tulenevaid toetusi,
- hasartmängumaksu laekumisest antavaid toetusi,
- riigieelarve eelnõu koostamise käigus Vabariigi Valitsuse
istungil otsustatud toetusi,
RIIGIEELARVELISED - täiendavaid toetusi (nn fraktsioonitoetused).
TOETUSED
(p 1.3) MINISTRI OTSUSTUSKORRAS ANTAVAD TOETUSED
(p 1.5)
VABARIIGI VALITSUSE RESERVIST ANTAVAD TOETUSED
(p. 1.6)
Joonis 1. Toetuste liigid ja jagunemine.
Riigieelarvelistest vahenditest antakse avalikes huvides tegutsevatele isikutele kindlaks
sihtotstarbeks rahalist toetust. Ministeeriumi antavad riigieelarvelised toetused on
eelarveprotsessi käigus otsustatud toetused, ministri otsustuskorras antavad toetused ja
jooksval eelarveaastal Vabariigi Valitsuse reservist finantseeritavad toetused.
Eelarveprotsessi käigus otsustatud toetused hõlmavad õigusaktist, arengukavast või
programmist tulenevaid toetusi, hasartmängumaksu laekumisest antavaid toetusi, Vabariigi
Valitsuse istungil otsustatud toetusi ja täiendavaid ehk nn fraktsioonitoetusi.
Hasartmängumaksu laekumisest antava toetuse andmist reguleerib hasartmängumaksu
laekumisest toetuse andmise kord.
Ministri otsustuskorras antavad toetused on eelarveaasta jooksul valitsemisala vabade
vahendite olemasolul eraldatud vajaduspõhised toetused. Ministri otsustuskorras toetuse
andmise üldine eeldus on panustamine ministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondade
arengusse ning valdkonna arengukavas, programmis või jooksva aasta tööplaanis seatud
eesmärkide täitmisse
Reservi toetused on jooksval aastal Vabariigi Valitsuse reservist finantseeritavad ja Vabariigi
Valitsuses otsustatud toetused ning neid käsitletakse üldjuhul nagu ministri otsustuskorras
antavaid toetusi. Reservi toetusi võidakse finantseerida nii Vabariigi Valitsuse
sihtotstarbelisest reservist rahandusministri käskkirjaga või Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta
reservist Vabariigi Valitsuse korraldusega. Mõlemal korral on vaja esitada
Sotsiaalministeeriumil taotluste dokumendid Rahandusministeeriumile ning
finantseerimisotsus peab olema tehtud Vabariigi Valitsuse istungil.
Peale riigieelarve seaduse kinnitamist koostab finantsosakond (edaspidi FO) toetuse andmise
käskkirja. Loetelu koosneb eelarveprotsessi käigus otsustatud toetuse saajatest.
Eelarveprotsessi käigus otsustatud toetused, ministri otsustuskorras antavad toetused ja
reservi toetused jagunevad investeeringu-, tegevus- ja projektitoetusteks. Hasartmängumaksu
laekumisest antavad toetused jagunevad tegevus- ja projektitoetusteks.
2
Korras on kehtestatud toetuste menetlemisel osalevate teenistujate kohustus täita
korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid nõudeid, sh järgida tegevus- ja
toimingupiiranguid.
Toetuste menetlemine peab olema aus ja läbipaistev. Muu hulgas on toetuste menetlemisel
oluline ennetada ja vältida huvide konflikti.
Huvide konflikt on üks riskifaktor, millega tuleb tegeleda, et muu hulgas piirata võimalikku
korruptsiooni. Huvide konflikti mõiste ei ole õigusaktides defineeritud, kuid peamiselt tuleb
huvide konflikti all mõista ametihuvide ja isiklike huvide ristumist. Kuigi iga huvide konflikt ei
ole korruptsioon, on tegemist olukorraga, mis võib viia korruptsioonini.
Huvide konflikti või selle riski vähendamiseks või maandamiseks kasutatakse konflikti vältimist
tegevus- ja toimingupiirangutega, enesetaandamise kohustust, huvide avaldamist,
eetikakoodekseid, sõltumatuid komisjone jne.
Ametiisikul on üldjuhul õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega,
kui see ei ole seadusega keelatud ning peetakse kinni toimingupiirangutest. See tähendab, et
toetuste menetlejatel kui ametiisikutel (korruptsioonivastase seaduse tähenduses on
ametiisikuks ka toetuste menetlemises osalevad teenistujad) on muu hulgas õigus kuuluda
erinevatesse ühendustesse ning nende juhtimis- ja kontrollorganitesse. See tähendab, et
toetuste menetlemise (sh kontrollimise) protsessis tuleb ametiisikul olla eriti tähelepanelik, et
ta ei rikuks toimingupiiranguid.
Toimingupiirang tähendab, et ametiisikul on keelatud toimingut või otsust teha, kui esineb
vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;
2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist,
mis võib mõjutada toimingut või otsust;
3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
Kui esineb kas või üks eelnimetatud asjaoludest, tuleb sellest viivitamata teavitada oma
vahetut juhti või ametisse nimetamise õigust omavat isikut (kantsler või minister), kes võib
otsuse või toimingu teha ise või anda ülesande teisele ametiisikule. Kui toetuste menetlemises
osaleval ametnikul on huvide konflikt, ei tohi ta anda oma alluvale ülesannet teha toiming või
otsus enda asemel.
Kui vajalikku toimingut ei saa teha vahetu juht või ametisse nimetamise õigust omav isik või ei
ole ametiisiku asendamine võimalik, peab ametiisik ennast toetuse menetlusest taandama.
Toetuste korra punkti 1.13.1 kohaselt peab toetuste menetlemisel osalev teenistuja ennast
viivitamata otsustus- ja kontrolliprotsessist taandama, kui ta on:
a) toetust taotleva organisatsiooni töötaja, selle juht- või kontrollorgani liige (st juhatuse,
nõukogu, nõukoja vms või revisjonikomisjoni liige);
b) korruptsioonivastase seaduse §-s 7 nimetatud seotud isik (st kui toetuse taotlejaks on
ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem (sh on vanemaks
lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem) ning ametiisiku vanema alaneja sugulane
(sh on alanejaks sugulakseks lapsendatu ja abikaasa laps), sealhulgas ametiisiku laps ja
lapselaps. Seotud isik on ka isik, kellel on ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu
isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult
mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja
vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või
tegutseb ametiisiku huvides või arvel).
3
Taandamisega välditakse kõige otsesemalt olukordi, kus ametiisikuna (toetuste menetlejana)
ollakse samal ajal nii otsuse tegija kui ka otsusest mõjutatud isik (potentsiaalne toetuse saaja).
Oluline on meeles pidada, et taandamise vajadus ei tulene ainult majanduslikust huvist, vaid
igasugusest kahtlusest sõltumatuse suhtes. Taandamata jätmine võib vähendada usaldust
kogu toetuste menetlemise protsessi suhtes ning tuua kaasa mainekahju ministeeriumile.
2. peatükk „Nõuded toetuse saajale ja taotlemine“
Toetuste korra 2. peatükis on määratud, kes võivad toetust taotleda, sh nõuded taotlejatele, ja
nõuded taotlemisele.
Toetuse saajateks võivad olla kõik organisatsioonid, kelle põhikirjaline tegevus toetab
ministeeriumi valitsemisala eesmärkide täitmist.
Toetuse saamisel on taotluse esitamise kohustus ministri otsustuskorras ja avatud vooru ning
üldjuhul Vabariigi Valitsuse reservist rahastatavatel toetuse saajatel.
Taotleja võib tegevuste elluviimisel kaasata partnerina teisi organisatsioone. Taotleja võib
panustada rahaliselt või mitterahaliselt, nt vabatahtlik töö.
Taotlejal ei tohi olla võlgnevusi ministeeriumi ega Maksu- ja Tolliameti ees. Taotleja juhtorgani
liige ei tohi olla karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse
vastase süüteo eest.
Taotleja ei saa olla juba saanud sama asja või tegevuse jaoks toetust. Samuti ei tohi taotleja
suhtes olla algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust.
Taotluse võib esitada ministeeriumi vormil või muul vormil (mille kasutamine peab olema
eelnevalt ministeeriumiga kooskõlastatud), aga kogu nõutud info peab olema kajastatud.
Taotluse võib esitada elektrooniliselt või posti teel.
Alljärgnevas tabelis on välja toodud tegevused ja nõuded toetuste liikide järgi, nende täpsem
sisu on avatud seletuskirja järgnevates punktides.
aruandluse
otsustamine lepingu esitamine
taotluse toetuse lepingu lepingu järelevalve,
toetuste liigid või taotluse allkirjas- (sisu ja
esitamine andmise alus sõlmimine valmistab ette seire
menetlemine tab finants) ja
kontroll
õigusaktist, esitab
Vabariigi ministri KK,
arengukavast või aruande,
eelarveprotsessi käigus otsustatud
ei esita Valitsus või korraldab leping sisuosakond kantsler sisuosakond
programmist tulenevad kontrollib
ministeerium sisuosakond
toetused sisuosakond
avatud taotlusvoor (sh esitab
otsustab ministri KK ,
hasartmängumaksu peab leping või aruande,
hindamis- korraldab sisuosakond kantsler sisuosakond
toetused
laekumisest antavate esitama otsus kontrollib
komisjon sisuosakond
toetuste voorud) sisuosakond
esitab
Vabariigi Valitsuse ministri KK,
Vabariigi üldjuhul aruande,
istungil otsustatud ei esita korraldab sisuosakond kantsler sisuosakond
Valitsus leping kontrollib
toetused sisuosakond
sisuosakond
täiendavad toetused (nn - - -
ei esita Riigikogu ministri KK ei sõlmita ei esita
fraktsioonitoetused)
esitab
sisuosakond ministri KK,
ministri otsustuskorras peab aruande,
hindab korraldab leping sisuosakond kantsler sisuosakond
antavad toetused esitama kontrollib
taotluse sisu sisuosakond
sisuosakond
4
esitab
üldjuhul Vabariigi ministri KK ,
Vabariigi Valitsuse reservist üldjuhul aruande,
peab Valitsus või korraldab sisuosakond kantsler sisuosakond
antavad toetused leping kontrollib
esitama ministeerium sisuosakond
sisuosakond
Tabel 1. Toetuste nõuded
3. peatükk „Taotluse esitamise kohustuse erisus“
Peatükis reguleeritakse toetusi, mille puhul ei ole vaja taotlust esitada. Taotlust ei pea esitama:
õigusaktist, arengukavast või programmist tuleneva toetuse saajad,
Vabariigi Valitsuse istungil otsustatud toetuse saajad,
fraktsioonitoetuse saajad.
Kahe esimesena nimetatud toetuse väljamaksmine toimub üldjuhul lepingu alusel. Lepinguga
kehtestataks vähemalt toetuse kasutamise eesmärk ja eelarve ning aruande esitamise
kohustus.
Fraktsioonitoetused makstakse välja ministri käskkirja alusel. Fraktsioonitoetuste andmise
otsustab Riigikogu ja ministeeriumil on vaid väljamaksmise kohustus. Väljamakse teeb
finantsosakond peale toetuse käskkirja kinnitamist aasta alguses.
Kui toetuse saajaks on halduse sisene isik (nt kohalik omavalitsus või riigiasutus) ja toetuse
suuruse määramiseks vajalikud andmed on olemas haldusaktides, võib toetuse
väljamaksmise ja raamatupidamisega seotud toimingud korraldada ministri käskkirja alusel
lepingut sõlmimata (erand).
4. peatükk „Taotluse menetlemine ja otsustamine“
Sisuosakond hindab ministri otsustuskorras antava toetuse taotluse sisu, tegevuste
vajalikkust, ajakava ja eelarve realistlikkust ning koostab memo otsustamiseks. Taotluse sisu
hindamisel analüüsitakse tegevuse vajalikkust ning mõju ministeeriumi valitsemisala
tegevusvaldkondade arengule, samuti valdkonna arengukavas, programmis või jooksva aasta
tööplaanis seotud eesmärkide täitmisele. Samuti tuleb üle vaadata tegevuste põhjendatus,
ajakava, eelarve, taotleja suutlikkus projekt ellu viia ning projekti jätkusuutlikkus.
Sisuosakond koostöös õigusosakonnaga hindavad riigiabi või vähese tähtsusega abi.
Vajaduse korral küsib sisuosakond täpsustavaid küsimusi või peab taotlejaga läbirääkimisi.
Ministri otsustuskorras antava toetuse vajaduse hindamisel osalevad juhtkond (kantsler,
asekantslerid), finantsosakonna juhataja ja õigusosakonna esindaja. Toetuse andmine koos
vajaduse põhjendusega vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Ülejäänud toetuste puhul korraldab lepingu sõlmimise sisuosakond (vt tabel 1 „Toetuste
nõuded“).
FO korraldab kõikide toetuste väljamaksmise (va hasartmängumaksu laekumisest antavad
toetused) ning raamatupidamisega seotud toimingud. FO edastab tööülesande
raamatupidamiskannete või makse teostamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
5. peatükk „Avatud taotlusvooru korraldamine“
Avatud taotlusvooru kuulutab välja vooru teema eest vastutav sisuosakond. Ministri
käskkirjaga kinnitatakse vooru avamise teade, vooru tingimused ja asjakohased vormid ning
moodustatakse taotluste hindamiseks vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon, muu
5
hulgas valitakse hindamiskomisjoni juht. Avatud taotlusvooru korraldamisel kooskõlastatakse
kõik dokumendid õigusosakonnaga.
Sisuosakond avaldab teate vähemalt ministeeriumi välisveebis.
Taotleja esitab taotluse digitaalselt või e-posti teel teates määratud tähtajaks viitega
taotlusvoorule.
Hindamiskomisjon hindab taotlusi vastavalt vooru tingimustele ning vajaduse korral teeb
taotlejale ettepaneku taotlust täpsustada või anda taotluse kohta selgitusi.
Peale taotluste hindamist koostab osakond taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või
osalise rahuldamise otsuse kohta protokolli. Selle protokolli alusel koostab sisuosakond
taotluste rahuldamise (sh osalise rahuldamise) või rahuldamata jätmise kohta ministri käskkirja
ja edastab selle vajaduse korral väljavõttena taotlejatele. Seejärel valmistab sisuosakond ette
toetuse kasutamise lepingu. Lepingu sõlmimine ei ole kohustuslik, kui toetuse saajaks on
halduse sisene isik (nt kohalik omavalitsus või riigiasutus) ja rahuldamise otsus hõlmab
tegevuste kirjeldust, aruande esitamist ja toetuse väljamaksmise kuupäeva.
6. peatükk „Lepingu sõlmimine ja muutmine“
Toetuse kasutamise leping sõlmitakse:
õigusaktist, arengukavast või programmist tuleneva toetuse saajatega,
Vabariigi Valitsuse istungil otsustatud toetuse saajatega,
ministri otsustuskorras ja üldjuhul Vabariigi Valitsuse reservist antava toetuse saajatega,
avatud taotlusvoorust toetuse saajatega.
Toetuse kasutamise lepingut ei sõlmita, kui toetuse saajaks on halduse sisene isik ja toetuse
suuruse määramiseks vajalikud andmed on olemas haldusaktis. Sellisel juhul võib toetuse
väljamaksmise ja raamatupidamisega seotud toimingud korraldada ministri käskkirja alusel.
Samuti ei sõlmita lepingut fraktsioonitoetuste andmisel ja puudub ka aruande esitamise
kohustus.
Toetuse puhul, mille kasutamiseks on vajalik sõlmida leping, valmistab lepingu ette
sisuosakond. Lepingu allkirjastavad ministeeriumi poolt kantsler ja toetuse taotleja poolt
esindusõiguslik(ud) isik(ud).
Lepingusse pannakse kirja toetuse kasutamise eesmärk, tegevuste elluviimise periood ja
aruande esitamise tähtajad.
Lepingu lisana vormistatakse toetuse kasutamise kirjeldus (toetuse kasutamise lepingu lisa 1),
kui toetuse saamiseks ei ole vaja esitada taotlust.
Sõlmitud lepingud on kättesaadavad ministeeriumi välisveebis dokumendiregistri vahendusel.
Dokumendihaldussüsteemis säilitatakse lepingu juures kirjavahetust, taotlust, lepingu
muutmise taotlust jm lepinguga seotud teavet.
Toetuse saajal on õigus lepingutingimuste muutmiseks pöörduda kirjalikult lepingu kontaktisiku
poole. Muudatuse vajalikkuses ja võimalikkuses konsulteerib osakond FO-ga ja
õigusosakonnaga.
Lepingu muudatust ei sõlmita, kui toetuse kasutamise tähtaeg pikeneb kuni kolm kuud ja kui
eelarvemuudatused eelarveridade vahel on kuni 15% (kuni 15 000 eurot). Kui tähtaeg pikeneb
järgmisesse eelarveaastasse, on lepingu muudatus igal juhul vajalik.
6
7. peatükk „Aruandluse esitamine ja kontroll“
Toetuse saaja esitab digitaalselt toetuse kasutamise lepingus sätestatud tähtajal lepingu
täitmise tegevus- ja finantsaruande (toetuse kasutamise lepingu lisa 2).
Sisuosakond kontrollib aruande sisulist ja finantsilist vastavust lepingu lisas 1 sätestatud
toetuse kasutamise kirjeldusele ja taotlusele. Kui aruanne on korrektne, suunab sisuosakond
selle FO-le, kes edastab aruande raamatupidamiskannete või makse tegemiseks Riigi
Tugiteenuste Keskusele.
Toetuse kasutamise lepingus määratakse lähtuvalt taotluse sisust, millise aruande esitamise
kohustus toetuse saajal on. Vahearuande esitamise soovitus on lepingutele, mille kestus on
pikem kui kuus kuud, et tagada järjepidev ülevaade toetuse kasutamisest.
Aruande esitamise kohustuse seadmisest võib loobuda, kui tegevuste elluviimise kohta on
võimalik saada infot muudest allikatest (nt statistika või töötukassa kodulehelt töötuse määr
vms).
Sisuosakond küsib aruandes esinevate puuduste korral toetuse saajalt lisainformatsiooni või
täiendavaid dokumente.
Aruandlusega seotud dokumente säilitatakse ja avalikustatakse dokumendihaldussüsteemis
aruande juures lepinguga seotult.
Kui aruande menetlemise käigus jääb ministeerium toetuse saajaga tegevuste elluviimise või
maksumuse suhtes eriarvamusele, tuleb sellest teavitada valdkonna asekantslerit, kes
otsustab, kas ja millises mahus algatada järelevalvemenetlus.
8. peatükk „Järelevalve“
Ministeeriumil on õigus algatada järelevalvemenetlus igal ajal kõikide antud toetuste puhul.
Kui ministeerium on otsustanud vastavalt käesolevale korrale algatada järelevalvemenetlus,
on ministeeriumil õigus kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete õigsust ja toetuse
sihipärast kasutamist.
Järelevalvet toetuse kasutamise üle teeb sisuosakond, kes koostab toetuse kontrollimiseks
tööde tegemise ulatuse ja ajakava. Järelevalve algatamisest tuleb toetuse saajat informeerida
e-posti teel. Teade peab sisaldama kontrolli ulatust, tehtavaid toiminguid, menetlejat
(menetlejaid võib olla mitu) ja eeldatavat ajakava.
Toetuse kasutamise kontrolli käigus on menetlejal õigus saada toetuse saajalt suulisi ja
kirjalikke selgitusi ning viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud tegevuste
elluviimisega, samuti on tal õigus viibida korraldatavatel koolitustel vm üritustel ja nõuda
kuludokumente.
Füüsilise kontrolli toimingute käigus veendutakse muu hulgas selles, kas objekt on valminud
või arenduses, kas see vastab lepingus ettenähtule ja seatud eesmärkidele.
Eseme soetamise puhul kontrollitakse muu hulgas seda, kas ese on füüsiliselt olemas ja seda
kasutatakse sihtotstarbeliselt ning kas see oli taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks
vajalik.
7
Ürituste, koolituste, seminaride jne puhul on muu hulgas vaja kontrollida, kas on olemas
päevakava, ettekanded ja õppematerjalid, osalejate nimekirjad, fotod jm tõendusmaterjal.
Osalejad peavad vastama taotluses kirjeldatud sihtrühmale.
Järelevalvemenetluse käigus tuleb muu hulgas kontrollida, kas toetust on kasutatud
sihipäraselt, kas tehtud kulud on olnud vajalikud ning makstud ettenähtud ajaperioodil.
Kulutused peavad jääma heakskiidetud eelarveridade piiresse. Kontrollida tuleb ka seda, kas
eelarve muudatusest on lepingu kontaktisikut teavitatud või sõlmitud lepingu muutmise
kokkulepe. Toetusega seotud raamatupidamise kanded peavad olema eristatud muust
raamatupidamisest. Toetuse saaja peab olema järginud riigihanke nõudeid, kui ta on hankija
riigihangete seadusest lähtuvalt. Sisuosakond kaasab vajadusel FO-d.
Kontrolli tulemuste kohta koostab sisuosakond kokkuvõtte (korra lisa 2) ning saadab selle
toetuse saajale kommenteerimiseks ja faktivigade parandamiseks üldjuhul e-posti teel, selle
puudumise korral tähitud postiga.
Toetuse saajal on kontrolli tulemuste kokkuvõtte kommenteerimiseks või parandustega
tagasisaatmiseks aega viis tööpäeva. Kommentaarid ja parandused tuleb esitada
allkirjastatuna selleks õigustatud isiku poolt.
Kui järelevalve käigus selgub kulude mittesihipärane kasutamine, koostab sisuosakond
kooskõlas lepingu üldtingimustega ettekirjutuse toetuse tagasinõudmiseks. Toetuse
tagasinõudmise ettekirjutus kooskõlastatakse õigusosakonnaga.
Tagasinõude korral allkirjastab ettekirjutuse valdkonna asekantsler.
Kõiki kontrolliga seotud dokumente ja vormistatud töölehti säilitatakse
dokumendihaldussüsteemis lepingu taustainfo failide all (AK).
8
Kantsleri…… käskkirjaga nr ..
kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi toetuse andmise ja järelevalve kord“
Lisa 1
Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks (ministri otsustuskorras ja konkursi
korral)
1.Taotleja nimi ja registrikood
2. Taotleja juriidiline aadress
4. Kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress)
5. Arvelduskonto number, viitenumber, pank
6. Taotletav summa
7. Toetuse kasutamise eesmärk
8. Tegevuse elluviimise periood
9. Tegevuste kirjeldus koos ajagraafikuga (kululiigid peavad ühtima punkti 14 finantseelarvega)
Kululiik 1 ....
Kululiik 2 .... jne
10. Mõõdetav tulemus ja sihtrühm
11. Kas küsitud tegevuse rahastamiseks kasutatakse muud rahastust, sh koostööpartnerid
(KOV, omafinantseering jne) või lisatakse omafinantseeringut. Palun loetleda
12. Mis mõju avaldab tegevus organisatsioonile, ühiskonnale
13. Kas nimetatud tegevused jätkuvad peale kirjeldatud elluviimise perioodi (ei pea täitma, kui
on asja soetamine)
14. Finantseelarve. Võib Excelis eraldi esitada ja kululiikide kaupa detailsemalt lahti kirjutada.
Kululiigid on näitlikud ja neid võib muuta vastavalt tegevuse omapärale.
Kululiigid taotleva summa osas
Kogus Ühiku hind Summa kokku
1. Administreerimiskulu (meeskonna töötasu,
asutuse rendi-, side-, valvekulud, raamatupidamine
jne)
2. Trükiste avaldamisega seotud kulud
3. Lähetus- ja koolituskulud (lähetusega seotud
transpordi, majutuse ja osavõtutasu)
4. Ürituste korraldamine (koosolekute
korraldamise kulud, sh ruumi ja tehnika rent,
sõidukulu, lektorite tasu, majutus, teavitamine jne)
5. Asjade soetamine ja soetamisega seotud
kulud, sh transport (mööbel, arvutid jne)
6. Hindamised, uuringud jne seotud kulud (sh
lepingutasud, litsentsid jne)
7. Muud kulud (loetleda nimetusena)
Kulud kokku:
Kinnitus riigieelarvelise toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitan taotlejana, et:
ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;
ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;
ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik;
meie suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks.
Taotleja esindaja nimi
(allkirjastatud digitaalselt)
Kantsleri…… käskkirjaga nr ..
kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi toetuse andmise ja järelevalve kord“
Lisa 2
Järelevalve kokkuvõte
Kontrolli tegemise aeg: Kontrollist teavitamise aeg:
Kontrolli tegemise koht:
Kontrollitav periood:
Kontrolli tegijad:
Toetuse saaja andmed
Juriidilise isiku nimi
Registreerimisnumber
Kontaktisik (nimi, kontaktandmed)
Toetuse saaja andmed
Lepingu nr
Toetuse eesmärk
Kontrollitoimingud (loetleda tehtud toimingud: nt intervjuud, dokumentide kontroll, ürituse või
koolituse külastamine, muu tegevusega tutvumine)
Küsimused Jah Ei Kommentaar
1. Kas kulutused on tehtud ja
tasutud selleks ettenähtud
ajaperioodil?
2. Kas kulutused jäävad
heakskiidetud eelarve piiridesse?
3. Kas eelarve muudatus(t)est on
teavitatud lepingu kontaktisikut
või sõlmitud lepingu muutmise
kokkulepe?
1
4. Kas saadud toetusega seotud
raamatupidamise kanded on
eristatud muust
raamatupidamisest?
5. Kas toetuse saaja on järginud
riigihanke nõudeid, kui on hankija
riigihangete seadusest lähtuvalt?
6. Kas tehtud kulud on tegevuste
elluviimiseks vajalikud?
7. Kas toetust on kasutatud
sihipäraselt?
8. Kas päevakavad, ettekanded ja
õppematerjalid vastavad sisult
toetuse andmise tegevustele, on
olemas osalejate nimekirjad, fotod
või muu tõendusmaterjal ning
osalejad vastavad taotluses
kirjeldatud sihtrühmale?
9. Kas soetatud esemed on
füüsiliselt olemas, neid
kasutatakse sihtotstarbeliselt ning
need on vajalikud taotluses
kirjeldatud tegevuste
elluviimiseks?
10. Füüsilise väljundiga tegevuste
puhul, kas objekt on valminud või
arenduses, vastab tüübilt või
üldistelt omadustelt lepingus
ettenähtule, täidab lepingus
seatud eesmärke?
Tuvastatud puudused/rikkumised (juhul, kui tuvastatakse):
2