2 3 4
1 2 3 4 5 49000
6 7 8 9 11 13
3819 6000 6000 6000 4000 6000 4000 4000 4000 5200
49460
1000 4000 2000 4000 2000 4000 5600 4000 5400
300 900 2800 500 3000 1600 2400 1700
Hädaväljapääs Hädaväljapääs Hädaväljapääs 400 2000 400
A-11 A-12 A-10 A-12 A-12 A-10 A-11 A-12 A-14 AUPL-1
H H
220
100 1950 1950 100 1950 1950 100 1950 1950 100 1950 €1,4 VU-5 A-19
1500
200
1 €1,2 €1,4
25
SU-3 SU-3 SU-3
1600
SU-3
pesuruum
4300
1800
kabinet €10,4
A-16
kabinet kabinet €5,4
5000
5440
4800
€2,2 optika
200
€12,9 €12,5 €9,3 kabinet
3900
200 9000 200
5800
abiruum kabinet €47,5 €16,2 leil
700
SU-2
21 köök 22
7000
7440
€14,8 €3,4 26 elutuba €15,2
SU-3
€2,2 SU-2 SU-2 200 2900
1600
Kk
trepikoda SU-2 €30,6
1400
€4 ooteruum 1600 100 24
0.00
100
€15,3
800 700
SU-2
G
200
1400 300
1800 4100 kabinet
puhkeruum
1400
A-17
SU-2
2400
1900 20
EI30
€18,2
U-2
1800
100
4 1000 900 23 €7,1
puhkeruum
3400
500 700
2 €7,6 €27,8 -1.400 19
F
1500 100 1200 200
200
-0.020 16 €3,2
5000
4800
-1.650 esik
SU-3
-1.650 €2 €10,7
SU-2
A-17
17
1400
900
tuba 18
5100
€14
1200 100 1200 100
müügisaal 3800 0.00 200 3800 200
90 1500 100 1270
1
4000
4200
1
1100100 1300
€185,6
SU-2
4230
tehniline ruum
8700
€50,7 SU-1
20000
E EI30
3300
2300
200
-2.25 1000 600
3 U-4
15 koda
€2,4 €4,1 VU-4
EI30
13
U-5 0.00 D
3700
tehniline garaaz A-16
€9,6 €31,2
2250
14 700 1400 800 1800 2100
9500
3800
2800
TV-2
3770
3300
1950 100 1950 1950 100 1950 -1.650 -0.200 -0.200
C
EI30
U-4
1300
A-10 A-12 A-12 A-11
1300
1150
-1.650
500
B B
A-10-1 TV-1 A-18
2540 19400 19520 6800 1200
1000 4000 2000 4000 1000 1800 2000 1200 2400 7600 3000 1200
-1.700
5000
5000
5000
laadimine -0.300
katusealune
pandustee
A 2500 6000 6000 6000 4000 6000 4000 5200 2800 4000 1200 A
1 2 3 4 5 6 7 8 10 11 12 13
2 3 4
MÄRKUSED:
1. Enne avatäidete tellimist kontrollida avad kohapeal.
2. Lammutamise käigus ilmnenud konstruktiivsed täiendused
kooskõlastada projekteerijaga
Olemasolev konstruktsioon Epe OÜ 10621 Tallinn Mustamäe tee 60 OBJEKT
® Kauplus-büroohoone-elamu
Lammutatav konstruktsioon Tel. 655 14 21 fax 655 26 50
Epe Reg. nr. EP- 10043039-0001 Haapsalu Jaama tänav 15,15a
Projekteeritav kivi-väikeplokk konstruktsioon AMET NIMI ALLKIRI TELLIJA
Väike Mammon OÜ
Projekteeritav gyprocsõrestiksein JUHATAJA KRISTA LUU
ARHITEKT HARRY LINDEMANN JOONIS
Tuletõkkesektsiooni piir Esimese korruse plaan
Evakuatsioonitee MÕÕT STAADIUM KUUPÄEV LEHTI JOONISE NR. TÖÖ NR. PROGRAMM / FAILI NIMI
1:100 Pohiproj 16.01.07 13 A-1 08-06/1450
Malz++Kassner CAD 4.7
1 2 3 4 5 6 7 9 13
49000
3819 6000 6000 6000 4000 6000 4000 4000 4000 5200
2 3 4
32260
1000 1600 4800 1200 4800 1200 4800 1600 2000 1600 4400 1000
A-2 A-9 A-8 A-9 A-8 A-9 A-8 A-11-1 A-9 A-12-1
H H
1340
2350 100 2350 2350 100 2350 2350 100 2350 2350 100 1950
+4.950
€8,5
A-5-1
2000
4700
5000
5000
kabinet kabinet kabinet kabinet kabinet
€35,7 €20,6 €27,3
SU-2
€33,8 €35,7
51
2400
100
U-3
G
12870
EI30
SU-2 SU-2 SU-2 SU-2
€5,4 67
A-7-1
3450
68 kabinet
3400
2000
€8,1
SU-4
€19,7
koridor
15440
15440
5000
5000
€38 100 1600 100 4000
SU-3
EI30 €4,7 LU-1
1400
100
100
SU-2 100 5600 100 5900 U-4 SU-3 SU-3
64
1
SU-1
1
A-7-1
69
SU-3
65
kabinet
3100
3300
59 €3,5
E
2000
100 1600 100 1200 100
koridor SU-3 €12,4
1600
61 66
büroopind 55
büroopind büroopind
€31,1 +4.950
SU-3
€27,3 €35,5
€36,1
suitsuruum U-3 LU-1 D
6450
100
€10,6 EI30
60
€2,7 kabinet 70
5000
5000
€19,5
SU-3
62
3860
3250
3300
100 3300 100
3050
SU-3
€2,9
SU-3
1700
abir 2500 100 1700 100 2100 100 6000
€5,6 50
63
B B
A-3 A-4 A-5 A-6 A-6-1 A-6 A-5
3100 4800 1600
kabinet 75 1000
1950 100 950 5295 1300 4200 1000 2200 950 100 1950
€17,4
LU-1
2350 100 2350 600 1000 3000
kabinet
A-6
100 950
5000
€18,2
2000
4
A-7-1
SU-2
3000
3000
30922
1950
A-5
A-6
950
9850
9430
140
140
A A
kabinet 71
A-5
€15,2
1950
1950
€13
A-5
7450 76
SU-2
3000
950 100
4650
850
A-6
5602 7230 7785
kabinet
EI30
LU-1
U-3
A-13
€12,5
1400
2500 6000 4350
+4.950 kabinet
€16,5
77
€10,5
SU-3
+3.300
€5
Kabinet
SU-3
EI60 €6,3
Vestibüül
78
EI30
Epe OÜ10621 Tallinn Mustamäe tee 60 OBJEKT
Kauplus-büroohoone-elamu
® Tel. 655 14 21 fax 655 26 50
fuajee Epe Reg. nr. EP- 10043039-0001 Haapsalu Jaama tänav 15,15a
AMET NIMI ALLKIRI TELLIJA
Väike Mammon OÜ
JUHATAJA KRISTA LUU
ARHITEKT HARRY LINDEMANN JOONIS
Kolmanda korruse plaan
MÕÕT STAADIUM KUUPÄEV LEHTI JOONISE NR. TÖÖ NR. PROGRAMM / FAILI NIMI
Malz++Kassner CAD 4.7
1:100 Pohiproj 16.01.07 13 A-3 08-06/1450
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected] Meie 21.12.2020 nr 1.9-5/3705-1
Sotsiaalkindlustusameti üürilepingu
kooskõlastamine (Haapsalu, Jaama tn 15)
Vastavalt sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 22
kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korra“
punktile 1.7 kooskõlastame kirjale lisatud Sotsiaalkindlustusameti ja Väike Mammon OÜ
vahel sõlmitava üürilepingu projekti, üüripinna aadress Haapsalu, Jaama tn 15.
Palun üürileping peale kahepoolset digitaalset allkirjastamist esitada Kaja Roosipuu e-mailile
(
[email protected]) riigi kinnisvararegistris arvele võtmise korraldamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aare Aun
talituse juhataja
Lisa:
Kaja Roosipuu 611 3217 (5982 4998)
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
ÜÜRILEPING NR KL12-28227
Üürileping on sõlmitud
üürileandja Väike Mammon OÜ
Registrikood: 11069555
Juriidiline aadress: Jaama 15, Haapsalu 90507
Telefon: (372) 5050 188
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: Marika Teeääre põhikirja alusel
Kontaktisik: Marika Teeääre
Kontaktisiku telefon: (372) 5050 188
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
ja
üürniku Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu
Registrikood: 70001975
Juriidiline aadress: Paldiski mnt 80, Tallinn 15092
Telefon: (372) 612 1360
Faks: (372) 640 8155
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Egon Veermäe, põhimääruse alusel
Kontaktisik: haldusjuht Seila Hõbe
Kontaktisiku telefon: (372) 530 99894
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel
tingimustel.
2
ERITINGIMUSED
1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis
1.1. Aadressil Haapsalu linn, Jaama 15 asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number
94932, katastritunnus 18301:009:0031, pindala 1001 m2.
1.2. Kinnistu oluliseks osaks on büroohoone (ehitisregistri kood 120306712, ehitise kasutamise
otstarve 12311 Kaubandushoone, mälestise number puudub), suurusega 1532.20 m2, üürniku
üüritav pind 172,5 m2, millest 102,5 m2 on üürniku ainukasutuses ja 70 m2 on ühiskasutuses.
1.3. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate
tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüritav pind
mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte
siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel
lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6:
Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna”
mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate
tarindite alune pind.
1.4. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat, eristatakse üüritaval pinnal
ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ühiskasutuses olev pind on pind, mida
üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind
koosneb korruse ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse
üürnikud ja kasutajad, nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad
ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad, nt fuajee), erandjuhul ka muust ühiskasutuses
pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt osa üürnikke ja kasutajaid).
2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis
2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 172,5 m2, millest:
2.1.1. 102,5 m2 on üürniku ainukasutuses.
2.1.2. 70 m2 on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast ühiskasutuses.
2.2. Üüripind paikneb järgmistel korrustel:
2.2.1. I korrusel, millest 65 m2 on üürniku ainukasutuses;
2.2.2. III korrusel, millest 37,5 m2 on üürniku ainukasutuses;
2.3. Üürniku ainukasutuses olevad parkimiskohad kokku: parkimiskohad on üürnike
ühiskasutuses.
2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku: territoorium on üürnike
ühiskasutuses.
3
2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised: puuduvad
2.6. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja inventar, mille asendamise ja hooldamise kohustus
on üürileandjal: puuduvad.
2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel üüripinna plaanidel.
3. Üüripinna sihtotstarve
Üüripinna sihtotstarve on büroohoone.
4. Üüripinna nõutav seisund
Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise seisundis, millises see on pärast üürileandja
ja üürniku vahel 23.10.2020 sõlmitud koostöö kokkuleppes nimetatud remonttööde teostamist, v.a
harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis.
5. Üüripinna valduse üleandmine
Üüripind on lepingu sõlmimisel üürniku otseses valduses.
6. Üüriteenused ja üür
6.1. Üüri liik on turupõhine.
6.2. Üüri suurus on 563,75 eurot kuus. Üürile lisandub käibemaks.
6.3. Üüri hind on 5,50 eurot ainukasutuses oleva m2 kohta, millele lisandub kõrvalteenuste tasu.
6.4. Pooled on kokku leppinud, et üür üüriperioodi jooksul ei muutu.
6.5. Kõik teenused, mida ei ole nimetatud puntis 7 kõrvalteenuste all, on üüriteenused.
7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu
7.1. Kõrvalteenused on:
7.1.1. prügivedu, üldkasutatavate ruumide ja välisterritooriumi koristusteenus, välis- ja
üldkasutatavate ruumide valgustus ning akende välipesu 1 (üks) kord aastas;
7.1.2. vesi, elekter ja küte;
7.1.3. valve.
7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus:
7.2.1. Kõrvalteenuste tasu suurus punktis 7.1.1 nimetatud teenuste eest on 0,40 eurosenti
1 m² kohta.
7.2.2. Kõrvalteenuste tasu suurus punktis 7.1.2 nimetatud teenuste eest arvestatakse lähtudes
arvestite näitudest proportsionaalselt üürniku poolt kasutatava pinnaga hoone
üldpinnast.
7.2.3. Kõrvalteenuste tasu suurus punktis 7.1.3 nimetatud teenuste eest on 44,74
(nelikümmend neli eurot ja seitsekümmend neli senti) eurot.
7.2.4. Kõrvalteenuste tasule lisandub käibemaks.
4
7.3. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu üüriperioodi jooksul ei muutu.
8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine
8.1. Tasu arvestamine algab 01.01.2021
8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu
15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste tasu
eelneva kuu eest. Arved saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi kaudu.
Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab
lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku
eesnimi ja perekonnanimi.
8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates.
9. Lepingu tähtaeg
9.1. Leping jõustub 01.01.2021.
9.2. Leping lõpeb 31.12.2025. Üürniku poolt vastava soovi avaldamisel pikendatakse lepingut
kuni viieks aastaks.
10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele
10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel, juhul kui
leping lõppeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu erakorraliselt ja pooled ei ole kokku leppinud
teisiti, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult saamata jäävat üüri 6 (kuue) kuu üüri ulatuses.
10.2. Erinevalt üürileandja ja üürniku vahel 23.10.2020 sõlmitud koostöö kokkuleppe (edaspidi
koostöö kokkulepe) punktides 4.1.5 ja 4.1.6 kokku lepitust, lepivad pooled käesolevaga
kokku alljärgnevas:
10.2.1. Juhul, kui üürileping lõpeb üürileandjast sõltuvatel asjaoludel rohkem kui 2 aastat
enne üürilepingu lõpptähtaega ehk 31.12.2023 või varem, on üürileandja kohustatud tasuma
üürnikule leppetrahvi 70% koostöö kokkuleppe punktis 2.2 nimetatud remonttööde
maksumusest, millest on maha arvestatud üürileandja poolt tasutav 5000 eurot remonttööde
katteks. Leppetrahv tuleb tasuda 21 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.
10.2.2. Juhul, kui üürileping lõpeb üürileandjast sõltuvatel asjaoludel vähem kui 2 aastat enne
üürilepingu lõpptähtaega ehk 01.01.2024 või hiljem, on üürileandja kohustatud tasuma
üürnikule leppetrahvi 30% koostöö kokkuleppe punktis 2.2 nimetatud remonttööde
maksumusest, millest on maha arvestatud üürileandja poolt tasutav 5000 eurot remonttööde
katteks. Leppetrahv tuleb tasuda 21 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.
11. Muud kinnitused ja kokkulepped
11.1. Pooled on kokku leppinud, et kui üürileandja soovib võõrandada kinnistu, millel üüripind
asub, siis lähtuvad pooled alljärgnevast:
a) üürileandja teatab üürnikule üüripinna võõrandamise väljakuulutamise eeldatavast ajast
vähemalt 2 (kaks) kuud ette;
b) üürileandja on üürniku vastaval nõudmisel enne kinnistu võõrandamist kohustatud
kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324 kohase märke.
5
11.2. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist, on üürnik kohustatud andma
nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke (eritingimuste punkt 11.1)
kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu
lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt.
11.3. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute
isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu
täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad
isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete
töötlemise põhimõtetest.
11.4. Pooled on kokku leppinud, et kui käesoleva lepingu kehtivuse ajal lepivad
Rahandusministeerium ja üürileandja kokku üldiselt üürilepingutele rakendatavates uutes
tingimustes (nn vastavates mudelites sõltuvalt üüripinna sihtotstarbest, asukohast, üürnike
arvust jms), vaatavad pooled lepingu tingimused üle ja vajadusel muudavad poolte kirjalikul
kokkuleppel lepingu tingimusi lähtuvalt üürilepingutele rakendatavatest uutest tingimustest.
12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine
12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu
lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri
muutmise kohta).
12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.10.2017 määruse nr 16
„Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“
lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma
allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse
määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul
kokkuleppel.
12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus,
lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras:
1) eritingimused;
2) lisad;
3) tüüptingimused.
Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse
hiljem allkirjastatud dokumendist.
12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana
kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on
Eesti standardi EVS 807:2016 + A1:2020 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid.“
12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4
esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruses nr 16 „Hoonestatud kinnisvara
kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui eelnimetatud
määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi
lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.
6
13. Lepingu lisad
1. Üüripinna plaanid.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
___________________ _____________________
Üürileandja Üürnik
7
TÜÜPTINGIMUSED
1. MÕISTED
Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib
tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes
täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses;
1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad;
1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik;
1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust;
1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);
1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida
üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei
sisaldu üüris;
1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt
õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;
1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja tüüptingimustest
koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad;
1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni;
1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on:
1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine;
1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude
süsteemide uuendamine;
1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine;
1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks
sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta;
1.11. pool on üürileandja või üürnik;
1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna;
8
1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või
kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju
tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse
puuduseks lepingu tähenduses;
1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas konstruktsioonide
ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingus kokku lepitud
seisundile;
1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele
mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus
üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled
võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses;
1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja
rahvuspüha;
1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda
väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist,
kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist;
1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt
õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;
1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud kinnistu,
hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest,
koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida
üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega;
1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida
üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris.
2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE
2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja
heakorrastatud.
2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-
vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks.
Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada
käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida
täiendavaid kokkuleppeid.
3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU
9
Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus
3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes ei
ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja kõrvalteenuste
tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule.
3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes
arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt:
3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-
, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral vastavalt üüripinna tarbimist
mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad. Tarbimismahtude
mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud.
3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3.2.1
nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade ja
tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud
tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu,
arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast
pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti,
kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone
vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on
välja üüritud või mitte.
3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1 või
3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või
riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele.
3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti:
3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis;
3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud juhul,
kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga.
Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus
kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.
3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus
vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku
kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks,
lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust.
3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena täpsustatakse
hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja
üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise
hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu.
3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud,
tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele
või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele.
Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile
3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid
vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu
10
sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused teeb
üürnik.
3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid
haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha
vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud,
alljärgnevatel tingimustel:
3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,
tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone
selliste teenuste kvaliteedi kohta.
3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise
tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate
vajadustega.
3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid
tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise
alljärgnevatel tingimustel:
3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja
kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute ennetähtaegse
lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud
üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10;
3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva ja
pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja. Selliste
lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt
tüüptingimuste punktile 3.10;
3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,
tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone
selliste teenuste kvaliteedi kohta;
3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise
tähtsusega.
3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma või
põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.
Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest kas lepingu
kehtivuse ajal või pärast seda:
3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule;
3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;
3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürileandjale
või teistele üürnikele.
3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku
andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste
mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled
lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste
hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub
11
üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik
sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab
üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale
põhjustatud kahju hüvitama.
3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks,
kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti
alljärgnevatest:
3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või
kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava
teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat
üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja
üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste
ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule
vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-,
kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu
10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja
selliseid andmeid saada ei soovi.
Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine
3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes on
selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üürilepingu
muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri muutmisel
lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja
lisades kokkulepitule järgmiselt:
3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel,
lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud
kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu
muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks on andmed eelmise
kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta,
muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib
kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui
kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste
kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja
fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu
muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui
üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui
üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate
alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite,
sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta
eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis
12
kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast
tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise
ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu
muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate
kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid.
3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt:
3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste
punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus.
3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva
aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis sisaldab kõiki
regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või
kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud
kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti
tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides.
3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule
teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta
esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita,
loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise
kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite esitamise tähtajad lepitakse kokku
eritingimustes.
3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle
vähemalt iga viie aasta järel.
4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE
4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt
lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste
kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada
või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt
lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist.
4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel, sealhulgas
seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud
eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja.
Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas
sätestatust.
4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu
reguleerivaid õigusakte.
4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse,
süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme,
paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud
plaanidele ja spetsifikatsioonidele.
4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone
seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid, logosid,
sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktides
kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada
13
üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigus-
aktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud
nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral
on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju.
4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes
üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus
kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus
keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui:
4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või
muul viisil vähendab selle väärtust;
4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja
kulutusi üüripinnale;
4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega;
4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue
üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute
või muude tingimustega.
4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust
üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja
tagajärgede likvideerimiseks.
4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste
täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui
nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid
või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone
sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.
4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja arvatud
üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei
ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule, sealhulgas tema töötajale,
ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna
energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata
juhul, kui:
4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab
tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust;
4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud
eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas;
4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on
seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni
riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi
iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.
4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik
üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 48
tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud
hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas hoone
sisekorraeeskirjas.
14
4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku
energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab
analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas
peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud
energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu.
4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete energiatõhususe
kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu.
Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks olevaid
dokumente.
5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID
5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna
hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja
eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust tulenevaid poolte
kohustusi ja vastutust.
5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on
kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.
5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud
kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste
jaotuse alusel.
Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine
5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud sihtotstarbel
kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada
saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul
rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul
avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt
72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate
hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide
ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6 nimetatud
tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise
tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud
tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul
ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest
üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse,
rikke või avarii kõrvaldamist.
Remonttööde ja parendustööde tegemine
15
5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja
ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes
kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.
5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil.
Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.
5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises üürileandja
poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde mahu ja tähtajad.
Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku
ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord.
5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide
muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid üüripinna
sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja
maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale. Sellisest nõuetele
mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsitatavad
üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri
tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid.
5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul õigus
eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde tegemiseks
isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12 sätestatut. Üürnikul
on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid.
5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul
kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti
üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja
tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest
põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik
üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks.
5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik
üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub
üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste
äravõtmiseks õigustatud huvi.
6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE
6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest
isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna
allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või
kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule.
6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda
kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat
kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse
andmisest arvates.
7. LOAD
16
7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või
kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused, arvestades
lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud
tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute,
kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi
on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu.
7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate
üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused
(sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti
osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade
saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või
takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu.
8. LEPINGU LÕPPEMINE
8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes
käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel.
8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:
8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;
8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval;
8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3 toodud
alustel;
8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud
alustel;
8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.
8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette,
järgnevatel juhtudel:
8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või
lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest
maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa;
8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi
või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt
kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul
üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus
eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui
kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel
põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu;
8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik
ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude
saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2 sätestatud juhul;
8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid
arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette,
järgnevatel juhtudel:
17
8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel
kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu
tõttu, mille eest üürnik ei vastuta;
8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud
ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad
pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt
riigihangete menetlustähtaegu jm;
8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta
lepingu täitmist jätkab.
8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud
lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise
päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust
mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed
tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud
teistsuguses tähtajas.
8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille
täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu
lõppemist.
9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE
9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu
ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades
lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist
ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik peab
üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle ja isikutele kuuluvast varast.
9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna
üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab
lepingu lahutamatu lisa.
9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2 sätestatule,
fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis ning juhul kui
üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi
lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike
kulutuste hüvitamist.
9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus,
on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab
puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja
tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad
kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises
ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates
proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka
teistsuguse kokkuleppe sõlmida.
18
10. VASTUTUS
Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted
10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on
kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku
allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale
lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte
vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut
tahtlikult.
10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli
vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud
vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele.
Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles
öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või
lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.
10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled
on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise
piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või
lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude
hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti.
10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse
leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele
poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul
teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool
kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega
viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral
10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu
ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus
nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses.
10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus
nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal
kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni.
Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral
10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on
lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud
19
kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda
üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt
või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis
üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda
üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri
alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma
leppetrahvi või viivist.
10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja
mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt
kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna
sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja
kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale
puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse
kõrvaldamiseni.
10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või
kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või
kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni
rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest:
10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris
või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumata.
10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest,
kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu
jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on
hilisem.
10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või
kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada
muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus
kokkulepituga vastuolus.
10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või
mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde
maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt.
10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui
eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe
kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe
kuu üüri ulatuses.
11. TEADETE EDASTAMINE
11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon
loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt
allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke
20
tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel.
Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused
puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta.
11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik
vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest
või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste
teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras.
12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.
13. KONFIDENTSIAALSUS
13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul
hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid.
Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad
lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel,
sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel, olnud võimalus seoses
lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise
vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi.
13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole
eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene
informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni
ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni
avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku
teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku
hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise
eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad,
lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel
kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
14. MITMESUGUST
14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva
kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust keelduda
nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse
21
teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse
eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel.
14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus
vormis.
14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete
kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse
tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte
kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et
see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte
esialgsele kavatsusele.
14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta
mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud
sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.
14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist
kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga
võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte
nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.