dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (306 SE)

Sotsiaalministeerium · 21. detsember 2020
Viit
1.2-3/3695-1
Registreeritud
21. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Ulla Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
4. jaanuar 2021

Failid

  • 📎20-02733-2.pdf2 KB
  • 📎Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_306_SE_kohta.asice3053 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-1568 - Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (306 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 18.12.2020 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 07.01.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b5040de8-6281-4b9d-8d26-9cc839d09156 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b5040de8-6281-4b9d-8d26-9cc839d09156?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 18.12.2020 / 1-1/14-306; Riigikantselei / 18.12.2020 / 2-5/20-02733 Resolutsiooni teema: Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (306 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun eelnõu ning Sotsiaalministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 07.01.2021 Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 04.01.2021 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 14.1.2021 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 20-1568. Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 18.12.2020 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Vabariigi Valitsus .12.2020 nr 1-1/14-306/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks üheksa Riigikogu liikme k.a 16. detsembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (306 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri viiel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Seletuskiri Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus Eelnöuga muudetakse tulumaksuseaduse 01.05.2020 seisuga kehtivat redaktsiooni (RT I, 21.04.2020, 49). Muudatuste eesmärgiks on hölbustada töötajate tingimusi kergendavate meetmete kasutamist köigi töötumosaliste poolt, samuti kaotada topeltmaksustamine mittetulundusuhingute liikmemaksudest makstavate toetuste puhui 2. Eelnöu eesmärk Eelnöu vöimaldab mittetulundusuhingutel, sealhulgas ametiuhingutel, maksta oma liikmetele toetust tulumaksuvabalt, vältimaks toetuste topelt maksustamist tulumaksuga. See vöimaldab Eesti elanikel, kes on uhiste eesmärkide saavutamiseks kogunenud uhingutesse, uksteistrasketel aegadel efektiivsemalt toetada, vähendades nii ka riigisektori koormust. Lisaks vöimaldab eelnou suurema paindlikkuse ettevötjapoolse töötervishoiuga seotud kulude maksuvabastuses, vöttes arvesse meie ettevötluskeskkonna mitmekesisust ja vajaduste piisavalt laia diapasooni, luues sama ajal ka suurema öigusselguse terminite ,,erisoodustus"ja ,,ettevötlusega seotud kulu" tähendusväljas. Köik need muudatused on eriti olulised kriisitingimustes, kus töuseb töötajate vajadus tervisekontrollide ja vaktsiinide järele, rääkimata lisa-abist pika-ajalise haiguse voi töötuse puhui. Ametiuhingud ja tööandjad mängivad seesugustes oludes eriti olulist rolli: neil on vöimalus suuremale paindlikkusele, et vastata just selle konkreetse töötaja vajadusele, lisaks suurendavad seesugused meetmed uldist usaldust tööturul. Ametiuhingute ja ettevötjate otsene roll töötajate olude parandamises vabastab riigi nendega seotud kuludest, nii rahaliselt kui ajaliselt, seega on äärmiselt oluline, et riik hölbustaks nende tegevusi. Tööturu osalisi uhendavad organisatsioonid on ka Eesti öiguskorras erilisel kohal. Nende eksistentsja tegevus on ette nähtudja kindlustatud pöhiseaduse paragrahviga 29. Pöhiseadus peab neid uhinguid sedavörd oluliseks, et näeb ette nende spetsiifiliste tegevuste (nagu streigiöigus voi töövaidlused) normeerimist alamate seadustega. Ka see viitab, et kui ametiuhingutelja ettevötjatel on huvi arendada töötingimusi, kaitsta töötajate tervist ja omapoolselt ka rahaliselt panustada rahvatervisesse, siis tuleb seadusandlikult leida mehhanismid, kuidas seesugust initsiatiivi toetada. Tulemuseks on rahulikumja tervem uhiskondja usalduslikud töösuhted. l. Eelnöu sisu ja vördlev analiiiis Eelnöu § l p l CTuMS § 19 lg3 p 19) TuMS § 19 lg 3 annab maksuvabade toetuste loetelu. Muu hulgas ei maksustata fuusiliselt isikult saadud kingitusi (p 6). Seadus lähtub pohimöttest, et fuusilise isiku maksustatud tulu siirdamist teisele fuiisilisele isikule ei ole öige teist korda tulumaksuga maksustada, kui tulusiirdega ei kaasne lisandväärtuse loomist (nt too tegemine voi teenuse osutamine voi finantstehingult teenitud tulu). Maksuvabastus kohaldub ka siis, kui kingituse voi toetusejagamiseks on loodud seltsing voi muu kokkuleppeline susteem (koige lihtsama näitena voib tuua möne tähtpäeva tähistamiseks kingiraha kogumise). Kui selline susteem toimib aga juriidilise isikuna, siis formaalselt TuMS § 19 lg3 p 6 enam ei kohaldu, sest tekib kaks öigussuhet - fuusiline isik maksab liikmemaksu voi teeb annetuse mittetulundusuhingule ning uhing omakorda maksab toetust teisele fuusilisele isikule. Majanduslikust sisust lähtuvalt on siiski tegemist samasuguse fuusiliste isikute vahelise tulusiirdega, mis peaks olema samamoodi maksuvaba. Kuna teadaolevalt ei ole maksuhaldur oma praktikas vöimaldanud selles olukorras tulumaksuseadust majanduslikust sisust lähtuvalt tölgendada, on topeltmaksustamise vältimiseks vaja seadust täiendada erisättega. Toetuse möistet ei ole vajalik eraldi defmeerida. Möiste tavatähendusest tulenevalt ei tohi toetus olla tasu tehtud töö voi osutatud teenuse eest ega auhind voi tunnustus mingi saavutuse eest (nt konkursi preemia). Toetuste maksmise tingimused ja korra kehtestab mittetulundusuhing ise, maksuvabastuse kontekstis ei ole vajadust seadusandja poolt mingeid täiendavaid tingimusi voi protseduure ette näha. Tulumaksust on vabastatud ainult need toetused, mis parinevad liikmemaksutulust, st teistelt mittetulundusuhenduse fiiusilisest isikust liikmetelt, kelle tulu on juba tulumaksuga maksustatud. Tulumaksust on vabastatud ainult toetuste summa, mis ei uleta fuiisilistelt isikutelt kogutud liikmemaksu kogusummat: kui aastas väljamakstud toetuste kogusumma uletavad aastas kogutud liikmemaksude kogusummat, siis tuleb nende summade vahelt tasuda tulumaks. Tulumaksuvaba toetust vöib käesoleva seaduse möttes maksta ainult fuilsilistele isikutele. Koige enam maksavaa tänä liikmemaksudest oma liikmetele toetusi ametiuhingud, kelle vara kogunebki peamiselt liikmete poolt tasutud liikmemaksudest, mis on juba tulumaksuga maksustatud. Väga uldiselt hinnates koguvad köik ametiuhingud kokku aastas umbes 3-4 miljonit eurot liikmemaksu, millest 15-20% määratakse toetusteks. Oks suurimaid toetuste maksjaid, Eesti Meremeeste Ametiuhing maksis 2019. aastal oma liikmetele umbes 111 500 euro eest toetusi, sellelt riigimakse 22 254 eurot, suurimad sellest olid näiteks toetused pikaajalise haiguse puhui. Lisaks ametiuhingutele vöivad teoreetiliselt sarnaseid toetusi oma liikmetele maksta ka tavalise MTU-na tegutsevad eriala- ja kutseorganisatsioonid voi erakonnad. Praegu ei ole niisugune praktika väga levinud, kuid niisugune tulumaksuvabastus voib soodustada inimeste omavahelist solidaarsust, mis kokkuvöttes muudab Eestit sidusamaks ja vähendab koormust riiklikule sotsiaalsusteemile. Tulenevalt TulVIS § 29 Ig 9 sonastusest laieneb kavandatav maksuvabastus automaatselt ka mitteresidendile, mistöttu ei ole vaja selleks mitteresidendi maksustamist reguleerivates sätetes eraldi muudatust teha. TuMS § 29 Ig 9 esimese lause kohaselt maksustatakse tulumaksuga ,,§-s 19 sätestatud tingimustel Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse uksuse, residendi voi mitteresidendi poolt Eestis asuva pusiva tegevuskoha kaudu voi arvel mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kuituun-, spordi- ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, hasartmänguvöidud ning perehuvitiste seaduse alusel makstud huvitised". Viidatud ,,tingimused" hölmavad ka TuMS § 19 loikes 3 loetletud maksuvabastusi. Eelnöu § l punktid 2 ia 3 FTuMS § 32 le 2 ia § 48 le 5) Punktis 2 sisalduva TuMS § 32 Ig 2 muudatuse eesmärk on muuta senist praktikat, mille kohaselt on töötervishoiuga seotud kulud maksuvabad ainult siis, kui tööandja on läbinud köik seaduses nöutud protseduurid nagu näiteks kirjaliku riskianaluiisi koostamine voi töötervishoiuarsti ettekirjutuse olemasolu. Praeguse sonastuse kohaselt on kulu ettevotlusega seotud, kui see ,,tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 löikest l." Uue sönastuse kohaselt on ettevötlusega seotud (st maksuvabad) ka köik möistlikud ja vajalikud kulua, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nöuete täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Söna ,,seahulgas" röhutab, et maksuvaba vöib olla ka selline kulu, mille tegemist TTOS otseselt ette ei näe, kuid mis on konteksti arvestades möistlikja vajalik. Eriolukorra tingimustes vöib näitena tuua töötajate vaktsineerimisejakaitsevahenditega varustamise. Sedalaadi kulude tölgendamine töötaja palgatuluna (erisoodustus oma olemuselt on mitterahalises vormis makstav töötasu) oleks ääretult ebaoiglaneja ebamöistlik. Punkti 3 eesmärk on parema öigusselguse tagamine. Praktikas aetakse tihti segi moistete »erisoodustus" ja ,,ettevötlusega seotud kulu" omavaheline seos. Kulude seotus ettevötlusega on reegel, mis on suunatud eraoiguslikele isikutele, kes maksavaa tulumaksu oma kasumilt (FIEja äriuhingud), samas kui erisoodustuse möiste koos sellega kaasnevate eranditeja vabastustega on oluliselt laiema rakendusalaga, hölmates köiki tööandjaid, mh ka MTU-sid ja avalikku sektorit. Kuna TuMS § 32 löikes 2 sisalduv viide töötervishoiuja tööohutuse seadusele (TTOS) on sisuliselt erisoodustuste maksustamist reguleeriv norm, siis parema selguse huvides on vaja lisada TuMS § 48 löikesse 5 asjakohane viide. Eelnöu § l p 4 CTuMS § 48 lg 55) Muudetav sate annab maksuvabastuse töötaja tervise edendamiseks tehtavatele kulutustele. Kehtiva seaduse kohaselt on see piirmäär 100 eurot töötaja kohta kvartalis, muudatuse kohaselt oleks see 400 eurot aastas. Aasta kokkuvöttes jääks piirmäär samaks, kuid tööandja saaks rohkem vabadust piirmäära kasutamisel ning uhtlasi väheneks halduskoormus. Praktikas on tekkinud näiteks arusaamatusi sellest, kas piirmäära tuleks arvutada kassapöhiselt voi tekkepöhiselt (kas spordiurituse toimumise ajajärgi, arve väljastamise voi selle tasumise ajajärgi). Praktikas on ka osutunud, et erinevat tuupi töötajad vajavad erinevaid terviseedendusmeetmeid, eriti suur erisus on peamiselt futisilise tööja peamiselt kontoritöö tegijate puhui. Esimeste kaitseks on tihti vaja pigem suuremat uhekordset summat. Aastapöhine arvestus tagab ka spordialade vahel vördsema kohtlemise, sest näiteks rahvaspordiurituste puhui vöibki tööandja panus piirduda iiks kord aastas toimuva urituse osavötutasuga, samas kui selleks urituseks ettevalmistamine eeldab treeninguid pikema perioodi jooksul. Regulaarne sportimine ei tähenda alati regulaarselt raha maksmist. Samuti annab seadusemuudatus tööandjale vöimaluse kasutada eriolukorra ajal voi sellejärgselt ära kogu aastase maksuvabastuse piirmäära, kui see peaks olema vajalik töökorraduse huvides voi näiteks soovist toetada spordivaldonna taastumist (nt tasuda kogu aasta eest spordiklubi liikmemaksud, et tagada klubi tegevus kriisiajal). Maksuvabade kulude loetelus ei ole kavas muudatusi teha. Samuti ei ole kavas muuta lisatingimust, mille kohaselt peab tööandja vöimaldama neid huvesid köikidele töötajatele. Kulud, mida saab maksuvabalt kättä, onjärgmised: l) avaliku rahvaspordiurituse osavötutasu; 2) sportimis- voi liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutuse; 3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ulalpidamiseks tehtävää kulutused; 4) kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud voi vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, fusioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi voi kliinilise psuhholoogi teenustele; 5) ravikindlustuslepingukindlustusmakse. Eelnöu § 2 Eelnöu § 2 näeb ette, et kavandatavaid muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta l. jaanuarist. Kuna fuusilise isiku tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, saaks tavakorrasjoustmisel muudatusi rakendada alles 2021. aastast voi tuleks lisada uleminekusätteid, mis teeksid maksuarvestuse liigselt keerukaks. Vajadus tumaksuseadust muuta on tingitud eriolukorra käigus ilmenenud kitsaskohadest, mistöttu oleks seaduse eesmärgiga vastuolus, kui enne seaduse vastuvötmist tehtud kulutusedjääksid maksustatuks. Kui ametiuhingud on deklareerinud 2020. aastal maksustatavaid toetusi voi tööandjad deklareerinud erisoodustusi, siis saavaa nad esitada parandusdeklaratsiooni ja enammakstud tulumaksu tagasi taotleda. Kui ametiiihing parandusdeklaratsiooni mingil pohjusel ei esitä, siis saab futisiline isik enam kinnipeetud tulumaksu tagasi tuludeklaratsiooni alusel 2021. aasta kevadel. Algatavad: 15.12.2020 OUCÄM^ ^0<£K^ ^^^ Lai^ L^.^L^t!h CS1C>£) ^ '^^^ <^l<xj? (5^ < ,//u^^^^-^^s ^^^^ 1^^== -i r^^^A/^j -^Q^/^^/73 A&J^^ Y^tt ^^ r \ f- ^ ^f ^ C^^AC O^t öc ö^i/^ EELNÖU Tulumafesuseaduse muutmise seadus § l. Tulumaksuseaduses (RT I, 21.04.2020, 49) tehaksejärgmised muudatused: l) §19 löiget 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises sönastuses: ,19) mittetulundusuhingute poolt fuilsiliste isikute liikmemaksu arvelt oma fuusilisest ?? isikust liikmele makstavat toetust." (C 2) §32 löiget 2 muudetakse ja sönastatakse järgmiselt: ,,(2) Kulu on ettevötlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevötlustulu 55 saamise_eesmärgil_vöi on vaialik vöU^ohane sellise etteyotluse säilitamiseks voi arendamiseks ning kulu seos ettevotlusega on selgeltpöhiendatud, Ettevötlusega on seotud ka köik möistlikud ia vaialikud kulud, mida tööandiaJeeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ia taeamiseks nine töötervishoiu ia tööohutuse nöuete täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ia tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks." 3) § 48 löike 5 muudetakse ja sonastatakse järgmiselt: ,,(5) Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis- voi kontrollorgani liikme tasuks voi tasuks miludud kauba voi osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised filusilistele isikutele tehtud väliamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks §41 alusel, mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §-de 13-21 voi 30-31 kohaselt voi mis on käsitatavad ettevötlusega seotud kuluna §32 löike 2 kohaselt." 4) § 48 löike 55 muudetakse ja sönastatakse järgmiselt: ,,(53) Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas, kui tööandja on neid vöimaldanud koikidele töötajatele: l) avaliku rahvaspordiurituse osavötutasu; 2) sportimis- voi liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi; 3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ulalpidamiseks tehtavaid kulutus!; 4) kulutus! tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud voi vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, fusioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi voi kliinilise psuhholoogi teenustele; RiigiRoqu Kas-stsele'^ Kuupäev ^ ^'. /-K • VHt__^:.4/^:J^- 5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset." i( § 2. Käesolevat seadust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta l.jaanuarist. Henn Polluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatavad: 15.12.2020 Oud^U^- J^)€>^L ^k&sLeia^o^^f ^a^^ Z^,^^3V4^ ^l^e) ^-^4- E^^\ Qu^- v i^t^c^- ^^^ ^^ ^/r^^- ^^^ 7 ^)^/[juS U^'^i° AAUjt>- ^, tt ^^ ^^- w ^/ ^ ^. ^^5^ / ^ cO a^^^ 0> 0^ (^ ^ S eletuskiri Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 01.05.2020 seisuga kehtivat redaktsiooni ( RT I, 21.04.2020, 49 ). Muudatuste eesmärgiks on hõlbustada töötajate tingimusi kergendavate meetmete kasutamist kõigi tööturuosaliste poolt, samuti kaotada topeltmaksustamine mittetulundusühingute liikmemaksudest makstavate toetuste puhul Eelnõu eesmärk Eelnõu võimaldab mittetulundusühingutel, sealhulgas ametiühingutel, maksta oma liikmetele toetust tulumaksuvabalt, vältimaks toetuste topelt maksustamist tulumaksuga. See võimaldab Eesti elanikel, kes on ühiste eesmärkide saavutamiseks kogunenud ühingutesse, üksteist rasketel aegadel efektiivsemalt toetada, vähendades nii ka riigisektori koormust. Lisaks võimaldab eelnõu suurema paindlikkuse ettevõtjapoolse töötervishoiuga seotud kulude maksuvabastuses, võttes arvesse meie ettevõtluskeskkonna mitmekesisust ja vajaduste piisavalt laia diapasooni, luues sama ajal ka suurema õigusselguse terminite „erisoodustus“ ja „ettevõtlusega seotud kulu“ tähendusväljas. Kõik need muudatused on eriti olulised kriisitingimustes, kus tõuseb töötajate vajadus tervisekontrollide ja vaktsiinide järele, rääkimata lisa-abist pika-ajalise haiguse või töötuse puhul. Ametiühingud ja tööandjad mängivad seesugustes oludes eriti olulist rolli: neil on võimalus suuremale paindlikkusele, et vastata just selle konkreetse töötaja vajadusele, lisaks suurendavad seesugused meetmed üldist usaldust tööturul. Ametiühingute ja ettevõtjate otsene roll töötajate olude parandamises vabastab riigi nendega seotud kuludest, nii rahaliselt kui ajaliselt, seega on äärmiselt oluline, et riik hõlbustaks nende tegevusi. Tööturu osalisi ühendavad organisatsioonid on ka Eesti õiguskorras erilisel kohal. N ende eksistents ja tegevus on ette nähtud ja kindlustatud põhiseaduse paragrahviga 29. Põhiseadus peab neid ühinguid sedavõrd oluliseks, et näeb ette nende spetsiifiliste tegevuste (nagu streigiõigus või töövaidlused) normeerimist alamate seadustega. Ka see viitab, et kui ametiühingutel ja ettevõtjatel on huvi arendada töötingimusi, kaitsta töötajate tervist ja omapoolselt ka rahaliselt panustada rahvatervisesse, siis tuleb seadusandlikult leida mehhanismid, kuidas seesugust initsiatiivi toetada. Tulemuseks on rahulikum ja tervem ühiskond ja usalduslikud töösuhted. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 p 1 ( TuMS § 19 lg 3 p 19) TuMS § 19 lg 3 annab maksuvabade toetuste loetelu. Muu hulgas ei maksustata füüsiliselt isikult saadud kingitusi (p 6). Seadus lähtub põhimõttest, et füüsilise isiku maksustatud tulu siirdamist teisele füüsilisele isikule ei ole õige teist korda tulumaksuga maksustada, kui tulusiirdega ei kaasne lisandväärtuse loomist (nt töö tegemine või teenuse osutamine või finantstehingult teenitud tulu). Maksuvabastus kohaldub ka siis, kui kingituse või toetuse jagamiseks on loodud seltsing või muu kokkuleppeline süsteem (kõige lihtsama näitena võib tuua mõne tähtpäeva tähistamiseks kingiraha kogumise). Kui selline süsteem toimib aga juriidilise isikuna, siis formaalselt TuMS § 19 lg 3 p 6 enam ei kohaldu, sest tekib kaks õigussuhet – füüsiline isik maksab liikmemaksu või teeb annetuse mittetulundusühingule ning ühing omakorda maksab toetust teisele füüsilisele isikule. Majanduslikust sisust lähtuvalt on siiski tegemist samasuguse füüsiliste isikute vahelise tulusiirdega, mis peaks olema samamoodi maksuvaba. Kuna teadaolevalt ei ole maksuhaldur oma praktikas võimaldanud selles olukorras tulumaksuseadust majanduslikust sisust lähtuvalt tõlgendada, on topeltmaksustamise vältimiseks vaja seadust täiendada erisättega. Toetuse mõistet ei ole vajalik eraldi defineerida. Mõiste tavatähendusest tulenevalt ei tohi toetus olla tasu tehtud töö või osutatud teenuse eest ega auhind või tunnustus mingi saavutuse eest (nt konkursi preemia). Toetuste maksmise tingimused ja korra kehtestab mittetulundusühing ise, maksuvabastuse kontekstis ei ole vajadust seadusandja poolt mingeid täiendavaid tingimusi või protseduure ette näha. Tulumaksust on vabastatud ainult need toetused, mis pärinevad liikmemaksutulust, st teistelt mittetulundusühenduse füüsilisest isikust liikmetelt, kelle tulu on juba tulumaksuga maksustatud. Tulumaksust on vabastatud ainult toetuste summa, mis ei ületa füüsilistelt isikutelt kogutud liikmemaksu kogusummat: kui aastas väljamakstud toetuste kogusumma ületavad aastas kogutud liikmemaksude kogusummat, siis tuleb nende summade vahelt tasuda tulumaks. Tulumaksuvaba toetust võib käesoleva seaduse mõttes maksta ainult füüsilistele isikutele. Kõige enam maksavad täna liikmemaksudest oma liikmetele toetusi ametiühingud, kelle vara kogunebki peamiselt liikmete poolt tasutud liikmemaksudest, mis on juba tulumaksuga maksustatud. Väga üldiselt hinnates koguvad kõik ametiühingud kokku aastas umbes 3-4 miljonit eurot liikmemaksu, millest 15-20% määratakse toetusteks. Üks suurimaid toetuste maksjaid, Eesti Meremeeste Ametiühing maksis 2019. aastal oma liikmetele umbes 111 500 euro eest toetusi, sellelt riigimakse 22 254 eurot, suurimad sellest olid näiteks toetused pikaajalise haiguse puhul. Lisaks ametiühingutele võivad teoreetiliselt sarnaseid toetusi oma liikmetele maksta ka tavalise MTÜ-na tegutsevad eriala- ja kutseorganisatsioonid või erakonnad. Praegu ei ole niisugune praktika väga levinud, kuid niisugune tulumaksuvabastus võib soodustada inimeste omavahelist solidaarsust, mis kokkuvõttes muudab Eestit sidusamaks ja vähendab koormust riiklikule sotsiaalsüsteemile. Tulenevalt TuMS § 29 lg 9 sõnastusest laieneb kavandatav maksuvabastus automaatselt ka mitteresidendile, mistõttu ei ole vaja selleks mitteresidendi maksustamist reguleerivates sätetes eraldi muudatust teha. TuMS § 29 lg 9 esimese lause kohaselt maksustatakse t ulumaksuga „ §-s 19 sätestatud tingimustel Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, residendi või mitteresidendi poolt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, hasartmänguvõidud ning perehüvitiste seaduse alusel makstud hüvitised “ . Viidatud „tingimused“ hõlmavad ka TuMS § 19 lõikes 3 loetletud maksuvabastusi. Eelnõu § 1 p unktid 2 ja 3 ( TuMS § 32 lg 2 ja § 48 lg 5 ) Punktis 2 sisalduva TuMS § 32 lg 2 muudatuse eesmärk on muuta senist praktikat, mille kohaselt on töötervishoiuga seotud kulud maksuvabad ainult siis, kui tööandja on läbinud kõik seaduses nõutud protseduurid nagu näiteks kirjaliku riskianalüüsi koostamine või töötervishoiuarsti ettekirjutuse olemasolu. Praeguse sõnastuse kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see „ tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. “ Uue sõnastuse kohaselt on ettevõtlusega seotud (st maksuvabad) ka kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks . Sõna „seahulgas“ rõhutab, et maksuvaba võib olla ka selline kulu, mille tegemist TTOS otseselt ette ei näe, kuid mis on konteksti arvestades mõistlik ja vajalik. Eriolukorra tingimustes võib näitena tuua töötajate vaktsineerimise ja kaitsevahenditega varustamise. Sedalaadi kulude tõlgendamine töötaja palgatuluna (erisoodustus oma olemuselt on mitterahalises vormis makstav töötasu) oleks ääretult ebaõiglane ja ebamõistlik. Punkti 3 eesmärk on parema õigusselguse tagamine. Praktikas aetakse tihti segi mõistete „erisoodustus“ ja „ettevõtlusega seotud kulu“ omavaheline seos. Kulude seotus ettevõtlusega on reegel, mis on suunatud eraõiguslikele isikutele, kes maksavad tulumaksu oma kasumilt ( FIEja äriühingud), samas kui erisoodustuse mõiste koos sellega kaasnevate erandite ja vabastustega on oluliselt laiema rakendusalaga, hõlmates kõiki tööandjaid, mh ka MTÜ-sid ja avalikku sektorit. Kuna TuMS § 32 lõikes 2 sisalduv viide töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) on sisuliselt erisoodustuste maksustamist reguleeriv norm, siis parema selguse huvides on vaja lisada TuMS § 48 lõikesse 5 asjakohane viide. Eelnõu § 1 p 4 ( TuMS § 48 lg 5 5 ) Muudetav säte annab maksuvabastuse töötaja tervise edendamiseks tehtava tele kulutus tele. Kehtiva seaduse kohaselt on see piirmäär 100 euro t töötaja kohta kvartalis, muudatuse kohaselt oleks see 400 eurot aastas. Aasta kokkuvõttes jääks piirmäär samaks, kuid tööandja saaks rohkem vabadust piirmäära kasutamisel ning ühtlasi väheneks halduskoormus. Praktikas on tekkinud näiteks arusaamatusi sellest, kas piirmäära tuleks arvutada kassapõhiselt või tekkepõhiselt (kas spordiürituse toimumise aja järgi, arve väljastamise või selle tasumise aja järgi). Praktikas on ka osutunud, et erinevat tüüpi töötajad vajavad erinevaid terviseedendusmeetmeid , eriti suur erisus on peamiselt füüsilise töö ja peamiselt kontoritöö tegijate puhul. Esimeste kaitseks on tihti vaja pigem suuremat ühekordset summat. Aastapõhine arvestus tagab ka spordialade vahel võrdsema kohtlemise, sest näiteks rahvaspordiürituste puhul võibki tööan d ja panus piirduda üks kord aastas toimuva ürituse osavõtutasuga, samas kui selleks ürituseks ettevalmistamine eeldab treeninguid pikema perioodi jooksul. Regulaarne sportimine ei tähenda alati regulaarselt raha maksmist. Samuti annab seadusemuudatus tööandjale võimaluse kasutada eriolukorra ajal või selle järgselt ära kogu aastase maksuvabastuse piirmäära, kui see peaks olema vajalik töökorraduse huvides või näiteks soovist toetada spordivaldonna taastumist (nt tasuda kogu aasta eest spordiklubi liikmemaksud, et tagada klubi tegevus kriisiajal). Maksuvabade kulude loetelus ei ole kavas muudatusi teha. Samuti ei ole kavas muuta lisatingimust, mille kohaselt peab tööandja võimalda ma neid hüvesid kõikidele töötajatele . Kulud, mida saab maksuvabalt katta, on järgmised: 1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; 2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutus e ; 3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutus ed ; 4) kulutus ed tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi , tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele; 5) r avikindlustuslepingu kindlustusmakse. Eelnõu § 2 Eelnõu § 2 näeb ette, et kavandatavaid muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. jaanuarist. Kuna füüsilise isiku tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, saaks tavakorras jõustmisel muudatusi rakendada alles 2021. aastast või tuleks lisada üleminekusätteid, mis teeksid maksuarvestuse liigselt keerukaks. Vajadus tumaksuseadust muuta on tingitud eriolukorra käigus ilmenenud kitsaskohadest, mistõttu oleks seaduse eesmärgiga vastuolus, kui enne seaduse vastuvõtmist tehtud kulutused jääksid maksustatuks. Kui ametiühingud on deklareerinud 2020. aastal maksustatavaid toetusi või tööandjad deklareerinud erisoodustusi, siis saavad nad esitada parandusdeklaratsiooni ja enammakstud tulumaksu tagasi taotleda. Kui ametiühing parandusdeklaratsiooni mingil põhjusel ei esita, siis saab füüsiline isik enam kinnipeetud tulumaksu tagasi tuludeklaratsiooni alusel 2021. aasta kevadel. Algatavad : 1 5 .12.2020 Oudekki Loone Lauri Läänemets Riina Sikkut Marika Tuus-Laul Jaanus Karilaid Helmen Kütt Siret Kotka Martin Repinski Jaak Valge EELNÕU Tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduses ( RT I, 21.04.2020, 49 ) tehakse järgmised muudatused: § 19 lõiget 3 täiendatakse p unkt iga 19 järgmises sõnastuses: „ 19) mittetulundusühingute poolt füüsiliste isikute liikmemaksu arvelt oma füüsilisest isikust liikmele makstavat toetust.“ § 32 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Ettevõtlusega on seotud ka kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks .“ § 48 lõike 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed , mida tavaliselt loetakse palgaks , lisatasuks , juurdemakseks , juhtimis - või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest . Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel, mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §-de 13–21 või 30–31 kohaselt või mis on käsitatavad ettevõtlusega seotud kuluna § 32 lõike 2 kohaselt. “ § 48 lõike 5 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5 5 ) Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas , kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele: 1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; 2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi; 3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi; 4) kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele; 5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset. “ § 2. Käesolevat seadust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. jaanuarist. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatavad : 15.12.2020 Oudekki Loone Lauri Läänemets Riina Sikkut Marika Tuus-Laul Jaanus Karilaid Helmen Kütt Siret Kotka Martin Repinski Jaak Valge
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel