Rahandusministeerium Teie 17.11.2020 nr RAM/20-1405/-
[email protected] 1K; 1.1-10/7973-1/
Meie 19.12.2020 nr 1.2-3/3306-2
Vastuskiri klassifikaatorite süsteemi tingimusi
reguleeriva määruse eelnõule
Rahandusministeerium esitas kooskõlastamiseks määruse eelnõu, mille terviktekst peaks
asendama senise Vabariigi Valitsuse 2008. aasta määruse nr 11 „Klassifikaatorite süsteem“.
Uue tervikteksti eesmärgiks on määruse ajakohastamine, et luua klassifikaatorite
kehtestamise ja haldamise uus kord. Sotsiaalministeerium nõustub sellega, et kõnealune
määrus vajab uuendamist, pärinedes 2008. aastast. Samas – just sel põhjusel – tuleks uued
põhimõtted sisuliselt ja ka laiapõhjaliselt osapooltega läbi arutada. Meie hinnangul ei ole
selle väljatöötamisse asjaosalisi piisaval määral kaasatud ning peale haldusala asutustega
peetud arutelusid jõudsime siiski otsuseni, et sellisel kujul me seda kooskõlastada ei saa –
selles on liiga palju ebamäärasust.
Selleks, et uus terviktekst lähtuks tänapäevastest võimalustest ja toetaks Eesti kui e-riigi
põhimõtteid, peaks selle sisu olema kõikidele osapooltele ühtviisi mõistetav, sest see tagab
ka sarnase rakendamise. Kuna esitatud eelnõu tekitas aga suure hulga küsimusi, esitame
käesolevas kirjas vaid kokkuvõtlikud kommentaarid (detailsem ülevaade esitatakse määruse
ettevalmistajale edasiste arutelude käigus).
1. Arvestades tekkinud küsimusi, oleks mõistlik avada osa mõisteid määruses, mis tagaks
selle ühtse rakendamise. Näiteks tõdetakse probleemina seda, et klassifikaatoreid
aetakse segamini loenditega. Samas ei anna määrus ega seletuskiri ka uues versioonis
sellele selget vastust. Seletuskirja järgi kasutab ka Statistikaamet loendeid kui
klassifikaatoreid kuna selles viidatakse, et Statistikaamet peab üleriigiliste
klassifikaatorite infosüsteemi ja selleks on Colectica portaal. Selles avaldatakse kõik
üleriigilised klassifikaatorid ning ka muud klassifikaatorid, mida Statistikaamet peab
statistiliste klassifikaatoritena või muude loenditena.
Kuna Statistikaamet asub ise alles välja selgitama, millised on riigisisesed klassifikaatorid
(selline õiguslik kategooria täna puudub), ei ole võimalik käesolevat määrust ja selle
mõjusid tervikuna hinnata (sealhulgas üleminekuperioodi piisavust). Sellega seondub ka
segadus selle ümber, et kuidas toimub rahvusvaheliste klassifikaatorite ja siseriiklike
klassifikaatorite haldaja rollijaotus, sealhulgas uuendamisprotsessis.
Probleemkohana tuuakse, et senine klassifikaatorite avaldamine RIHA-s ei suuda tagada
senisest paremat andmekvaliteeti. Samas jääb eelnõu seletuskirja järgi RIHA nagunii
ainsaks kohaks, mille kaudu tagatakse terviklik ülevaade üleriigilistest ja valdkondlikest
klassifikaatoritest ja nende haldajatest. Kui sisuline lahendus tagatakse läbi RIHA
klassifikaatorite haldamise funktsionaalsuse uue toe, siis paraku ei selgu üheselt, et
millised nõuded on uued ja millist probleemi neist igaüks lahendab.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Mõni probleem jäetakse ka teadlikult lahendamata. Näiteks püstitatakse küsimus, et
kuidas käituda kui leidub haldamist vajav klassifikaator, millel puudub haldav asutus või
mitu asutust tahaksid hallata sama klassifikaatorit? Seletuskirjas tõdetakse, et üheskoos
klassifikaatori haldamist ei peeta otstarbekaks ja sobiv lahendus tuleks leida
valitsemisala sees. Samas ei pruugi nimetatud küsimus tõusetuda sugugi ainult
valitsemisala sees (seostub näiteks olukorraga, kus kogutakse kahte erinevasse
andmekogusse küll samu andmeid kuid teistel eesmärkidel).
Tähelepanu pälvib ka nõue, kus enne klassifikaatori kehtetuks tunnistamist tuleb see
muudatus kooskõlastada haldaja taotlusel koordineerijaga ja teavitada teisi klassifikaatori
kasutajaid vähemalt pool aastat ette. See võib seada sisulisi takistusi mitmest aspektist
ega pruugi olla kooskõlas teiste õigusaktidega (andmekaitse, vastutava töötleja
kohustused, määrusandlus laiemalt). Selge on see, et teenuse loomisel, lõpetamisel või
nende ümbertegemisel tuleb muudatuse käivitamiseks arvestada arenduste valmimist.
Sellest lähtuvalt antakse jõustumise erisus või üleminekuperioodid andmekogu andmeid
puudutavates määrustes ning määrused esitatakse kooskõlastamiseks puudutatud
osapooltele. Ka juhul, kus loendi või klassifikaatori detailsus ei eelda otseselt määruse
muudatusi, on sellise tähtaja kehtestamine olemuslikult küsitav. Ülimalt detailne
valdkondlik andmestik põhineb kokkulepitud klassifikaatoritel ja ongi vajalik valdkondlike
eesmärkide täitmiseks (vajadus võib tuleneda just kiireloomulistest asjaoludest
valdkonnas, samuti näiteks kohtulahendist – peatada millegi kogumine või kogumine
sellisel viisil, mis tingib ka klassifikaatori kaotamise). Seega ei ole ka otstarbekas seda
sellisel viisil piirata.
Kokkuvõtvalt võib tuua, et seletuskirjas küll tõdetakse, et kehtiv määrus ei rahulda enam
muutunud olukorras klassifikaatorite koordineerija ja haldajate, s.o andmekogude
vastutavate ja volitatud töötlejate vajadusi, kuid arusaam, mis on üldse olnud näiteks
vastutavate töötlejate konkreetsed vajadused ja kuidas neid konkreetse eelnõu
muudatustega paremaks muudeti, ei selgu. Seletuskiri on selles osas puudulik ja siit
ilmselt johtuvad arusaamatused ka muudatuste vajalikkuses ja mõjus.
2. Määruse normides on mitmeid ebavajalikke kordusi, mis üksnes koormavad teksti või
tekitavad hoopis uusi küsimusi (vt nt § 5 ja § 8; § 6 ja § 7). Soovitame need selge
loetavuse huvides üle vaadata.
3. Lisaks eelnevale ei ole meie hinnangul ka mõjusid kajastatud piisavalt. Selleks, et
mõjusid objektiivselt hinnata, tuleks selgelt välja tuua iga muudatus ja selle sisu (mis oli
halvasti ja kuidas lahendati). Sotsiaalministeeriumi hinnangul on kesksete põhimõtete
muutmine või korrastamine (riiklik andmekogu) tahes-tahtmata seotud otseselt ka
andmete esitajatega (sealhulgas tervishoiuteenuse osutajad). Kui RIHA
funktsionaalsused arendatakse välja aasta jooksul – ja teatud mõisteid alles hakatakse
sisustama – siis ei ole võimalik klassifikaatorite haldajal see samaks tähtajaks tagada
(ehk kehtestada enda hallatavad klassifikaatorid uue määruse korra järgi, teha need
kättesaadavaks andmeteenusena ja avaldada nende kirjeldused RIHA-s). Meie
hinnangul ei ole selline korraldus piisava ajavaruga, sest ühe kohuse täitmine sõltub
otseselt teisest.
Mis aga veel olulisem, siis arvestades, nagu mainitakse ka eelnõu seletuskirjas, et suure
ja eraldi osa moodustavad klassifikaatorid tervishoiuvaldkonnas, siis tuleb siin kehtestada
selged ja piisavalt pikad üleminekuajad, et mitte suurendada tervishoiuteenuse osutajate
ja Sotsiaalministeeriumi haldusala IT-asutuse töökoormust lähimal ajal.
Lõpetuseks rõhutame, et me kindlasti toetame protsesside ja RIHA keskkonna põhimõtete
uuendamist, kuid eelistame, et see toimuks osapooli teadlikumalt kaasates. Mõistlike
lahenduste planeerimiseks tuleks kaasata nii olulisemad IT-asutused (sealhulgas Tervise ja
3
Heaolu Infosüsteemide Keskus) kui ka riiklike andmekogude pidajad (nii tervisevaldkonnas
kui laiemalt – sotsiaalvaldkond ja töövaldkond). Riiklike andmekogude pidajad oskavad
omakorda hinnata võimalikku mõju konkreetsetele teenuse osutajatele.
Ladusama koostöö tagamiseks lisame siinjuures, et Sotsiaalministeeriumi kontaktisikuks neil
teemadel on Aivi Saar. Kontaktisik aitab koondada valdkondlikud probleemkohad, mida siis
määruse tervikteksti mõistmiseks ja rakendamiseks juba arvesse võtta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Nele Nisu 6269 338
[email protected]