dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-20-2055

Sotsiaalministeerium · 18. detsember 2020
Viit
1.2-4/3327-2
Registreeritud
18. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna halduskohus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-4 Kohtumaterjalid
Toimik
1.2-4/2020
Vastutaja
Merilin Oldekop (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-43327-2 18.12.2020 Väljaminev kiri.asice436 KB

Sisu (failidest)

Tallinna halduskohus [email protected] Meie 18.12.2020 nr 1.2-4/3327-2 Pärnu mnt 7 15082, Tallinn Harju maakond Vastus Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3- 20-2055 Austatud kohus Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-20-2055 18.11.2020 tehtud määrusega kaasanud Sotsiaalministeeriumi arvamuse andmiseks menetlusse. Määruse resolutsiooni punkti 5 kohaselt tuleb Sotsiaalministeeriumil arvamus esitada lähtuvalt määruse põhjendava osa punktist 5. Sotsiaalministeerium vastab kohtu küsimustele ja põhjendab neid alljärgnevalt. 1) Kas lastekaitseseaduse (LasteKS) § 20 lõike 1¹ tekst keda on karistatud hõlmab isikut, kelle karistusandmed on arhiveeritud? Jah, LasteKS § 20 lõike 1¹ tekst keda on karistatud hõlmab ka isikut, kelle karistusandmed on arhiveeritud. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise juurde koostatud seletuskirja selgitustest tulenevalt laiendab see säte LasteKS § 20 lõikega 1 kehtestatud lastega töötamise eluaegset piirangut ka nendele isikutele, keda on karistatud enne karistusseadustiku (KarS) jõustumist või välisriigis toimepandud kuritegude eest, mis vastavad oma olemuselt LasteKS § 20 lõikes 1 loetletud KarS-is sätestatud kuritegudele.1 2) Kaebajat karistati alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele (kriminaalkoodeks (KrK) § 202). See kuritegu ei kuulu nende kuritegude hulka, mille eest karistatust peetakse lastele ohuks: inimkaubandus, seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod ning prostitutsiooni- ja lastepornoga seotud kuriteod (677 SE seletuskiri). Kas LasteKS § 20 lõige 1¹ on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega (Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 11)? Põhiõiguse piirang on PS § 11 mõistes proportsionaalne juhul, kui see on kohane (sobiv), vajalik ja proportsionaalne ehk mõõdukas eesmärgi suhtes. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et LasteKS § 20 lg 1¹ ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, viidatud säte on kohane, vajalik ja proportsionaalne soovitud eesmärgi suhtes. LasteKS § 20 lõige 1¹ lisati seadusesse 2017. aastal ning see jõustus 01.01.2018. Tegemist ei olnud põhimõtteliselt uue regulatsiooniga, sest selle ajani kehtis karistusregistri seaduse 1 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (489 SE) teise lugemise juurde, lk 10. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78742cf5-f1d8-4791-a2cc- 69e3dc8ba598/Sotsiaalhoolekande%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20t eiste%20seaduste%20muutmise%20seadus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 (KarRS) § 36, mis sätestas, et karistusregistri teatise väljastamise korral alaealise isiku seaduslikule esindajale või tööandjale või alaealistele teenuse osutamiseks tegevusluba andma õigustatud isikule on KarS-i alusel kvalifitseeritud tegudega võrdsustatud enne KarS-i jõustumist toimepandud teod, mis on kvalifitseeritud KrK § 115 lõike 2 punktis 3 ja § 115 lõikes 3, § 1151 lõikes 2, §-des 116 ja 117, § 118 lõikes 2, §-des 200, 2003 ja 202 ning § 2026 lõike 3 punktis 2, ning välisriigis toimepandud samaväärsed kuriteod. LasteKS § 20 lõike 1¹ loetellu lisati KrK §-d 100-102 (tahtlik tapmine, tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel, ema poolt oma vastsündinud lapse tapmine), vastavuses LasteKS § 20 lõikega 1. KarRS § 36 sisu toomisega LasteKS-i sooviti lahendada võimalik vastuolu, mis võis tekkida asjaolust, et materiaalne keeld lastega töötamiseks oli sätestatud konkreetsete kuriteokoosseisudena LasteKS-is ning päringu tegemisel väljastavate karistuste loetelu KarRS-is. Ühtlasi sooviti, et LasteKS-is oleks selgelt sätestatud, et lastega töötamise eluaegne keeld rakendub ka nendele isikutele, keda on karistatud enne KarS-i jõustumist või välisriigis toime pandud kuritegude eest, mis vastavad oma olemuselt LasteKS § 20 lõikes 1 loetletud KarS-is sätestatud kuritegudele.2 LasteKS §-s 20 kehtestatud lastega töötamise piirangu üldine eesmärk on kaitsta laste isikupuutumatust (PS § 20) ning tagada nende turvaline ja vägivallavaba areng. Kitsamalt on LasteKS § 20 lõigete 1 ja 11 eesmärk tagada, et lastega kokkupuutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama isikud, keda on karistatud või kes on sundravile määratud inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude, prostitutsiooni- ja lastepornoga seotud kuritegude eest, aga ka tapmise, mõrva ja lapse tapmise eest. Leitakse, et laste kui haavatava sihtrühma kaitseks on põhjendatud keelata teatud süütegusid, eriti laste vastu suunatud süütegusid, toime pannud isikute tööalast kokkupuutumist lastega. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust3, kohustab liikmesriike võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et direktiivis nimetatud lastevastases seksuaalsüüteos süüdi mõistetud füüsilise isiku puhul võib ajutiselt või alaliselt tõkestada vähemalt tema kutsetegevust, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega (artikkel 10 lg 1). Seetõttu on LasteKS § 20 lõikes 1 ja ka lõikes 11 sätestatud lastega töötamise piirang üldiselt kohane ehk sobilik vahend ülaltoodud eesmärgi saavutamiseks. LasteKS § 20 lõikega 11 on hõlmatud mh KrK § 202 alusel toime pandud kuriteod, s.o alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile, samuti alaealise kasutamine prostitutsiooniks. KrK § 202 koosseis hõlmab ka tänases mõistes inimkaubandusena käsitletavaid kuritegusid nagu alaealise kaasamine prostitutsioonile või kuritegevusele. Hetkel kehtiv KarS § 175 (inimkaubandus alaealise suhtes), mille alusel süüdimõistmine toob kaasa eluaegse lastega töötamise keelu LasteKS § 20 lg 1 kohaselt, sisaldab mh noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamist majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma selleta, et ta alustaks või jätkaks prostitutsiooniga või kuritegevusega tegelemist. Seega leiame, et KrK §-s 202 sätestatud alaealise kaasatõmbamine kuriteole kuulub nende kuritegude hulka, mille eest karistatust peetakse lastele ohuks. Oluline on märkida, et KrK § 202 sätte sõnastus on ajas muutunud. Näiteks 1980. aastal oli sätte pealkiri „Alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele“ ja säte ise oli sõnastatud järgmiselt: „Alaealise kaasatõmbamise eest kuritegevusele, kerjamisele, prostitutsioonile, hasartmängude mängimisele või tema kallutamise eest tugevatoimelise aine tarvitamisele, samuti alaealise 2 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (489 SE) teise lugemise juurde, lk 10. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78742cf5-f1d8-4791-a2cc- 69e3dc8ba598/Sotsiaalhoolekande%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20t eiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsember 2011 direktiiv 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32011L0093&from=ET 3 kasutamise eest parasiitliku äraelamise eesmärgil […]“.4 Seevastu näiteks vahetult enne KrK kehtetuks tunnistamist 2002. aastal, oli sätte pealkiri „Alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile“ ning säte ise oli sõnastatud järgmiselt: „Alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele või prostitutsioonile, samuti alaealise kasutamise eest prostitutsiooniks […]“.5 Nagu eelnevalt selgitatud, siis viitas 1980. aastal kõnealune KrK säte ka alaealise kasutamisele parasiitliku äraelamise eesmärgil, mille all mõeldi alaealise kasutamist vahendina elatusvahendite hankimisel. Tavaliselt kaasnes sellega alaealise sundimine tegelema kerjamisega, prostitutsiooniga või muu taolise tegevusega.6 Seega on säte ajalooliselt hõlmanud erinevaid raskeid kuritegusid. Eelnevast tulenevalt hõlmab KrK § 202 selliseid kuriteo koosseise, mis oma olemuselt on võrdsustatavad LasteKS § 20 lõikes 1 nimetatud KarS-i alusel kvalifitseeritud tegudega ning mille osas on seadusandja selge tahe olnud välistada nende isikute suhtes võimalus lastega töötamiseks. Seega on KrK § 202 nimetamine kõnealuses sättes vajalik. Lisaks selgitame, et lastega töötamise piirangu olemasolu kontrollitakse karistusregistri päringuga, millest nähtub mh KarS-i või muu seaduse säte, milles sätestatud süüteo toimepanemises isik süüdi mõisteti (KarRS § 12 lg 4). Karistusregistri päring ei anna teavet selle kohta, milles isiku tegu täpsemalt seisnes, sh nt kas isik mõisteti KrK § 202 alusel süüdi alaealise kaasatõmbamise eest kuriteole või kaasatõmbamise eest prostitutsioonile. Ka LasteKS § 20 regulatsioon lähtub üksnes isiku süüdimõistmisest teatud sätte alusel ega võimalda lastega töötamise piirangu rakendamisel täiendavalt arvesse võtta isiku teo või selle toimepanemise asjaolusid. Sellist subjektiivse hindamise võimalust ei ole ette nähtud, et tagada keelu eesmärgi täitmine ja tõhusus laste õiguste kaitsmisel. Ühtlasi leiame, et säte on ka proportsionaalne ehk mõõdukas soovitud eesmärgi suhtes. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Rõhutame veelkord, et piirangu eesmärgiks on kaitsta laste kui väga haavatava sihtgrupi õigusi nagu isikupuutumatus ning õigus turvalisele ja vägivallavabale arengule. Kuigi lastega töötamise piiranguga sekkutakse teatud kuritegusid toime pannud isikute õigusesse vabalt valida elukutset ja töökohta (PS § 29), on see lubatud teiste isikute (antud juhul laste) õiguste ning vabaduste kaitsmiseks. Piirangu mõõdukuse hindamisel on oluline ka arvesse võtta, et LasteKS § 20 piirangud keelavad isikul töötamise lastega (sh nt töötamise lasteasutuses), kuid mitte üldiselt töötamist teatud elualal. LasteKS § 18 lõige 2 kohaselt lapsega töötavaks isikuks loetakse töös või kutsetegevuses, vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenides, tööturuteenustel osaledes või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuvat isikut. Need on isikud, kellel oma ametijuhendi või töö iseloomu tõttu tuleb lastega otse ja vahetult kokku puutuda.7 Seega ei välista kõnealune säte tingimata isiku töötamist sellisel tegevusalal, kus ta saab töötada ka üksnes täiskasvanutega. Peame oluliseks välja tuua ka selle, et Justiitsministeeriumis 2020. aastal läbi viidud laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamise poliitikaanalüüsis jõuti seisukohale, et LasteKS § 20 lõigetes 1 ja 2 välja toodud kuritegusid võib üldjuhul pidada asjakohasteks, kuid sätted võivad vajada täpsustamist, eelkõige võib olla vajalik lisada täiendavaid koosseisusid (s.o koosseisud, mille järgi kvalifitseeritavas teos neelduks mõnel juhul ka LasteKS § 20 lõigetes 1 või 2 sätestatud kuritegu) ning samuti kaaluda erisuste 4 I. Rebane (koost). Eesti NSV Kriminaalkoodeks. Kommenteeritud Väljaanne. Tallinn, 1980, lk 578. 5 Kriminaalkoodeks. 7. mai 1992. - RT 1992, 20, 288; RT I 2002, 64, 390. 6 I. Rebane (koost). Eesti NSV Kriminaalkoodeks. Kommenteeritud Väljaanne. Tallinn, 1980, lk 580. 7 Lastekaitseseaduse seletuskiri (677 SE), lk 44. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f3beec87-7eaf-4aad-afa0- aacbdde93a4c/Lastekaitseseadus 4 vajadust alaealisena toime pandud kuritegude puhul (vt analüüsi lk 68-69).8 Sotsiaalministeerium alustab 2021. aastal LasteKS-i muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamist, kus muude küsimuste kõrval analüüsitakse täpsemalt ka LasteKS § 20 täiendamise vajadust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Maarja Kärson 626 9283 [email protected] Merilin Oldekop 6269 165 [email protected] 8 Laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamine. Analüüs ja ettepanekud karistusregistri arendamiseks seoses seksuaalkurjategijatega (Justiitsministeerium 2020). Kättesaadav: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/laste_vastu_suunatud_ko rduvate_seksuaalkuritegude_ennetamine_2020_10.pdf
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel