Tallinna halduskohus
[email protected] Meie 18.12.2020 nr 1.2-4/3327-2
Pärnu mnt 7
15082, Tallinn Harju maakond
Vastus Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-
20-2055
Austatud kohus
Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-20-2055 18.11.2020 tehtud määrusega kaasanud
Sotsiaalministeeriumi arvamuse andmiseks menetlusse. Määruse resolutsiooni punkti 5
kohaselt tuleb Sotsiaalministeeriumil arvamus esitada lähtuvalt määruse põhjendava osa
punktist 5. Sotsiaalministeerium vastab kohtu küsimustele ja põhjendab neid alljärgnevalt.
1) Kas lastekaitseseaduse (LasteKS) § 20 lõike 1¹ tekst keda on karistatud hõlmab
isikut, kelle karistusandmed on arhiveeritud?
Jah, LasteKS § 20 lõike 1¹ tekst keda on karistatud hõlmab ka isikut, kelle karistusandmed
on arhiveeritud. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu teise lugemise juurde koostatud seletuskirja selgitustest tulenevalt
laiendab see säte LasteKS § 20 lõikega 1 kehtestatud lastega töötamise eluaegset piirangut
ka nendele isikutele, keda on karistatud enne karistusseadustiku (KarS) jõustumist või
välisriigis toimepandud kuritegude eest, mis vastavad oma olemuselt LasteKS § 20 lõikes 1
loetletud KarS-is sätestatud kuritegudele.1
2) Kaebajat karistati alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele
(kriminaalkoodeks (KrK) § 202). See kuritegu ei kuulu nende kuritegude hulka, mille
eest karistatust peetakse lastele ohuks: inimkaubandus, seksuaalse enesemääramise
vastased kuriteod ning prostitutsiooni- ja lastepornoga seotud kuriteod (677 SE
seletuskiri). Kas LasteKS § 20 lõige 1¹ on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega
(Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 11)?
Põhiõiguse piirang on PS § 11 mõistes proportsionaalne juhul, kui see on kohane (sobiv),
vajalik ja proportsionaalne ehk mõõdukas eesmärgi suhtes. Sotsiaalministeerium on
seisukohal, et LasteKS § 20 lg 1¹ ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, viidatud
säte on kohane, vajalik ja proportsionaalne soovitud eesmärgi suhtes.
LasteKS § 20 lõige 1¹ lisati seadusesse 2017. aastal ning see jõustus 01.01.2018. Tegemist
ei olnud põhimõtteliselt uue regulatsiooniga, sest selle ajani kehtis karistusregistri seaduse
1 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri (489 SE) teise lugemise juurde, lk 10. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78742cf5-f1d8-4791-a2cc-
69e3dc8ba598/Sotsiaalhoolekande%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20t
eiste%20seaduste%20muutmise%20seadus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
(KarRS) § 36, mis sätestas, et karistusregistri teatise väljastamise korral alaealise isiku
seaduslikule esindajale või tööandjale või alaealistele teenuse osutamiseks tegevusluba
andma õigustatud isikule on KarS-i alusel kvalifitseeritud tegudega võrdsustatud enne KarS-i
jõustumist toimepandud teod, mis on kvalifitseeritud KrK § 115 lõike 2 punktis 3 ja § 115
lõikes 3, § 1151 lõikes 2, §-des 116 ja 117, § 118 lõikes 2, §-des 200, 2003 ja 202 ning
§ 2026 lõike 3 punktis 2, ning välisriigis toimepandud samaväärsed kuriteod. LasteKS § 20
lõike 1¹ loetellu lisati KrK §-d 100-102 (tahtlik tapmine, tahtlik tapmine raskendavail
asjaoludel, ema poolt oma vastsündinud lapse tapmine), vastavuses LasteKS § 20 lõikega 1.
KarRS § 36 sisu toomisega LasteKS-i sooviti lahendada võimalik vastuolu, mis võis tekkida
asjaolust, et materiaalne keeld lastega töötamiseks oli sätestatud konkreetsete
kuriteokoosseisudena LasteKS-is ning päringu tegemisel väljastavate karistuste loetelu
KarRS-is. Ühtlasi sooviti, et LasteKS-is oleks selgelt sätestatud, et lastega töötamise
eluaegne keeld rakendub ka nendele isikutele, keda on karistatud enne KarS-i jõustumist või
välisriigis toime pandud kuritegude eest, mis vastavad oma olemuselt LasteKS § 20 lõikes 1
loetletud KarS-is sätestatud kuritegudele.2
LasteKS §-s 20 kehtestatud lastega töötamise piirangu üldine eesmärk on kaitsta laste
isikupuutumatust (PS § 20) ning tagada nende turvaline ja vägivallavaba areng. Kitsamalt on
LasteKS § 20 lõigete 1 ja 11 eesmärk tagada, et lastega kokkupuutuvatele kutsealadele ei
pääseks töötama isikud, keda on karistatud või kes on sundravile määratud inimkaubanduse,
seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude, prostitutsiooni- ja lastepornoga seotud
kuritegude eest, aga ka tapmise, mõrva ja lapse tapmise eest. Leitakse, et laste kui
haavatava sihtrühma kaitseks on põhjendatud keelata teatud süütegusid, eriti laste vastu
suunatud süütegusid, toime pannud isikute tööalast kokkupuutumist lastega. Ka Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja
ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust3, kohustab liikmesriike võtma vajalikke
meetmeid tagamaks, et direktiivis nimetatud lastevastases seksuaalsüüteos süüdi mõistetud
füüsilise isiku puhul võib ajutiselt või alaliselt tõkestada vähemalt tema kutsetegevust, mis
eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega (artikkel 10 lg 1). Seetõttu on LasteKS §
20 lõikes 1 ja ka lõikes 11 sätestatud lastega töötamise piirang üldiselt kohane ehk sobilik
vahend ülaltoodud eesmärgi saavutamiseks.
LasteKS § 20 lõikega 11 on hõlmatud mh KrK § 202 alusel toime pandud kuriteod, s.o
alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile, samuti alaealise kasutamine
prostitutsiooniks. KrK § 202 koosseis hõlmab ka tänases mõistes inimkaubandusena
käsitletavaid kuritegusid nagu alaealise kaasamine prostitutsioonile või kuritegevusele.
Hetkel kehtiv KarS § 175 (inimkaubandus alaealise suhtes), mille alusel süüdimõistmine toob
kaasa eluaegse lastega töötamise keelu LasteKS § 20 lg 1 kohaselt, sisaldab mh noorema
kui kaheksateistaastase isiku mõjutamist majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma
selleta, et ta alustaks või jätkaks prostitutsiooniga või kuritegevusega tegelemist. Seega
leiame, et KrK §-s 202 sätestatud alaealise kaasatõmbamine kuriteole kuulub nende
kuritegude hulka, mille eest karistatust peetakse lastele ohuks. Oluline on märkida, et KrK §
202 sätte sõnastus on ajas muutunud. Näiteks 1980. aastal oli sätte pealkiri „Alaealise
kaasatõmbamine kuritegevusele“ ja säte ise oli sõnastatud järgmiselt: „Alaealise
kaasatõmbamise eest kuritegevusele, kerjamisele, prostitutsioonile, hasartmängude
mängimisele või tema kallutamise eest tugevatoimelise aine tarvitamisele, samuti alaealise
2 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri (489 SE) teise lugemise juurde, lk 10. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78742cf5-f1d8-4791-a2cc-
69e3dc8ba598/Sotsiaalhoolekande%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20t
eiste%20seaduste%20muutmise%20seadus
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsember 2011 direktiiv 2011/92/EL, mis käsitleb laste
seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu
raamotsuse 2004/68/JSK. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32011L0093&from=ET
3
kasutamise eest parasiitliku äraelamise eesmärgil […]“.4 Seevastu näiteks vahetult enne KrK
kehtetuks tunnistamist 2002. aastal, oli sätte pealkiri „Alaealise kaasatõmbamine
kuritegevusele või prostitutsioonile“ ning säte ise oli sõnastatud järgmiselt: „Alaealise
kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele või prostitutsioonile, samuti alaealise
kasutamise eest prostitutsiooniks […]“.5 Nagu eelnevalt selgitatud, siis viitas 1980. aastal
kõnealune KrK säte ka alaealise kasutamisele parasiitliku äraelamise eesmärgil, mille all
mõeldi alaealise kasutamist vahendina elatusvahendite hankimisel. Tavaliselt kaasnes
sellega alaealise sundimine tegelema kerjamisega, prostitutsiooniga või muu taolise
tegevusega.6 Seega on säte ajalooliselt hõlmanud erinevaid raskeid kuritegusid.
Eelnevast tulenevalt hõlmab KrK § 202 selliseid kuriteo koosseise, mis oma olemuselt on
võrdsustatavad LasteKS § 20 lõikes 1 nimetatud KarS-i alusel kvalifitseeritud tegudega ning
mille osas on seadusandja selge tahe olnud välistada nende isikute suhtes võimalus lastega
töötamiseks. Seega on KrK § 202 nimetamine kõnealuses sättes vajalik.
Lisaks selgitame, et lastega töötamise piirangu olemasolu kontrollitakse karistusregistri
päringuga, millest nähtub mh KarS-i või muu seaduse säte, milles sätestatud süüteo
toimepanemises isik süüdi mõisteti (KarRS § 12 lg 4). Karistusregistri päring ei anna teavet
selle kohta, milles isiku tegu täpsemalt seisnes, sh nt kas isik mõisteti KrK § 202 alusel süüdi
alaealise kaasatõmbamise eest kuriteole või kaasatõmbamise eest prostitutsioonile. Ka
LasteKS § 20 regulatsioon lähtub üksnes isiku süüdimõistmisest teatud sätte alusel ega
võimalda lastega töötamise piirangu rakendamisel täiendavalt arvesse võtta isiku teo või
selle toimepanemise asjaolusid. Sellist subjektiivse hindamise võimalust ei ole ette nähtud, et
tagada keelu eesmärgi täitmine ja tõhusus laste õiguste kaitsmisel.
Ühtlasi leiame, et säte on ka proportsionaalne ehk mõõdukas soovitud eesmärgi suhtes.
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise
ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Rõhutame veelkord, et piirangu
eesmärgiks on kaitsta laste kui väga haavatava sihtgrupi õigusi nagu isikupuutumatus ning
õigus turvalisele ja vägivallavabale arengule. Kuigi lastega töötamise piiranguga sekkutakse
teatud kuritegusid toime pannud isikute õigusesse vabalt valida elukutset ja töökohta (PS §
29), on see lubatud teiste isikute (antud juhul laste) õiguste ning vabaduste kaitsmiseks.
Piirangu mõõdukuse hindamisel on oluline ka arvesse võtta, et LasteKS § 20 piirangud
keelavad isikul töötamise lastega (sh nt töötamise lasteasutuses), kuid mitte üldiselt
töötamist teatud elualal. LasteKS § 18 lõige 2 kohaselt lapsega töötavaks isikuks loetakse
töös või kutsetegevuses, vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenides,
tööturuteenustel osaledes või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuvat isikut. Need on
isikud, kellel oma ametijuhendi või töö iseloomu tõttu tuleb lastega otse ja vahetult kokku
puutuda.7 Seega ei välista kõnealune säte tingimata isiku töötamist sellisel tegevusalal, kus
ta saab töötada ka üksnes täiskasvanutega.
Peame oluliseks välja tuua ka selle, et Justiitsministeeriumis 2020. aastal läbi viidud laste
vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamise poliitikaanalüüsis jõuti
seisukohale, et LasteKS § 20 lõigetes 1 ja 2 välja toodud kuritegusid võib üldjuhul pidada
asjakohasteks, kuid sätted võivad vajada täpsustamist, eelkõige võib olla vajalik lisada
täiendavaid koosseisusid (s.o koosseisud, mille järgi kvalifitseeritavas teos neelduks mõnel
juhul ka LasteKS § 20 lõigetes 1 või 2 sätestatud kuritegu) ning samuti kaaluda erisuste
4 I. Rebane (koost). Eesti NSV Kriminaalkoodeks. Kommenteeritud Väljaanne. Tallinn, 1980, lk 578.
5 Kriminaalkoodeks. 7. mai 1992. - RT 1992, 20, 288; RT I 2002, 64, 390.
6 I. Rebane (koost). Eesti NSV Kriminaalkoodeks. Kommenteeritud Väljaanne. Tallinn, 1980, lk 580.
7 Lastekaitseseaduse seletuskiri (677 SE), lk 44. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f3beec87-7eaf-4aad-afa0-
aacbdde93a4c/Lastekaitseseadus
4
vajadust alaealisena toime pandud kuritegude puhul (vt analüüsi lk 68-69).8
Sotsiaalministeerium alustab 2021. aastal LasteKS-i muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamist, kus muude küsimuste kõrval analüüsitakse
täpsemalt ka LasteKS § 20 täiendamise vajadust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Maarja Kärson 626 9283
[email protected]
Merilin Oldekop 6269 165
[email protected]
8
Laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamine. Analüüs ja ettepanekud
karistusregistri arendamiseks seoses seksuaalkurjategijatega (Justiitsministeerium 2020).
Kättesaadav:
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/laste_vastu_suunatud_ko
rduvate_seksuaalkuritegude_ennetamine_2020_10.pdf