Martin Helme
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 18.12.2020 nr 1.8-1/3683-1
Reservitaotlus
Lugupeetud härra minister
Teeme ettepaneku Riigieelarve seaduse § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse
31. juuli 2014. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja
eraldatud vahendite kasutamise kord“ ning vastavalt 15. detsembri 2020. a Vabariigi Valitsuse
kabinetinõupidamise otsustele eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalale sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna hoolekandeprogrammi 107 301 eurot
(käibemaksuta) hüvitamaks mittetulundusühingule Halinga Turvakodu, Tammiste
Hooldekodule, Kuressaare Haigla Sihtasutusele, Lihula Südamekodu OÜ-le, Saaremaa
Südamekodu OÜ-le, Viru Haigla Aktsiaseltsile (Tapa Pihlakodu) ja Rapla Hooldekeskusele
täiendav tööjõukulu seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19
haigusjuhtumitega.
Eelpool nimetatud reservitaotluse osas oleme ette valmistanud Vabariigi Valitsuse istungile
esitamiseks korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskiri
3. Riskihaldusplaan
4. Riigiabi analüüs
Sirli Jurjev 626 9169
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Riigiabi analüüs
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse reservist on küsitud eraldist Sotsiaalministeeriumile eesmärgiga hüvitada
täiendav tööjõukulu seoses COVID-19 haigusjuhtumitega 107 301 euro ulatuses järgmistele
hoolekandeasutustele:
mittetulundusühing Halinga Turvakodu 22 570 eurot,
Tammiste Hooldekodu 18 550 eurot,
Kuressaare Haigla Sihtasutus 32 154 eurot,
Lihula Südamekodu OÜ 8 191 eurot,
Saaremaa Südamekodu OÜ 10 147 eurot,
Viru Haigla Aktsiaselts (Tapa Pihlakodu) 3 261 eurot,
Rapla Hooldekeskuse 12 428 eurot.
2. Toetuse saajad
Kõik toetuse saajad osutavavad ööpäevaringset väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenust
kohalikele elanikele.
3. Riigiabi analüüs
Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset
kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud.
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse (edaspidi
ka KonkS) riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL)
artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik
missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,
soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu
niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
Kuivõrd eelnevalt selgus, et abi saajaks on ettevõtja oma majandustegevuses, seega on oluline
riigiabi hindamine 4 kriteeriumi alusel – kui need on üheaegselt täidetud, siis on tegemist
riigiabiga:
- abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest;
- abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
kategooriale või teatud kaupade tootmiseks;
- abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;
- abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel.
3.1. abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest
1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis:
http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html
Lk 1/4
Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.
EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi
ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Käesoleval
juhul rahastatakse kompenseeritavat tööjõukulu Vabariigi Valitsuse reservist, eraldades
vajalikud vahendid Sotsiaalministeeriumile, kes maksab need toetuse saajale.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.
3.2. abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
kategooriale või teatud kaupade tootmiseks
Abi valikuline iseloom on tingimus, mis eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Euroopa
Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil:
varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi käsiraamatus sedastatakse, et
abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel:
- abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik
taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised);
- abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib
regionaalabikavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega
ettevõtjatele (näiteks VKEdele) või teatud sektori ettevõtjatele.
Käesoleval juhul hüvitatakse tööjõukulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.11.2020
kabinetinõupidamise päevakorrapunkti 2 (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikuga seotud küsimustest) 5 alapunkti (hoolekandeasutuste toetamisest) raames tehtud
otsustele 1 ja 3 üldhooldus- ja erihoolekandeteenuse osutajatele (sõltumata omandivormist),
kelle teenuse osutamise kohas on tuvastatud COVID-19 haigusjuhtum. Kõikidele ettevõtjatele,
kelle teenuse osutamise kohas on tuvastatud COVID-19 haigusjuhtum, mis ei ole enam
aktiivne, kompenseeritakse tööjõukulu vastavalt asutuste poolt esitatud taotlusele tegelike
kuludele.
Seega makstakse toetust teatud sektori ettevõtjatele.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.
3.3. abimeede annab abi saajale majandusliku eelise
Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida
ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. Võrrelda tuleb ettevõtja finantsseisundit
pärast meetme võtmist olukorraga, milles ta oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud. Seejuures
saab tugineda ainult ex ante hindamisele (abi andmise otsust hinnatakse otsuse tegemise hetkel
teada olnud asjaolude põhjal).
Toetuse saajate pakutavate teenustega sama või sarnast teenust võivad pakkuda ka mitmed
teised isikud, seega on tegemist majandustegevusega. COVID-19 haiguse levikust
hoolekandeasutuses tingitud tööjõukulude kompenseerimine riigi poolt aitab katta toetuse
saajate kulusid, mis on neil tekkinud vaid seoses COVID-19 haiguse levikuga
hoolekandeasutuses (töötajatele ületunnitöö eest täiendava tasu maksmine, töötajate
haigestumisest või riskigruppi kuulumisest tulenevalt täiendavate töötajate värbamine). Samuti
on toetuse saajatel eelis võrreldes teises valdkonnas tegutsevate ettevõtetega, kus on tuvastatud
Lk 2/4
COVID-19 haiguse levik, kuid kellele seetõttu tekkinud täiendavaid tööjõukulusid ei
kompenseerita.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud vaid põhjusel, et riigi poolt tööjõukulude
kompenseerimiseks hüvitise mittemaksmisel ei oleks ettevõtja vastavat toetust muidu saanud.
3.4. abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust
Euroopa Liidu riikide vahel
Konkurentsi moonutamise hindamisel eeldatakse, et kui abi saab liberaliseeritud sektoris
tegutsev ettevõtja, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi moonutamisega.
Konkurentsi moonutamine või mõju kaubandusele ei pea seejuures olema märkimisväärne,
piisab ka väikesest abisummast. Seejuures mõju kaubandusele saab eeldada alati, kui riigi antud
eelis tugevdab ettevõtte positsiooni liidusiseses kaubanduses, võrreldes teiste konkureerivate
ettevõtetega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et riigi abi võib mõjutada liikmesriikide
vahelist kaubandust isegi siis, kui abisaaja ei osale vahetult piiriüleses kaubanduses, kuivõrd
saadud riigiabi võib muuta teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemise keerulisemaks, sest
säilitab või suurendab kohalikku pakkumist.
Mõju liikmesriigi kaubandusele ei või siiski olla pelgalt hüpoteetiline või eeldatav. Tuleb
selgelt kindlaks teha, miks meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning võib
mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust, tuginedes meetme prognoositavale mõjule.
Komisjon on mitmetel juhtudel leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu
üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikide vahelist kaubandust. Sellistel
juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupa või teenust liikmesriigi piiratud
piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud
võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piirülestele investeerimis- või
asutamistingimustele. Siiski Euroopa Komisjon riigiabi mõiste teatises toodud avatud loetelu
meetmetest, mida loetakse kohaliku mõjuga olevaiks, ei hõlma üleriigiliste sotsiaalse
iseloomuga teenuste osutamist.
Samas teatises sedastab Komisjon, et isegi kui enamikel juhtudel piisab tõendamiseks, et abi
mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust ja moonutab konkuretsi, abi andmise asjaoludest,
tuleb selliseid asjaolusid nõuetekohaselt kirjeldada. Abikavade puhul piisab tavaliselt
kõnealuse kava tunnusjoonte vaatlemisest. Tõendid selle kohta, et puudub mõju kaubandusele,
võivad sisaldada andmeid, mis näitavad, et väljastpoolt asjaomast liikmesriiki kasutatakse
teenust piiratud ulatuses või et piiriülesed investeeringud vaatlusalusel turul on minimaalsed
või tõenäoliselt ei oma negatiivset mõju.
Toetuse saajad osutavad väljaspool kodu osutavat ööpäevaringset üldhooldusteenust.
Nimetatud teenus on kohaliku omavalitsuse üksuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on
turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist,
tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt
või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
Toetuse saajate klientideks on kohalikud elanikud ning nii toetuse saajate omanike ega klientide
ringis ei ole välisriigi isikuid. Mitte kordagi ei ole toetuse saajate poolt teenuseid osutatud
välisriigi isikutele, ka ei ole viimased avaldanud soovi teenuse saamiseks.
Lk 3/4
Teenus ei ole teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele
osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega. Seega ei mõjuta toetuse saajate tegevus teenuse
osutamisel Euroopa Liidu riikide vahelist kaubandust.
Käesoleval juhul ei ole kriteerium täidetud.
Kõiki üldhooldus- ja erihoolekandeteenust osutavaid hoolekandeasutusi koheldakse
tööjõukulude hüvitamise osas võrdselt, st asutuses tekkinud koroonaviirus SARS-CoV-2
juhtumi(te)st põhjustatud täiendavad tööjõukulud hüvitatakse võrdsetel alustel.
4. Lõppjäreldus
Tegemist ei ole riigiabiga.
Lk 4/4
Riskihaldusplaan
MTÜ Halinga Turvakodu, Tammiste Hooldekodu, Tammiste Hooldekodu (Jõõpre Kodu),
Kuressaare Haigla Sihtasutus, Lihula Südamekodu OÜ, Saaremaa Südamekodu OÜ, Viru
Haigla Aktsiaselts (Tapa Pihlakodu), Rapla Hooldekeskus rakendavad Terviseameti poolt
üldhooldusteenuse osutajatele suunatud juhiseid, mis on mõeldud COVID-19 haiguse
ennetamiseks ning olukorraks, kui hooldekodus on COVID-19 haiguse kahtlus või haigestunu.
Juhised jm infomaterjalid on kõigile teenuse osutajatele saadetud Sotsiaalkindlustusameti
poolt ning avaldatud Terviseameti kodulehel. Lisaks sellele rakendatakse hooldekodupõhiseid
meetmeid.
Halinga Turvakodu
Hooldekodu lähtub Terviseameti poolt antud juhistest. Toimunud on juhistepõhine kohapealne
nõustamine infektsioonikontrolli spetsialistide poolt. Hooldekodul on koostatud ennetav
riskihalduskava seoses COVID-19 haiguse levikuga.
Valik hoolekekodu poolt rakendatavatest meetmetest:
- käitumisjuhised on kõigile kättesaadavad ning infotahvlid on paigutatud nähtavatesse
kohtadesse;
- olemas on isikukaitsevahendite varu, igakuiselt viiakse läbi inventuur ning on valmidus
isikukaitsevahendite juurde soetamiseks;
- tagatud on käte desinfitseerimise võimalused;
- töötajatel on isikukaitsevahendite kasutamise oskused ja kohustus;
- olemas on valmidus haigestunud klientide eraldi paigutamiseks;
- korraldatud on külastuse eelnev registreerimine ja külastajate poolt
tervisedeklaratsioonide täitmine;
- töötajad viibivad ainult oma töötsoonis (majas), liikumine tsoonide vahel on viidud
miinimumini;
- läbi on mõeldud töötajate asendamine hooldekodu abipersonali kaudu ning
vabatahtlike kaasamine;
- olemas on valmidus klientide toitlustamise korraldamiseks tubades;
- toimiv koostöö kohaliku omavalitsuse ja teise piirkonnas asuvate hooldekodudega.
Tammiste hooldekodu
Hooldekodu lähtub Terviseameti poolt antud juhistest ning on nende põhjal koostanud
asutusepõhised nõuded hooldusteenuse osutamisel ning külastuste korraldamisel COVID-19
haiguse leviku ennetamiseks. Hooldekodu üksusi on korduvalt külastanud infektsioonikontrolli
spetsialist, viimati Tammiste üksuses 17.11.2020. Töötajate koolitamiseks ja juhendamiseks
on olemas juhendmaterjal.
Valik hooldekodu poolt rakendatavaid meetmeid:
- korraldatud on töötajate regulaarne koolitamine, määratud on koolituse korraldamise
eest vastutavad isikud;
- käitumisjuhised on kõigile kättesaadavad ning infotahvlid on paigutatud nähtavatesse
kohtadesse;
- tagatud on käte desinfitseerimise võimalused;
- olemas on isikukaitsevahendite varu ning valmidus nende juurde ostmiseks;
- olemas on ülevaade töötajate töötamisest teise tööandja juures;
- ühistegevusi viivad läbi hooldekodu töötajad. Erinevates majades elavad kliendid ei
saa ühistes tegevustes osaleda;
- olemas on külastuskord, loodud on võimalus suhelda lähedastega telefoni, Skype jms
teel.
Kuressaare Haigla Sihtasutus
Hooldekodu lähtub Terviseameti poolt antud juhistest. Hooldekodu on külastanud
infektsioonikontrolli spetsialist, hinnang hooldekodu tegevusele on hea.
Valik hooldekodu poolt rakendatavaid meetmeid:
- käitumisjuhised on kõigile kättesaadavad, infotahvlid on paigaldatud nähtavatesse
kohtadesse;
- olemas on käte desinfitseerimise võimalused nii personalile kui ka klientidele;
- töötajatel on isikukaitsevahendite kasutamise oskus;
- olemas on isikukaitsevahendite varu ning valmidus vajadusel juurde ostmiseks;
- töötajatele on tagatud tööriided, mille pesemine on korraldatud hooldekodu poolt;
- olemas on külastuskord, külastused toimuvad eelregistreerimise alusel ja hajutatult.
Lihula Südamekodu OÜ
Hooldekodu lähtub Terviseameti poolt antud juhistest. Hooldekodu on külastanud
infektsioonikontrolli spetsialist ning andnud soovitused töö korraldamiseks COVID-19 haiguse
leviku ajal.
Valik hooldekodu poolt rakendatavaid meetmeid:
- käitumisjuhised on kõigile kättesaadavad ning infotahvlid paigaldatud nähtavatesse
kohtadesse;
- olemas on käte desinfektsiooni teostamise võimalused;
- olemas isikukaitsevahendite varud;
- kokkulepped töötajatega, kes on nõus elama kohapeal, kui hooldekodus on COVID-19
haigusesse haigestunud;
- töötajate ristkasutus teiste asutustega on peatatud;
- tugipersonali liikumine osakondade vahel on minimeeritud;
- läbi on mõeldu karantiinitoad- ja tsoonid;
- olemas on külastuskord ning tagatud külastuste hajutatus.
Saaremaa Südamekodu OÜ
Hooldekodu rakendab Terviseameti poolt antud juhiseid. Infektsioonikontrolli spetsialist on
hooldekodu külastanud ning teinud omapoolsed soovitused.
Valik hooldekodu poolt rakendatavaid tegevusi:
- juhised ja infomaterjalid on kõigile kättesaadavad;
- olemas on käte desinfektsiooni võimalused;
- olemas on isikukaitsevahendite varud;
- töötajaid on juhendatud, kuidas isikukaitsevahendeid kasutada;
- läbi on mõeldud ja planeeritud hooldekodu jagamine tsoonidesse;
- on valmidus toitlustamise ümber korraldamiseks;
- läbi on mõeldud koristustööde korraldus COVID-19 haiguse leviku ajal;
- olemas on valmidus töötajatele majutuse pakkumiseks.
Viru Haigla Aktsiaselts (Tapa Pihlakodu)
Terviseameti poolt antud juhiste põhjal on koostatud majasisene juhendmaterjal, mida on
töötajatele tutvustatud. Lisaks sellele sai iga hooldekodu osakond oma juhendite paketi, mille
kõik töötajad läbi töötasid ja kinnitasid tutvumist oma allkirjaga.
Majasisene töökorraldus – isolatsiooni tagamine, hooldus, koristamine jms, on töötajatega läbi
arutatud ja mängitud. See tähendab, et tegelikkus olukorras koostöö laabub ning takistusi
suhtlemise jm ei ole.
Valik hooldekodu poolt rakendatavatest meetmetest:
- Kui kliendi seisund võimaldab, korraldatakse külastused selleks sisustatud toas.
- Töötajatel ja külastajatel on kaitsemaski kandmise kohustus.
- Välisuste juures on kõigile kättesaadavad ühekordseks kasutamiseks mõeldud sussid,
kindad ja maskid.
- Ruumidesse on paigutatud automaadid käte desinfitseerimiseks, samuti on tagatud
käte pesemise võimalused.
- Ustel ja tahvlitel on meeldetuletused distantsi hoidmiseks ning muud infomaterjalid.
- COVID-19 haiguse leviku ajal (2020. a sügisel alates septembrist) on peatatud
ülemajalised kogunemised (kontserdid jms).
- COVID-19 haigusjuhtumite esinemise ajal piiratakse külastusi, söömine toimub ainult
tubades, läbi ei viida huvitegevusi ning ei pakuta tavapäraseid teenuseid (juuksur,
maniküür, massaaž jne).
Rapla Hooldekeskus
Tegevuse planeerimisel on aluseks Terviseameti juhised, nende alusel on koostatud
hooldekodu spetsiifilised juhised:
- „Kui hooldekeskuses on koroonakahtlus või -viirus“,
- käitumisjuhis epideemia tingimustes ning
- kuidas kasutada isikukaitsevahendeid.
Töötajatele on läbi viidud erinevaid koolitusi, jagatud ning kättesaadavad on erinevad
infomaterjalid, vaadatud on õpetliku sisuga videoid ning korraldatud ühiseid arutelusid. Lisaks
on osakondades läbi viidud rollimänge, nt isolatsiooninõuete täitmisest.
Valik hooldekodu poolt rakendatavatest meetmetest:
- asutuse personal on juhiste osas koolitatud ning isiku koolituste läbimine on töötajate
poolt allkirjastatud;
- infomaterjalid on hoolekandeasutuses nähtavatel kohtadel (isikukaitsevahendite
kasutusele võtmine, eemaldamine, isolatsiooninõuded ja nende täitmine jne);
- külastuste hajutamiseks on kehtestatud külastusreeglid (nt eelnev külastusest
teavitamine, külastuste graafik, tervisedeklaratsioon ning pakkide vastuvõtmise
juhend;
- haige töötaja tööle tulemise keeld;
- hoolekandeasutuse töötaja kasutab kaitsemaski, kindaid, kilepõlle klientidega
kokkupuutel, kuna (nakkuspuhangu korral, kittel, kätised, kilesussid, müts, prillid,
visiirid jne) hooldustoiminguid pole võimalik läbi viia distantsilt;
- regulaarne kätepesu, kätepesu ja/või desinfitseerivate vahendite olemasolu tagamine;
- tööruumide regulaarne tuulutamine, koristamine ning kontaktpindade desinfitseerimine
peale iga läbiviidud tegevust;
- isikukaitsevahendite olemasolu;
- COVID-19 haiguse levikuajal klientide külastuskeeld ning peale kriisiperioodi
külastuspiirang;
- külastajad täidavad tervisedeklaratsiooni. Majja võõrad ette teatamata siseneda ei tohi;
- igapäevaselt klientide ja töötajate kehatemperatuuri kontrollimine;
- klientidele tagatakse nende erivajadusi arvestades ohutu keskkond.
EELNÕU
.....12.2020
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Raha eraldamine
Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a
määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite
kasutamise kord“ eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale
sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna hoolekandeprogrammi 107 301 eurot (käibemaksuta)
hüvitamaks mittetulundusühingule Halinga Turvakodu, Tammiste Hooldekodule, Kuressaare
Haigla Sihtasutusele, Lihula Südamekodu OÜ-le, Saaremaa Südamekodu OÜ-le, Viru Haigla
Aktsiaseltsile (Tapa Pihlakodu) ja Rapla Hooldekeskusele täiendav tööjõukulu seoses
asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) eraldatakse Vabariigi Valitsuse
reservist Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna
hoolekandeprogrammi 107 301 eurot (käibemaksuta) eesmärgiga hüvitada
mittetulundusühingule Halinga Turvakodu, Tammiste Hooldekodule, Kuressaare Haigla
Sihtasutusele, Lihula Südamekodu OÜ-le, Saaremaa Südamekodu OÜ-le, Viru Haigla
Aktsiaseltsile (Tapa Pihlakodu) ja Rapla Hooldekeskusele täiendav tööjõukulu seoses
asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega.
1.1. Sisukokkuvõte
Seoses COVID-19 haigusjuhtumitega 2020. aastal on kaasnenud mittetulundusühingule
Halinga Turvakodu, Tammiste Hooldekodule, Tammiste Hooldekodule (Jõõpre Kodu),
Kuressaare Haigla Sihtasutusele, Lihula Südamekodu OÜ-le, Saaremaa Südamekodu OÜ-le,
Viru Haigla Aktsiaseltsile (Tapa Pihlakodu) ning Rapla Hooldekeskusele oluline täiendav
tööjõukulu. Täiendav tööjõukulu on tekkinud seoses hooldustöötajatele lisatasude
maksmisega ületunnitöö eest ja ajutiste töötajate palkamisega. Asutuste enda eelarves ei ole
piisavalt ressursse täiendavate kulude katmiseks. Lisanduvat tööjõukulu ei ole planeeritud
asutuste 2020. a eelarvesse, samuti ei ole vastavat kulu võimalik katta Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala muude kulude arvelt.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ning seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna
KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag (
[email protected], 6269 223),
Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna juhataja Raivo Sults
(
[email protected]; 511 0689), Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna
juht Liina Nagel (
[email protected]; 626 9282) ja finantsosakonna finantsnõunik Sirli Jurjev
(
[email protected]; 626 9169). Eelnõu on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (
[email protected]; 626 9328).
2. Eelnõu sisu ja analüüs
Täiendav tööjõukulu seoses hoolekandeasutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud
COVID-19 haigusjuhtumitega 107 301 eurot
Lähtudes 15. detsembri 2020. a Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsusele teeb
Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku kompenseerida täiendav tööjõukulu
kokku 107 301 eurot mittetulundusühingule Halinga Turvakodu, Tammiste Hooldekodule,
Tammiste Hooldekodule (Jõõpre Kodu), Kuressaare Haigla Sihtasutusele, Lihula
Südamekodu OÜ-le, Saaremaa Südamekodu OÜ-le, Viru Haigla Aktsiaseltsile (Tapa
Pihlakodu) ja Rapla Hooldekeskusele, kuna nende asutuste teenuseosutamise kohtades on
tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumid.
Halinga Turvakodu (01.12.2020), Tammiste Hooldekodu (27.11.2020), Tammiste Hooldekodu
(Jõõpre Kodu) (02.12.2020), Kuressaare Haigla Sihtasutus (01.12.2020), Lihula Südamekodu
OÜ (08.12.2020), Saaremaa Südamekodu OÜ (08.12.2020), Viru Haigla Aktsiaselts (Tapa
Pihlakodu) (27.11.2020), Rapla Hooldekeskus (07.12.2020) esitasid Sotsiaalkindlustusameti
palvel informatsiooni hooldekodus oleva olukorra ning rakendatavate meetmete osas ja
lisaraha taotlused Sotsiaalministeeriumile.
Kulude hüvitamise taotlustes toodud tegelikest kuludest:
Mittetulundusühing Halinga Turvakodu taotles kulude kompenseerimist perioodi
02.04.2020 – 30.04.2020 eest. Täiendav personalikulu asutusele oli 22 570 eurot.
31.03.2020 teostati Halinga Turvakodu töötajate ja Wildenau maja klientide testimine
koroonaviiruse SARS-CoV-2 suhtes. Testimise tulemusel osutusid kolm Wildenau
klienti ning Halinga Mõisa maja üks töötaja positiivseteks. Seejärel teostati kõikide
majade klientide testimine.
Halinga Mõisas on hoolduskohti 35, hooldustöötajaid 4 ja abihooldustöötajaid 2.
Wildenaus on hoolduskohti 53, hooldustöötajaid 4 ja abihooldustöötajaid 3. Mõlemas
majas algas Covid-19 haiguse puhang 02.04 ning kestis kuni 30.04. Mõlemas majas
kasutati oma tööjõudu ning personal töötas ületunde tehes.
Tammiste Hooldekodu on esitanud kaks taotlust kevadel ja sügisel asutuses seoses
koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikuga Tammiste Hooldekodu erinevates üksustes
tekkinud täiendavate personalikuluga 18 550 eurot, mis jagunes alljärgneval:
Tammiste Hooldekodu, taotles hüvitist perioodide: 02.04.2020-09.04.2020 ja
27.04.2020-03.05.2020 eest. Täiendav personalikulu oli asutusele 11 426 eurot.
Periood 02.04.2020-09.04.2020. Masstestimisel osutus Pariisi hooldusmaja 1 klient
positiivseks. Majas on kokku 65 klienti. Terve maja hoolealused olid sellel perioodil
isoleeritud oma tubadesse, kuna suure tõenäosusega enamus liikuvatest
klientidest olid lähikontaktsed ning need omakorda lähikontaktsed oma liikumatute
toanaabritega. Majas töötas 25 inimest, otseselt positiivse kliendiga 6.
Toitlustamine oli korraldatud klientide tubades, jalutamine jm tegevus korraldatud
individuaalselt vähemalt 1 töötaja juhendamisel. Asendustöötajaid
koosseisuväliselt juurde ei võetud, olemasolevad töötajad tegid ületunde, et
lisakohustused saaksid täidetud, asendasid puuduvaid kolleege. Eriolukorrast
tingitud lisakohustuste täitmise eest maksti tööl olnud töötajatele ka lisatasu.
Periood 27.04.2020-03.05.2020. Tieli majas on 16 klienti ja 9 töötajat. Algselt
osutusid kliendid kõik positiivseks ja töötajatest positiivseteks 3. Teisel testimisel
osutusid ka ülejäänud töötajad positiivseteks. Terve maja hoolealused olid sellel
perioodil isoleeritud majasiseselt. Majas töötanud 9 inimesest tekkis 6 puhul
ületundide- ja lisatasu maksmise vajadus. Toitlustamine oli korraldatud klientide
tubades, jalutamine jm tegevus korraldatud individuaalselt vähemalt 1 töötaja
juhendamisel. Asendustöötajaid koosseisuväliselt juurde ei võetud, olemasolevad
töötajad tegid ületunde, et lisakohustused saaksid täidetud, asendasid puuduvaid
kolleege (osa töötajaid langes ära, kuna tekkisid viirusest tingitud haigusnähud). 1
töötaja elas sellel perioodil hooldekodus spetsiaalselt temale kohandatud toas.
Tammiste Hooldekodu (Jõõpre Kodu), taotles hüvitist perioodi 11.11.2020-
02.12.2020 eest. Täiendav personalikulu oli asutusele 7 124 eurot.
Töökorralduslikult oli 9-st töötajast tööl 7, kes otseselt teostasid tööülesannete
täitmist. Kliente on 18. Maja oli isoleeritud algselt 3 osaks- negatiivsete-,
positiivsete- ja negatiivsete lähikontaktsete tsooniks. Töötajatest osutus
positiivseks 2 ja klientidest 14 positiivseks. Positiivsete tsooni jäi tööle 1 positiivne
töötaja, kellel ei olnud haigustunnuseid. Teda abistasid teatud toimingutel ka paar
negatiivse tulemuse saanud töötajat. Kohapeale jäid selleks perioodiks 3 töötajat,
kellele kohandati hooldekodusse elamistingimused. Vaba aega tööaja sisse (st
ületundide hulka) ei arvutatud. Toitlustamine oli korraldatud klientide tubades,
jalutamine jm tegevus korraldatud individuaalselt vähemalt 1 töötaja juhendamisel.
Asendustöötajaid koosseisuväliselt juurde ei võetud, olemasolevad töötajad tegid
ületunde, et lisakohustused saaksid täidetud, asendasid puuduvaid kolleege (2
töötajat langes ära haiguse tõttu).
Kuressaare Haigla Sihtasutus taotles kulude kompenseerimist perioodi 01.04.2020-
16.05.2020 eest. Täiendav personalikulu asutusele oli 32 154 eurot.
Kuressaare Haigla hooldekodus on 50 hooldekodu kohta. Hooldekodus on 12
hooldustöötajat ja 3 abihooldustöötajat. Hoolealuste COVID-19 haigestumised olid
hooldekodus 23.03.-27.05.2020. Haigestunuid oli ka hooldekodu personali hulgas,
seetõttu võeti hooldekodus COVID-19 haigestumusperioodil lisaks tööle 3
hooldustöötajat ja hooldekodu personal tegi kokku 1758 ületundi. Hooldustöötajaid
tasustati COVID-19 haigestumuse, ületundide ja personalipuuduse tõttu kahekordse
töötasuga perioodil 01.04.-16.05.2020.
Lihula Südamekodu OÜ taotles kulude kompenseerimist perioodi 04.05.2020-
14.06.2020 eest. Täiendav personalikulu asutusele oli 8 191 eurot.
Lihula Südamekodus on 50 teenuskohta ning asutuses töötab 11 hooldustöötegijat.
Klientide ja töötajate haigestumine COVID-19 haigusesse oli perioodil 04.05.2020-
14.06.2020 Töötajatele maksti sel perioodil lisatasu ületundide ja personalipuuduse
tõttu.
Saaremaa Südamekodu OÜ taotles kulude kompenseerimist perioodi 24.03.2020-
18.05.2020 eest. Täiendav personalikulu asutusele oli 10 147 eurot.
Saaremaa Südamekodus on 60 teenuskohta ja asutuses töötab 12 hooldustöötegijat.
COVID-19 haigestumine oli klientide ja töötajate seas perioodil 23.03.2020-
18.05.2020, millest tulenes vajadus töö ümberkorraldamiseks ja töötajatele (märtsis 7
töötajat ja aprillis 11 töötajat) lisatasude maksmiseks ületunnitöö eest. Saaremaa vald
rajas Saaremaa Südamekoju kriisikodu kõigi Saaremaa hooldekodude nende klientide
majutamiseks, kes olid nakatunud koroonaviirusesse, aga haiglaravi ei vajanud.
Saaremaa kriisikomisjoni ülesandel tegeles kõigi Saaremaa vallas asuvate
hooldekodude tegevuse korraldamisega vallavalitsus. See võimaldab eriolukorras
eakate eest hoolitsemisel tervikuna parimaid lahendusi. Saaremaa Südamekodu andis
kõik oma ressursid kriisi ületamiseks valla kriisikomisjoni käsutusse. Saaremaa
Vallavalitsus maksis Südamekodus töötavate inimeste tööjõukulu kriisiaja perioodil
summas 47 000 (so täiendavalt palgatud tööjõukulu kriisi ajaks ehk nö vabatahtlikud).
Käsunduslepingud inimestega sõlmis vallavalitsus, vabatahtlikud töötasid kogu majas
(sh asendasid Südamekodu töötajaid, kes jäid töölt kõrvale sh haiguslehele ning
kriisikodu poolel, kus teenust said lisaks ka kliendid, kes ei olnud Südamekodus
teenusel). Kokkuleppe tulemuseks Südamekoduga oli, et sellest summast tasus
Südamekodu 5000 eurot ehk 42 000 eurot jäi valla kanda. Täiendav personalikulu
Saaremaa Südamekodule sel perioodil oli 5147 eurot, millele lisandub Saaremaa
Vallavalitsuse poolt tööle võetud töötajate kulude hüvitamine vastavalt valla poolt
esitatud arvele summas 5 000 eurot.
Viru Haigla Aktsiaselts (Tapa Pihlakodu) taotles kulude kompenseerimist perioodi
16.11.2020-27.11.2020 eest. Täiendav personalikulu oli asutusele 3 261 eurot.
Tapa Pihlakodus algas karantiin ja loodi kontaktsete tsoon 16. novembril 2020, kui
saadi teada haigestunud kliendist, kes viidi kiirabiga Rakvere haiglasse ja sealt edasi
Lääne-Tallinna Keskhaiglasse. Peale seda toimus kogu maja elanike ja töötajate
laustestimine. Testide tulemused olid negatiivsed. Asutus oli karantiinis 10 päeva.
Kontaktsete tsoonis töötas 6 hooldajat ja 3 õde. 10 päeva pärast toimus lähikontaktsete
korduv testimine ja testi vastused olid negatiivsed. 27. novembril lõpetas töö
kontaktsete tsoon.
Rapla Hooldekeskus taotles kulude kompenseerimist perioodile 21.10-03.12.2020
eest. Täiendav personalikulu asutusele on 12 428 eurot. Asutuse taotlus on 29 368
eurot, millest VV reservist on kaetud 16 940 eurot.
Teenuse osutamise kohas on 50 teenuskohta ja asutuses töötab 15 hooldustöötajat.
Alates 26.10.2020 oli Rapla Hooldekeskuse 15 töötajat ja 50 klienti haigestunud
COVID-19 haigust põhjustavasse koroonaviirusesse. Seoses koroonaviiruse SARS-
CoV-2 levikuga Rapla hoolekeskuses jäi enamus hooldustöötajaid seoses
haigestumisega või riskirühma kuulumisega töölt eemale, millest tulenes vajadus
täiendava tööjõu värbamiseks ning lisatasude maksmiseks ületunnitöö eest.
Hooldekeskust toetab asendustöötajate leidmisel Rapla vallavalitsus, Töötukassa jt
organisatsioonid.
Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumile eraldatavat 107 301 eurot kasutatakse
sihtotstarbeliselt ning eraldatud raha kasutamise kohta peetakse eraldi arvestust.