dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 18. detsember 2020
Viit
1.8-1/3683-1
Registreeritud
18. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
Outlook, DVK
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-1 Finantsplaneerimise, eelarve ja majandusarvestusega seotud kirjavahetus
Toimik
1.8-1/2020
Vastutaja
Sirli Jurjev (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎1.8-13683-1 18.12.2020 Väljaminev kiri.asice1415 KB

Sisu (failidest)

Martin Helme Rahandusministeerium [email protected] Meie 18.12.2020 nr 1.8-1/3683-1 Reservitaotlus Lugupeetud härra minister Teeme ettepaneku Riigieelarve seaduse § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ ning vastavalt 15. detsembri 2020. a Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsustele eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna hoolekandeprogrammi 107 301 eurot (käibemaksuta) hüvitamaks mittetulundusühingule Halinga Turvakodu, Tammiste Hooldekodule, Kuressaare Haigla Sihtasutusele, Lihula Südamekodu OÜ-le, Saaremaa Südamekodu OÜ-le, Viru Haigla Aktsiaseltsile (Tapa Pihlakodu) ja Rapla Hooldekeskusele täiendav tööjõukulu seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega. Eelpool nimetatud reservitaotluse osas oleme ette valmistanud Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskiri 3. Riskihaldusplaan 4. Riigiabi analüüs Sirli Jurjev 626 9169 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Riigiabi analüüs 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse reservist on küsitud eraldist Sotsiaalministeeriumile eesmärgiga hüvitada täiendav tööjõukulu seoses COVID-19 haigusjuhtumitega 107 301 euro ulatuses järgmistele hoolekandeasutustele: mittetulundusühing Halinga Turvakodu 22 570 eurot, Tammiste Hooldekodu 18 550 eurot, Kuressaare Haigla Sihtasutus 32 154 eurot, Lihula Südamekodu OÜ 8 191 eurot, Saaremaa Südamekodu OÜ 10 147 eurot, Viru Haigla Aktsiaselts (Tapa Pihlakodu) 3 261 eurot, Rapla Hooldekeskuse 12 428 eurot. 2. Toetuse saajad Kõik toetuse saajad osutavavad ööpäevaringset väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenust kohalikele elanikele. 3. Riigiabi analüüs Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse (edaspidi ka KonkS) riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Kuivõrd eelnevalt selgus, et abi saajaks on ettevõtja oma majandustegevuses, seega on oluline riigiabi hindamine 4 kriteeriumi alusel – kui need on üheaegselt täidetud, siis on tegemist riigiabiga: - abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest; - abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate kategooriale või teatud kaupade tootmiseks; - abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. 3.1. abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest 1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html Lk 1/4 Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Käesoleval juhul rahastatakse kompenseeritavat tööjõukulu Vabariigi Valitsuse reservist, eraldades vajalikud vahendid Sotsiaalministeeriumile, kes maksab need toetuse saajale. Käesoleval juhul on kriteerium täidetud. 3.2. abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate kategooriale või teatud kaupade tootmiseks Abi valikuline iseloom on tingimus, mis eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Euroopa Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil: varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi käsiraamatus sedastatakse, et abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel: - abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised); - abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib regionaalabikavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega ettevõtjatele (näiteks VKEdele) või teatud sektori ettevõtjatele. Käesoleval juhul hüvitatakse tööjõukulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.11.2020 kabinetinõupidamise päevakorrapunkti 2 (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud küsimustest) 5 alapunkti (hoolekandeasutuste toetamisest) raames tehtud otsustele 1 ja 3 üldhooldus- ja erihoolekandeteenuse osutajatele (sõltumata omandivormist), kelle teenuse osutamise kohas on tuvastatud COVID-19 haigusjuhtum. Kõikidele ettevõtjatele, kelle teenuse osutamise kohas on tuvastatud COVID-19 haigusjuhtum, mis ei ole enam aktiivne, kompenseeritakse tööjõukulu vastavalt asutuste poolt esitatud taotlusele tegelike kuludele. Seega makstakse toetust teatud sektori ettevõtjatele. Käesoleval juhul on kriteerium täidetud. 3.3. abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. Võrrelda tuleb ettevõtja finantsseisundit pärast meetme võtmist olukorraga, milles ta oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud. Seejuures saab tugineda ainult ex ante hindamisele (abi andmise otsust hinnatakse otsuse tegemise hetkel teada olnud asjaolude põhjal). Toetuse saajate pakutavate teenustega sama või sarnast teenust võivad pakkuda ka mitmed teised isikud, seega on tegemist majandustegevusega. COVID-19 haiguse levikust hoolekandeasutuses tingitud tööjõukulude kompenseerimine riigi poolt aitab katta toetuse saajate kulusid, mis on neil tekkinud vaid seoses COVID-19 haiguse levikuga hoolekandeasutuses (töötajatele ületunnitöö eest täiendava tasu maksmine, töötajate haigestumisest või riskigruppi kuulumisest tulenevalt täiendavate töötajate värbamine). Samuti on toetuse saajatel eelis võrreldes teises valdkonnas tegutsevate ettevõtetega, kus on tuvastatud Lk 2/4 COVID-19 haiguse levik, kuid kellele seetõttu tekkinud täiendavaid tööjõukulusid ei kompenseerita. Käesoleval juhul on kriteerium täidetud vaid põhjusel, et riigi poolt tööjõukulude kompenseerimiseks hüvitise mittemaksmisel ei oleks ettevõtja vastavat toetust muidu saanud. 3.4. abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel Konkurentsi moonutamise hindamisel eeldatakse, et kui abi saab liberaliseeritud sektoris tegutsev ettevõtja, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi moonutamisega. Konkurentsi moonutamine või mõju kaubandusele ei pea seejuures olema märkimisväärne, piisab ka väikesest abisummast. Seejuures mõju kaubandusele saab eeldada alati, kui riigi antud eelis tugevdab ettevõtte positsiooni liidusiseses kaubanduses, võrreldes teiste konkureerivate ettevõtetega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et riigi abi võib mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust isegi siis, kui abisaaja ei osale vahetult piiriüleses kaubanduses, kuivõrd saadud riigiabi võib muuta teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemise keerulisemaks, sest säilitab või suurendab kohalikku pakkumist. Mõju liikmesriigi kaubandusele ei või siiski olla pelgalt hüpoteetiline või eeldatav. Tuleb selgelt kindlaks teha, miks meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning võib mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust, tuginedes meetme prognoositavale mõjule. Komisjon on mitmetel juhtudel leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikide vahelist kaubandust. Sellistel juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupa või teenust liikmesriigi piiratud piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piirülestele investeerimis- või asutamistingimustele. Siiski Euroopa Komisjon riigiabi mõiste teatises toodud avatud loetelu meetmetest, mida loetakse kohaliku mõjuga olevaiks, ei hõlma üleriigiliste sotsiaalse iseloomuga teenuste osutamist. Samas teatises sedastab Komisjon, et isegi kui enamikel juhtudel piisab tõendamiseks, et abi mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust ja moonutab konkuretsi, abi andmise asjaoludest, tuleb selliseid asjaolusid nõuetekohaselt kirjeldada. Abikavade puhul piisab tavaliselt kõnealuse kava tunnusjoonte vaatlemisest. Tõendid selle kohta, et puudub mõju kaubandusele, võivad sisaldada andmeid, mis näitavad, et väljastpoolt asjaomast liikmesriiki kasutatakse teenust piiratud ulatuses või et piiriülesed investeeringud vaatlusalusel turul on minimaalsed või tõenäoliselt ei oma negatiivset mõju. Toetuse saajad osutavad väljaspool kodu osutavat ööpäevaringset üldhooldusteenust. Nimetatud teenus on kohaliku omavalitsuse üksuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Toetuse saajate klientideks on kohalikud elanikud ning nii toetuse saajate omanike ega klientide ringis ei ole välisriigi isikuid. Mitte kordagi ei ole toetuse saajate poolt teenuseid osutatud välisriigi isikutele, ka ei ole viimased avaldanud soovi teenuse saamiseks. Lk 3/4 Teenus ei ole teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega. Seega ei mõjuta toetuse saajate tegevus teenuse osutamisel Euroopa Liidu riikide vahelist kaubandust. Käesoleval juhul ei ole kriteerium täidetud. Kõiki üldhooldus- ja erihoolekandeteenust osutavaid hoolekandeasutusi koheldakse tööjõukulude hüvitamise osas võrdselt, st asutuses tekkinud koroonaviirus SARS-CoV-2 juhtumi(te)st põhjustatud täiendavad tööjõukulud hüvitatakse võrdsetel alustel. 4. Lõppjäreldus Tegemist ei ole riigiabiga. Lk 4/4 Riskihaldusplaan MTÜ Halinga Turvakodu, Tammiste Hooldekodu, Tammiste Hooldekodu (Jõõpre Kodu), Kuressaare Haigla Sihtasutus, Lihula Südamekodu OÜ, Saaremaa Südamekodu OÜ, Viru Haigla Aktsiaselts (Tapa Pihlakodu), Rapla Hooldekeskus rakendavad Terviseameti poolt üldhooldusteenuse osutajatele suunatud juhiseid, mis on mõeldud COVID-19 haiguse ennetamiseks ning olukorraks, kui hooldekodus on COVID-19 haiguse kahtlus või haigestunu. Juhised jm infomaterjalid on kõigile teenuse osutajatele saadetud Sotsiaalkindlustusameti poolt ning avaldatud Terviseameti kodulehel. Lisaks sellele rakendatakse hooldekodupõhiseid meetmeid. Halinga Turvakodu Hooldekodu lähtub Terviseameti poolt antud juhistest. Toimunud on juhistepõhine kohapealne nõustamine infektsioonikontrolli spetsialistide poolt. Hooldekodul on koostatud ennetav riskihalduskava seoses COVID-19 haiguse levikuga. Valik hoolekekodu poolt rakendatavatest meetmetest: - käitumisjuhised on kõigile kättesaadavad ning infotahvlid on paigutatud nähtavatesse kohtadesse; - olemas on isikukaitsevahendite varu, igakuiselt viiakse läbi inventuur ning on valmidus isikukaitsevahendite juurde soetamiseks; - tagatud on käte desinfitseerimise võimalused; - töötajatel on isikukaitsevahendite kasutamise oskused ja kohustus; - olemas on valmidus haigestunud klientide eraldi paigutamiseks; - korraldatud on külastuse eelnev registreerimine ja külastajate poolt tervisedeklaratsioonide täitmine; - töötajad viibivad ainult oma töötsoonis (majas), liikumine tsoonide vahel on viidud miinimumini; - läbi on mõeldud töötajate asendamine hooldekodu abipersonali kaudu ning vabatahtlike kaasamine; - olemas on valmidus klientide toitlustamise korraldamiseks tubades; - toimiv koostöö kohaliku omavalitsuse ja teise piirkonnas asuvate hooldekodudega. Tammiste hooldekodu Hooldekodu lähtub Terviseameti poolt antud juhistest ning on nende põhjal koostanud asutusepõhised nõuded hooldusteenuse osutamisel ning külastuste korraldamisel COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks. Hooldekodu üksusi on korduvalt külastanud infektsioonikontrolli spetsialist, viimati Tammiste üksuses 17.11.2020. Töötajate koolitamiseks ja juhendamiseks on olemas juhendmaterjal. Valik hooldekodu poolt rakendatavaid meetmeid: - korraldatud on töötajate regulaarne koolitamine, määratud on koolituse korraldamise eest vastutavad isikud; - käitumisjuhised on kõigile kättesaadavad ning infotahvlid on paigutatud nähtavatesse kohtadesse; - tagatud on käte desinfitseerimise võimalused; - olemas on isikukaitsevahendite varu ning valmidus nende juurde ostmiseks; - olemas on ülevaade töötajate töötamisest teise tööandja juures; - ühistegevusi viivad läbi hooldekodu töötajad. Erinevates majades elavad kliendid ei saa ühistes tegevustes osaleda; - olemas on külastuskord, loodud on võimalus suhelda lähedastega telefoni, Skype jms teel. Kuressaare Haigla Sihtasutus Hooldekodu lähtub Terviseameti poolt antud juhistest. Hooldekodu on külastanud infektsioonikontrolli spetsialist, hinnang hooldekodu tegevusele on hea. Valik hooldekodu poolt rakendatavaid meetmeid: - käitumisjuhised on kõigile kättesaadavad, infotahvlid on paigaldatud nähtavatesse kohtadesse; - olemas on käte desinfitseerimise võimalused nii personalile kui ka klientidele; - töötajatel on isikukaitsevahendite kasutamise oskus; - olemas on isikukaitsevahendite varu ning valmidus vajadusel juurde ostmiseks; - töötajatele on tagatud tööriided, mille pesemine on korraldatud hooldekodu poolt; - olemas on külastuskord, külastused toimuvad eelregistreerimise alusel ja hajutatult. Lihula Südamekodu OÜ Hooldekodu lähtub Terviseameti poolt antud juhistest. Hooldekodu on külastanud infektsioonikontrolli spetsialist ning andnud soovitused töö korraldamiseks COVID-19 haiguse leviku ajal. Valik hooldekodu poolt rakendatavaid meetmeid: - käitumisjuhised on kõigile kättesaadavad ning infotahvlid paigaldatud nähtavatesse kohtadesse; - olemas on käte desinfektsiooni teostamise võimalused; - olemas isikukaitsevahendite varud; - kokkulepped töötajatega, kes on nõus elama kohapeal, kui hooldekodus on COVID-19 haigusesse haigestunud; - töötajate ristkasutus teiste asutustega on peatatud; - tugipersonali liikumine osakondade vahel on minimeeritud; - läbi on mõeldu karantiinitoad- ja tsoonid; - olemas on külastuskord ning tagatud külastuste hajutatus. Saaremaa Südamekodu OÜ Hooldekodu rakendab Terviseameti poolt antud juhiseid. Infektsioonikontrolli spetsialist on hooldekodu külastanud ning teinud omapoolsed soovitused. Valik hooldekodu poolt rakendatavaid tegevusi: - juhised ja infomaterjalid on kõigile kättesaadavad; - olemas on käte desinfektsiooni võimalused; - olemas on isikukaitsevahendite varud; - töötajaid on juhendatud, kuidas isikukaitsevahendeid kasutada; - läbi on mõeldud ja planeeritud hooldekodu jagamine tsoonidesse; - on valmidus toitlustamise ümber korraldamiseks; - läbi on mõeldud koristustööde korraldus COVID-19 haiguse leviku ajal; - olemas on valmidus töötajatele majutuse pakkumiseks. Viru Haigla Aktsiaselts (Tapa Pihlakodu) Terviseameti poolt antud juhiste põhjal on koostatud majasisene juhendmaterjal, mida on töötajatele tutvustatud. Lisaks sellele sai iga hooldekodu osakond oma juhendite paketi, mille kõik töötajad läbi töötasid ja kinnitasid tutvumist oma allkirjaga. Majasisene töökorraldus – isolatsiooni tagamine, hooldus, koristamine jms, on töötajatega läbi arutatud ja mängitud. See tähendab, et tegelikkus olukorras koostöö laabub ning takistusi suhtlemise jm ei ole. Valik hooldekodu poolt rakendatavatest meetmetest: - Kui kliendi seisund võimaldab, korraldatakse külastused selleks sisustatud toas. - Töötajatel ja külastajatel on kaitsemaski kandmise kohustus. - Välisuste juures on kõigile kättesaadavad ühekordseks kasutamiseks mõeldud sussid, kindad ja maskid. - Ruumidesse on paigutatud automaadid käte desinfitseerimiseks, samuti on tagatud käte pesemise võimalused. - Ustel ja tahvlitel on meeldetuletused distantsi hoidmiseks ning muud infomaterjalid. - COVID-19 haiguse leviku ajal (2020. a sügisel alates septembrist) on peatatud ülemajalised kogunemised (kontserdid jms). - COVID-19 haigusjuhtumite esinemise ajal piiratakse külastusi, söömine toimub ainult tubades, läbi ei viida huvitegevusi ning ei pakuta tavapäraseid teenuseid (juuksur, maniküür, massaaž jne). Rapla Hooldekeskus Tegevuse planeerimisel on aluseks Terviseameti juhised, nende alusel on koostatud hooldekodu spetsiifilised juhised: - „Kui hooldekeskuses on koroonakahtlus või -viirus“, - käitumisjuhis epideemia tingimustes ning - kuidas kasutada isikukaitsevahendeid. Töötajatele on läbi viidud erinevaid koolitusi, jagatud ning kättesaadavad on erinevad infomaterjalid, vaadatud on õpetliku sisuga videoid ning korraldatud ühiseid arutelusid. Lisaks on osakondades läbi viidud rollimänge, nt isolatsiooninõuete täitmisest. Valik hooldekodu poolt rakendatavatest meetmetest: - asutuse personal on juhiste osas koolitatud ning isiku koolituste läbimine on töötajate poolt allkirjastatud; - infomaterjalid on hoolekandeasutuses nähtavatel kohtadel (isikukaitsevahendite kasutusele võtmine, eemaldamine, isolatsiooninõuded ja nende täitmine jne); - külastuste hajutamiseks on kehtestatud külastusreeglid (nt eelnev külastusest teavitamine, külastuste graafik, tervisedeklaratsioon ning pakkide vastuvõtmise juhend; - haige töötaja tööle tulemise keeld; - hoolekandeasutuse töötaja kasutab kaitsemaski, kindaid, kilepõlle klientidega kokkupuutel, kuna (nakkuspuhangu korral, kittel, kätised, kilesussid, müts, prillid, visiirid jne) hooldustoiminguid pole võimalik läbi viia distantsilt; - regulaarne kätepesu, kätepesu ja/või desinfitseerivate vahendite olemasolu tagamine; - tööruumide regulaarne tuulutamine, koristamine ning kontaktpindade desinfitseerimine peale iga läbiviidud tegevust; - isikukaitsevahendite olemasolu; - COVID-19 haiguse levikuajal klientide külastuskeeld ning peale kriisiperioodi külastuspiirang; - külastajad täidavad tervisedeklaratsiooni. Majja võõrad ette teatamata siseneda ei tohi; - igapäevaselt klientide ja töötajate kehatemperatuuri kontrollimine; - klientidele tagatakse nende erivajadusi arvestades ohutu keskkond. EELNÕU .....12.2020 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Raha eraldamine Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna hoolekandeprogrammi 107 301 eurot (käibemaksuta) hüvitamaks mittetulundusühingule Halinga Turvakodu, Tammiste Hooldekodule, Kuressaare Haigla Sihtasutusele, Lihula Südamekodu OÜ-le, Saaremaa Südamekodu OÜ-le, Viru Haigla Aktsiaseltsile (Tapa Pihlakodu) ja Rapla Hooldekeskusele täiendav tööjõukulu seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna hoolekandeprogrammi 107 301 eurot (käibemaksuta) eesmärgiga hüvitada mittetulundusühingule Halinga Turvakodu, Tammiste Hooldekodule, Kuressaare Haigla Sihtasutusele, Lihula Südamekodu OÜ-le, Saaremaa Südamekodu OÜ-le, Viru Haigla Aktsiaseltsile (Tapa Pihlakodu) ja Rapla Hooldekeskusele täiendav tööjõukulu seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega. 1.1. Sisukokkuvõte Seoses COVID-19 haigusjuhtumitega 2020. aastal on kaasnenud mittetulundusühingule Halinga Turvakodu, Tammiste Hooldekodule, Tammiste Hooldekodule (Jõõpre Kodu), Kuressaare Haigla Sihtasutusele, Lihula Südamekodu OÜ-le, Saaremaa Südamekodu OÜ-le, Viru Haigla Aktsiaseltsile (Tapa Pihlakodu) ning Rapla Hooldekeskusele oluline täiendav tööjõukulu. Täiendav tööjõukulu on tekkinud seoses hooldustöötajatele lisatasude maksmisega ületunnitöö eest ja ajutiste töötajate palkamisega. Asutuste enda eelarves ei ole piisavalt ressursse täiendavate kulude katmiseks. Lisanduvat tööjõukulu ei ole planeeritud asutuste 2020. a eelarvesse, samuti ei ole vastavat kulu võimalik katta Sotsiaalministeeriumi valitsemisala muude kulude arvelt. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ning seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag ([email protected], 6269 223), Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna juhataja Raivo Sults ([email protected]; 511 0689), Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna juht Liina Nagel ([email protected]; 626 9282) ja finantsosakonna finantsnõunik Sirli Jurjev ([email protected]; 626 9169). Eelnõu on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]; 626 9328). 2. Eelnõu sisu ja analüüs Täiendav tööjõukulu seoses hoolekandeasutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega 107 301 eurot Lähtudes 15. detsembri 2020. a Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsusele teeb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku kompenseerida täiendav tööjõukulu kokku 107 301 eurot mittetulundusühingule Halinga Turvakodu, Tammiste Hooldekodule, Tammiste Hooldekodule (Jõõpre Kodu), Kuressaare Haigla Sihtasutusele, Lihula Südamekodu OÜ-le, Saaremaa Südamekodu OÜ-le, Viru Haigla Aktsiaseltsile (Tapa Pihlakodu) ja Rapla Hooldekeskusele, kuna nende asutuste teenuseosutamise kohtades on tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumid. Halinga Turvakodu (01.12.2020), Tammiste Hooldekodu (27.11.2020), Tammiste Hooldekodu (Jõõpre Kodu) (02.12.2020), Kuressaare Haigla Sihtasutus (01.12.2020), Lihula Südamekodu OÜ (08.12.2020), Saaremaa Südamekodu OÜ (08.12.2020), Viru Haigla Aktsiaselts (Tapa Pihlakodu) (27.11.2020), Rapla Hooldekeskus (07.12.2020) esitasid Sotsiaalkindlustusameti palvel informatsiooni hooldekodus oleva olukorra ning rakendatavate meetmete osas ja lisaraha taotlused Sotsiaalministeeriumile. Kulude hüvitamise taotlustes toodud tegelikest kuludest:  Mittetulundusühing Halinga Turvakodu taotles kulude kompenseerimist perioodi 02.04.2020 – 30.04.2020 eest. Täiendav personalikulu asutusele oli 22 570 eurot. 31.03.2020 teostati Halinga Turvakodu töötajate ja Wildenau maja klientide testimine koroonaviiruse SARS-CoV-2 suhtes. Testimise tulemusel osutusid kolm Wildenau klienti ning Halinga Mõisa maja üks töötaja positiivseteks. Seejärel teostati kõikide majade klientide testimine. Halinga Mõisas on hoolduskohti 35, hooldustöötajaid 4 ja abihooldustöötajaid 2. Wildenaus on hoolduskohti 53, hooldustöötajaid 4 ja abihooldustöötajaid 3. Mõlemas majas algas Covid-19 haiguse puhang 02.04 ning kestis kuni 30.04. Mõlemas majas kasutati oma tööjõudu ning personal töötas ületunde tehes.  Tammiste Hooldekodu on esitanud kaks taotlust kevadel ja sügisel asutuses seoses koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikuga Tammiste Hooldekodu erinevates üksustes tekkinud täiendavate personalikuluga 18 550 eurot, mis jagunes alljärgneval:  Tammiste Hooldekodu, taotles hüvitist perioodide: 02.04.2020-09.04.2020 ja 27.04.2020-03.05.2020 eest. Täiendav personalikulu oli asutusele 11 426 eurot. Periood 02.04.2020-09.04.2020. Masstestimisel osutus Pariisi hooldusmaja 1 klient positiivseks. Majas on kokku 65 klienti. Terve maja hoolealused olid sellel perioodil isoleeritud oma tubadesse, kuna suure tõenäosusega enamus liikuvatest klientidest olid lähikontaktsed ning need omakorda lähikontaktsed oma liikumatute toanaabritega. Majas töötas 25 inimest, otseselt positiivse kliendiga 6. Toitlustamine oli korraldatud klientide tubades, jalutamine jm tegevus korraldatud individuaalselt vähemalt 1 töötaja juhendamisel. Asendustöötajaid koosseisuväliselt juurde ei võetud, olemasolevad töötajad tegid ületunde, et lisakohustused saaksid täidetud, asendasid puuduvaid kolleege. Eriolukorrast tingitud lisakohustuste täitmise eest maksti tööl olnud töötajatele ka lisatasu. Periood 27.04.2020-03.05.2020. Tieli majas on 16 klienti ja 9 töötajat. Algselt osutusid kliendid kõik positiivseks ja töötajatest positiivseteks 3. Teisel testimisel osutusid ka ülejäänud töötajad positiivseteks. Terve maja hoolealused olid sellel perioodil isoleeritud majasiseselt. Majas töötanud 9 inimesest tekkis 6 puhul ületundide- ja lisatasu maksmise vajadus. Toitlustamine oli korraldatud klientide tubades, jalutamine jm tegevus korraldatud individuaalselt vähemalt 1 töötaja juhendamisel. Asendustöötajaid koosseisuväliselt juurde ei võetud, olemasolevad töötajad tegid ületunde, et lisakohustused saaksid täidetud, asendasid puuduvaid kolleege (osa töötajaid langes ära, kuna tekkisid viirusest tingitud haigusnähud). 1 töötaja elas sellel perioodil hooldekodus spetsiaalselt temale kohandatud toas.  Tammiste Hooldekodu (Jõõpre Kodu), taotles hüvitist perioodi 11.11.2020- 02.12.2020 eest. Täiendav personalikulu oli asutusele 7 124 eurot. Töökorralduslikult oli 9-st töötajast tööl 7, kes otseselt teostasid tööülesannete täitmist. Kliente on 18. Maja oli isoleeritud algselt 3 osaks- negatiivsete-, positiivsete- ja negatiivsete lähikontaktsete tsooniks. Töötajatest osutus positiivseks 2 ja klientidest 14 positiivseks. Positiivsete tsooni jäi tööle 1 positiivne töötaja, kellel ei olnud haigustunnuseid. Teda abistasid teatud toimingutel ka paar negatiivse tulemuse saanud töötajat. Kohapeale jäid selleks perioodiks 3 töötajat, kellele kohandati hooldekodusse elamistingimused. Vaba aega tööaja sisse (st ületundide hulka) ei arvutatud. Toitlustamine oli korraldatud klientide tubades, jalutamine jm tegevus korraldatud individuaalselt vähemalt 1 töötaja juhendamisel. Asendustöötajaid koosseisuväliselt juurde ei võetud, olemasolevad töötajad tegid ületunde, et lisakohustused saaksid täidetud, asendasid puuduvaid kolleege (2 töötajat langes ära haiguse tõttu).  Kuressaare Haigla Sihtasutus taotles kulude kompenseerimist perioodi 01.04.2020- 16.05.2020 eest. Täiendav personalikulu asutusele oli 32 154 eurot. Kuressaare Haigla hooldekodus on 50 hooldekodu kohta. Hooldekodus on 12 hooldustöötajat ja 3 abihooldustöötajat. Hoolealuste COVID-19 haigestumised olid hooldekodus 23.03.-27.05.2020. Haigestunuid oli ka hooldekodu personali hulgas, seetõttu võeti hooldekodus COVID-19 haigestumusperioodil lisaks tööle 3 hooldustöötajat ja hooldekodu personal tegi kokku 1758 ületundi. Hooldustöötajaid tasustati COVID-19 haigestumuse, ületundide ja personalipuuduse tõttu kahekordse töötasuga perioodil 01.04.-16.05.2020.  Lihula Südamekodu OÜ taotles kulude kompenseerimist perioodi 04.05.2020- 14.06.2020 eest. Täiendav personalikulu asutusele oli 8 191 eurot. Lihula Südamekodus on 50 teenuskohta ning asutuses töötab 11 hooldustöötegijat. Klientide ja töötajate haigestumine COVID-19 haigusesse oli perioodil 04.05.2020- 14.06.2020 Töötajatele maksti sel perioodil lisatasu ületundide ja personalipuuduse tõttu.  Saaremaa Südamekodu OÜ taotles kulude kompenseerimist perioodi 24.03.2020- 18.05.2020 eest. Täiendav personalikulu asutusele oli 10 147 eurot. Saaremaa Südamekodus on 60 teenuskohta ja asutuses töötab 12 hooldustöötegijat. COVID-19 haigestumine oli klientide ja töötajate seas perioodil 23.03.2020- 18.05.2020, millest tulenes vajadus töö ümberkorraldamiseks ja töötajatele (märtsis 7 töötajat ja aprillis 11 töötajat) lisatasude maksmiseks ületunnitöö eest. Saaremaa vald rajas Saaremaa Südamekoju kriisikodu kõigi Saaremaa hooldekodude nende klientide majutamiseks, kes olid nakatunud koroonaviirusesse, aga haiglaravi ei vajanud. Saaremaa kriisikomisjoni ülesandel tegeles kõigi Saaremaa vallas asuvate hooldekodude tegevuse korraldamisega vallavalitsus. See võimaldab eriolukorras eakate eest hoolitsemisel tervikuna parimaid lahendusi. Saaremaa Südamekodu andis kõik oma ressursid kriisi ületamiseks valla kriisikomisjoni käsutusse. Saaremaa Vallavalitsus maksis Südamekodus töötavate inimeste tööjõukulu kriisiaja perioodil summas 47 000 (so täiendavalt palgatud tööjõukulu kriisi ajaks ehk nö vabatahtlikud). Käsunduslepingud inimestega sõlmis vallavalitsus, vabatahtlikud töötasid kogu majas (sh asendasid Südamekodu töötajaid, kes jäid töölt kõrvale sh haiguslehele ning kriisikodu poolel, kus teenust said lisaks ka kliendid, kes ei olnud Südamekodus teenusel). Kokkuleppe tulemuseks Südamekoduga oli, et sellest summast tasus Südamekodu 5000 eurot ehk 42 000 eurot jäi valla kanda. Täiendav personalikulu Saaremaa Südamekodule sel perioodil oli 5147 eurot, millele lisandub Saaremaa Vallavalitsuse poolt tööle võetud töötajate kulude hüvitamine vastavalt valla poolt esitatud arvele summas 5 000 eurot.  Viru Haigla Aktsiaselts (Tapa Pihlakodu) taotles kulude kompenseerimist perioodi 16.11.2020-27.11.2020 eest. Täiendav personalikulu oli asutusele 3 261 eurot. Tapa Pihlakodus algas karantiin ja loodi kontaktsete tsoon 16. novembril 2020, kui saadi teada haigestunud kliendist, kes viidi kiirabiga Rakvere haiglasse ja sealt edasi Lääne-Tallinna Keskhaiglasse. Peale seda toimus kogu maja elanike ja töötajate laustestimine. Testide tulemused olid negatiivsed. Asutus oli karantiinis 10 päeva. Kontaktsete tsoonis töötas 6 hooldajat ja 3 õde. 10 päeva pärast toimus lähikontaktsete korduv testimine ja testi vastused olid negatiivsed. 27. novembril lõpetas töö kontaktsete tsoon.  Rapla Hooldekeskus taotles kulude kompenseerimist perioodile 21.10-03.12.2020 eest. Täiendav personalikulu asutusele on 12 428 eurot. Asutuse taotlus on 29 368 eurot, millest VV reservist on kaetud 16 940 eurot. Teenuse osutamise kohas on 50 teenuskohta ja asutuses töötab 15 hooldustöötajat. Alates 26.10.2020 oli Rapla Hooldekeskuse 15 töötajat ja 50 klienti haigestunud COVID-19 haigust põhjustavasse koroonaviirusesse. Seoses koroonaviiruse SARS- CoV-2 levikuga Rapla hoolekeskuses jäi enamus hooldustöötajaid seoses haigestumisega või riskirühma kuulumisega töölt eemale, millest tulenes vajadus täiendava tööjõu värbamiseks ning lisatasude maksmiseks ületunnitöö eest. Hooldekeskust toetab asendustöötajate leidmisel Rapla vallavalitsus, Töötukassa jt organisatsioonid. Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumile eraldatavat 107 301 eurot kasutatakse sihtotstarbeliselt ning eraldatud raha kasutamise kohta peetakse eraldi arvestust.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel