Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 17.12.2020 / 1-1/14-303;
Riigikantselei / 17.12.2020 / 2-5/20-02716
Resolutsiooni teema: Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (303 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu ning Justiitsministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek
valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 07.01.2021
Adressaat: Justiitsministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 04.01.2021
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 14.1.2021 istungil.
Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 20-1561.
Kontroll: Siiri Pirn
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 17.12.2020
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Vabariigi Valitsus
.12.2020 nr 1-1/14-303/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse
Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni k.a 14. detsembril algatatud psühhiaatrilise abi
seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (303 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Seletuskiri
Psuhhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seadus
eelnou juurde
l. Sissejuhatus
Psuhhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 3 Ig 2 kohaselt piiratud teovöimega isikule antakse
psuhhiaatrilist abi tema seadusliku esindaja nöusolekul ja isiku enda tahte alusel niivörd,
kuivörd ta on vöimeline sellekohast tahet avaldama. Seaduslik esindaja ei saa esindatava asemel
avaldada tahet psuhhiaatrilise abi osutamiseks. Seega ei ole alaealisel isikul vöimalik vajadusel
saada pstihhiaatrilist abi enne, kui tema seaduslik esindaja on selleks nöusoleku andnud.
Vajaliku nöusoleku saamme ravi alustamiseks on mitmeteljuhtudel raskendatud, mis tähendab
noorte psuuhiliste probleemide korral ravi hilisemat alustamist voi ravi ärajätmist. Eelnöuga
muudetakse psuhhiaatrilise abi vabatahtlikkust.
Eelnöuja sellejuurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Eesti Keskerakonna fraktsioon,
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonja Isamaa Erakonna fraktsioon.
Eelnöuga muudetakse psuhhiaatrilise abi seadust (RT I, 21.12.2018, 12).
Eelnöu vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on muuta psuhhiaatrilise abi seadust, millega kehtestada piiratud teovöimega
isikule psiihhiaatrilise abi andmine isiku enda soovil voi teadval nöusolekul. Oigus saada
psuhhiaatrilist abi on oluline noorte tervise hoidmiseks uhiskonnas.
Praktikas käib raviprotsessi kaasamine nii laste, kui ka täiskasvanute puhui usna loomulikult -
arvestades patsiendi soove, asjaolusidja haigusseisundit. Valdavalt selles osas probleeme pole
ning eriregulatsiooni see ei vaja. Käesolev PsAS tagab abi köigile, kelle seisund on tahtest
olenematu ravi vääriline. Abi on tagatud samuti neile, kes on oma raviga voi käsitlusega nöus,
seejuures alaealiste puhui nemad ise, kui ka vanemad. Eeltoodud moodustavad kogu
patsientuurist löviosa. PsAS § 3 kitsaskoht on aga ilksikjuhtudel, kui alaealine isik tahab abi,
vajab abi, teda saab ravida, kuid aga tema seaduslik esindaja pole nous. Problemaatilised on
juhtumid, kui vanem ei pea pöhjendatuks nooruki pöördumist, samas tahtest olenematu
psilhhiaatrilise abi kohaldamise tingimused ei ole täidetud. Selle probleenii lahendamine ei
tohiks aga kogu regulatsiooni varasemast ebaselgemaks muuta.
3. Eelnöu sisu ja vördlev analiius
Eelnöu muudetakse PsAS § 3 sönastust.
Muudatus tehakse PsAS § 3 lg-s l, mille kohaselt psuhhiaatrilist abi antakse isiku enda soovil
voi teadval nöusolekul.
Muudatus tehakse PsAS § 3 lg-s 2, mille järgi piiratud teovöimega isikule antakse
psuhhiaatrilist abi tema enda nöusolekul voi seadusliku esindaja nöusolekul vastavalt
völaöigusseaduse § 766 löikele 4. Tervishoiuteenuse osutaja vöib piiratud teovöimega isikule
anda psiihhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nöusolekuta juhul kui seaduslik esindaja on
piiratud teovöimega isiku siihtes pannud toime kuriteo voi muul möjuval pöhjusel. Vastavalt
VÖS § 766 löikele 4 piiratud teovöimega patsiendi puhui kuuluvaa löigetes l ja 3 nimetatud
öigused patsiendi seaduslikule esindajale niivörd, kuivörd patsient ei ole vöimeline poolt- ja
vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt
patsiendi huve, ei voi tervishoiuteenuse osutaja seda järgida. Patsienti eimast tuleb löikes l
nimetatud asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada möistlikus ulatuses. Kaalutlusöigusega
alaealisele lapsele tuleb anda vöimalus teha iseseisvalt otsust tema tervist puudutavates
kusimustes. Olukorras, kus seaduslik esindaja on piiratud teovöimega isiku suhtes toime
pannud kuriteo, on äärmiselt vajalik anda tervishoiuteenuse osutajale öigus osutada
psuhhiaatrilist abi isikule, kelle suhtes on kuritegu toime pandud ning seda olenemata
seadusliku esindaja nöusolekust. Nöusoleku saamine sellises olukorras vöib olla raskendatud
ningjätab abi vajavale isikule ravi kättesaamatuks.
Muudetakse PsAS § 3 lg 3, mille kohaselt tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kaasama
piiratud teovöimega isiku seadusliku esindajat. Kui piiratud teovöimega isik ei ole nöus
möjuvatel pöhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja
psuhhiaatrilise abi andmisel isiku enda nöusolekust. Möjuvaks pöhjuseks loetakse
tervishoiuteenuse osutajale teatavaks saanud seadusliku esindaja poolt piiratud teovöimega
isiku suhtes to ime pandud kuritegu voi vanemliku hooletajätmist voi muud isiku elu voi tervist
ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt vastavaid asutus!
teavitama. Antud lahendus välistab olukorra, kus abi vajav isik vöib jäädä ilma ravist pöhjusel,
et seaduslik esindaja on osutanud ohtu piiratud teovöimega isiku tervisele voi elule ning ei ole
huvitatud sellest, et piiratud teovöimega isik abi saaks.
Täiendus tehakse PsAS § 3 Ig 4-ga, mille kohaselt psiluhikahäirega isiku ravi ilma tema enda
nöusolekuta on lubatud ainult kaesoleva seaduse §-des 11 ja 17 sätestatudjuhtudel.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöu ei sisalda uusi termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu öigusele
Eelnöu on vastavuses Euroopa Liidu oigusega.
6. Seaduse möjud
Seaduse vastuvötmisega muudetakse psuhhiaatrilise abi parema kättesaadavuse piiratud
teovöimega isikutele, millega ennetatakse vaimse tervise probleeme noorte seas. Muudatus
toetab rahva tervise arengutja toob positiivse sotsiaalse möju uhiskonnale.
7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Seaduse rakendamisega seotud kulud puuduvad.
8. Rakendusaktid
Eelnöu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte.
9. Seaduse jöustumine
Seadusjöustub uldises korras.
Algatavad Eesti Keskerakonna fraktsioon. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonja
Isamaa fraktsioon 14.12.2020
r> /1 a ..
/^^
Kersti Sara(puu
^.--
Slim Pohlak
^ Priit Siblil
Eesti Keskerakonna Eesti Konservatiivse Isamaa ffaktsiooni
fraktsiooni esimees Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
esimees
EELNÖU
Psuhhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seadus
Psuhhiaatrilise abi seaduses § 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
„§ 3. Psuhhiaatrilise abi vabatahtlikkus
(l) Psuhhiaatrilist abi antakse isiku enda soovil voi teadval nöusolekul.
(2) Piiratud teovöimega isikule antakse psuhhiaatrilist abi tema enda nöusolekul voi seadusliku
esindajanöusolekul vastavalt völaöigusseaduse § 766 löikele 4. Tervishoiuteenuse osutajavöib
piiratud teovöimega isikule anda psuhhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nöusolekutajuhul
kui seaduslik esindaja on piiratud teovöimega isiku suhtes pannua to ime kuriteo voi muul
möjuval pöhjusel.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kaasama piiratud teovöimega isiku seadusliku
esindajat. Kui piiratud teovöimega isik ei ole nöus möjuvatel pöhjustel kaasama oma
seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psuhhiaatrilise abi andmisel isiku enda
nöusolekust. Möjuvaks pöhjuseks loetakse tervishoiuteenuse osutajale teatavaks saanud
seadusliku esindaja poolt piiratud teovöimega isiku suhtes toime pandud kuritegu voi
vanemliku hooleta jätmist voi muud isiku elu voi tervist ähvardavat ohtu, millest
tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt vastavaid asutusi teavitama.
(4) Psiluhikahäirega isiku ravi ilma tema enda nöusolekuta on lubatud ainult käesoleva seaduse
§-des 11 ja 17 sätestatudjuhtudel."
(6
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020
Algatavad Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonja
Isamaa fraktsioon 14.12.2020
/-
4
^
/•^rä^
Kersti Sairapuu Siim Pohlak Ptiit Sibul
Eesti Keskerakonna Eesti Konservatiivse Isamaa fr'aktsiooni
fraktsiooni esimees Kahvaerakonna fraktsiooni esimees
esimees
Riigjko9,u Kanjtsel^i
Kuupäev _jf^ /^- <y60^iö
viit /-/^-^^.y
Seletuskiri Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seadus eelnõu juurde Sissejuhatus Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 3 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isikule antakse psühhiaatrilist abi tema seadusliku esindaja nõusolekul ja isiku enda tahte alusel niivõrd, kuivõrd ta on võimeline sellekohast tahet avaldama. Seaduslik esindaja ei saa esindatava asemel avaldada tahet psühhiaatrilise abi osutamiseks. Seega ei ole alaealisel isikul võimalik vajadusel saada psühhiaatrilist abi enne, kui tema seaduslik esindaja on selleks nõusoleku andnud. Vajaliku nõusoleku saamine ravi alustamiseks on mitmetel juhtudel raskendatud, mis tähendab noorte psüühiliste probleemide korral ravi hilisemat alustamist või ravi ära jätmist. Eelnõuga muudetakse psühhiaatrilise abi vabatahtlikkust. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa Erakonna fraktsioon. Eelnõuga muudetakse psühhiaatrilise abi seadust ( RT I, 21.12.2018, 12 ). Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on muuta psühhiaatrilise abi seadust, millega kehtestada piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmine i siku enda soovil või teadval nõusolekul. Õigus saada psühhiaatrilist abi on oluline noorte tervise hoidmiseks ühiskonnas. Praktikas käib raviprotsessi kaasamine nii laste , kui ka täiskasvanute puhul üsna loomulikult - arvestades patsiendi soove, asjaolusid ja haigus s eisundit . V aldavalt selles osas probleeme pole ning eriregulatsiooni see ei vaja. Käesolev PsAS tagab abi kõigile, kelle seisund on tahtest olenematu ravi vääriline. Abi on tagatud s amuti neile, kes on oma raviga või käsitlusega nõus , seejuures alaealiste puhul nemad ise, kui ka vanemad. Eeltoodud moodustavad kogu patsientuurist lõviosa. PsAS § 3 kitsaskoht on aga üksikjuhtudel, kui alaealine isik tahab abi, vajab abi, teda saab ravida , kuid aga tema seaduslik esindaja pole nõus . Problemaatilised on juhtumid, kui vanem ei pea põhjendatuks nooruki pöördumist, samas tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamise tingimused ei ole täidetud. Selle probleemi lahendamine ei tohiks aga kogu regulatsiooni varasemast ebaselgemaks muut a. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu muudetakse PsAS § 3 sõnastust. Muudatus tehakse PsAS § 3 lg -s 1 , mille kohaselt psühhiaatrilist abi antakse isiku enda soovil või teadval nõusolekul. Muudatus tehakse PsAS § 3 lg -s 2 , mille järgi p iiratud teovõimega isikule antakse psühhiaatrilist abi tema enda nõusolekul või seadusliku esindaja nõusolekul vastavalt võlaõigusseaduse § 766 lõikele 4. Tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhul kui seaduslik esindaja on piiratud teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo või muul mõjuval põhjusel. Vastavalt VÕS § 766 lõikele 4 piiratud teovõimega patsiendi puhul kuuluvad lõigetes 1 ja 3 nimetatud õigused patsiendi seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida. Patsienti ennast tuleb lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada mõistlikus ulatuses . Kaalutlusõigusega alaealisele lapsele tuleb anda võimalus teha iseseisvalt otsust tema tervist puudutavates küsimustes . Olukorras, kus seaduslik esindaja on piiratud teovõimega isiku suhtes toime pannud kuriteo, on äärmiselt vajalik anda tervishoiuteenuse osutajale õigus osutada psühhiaatrilist abi isikule, kelle suhtes on kuritegu toime pandud ning seda olenemata seadusliku esindaja nõusolekust. Nõusoleku saamine sellises olukorras võib olla raskendatud ning jätab abi vajavale isikule ravi kättesaamatuks. Muudetakse PsAS § 3 lg 3, mille kohaselt t ervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kaasama piiratud teovõimega isiku seadusliku esindajat. Kui piiratud teovõimega isik ei ole nõus mõjuvatel põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psühhiaatrilise abi andmisel isiku enda nõusolekust. Mõjuvaks põhjuseks loetakse tervishoiuteenuse osutajale teatavaks saanud seadusliku esindaja poolt piiratud teovõimega isiku suhtes toime pandud kuritegu või vanemliku hooleta jätmist või muud isiku elu või tervist ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt vastavaid asutusi teavitama. Antud lahendus välistab olukorra, kus abi vajav isik võib jääda ilma ravist põhjusel, et seaduslik esindaja on osutanud ohtu p iiratud teovõimega isiku tervisele või elule ning ei ole huvitatud sellest, et piiratud teovõimega isik abi saaks. Täiendus tehakse PsAS § 3 lg 4-ga, mille kohaselt psüühikahäirega isiku ravi ilma tema enda nõusolekuta on lubatud ainult käesoleva seaduse §-des 11 ja 17 sätestatud juhtudel. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega . Seaduse mõjud Seaduse vastuvõtmise ga muudetakse psühhiaatrilise abi parema kättesaadavuse piiratud teovõimega isikutele, millega ennetatakse vaimse tervise probleeme noorte seas. Muudatus toetab rahva tervise arengut ja toob positiivse sotsiaalse mõju ühiskonnale. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega seotud kulud puuduvad. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Algatavad Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon 14.12.2020 Kersti Sarapuu Siim Pohlak Priit Sibul Eesti Keskerakonna Eesti Konservatiivse Isamaa fraktsiooni fraktsiooni esimees Rahvaerakonna fraktsiooni esimees esimees
EELNÕU Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seadus Psühhiaatrilise abi seaduses § 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 3. Psühhiaatrilise abi vabatahtlikkus (1) Psühhiaatrilist abi antakse isiku enda soovil või teadval nõusolekul. (2) Piiratud teovõimega isikule antakse psühhiaatrilist abi tema enda nõusolekul või seadusliku esindaja nõusolekul vastavalt võlaõigusseaduse § 766 lõikele 4. Tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhul kui seaduslik esindaja on piiratud teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo või muul mõjuval põhjusel. (3) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kaasama piiratud teovõimega isiku seadusliku esindajat. Kui piiratud teovõimega isik ei ole nõus mõjuvatel põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psühhiaatrilise abi andmisel isiku enda nõusolekust. Mõjuvaks põhjuseks loetakse tervishoiuteenuse osutajale teatavaks saanud seadusliku esindaja poolt piiratud teovõimega isiku suhtes toime pandud kuritegu või vanemliku hooleta jätmist või muud isiku elu või tervist ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt vastavaid asutusi teavitama. (4) Psüühikahäirega isiku ravi ilma tema enda nõusolekuta on lubatud ainult käesoleva seaduse §-des 11 ja 17 sätestatud juhtudel.“ Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatavad Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon 14.12.2020 Kersti Sarapuu Siim Pohlak Priit Sibul Eesti Keskerakonna Eesti Konservatiivse Isamaa fraktsiooni fraktsiooni esimees Rahvaerakonna fraktsiooni esimees esimees
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-1561 - Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (303 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 17.12.2020 resolutsioonile.
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Justiitsministeerium
Tähtaeg: 07.01.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eecf472e-6865-44d7-8bb7-e12ed3522143
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eecf472e-6865-44d7-8bb7-e12ed3522143?activity=3
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main