dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Sotsiaalministeerium · 17. detsember 2020
Viit
1.2-3/3668-1
Registreeritud
17. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Käthlin Mikiver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. jaanuar 2021

Failid

  • 📎1-1-14-303-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_303_SE_kohta.asice1048 KB
  • 📎RK reso 20-02716-2.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 17.12.2020 / 1-1/14-303; Riigikantselei / 17.12.2020 / 2-5/20-02716 Resolutsiooni teema: Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (303 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun eelnõu ning Justiitsministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 07.01.2021 Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 04.01.2021 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 14.1.2021 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 20-1561. Kontroll: Siiri Pirn Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 17.12.2020 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Vabariigi Valitsus .12.2020 nr 1-1/14-303/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni k.a 14. detsembril algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (303 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Seletuskiri Psuhhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seadus eelnou juurde l. Sissejuhatus Psuhhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 3 Ig 2 kohaselt piiratud teovöimega isikule antakse psuhhiaatrilist abi tema seadusliku esindaja nöusolekul ja isiku enda tahte alusel niivörd, kuivörd ta on vöimeline sellekohast tahet avaldama. Seaduslik esindaja ei saa esindatava asemel avaldada tahet psuhhiaatrilise abi osutamiseks. Seega ei ole alaealisel isikul vöimalik vajadusel saada pstihhiaatrilist abi enne, kui tema seaduslik esindaja on selleks nöusoleku andnud. Vajaliku nöusoleku saamme ravi alustamiseks on mitmeteljuhtudel raskendatud, mis tähendab noorte psuuhiliste probleemide korral ravi hilisemat alustamist voi ravi ärajätmist. Eelnöuga muudetakse psuhhiaatrilise abi vabatahtlikkust. Eelnöuja sellejuurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonja Isamaa Erakonna fraktsioon. Eelnöuga muudetakse psuhhiaatrilise abi seadust (RT I, 21.12.2018, 12). Eelnöu vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on muuta psuhhiaatrilise abi seadust, millega kehtestada piiratud teovöimega isikule psiihhiaatrilise abi andmine isiku enda soovil voi teadval nöusolekul. Oigus saada psuhhiaatrilist abi on oluline noorte tervise hoidmiseks uhiskonnas. Praktikas käib raviprotsessi kaasamine nii laste, kui ka täiskasvanute puhui usna loomulikult - arvestades patsiendi soove, asjaolusidja haigusseisundit. Valdavalt selles osas probleeme pole ning eriregulatsiooni see ei vaja. Käesolev PsAS tagab abi köigile, kelle seisund on tahtest olenematu ravi vääriline. Abi on tagatud samuti neile, kes on oma raviga voi käsitlusega nöus, seejuures alaealiste puhui nemad ise, kui ka vanemad. Eeltoodud moodustavad kogu patsientuurist löviosa. PsAS § 3 kitsaskoht on aga ilksikjuhtudel, kui alaealine isik tahab abi, vajab abi, teda saab ravida, kuid aga tema seaduslik esindaja pole nous. Problemaatilised on juhtumid, kui vanem ei pea pöhjendatuks nooruki pöördumist, samas tahtest olenematu psilhhiaatrilise abi kohaldamise tingimused ei ole täidetud. Selle probleenii lahendamine ei tohiks aga kogu regulatsiooni varasemast ebaselgemaks muuta. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analiius Eelnöu muudetakse PsAS § 3 sönastust. Muudatus tehakse PsAS § 3 lg-s l, mille kohaselt psuhhiaatrilist abi antakse isiku enda soovil voi teadval nöusolekul. Muudatus tehakse PsAS § 3 lg-s 2, mille järgi piiratud teovöimega isikule antakse psuhhiaatrilist abi tema enda nöusolekul voi seadusliku esindaja nöusolekul vastavalt völaöigusseaduse § 766 löikele 4. Tervishoiuteenuse osutaja vöib piiratud teovöimega isikule anda psiihhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nöusolekuta juhul kui seaduslik esindaja on piiratud teovöimega isiku siihtes pannud toime kuriteo voi muul möjuval pöhjusel. Vastavalt VÖS § 766 löikele 4 piiratud teovöimega patsiendi puhui kuuluvaa löigetes l ja 3 nimetatud öigused patsiendi seaduslikule esindajale niivörd, kuivörd patsient ei ole vöimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt patsiendi huve, ei voi tervishoiuteenuse osutaja seda järgida. Patsienti eimast tuleb löikes l nimetatud asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada möistlikus ulatuses. Kaalutlusöigusega alaealisele lapsele tuleb anda vöimalus teha iseseisvalt otsust tema tervist puudutavates kusimustes. Olukorras, kus seaduslik esindaja on piiratud teovöimega isiku suhtes toime pannud kuriteo, on äärmiselt vajalik anda tervishoiuteenuse osutajale öigus osutada psuhhiaatrilist abi isikule, kelle suhtes on kuritegu toime pandud ning seda olenemata seadusliku esindaja nöusolekust. Nöusoleku saamine sellises olukorras vöib olla raskendatud ningjätab abi vajavale isikule ravi kättesaamatuks. Muudetakse PsAS § 3 lg 3, mille kohaselt tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kaasama piiratud teovöimega isiku seadusliku esindajat. Kui piiratud teovöimega isik ei ole nöus möjuvatel pöhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psuhhiaatrilise abi andmisel isiku enda nöusolekust. Möjuvaks pöhjuseks loetakse tervishoiuteenuse osutajale teatavaks saanud seadusliku esindaja poolt piiratud teovöimega isiku suhtes to ime pandud kuritegu voi vanemliku hooletajätmist voi muud isiku elu voi tervist ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt vastavaid asutus! teavitama. Antud lahendus välistab olukorra, kus abi vajav isik vöib jäädä ilma ravist pöhjusel, et seaduslik esindaja on osutanud ohtu piiratud teovöimega isiku tervisele voi elule ning ei ole huvitatud sellest, et piiratud teovöimega isik abi saaks. Täiendus tehakse PsAS § 3 Ig 4-ga, mille kohaselt psiluhikahäirega isiku ravi ilma tema enda nöusolekuta on lubatud ainult kaesoleva seaduse §-des 11 ja 17 sätestatudjuhtudel. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu öigusele Eelnöu on vastavuses Euroopa Liidu oigusega. 6. Seaduse möjud Seaduse vastuvötmisega muudetakse psuhhiaatrilise abi parema kättesaadavuse piiratud teovöimega isikutele, millega ennetatakse vaimse tervise probleeme noorte seas. Muudatus toetab rahva tervise arengutja toob positiivse sotsiaalse möju uhiskonnale. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega seotud kulud puuduvad. 8. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jöustumine Seadusjöustub uldises korras. Algatavad Eesti Keskerakonna fraktsioon. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonja Isamaa fraktsioon 14.12.2020 r> /1 a .. /^^ Kersti Sara(puu ^.-- Slim Pohlak ^ Priit Siblil Eesti Keskerakonna Eesti Konservatiivse Isamaa ffaktsiooni fraktsiooni esimees Rahvaerakonna fraktsiooni esimees esimees EELNÖU Psuhhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seadus Psuhhiaatrilise abi seaduses § 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: „§ 3. Psuhhiaatrilise abi vabatahtlikkus (l) Psuhhiaatrilist abi antakse isiku enda soovil voi teadval nöusolekul. (2) Piiratud teovöimega isikule antakse psuhhiaatrilist abi tema enda nöusolekul voi seadusliku esindajanöusolekul vastavalt völaöigusseaduse § 766 löikele 4. Tervishoiuteenuse osutajavöib piiratud teovöimega isikule anda psuhhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nöusolekutajuhul kui seaduslik esindaja on piiratud teovöimega isiku suhtes pannua to ime kuriteo voi muul möjuval pöhjusel. (3) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kaasama piiratud teovöimega isiku seadusliku esindajat. Kui piiratud teovöimega isik ei ole nöus möjuvatel pöhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psuhhiaatrilise abi andmisel isiku enda nöusolekust. Möjuvaks pöhjuseks loetakse tervishoiuteenuse osutajale teatavaks saanud seadusliku esindaja poolt piiratud teovöimega isiku suhtes toime pandud kuritegu voi vanemliku hooleta jätmist voi muud isiku elu voi tervist ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt vastavaid asutusi teavitama. (4) Psiluhikahäirega isiku ravi ilma tema enda nöusolekuta on lubatud ainult käesoleva seaduse §-des 11 ja 17 sätestatudjuhtudel." (6 Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatavad Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonja Isamaa fraktsioon 14.12.2020 /- 4 ^ /•^rä^ Kersti Sairapuu Siim Pohlak Ptiit Sibul Eesti Keskerakonna Eesti Konservatiivse Isamaa fr'aktsiooni fraktsiooni esimees Kahvaerakonna fraktsiooni esimees esimees Riigjko9,u Kanjtsel^i Kuupäev _jf^ /^- <y60^iö viit /-/^-^^.y Seletuskiri Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seadus eelnõu juurde Sissejuhatus Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 3 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isikule antakse psühhiaatrilist abi tema seadusliku esindaja nõusolekul ja isiku enda tahte alusel niivõrd, kuivõrd ta on võimeline sellekohast tahet avaldama. Seaduslik esindaja ei saa esindatava asemel avaldada tahet psühhiaatrilise abi osutamiseks. Seega ei ole alaealisel isikul võimalik vajadusel saada psühhiaatrilist abi enne, kui tema seaduslik esindaja on selleks nõusoleku andnud. Vajaliku nõusoleku saamine ravi alustamiseks on mitmetel juhtudel raskendatud, mis tähendab noorte psüühiliste probleemide korral ravi hilisemat alustamist või ravi ära jätmist. Eelnõuga muudetakse psühhiaatrilise abi vabatahtlikkust. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa Erakonna fraktsioon. Eelnõuga muudetakse psühhiaatrilise abi seadust ( RT I, 21.12.2018, 12 ). Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on muuta psühhiaatrilise abi seadust, millega kehtestada piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmine i siku enda soovil või teadval nõusolekul. Õigus saada psühhiaatrilist abi on oluline noorte tervise hoidmiseks ühiskonnas. Praktikas käib raviprotsessi kaasamine nii laste , kui ka täiskasvanute puhul üsna loomulikult - arvestades patsiendi soove, asjaolusid ja haigus s eisundit . V aldavalt selles osas probleeme pole ning eriregulatsiooni see ei vaja. Käesolev PsAS tagab abi kõigile, kelle seisund on tahtest olenematu ravi vääriline. Abi on tagatud s amuti neile, kes on oma raviga või käsitlusega nõus , seejuures alaealiste puhul nemad ise, kui ka vanemad. Eeltoodud moodustavad kogu patsientuurist lõviosa. PsAS § 3 kitsaskoht on aga üksikjuhtudel, kui alaealine isik tahab abi, vajab abi, teda saab ravida , kuid aga tema seaduslik esindaja pole nõus . Problemaatilised on juhtumid, kui vanem ei pea põhjendatuks nooruki pöördumist, samas tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamise tingimused ei ole täidetud. Selle probleemi lahendamine ei tohiks aga kogu regulatsiooni varasemast ebaselgemaks muut a. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu muudetakse PsAS § 3 sõnastust. Muudatus tehakse PsAS § 3 lg -s 1 , mille kohaselt psühhiaatrilist abi antakse isiku enda soovil või teadval nõusolekul. Muudatus tehakse PsAS § 3 lg -s 2 , mille järgi p iiratud teovõimega isikule antakse psühhiaatrilist abi tema enda nõusolekul või seadusliku esindaja nõusolekul vastavalt võlaõigusseaduse § 766 lõikele 4. Tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhul kui seaduslik esindaja on piiratud teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo või muul mõjuval põhjusel. Vastavalt VÕS § 766 lõikele 4 piiratud teovõimega patsiendi puhul kuuluvad lõigetes 1 ja 3 nimetatud õigused patsiendi seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida. Patsienti ennast tuleb lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada mõistlikus ulatuses . Kaalutlusõigusega alaealisele lapsele tuleb anda võimalus teha iseseisvalt otsust tema tervist puudutavates küsimustes . Olukorras, kus seaduslik esindaja on piiratud teovõimega isiku suhtes toime pannud kuriteo, on äärmiselt vajalik anda tervishoiuteenuse osutajale õigus osutada psühhiaatrilist abi isikule, kelle suhtes on kuritegu toime pandud ning seda olenemata seadusliku esindaja nõusolekust. Nõusoleku saamine sellises olukorras võib olla raskendatud ning jätab abi vajavale isikule ravi kättesaamatuks. Muudetakse PsAS § 3 lg 3, mille kohaselt t ervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kaasama piiratud teovõimega isiku seadusliku esindajat. Kui piiratud teovõimega isik ei ole nõus mõjuvatel põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psühhiaatrilise abi andmisel isiku enda nõusolekust. Mõjuvaks põhjuseks loetakse tervishoiuteenuse osutajale teatavaks saanud seadusliku esindaja poolt piiratud teovõimega isiku suhtes toime pandud kuritegu või vanemliku hooleta jätmist või muud isiku elu või tervist ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt vastavaid asutusi teavitama. Antud lahendus välistab olukorra, kus abi vajav isik võib jääda ilma ravist põhjusel, et seaduslik esindaja on osutanud ohtu p iiratud teovõimega isiku tervisele või elule ning ei ole huvitatud sellest, et piiratud teovõimega isik abi saaks. Täiendus tehakse PsAS § 3 lg 4-ga, mille kohaselt psüühikahäirega isiku ravi ilma tema enda nõusolekuta on lubatud ainult käesoleva seaduse §-des 11 ja 17 sätestatud juhtudel. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega . Seaduse mõjud Seaduse vastuvõtmise ga muudetakse psühhiaatrilise abi parema kättesaadavuse piiratud teovõimega isikutele, millega ennetatakse vaimse tervise probleeme noorte seas. Muudatus toetab rahva tervise arengut ja toob positiivse sotsiaalse mõju ühiskonnale. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega seotud kulud puuduvad. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Algatavad Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon 14.12.2020 Kersti Sarapuu Siim Pohlak Priit Sibul Eesti Keskerakonna Eesti Konservatiivse Isamaa fraktsiooni fraktsiooni esimees Rahvaerakonna fraktsiooni esimees esimees EELNÕU Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seadus Psühhiaatrilise abi seaduses § 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 3. Psühhiaatrilise abi vabatahtlikkus (1) Psühhiaatrilist abi antakse isiku enda soovil või teadval nõusolekul. (2) Piiratud teovõimega isikule antakse psühhiaatrilist abi tema enda nõusolekul või seadusliku esindaja nõusolekul vastavalt võlaõigusseaduse § 766 lõikele 4. Tervishoiuteenuse osutaja võib piiratud teovõimega isikule anda psühhiaatrilist abi ilma seadusliku esindaja nõusolekuta juhul kui seaduslik esindaja on piiratud teovõimega isiku suhtes pannud toime kuriteo või muul mõjuval põhjusel. (3) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kaasama piiratud teovõimega isiku seadusliku esindajat. Kui piiratud teovõimega isik ei ole nõus mõjuvatel põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat, lähtub tervishoiuteenuse osutaja psühhiaatrilise abi andmisel isiku enda nõusolekust. Mõjuvaks põhjuseks loetakse tervishoiuteenuse osutajale teatavaks saanud seadusliku esindaja poolt piiratud teovõimega isiku suhtes toime pandud kuritegu või vanemliku hooleta jätmist või muud isiku elu või tervist ähvardavat ohtu, millest tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud koheselt vastavaid asutusi teavitama. (4) Psüühikahäirega isiku ravi ilma tema enda nõusolekuta on lubatud ainult käesoleva seaduse §-des 11 ja 17 sätestatud juhtudel.“ Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatavad Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon 14.12.2020 Kersti Sarapuu Siim Pohlak Priit Sibul Eesti Keskerakonna Eesti Konservatiivse Isamaa fraktsiooni fraktsiooni esimees Rahvaerakonna fraktsiooni esimees esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-1561 - Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (303 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 17.12.2020 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Justiitsministeerium Tähtaeg: 07.01.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eecf472e-6865-44d7-8bb7-e12ed3522143 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eecf472e-6865-44d7-8bb7-e12ed3522143?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel