dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruanne

Sotsiaalministeerium · 31. detsember 2020
Viit
1.2-3/3809-1
Registreeritud
31. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Maris Mälzer (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. jaanuar 2021

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruande kooskõlastamiseks esitamine.asice995 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-1618 - Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruanne Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.01.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57a2a100-e94f-4210-bf9c-4f444aea546a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57a2a100-e94f-4210-bf9c-4f444aea546a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main RIIGI JÄÄTMEKAVA 2014–2020 TÄITMISE ARUANNE Tallinn 2020 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Arengukava eesmärk ja põhimõtted ....................................................................................... 3 2. Eesmärkide saavutamine ja meetmete rakendamine .............................................................. 4 2.1. Hetkeolukord ja peamise eesmärgi täitmise hinnang ...................................................... 4 2.2 Ülevaade arengukava meetmete elluviimisest .................................................................. 9 2.2.1. Strateegiline eesmärk nr 1 - vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust. ............................................................................................................. 9 2.2.2 Strateegiline eesmärk nr 2 - Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel. ................................................................................. 15 2.2.3 Strateegiline eesmärk nr 3 - Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet. ................................................................. 22 3. Riigi jäätmekava 2014–2020 rakendamine .......................................................................... 26 4. Jäätmekavas käsitlemata teemad .......................................................................................... 27 4.1 Riigi jäätmekava 2014–2020 pikendamine .................................................................... 29 2 Sissejuhatus Riigi jäätmekava 2014–2020 (edaspidi Riigi jäätmekava) on Eesti jäätmehooldust korraldav ja suunav valdkonna strateegiline arengukava. Selle peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel. Arengukava ühtlustab eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seab sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Riigi jäätmekava strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine ja ringmajandusele ülemineku soodustamine tõhusama ja efektiivsema jäätmekäitluse abil. Sealjuures on rõhk eelkõige jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose katkestamiseks vajalike meetmete välja töötamisel. Riigi jäätmekava eesmärke ja põhimõtteid on arvestatud jäätmevaldkonna õigusaktide koostamisel, valdkonna eelarve planeerimisel ja investeeringute suunamisel, tegevuste kavandamisel ja rakendamisel. Riigi jäätmekava koostamise ja elluviimise eest vastutab Keskkonnaministeerium ning selle eesmärkide elluviimisel on osalenud lisaks mitmed teised riigiasutused ja institutsioonid, nt Keskkonnaamet, kohalikud omavalitsused oma jäätmekavadega, ettevõtted ja kolmas sektor. Arengukava elluviimist on hinnatud iga kahe aasta järel kolme põhieesmärgi kaupa ja välja toodud selle perioodi olulisemad tegevused ja tulemused. Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruande on koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakond koostöös Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuriga, kelle käest on saadud oluline sisend aruande koostamiseks (jäätmestatistika kokkuvõte 2014–2018, sh jäätmete sisse- ja väljaveo statistika). Aruande koostamisel on kasutatud mitmete viimastel aastatel läbi viidud uuringute tulemusi. 1. Arengukava eesmärk ja põhimõtted Riigi jäätmekava 2014–2020 koostamisel lähtuti järgmistest olulistest põhimõtetest:  jäätmekäitluse hierarhia järgimise põhimõte – vältida jäätmeteket nii palju kui võimalik, toetada korduskasutust, võtta jäätmeid ringlusse ja taaskasutada muul viisil ning ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid;  saastaja maksab põhimõte – jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik;  laiendatud tootjavastutuse põhimõte – tootja on kohustatud tagama tema turule lastud tootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Sealjuures võib tootja valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need üle tootjate ühendusele;  iseseisvuse ja läheduse põhimõte – jäätmehoolduse kavandamisel ja muus jäätmehooldust suunavas tegevuses juhinduvad haldusorganid põhimõttest, et jäätmekäituskohtade võrgustik peab olema lõimitud nii, et oleks tagatud segaolmejäätmete käitlemine tekkekohale võimalikult lähedal, samuti kõigi tekkinud jäätmete kõrvaldamine, arvestades jäätmekäitluse hierarhia põhimõtet, parimat võimalikku tehnikat, geograafilisi olusid ja vajadust spetsialiseeritud rajatiste järele seoses teatavate jäätmeliikidega. 3 Euroopa Liidu ja Eesti üldise keskkonnapoliitika põhieesmärk on keskkonna ja inimese tervise kaitse. Selleks tuleb Riigi jäätmekava kohaselt vältida ja vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning suurendada ressursside kasutamise tõhusust. Riigi jäätmekava 2014–2020 peamine eesmärk on jäätmekäitluse hierarhiat järgiv säästev jäätmehooldus. Jäätmekava strateegilised eesmärgid on püstitatud jäätmekäitluse hierarhiat silmas pidades. Strateegilised eesmärgid on järgmised:  Vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust;  Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel;  Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet. Iga strateegilise eesmärgi elluviimiseks on planeeritud meetmed koos kirjelduste ning mõõdikutega. Jäätmekava viiakse ellu rakendusplaani alusel, milles on esitatud vajalikud tegevused, selle eelarve liik, vastutaja(d) ning prognoositud maksumus. Kõigi meetmete juures on läbivalt olulised teemad, mis käsitlevad jäätmehooldusalast koostööd, koolitust ja keskkonnateadlikkuse arendamist. Üleriigiline regulaarne teavitus läbi suuremate meediakanalite on seni olnud ebapiisav, kuid konkreetsetele tarbijate gruppidele suunatud personaalne teavitus on inimeste teadlikkuse tõstmisel ja säästva käitumismaneeri kinnistamiseks jäätmekäitluses äärmiselt vajalik. Samas tehakse üha rohkem täiendavalt teavitustööd läbi kohalike omavalitsuste, kes ministeeriumi poolt väljatöötatud kampaaniaid ja artikleid oma meediakanalites levitavad, muutes neid vajadusel kohalikust eripärast lähtuvalt. Selliselt minnakse elanikkonnale lähemale ja saavutatakse teavitustööga parem tulemus. 2. Eesmärkide saavutamine ja meetmete rakendamine 2.1. Hetkeolukord ja peamise eesmärgi täitmise hinnang Riigi jäätmekavas on lähtutud eesmärkide seadmisel jäätmehierarhiast. Tegemist on EL jäätmete raamdirektiivist (2008/98/EÜ) lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt liikmesriikidelt. Jäätmehierarhia on viieastmeline: vältimine – korduskasutuseks ettevalmistamine – ringlusse võtmine – muu taaskasutamine – kõrvaldamine. Jäätmehierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida. Kui jäätmetekke vältimine ei ole võimalik, tuleb jäätmeid niipalju kui võimalik korduskasutuseks ette valmistada. Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisele järgnevad jäätmehierarhia põhimõtete kohaselt jäätmete materjalina ringlussevõtt ning muu taaskasutus (muu energiakasutus, kasutamine tagasitäiteks jms). Jäätmete prügilasse ladestamine või muul viisil kõrvaldamine on jäätmehierarhia kohaselt kõige viimane lahendus. Jäätmestatistika kajastamisel kasutatakse viimaseid kättesaadavaid Keskkonnaagentuuri poolt kogutud andmeid. Käesolevas aruandes on kasutatud Keskkonnaagentuuri koostatud jooniseid ja mitmeid tabeleid, samuti on selle aruande 4 koostamisel osaliselt tuginetud Keskkonnaagentuuri jäätmestatistika koondanalüüsi järeldustele. Aruandes on andmed kuni aastani 2018, sest uuemad andmed ei ole veel kättesaadavad1 Tabel 1. Jäätmete (sh ohtlike jäätmete) koguteke, taaskasutamine ja ladestamine 2014 – 20182 (tonnides) (Keskkonnaagentuur). Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 Jäätmete koguteke (t) 22 088 148 24 721 393 24 440 768 25 221 617 23 516 751 Jäätmete kogu taaskasutatud (t) 8 058 606 9 390 488 7 834 461 9 605 884 9 547 374 Jäätmete kogu ladestamine (t) 13 609 228 12 221 499 12 857 535 13 234 203 13 217 415 Ohtlike jäätmete koguteke (t) 10 484 249 9 233 049 9 753 950 11 079 903 10 974 223 Ohtlike jäätmete taaskasutamine (t) 1 459 200 1 579 747 482 672 759 121 949 601 Ohtlike jäätmete ladestamine (t) 8 983 357 7 601 171 9 233 272 10 301 878 10 069 834 Jäätmete koguteke, taaskasutamine ja ladestamine 2014 - 2018 (tonnides) 30 000 000 25 000 000 20 000 000 15 000 000 10 000 000 5 000 000 0 Jäätmete koguteke (t) Jäätmete kogu Jäätmete kogu taaskasutatud (t) ladestamine (t) 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 1. Jäätmete koguteke, taaskasutamine ja ladestamine 2014–2018 (tonnides). Ülaltoodud tabelist on näha, et jäätmeteke on viimase viie aasta jooksul suurenenud. Samas on näha selle trendi pidurdumist ning 2017. ja 2018. aasta võrdluses isegi mõningat jäätmetekke langust. Peamiseks põhjuseks võib pidada põlevkivitööstuse tootmismahtude langust. 1 Jäätmekäitluse trendid 2014-2018. Keskkonnaagentuur. 19.08.2020. Tallinn 2 Kõige uuemad andmed on aastast 2018. 5 Joonis 2. Ohtlike jäätmete (v.a põlevkivijäätmed) käitlus 2011–2018 (Keskkonnaagentuur). Eestis tekkivatest jäätmetest ca 80% moodustavad põlevkivitööstuse jäätmed (tabel 1), mille käitluslahendused on pikema aja jooksul välja töötatud. Põlevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine taaskasutus on aastatel 2017-2019 suurenenud, kuid poolkoksi ning põlevkivi lend- ja koldetuhk valdavalt ladestatakse, taaskasutusse jõuab vaid ca 2% tekkinud põlevkivituhast. Põlevkivijäätmete puhul on oluline tekkinud jäätmete ladestamise vähendamine, eelkõige taaskasutusvõimaluste suurendamise kaudu. See eeldab põlevkivijäätmetele kasutusvõimaluste leidmist selliselt, et tekkivad jäätmed oleks vajalik ressurss järgmiseks tooteks, selleks on aga vajalik valdkonnas innovatsiooni ning teadus- ja arendustöid. Oluline on rakendada tehnoloogilisi lahendusi, et juba tootmisprotsessis tekiks jäätmeid vähem või see sobiks toormeks järgmisele tootele. Uuringu „Uute põlevkivienergeetika tehnoloogiate mõju tahkete jäätmete omadustele ja taaskasutusele“3 järeldustes on välja toodud, et parimate kasutusvõimalustega valdkonnad on põlevkivituha puhul tee ehitus ja mass- stabiliseerimistegevused, ehitusmaterjalide tootmine ja põllumajandus. Põlevkivituhka on võimalik kasutada ka plastitööstuses ja keemiatööstuses ning vastavad uuringud nendes valdkondades käivad. Uuringu kohaselt on põlevkivituhka valdavalt kasutatud tee ehituses. Ettevõtted on ka ise pidevalt otsimas lahendusi ja koostööd tekkivate jäätmete taaskasutamiseks. Aheraine taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on ettevõtted tellinud teadusuuringuid, et suurendada tee ehitusmaterjalidena kasutatava aheraine kvaliteeti. 3 RITA teadus- ja aredustegevuse programmi[1] „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“[2] projekti raames tehti uuring „Uute põlevkivienergeetika tehnoloogiate mõju tahkete jäätmete omadustele ja taaskasutusele“. 6 Jäätmetekke jaotus jäätmekategooriate kaupa, aastate 2014 - 2018 keskmine Põllumajandus ja toiduainete Muud töötlemine; 0,6% tööstusjäätmed (sh Olmejäätmed (sh reoveekäitlus); 6,8% pakendijäätmed); Ehitusjäätmed; 2,6% 8,7% Muud jäätmed; 0,7% Põlevkivijäätmed; 80,6% Joonis 3. Jäätmetekke jaotus jäätmekategooriate kaupa, aastate 2014–2018 keskmine (Keskkonnaagentuur). 2015. aastal avaldas Euroopa Komisjon ringmajanduspaketi ja ringmajanduse tegevuskava, mille üheks oluliseks tegevuseks oli jäätmealaste direktiivide muutmine. Tegevuskava eesmärgiks oli soodustada üleminekut ringmajandusele, suurendada ülemaailmset konkurentsi, edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ning luua uusi töökohti. Ringmajanduse edendamisel on väga oluline roll täita jäätmevaldkonnal, mis saab jäätmehierarhiat arvestava lähenemisega panustada. 2020. aastal avaldas Euroopa Komisjon uue ringmajanduse tegevuskava, mis keskendub kestlikule tootepoliitikale ja jäätmetekke vältimisele aga ka jäätmekäitlusalaste süsteemide ühtlustamisele. Riigi jäätmekava 2014–20204 olulisteks eesmärkideks ongi seatud just jäätmetekke vältimine ja vähendamine ning ringlussevõtu edendamine. Olmejäätmete osakaal moodustab ca 3% kogu jäätmetekkest, kuid sellele osale on pööratud kõige rohkem tähelepanu. Euroopa Liidu jäätmevaldkonna direktiivid on seadnud olmejäätmete valdkonnas mitmeid eesmärke, millest kõigiga pole Eesti seni väga hästi toime tulnud (nt olmejäätmete ringlussevõtu tase, vt tabel 3 lk 14). Jäätmetekke vältimise programm oli käesolevas riigi jäätmekavas esimest korda kohustuslik osa. Vastav nõue tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist (2008/98/EÜ).5 Jäätmetekke vältimise programmi raames seati eesmärgiks luua raamistik jäätmetekke vältimise laiaulatuslikuks ja 4 Riigi jäätmekava 2014-2020. Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/riigi- jaatmekava-2014-2020 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098 7 koordineeritud rakendamiseks. Kavandatavad tegevused pidid olema suunatud majanduskasvu ja jäätmetekke vahelise otsese seose ning sellega kaasneva keskkonnamõju kõrvaldamisele. Jäätmete raamdirektiivi muudatustega6 tuleb jäätmetekke vältimise raames edaspidi pöörata suuremat tähelepanu muuhulgas toidujäätmete tekke vältimisele ja vähendamisele. Toidujäätmete tekke vältimise kava on väljatöötamisel ning sellesse protsessi on kaasatud ka mitmed huvigrupid ja teised ministeeriumid. Kava eesmärk on vähendada toidujäätmete teket kogu toidutarneahelas ehk esmatootmises, toidu töötlemisel ja valmistamisel, toidu jae- ja hulgimüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti toitlustamisel ning kodumajapidamistes. See tagab kokkuhoiu loodusressurssidelt, majanduslikelt ressurssidelt ja sotsiaalsüsteemi koormamiselt. Seeläbi aitab Eesti saavutada ka kestliku arengu eesmärki 12.3, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid 50 % ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu. Toidujäätmete tekke vältimise kavas plaanitakse seada tegevusvaldkonnad toidujäätmete tekke vältimiseks, vähendamiseks ja sotsiaalse vastutuse tõstmiseks esmatootmisest tarbimiseni. Kava plaanitakse valmis saada 2020. aasta lõpuks. Keskkonnaministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös on toimunud kohtumised huvirühmade esindajatega ning mitmeid ümarlaudasid, mis on keskendunud toidu ümberjaotamise edendamisele ja seeläbi toidujäätmete tekke vältimisele. Jäätmetekke vältimine hõlmab kõiki majandussektoreid, materjalivoogusid ning tarbitud toodete nn olelusringi. Jäätmetekke vältimine on võimalik üksnes siis, kui toote olelusringi kõikides etappides suudetakse mõjutada praktilisi otsuseid: seda, kuidas toode kujundatakse, valmistatakse, tarbijale kättesaadavaks tehakse ja tarbitakse. Jäätmete (eelkõige olmejäätmete) teket mõjutab otseselt ka tarbijate käitumine, mis on omakorda seotud teadlikkuse, sissetulekute, ühiskonna sotsiaalstruktuuri ja jõukusega. Seega võrreldes seni rakendatud meetmetega (nt jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise edendamisega) peavad jäätmetekke vältimisele suunatud meetmed hõlmama palju laiemat huvirühmade ringi. Jäätmetekke vältimisega tuleb tegelda kõigil tasanditel. Kuna jäätmetekke vähendamiseks on praeguses jäätmekavas seatud kvalitatiivsed meetmed, st meetmeid ei saa arvuliselt mõõta, on seetõttu jäätmetekke vähenemist võrreldes konkreetsete mõõdetavate näitajatega palju raskem konkreetselt välja tuua. Eelkõige saab jäätmetekke vähenemist hinnata selle põhjal, kui palju antud teemale tähelepanu pööratakse (nii inimeste vahelises suhtluses kui ka meediakajastuses). 2020 aastal alustati eraldi kampaaniaga ka toidujäätmete vähendamiseks7. Samuti näitab selle valdkonna edenemist ettevõtete tegevus (ressursisäästlikumad tehnoloogiad, uued tooted jms) ning mitmed toimunud kampaaniad ja püsivad tegevused (nt Toidupanga ja teiste heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate toidunõude laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi tootevaliku laienemine ja 6 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0851&from=EN 7 Austa toitu jäägitult. Keskkonnaministeerium. https://www.envir.ee/et/toiduj%C3%A4%C3%A4tmed 8 selle kasutamine üha rohkematel üritustel, JSI üle-eestiline nõude korjandus jms). Lisaks leiab teema aktuaalsus kinnitust tudengite lõputöödes. Arvestades jäätmetekke statistikat ja viimaste aastate trende võib väita, et jäätmete teema on aktuaalne ja inimestele oluline (keskkonnateadlikkuse uuring8). Samas on jäätmeteke 2018 a. alles esimest aastat väiksem ja suuresti seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langusega. Jäätmetekke vältimise ja vähendamise koordineeritud edendamine tuleb hoida üha tugevamas fookuses, et tagada langustrendi jätkumine. 2.2 Ülevaade arengukava meetmete elluviimisest 2.2.1. Strateegiline eesmärk nr 1 - vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust. I strateegiline eesmärk on otseselt seotud jäätmetekke vältimise programmiga9 Programm tugevdab Euroopa Liidu ja Eesti säästliku ressursikasutuse eesmärgi saavutamiseks vajalike meetmete koordineeritud rakendamist jäätmetekke vältimise ja esemete korduskasutuse kaudu. Olmejäätmed (alamkood 20) moodustavad keskmiselt 3% kogu jäätmetekkest. Aastatel 2000– 2018 tekkis ühe elaniku kohta keskmiselt 344 kg olmejäätmeid ja üldine trend näitas langust. 2014 – 2018 aastatel olmejäätmete teke suurenes, kuid ei saavutanud 2006 – 2008 aasta taset, kus olmejäätmeid tekkis pea 400 kg inimese kohta. 2018. aastal tekkis EL-is keskmiselt olmejäätmeid 492 kg inimese kohta10. SKP suhteline muutus olmejäätmete tekkega võrreldes näitab, et jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem, seega on eestimaalased olnud mõistlikud tarbijad. Samas ei ole sihttaset siiski saavutatud (olmejäätmete tekke kasvuprotsent on üle ½ SKP kasvuprotsendist). Olmejäätmete vähenemine on mõneti ka näiline ja tingitud olmes tekkivate pakendijäätmete liigiti kogumise edenemisest. Liigiti kogutud pakendijäätmed kajastuvad jäätmearvestuses eraldi jäätmegrupina, mistõttu jäävad need selle indikaatori hulgast välja, kuigi tekivad valdavalt olmes11. Alates 2010. aastast on olmejäätmete liigiti kogumine olnud stabiilne, keskmiselt 50 kg inimese kohta aastas ehk 17% tekkest. Stabiilsus näitab, et teatud tulemuslikkus liigiti kogumisel on saavutatud, kuid olmejäätmete ringlussevõtu oluliseks suurendamiseks, mille eelduseks on liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu tõus, tuleb kõvasti pingutada ja luua läbimõeldud ning süsteemne lahendus.12 Selles suunas on viimastel aastatel ka jõuliselt astutud. Välja on töötatud näiteks mitmed toetusmeetmed kohalikele omavalitsustele liigiti kogumise infrastruktuuri arendamiseks13 ja toetusmeetmed jäätmetekke vältimiseks, samuti on tegeletud teadlikkuse tõstmise14 ja käitumisharjumuste muutmisega (nt 8 Keskkonnateadlikkuse uuring. Keskkonnaministeerium. https://www.envir.ee/et/keskkonnahariduse-uuringud 9 Jäätmetekke vältimise programm. Riigi jäätmekava 2014-2020 Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2014-2020.pdf 10 Eurostat. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/statisticsexplained/index.php/Municipal_waste_statistics 11 Jäätmekäitluse trendid 2014-2018. Keskkonnaagentuur, viide 1. 12 Keskkonnaagentuur https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/esita-andmed/jaatmed/keskkonnanaitajad 13 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/jaatmete-liigiti- kogumise-lahenduste-toetamine-kohalikes-omavalitsustes 14 Keskkonnaministeerium Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnateadlikkus 9 iga-aastane jäätmetekke vältimise nädal, KOV-ide visiidid probleemide kaardistamiseks, väljatöötatud liigiti kogumise konteineritele ühtsed pildi-ja värvilahendused jms). Jäätmetekke vältimise programmi kohaselt on olmejäätmete tekke vähendamise eesmärk stabiliseerida aastaks 2020 olmejäätmeteke, sõltumata seejuures prognoositud majanduskasvust. Seejuures peab olmejäätmete tekke kasvuprotsent jääma kuni aastani 2020 alla poole sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist. Seniste andmete põhjal võib üsna kindlalt väita, et kõnealune sihtmäär jääb saavutamata. Osaliselt võime põhjusi otsida üldisest majandusarengust. Samas, võttes arvesse viimaste aastate maailma ja eriti EL-i ambitsioonikaid eesmärke (ringmajanduspõhine ja kliimaneutraalne ühiskond), on meil ühes inimeste teadlikkuse suurenemisega lootust tulemuste paranemisele. Olulisem, mida tarbimise vähendamiseks teha, on jätkata järjepidevalt sõnumite kommunikeerimist sihtrühmadele. Tabel 2. Olmejäätmete ja pakendijäätmete tekke kasvuprotsent sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist. Indikaator Baastase 2014. a 2015. a 2016. a 2017. a 2018. a 2020. a 2011 tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik sihttase tase tase tase tase tase Olmejäätmete Alla ½ 5/9 SKP 1/2 SKP 3/4 SKP 4/5 SKP 5/6 SKP Alla ½ tekke iga-aastane SKP kasvu- kasvu- kasvu- kasvu- kasvu- SKP kasvuprotsent kasvu- protsendist protsendist protsendist protsendist protsendist kasvu- sisemajanduse protsendist protsendist koguprodukti **15 (SKP) kasvu- protsendist* Pakendijäätmete Ületab 7/3 SKP 9/5 SKP 7/6 SKP Võrdne 1/6 SKP Alla 2/3 tekke kasvu- SKP kasvu- kasvu- kasvu- SKP kasvu- SKP kasvu- protsent kasvu- protsendist protsendist protsendist kasvuprotse protsendist* protsendist sisemajanduse protsenti ndiga **17 koguprodukti (SKP) kasvu- protsendist perioodi jooksul*16 Erinevalt olmejäätmete tekkest on pakendijäätmete teke aastate lõikes järjest vähenenud. Pakendijäätmete tekkekoguse oluline vähenemine on tingitud 2018. aastal toimunud muudatustest pakendijäätmete arvutamise metoodikas. Samas on oluline siinkohal välja tuua, et tänu liigiti kogumise suurenemisele on võimalik rohkem pakendeid ringlusse suunata. 15 ** Olmejäätmete tekke osas on eesmärk vähendada jäätmetekke seost majanduskasvuga nii, et aastaks 2020 oleks võimalik olmejäätmete ühe aasta tekkekogus stabiliseerida prognoositud majanduskasvust sõltumata. 16 * Mõõdikut vaadeldakse kogu perioodi (7 aastat) kestel. Kuna nii jäätmeteke kui ka SKP tase on aastate kaupa hüplik, ei anna iga aasta taseme esile toomine tegelikku ülevaadet eesmärgi poole liikumisest 17 *** Suur muudatus võrreldes eelnevate aastatega seotud metoodika muudatusega. 10 Eesmärgi täitmisele on oluliselt kaasa aidanud ressursitõhususe ja jäätmetekke vähendamise edenemine prioriteetsetes ettevõtlussektorites (ehituses, ehitusmaterjalide tootmises, toiduainetööstuses ja kaubanduses). Jäätmetekke vähendamisele aitab kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis võimaldab teatud materjale, mida varem käideldi jäätmetena, käsitleda kõrvalsaadusena ja/või teisese toorena. See tähendab, et uued tehnoloogiad võimaldavad tootmisprotsessi suunata selliselt, et tootmise esmase eesmärgi kõrval saadakse ka muu materjal, mis ei vaja kasutusele võtmiseks täiendavat töötlust ja mille järele on nõudlus. Selline tootmise kõrvalsaadus on käsitletav tootena. EL rahastamisperioodil 2014–2020 töötati Keskkonnaministeeriumi juhtimisel välja ressursitõhususe meede, mille eesmärgiks on suurendada ressursitootlikust ettevõtetes innovaatiliste tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Meetme tegevuse raames toetatakse ettevõtete innovaatilisi energia- ja ressursitõhususe investeeringuid.18 2020. aasta juuni lõpu seisuga on toetatud 114 ressursitõhususe projekti kogusummas 60,5 miljonit eurot (projektide kogumaksumuseks 178 miljonit eurot). Toetatud on ettevõtteid mäe-, toidu-, tekstiili-, rõiva-, puidu-, paberi- ja tselluloosi-, trüki-, keemia-, plasti-, mineraalsete materjalide tootmise, metalli-, elektroonika-, sõidukite/haagiste-, mööblitööstuses. Toetust on antud tootmisseadmete uuendamiseks, tootmisprotsesside ja -liinide automatiseerimiseks, tootmises tekkivate jäätmete ringlusesse suunamiseks toorainena või energiatootmisse, jääksoojuse ärakasutamiseks. Olmejäätmete teket mõjutab kõige enam majandusolukord ja tarbimise tase. Olmejäätmete tekke vältimise edendamisel on peamine roll täita elanikkonnal, kelle teadlikkusest ja tarbimisharjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, toidujäätmete kui ka muude olmejäätmete tekkekoguse vähendamine. Jäätmetekke vältimisele suunatud üldise teadlikkuse tõstmiseks on Keskkonnaministeerium läbi viinud iga-aastaseid jäätmetekke vältimise kampaaniaid. Viimastel aastatel on teadlikkuse tõstmise kampaaniad edukalt toimunud ja erinevate sotsiaalmeedia kanalite vahendusel, kaasates nii mõnelgi korral mitmeid Eesti tuntud inimesi, kelle eeskujul on jõutud ka nooremate tarbijateni. Olmes tekkivate jäätmete vältimisele aitab kaasa ka see, kuivõrd mugavaks on elanikele tehtud võimalus anda asjad ära n.ö teisele ringile (second hand). Korduskasutuskeskuste ja muude jäätmetekke vältimise algatuste (nt toidupankade, kasutatud rõivaste keskuste, elektroonika pisiparanduse jms) ühtlane jaotus üle Eesti annab hea võimaluse vähendada olmejäätmetes selliste jäätmete hulka, mis seni jõudsid ladestamiseks prügimäele või energiakasutusse. Jäätmete liigiti kogumiseks on viimastel aastatel antud toetust nii keskkonnaprogrammist kui ka Struktuurivahenditest ja heitmekaubanduse kauplemissüsteemist nn kliimarahadest. Eestis tekkivatest jäätmetest ca 80% moodustavad põlevkivitööstuse jäätmed (joonis 1). „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava aastateks 2016–2030“ seab eesmärgiks taaskasutada vähemalt 4,5% tekkinud põlevkivi lend- ja koldetuhast ning 40% tekkinud aherainest. Põlevkivi 18 Toetust anntakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuste „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” ja "Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine" eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Toetust tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ning meetme töötas välja Keskkonnaministeerium. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/ettevotete-ressursitohusus 11 lend- ja koldetuhka tekib nii energeetikas kui õlitootmisel ja taaskasutatakse ca 2% aastas, ülejäänud 98% ladestatakse prügilasse19. Keskkonna seisukohalt on põlevkivituhk küll tavajäätmete hulka kvalifitseeritud 2019. aastal, kuid jätkuvalt esineb seal siiski keskkonnale ohtlikke omadusi. Niisiis on ohtlike jäätmete osakaal märgatavalt vähenenud. 2019. aastal viidi läbi põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring20, mis annab ülevaate Eestis kasutatavast põlevkivist, põlevkivielektrijaamades ja õlitööstuses rakendatavatest tehnoloogiatest ning tekkivatest jäätmete/tuhkade kogustest, nende koostisest ja omadustest, põlevkivituha/jäätmete ohtlikkuse hindamise alustest ning ohtlikkuse hinnangust. Lähtuvalt söetuhkade ja põlevkivituhkade üheselt võrreldavatest omadustest ja ohtlikkuse hinnangutest ning EL praktikast selliste jäätmete klassifitseerimisel ei ole põlevikivituhkade liigitamine eraldiseisva koodiga põhjendatud. Siinjuures on tähtis asjaolu, et EL-s on otsustatud, et söetuhad, kuigi need omavad teatavaid ohtlikke omadusi jäätme raamdirektiivi ohtlikkuse hinnangu alusel, on käsitletavad tavajäätmetena (seni käsitletud kui ohtlikud jäätmed). Perioodil 2014–2018 on Eesti põlevkivitööstuses tekkinud aastas keskmiselt 9 mln t põlevkivi lend- ja koldetuhka, samuti ca 9 mln t aherainet ja 1 mln tonni poolkoksi Põlevkivi lend- ja koldetuhka tekib nii energeetikas kui õlitootmisel ja taaskasutatakse ca 2% aastas, ülejäänud 98% ladestatakse prügilasse Kuna põlevkivituhk on siiani olnud ohtlik jääde, on selle kasutamisel olulisi piiranguid. Õigusaktide muutmise tagajärjel saaks põlevkivituhka senisest oluliselt rohkem kasutada ning kergemini ka eksportida. Lisaks on oluline ressursitõhususe ja jäätmetekke vähendamise saavutamine prioriteetsetes ettevõtlussektorites (sh põlevkivisektoris). Sellele aitab kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis võimaldab teatud materjale, mida varem käideldi jäätmetena, käsitleda kõrvalsaadusena, ehk töötlemisjäätmete suurem taaskasutamine. Aheraine taaskasutamine on aastatel 2015 ja 2016 olnud madalam, kui loa järgne taaskasutuse eesmärk 40% (Keskkonnaamet on seadnud põlevkivi kaevandajatele loa nõude, mille kohaselt tuleb taaskasutada 40% aherainest), kuid järgnevatel aastatel 2017–2018 taaskasutati tekkinud aheraine kogusest vastavalt 50% ja 63% ning seega ületati seatud eesmärki. Keskmiselt taaskasutatakse iga aastaselt ligikaudu 4 mln t aherainet. Enamasti kasutati tekkinud aheraine lubjakivikillustikuna teedeehituses, maastikukujunduses ja täitematerjalina. Samas kasutatakse seda ka päikesepargi alustarindi rajamiseks. Edaspidi on aheraine taaskasutamise eesmärkide saavutamiseks oluline kaardistada võimalikud kasutusalad ja suuremates taristuobjektides kasutusvõimalused. Põlevkivituha ja aheraine parimate kasutusvõimalustega valdkonnad on teedeehitus ja mass- stabiliseerimistegevused (sh Rail Baltica projekti tegevused), ehitusmaterjalide (sh tsemendi) tootmine ja põllumajandus. Nende tegevusvaldkondade perspektiivsus on logistilisest aspektist põhjendatud suure ja stabiilse nõudlusfunktsiooniga.21 Olulisemad tulemused  Liigiti kogumise tase ja kvaliteet on tõusnud. 19 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava aastateks 2016-2030. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/arengukavas_eelnou_okt_2014.pdf 20 Keskkonnaministeerium. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/tuhaohtlikkus_aruanne.pdf 21 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava aastateks 2016-2030. Viide 14 12 Üha enam on kohalikud omavalitsused liitnud lisaks segaolmejäätmetele ka teisi jäätmeliike korraldatud jäätmeveoga, läbi mille on elanikel mugavam jäätmeid liigiti koguda ja neid ära anda tekkekoha lähedal. Korraldatud jäätmeveoga liidetud jäätmeliikideks on biojäätmed, paberi ja kartongijäätmed (vanapaber), suurjäätmed, kuid ka pakendijäätmed. Üle riigi on juurde paigaldatud konteinereid pakendijäätmete kogumiseks. Kuivõrd endiselt on probleeme pakendikonteinerite üle täitumisega, on alternatiivina osaliselt juba üle mindud pakendijäätmete tekkekohal kogumisele, mida pakutakse eramajapidamistele pakendikoti teenusena ja korteriühistutele läbi pakendikonteinerite rentimise võimaluse. Lisaks korraldavad paljud KOV-id ohtlike jäätmete kogumisringe. Samuti on rajatud mitmeid uusi jäätmejaamu.  Riiklikult on välja töötatud mitmed toetusmeetmed jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise edendamiseks. Jäätmejaamade rajamist ja laiendamist, biojäätmete ringlusse võtuks vajalike vahendite soetamist, jäätmemajade, konteinerite ja kodukompostrite soetamist toetatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu. Toetuse maksimaalne summa kohaliku omavalitsuse üksuse kohta 2020. aastal on 200 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr on 90%. Samas on jäätmejaamade rajamist ja liigiti kogumise infrastruktuurile toetust jagatud ka varasematel aastatel.  Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on läbi viidud teavituskampaaniaid nii riigi, KOV-i kui ettevõtete poolt.  Jagamismajandus ja asjade korduskasutamine on tõusuteel (Toidupanga ja teiste heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate toidunõude laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi tootevaliku laienemine ja selle kasutamine üha rohkematel üritustel, JSI üle-eestiline nõude korjandus jms Lisaks on Uuskasutuskeskus jõudsalt oma tegevust laiendanud).  Põlevkivituhkade uuring, mille alusel suur osa neist ei liigitu ohtlikeks jäätmeteks.  Läbi on viidud mitmed jäätmekavas kirjeldatud uuringud. Uuringud on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Loodud on osaliselt riigi toetusega platvorm Kuhuviia.ee. See on jäätmete ja asjade kogumispunktide kaardirakendus, millelt saadakse infot, kus asub lähim koht, kus saab vabaneda inimesele ebavajalikest asjadest, nt suurjäätmed või elektroonika. Kuhuviia.ee veebileht omab infot kõikide jäätmejaamade, pakendikonteinerite kui ka jäätmete kogumispunktide kohta ning infot uuendatakse vähemalt kord aastas. Keskkonnaministeeriumil on sõlmitud vabatahteleping Kuhuviia.ee platvormi haldaja SA-ga Things.  Jäätmete liigiti kogumise lihtsustamine - ühine värvi- ja pildikeel. Värvilahenduste väljatöötamine ja nende kasutusele võtmiseks kokkulepete sõlmimine toimus Avaliku sektori innovatsiooniprogrammi projektis „jäätmete liigiti kogumine“, milles osalesid Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, jäätmekäitlejate, kohalike omavalitsuste ja taaskasutusorganisatsioonide esindajad. Projekti toimus aprill-oktoober 2019, kuid jätkutegevused toimuvad jooksvalt tähtajatult. Projekti käigus viidi Eesti elanike seas läbi intervjuud, et selgitada kitsaskohti, miks elanikud ei kogu jäätmeid liigiti. Intervjuude põhjal selgus, et üheks enim küsimusi tekitavaks probleemiks on, millisesse konteinerisse teatud jäätmeliike tohib visata. Kui puudub üheselt mõistetavus, valitakse 13 jäätmete ära viskamiseks pigem segaolmejäätmete konteiner. Toodi ka välja, et riigis ringi liikudes kohatakse konteinerite puhul erinevaid värve ja märgistusi, mis tekitavad veelgi segadust. Olmejäätmete liigiti kogumise lihtsustamiseks töötati välja värvilahendused, mida tuleb kogumisvahendite puhul või nende märgistamisel eelistada: kollane – plast-, metall- ja segapakendijäätmed; sinine – paber- ja papp-pakendijäätmed ja paber ja kartong; roheline – klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall ja must – segaolmejäätmed.  KeM ja KeA koostöös välja töötatud abimaterjal korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentide koostajale. Koostamise faasis kaasati KOVe ja jäätmekäitlejaid, kes said juhendisse oma sisendid anda. Juhendi valmis veebruaris 2020 ja leitav KeA veebilehelt. Korraldatud jäätmevedu on üks kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehoolduse meetmetest, mille rakendamise eesmärgiks on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset läbi jäätmete liigiti kogumise. Selleks, et elanikele oleks jäätmete liigiti kogumine motiveeriv ning võimalikult mugav on KOV kohustatud korraldama üksi, koostöös teiste KOV-i üksuste või asutustega korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks riigihanke (JäätS § 67 lg 2). Riigihanke korraldamise eesmärgiks on leida teenusepakkuja, kes suudab läbi KOV-i hankelepingu elanikele pakkuda parimat teenust. 2019 ja 2020 aastal on paljud KOVid korraldanud uusi hankeid, kus lisaks segaolmejäätmetele on lisatud ja köögi-ja sööklajäätmed, papp ja paber, suurjäätmed ning uue võimalusena ka pakendijäätmed. 2020 septembris valmis analüüs, mille tulemuste alusel on võimalik hinnata KOVide tegevusi. Probleemid, takistused  Liigiti kogumise infrastruktuur pole KOV-ides täielikult välja arendatud, samuti on KOV- ides ebaühtlane tase oma territooriumil jäätmete liigiti kogumise korraldamisel.  Kehtiva sortimismääruse nõuete sage mittejärgimine.  Teadlikkus on küll kasvanud, kuid sageli pole see mõjutanud inimeste käitumist.  Ületarbimist pole suudetud oluliselt vähendada.  Puuduvad piisavad ringlussevõtu võimalused nii riigis tervikuna kui ka regioonis.  Olemasolevat õiguslikku raamistikku pole suudetud maksimaalselt rakendada. Täiendavad tegevused saavutamaks jäätmekavas püstitatud eesmärke  Liigiti kogumise taristu arendamine, sh analüüside läbiviimine ja erinevad toetusmeetmed.  Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise tasakaalustatud kommunikatsioonistrateegia ja tegevuskava väljatöötamine.  Põhjalike ja kogu jäätmevaldkonda puudutavate uuringute läbiviimine, mis tuvastavad peamised kitsaskohad ja annavad suunised probleemide lahendamiseks.  KOV-i keskkonna/jäätmespetsialistide koolitamine ja teadlikkuse tõstmine. Juhendmaterjalide koostamine ja kohtumiste/konsultatsioonide läbiviimine.  Näiteks alustas Keskkonnaministeerium 2020. aastal jäätmevaldkonna kuukirjade edastamist KOV-idele, kus jagatakse üldisi soovitusi praktiliste probleemide lahendamiseks. Käsitletavateks teemadeks on juba olnud jäätmekäitluskoha määramisele korraldatud olmejäätmeveo hangetes, pakendijäätmete kogumine avaliku võrgustiku ja tekkekohalt kogumise kaudu, eriolukorra jäätmekäitlus, biojäätmed, korraldatud 14 jäätmeveost vabastused, jäätmete põletamine, elektroonikaromude kogumine. Kavandatavateks teemadeks on jäätmekava koostamine, olmejäätmete liigiti kogumisel ühtsele värvi- ja pildikeele üleminek, ehitus- ja lammutusjäätmed ja nende käitlemise tõendamine ning järelevalve jne.  Kohalike omavalitsuste külastamine. Regulaarsetel külastustel käsitletakse jäätmevaldkonna kitsaskohti, keskendudes eelkõige jäätmete liigiti kogumise edendamisele ja ringlussevõtu sihttasemete saavutamisele. Teemadeks: KOJV hanked ja sellega liidetud jäätmeliigid, erinevate jäätmeliikide kogumise võimalused (biojäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, pakendijäätmed), probleemid, perspektiivid, riigi sihid. Eraldi rõhk biojäätmetel, et nende kogust segaolmes minimeerida. Avalike ürituste jäätmed, jäätmetekke vähendamine. Toetuste võimalused. Kohalike omavalitsuste külastamisi alustati 2019. aasta novembris ja jätkuvad edaspidi. Kohalike omavalitsustega personaalne suhtlemine tagab efektiivsema ülemineku jäätmete liigiti kogumisele ja seeläbi ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele.  Oluline on jätkata jäätmevaldkonna teadusuuringute toetamist, samuti on vajalik õigusruumi kohendada, et saaks kasutada ehituses ja taristute rajamisel teiseseid materjale (põlevkivitööstuse jäätmed, ehitus-lammutusjäätmed, aga ka komposti. Riik peaks siin eeskuju näitama ja seda rakendama kus võimalik, nt avaliku taristu objektide hankimisel.  Keskkonnaamet jätkab KOVide koolitusi, mis toimuvad kord aastas ning kus antakse juhiseid, suuniseid ning õpitakse teiste KOVide headest praktikatest.  Keskkonnaamet jätkab jäätmekavade, jäätmehoolduseeskirjade ning hanke dokumentide läbivaatamisel KOVide jäätmehooldus arendamise suunamist liigiti kogumise edendamisel. 2.2.2 Strateegiline eesmärk nr 2 - Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel. Tabel 3. Jäätmekava peamised indikaatorite tasemed Indikaator Baastase 2014. a 2017. a 2018. a 2020. a 2011 tegelik tase tegelik tase tegelik sihttase tase Olmejäätmete 27 % 35 % 32 % 31% 50 % ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist Pakendijäätmete 56 % 59 % 54% 54% 60 % ringlussevõtu osakaal (2010) pakendijäätmete kogumassist Biolagunevate jäätmete 5 % 5% 5% 5% 13 % ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist 15 Biolagunevate jäätmete 57 % 48 % 44% 40% 20 % osakaal ladestatavates olmejäätmete kogumassis Ehitus- ja 72 % 85 % 89 % 84% 75 % lammutusjäätmete taaskasutuse osakaal nende jäätmete kogumassist Elektroonikaromude 50 % 69 % 59% 63% 65 % kogumise osakaal (2019) kolmel eelneval aastal turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete kogumassist Kantavate patarei ja 33 % 24 % 32 % 30% 45 % akujäätmete kogumise (2016) osakaal jäätmete kogumassist (kogumise osakaal kolmel eelneval aastal turule lastud patarei ja akujäätmete kogumassist) Euroopa Komisjon on võimaldanud olmejäätmete teket ja ringlussevõttu arvestada nelja erineva metoodika alusel22, siinkohal on kasutatud arvutusmeetodit nr 2, mida on Eesti varem kasutanud Euroopa Komisjonile aruannete esitamisel. Teise strateegilise eesmärgi puhul on osa suuremate jäätmevoogude (olmejäätmed ja pakendijäätmed) indikaatorid liikunud aastaks 2020. sätestatud sihttasemetest kaugemale. Olmejäätmete ringlussevõtt ja energiakasutus on aasta-aastalt vähenenud ning üha rohkem jäätmeid suunatakse prügilatesse ladestamisele. Kui 2013. aastal Iru jäätmepõletustehase tööle rakendumisel suunati ligikaudu pool tekkinud olmejäätmetest ladestamise asemel põletamise teel taaskasutusse, siis viimastel aastatel on turuolukorrast tingituna hakanud energiakasutus ladestamise arvelt vähenema. 2018. aastal põletati 41% ja ladestati 22% olmejäätmetest, 2014. aastal olid vastavad näitajad 48% ja 7%.23 2018. aastal oli olmejäätmete ringlussevõtu tase vaid 31%, mistõttu võib suure tõenäosusega väita, et aastaks 2020 ei õnnestu sihttaset täita. Võrdluseks: Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 22 2011/753/EL: Komisjoni otsus, 18. november 2011 , millega kehtestatakse eeskirjad ja arvutusmeetodid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmise kontrollimiseks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 8165 all) Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?qid=1586421481684&uri=CELEX:32011D0753 23 Keskkonnaagentuuri andmed. 16 2018. aastal 47%.24 2019. aastal vahetas Eesti arvutusmetoodikat25, mille alusel Euroopa Komisjonile sihtarvu saavutamisest aruandeid esitatakse. Eesti võttis kasutusele I metoodika, mis võimaldab 2020. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu tõenäoliselt saavutada. Pikas perspektiivis tuleb sihtarvude saavutamiseks jõuliselt tegutseda ning teha jäätmevaldkonnas struktuurseid muudatusi, et saavutada kokkulepitud sihtarvud. Viimastel aastatel registreeritud liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu kasvuga kõrvutades viitab see taaskasutuse eelsete sortimistoimingute tõhususe langemisele. Riigikontroll tõi oma 2016. aasta auditis26 täiendavalt olmejäätmete ringlussevõttu pärssivate teguritena välja jäätmeveoteenuse madala hinna, mis ei motiveeri inimesi jäätmeid liigiti koguma, puuduliku liigiti kogumise konteinerite paigutamise elamute lähedale ning nõrga järelevalve jäätmekäitlejate ja pakendi taaskasutusorganisatsioonide üle, mille tulemusel võib ringlusse jõuda deklareeritust vähem jäätmeid. Seetõttu on planeeritud ka järgmistel aastatel ellu viia tegevusi mis aitaksid sihttasemele võimalikult lähedale jõuda. Üheks selliseks tegevuseks on liigiti kogumise infrastruktuuri arendamine, et inimestel oleks võimalikult mugav jäätmeid tekkekohal liigiti koguda. Samuti on kohalikud omavalitsused juba läbi korraldatud jäätmeveo hangete üha enam jäätmeliike hõlmanud ning läbi hinnapoliitika kujundamise on saavutatud liigiti kogutud jäätmete tasuta äraandmise võimalus, kehtestades segaolmejäätmete äraandmise kõrgem tasu, mis omakorda motiveerib inimest jäätmeid liigiti koguma. 24 Euroopa Liidu koondi tegemisel on kasutatud meetodit IV. Recycling rate of municipal waste (https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=t2020_rt120&tab leSelection=1) 25 I metoodika alusel oli olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määr 2016. ja 2017. aastal 52%, 2018 aastal 49%. Peamine erinevus Eestis seni kasutatud II metoodika ja nüüd kasutatud 1. metoodika vahel on, et 1. metoodika puhul lähevad arvestusse vaid need liigiti kogutud olmejäätmed (sh pakendijäätmed) – paber ja kartong, plastid, klaas ja metall –, mis on tekkinud kodumajapidamistest. Arvesse ei ole võetud ettevõtetes, tööstustes ja kontorites tekkivaid olmejäätmeid. Samuti pole arvestatud muid olmejäätmeid – biojäätmeid, tekstiili jms. 26 Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel (https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=13857&AuditId=2417) 17 Joonis 4. Olmejäätmete teke ja käitlus 2014-2018 (II arvutusmeetod) Keskkonnaagentuur. Jäätmete ladestamise kasvu üheks põhjuseks võib pidada alates 2015. aastast muutumatuna püsinud jäätmete prügilasse ladestamise saastetasu. Selleks, et vähendada ladestatavaid jäätmekoguseid ning suunata rohkem jäätmeid taaskasutusse on Keskkonnaministeerium teinud ettepaneku tõsta jäätmete prügilasse ladestamise saastetasu praeguselt 29,84 eurolt tonni kohta vähemalt 60 euroni tonni kohta. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu tase on püsinud 2011. aasta baastaseme lähedal ning jääb endiselt sihttasemest kaugele. Üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et olmejäätmete statistikas ei kajastu näiteks suur osa eramajapidamistes kompostimisse suunatud biolagunevatest jäätmetest. Samuti on kohalikke omavalitsusi, kus biojäätmed ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ning biojäätmete liigiti kogumise tase on veel ebapiisav. Perioodil 2014–2018 tõusis Eestis ehitus- ja lammutusjäätmete teke ametliku jäätmearuandluse statistika kohaselt rohkem kui kaks korda – ligikaudu 1 500 000 tonnilt 3 200 000 tonnile –, mis on põhjendatav majanduskasvuga kaasneva ehitustegevuse hoogustumisega. Tegelik ehitus- ja eriti lammutusjäätmete tekkekogus on veelgi suurem: Keskkonnainspektsioon tuvastab iga-aastaselt mitmeid jäätmeloast või registreeringust ja sellega kaasnevast aruandluskohustusest kõrvale hiilivaid jäätmetekitajaid ja -käitlejaid või illegaalselt ladestatud omanikuta lammutusjäätmete hunnikuid27. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär on võrreldes eelneva aruandlusperioodiga mõnevõrra langenud (2018), kuid taaskasutusse 27 Keskkonnajärelevalve 2018 (https://www.kki.ee/sites/default/files/aastaraamat_2018.pdf) 18 suunatud ehitus- ja lammutusjäätmete osakaal ületab sellele vaatamata 2020. aastaks sätestatud sihttaset. Joonis 5. Ehitus- ja lammutusjäätmete (17 05) teke ja käitlus 2014-2018. Keskkonnaagentuur. Keskkonnaagentuuri andmetel on võrreldes 2017. aastaga suurenenud elektroonikaromude kogumise osakaal, ulatudes 2018. aastal 63%-ni, põhjuseks võib pidada teadlikkuse suurenemist ja aktiivset teavitustegevust. Varasemalt, enne aastat 2016 võeti arvesse üksnes kodumajapidamistes tekkinud elektri- ja elektroonikaseadmed ja elektroonikaromusid, kuid alates 2016. aastast arvestatakse kogumise sihtarvu arvutamisel kõiki elektri- ja elektroonikaseadmeid ja elektroonikaromusid28. Mõnevõrra on suurenenud ka kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise osakaal (sihtarv), kuid nende puhul on sihtarv endiselt saavutamata. Kantavate patareide ja akude kogumise sihtarv on alates 2016. aastast 30 protsendi lähedal suhteliselt paigal püsinud. 2016. aastani piisas sellest veel vastava kogumise sihtarvu (25%) täitmiseks, kuid 45% saavutamine alates 2016 vajab süstemaatilisi muudatusi. Jäätmearuandluse tulemustel tekib Eestis olmejäätmetest enim biojäätmeid (20 01 08, 20 02 01; 2018. aastal üle 132 000 tonni), kuid neid (biojäätmete kogumassist) võeti 2018. aastal ringlusse vaid 18% tekkekogusest. Kõige efektiivsem on metallijäätmete ringlussevõtt – 2018. aastal 64%. Üle poole õnnestus 2018. aastal ringlusse võtta ka paberit ja kartongi, mis moodustas II arvutusmeetodi järgi koguseliselt 56% nende tekkekogusest. 28 Alates 2016. aastast arvutatakse kogumismäära kalendriaasta jooksul kogutud elektroonikaromude massi jagamisel kolme eelmise aasta jooksul turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmise massiga aasta kohta. 19 Joonis 6. Olmejäätmete ringlussevõtt jäätmeliikide lõikes 2018 (siltidel ringlussevõtu osakaal, jäätmeliik, tekkekogus (t)) (Keskkonnaagentuur). Keskkonnaagentuuri andmetel29 sisaldab ettevõtete jäätmekäitluse aruandluse andmeid peegeldav pakendijäätmete statistika palju samade jäätmekoguste dubleerimist, sest nende taaskasutusse suunamisele eelneb tihtipeale sorteerimine (R12s), mille tulemusena tekib jäätmearuannete alusel lisaks eraldatud fraktsioonidele uuesti ka sortimisse suunatud jäätmeliiki. Teisalt sisaldub väga suures osas pakendeid segaolmejäätmetes, kust need samuti taaskasutusse suunatakse. Korrektse ülevaate saamiseks teeb Keskkonnaagentuur igal aastal vastavalt pakendidirektiivile30 ja selle rakendusotsustele ümberarvutused hindamaks pakendijäätmete tegelikku käitlust. Pakendijäätmete koguteke oli aastatel 2014–2017 Eestis suhteliselt stabiilne, mis on samaaegset sisemajanduse koguprodukti kasvu arvestades hea näitaja. See näitab keskkonnapoliitiliste otsuste mõju, sest ilma suunavaid meetmeid rakendamata oleks loogiline, et majanduse ja tarbimise kasvuga tõuseb samas rütmis ka pakendijäätmete kui tarbimise jääkproduktide kogus. Teisalt pole senised meetmed soovitud mõju näidanud pakendijäätmete ringlussevõtule, mis aasta-aastalt langemas on. 2017. aastal langes pakendijäätmete ringlussevõtt 54 protsendini (võrdluseks: 2014. aastal oli see 60%). Arvestades, et 2017. aastal taaskasutati pakendijäätmeid kogumassist 81% ulatuses, on vajalik leida lahendused just ringlussevõttu edendamiseks31. 2018 aastal muudeti aga pakendijäätmete arvutamise metoodikat, arvestades niiskust ja segaolmejäätmete arvestust. Seetõttu vähenes ka pakendijäätmete kogus. 29 Jäätmekäitluse trendid 2014-2018. Keskkonnaagentuur, viide 1. 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1586357662749&uri=CELEX%3A31994L0062 31 Jäätmekäitluse trendid 2014-2018. Keskkonnaagentuur, viide 1. 20 Olulisemad tulemused  Olmejäätmete liigiti kogumise tase ja kvaliteet on tõusnud (nt pakendikoti teenus). Eramajadel võimalus liituda teenusega, mille käigus saab pakendijäätmeid tasuta ära anda 150L kollase kilekotiga. Selle teenuse osutamine on kokku lepitud 33 omavalitsusega, 104 asulas. Teenusega on liitunud 10 268 majapidamist (aastaga lisandunud 3649 eramaja).  Välja on töötatud mitmed toetusmeetmed jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise edendamiseks (KIK vahendusel toetusmeetmed liigiti kogumise edendamiseks KOV-ides, samuti keskkonnaprogrammi jäätmevaldkonna toetatavad tegevused).  Inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud (Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, mis näitas, et keskkonnasäästlikest tegevustest on elanikud kõige enam omaks võtnud just prügi ja jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemise)32.  Jagamismajandus ja asjade korduskasutamine on tõusuteel (Toidupanga ja teiste heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate toidunõude laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi tootevaliku laienemine ja selle kasutamine üha rohkematel üritustel, Uuskasutuskeskuse tegevus, JSI üle-eestiline nõude korjandus jms).  Jäätmete lakkamise määruste väljatöötamine (nt biolagunevatele jäätmetele, sealhulgas reoveesettele). 2020. aasta oktoobrikuu seisuga on viis ettevõtet, kes toodavad sertifitseeritud komposti või kääritusjääki, kuuendal ettevõttel on sertifikaat peatatud.  Rajatud on mitmeid uusi jäätmejaamu (perioodil 2014–2020 ca 1,025 miljonit jäätmejaamade rajamiseks, laiendamiseks).  Kõik omavalitsused on haaratud korraldatud jäätmeveosüsteemi, samuti valdav osa elanikest on liitunud korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmevedu hõlmab lisaks ka liigiti kogutud jäätmeid nagu köögi-sööklajäätmed, papp ja paber, suurjäätmed, pakendid. Probleemid, takistused  Indikaatorite sihttasemed pole veel saavutatud.  Liigiti kogumise infrastruktuur pole kohalikes omavalitsustes täielikult välja arendatud, kvaliteet madal, pole mugav.  Teadlikkus on küll kasvanud, kuid pole piisavalt mõjutanud inimeste käitumist.  Segaolmejäätmete jäätmeveoteenuse madal hind ei motiveeri inimesi jäätmeid sortima (Nt Tallinnas on 240 l segaolmejäätmete ja sama suure biojäätmete konteineri tühjendamine põhimõtteliselt sama hinnaga või on vahe väga väike, nt Tartus oli segaolme 240 m3 konteineri tühjendamine vaid ca 2 eurot kallim kui biojäätmete tühjendamine).  Jäätmearuandluse infosüsteemi väljavõtte kohaselt eksporditakse aastas keskmiselt 545 597 tonni jäätmeid ning imporditakse aastas 294 497 tonni jäätmeid. Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta sätestatud korras. Riikidevahelise jäätmesaadetise saatmist korraldav isik või jäätmete vastuvõtja Eestis peab esitama Keskkonnaametile jäätmesaadetise teabe. Jäätmesaadetiste saatedokumendid 32 Keskkonnaministeerium: Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/uudised/uuring-80-eesti-elanikest-peab-end- keskkonnateadlikuks 21 edastatakse e-posti aadressile ja pdf formaadis. Tulevikus on oluline välja töötada/arendada riikidevahelise jäätmeveo andmekogu, mis võimaldaks jäätmete veoste jälgimise reaalajas. Antud andmekogu tõhustaks andmete analüüsi ning tõstaks järelevalve efektiivsust. Andmekogu ühildamine KOTKAS infosüsteemiga suudaks anda ülevaate jäätmete ringlussevõtust ning taaskasutamisest.  Põletamine ja ladestamine on võrreldes ringlussevõtuga liiga odav. Eestis kehtib ladestamisele tasumäär 29,84 EUR/t. Teadaolevalt jäätmepõletuse väravahind 60 EUR/t ning prügilasse ladestamine alates 65 EUR/t. Jäätmekäitlejate hinnangul võib arvestada ringlussevõtu hinnaks ligikaudu 60 EUR/t, kui käitlemine toimub olemasolevates käitluskohtades. Kui käitluskoha loomine eeldab uusi kapitaliinvesteeringuid, siis on hind kõrgem. Jäätmete ringlussevõtu hind sõltub peale kogumise ja käitlemisega seotud kulude ka jäätmeliigist ja selle kui teisese toorme turuhinnast.  Liigiti kogumisvõimalused KOV-ide võrdluses on väga erinevad. 31 KOV-is on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud lisaks segaolmejäätmetele, vanapaberile ja biolagunevatele jäätmetele, suurjäätmed ja/või pakendijäätmed, samas kui 15 KOV-is on ainult segaolmejäätmed korraldatud jäätmeveoga hõlmatud.  KOV-ide tase on ebaühtlane ja seetõttu napib osades KOV-ides ressursse ja teadmisi jäätmevaldkonna teemadega tegelemiseks (osades valdades pole eraldi keskkonnaspetsialisti). Täiendavad tegevused jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks  Liigiti kogumise taristu arendamine, sh erinevad toetusmeetmed.  Ringlussevõtu edendamine, sh erinevad toetusmeetmed, et vähendada ladestamist.  Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia ja tegevuskava väljatöötamine.  Põhjalike ja kogu jäätmevaldkonda puudutavate uuringute läbiviimine riiklikul tasandil, mis annavad edasised suunised ja meetmed probleemide lahendamiseks.  Keskkonnaamet jätkab KOVide koolitusi, mis toimuvad kord aastas ning kus antakse juhiseid, suuniseid ning õpitakse teiste KOVide headest praktikatest.  Keskkonnaamet jätkab jäätmekavade, jäätmehoolduseeskirjade ning hanke dokumentide läbivaatamisel KOVide jäätmehooldus arendamise suunamist liigiti kogumise edendamisel. 2.2.3 Strateegiline eesmärk nr 3 - Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet. Riigi jäätmekava kolmanda strateegilise eesmärgi täitmine on kulgenud plaanipäraselt. Kõik suletud prügilad on korrastatud ning toimub korrastatud prügilate järelhooldus ja seire. Kukruse A-kategooria jäätmehoidla sulgemise ja korrastamise projekti osas on toimunud muudatused, nimelt on hetkel teostamisel täiendavad uuringud, et selgitada jäätmehoidla seisukord ja võimalik ohtlikkus keskkonnale. Tulemused selguvad 2020. aasta lõpuks, pärast mida otsustakse, kuidas edasi toimida, st kas ja kuidas oleks vaja jäätmehoidla korrastada. 22 Tabel 4. Indikaatorid Indikaator Baastase 2012 2016. a 2017. a Sihttase tegelik tase tegelik tase Korrastamata 17 0 0 0 (2015) prügilate arv Suletud ja 1 1 1 0 (2023) korrastatud A- kategooria jäätmehoidlate arv Vältimaks jäätmetest valmistatud toodetega ohtlike ainete ringlussevõttu, kontrollib Keskkonnaamet põhjalikult jäätmete ringlussevõtuks väljastatavate lubade taotluste dokumente. Vajadusel arutatakse loa taotlust ka keskkonnakaitseloa komisjonis mille koosseisu kuuluvad lisaks Keskkonnaameti esindajatele ka Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnainspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti vastavad spetsialistid. Samuti kaasatakse vajadusel teisi vastava valdkonna spetsialiste. Viimastel aastatel on Keskkonnaministeerium tellinud mitmeid uuringuid, nt raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite leidumisest Eesti päritolu puidus, mille alusel saab pakkuda piirnorme halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldusele puidujäätmetes. Lisaks viidi 2017. aastal koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga magistritöö raames läbi uuring teemal „Uute püsivate orgaaniliste saasteainete analüüs Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetes“. Töö ülesanne oli analüüsida selliste jäätmevoogude osatähtsust ja käitlust Eestis ning tuua välja kitsaskohad. Töö osana valmis ka kaardistus jäätmenimistus olevatest jäätmekoodidest, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist võimalik taotleda toetust maastikupilti kahjustavate lagunenud ja kasutuseta militaar-, tööstus- ja põllumajandusehitiste lammutamiseks ning hüljatud ohtlike jäätmete käitlemiseks. Aastatel 2018–2020 rahastati keskkonnaprogrammist maastikupilti kahjustavate lagunenud ehitiste lammutamise projekte ca 950 000 euro ulatuses33. Lisaks on toetust saanud mõned projektid hüljatud ohtlike jäätmete koristamiseks. Uute tegevustena on keskkonnaprogrammis lisandunud34: ohtlike kemikaalidega seotud uuringud terviseriskide ja keskkonnamõjude hindamiseks, sealhulgas biomonitooringu alased 33 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/rahastatud- projektid#edit-field-maakond-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-taotlusvoor-value%3D%26edit-field- rahastusallikas-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-valdkonnagrupp-tid-i18n%3Dnull%26edit-title%3D%26edit- field-toetuse-saaja-nimi-value%3D%26edit-field-aasta-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-with-research-value-i18n- 1%3D1%26edit-field-with-research-value-i18n%3Don%26edit-sort-by%3Dtitle%26edit-sort-order%3DDESC 34 Keskkonnainvesteeringute keskus. Keskkonnaprogramm. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/toetatav- tegevus/ringmajanduse-programm 23 uuringud ja ringmajanduse põhimõtetega arvestavate materjalide, toodetes ohtlike kemikaalide asendamist ohutumatega, ohtlike kemikaalide vabade toodete ja tootmisprotsesside väljatöötamine. Kõik suletud nõuetele mittevastavad prügilad, mis olid nimetatud “Riigi jäätmekava 2008-2013“ lisas 4 korrastati 2015. aasta lõpuks. Hilisematel aastatel on toimunud korrastatud prügilate järelhooldus ja seire. Mahukamad neist on Kiviõli ja Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseire ja järelhooldus. Suletud prügilatele on prügila sulgemisotsustega määratud käitaja järelhoolduse ajal, kes peab läbi viima seiret ja vajadusel teostama täiendavaid korrastustöid. Samuti on prügila sulgemisotsusega määratud järelhoolduse tingimused ja ligikaudne kestus. Prügila järelhoolduse periood võib sõltuvalt prügila asukohast, ladestatud jäätmetest ja seire andmetest kesta kuni 30 aastat. Korrastatud prügilate seireandmeid kogub ja analüüsib Keskkonnaamet. Samuti koondab Keskkonnaamet töötavate prügilate seireandmeid. Riigi jäätmekava koostamise ajal oli Eestis kolm riiklikku ohtlike jäätmete käitluskeskust – Tartu, Tallinn, Vaivara. Praeguseks on riik võõrandanud Tallinna ja Tartu keskused ning ainsana kuulub riigile Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus. 2016. aastal sõlmis Keskkonnaagentuur Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse käitamiseks aktsiaseltsiga EcoPro 6-aastase lepingu. 2017. aastal tellis Keskkonnaagentuur ohtlike jäätmete käitluskeskuse reoveepuhasti ekspertiisi ja käitluskompleksi tervikauditi, mida rahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist summas 275 020 eurot. Lisaks rahastati 2017. aastal keskkonnaprogrammist 28 411 euroga projekti „Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse (Vaivara OJKK) reostunud nõrgvee puhastamine“, mille eesmärgiks oli likvideerida ja ära hoida Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuses tekkinud keskkonnarisk ning viia keskus vastavusse riigihanke nr 159729 "Vaivara OJKK käitamise teenuse tellimine" tingimustega, puhastades basseinidesse kogunenud ja reostunud 1800 m3 nõrgvett. Vaivara OJKK käitamisega on tagatud kuni aastani 2022 riigi poolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandatud risk, et juhul, kui ohtlikke jäätmeid ei saa mujal käidelda, saab need suunata Vaivarasse OJKK vähemalt vaheladustamisele. Edasise osas tuleb teha riiklikul tasandil otsus, kuidas jätkata Vaivara OJKK käitamisega, sh kuidas tagada rahastus vajalikeks täiendavateks investeeringuteks. Kukruse A-kategooria jäätmehoidla ohutustamise meetme tegevused on alates 2019. aastast peatatud. 2017. aastal alustati täiendava õhu-uuringuga tuvastamaks korrastamise käigus tehtavate tööde võimalikku mõju ümbruskonna õhu kvaliteedile ning andmaks tööde teostajale rohkem infot aherainemäe sees toimuvatest protsessidest. 2019. aastal alustati täiendavate hüdrogeoloogiliste uuringute- ja kaevandusjäätmehoidlate inventariseerimisega. Edasisi tegevusi saab kavandada eelpoolmainitud tulemuste selgumisel eeldatavalt 2021. aasta alguses. Tõhustamaks järelevalvet jäätmekäitluse keskkonnanõuetest kinnipidamise osas on Keskkonnainspektsioon suunanud jäätmekäitluse valdkonda varasemast rohkem ressurssi. Keskkonnainspektsiooni jaoks on jäätmekäitlusega seotud kontrollid olnud prioriteediks mitme aasta jooksul, mida on näha ka jäätmekäitlusalaste kontrollide arvu kasvus. 2017. aastal teostati 1305, 2018. aastal 1491 ja 2019. aastal 1629 kontrolli. Enim on suunatud ressurssi ehitus- ja lammutusjäätmete, ohtlike jäätmete ja metallijäätmete käitluskohtade, tootjavastutuse valdkonna ning autoremondi- ja lammutustöökodade kontrollimisele. Samuti teostatakse iga- 24 aastaselt riikidevaheliste jäätmevedude kontrolle sadamates ja maismaa piiril koostöös Maksu- ja Tolliametiga, eesmärgiga tuvastata illegaalseid jäätmesaadetisi (efektiivsed on sageli just ette teatamata kontrollreidid). Tootjavastutuse valdkonna osas on efektiivsuse saavutamiseks loodud töögrupp. Lisaks Keskkonnainspektsioonile panustavad järelevalve tõhustamisse ka Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur, andes teada jäätmearuannete kontrollimisel avastatud rikkumistest (nt pakendiaruannete auditeerimata jätmine jms) ning tehes Keskkonnainspektsioonile jäätmekäitlejate kohta vajaduspõhiseid riskianalüüse ning väljavõtteid. Olulisemad tulemused  Välja on töötatud mitmed toetusmeetmed uurimaks jäätmete ohtlikkust ja selle vähendamise võimalusi  Inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud (Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, mis näitas, et keskkonnasäästlikest tegevustest on elanikud kõige enam omaks võtnud just prügi ja jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemise).35  Järelevalvele on pööratud rohkem tähelepanu. Loodud on spetsiaalsed töögrupid kindlate eesmärkidega ning loodud on peainspektorite ametikohad, kes koordineerivad ja vastutavad oma valdkondade tulemuste eest.  Põlevkivituhkade uuring, mille alusel suur osa neist ei liigitu ohtlikeks jäätmeteks.  Tagatise seadmine jäätmekäitlejatele. Garantii või finantstagatist tõendav dokument tuleb käesoleval aastal (st 2020) esitada uue keskkonnaloa ja registreeringu taotlejatel, aga ka neil, kes tulevad olemasolevat luba muutma ja kehtiva loa alusel võivad jäätmeid ladustada. Neil, kellel on kehtiv jäätmeluba, aga 2020. a jooksul seda muuta ei kavatse peab garantii või finantstagatist tõendav dokument olemas olema hiljemalt 01.01.2021. Nõue hakkas kehtima 2020 aasta algusest.  KeA ja KKI vaheline koostöö on tõhusam: sh nii loa andja kui ka järelevalve teostavad aina enam koos jäätmekäitluskohtade paikvaatlusi ja vahetavad infot.  Keskkonnalubade (enne jäätmeload) nõuded on üle vaadatud, selleks, et kajastatud tingimused oleksid mõistetavad kõikidele osapooltele. See tähendab, et väljastatud keskkonnaload on põhjalikumad ning määratud on konkreetsemad selgemad ning kõigile pooltele mõistetavad jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded.  Loodud on uus keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS). Uus infosüsteem lihtsustab keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seiret, aruandlust ning muude loaga seotud kohustuste täitmist, samuti kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Probleemid, takistused  Teadlikkus on küll kasvanud, kuid sageli pole see mõjutanud inimeste ja ettevõtete käitumist.  REACH alase järelevalve killustatus erinevate ametkondade vahel. 35 Viide 28 25 Täiendavad tegevused jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks  Liigiti kogumise taristu arendamine, sest parem liigiti kogumise taristu ja tõhusam liigiti kogumine hõlbustab kvaliteetset ringlussevõttu, aitab vähendada prügistamist ehk jäätmetest tulenevat keskkonnariski .  Põhjalike ja kogu jäätmevaldkonda puudutavate uuringute läbiviimine, mis annavad suunised ja meetmed probleemide lahendamiseks, sh uuringud, mis toovad välja uusi ringlussevõtu võimalusi jäätmetele, mida seni pole saanud ringlusse võtta.  Teadlikkuse tõstmise kampaaniatega jätkamine (jäätmetekke vältimise nädal ja muud temaatilised kampaaniad).  Infosüsteem KOTKAS-e edasiarendus (keskkonnaotsuste terviklik autonoomne süsteem, mille eesmärgiks on koondada keskkonnalubade taotlemine, menetlemine, keskkonnatasude deklareerimine ja aastaaruannete esitamine ning registreeringute taotlemine ühisesse keskkonda). 3. Riigi jäätmekava 2014–2020 rakendamine Riigi jäätmekava elluviimisel on toimunud mitmeid suuri arenguid, mida on toetatud struktuurivahenditest, muudest toetusvahendtest ja ka riigieelarvest. Keskkonnainvesteeringute Keskuse36 kaudu on rahastatud nii riiklikest vahenditest (Keskkonnaprogramm) kui ka EL struktuurivahenditest mitmeid olulisi jäätmevaldkonna tegevusi. Keskkonnaprogrammist on jäätmevaldkonnale antud toetust perioodil 2014–2018 ca 7,25 miljonit eurot. 2018. aastal liideti jäätmevaldkond ringmajanduse programmi alla, kuna teemad on väga seotud ja ringmajanduse projektid laiemalt panustavad igati ka jäätmekäitlusesse. Seetõttu, nt 2018.–2020. aastal on ringmajanduse programmist jagatud ringmajanduse valdkonnale üldiselt ning sh ka jäätmekäitlusele ca 9,4 miljoni euro ulatuses toetusi. Kui vaadata toetuste jagunemist spetsiifilisemate valdkondade vahel, on nt ohtlike jäätmete sh eterniidi käitluseks, sh kogumisringidele on antud perioodil 2014–2020 toetust ca 2,055 miljonit. Vanade ehitiste lammutamiseks ca 2,122 miljonit ja jäätmejaamade rajamiseks ca 481 000 eurot keskkonnaprogrammist. Silmas tuleb pidada, et tegemist on vaid toetusega, mis tähendab, et lisaks sellele on valdkonda panustanud toetusesaajad ka omaosalusega, mis nt lammutusprojektide puhul on enamasti 50%. Oluliste valdkondadena, mis keskkonnaprogrammist on toetust saanud, võib välja tuua tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseire ja –hoolduse (sh sadeveesüsteemi rajamine), mida on kokku toetatud 5,8 miljoni euroga. Jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamisse on struktuurivahendeid suunatud ca 12 miljonit, millest ca 1,025 miljonit jäätmejaamade rajamiseks, laiendamiseks. Lisaks jäätmejaamadele, mis panustavad üldiselt mitmete jäätmeliikide käitlusvõimekuse parandamisse, on selle 12 miljoni raames muuhulgas toetatud ka klaasvahtkillustiku tehase 36 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid, viide 22. 26 rajamist, mis annab olulise panuse Eesti klaasijäätmetega seotud probleemide lahendamisele ning biojäätmete käitlustehase rajamist Harjumaale ja mõningaid teisi väiksemaid projekte, mis aitavad erinevate jäätmeliikide käitlusvõimekusele tõstmisele kaasa. Käesoleval perioodil on tehtud lisaks suuri investeeringuid ressursitõhususe parandamisse. Ressursiauditeid on toetatud ca 693 500 euroga ja ressursialaseid koolitusi ja teavitustegevust 379 800 euroga. Ressursitõhususe valdkonna investeeringuteks on ettevõtetesse aga panustatud toetustega lausa 67,8 miljonit eurot. Vähemalt sama palju on ettevõtted ise juurde panustanud, mis tähendab, et ressursside kokkuhoiule ja jäätmetekke (sh praagi) vähendamisele on sellel perioodil kõvasti panustatud. 4. Jäätmekavas käsitlemata teemad, mis tulenevad uutest direktiivi nõuetest Euroopa Komisjon esitles 2015. aasta detsembris tegevuskava ringmajanduse suunas liikumiseks, mille üheks osaks oli jäätmetega seotud direktiivides muudatuste tegemine. 4. juulil 2018 jõustusid kokku kuue direktiivi muudatused, mis tuli liikmesriikide õigusesse üle võtta hiljemalt 5. juuliks 2020. Muudeti direktiive prügilate, jäätmete, pakendite ja pakendijäätmete, patareide ja akude, autoromude ning elektroonikaromude kohta. Muude täienduste ja muudatuste hulgas on muudatusi ka seoses riigi jäätmekavade koostamisega. Nimelt täpsustus loetelu andmetest, mida peab riigi jäätmekava sisaldama. Uue nõudena lisandub näiteks kohustus jäätmekavas esitada ka ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete, eelkõige olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamise saavutamise plaan ja ladestamise piiramiseks võetud meetmete ülevaade. Riigi jäätmekava peab jätkuvalt sisaldama ka jäätmetekke vältimise programmi, mille üheks uueks osaks on näiteks toidujäätmete tekke vältimise eriprogramm. Lisaks on oluline pöörata suuremat tähelepanu pakendijäätmete vähendamisele. Jäätmete raamdirektiivist tulenevatest muudatustest hoolimata on valdkonna arengukava (riigi jäätmekava) strateegiline eesmärk jätkuvalt jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine, nii nagu see on ka Riigi jäätmekavas 2014–2020. Riigi jäätmekava peab andma ülevaate tekkivatest ja käideldavatest jäätmekogustest. Osaliselt uus nõue võrreldes varasemaga on ülevaate andmine kriitilise tähtsusega tooraine olulise sisaldusega jäätmete käitlemisest. Kuigi selles osas pole varem eraldi käsitlemiseks nõuet olnud, siis on kriitilise tähtsusega toorainet sisaldavate jäätmete käitlemise teema olnud käsitletud läbi reoveesette ja elektri- ja elektroonikaseadmete. Jäätmete raamdirektiivi põhjenduspunkt nr 36 selgitab, et teatavad toorained on ELi majanduse jaoks väga tähtsad ja nende varu tagamine on seotud suure riskiga. Seetõttu on ette nähtud, et liikmesriigid võtavad meetmeid, et edendada kriitilise tähtsusega toorainete peamisteks allikateks olevate toodete korduskasutamist ja vältida nende materjalide muutumist jäätmeteks. Eesti kontekstis võib kriitilise tähtsusega toorainete puhul tuua välja kõrge fosforisisalduse reoveesettes. Reoveesette käitlemist on kehtivas jäätmekavas käsitletud, samuti on jäätmekava 27 rakendamise perioodi jooksul töötatud välja reoveesettele jäätmete lakkamise kriteeriumid. Fosfori ringlusse suunamine saab toimuda reoveesettest valmistatud materjalide, näiteks kehtestatud ohutus- ja kvaliteedinäitajatele vastava komposti kasutamisel väetisena. Fosforit leidub Eestis ka maavarana fosforiidis, mida hetkel ei kaevandata. Euroopa Liit prognoosib fosforiidi nõudluse pikaajalist kasvu, kuna Euroopas oleme väga sõltuvad selle toorme impordist. See tähendab, et veel hiljuti majanduslikult tulutud fosforiidivarud võivad peagi osutuda vajalikeks. Eesti maapõues leiduvat fosforiiti on põhjalikult uuritud, peaaegu samaväärselt põlevkiviga. Kuid kõik varud on määratud passiivseteks, seetõttu neid ei saa praegu kaevandada. Kas ja kui palju võiks fosforiidist tulevikus tulu olla, saab hinnata pärast põhjalikumaid uuringuid, et teha kindlaks varude täpsem maht, kvaliteet ja eripärad, ning võimalused siinse toorme töötlemiseks ja keskkonnamõjude leevendamiseks37. Kriitilise tähtsusega toorained38 on ELi jaoks majanduslikult väga tähtsad ja tarnehäiretele vastuvõtlikud. Selliseid aineid kasutatakse sageli ka elektroonikaseadmetes. Selliste jäätmete kogumise infrastruktuur tuleb kriitiliste toorainete taaskasutamise suurendamiseks "ümber kujundada ja ühtlustada".39 Kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtu suurendamine on küsimus, millega tuleb tegeleda, et liikuda ringmajanduse poole. Kuid ainult kvaliteetne ringlussevõtt saab tagada kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamise. Üks sõlmküsimustest on selliseid materjale sisaldavate toodete kogumine, demonteerimine ja ringlussevõtt.40 Oluline on koguda terveid ja kompleksseid seadmeid, kuna tervikseadmel on suurem võimalus korduskasutamiseks ja seadmetes oleva toorainete säästmiseks. Valdkonna arengukava annab ülevaate jäätmekäitlusega seotud organisatsioonide kohustustest, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldusest. Lisandunud on nõue kirjeldada ka selliste investeeringute jaotust, mis on vajalikud taaskasutamis- või kõrvaldamiskohtade sulgemise või täiendavate rajamise puhul. Uueks kohustuseks on igasuguse prügistamise vastu võitlemise ja selle vältimise ning igat liiki prügi koristamise meetmeid kajastada. Prügistamine on jäätmete ebaseaduslik keskkonda viimine ehk näiteks ehitus- ja lammutusjäätmete metsa alla viimine kui ka tänaval pakendite maha viskamine. Muu prügistamise tagajärjeks on sageli ka mereprügi. Mereprügiga 33 Keskkonnaministeerium. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/fosforiit_- _potentsiaalikas_maavara.pdf38 „ELi 2017. aasta kriitiliste toorainete loetelu“ 13.09.2017. 2017. aasta teatises on nimetatud 27 toorainet: antimon, bariit, berüllium, vismut, boraat, koobalt, koksisüsi, fluoriit, gallium, germaanium, hafnium, heelium, indium, magneesium, looduslik grafiit, nioobium, fosfaatmaak, fosfor, skandium, räni, tantaal, volfram, vanaadium, plaatina rühma metallid, rasked haruldased muldmetallid ja kerged haruldased muldmetallid. 38 „ELi 2017. aasta kriitiliste toorainete loetelu“ 13.09.2017. 2017. aasta teatises on nimetatud 27 toorainet: antimon, bariit, berüllium, vismut, boraat, koobalt, koksisüsi, fluoriit, gallium, germaanium, hafnium, heelium, indium, magneesium, looduslik grafiit, nioobium, fosfaatmaak, fosfor, skandium, räni, tantaal, volfram, vanaadium, plaatina rühma metallid, rasked haruldased muldmetallid ja kerged haruldased muldmetallid. 39 Letsrecycle.com. Study targets ‘critical materials’ from WEEE. 19.02.2019. Kättesaadav: https://www.letsrecycle.com/news/latest-news/study-targets-critical-materials-from-weee/ 40 ELi ringmajanduse loomise tegevuskava. Brüssel, 2.12.2015 COM(2015) 614 final. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2015/ET/1-2015-614-ET-F1- 1.PDF 28 seonduvaid probleeme ja lahendusi käsitledes on võimalik lähtuda Eesti merestrateegiast ja selle meetmekavast. Mereprügi vältimise, vähendamise kava on koostatud Keskkonnaministeeriumi mereosakonna poolt.41 Selleks et jäätmetekke vältimist laiemalt koordineerida ja kogu riigi tasandil eesmärke seada, koostatakse riigi jäätmekava juurde eraldi jäätmetekke vältimise kava. See ei ole uus nõue, selline kava kuulub ka kehtiva riigi jäätmekava 2014–2020 juurde, edaspidi aga täpsustub selle sisu, sh lisandub toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise kava, mis on hetkel koostamisel ja mille valmimisse on kaasatud mitmeid huvigruppe. Hetkel on töös „Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring42, mis annab põhjaliku ülevaates teemadest, mis direktiivi kohaselt on valdkondliku tegevuskava juures olulised ja mis täiendavad samuti käesolevat ülevaadet ning „Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüs“, mis keskendub olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele. 4.1 Riigi jäätmekava 2014–2020 pikendamine Jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) artiklist 28 ja 29 tuleneb kohustus liikmesriikidele kehtestada riigi jäätmekava koos jäätmetekke vältimise programmiga. Artikkel 30 alusel tuleb liikmesriikidel tagada, et jäätmekavasid ja jäätmetekke vältimise programme hinnatakse ja vajaduse korral vaadatakse läbi vähemalt iga kuue aasta järel. Hindama peab olemasolevat olukorda. Seetõttu on igal juhul vajalik jäätmekava minimaalne läbivaatamine. Keskkonnaministeerium on koostanud käesoleva Riigi jäätmekava täitmise aruande, mille alusel võib öelda, et Riigi jäätmekava on suures osas jätkuvalt aktuaalne ja selle pikendamine kuni keskkonnavaldkonna arengukava kinnitamiseni võimaldaks tagada jätkuvat tegevuste elluviimist ning liikmesriigile seatud kohustuse täitmist loomata uut valdkondlikku arengukava riigieelarve seaduse mõistes. Jäätmevaldkonna korraldamisel tuleb lähtuda nii palju kui võimalik jäätmehierarhiast, mille kohaselt tuleb jäätmeteket vältida ja vähendada nii palju kui võimalik. Ka kehtivas „Riigi Jäätmekavas 2014–2020“ on nimetatud printsiip oluliseks lähtekohaks jäätmevaldkonna korraldamisel ja suunamisel. Samamoodi on aktuaalsed jäätmekava kolm põhilist eesmärki, milleks on:  Vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust;  Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel; 41 Mereprügi plaan. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/news-related-files/mereprugi_plaan_.pdf Koostatud mereprügi plaan on mõeldud kasutamiseks ja rakendamiseks eeskätt Keskkonnaministeeriumile ja selle valitsemisala asutustele, kuid ka poliitika kujundamiseks üldisemalt. Samuti on töö mõeldud avalikkuse informeerimiseks ning erinevate asjast huvitatud isikute juhendamiseks või nende tegevuse suunamiseks. 42 Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring (Keskkonnaministeerium)“, viitenumber 219912 29  Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet. Kehtiva riigi jäätmekavaeesmärgid on piisavalt üldised ja samas aktuaalsed, et olla kooskõlas ka jäätmete raamdirektiivi muudatustega ((EU) 2018/851). Keskkonnaministeerium on alustanud keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi keskkonnavaldkonna arengukava) koostamise protsessiga. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamine on osa riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisest, mille eesmärgiks on tulemusvaldkonna juhtimine reeglina ühe strateegilise arengudokumendiga ning mis on aluseks tegevuspõhisele eelarvestamisele. Vastavalt 10.09.2019 valitsuskabineti otsusele koostatakse tulemusvaldkonnas „Keskkond“ kaks valdkondlikku arengukava: „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ ja „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Keskkonnavaldkonna arengukava on dokument, mis seob kõik keskkonna valdkondlikud strateegilised dokumendid üheks strateegiliseks dokumendiks ning on üldine suunanäitaja kogu keskkonnavaldkonna arengule. Keskkonnavaldkonnas on hetkel kehtivad 14 strateegilist dokumenti, millest üheks on ka riigi jäätmekava. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti erinevad keskkonna alavaldkonnad. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise vaade keskkonna valdkonnas. Keskkonna valdkonna strateegilise planeerimise korrastamise vajaduse tingib ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide üleüldine tähtsustumine ning sellega seotud uued väljakutsed nii EL-is kui Eestis. Jäätmete valdkonnas on tulenevalt uutest arengutest Euroopas ja maailmas (rohelepe, ringmajanduse tegevuskava jms) koostamisel mitmed riikliku tasandi jäätmevaldkonna uuringud, millest osad peaksid valmima 2021. aastal ja mis annavad soovitused, kuidas Eesti peaks jäätmevaldkonna eesmärkide täitmise saavutamiseks edasi liikuma. Lisaks on Eesti võtnud eesmärgiks, et 2021 valmib riiklik ringmajanduse arengudokument koos tegevuskavaga, mis pakub tegevussuunad selleks, et aastal 2035 oleks Eestis juurdunud ringmajandusel baseeruv ettevõtlus. See katab ka jäätmealaseid eesmärke. Neid suuri muudatusi arvesse võttes (keskkonnavaldkonna arengukava ja strateegilised uuringud) tuleks kehtivat riigi jäätmekava 2014–2020 pikendada ja koostada uus valdkondlik tegevuskava (Riigi jäätmekava 2023–2028) keskkonnavaldkonna arengukava raames, kus on arvesse võetud ka kõikide oluliste uuringute tulemusi ja loodava ringmajanduse arengudokumendi eesmärke ja tegevusi. Kuna jäätmevaldkond mõjutab paljusid teisi keskkonnavaldkondi, on mõistlik, et riigi jäätmekava on koostatud paralleelselt ja kooskõlas teiste valdkondlike arengudokumentidega, saavutamaks teemade laiemat kajastatust ja integreeritust. Keskkonnavaldkonna katusdokumendiks on seni olnud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, mis küll osaliselt kajastab üldisi jäätmevaldkonna eesmärke (jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine, sh ringlussevõtt ning jäätmete ohtlikkuse vähendamine), aga mitte piisava detailsusega uusi strateegilisi arenguid nagu korduskasutus, ühtsem liigiti kogumine, ülepakendamise vähendamine jt. Samuti ei kata keskkonnastrateegia ära jäätmete 30 raamdirektiivi (2008/98/EÜ) ja selle muudatustest ((EL) 2018/851) tulenevaid konkreetseid kohustusi riigi jäätmekava sisule, mistõttu on oluline olemasolevat riigi jäätmekava pikendada. Seoses pikendamisega on oluline jätkata aruandes eelpool väljatoodud tegevustega (Täiendavad tegevused jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks). Liigiti kogumise suurendamiseks ja sellega seoses ka ringlussevõtu edendamiseks on planeeritud jätkata mitmete toetusmeetmetega. Hetkel on käimas jäätmete liigiti kogumise lahenduste toetamine kohalikes omavalitsustes, kus toetust saanud KOV-id saavad projektidega alustada järgmisel aastal, pärast otsuste tegemist. Meetmes on ette nähtud kokku 3 miljonit eurot, millele KOVid lisavad omaosaluse 10%. Struktuurivahenditest on jätkuvalt võimalik toetust küsida investeeringuteks ressursitõhususse. 2020. aasta teises pooles on käimas II väikevoor, mille eelarve on ca 8 miljonit eurot. Voor kestab eelarve ammendumiseni. Lisaks on 2020. aasta lõpus planeeritud avada uus voor jäätmete ringlussevõtu edendamiseks, mahus 3 miljonit eurot. 2021. aastast algab uus Euroopa Liidu rahastusperiood, mille raames on Eestil samuti võimalik saada vahendeid erinevate projektide toetamiseks. Eesti majanduse arenguga seoses eraldatavate vahendite hulk järgmisel eelarveperioodil küll väheneb, kuid Eesti saab ka edaspidi ELi eelarvest rohkem toetusi, kui sinna maksab. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldataks Eestile 2021–2027 perioodiks ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ca 3 miljardit eurot. Konkreetne summade jaotus erinevate valdkondade vahel selgub eeldatavalt 2020. aasta lõpus, pärast rakenduskava kinnitamist.43 Kuna üheks märksõnaks on Rohelisem Euroopa44, siis on vahendeid planeeritud ka ringmajanduse ja sh jäätmevaldkonna arendamiseks. Lisaks on iga-aastaselt võimalik toetust küsida KIK keskkonnaprogrammist, kus saavad toetust nii KOVid kui ka ettevõtjad, ülikoolid ja MTÜ-d. Keskkonnaprogrammi ringmajanduse programmist on muude tegevuste hulgas võimalik saada toetust nii jäätmete liigiti kogumise taristu arendamiseks, ohtlike jäätmete kogumisringideks, jäätmetekke vältimiseks ja korduskasutuse soodustamiseks, uuenduslike keskkonnakorralduslike lahenduste väljatöötamiseks. Lisaks on sealt võimalik toetust saada ka erinevate uuringute jaoks. KOV-idele ja muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele on maksimaalne toetusmäär 80%, ettevõtetele 50%. Viimastel aastatel on ringmajanduse valdkonnas jagatud ca 2 miljonit eurot aastas, 2020. aastal oli see koguni ca 4 miljonit, kuid seda ressursitõhususe valdkonna lisandumise tõttu. Euroopa Majanduspiirkonna toetuse raames (1,8 miljonit eurot) on kavas edaspidi suurendada keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist, edendada erinevate sihtrühmade (sh ettevõtted, 43 Perioodi 2021-2027 planeerimine. Euroopa Liidu struktuuritoetus. Kättesaadav: https://www.struktuurifondid.ee/et/struktuuritoetustest/perioodi-2021-2027-planeerimine 44 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikast rahastavad valdkonnad ja Eesti lähteseisukohad rahastamisprioriteetideks. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Valistoetused/ukp-2021-2027.pdf 31 kohalikud omavalitsused, koolid) ringmajandusele suunatud tegevusi, tõsta avaliku sektori töötajate pädevust ringmajanduse valdkonnas ning avalikkuse teadlikkust ringmajandusest. 2020. aasta lõpuks valmib ka jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia ja tegevuskava, mis aitab seada konkreetsemaid eesmärke ja finantseerimisvajadusi just selles valdkonnas. Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga, on ette nähtud toetusmeede loodus- ja keskkonnahariduskeskustele, mis on algatatud Vabariigi Valitsuse poolt kriisi negatiivsete mõjude vähendamiseks. Lisaks on võimalik planeerida ka riigieelarve strateegia raames erinevaid teavitustegevusi, uuringuid jms. Riigipoolsetele meetmetele ja tegevustele lisaks panustavad iga-aastaselt jäätmekäitluse arengusse ka ettevõtjad. Tootjavastutusorganisatsioonid ja taaskasutusorganisatsioonid peavad iga-aastaselt läbi viima avalikkuse teavitamise kampaaniaid45. Lisaks on mitmed ettevõtted saanud aru, et rohelisem maailmavaade tuleb kasuks ka ettevõtte majandustulemustele, mistõttu on viimastel aastatel suurenenud investeeringud selles valdkonnas. Näiteks seoses investeeringutega ressursitõhususse, on mitmedki ettevõtjad teinud eelduseks oleva ressursiauditi omavahenditest. 45 Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1 § 17-4 lg 1 p 11 ja § 17-4 lg 5. 32 Rahandusministeerium Majandus- ja 31.12.2020 nr 9-2/20/5821 Kommunikatsiooniministeerium Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruande kooskõlastamiseks esitamine Saadame riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruande tutvumiseks ja kooskõlastamiseks. Palume teie kooskõlastust ja võimalikke täiendusettepanekuid hiljemalt 8. jaanuariks 2021. Anname teada, et „Riigi jäätmekava 2014–2020“ kehtivuse pikendamise ettepanek saadetakse koos „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamise ettepaneku eelnõuga Vabariigi Valitsuse istungile. „Riigi jäätmekava 2014−2020“ kehtivust soovitakse pikendada kuni „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ kinnitamiseni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Epler Minister Lisa: Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruanne Sama: Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei Marika Lillemets, 626 2867 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →