EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-1618 - Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruanne
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.01.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57a2a100-e94f-4210-bf9c-4f444aea546a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57a2a100-e94f-4210-bf9c-4f444aea546a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
RIIGI JÄÄTMEKAVA 2014–2020 TÄITMISE ARUANNE
Tallinn 2020
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
1. Arengukava eesmärk ja põhimõtted ....................................................................................... 3
2. Eesmärkide saavutamine ja meetmete rakendamine .............................................................. 4
2.1. Hetkeolukord ja peamise eesmärgi täitmise hinnang ...................................................... 4
2.2 Ülevaade arengukava meetmete elluviimisest .................................................................. 9
2.2.1. Strateegiline eesmärk nr 1 - vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada
jäätmete ohtlikkust. ............................................................................................................. 9
2.2.2 Strateegiline eesmärk nr 2 - Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil
taaskasutada maksimaalsel tasemel. ................................................................................. 15
2.2.3 Strateegiline eesmärk nr 3 - Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski,
tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet. ................................................................. 22
3. Riigi jäätmekava 2014–2020 rakendamine .......................................................................... 26
4. Jäätmekavas käsitlemata teemad .......................................................................................... 27
4.1 Riigi jäätmekava 2014–2020 pikendamine .................................................................... 29
2
Sissejuhatus
Riigi jäätmekava 2014–2020 (edaspidi Riigi jäätmekava) on Eesti jäätmehooldust korraldav ja
suunav valdkonna strateegiline arengukava. Selle peamine eesmärk on korrastada ning
korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel. Arengukava ühtlustab
eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seab sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele,
ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Riigi jäätmekava strateegiline eesmärk on
jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine ja ringmajandusele ülemineku soodustamine tõhusama
ja efektiivsema jäätmekäitluse abil. Sealjuures on rõhk eelkõige jäätmetekke ja majanduskasvu
omavahelise seose katkestamiseks vajalike meetmete välja töötamisel.
Riigi jäätmekava eesmärke ja põhimõtteid on arvestatud jäätmevaldkonna õigusaktide
koostamisel, valdkonna eelarve planeerimisel ja investeeringute suunamisel, tegevuste
kavandamisel ja rakendamisel. Riigi jäätmekava koostamise ja elluviimise eest vastutab
Keskkonnaministeerium ning selle eesmärkide elluviimisel on osalenud lisaks mitmed teised
riigiasutused ja institutsioonid, nt Keskkonnaamet, kohalikud omavalitsused oma
jäätmekavadega, ettevõtted ja kolmas sektor. Arengukava elluviimist on hinnatud iga kahe aasta
järel kolme põhieesmärgi kaupa ja välja toodud selle perioodi olulisemad tegevused ja
tulemused. Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruande on koostanud
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakond koostöös Keskkonnaameti ja
Keskkonnaagentuuriga, kelle käest on saadud oluline sisend aruande koostamiseks
(jäätmestatistika kokkuvõte 2014–2018, sh jäätmete sisse- ja väljaveo statistika). Aruande
koostamisel on kasutatud mitmete viimastel aastatel läbi viidud uuringute tulemusi.
1. Arengukava eesmärk ja põhimõtted
Riigi jäätmekava 2014–2020 koostamisel lähtuti järgmistest olulistest põhimõtetest:
jäätmekäitluse hierarhia järgimise põhimõte – vältida jäätmeteket nii palju kui võimalik,
toetada korduskasutust, võtta jäätmeid ringlusse ja taaskasutada muul viisil ning ladestada
prügilasse võimalikult vähe jäätmeid;
saastaja maksab põhimõte – jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud
saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud
saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik;
laiendatud tootjavastutuse põhimõte – tootja on kohustatud tagama tema turule lastud
tootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning
omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Sealjuures võib tootja valida, kas ta
täidab kohustused individuaalselt või annab need üle tootjate ühendusele;
iseseisvuse ja läheduse põhimõte – jäätmehoolduse kavandamisel ja muus jäätmehooldust
suunavas tegevuses juhinduvad haldusorganid põhimõttest, et jäätmekäituskohtade
võrgustik peab olema lõimitud nii, et oleks tagatud segaolmejäätmete käitlemine
tekkekohale võimalikult lähedal, samuti kõigi tekkinud jäätmete kõrvaldamine, arvestades
jäätmekäitluse hierarhia põhimõtet, parimat võimalikku tehnikat, geograafilisi olusid ja
vajadust spetsialiseeritud rajatiste järele seoses teatavate jäätmeliikidega.
3
Euroopa Liidu ja Eesti üldise keskkonnapoliitika põhieesmärk on keskkonna ja inimese tervise
kaitse. Selleks tuleb Riigi jäätmekava kohaselt vältida ja vähendada jäätmete tekitamise ja
käitlemise ebasoodsat mõju ning suurendada ressursside kasutamise tõhusust.
Riigi jäätmekava 2014–2020 peamine eesmärk on jäätmekäitluse hierarhiat järgiv säästev
jäätmehooldus. Jäätmekava strateegilised eesmärgid on püstitatud jäätmekäitluse hierarhiat
silmas pidades. Strateegilised eesmärgid on järgmised:
Vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust;
Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel;
Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning
järelevalvet.
Iga strateegilise eesmärgi elluviimiseks on planeeritud meetmed koos kirjelduste ning
mõõdikutega. Jäätmekava viiakse ellu rakendusplaani alusel, milles on esitatud vajalikud
tegevused, selle eelarve liik, vastutaja(d) ning prognoositud maksumus.
Kõigi meetmete juures on läbivalt olulised teemad, mis käsitlevad jäätmehooldusalast
koostööd, koolitust ja keskkonnateadlikkuse arendamist. Üleriigiline regulaarne teavitus läbi
suuremate meediakanalite on seni olnud ebapiisav, kuid konkreetsetele tarbijate gruppidele
suunatud personaalne teavitus on inimeste teadlikkuse tõstmisel ja säästva käitumismaneeri
kinnistamiseks jäätmekäitluses äärmiselt vajalik. Samas tehakse üha rohkem täiendavalt
teavitustööd läbi kohalike omavalitsuste, kes ministeeriumi poolt väljatöötatud kampaaniaid ja
artikleid oma meediakanalites levitavad, muutes neid vajadusel kohalikust eripärast lähtuvalt.
Selliselt minnakse elanikkonnale lähemale ja saavutatakse teavitustööga parem tulemus.
2. Eesmärkide saavutamine ja meetmete rakendamine
2.1. Hetkeolukord ja peamise eesmärgi täitmise hinnang
Riigi jäätmekavas on lähtutud eesmärkide seadmisel jäätmehierarhiast. Tegemist on
EL jäätmete raamdirektiivist (2008/98/EÜ) lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse
kõigilt liikmesriikidelt. Jäätmehierarhia on viieastmeline: vältimine – korduskasutuseks
ettevalmistamine – ringlusse võtmine – muu taaskasutamine – kõrvaldamine.
Jäätmehierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida. Kui jäätmetekke vältimine
ei ole võimalik, tuleb jäätmeid niipalju kui võimalik korduskasutuseks ette valmistada. Jäätmete
korduskasutuseks ettevalmistamisele järgnevad jäätmehierarhia põhimõtete kohaselt jäätmete
materjalina ringlussevõtt ning muu taaskasutus (muu energiakasutus, kasutamine tagasitäiteks
jms). Jäätmete prügilasse ladestamine või muul viisil kõrvaldamine on jäätmehierarhia kohaselt
kõige viimane lahendus. Jäätmestatistika kajastamisel kasutatakse viimaseid kättesaadavaid
Keskkonnaagentuuri poolt kogutud andmeid. Käesolevas aruandes on kasutatud
Keskkonnaagentuuri koostatud jooniseid ja mitmeid tabeleid, samuti on selle aruande
4
koostamisel osaliselt tuginetud Keskkonnaagentuuri jäätmestatistika koondanalüüsi
järeldustele. Aruandes on andmed kuni aastani 2018, sest uuemad andmed ei ole veel
kättesaadavad1
Tabel 1. Jäätmete (sh ohtlike jäätmete) koguteke, taaskasutamine ja ladestamine 2014 – 20182
(tonnides) (Keskkonnaagentuur).
Aasta 2014 2015 2016 2017 2018
Jäätmete koguteke (t) 22 088 148 24 721 393 24 440 768 25 221 617 23 516 751
Jäätmete kogu taaskasutatud (t) 8 058 606 9 390 488 7 834 461 9 605 884 9 547 374
Jäätmete kogu ladestamine (t) 13 609 228 12 221 499 12 857 535 13 234 203 13 217 415
Ohtlike jäätmete koguteke (t) 10 484 249 9 233 049 9 753 950 11 079 903 10 974 223
Ohtlike jäätmete taaskasutamine (t) 1 459 200 1 579 747 482 672 759 121 949 601
Ohtlike jäätmete ladestamine (t) 8 983 357 7 601 171 9 233 272 10 301 878 10 069 834
Jäätmete koguteke, taaskasutamine ja ladestamine 2014 -
2018 (tonnides)
30 000 000
25 000 000
20 000 000
15 000 000
10 000 000
5 000 000
0
Jäätmete koguteke (t) Jäätmete kogu Jäätmete kogu
taaskasutatud (t) ladestamine (t)
2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 1. Jäätmete koguteke, taaskasutamine ja ladestamine 2014–2018 (tonnides).
Ülaltoodud tabelist on näha, et jäätmeteke on viimase viie aasta jooksul suurenenud. Samas on
näha selle trendi pidurdumist ning 2017. ja 2018. aasta võrdluses isegi mõningat jäätmetekke
langust. Peamiseks põhjuseks võib pidada põlevkivitööstuse tootmismahtude langust.
1
Jäätmekäitluse trendid 2014-2018. Keskkonnaagentuur. 19.08.2020. Tallinn
2
Kõige uuemad andmed on aastast 2018.
5
Joonis 2. Ohtlike jäätmete (v.a põlevkivijäätmed) käitlus 2011–2018 (Keskkonnaagentuur).
Eestis tekkivatest jäätmetest ca 80% moodustavad põlevkivitööstuse jäätmed (tabel 1), mille
käitluslahendused on pikema aja jooksul välja töötatud. Põlevkivi kaevandamisel tekkiva
aheraine taaskasutus on aastatel 2017-2019 suurenenud, kuid poolkoksi ning põlevkivi lend- ja
koldetuhk valdavalt ladestatakse, taaskasutusse jõuab vaid ca 2% tekkinud põlevkivituhast.
Põlevkivijäätmete puhul on oluline tekkinud jäätmete ladestamise vähendamine, eelkõige
taaskasutusvõimaluste suurendamise kaudu. See eeldab põlevkivijäätmetele kasutusvõimaluste
leidmist selliselt, et tekkivad jäätmed oleks vajalik ressurss järgmiseks tooteks, selleks on aga
vajalik valdkonnas innovatsiooni ning teadus- ja arendustöid. Oluline on rakendada
tehnoloogilisi lahendusi, et juba tootmisprotsessis tekiks jäätmeid vähem või see sobiks
toormeks järgmisele tootele. Uuringu „Uute põlevkivienergeetika tehnoloogiate mõju tahkete
jäätmete omadustele ja taaskasutusele“3 järeldustes on välja toodud, et parimate
kasutusvõimalustega valdkonnad on põlevkivituha puhul tee ehitus ja mass-
stabiliseerimistegevused, ehitusmaterjalide tootmine ja põllumajandus. Põlevkivituhka on
võimalik kasutada ka plastitööstuses ja keemiatööstuses ning vastavad uuringud nendes
valdkondades käivad. Uuringu kohaselt on põlevkivituhka valdavalt kasutatud tee ehituses.
Ettevõtted on ka ise pidevalt otsimas lahendusi ja koostööd tekkivate jäätmete
taaskasutamiseks. Aheraine taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on ettevõtted tellinud
teadusuuringuid, et suurendada tee ehitusmaterjalidena kasutatava aheraine kvaliteeti.
3
RITA teadus- ja aredustegevuse programmi[1] „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate
ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“[2] projekti raames tehti uuring „Uute põlevkivienergeetika
tehnoloogiate mõju tahkete jäätmete omadustele ja taaskasutusele“.
6
Jäätmetekke jaotus jäätmekategooriate kaupa, aastate 2014 - 2018
keskmine
Põllumajandus ja
toiduainete Muud
töötlemine; 0,6% tööstusjäätmed (sh
Olmejäätmed (sh reoveekäitlus); 6,8%
pakendijäätmed);
Ehitusjäätmed;
2,6%
8,7%
Muud jäätmed;
0,7%
Põlevkivijäätmed;
80,6%
Joonis 3. Jäätmetekke jaotus jäätmekategooriate kaupa, aastate 2014–2018 keskmine
(Keskkonnaagentuur).
2015. aastal avaldas Euroopa Komisjon ringmajanduspaketi ja ringmajanduse tegevuskava,
mille üheks oluliseks tegevuseks oli jäätmealaste direktiivide muutmine. Tegevuskava
eesmärgiks oli soodustada üleminekut ringmajandusele, suurendada ülemaailmset konkurentsi,
edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ning luua uusi töökohti. Ringmajanduse edendamisel
on väga oluline roll täita jäätmevaldkonnal, mis saab jäätmehierarhiat arvestava lähenemisega
panustada. 2020. aastal avaldas Euroopa Komisjon uue ringmajanduse tegevuskava, mis
keskendub kestlikule tootepoliitikale ja jäätmetekke vältimisele aga ka jäätmekäitlusalaste
süsteemide ühtlustamisele. Riigi jäätmekava 2014–20204 olulisteks eesmärkideks ongi seatud
just jäätmetekke vältimine ja vähendamine ning ringlussevõtu edendamine. Olmejäätmete
osakaal moodustab ca 3% kogu jäätmetekkest, kuid sellele osale on pööratud kõige rohkem
tähelepanu. Euroopa Liidu jäätmevaldkonna direktiivid on seadnud olmejäätmete valdkonnas
mitmeid eesmärke, millest kõigiga pole Eesti seni väga hästi toime tulnud (nt olmejäätmete
ringlussevõtu tase, vt tabel 3 lk 14).
Jäätmetekke vältimise programm oli käesolevas riigi jäätmekavas esimest korda kohustuslik
osa. Vastav nõue tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist (2008/98/EÜ).5 Jäätmetekke vältimise
programmi raames seati eesmärgiks luua raamistik jäätmetekke vältimise laiaulatuslikuks ja
4
Riigi jäätmekava 2014-2020. Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/riigi-
jaatmekava-2014-2020
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega
tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098
7
koordineeritud rakendamiseks. Kavandatavad tegevused pidid olema suunatud majanduskasvu
ja jäätmetekke vahelise otsese seose ning sellega kaasneva keskkonnamõju kõrvaldamisele.
Jäätmete raamdirektiivi muudatustega6 tuleb jäätmetekke vältimise raames edaspidi pöörata
suuremat tähelepanu muuhulgas toidujäätmete tekke vältimisele ja vähendamisele.
Toidujäätmete tekke vältimise kava on väljatöötamisel ning sellesse protsessi on kaasatud ka
mitmed huvigrupid ja teised ministeeriumid. Kava eesmärk on vähendada toidujäätmete teket
kogu toidutarneahelas ehk esmatootmises, toidu töötlemisel ja valmistamisel, toidu jae- ja
hulgimüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti toitlustamisel ning kodumajapidamistes. See
tagab kokkuhoiu loodusressurssidelt, majanduslikelt ressurssidelt ja sotsiaalsüsteemi
koormamiselt. Seeläbi aitab Eesti saavutada ka kestliku arengu eesmärki 12.3, mille kohaselt
tuleb 2030. aastaks vähendada kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta
tekkivaid toidujäätmeid 50 % ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu.
Toidujäätmete tekke vältimise kavas plaanitakse seada tegevusvaldkonnad toidujäätmete tekke
vältimiseks, vähendamiseks ja sotsiaalse vastutuse tõstmiseks esmatootmisest tarbimiseni.
Kava plaanitakse valmis saada 2020. aasta lõpuks. Keskkonnaministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumi koostöös on toimunud kohtumised huvirühmade esindajatega ning
mitmeid ümarlaudasid, mis on keskendunud toidu ümberjaotamise edendamisele ja seeläbi
toidujäätmete tekke vältimisele.
Jäätmetekke vältimine hõlmab kõiki majandussektoreid, materjalivoogusid ning tarbitud
toodete nn olelusringi. Jäätmetekke vältimine on võimalik üksnes siis, kui toote olelusringi
kõikides etappides suudetakse mõjutada praktilisi otsuseid: seda, kuidas toode kujundatakse,
valmistatakse, tarbijale kättesaadavaks tehakse ja tarbitakse. Jäätmete (eelkõige olmejäätmete)
teket mõjutab otseselt ka tarbijate käitumine, mis on omakorda seotud teadlikkuse,
sissetulekute, ühiskonna sotsiaalstruktuuri ja jõukusega. Seega võrreldes seni rakendatud
meetmetega (nt jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise edendamisega) peavad jäätmetekke
vältimisele suunatud meetmed hõlmama palju laiemat huvirühmade ringi. Jäätmetekke
vältimisega tuleb tegelda kõigil tasanditel. Kuna jäätmetekke vähendamiseks on praeguses
jäätmekavas seatud kvalitatiivsed meetmed, st meetmeid ei saa arvuliselt mõõta, on seetõttu
jäätmetekke vähenemist võrreldes konkreetsete mõõdetavate näitajatega palju raskem
konkreetselt välja tuua. Eelkõige saab jäätmetekke vähenemist hinnata selle põhjal, kui palju
antud teemale tähelepanu pööratakse (nii inimeste vahelises suhtluses kui ka meediakajastuses).
2020 aastal alustati eraldi kampaaniaga ka toidujäätmete vähendamiseks7. Samuti näitab selle
valdkonna edenemist ettevõtete tegevus (ressursisäästlikumad tehnoloogiad, uued tooted jms)
ning mitmed toimunud kampaaniad ja püsivad tegevused (nt Toidupanga ja teiste
heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate toidunõude
laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi tootevaliku laienemine ja
6
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/851,
30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. Kättesaadav: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0851&from=EN
7
Austa toitu jäägitult. Keskkonnaministeerium. https://www.envir.ee/et/toiduj%C3%A4%C3%A4tmed
8
selle kasutamine üha rohkematel üritustel, JSI üle-eestiline nõude korjandus jms). Lisaks leiab
teema aktuaalsus kinnitust tudengite lõputöödes.
Arvestades jäätmetekke statistikat ja viimaste aastate trende võib väita, et jäätmete teema on
aktuaalne ja inimestele oluline (keskkonnateadlikkuse uuring8). Samas on jäätmeteke 2018 a.
alles esimest aastat väiksem ja suuresti seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langusega.
Jäätmetekke vältimise ja vähendamise koordineeritud edendamine tuleb hoida üha tugevamas
fookuses, et tagada langustrendi jätkumine.
2.2 Ülevaade arengukava meetmete elluviimisest
2.2.1. Strateegiline eesmärk nr 1 - vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete
ohtlikkust.
I strateegiline eesmärk on otseselt seotud jäätmetekke vältimise programmiga9 Programm
tugevdab Euroopa Liidu ja Eesti säästliku ressursikasutuse eesmärgi saavutamiseks vajalike
meetmete koordineeritud rakendamist jäätmetekke vältimise ja esemete korduskasutuse kaudu.
Olmejäätmed (alamkood 20) moodustavad keskmiselt 3% kogu jäätmetekkest. Aastatel 2000–
2018 tekkis ühe elaniku kohta keskmiselt 344 kg olmejäätmeid ja üldine trend näitas langust.
2014 – 2018 aastatel olmejäätmete teke suurenes, kuid ei saavutanud 2006 – 2008 aasta taset,
kus olmejäätmeid tekkis pea 400 kg inimese kohta. 2018. aastal tekkis EL-is keskmiselt
olmejäätmeid 492 kg inimese kohta10. SKP suhteline muutus olmejäätmete tekkega võrreldes
näitab, et jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem, seega on eestimaalased olnud
mõistlikud tarbijad. Samas ei ole sihttaset siiski saavutatud (olmejäätmete tekke kasvuprotsent
on üle ½ SKP kasvuprotsendist). Olmejäätmete vähenemine on mõneti ka näiline ja tingitud
olmes tekkivate pakendijäätmete liigiti kogumise edenemisest. Liigiti kogutud pakendijäätmed
kajastuvad jäätmearvestuses eraldi jäätmegrupina, mistõttu jäävad need selle indikaatori
hulgast välja, kuigi tekivad valdavalt olmes11. Alates 2010. aastast on olmejäätmete liigiti
kogumine olnud stabiilne, keskmiselt 50 kg inimese kohta aastas ehk 17% tekkest. Stabiilsus
näitab, et teatud tulemuslikkus liigiti kogumisel on saavutatud, kuid olmejäätmete ringlussevõtu
oluliseks suurendamiseks, mille eelduseks on liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu tõus, tuleb
kõvasti pingutada ja luua läbimõeldud ning süsteemne lahendus.12 Selles suunas on viimastel
aastatel ka jõuliselt astutud. Välja on töötatud näiteks mitmed toetusmeetmed kohalikele
omavalitsustele liigiti kogumise infrastruktuuri arendamiseks13 ja toetusmeetmed jäätmetekke
vältimiseks, samuti on tegeletud teadlikkuse tõstmise14 ja käitumisharjumuste muutmisega (nt
8
Keskkonnateadlikkuse uuring. Keskkonnaministeerium. https://www.envir.ee/et/keskkonnahariduse-uuringud
9
Jäätmetekke vältimise programm. Riigi jäätmekava 2014-2020 Kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2014-2020.pdf
10
Eurostat. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/statisticsexplained/index.php/Municipal_waste_statistics
11
Jäätmekäitluse trendid 2014-2018. Keskkonnaagentuur, viide 1.
12
Keskkonnaagentuur https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/esita-andmed/jaatmed/keskkonnanaitajad
13
Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/jaatmete-liigiti-
kogumise-lahenduste-toetamine-kohalikes-omavalitsustes
14
Keskkonnaministeerium Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnateadlikkus
9
iga-aastane jäätmetekke vältimise nädal, KOV-ide visiidid probleemide kaardistamiseks,
väljatöötatud liigiti kogumise konteineritele ühtsed pildi-ja värvilahendused jms). Jäätmetekke
vältimise programmi kohaselt on olmejäätmete tekke vähendamise eesmärk stabiliseerida
aastaks 2020 olmejäätmeteke, sõltumata seejuures prognoositud majanduskasvust. Seejuures
peab olmejäätmete tekke kasvuprotsent jääma kuni aastani 2020 alla poole sisemajanduse
koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist. Seniste andmete põhjal võib üsna kindlalt väita, et
kõnealune sihtmäär jääb saavutamata. Osaliselt võime põhjusi otsida üldisest
majandusarengust. Samas, võttes arvesse viimaste aastate maailma ja eriti EL-i
ambitsioonikaid eesmärke (ringmajanduspõhine ja kliimaneutraalne ühiskond), on meil ühes
inimeste teadlikkuse suurenemisega lootust tulemuste paranemisele. Olulisem, mida tarbimise
vähendamiseks teha, on jätkata järjepidevalt sõnumite kommunikeerimist sihtrühmadele.
Tabel 2. Olmejäätmete ja pakendijäätmete tekke kasvuprotsent sisemajanduse koguprodukti
(SKP) kasvuprotsendist.
Indikaator Baastase 2014. a 2015. a 2016. a 2017. a 2018. a 2020. a
2011 tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik sihttase
tase tase tase tase tase
Olmejäätmete Alla ½ 5/9 SKP 1/2 SKP 3/4 SKP 4/5 SKP 5/6 SKP Alla ½
tekke iga-aastane SKP kasvu- kasvu- kasvu- kasvu- kasvu- SKP
kasvuprotsent kasvu- protsendist protsendist protsendist protsendist protsendist kasvu-
sisemajanduse protsendist protsendist
koguprodukti **15
(SKP) kasvu-
protsendist*
Pakendijäätmete Ületab 7/3 SKP 9/5 SKP 7/6 SKP Võrdne 1/6 SKP Alla 2/3
tekke kasvu- SKP kasvu- kasvu- kasvu- SKP kasvu- SKP kasvu-
protsent kasvu- protsendist protsendist protsendist kasvuprotse protsendist* protsendist
sisemajanduse protsenti ndiga **17
koguprodukti
(SKP) kasvu-
protsendist
perioodi jooksul*16
Erinevalt olmejäätmete tekkest on pakendijäätmete teke aastate lõikes järjest vähenenud.
Pakendijäätmete tekkekoguse oluline vähenemine on tingitud 2018. aastal toimunud
muudatustest pakendijäätmete arvutamise metoodikas. Samas on oluline siinkohal välja tuua,
et tänu liigiti kogumise suurenemisele on võimalik rohkem pakendeid ringlusse suunata.
15
** Olmejäätmete tekke osas on eesmärk vähendada jäätmetekke seost majanduskasvuga nii, et aastaks 2020
oleks võimalik olmejäätmete ühe aasta tekkekogus stabiliseerida prognoositud majanduskasvust sõltumata.
16
* Mõõdikut vaadeldakse kogu perioodi (7 aastat) kestel. Kuna nii jäätmeteke kui ka SKP tase on aastate kaupa
hüplik, ei anna iga aasta taseme esile toomine tegelikku ülevaadet eesmärgi poole liikumisest
17
*** Suur muudatus võrreldes eelnevate aastatega seotud metoodika muudatusega.
10
Eesmärgi täitmisele on oluliselt kaasa aidanud ressursitõhususe ja jäätmetekke vähendamise
edenemine prioriteetsetes ettevõtlussektorites (ehituses, ehitusmaterjalide tootmises,
toiduainetööstuses ja kaubanduses). Jäätmetekke vähendamisele aitab kaasa uute tehnoloogiate
kasutuselevõtt, mis võimaldab teatud materjale, mida varem käideldi jäätmetena, käsitleda
kõrvalsaadusena ja/või teisese toorena. See tähendab, et uued tehnoloogiad võimaldavad
tootmisprotsessi suunata selliselt, et tootmise esmase eesmärgi kõrval saadakse ka muu
materjal, mis ei vaja kasutusele võtmiseks täiendavat töötlust ja mille järele on nõudlus. Selline
tootmise kõrvalsaadus on käsitletav tootena. EL rahastamisperioodil 2014–2020 töötati
Keskkonnaministeeriumi juhtimisel välja ressursitõhususe meede, mille eesmärgiks on
suurendada ressursitootlikust ettevõtetes innovaatiliste tehnoloogiate ja lahenduste
kasutuselevõtu kaudu. Meetme tegevuse raames toetatakse ettevõtete innovaatilisi energia- ja
ressursitõhususe investeeringuid.18 2020. aasta juuni lõpu seisuga on toetatud
114 ressursitõhususe projekti kogusummas 60,5 miljonit eurot (projektide kogumaksumuseks
178 miljonit eurot). Toetatud on ettevõtteid mäe-, toidu-, tekstiili-, rõiva-, puidu-, paberi- ja
tselluloosi-, trüki-, keemia-, plasti-, mineraalsete materjalide tootmise, metalli-, elektroonika-,
sõidukite/haagiste-, mööblitööstuses. Toetust on antud tootmisseadmete uuendamiseks,
tootmisprotsesside ja -liinide automatiseerimiseks, tootmises tekkivate jäätmete ringlusesse
suunamiseks toorainena või energiatootmisse, jääksoojuse ärakasutamiseks.
Olmejäätmete teket mõjutab kõige enam majandusolukord ja tarbimise tase. Olmejäätmete
tekke vältimise edendamisel on peamine roll täita elanikkonnal, kelle teadlikkusest ja
tarbimisharjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, toidujäätmete kui ka muude
olmejäätmete tekkekoguse vähendamine. Jäätmetekke vältimisele suunatud üldise teadlikkuse
tõstmiseks on Keskkonnaministeerium läbi viinud iga-aastaseid jäätmetekke vältimise
kampaaniaid. Viimastel aastatel on teadlikkuse tõstmise kampaaniad edukalt toimunud ja
erinevate sotsiaalmeedia kanalite vahendusel, kaasates nii mõnelgi korral mitmeid Eesti tuntud
inimesi, kelle eeskujul on jõutud ka nooremate tarbijateni. Olmes tekkivate jäätmete vältimisele
aitab kaasa ka see, kuivõrd mugavaks on elanikele tehtud võimalus anda asjad ära n.ö teisele
ringile (second hand). Korduskasutuskeskuste ja muude jäätmetekke vältimise algatuste (nt
toidupankade, kasutatud rõivaste keskuste, elektroonika pisiparanduse jms) ühtlane jaotus üle
Eesti annab hea võimaluse vähendada olmejäätmetes selliste jäätmete hulka, mis seni jõudsid
ladestamiseks prügimäele või energiakasutusse. Jäätmete liigiti kogumiseks on viimastel
aastatel antud toetust nii keskkonnaprogrammist kui ka Struktuurivahenditest ja
heitmekaubanduse kauplemissüsteemist nn kliimarahadest.
Eestis tekkivatest jäätmetest ca 80% moodustavad põlevkivitööstuse jäätmed (joonis 1).
„Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava aastateks 2016–2030“ seab eesmärgiks taaskasutada
vähemalt 4,5% tekkinud põlevkivi lend- ja koldetuhast ning 40% tekkinud aherainest. Põlevkivi
18
Toetust anntakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna
„Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme
„Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuste „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” ja "Investeeringud parimasse
võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine"
eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Toetust tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ning meetme töötas välja
Keskkonnaministeerium. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/ettevotete-ressursitohusus
11
lend- ja koldetuhka tekib nii energeetikas kui õlitootmisel ja taaskasutatakse ca 2% aastas,
ülejäänud 98% ladestatakse prügilasse19. Keskkonna seisukohalt on põlevkivituhk küll
tavajäätmete hulka kvalifitseeritud 2019. aastal, kuid jätkuvalt esineb seal siiski keskkonnale
ohtlikke omadusi. Niisiis on ohtlike jäätmete osakaal märgatavalt vähenenud. 2019. aastal viidi
läbi põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring20, mis annab ülevaate Eestis kasutatavast põlevkivist,
põlevkivielektrijaamades ja õlitööstuses rakendatavatest tehnoloogiatest ning tekkivatest
jäätmete/tuhkade kogustest, nende koostisest ja omadustest, põlevkivituha/jäätmete ohtlikkuse
hindamise alustest ning ohtlikkuse hinnangust. Lähtuvalt söetuhkade ja põlevkivituhkade
üheselt võrreldavatest omadustest ja ohtlikkuse hinnangutest ning EL praktikast selliste
jäätmete klassifitseerimisel ei ole põlevikivituhkade liigitamine eraldiseisva koodiga
põhjendatud. Siinjuures on tähtis asjaolu, et EL-s on otsustatud, et söetuhad, kuigi need omavad
teatavaid ohtlikke omadusi jäätme raamdirektiivi ohtlikkuse hinnangu alusel, on käsitletavad
tavajäätmetena (seni käsitletud kui ohtlikud jäätmed). Perioodil 2014–2018 on Eesti
põlevkivitööstuses tekkinud aastas keskmiselt 9 mln t põlevkivi lend- ja koldetuhka, samuti ca
9 mln t aherainet ja 1 mln tonni poolkoksi Põlevkivi lend- ja koldetuhka tekib nii energeetikas
kui õlitootmisel ja taaskasutatakse ca 2% aastas, ülejäänud 98% ladestatakse prügilasse Kuna
põlevkivituhk on siiani olnud ohtlik jääde, on selle kasutamisel olulisi piiranguid. Õigusaktide
muutmise tagajärjel saaks põlevkivituhka senisest oluliselt rohkem kasutada ning kergemini ka
eksportida. Lisaks on oluline ressursitõhususe ja jäätmetekke vähendamise saavutamine
prioriteetsetes ettevõtlussektorites (sh põlevkivisektoris). Sellele aitab kaasa uute tehnoloogiate
kasutuselevõtt, mis võimaldab teatud materjale, mida varem käideldi jäätmetena, käsitleda
kõrvalsaadusena, ehk töötlemisjäätmete suurem taaskasutamine.
Aheraine taaskasutamine on aastatel 2015 ja 2016 olnud madalam, kui loa järgne taaskasutuse
eesmärk 40% (Keskkonnaamet on seadnud põlevkivi kaevandajatele loa nõude, mille kohaselt
tuleb taaskasutada 40% aherainest), kuid järgnevatel aastatel 2017–2018 taaskasutati tekkinud
aheraine kogusest vastavalt 50% ja 63% ning seega ületati seatud eesmärki. Keskmiselt
taaskasutatakse iga aastaselt ligikaudu 4 mln t aherainet. Enamasti kasutati tekkinud aheraine
lubjakivikillustikuna teedeehituses, maastikukujunduses ja täitematerjalina. Samas kasutatakse
seda ka päikesepargi alustarindi rajamiseks. Edaspidi on aheraine taaskasutamise eesmärkide
saavutamiseks oluline kaardistada võimalikud kasutusalad ja suuremates taristuobjektides
kasutusvõimalused.
Põlevkivituha ja aheraine parimate kasutusvõimalustega valdkonnad on teedeehitus ja mass-
stabiliseerimistegevused (sh Rail Baltica projekti tegevused), ehitusmaterjalide (sh tsemendi)
tootmine ja põllumajandus. Nende tegevusvaldkondade perspektiivsus on logistilisest aspektist
põhjendatud suure ja stabiilse nõudlusfunktsiooniga.21
Olulisemad tulemused
Liigiti kogumise tase ja kvaliteet on tõusnud.
19
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava aastateks 2016-2030. Kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/arengukavas_eelnou_okt_2014.pdf
20
Keskkonnaministeerium. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/tuhaohtlikkus_aruanne.pdf
21
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava aastateks 2016-2030. Viide 14
12
Üha enam on kohalikud omavalitsused liitnud lisaks segaolmejäätmetele ka teisi jäätmeliike
korraldatud jäätmeveoga, läbi mille on elanikel mugavam jäätmeid liigiti koguda ja neid ära
anda tekkekoha lähedal. Korraldatud jäätmeveoga liidetud jäätmeliikideks on biojäätmed,
paberi ja kartongijäätmed (vanapaber), suurjäätmed, kuid ka pakendijäätmed. Üle riigi on
juurde paigaldatud konteinereid pakendijäätmete kogumiseks. Kuivõrd endiselt on
probleeme pakendikonteinerite üle täitumisega, on alternatiivina osaliselt juba üle mindud
pakendijäätmete tekkekohal kogumisele, mida pakutakse eramajapidamistele pakendikoti
teenusena ja korteriühistutele läbi pakendikonteinerite rentimise võimaluse. Lisaks
korraldavad paljud KOV-id ohtlike jäätmete kogumisringe. Samuti on rajatud mitmeid uusi
jäätmejaamu.
Riiklikult on välja töötatud mitmed toetusmeetmed jäätmetekke vältimise ja liigiti
kogumise edendamiseks.
Jäätmejaamade rajamist ja laiendamist, biojäätmete ringlusse võtuks vajalike vahendite
soetamist, jäätmemajade, konteinerite ja kodukompostrite soetamist toetatakse
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu. Toetuse maksimaalne summa kohaliku
omavalitsuse üksuse kohta 2020. aastal on 200 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr on
90%. Samas on jäätmejaamade rajamist ja liigiti kogumise infrastruktuurile toetust jagatud
ka varasematel aastatel.
Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on läbi viidud teavituskampaaniaid nii riigi, KOV-i kui
ettevõtete poolt.
Jagamismajandus ja asjade korduskasutamine on tõusuteel (Toidupanga ja teiste
heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate
toidunõude laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi tootevaliku
laienemine ja selle kasutamine üha rohkematel üritustel, JSI üle-eestiline nõude korjandus
jms Lisaks on Uuskasutuskeskus jõudsalt oma tegevust laiendanud).
Põlevkivituhkade uuring, mille alusel suur osa neist ei liigitu ohtlikeks jäätmeteks.
Läbi on viidud mitmed jäätmekavas kirjeldatud uuringud. Uuringud on kättesaadavad
Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Loodud on osaliselt riigi toetusega platvorm
Kuhuviia.ee. See on jäätmete ja asjade kogumispunktide kaardirakendus, millelt saadakse
infot, kus asub lähim koht, kus saab vabaneda inimesele ebavajalikest asjadest, nt
suurjäätmed või elektroonika. Kuhuviia.ee veebileht omab infot kõikide jäätmejaamade,
pakendikonteinerite kui ka jäätmete kogumispunktide kohta ning infot uuendatakse
vähemalt kord aastas. Keskkonnaministeeriumil on sõlmitud vabatahteleping Kuhuviia.ee
platvormi haldaja SA-ga Things.
Jäätmete liigiti kogumise lihtsustamine - ühine värvi- ja pildikeel. Värvilahenduste
väljatöötamine ja nende kasutusele võtmiseks kokkulepete sõlmimine toimus Avaliku
sektori innovatsiooniprogrammi projektis „jäätmete liigiti kogumine“, milles osalesid
Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, jäätmekäitlejate, kohalike
omavalitsuste ja taaskasutusorganisatsioonide esindajad. Projekti toimus aprill-oktoober
2019, kuid jätkutegevused toimuvad jooksvalt tähtajatult. Projekti käigus viidi Eesti elanike
seas läbi intervjuud, et selgitada kitsaskohti, miks elanikud ei kogu jäätmeid liigiti.
Intervjuude põhjal selgus, et üheks enim küsimusi tekitavaks probleemiks on, millisesse
konteinerisse teatud jäätmeliike tohib visata. Kui puudub üheselt mõistetavus, valitakse
13
jäätmete ära viskamiseks pigem segaolmejäätmete konteiner. Toodi ka välja, et riigis ringi
liikudes kohatakse konteinerite puhul erinevaid värve ja märgistusi, mis tekitavad veelgi
segadust. Olmejäätmete liigiti kogumise lihtsustamiseks töötati välja värvilahendused, mida
tuleb kogumisvahendite puhul või nende märgistamisel eelistada: kollane – plast-, metall-
ja segapakendijäätmed; sinine – paber- ja papp-pakendijäätmed ja paber ja kartong; roheline
– klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall ja must – segaolmejäätmed.
KeM ja KeA koostöös välja töötatud abimaterjal korraldatud jäätmeveo riigihanke
alusdokumentide koostajale. Koostamise faasis kaasati KOVe ja jäätmekäitlejaid, kes said
juhendisse oma sisendid anda. Juhendi valmis veebruaris 2020 ja leitav KeA veebilehelt.
Korraldatud jäätmevedu on üks kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehoolduse
meetmetest, mille rakendamise eesmärgiks on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta
jäätmehoolduse taset läbi jäätmete liigiti kogumise. Selleks, et elanikele oleks jäätmete
liigiti kogumine motiveeriv ning võimalikult mugav on KOV kohustatud korraldama üksi,
koostöös teiste KOV-i üksuste või asutustega korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja
leidmiseks riigihanke (JäätS § 67 lg 2). Riigihanke korraldamise eesmärgiks on leida
teenusepakkuja, kes suudab läbi KOV-i hankelepingu elanikele pakkuda parimat teenust.
2019 ja 2020 aastal on paljud KOVid korraldanud uusi hankeid, kus lisaks
segaolmejäätmetele on lisatud ja köögi-ja sööklajäätmed, papp ja paber, suurjäätmed ning
uue võimalusena ka pakendijäätmed. 2020 septembris valmis analüüs, mille tulemuste
alusel on võimalik hinnata KOVide tegevusi.
Probleemid, takistused
Liigiti kogumise infrastruktuur pole KOV-ides täielikult välja arendatud, samuti on KOV-
ides ebaühtlane tase oma territooriumil jäätmete liigiti kogumise korraldamisel.
Kehtiva sortimismääruse nõuete sage mittejärgimine.
Teadlikkus on küll kasvanud, kuid sageli pole see mõjutanud inimeste käitumist.
Ületarbimist pole suudetud oluliselt vähendada.
Puuduvad piisavad ringlussevõtu võimalused nii riigis tervikuna kui ka regioonis.
Olemasolevat õiguslikku raamistikku pole suudetud maksimaalselt rakendada.
Täiendavad tegevused saavutamaks jäätmekavas püstitatud eesmärke
Liigiti kogumise taristu arendamine, sh analüüside läbiviimine ja erinevad toetusmeetmed.
Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise tasakaalustatud kommunikatsioonistrateegia ja
tegevuskava väljatöötamine.
Põhjalike ja kogu jäätmevaldkonda puudutavate uuringute läbiviimine, mis tuvastavad
peamised kitsaskohad ja annavad suunised probleemide lahendamiseks.
KOV-i keskkonna/jäätmespetsialistide koolitamine ja teadlikkuse tõstmine.
Juhendmaterjalide koostamine ja kohtumiste/konsultatsioonide läbiviimine.
Näiteks alustas Keskkonnaministeerium 2020. aastal jäätmevaldkonna kuukirjade
edastamist KOV-idele, kus jagatakse üldisi soovitusi praktiliste probleemide
lahendamiseks. Käsitletavateks teemadeks on juba olnud jäätmekäitluskoha määramisele
korraldatud olmejäätmeveo hangetes, pakendijäätmete kogumine avaliku võrgustiku ja
tekkekohalt kogumise kaudu, eriolukorra jäätmekäitlus, biojäätmed, korraldatud
14
jäätmeveost vabastused, jäätmete põletamine, elektroonikaromude kogumine.
Kavandatavateks teemadeks on jäätmekava koostamine, olmejäätmete liigiti kogumisel
ühtsele värvi- ja pildikeele üleminek, ehitus- ja lammutusjäätmed ja nende käitlemise
tõendamine ning järelevalve jne.
Kohalike omavalitsuste külastamine. Regulaarsetel külastustel käsitletakse
jäätmevaldkonna kitsaskohti, keskendudes eelkõige jäätmete liigiti kogumise edendamisele
ja ringlussevõtu sihttasemete saavutamisele. Teemadeks: KOJV hanked ja sellega liidetud
jäätmeliigid, erinevate jäätmeliikide kogumise võimalused (biojäätmed, ehitus- ja
lammutusjäätmed, pakendijäätmed), probleemid, perspektiivid, riigi sihid. Eraldi rõhk
biojäätmetel, et nende kogust segaolmes minimeerida. Avalike ürituste jäätmed,
jäätmetekke vähendamine. Toetuste võimalused. Kohalike omavalitsuste külastamisi
alustati 2019. aasta novembris ja jätkuvad edaspidi. Kohalike omavalitsustega personaalne
suhtlemine tagab efektiivsema ülemineku jäätmete liigiti kogumisele ja seeläbi
ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele.
Oluline on jätkata jäätmevaldkonna teadusuuringute toetamist, samuti on vajalik
õigusruumi kohendada, et saaks kasutada ehituses ja taristute rajamisel teiseseid materjale
(põlevkivitööstuse jäätmed, ehitus-lammutusjäätmed, aga ka komposti. Riik peaks siin
eeskuju näitama ja seda rakendama kus võimalik, nt avaliku taristu objektide hankimisel.
Keskkonnaamet jätkab KOVide koolitusi, mis toimuvad kord aastas ning kus antakse
juhiseid, suuniseid ning õpitakse teiste KOVide headest praktikatest.
Keskkonnaamet jätkab jäätmekavade, jäätmehoolduseeskirjade ning hanke dokumentide
läbivaatamisel KOVide jäätmehooldus arendamise suunamist liigiti kogumise
edendamisel.
2.2.2 Strateegiline eesmärk nr 2 - Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada
maksimaalsel tasemel.
Tabel 3. Jäätmekava peamised indikaatorite tasemed
Indikaator Baastase 2014. a 2017. a 2018. a 2020. a
2011 tegelik tase tegelik tase tegelik sihttase
tase
Olmejäätmete 27 % 35 % 32 % 31% 50 %
ringlussevõtu osakaal
olmejäätmete
kogumassist
Pakendijäätmete 56 % 59 % 54% 54% 60 %
ringlussevõtu osakaal (2010)
pakendijäätmete
kogumassist
Biolagunevate jäätmete 5 % 5% 5% 5% 13 %
ringlussevõtu osakaal
olmejäätmete
kogumassist
15
Biolagunevate jäätmete 57 % 48 % 44% 40% 20 %
osakaal ladestatavates
olmejäätmete
kogumassis
Ehitus- ja 72 % 85 % 89 % 84% 75 %
lammutusjäätmete
taaskasutuse osakaal
nende jäätmete
kogumassist
Elektroonikaromude 50 % 69 % 59% 63% 65 %
kogumise osakaal (2019)
kolmel eelneval aastal
turule lastud elektri- ja
elektroonikaseadmete
kogumassist
Kantavate patarei ja 33 % 24 % 32 % 30% 45 %
akujäätmete kogumise (2016)
osakaal jäätmete
kogumassist (kogumise
osakaal kolmel eelneval
aastal turule lastud
patarei ja akujäätmete
kogumassist)
Euroopa Komisjon on võimaldanud olmejäätmete teket ja ringlussevõttu arvestada nelja
erineva metoodika alusel22, siinkohal on kasutatud arvutusmeetodit nr 2, mida on Eesti varem
kasutanud Euroopa Komisjonile aruannete esitamisel. Teise strateegilise eesmärgi puhul on osa
suuremate jäätmevoogude (olmejäätmed ja pakendijäätmed) indikaatorid liikunud aastaks
2020. sätestatud sihttasemetest kaugemale. Olmejäätmete ringlussevõtt ja energiakasutus on
aasta-aastalt vähenenud ning üha rohkem jäätmeid suunatakse prügilatesse ladestamisele. Kui
2013. aastal Iru jäätmepõletustehase tööle rakendumisel suunati ligikaudu pool tekkinud
olmejäätmetest ladestamise asemel põletamise teel taaskasutusse, siis viimastel aastatel on
turuolukorrast tingituna hakanud energiakasutus ladestamise arvelt vähenema. 2018. aastal
põletati 41% ja ladestati 22% olmejäätmetest, 2014. aastal olid vastavad näitajad 48% ja 7%.23
2018. aastal oli olmejäätmete ringlussevõtu tase vaid 31%, mistõttu võib suure tõenäosusega
väita, et aastaks 2020 ei õnnestu sihttaset täita. Võrdluseks: Euroopa Liidu keskmine näitaja oli
22
2011/753/EL: Komisjoni otsus, 18. november 2011 , millega kehtestatakse eeskirjad ja arvutusmeetodid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmise
kontrollimiseks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 8165 all) Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1586421481684&uri=CELEX:32011D0753
23
Keskkonnaagentuuri andmed.
16
2018. aastal 47%.24 2019. aastal vahetas Eesti arvutusmetoodikat25, mille alusel Euroopa
Komisjonile sihtarvu saavutamisest aruandeid esitatakse. Eesti võttis kasutusele I metoodika,
mis võimaldab 2020. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja
ringlussevõtu sihtarvu tõenäoliselt saavutada. Pikas perspektiivis tuleb sihtarvude
saavutamiseks jõuliselt tegutseda ning teha jäätmevaldkonnas struktuurseid muudatusi, et
saavutada kokkulepitud sihtarvud.
Viimastel aastatel registreeritud liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu kasvuga kõrvutades
viitab see taaskasutuse eelsete sortimistoimingute tõhususe langemisele. Riigikontroll tõi oma
2016. aasta auditis26 täiendavalt olmejäätmete ringlussevõttu pärssivate teguritena välja
jäätmeveoteenuse madala hinna, mis ei motiveeri inimesi jäätmeid liigiti koguma, puuduliku
liigiti kogumise konteinerite paigutamise elamute lähedale ning nõrga järelevalve
jäätmekäitlejate ja pakendi taaskasutusorganisatsioonide üle, mille tulemusel võib ringlusse
jõuda deklareeritust vähem jäätmeid. Seetõttu on planeeritud ka järgmistel aastatel ellu viia
tegevusi mis aitaksid sihttasemele võimalikult lähedale jõuda. Üheks selliseks tegevuseks on
liigiti kogumise infrastruktuuri arendamine, et inimestel oleks võimalikult mugav jäätmeid
tekkekohal liigiti koguda. Samuti on kohalikud omavalitsused juba läbi korraldatud jäätmeveo
hangete üha enam jäätmeliike hõlmanud ning läbi hinnapoliitika kujundamise on saavutatud
liigiti kogutud jäätmete tasuta äraandmise võimalus, kehtestades segaolmejäätmete äraandmise
kõrgem tasu, mis omakorda motiveerib inimest jäätmeid liigiti koguma.
24
Euroopa Liidu koondi tegemisel on kasutatud meetodit IV. Recycling rate of municipal waste
(https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=t2020_rt120&tab
leSelection=1)
25
I metoodika alusel oli olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määr 2016. ja 2017.
aastal 52%, 2018 aastal 49%. Peamine erinevus Eestis seni kasutatud II metoodika ja nüüd kasutatud 1. metoodika
vahel on, et 1. metoodika puhul lähevad arvestusse vaid need liigiti kogutud olmejäätmed (sh pakendijäätmed) –
paber ja kartong, plastid, klaas ja metall –, mis on tekkinud kodumajapidamistest. Arvesse ei ole võetud
ettevõtetes, tööstustes ja kontorites tekkivaid olmejäätmeid. Samuti pole arvestatud muid olmejäätmeid –
biojäätmeid, tekstiili jms.
26
Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel
(https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=13857&AuditId=2417)
17
Joonis 4. Olmejäätmete teke ja käitlus 2014-2018 (II arvutusmeetod) Keskkonnaagentuur.
Jäätmete ladestamise kasvu üheks põhjuseks võib pidada alates 2015. aastast muutumatuna
püsinud jäätmete prügilasse ladestamise saastetasu. Selleks, et vähendada ladestatavaid
jäätmekoguseid ning suunata rohkem jäätmeid taaskasutusse on Keskkonnaministeerium teinud
ettepaneku tõsta jäätmete prügilasse ladestamise saastetasu praeguselt 29,84 eurolt tonni kohta
vähemalt 60 euroni tonni kohta.
Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu tase on püsinud 2011. aasta baastaseme lähedal ning jääb
endiselt sihttasemest kaugele. Üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et olmejäätmete statistikas
ei kajastu näiteks suur osa eramajapidamistes kompostimisse suunatud biolagunevatest
jäätmetest. Samuti on kohalikke omavalitsusi, kus biojäätmed ei ole hõlmatud korraldatud
jäätmeveoga ning biojäätmete liigiti kogumise tase on veel ebapiisav.
Perioodil 2014–2018 tõusis Eestis ehitus- ja lammutusjäätmete teke ametliku jäätmearuandluse
statistika kohaselt rohkem kui kaks korda – ligikaudu 1 500 000 tonnilt 3 200 000 tonnile –,
mis on põhjendatav majanduskasvuga kaasneva ehitustegevuse hoogustumisega. Tegelik
ehitus- ja eriti lammutusjäätmete tekkekogus on veelgi suurem: Keskkonnainspektsioon
tuvastab iga-aastaselt mitmeid jäätmeloast või registreeringust ja sellega kaasnevast
aruandluskohustusest kõrvale hiilivaid jäätmetekitajaid ja -käitlejaid või illegaalselt ladestatud
omanikuta lammutusjäätmete hunnikuid27. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär on
võrreldes eelneva aruandlusperioodiga mõnevõrra langenud (2018), kuid taaskasutusse
27
Keskkonnajärelevalve 2018 (https://www.kki.ee/sites/default/files/aastaraamat_2018.pdf)
18
suunatud ehitus- ja lammutusjäätmete osakaal ületab sellele vaatamata 2020. aastaks sätestatud
sihttaset.
Joonis 5. Ehitus- ja lammutusjäätmete (17 05) teke ja käitlus 2014-2018. Keskkonnaagentuur.
Keskkonnaagentuuri andmetel on võrreldes 2017. aastaga suurenenud elektroonikaromude
kogumise osakaal, ulatudes 2018. aastal 63%-ni, põhjuseks võib pidada teadlikkuse
suurenemist ja aktiivset teavitustegevust. Varasemalt, enne aastat 2016 võeti arvesse üksnes
kodumajapidamistes tekkinud elektri- ja elektroonikaseadmed ja elektroonikaromusid, kuid
alates 2016. aastast arvestatakse kogumise sihtarvu arvutamisel kõiki elektri- ja
elektroonikaseadmeid ja elektroonikaromusid28.
Mõnevõrra on suurenenud ka kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise osakaal (sihtarv), kuid
nende puhul on sihtarv endiselt saavutamata. Kantavate patareide ja akude kogumise sihtarv on
alates 2016. aastast 30 protsendi lähedal suhteliselt paigal püsinud. 2016. aastani piisas sellest
veel vastava kogumise sihtarvu (25%) täitmiseks, kuid 45% saavutamine alates 2016 vajab
süstemaatilisi muudatusi.
Jäätmearuandluse tulemustel tekib Eestis olmejäätmetest enim biojäätmeid (20 01 08, 20 02 01;
2018. aastal üle 132 000 tonni), kuid neid (biojäätmete kogumassist) võeti 2018. aastal ringlusse
vaid 18% tekkekogusest. Kõige efektiivsem on metallijäätmete ringlussevõtt – 2018. aastal
64%. Üle poole õnnestus 2018. aastal ringlusse võtta ka paberit ja kartongi, mis moodustas
II arvutusmeetodi järgi koguseliselt 56% nende tekkekogusest.
28
Alates 2016. aastast arvutatakse kogumismäära kalendriaasta jooksul kogutud elektroonikaromude massi
jagamisel kolme eelmise aasta jooksul turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmise massiga aasta
kohta.
19
Joonis 6. Olmejäätmete ringlussevõtt jäätmeliikide lõikes 2018 (siltidel ringlussevõtu osakaal,
jäätmeliik, tekkekogus (t)) (Keskkonnaagentuur).
Keskkonnaagentuuri andmetel29 sisaldab ettevõtete jäätmekäitluse aruandluse andmeid
peegeldav pakendijäätmete statistika palju samade jäätmekoguste dubleerimist, sest nende
taaskasutusse suunamisele eelneb tihtipeale sorteerimine (R12s), mille tulemusena tekib
jäätmearuannete alusel lisaks eraldatud fraktsioonidele uuesti ka sortimisse suunatud
jäätmeliiki. Teisalt sisaldub väga suures osas pakendeid segaolmejäätmetes, kust need samuti
taaskasutusse suunatakse. Korrektse ülevaate saamiseks teeb Keskkonnaagentuur igal aastal
vastavalt pakendidirektiivile30 ja selle rakendusotsustele ümberarvutused hindamaks
pakendijäätmete tegelikku käitlust. Pakendijäätmete koguteke oli aastatel 2014–2017 Eestis
suhteliselt stabiilne, mis on samaaegset sisemajanduse koguprodukti kasvu arvestades hea
näitaja. See näitab keskkonnapoliitiliste otsuste mõju, sest ilma suunavaid meetmeid
rakendamata oleks loogiline, et majanduse ja tarbimise kasvuga tõuseb samas rütmis ka
pakendijäätmete kui tarbimise jääkproduktide kogus. Teisalt pole senised meetmed soovitud
mõju näidanud pakendijäätmete ringlussevõtule, mis aasta-aastalt langemas on. 2017. aastal
langes pakendijäätmete ringlussevõtt 54 protsendini (võrdluseks: 2014. aastal oli see 60%).
Arvestades, et 2017. aastal taaskasutati pakendijäätmeid kogumassist 81% ulatuses, on vajalik
leida lahendused just ringlussevõttu edendamiseks31. 2018 aastal muudeti aga pakendijäätmete
arvutamise metoodikat, arvestades niiskust ja segaolmejäätmete arvestust. Seetõttu vähenes ka
pakendijäätmete kogus.
29
Jäätmekäitluse trendid 2014-2018. Keskkonnaagentuur, viide 1.
30
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1586357662749&uri=CELEX%3A31994L0062
31
Jäätmekäitluse trendid 2014-2018. Keskkonnaagentuur, viide 1.
20
Olulisemad tulemused
Olmejäätmete liigiti kogumise tase ja kvaliteet on tõusnud (nt pakendikoti teenus).
Eramajadel võimalus liituda teenusega, mille käigus saab pakendijäätmeid tasuta ära anda
150L kollase kilekotiga. Selle teenuse osutamine on kokku lepitud 33 omavalitsusega, 104
asulas. Teenusega on liitunud 10 268 majapidamist (aastaga lisandunud 3649 eramaja).
Välja on töötatud mitmed toetusmeetmed jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise
edendamiseks (KIK vahendusel toetusmeetmed liigiti kogumise edendamiseks KOV-ides,
samuti keskkonnaprogrammi jäätmevaldkonna toetatavad tegevused).
Inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud (Eesti elanike
keskkonnateadlikkuse uuring, mis näitas, et keskkonnasäästlikest tegevustest on elanikud
kõige enam omaks võtnud just prügi ja jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemise)32.
Jagamismajandus ja asjade korduskasutamine on tõusuteel (Toidupanga ja teiste
heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate
toidunõude laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi tootevaliku
laienemine ja selle kasutamine üha rohkematel üritustel, Uuskasutuskeskuse tegevus,
JSI üle-eestiline nõude korjandus jms).
Jäätmete lakkamise määruste väljatöötamine (nt biolagunevatele jäätmetele, sealhulgas
reoveesettele). 2020. aasta oktoobrikuu seisuga on viis ettevõtet, kes toodavad
sertifitseeritud komposti või kääritusjääki, kuuendal ettevõttel on sertifikaat peatatud.
Rajatud on mitmeid uusi jäätmejaamu (perioodil 2014–2020 ca 1,025 miljonit
jäätmejaamade rajamiseks, laiendamiseks).
Kõik omavalitsused on haaratud korraldatud jäätmeveosüsteemi, samuti valdav osa
elanikest on liitunud korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmevedu hõlmab lisaks ka
liigiti kogutud jäätmeid nagu köögi-sööklajäätmed, papp ja paber, suurjäätmed, pakendid.
Probleemid, takistused
Indikaatorite sihttasemed pole veel saavutatud.
Liigiti kogumise infrastruktuur pole kohalikes omavalitsustes täielikult välja arendatud,
kvaliteet madal, pole mugav.
Teadlikkus on küll kasvanud, kuid pole piisavalt mõjutanud inimeste käitumist.
Segaolmejäätmete jäätmeveoteenuse madal hind ei motiveeri inimesi jäätmeid sortima (Nt
Tallinnas on 240 l segaolmejäätmete ja sama suure biojäätmete konteineri tühjendamine
põhimõtteliselt sama hinnaga või on vahe väga väike, nt Tartus oli segaolme 240 m3
konteineri tühjendamine vaid ca 2 eurot kallim kui biojäätmete tühjendamine).
Jäätmearuandluse infosüsteemi väljavõtte kohaselt eksporditakse aastas keskmiselt 545 597
tonni jäätmeid ning imporditakse aastas 294 497 tonni jäätmeid. Jäätmeid veetakse üle
riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta sätestatud korras.
Riikidevahelise jäätmesaadetise saatmist korraldav isik või jäätmete vastuvõtja Eestis peab
esitama Keskkonnaametile jäätmesaadetise teabe. Jäätmesaadetiste saatedokumendid
32
Keskkonnaministeerium: Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/uudised/uuring-80-eesti-elanikest-peab-end-
keskkonnateadlikuks
21
edastatakse e-posti aadressile ja pdf formaadis. Tulevikus on oluline välja töötada/arendada
riikidevahelise jäätmeveo andmekogu, mis võimaldaks jäätmete veoste jälgimise reaalajas.
Antud andmekogu tõhustaks andmete analüüsi ning tõstaks järelevalve efektiivsust.
Andmekogu ühildamine KOTKAS infosüsteemiga suudaks anda ülevaate jäätmete
ringlussevõtust ning taaskasutamisest.
Põletamine ja ladestamine on võrreldes ringlussevõtuga liiga odav. Eestis kehtib
ladestamisele tasumäär 29,84 EUR/t. Teadaolevalt jäätmepõletuse väravahind 60 EUR/t
ning prügilasse ladestamine alates 65 EUR/t. Jäätmekäitlejate hinnangul võib arvestada
ringlussevõtu hinnaks ligikaudu 60 EUR/t, kui käitlemine toimub olemasolevates
käitluskohtades. Kui käitluskoha loomine eeldab uusi kapitaliinvesteeringuid, siis on hind
kõrgem. Jäätmete ringlussevõtu hind sõltub peale kogumise ja käitlemisega seotud kulude
ka jäätmeliigist ja selle kui teisese toorme turuhinnast.
Liigiti kogumisvõimalused KOV-ide võrdluses on väga erinevad. 31 KOV-is on
korraldatud jäätmeveoga hõlmatud lisaks segaolmejäätmetele, vanapaberile ja
biolagunevatele jäätmetele, suurjäätmed ja/või pakendijäätmed, samas kui 15 KOV-is on
ainult segaolmejäätmed korraldatud jäätmeveoga hõlmatud.
KOV-ide tase on ebaühtlane ja seetõttu napib osades KOV-ides ressursse ja teadmisi
jäätmevaldkonna teemadega tegelemiseks (osades valdades pole eraldi
keskkonnaspetsialisti).
Täiendavad tegevused jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks
Liigiti kogumise taristu arendamine, sh erinevad toetusmeetmed.
Ringlussevõtu edendamine, sh erinevad toetusmeetmed, et vähendada ladestamist.
Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia ja tegevuskava
väljatöötamine.
Põhjalike ja kogu jäätmevaldkonda puudutavate uuringute läbiviimine riiklikul tasandil,
mis annavad edasised suunised ja meetmed probleemide lahendamiseks.
Keskkonnaamet jätkab KOVide koolitusi, mis toimuvad kord aastas ning kus antakse
juhiseid, suuniseid ning õpitakse teiste KOVide headest praktikatest.
Keskkonnaamet jätkab jäätmekavade, jäätmehoolduseeskirjade ning hanke dokumentide
läbivaatamisel KOVide jäätmehooldus arendamise suunamist liigiti kogumise
edendamisel.
2.2.3 Strateegiline eesmärk nr 3 - Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski,
tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet.
Riigi jäätmekava kolmanda strateegilise eesmärgi täitmine on kulgenud plaanipäraselt. Kõik
suletud prügilad on korrastatud ning toimub korrastatud prügilate järelhooldus ja seire. Kukruse
A-kategooria jäätmehoidla sulgemise ja korrastamise projekti osas on toimunud muudatused,
nimelt on hetkel teostamisel täiendavad uuringud, et selgitada jäätmehoidla seisukord ja
võimalik ohtlikkus keskkonnale. Tulemused selguvad 2020. aasta lõpuks, pärast mida
otsustakse, kuidas edasi toimida, st kas ja kuidas oleks vaja jäätmehoidla korrastada.
22
Tabel 4. Indikaatorid
Indikaator Baastase 2012 2016. a 2017. a Sihttase
tegelik tase tegelik tase
Korrastamata 17 0 0 0 (2015)
prügilate arv
Suletud ja 1 1 1 0 (2023)
korrastatud A-
kategooria
jäätmehoidlate arv
Vältimaks jäätmetest valmistatud toodetega ohtlike ainete ringlussevõttu, kontrollib
Keskkonnaamet põhjalikult jäätmete ringlussevõtuks väljastatavate lubade taotluste
dokumente. Vajadusel arutatakse loa taotlust ka keskkonnakaitseloa komisjonis mille
koosseisu kuuluvad lisaks Keskkonnaameti esindajatele ka Keskkonnaministeeriumi,
Keskkonnainspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti vastavad spetsialistid. Samuti
kaasatakse vajadusel teisi vastava valdkonna spetsialiste.
Viimastel aastatel on Keskkonnaministeerium tellinud mitmeid uuringuid, nt raskmetallide ja
halogeenitud orgaaniliste ühendite leidumisest Eesti päritolu puidus, mille alusel saab pakkuda
piirnorme halogeenitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldusele puidujäätmetes.
Lisaks viidi 2017. aastal koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga magistritöö raames läbi uuring
teemal „Uute püsivate orgaaniliste saasteainete analüüs Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete
jäätmetes“. Töö ülesanne oli analüüsida selliste jäätmevoogude osatähtsust ja käitlust Eestis
ning tuua välja kitsaskohad. Töö osana valmis ka kaardistus jäätmenimistus olevatest
jäätmekoodidest, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid.
Jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse
keskkonnaprogrammist võimalik taotleda toetust maastikupilti kahjustavate lagunenud ja
kasutuseta militaar-, tööstus- ja põllumajandusehitiste lammutamiseks ning hüljatud ohtlike
jäätmete käitlemiseks. Aastatel 2018–2020 rahastati keskkonnaprogrammist maastikupilti
kahjustavate lagunenud ehitiste lammutamise projekte ca 950 000 euro ulatuses33. Lisaks on
toetust saanud mõned projektid hüljatud ohtlike jäätmete koristamiseks.
Uute tegevustena on keskkonnaprogrammis lisandunud34: ohtlike kemikaalidega seotud
uuringud terviseriskide ja keskkonnamõjude hindamiseks, sealhulgas biomonitooringu alased
33
Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/rahastatud-
projektid#edit-field-maakond-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-taotlusvoor-value%3D%26edit-field-
rahastusallikas-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-valdkonnagrupp-tid-i18n%3Dnull%26edit-title%3D%26edit-
field-toetuse-saaja-nimi-value%3D%26edit-field-aasta-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-with-research-value-i18n-
1%3D1%26edit-field-with-research-value-i18n%3Don%26edit-sort-by%3Dtitle%26edit-sort-order%3DDESC
34
Keskkonnainvesteeringute keskus. Keskkonnaprogramm. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/toetatav-
tegevus/ringmajanduse-programm
23
uuringud ja ringmajanduse põhimõtetega arvestavate materjalide, toodetes ohtlike kemikaalide
asendamist ohutumatega, ohtlike kemikaalide vabade toodete ja tootmisprotsesside
väljatöötamine.
Kõik suletud nõuetele mittevastavad prügilad, mis olid nimetatud “Riigi jäätmekava
2008-2013“ lisas 4 korrastati 2015. aasta lõpuks. Hilisematel aastatel on toimunud korrastatud
prügilate järelhooldus ja seire. Mahukamad neist on Kiviõli ja Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja
poolkoksiprügilate järelseire ja järelhooldus. Suletud prügilatele on prügila sulgemisotsustega
määratud käitaja järelhoolduse ajal, kes peab läbi viima seiret ja vajadusel teostama täiendavaid
korrastustöid. Samuti on prügila sulgemisotsusega määratud järelhoolduse tingimused ja
ligikaudne kestus. Prügila järelhoolduse periood võib sõltuvalt prügila asukohast, ladestatud
jäätmetest ja seire andmetest kesta kuni 30 aastat. Korrastatud prügilate seireandmeid kogub ja
analüüsib Keskkonnaamet. Samuti koondab Keskkonnaamet töötavate prügilate seireandmeid.
Riigi jäätmekava koostamise ajal oli Eestis kolm riiklikku ohtlike jäätmete käitluskeskust –
Tartu, Tallinn, Vaivara. Praeguseks on riik võõrandanud Tallinna ja Tartu keskused ning
ainsana kuulub riigile Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus. 2016. aastal sõlmis
Keskkonnaagentuur Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse käitamiseks aktsiaseltsiga EcoPro
6-aastase lepingu. 2017. aastal tellis Keskkonnaagentuur ohtlike jäätmete käitluskeskuse
reoveepuhasti ekspertiisi ja käitluskompleksi tervikauditi, mida rahastati
Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist summas 275 020 eurot. Lisaks
rahastati 2017. aastal keskkonnaprogrammist 28 411 euroga projekti „Vaivara ohtlike jäätmete
käitluskeskuse (Vaivara OJKK) reostunud nõrgvee puhastamine“, mille eesmärgiks oli
likvideerida ja ära hoida Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuses tekkinud keskkonnarisk
ning viia keskus vastavusse riigihanke nr 159729 "Vaivara OJKK käitamise teenuse tellimine"
tingimustega, puhastades basseinidesse kogunenud ja reostunud 1800 m3 nõrgvett. Vaivara
OJKK käitamisega on tagatud kuni aastani 2022 riigi poolne operatiivne ohtlike jäätmete
käitlemise võimekus ning maandatud risk, et juhul, kui ohtlikke jäätmeid ei saa mujal käidelda,
saab need suunata Vaivarasse OJKK vähemalt vaheladustamisele. Edasise osas tuleb teha
riiklikul tasandil otsus, kuidas jätkata Vaivara OJKK käitamisega, sh kuidas tagada rahastus
vajalikeks täiendavateks investeeringuteks.
Kukruse A-kategooria jäätmehoidla ohutustamise meetme tegevused on alates 2019. aastast
peatatud. 2017. aastal alustati täiendava õhu-uuringuga tuvastamaks korrastamise käigus
tehtavate tööde võimalikku mõju ümbruskonna õhu kvaliteedile ning andmaks tööde teostajale
rohkem infot aherainemäe sees toimuvatest protsessidest. 2019. aastal alustati täiendavate
hüdrogeoloogiliste uuringute- ja kaevandusjäätmehoidlate inventariseerimisega. Edasisi
tegevusi saab kavandada eelpoolmainitud tulemuste selgumisel eeldatavalt 2021. aasta alguses.
Tõhustamaks järelevalvet jäätmekäitluse keskkonnanõuetest kinnipidamise osas on
Keskkonnainspektsioon suunanud jäätmekäitluse valdkonda varasemast rohkem ressurssi.
Keskkonnainspektsiooni jaoks on jäätmekäitlusega seotud kontrollid olnud prioriteediks mitme
aasta jooksul, mida on näha ka jäätmekäitlusalaste kontrollide arvu kasvus. 2017. aastal teostati
1305, 2018. aastal 1491 ja 2019. aastal 1629 kontrolli. Enim on suunatud ressurssi ehitus- ja
lammutusjäätmete, ohtlike jäätmete ja metallijäätmete käitluskohtade, tootjavastutuse
valdkonna ning autoremondi- ja lammutustöökodade kontrollimisele. Samuti teostatakse iga-
24
aastaselt riikidevaheliste jäätmevedude kontrolle sadamates ja maismaa piiril koostöös
Maksu- ja Tolliametiga, eesmärgiga tuvastata illegaalseid jäätmesaadetisi (efektiivsed on sageli
just ette teatamata kontrollreidid). Tootjavastutuse valdkonna osas on efektiivsuse
saavutamiseks loodud töögrupp. Lisaks Keskkonnainspektsioonile panustavad järelevalve
tõhustamisse ka Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur, andes teada jäätmearuannete
kontrollimisel avastatud rikkumistest (nt pakendiaruannete auditeerimata jätmine jms) ning
tehes Keskkonnainspektsioonile jäätmekäitlejate kohta vajaduspõhiseid riskianalüüse ning
väljavõtteid.
Olulisemad tulemused
Välja on töötatud mitmed toetusmeetmed uurimaks jäätmete ohtlikkust ja selle
vähendamise võimalusi
Inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud (Eesti elanike
keskkonnateadlikkuse uuring, mis näitas, et keskkonnasäästlikest tegevustest on elanikud
kõige enam omaks võtnud just prügi ja jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemise).35
Järelevalvele on pööratud rohkem tähelepanu. Loodud on spetsiaalsed töögrupid kindlate
eesmärkidega ning loodud on peainspektorite ametikohad, kes koordineerivad ja vastutavad
oma valdkondade tulemuste eest.
Põlevkivituhkade uuring, mille alusel suur osa neist ei liigitu ohtlikeks jäätmeteks.
Tagatise seadmine jäätmekäitlejatele. Garantii või finantstagatist tõendav dokument tuleb
käesoleval aastal (st 2020) esitada uue keskkonnaloa ja registreeringu taotlejatel, aga ka
neil, kes tulevad olemasolevat luba muutma ja kehtiva loa alusel võivad jäätmeid ladustada.
Neil, kellel on kehtiv jäätmeluba, aga 2020. a jooksul seda muuta ei kavatse peab garantii
või finantstagatist tõendav dokument olemas olema hiljemalt 01.01.2021. Nõue hakkas
kehtima 2020 aasta algusest.
KeA ja KKI vaheline koostöö on tõhusam: sh nii loa andja kui ka järelevalve teostavad aina
enam koos jäätmekäitluskohtade paikvaatlusi ja vahetavad infot.
Keskkonnalubade (enne jäätmeload) nõuded on üle vaadatud, selleks, et kajastatud
tingimused oleksid mõistetavad kõikidele osapooltele. See tähendab, et väljastatud
keskkonnaload on põhjalikumad ning määratud on konkreetsemad selgemad ning kõigile
pooltele mõistetavad jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja
keskkonnakaitsenõuded.
Loodud on uus keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS). Uus infosüsteem lihtsustab
keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seiret, aruandlust ning muude
loaga seotud kohustuste täitmist, samuti kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja
kättesaadavust.
Probleemid, takistused
Teadlikkus on küll kasvanud, kuid sageli pole see mõjutanud inimeste ja ettevõtete
käitumist.
REACH alase järelevalve killustatus erinevate ametkondade vahel.
35
Viide 28
25
Täiendavad tegevused jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks
Liigiti kogumise taristu arendamine, sest parem liigiti kogumise taristu ja tõhusam liigiti
kogumine hõlbustab kvaliteetset ringlussevõttu, aitab vähendada prügistamist ehk
jäätmetest tulenevat keskkonnariski .
Põhjalike ja kogu jäätmevaldkonda puudutavate uuringute läbiviimine, mis annavad
suunised ja meetmed probleemide lahendamiseks, sh uuringud, mis toovad välja uusi
ringlussevõtu võimalusi jäätmetele, mida seni pole saanud ringlusse võtta.
Teadlikkuse tõstmise kampaaniatega jätkamine (jäätmetekke vältimise nädal ja muud
temaatilised kampaaniad).
Infosüsteem KOTKAS-e edasiarendus (keskkonnaotsuste terviklik autonoomne süsteem,
mille eesmärgiks on koondada keskkonnalubade taotlemine, menetlemine,
keskkonnatasude deklareerimine ja aastaaruannete esitamine ning registreeringute
taotlemine ühisesse keskkonda).
3. Riigi jäätmekava 2014–2020 rakendamine
Riigi jäätmekava elluviimisel on toimunud mitmeid suuri arenguid, mida on toetatud
struktuurivahenditest, muudest toetusvahendtest ja ka riigieelarvest.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse36 kaudu on rahastatud nii riiklikest vahenditest
(Keskkonnaprogramm) kui ka EL struktuurivahenditest mitmeid olulisi jäätmevaldkonna
tegevusi.
Keskkonnaprogrammist on jäätmevaldkonnale antud toetust perioodil 2014–2018 ca 7,25
miljonit eurot. 2018. aastal liideti jäätmevaldkond ringmajanduse programmi alla, kuna teemad
on väga seotud ja ringmajanduse projektid laiemalt panustavad igati ka jäätmekäitlusesse.
Seetõttu, nt 2018.–2020. aastal on ringmajanduse programmist jagatud ringmajanduse
valdkonnale üldiselt ning sh ka jäätmekäitlusele ca 9,4 miljoni euro ulatuses toetusi. Kui
vaadata toetuste jagunemist spetsiifilisemate valdkondade vahel, on nt ohtlike jäätmete sh
eterniidi käitluseks, sh kogumisringidele on antud perioodil 2014–2020 toetust ca 2,055
miljonit. Vanade ehitiste lammutamiseks ca 2,122 miljonit ja jäätmejaamade rajamiseks ca
481 000 eurot keskkonnaprogrammist. Silmas tuleb pidada, et tegemist on vaid toetusega, mis
tähendab, et lisaks sellele on valdkonda panustanud toetusesaajad ka omaosalusega, mis nt
lammutusprojektide puhul on enamasti 50%. Oluliste valdkondadena, mis
keskkonnaprogrammist on toetust saanud, võib välja tuua tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate
järelseire ja –hoolduse (sh sadeveesüsteemi rajamine), mida on kokku toetatud 5,8 miljoni
euroga.
Jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamisse on struktuurivahendeid suunatud
ca 12 miljonit, millest ca 1,025 miljonit jäätmejaamade rajamiseks, laiendamiseks. Lisaks
jäätmejaamadele, mis panustavad üldiselt mitmete jäätmeliikide käitlusvõimekuse
parandamisse, on selle 12 miljoni raames muuhulgas toetatud ka klaasvahtkillustiku tehase
36
Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid, viide 22.
26
rajamist, mis annab olulise panuse Eesti klaasijäätmetega seotud probleemide lahendamisele
ning biojäätmete käitlustehase rajamist Harjumaale ja mõningaid teisi väiksemaid projekte, mis
aitavad erinevate jäätmeliikide käitlusvõimekusele tõstmisele kaasa.
Käesoleval perioodil on tehtud lisaks suuri investeeringuid ressursitõhususe parandamisse.
Ressursiauditeid on toetatud ca 693 500 euroga ja ressursialaseid koolitusi ja teavitustegevust
379 800 euroga. Ressursitõhususe valdkonna investeeringuteks on ettevõtetesse aga panustatud
toetustega lausa 67,8 miljonit eurot. Vähemalt sama palju on ettevõtted ise juurde panustanud,
mis tähendab, et ressursside kokkuhoiule ja jäätmetekke (sh praagi) vähendamisele on sellel
perioodil kõvasti panustatud.
4. Jäätmekavas käsitlemata teemad, mis tulenevad uutest direktiivi nõuetest
Euroopa Komisjon esitles 2015. aasta detsembris tegevuskava ringmajanduse suunas
liikumiseks, mille üheks osaks oli jäätmetega seotud direktiivides muudatuste tegemine.
4. juulil 2018 jõustusid kokku kuue direktiivi muudatused, mis tuli liikmesriikide õigusesse üle
võtta hiljemalt 5. juuliks 2020. Muudeti direktiive prügilate, jäätmete, pakendite ja
pakendijäätmete, patareide ja akude, autoromude ning elektroonikaromude kohta. Muude
täienduste ja muudatuste hulgas on muudatusi ka seoses riigi jäätmekavade koostamisega.
Nimelt täpsustus loetelu andmetest, mida peab riigi jäätmekava sisaldama. Uue nõudena
lisandub näiteks kohustus jäätmekavas esitada ka ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks
sobivate jäätmete, eelkõige olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamise
saavutamise plaan ja ladestamise piiramiseks võetud meetmete ülevaade. Riigi jäätmekava peab
jätkuvalt sisaldama ka jäätmetekke vältimise programmi, mille üheks uueks osaks on näiteks
toidujäätmete tekke vältimise eriprogramm. Lisaks on oluline pöörata suuremat tähelepanu
pakendijäätmete vähendamisele.
Jäätmete raamdirektiivist tulenevatest muudatustest hoolimata on valdkonna arengukava (riigi
jäätmekava) strateegiline eesmärk jätkuvalt jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine, nii nagu
see on ka Riigi jäätmekavas 2014–2020. Riigi jäätmekava peab andma ülevaate tekkivatest ja
käideldavatest jäätmekogustest.
Osaliselt uus nõue võrreldes varasemaga on ülevaate andmine kriitilise tähtsusega tooraine
olulise sisaldusega jäätmete käitlemisest. Kuigi selles osas pole varem eraldi käsitlemiseks
nõuet olnud, siis on kriitilise tähtsusega toorainet sisaldavate jäätmete käitlemise teema olnud
käsitletud läbi reoveesette ja elektri- ja elektroonikaseadmete. Jäätmete raamdirektiivi
põhjenduspunkt nr 36 selgitab, et teatavad toorained on ELi majanduse jaoks väga tähtsad ja
nende varu tagamine on seotud suure riskiga. Seetõttu on ette nähtud, et liikmesriigid võtavad
meetmeid, et edendada kriitilise tähtsusega toorainete peamisteks allikateks olevate toodete
korduskasutamist ja vältida nende materjalide muutumist jäätmeteks.
Eesti kontekstis võib kriitilise tähtsusega toorainete puhul tuua välja kõrge fosforisisalduse
reoveesettes. Reoveesette käitlemist on kehtivas jäätmekavas käsitletud, samuti on jäätmekava
27
rakendamise perioodi jooksul töötatud välja reoveesettele jäätmete lakkamise kriteeriumid.
Fosfori ringlusse suunamine saab toimuda reoveesettest valmistatud materjalide, näiteks
kehtestatud ohutus- ja kvaliteedinäitajatele vastava komposti kasutamisel väetisena. Fosforit
leidub Eestis ka maavarana fosforiidis, mida hetkel ei kaevandata. Euroopa Liit prognoosib
fosforiidi nõudluse pikaajalist kasvu, kuna Euroopas oleme väga sõltuvad selle toorme
impordist. See tähendab, et veel hiljuti majanduslikult tulutud fosforiidivarud võivad peagi
osutuda vajalikeks. Eesti maapõues leiduvat fosforiiti on põhjalikult uuritud, peaaegu
samaväärselt põlevkiviga. Kuid kõik varud on määratud passiivseteks, seetõttu neid ei saa
praegu kaevandada. Kas ja kui palju võiks fosforiidist tulevikus tulu olla, saab hinnata pärast
põhjalikumaid uuringuid, et teha kindlaks varude täpsem maht, kvaliteet ja eripärad, ning
võimalused siinse toorme töötlemiseks ja keskkonnamõjude leevendamiseks37.
Kriitilise tähtsusega toorained38 on ELi jaoks majanduslikult väga tähtsad ja tarnehäiretele
vastuvõtlikud. Selliseid aineid kasutatakse sageli ka elektroonikaseadmetes. Selliste jäätmete
kogumise infrastruktuur tuleb kriitiliste toorainete taaskasutamise suurendamiseks "ümber
kujundada ja ühtlustada".39 Kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtu suurendamine on
küsimus, millega tuleb tegeleda, et liikuda ringmajanduse poole. Kuid ainult kvaliteetne
ringlussevõtt saab tagada kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamise. Üks sõlmküsimustest
on selliseid materjale sisaldavate toodete kogumine, demonteerimine ja ringlussevõtt.40 Oluline
on koguda terveid ja kompleksseid seadmeid, kuna tervikseadmel on suurem võimalus
korduskasutamiseks ja seadmetes oleva toorainete säästmiseks.
Valdkonna arengukava annab ülevaate jäätmekäitlusega seotud organisatsioonide kohustustest,
sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise
vastutuse jaotuse kirjeldusest. Lisandunud on nõue kirjeldada ka selliste investeeringute jaotust,
mis on vajalikud taaskasutamis- või kõrvaldamiskohtade sulgemise või täiendavate rajamise
puhul.
Uueks kohustuseks on igasuguse prügistamise vastu võitlemise ja selle vältimise ning igat liiki
prügi koristamise meetmeid kajastada. Prügistamine on jäätmete ebaseaduslik keskkonda
viimine ehk näiteks ehitus- ja lammutusjäätmete metsa alla viimine kui ka tänaval pakendite
maha viskamine. Muu prügistamise tagajärjeks on sageli ka mereprügi. Mereprügiga
33
Keskkonnaministeerium. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/fosforiit_-
_potentsiaalikas_maavara.pdf38 „ELi 2017. aasta kriitiliste toorainete loetelu“ 13.09.2017. 2017. aasta teatises on
nimetatud 27 toorainet: antimon, bariit, berüllium, vismut, boraat, koobalt, koksisüsi, fluoriit, gallium,
germaanium, hafnium, heelium, indium, magneesium, looduslik grafiit, nioobium, fosfaatmaak, fosfor, skandium,
räni, tantaal, volfram, vanaadium, plaatina rühma metallid, rasked haruldased muldmetallid ja kerged haruldased
muldmetallid.
38
„ELi 2017. aasta kriitiliste toorainete loetelu“ 13.09.2017. 2017. aasta teatises on nimetatud 27 toorainet:
antimon, bariit, berüllium, vismut, boraat, koobalt, koksisüsi, fluoriit, gallium, germaanium, hafnium, heelium,
indium, magneesium, looduslik grafiit, nioobium, fosfaatmaak, fosfor, skandium, räni, tantaal, volfram,
vanaadium, plaatina rühma metallid, rasked haruldased muldmetallid ja kerged haruldased muldmetallid.
39
Letsrecycle.com. Study targets ‘critical materials’ from WEEE. 19.02.2019. Kättesaadav:
https://www.letsrecycle.com/news/latest-news/study-targets-critical-materials-from-weee/
40
ELi ringmajanduse loomise tegevuskava. Brüssel, 2.12.2015
COM(2015) 614 final. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2015/ET/1-2015-614-ET-F1-
1.PDF
28
seonduvaid probleeme ja lahendusi käsitledes on võimalik lähtuda Eesti merestrateegiast ja
selle meetmekavast. Mereprügi vältimise, vähendamise kava on koostatud
Keskkonnaministeeriumi mereosakonna poolt.41
Selleks et jäätmetekke vältimist laiemalt koordineerida ja kogu riigi tasandil eesmärke seada,
koostatakse riigi jäätmekava juurde eraldi jäätmetekke vältimise kava. See ei ole uus nõue,
selline kava kuulub ka kehtiva riigi jäätmekava 2014–2020 juurde, edaspidi aga täpsustub selle
sisu, sh lisandub toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise kava, mis on hetkel koostamisel
ja mille valmimisse on kaasatud mitmeid huvigruppe.
Hetkel on töös „Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja
vajalike meetmete uuring42, mis annab põhjaliku ülevaates teemadest, mis direktiivi kohaselt
on valdkondliku tegevuskava juures olulised ja mis täiendavad samuti käesolevat ülevaadet
ning „Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüs“, mis keskendub olmejäätmete ringlussevõtu
sihtarvude saavutamisele.
4.1 Riigi jäätmekava 2014–2020 pikendamine
Jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) artiklist 28 ja 29 tuleneb kohustus liikmesriikidele
kehtestada riigi jäätmekava koos jäätmetekke vältimise programmiga. Artikkel 30 alusel tuleb
liikmesriikidel tagada, et jäätmekavasid ja jäätmetekke vältimise programme hinnatakse ja
vajaduse korral vaadatakse läbi vähemalt iga kuue aasta järel. Hindama peab olemasolevat
olukorda. Seetõttu on igal juhul vajalik jäätmekava minimaalne läbivaatamine.
Keskkonnaministeerium on koostanud käesoleva Riigi jäätmekava täitmise aruande, mille
alusel võib öelda, et Riigi jäätmekava on suures osas jätkuvalt aktuaalne ja selle pikendamine
kuni keskkonnavaldkonna arengukava kinnitamiseni võimaldaks tagada jätkuvat tegevuste
elluviimist ning liikmesriigile seatud kohustuse täitmist loomata uut valdkondlikku arengukava
riigieelarve seaduse mõistes.
Jäätmevaldkonna korraldamisel tuleb lähtuda nii palju kui võimalik jäätmehierarhiast, mille
kohaselt tuleb jäätmeteket vältida ja vähendada nii palju kui võimalik. Ka kehtivas „Riigi
Jäätmekavas 2014–2020“ on nimetatud printsiip oluliseks lähtekohaks jäätmevaldkonna
korraldamisel ja suunamisel. Samamoodi on aktuaalsed jäätmekava kolm põhilist eesmärki,
milleks on:
Vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust;
Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel;
41
Mereprügi plaan. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/news-related-files/mereprugi_plaan_.pdf
Koostatud mereprügi plaan on mõeldud kasutamiseks ja rakendamiseks eeskätt Keskkonnaministeeriumile ja selle
valitsemisala asutustele, kuid ka poliitika kujundamiseks üldisemalt. Samuti on töö mõeldud avalikkuse
informeerimiseks ning erinevate asjast huvitatud isikute juhendamiseks või nende tegevuse suunamiseks.
42
Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring
(Keskkonnaministeerium)“, viitenumber 219912
29
Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning
järelevalvet.
Kehtiva riigi jäätmekavaeesmärgid on piisavalt üldised ja samas aktuaalsed, et olla kooskõlas
ka jäätmete raamdirektiivi muudatustega ((EU) 2018/851).
Keskkonnaministeerium on alustanud keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi
keskkonnavaldkonna arengukava) koostamise protsessiga. Keskkonnavaldkonna arengukava
koostamine on osa riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisest, mille eesmärgiks on
tulemusvaldkonna juhtimine reeglina ühe strateegilise arengudokumendiga ning mis on aluseks
tegevuspõhisele eelarvestamisele. Vastavalt 10.09.2019 valitsuskabineti otsusele koostatakse
tulemusvaldkonnas „Keskkond“ kaks valdkondlikku arengukava: „Keskkonnavaldkonna
arengukava 2030“ ja „Metsanduse arengukava aastani 2030“.
Keskkonnavaldkonna arengukava on dokument, mis seob kõik keskkonna valdkondlikud
strateegilised dokumendid üheks strateegiliseks dokumendiks ning on üldine suunanäitaja kogu
keskkonnavaldkonna arengule. Keskkonnavaldkonnas on hetkel kehtivad 14 strateegilist
dokumenti, millest üheks on ka riigi jäätmekava.
Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti
erinevad keskkonna alavaldkonnad. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise
vaade keskkonna valdkonnas. Keskkonna valdkonna strateegilise planeerimise korrastamise
vajaduse tingib ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide üleüldine tähtsustumine ning sellega seotud
uued väljakutsed nii EL-is kui Eestis.
Jäätmete valdkonnas on tulenevalt uutest arengutest Euroopas ja maailmas (rohelepe,
ringmajanduse tegevuskava jms) koostamisel mitmed riikliku tasandi jäätmevaldkonna
uuringud, millest osad peaksid valmima 2021. aastal ja mis annavad soovitused, kuidas Eesti
peaks jäätmevaldkonna eesmärkide täitmise saavutamiseks edasi liikuma. Lisaks on Eesti
võtnud eesmärgiks, et 2021 valmib riiklik ringmajanduse arengudokument koos tegevuskavaga,
mis pakub tegevussuunad selleks, et aastal 2035 oleks Eestis juurdunud ringmajandusel
baseeruv ettevõtlus. See katab ka jäätmealaseid eesmärke. Neid suuri muudatusi arvesse võttes
(keskkonnavaldkonna arengukava ja strateegilised uuringud) tuleks kehtivat riigi jäätmekava
2014–2020 pikendada ja koostada uus valdkondlik tegevuskava (Riigi jäätmekava 2023–2028)
keskkonnavaldkonna arengukava raames, kus on arvesse võetud ka kõikide oluliste uuringute
tulemusi ja loodava ringmajanduse arengudokumendi eesmärke ja tegevusi. Kuna
jäätmevaldkond mõjutab paljusid teisi keskkonnavaldkondi, on mõistlik, et riigi jäätmekava on
koostatud paralleelselt ja kooskõlas teiste valdkondlike arengudokumentidega, saavutamaks
teemade laiemat kajastatust ja integreeritust.
Keskkonnavaldkonna katusdokumendiks on seni olnud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030,
mis küll osaliselt kajastab üldisi jäätmevaldkonna eesmärke (jäätmetekke vähendamine,
jäätmete taaskasutamine, sh ringlussevõtt ning jäätmete ohtlikkuse vähendamine), aga mitte
piisava detailsusega uusi strateegilisi arenguid nagu korduskasutus, ühtsem liigiti kogumine,
ülepakendamise vähendamine jt. Samuti ei kata keskkonnastrateegia ära jäätmete
30
raamdirektiivi (2008/98/EÜ) ja selle muudatustest ((EL) 2018/851) tulenevaid konkreetseid
kohustusi riigi jäätmekava sisule, mistõttu on oluline olemasolevat riigi jäätmekava pikendada.
Seoses pikendamisega on oluline jätkata aruandes eelpool väljatoodud tegevustega (Täiendavad
tegevused jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks).
Liigiti kogumise suurendamiseks ja sellega seoses ka ringlussevõtu edendamiseks on
planeeritud jätkata mitmete toetusmeetmetega. Hetkel on käimas jäätmete liigiti kogumise
lahenduste toetamine kohalikes omavalitsustes, kus toetust saanud KOV-id saavad projektidega
alustada järgmisel aastal, pärast otsuste tegemist. Meetmes on ette nähtud kokku
3 miljonit eurot, millele KOVid lisavad omaosaluse 10%. Struktuurivahenditest on jätkuvalt
võimalik toetust küsida investeeringuteks ressursitõhususse. 2020. aasta teises pooles on
käimas II väikevoor, mille eelarve on ca 8 miljonit eurot. Voor kestab eelarve ammendumiseni.
Lisaks on 2020. aasta lõpus planeeritud avada uus voor jäätmete ringlussevõtu edendamiseks,
mahus 3 miljonit eurot.
2021. aastast algab uus Euroopa Liidu rahastusperiood, mille raames on Eestil samuti võimalik
saada vahendeid erinevate projektide toetamiseks. Eesti majanduse arenguga seoses
eraldatavate vahendite hulk järgmisel eelarveperioodil küll väheneb, kuid Eesti saab ka edaspidi
ELi eelarvest rohkem toetusi, kui sinna maksab. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt
eraldataks Eestile 2021–2027 perioodiks ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ca 3 miljardit eurot.
Konkreetne summade jaotus erinevate valdkondade vahel selgub eeldatavalt 2020. aasta lõpus,
pärast rakenduskava kinnitamist.43 Kuna üheks märksõnaks on Rohelisem Euroopa44, siis on
vahendeid planeeritud ka ringmajanduse ja sh jäätmevaldkonna arendamiseks.
Lisaks on iga-aastaselt võimalik toetust küsida KIK keskkonnaprogrammist, kus saavad toetust
nii KOVid kui ka ettevõtjad, ülikoolid ja MTÜ-d. Keskkonnaprogrammi ringmajanduse
programmist on muude tegevuste hulgas võimalik saada toetust nii jäätmete liigiti kogumise
taristu arendamiseks, ohtlike jäätmete kogumisringideks, jäätmetekke vältimiseks ja
korduskasutuse soodustamiseks, uuenduslike keskkonnakorralduslike lahenduste
väljatöötamiseks. Lisaks on sealt võimalik toetust saada ka erinevate uuringute jaoks.
KOV-idele ja muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele on maksimaalne toetusmäär
80%, ettevõtetele 50%. Viimastel aastatel on ringmajanduse valdkonnas jagatud ca 2 miljonit
eurot aastas, 2020. aastal oli see koguni ca 4 miljonit, kuid seda ressursitõhususe valdkonna
lisandumise tõttu.
Euroopa Majanduspiirkonna toetuse raames (1,8 miljonit eurot) on kavas edaspidi suurendada
keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist, edendada erinevate sihtrühmade (sh ettevõtted,
43
Perioodi 2021-2027 planeerimine. Euroopa Liidu struktuuritoetus. Kättesaadav:
https://www.struktuurifondid.ee/et/struktuuritoetustest/perioodi-2021-2027-planeerimine
44
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikast rahastavad valdkonnad
ja Eesti lähteseisukohad rahastamisprioriteetideks. Kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Valistoetused/ukp-2021-2027.pdf
31
kohalikud omavalitsused, koolid) ringmajandusele suunatud tegevusi, tõsta avaliku sektori
töötajate pädevust ringmajanduse valdkonnas ning avalikkuse teadlikkust ringmajandusest.
2020. aasta lõpuks valmib ka jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise
kommunikatsioonistrateegia ja tegevuskava, mis aitab seada konkreetsemaid eesmärke ja
finantseerimisvajadusi just selles valdkonnas.
Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga, on ette nähtud toetusmeede
loodus- ja keskkonnahariduskeskustele, mis on algatatud Vabariigi Valitsuse poolt kriisi
negatiivsete mõjude vähendamiseks.
Lisaks on võimalik planeerida ka riigieelarve strateegia raames erinevaid teavitustegevusi,
uuringuid jms.
Riigipoolsetele meetmetele ja tegevustele lisaks panustavad iga-aastaselt jäätmekäitluse
arengusse ka ettevõtjad. Tootjavastutusorganisatsioonid ja taaskasutusorganisatsioonid peavad
iga-aastaselt läbi viima avalikkuse teavitamise kampaaniaid45. Lisaks on mitmed ettevõtted
saanud aru, et rohelisem maailmavaade tuleb kasuks ka ettevõtte majandustulemustele, mistõttu
on viimastel aastatel suurenenud investeeringud selles valdkonnas. Näiteks seoses
investeeringutega ressursitõhususse, on mitmedki ettevõtjad teinud eelduseks oleva
ressursiauditi omavahenditest.
45
Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1 § 17-4 lg 1
p 11 ja § 17-4 lg 5.
32
Rahandusministeerium
Majandus- ja 31.12.2020 nr 9-2/20/5821
Kommunikatsiooniministeerium
Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruande
kooskõlastamiseks esitamine
Saadame riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruande tutvumiseks ja kooskõlastamiseks. Palume
teie kooskõlastust ja võimalikke täiendusettepanekuid hiljemalt 8. jaanuariks 2021.
Anname teada, et „Riigi jäätmekava 2014–2020“ kehtivuse pikendamise ettepanek saadetakse
koos „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamise ettepaneku eelnõuga
Vabariigi Valitsuse istungile. „Riigi jäätmekava 2014−2020“ kehtivust soovitakse pikendada kuni
„Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ kinnitamiseni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Epler
Minister
Lisa: Riigi jäätmekava 2014–2020 täitmise aruanne
Sama: Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maaeluministeerium,
Sotsiaalministeerium, Riigikantselei
Marika Lillemets, 626 2867
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231