dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 69 "Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused" muutmine

Sotsiaalministeerium · 29. detsember 2020
Viit
62
Registreeritud
29. detsember 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Gerli Aavik-Märtmaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎62 29.12.2020 Ministri määrus.asice782 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 29.12.2020 nr 62 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 61 lõike 2 ja § 62 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastab tema ravimeeskond, kes koostab hinnangu isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kohta. Hinnang peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vajava isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress); 2) seadusliku esindaja korral esinduse alus, esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress); 3) teenust vajava isiku sotsiaalse võrgustikuga seotud andmed – kontaktisikuks oleva lähedase või pereliikme nimi, seos isikuga ja kontaktandmed; 4) märge, mil viisil ja mis aadressil soovitakse Sotsiaalkindlustusametilt dokumente ja teateid saada (e-postiga, e-postiga krüpteeritult, posti teel tähtkirjaga, posti teel lihtkirjaga, klienditeeninduses, iseteenindusportaalis); 5) teenust vajava isiku terviseseisundiga seotud andmed – raviarsti nimi ja kontaktandmed; info tahtest olenematul ravil viibimise, riskikäitumise, haigusteadlikkuse, iseseisvalt raviplaani 2 täitmise ja iseseisvalt füüsilise tervise eest hoolitsemise kohta ning aktiivravi lõppedes sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajalikkusest arusaamise kohta; 6) haiglaravi algus ja prognoositav lõpp (haiglaravil viibimise korral); 7) hinnangu koostamise aeg ning hinnangu vormistanud inimese nimi, amet ja kontaktandmed.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ (edaspidi määrus) reguleeritakse kokkuvõtlikult sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (edaspidi SRT) eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise taotluse andmete, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamiseks vajalike andmete, SRT plaani ja SRT vajaduse kindlaksmääramisel koostatava tegevuskava andmete ja rehabilitatsiooniprogrammi andmete loetelu. Määruse muutmisel tehakse määruses muudatused, et täpsustada esmasesse psühhoosi haigestunud inimese raviprotsessis osaleva ravimeeskonna liikme poolt antava SRT vajaduse hinnangu andmed. Lisaks muudetakse määruse reguleerimisala laienemise tõttu määruse pealkirja. Määruse muudatuse eesmärk on tagada esmasesse psühhoosi haigestunud inimese senisest kiirem ja vajaduspõhisem toetamine. Määruse muudatusega luuakse võimalus esmasesse psühhoosi haigestunute (nii laste kui täiskasvanute) SRT vajaduse tuvastamiseks ja tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks ravimeeskonna hinnangu alusel. Muudatus on vajalik, et pakkuda esmasesse psühhoosi haigestunutele senisest tulemuslikumat tuge. Esmasesse psühhoosi haigestunute toetamisel on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus, mille tagamiseks on oluline hakata hoolekandelist tuge pakkuma paralleelselt raviga. Senise praktika kohaselt on pärast haiglaravi lõppemist vastutus edasise abi saamise eest inimesel endal. Vajaliku SRT taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse (edaspidi SKA) ning tööalase rehabilitatsiooni saamiseks Eesti Töötukassasse. Kuna skisofreenia sagedane tunnus on haiguskriitika puudumine ja/või vähene motiveeritus, on sagedased juhud, kus inimene läheb pärast statsionaarset ravi koju ning peab ennast haiglaravi lõppemisega tervenenuks. Sellest tulenevalt kaob kontakt arstiga, tihti lõpetatakse ravimite võtmine ning haigus süveneb. See viib korduvate rehospitaliseerimisteni ning toimetulekuoskuste pideva vähenemise tagajärjel võib lõpuks kulmineeruda ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadusega. Muudatuse tulemusel algab esmasesse psühhoosi haigestunu taastumine juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja võimaldab inimesel pärast aktiivravi hakata sujuvalt kasutama rehabiliteerivaid teenused, pakkudes kompleksselt taastumist toetavaid tegevusi inimesele ja tema lähedastele ning vajaduse korral proaktiivset abi. 1.2. Määruse muudatuste ettevalmistaja Määruse muudatused ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Gerli Aavik-Märtmaa (626 9818, [email protected]) ja riigiteenuste poliitika juht Lemme Palmet (626 9214, [email protected]). Määruse muudatused on välja töötatud koostöös SKA- ga. Tehtavate muudatuste väljatöötamisse kaasati erialaspetsialiste, sealhulgas esmasesse psühhoosi haigestunud inimeste sihtrühmaga töötavaid teenuseosutajaid. Määruse muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). 1 Määruse muudatused on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 19.12.2019, 19. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 4.4. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse punktiga 1 sõnastatakse määruse pealkiri ümber järgmiselt: „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“. Määruse pealkirja on vaja muuta, kuna SRT vajaduse tuvastajate ja SRT saamiseks õigustatud isikute ringi laiendati SHS-i muudatustega (SHS § 62 lõigete 31–4 muudatused) ning see peab kajastuma ka määruse pealkirjas. Määruse punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõikega 7, et täpsustada esmasesse psühhoosi haigestunud inimese raviprotsessis osaleva ravimeeskonna antava SRT vajaduse hinnangu andmeid. Määruse § 2 lõikes 7 täpsustatakse ravimeeskonna antavas hinnangus sisalduvaid andmeid: 1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vajava isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress); 2) seadusliku esindaja korral esinduse alus, esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress); 3) teenust vajava isiku sotsiaalse võrgustikuga seotud andmed – kontaktisikuks oleva lähedase või pereliikme nimi, seos isikuga ja kontaktandmed; 4) märge, mil viisil ja mis aadressil soovitakse SKA-lt dokumente ja teateid saada (e-postiga, e- postiga krüpteeritult, posti teel tähtkirjaga, posti teel lihtkirjaga, klienditeeninduses, iseteenindusportaalis); 5) teenust vajava isiku terviseseisundiga seotud andmed – raviarsti nimi ja kontaktandmed; info tahtest olenematu ravil viibimise, riskikäitumise, haigusteadlikkuse, iseseisvalt raviplaani täitmise ja iseseisvalt füüsilise tervise eest hoolitsemise kohta ning aktiivravi lõppedes SRT vajalikkusest arusaamise kohta; 6) haiglaravi algus ja prognoositav lõpp (haiglaravil viibimise korral); 7) hinnangu koostamise aeg ning hinnangu vormistanud inimese nimi, amet ja kontaktandmed. Teenust vajava isiku andmed on vajalikud selleks, et SKA saaks teha SRT eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse, vajaduse korral täpsustada inimesega teenuseosutaja valimiseks olulist infot ning SKA-l või teenuseosutajal leppida inimesega kokku kohtumiste ajad SRT-ga alustamiseks. 2 Teenust vajava isiku seadusliku esindaja ja/või sotsiaalse võrgustiku olemasolu korral on oluline ka nende kontaktandmete olemasolu, et võimaldada seadusliku esindaja ja/või lähedase kaasamist SRT raames toimuvatele kohtumistele. Hinnangule tehakse märge eelistuse kohta, mil viisil ja mis aadressil soovitakse SKA-lt dokumente ja teateid saada, et edasine suhtlus oleks tagatud võimalikult sujuvalt ning kooskõlas isiku eelistustega. Teenust vajava isiku terviseseisundiga seotud andmed on olulised selleks, et veenduda edasise abi vajalikkuses ning anda esmane minimaalselt vajalik eelinfo SRT pakkumisega alustamiseks. Terviseandmete küsimisel on lähtutud põhimõttest, et kogutakse nii palju andmeid kui vajalik, aga nii vähe kui võimalik. Raviarsti nimi ja kontaktandmed on olulised, et tagada koostöö ravimeeskonna ja SRT osutaja vahel. Info tahtest olenematu ravil viibimise, riskikäitumise, haigusteadlikkuse, iseseisvalt raviplaani täitmise, iseseisvalt füüsilise tervise eest hoolitsemise ja aktiivravi lõppedes SRT vajalikkusest arusaamise kohta on olulised, et SKA-l oleks võimalik veenduda edasise toe vajalikkuses ning teenuseosutajal tagada sujuv alustamine klienditööga SRT raames. Aktiivravi alguse ja prognoositava lõpu andmed on olulised selleks, et võimaluse korral saaks esimene kohtumine abivajaja ja SRT osutaja vahel toimuda haiglaravil viibimise ajal. Selline korraldus aitab tagada sujuva ülemineku ravilt SRT-le ning luua usaldusliku suhte abivajaja ja SRT osutaja vahel. Hinnangu koostamise aeg ja hinnangu vormistanud inimese andmed on olulised, et võimaldada tekkivate küsimuste või täpsustusvajaduse korral nii SKA-l kui teenusega jätkaval SRT osutajal hinnangu koostajaga ühendust võtta. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste eesmärk on täpsustada esmasesse psühhoosi haigestunud inimese raviprotsessis osaleva ravimeeskonna liikme antava SRT vajaduse hinnangu andmeid, et pakkuda esmasesse psühhoosi haigestunutele senisest terviklikumat tuge. Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad määruses esitatud muudatused majandust, riigiasutuste korraldust ja eelarvet ning esmasesse psühhoosi haigestunute toimetulekut võrreldes kehtiva olukorraga. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse asutustele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendes mõjuvaldkondades hinnatud. 4.1. Sotsiaalne mõju Määruse muudatusega kaasneb esmasesse psühhoosi haigestunutele positiivne mõju. Määruse jõustumisel muutub võimalikuks esmasesse psühhoosi haigestunute SRT vajaduse tuvastamine ja tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ravimeeskonna hinnangu alusel. Esmasesse psühhoosi haigestunute toetamisel on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus, mille tagamiseks on oluline hakata hoolekandelist tuge pakkuma paralleelselt raviga. Senise praktika kohaselt on pärast haiglaravi lõppemist vastutus edasise abi saamise eest inimesel endal. Vajaliku SRT taotlemiseks tuleb pöörduda SKA-sse ning tööalase rehabilitatsiooni saamiseks Eesti Töötukassasse. Kuna 3 skisofreenia sagedane tunnus on haiguskriitika puudumine ja/või vähene motiveeritus, on sagedased juhud, kus inimene läheb pärast statsionaarset ravi koju ning peab ennast haiglaravi lõppemisega tervenenuks. Sellest tulenevalt kaob kontakt arstiga, tihti lõpetatakse ravimite võtmine ning haigus süveneb. See viib korduvate rehospitaliseerimisteni ning toimetulekuoskuste pideva vähenemise tagajärjel võib lõpuks kulmineeruda ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadusega.1 Muudatuse tulemusel on esmasesse psühhoosi haigestunu ravimeeskonnal võimalik juba ravi ajal siduda inimene ka talle vajalike toetavate rehabilitatsiooniteenustega. Sel moel vähendatakse riski, et inimese taastumise protsess lõppeb haiglaravilt koju suundumisel. Muudatusega võib kaasneda ebasoovitav mõju juhul, kui ravimeeskond koostab hinnangu inimese kohta, kes edasist abi ei soovi. 2016.–2018. aastal ellu viidud katseprojekt2 näitas, et enamik haigestunuid, kellega projektis tööd alustati, ei olnud esmakordsel kohtumisel valmis abi vastu võtma. Nõusoleku saamine võttis kuni neli kohtumist ja eeldas eri osapoolte (sh pereliikmete) panust inimese veenmisel. Samas aitab ebasoovitava mõju riski maandada inimese õigus ka muudatuse rakendamise korral abist keelduda. Muudatuse järel on ravimeeskonna hinnangu alusel võimalik alustada rehabilitatsiooniteenuse osutamist olukorras, kus passiivne nõusolek koostöö alustamiseks on olemas, ent inimene ei ole veel valmis kirjalikke dokumente aktiivselt allkirjastama. Sarnane sekkumisloogika on laialdaselt kasutusel tervishoiuteenuste pakkumisel, kus inimese nõusolekut väljendab visiidile minek ning raviga alustamise valmisolekut ei pea täiendavalt kirjaliku nõusolekuga kinnitama. Rehabilitatsiooniteenuse üheks osaks on toetada ka motivatsiooni edasise abi vastuvõtmiseks, sh muude teenuste kasutamiseks, mille saamine on jätkuvalt seotud kirjaliku taotlemise protsessidega. Muudatus mõjutab esmasesse psühhoosi haigestunuid, st igal aastal umbes 300 inimest. Seejuures on enamik haigestunutest tööealised inimesed. 4.2. Mõju majandusele Mõju majandusele puudutab eelkõige ravimeeskonna liikmete ja SKA töökoormust. Need mõjud on täpsemalt lahti kirjutatud järgmises alajaotuses (mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele). 4.3. Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Järgnevalt käsitletakse mõjusid riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Seejuures on eraldi hinnatud mõju ravimeeskondadele, SKA-le ja Eesti Haigekassale. Ravimeeskond Muudatuse järel asuvad ravimeeskonnad edaspidi hindama esmasesse psühhoosi haigestunu SRT vajadust. Mõju on väike, kuna vajadust võib hinnata ükskõik milline ravimeeskonna liige ning mitmeid SRT vajaduse tuvastamiseks hinnatavaid aspekte hindavad meeskonnad ravi käigus juba praegu. Kehtiva korralduse puhul ei liigu see info lihtsalt järgmisesse etappi. Muudatus aitab luua paremat rolliselgust, andes ravimeeskonnale selged juhised, kuidas esmasesse psühhoosi haigestunut toetada selliselt, et haiglaravi lõpus ei jääks inimene vajaliku jätkutoeta. Ebasoovitav mõju võib kaasneda ravimeeskonnale juhul, kui hinnangu vormis küsitakse infot, mis on ravidokumentides juba olemas, ent andmeid ei ole võimalik automaatselt infosüsteemide vahel üle kanda. Sellisel juhul peab meeskond sisestama info mitmesse erinevasse süsteemi. Pikemas vaates on mugavama elektroonse lahenduse loomine võimalik, ent arvestades sihtrühma suurust 1 Tallinna Vaimse Tervise Keskus (2018). Skisofreeniasse esmahaigestunute integreeritud teenusekorralduse pilootprojekti läbiviimine, integreeritud mudeli metoodiline kirjeldamine ning ettepanekute tegemine mudeli täiendamiseks. Lõpparuanne 2 Tallinna Vaimse Tervise Keskus (2018). Skisofreeniasse esmahaigestunute integreeritud teenusekorralduse pilootprojekti läbiviimine, integreeritud mudeli metoodiline kirjeldamine ning ettepanekute tegemine mudeli täiendamiseks. Lõpparuanne 4 ja arenduste tegemise kulu ainult kõnealuse sihtrühma jaoks, ei ole muudatuse jõustumise sidumine elektroonse lahenduse olemasoluga vähemalt esialgu proportsionaalne. Muudatus mõjutab kõiki esmasesse psühhoosi haigestunutega tegelevaid ravimeeskondi. Ravi on enamasti toimunud kaheksas suuremas keskuses – PERH SA, Tartu Ülikooli Kliinikum SA, Ahtme Haigla SA, Pärnu Haigla SA, Viljandi Haigla SA, Kuressaare Haigla SA, Narva Haigla SA ja Lääne- Tallinna Keskhaigla. Seejuures on enam kui pool juhtumitest tulnud esimesest kahest asutusest. Teistes tervishoiuasutustes on juhtumeid aastas alla viie, seejuures enamasti vaid üks (nt 2016. aastal pani esmase diagnoosi välja 22 asutust). See tähendab, et muudatus mõjutab suhteliselt väikest arvu kõigist tervishoiutöötajatest, keda oli 2018. aasta andmetel kokku 24 0263. Arvestades sihtrühma suurust, on tegemist on ravimeeskonna jaoks väheolulise mõjuga ning eelarveline mõju puudub. SKA Ravimeeskonna hinnangu olemasolul ei hinda SKA edaspidi enam esmasesse psühhoosi haigestunute rehabilitatsioonivajadust. Tasu ülevõtmise otsus tehakse ravimeeskonna hinnangule toetudes. Sellega kaasneb töökoormuse vähenemine, kuid arvestades sihtrühma suurust, on tegemist väga väikese mõjuga. Samuti säilib sihtrühmal õigus taotleda teenust ka tavapärase protsessi alusel ning ka protsessi lihtsustumisel ei ole tõenäoliselt kõik abivajajad valmis ravijärgset tuge vastu võtma, mistõttu ei pruugi muutus kogu sihtrühma puhul toimuda. Kuna tegemist on arvuliselt väikese sihtrühmaga, on muudatuse mõju väike ning eelarveline mõju puudub. Eesti Haigekassa Kuivõrd haigekassa maksab mõnedel juhtudel oma hinnakirjas hinnangu koostamise elemendi eest, on muudatusel väike mõju ka Eesti Haigekassa eelarvele, kuid sihtrühma suurust arvestades on mõju marginaalne. 4.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang Tulenevalt 01.05.2020 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusest on ravimeeskonnal õigus edastada SRT vajaduse hinnang SKA-le SRT eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks (SHS § 62 lg 32) ning SKA-l omakorda teenuse koheseks osutamiseks SRT osutajale (SHS § 63 lg 5). Esmasesse psühhoosi haigestunute tulemuslikuks toetamiseks on oluline, et inimese toetamiseks vajalik info liiguks taastumise protsessis koos inimesega ka järgmistesse etappidesse ning et seal, kus võimalik, välditaks dubleerivaid hindamisi ja andmete kogumist. Esmasesse psühhoosi haigestunute toetamine on pikk protsess, kus enamasti on esimeseks kokkupuutekohaks tervishoiusüsteem, mistõttu on oluline, et inimese toetamise jätkamiseks vajalik info liiguks sealt edasi tervikliku protsessi järgmistesse etappidesse. Seega toetati seadusemuudatusega lähenemisviisi, mille puhul hindab ravimeeskond isiku võimalikku SRT vajadust ning edaspidi tugineb SKA sellele hinnangule. Just sellekohase andmevahetuse tagamiseks sätestati selged õigused andmete edastamiseks ja saamiseks. Uue protsessi sujuvaks toimimiseks on vajalikud andmekoosseisud põhjalikult läbi kaalutud, lähtudes põhimõttest, et andmeid jagatakse nii palju kui vajalik, ent samas nii vähe kui võimalik (eesmärgipärasus ja minimaalsus). Infovahetuse võimaldamisel on mõju nii SKA töötajatele, teenuseosutajatele ja ravimeeskonnale kui ka esmasesse psühhoosi haigestunule. SKA töötajad ja ravimeeskond saavad info põhjal teha kiiremini ning vajadusele vastavaid otsuseid, esmasesse psühhoosi haigestunud saavad teenuseosutajalt vajaliku abi kiiremini ja süsteemsemalt, mis omakorda aitab kaasa nende terviseseisundi ja igapäevaeluga toimetuleku parandamisele. Seega tagatakse sellises protsessis minimaalne eraeluriive ning lõplik tulemus on andmesubjekti kui SRT- le suunatava isiku jaoks positiivse mõjuga. Seejuures säilib inimesel alati õigus abist keelduda 3 Tervise Arengu Instituut, 2019 5 (muutmisvajaduse kohta vt rohkem sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast).4 Teenuse andmeid säilitatakse üksnes osutatud teenuse ja teenuseosutaja poolt esitatud arvete tõendamiseks vastavalt teenuseosutaja sisekorrale või seaduses sätesatud juhul selles määratud tähtajani (nt SKAISis, kui andmed tuleb sinna esitada). Määruses täpsustatakse, milliseid andmeid osapoolte vahel jagatakse, vältimaks seda, et hinnangusse koondatakse andmeid, mis jätkuteenuste pakkumiseks vajalikud ei ole. Andmestiku koostamisel on lähtutud sellest, et SKA ja SRT osutaja saaksid kätte minimaalsed vajalikud andmed, mis võimaldavad alustada tööd esmasesse psühhoosi haigestunu toetamisega. Seeläbi on esmasesse psühhoosi haigestunu kaitstud teiste isikute poolt liigse isikuandmete töötlemise eest. Kuivõrd hinnangusse on koondatud vaid tasu ülevõtmise otsuse tegemiseks ja teenusepakkumise alustamiseks vajalikud minimaalsed andmed ning isikuandmete töötlemiseks õigustatud isikute ring on piiratud, saab riski ja mõju pidada väikeseks. Riski aitab maandada ravimeeskondade, SKA töötajate ja teenuseosutajate teavitamine ja koolitamine, mis tuli igal juhul tagada ka enne, see tähendab, et andmeid tuli hoolsalt hoida ja säilitada vastavalt vajadusele ka kehtinud korra alusel. Kuivõrd isikuandmete töötlemine toimub määruses sätestatud andmekoosseisude raamides ning konkreetne rehabilitatsiooniteenuse andmekoosseis on kindlaks määratud, saab üleüldist andmekaitsealast mõju pidada väikeseks. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ-le Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Vaimse Tervise Õenduse Seltsingule, Tallinna Vaimse Tervise Keskusele, PERHi psühhiaatriakliiniku esmaste psühhooside integratiivravi osakonnale, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikule, Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikule, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnale, Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikule, Ahtme Haigla SA-le, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale ja Eesti Töötukassale. Rahandusministeerium kooskõlastas määruse märkustega ning Justiitsministeerium märkusteta. Oma märkused ja ettepanekud tegid Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Pärnu Haigla ja Andmekaitse Inspektsioon. Ilma kommentaarideta muudatusi toetava tagasiside andsid Eesti Töötukassa, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Haigekassa, Eesti Õdede Liit, Eesti Perearstide Selts ja Sotsiaalkindlustusamet. Kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas. 4 Riigikogu koduleht: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/11b0058e-5cd0-4d4c-a492- 93de208e9789 6 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ muutmise määruse seletuskiri LISA 1 Kooskõlastustabel Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja Andmekaitse Eelnõu seletuskirjast (lk 6 algus) on märgitud, et teenuse Teadmiseks võetud, täname tähelepaneku eest. Inspektsioon osutamise andmeid säilitatakse sotsiaalkaitse infosüsteemis Kommentaar edastatud muudatuse rakendajale (SKA), kes (SKAIS), kui neid andmeid tuleb sinna esitada. Kui eelnõu saab omalt poolt teha vajalikud tegevused teabe tulemusena lisanduvad SKAIS-i täiendavaid uuendamiseks riigi infosüsteemi haldussüsteemis. andmekoosseisusid, siis tuleb see teave uuendada ka riigi infosüsteemi haldussüsteemis, sh saada ka vastavad kooskõlastused. Eesti Töötukassal eelnõule ettepanekuid ei ole. Teadmiseks võetud, täname vastuse eest. Töötukassa Eesti Puuetega Täname teid, et olete kaasanud EPIKoda määruse Teadmiseks võetud, täname vastuse eest. Inimeste Koda muutmise protsessi. Oleme toetaval seisukohal määrusega planeeritavate muudatusettepanekute osas, mille kohaselt on ravimeeskonna hinnangul alusel võimalik esmasesse psühhoosi haigestunute sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse tuvastamine ja tasu maksmise kohustuse ülevõtmine. Oleme nõus, et esmasesse psühhoosi haigestunute toetamisel on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus, mille tagamiseks on oluline hakata hoolekandelist tuge pakkuma paralleelselt raviga. Muudatusega planeeritav võimalus aidata juba ravi ajal inimene talle vajalike toetavate rehabilitatsiooniteenusteni võimaldab vähendada riski, et inimese taastumise protsess lõpeb haiglaravilt koju suundumisel. Eesti Kooskõlastame sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a Teadmiseks võetud, täname vastuse eest. Haigekassa määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ muutmise määruse eelnõu. Eesti Õdede EÕL märkusi "Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu Teadmiseks võetud, täname vastuse eest. Liit maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused" ei ole. Eesti Tegemist on väga vajaliku muudatusega, mis tagab Teadmiseks võetud, täname vastuse eest. Perearstide psühhoosi haigestunud inimesele sotsiaalse rehabilitatsiooni Selts teenuse nii, et inimene ei pea seda ise taotlema, arvestades seejuures isiku eelistusi ja vajadusi. Eesti Perearstide Selts annab oma kinnituse. Rahandusmini Olete edastanud kooskõlastamiseks sotsiaalkaitseministri Märkusega seletuskirjas arvestatud ning täiendused teksti steerium 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse tehtud. rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse Määruse muudatuse mõju riigieelarvele on marginaalne, osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku kuna määruses pannakse paika vaid andmekoosseisud. omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni Peamine eelarveline mõju tekkis määruse aluseks olnud teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ muutmise seadusmuudatuses Sotsiaalkindlustusametile, ent see määruse eelnõu. mõju oli seotud seaduse tasandil paika pandud muudatuste ning mitte määruse täpsustustega. Kas saame õigesti aru, et seletuskirja punktis 4.3. Mõju Andmekoosseisu täpsustamine toob kaasa mõningased riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele olete töökorralduslikud mõjud SKA-le ja ravimeeskonnale (ja kirjeldanud vaid mõju riigiasutuse korraldusele? Kas töökorralduslikel mõjudel on kaudne mõju ka eelarvele), määruse muudatus ei too kaasa mõju riigieelarvele? Juhul ent arvestades sihtgrupi suurust ja muudatuste väikest kui nii on, siis palun see selgelt ka välja kirjutada või ulatust (st SKA töökorralduses asenduvad ühed protsessid markeerida, et mõju riigieelarvele tulenevalt sihtrühma teistega ning ka ravimeeskonna vaatest toetatakse inimest suurusest (Muudatus mõjutab esmasesse psühhoosi juba täna tihti nt puude või vähenenud/puuduva töövõime haigestunuid, st igal aastal umbes 300 inimest) on väikese taotlemiseks selleks, et tekiks vajalik ligipääs teenustele) mõjuga või väheoluline. Eesti Haigekassa eelarvele on mõju võib siiski öelda, tegelikult eelarveline mõju puudub. Eraldi väike, see on kirjas, kuid SKA ja ravimeeskonnale eelarveline tõime välja vaid mõju haigekassa eelarvele, kuna mõju? andmekoosseisu täpsustamine muudab võimalikuks mõnedel juhtudel (ambulatoorse ravi juhtudel, mida on siin valimis vaid üksikud) täna teenuste nimekirjas juba olemasoleva koodi alusel hinnangu koostamise eest ka tasu saada. Samas on see mõju valimi suurust arvestades marginaalne. Sotsiaalkindlus Annan teada, et Sotsiaalkindlustusametil ei ole täiendavaid Teadmiseks võetud, täname vastuse eest. tusamet ettepanekuid Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ muutmise eelnõu suhtes. Seetõttu kooskõlastame eelnõu vaikimisi. Tallinna Tutvusime määruse ja seletuskirja tekstiga. Küsimus tekkis Täname vastuse eest, märkustega arvestatud. Vaimse Tervise eelnõu punkt 2 seletuskirja lausega „Teenust vajava isiku Keskus andmed on vajalikud selleks, et oleks SKA saaks teha SRT Esimese kommentaari osas täpsustasime sõnastust nii, et tasu maksmise ülevõtmise otsuse, vajaduse korral esimese kohtumise aja saab kokku leppida kas SKA või täpsustada inimesega teenuseosutaja valimiseks olulist infot teenuseosutaja (töökorralduslikud küsimused on võimalik ning leppida inimesega kokku kohtumiste ajad SRT-ga täpsustada SKA ja teenuseosutajate vahel). alustamiseks.“ Kas SKA lepib inimesega teenuse osutamise aegu kokku või oleks seda siiski otstarbekam teha SRT Täpne protsess, kuidas toimub suhtlus ravimeeskonna, osutaja poolt? SKA ja SRT osutaja vahel täpsustakse SKA juhistes. Õigus andmeid jagada ravimeeskonnalt SKA-le ja SKA-lt Teiseks teeme ettepaneku lisada seletuskirja lause, mis SRT osutajale tekkis SHS muudatustega ning määruses selgitaks SRT osutaja valimise hetke ja selle info (andmete) täpsustatakse vaid jagatavad andmekoosseisud. liikumist. Kas ravimeeskond teavitab SKA-d koos hinnangu saatmisega inimese otsusest SRT osutaja valikust või hakkab SKA iga haigestunuga selle osas suhtlema või kuidas see täpsemalt mõeldud on? Pärnu Haigla Seoses sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a Teadmiseks võetud, täname vastuse eest. määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks Oleme andmekoosseisu kirjeldades lähtunud vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse katseprojektiga paralleelselt toimunud aruteludest, mille poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse raames sai võetud üldine suund, et esmasesse psühhoosi tuvastamise tingimused“ muutmise määruse eelnõuga jäi haigestunute toetamisel lähtutakse põhimõttest, et silma, et ravimeeskond koostab hinnangu, mis sisaldab sotsiaalse rehabilitatsiooni vajadus on sihtgrupil alati mitmeid vajalikke andmeid, kuid mitte SRT näidustust. olemas ning juhul kui inimene on valmis koostööd alustama, Teeme ettepaneku, et hinnangu andmete loetelu tuleks see võimalus alati tagada. Lisaks on peaks sisaldama ka ravimeeskonna sõnastusena terviseseisundiga seotud andmete kirjelduses välja toodud põhjendatut hinnangut sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse andmete üldised kirjeldused, ent SKA annab vajaduse kohta. ravimeeskondadele ka täpsemate sõnastustega vormi, mida täita. Mh on vormil küsimused: „Kas on teada inimese või tema lähedaste soovid rehabilitatsiooni või abi saamise osas sotsiaalvaldkonnast?“(„jah“ vastuse korral võimalus vabatekstiliseks täpsustuseks) ning „ravimeeskonna soovitused inimese toetamiseks rehabilitatsiooniteenusel“, kuhu on võimalik märkida info selle kohta, millele teenuse pakkumisel keskenduda (juhul kui ravimeeskonnal see teadmine raviprotsessi tulemusena juba teada on).
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel