Peresõbraliku tööandja mudeli rakendamine
Civitta Eesti AS
Reg nr 11092241
Riia 24 a, Tartu 51010
+372 735 2802
[email protected]
Pakkumus
12. mai 2016
Sisukord
SISUKORD ..........................................................................................................................................................3
1. PAKKUJA LÜHITUTVUSTUS .............................................................................................................................4
Civitta Eesti .............................................................................................................................................. 4
Meie pakkumise tugevused on: ................................................................................................................ 5
1.1. Meeskond ...................................................................................................................................... 6
1.1. Tööprotsessi ja -tulemuste kvaliteedi tagamine s.h. koostöö Tellijaga ............................................. 9
1.2. Pakkuja arusaam Töö eesmärgist ja ülesannetest .......................................................................... 11
2. PERESÕBRALIKU TÖÖANDJA MUDELI RAKENDUSKAVA KIRJELDUS ......................................................................15
2.1. Hetkeolukorra kaardistamine ja analüüsimine .............................................................................. 20
2.2. Eesmärkide määratlemine ja tegevuskava koostamine ..................................................................23
2.3. Meetmete rakendamine ja lõpphindamine ................................................................................... 24
1.1.1. Veebikeskkond ........................................................................................................................ 24
2.4. ürituste teemade ja ajakava võrgustikuürituste elluviimiseks 2016. aasta kohta; ........................... 27
2.5. Turundustegevused .......................................................................................................................30
2.6. Konsultantide koolituse koolituskava............................................................................................. 31
2.7. Ajakava .........................................................................................................................................36
LISA 1 – RAKENDATAVAD MEETMED TASEMETE KAUPA ..........................................................................................38
3
1. Pakkuja lühitutvustus
Civitta Eesti
Civitta Eesti AS kuulub Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Venemaal, Ukrainas ja Moldovas tegutsevasse
konsultatsiooniettevõtete gruppi, mis on välja kasvanud 2000. aastal Tartus alustanud nõustamisfirmast
Innopolis. Hilisemalt on Civitta Eestiga liitunud nõustamisbürood Advisio ja CPD. Civitta kontsernil on täna
Kesk- ja Ida-Euroopas 9 kontorit, milles töötab rohkem kui 300 inimest. Civitta teenused hõlmavad kogu
organisatsiooni strateegilist juhtimisprotsessi. Civitta aitab tuvastada organisatsiooni probleeme ja
arenguvõimalusi, viia läbi vajalikke uuringuid, arendada meeskonna teadmisi ja oskusi, planeerida
tegevusi eesmärkide saavutamiseks, leida rahastamisvõimalusi ja viia projektid edukalt ellu. Tänaseks on
ettevõtte püsiklientide hulgas juhtivad teadus- ja arendusettevõtted, tööstus- ning teenusettevõtted,
kõik suuremad ülikoolid ning olulisemad riigi- ja omavalitsusasutused.
Oma lähenemises konsultatsiooniprojektidele seame esmatähtsaks tegevuse mõttekuse ning mõju.
Soovime, et meie poolt teostatud tööd aitaksid organisatsioonides läbi viia soovitud muudatusi.
Mõjusate projektide teostamiseks kaasame vajadusel oma laialdasest koostöövõrgustikust eksperte.
Civitta meeskond omab varasemat kogemust töö- ja pereelu ühitamise temaatikaga. Civittaga liitunud
ettevõttele CPD Arenduskeskus, omistati 2012 aastal töötaja- ja peresõbralikuma ettevõtte tiitel. Samal
konkursil on CPD ka varem kõrgeid kohti saavutanud. 2014/2015 aastal osales CPD Arenduskeskus
töörühmas, mis aitas välja tõotada uut pere- ja töötajasõbraliku märgise mudelit. Civitta Eesti vastutab
kogu projekti sujuva koostöö eest, jälgib programmi elluviimise kõiki etappe, hoolitseb tehnilise
korralduse eest, vastutab aruandluse eest, juhib konsultantide tööd ning koordineerib kogu mudeli
rakendamise protsessi.
• 9 offices in 7 countries: Latvia, Lithuania, Home markets
Estonia, Belarus, Ukraine, Moldova and
AT GLANCE Russia Countries we’ve done
• 150+ employees projects in
• 1 000+ clients
CLIENTS • 2 500+ projects
• 45% hours billed for projects for
government and public institutions
• Management Consulting
• Strategy and innovation
• Organization, processes and change
• Sales and export
• Finance
SERVICES
• IT
• Grants and Project Management
• Market Research and Customer Data
Analytics
• Entrepreneurship Support and Startups
• Public Policy and Development
4
Meie pakkumise tugevused on:
Pikaajaliste programmide ja projektide korraldamise kogemus, mis toetub järgnevale:
Civitta Eesti pikaajaline ürituskorralduse kogemus ja ürituste korraldamisele spetsialiseerunud
üksuse olemasolu;
Civitta Eesti pikaaegne suurte mitme osaliste programmide ja projektide juhtimise kogemus ja
tugeva projektijuhtimise olemasolu, mis loob sünergia kõigi osapoolte vahel.
Ettevõtlusprogrammi “Ajujaht” elluviimise kogemus (alates aastast 2012), käimasolev hooaeg
ning 2 järgmist hooaega) ning pidev suhtlus programmi vilistlastega; Euroopa Komisjoni
simulatsioonimängude projekt (alates aastast 2015);
Meeskonnal on varasem omavaheline koos töötamise kogemus;
Eesti ja Euroopas kõrgelt hinnatud oma valdkonna ekspertidest koosnev meeskond.
Töötaja ja peresõbraliku mudeli rakendamiseks vajaliku võrgustiku olemasolu:
Head kontaktid ettevõtjate ja tööandjatega juhtimiskultuuri temaatikast lähtuvalt. Aktiivne
osalemine kohalikes ning rahvusvahelistes võrgustikes ;
Tuntud ja tunnustatud koolitajad ja konsultandid nii meeskonna liikmetena kui võrgustikust
tulevate kontaktidena.
Hästi valitud metoodikad programmi elluviimiseks, mis põhinevad järgneval:
Civitta Eesti tugev kompetents hindamiste ja uuringute valdkonnas;
Tugev teoreetiline põhi ja valdkonnas tunnustatud koolitajad/konsultandid;
Mitmekesine ja praktiline programm, mis pakub innustust ja tegutsemistahet;
personaalne lähenemine ja koolitusvajaduste analüüs.
Interaktiivne veebilahendus ja online tööriistad
Läbimõeldud turundusplaan.
5
1.1. Meeskond
Metoodiline projektijuht Klaas-Jan Reincke - Hollandlane Klaas-Jan Reincke
on 20 aasta jooksul erinevates organisatsioonides üle Euroopa analüüsinud,
miks inimeste tulemuslikkus nii uskumatult erinev on. Isegi ühe inimese töö
võib olla ühel päeval väga tulemuslik, samas kui mõnel teisel päeval ei tule tal
midagi välja. Selgus, et erinevus tuleneb mh sellest, kuidas inimesed oma
tööd kogevad. Klaas-Jan Reincke püüdis seda teadmist ka oma töös
rakendada, kui oli aastatel 2003–2014 CPD Arenduskeskuse juht. Ta usub, et
see on üks põhjus, miks neist sai 2012. aasta Eesti kõige töötajasõbralikum
ettevõte. Nüüd on Klaas-Jan Reinckel uus missioon: aidata inimestel üle maailma nautida oma tööd. Koos
Tartu Ülikooli psühholoogidega arendab ta selleks välja uusi meetodeid. Alates 2014 suvest on ta seotud
eesti-hollandi start-upiga Vivic (endine Flowtime).
Aastast 2002 elab Klaas-Jan Eestis ning on omandanud Eesti keele väga heal tasemel. Lisaks omab Klaas-
Jan suurt rahvusvahelist võrgustikku, et kaasata erinevaid rahvusvahelisi koolitajaid ja eksperte projekti
paremaks elluviimiseks.
Klaas-Jan on koolitanud ja nõustanud väga mitmeid organisatsioone nii Eestis kui mujal Euroopas. Ta on
osalenud erinevates koolitus- ja nõustamisprogrammides mentorina. Muuhulgas oli Klaas-Jan
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi Töö- ja pereelu tasakaalu teemalise jätkusuutliku töökeskkonna
arenguprogrammi üheks mentoriks.
Lisaks on Klaas-Jan Reincke juhtinud ja läbi viinud hulganisti välisabiprogrammide eel-, vahe- ja
järelhindamisi Eestis ja teistes Euroopa riikides (alustades Pharest, IPA-st, Transition Facility ja Schengen
Facility programmidest kuni struktuurivahendite „mainstream“ ja territoriaalse koostöö programmide
ning nende prioriteetsete suundade ja meetmeteni). Tal on pikaajaline kogemus hindamismetoodikate
koostamises ja välisvahendite rakendussüsteemide ning õigusaktide ülesehitamises, sealhulgas erinevate
finantsanalüüside ja valdkonnapõhiste uuringute läbiviimises (sh tasuvus- ja teostatavusanalüüs, poliitika-
analüüs, mõõdikute väljatöötamine, välisriikide võrdlevad uuringud) ning arendusprogrammide
väljatöötamises. Alates 2002. aastast on ta läbi viinud kümneid hindamiskoolitusi ja teostanud
erinevatele hindamistele kvaliteedikontrolli, mis aitavad tagada projekti põhjaliku ja metoodiliselt
usaldusväärse teostamise.
Klaas-Jani rolliks antud projekti raames on metoodilise projektijuhina tagada kogu projekti metoodiline
ülesehitus, juhtida erinevate metoodikate (hindamine ja valideerimine, kaasamine, koolitamine jne)
väljatöötamist ja rakendamist, kaasata erinevaid eksperte ja koolitajaid.
Projekti koordinaator Ave Laas - projekti hea sisekommunikatsiooni ja
kliendisuhtlusega tegeleb Ave Laas. Ave on kümmekond aastat kogemust
koolitusprogrammide sisulise koostamise ja ettevalmistamise valdkonnas.
Lisaks on Avel sama pikaajaline kogemus koolituste ja konverentside
korraldamisel, seda nii Eesti siseste kui rahvusvaheliste konverentside ja
koolituste vallas. Ave on töötanud Tallinna Ülikoolis rahvusvahelise
programmi Equal töö- ja pereelu ühitamise projekti “Choices and Balance”
koolitusjuhina ning Civittas vedanud mitmeid koolitusprojekte, sh ellu viinud
infopäevi Eestis, Lätis ja Leedus ning korraldanud paindliku töökorralduse teemadel õppereise
Hispaaniasse ja Hollandisse.
Ave on olnud vastutav Eesti suurima ettevõtlusprogrammi “Ajujaht” kõikide ürituste tehnilise korralduse
eest. Sealhulgas on Ave juhtimise all toimunud kõik Ajujahi suurimad üritused (finaal, 100 parima
valimine jne), mis on oma ülesehituselt ülimalt komplekssed ja keerulised.
6
Ave omab laialdasi kontakte erinevate ekspertide ja organisatsioonidega üle Euroopa.. Vabatahtliku
tööna on olnud Ave kahel järjestikusel aastal Pardiralli rallipäeva juht, kus ta ülesandeks oli korraldada
kogu rallipäeva kontsert, meelelahutuslikud tegevused, tehnika, sponsorid jne.
Aastast 2009 kuulub Ave Eesti Targa Töö Ühingu juhatusse (endine Kaugtöö Ühing). Ave on tegelenud
ühingus peamiselt töö- ja pereelu ühitamise temaatikaga. Ta on esinenud konverentsidel ja viinud läbi
koolitusi. Ta on raamatute “Töö ja pere – pandlik töökorraldus ja lastevanemate tööhõive” ning “Töö ja
pere – meie lood” üheks kaasautoriks ja sisuliseks toimetajaks.
Projekti koordinaatori ülesanne on tagada projekti sujuv ning plaanipärane elluviimine, vastutada kõikide
jooksvate probleemide kiire lahendamise ning info liikumise eest kõikide osapoolte vahel. Projekti
koordinaatori ülesanne on samuti jälgida, et projekt püsiks planeeritud ajaraamistikus ja tagada kõikide
ürituste heal tasemel tehniline korraldus.
Analüütik – Maris Rahnu. Maris on omandanud majandusteaduste
magistrikraadi (MSc) Euroopa õpingutes Lõuna-Taani Ülikoolis. Omades
pikaajalist töökogemust meeskonnajuhtimisel, on ta hetkel Civitta Eesti AS-
is uuringute ja hindamiste tiimi juht. Maris Rahnul on pikaajaline
töökogemus Euroopa Liidu toetuste nõustamisel ning struktuurivahendite
programmide planeerimisel ja elluviimisel. Alates 2007. aastast on ta
osalenud mitmete uuringute, analüüsi- ja hindamisprojektide metoodikate
väljatöötamisel ja projektide elluviimisel. Näiteks osales ta eksperdina Eesti
riikliku arengukava (RAK) 2004–2006 meetme 1.1 järelhindamises, Euroopa
Liidu struktuurivahendite (2007–2013) kommunikatsiooniplaanide ja nende täitmise vahehindamises,
Perekoolide toimimise uuringus, mille raames hinnati perekoolide asjakohasust, tõhusust, tulemuslikkust,
mõju ja jätkusuutlikkust ning Vanemlusprogrammi “Imelised aastad” mõjuvaldkondade kaardistamises
ning kulude ja tulude analüüsi läbiviimises. Lisaks on Maris Rahnu osalenud mitmete hindamiste ja
uuringute metoodikate väljatöötamisel, näiteks „Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite
vahehindamine“ ning uuring “Õpingute katkestamise põhjused kutseõppes” (sisaldas ka
sekkumismeetmete asjakohasuse, tõhususe, tulemuslikkuse, mõju ja jätkusuutlikkuse hindamist).
Maris panustab projekti õnnestumisse analüütiku rollis ja aitab väljatöötada hindamiste läbiviimiseks
erinevaid vorme (näiteks tööandjate ja töötajate vormid, hindamisvormid jne.). Ta toetab konsultante
indikaatorite väljatöötamises ning osaleb erinevates mudeli rakendamise etappides metoodilise toena.
Turundusspetsialist - Marju Sokman. Marju on loominguline, samas ärilise
mõttelaadiga turundusinimene. Marju on tegutsenud turundusmaastikul
erinevates rollides enam kui 8 aastat. Aastatel 2011 on Marju olnud AS
Swedbank turundusjuht ning on teinud mitmeid turundustöid vabakutselisena.
Marju tööülesanded varieeruvad copywriting'ust erinevaid sihtgruppe
kõnetavate massimeedia kampaaniate korralduseni.
Marge rolliks on antud projektist tihedas koostöös kommunikatsioonipartneriga
töötada välja põhjalik turundus ja kommunikatsiooniplaan ning vastutada
tööandjate kaasamise ees.
7
Juhtiv-konsultandid:
Juhtiv-konsultantide rolliks on osaleda rakenduskava väljatöötamise töörühmades ning osaleda aktiivselt
kogu protsessi kujundamises. Juhtivkonsultandid toetavad ja nõustavad l ettevõtete mudeli rakendamist
ning vajadusel nõustavad ja koolitavad uusi konsultante, kes on programmiga liitunud. Kõik juhtiv-
konsultandid on osa projekti juhtgrupist.
Tiina Saar-Veelmaa on karjäärinõustaja, kelle sulest on ilmunud kuus raamatut
ning kes on aastaid toimetanud personalialast ajakirja Personali Praktik. Tiin
peab loenguid nii koolides kui ka ettevõtetes teemadel tööõnn,
karjääriplaneerimine ja ajajuhtimine. Tiina on osalenud ERR Tööotsija saates
karjäärinõustajana, on www.karjäärinõu.ee üks loojatest. Lisaks aktiivsele
karjäärinõustaja rollile, peab ta personalijuhi ametit IT ettevõttes Proekspert ja
õpib psühhodraama lavastajaks Tallinna Moreno Keskuses.
Karl Laas on lõpetanud Tartu Ülikooli juristina, töötanud juristi, analüütiku,
konsultandi ja juhina. Rajanud Eesti Kohtute Infosüsteemi ja pannud aluse
õiguskaitse valdkonna ühtsele infosüsteemile E-Toimik. Siseministeeriumi
asekantslerina läbi viinud maavalitsuste ühtse raamatupidamiskeskuse loomise
ning osalenud 2009.a. haldusreformi ettepaneku ettevalmistamisel. Osalenud
mitmetes konsultatsiooniprojektides ning aidanud viia siseministeeriumi
haldusala üle euro kasutusele. Juhina on pidanud moodustama erineva
profiiliga meeskondi ning tagama nende edukuse. Alates 2010.a. on Karl olnud
start-up ettevõtte Upsteem.com loomise juures ning omab seal ka personali –
ja kvaliteedijuhtimise rolli.
Marko Siller on jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse konsultant, kes
täna töötab KPMG Balticsi ärinõustajate meeskonnas. Enne seda juhtis neli
aastat Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) tööd, kus ta muuhulgas
kasvatas organisatsiooni juurde mitmekümne liikmega ettevõtete võrgustiku
ning koordineeris ja analüüsis ettevõtete hindamist vastutustundliku
ettevõtluse indeksi kaudu. Marko ametiajal viis VEF läbi ka
Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ettevõtete peresõbralikkuse hindamise
pilootprojekti. Marko on puutunud oma töös kokku pea paarisaja Eestis
tegutseva organisatsiooni tegevuse analüüsimise ja kujundamisega vastutustundliku töökeskkonna ja
personalipoliitika, keskkonnajuhtimise ja turukäitumise osas. Ta on juhtinud sel teemal palju töötubasid
ja seminare, viinud läbi koolitusi. Tal on meeskondade ja protsesside juhtimise kogemus VEFi
tegevmeeskonnas (k.a. personalijuhtimise kogemus), VEFi ekspertide võrgustikus, varasemast ka AIESECi
projektidest.
8
1.1. Tööprotsessi ja -tulemuste kvaliteedi tagamine s.h. koostöö Tellijaga
Pakkujal on mitmekülgsed teadmised ja eelnev kogemus erinevate komplekssete programmide
elluviimiseks ja koolituste korraldamiseks. Pakkuja töökorralduse peamisteks põhimõteteks on
kvaliteetne mudeli rakendamine, tähtaegadest kinnipidamine ning tihe suhtlus ja koostöö Tellijaga.
Selleks peab Pakkuja kinni järgmistest kriteeriumitest:
Projekti koordinaator jälgib projekti tegevus- ja ajakavast kinnipidamist ning reageerib mistahes
viivitustele või probleemile tööprotsessi jooksul. Vajadusel jagab koordinaator projektimeeskonnas töid
ümber või leiab ülesannete täitmiseks lisaeksperte. Projektijuht tagab, et Tellijale esitatavad aruanded ja
mudeli rakendamise lõppkvaliteet vastaks nõuetele.
Projektimeeskonna liikmete asendamist (nt haiguste tõttu) hõlbustavad järgnevad asjaolud:
Ettevõtete nõustamisega tegeleb mitu konsultanti, mis tagab kiire töö ning vajadusel sujuva töö
jätkamise;
Ekspertide vahetumisel omab pakkuja suurt võrgustiku, kus kaasata uusi konsultante või eksperte.
Kogu mudeli rakendamise metoodika on selge ja arusaadav ning lihtsalt edasi antav.
Meeskonna kontaktisikuks suhtlusel Tellijaga on projekti koordinaator Ave Laas. Metoodilistes
küsimustes räägib kaasa projektijuht Klaas-Jan Reincke.
Koostöö Tellijaga:
Regulaarsed kohtumised Tellijaga. Oleme oma ajakavas näinud ette kohtumised Tellija
meeskonnaga, mille eesmärgiks on anda ülevaade mudeli rakendamise arengust,
vahetulemustest ning langetada otsuseid metoodiliste ja korralduslike küsimuste osas.
Minimaalselt on selleks suhtluseks ettenähtud avakoosolek ja vahekoosolekud peale mudeli
rakendamise igat etappi. Samas, näeme vajadust tihedama suhtluse järele, kuna nii on
projektimeeskonnal võimalik saada paremat ülevaadet Tellija soovidest ja mõtetest ning ka Tellija
saab parema tunnetuse projektimeeskonna mõttearendustest. Kohtumiste ja kommunikatsiooni
sagedus, kanalid ja vajadus täpsustatakse avakoosolekul.
Kõikide olulisemate otsustuskohtade ja vahetulemuste kooskõlastamine Tellijaga.
Lisaks toimub projekti käigus jooksev Tellija informeerimine e-maili ja telefoni teel. Võimalus on
kasutada ka alternatiivseid kommunikatsioonivahendeid nagu Skype.
Tellijalt eeldame:
Tellijapoolse kontaktisiku olemasolu ja kättesaadavust kogu projekti läbiviimise jooksul (vastavalt
vajadusele telefoni, Skype’i, e-posti teel või vahetute kohtumiste näol). Kuna projekti ajakavas on
määratud kindlad vahetähtajad ja on oluline nendest kinnipidamine, siis vajaduse tekkimisel on
meile oluline Tellija kontaktisiku kättesaadavus (võimalusel 3 tööpäeva jooksul);
Tellija osalemist avakoosolekul. Avakoosoleku eesmärgiks on läbi arutada nii Tellija ootused kui
ka töö eesmärgid, samuti Pakkuja nägemus sellest, kuidas nende eesmärkideni jõuda;
Lõppkoosolekul osalemist.
9
Tagasisidet Pakkujale tööprotsessi- ja tulemuste kohta sh peame väga oluliseks vahetut
tagasisidet, mis võimaldab meil veelgi paremini arvestada klientide soovidega edaspidistes
projektides.
Metoodika ja erinevate vormide mustandite kommenteerimist võimalusel maksimaalselt 10
tööpäeva jooksul. Täpsem tagasiside korraldus lepitakse kokku avakoosolekul.
Piirangute ilmnemisel operatiivse koostöö tegemist Pakkujaga leidmaks lahendusi tekkinud
olukordadele
10
1.2. Pakkuja arusaam Töö eesmärgist ja ülesannetest
1.3.1. Taust
Töötaja ja peresõbralikkus organisatsioonides ei ole Eestis enam uudne lähenemine. Eestis on 15 aastat
tunnustatud ettevõtteid, kes on oma organisatsioonis toetanud töö- ja pere ühitamist ning mõelnud,
kuidas tõsta töötajate rahulolu. Konkurss on olnud äärmiselt edukas ja populaarne ning toodab
ühiskonnas kuvandit, et tööandja jaoks on oluline töö- ja pere ühitamisega tegeleda.
On teada, et ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele väärtustele, on töötajad õnnetumad ja see viib
selleni, et kolmekümnendates aastates inimesed on kogenud vähemalt kord elus tööalast läbipõlemist.
Inimesed ei leia sageli oma kohta elus ja ei suuda siduda hobi ja tööd. Ihaletakse muutuste järele, kuid
puudub taju enda kohta ja teave muutuseks vajalikest võimalustest. Enamik inimesi soovib, et töö sobiks
nende elustiiliga, nende karjäär oleks piirideta ja rikastav ning elu tervikuna tasakaalus.
Tööandjad tajuvad, et õnnelikumad töötajad on oluliselt tulemuslikumad ja lojaalsemad. Töökeskkond on
mõnus, töötajad on loovamad, mis omakorda toetab innovatsiooni. Samuti on töötajate tervis parem.
See kõik aitab kaasa efektiivsuse tõusule, mis on otseselt seotud ettevõtte paremate
majandustulemustega.
Samal ajal on paljud ettevõtted endiselt kinni iganenud töökultuuris. Nad püüavad töötajate arengut
siduda ettevõtte eesmärkidega ja loodavad, et inimesed identifitseerivad end ainult nende
organisatsiooni kaudu ning seda 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.
Järjest rohkem on sellised ettevõtted keerulises olukorras, sest nagu elu ja lugematud uuringud
kinnitavad, on inimeste karjääriootused pöördumatult muutunud. Sobivat personali on raske leida,
inimesed ei püsi ühes ettevõttes paigal ja/või on sageli rahulolematud, stressis ning läbipõlenud. Selles
olukorras on ainsaks lahenduseks oskus panna end töötaja olukorda ja mõelda, millist töökultuuri,
võimalusi ning eneseteostust ta vajaks. Seejärel on oluline asuda vajalikke muudatusi ellu viima.
Lisaks töötaja rahulolu suurenemisele ja ettevõtte tulemuste paranemisele on töötaja- ja peresõbralikel
ettevõttetel laiem mõju kogu ühiskonnale. Väheneb ebavõrdsus (peamiselt sooline ebavõrdsus),
palgalõhe, paranevad meeste tervislikud näitajad. Suurem panustamine pereelule muudab vanemate ja
laste vahelisi suhteid kvaliteetsemaks, mis omakorda toodab õnnelikuma ja rahulolevama uue põlvkonna.
Sooline ebavõrdsus tähendab laialt võttes ressursside ebaõiglast jagunemist naiste ja meeste vahel. Palk
on oluline indikaator meeste ja naiste võrdsete võimaluste käsitlemisel. Sooline palgalõhe on paljusid
tegureid peegeldav näitaja, mis mõõdab naiste ja meeste palga ebavõrdsust ühiskonnas. Tööst saadav
tulu ehk palk on enamiku Eesti elanike jaoks peamine sissetulekuallikas ning väga oluline tegur inimeste
igapäevases toimetulekus. Naiste ja meeste keskmise palga erinevus ehk sooline palgalõhe on Eestis
Euroopa Liidu kõrgeim: Eestis elavate meeste palk oli 2012. aastal keskmiselt 30% kõrgem kui naiste palk
(Eurostat). Viimastel aastatel on sooline palgalõhe Eestis kasvanud1.
Soolise palgalõhe vähendamiseks on mitmeid võimalusi. Üks mõjusamaid viise võib olla perekondlike
kohustuste võrdsem jagamine naiste ja meeste vahel. Selle mõjutamise võimaluseks on
lapsehoolduspuhkuse ning hüvitiste võrdsem jagamine naiste ja meeste vahel, lapsehoolduspuhkuse
muutmine paindlikumaks, kvaliteetsete paindlike lastehoiuteenuste loomine ning paindliku töötamise
võimaluste soodustamine. Oluline on ka vähendada soolist segregatsiooni tööturul, mille eelduseks on
soolise jaotuse vähendamine hariduses. Seega on olulised nii sooteadliku karjäärinõustamise kui ka
sootundliku hariduse edendamine. Samuti on soolise palgalõhe vähendamiseks oluline julgustada ja
soodustada naiste jõudmist juhipositsioonidele.
1
http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/ec/palgalohe_uuring_loppraport.pdf
11
Väga oluliseks sooliste stereotüüpide murdmise eelduseks on nende teadvustamine ühiskonnas tervikuna
ja üks olulisemaid rolle selles on organisatsioonide juhtide kanda. Võimaldades inimestel paremini toime
tulla oma pererollidega ning luues töötamiseks empaatia tundega horistonaalsemat struktuuri, kus
oluline on, et kõik meeskonna liikmed on võrdsed ja liider pole mitte kõrgemalt määratud, vaid pigem
vaimne eeskuju, kelle kanda on meeskonna visioon, eesmärgid ja jätkusuutlikkus.
1.3.2. Rahvusvahelised kogemused
Mitmed riigid on sarnaselt Eestile juba mõelnud, kuidas toetada töötaja- ja peresõbralikkust.
Toome välja Eesti mudelile kõige sarnasemate rahvusvaheliste kogemuste ülevaate ning parimad
praktikad, millele tuginedes antud pakkumise kontseptsioon sai ülesehitatud. Samuti planeerime kaasata
rahvusvahelisi eksperte konsultantide koolitustele ja töötubadesse. Pakkuja omab mitmeid kogemusi
välisekspertide ja koolitajate kaasamisel.
Austria, Work and Family Audit. Auditeerimismudeli rakendaja ülesandeks on korraldada ettevõtetele
kogemuste vahetamise kohtumisi vähemalt kaks korda aastas (heade praktikate vahetamine, lektorid,
töötoad), kirjutatakse alla osalejate lepingutele ja tegeletakse toetustega. Rakendatavad meetmed:
- Töötunnid, töökeskkond
- Vanemlus, vanemapuhkus, naasmine tööle
- Töökorraldus
- Info- ja kommunikatsioonipoliitika
- Juhtimiskultuur
- Inimressursi arendamine
- Palga komponendid
- Teenused peredele
Protsess: Auditeerimine on protsess alates sellest "kus?" me oleme kuni selleni "kuhu?" peaksime
jõudma. Töötajate-tööandjaga ühiselt püstitatud eesmärgid. Peresõbralike meetmete jätkusuutlikkuse
tagamine. Auditi protsess (3-aastane):
- Strateegia töötuba
- Auditeerimise töötuba
- Eesmärkide seadmine
- Hindamine
- Algsertifikaat (peale 6 kuud)
- Kaasamine auditi võrgustikku
- Aastane raport
- Re-audit
- Hindamine
- Sertifikaadi kinnitamine
Eesti jaoks parim praktika, mida pakkumises kasutame: Auditeerimisprotsessi idee on kaardistada
ettevõtte hetkeolukord ja toetada ettevõtet eesmärkide seadmisel. See sarnaneb Eestis planeerivatale
mudelile ning võimaldab suhtluses programmi esindajatega õppida nende kogemustest.
12
Itaalia, Family Audit Certification (FA) - Sertifitseerija organisatsioon (APT) koostab kokkuvõtte ja paneb
kokku andmed vastavalt töö ja pere tasakaalu indikaatoritele. Vastav süntees on avalikult üleval FA
platvormil.
Rakendatavad meetmed
- Töökorraldus
- Töö- ja perele tasakaalu kultuur
o Juhtimise ekspertiis
o Inimressursi juhtimine, arvestades töö- ja pereelu ühildamise vajadustega:
- Kommunikatsioon
- Boonused ja teenused
o Majanduslik abi – boonusskeemid, kindlustus jne
o Pereteenused
- Family District
o FD eesmärkidele orienteerumine
o CSR – ettevõtte jätkusuutlik vastutus
- Uued tehnoloogiad
- Uute tehnoloogiate kasutusele võtt, et hoida kokku töötajate ja ettevõtte ajaressursi
Protsess: FA standard on juhtimise töövahend, mille abil on võimalik disainida ettevõtte sisest hindamist.
Meetodid:
- FA senise esindatuse identifitseerimine;
- Sisemine töögrupp, keda toetab väline Konsultant;
- Siseuuring, et välja selgitada töötajate hoolduskoormus;
- Eesmärkide hindamine FA protsessis Hindaja poolt;
- FA nõuandekoda hindab töö kvaliteeti, annab välja FA sertifikaadi ja annab õiguse brandi nime
kasutada.
HR data tool on töövahend, mis hindab ettevõtte hetke olukorda. Seda uuendatakse iga-aastaselt.
Teine töövahend on Work-Life Balance Plan. Tegevusplaan koondab tegevused ja meetmed, mida
organisatsioon plaanib kolme aasta jooksul ellu viia. Selleks, et tegevuskava saaks ellu viidud, tehakse
siseuuring, mida viiakse läbi töörühmadega ja välise Hindaja toe abil.
Eesti jaoks parim praktika, mida pakkumises kasutame: Tehnoloogiliste töövahendite jagamine ja
väljatöötamine. Ettevõtetele pakutakse võimalust kasutada tehnoloogilisi abivahendeid. Planeerime
samuti pakkuda osalejatele võimalust kasutada PTM veebikeskkonda ja vajadusel upsteam
talendijuhtimisrakendused.
Sloveenia, Family Friendly Enterprise Certification, Rakendaja koordineerib kogu skeemi. Kui ettevõte
ühineb, siis rakendaja määrab konsultandi, kes töötab ettevõttega ja valib sobivad meetmed
rakendamiseks. Esimese staadiumi tulem on tegevusplaan - 3-aastane plaan iga meetme rakendamise
kohta. Tegevuskava tunnustatakse auditi nõukogu poolt ("audit board", esindajad sotsiaalsetest
partneritest).
13
Rakendatavad meetmed: 76 meedet 8 valdkonnast.
- Tööaeg
- Töökorraldus
- Töökeskkond
- Kommunikatsioon
- Juhtimine
- Personali arendamine
- Palk ja hüvitised
- Teenused peredele
Protses:
- Audit/konsulteerimise töörühm
- Konsultatsioon/analüüs
- Esitlemise töörühm
- Meetmete valik
- Algsertifikaat (5 kuud)
- Aastane aruanne
- Auditeerimine (3. aasta lõpus)
- Lõppsertifikaat (3. aasta lõpus)
Eesti jaoks parim praktika, mida pakkumises kasutame: Solveenia mudelis on väga hästi mõeldud
tugivõrgustiku loomise peale. (Kontakt e-maili listide vahendusel osalevatele ettevõtetega. Samuti
Linkedin grupp; lisaks on online süsteem, kuhu saab laadida ja kust saab kätte olulisi dokumente jne.).
Saksamaa, Career and Family Audit. Rakendaja toetab auditeerivaid ettevõtteid meetmete kasutusele
võtmisel ja levitab laiemalt peresõbralikkuse ideed ettevõtete seas.
Kasutatavad meetmed: 140 meedet.
- Tööaeg: paindlik tööaeg, vanemapuhkused, töötaja iseseisvus
- Organisatsioon: töötajate osalus, meeskonnatöö
- Töökeskkond: kodutöö
- Informatsioon ja kommunikatsioon
- Juhtimine
- Personali arendamine
- Tasustamine
- Teenused peredele
Protsess: Hetkeolukorra analüüs, erinevad töötad juhtide ja töötajatega, eesmärkide seadmine, Esmase
sertifikaadi väljastamine, pidev kontakt ja tugi audiitorilt.
Eesti jaoks parim praktika, mida pakkumises kasutame: Auditeerimise käigus saab ettevõttega paika
panna ettevõtte auditi keskpunkti. Töö-ja pereelu ühitamine, terviseedendus, hooliv personalipoliitika,
rahvusvahelisus (globaalsete kultuuridega kohanemine), mitmekesisus, töödisain ja töö kui elustiil.
14
2. Peresõbraliku tööandja mudeli rakenduskava kirjeldus
ESIMENE ETAPP TEINE ETAPP KOLMAS ETAPP
Eesmärkide paika panemine Meetmete rakendamine
ja meetmete valik jätkub
Valitud meetmete
rakendamine
Hetkeolukorra analüüsimine
Hindamine
ja hindamine
Vahehindamine
Algmärgise saamine Lõppmärgise saamine
Peresõbraliku tööandja mudeli rakendamise eesmärk on võimalikult edukas ja kvaliteetne läbiviimine
võimalikult paljude tööandjate seas üle Eesti. Kõik mudelisse kaasatud tööandjaid on konsulteeritud ja
organisatsioonis on ellu viidud muudatusi/tegevusi, mille tulemusena on eelduslikult paranenud
töötajate töö- ja pereelu ühitamise võimalused.
Pakkuja eesmärk on pakkuda parimat võimalikku meeskonda Eestis, kes juhiks edukalt ja kvaliteetselt
kogu mudeli rakendamise protsessi. Eesmärk on jõuda eraldi individuaalselt iga tööandjani ning pakkuda
maksimaalset tuge töötaja ja peresõbraliku kultuuri loomiseks.
Soovime viia ettevõte sellele tasemele, kus töötajasõbralikkus ja perekeskne juhtimismudel oleks
organisatsioonis automaatne. Konsultantide toel ja erinevate meetmete rakendamise kaudu jõuavad
juhtkond ja töötajad omavahelise usalduseni ja organisatsiooni kultuur muutub võimalikult inimsuhte
põhiseks.
Peresõbraliku tööandja märgise mudel – pikaajaline konsultatsiooniprotsess, mis võimaldab
positiivseid tulemusi töötaja töö- ja pereelu ühildamisel ning tööandja konkurentsieelistele.
Lähtuvalt hankija visioonist, välispraktikate analüüsist ja meie meeskonna nägemusest oleme koostanud
oma visiooni peresõbraliku tööandja mudeli rakenduskavast. Sealjuures oleme valmis kõiki detaile
hankijaga läbi rääkima ja vajadusel tegema rakenduskavasse olulisi muudatusi. Lõpliku rakenduskava
töötab välja juhtgrupp projekti esimese 8 nädala jooksul.
Rakenduskava väljatöötamisel lähtusime järgmistest põhimõtetest:
Paberivaba – töötaja ja peresõbralikud meetmed eeldavad suuresti ettevõttes tarbetu
bürokraatia ja mikromanageerimise vähendamist. Bürokraatia vähendamine võimaldab
ettevõtetel pühendada rohkem aega põhitegevusele ning kasutada oma ressursse
teadusuuringute, innovatsiooni ja majanduskasvu heaks. Peame oluliseks, et peresõbraliku
tööandja märgise mudeli rakendamine oleks võimalikult “paberivaba” ja põhineks erinevatel e-
lahendustel, et võimaldada ettevõtetel bürokraatia vähendamist. Samuti soovime, et mudeli
15
rakendamine oleks võimalikult sisuline ja mitte formaalne. Kvaliteedi tagamiseks omab pakkuja
professionaalset meeskonda ja kontakti erinevate Euroopa konsultantidega.
Agiilsus ja paindlik – Pakkuja kogemus erinevate pikaajaliste projektide, programmide ja
metoodikatega näitab, et töömaailma kiires muutumises on oluline tagada samalaadsete
programmide agiilsus ja paindlikkus. Näiteks tehnoloogia kiire areng võib endaga kaasa tuua kiire
juhtimisprotsesside muutumise, mis omakorda võib mõjutada nii rakendatavaid meetmeid kui
mudeli rakendamise erinevaid etappe. Oleme jälginud, et pidev tagasiside ja konsultantide
kogemused võimaldaksid teha muudatusi meetmete nimekirja või rakendamise protsessidesse,
et pikaajaline programm suudaks kiirelt kohaneda töömaailma muutustega.
Erinevaid tasemeid arvestav – Mudeli protsessi sisenevad organisatsioonid on oma arengus
erinevates staadiumites. On neid, kes juba teadlikult rakendavad erinevaid töö- ja peresõbralikke
meetmeid, on ettevõtteid, kelle jaoks on selline töökultuur iseeneslik ja automaatne ning teiselt
poolt on organisatsioone, kellel on olemas vaid tahe, kuid puuduvad teadmised ja arusaam
peresõbralikkuse rakendamise võimalustest. Oleme jaganud organisatsioonid kolme erineva
arengustaadiumi vahel. Kogu protsessi erinevates etappides on oluline jälgida, et erinevatel
tasemetel olevatel organisatsioonidel oleks oma selge tegevusplaan ja roll ning madalama
tasemega organisatsioonide jaoks oleks selge, mida ta peab tegema, et jõuda järgmisele
tasemele.
Koostöö – Märgise väljaandmise protsessi üheks kandvaks ideeks on motiveerida teisi tööandjaid
samuti mõtlema töötaja- ja peresõbralikkuse peale. Tööandjate koostöö suurendamine ja
omavahelise tugivõrgustiku loomine võimaldab tööandjatel omavahelisi kogemusi vahetada, mis
tõstab meetmete rakendamise kvaliteeti ning samas võimaldab koguda parimaid praktikaid, et
neid omakorda koostöös kommunikatsioonipartneriga avalikkuse ette tuua. Hea
kommunikatsiooni kaudu on võimalik motiveerida teisi ettevõtteid antud teemaga tegelema,
saades teiste kogemuste pealt omale ideid ja tööriistu millega edasi minna. Koostöö on
omakorda seotud ka agiilsuspõhimõttega, sest parandab ülevaadet mudeli rakendamise
kvaliteedist ja võimaldab viia sisse kiireid muudatusi. Osalevad tööandjad peavad tundma, et nad
on kaasatud ka mudeli edasiarenduse protsessi, et tajuda mudeli laiemat mõju ühiskonnale.
Läbipaistvus ja selgus– Mudeli rakendamine peab olema tööandja jaoks võimalikult selge ja
arusaadav. Tööandjal peab olema pidev ja kiire ülevaade sellest, mis tasemel on tema
organisatsioon, milline on võrdlus teiste tööandjatega ja mida ta peab järgmisele tasemele
jõudmiseks tegema. Läbipaistvus suurendab ka usaldust mudeli rakendamise vastu. Tööandja
jaoks on selged vahe-eesmärgid ja meetmete rakendamist toetavad lisategevused ning
võimalused.
Kuna meie meeskonna liikmed on omanud kokkupuudet ka antud rakenduskava väljatöötamise
töögrupiga, oleme veendunud, et hankija poolne nägemus põhineb põhjalikul analüüsil ja töörühma
ideerünnakutel, mistõttu suuri sisulisi muudatusi me rakenduskavasse ei plaaneri. Oleme lisanud mõned
olulised lisategevused:
tugivõrgustiku üritused toetamaks ettevõtete rakendusprotsessi ja pakkumaks organisatsioonidel
vahetada kogemusi ning saada nõuandeid teistelt mudelit rakendavatelt tööandjatelt;
talendijuhtimistarkvara kasutamise võimalus lähtuvalt Saksamaa kogemusest;
bürokraatia vähendamiseks ja paindlikkuse suurendamiseks TPM veebikeskkond.
Peresõbraliku tööandja märgise mudeli protsessi sisenevad ettevõtted, kes on väga erineva taseme ja
lähenemisega peresõbralikkusele. Kogemused näitavad, et mõningal juhul on tegemist turundusliku
motivatsiooniga tõsta oma ettevõtte mainet, mõningal juhul on tegemist nö sundolukorraga, kus
konkurents tööturul survestab ettevõtteid mõtlema talentide leidmise ja hoidmise peale. On ettevõtteid,
16
kes on juba pikalt erinevate juhtimisstrateegiate väljatöötamisega tegelenud ning on organisatsioone,
kellel on valmisolek, kuid puudub senine praktika ja kogemus. Peresõbraliku mudeli rakendamise
protsessi võivad siseneda tööandjad ükskõik millise varasema kogemuse või tasemega. Konsultantide
ülesandeks on hinnata nende motivatsiooni ja seniseist kogemusi ning praktikaid.
Oma mudeli rakendamise kontseptsioonis oleme jaganud kõik tööandjad nelja erineva kategooria vahel.
Mudeli rakendamisel tegeletakse kolme kategooriaga, mida nimetame tasemete järgi pronks, hõbe ja
kuld. Neljas kategooria ehk alateadlik ja ebapädev juhtimine ei kuulu antud mudeli sihtrühma, kuna
tööandjatel puudub vähimgi motivatsioon tegeleda töötaja ja peresõbraliku õhkkonna loomisega. Seda
sihtrühma saab mõjutada pigem läbi kommunikatsioonitegevuste ja ühiskonna teadlikkuse tõstmisega.
Alateadlikult
Kuld - ebapädev
Alateadlikult juhtimine
pädev juhtimine (ei sisene
programmi)
Hõbe - Pronks -
Teadlikult Teadlik
pädev juhtimine ebapädev
juhtmine
Pronks – Ettevõtte juhtkond tunneb vajadust töötaja ja peresõbraliku organisatsioonikultuuri järgi. Töö
ja pereelu tasakaalu seostab tööandja emotsioonidega – see tähendab õnnelikku, rahulolevamat töötajat,
kes omakorda loob paremaid tulemusi. Ettevõte on teinud esimesi samme organisatsioonikultuuri
muutmiseks. Töötajate rahulolu peetakse oluliseks. Organisatsiooni n-ö esmane hügieen on tagatud
(puuduvad näiteks kiusamine, palgalõhe või tervist kahjustavad töötingimused). Strateegilistes
dokumentides kajastub peresõbralikkus kui ettevõtte väärtus. Rakendatakse erinevaid meetmeid, mis
suuremalt jaolt on kvantitatiivsed (erinevad toetused, paindlikult töötamise võimalus, rahulolu
mõõtmine, tervise edendamine, üritused peredele jne). Tööandjal on soov ning tahe, kuid puuduvad
piisavad teadmised ja oskused, kuidas organisatsiooni kultuuri muuta.
Hõbe – Ettevõtte juhtkond omab teadmisi ja oskusi, kuidas muuta organisatsiooni kultuuri töötaja- ja
peresõbralikumaks. Rakendatavad meetmed on peamiselt kvalitatiivsed (autonoomia suurenemine,
ametipõhiste tööjuhendite kadumine ja n-ö rollikirjeldused, kaasav juhtimine, töötajate enda algatused
kultuuri parendamiseks, vähene bürokraatia, puudub mikromanageerimine, tööandja usaldab oma
töötajaid)
17
Kuld – Ettevõtte juhtkond rakendab töötaja ja peresõbralikku juhtimist alateadlikult ning iseenesest ja
see on osa organisatsioonikultuurist. Töötajate soovitusindeks ja lojaalsus on väga kõrge. Organisatsioon
on ära õppinud, kuidas olla töötaja- ja peresõbralik.
Alateadlik ja ebapädev juhtimine tähendab, et tööandjal puuduvad teadmised ja oskused ning ka tahe
oma ettevõtte kultuuris midagi muuta. Ettevõtted reeglina antud programmi ei soovi siseneda.
Peresõbraliku tööandja programmi sisenevad ettevõtted läbivad põhjaliku hetkeolukorra kaardistamise ja
analüüsi. Tegemist on n-ö pronkstasemega. Peale analüüsi koostatakse ühiselt tegevuskava ja
määratletakse eesmärgid. Peale mida omistatakse ettevõttele pronkstaseme märgis.
Ettevõte asub tegevuskava ellu viima läbi põhjaliku nõustamise. Ta liitub tugivõrgustikuga, kus erinevad
tippkoolitajad ja konsultandid aitavad ettevõttel oma eesmärke saavutada ning vahetada teiste
ettevõtetega parimaid praktikaid.
Programmi rakendamise üheks suurimaks väljakutseks on kuld- tasemel sisenevad ettevõtted, kelle
enamik peresõbralikke meetmeid on tõenäoliselt kvalitatiivsed ja mitterahalised ning pigem
organisatsiooni kultuuri osa. Kuldtaseme ettevõtetele tuleb pakkuda teatud staatust ja aktiivset rolli
teiste ettevõtete kogemusnõustamisel.
Mudeli rakendamise ajakava ühe ettevõtte puhul:
Tegevus Ajakava
Hetkeolukorra analüüsimine ja hindamine 1.-2. kuu
- hindamisküsitluse läbiviimine
- hindamisaruande/raporti täitmine
- siseuuringu läbiviimine töötajatele
- peresõbralikkuse indeksi täitmine
Eesmärkide paika panemine ja meetmete valik 2. kuu
- organisatsiooni sisesed töörühmad
- meetmete väljavalimine töötajate poolt, nende esitlemine
tööandjale
- meetmete väljavalimine tööandjate poolt
- meetmete elluviimise plaani koostamine
Valitud meetmete rakendamine 3 aastat
Vahehindamine 6. kuu
Algmärgise saamine 6. kuu
Meetmete rakendamine jätkub 3 aastat
Hindamine 2. aasta algus, 3. aasta algus, 2,5.
aastal
Lõppmärgise saamine 3. aasta lõpp
- tööandja kaasamine ettevõtete võrgustikku
- tulemusindikaatori arvutamine
18
Konkursitingimused:
Täpsemad kandideerimistingimused pannakse paika projekti juhtgrupi poolt rakenduskava
väljatöötamise etapis kuna need sõltuvad suuresti kogu rakenduskava ülesehitusest. Tingimuste
väljatöötamisel lähtutakse põhimõttest, et oodatud on kõik organisatsioonid. Organisatsioonide all
mõistetakse ettevõtteid, ametiasutusi, kohalikke omavalitsusi, valitsusväliseid organisatsioone, avalik-
õiguslikke asutusi, nende osi või ühendusi, millel on oma tegevusvaldkond ja iseseisev juhtimine,
olenemata sellest, kas nad on iseseisvad juriidilised isikud või mitte.
Tutvudes teiste riikide praktikatega on näha, et konkurssile sisenemine peab olema võimalikult avatud ja
motiveeriv kõikidele potentsiaalsetele osalejatele.
Kandideerida võivad ka varasematel konkurssidel (töötaja ja peresõbraliku ettevõtte konkurss, unistuste
tööandja jne) osalenud organisatsioonid ja lubatud on ka hilisem uuesti liitumine juhul kui mõni ettevõte
on mingil põhjusel vahepeal loobunud märgise taotlemise protsessiga jätkamisest.
Kandideerida saab neljas kategoorias (avaliku sektori ettevõtted, suured ärisektori ettevõtted, väikesed
ärisektori ettevõtted ning kolmanda sektori ettevõtted). Konkursil osalejate puhul jälgitakse iga-aastaselt
sektorite vahelist tasakaalu.
Kandidaatidelt eeldatakse vastutustundliku käitumist (maksuvõla puudumine, ei ole kriminaal- või
väärteomenetluses karistatud, ei ole pankrotis ega likvideerimisel jne). Osalemiseks tuleb kandidaadi
kohta täita elektrooniline ankeet, misjärel konsultandid võtavad ise organisatsiooniga ühendust ja
alustavad taustauuringu tegemist.
Kandideerimisel saavad eelise organisatsioonid, kes on juba rakendamas töötaja ja peresõbralikke
ettevõtteid samas juba kuldtasemel olevaid ettevõtteid saab kaasata konkursile pigem
kogemusnõustajate ja edulugudena.
Ühel aastal on planeeritud konsulteerida umbes 15-20 ettevõtet. Rohkemate ettevõtete kandideerimisel
teeb projekti juhtgrupp koostöös tellijaga valiku kandideerinud ettevõtete vahel lähtudes võrdsuse
printsiibist, et esindatud oleksid erinevad ettevõtete tüübid. Nii on võimalik hilisemas kommunikatsioonis
kaasata programmis osalema erinevaid organisatsioone ja konurss ei muutu näiliselt liialt ühe sektori
põhiseks.
19
2.1. Hetkeolukorra kaardistamine ja analüüsimine
Konsultandi taustinfo Tööandja taustinfo
Töörühm (hõbe, kuld)
vorm vorm
(vajadusel)
(peresõbralik indeks) (peresõbralik indeks)
telefoniintervjuu
interneti otsing
(vajadusel)
Joonis 1. Esimene etapp
Pere ja töötajasõbralik mudel (edaspidi PTM) esimeses etapis toimub tööandja peresõbraliku kultuuri
kaardistamine ja hindamine. Hindamises osalevad juhtkond, töötajate esindajad ja konsultant.
projektimeeskond lähtub kõikide ettevõtete puhul võrdsetest kriteeriumitest. Oluline on, et väljatöötatud
kriteeriumid võimaldaksid programmi siseneda ühtmoodi nii väikeettevõtel, kellel ehk puuduvad
rahalised võimalused kõikide hüvede loomiseks, aga ka suuremad ettevõtted, kellel on ehk teistpidi
keerulisem rakendada väga pehmeid ja paindlikke juhtimisvõtteid.
Taustinfo kogumise eesmärk: kaardistada ettevõtte hetkeolukord ja tegevussuunad, et määrata
ettevõttele sobivaim konsultant. Konsultant omakorda teeb kindlaks ettevõtte hetkeolukorra ja taseme
(kuld, hõbe või pronks)
Taustinfo kogumine toimub välise hindamise põhimõttel. Kuna võib eeldada, et osalemissoovi edastanud
ettevõtete arv on üsna suur, siis peab hetkeolukorra kaardistus ja analüüs olema süsteemne ning
konsultantidele lihtne ning automatiseeritud. Kõige suurem roll on tööandja taustinfo vormil, mille täidab
tööandja ise.
Konsultantide määramine. Organisatsiooni taustinfo kogumiseks on määratud igale organisatsioonile
oma konsultant. Igale ettevõttele määratakse oma konsultant lähtuvalt ettevõtte profiilist. Oluline on, et
oleks võimalik valida konsultante, kellel on sarnase ettevõttega varasem kogemus. Seetõttu oleme
kaasanud erinevaid konsultante, kes on töötanud nii erineva suuruse kui valdkonna ettevõtetega.
Jälgitakse ka juriidilise vormi eripärasid (MTÜ, SA, OÜ, avalik sektor jne).
Konsultant konsulteerib tööandjat kogu PTMi perioodi jooksul. Konsultant viib läbi hindamise, mille
põhjal ta teeb kokkuvõtte ja hetkeolukorra analüüsi. Kogu hindamine toimub taaskord PTM
veebikeskkonnas. Konsultandi ülesandeks jääb välja selgitada, kas ettevõtted võivad koheselt liikuda n-ö
kolmandasse etappi ehk meetmete rakendamise etappi.
Konsultandi ülesandeks on läbi viia järgmised tegevused:
Taustinfo kogumise internetiotsing– Konsultandi ülesandeks on välja selgitada, mis määral on ettevõtte
kommunikeerinud avalikkusele oma töö- ja peresõbralikkuse meetmeid ja hoiakuid. Taustinfo kogumise
põhimõtted räägitakse läbi konsultantide koolitusel, et tagada taustinfo kogumine ühtse metoodika
alusel.
20
Konsultandid omavad kogemusi erinevat tüüpi organisatsioonidega ja programmiga liituvad
organisatsioonid jagatakse konsultantide vahel ära nii, et iga organisatsioon saaks just enda profiile
vastava konsultandi. Organisatsioonide esialgse jagamise kriteeriumid:
MTÜ - MTÜ-d on oma olemuselt reeglina üsna kaasava juhtimisega, mis tuleneb juba MTÜ
juriidilisest ülesehitusest, kus kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosoleku näol MTÜ liikmed ise.
MTÜ-l puuduvad reeglina ressursid rahaliste motivatsioonipakettide loomiseks, samas on MTÜ-d
olnud alati panindlikult töötamise ja kaugtöö parimad rakendajad.
Väike- või mikroettevõte – Väikeettevõttes on 10-50 töötajat. Mikroettevõttes alla 10 töötaja.
Väikeettevõtted kasutavad tihedamalt erinevaid pehmemaid juhtimismeetodeid. Neil on
valmisolek ja võimalus rakendada töötajate puhul suuremat autonoomsust. Juhtimine on
läbipaistvam ja struktuurid ning protseduurid lihtsamad. Samas puuduvad väikettevõttel
rahalised võimalused erinevate hüvitiste ja rahaliste motivatsioonipaketide pakkumiseks.
Suured ja keskmised ettevõtted – Ettevõtetes on üle 50 töötaja. Suurettevõtete puhul üle 250
töötaja. Ettevõtted on reeglina pikemalt tegutsenud. Struktuurid ja protseduurid on välja
töötatud. On olemas selged rollijaotused. Reeglina on olemas eraldi personalijuht. On olemas
võimalus rahaliste motivatsioonipakettide pakkumiseks.
Start-up ettevõtted – Väikeettevõtetest toome eraldi välja start-upid, mis toimivad väike- või
mikroettevõttena, kuid erinevalt tavapärasest mikroettevõttest on väga intensiivse töökultuuriga,
mis reeglina ei ole väga peresõbralik ja töötajat säästev. Samas on start-upid oma loomult
paindlikke töövorme soosivad ja uutele innovaatilistele ideedele avatud.
Avaliku sektori organisatsioonid – Avaliku sektori organisatsioonid on reeglina keskmise või
suurettevõtte sarnased. Struktuurid ja protseduurid on bürokraatlikud ning mitu aastat tagasi
välja töötatud. Inimesi on neis palju. Kõik muudatused vajavad kinnitusi ning autonoomiat on
väga keeruline suurendada. Samas on avaliku sektori organisatsioonidel keskmisest suurem
ühiskondlik vastutus ja vajadus pakkuda eeskuju. Seetõttu ollakse valmis töötaja ja
peresõbralikkust suurendama.
Konsultant saab taustainfo vormi täita PTM veebikeskkonnas. Taustainfo vorm koostatakse kogenud
analüütikute ja personalijuhtide töörühma poolt projekti ettevalmistavas faasis. Hinnatakse ettevõtte n-ö
pronkstaseme meetmete kasutamise ulatust.
Peamise internetiotsingu töövahendina kasutatakse:
- Tööandja kodulehekülg;
- Tööportaalides ilmunud töökuulutused;
- Meedias ilmunud artiklid ja arvamusavaldused;
- Tööandja taustinfo vorm.
Tööandja taustinfo vorm - töötatakse välja analüütiku ja projektijuhi koostöös projekti ettevalmistavas
etapis, kus pakkuja töötab välja detailse peresõbraliku tööandja mudeli rakenduskava. Taustinfo vormi
väljatöötamisel jälgitakse, et vorm oleks sobilik igat tüüpi organisatsioonile. Tausinfo vormi täitmisel
kogutakse informatsiooni ettevõttes seni rakendatud meetmete kohta ning saadakse ülevaade
üleüldisest hoiakust. Tööandja taustinfo vormi täitmine toimub PTM veebiplatvormil, kus see on nähtav
ka kõikidele töötajatele.
Telefoni intervjuu – Konsultant võib küsimuste tekkimisel ühendust võtta ettevõtte kontaktisikuga, et
täpsustada mõne meetme rakendamise detaile või küsida taustinfo kogumise lõpliku ankeedi täitmiseks
vajalikke lisaküsimusi.
Peale taustanalüüsi läbiviimist on võimalik vahetada ettevõttele määratud konsultanti, et tagada
ettevõtte profiilile sobivaim konsultant.
21
Individuaalne töörühm kõrgema taseme (hõbe, kuld) töötajate esindajatega – Juhul kui selgub, et
tööandja on juba kasutanud väga suures mahus erinevaid töötaja- ja peresõbralikke meetmeid ning
organisatsiooni juhtimine selles valdkonnas on teadlik ja hästi organiseeritud, on konsultandil õigus teha
ettepanek ettevõte koheseks suunamiseks järgmisesse etappi (jättes vahele eesmärkide, töötajate
vajaduste ja vajalike tegevuste määratlemise). Enne järgmisele tasemele saatmist on oluline kohtuda
ettevõtte juhtidega. Toimub juhtide töörühm, kus juhid saavad jagada ja vahetada oma kogemusi, saada
tagasisidet oma senistele tegevustele.
Peresõbralik indeks - Peale taustinfo vormide täitmist on võimalik määrata koostöös tööandjaga
tööandjale peresõbralikkuse indeks. Indeksis arvestatakse erinevate meetmete rakendamise taset. See
on arvuline näitaja, mis näitab, millisel tasemel ettevõtja hetkel on. Indeksi töötavad välja antud
pakkumise meeskonnas väjatoodud projektijuht ja analüütik. Indeks on oluline, et ettevõtja oskaks
ennast võrrelda teiste ettevõtetega ning saaks järel- ja lõpphindamisel võrrelda saavutatud tulemuste
taset. Indeksit on edukalt kasutatud ka näiteks USA-s ja see on tootnud positiivseid tulemusi, et
motiveerida ettevõtteid rohkem töötaja- ja peresõbralikke meetmeid kasutama. Indeks oleks oma
ülesehituselt lihtne ja mõõdaks umbes viite erinevat näitajat (soovitusindeks, rahulolu jne)..
Tulemus: hetkeolukorra kaardistamise tulemusena valmis PTM platvormis ettevõtte analüüs. Lühike
kokkuvõte ettevõtte senisest staatusest ja hetkeolukorrast ning tööandja taustinfo vormilt saadud
ülevaade. Ülevaade on nähtav kogu organisatsiooni personalile. Konsultant on määranud ettevõtte antud
hetke taseme (pronks, hõbe või kuld) ja ettevõtte suunatakse vastavalt kas teise või kolmandasse etappi.
22
2.2. Eesmärkide määratlemine ja tegevuskava koostamine
PTM-i teises etapis toimub eesmärkide, tööandja võimaluste, töötajate vajaduste ja vajalike tegevuste
määratlemine. Olulist rolli mängivad siin ka töötajate esindajad. Juhtkond ja töötajad on kaasatud
organisatsiooni võrgustiku kohtumistele. Toimuvad juhtide tugigrupid ja erinevad koolitused.
Tegevuse eesmärk: Määratleda tööandja jaoks eesmärgid töötajate vajadusi ja tööandja võimalusi silmas
pidades. Motiveerida tööandjat liikuma pronkstasemelt edasi hõbe tasemele.
Töörühm Valitud meetmete
Töörühm Tugigrupi
töötajate sisestamine PTM
tippjuhtkonnaga kohtumised
esindajatega veebikeskkonda
Meetmete valik,
Meetmete olemasolevate Lõplik meetmete
tutvustamine meetmete valik
hindamine
Esmaselt toimub kaks eraldi töörühma töötajate esindajatega. Esimeses neist tutvustab konsultant kõiki
meetmeid ning tehakse esmane valik meetmete osas.
Tippjuhtkonnaga toimuva töörühma käigus tehakse töötajate vaatest viimane meetmete valik. Kui
tööandjal on juba kasutusel peresõbralikke meetmeid, siis tuleb hinnata olemasolevaid peresõbralikke
meetmeid ja nende mõjusust ning otsustada, kas nende meetmete rakendamist jätkatakse või leitakse
lisaks sobivad meetmed, mida rakendama asuda.
Kolmas töörühm toimub organisatsiooni tippjuhtkonnaga. kus juhtkond vaatab töötajate valitud
meetmed üle ning teeb omalt poolt lõpliku otsuse meetmete valiku osas.
Kõik valitud meetmed kantakse PTM veebikeskkonda, kus on kiirelt nähtav kogu meetmete rakendamise
areng ja hetke olukord. Tööandjal on võimalik kommunikeerida läbi veebikeskkonna ja meetmete
rakendamise hetkeseisu oma töötajatele.
Konsultant hindab tehtud muudatusi organisatsiooni personalipoliitikas, koostatud tegevuskava sisulist
poolt ning valitud meetmete rakendamise planeeritavat teostust.
Konsultandi ettepanekul toimub algmärgise ehk pronkstaseme omistamine ettevõttele. Lõpliku otsuse
teeb hindamiskomisjon.
Tegevuse tulemus: Kõik tööandjad on valinud vähemalt kolm meedet lisaks kolmele kohustuslikule
meetmele. Kohustuslikud meetmed on sisese- ja välise kommunikatsiooni tagamine ja juhtkonna
peresõbralike printsiipide järgimine. Vähemalt üks valitud meetmetest peab olemas seotud ajajuhtimise
kategooriaga. Meetmete kinnitamisel teeb konsultant ettepaneku omistada organisatsioonile algmärgis
ehk pronkstase.
23
2.3. Meetmete rakendamine ja lõpphindamine
Kolmanda etapi põhitegevus on valitud ja kohustuslike meetmete rakendamine, nende rakendumise
vahehindamine, tegevuste lõpphindamine ja lõppmärgise määramine. Konsultant kohtub regulaarselt
tööandja ja töötajatega ja jälgib meetmete rakendamist. Meetmete vahepealset rakendumist hinnatakse
vahehindamisel. Meetmete pikaajalist rakendumist hinnatakse lõpphindamisel. Lõpphindamine toimub
kõige varem 1,5 aasta möödumisel mudelisse sisenemisest või hiljemalt 3 aasta täitumisel.
Etapi alguses toimub kahe ettevõtte piloteerimine. Pilootettevõtteid nõustatakse sama metoodika alusel
nagu edaspidi kõiki teisi ettevõtteid, kuid arvestatakse, et tegemist on ajamahukama ja detailsema
konsultatsiooniga, kus pideb organisatsiooni tagasiside võimaldab peenhäälestada kogu planeeritavat
mudeli rakendamise protsessi.
Tegevuse eesmärk: Nõustada ja konsulteerida ettevõtetes erinevate meetmete rakendamist 1,5-3 aastat.
Pakkuda tööandjale ja tema organisatsiooni liikmetele erinevaid toetavaid tegevusi ja töövahendeid
meetmete efektiivsemaks rakendamiseks.
PTM
Meetmete Toetava tarkvara Tugivõrgustiku
veebikeskkonna
rakendamine kasutamine kohtumised
kasutamine
Ettevõtte hindamiseks, meetmete valikuks ja protsessi pidevaks jälgimiseks on loodud PTM
veebikeskkond, kus igal organisatsioonil on võimalik oma profiilil sisestada kõik olemasolevad
peresõbralikud meetmed, lisada sinna pidevalt juurde uusi rakendatavaid meetmeid ning paberivabalt
jälgida koguaeg meetmete rakendamise protsessi.
PTM veebikeskkond on kogu PTM märgise rakendamise juures üks olulisemaid tööriistu, mis sisaldab
kõiki olulisi hindamistööriistu ning võimaldab ettevõtetel kommunikeerida PTM märgisega seonduvat ka
oma töötajatele.
Veebikeskkonda tekib ülevaade ka erinevate organisatsioonide meetmete parimatest praktikatest, mida
(organisatsiooni nõusolekul) on võimalik jagada meetmete ideepanka. Ideepanga mõte on toetada
kogemuste vahetamist erinevate organisatsioonide vahel ja seeläbi ka tuua täiendusi juba olemasolevate
hinnatavate meetmete nimekirja. Pakkuja kogemus näitab, et töötamiskultuurides ja ettevõtte
juhtimisstruktuurides võib paari aastaga toimuda niivõrd olulisi muutusi (näiteks tehnoloogia arenguga
seoses), et hinnatavate meetmete nimekiri peab olema piisavalt paindlik.
1.1.1. Veebikeskkond
Sisaldab tööriistu tööandjale:
- Tegevuskava ja indikaatorid
- Meetmete rakendamise hetkeseisu jälgimise platvorm
- Meetmete ideebank
24
Veebikeskkonnale lisaks võimaldame kõikidel programmis osalevatel organisatsioonidel kasutada
upsteam talendijuhtimis tarkvara. Talendijuhtimise tarkvara soovitab kasutada konsultant lähtuvalt
ettevõtte profiilist ja vajadusest. Kõik ettevõtted tarkvara kasutada ei saa. Kokku saab tarkvara kasutada
ühel aastal umbes 5-10 ettevõtet, olenevalt nende suurusest.
Talendijuhtimise tarkvara üks peamisi eesmärke on koondada personalivestluste ja hindamiste
tulemused ning võimaldada neid üle organisatsiooni analüüsida.
Upsteem.com on terviklik süsteem, mis ühildab organisatsioonis tagasisidestamiseks vajalikud
lahendused eesmärkide planeerimise ja kommunikatsioonikeskkonnaga. Juhtidele on lihtsalt ja pidevalt
kättesaadavad varasemate perioodide hindamistulemused. Väärtust loob järgmiste funktsioonide
koondamine:
- Töötajate eelmiste perioodide arenguvestluste ning hindamistulemuste kokkuvõtted on koondatud
ja juhtidel on lihtne jälgida töötajate arengut
- Upsteem.com koondab eesmärgistamise, arenguvestlused, tagasiside ja koolituste funktsioonid, mis
loob tervikliku pildi töötajast
- Käepärases ankeediredaktoris on võimalik iseseisvalt luua väga erinevat liiki tagasisidestamise põhju
– olgu tegu kas lahkumisintervjuu, atesteerimise või teeninduskvaliteedi hindamisega
- Personalijuhid pääsevad ligi kogu ettevõtte uuringute, hindamiste ja tagasisidevestluste arhiivile
- Upsteem.com platvormi võib kohandada töötajate sisekommunikatsiooni iseteeninduse keskkonnaks
Upsteam keskkonda on võimalik linkida TPM veebikeskkonda ning see sisaldaks muuhulgas järgnevaid
tööriistu:
Nimekiri, millest saab valida erinevaid teenuseid:
Upsteem.com teenused:
Organisatsiooni pulss
Kompaktne rahulolu uuringu formaat, millega on võimalik uurida võtmetöötajaid või kogu
ettevõtte personali kvartaalselt. Uuring koosneb kuni 6-st küsimusest, pöörates muuhulgas
tähelepanu alateemadele: tööstress ja pühendumus ning ettevõtte soovitusindeks.
Arenguvestluste süsteem
Arenguvesltuste keskkond laseb organisatsioonil digitaliseerida oma arenguvestluste protsessi.
Elektroonilise lahenduse kasutamine annab võimaluse paremini arenguvestluseks ette valmistada
ning ettevalmistusankeete juhi ja töötaja vahel edasi-tagasi saata. Samuti on kokkulepped iga
töötaja kaupa arhiveeritud ning andmed üle organisatsiooni koondatud. Tänu digitaalsele
keskkonnale on võimalik lihtsalt kokku võtta andmed eesmärkide saavutamise, tööpühendumise,
stressi vältimise ja töö ning pereelu tasakaalu kohta.
360 kraadi tagasiside
On mõeldud juhtide, spetsialistide või tavatöötajate kompetentside või väärtuspõhise käitumise
hindamiseks. Uuringusse saab lülitada töö ja pereelu tasakaalu küsimusi. Eriti juhtide hindamisel
on oluline töö ja pereelu tasakaal ülekoormuse ja stressi vältimiseks. Uuringutesse on võimalik
kaasata ka pereliikmeid.
Alternatiiv: HR ja perekesksuse audit
Kasutame Upsteem.com keskkonna funktsioone ning intervjuusid selleks, et läbi viia HR
protsesside audit – analüüsime olemasolevat hindamisprotsessi ning viime läbi uuringu selleks, et
hinnata juhtide rahulolu HR protsessi korraldusega. Määrame HR protsesside küpsusastme.
25
Tööriistad on abivahendiks tööandjale tagasiside korjamiseks, aga ei ole iseenesest rakendatavaks
meetmeks. Eesmärgiks on tööandjaid maksimaalselt toetada töötajasõbralikuma ettevõtte loomisel.
Erinev tagasiside korjamine, süsteemsed arenguvestlused ning rahulolu uuringud aitavad juhil saada
helikoptervaadet kogu ettevõtte hetkeseisust.
Konsultantide nõustamise, tugivõrgustiku ürituste, tehnoloogiliste tööriistade toel rakendavad ettevõtted
valitud meetmeid ja viivad oma tegevuskava ellu. Konsultant viib läbi vahehindamise, mille tulemusena
omistatakse ettevõttele hõbemärgis. Hõbemärgise saavutanud ettevõtted rakendavad meetmed on osa
ettevõtte kultuurist, töötajate ja juhtkonna arusaam ettevõtte juhtimiskultuurist on sarnane. Juhtimine
on avatud ja kaasav ning arvestatakse töötajate erivajadustega ning toetatakse perekeskset lähenemist.
Peale kahe aastast iseseisvat meetmete rakendamist on meetmete rakendamine ettevõttes muutunud
iseeneslikuks ja automaatseks. Töötajate haaratus tööga on kõrge. Töötajad on motiveeritud ja lojaalsel
ning soovitusindeks on väga kõrge. Antud tingimuste hindamiseks töötatakse projekti esimesel aastal
projektijuhi, analüütiku konsultantide ja teiste projekti meeskonnaliikmetega koos välja lõpphindamise
hindamiskreeriumid ja väljundnäitajad.
Märgist on võimalik iga kahe aasta tagant pikendada, kus läbitakse taas järelhindamise protseduur. Kõik
hindamistulemused on nähtavat PTM veebikeskkonnas. Oluliste muudatused tööandja kultuuris,
tegevusvaldkonnas või juhtimises võib kaasa tuua uute meetmete rakendamise vajaduse. Vajadusel teeb
konsultant ettepaneku märgise äravõtmiseks.
Tegevuse tulemus: Ettevõtted on rakendanud mitmeid erinevaid pere- ja töötajasõbralikke meetmeid ja
vastavad põhimõtted on juurdunud ettevõtte kultuuri. Organisatsioon on teadlikult erinevate meetmete
eelistest ja eesmärgist. Töötajad teevad ise algatusi erinevate meetmete rakendamiseks.
Organisatsioonid on võimelised ja motiveeritud iseseisvalt jätkama töötajasõbraliku kultuuri edendamist.
Organisatsioonile antakse hõbemärgis. Peale kahe aastast iseseisvat rakendamist toimub lõpphindamine
ja omistatakse ettevõttele kuldmärgis.
26
2.4. ürituste teemade ja ajakava võrgustikuürituste elluviimiseks 2016.
aasta kohta;
Lisaks pidevale suhtlusele oma konsultandiga, sisaldab PTM mudeli rakendamine võimalust tööandjatel
liituda PTM tugivõrgustikuga. Tegemist on omamoodi juhtimist toetava tugivõrgustikuga, kus regulaarselt
toimuvad erinevad võrgustiku liikmetele suunatud üritustel, mille esimene pool sisaldab alati
teemakohaseid koolitusi Eesti tippkoolitajatelt ning päeva teises osas on võimalik juhitud vestlusringis
jagada oma kogemusi, küsida nõu või leida oma organisatsiooni jaoks uusi lahendusi.
Tugivõrgustik võimaldab vahetada kogemusi ja saada vastuseid tekkinud küsimustele. Tekitab tunde, et
Tavapärane tugivõrgustik koosneb 6-8 organisatsiooni esindajast, kes kohtuvad ühe aasta jooksul kord
kuus (pool päeva). Tugivõrgustiku kohtumisel ei osale alati ühe tasandi tööandja esindajad vaid aasta
lõikes käivad võrgustiku üritustel erinevate ametikohtade esindajad. Väiksemate organisatsioonide puhul
kui ei esine selget sama rolli kandvat inimest, osaleb tugivõrgustiku kohtumisel töötaja, kelle
tööülesannetes on kõige rohkem tugivõrgustiku kohtumise sihtrühma tavapärastele tööülesannetele
kõige sarnasemaid tegevusi.
- Tippjuhid - Juhtimine on siiani olnud pigem kui n-ö lavatagune suunamine. Juht on töötajate
seljatagune ja suunab kogu mängu. Uue töötamise teooriate järgi peaks juht võtma pigem publiku
rolli, kes rõdult kogu mängu jälgib ja etenduse lõppedes annab kohese tagasiside. Kogu protsessi
juhivad töötajad ise. Rollide muutumises vajavad juhid tuge ja tagasisidet.
- Personalijuhid – personalijuhi roll Eestis on olnud pigem administratiivne ja harva kuulub
personalijuht juhtkonda. Väiksemate ettevõtete puhul täidab tegevjuht ise personalijuhi rolli.
Uuringud näitavad, et ootused personalijuhi rollile on Eesti juhtidel veel endiselt küllalt ebaselged.
See ei ole otseses seoses ei ettevõtte suuruse, tausta ega tegevusvaldkonnaga, vaid lihtsalt
konkreetse ettevõtte ja selle juhiga. Mõned neist ei saa üldse aru, miks nendega personalijuhist
räägitakse: nende arvates ei peaks see olema oluline ettevõtte üldist juhtimist silmas pidades ja
pigem kehtib nende jaoks võrrand personalijuht = sekretär. Samas on ka neid, kes peavad
personalijuhti võtmeisikuks ettevõttes ja nimetavad personaliosakonda lausa selle südameks2.
- Kommunikatsioonijuhid/turundusjuhid – Turundus- või kommunikatsioonijuht vastutab ettevõtte
välise kuvandi eest. Tihtipeale tuleb just turundusspetsialistidelt esimene nõuanne toetada ettevõtte
peresõbraliku kuvandi loomist. Turundajate võim põhineb kolmel „vaalal“: kliendi võim, müügi võim
ja idee võim. Ettevõtte juhatajal on väga raske vastu vaielda kliendi soovidele. Turundusjuht on see,
kes vahendab kliendi soove ja mõtteid ettevõtte tippjuhile. Pere- ja töötajasõbralik kuvand on
klientidele meelepärane ja lisab kogu ettevõttele olulist lisandväärtust.
- Töötajate esindajad - Pühendunud töötaja ei piirdu üksnes huviga omada sissetulekut ning
rahuloluga töösuhte olemasolust. Pühendunud töötajaks peetakse inimest, kes jääb organisatsiooni
nii heas kui halvas, annab endast organisatsiooni heaks suurema panuse kui temalt oodatakse või
nõutakse, kaitseb organisatsiooni vara, jagab organisatsiooni eesmärke, tekitab vähe juriidilisi
probleeme. Selline töötaja pakub vabatahtlikult abi oma kolleegidele, arvestab töökaaslaste ja
klientidega, osaleb meelsasti töövälises tegevuses, pakub võimalikke lahendusi probleemide
ilmnemisel. Kui töötaja tunneb, et tema eesmärgid ja väärtused sarnanevad organisatsiooni
omadega, soovib ta jääda organisatsiooni liikmeks. Siinkohal tuleb jälgida ka seda, et organisatsioon
lähtuks oma töös alati põhiväärtustest. Töötajate kaasamine otsuste langetamisse aitab tagada, et
2
http://www.director.ee/juhi-ootused-personalijuhile/
27
otsused oleksid arusaadavad ja õiglased. Töötaja tunneb, et ka tema arvamus on oluline ja väärtuslik
ning tunneb seeläbi emotsionaalset seotust organisatsiooniga.3
Antud mudeli rakendamise raames juhivad tugigruppe konsultandid, kes tegelevad ettevõtetega
programmi sisenemise hetkest.
Vestlused grupis on konfidentsiaalsed ja osalejad saavad arutada oma ettevõttes tekkinud
juhtimisprobleeme ning tuua näideteks erinevaid juhtumeid. Vestlusringi juht suunab erinevaid
arutelusid, et aidata osalejatel enda organisatsiooni probleeme paremini avada, ning juhtumeid
lahendada (läbi rollimängu, juhtumianalüüsi, peegeldava tagasiside jms. meetodeid kasutades).
Vestlusringides ja koolitustel saavad osaled ka teiste tasemete tööandjate esindajad (hõbe ja kuld), et
võimaldada pronkstaseme tööandjatel õppida teiste kogemusest ning saada omamoodi mentorlust
kõrgema taseme organisatsioonidelt. Hõbe ja kuld taseme organisatsioonidel oma omamoodi
kogemusnõustaja staatus. Nende rolliks on oma kogemuste jagamine ja pronkstaseme ettevõtete
motiveerimine.
Koolituspäeva ülesehitus:
- Koolitus – 1,5h
- Kõrgema taseme antud valdkonna parima praktika tutvustus – 1h
- Vestlusring 1,5h
Ühel koolitusel näeme osalemas umbes 30 inimest vastavalt mudeli rakendamise etapis olevate ettevõte
teravust.
3
http://vana.pare.ee/files_www/Helle_Peil_magistrit____.pdf
28
Võimalike koolitusteemadena 2016/2017 aastal näeme:
Teemad Koolituse sisu Sihtgrupp Koolitaja
Muutuv Töö ja peresõbralikkuse seotus Turundus/ Paavo Heil
töötamise juhtimisega; Töötaja erinevate kommunikatsiooni-juhid
maailm eluetappide toetamine. Erinevad
juhtimiskultuurid ja nende mõju
Dets. 2016
ettevõttele. Ettevõtte kuvand muutuvas
töömaailmas.
Tööõnne koolitus Muutunud tööfilosoofia. X, Y ja Z Personalijuhid/ Tiina Saar
generatsioonid erinevused ja ootused.
Jaan. 2017 tippjuhid
Tulevikuprognoosid, ehk mida inimesed
üldse oma elult ootavad. Mitu karjääri on
üldse mõistlik oodata ühelt tööelult.
Millisest koosneb elukestev karjäär ja
tööõnnevalem.
Võtmepädevused ja elukestev õpe, ehk
kuidas end konkurentsivõimelisena hoida.
Enesejuhtimise meetodid. Tasakaalu
lumememm
Töö- ja pereelu Tavapärased töö ja pereelu ühitamise Töötajad Ave Laas
ühitamine ning dilemmad. Töö- ja pereelu ühitamise
võrdsed barjäärid ja erinevate inimeste profiilid.
võimalused. Tööandja ja töövõtja vajadused, erinevad
Paindlik paindlikult töötamise vormid.
töötamine.
Veebr. 2017
Muutuste Erinevad muutused: maailmas, Tippjuhid Karin Hango
juhtimine organisatsioonis, isiklikul tasandil;
ettevõttes Muutuste olemus, nende mõju; Kriis ja
muutused. Suhtlemise olulisus
Märts 2017
muutustega toimetulekus;
Töödisain Mis on disain ning milline on hästi Keskastmejuhid/ Klaas-Jan Reincke
disainitud töö? Miks on kehv tööelamus
Aprill 2017 tiimijuhid
ettevõtetele kahjulik?Miks rahulolust ei
piisa ja miks rahulolu mõõtmine ei tööta?
Kuidas psühholoogia ning vooteooria abil
head tööelamust mõõta?Mis on
majanduslik kasu töö disainimisest?
29
2.5. Turundustegevused
Turundustegevuste eesmärgid:
Peresõbraliku tööandja märgist soovib saada võimalikult suur hulk tööandjaid. Ettevõtjad on
motiveeritud mudelis osalema.
Märgisest saab üldtuntud kvaliteedimärk, mille tundus kasvab igal aastal
Töö- ja pereelu tasakaal on oluline teema nii tööandjate ja töötajate seas kui ka laiemalt avalik
diskussiooniteema
Turundustegevuste loetelu ja tutvustus:
Märgise logode loomine. Logode ehk märgise visuaalse väljenduse loomine. Logo
kasutustingimuste loomine ehk CVI.
Märgise tutvustamine. Märgise tutvustamine avalikkusele toimub eelkõige läbi avaliku meedia
koostöös PR-partneriga. Olulisel kohal on jõudmine nii tööandjate kui ka töötajateni. Seetõttu on
oluliseks kanaliks ka sotsiaalmeedia, kus nii märgist ennast kui ka parimaid praktikaid tutvustada
ning peresõbralikkuse teemat pidevalt kajastada saab. Kõik teemakohased infokillud ning
parimad praktikad koonduvad Facebooki lehe “Uue töötamise maailm” alla. Kaaluda võiks ka lehe
nimega “Peresõbralik tööandja” loomist, mis oleks siis avalikult like’tav, võimaldades lihtsamat
info liikumist suuremale hulgale inimestele. Alategevuseks on sotsiaalmeedia strateegia loomine,
mis hõlmab endas detailset ülevaadet süsteemsetest postitustest. A’la kajastatakse mudelis
osalevaid ettevõtteid, nende edusamme ja lugusid. Samuti tutvustatakse häid näiteid
peresõbralikkusest töökohal mujalt maailmast. Ning tutvustatakse värskemaid uuringuid ning
analüüse demonstreerimaks töö- ja pereelu tasakaalust tulenevat kasu nii tööandjale, töötajale
kui ka ühiskonnale tervikuna. Läbi avalikku ja sotsiaalmeedia tutvustatakse mudeli sisu, selle
kasulikkust ettevõtjale kui tasuta auditit ning abi peresõbraliku töökeskkonna loomisel. Sisu
antakse edasi selges ja arusaadavas vormis, kasutades turunduslikke materjale ja võtteid nagu
infograafika, visuaalne keel ning selge, kergelt haaratav sõnum.
Märgise brändi ehk kuvandi tugevdamine. Märgise bränd tugevneb sedavõrd, mida enam
osalejaid mudelisse kaasatakse ning avalikult tunnustatakse. Tugevam bränd tõmbab ligi ka
suuremat hulka huvilisi, seega on brändi tuntuse ja huvitatud ettevõtete arvu dünaamika
üksteisest sõltuv. Brändi tugevuse eelduseks on selle sisu selgus ja lihtsus, kaasahaaratavus ning
pidev pildil olek avalikkust huvitava teemakäsitluse näol.
Koolitusmaterjalide loomine
PTM teemat kajastavate materjalide loomine
Iga-aastane kampaania vahetult enne uute ettevõtete mudelisse kaasamist. Kampaania tegevused:
o Koostöös turundusagentuuriga kampaania sõnumi ja visuaali loomine
o Meediaplaani koostamine ja rakendamine
o Kampaania läbi viimine
o Kampaania eel- ja järeluuring, PTM märgise tuntuse kasvu hindamine
30
2.6. Konsultantide koolituse koolituskava
Meie koolitusfilosoofias eeldab tulemuslik õppimine aktiivset teadmiste ning oskuste edastamist (i.k
knowledge transfer). Selleks kasutab Civitta nn Kolb õppetsükli (Kolb learning cycle) meetodit. See
meetod pärineb Dr David Kolb’i eksperimentaalse õppimise koolitusfilosoofiast ja kombineerib õiges
järjekorras koolituselemendid. Oleme Kolb’i teooriale üles ehitanud ka varasemalt mitmeid
koolitusprogramme ning leiame, et antud filosoofia sobib kõige paremini programmidele, mis eeldab
praktilise ja teoreetilise poole sidusust ja integratsiooni.
Tõhus õppimine nõuab Kolb’i järgi nelja eri tegevust. Need on konkreetsed kogemusete hankimine
reflektoorne ehk arutlev vaatlus, kogetu mõtestamine ja aktiivne tegutsemine. Kogemuste muutumine
toimub seesmise refleksiooni või välismaailma manipulatsiooni kaudu.
Koolitatav sooritab vaatlust isiklike kogemuste abil. Nende kaudu süvendatakse vanu ja moodustatakse
uusi mõisteid. Õppija isiklikud elamused on seda tähtsamad, mida abstraktsemad on mõisted. D. Kolb’i
järgi tuleb õppijal kogemusi analüüsida mitmest vaatenurgast.
Kolbi õppimisringis on olulised:
1. Õppimine, mis rõhub vahetule, isiklikule kogemusele ning on avatud, tunnetuslik ja loov. Selles
üritatakse õppimise käigus mõtestada lahti fenomen.
2. Reflektoorsesse vaatlusesse kuulub konkreetse nähtuse uurimine eri vaatenurkadest ning oma
õppimise analüüs.
3. Kogetu mõtestamises on eesmärk süsteemne mõtlemine, probleemlahenduse ja teooria
moodustumine. Mõtlemist tähtsustatakse rohkem kui tundeid.
Aktiivne, kogev tegevus on eesmärgistatud õppimine, millega üritatakse leida toimivat praktilist
lahendust. Õppimisse kuulub ka ebaõnnestumise riski võtmine.
Kolbi õppetsükli esimene etapp on varasemate kogemuste analüüsimine, millele järgneb uute faktide ja
meetodite kogumine. Saadud uusi teadmisi katsetades jõutakse lõpuks uute teadmiste kasutamiseni.
Pikemate õppetsüklite korral saab kogu protsessi järjest korrata. Antud koolitusprogrammi ülesehitamisel
lähtusime ühest tsüklist.
31
• Tulemuste • Koolitusvajaduste
mõõtmine ja analüüs (TNA)
tagasiside veebiküsitlusena
• Konsultnatide • Rahv.vahe.
aastaseminar Uute praktikad
Varasemad
teadmiste
kogemused
kasutamine
Uute
teadmiste Uued faktid
katsetamine ja meetodid
• Praktilised • Spetsiaalse
ülesanded ja ülesehitusega
juhtumianalüüsi koolitusprogram
d m
Joonis - Kolb’i õppetsükkel, Civitta töötlus.
Lisaks juhtiv-konsultantidele kaasamine mudeli rakendamiseks veel lisakonsultante. Lisakonsultandid on
vajalikult konsultatsiooni koormuse vähendamiseks ühel konsultandil, eesmärgiga võimaldada
konsultandil keskenduda konsultandile määratud ettevõtetele ja teine eesmärk on pakkuda võimalikult
erineva profiili ja kogemusega konsultante, et iga organisatsioon leiaks oma konsultandi.
Peame oluliseks koolitustele eelnevat konsultantide oskuste ja teadmiste analüüsi. Peale konsultantide
värbamist viime läbi TNA (Training Needs Assessment) ehk koolitusvajaduste analüüsi. TNA annab olulist
informatsiooni osalejate taseme ja oskuste kohta. Analüüsi viime läbi internetipõhiselt, kus osalejad
täidavad koolitusprogrammi tarbeks spetsiaalselt välja töötatud küsimustiku, mis mõõdab nii nende
varasemaid kogemusi, motivatsiooni, teadmisi kui ootusi koolitusprogrammi sisule. Vastavalt saadud
tulemustele on võimalik arvestada osalejate vajadustega programmi ülesehituses ning muuta see grupile
jõukohasemaks. Kindlasti jälgime sealjuures, et kõik planeeritud teemad saavad läbitud ja et
koolitusprogrammi peamised eesmärgid saavad täidetud.
Küsitluse juures pöörame tähelepanu parimale lahendusele sihtgrupi jaoks. Küsitluste läbiviimiseks
kasutame selleks spetsiaalselt loodud elektroonilist vormi SurveyMonkey keskkonnas. Koolituse jaoks
luuakse pakkuja poolt ettevalmistatud ja ürituse logodega varustatud unikaalse URL-aadressiga online-
vorm.
Surveymonkey näidisvorm:
https://www.surveymonkey.com/r/koolitusvajadus_3
32
Teema Meetod Maht Õpiväljund
Konsultantide roll ja Töötuba ja 5h Konsultandid on omavahel ühtlustanud konsultantide töö
tööpõhimõtted rühma-tööd põhimõtted. Kaasava töötoa tulemusena on väljatöötatud
erinevad põhimõtted, mille alusel on võimalik ettevõtete võrdne
kohtlemine ja hindamine.
Rahvusvaheliste Töötuba ja 8h Konsultandid on töötoa raames tutvunud erinevate
praktikate töötuba rühma-tööd rahvusvaheliste praktikatega ning on kaardistatud enda jaoks
koostöös teiste rahvusvaheliste mudelite parimad praktikad. Töötuppa on
konsultantidega. kaasatud teiste riikide konsultandid, kes jagavad oma kogemusi.
Kahepäevase töö teine pool keskendub PTM mudeli ülesehitusele
PTM ülesehitus ja Koolitus 8h ja selle erinevatele etappidele.
erinevad etapid
Aastaseminar ja uute Maailma- 5h Iga-aastane seminar konsultantidele, kus vahetatakse kogemusi,
meetmete kohvik räägitakse programmi tulemustest ning maailmakohviku
maailmakohvik meetodil vaadatakse üle kõik rakendatavad meetmed ning
vajadusel muudetakse meetmete nimekirja, et tagada kogu
mudeli rakendamise paindlikkus.
Temaatilised Interaktiivne 4 Lähtuvalt koolitusvajaduse analüüsist valmistatakse ette
koolitused TNA-st lühiloeng. päeva konsultantidele temaatilised koolitused, et tagada kõikide
tulenevat Aktiivõpp konsultantide ühtne teoreetiline ja metoodiline tase. Temaatiliste
meetodid. koolituste
33
Arvestades koolitustele püstitatud eesmärki, pakume koolituse läbiviimiseks välja alljärgnevad
koolitusmeetodid:
Meetod Eesmärk
Interaktiivsed Loengu kaudu saab toetada teatud õpiväljundite saavutamist. Interaktiivse loengu
lühiloengud puhul suunatakse õppijaid loengu käigus mõtlema, arutlema, süvenema ja õpitavale
tähendust andma. Ülesannete eesmärgiks võib olla eelteadmiste esiletoomine, huvi
äratamine, vahekokkuvõtete tegemine, õpitule isikliku tähenduse andmine või
rakendusvõimaluste leidmine.
Interaktiivsete lühiloengu meetod on peamine temaatiliste koolituste vorm.
Rühmatööd Rühmatöö võimaldab suurendada osalejate aktiivsust, arendada oma mõtete
paindlikkust ja kohanemisvõimet, muuta grupi liikmeid info suhtes vastuvõtlikumaks,
siduda uusi teadmisi olemasolevate teadmiste-kogemustega, tuua välja üldistused ja
järeldused, saavutada üksteisemõistmist, rahuldada suhtlemisvajadust, kiirendada
sotsiaalsete oskuste kujunemist, arendada emotsionaalset intelligentsust.
Rühmatöö meetod on töötubades kasutatav meetod. Samuti on see hea
töövahend lõpuseminaril.
Individuaalsed Individuaalsete harjutuste eesmärgiks on oskuste kinnistamine ja hoiakute
harjutused muutmine. Isikliku tähenduse refleksiooni tulemusena võiks õppijates tekkida isiklik
ja emotsionaalne suhe õpitusse ning tahtmine seda rakendada või iseseisvalt edasi
uurida.
Individuaalseid harjutusi kasutatakse kodutöö, temaatilistel koolitustel ja
mõningal määral ka töötubades.
Erinevad Aktiivõppemeetodid võimaldavad omandatut praktiseerida ja reflekteerida, et
aktiivõppe- suurendada osalejate kaasatust ja koolituse praktilist väärtust.
meetodid
Kõik koolituspäevad sisaldavad ka aktiivõppemeetodeid.
Juhtumi Õppimise toetamiseks analüüsitakse erinevaid näiteid (antud programmi raames ka
analüüs Euroopa ettevõtlusorganisatsioonide praktikaid).
Juhtumianalüüsi on võimalik peamiselt kasutada aastaseminaril.
Igal aastal kutsutakse kokku kõik osalenud konsultandid, et ühiselt jagada omavahel kogemusi, ning teha
kokkuvõtteid. Esiteltakse parimaid praktikaid. Lisaks toimub meetmete maailmakohvik, kus konsultandid
vaatavad üle kõik rakendatavad meetmed, et paindlikkuse ja agiilsuse tõstmiseks teha vajadusel
põhjendatud muudatusi. Kohtumine toimub maailmakohviku meetodil.
Maailmakohvik (ingl. k. world cafe) on kaasamismeetod, mis võimaldab algatada olulisi vestluseid,
kaasata erinevaid osapooli, leida olemasolevatele probleemidele lahendusi ning otsida ühiselt tulevikku
mõjutavaid uudseid ideid.
Maailmakohvik sai alguse 1995. aastal ühe interdistsiplinaarse töögrupi kahepäevasest kohtumisest. Et
arutelu käik ja selle tulemused olid osalejaile meeltmööda, hakati analüüsima, kuidas see nii läks.
Tulemuseks oli kohviku ülesehituse põhimõtete sõnastamine. Maailmakohviku tööviis on vabavara ega
nõua seetõttu kasutamiseks litsentsi, sertifikaati või muud ametlikku luba. Meetodi süvitsi ja laiuti areng
34
on olnud tormiline – tänaseks on see levinud üle maailma. 2001. aastal loodi kohviku edendamiseks
Maailmakohviku Sihtasutus.
Maailmakohviku meetod on lihtne viis tuua kokku inimesi arutlema neile oluliste küsimuste üle. Samuti
on meetod sobiv siis, kui on soov kaasata suurel hulgal inimesi uute ideede leidmiseks ja omavahelise
dialoogi loomiseks. 4 Seetõttu sobib Maailmakohvik hästi alamprogrammi raames läbiviidava
koolitusprogrammi sisse juhatamiseks (üksteisele võõrad osalejad saavad omavahel tutvuda ja üksteise
mõttelaadist aimu).
Maailmakohviku meetod koosneb viiest komponendist:
- Luuakse tavapärasest konverentsiruumist erinev keskkond, mis meenutab kohvikut: ümmargused
lauad, kus peal on midagi joodavat ja/või söödavat ning valgeid pabereid joonistamiseks ja
märkmete tegemiseks;
- Maailmakohvik algab sissejuhatusega, kus moderaator tervitab osalejaid, räägib lahti eesmärgi ja
tausta, püstitab arutletavad teemad ning tutvustab kohviku protseduure;
- Laudades toimuvad vestlused korraga kuni 40 minutit ning osalejad liiguvad edasi järgmistesse
laudadesse omal vabal valikul;
- Igaks vestlusringiks püstitatakse teema, mida võib arutada ka mitmel vestlusringil järjest;
- Pärast sama teemat käsitlevaid vestlusringe julgustatakse osalejaid jagama oma järeldusi ja
kokkuvõtteid ülejäänud grupiga. Tulemusi visualiseeritakse joonistuste või kirjutistega.
4
allikas: www.kaasamine.ee
35
2.7. Ajakava
AJAKAVA Ajastus Võimalik kuupäev
MUDELI RAKENDAMINE
Pakkuja töötab välja detailse peresõbraliku Hiljemalt 6 nädalaks 1 juuli - 31 juuli
tööandja mudeli rakenduskava
Konkursitingimuste põhimõtted
Võrgustiku tegevused (ürituste ajakavad ja
teemade täpsustus)
Turundustegevused
Pakkuja koostab vajalikud dokumendid Hiljemalt 8 nädalaks 31 juuli - 28 august
MUDELI RAKENDAMIST ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED
Mudeli rakendamise ettevalmistuse tehniline 8-19 nädal 28. august - 23. oktoober
korraldus
TPM veebilehe loomine hiljemalt 20. 13. juuni - 30. oktoober
nädalaks
Piloottööandjate kaasamine Alates 20. nädalast 30. oktoober – 14. november
Mudeli piloteerimine Alates 30. november
Konsultantide koolituste ettevalmistamine 8-10 nädalal 01. august - 10. august
Konsultantide koolituste läbiviimine 10-20 nädalal 15. august - 30. oktoober
Koolitus - Konsultantide roll ja tööpõhimõtted 10 nädalal 17. august
Koolitus - Rahvusvaheliste praktikate töötuba 10 nädalal 17-Aug
koostöös teiste konsultantidega.
Koolitus - PTM ülesehitus ja erinevad etapid 10 nädalal 18. august
Aastaseminar ja uute meetmete 20 nädalal 26. oktoober
maailmakohvik
Temaatilised koolitused TNA-st tulenevat Alates 8 nädalast 31. aug., 28. Aug., 12. Okt.
MUDELI RAKENDAMINE
Tööandjate kaasamine 29 nädalaks detsember 2016
Tööandja kaardistamine ja hindamine 29 nädalaks detsember 2016
Kõrgema taseme tööandjate töötuba 2017 tegevus
Töörühm töötajate esindajatega 2017 tegevus
Töörühmad töötajate esindajaga 2017 tegevus
Valitud meetmete sisestamine PTM 2017 tegevus
keskkonda
Meetmete rakendamine 2017 tegevus
Tugivõrgustiku kohtumised 2017 tegevus
36
Lisa 1 – Rakendatavad meetmed tasemete kaupa
I kategooria - Organisatsioonikultuur
Pronks Hõbe
Suhtlemine töötajatega Organisatsiooni siselehes, töötajate lehes, intranetis, teadetetahvlil Töötajad on kaasatud ettevõtte juhtimisse ja omavad oma töös
(kohustuslik) või muul viisil käsitletakse perekeskse töökultuuri toetavaid suurel määral autonoomiat ja otsustusvabadust. Töötajate enda
teemasid, sealhulgas töö- ja pereelu ühitamise teemat. algatuste osakaal on suur. Töötajad on lojaalsed ja soovitavad
ettevõtet oma tuttavatele ja lähedastele.
Suhtlemine Tööandja kommunikeerib töö- ja pereelu ühitamise tegevused Tööandja omab peresõbraliku töökoha mainet. Tema kliendid
organisatsioonist organisatsioonist väljapoole. Töö- ja pereelu ühitamise meetmeid seostavad ettevõtet TPM rakendamisega.
väljapoole esitletakse tööandja kultuuri positiivse osana.
(kohustuslik)
Lapsehoolduspuhkusel Lapsehoolduspuhkuse ajal võimaldatakse töötajale juurdepääs Lapsehoolduspuhkusel olev lapsevanem saab soovikorral oma
oleva töötaja organisatsiooni siseveebile, e-posti kontole, korraldatakse mingi aja töösuhet osaliselt jätkata. Tööandja jälgib, et töötaja
teavitamine tagant infokoosolekuid peakontoris kodus olevatele töötajatele, kvalifikatsioon lapsehoolduspuhkuse ajal oluliselt ei langeks.
organisatsioonis kaasatakse tööandja poolt korraldatud üritustele jms.
toimuvast
Arvamuse avaldamine Töötajad saavad regulaarselt avaldada arvamust tööga rahulolu Töötajad jagavad pidevalt üksteisele tunnustust. Organisatsioonis
kohta ning saavad teha ettepanekuid selle kohta, kuidas tööandja on selgelt välja kujunenud kultuur, kuidas töötajad saaksid
saaks enam arvesse võtta töötaja heaolu ning töö- ja pereelu võimalikult kiirelt pöörduda oma küsimuste või muredega ka
ühitamise võimalusi. Töötajad hindavad juhtivtöötajaid väljapool arenguvestlusi oma juhtide poole. Juhid küsivad nii
juhtimispädevuste osas ning töö- ja pereelu ühitamisega arvestamise tööalast kui strateegilist nõu töötajatelt. Töötajate rahulolu on
osas. Üks võimalik hindamise vorm on „180°/360° tagasiside“, mis on kõrge.
juhtivtöötajate hindamise kõige põhjalikum vorm. See hinnang
hõlmab kõigi kaastöötajate ja otseste asjaosaliste arvamust.
Töötajate pereliikmete Töötajate pereliikmed on oodatud organisatsiooni lahtiste uste Töötajate pereliikmed tunnevad ettevõttega seotust ja on
kaasamine päevadele, korraldatakse spetsiaalseid üritusi (nt ekskursioone) ja hindavad ettevõtte panust pereliikmete kaasamisse.
tutvustatakse peredele suunatud meetmeid ja tegevusi, mis aitavad
ühitada töö- ja pereelu.
Aktiivne tegevus Kohalikul või riiklikul tasandil näitab tööandja üles aktiivsust töö- ja Tööandja on valmis tutvustama oma organisatsiooni ja kaasama
avalikkuses pereelu ühitamise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse meetmete teisi tööandjaid PTM mudeli programmi. Tööandja on valmis
edendamisel. jagama oma parimaid praktikaid läbi veebipõhise
kaasamisplatvormi.
Mitmekesisuse volinik Organisatsioonis on isik, kelle poole võib pöörduda kõigis töö- ja Mitmekesisuse volinik omab kogemust ja on lahendanud mitmeid
pereelu ühitamist puudutavates küsimustes. Volinik nõustab reaaliseid juhtumeid. Juhtkond ja personalijuht näevad teda
tööandjat tööle värbamise protsessis, tööle võtmisel, töösuhete võrdse partnerina. Töötajad pöörduvad voliniku poole. Volinik on
jooksul ja lõpul. Volinik aitab hoiduda diskrimineerimisest ja teinud mitmeid ettepanekuid erinevate mitmekesisust
keskenduda töötajate mitmekesisusele kui positiivsele mõjurile. soodustavate meetmete rakendamiseks. Mitmeid meetmeid on
Tegemist võib olla eraldi töökohaga suuremas organisatsioonis või juba rakendatud.
ühe töötaja tööülesannete hulka kuuluva
kohustusega väiksemas organisatsioonis. Töötajaid teavitatakse, kelle
poole on neil eeltoodud küsimustes võimalik pöörduda.
Võrdne kohtlemine ja Organisatsiooni töö- ja pereelu ühitamist soodustavaid meetmeid Organisatsioon soodustab soolist võrdsust. Kasutusele on võetud
võrdsed võimalused julgustatakse võrdselt kasutama nii naistel kui meestel. erinevad palgalõhet vähendavad meetmed (näiteks avatud
Organisatsiooni strateegilised dokumendid sisaldavad tegevusi palgasüsteem, isapuhkuse võimaldamine/julgustamine, sooline
soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks (näit. võrdse töötasu maksmine tasakaal juhtkonnas jne)
samaväärsetel ametikohtadel olevatele meestele ja naistele, meeste
ja naiste võrdne kaasatus erinevatel juhtimistasanditel jm).
39
Juhtkonna töötamise Juhtkond lähtub oma tegevuses järgmistest põhiprintsiipidest:
põhimõtted · Peresõbralik keskkond ja töötajate võrdne kohtlemine on olulised
alusprintsiibid organisatsiooni juhtimises. Juhtkond toetab töötaja- ja
peresõbralikku personalipoliitikat ning näitab oma tegevuses eeskuju
ühitades töö- ja pereelu mõistlikul viisil.
· Juhtivtöötajad võtavad tasakaalustaja rolli, tagamaks, et tööandja
vajadused oleks rahuldatud ja töötajate perega seotud kohustused
oleks täidetud.
· Peresõbralikud põhimõtted on väärtustena kirjas strateegilistes
dokumentides.
Juhtimine ja sotsiaalne Juhtide valimisel ja edutamisel lähtutakse professionaalsete oskuste
pädevus kõrval ka sotsiaalsest ja emotsionaalsest kompetentsusest ja
järgnevatest aspektidest: suhtlusoskus, kriisitaluvusvõime, valmisolek
konfliktide lahendamiseks, vastutustundlikkus, positiivne suhtumine
töö- ja pereelu ühitamise võimaluste loomisesse jm.
Juhtkonnaseminarid Juhtkonnale ja keskastme juhtidele korraldatakse teadlikkuse
tõstmise õpitubasid, kus käsitletakse töötajakesksust, antakse teavet
tööandja poolt juurutatud meetmete kohta töö- ja pereelu ühitamise
soodustamiseks ning arutatakse võimalikke arenguid sellel teemal.
1Juhtivtöötajatele korraldatakse sotsiaalsete oskuste arendamiseks
koolitusi või arendatakse neid oskusi juhi ja töötajate vahel
läbiviidavate vestluste kaudu. Üks oluline sotsiaalne kompetents on
aru saada töö- ja pereelu ühitamise raskusest tulenevast konfliktist
töötajate elus ning sellega seotud probleemide lahendamine.
II kategooria -Ajajuhtimise meetmed
40
Pronks Hõbe
Paindlik tööaja Tööaja korraldus on paindlik, st töötajatel on kokkuleppel Töötaja ise korraldab oma tööaega ja kohta. Töö tegemiseks on
korraldus tööandjaga võimalik muuta oma tööletuleku ja töölt lahkumise seatud eesmärgid ja töötaja valib ise meetodid, kuidas
kellaaegu ning lõunapausi võtmise aega, nt libisev tööaeg - kui eesmärkideni jõuda. Tööandjal on usaldus oma töötajate vastu.
töötaja tuleb hiljem tööle, siis ka lahkub hiljem või vastupidi. Töötaja sealjuures osaleb vajalikel kohtumistel ja teeb
Valveaja või graafikuga tööaja kokkuleppimisel arvestatakse väikeste igakülgset koostööd.
laste või hooldatava pereliikmega töötajate vajadustega.
Töötaja saab valida ka ise erinevatel perioodidel erinevat
Nädalaviisiline tööajaarvestuse rakendamine, nt E-N tööaeg 8,25
töökoormust, olles sealjuures ise initsiatiivi näitajaks. Nii töötaja
tundi ja R 7 tundi.
kui tööandja väärtustavad koostööd.
Osaajaga töö Perekondlike kohustuste täitmise tõttu või muul põhjusel võimaldab
võimaldamine tööandja töötajal töötada osalise tööajaga.
Võimaldatakse ühe töökoha jagamist kahe või enama töötaja vahel.
Peale lapsehoolduspuhkuse lõppemist on tööandjal ja töötajal
võimalik kokku leppida osalise tööaja rakendamises, kus töötaja
tööaega suurendatakse teatud perioodi järel või järk-järgult.
Täiendava vaba aja Lisaks seaduses ettenähtud lapsepuhkuse päevadele saab tööandja
andmine lastega teha töötajatele soodustusi, andes lastega töötajale (perioodiliselt)
töötajatele täiendavat tasustatud vaba aega.
Näiteks: vaba päev töötajale lapse esimesel koolipäeval; võimalus
töötada nädal aega paindliku tööajaga, kui laps läheb esimest korda
lasteaeda; esimesse klassi või sõimerühma astuvate laste vanematel
võimalik töötada esimesed kuu aega 50% koormusega; töötajal on
võimalus üheks tasuliseks puhkepäevaks lapse lasteaia, põhikooli,
gümnaasiumi ja ülikooli lõpetamisel.
Puhkuse planeerimine Lastega töötajate iga-aastast puhkust planeeritakse võimalusel lapse
mõlema vanema puhkust ja laste (ka üle 10-aasta vanused lapsed)
koolivaheaegu silmas pidades.
Täiendav puhkus Tööandja võimaldab töötajal kasutada tasustatud puhkuste päevi
eriolukordade puhul olukordades, kus töötajal ei ole võimalik täita oma tööülesandeid
tulenevalt perekondlikest eriolukordadest (näiteks pulmad, lähedase
haigestumine vms).
41
Isade toetamine Tööandja soosib isade lapsehoolduspuhkusele jäämist ja võimaldab
isadele keskmise töötasu alusel tasustatud lapsepuhkuse päevi lisaks
seadusest tulenevale.
Tööpäevasiseste Tööpäevasiseste vaheaegade pikkust ja ajastust saab kokkuleppel
pauside paindlik tööandja ja kolleegidega ise reguleerida, et vajadusel oleks võimalik
reguleerimine täita lühemaid eraelulisi kohustusi tööpäeva sees puhkust võtmata.
Lühendatud tööpäevad Pühadele ja tähtpäevadele eelnevate tööpäevade lühendamine ka
siis, kui seadus seda ette ei näe.
Tasustatud Näiteks jõulude ja uue aasta vahel on tasulised lisapuhkuse päevad
lisapuhkusepäevad või üks nädal tasustatud talvepuhkus.
Täiendav puhkus Kui riigipüha langeb teisipäevale või neljapäevale, pakutakse
riigipühade ajal töötajatele kaugtööpäev või antakse töötajatele tasustatud vaba
päev pikendamaks nädalavahetust vastavalt kas esmaspäeva või
reede võrra.
Tööprotsesside Tööprotsesside muutmisel ja uuendamisel lähtutakse muuhulgas
ümberkorraldamine/uu sellest, et töötajal oleks lihtsam ühendada töö- ja pereelu. Näiteks
endamine arvestab tööandja lapsevanema vajadusega eratelefonile vastata, kui
lapsega on lasteaias/koolis eriolukord või kui töötajal on vaja olla
telefonitsi kättesaadav hooldamist vajavale pereliikmele.
Kaasarääkimisõigus Tööandja näitab üles head tahet ja püüab arvestada töötaja
soovidega organisatsioonis eesseisvate muudatuste ning tööaja
korraldamise võimalike alternatiivide osas. Muudatuste sisseviimisel
arvestatakse töö- ja pereelu ühitamise aspekti.
Ajaplaneerimise hea Koosolekute aegu, koolitusi ja lähetusi planeerides võetakse arvesse
tava perekondlikke kohustusi. Näiteks: koolitusi, ühisüritusi, koosolekuid
ei planeerita lasteaedade sulgemise ajaks ja nädalavahetustele.
Töölähetused Tööandja arvestab lähetuste planeerimisel töötajate soove, kellel on
hooldatavad pereliikmed või väikesed lapsed, tasudes näiteks
lapsehoidmise kulud õhtuse aja eest, kui lähetus on mitme-päevane
ja töötaja on sunnitud palkama hoidja vms.
42
Kaugtöö Kokkuleppel tööandjaga saavad töötajad töötada kodus või mujal,
kus on tööks piisavad vahendid. Töötajad võivad töötada
vaheldumisi büroos või kodus (vahelduv kaugtöö) või ongi töötaja
ainsaks töökohaks tema kodu (kaugtöö kodust).
43
III kategooria -Toetavad meetmed
Pronks Hõbe
Lapsehoiukulude Tööandja ei soodusta üle kokkulepitud tööaja töötamist. Kui Töötajad on ise initsiatiivi näitajaks ja teevad ettepanekuid
katmine äärmisel vajadusel on lastega töötajal vajalik ületunnitöö tegemine
erinevate meetmete rakendamiseks. Meetmed on muutumas
(töötaja on sellega nõus), siis hüvitatakse lapsehoiu kulud võipigem kvalitatiivseks ja mitterahaliseks. Järjest rohkem
leitakse lapsehoiuks muu lahendus. muutub töötaja ja peresõbralikkus osaks töökultuurist ja
mõtteviisist. Töötajate lojaalsus on väga kõrge ja nad ei kahtle
Töötasu hüvitamine Esimese kolme haiguspäeva eest tasub tööandja ise 50%-100% oma tööandja usalduses oma töötajate vastu. Erinevad
haiguspäevade ajal keskmisest töötasust. protseduuri reeglid hakkavad kaduma. Juhid ei kuluta oma
aega liigse kontrollimise peale vaid tegeletakse pigem ühiste
eesmärkide seadmisega. Töö valmistab neile rõõmu ja nad on
Toetused töötajate Tööandja annab õppe-stipendiume töötajate lastele, maksab koolis
oma tööst haaratud. Vähe on motivatsiooniprobleeme.
lastele headele hinnetele õppivale lapsele rahalist toetust
Töötajad on kaasatud juhtimisotsustesse ja strateegiate
loomisesse.
Laste huvitegevuse Tööandja toetab töötajate lapsi, kes osalevad huviringides,
toetamine koolivaheaegadel laagrites vms.
Toetus olulise sündmuse Lapse sünni ja muu olulise sündmuse korral peab tööandja oma
korral töötajat meeles (kingitus, rahaline toetus vms).
Ühisüritused koos Tööandja korraldab üritusi, kuhu on oodatud või mis on suunatud
peredega töötaja pereliikmetele, nt spordiüritused, suvepäevad või
jõulupeod peredele, spetsiaalsed lasteüritused.
44
Tööandja poolt pakutav Töötajate laste hoidmiseks on olemas oma päevahoid, mis asub
lapsehoid organisatsiooni territooriumil või selle vahetus läheduses. Näiteks:
Laste mängutoas/hoius on lapsed hoidja järelevalve all, kes
nendega tegeleb (mängib, käib jalutamas, meisterdab).
Tööandja kaasrahastab päevahoidu (koos mõne teise samas majas
või piirkonnas töötava tööandjaga) oma töötajate lastele.
Vahendatakse kvalifitseeritud lapsehoidjaid. Ka pädevad töötajad,
kes on lapsehoolduspuhkusel, võivad lapsehoidmisel abi pakkuda.
Koolitundide järgne Töötajate kooliealisi lapsi toetab tööandja tundide järgse
tegevusrühm tegevusrühmaga. Näiteks suurematel lastel on koolipäeva järel
võimalik aega veeta tööandja vastavalt kohandatud ruumis.
Lapsehoiu paindlikkuse Tööandja teeb koostööd kohaliku lapsehoiuga, kui on vajadus
võimaldamine lapsehoiu lahtioleku pikendamise osas (kui tööaeg on tavapärasest
erinev). Üheskoos määratakse pikendatud (muudetud) hoiuaeg,
mille eest lapsehoid saab tööandjalt hüvitust.
Vanema-lapse tuba Lühiajalise lapsehoiu tarbeks saavad töötajad kasutada vajadusel
eraldi selleks mõeldud tuba, kus saab nii töötada kui ka mängida
(varustatud internetiühendusega, mänguasjadega jne).
Mänguala Töökoha territooriumil või üksikutes (suuremates) bürooruumides
on turvalised mängunurgad väikelastele.
45
Mähkimislauad, Väikelastega töötajatele on olemas ruum, kus saab segamatult last
imetamistoad imetada või mähkida.
Laenu andmine Tööandja pakub vajadusel oma töötajatele soodsa intressiga laenu
või ajutist rahalist toetust.
Füüsilise aktiivsuse Tööandja soodustab töötaja füüsilist liikumist ja tõstab teadlikkust
toetamine füüsilise aktiivsuse vajalikkusest jms. Näiteks liikumisürituste,
treeningute korraldamine; koolituste ja nõustamiste korraldamine
(nt liikumisnõustaja, treeneri teenuse kasutamine); luu- ja
lihaskonna vaevusi ennetavate teenuste kasutamine (aktiivne ja
passiivne liikumisravi, sh füsioteraapia ja kiropraktika, massaaž
jms); jalgratta parklate rajamine/hooldamine; pesemisvõimaluste
tagamine; treeningsaali rajamine/hooldamine jms.
Tervist hoidvate Tööandja soodustab oma töötajate tervislikku ja liikuvat eluviisi
tegevuste jaoks vaba aja andes tööajast vaba aega spordiga tegelemiseks (näiteks kolm
võimaldamine tasustatud tervisepäeva aastas, töötaja võib iga nädal võtta
tööajast kaks tundi sportimise jaoks).
Tasakaalustatud Tööandja soodustab töötajate teadlikkuse tõstmist tasakaalustatud
toitumise toetamine toitumisest, näiteks toetab töötajate eneseabirühmades osalemist.
Tööandja tagab tervislike vahepalade pakkumise töö ajal, pakub
tasuta toidukordi jms.
46
Vaimse tervise toetamine Töötajatele tagatakse vajadusel nõustamis- või koolitusteenust nii
tööpsühholoogiaalaseid (nt tööpsühholoogi teenused, sh tööstressi
ennetamine ja stressiga toimetulek, töökiusamise ennetamine) kui
ka lapsevanemaks olemist ja lapse kasvatamise teemasid ja /või
paarisuhet käsitlevaid koolitusi. Pereküsimustes saavad abi
kasutada ka pereliikmed.
Muud tervist toetavad Tööandja hüvitab töötajate kulusid tervise hoidmisel. Näiteks
hüvitised või tegevused toetab tubaka- ja alkoholivaba töökeskkonna loomisel, toetab
töötajate vaktsineerimist, kompenseerib vajalikke abivahendeid
(prillid, arvutikasutajatele randmetoed jms), korraldab
esmaabikursusi, koormustaluvuse, keha koostise, luutiheduse jms
tervisenäitajate testimise toetamine, eriarsti visiitide toetamine
(hambaravi ja muud eriarstid), tervisekindlustuse pakkumine jm.
Arenguvestlused Töötajatega läbiviidavatel arenguvestlusel käsitletakse muuhulgas
töötajatega töö- ja pereelu ühitamise aspekti. Tutvustatakse meetmeid ja
otsitakse konkreetseid lahendusi, mis aitaks parandada töö- ja
pereelu ühitamist.
Lapsehoolduspuhkuse Lapsehoolduspuhkusel olevaid töötajaid kaasatakse tööalastele
ajal ametioskuste koolitustele.
koolituse pakkumine
Tööle naasmine pärast Kui töötaja on pikemat aega töölt eemal olnud (näiteks
pikemat pausi lapsehoolduspuhkusel), siis koostatakse tema tööle naasmisel
kava, mis aitab uuesti sisse elada. Tegevused võivad olla järgmised:
töökohale naasmine osalise tööajaga, organisatsiooni sisene
koolitus tööle tagasi naasnud töötajale, mentor naasnud töötajale
vms.
47
Vabatahtlik tegevus Tööandja toetab töötajate vabatahtliku töö panust oma kogukonna
heaks. Võib kokku leppida teatud kindla tundide (või päevade)
arvu, mille ulatuses võib töötaja tööajast panustada vabatahtlikku
töösse. Oluline on töötajaid teavitada erinevatest vabatahtliku töö
võimalustest, panustada saab näiteks oma professionaalseid oskusi
MTÜ-de arenguks jm. Näiteks on aastas võimalik 3 tööpäeva
pühendada heategevuslikule tööle ning need päevad tasutakse
töötajale keskmise töötasu alusel.
Koondatud töötajate Tööandja aitab koondatud töötajal uut töökohta leida ja annab
toetamine häid soovitusi vastavalt töötaja tugevatele külgedele.
Tööotsingufirmasid informeeritakse vabanenud töötajatest.
Lahkunud töötajatel on võimalus osaleda personalifirma
konsultatsioonidel, et leida neile just sobiv töökoht võimalikult
kiiresti. Töötajale antakse kaasa kogu info organisatsioonis
töötamise ajal läbitud koolituste kohta.
48
Hankelepingu nr 2-2.2/1278-1 Lisa 4
Hankija poolt kavandatud tegevused perioodiks 30.12.2020 – 31.12.2022
Vastavalt raamlepingu punktile 4 määrab Hankija, et:
1. 2017 – 2020 aastatel märgise taotlemist alustanud tööandjatega mudeli rakendamise
tegevuste lõpetamine.
Hankelepingu punkti 3.3 alusel kujuneb lõplik lepingu hind esitavate aruannete, eelarve täitmise vormi
ja arvete põhjal, mis sõltub mudelis osalevate tööandjate arvust ja nende mudelis osalemise mahust.
Hankelepingu Lisa 1 Vorm I Vahearuanne/lõpparuanne (täita kumulatiivselt)
Aruande liik
(vahearuanne/lõpparuanne)
1. Projekti nimetus Peresõbraliku tööandja mudeli rakendamine
2. Projekti läbiviija
nimetus
3. Projekti abikõlblikkuse
periood
4. Aruandeperiood
(kumulatiivselt)
5. Ülevaade projekti tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr 1
nimetus
Tegevuse Tegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid
ja ettevõetud abinõud.
Tegevuse nr 2
nimetus
Tegevuse Tegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid
ja ettevõetud abinõud.
6. Näitajate täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäitmisel
saavutustase1 saavutustase
Tööandjate arv, kes on
alustanud märgise
taotlemist
sh algmärgise taotlejad X
1
Hankedokumentides kehtestatud saavutustase aasta kohta (vähemalt mitu tööandjat peaks märgise taotlemisega alustama aasta
jooksul)
sh lõppmärgise X
taotlejad
sh lõppmärgise X
saavutanud
7. Hinnang tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele2
8. Projekti mõju läbivatele teemadele3
Läbiv teema Olemasolev mõju
(märkida ristiga)
Jah Ei
Regionaalareng
Selgitus:
Infoühiskond
Selgitus:
Riigivalitsemine
Selgitus:
Võrdsed võimalused
sh sooline võrdsus
Selgitus:
sh võrdne kohtlemine
Selgitus:
NB! Koos vahe- ja lõpparuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne Lisa 7 vorm II ja
vajadusel Lisa 8 seireandmete kogumiseks.
Nimi e-post Kuupäev
Aruande koostaja
Täidab Hankija
Kinnitan aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
2
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12
3
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12
2
Hankelepingu Lisa 1 Vorm II Eelarve täitmise vorm (täita kumulatiivselt)
Ühe ühiku
Kululiigid Ühikute arv
maksumus
1. Mudeli lõplik väljatöötamine
1.1 Projektijuhtimise töötasu
1.2 Analüütiku töötasu
2. Mudeli rakendamise ettevalmistavad tegevused
2.1 Projektijuhtimise töötasu
2.2 Konsultantide koolituste ettevalmistamine
2.3 Konsultantide koolituste läbiviimine
3. Mudeli piloteerimine
3.1 Projektijuhtimise töötasu
3.2 Turundusspetsialisti töötasu
3.3 Konsultantide töötasu
4. Mudeli rakendamine
4.1 Projektijuhtimise töötasu
4.2 Turundusspetsialisti töötasu
4.3 Konsultantide töötasu
4.4
Tegevuste kulud ilma käibemaksuta
Tegevuste kulud koos käibemaksuga
Osakaal kogu
Maksumus
Ühikute liik aasta
kokku
eelarvest %
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
#DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
0 #DIV/0!
lud ilma käibemaksuta
0 #DIV/0!
ud koos käibemaksuga
Projekti number SFOSis
ANDMED
TAT nimi:
PROJEKTI
TAT elluviija:
Tegevuse nimi
Aruandeperiood:
Tegevuse järjekorranumber projekti
raames
ANDMED
TEGEVUSE
Tegevuse kestus akadeemilistes
tundides
Eesnimi
Perekonnanimi
Isikukood
Hankelepingu Lisa 2. Osalejate aruanne*
Isikukood – kontroll
Elukoha omavalitsusüksus
Kodutu / eluasemeturult tõrjutu
E-post
Telefoninumber
OSALEJATE ÜLDANDMED
Tegevuse alustamise kuupäev
Tegevuse lõpetamise, sh
katkestamise kuupäev
Tegevuse katkestaja
Õppimine ja osalemine kursustel
tegevusega liitumisel
*esitatakse kvartali lõpu seisuga neli korda aastas kvartalile järgneva kuu hiljemalt 5. kuupäevaks.
Õppimine ja osalemine kursustel
OSALEMINE
tegevusega liitumisel: eeltäidetud
ÕPPIMINE JA
sihtrühma alusel või küsitud
Tööhõive staatus tegevusega
liitumisel
Tööhõive staatus tegevusega
STAATUS
liitumisel: eeltäidetud sihtrühma
TÖÖHÕIVE
alusel või küsitud
Tegevuses osaleja – otsib tööd
Tegevuses osaleja – otsib tööd:
eeltäidetud sihtrühma alusel või
küsitud
Tegevuses osaleja – osaleb kursusel
4 nädala jooksul pärast tegevust
VÄLJUMIST
Tegevuses osaleja – osaleb kursustel
4 nädala jooksul pärast tegevust:
eeltäidetud sihtrühma alusel või
küsitud
Tegevuses osaleja – sai
OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST
kvalifikatsiooni
Rida kustutada (kuupäev)
Osaleja, kelle toimetulek paranes või
kelle puhul välditi ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
„Aruandevormide kinnitamine“
„Aruandevormide kinnitamine“ muutmine“
lisa 3 (vorm)
11.09.2015 käskkirja nr 133
lisa 1
11.09.2015 käskkirja nr 133
03.02.2016 käskkirja nr 16
Osaleja, kelle alkoholi liigtarvitamise
riskitase vähenes
SOMi erandid
Osaleja, kelle töövõime hinnati
osaliseks, hindamise kuupäev
Kas
küsitud
alusel või
sihtrühma
eeltäidetud
ega või
Eakate,
muutus
inimeste
VALIKUD
erivajadust
raskustega
toimetuleku
toimetuleku
Jah / Ei
Hankeleping NR 2-2.2/1278-1
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, Suur-Ameerika 1,
10122, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske (edaspidi nimetatud
„Hankija“ või „Pool“ või koos Töövõtjaga “Pooled“) ja
Civitta Eesti AS, registrikood 11092241, asukoht Riia 24a, Tartu, keda esindab juhatuse
liige Ander Ojandu (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi
„Pool“,
võttes arvesse, et:
(i) raamleping ja selle alusel sõlmitud hankelepingud on sõlmitud Euroopa Sotsiaalfondi
perioodi 2014-2020 toetuse andmiste tingimuste (TAT) „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ raames ning
TAT muudatusega (sotsiaalministri 09.06.2020 käskkiri nr 59) on toetuse
abikõlblikkuse perioodi pikendatud kuni 31.12.2022;
(ii) vastavalt raamlepingu punktile 14.3 ei ole hankelepingu kehtivus piiratud raamlepingu
kehtivuse lõpptähtpäevaga;
(iii) raamlepingu eeldatavat maksumust on suurendatud kuni 376 199 euroni (ilma
käibemaksuta) raamlepingu nr 7627 muutmise kokkuleppe nr 1 alusel;
(iv) tööandjate jaoks, kes on alustanud märgise taotlemist töövõtja poolt raamlepingu
alusel välja töötatud mudeli rakenduskava alusel, seaks poolelioleva protsessi käigus
mudeli rakendaja vahetumine ohtu mudeli rakendamise protsessi terviklikkuse ja võiks
kaasa tuua vastuolusid erinevate etappide koostoimimises ja/ või mudeli eesmärgi
saavutamises. Kuna mudeli rakendamise rahastamine pärast toetuse abikõlblikkuse
perioodi lõppu ei ole teada, viiakse lõpule üksnes pooleliolevate märgiste rakendamise
tegevused (alates 2021. aastast ei alustata märgise taotlemise protsessi uutele
tööandjatele)
sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “Leping”) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
Lepingu objektiks on Töövõtja poolt peresõbraliku tööandja mudeli rakendamise tegevuste
läbiviimine (edaspidi „Tööd“) vastavalt poolte vahel sõlmitud raamlepingu tingimustele. Tööde
täpsem kirjeldus on toodud töövõtja pakkumuses Lepingu Lisas 3 ja Lisas 4.
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad.
Töövõtja kohustub teostama Lepingu objektiks olevad Tööd perioodil 30.12.2020 - 31.12.2022
ja aruanded vastavalt punktile 4.2. Tööde teostamise täpsem ajakava on toodud Lepingu Lisas
3. Raamlepingu maksimaalse maksumuse (376 199 eurot) täitumisel leping lõppeb.
3. Lepingu hind
3.1 Lepingu alusel ühe tööandja mudelis osalemise hind on 2840 (kaks tuhat kaheksasada
nelikümmend) kogu hankelepingu perioodil.
3.2 Lepingu lõplik hind kujuneb esitatavate aruannete, eelarve täitmise vormi ja arvete põhjal,
mis sõltub mudelis osalevate tööandjate arvust ja nende mudelis osalemise mahust. Hind
tasutakse Töövõtja poolt esitatud arve alusel pärast poolte üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamist.
3.3 Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber
173078.
3.3.1 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.
4. Erisätted
4.1 Töö tegevused hankelepingu perioodil on mudeli rakendamise tegevused.
4.2 Töövõtja esitab lepinguperioodil iga kvartali järel aruande ning aasta lõppedes
lõpparuande hiljemalt:
I kvartal - 6. aprilliks
II kvartal – 6. juuliks
III kvartal - 5. oktoobriks
IV kvartal – järgmise aasta 5. jaanuariks esitada lõpparuanne.
4.3 Hankijal on õigus muuta aruannete ning arvete esitamise tähtaegu.
5. Volitatud esindajad
5.1 Hankija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Alice Juurik,
telefon 6 269 724, e-post
[email protected] või teda asendav ametnik.
5.2 Töövõtja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Marge Laansoo,
telefon 55540767, e-post
[email protected]
6. Muud sätted
6.1 Leping allkirjastatakse digitaalselt.
6.2 Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte poolt oma
lepinguliste kohustuste täitmiseni.
7. Lepingu lisad
Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad:
7.1 Hankelepingu Lisa 1 Vorm I. Vahearuanne
7.2 Hankelepingu Lisa 1 Vorm II. Eelarve täitmise vorm
7.3 Hankelepingu Lisa 2. Osalejate aruanne
7.4 Lisa 3 - Töövõtja pakkumus
7.5 Lisa 4 – Hankija määratud hankelepingu maht lepinguperioodiks
Hankija Töövõtja
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Marika Priske Ander Ojandu
Kantsler Juhatuse liige
Tel: 626 9301 Tel: 735 2802
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arveldusarve: EE361010220040997011