dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 28. detsember 2020
Viit
2-2.2/1278-1
Registreeritud
28. detsember 2020
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2_2014-2020
Vastutaja
Alice Juurik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste heaolu osakond)

Failid

  • 📎2-2.21278-1 28.12.2020 Muu leping (1).asice2877 KB

Sisu (failidest)

Peresõbraliku tööandja mudeli rakendamine Civitta Eesti AS Reg nr 11092241 Riia 24 a, Tartu 51010 +372 735 2802 [email protected] Pakkumus 12. mai 2016 Sisukord SISUKORD ..........................................................................................................................................................3 1. PAKKUJA LÜHITUTVUSTUS .............................................................................................................................4 Civitta Eesti .............................................................................................................................................. 4 Meie pakkumise tugevused on: ................................................................................................................ 5 1.1. Meeskond ...................................................................................................................................... 6 1.1. Tööprotsessi ja -tulemuste kvaliteedi tagamine s.h. koostöö Tellijaga ............................................. 9 1.2. Pakkuja arusaam Töö eesmärgist ja ülesannetest .......................................................................... 11 2. PERESÕBRALIKU TÖÖANDJA MUDELI RAKENDUSKAVA KIRJELDUS ......................................................................15 2.1. Hetkeolukorra kaardistamine ja analüüsimine .............................................................................. 20 2.2. Eesmärkide määratlemine ja tegevuskava koostamine ..................................................................23 2.3. Meetmete rakendamine ja lõpphindamine ................................................................................... 24 1.1.1. Veebikeskkond ........................................................................................................................ 24 2.4. ürituste teemade ja ajakava võrgustikuürituste elluviimiseks 2016. aasta kohta; ........................... 27 2.5. Turundustegevused .......................................................................................................................30 2.6. Konsultantide koolituse koolituskava............................................................................................. 31 2.7. Ajakava .........................................................................................................................................36 LISA 1 – RAKENDATAVAD MEETMED TASEMETE KAUPA ..........................................................................................38 3 1. Pakkuja lühitutvustus Civitta Eesti Civitta Eesti AS kuulub Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Venemaal, Ukrainas ja Moldovas tegutsevasse konsultatsiooniettevõtete gruppi, mis on välja kasvanud 2000. aastal Tartus alustanud nõustamisfirmast Innopolis. Hilisemalt on Civitta Eestiga liitunud nõustamisbürood Advisio ja CPD. Civitta kontsernil on täna Kesk- ja Ida-Euroopas 9 kontorit, milles töötab rohkem kui 300 inimest. Civitta teenused hõlmavad kogu organisatsiooni strateegilist juhtimisprotsessi. Civitta aitab tuvastada organisatsiooni probleeme ja arenguvõimalusi, viia läbi vajalikke uuringuid, arendada meeskonna teadmisi ja oskusi, planeerida tegevusi eesmärkide saavutamiseks, leida rahastamisvõimalusi ja viia projektid edukalt ellu. Tänaseks on ettevõtte püsiklientide hulgas juhtivad teadus- ja arendusettevõtted, tööstus- ning teenusettevõtted, kõik suuremad ülikoolid ning olulisemad riigi- ja omavalitsusasutused. Oma lähenemises konsultatsiooniprojektidele seame esmatähtsaks tegevuse mõttekuse ning mõju. Soovime, et meie poolt teostatud tööd aitaksid organisatsioonides läbi viia soovitud muudatusi. Mõjusate projektide teostamiseks kaasame vajadusel oma laialdasest koostöövõrgustikust eksperte. Civitta meeskond omab varasemat kogemust töö- ja pereelu ühitamise temaatikaga. Civittaga liitunud ettevõttele CPD Arenduskeskus, omistati 2012 aastal töötaja- ja peresõbralikuma ettevõtte tiitel. Samal konkursil on CPD ka varem kõrgeid kohti saavutanud. 2014/2015 aastal osales CPD Arenduskeskus töörühmas, mis aitas välja tõotada uut pere- ja töötajasõbraliku märgise mudelit. Civitta Eesti vastutab kogu projekti sujuva koostöö eest, jälgib programmi elluviimise kõiki etappe, hoolitseb tehnilise korralduse eest, vastutab aruandluse eest, juhib konsultantide tööd ning koordineerib kogu mudeli rakendamise protsessi. • 9 offices in 7 countries: Latvia, Lithuania, Home markets Estonia, Belarus, Ukraine, Moldova and AT GLANCE Russia Countries we’ve done • 150+ employees projects in • 1 000+ clients CLIENTS • 2 500+ projects • 45% hours billed for projects for government and public institutions • Management Consulting • Strategy and innovation • Organization, processes and change • Sales and export • Finance SERVICES • IT • Grants and Project Management • Market Research and Customer Data Analytics • Entrepreneurship Support and Startups • Public Policy and Development 4 Meie pakkumise tugevused on: Pikaajaliste programmide ja projektide korraldamise kogemus, mis toetub järgnevale:  Civitta Eesti pikaajaline ürituskorralduse kogemus ja ürituste korraldamisele spetsialiseerunud üksuse olemasolu;  Civitta Eesti pikaaegne suurte mitme osaliste programmide ja projektide juhtimise kogemus ja tugeva projektijuhtimise olemasolu, mis loob sünergia kõigi osapoolte vahel.  Ettevõtlusprogrammi “Ajujaht” elluviimise kogemus (alates aastast 2012), käimasolev hooaeg ning 2 järgmist hooaega) ning pidev suhtlus programmi vilistlastega; Euroopa Komisjoni simulatsioonimängude projekt (alates aastast 2015);  Meeskonnal on varasem omavaheline koos töötamise kogemus;  Eesti ja Euroopas kõrgelt hinnatud oma valdkonna ekspertidest koosnev meeskond. Töötaja ja peresõbraliku mudeli rakendamiseks vajaliku võrgustiku olemasolu:  Head kontaktid ettevõtjate ja tööandjatega juhtimiskultuuri temaatikast lähtuvalt. Aktiivne osalemine kohalikes ning rahvusvahelistes võrgustikes ;  Tuntud ja tunnustatud koolitajad ja konsultandid nii meeskonna liikmetena kui võrgustikust tulevate kontaktidena. Hästi valitud metoodikad programmi elluviimiseks, mis põhinevad järgneval:  Civitta Eesti tugev kompetents hindamiste ja uuringute valdkonnas;  Tugev teoreetiline põhi ja valdkonnas tunnustatud koolitajad/konsultandid;  Mitmekesine ja praktiline programm, mis pakub innustust ja tegutsemistahet;  personaalne lähenemine ja koolitusvajaduste analüüs.  Interaktiivne veebilahendus ja online tööriistad  Läbimõeldud turundusplaan. 5 1.1. Meeskond Metoodiline projektijuht Klaas-Jan Reincke - Hollandlane Klaas-Jan Reincke on 20 aasta jooksul erinevates organisatsioonides üle Euroopa analüüsinud, miks inimeste tulemuslikkus nii uskumatult erinev on. Isegi ühe inimese töö võib olla ühel päeval väga tulemuslik, samas kui mõnel teisel päeval ei tule tal midagi välja. Selgus, et erinevus tuleneb mh sellest, kuidas inimesed oma tööd kogevad. Klaas-Jan Reincke püüdis seda teadmist ka oma töös rakendada, kui oli aastatel 2003–2014 CPD Arenduskeskuse juht. Ta usub, et see on üks põhjus, miks neist sai 2012. aasta Eesti kõige töötajasõbralikum ettevõte. Nüüd on Klaas-Jan Reinckel uus missioon: aidata inimestel üle maailma nautida oma tööd. Koos Tartu Ülikooli psühholoogidega arendab ta selleks välja uusi meetodeid. Alates 2014 suvest on ta seotud eesti-hollandi start-upiga Vivic (endine Flowtime). Aastast 2002 elab Klaas-Jan Eestis ning on omandanud Eesti keele väga heal tasemel. Lisaks omab Klaas- Jan suurt rahvusvahelist võrgustikku, et kaasata erinevaid rahvusvahelisi koolitajaid ja eksperte projekti paremaks elluviimiseks. Klaas-Jan on koolitanud ja nõustanud väga mitmeid organisatsioone nii Eestis kui mujal Euroopas. Ta on osalenud erinevates koolitus- ja nõustamisprogrammides mentorina. Muuhulgas oli Klaas-Jan Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi Töö- ja pereelu tasakaalu teemalise jätkusuutliku töökeskkonna arenguprogrammi üheks mentoriks. Lisaks on Klaas-Jan Reincke juhtinud ja läbi viinud hulganisti välisabiprogrammide eel-, vahe- ja järelhindamisi Eestis ja teistes Euroopa riikides (alustades Pharest, IPA-st, Transition Facility ja Schengen Facility programmidest kuni struktuurivahendite „mainstream“ ja territoriaalse koostöö programmide ning nende prioriteetsete suundade ja meetmeteni). Tal on pikaajaline kogemus hindamismetoodikate koostamises ja välisvahendite rakendussüsteemide ning õigusaktide ülesehitamises, sealhulgas erinevate finantsanalüüside ja valdkonnapõhiste uuringute läbiviimises (sh tasuvus- ja teostatavusanalüüs, poliitika- analüüs, mõõdikute väljatöötamine, välisriikide võrdlevad uuringud) ning arendusprogrammide väljatöötamises. Alates 2002. aastast on ta läbi viinud kümneid hindamiskoolitusi ja teostanud erinevatele hindamistele kvaliteedikontrolli, mis aitavad tagada projekti põhjaliku ja metoodiliselt usaldusväärse teostamise. Klaas-Jani rolliks antud projekti raames on metoodilise projektijuhina tagada kogu projekti metoodiline ülesehitus, juhtida erinevate metoodikate (hindamine ja valideerimine, kaasamine, koolitamine jne) väljatöötamist ja rakendamist, kaasata erinevaid eksperte ja koolitajaid. Projekti koordinaator Ave Laas - projekti hea sisekommunikatsiooni ja kliendisuhtlusega tegeleb Ave Laas. Ave on kümmekond aastat kogemust koolitusprogrammide sisulise koostamise ja ettevalmistamise valdkonnas. Lisaks on Avel sama pikaajaline kogemus koolituste ja konverentside korraldamisel, seda nii Eesti siseste kui rahvusvaheliste konverentside ja koolituste vallas. Ave on töötanud Tallinna Ülikoolis rahvusvahelise programmi Equal töö- ja pereelu ühitamise projekti “Choices and Balance” koolitusjuhina ning Civittas vedanud mitmeid koolitusprojekte, sh ellu viinud infopäevi Eestis, Lätis ja Leedus ning korraldanud paindliku töökorralduse teemadel õppereise Hispaaniasse ja Hollandisse. Ave on olnud vastutav Eesti suurima ettevõtlusprogrammi “Ajujaht” kõikide ürituste tehnilise korralduse eest. Sealhulgas on Ave juhtimise all toimunud kõik Ajujahi suurimad üritused (finaal, 100 parima valimine jne), mis on oma ülesehituselt ülimalt komplekssed ja keerulised. 6 Ave omab laialdasi kontakte erinevate ekspertide ja organisatsioonidega üle Euroopa.. Vabatahtliku tööna on olnud Ave kahel järjestikusel aastal Pardiralli rallipäeva juht, kus ta ülesandeks oli korraldada kogu rallipäeva kontsert, meelelahutuslikud tegevused, tehnika, sponsorid jne. Aastast 2009 kuulub Ave Eesti Targa Töö Ühingu juhatusse (endine Kaugtöö Ühing). Ave on tegelenud ühingus peamiselt töö- ja pereelu ühitamise temaatikaga. Ta on esinenud konverentsidel ja viinud läbi koolitusi. Ta on raamatute “Töö ja pere – pandlik töökorraldus ja lastevanemate tööhõive” ning “Töö ja pere – meie lood” üheks kaasautoriks ja sisuliseks toimetajaks. Projekti koordinaatori ülesanne on tagada projekti sujuv ning plaanipärane elluviimine, vastutada kõikide jooksvate probleemide kiire lahendamise ning info liikumise eest kõikide osapoolte vahel. Projekti koordinaatori ülesanne on samuti jälgida, et projekt püsiks planeeritud ajaraamistikus ja tagada kõikide ürituste heal tasemel tehniline korraldus. Analüütik – Maris Rahnu. Maris on omandanud majandusteaduste magistrikraadi (MSc) Euroopa õpingutes Lõuna-Taani Ülikoolis. Omades pikaajalist töökogemust meeskonnajuhtimisel, on ta hetkel Civitta Eesti AS- is uuringute ja hindamiste tiimi juht. Maris Rahnul on pikaajaline töökogemus Euroopa Liidu toetuste nõustamisel ning struktuurivahendite programmide planeerimisel ja elluviimisel. Alates 2007. aastast on ta osalenud mitmete uuringute, analüüsi- ja hindamisprojektide metoodikate väljatöötamisel ja projektide elluviimisel. Näiteks osales ta eksperdina Eesti riikliku arengukava (RAK) 2004–2006 meetme 1.1 järelhindamises, Euroopa Liidu struktuurivahendite (2007–2013) kommunikatsiooniplaanide ja nende täitmise vahehindamises, Perekoolide toimimise uuringus, mille raames hinnati perekoolide asjakohasust, tõhusust, tulemuslikkust, mõju ja jätkusuutlikkust ning Vanemlusprogrammi “Imelised aastad” mõjuvaldkondade kaardistamises ning kulude ja tulude analüüsi läbiviimises. Lisaks on Maris Rahnu osalenud mitmete hindamiste ja uuringute metoodikate väljatöötamisel, näiteks „Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite vahehindamine“ ning uuring “Õpingute katkestamise põhjused kutseõppes” (sisaldas ka sekkumismeetmete asjakohasuse, tõhususe, tulemuslikkuse, mõju ja jätkusuutlikkuse hindamist). Maris panustab projekti õnnestumisse analüütiku rollis ja aitab väljatöötada hindamiste läbiviimiseks erinevaid vorme (näiteks tööandjate ja töötajate vormid, hindamisvormid jne.). Ta toetab konsultante indikaatorite väljatöötamises ning osaleb erinevates mudeli rakendamise etappides metoodilise toena. Turundusspetsialist - Marju Sokman. Marju on loominguline, samas ärilise mõttelaadiga turundusinimene. Marju on tegutsenud turundusmaastikul erinevates rollides enam kui 8 aastat. Aastatel 2011 on Marju olnud AS Swedbank turundusjuht ning on teinud mitmeid turundustöid vabakutselisena. Marju tööülesanded varieeruvad copywriting'ust erinevaid sihtgruppe kõnetavate massimeedia kampaaniate korralduseni. Marge rolliks on antud projektist tihedas koostöös kommunikatsioonipartneriga töötada välja põhjalik turundus ja kommunikatsiooniplaan ning vastutada tööandjate kaasamise ees. 7 Juhtiv-konsultandid: Juhtiv-konsultantide rolliks on osaleda rakenduskava väljatöötamise töörühmades ning osaleda aktiivselt kogu protsessi kujundamises. Juhtivkonsultandid toetavad ja nõustavad l ettevõtete mudeli rakendamist ning vajadusel nõustavad ja koolitavad uusi konsultante, kes on programmiga liitunud. Kõik juhtiv- konsultandid on osa projekti juhtgrupist. Tiina Saar-Veelmaa on karjäärinõustaja, kelle sulest on ilmunud kuus raamatut ning kes on aastaid toimetanud personalialast ajakirja Personali Praktik. Tiin peab loenguid nii koolides kui ka ettevõtetes teemadel tööõnn, karjääriplaneerimine ja ajajuhtimine. Tiina on osalenud ERR Tööotsija saates karjäärinõustajana, on www.karjäärinõu.ee üks loojatest. Lisaks aktiivsele karjäärinõustaja rollile, peab ta personalijuhi ametit IT ettevõttes Proekspert ja õpib psühhodraama lavastajaks Tallinna Moreno Keskuses. Karl Laas on lõpetanud Tartu Ülikooli juristina, töötanud juristi, analüütiku, konsultandi ja juhina. Rajanud Eesti Kohtute Infosüsteemi ja pannud aluse õiguskaitse valdkonna ühtsele infosüsteemile E-Toimik. Siseministeeriumi asekantslerina läbi viinud maavalitsuste ühtse raamatupidamiskeskuse loomise ning osalenud 2009.a. haldusreformi ettepaneku ettevalmistamisel. Osalenud mitmetes konsultatsiooniprojektides ning aidanud viia siseministeeriumi haldusala üle euro kasutusele. Juhina on pidanud moodustama erineva profiiliga meeskondi ning tagama nende edukuse. Alates 2010.a. on Karl olnud start-up ettevõtte Upsteem.com loomise juures ning omab seal ka personali – ja kvaliteedijuhtimise rolli. Marko Siller on jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse konsultant, kes täna töötab KPMG Balticsi ärinõustajate meeskonnas. Enne seda juhtis neli aastat Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) tööd, kus ta muuhulgas kasvatas organisatsiooni juurde mitmekümne liikmega ettevõtete võrgustiku ning koordineeris ja analüüsis ettevõtete hindamist vastutustundliku ettevõtluse indeksi kaudu. Marko ametiajal viis VEF läbi ka Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ettevõtete peresõbralikkuse hindamise pilootprojekti. Marko on puutunud oma töös kokku pea paarisaja Eestis tegutseva organisatsiooni tegevuse analüüsimise ja kujundamisega vastutustundliku töökeskkonna ja personalipoliitika, keskkonnajuhtimise ja turukäitumise osas. Ta on juhtinud sel teemal palju töötubasid ja seminare, viinud läbi koolitusi. Tal on meeskondade ja protsesside juhtimise kogemus VEFi tegevmeeskonnas (k.a. personalijuhtimise kogemus), VEFi ekspertide võrgustikus, varasemast ka AIESECi projektidest. 8 1.1. Tööprotsessi ja -tulemuste kvaliteedi tagamine s.h. koostöö Tellijaga Pakkujal on mitmekülgsed teadmised ja eelnev kogemus erinevate komplekssete programmide elluviimiseks ja koolituste korraldamiseks. Pakkuja töökorralduse peamisteks põhimõteteks on kvaliteetne mudeli rakendamine, tähtaegadest kinnipidamine ning tihe suhtlus ja koostöö Tellijaga. Selleks peab Pakkuja kinni järgmistest kriteeriumitest: Projekti koordinaator jälgib projekti tegevus- ja ajakavast kinnipidamist ning reageerib mistahes viivitustele või probleemile tööprotsessi jooksul. Vajadusel jagab koordinaator projektimeeskonnas töid ümber või leiab ülesannete täitmiseks lisaeksperte. Projektijuht tagab, et Tellijale esitatavad aruanded ja mudeli rakendamise lõppkvaliteet vastaks nõuetele. Projektimeeskonna liikmete asendamist (nt haiguste tõttu) hõlbustavad järgnevad asjaolud:  Ettevõtete nõustamisega tegeleb mitu konsultanti, mis tagab kiire töö ning vajadusel sujuva töö jätkamise;  Ekspertide vahetumisel omab pakkuja suurt võrgustiku, kus kaasata uusi konsultante või eksperte.  Kogu mudeli rakendamise metoodika on selge ja arusaadav ning lihtsalt edasi antav. Meeskonna kontaktisikuks suhtlusel Tellijaga on projekti koordinaator Ave Laas. Metoodilistes küsimustes räägib kaasa projektijuht Klaas-Jan Reincke. Koostöö Tellijaga:  Regulaarsed kohtumised Tellijaga. Oleme oma ajakavas näinud ette kohtumised Tellija meeskonnaga, mille eesmärgiks on anda ülevaade mudeli rakendamise arengust, vahetulemustest ning langetada otsuseid metoodiliste ja korralduslike küsimuste osas. Minimaalselt on selleks suhtluseks ettenähtud avakoosolek ja vahekoosolekud peale mudeli rakendamise igat etappi. Samas, näeme vajadust tihedama suhtluse järele, kuna nii on projektimeeskonnal võimalik saada paremat ülevaadet Tellija soovidest ja mõtetest ning ka Tellija saab parema tunnetuse projektimeeskonna mõttearendustest. Kohtumiste ja kommunikatsiooni sagedus, kanalid ja vajadus täpsustatakse avakoosolekul.  Kõikide olulisemate otsustuskohtade ja vahetulemuste kooskõlastamine Tellijaga.  Lisaks toimub projekti käigus jooksev Tellija informeerimine e-maili ja telefoni teel. Võimalus on kasutada ka alternatiivseid kommunikatsioonivahendeid nagu Skype. Tellijalt eeldame:  Tellijapoolse kontaktisiku olemasolu ja kättesaadavust kogu projekti läbiviimise jooksul (vastavalt vajadusele telefoni, Skype’i, e-posti teel või vahetute kohtumiste näol). Kuna projekti ajakavas on määratud kindlad vahetähtajad ja on oluline nendest kinnipidamine, siis vajaduse tekkimisel on meile oluline Tellija kontaktisiku kättesaadavus (võimalusel 3 tööpäeva jooksul);  Tellija osalemist avakoosolekul. Avakoosoleku eesmärgiks on läbi arutada nii Tellija ootused kui ka töö eesmärgid, samuti Pakkuja nägemus sellest, kuidas nende eesmärkideni jõuda;  Lõppkoosolekul osalemist. 9  Tagasisidet Pakkujale tööprotsessi- ja tulemuste kohta sh peame väga oluliseks vahetut tagasisidet, mis võimaldab meil veelgi paremini arvestada klientide soovidega edaspidistes projektides.  Metoodika ja erinevate vormide mustandite kommenteerimist võimalusel maksimaalselt 10 tööpäeva jooksul. Täpsem tagasiside korraldus lepitakse kokku avakoosolekul.  Piirangute ilmnemisel operatiivse koostöö tegemist Pakkujaga leidmaks lahendusi tekkinud olukordadele 10 1.2. Pakkuja arusaam Töö eesmärgist ja ülesannetest 1.3.1. Taust Töötaja ja peresõbralikkus organisatsioonides ei ole Eestis enam uudne lähenemine. Eestis on 15 aastat tunnustatud ettevõtteid, kes on oma organisatsioonis toetanud töö- ja pere ühitamist ning mõelnud, kuidas tõsta töötajate rahulolu. Konkurss on olnud äärmiselt edukas ja populaarne ning toodab ühiskonnas kuvandit, et tööandja jaoks on oluline töö- ja pere ühitamisega tegeleda. On teada, et ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele väärtustele, on töötajad õnnetumad ja see viib selleni, et kolmekümnendates aastates inimesed on kogenud vähemalt kord elus tööalast läbipõlemist. Inimesed ei leia sageli oma kohta elus ja ei suuda siduda hobi ja tööd. Ihaletakse muutuste järele, kuid puudub taju enda kohta ja teave muutuseks vajalikest võimalustest. Enamik inimesi soovib, et töö sobiks nende elustiiliga, nende karjäär oleks piirideta ja rikastav ning elu tervikuna tasakaalus. Tööandjad tajuvad, et õnnelikumad töötajad on oluliselt tulemuslikumad ja lojaalsemad. Töökeskkond on mõnus, töötajad on loovamad, mis omakorda toetab innovatsiooni. Samuti on töötajate tervis parem. See kõik aitab kaasa efektiivsuse tõusule, mis on otseselt seotud ettevõtte paremate majandustulemustega. Samal ajal on paljud ettevõtted endiselt kinni iganenud töökultuuris. Nad püüavad töötajate arengut siduda ettevõtte eesmärkidega ja loodavad, et inimesed identifitseerivad end ainult nende organisatsiooni kaudu ning seda 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Järjest rohkem on sellised ettevõtted keerulises olukorras, sest nagu elu ja lugematud uuringud kinnitavad, on inimeste karjääriootused pöördumatult muutunud. Sobivat personali on raske leida, inimesed ei püsi ühes ettevõttes paigal ja/või on sageli rahulolematud, stressis ning läbipõlenud. Selles olukorras on ainsaks lahenduseks oskus panna end töötaja olukorda ja mõelda, millist töökultuuri, võimalusi ning eneseteostust ta vajaks. Seejärel on oluline asuda vajalikke muudatusi ellu viima. Lisaks töötaja rahulolu suurenemisele ja ettevõtte tulemuste paranemisele on töötaja- ja peresõbralikel ettevõttetel laiem mõju kogu ühiskonnale. Väheneb ebavõrdsus (peamiselt sooline ebavõrdsus), palgalõhe, paranevad meeste tervislikud näitajad. Suurem panustamine pereelule muudab vanemate ja laste vahelisi suhteid kvaliteetsemaks, mis omakorda toodab õnnelikuma ja rahulolevama uue põlvkonna. Sooline ebavõrdsus tähendab laialt võttes ressursside ebaõiglast jagunemist naiste ja meeste vahel. Palk on oluline indikaator meeste ja naiste võrdsete võimaluste käsitlemisel. Sooline palgalõhe on paljusid tegureid peegeldav näitaja, mis mõõdab naiste ja meeste palga ebavõrdsust ühiskonnas. Tööst saadav tulu ehk palk on enamiku Eesti elanike jaoks peamine sissetulekuallikas ning väga oluline tegur inimeste igapäevases toimetulekus. Naiste ja meeste keskmise palga erinevus ehk sooline palgalõhe on Eestis Euroopa Liidu kõrgeim: Eestis elavate meeste palk oli 2012. aastal keskmiselt 30% kõrgem kui naiste palk (Eurostat). Viimastel aastatel on sooline palgalõhe Eestis kasvanud1. Soolise palgalõhe vähendamiseks on mitmeid võimalusi. Üks mõjusamaid viise võib olla perekondlike kohustuste võrdsem jagamine naiste ja meeste vahel. Selle mõjutamise võimaluseks on lapsehoolduspuhkuse ning hüvitiste võrdsem jagamine naiste ja meeste vahel, lapsehoolduspuhkuse muutmine paindlikumaks, kvaliteetsete paindlike lastehoiuteenuste loomine ning paindliku töötamise võimaluste soodustamine. Oluline on ka vähendada soolist segregatsiooni tööturul, mille eelduseks on soolise jaotuse vähendamine hariduses. Seega on olulised nii sooteadliku karjäärinõustamise kui ka sootundliku hariduse edendamine. Samuti on soolise palgalõhe vähendamiseks oluline julgustada ja soodustada naiste jõudmist juhipositsioonidele. 1 http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/ec/palgalohe_uuring_loppraport.pdf 11 Väga oluliseks sooliste stereotüüpide murdmise eelduseks on nende teadvustamine ühiskonnas tervikuna ja üks olulisemaid rolle selles on organisatsioonide juhtide kanda. Võimaldades inimestel paremini toime tulla oma pererollidega ning luues töötamiseks empaatia tundega horistonaalsemat struktuuri, kus oluline on, et kõik meeskonna liikmed on võrdsed ja liider pole mitte kõrgemalt määratud, vaid pigem vaimne eeskuju, kelle kanda on meeskonna visioon, eesmärgid ja jätkusuutlikkus. 1.3.2. Rahvusvahelised kogemused Mitmed riigid on sarnaselt Eestile juba mõelnud, kuidas toetada töötaja- ja peresõbralikkust. Toome välja Eesti mudelile kõige sarnasemate rahvusvaheliste kogemuste ülevaate ning parimad praktikad, millele tuginedes antud pakkumise kontseptsioon sai ülesehitatud. Samuti planeerime kaasata rahvusvahelisi eksperte konsultantide koolitustele ja töötubadesse. Pakkuja omab mitmeid kogemusi välisekspertide ja koolitajate kaasamisel. Austria, Work and Family Audit. Auditeerimismudeli rakendaja ülesandeks on korraldada ettevõtetele kogemuste vahetamise kohtumisi vähemalt kaks korda aastas (heade praktikate vahetamine, lektorid, töötoad), kirjutatakse alla osalejate lepingutele ja tegeletakse toetustega. Rakendatavad meetmed: - Töötunnid, töökeskkond - Vanemlus, vanemapuhkus, naasmine tööle - Töökorraldus - Info- ja kommunikatsioonipoliitika - Juhtimiskultuur - Inimressursi arendamine - Palga komponendid - Teenused peredele Protsess: Auditeerimine on protsess alates sellest "kus?" me oleme kuni selleni "kuhu?" peaksime jõudma. Töötajate-tööandjaga ühiselt püstitatud eesmärgid. Peresõbralike meetmete jätkusuutlikkuse tagamine. Auditi protsess (3-aastane): - Strateegia töötuba - Auditeerimise töötuba - Eesmärkide seadmine - Hindamine - Algsertifikaat (peale 6 kuud) - Kaasamine auditi võrgustikku - Aastane raport - Re-audit - Hindamine - Sertifikaadi kinnitamine Eesti jaoks parim praktika, mida pakkumises kasutame: Auditeerimisprotsessi idee on kaardistada ettevõtte hetkeolukord ja toetada ettevõtet eesmärkide seadmisel. See sarnaneb Eestis planeerivatale mudelile ning võimaldab suhtluses programmi esindajatega õppida nende kogemustest. 12 Itaalia, Family Audit Certification (FA) - Sertifitseerija organisatsioon (APT) koostab kokkuvõtte ja paneb kokku andmed vastavalt töö ja pere tasakaalu indikaatoritele. Vastav süntees on avalikult üleval FA platvormil. Rakendatavad meetmed - Töökorraldus - Töö- ja perele tasakaalu kultuur o Juhtimise ekspertiis o Inimressursi juhtimine, arvestades töö- ja pereelu ühildamise vajadustega: - Kommunikatsioon - Boonused ja teenused o Majanduslik abi – boonusskeemid, kindlustus jne o Pereteenused - Family District o FD eesmärkidele orienteerumine o CSR – ettevõtte jätkusuutlik vastutus - Uued tehnoloogiad - Uute tehnoloogiate kasutusele võtt, et hoida kokku töötajate ja ettevõtte ajaressursi Protsess: FA standard on juhtimise töövahend, mille abil on võimalik disainida ettevõtte sisest hindamist. Meetodid: - FA senise esindatuse identifitseerimine; - Sisemine töögrupp, keda toetab väline Konsultant; - Siseuuring, et välja selgitada töötajate hoolduskoormus; - Eesmärkide hindamine FA protsessis Hindaja poolt; - FA nõuandekoda hindab töö kvaliteeti, annab välja FA sertifikaadi ja annab õiguse brandi nime kasutada. HR data tool on töövahend, mis hindab ettevõtte hetke olukorda. Seda uuendatakse iga-aastaselt. Teine töövahend on Work-Life Balance Plan. Tegevusplaan koondab tegevused ja meetmed, mida organisatsioon plaanib kolme aasta jooksul ellu viia. Selleks, et tegevuskava saaks ellu viidud, tehakse siseuuring, mida viiakse läbi töörühmadega ja välise Hindaja toe abil. Eesti jaoks parim praktika, mida pakkumises kasutame: Tehnoloogiliste töövahendite jagamine ja väljatöötamine. Ettevõtetele pakutakse võimalust kasutada tehnoloogilisi abivahendeid. Planeerime samuti pakkuda osalejatele võimalust kasutada PTM veebikeskkonda ja vajadusel upsteam talendijuhtimisrakendused. Sloveenia, Family Friendly Enterprise Certification, Rakendaja koordineerib kogu skeemi. Kui ettevõte ühineb, siis rakendaja määrab konsultandi, kes töötab ettevõttega ja valib sobivad meetmed rakendamiseks. Esimese staadiumi tulem on tegevusplaan - 3-aastane plaan iga meetme rakendamise kohta. Tegevuskava tunnustatakse auditi nõukogu poolt ("audit board", esindajad sotsiaalsetest partneritest). 13 Rakendatavad meetmed: 76 meedet 8 valdkonnast. - Tööaeg - Töökorraldus - Töökeskkond - Kommunikatsioon - Juhtimine - Personali arendamine - Palk ja hüvitised - Teenused peredele Protses: - Audit/konsulteerimise töörühm - Konsultatsioon/analüüs - Esitlemise töörühm - Meetmete valik - Algsertifikaat (5 kuud) - Aastane aruanne - Auditeerimine (3. aasta lõpus) - Lõppsertifikaat (3. aasta lõpus) Eesti jaoks parim praktika, mida pakkumises kasutame: Solveenia mudelis on väga hästi mõeldud tugivõrgustiku loomise peale. (Kontakt e-maili listide vahendusel osalevatele ettevõtetega. Samuti Linkedin grupp; lisaks on online süsteem, kuhu saab laadida ja kust saab kätte olulisi dokumente jne.). Saksamaa, Career and Family Audit. Rakendaja toetab auditeerivaid ettevõtteid meetmete kasutusele võtmisel ja levitab laiemalt peresõbralikkuse ideed ettevõtete seas. Kasutatavad meetmed: 140 meedet. - Tööaeg: paindlik tööaeg, vanemapuhkused, töötaja iseseisvus - Organisatsioon: töötajate osalus, meeskonnatöö - Töökeskkond: kodutöö - Informatsioon ja kommunikatsioon - Juhtimine - Personali arendamine - Tasustamine - Teenused peredele Protsess: Hetkeolukorra analüüs, erinevad töötad juhtide ja töötajatega, eesmärkide seadmine, Esmase sertifikaadi väljastamine, pidev kontakt ja tugi audiitorilt. Eesti jaoks parim praktika, mida pakkumises kasutame: Auditeerimise käigus saab ettevõttega paika panna ettevõtte auditi keskpunkti. Töö-ja pereelu ühitamine, terviseedendus, hooliv personalipoliitika, rahvusvahelisus (globaalsete kultuuridega kohanemine), mitmekesisus, töödisain ja töö kui elustiil. 14 2. Peresõbraliku tööandja mudeli rakenduskava kirjeldus ESIMENE ETAPP TEINE ETAPP KOLMAS ETAPP Eesmärkide paika panemine Meetmete rakendamine ja meetmete valik jätkub Valitud meetmete rakendamine Hetkeolukorra analüüsimine Hindamine ja hindamine Vahehindamine Algmärgise saamine Lõppmärgise saamine Peresõbraliku tööandja mudeli rakendamise eesmärk on võimalikult edukas ja kvaliteetne läbiviimine võimalikult paljude tööandjate seas üle Eesti. Kõik mudelisse kaasatud tööandjaid on konsulteeritud ja organisatsioonis on ellu viidud muudatusi/tegevusi, mille tulemusena on eelduslikult paranenud töötajate töö- ja pereelu ühitamise võimalused. Pakkuja eesmärk on pakkuda parimat võimalikku meeskonda Eestis, kes juhiks edukalt ja kvaliteetselt kogu mudeli rakendamise protsessi. Eesmärk on jõuda eraldi individuaalselt iga tööandjani ning pakkuda maksimaalset tuge töötaja ja peresõbraliku kultuuri loomiseks. Soovime viia ettevõte sellele tasemele, kus töötajasõbralikkus ja perekeskne juhtimismudel oleks organisatsioonis automaatne. Konsultantide toel ja erinevate meetmete rakendamise kaudu jõuavad juhtkond ja töötajad omavahelise usalduseni ja organisatsiooni kultuur muutub võimalikult inimsuhte põhiseks. Peresõbraliku tööandja märgise mudel – pikaajaline konsultatsiooniprotsess, mis võimaldab positiivseid tulemusi töötaja töö- ja pereelu ühildamisel ning tööandja konkurentsieelistele. Lähtuvalt hankija visioonist, välispraktikate analüüsist ja meie meeskonna nägemusest oleme koostanud oma visiooni peresõbraliku tööandja mudeli rakenduskavast. Sealjuures oleme valmis kõiki detaile hankijaga läbi rääkima ja vajadusel tegema rakenduskavasse olulisi muudatusi. Lõpliku rakenduskava töötab välja juhtgrupp projekti esimese 8 nädala jooksul. Rakenduskava väljatöötamisel lähtusime järgmistest põhimõtetest:  Paberivaba – töötaja ja peresõbralikud meetmed eeldavad suuresti ettevõttes tarbetu bürokraatia ja mikromanageerimise vähendamist. Bürokraatia vähendamine võimaldab ettevõtetel pühendada rohkem aega põhitegevusele ning kasutada oma ressursse teadusuuringute, innovatsiooni ja majanduskasvu heaks. Peame oluliseks, et peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine oleks võimalikult “paberivaba” ja põhineks erinevatel e- lahendustel, et võimaldada ettevõtetel bürokraatia vähendamist. Samuti soovime, et mudeli 15 rakendamine oleks võimalikult sisuline ja mitte formaalne. Kvaliteedi tagamiseks omab pakkuja professionaalset meeskonda ja kontakti erinevate Euroopa konsultantidega.  Agiilsus ja paindlik – Pakkuja kogemus erinevate pikaajaliste projektide, programmide ja metoodikatega näitab, et töömaailma kiires muutumises on oluline tagada samalaadsete programmide agiilsus ja paindlikkus. Näiteks tehnoloogia kiire areng võib endaga kaasa tuua kiire juhtimisprotsesside muutumise, mis omakorda võib mõjutada nii rakendatavaid meetmeid kui mudeli rakendamise erinevaid etappe. Oleme jälginud, et pidev tagasiside ja konsultantide kogemused võimaldaksid teha muudatusi meetmete nimekirja või rakendamise protsessidesse, et pikaajaline programm suudaks kiirelt kohaneda töömaailma muutustega.  Erinevaid tasemeid arvestav – Mudeli protsessi sisenevad organisatsioonid on oma arengus erinevates staadiumites. On neid, kes juba teadlikult rakendavad erinevaid töö- ja peresõbralikke meetmeid, on ettevõtteid, kelle jaoks on selline töökultuur iseeneslik ja automaatne ning teiselt poolt on organisatsioone, kellel on olemas vaid tahe, kuid puuduvad teadmised ja arusaam peresõbralikkuse rakendamise võimalustest. Oleme jaganud organisatsioonid kolme erineva arengustaadiumi vahel. Kogu protsessi erinevates etappides on oluline jälgida, et erinevatel tasemetel olevatel organisatsioonidel oleks oma selge tegevusplaan ja roll ning madalama tasemega organisatsioonide jaoks oleks selge, mida ta peab tegema, et jõuda järgmisele tasemele.  Koostöö – Märgise väljaandmise protsessi üheks kandvaks ideeks on motiveerida teisi tööandjaid samuti mõtlema töötaja- ja peresõbralikkuse peale. Tööandjate koostöö suurendamine ja omavahelise tugivõrgustiku loomine võimaldab tööandjatel omavahelisi kogemusi vahetada, mis tõstab meetmete rakendamise kvaliteeti ning samas võimaldab koguda parimaid praktikaid, et neid omakorda koostöös kommunikatsioonipartneriga avalikkuse ette tuua. Hea kommunikatsiooni kaudu on võimalik motiveerida teisi ettevõtteid antud teemaga tegelema, saades teiste kogemuste pealt omale ideid ja tööriistu millega edasi minna. Koostöö on omakorda seotud ka agiilsuspõhimõttega, sest parandab ülevaadet mudeli rakendamise kvaliteedist ja võimaldab viia sisse kiireid muudatusi. Osalevad tööandjad peavad tundma, et nad on kaasatud ka mudeli edasiarenduse protsessi, et tajuda mudeli laiemat mõju ühiskonnale.  Läbipaistvus ja selgus– Mudeli rakendamine peab olema tööandja jaoks võimalikult selge ja arusaadav. Tööandjal peab olema pidev ja kiire ülevaade sellest, mis tasemel on tema organisatsioon, milline on võrdlus teiste tööandjatega ja mida ta peab järgmisele tasemele jõudmiseks tegema. Läbipaistvus suurendab ka usaldust mudeli rakendamise vastu. Tööandja jaoks on selged vahe-eesmärgid ja meetmete rakendamist toetavad lisategevused ning võimalused. Kuna meie meeskonna liikmed on omanud kokkupuudet ka antud rakenduskava väljatöötamise töögrupiga, oleme veendunud, et hankija poolne nägemus põhineb põhjalikul analüüsil ja töörühma ideerünnakutel, mistõttu suuri sisulisi muudatusi me rakenduskavasse ei plaaneri. Oleme lisanud mõned olulised lisategevused:  tugivõrgustiku üritused toetamaks ettevõtete rakendusprotsessi ja pakkumaks organisatsioonidel vahetada kogemusi ning saada nõuandeid teistelt mudelit rakendavatelt tööandjatelt;  talendijuhtimistarkvara kasutamise võimalus lähtuvalt Saksamaa kogemusest;  bürokraatia vähendamiseks ja paindlikkuse suurendamiseks TPM veebikeskkond. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli protsessi sisenevad ettevõtted, kes on väga erineva taseme ja lähenemisega peresõbralikkusele. Kogemused näitavad, et mõningal juhul on tegemist turundusliku motivatsiooniga tõsta oma ettevõtte mainet, mõningal juhul on tegemist nö sundolukorraga, kus konkurents tööturul survestab ettevõtteid mõtlema talentide leidmise ja hoidmise peale. On ettevõtteid, 16 kes on juba pikalt erinevate juhtimisstrateegiate väljatöötamisega tegelenud ning on organisatsioone, kellel on valmisolek, kuid puudub senine praktika ja kogemus. Peresõbraliku mudeli rakendamise protsessi võivad siseneda tööandjad ükskõik millise varasema kogemuse või tasemega. Konsultantide ülesandeks on hinnata nende motivatsiooni ja seniseist kogemusi ning praktikaid. Oma mudeli rakendamise kontseptsioonis oleme jaganud kõik tööandjad nelja erineva kategooria vahel. Mudeli rakendamisel tegeletakse kolme kategooriaga, mida nimetame tasemete järgi pronks, hõbe ja kuld. Neljas kategooria ehk alateadlik ja ebapädev juhtimine ei kuulu antud mudeli sihtrühma, kuna tööandjatel puudub vähimgi motivatsioon tegeleda töötaja ja peresõbraliku õhkkonna loomisega. Seda sihtrühma saab mõjutada pigem läbi kommunikatsioonitegevuste ja ühiskonna teadlikkuse tõstmisega. Alateadlikult Kuld - ebapädev Alateadlikult juhtimine pädev juhtimine (ei sisene programmi) Hõbe - Pronks - Teadlikult Teadlik pädev juhtimine ebapädev juhtmine Pronks – Ettevõtte juhtkond tunneb vajadust töötaja ja peresõbraliku organisatsioonikultuuri järgi. Töö ja pereelu tasakaalu seostab tööandja emotsioonidega – see tähendab õnnelikku, rahulolevamat töötajat, kes omakorda loob paremaid tulemusi. Ettevõte on teinud esimesi samme organisatsioonikultuuri muutmiseks. Töötajate rahulolu peetakse oluliseks. Organisatsiooni n-ö esmane hügieen on tagatud (puuduvad näiteks kiusamine, palgalõhe või tervist kahjustavad töötingimused). Strateegilistes dokumentides kajastub peresõbralikkus kui ettevõtte väärtus. Rakendatakse erinevaid meetmeid, mis suuremalt jaolt on kvantitatiivsed (erinevad toetused, paindlikult töötamise võimalus, rahulolu mõõtmine, tervise edendamine, üritused peredele jne). Tööandjal on soov ning tahe, kuid puuduvad piisavad teadmised ja oskused, kuidas organisatsiooni kultuuri muuta. Hõbe – Ettevõtte juhtkond omab teadmisi ja oskusi, kuidas muuta organisatsiooni kultuuri töötaja- ja peresõbralikumaks. Rakendatavad meetmed on peamiselt kvalitatiivsed (autonoomia suurenemine, ametipõhiste tööjuhendite kadumine ja n-ö rollikirjeldused, kaasav juhtimine, töötajate enda algatused kultuuri parendamiseks, vähene bürokraatia, puudub mikromanageerimine, tööandja usaldab oma töötajaid) 17 Kuld – Ettevõtte juhtkond rakendab töötaja ja peresõbralikku juhtimist alateadlikult ning iseenesest ja see on osa organisatsioonikultuurist. Töötajate soovitusindeks ja lojaalsus on väga kõrge. Organisatsioon on ära õppinud, kuidas olla töötaja- ja peresõbralik. Alateadlik ja ebapädev juhtimine tähendab, et tööandjal puuduvad teadmised ja oskused ning ka tahe oma ettevõtte kultuuris midagi muuta. Ettevõtted reeglina antud programmi ei soovi siseneda. Peresõbraliku tööandja programmi sisenevad ettevõtted läbivad põhjaliku hetkeolukorra kaardistamise ja analüüsi. Tegemist on n-ö pronkstasemega. Peale analüüsi koostatakse ühiselt tegevuskava ja määratletakse eesmärgid. Peale mida omistatakse ettevõttele pronkstaseme märgis. Ettevõte asub tegevuskava ellu viima läbi põhjaliku nõustamise. Ta liitub tugivõrgustikuga, kus erinevad tippkoolitajad ja konsultandid aitavad ettevõttel oma eesmärke saavutada ning vahetada teiste ettevõtetega parimaid praktikaid. Programmi rakendamise üheks suurimaks väljakutseks on kuld- tasemel sisenevad ettevõtted, kelle enamik peresõbralikke meetmeid on tõenäoliselt kvalitatiivsed ja mitterahalised ning pigem organisatsiooni kultuuri osa. Kuldtaseme ettevõtetele tuleb pakkuda teatud staatust ja aktiivset rolli teiste ettevõtete kogemusnõustamisel. Mudeli rakendamise ajakava ühe ettevõtte puhul: Tegevus Ajakava Hetkeolukorra analüüsimine ja hindamine 1.-2. kuu - hindamisküsitluse läbiviimine - hindamisaruande/raporti täitmine - siseuuringu läbiviimine töötajatele - peresõbralikkuse indeksi täitmine Eesmärkide paika panemine ja meetmete valik 2. kuu - organisatsiooni sisesed töörühmad - meetmete väljavalimine töötajate poolt, nende esitlemine tööandjale - meetmete väljavalimine tööandjate poolt - meetmete elluviimise plaani koostamine Valitud meetmete rakendamine 3 aastat Vahehindamine 6. kuu Algmärgise saamine 6. kuu Meetmete rakendamine jätkub 3 aastat Hindamine 2. aasta algus, 3. aasta algus, 2,5. aastal Lõppmärgise saamine 3. aasta lõpp - tööandja kaasamine ettevõtete võrgustikku - tulemusindikaatori arvutamine 18 Konkursitingimused: Täpsemad kandideerimistingimused pannakse paika projekti juhtgrupi poolt rakenduskava väljatöötamise etapis kuna need sõltuvad suuresti kogu rakenduskava ülesehitusest. Tingimuste väljatöötamisel lähtutakse põhimõttest, et oodatud on kõik organisatsioonid. Organisatsioonide all mõistetakse ettevõtteid, ametiasutusi, kohalikke omavalitsusi, valitsusväliseid organisatsioone, avalik- õiguslikke asutusi, nende osi või ühendusi, millel on oma tegevusvaldkond ja iseseisev juhtimine, olenemata sellest, kas nad on iseseisvad juriidilised isikud või mitte. Tutvudes teiste riikide praktikatega on näha, et konkurssile sisenemine peab olema võimalikult avatud ja motiveeriv kõikidele potentsiaalsetele osalejatele. Kandideerida võivad ka varasematel konkurssidel (töötaja ja peresõbraliku ettevõtte konkurss, unistuste tööandja jne) osalenud organisatsioonid ja lubatud on ka hilisem uuesti liitumine juhul kui mõni ettevõte on mingil põhjusel vahepeal loobunud märgise taotlemise protsessiga jätkamisest. Kandideerida saab neljas kategoorias (avaliku sektori ettevõtted, suured ärisektori ettevõtted, väikesed ärisektori ettevõtted ning kolmanda sektori ettevõtted). Konkursil osalejate puhul jälgitakse iga-aastaselt sektorite vahelist tasakaalu. Kandidaatidelt eeldatakse vastutustundliku käitumist (maksuvõla puudumine, ei ole kriminaal- või väärteomenetluses karistatud, ei ole pankrotis ega likvideerimisel jne). Osalemiseks tuleb kandidaadi kohta täita elektrooniline ankeet, misjärel konsultandid võtavad ise organisatsiooniga ühendust ja alustavad taustauuringu tegemist. Kandideerimisel saavad eelise organisatsioonid, kes on juba rakendamas töötaja ja peresõbralikke ettevõtteid samas juba kuldtasemel olevaid ettevõtteid saab kaasata konkursile pigem kogemusnõustajate ja edulugudena. Ühel aastal on planeeritud konsulteerida umbes 15-20 ettevõtet. Rohkemate ettevõtete kandideerimisel teeb projekti juhtgrupp koostöös tellijaga valiku kandideerinud ettevõtete vahel lähtudes võrdsuse printsiibist, et esindatud oleksid erinevad ettevõtete tüübid. Nii on võimalik hilisemas kommunikatsioonis kaasata programmis osalema erinevaid organisatsioone ja konurss ei muutu näiliselt liialt ühe sektori põhiseks. 19 2.1. Hetkeolukorra kaardistamine ja analüüsimine Konsultandi taustinfo Tööandja taustinfo Töörühm (hõbe, kuld) vorm vorm (vajadusel) (peresõbralik indeks) (peresõbralik indeks) telefoniintervjuu interneti otsing (vajadusel) Joonis 1. Esimene etapp Pere ja töötajasõbralik mudel (edaspidi PTM) esimeses etapis toimub tööandja peresõbraliku kultuuri kaardistamine ja hindamine. Hindamises osalevad juhtkond, töötajate esindajad ja konsultant. projektimeeskond lähtub kõikide ettevõtete puhul võrdsetest kriteeriumitest. Oluline on, et väljatöötatud kriteeriumid võimaldaksid programmi siseneda ühtmoodi nii väikeettevõtel, kellel ehk puuduvad rahalised võimalused kõikide hüvede loomiseks, aga ka suuremad ettevõtted, kellel on ehk teistpidi keerulisem rakendada väga pehmeid ja paindlikke juhtimisvõtteid. Taustinfo kogumise eesmärk: kaardistada ettevõtte hetkeolukord ja tegevussuunad, et määrata ettevõttele sobivaim konsultant. Konsultant omakorda teeb kindlaks ettevõtte hetkeolukorra ja taseme (kuld, hõbe või pronks) Taustinfo kogumine toimub välise hindamise põhimõttel. Kuna võib eeldada, et osalemissoovi edastanud ettevõtete arv on üsna suur, siis peab hetkeolukorra kaardistus ja analüüs olema süsteemne ning konsultantidele lihtne ning automatiseeritud. Kõige suurem roll on tööandja taustinfo vormil, mille täidab tööandja ise. Konsultantide määramine. Organisatsiooni taustinfo kogumiseks on määratud igale organisatsioonile oma konsultant. Igale ettevõttele määratakse oma konsultant lähtuvalt ettevõtte profiilist. Oluline on, et oleks võimalik valida konsultante, kellel on sarnase ettevõttega varasem kogemus. Seetõttu oleme kaasanud erinevaid konsultante, kes on töötanud nii erineva suuruse kui valdkonna ettevõtetega. Jälgitakse ka juriidilise vormi eripärasid (MTÜ, SA, OÜ, avalik sektor jne). Konsultant konsulteerib tööandjat kogu PTMi perioodi jooksul. Konsultant viib läbi hindamise, mille põhjal ta teeb kokkuvõtte ja hetkeolukorra analüüsi. Kogu hindamine toimub taaskord PTM veebikeskkonnas. Konsultandi ülesandeks jääb välja selgitada, kas ettevõtted võivad koheselt liikuda n-ö kolmandasse etappi ehk meetmete rakendamise etappi. Konsultandi ülesandeks on läbi viia järgmised tegevused: Taustinfo kogumise internetiotsing– Konsultandi ülesandeks on välja selgitada, mis määral on ettevõtte kommunikeerinud avalikkusele oma töö- ja peresõbralikkuse meetmeid ja hoiakuid. Taustinfo kogumise põhimõtted räägitakse läbi konsultantide koolitusel, et tagada taustinfo kogumine ühtse metoodika alusel. 20 Konsultandid omavad kogemusi erinevat tüüpi organisatsioonidega ja programmiga liituvad organisatsioonid jagatakse konsultantide vahel ära nii, et iga organisatsioon saaks just enda profiile vastava konsultandi. Organisatsioonide esialgse jagamise kriteeriumid:  MTÜ - MTÜ-d on oma olemuselt reeglina üsna kaasava juhtimisega, mis tuleneb juba MTÜ juriidilisest ülesehitusest, kus kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosoleku näol MTÜ liikmed ise. MTÜ-l puuduvad reeglina ressursid rahaliste motivatsioonipakettide loomiseks, samas on MTÜ-d olnud alati panindlikult töötamise ja kaugtöö parimad rakendajad.  Väike- või mikroettevõte – Väikeettevõttes on 10-50 töötajat. Mikroettevõttes alla 10 töötaja. Väikeettevõtted kasutavad tihedamalt erinevaid pehmemaid juhtimismeetodeid. Neil on valmisolek ja võimalus rakendada töötajate puhul suuremat autonoomsust. Juhtimine on läbipaistvam ja struktuurid ning protseduurid lihtsamad. Samas puuduvad väikettevõttel rahalised võimalused erinevate hüvitiste ja rahaliste motivatsioonipaketide pakkumiseks.  Suured ja keskmised ettevõtted – Ettevõtetes on üle 50 töötaja. Suurettevõtete puhul üle 250 töötaja. Ettevõtted on reeglina pikemalt tegutsenud. Struktuurid ja protseduurid on välja töötatud. On olemas selged rollijaotused. Reeglina on olemas eraldi personalijuht. On olemas võimalus rahaliste motivatsioonipakettide pakkumiseks.  Start-up ettevõtted – Väikeettevõtetest toome eraldi välja start-upid, mis toimivad väike- või mikroettevõttena, kuid erinevalt tavapärasest mikroettevõttest on väga intensiivse töökultuuriga, mis reeglina ei ole väga peresõbralik ja töötajat säästev. Samas on start-upid oma loomult paindlikke töövorme soosivad ja uutele innovaatilistele ideedele avatud.  Avaliku sektori organisatsioonid – Avaliku sektori organisatsioonid on reeglina keskmise või suurettevõtte sarnased. Struktuurid ja protseduurid on bürokraatlikud ning mitu aastat tagasi välja töötatud. Inimesi on neis palju. Kõik muudatused vajavad kinnitusi ning autonoomiat on väga keeruline suurendada. Samas on avaliku sektori organisatsioonidel keskmisest suurem ühiskondlik vastutus ja vajadus pakkuda eeskuju. Seetõttu ollakse valmis töötaja ja peresõbralikkust suurendama. Konsultant saab taustainfo vormi täita PTM veebikeskkonnas. Taustainfo vorm koostatakse kogenud analüütikute ja personalijuhtide töörühma poolt projekti ettevalmistavas faasis. Hinnatakse ettevõtte n-ö pronkstaseme meetmete kasutamise ulatust. Peamise internetiotsingu töövahendina kasutatakse: - Tööandja kodulehekülg; - Tööportaalides ilmunud töökuulutused; - Meedias ilmunud artiklid ja arvamusavaldused; - Tööandja taustinfo vorm. Tööandja taustinfo vorm - töötatakse välja analüütiku ja projektijuhi koostöös projekti ettevalmistavas etapis, kus pakkuja töötab välja detailse peresõbraliku tööandja mudeli rakenduskava. Taustinfo vormi väljatöötamisel jälgitakse, et vorm oleks sobilik igat tüüpi organisatsioonile. Tausinfo vormi täitmisel kogutakse informatsiooni ettevõttes seni rakendatud meetmete kohta ning saadakse ülevaade üleüldisest hoiakust. Tööandja taustinfo vormi täitmine toimub PTM veebiplatvormil, kus see on nähtav ka kõikidele töötajatele. Telefoni intervjuu – Konsultant võib küsimuste tekkimisel ühendust võtta ettevõtte kontaktisikuga, et täpsustada mõne meetme rakendamise detaile või küsida taustinfo kogumise lõpliku ankeedi täitmiseks vajalikke lisaküsimusi. Peale taustanalüüsi läbiviimist on võimalik vahetada ettevõttele määratud konsultanti, et tagada ettevõtte profiilile sobivaim konsultant. 21 Individuaalne töörühm kõrgema taseme (hõbe, kuld) töötajate esindajatega – Juhul kui selgub, et tööandja on juba kasutanud väga suures mahus erinevaid töötaja- ja peresõbralikke meetmeid ning organisatsiooni juhtimine selles valdkonnas on teadlik ja hästi organiseeritud, on konsultandil õigus teha ettepanek ettevõte koheseks suunamiseks järgmisesse etappi (jättes vahele eesmärkide, töötajate vajaduste ja vajalike tegevuste määratlemise). Enne järgmisele tasemele saatmist on oluline kohtuda ettevõtte juhtidega. Toimub juhtide töörühm, kus juhid saavad jagada ja vahetada oma kogemusi, saada tagasisidet oma senistele tegevustele. Peresõbralik indeks - Peale taustinfo vormide täitmist on võimalik määrata koostöös tööandjaga tööandjale peresõbralikkuse indeks. Indeksis arvestatakse erinevate meetmete rakendamise taset. See on arvuline näitaja, mis näitab, millisel tasemel ettevõtja hetkel on. Indeksi töötavad välja antud pakkumise meeskonnas väjatoodud projektijuht ja analüütik. Indeks on oluline, et ettevõtja oskaks ennast võrrelda teiste ettevõtetega ning saaks järel- ja lõpphindamisel võrrelda saavutatud tulemuste taset. Indeksit on edukalt kasutatud ka näiteks USA-s ja see on tootnud positiivseid tulemusi, et motiveerida ettevõtteid rohkem töötaja- ja peresõbralikke meetmeid kasutama. Indeks oleks oma ülesehituselt lihtne ja mõõdaks umbes viite erinevat näitajat (soovitusindeks, rahulolu jne).. Tulemus: hetkeolukorra kaardistamise tulemusena valmis PTM platvormis ettevõtte analüüs. Lühike kokkuvõte ettevõtte senisest staatusest ja hetkeolukorrast ning tööandja taustinfo vormilt saadud ülevaade. Ülevaade on nähtav kogu organisatsiooni personalile. Konsultant on määranud ettevõtte antud hetke taseme (pronks, hõbe või kuld) ja ettevõtte suunatakse vastavalt kas teise või kolmandasse etappi. 22 2.2. Eesmärkide määratlemine ja tegevuskava koostamine PTM-i teises etapis toimub eesmärkide, tööandja võimaluste, töötajate vajaduste ja vajalike tegevuste määratlemine. Olulist rolli mängivad siin ka töötajate esindajad. Juhtkond ja töötajad on kaasatud organisatsiooni võrgustiku kohtumistele. Toimuvad juhtide tugigrupid ja erinevad koolitused. Tegevuse eesmärk: Määratleda tööandja jaoks eesmärgid töötajate vajadusi ja tööandja võimalusi silmas pidades. Motiveerida tööandjat liikuma pronkstasemelt edasi hõbe tasemele. Töörühm Valitud meetmete Töörühm Tugigrupi töötajate sisestamine PTM tippjuhtkonnaga kohtumised esindajatega veebikeskkonda Meetmete valik, Meetmete olemasolevate Lõplik meetmete tutvustamine meetmete valik hindamine Esmaselt toimub kaks eraldi töörühma töötajate esindajatega. Esimeses neist tutvustab konsultant kõiki meetmeid ning tehakse esmane valik meetmete osas. Tippjuhtkonnaga toimuva töörühma käigus tehakse töötajate vaatest viimane meetmete valik. Kui tööandjal on juba kasutusel peresõbralikke meetmeid, siis tuleb hinnata olemasolevaid peresõbralikke meetmeid ja nende mõjusust ning otsustada, kas nende meetmete rakendamist jätkatakse või leitakse lisaks sobivad meetmed, mida rakendama asuda. Kolmas töörühm toimub organisatsiooni tippjuhtkonnaga. kus juhtkond vaatab töötajate valitud meetmed üle ning teeb omalt poolt lõpliku otsuse meetmete valiku osas. Kõik valitud meetmed kantakse PTM veebikeskkonda, kus on kiirelt nähtav kogu meetmete rakendamise areng ja hetke olukord. Tööandjal on võimalik kommunikeerida läbi veebikeskkonna ja meetmete rakendamise hetkeseisu oma töötajatele. Konsultant hindab tehtud muudatusi organisatsiooni personalipoliitikas, koostatud tegevuskava sisulist poolt ning valitud meetmete rakendamise planeeritavat teostust. Konsultandi ettepanekul toimub algmärgise ehk pronkstaseme omistamine ettevõttele. Lõpliku otsuse teeb hindamiskomisjon. Tegevuse tulemus: Kõik tööandjad on valinud vähemalt kolm meedet lisaks kolmele kohustuslikule meetmele. Kohustuslikud meetmed on sisese- ja välise kommunikatsiooni tagamine ja juhtkonna peresõbralike printsiipide järgimine. Vähemalt üks valitud meetmetest peab olemas seotud ajajuhtimise kategooriaga. Meetmete kinnitamisel teeb konsultant ettepaneku omistada organisatsioonile algmärgis ehk pronkstase. 23 2.3. Meetmete rakendamine ja lõpphindamine Kolmanda etapi põhitegevus on valitud ja kohustuslike meetmete rakendamine, nende rakendumise vahehindamine, tegevuste lõpphindamine ja lõppmärgise määramine. Konsultant kohtub regulaarselt tööandja ja töötajatega ja jälgib meetmete rakendamist. Meetmete vahepealset rakendumist hinnatakse vahehindamisel. Meetmete pikaajalist rakendumist hinnatakse lõpphindamisel. Lõpphindamine toimub kõige varem 1,5 aasta möödumisel mudelisse sisenemisest või hiljemalt 3 aasta täitumisel. Etapi alguses toimub kahe ettevõtte piloteerimine. Pilootettevõtteid nõustatakse sama metoodika alusel nagu edaspidi kõiki teisi ettevõtteid, kuid arvestatakse, et tegemist on ajamahukama ja detailsema konsultatsiooniga, kus pideb organisatsiooni tagasiside võimaldab peenhäälestada kogu planeeritavat mudeli rakendamise protsessi. Tegevuse eesmärk: Nõustada ja konsulteerida ettevõtetes erinevate meetmete rakendamist 1,5-3 aastat. Pakkuda tööandjale ja tema organisatsiooni liikmetele erinevaid toetavaid tegevusi ja töövahendeid meetmete efektiivsemaks rakendamiseks. PTM Meetmete Toetava tarkvara Tugivõrgustiku veebikeskkonna rakendamine kasutamine kohtumised kasutamine Ettevõtte hindamiseks, meetmete valikuks ja protsessi pidevaks jälgimiseks on loodud PTM veebikeskkond, kus igal organisatsioonil on võimalik oma profiilil sisestada kõik olemasolevad peresõbralikud meetmed, lisada sinna pidevalt juurde uusi rakendatavaid meetmeid ning paberivabalt jälgida koguaeg meetmete rakendamise protsessi. PTM veebikeskkond on kogu PTM märgise rakendamise juures üks olulisemaid tööriistu, mis sisaldab kõiki olulisi hindamistööriistu ning võimaldab ettevõtetel kommunikeerida PTM märgisega seonduvat ka oma töötajatele. Veebikeskkonda tekib ülevaade ka erinevate organisatsioonide meetmete parimatest praktikatest, mida (organisatsiooni nõusolekul) on võimalik jagada meetmete ideepanka. Ideepanga mõte on toetada kogemuste vahetamist erinevate organisatsioonide vahel ja seeläbi ka tuua täiendusi juba olemasolevate hinnatavate meetmete nimekirja. Pakkuja kogemus näitab, et töötamiskultuurides ja ettevõtte juhtimisstruktuurides võib paari aastaga toimuda niivõrd olulisi muutusi (näiteks tehnoloogia arenguga seoses), et hinnatavate meetmete nimekiri peab olema piisavalt paindlik. 1.1.1. Veebikeskkond Sisaldab tööriistu tööandjale: - Tegevuskava ja indikaatorid - Meetmete rakendamise hetkeseisu jälgimise platvorm - Meetmete ideebank 24 Veebikeskkonnale lisaks võimaldame kõikidel programmis osalevatel organisatsioonidel kasutada upsteam talendijuhtimis tarkvara. Talendijuhtimise tarkvara soovitab kasutada konsultant lähtuvalt ettevõtte profiilist ja vajadusest. Kõik ettevõtted tarkvara kasutada ei saa. Kokku saab tarkvara kasutada ühel aastal umbes 5-10 ettevõtet, olenevalt nende suurusest. Talendijuhtimise tarkvara üks peamisi eesmärke on koondada personalivestluste ja hindamiste tulemused ning võimaldada neid üle organisatsiooni analüüsida. Upsteem.com on terviklik süsteem, mis ühildab organisatsioonis tagasisidestamiseks vajalikud lahendused eesmärkide planeerimise ja kommunikatsioonikeskkonnaga. Juhtidele on lihtsalt ja pidevalt kättesaadavad varasemate perioodide hindamistulemused. Väärtust loob järgmiste funktsioonide koondamine: - Töötajate eelmiste perioodide arenguvestluste ning hindamistulemuste kokkuvõtted on koondatud ja juhtidel on lihtne jälgida töötajate arengut - Upsteem.com koondab eesmärgistamise, arenguvestlused, tagasiside ja koolituste funktsioonid, mis loob tervikliku pildi töötajast - Käepärases ankeediredaktoris on võimalik iseseisvalt luua väga erinevat liiki tagasisidestamise põhju – olgu tegu kas lahkumisintervjuu, atesteerimise või teeninduskvaliteedi hindamisega - Personalijuhid pääsevad ligi kogu ettevõtte uuringute, hindamiste ja tagasisidevestluste arhiivile - Upsteem.com platvormi võib kohandada töötajate sisekommunikatsiooni iseteeninduse keskkonnaks Upsteam keskkonda on võimalik linkida TPM veebikeskkonda ning see sisaldaks muuhulgas järgnevaid tööriistu: Nimekiri, millest saab valida erinevaid teenuseid: Upsteem.com teenused:  Organisatsiooni pulss Kompaktne rahulolu uuringu formaat, millega on võimalik uurida võtmetöötajaid või kogu ettevõtte personali kvartaalselt. Uuring koosneb kuni 6-st küsimusest, pöörates muuhulgas tähelepanu alateemadele: tööstress ja pühendumus ning ettevõtte soovitusindeks.  Arenguvestluste süsteem Arenguvesltuste keskkond laseb organisatsioonil digitaliseerida oma arenguvestluste protsessi. Elektroonilise lahenduse kasutamine annab võimaluse paremini arenguvestluseks ette valmistada ning ettevalmistusankeete juhi ja töötaja vahel edasi-tagasi saata. Samuti on kokkulepped iga töötaja kaupa arhiveeritud ning andmed üle organisatsiooni koondatud. Tänu digitaalsele keskkonnale on võimalik lihtsalt kokku võtta andmed eesmärkide saavutamise, tööpühendumise, stressi vältimise ja töö ning pereelu tasakaalu kohta.  360 kraadi tagasiside On mõeldud juhtide, spetsialistide või tavatöötajate kompetentside või väärtuspõhise käitumise hindamiseks. Uuringusse saab lülitada töö ja pereelu tasakaalu küsimusi. Eriti juhtide hindamisel on oluline töö ja pereelu tasakaal ülekoormuse ja stressi vältimiseks. Uuringutesse on võimalik kaasata ka pereliikmeid.  Alternatiiv: HR ja perekesksuse audit Kasutame Upsteem.com keskkonna funktsioone ning intervjuusid selleks, et läbi viia HR protsesside audit – analüüsime olemasolevat hindamisprotsessi ning viime läbi uuringu selleks, et hinnata juhtide rahulolu HR protsessi korraldusega. Määrame HR protsesside küpsusastme. 25 Tööriistad on abivahendiks tööandjale tagasiside korjamiseks, aga ei ole iseenesest rakendatavaks meetmeks. Eesmärgiks on tööandjaid maksimaalselt toetada töötajasõbralikuma ettevõtte loomisel. Erinev tagasiside korjamine, süsteemsed arenguvestlused ning rahulolu uuringud aitavad juhil saada helikoptervaadet kogu ettevõtte hetkeseisust. Konsultantide nõustamise, tugivõrgustiku ürituste, tehnoloogiliste tööriistade toel rakendavad ettevõtted valitud meetmeid ja viivad oma tegevuskava ellu. Konsultant viib läbi vahehindamise, mille tulemusena omistatakse ettevõttele hõbemärgis. Hõbemärgise saavutanud ettevõtted rakendavad meetmed on osa ettevõtte kultuurist, töötajate ja juhtkonna arusaam ettevõtte juhtimiskultuurist on sarnane. Juhtimine on avatud ja kaasav ning arvestatakse töötajate erivajadustega ning toetatakse perekeskset lähenemist. Peale kahe aastast iseseisvat meetmete rakendamist on meetmete rakendamine ettevõttes muutunud iseeneslikuks ja automaatseks. Töötajate haaratus tööga on kõrge. Töötajad on motiveeritud ja lojaalsel ning soovitusindeks on väga kõrge. Antud tingimuste hindamiseks töötatakse projekti esimesel aastal projektijuhi, analüütiku konsultantide ja teiste projekti meeskonnaliikmetega koos välja lõpphindamise hindamiskreeriumid ja väljundnäitajad. Märgist on võimalik iga kahe aasta tagant pikendada, kus läbitakse taas järelhindamise protseduur. Kõik hindamistulemused on nähtavat PTM veebikeskkonnas. Oluliste muudatused tööandja kultuuris, tegevusvaldkonnas või juhtimises võib kaasa tuua uute meetmete rakendamise vajaduse. Vajadusel teeb konsultant ettepaneku märgise äravõtmiseks. Tegevuse tulemus: Ettevõtted on rakendanud mitmeid erinevaid pere- ja töötajasõbralikke meetmeid ja vastavad põhimõtted on juurdunud ettevõtte kultuuri. Organisatsioon on teadlikult erinevate meetmete eelistest ja eesmärgist. Töötajad teevad ise algatusi erinevate meetmete rakendamiseks. Organisatsioonid on võimelised ja motiveeritud iseseisvalt jätkama töötajasõbraliku kultuuri edendamist. Organisatsioonile antakse hõbemärgis. Peale kahe aastast iseseisvat rakendamist toimub lõpphindamine ja omistatakse ettevõttele kuldmärgis. 26 2.4. ürituste teemade ja ajakava võrgustikuürituste elluviimiseks 2016. aasta kohta; Lisaks pidevale suhtlusele oma konsultandiga, sisaldab PTM mudeli rakendamine võimalust tööandjatel liituda PTM tugivõrgustikuga. Tegemist on omamoodi juhtimist toetava tugivõrgustikuga, kus regulaarselt toimuvad erinevad võrgustiku liikmetele suunatud üritustel, mille esimene pool sisaldab alati teemakohaseid koolitusi Eesti tippkoolitajatelt ning päeva teises osas on võimalik juhitud vestlusringis jagada oma kogemusi, küsida nõu või leida oma organisatsiooni jaoks uusi lahendusi. Tugivõrgustik võimaldab vahetada kogemusi ja saada vastuseid tekkinud küsimustele. Tekitab tunde, et Tavapärane tugivõrgustik koosneb 6-8 organisatsiooni esindajast, kes kohtuvad ühe aasta jooksul kord kuus (pool päeva). Tugivõrgustiku kohtumisel ei osale alati ühe tasandi tööandja esindajad vaid aasta lõikes käivad võrgustiku üritustel erinevate ametikohtade esindajad. Väiksemate organisatsioonide puhul kui ei esine selget sama rolli kandvat inimest, osaleb tugivõrgustiku kohtumisel töötaja, kelle tööülesannetes on kõige rohkem tugivõrgustiku kohtumise sihtrühma tavapärastele tööülesannetele kõige sarnasemaid tegevusi. - Tippjuhid - Juhtimine on siiani olnud pigem kui n-ö lavatagune suunamine. Juht on töötajate seljatagune ja suunab kogu mängu. Uue töötamise teooriate järgi peaks juht võtma pigem publiku rolli, kes rõdult kogu mängu jälgib ja etenduse lõppedes annab kohese tagasiside. Kogu protsessi juhivad töötajad ise. Rollide muutumises vajavad juhid tuge ja tagasisidet. - Personalijuhid – personalijuhi roll Eestis on olnud pigem administratiivne ja harva kuulub personalijuht juhtkonda. Väiksemate ettevõtete puhul täidab tegevjuht ise personalijuhi rolli. Uuringud näitavad, et ootused personalijuhi rollile on Eesti juhtidel veel endiselt küllalt ebaselged. See ei ole otseses seoses ei ettevõtte suuruse, tausta ega tegevusvaldkonnaga, vaid lihtsalt konkreetse ettevõtte ja selle juhiga. Mõned neist ei saa üldse aru, miks nendega personalijuhist räägitakse: nende arvates ei peaks see olema oluline ettevõtte üldist juhtimist silmas pidades ja pigem kehtib nende jaoks võrrand personalijuht = sekretär. Samas on ka neid, kes peavad personalijuhti võtmeisikuks ettevõttes ja nimetavad personaliosakonda lausa selle südameks2. - Kommunikatsioonijuhid/turundusjuhid – Turundus- või kommunikatsioonijuht vastutab ettevõtte välise kuvandi eest. Tihtipeale tuleb just turundusspetsialistidelt esimene nõuanne toetada ettevõtte peresõbraliku kuvandi loomist. Turundajate võim põhineb kolmel „vaalal“: kliendi võim, müügi võim ja idee võim. Ettevõtte juhatajal on väga raske vastu vaielda kliendi soovidele. Turundusjuht on see, kes vahendab kliendi soove ja mõtteid ettevõtte tippjuhile. Pere- ja töötajasõbralik kuvand on klientidele meelepärane ja lisab kogu ettevõttele olulist lisandväärtust. - Töötajate esindajad - Pühendunud töötaja ei piirdu üksnes huviga omada sissetulekut ning rahuloluga töösuhte olemasolust. Pühendunud töötajaks peetakse inimest, kes jääb organisatsiooni nii heas kui halvas, annab endast organisatsiooni heaks suurema panuse kui temalt oodatakse või nõutakse, kaitseb organisatsiooni vara, jagab organisatsiooni eesmärke, tekitab vähe juriidilisi probleeme. Selline töötaja pakub vabatahtlikult abi oma kolleegidele, arvestab töökaaslaste ja klientidega, osaleb meelsasti töövälises tegevuses, pakub võimalikke lahendusi probleemide ilmnemisel. Kui töötaja tunneb, et tema eesmärgid ja väärtused sarnanevad organisatsiooni omadega, soovib ta jääda organisatsiooni liikmeks. Siinkohal tuleb jälgida ka seda, et organisatsioon lähtuks oma töös alati põhiväärtustest. Töötajate kaasamine otsuste langetamisse aitab tagada, et 2 http://www.director.ee/juhi-ootused-personalijuhile/ 27 otsused oleksid arusaadavad ja õiglased. Töötaja tunneb, et ka tema arvamus on oluline ja väärtuslik ning tunneb seeläbi emotsionaalset seotust organisatsiooniga.3 Antud mudeli rakendamise raames juhivad tugigruppe konsultandid, kes tegelevad ettevõtetega programmi sisenemise hetkest. Vestlused grupis on konfidentsiaalsed ja osalejad saavad arutada oma ettevõttes tekkinud juhtimisprobleeme ning tuua näideteks erinevaid juhtumeid. Vestlusringi juht suunab erinevaid arutelusid, et aidata osalejatel enda organisatsiooni probleeme paremini avada, ning juhtumeid lahendada (läbi rollimängu, juhtumianalüüsi, peegeldava tagasiside jms. meetodeid kasutades). Vestlusringides ja koolitustel saavad osaled ka teiste tasemete tööandjate esindajad (hõbe ja kuld), et võimaldada pronkstaseme tööandjatel õppida teiste kogemusest ning saada omamoodi mentorlust kõrgema taseme organisatsioonidelt. Hõbe ja kuld taseme organisatsioonidel oma omamoodi kogemusnõustaja staatus. Nende rolliks on oma kogemuste jagamine ja pronkstaseme ettevõtete motiveerimine. Koolituspäeva ülesehitus: - Koolitus – 1,5h - Kõrgema taseme antud valdkonna parima praktika tutvustus – 1h - Vestlusring 1,5h Ühel koolitusel näeme osalemas umbes 30 inimest vastavalt mudeli rakendamise etapis olevate ettevõte teravust. 3 http://vana.pare.ee/files_www/Helle_Peil_magistrit____.pdf 28 Võimalike koolitusteemadena 2016/2017 aastal näeme: Teemad Koolituse sisu Sihtgrupp Koolitaja Muutuv Töö ja peresõbralikkuse seotus Turundus/ Paavo Heil töötamise juhtimisega; Töötaja erinevate kommunikatsiooni-juhid maailm eluetappide toetamine. Erinevad juhtimiskultuurid ja nende mõju Dets. 2016 ettevõttele. Ettevõtte kuvand muutuvas töömaailmas. Tööõnne koolitus Muutunud tööfilosoofia. X, Y ja Z Personalijuhid/ Tiina Saar generatsioonid erinevused ja ootused. Jaan. 2017 tippjuhid Tulevikuprognoosid, ehk mida inimesed üldse oma elult ootavad. Mitu karjääri on üldse mõistlik oodata ühelt tööelult. Millisest koosneb elukestev karjäär ja tööõnnevalem. Võtmepädevused ja elukestev õpe, ehk kuidas end konkurentsivõimelisena hoida. Enesejuhtimise meetodid. Tasakaalu lumememm Töö- ja pereelu Tavapärased töö ja pereelu ühitamise Töötajad Ave Laas ühitamine ning dilemmad. Töö- ja pereelu ühitamise võrdsed barjäärid ja erinevate inimeste profiilid. võimalused. Tööandja ja töövõtja vajadused, erinevad Paindlik paindlikult töötamise vormid. töötamine. Veebr. 2017 Muutuste Erinevad muutused: maailmas, Tippjuhid Karin Hango juhtimine organisatsioonis, isiklikul tasandil; ettevõttes Muutuste olemus, nende mõju; Kriis ja muutused. Suhtlemise olulisus Märts 2017 muutustega toimetulekus; Töödisain Mis on disain ning milline on hästi Keskastmejuhid/ Klaas-Jan Reincke disainitud töö? Miks on kehv tööelamus Aprill 2017 tiimijuhid ettevõtetele kahjulik?Miks rahulolust ei piisa ja miks rahulolu mõõtmine ei tööta? Kuidas psühholoogia ning vooteooria abil head tööelamust mõõta?Mis on majanduslik kasu töö disainimisest? 29 2.5. Turundustegevused Turundustegevuste eesmärgid:  Peresõbraliku tööandja märgist soovib saada võimalikult suur hulk tööandjaid. Ettevõtjad on motiveeritud mudelis osalema.  Märgisest saab üldtuntud kvaliteedimärk, mille tundus kasvab igal aastal  Töö- ja pereelu tasakaal on oluline teema nii tööandjate ja töötajate seas kui ka laiemalt avalik diskussiooniteema Turundustegevuste loetelu ja tutvustus:  Märgise logode loomine. Logode ehk märgise visuaalse väljenduse loomine. Logo kasutustingimuste loomine ehk CVI.  Märgise tutvustamine. Märgise tutvustamine avalikkusele toimub eelkõige läbi avaliku meedia koostöös PR-partneriga. Olulisel kohal on jõudmine nii tööandjate kui ka töötajateni. Seetõttu on oluliseks kanaliks ka sotsiaalmeedia, kus nii märgist ennast kui ka parimaid praktikaid tutvustada ning peresõbralikkuse teemat pidevalt kajastada saab. Kõik teemakohased infokillud ning parimad praktikad koonduvad Facebooki lehe “Uue töötamise maailm” alla. Kaaluda võiks ka lehe nimega “Peresõbralik tööandja” loomist, mis oleks siis avalikult like’tav, võimaldades lihtsamat info liikumist suuremale hulgale inimestele. Alategevuseks on sotsiaalmeedia strateegia loomine, mis hõlmab endas detailset ülevaadet süsteemsetest postitustest. A’la kajastatakse mudelis osalevaid ettevõtteid, nende edusamme ja lugusid. Samuti tutvustatakse häid näiteid peresõbralikkusest töökohal mujalt maailmast. Ning tutvustatakse värskemaid uuringuid ning analüüse demonstreerimaks töö- ja pereelu tasakaalust tulenevat kasu nii tööandjale, töötajale kui ka ühiskonnale tervikuna. Läbi avalikku ja sotsiaalmeedia tutvustatakse mudeli sisu, selle kasulikkust ettevõtjale kui tasuta auditit ning abi peresõbraliku töökeskkonna loomisel. Sisu antakse edasi selges ja arusaadavas vormis, kasutades turunduslikke materjale ja võtteid nagu infograafika, visuaalne keel ning selge, kergelt haaratav sõnum.  Märgise brändi ehk kuvandi tugevdamine. Märgise bränd tugevneb sedavõrd, mida enam osalejaid mudelisse kaasatakse ning avalikult tunnustatakse. Tugevam bränd tõmbab ligi ka suuremat hulka huvilisi, seega on brändi tuntuse ja huvitatud ettevõtete arvu dünaamika üksteisest sõltuv. Brändi tugevuse eelduseks on selle sisu selgus ja lihtsus, kaasahaaratavus ning pidev pildil olek avalikkust huvitava teemakäsitluse näol.  Koolitusmaterjalide loomine  PTM teemat kajastavate materjalide loomine Iga-aastane kampaania vahetult enne uute ettevõtete mudelisse kaasamist. Kampaania tegevused: o Koostöös turundusagentuuriga kampaania sõnumi ja visuaali loomine o Meediaplaani koostamine ja rakendamine o Kampaania läbi viimine o Kampaania eel- ja järeluuring, PTM märgise tuntuse kasvu hindamine 30 2.6. Konsultantide koolituse koolituskava Meie koolitusfilosoofias eeldab tulemuslik õppimine aktiivset teadmiste ning oskuste edastamist (i.k knowledge transfer). Selleks kasutab Civitta nn Kolb õppetsükli (Kolb learning cycle) meetodit. See meetod pärineb Dr David Kolb’i eksperimentaalse õppimise koolitusfilosoofiast ja kombineerib õiges järjekorras koolituselemendid. Oleme Kolb’i teooriale üles ehitanud ka varasemalt mitmeid koolitusprogramme ning leiame, et antud filosoofia sobib kõige paremini programmidele, mis eeldab praktilise ja teoreetilise poole sidusust ja integratsiooni. Tõhus õppimine nõuab Kolb’i järgi nelja eri tegevust. Need on konkreetsed kogemusete hankimine reflektoorne ehk arutlev vaatlus, kogetu mõtestamine ja aktiivne tegutsemine. Kogemuste muutumine toimub seesmise refleksiooni või välismaailma manipulatsiooni kaudu. Koolitatav sooritab vaatlust isiklike kogemuste abil. Nende kaudu süvendatakse vanu ja moodustatakse uusi mõisteid. Õppija isiklikud elamused on seda tähtsamad, mida abstraktsemad on mõisted. D. Kolb’i järgi tuleb õppijal kogemusi analüüsida mitmest vaatenurgast. Kolbi õppimisringis on olulised: 1. Õppimine, mis rõhub vahetule, isiklikule kogemusele ning on avatud, tunnetuslik ja loov. Selles üritatakse õppimise käigus mõtestada lahti fenomen. 2. Reflektoorsesse vaatlusesse kuulub konkreetse nähtuse uurimine eri vaatenurkadest ning oma õppimise analüüs. 3. Kogetu mõtestamises on eesmärk süsteemne mõtlemine, probleemlahenduse ja teooria moodustumine. Mõtlemist tähtsustatakse rohkem kui tundeid. Aktiivne, kogev tegevus on eesmärgistatud õppimine, millega üritatakse leida toimivat praktilist lahendust. Õppimisse kuulub ka ebaõnnestumise riski võtmine. Kolbi õppetsükli esimene etapp on varasemate kogemuste analüüsimine, millele järgneb uute faktide ja meetodite kogumine. Saadud uusi teadmisi katsetades jõutakse lõpuks uute teadmiste kasutamiseni. Pikemate õppetsüklite korral saab kogu protsessi järjest korrata. Antud koolitusprogrammi ülesehitamisel lähtusime ühest tsüklist. 31 • Tulemuste • Koolitusvajaduste mõõtmine ja analüüs (TNA) tagasiside veebiküsitlusena • Konsultnatide • Rahv.vahe. aastaseminar Uute praktikad Varasemad teadmiste kogemused kasutamine Uute teadmiste Uued faktid katsetamine ja meetodid • Praktilised • Spetsiaalse ülesanded ja ülesehitusega juhtumianalüüsi koolitusprogram d m Joonis - Kolb’i õppetsükkel, Civitta töötlus. Lisaks juhtiv-konsultantidele kaasamine mudeli rakendamiseks veel lisakonsultante. Lisakonsultandid on vajalikult konsultatsiooni koormuse vähendamiseks ühel konsultandil, eesmärgiga võimaldada konsultandil keskenduda konsultandile määratud ettevõtetele ja teine eesmärk on pakkuda võimalikult erineva profiili ja kogemusega konsultante, et iga organisatsioon leiaks oma konsultandi. Peame oluliseks koolitustele eelnevat konsultantide oskuste ja teadmiste analüüsi. Peale konsultantide värbamist viime läbi TNA (Training Needs Assessment) ehk koolitusvajaduste analüüsi. TNA annab olulist informatsiooni osalejate taseme ja oskuste kohta. Analüüsi viime läbi internetipõhiselt, kus osalejad täidavad koolitusprogrammi tarbeks spetsiaalselt välja töötatud küsimustiku, mis mõõdab nii nende varasemaid kogemusi, motivatsiooni, teadmisi kui ootusi koolitusprogrammi sisule. Vastavalt saadud tulemustele on võimalik arvestada osalejate vajadustega programmi ülesehituses ning muuta see grupile jõukohasemaks. Kindlasti jälgime sealjuures, et kõik planeeritud teemad saavad läbitud ja et koolitusprogrammi peamised eesmärgid saavad täidetud. Küsitluse juures pöörame tähelepanu parimale lahendusele sihtgrupi jaoks. Küsitluste läbiviimiseks kasutame selleks spetsiaalselt loodud elektroonilist vormi SurveyMonkey keskkonnas. Koolituse jaoks luuakse pakkuja poolt ettevalmistatud ja ürituse logodega varustatud unikaalse URL-aadressiga online- vorm. Surveymonkey näidisvorm: https://www.surveymonkey.com/r/koolitusvajadus_3 32 Teema Meetod Maht Õpiväljund Konsultantide roll ja Töötuba ja 5h Konsultandid on omavahel ühtlustanud konsultantide töö tööpõhimõtted rühma-tööd põhimõtted. Kaasava töötoa tulemusena on väljatöötatud erinevad põhimõtted, mille alusel on võimalik ettevõtete võrdne kohtlemine ja hindamine. Rahvusvaheliste Töötuba ja 8h Konsultandid on töötoa raames tutvunud erinevate praktikate töötuba rühma-tööd rahvusvaheliste praktikatega ning on kaardistatud enda jaoks koostöös teiste rahvusvaheliste mudelite parimad praktikad. Töötuppa on konsultantidega. kaasatud teiste riikide konsultandid, kes jagavad oma kogemusi. Kahepäevase töö teine pool keskendub PTM mudeli ülesehitusele PTM ülesehitus ja Koolitus 8h ja selle erinevatele etappidele. erinevad etapid Aastaseminar ja uute Maailma- 5h Iga-aastane seminar konsultantidele, kus vahetatakse kogemusi, meetmete kohvik räägitakse programmi tulemustest ning maailmakohviku maailmakohvik meetodil vaadatakse üle kõik rakendatavad meetmed ning vajadusel muudetakse meetmete nimekirja, et tagada kogu mudeli rakendamise paindlikkus. Temaatilised Interaktiivne 4 Lähtuvalt koolitusvajaduse analüüsist valmistatakse ette koolitused TNA-st lühiloeng. päeva konsultantidele temaatilised koolitused, et tagada kõikide tulenevat Aktiivõpp konsultantide ühtne teoreetiline ja metoodiline tase. Temaatiliste meetodid. koolituste 33 Arvestades koolitustele püstitatud eesmärki, pakume koolituse läbiviimiseks välja alljärgnevad koolitusmeetodid: Meetod Eesmärk Interaktiivsed Loengu kaudu saab toetada teatud õpiväljundite saavutamist. Interaktiivse loengu lühiloengud puhul suunatakse õppijaid loengu käigus mõtlema, arutlema, süvenema ja õpitavale tähendust andma. Ülesannete eesmärgiks võib olla eelteadmiste esiletoomine, huvi äratamine, vahekokkuvõtete tegemine, õpitule isikliku tähenduse andmine või rakendusvõimaluste leidmine.  Interaktiivsete lühiloengu meetod on peamine temaatiliste koolituste vorm. Rühmatööd Rühmatöö võimaldab suurendada osalejate aktiivsust, arendada oma mõtete paindlikkust ja kohanemisvõimet, muuta grupi liikmeid info suhtes vastuvõtlikumaks, siduda uusi teadmisi olemasolevate teadmiste-kogemustega, tuua välja üldistused ja järeldused, saavutada üksteisemõistmist, rahuldada suhtlemisvajadust, kiirendada sotsiaalsete oskuste kujunemist, arendada emotsionaalset intelligentsust.  Rühmatöö meetod on töötubades kasutatav meetod. Samuti on see hea töövahend lõpuseminaril. Individuaalsed Individuaalsete harjutuste eesmärgiks on oskuste kinnistamine ja hoiakute harjutused muutmine. Isikliku tähenduse refleksiooni tulemusena võiks õppijates tekkida isiklik ja emotsionaalne suhe õpitusse ning tahtmine seda rakendada või iseseisvalt edasi uurida.  Individuaalseid harjutusi kasutatakse kodutöö, temaatilistel koolitustel ja mõningal määral ka töötubades. Erinevad Aktiivõppemeetodid võimaldavad omandatut praktiseerida ja reflekteerida, et aktiivõppe- suurendada osalejate kaasatust ja koolituse praktilist väärtust. meetodid  Kõik koolituspäevad sisaldavad ka aktiivõppemeetodeid. Juhtumi Õppimise toetamiseks analüüsitakse erinevaid näiteid (antud programmi raames ka analüüs Euroopa ettevõtlusorganisatsioonide praktikaid).  Juhtumianalüüsi on võimalik peamiselt kasutada aastaseminaril. Igal aastal kutsutakse kokku kõik osalenud konsultandid, et ühiselt jagada omavahel kogemusi, ning teha kokkuvõtteid. Esiteltakse parimaid praktikaid. Lisaks toimub meetmete maailmakohvik, kus konsultandid vaatavad üle kõik rakendatavad meetmed, et paindlikkuse ja agiilsuse tõstmiseks teha vajadusel põhjendatud muudatusi. Kohtumine toimub maailmakohviku meetodil. Maailmakohvik (ingl. k. world cafe) on kaasamismeetod, mis võimaldab algatada olulisi vestluseid, kaasata erinevaid osapooli, leida olemasolevatele probleemidele lahendusi ning otsida ühiselt tulevikku mõjutavaid uudseid ideid. Maailmakohvik sai alguse 1995. aastal ühe interdistsiplinaarse töögrupi kahepäevasest kohtumisest. Et arutelu käik ja selle tulemused olid osalejaile meeltmööda, hakati analüüsima, kuidas see nii läks. Tulemuseks oli kohviku ülesehituse põhimõtete sõnastamine. Maailmakohviku tööviis on vabavara ega nõua seetõttu kasutamiseks litsentsi, sertifikaati või muud ametlikku luba. Meetodi süvitsi ja laiuti areng 34 on olnud tormiline – tänaseks on see levinud üle maailma. 2001. aastal loodi kohviku edendamiseks Maailmakohviku Sihtasutus. Maailmakohviku meetod on lihtne viis tuua kokku inimesi arutlema neile oluliste küsimuste üle. Samuti on meetod sobiv siis, kui on soov kaasata suurel hulgal inimesi uute ideede leidmiseks ja omavahelise dialoogi loomiseks. 4 Seetõttu sobib Maailmakohvik hästi alamprogrammi raames läbiviidava koolitusprogrammi sisse juhatamiseks (üksteisele võõrad osalejad saavad omavahel tutvuda ja üksteise mõttelaadist aimu). Maailmakohviku meetod koosneb viiest komponendist: - Luuakse tavapärasest konverentsiruumist erinev keskkond, mis meenutab kohvikut: ümmargused lauad, kus peal on midagi joodavat ja/või söödavat ning valgeid pabereid joonistamiseks ja märkmete tegemiseks; - Maailmakohvik algab sissejuhatusega, kus moderaator tervitab osalejaid, räägib lahti eesmärgi ja tausta, püstitab arutletavad teemad ning tutvustab kohviku protseduure; - Laudades toimuvad vestlused korraga kuni 40 minutit ning osalejad liiguvad edasi järgmistesse laudadesse omal vabal valikul; - Igaks vestlusringiks püstitatakse teema, mida võib arutada ka mitmel vestlusringil järjest; - Pärast sama teemat käsitlevaid vestlusringe julgustatakse osalejaid jagama oma järeldusi ja kokkuvõtteid ülejäänud grupiga. Tulemusi visualiseeritakse joonistuste või kirjutistega. 4 allikas: www.kaasamine.ee 35 2.7. Ajakava AJAKAVA Ajastus Võimalik kuupäev MUDELI RAKENDAMINE Pakkuja töötab välja detailse peresõbraliku Hiljemalt 6 nädalaks 1 juuli - 31 juuli tööandja mudeli rakenduskava Konkursitingimuste põhimõtted Võrgustiku tegevused (ürituste ajakavad ja teemade täpsustus) Turundustegevused Pakkuja koostab vajalikud dokumendid Hiljemalt 8 nädalaks 31 juuli - 28 august MUDELI RAKENDAMIST ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED Mudeli rakendamise ettevalmistuse tehniline 8-19 nädal 28. august - 23. oktoober korraldus TPM veebilehe loomine hiljemalt 20. 13. juuni - 30. oktoober nädalaks Piloottööandjate kaasamine Alates 20. nädalast 30. oktoober – 14. november Mudeli piloteerimine Alates 30. november Konsultantide koolituste ettevalmistamine 8-10 nädalal 01. august - 10. august Konsultantide koolituste läbiviimine 10-20 nädalal 15. august - 30. oktoober Koolitus - Konsultantide roll ja tööpõhimõtted 10 nädalal 17. august Koolitus - Rahvusvaheliste praktikate töötuba 10 nädalal 17-Aug koostöös teiste konsultantidega. Koolitus - PTM ülesehitus ja erinevad etapid 10 nädalal 18. august Aastaseminar ja uute meetmete 20 nädalal 26. oktoober maailmakohvik Temaatilised koolitused TNA-st tulenevat Alates 8 nädalast 31. aug., 28. Aug., 12. Okt. MUDELI RAKENDAMINE Tööandjate kaasamine 29 nädalaks detsember 2016 Tööandja kaardistamine ja hindamine 29 nädalaks detsember 2016 Kõrgema taseme tööandjate töötuba 2017 tegevus Töörühm töötajate esindajatega 2017 tegevus Töörühmad töötajate esindajaga 2017 tegevus Valitud meetmete sisestamine PTM 2017 tegevus keskkonda Meetmete rakendamine 2017 tegevus Tugivõrgustiku kohtumised 2017 tegevus 36 Lisa 1 – Rakendatavad meetmed tasemete kaupa I kategooria - Organisatsioonikultuur Pronks Hõbe Suhtlemine töötajatega Organisatsiooni siselehes, töötajate lehes, intranetis, teadetetahvlil Töötajad on kaasatud ettevõtte juhtimisse ja omavad oma töös (kohustuslik) või muul viisil käsitletakse perekeskse töökultuuri toetavaid suurel määral autonoomiat ja otsustusvabadust. Töötajate enda teemasid, sealhulgas töö- ja pereelu ühitamise teemat. algatuste osakaal on suur. Töötajad on lojaalsed ja soovitavad ettevõtet oma tuttavatele ja lähedastele. Suhtlemine Tööandja kommunikeerib töö- ja pereelu ühitamise tegevused Tööandja omab peresõbraliku töökoha mainet. Tema kliendid organisatsioonist organisatsioonist väljapoole. Töö- ja pereelu ühitamise meetmeid seostavad ettevõtet TPM rakendamisega. väljapoole esitletakse tööandja kultuuri positiivse osana. (kohustuslik) Lapsehoolduspuhkusel Lapsehoolduspuhkuse ajal võimaldatakse töötajale juurdepääs Lapsehoolduspuhkusel olev lapsevanem saab soovikorral oma oleva töötaja organisatsiooni siseveebile, e-posti kontole, korraldatakse mingi aja töösuhet osaliselt jätkata. Tööandja jälgib, et töötaja teavitamine tagant infokoosolekuid peakontoris kodus olevatele töötajatele, kvalifikatsioon lapsehoolduspuhkuse ajal oluliselt ei langeks. organisatsioonis kaasatakse tööandja poolt korraldatud üritustele jms. toimuvast Arvamuse avaldamine Töötajad saavad regulaarselt avaldada arvamust tööga rahulolu Töötajad jagavad pidevalt üksteisele tunnustust. Organisatsioonis kohta ning saavad teha ettepanekuid selle kohta, kuidas tööandja on selgelt välja kujunenud kultuur, kuidas töötajad saaksid saaks enam arvesse võtta töötaja heaolu ning töö- ja pereelu võimalikult kiirelt pöörduda oma küsimuste või muredega ka ühitamise võimalusi. Töötajad hindavad juhtivtöötajaid väljapool arenguvestlusi oma juhtide poole. Juhid küsivad nii juhtimispädevuste osas ning töö- ja pereelu ühitamisega arvestamise tööalast kui strateegilist nõu töötajatelt. Töötajate rahulolu on osas. Üks võimalik hindamise vorm on „180°/360° tagasiside“, mis on kõrge. juhtivtöötajate hindamise kõige põhjalikum vorm. See hinnang hõlmab kõigi kaastöötajate ja otseste asjaosaliste arvamust. Töötajate pereliikmete Töötajate pereliikmed on oodatud organisatsiooni lahtiste uste Töötajate pereliikmed tunnevad ettevõttega seotust ja on kaasamine päevadele, korraldatakse spetsiaalseid üritusi (nt ekskursioone) ja hindavad ettevõtte panust pereliikmete kaasamisse. tutvustatakse peredele suunatud meetmeid ja tegevusi, mis aitavad ühitada töö- ja pereelu. Aktiivne tegevus Kohalikul või riiklikul tasandil näitab tööandja üles aktiivsust töö- ja Tööandja on valmis tutvustama oma organisatsiooni ja kaasama avalikkuses pereelu ühitamise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse meetmete teisi tööandjaid PTM mudeli programmi. Tööandja on valmis edendamisel. jagama oma parimaid praktikaid läbi veebipõhise kaasamisplatvormi. Mitmekesisuse volinik Organisatsioonis on isik, kelle poole võib pöörduda kõigis töö- ja Mitmekesisuse volinik omab kogemust ja on lahendanud mitmeid pereelu ühitamist puudutavates küsimustes. Volinik nõustab reaaliseid juhtumeid. Juhtkond ja personalijuht näevad teda tööandjat tööle värbamise protsessis, tööle võtmisel, töösuhete võrdse partnerina. Töötajad pöörduvad voliniku poole. Volinik on jooksul ja lõpul. Volinik aitab hoiduda diskrimineerimisest ja teinud mitmeid ettepanekuid erinevate mitmekesisust keskenduda töötajate mitmekesisusele kui positiivsele mõjurile. soodustavate meetmete rakendamiseks. Mitmeid meetmeid on Tegemist võib olla eraldi töökohaga suuremas organisatsioonis või juba rakendatud. ühe töötaja tööülesannete hulka kuuluva kohustusega väiksemas organisatsioonis. Töötajaid teavitatakse, kelle poole on neil eeltoodud küsimustes võimalik pöörduda. Võrdne kohtlemine ja Organisatsiooni töö- ja pereelu ühitamist soodustavaid meetmeid Organisatsioon soodustab soolist võrdsust. Kasutusele on võetud võrdsed võimalused julgustatakse võrdselt kasutama nii naistel kui meestel. erinevad palgalõhet vähendavad meetmed (näiteks avatud Organisatsiooni strateegilised dokumendid sisaldavad tegevusi palgasüsteem, isapuhkuse võimaldamine/julgustamine, sooline soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks (näit. võrdse töötasu maksmine tasakaal juhtkonnas jne) samaväärsetel ametikohtadel olevatele meestele ja naistele, meeste ja naiste võrdne kaasatus erinevatel juhtimistasanditel jm). 39 Juhtkonna töötamise Juhtkond lähtub oma tegevuses järgmistest põhiprintsiipidest: põhimõtted · Peresõbralik keskkond ja töötajate võrdne kohtlemine on olulised alusprintsiibid organisatsiooni juhtimises. Juhtkond toetab töötaja- ja peresõbralikku personalipoliitikat ning näitab oma tegevuses eeskuju ühitades töö- ja pereelu mõistlikul viisil. · Juhtivtöötajad võtavad tasakaalustaja rolli, tagamaks, et tööandja vajadused oleks rahuldatud ja töötajate perega seotud kohustused oleks täidetud. · Peresõbralikud põhimõtted on väärtustena kirjas strateegilistes dokumentides. Juhtimine ja sotsiaalne Juhtide valimisel ja edutamisel lähtutakse professionaalsete oskuste pädevus kõrval ka sotsiaalsest ja emotsionaalsest kompetentsusest ja järgnevatest aspektidest: suhtlusoskus, kriisitaluvusvõime, valmisolek konfliktide lahendamiseks, vastutustundlikkus, positiivne suhtumine töö- ja pereelu ühitamise võimaluste loomisesse jm. Juhtkonnaseminarid Juhtkonnale ja keskastme juhtidele korraldatakse teadlikkuse tõstmise õpitubasid, kus käsitletakse töötajakesksust, antakse teavet tööandja poolt juurutatud meetmete kohta töö- ja pereelu ühitamise soodustamiseks ning arutatakse võimalikke arenguid sellel teemal. 1Juhtivtöötajatele korraldatakse sotsiaalsete oskuste arendamiseks koolitusi või arendatakse neid oskusi juhi ja töötajate vahel läbiviidavate vestluste kaudu. Üks oluline sotsiaalne kompetents on aru saada töö- ja pereelu ühitamise raskusest tulenevast konfliktist töötajate elus ning sellega seotud probleemide lahendamine. II kategooria -Ajajuhtimise meetmed 40 Pronks Hõbe Paindlik tööaja Tööaja korraldus on paindlik, st töötajatel on kokkuleppel Töötaja ise korraldab oma tööaega ja kohta. Töö tegemiseks on korraldus tööandjaga võimalik muuta oma tööletuleku ja töölt lahkumise seatud eesmärgid ja töötaja valib ise meetodid, kuidas kellaaegu ning lõunapausi võtmise aega, nt libisev tööaeg - kui eesmärkideni jõuda. Tööandjal on usaldus oma töötajate vastu. töötaja tuleb hiljem tööle, siis ka lahkub hiljem või vastupidi. Töötaja sealjuures osaleb vajalikel kohtumistel ja teeb Valveaja või graafikuga tööaja kokkuleppimisel arvestatakse väikeste igakülgset koostööd. laste või hooldatava pereliikmega töötajate vajadustega. Töötaja saab valida ka ise erinevatel perioodidel erinevat Nädalaviisiline tööajaarvestuse rakendamine, nt E-N tööaeg 8,25 töökoormust, olles sealjuures ise initsiatiivi näitajaks. Nii töötaja tundi ja R 7 tundi. kui tööandja väärtustavad koostööd. Osaajaga töö Perekondlike kohustuste täitmise tõttu või muul põhjusel võimaldab võimaldamine tööandja töötajal töötada osalise tööajaga. Võimaldatakse ühe töökoha jagamist kahe või enama töötaja vahel. Peale lapsehoolduspuhkuse lõppemist on tööandjal ja töötajal võimalik kokku leppida osalise tööaja rakendamises, kus töötaja tööaega suurendatakse teatud perioodi järel või järk-järgult. Täiendava vaba aja Lisaks seaduses ettenähtud lapsepuhkuse päevadele saab tööandja andmine lastega teha töötajatele soodustusi, andes lastega töötajale (perioodiliselt) töötajatele täiendavat tasustatud vaba aega. Näiteks: vaba päev töötajale lapse esimesel koolipäeval; võimalus töötada nädal aega paindliku tööajaga, kui laps läheb esimest korda lasteaeda; esimesse klassi või sõimerühma astuvate laste vanematel võimalik töötada esimesed kuu aega 50% koormusega; töötajal on võimalus üheks tasuliseks puhkepäevaks lapse lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi ja ülikooli lõpetamisel. Puhkuse planeerimine Lastega töötajate iga-aastast puhkust planeeritakse võimalusel lapse mõlema vanema puhkust ja laste (ka üle 10-aasta vanused lapsed) koolivaheaegu silmas pidades. Täiendav puhkus Tööandja võimaldab töötajal kasutada tasustatud puhkuste päevi eriolukordade puhul olukordades, kus töötajal ei ole võimalik täita oma tööülesandeid tulenevalt perekondlikest eriolukordadest (näiteks pulmad, lähedase haigestumine vms). 41 Isade toetamine Tööandja soosib isade lapsehoolduspuhkusele jäämist ja võimaldab isadele keskmise töötasu alusel tasustatud lapsepuhkuse päevi lisaks seadusest tulenevale. Tööpäevasiseste Tööpäevasiseste vaheaegade pikkust ja ajastust saab kokkuleppel pauside paindlik tööandja ja kolleegidega ise reguleerida, et vajadusel oleks võimalik reguleerimine täita lühemaid eraelulisi kohustusi tööpäeva sees puhkust võtmata. Lühendatud tööpäevad Pühadele ja tähtpäevadele eelnevate tööpäevade lühendamine ka siis, kui seadus seda ette ei näe. Tasustatud Näiteks jõulude ja uue aasta vahel on tasulised lisapuhkuse päevad lisapuhkusepäevad või üks nädal tasustatud talvepuhkus. Täiendav puhkus Kui riigipüha langeb teisipäevale või neljapäevale, pakutakse riigipühade ajal töötajatele kaugtööpäev või antakse töötajatele tasustatud vaba päev pikendamaks nädalavahetust vastavalt kas esmaspäeva või reede võrra. Tööprotsesside Tööprotsesside muutmisel ja uuendamisel lähtutakse muuhulgas ümberkorraldamine/uu sellest, et töötajal oleks lihtsam ühendada töö- ja pereelu. Näiteks endamine arvestab tööandja lapsevanema vajadusega eratelefonile vastata, kui lapsega on lasteaias/koolis eriolukord või kui töötajal on vaja olla telefonitsi kättesaadav hooldamist vajavale pereliikmele. Kaasarääkimisõigus Tööandja näitab üles head tahet ja püüab arvestada töötaja soovidega organisatsioonis eesseisvate muudatuste ning tööaja korraldamise võimalike alternatiivide osas. Muudatuste sisseviimisel arvestatakse töö- ja pereelu ühitamise aspekti. Ajaplaneerimise hea Koosolekute aegu, koolitusi ja lähetusi planeerides võetakse arvesse tava perekondlikke kohustusi. Näiteks: koolitusi, ühisüritusi, koosolekuid ei planeerita lasteaedade sulgemise ajaks ja nädalavahetustele. Töölähetused Tööandja arvestab lähetuste planeerimisel töötajate soove, kellel on hooldatavad pereliikmed või väikesed lapsed, tasudes näiteks lapsehoidmise kulud õhtuse aja eest, kui lähetus on mitme-päevane ja töötaja on sunnitud palkama hoidja vms. 42 Kaugtöö Kokkuleppel tööandjaga saavad töötajad töötada kodus või mujal, kus on tööks piisavad vahendid. Töötajad võivad töötada vaheldumisi büroos või kodus (vahelduv kaugtöö) või ongi töötaja ainsaks töökohaks tema kodu (kaugtöö kodust). 43 III kategooria -Toetavad meetmed Pronks Hõbe Lapsehoiukulude Tööandja ei soodusta üle kokkulepitud tööaja töötamist. Kui Töötajad on ise initsiatiivi näitajaks ja teevad ettepanekuid katmine äärmisel vajadusel on lastega töötajal vajalik ületunnitöö tegemine erinevate meetmete rakendamiseks. Meetmed on muutumas (töötaja on sellega nõus), siis hüvitatakse lapsehoiu kulud võipigem kvalitatiivseks ja mitterahaliseks. Järjest rohkem leitakse lapsehoiuks muu lahendus. muutub töötaja ja peresõbralikkus osaks töökultuurist ja mõtteviisist. Töötajate lojaalsus on väga kõrge ja nad ei kahtle Töötasu hüvitamine Esimese kolme haiguspäeva eest tasub tööandja ise 50%-100% oma tööandja usalduses oma töötajate vastu. Erinevad haiguspäevade ajal keskmisest töötasust. protseduuri reeglid hakkavad kaduma. Juhid ei kuluta oma aega liigse kontrollimise peale vaid tegeletakse pigem ühiste eesmärkide seadmisega. Töö valmistab neile rõõmu ja nad on Toetused töötajate Tööandja annab õppe-stipendiume töötajate lastele, maksab koolis oma tööst haaratud. Vähe on motivatsiooniprobleeme. lastele headele hinnetele õppivale lapsele rahalist toetust Töötajad on kaasatud juhtimisotsustesse ja strateegiate loomisesse. Laste huvitegevuse Tööandja toetab töötajate lapsi, kes osalevad huviringides, toetamine koolivaheaegadel laagrites vms. Toetus olulise sündmuse Lapse sünni ja muu olulise sündmuse korral peab tööandja oma korral töötajat meeles (kingitus, rahaline toetus vms). Ühisüritused koos Tööandja korraldab üritusi, kuhu on oodatud või mis on suunatud peredega töötaja pereliikmetele, nt spordiüritused, suvepäevad või jõulupeod peredele, spetsiaalsed lasteüritused. 44 Tööandja poolt pakutav Töötajate laste hoidmiseks on olemas oma päevahoid, mis asub lapsehoid organisatsiooni territooriumil või selle vahetus läheduses. Näiteks: Laste mängutoas/hoius on lapsed hoidja järelevalve all, kes nendega tegeleb (mängib, käib jalutamas, meisterdab). Tööandja kaasrahastab päevahoidu (koos mõne teise samas majas või piirkonnas töötava tööandjaga) oma töötajate lastele. Vahendatakse kvalifitseeritud lapsehoidjaid. Ka pädevad töötajad, kes on lapsehoolduspuhkusel, võivad lapsehoidmisel abi pakkuda. Koolitundide järgne Töötajate kooliealisi lapsi toetab tööandja tundide järgse tegevusrühm tegevusrühmaga. Näiteks suurematel lastel on koolipäeva järel võimalik aega veeta tööandja vastavalt kohandatud ruumis. Lapsehoiu paindlikkuse Tööandja teeb koostööd kohaliku lapsehoiuga, kui on vajadus võimaldamine lapsehoiu lahtioleku pikendamise osas (kui tööaeg on tavapärasest erinev). Üheskoos määratakse pikendatud (muudetud) hoiuaeg, mille eest lapsehoid saab tööandjalt hüvitust. Vanema-lapse tuba Lühiajalise lapsehoiu tarbeks saavad töötajad kasutada vajadusel eraldi selleks mõeldud tuba, kus saab nii töötada kui ka mängida (varustatud internetiühendusega, mänguasjadega jne). Mänguala Töökoha territooriumil või üksikutes (suuremates) bürooruumides on turvalised mängunurgad väikelastele. 45 Mähkimislauad, Väikelastega töötajatele on olemas ruum, kus saab segamatult last imetamistoad imetada või mähkida. Laenu andmine Tööandja pakub vajadusel oma töötajatele soodsa intressiga laenu või ajutist rahalist toetust. Füüsilise aktiivsuse Tööandja soodustab töötaja füüsilist liikumist ja tõstab teadlikkust toetamine füüsilise aktiivsuse vajalikkusest jms. Näiteks liikumisürituste, treeningute korraldamine; koolituste ja nõustamiste korraldamine (nt liikumisnõustaja, treeneri teenuse kasutamine); luu- ja lihaskonna vaevusi ennetavate teenuste kasutamine (aktiivne ja passiivne liikumisravi, sh füsioteraapia ja kiropraktika, massaaž jms); jalgratta parklate rajamine/hooldamine; pesemisvõimaluste tagamine; treeningsaali rajamine/hooldamine jms. Tervist hoidvate Tööandja soodustab oma töötajate tervislikku ja liikuvat eluviisi tegevuste jaoks vaba aja andes tööajast vaba aega spordiga tegelemiseks (näiteks kolm võimaldamine tasustatud tervisepäeva aastas, töötaja võib iga nädal võtta tööajast kaks tundi sportimise jaoks). Tasakaalustatud Tööandja soodustab töötajate teadlikkuse tõstmist tasakaalustatud toitumise toetamine toitumisest, näiteks toetab töötajate eneseabirühmades osalemist. Tööandja tagab tervislike vahepalade pakkumise töö ajal, pakub tasuta toidukordi jms. 46 Vaimse tervise toetamine Töötajatele tagatakse vajadusel nõustamis- või koolitusteenust nii tööpsühholoogiaalaseid (nt tööpsühholoogi teenused, sh tööstressi ennetamine ja stressiga toimetulek, töökiusamise ennetamine) kui ka lapsevanemaks olemist ja lapse kasvatamise teemasid ja /või paarisuhet käsitlevaid koolitusi. Pereküsimustes saavad abi kasutada ka pereliikmed. Muud tervist toetavad Tööandja hüvitab töötajate kulusid tervise hoidmisel. Näiteks hüvitised või tegevused toetab tubaka- ja alkoholivaba töökeskkonna loomisel, toetab töötajate vaktsineerimist, kompenseerib vajalikke abivahendeid (prillid, arvutikasutajatele randmetoed jms), korraldab esmaabikursusi, koormustaluvuse, keha koostise, luutiheduse jms tervisenäitajate testimise toetamine, eriarsti visiitide toetamine (hambaravi ja muud eriarstid), tervisekindlustuse pakkumine jm. Arenguvestlused Töötajatega läbiviidavatel arenguvestlusel käsitletakse muuhulgas töötajatega töö- ja pereelu ühitamise aspekti. Tutvustatakse meetmeid ja otsitakse konkreetseid lahendusi, mis aitaks parandada töö- ja pereelu ühitamist. Lapsehoolduspuhkuse Lapsehoolduspuhkusel olevaid töötajaid kaasatakse tööalastele ajal ametioskuste koolitustele. koolituse pakkumine Tööle naasmine pärast Kui töötaja on pikemat aega töölt eemal olnud (näiteks pikemat pausi lapsehoolduspuhkusel), siis koostatakse tema tööle naasmisel kava, mis aitab uuesti sisse elada. Tegevused võivad olla järgmised: töökohale naasmine osalise tööajaga, organisatsiooni sisene koolitus tööle tagasi naasnud töötajale, mentor naasnud töötajale vms. 47 Vabatahtlik tegevus Tööandja toetab töötajate vabatahtliku töö panust oma kogukonna heaks. Võib kokku leppida teatud kindla tundide (või päevade) arvu, mille ulatuses võib töötaja tööajast panustada vabatahtlikku töösse. Oluline on töötajaid teavitada erinevatest vabatahtliku töö võimalustest, panustada saab näiteks oma professionaalseid oskusi MTÜ-de arenguks jm. Näiteks on aastas võimalik 3 tööpäeva pühendada heategevuslikule tööle ning need päevad tasutakse töötajale keskmise töötasu alusel. Koondatud töötajate Tööandja aitab koondatud töötajal uut töökohta leida ja annab toetamine häid soovitusi vastavalt töötaja tugevatele külgedele. Tööotsingufirmasid informeeritakse vabanenud töötajatest. Lahkunud töötajatel on võimalus osaleda personalifirma konsultatsioonidel, et leida neile just sobiv töökoht võimalikult kiiresti. Töötajale antakse kaasa kogu info organisatsioonis töötamise ajal läbitud koolituste kohta. 48 Hankelepingu nr 2-2.2/1278-1 Lisa 4 Hankija poolt kavandatud tegevused perioodiks 30.12.2020 – 31.12.2022 Vastavalt raamlepingu punktile 4 määrab Hankija, et: 1. 2017 – 2020 aastatel märgise taotlemist alustanud tööandjatega mudeli rakendamise tegevuste lõpetamine. Hankelepingu punkti 3.3 alusel kujuneb lõplik lepingu hind esitavate aruannete, eelarve täitmise vormi ja arvete põhjal, mis sõltub mudelis osalevate tööandjate arvust ja nende mudelis osalemise mahust. Hankelepingu Lisa 1 Vorm I Vahearuanne/lõpparuanne (täita kumulatiivselt) Aruande liik (vahearuanne/lõpparuanne) 1. Projekti nimetus Peresõbraliku tööandja mudeli rakendamine 2. Projekti läbiviija nimetus 3. Projekti abikõlblikkuse periood 4. Aruandeperiood (kumulatiivselt) 5. Ülevaade projekti tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr 1 nimetus Tegevuse Tegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Tegevuse nr 2 nimetus Tegevuse Tegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 6. Näitajate täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäitmisel saavutustase1 saavutustase Tööandjate arv, kes on alustanud märgise taotlemist sh algmärgise taotlejad X 1 Hankedokumentides kehtestatud saavutustase aasta kohta (vähemalt mitu tööandjat peaks märgise taotlemisega alustama aasta jooksul) sh lõppmärgise X taotlejad sh lõppmärgise X saavutanud 7. Hinnang tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele2 8. Projekti mõju läbivatele teemadele3 Läbiv teema Olemasolev mõju (märkida ristiga) Jah Ei Regionaalareng Selgitus: Infoühiskond Selgitus: Riigivalitsemine Selgitus: Võrdsed võimalused sh sooline võrdsus Selgitus: sh võrdne kohtlemine Selgitus: NB! Koos vahe- ja lõpparuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne Lisa 7 vorm II ja vajadusel Lisa 8 seireandmete kogumiseks. Nimi e-post Kuupäev Aruande koostaja Täidab Hankija Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 2 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12 3 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12 2 Hankelepingu Lisa 1 Vorm II Eelarve täitmise vorm (täita kumulatiivselt) Ühe ühiku Kululiigid Ühikute arv maksumus 1. Mudeli lõplik väljatöötamine 1.1 Projektijuhtimise töötasu 1.2 Analüütiku töötasu 2. Mudeli rakendamise ettevalmistavad tegevused 2.1 Projektijuhtimise töötasu 2.2 Konsultantide koolituste ettevalmistamine 2.3 Konsultantide koolituste läbiviimine 3. Mudeli piloteerimine 3.1 Projektijuhtimise töötasu 3.2 Turundusspetsialisti töötasu 3.3 Konsultantide töötasu 4. Mudeli rakendamine 4.1 Projektijuhtimise töötasu 4.2 Turundusspetsialisti töötasu 4.3 Konsultantide töötasu 4.4 Tegevuste kulud ilma käibemaksuta Tegevuste kulud koos käibemaksuga Osakaal kogu Maksumus Ühikute liik aasta kokku eelarvest % 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! 0 #DIV/0! lud ilma käibemaksuta 0 #DIV/0! ud koos käibemaksuga Projekti number SFOSis ANDMED TAT nimi: PROJEKTI TAT elluviija: Tegevuse nimi Aruandeperiood: Tegevuse järjekorranumber projekti raames ANDMED TEGEVUSE Tegevuse kestus akadeemilistes tundides Eesnimi Perekonnanimi Isikukood Hankelepingu Lisa 2. Osalejate aruanne* Isikukood – kontroll Elukoha omavalitsusüksus Kodutu / eluasemeturult tõrjutu E-post Telefoninumber OSALEJATE ÜLDANDMED Tegevuse alustamise kuupäev Tegevuse lõpetamise, sh katkestamise kuupäev Tegevuse katkestaja Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel *esitatakse kvartali lõpu seisuga neli korda aastas kvartalile järgneva kuu hiljemalt 5. kuupäevaks. Õppimine ja osalemine kursustel OSALEMINE tegevusega liitumisel: eeltäidetud ÕPPIMINE JA sihtrühma alusel või küsitud Tööhõive staatus tegevusega liitumisel Tööhõive staatus tegevusega STAATUS liitumisel: eeltäidetud sihtrühma TÖÖHÕIVE alusel või küsitud Tegevuses osaleja – otsib tööd Tegevuses osaleja – otsib tööd: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Tegevuses osaleja – osaleb kursusel 4 nädala jooksul pärast tegevust VÄLJUMIST Tegevuses osaleja – osaleb kursustel 4 nädala jooksul pärast tegevust: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Tegevuses osaleja – sai OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST kvalifikatsiooni Rida kustutada (kuupäev) Osaleja, kelle toimetulek paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri „Aruandevormide kinnitamine“ „Aruandevormide kinnitamine“ muutmine“ lisa 3 (vorm) 11.09.2015 käskkirja nr 133 lisa 1 11.09.2015 käskkirja nr 133 03.02.2016 käskkirja nr 16 Osaleja, kelle alkoholi liigtarvitamise riskitase vähenes SOMi erandid Osaleja, kelle töövõime hinnati osaliseks, hindamise kuupäev Kas küsitud alusel või sihtrühma eeltäidetud ega või Eakate, muutus inimeste VALIKUD erivajadust raskustega toimetuleku toimetuleku Jah / Ei Hankeleping NR 2-2.2/1278-1 Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske (edaspidi nimetatud „Hankija“ või „Pool“ või koos Töövõtjaga “Pooled“) ja Civitta Eesti AS, registrikood 11092241, asukoht Riia 24a, Tartu, keda esindab juhatuse liige Ander Ojandu (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, võttes arvesse, et: (i) raamleping ja selle alusel sõlmitud hankelepingud on sõlmitud Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2014-2020 toetuse andmiste tingimuste (TAT) „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ raames ning TAT muudatusega (sotsiaalministri 09.06.2020 käskkiri nr 59) on toetuse abikõlblikkuse perioodi pikendatud kuni 31.12.2022; (ii) vastavalt raamlepingu punktile 14.3 ei ole hankelepingu kehtivus piiratud raamlepingu kehtivuse lõpptähtpäevaga; (iii) raamlepingu eeldatavat maksumust on suurendatud kuni 376 199 euroni (ilma käibemaksuta) raamlepingu nr 7627 muutmise kokkuleppe nr 1 alusel; (iv) tööandjate jaoks, kes on alustanud märgise taotlemist töövõtja poolt raamlepingu alusel välja töötatud mudeli rakenduskava alusel, seaks poolelioleva protsessi käigus mudeli rakendaja vahetumine ohtu mudeli rakendamise protsessi terviklikkuse ja võiks kaasa tuua vastuolusid erinevate etappide koostoimimises ja/ või mudeli eesmärgi saavutamises. Kuna mudeli rakendamise rahastamine pärast toetuse abikõlblikkuse perioodi lõppu ei ole teada, viiakse lõpule üksnes pooleliolevate märgiste rakendamise tegevused (alates 2021. aastast ei alustata märgise taotlemise protsessi uutele tööandjatele) sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “Leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on Töövõtja poolt peresõbraliku tööandja mudeli rakendamise tegevuste läbiviimine (edaspidi „Tööd“) vastavalt poolte vahel sõlmitud raamlepingu tingimustele. Tööde täpsem kirjeldus on toodud töövõtja pakkumuses Lepingu Lisas 3 ja Lisas 4. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad. Töövõtja kohustub teostama Lepingu objektiks olevad Tööd perioodil 30.12.2020 - 31.12.2022 ja aruanded vastavalt punktile 4.2. Tööde teostamise täpsem ajakava on toodud Lepingu Lisas 3. Raamlepingu maksimaalse maksumuse (376 199 eurot) täitumisel leping lõppeb. 3. Lepingu hind 3.1 Lepingu alusel ühe tööandja mudelis osalemise hind on 2840 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend) kogu hankelepingu perioodil. 3.2 Lepingu lõplik hind kujuneb esitatavate aruannete, eelarve täitmise vormi ja arvete põhjal, mis sõltub mudelis osalevate tööandjate arvust ja nende mudelis osalemise mahust. Hind tasutakse Töövõtja poolt esitatud arve alusel pärast poolte üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 3.3 Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 173078. 3.3.1 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Erisätted 4.1 Töö tegevused hankelepingu perioodil on mudeli rakendamise tegevused. 4.2 Töövõtja esitab lepinguperioodil iga kvartali järel aruande ning aasta lõppedes lõpparuande hiljemalt:  I kvartal - 6. aprilliks  II kvartal – 6. juuliks  III kvartal - 5. oktoobriks  IV kvartal – järgmise aasta 5. jaanuariks esitada lõpparuanne. 4.3 Hankijal on õigus muuta aruannete ning arvete esitamise tähtaegu. 5. Volitatud esindajad 5.1 Hankija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Alice Juurik, telefon 6 269 724, e-post [email protected] või teda asendav ametnik. 5.2 Töövõtja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Marge Laansoo, telefon 55540767, e-post [email protected] 6. Muud sätted 6.1 Leping allkirjastatakse digitaalselt. 6.2 Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni. 7. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 7.1 Hankelepingu Lisa 1 Vorm I. Vahearuanne 7.2 Hankelepingu Lisa 1 Vorm II. Eelarve täitmise vorm 7.3 Hankelepingu Lisa 2. Osalejate aruanne 7.4 Lisa 3 - Töövõtja pakkumus 7.5 Lisa 4 – Hankija määratud hankelepingu maht lepinguperioodiks Hankija Töövõtja Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Marika Priske Ander Ojandu Kantsler Juhatuse liige Tel: 626 9301 Tel: 735 2802 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve: EE361010220040997011
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →