Saatja: ve_empl.d.1(EMPL) <
[email protected]>
Saaja: Esindus EL juures üldaadress, JUR 2. büroo
Teema: Ares(2020)6411787 - Preliminary assessment of Estonian national transposition measures of Directive 2014/67 of 15 May 2014 on the enforcement of Directive 96/71/EC concerning the posting of worker...
Please find attached document Ares(2020)6411787 from KORTE Joost (EMPL) dated 06/11/2020.
Veuillez trouver ci-joint le document Ares(2020)6411787 de KORTE Joost (EMPL) daté du 06/11/2020.
Ref. Ares(2020)6411787 - 06/11/2020
EUROOPA KOMISJON
TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA SOTSIAALSE KAASATUSE PEADIREKTORAAT
Peadirektor
Brüssel
EMPL.D.1CR/ti(2020)5792027
Suursaadik Aivo Orav
EESTI VABARIIGI ALALINE
ESINDUS EUROOPA LIIDU
JUURES
Rue Guimard / Guimardstraat 11/13
1040 Bruxelles/Brussel
BELGIA
Teema: Esialgne hinnang siseriiklikele meetmetele, millega Eesti on võtnud
üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi
2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise
kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega
muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu
infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus”)
Lugupeetud suursaadik
1. TAUSTTEAVE
Vastavalt direktiivile 2014/67/EL1 (edaspidi „jõustamisdirektiiv“) on komisjonil
kohustus teavitada teisi liikmesriike ühe liikmesriigi siseriiklikest meetmetest
direktiivi artiklite 9 ja 12 ülevõtmisel ning jälgida tähelepanelikult nende artiklite
kohaldamist.
Komisjon andis liikmesriikide poolt võetud meetmetest teada komisjoni talituste
töödokumendis,2 mis on lisatud komisjoni aruandele jõustamisdirektiivi
kohaldamise ja rakendamise kohta3.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi
96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega
muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat
halduskoostööd („IMI määrus“), ELT L 159, 28.5.2014, lk 11.
2
SWD(2019) 337 final https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD:2019:337:FIN.
3
COM(2019) 426 final https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2019:426:FIN.
Commission européenne / Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË - Tel: +32 22991111
Oma aruandes teeb komisjon järelduse, et jätkab koostööd liikmesriikidega, et
tagada direktiivi jätkuv korrektne ülevõtmine ja kohaldamine, eelkõige seoses
haldusnõuete ja kontrollimeetmetega ning vastutusega alltöövõtu korral.
Seda arvesse võttes ja olles esialgselt hinnanud Eestisse lähetatud töötajate
töötingimuste seadust4 (edaspidi „ELTTS“), mis on peamine siseriiklik meede
jõustamisdirektiivi ülevõtmiseks, on komisjoni talitused leidnud mõned vastuolud
jõustamisdirektiiviga ning neid käsitletakse käesolevas kirjas.
2. ESIALGNE HINNANG ELI ÕIGUSE ALUSEL
2.1. Haldusnõuded ja kontrollimeetmed
Jõustamisdirektiivi artiklis 9 on sätestatud, et liikmesriigid võivad kehtestada üksnes
haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud selleks, et tagada selles
direktiivis ja direktiivis 96/71 sätestatud kohustuste täitmise tulemuslik järelevalve,
tingimusel et need nõuded ja meetmed on põhjendatud ja proportsionaalsed ning
kooskõlas liidu õigusega.
Artikli 9 lõikes 1 on esitatud avatud loetelu meetmetest, sealhulgas: a) teises
liikmesriigis asutatud teenuseosutaja kohustus esitada hiljemalt teenuseosutamist
alustades riigi pädevatele asutustele vastuvõtva liikmesriigi (ühes) ametlikus keeles
või vastuvõtvas liikmesriigis aktsepteeritavas muus keeles lihtne teade, mis sisaldab
asjaomast, töökohal kontrollide teostamist võimaldavat teavet, sealhulgas:
i) teenuseosutaja andmed;
ii) selgelt identifitseeritavate lähetatud töötajate eeldatav arv;
iii) punktides e ja f osutatud isikud;
iv) lähetuse eeldatav kestus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
v) töökoha aadress(id); ning
vi) lähetust õigustavate teenuste olemus;
b) kohustus hoida või teha kättesaadavaks ja/või säilitada paber- või
digikoopia töölepingust või sellega samaväärsest dokumendist direktiivi
91/533/EMÜ(13) tähenduses, mis vajaduse korral sisaldab ka kõnealuse
direktiivi artiklis 4 osutatud täiendavat teavet, töötasu tõenditest ja
töögraafikutest, milles on märgitud töö algus- ja lõppaeg ja kestus iga
päeva kohta, ning töötasu maksmist tõendavatest dokumentidest või
samaväärsete dokumentide koopiatest kogu lähetusperioodi vältel ettevõtja
territooriumil juurdepääsetavas ja selgelt kindlaksmääratud kohas, nt
töökohal või ehitusplatsil, või transpordisektori liikuvate töötajate puhul
tegevuskohas või sõidukis, millega teenust osutatakse;
4
RT I, 7.12.2016, 2
2
c) kohustus esitada pärast lähetusperioodi lõppu vastuvõtva liikmesriigi
asutuste taotluse korral punktis b osutatud dokumendid mõistliku aja
jooksul;
d) kohustus esitada punktis b osutatud dokumendid tõlgituna vastuvõtva
liikmesriigi ühte ametlikest keeltest/ametlikku keelde/ametlikesse keeltesse
või vastuvõtva liikmesriigi aktsepteeritavasse muusse
keelde/aktsepteeritavatesse muudesse keeltesse;
e) kohustus määrata kontaktisik teenuste osutamise kohaks oleva vastuvõtva
liikmesriigi pädevate asutustega suhtlemiseks ning vajaduse korral
dokumentide ja/või teadete saatmiseks ja vastuvõtmiseks;
f) kohustus määrata vajaduse korral esindajana tegutsev kontaktisik, kelle
poole võivad pöörduda asjaomased sotsiaalpartnerid, et püüda kaasata
teenuseosutaja teenuste osutamise perioodil vastuvõtvas liikmesriigis
kollektiivläbirääkimistesse vastavalt siseriiklikule õigusele ja/või tavale. See
isik võib olla muu isik kui punktis e osutatud isik ja ta ei pea vastuvõtvas
liikmesriigis kohal viibima, kuid peab olema kättesaadav mõistliku ja
põhjendatud taotluse korral.
Artikli 9 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik kehtestada muid haldusnõudeid ja
kontrollimeetmeid kui need, mis on loetletud artikli 9 lõikes 1, tingimusel et need
nõuded ja meetmed on põhjendatud ja proportsionaalsed.
Artikli 9 lõikes 4 on sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et võimaluste piires saavad
ettevõtjad selle artikli kohaseid töötajate lähetamisega seotud menetlusi ja
formaalsusi kasutajasõbralikul viisil täita vahemaa tagant ja elektrooniliste
vahendite abil.
ELTTS artikli 5¹ lõike 1 kohaselt esitab tööandja Eestisse lähetatud töötaja kohta
teate enne, kui töötajad alustavad teenuste osutamist Eestis. Andmete hulgas, mille
esitamist nõutakse, on mitmeid üksikasju, mida ei ole loetletud jõustamisdirektiivi
artikli 9 lõikes 1. Kuna need lähevad loetletud andmetest kaugemale, kuid on seotud
artiklis nimetatud meetmetega, on komisjoni talitused koostanud esialgse hinnangu,
et teha kindlaks, kas osutatud teemad on põhjendatud ja proportsionaalsed:
2.1.1. Kohustus esitada andmed teenuse tellija (artikli 5¹ lõike 1 punkt 5) ja
tema esindaja (artikli 5¹ lõike 1 punkt 6) kohta.
Need kohustused ei tundu olevat põhjendatud, kuna punktis 7 küsitakse lähetatud
töötaja töö tegemise koha aadressi, mis tähendab, et Tööinspektsiooni on juba
teavitatud teenuse osutamise kohast.
Arvestades sätte eesmärki, milleks on esitada teade, „mis sisaldab asjaomast,
töökohal kontrollide teostamist võimaldavat teavet“, ei tundu kohustus esitada
andmeid teenuse tellija ja tema esindaja kohta olevat vajalik.
3
Teave töökoha kohta, millele on osutatud ka jõustamisdirektiivi artikli 9 lõike 1
punkti a alapunktis v nõutava teabe loetelus, peaks andma kontrolliasutustele
vajaliku teabe lähetatud töötajate asukoha kindlakstegemiseks. Kohustus esitada
teenuse tellija kohta täiendavat teavet ei tundu olevat proportsionaalne ega
põhjendatud.
Komisjonile teatatud siseriiklikud meetmed ja/või siseriiklikud meetmed, millest
komisjoni talitused on teadlikud, ei sisalda üksikasju, millega selgitada eespool
loetletud meetmete vajadust või hinnata nende proportsionaalsust. Seetõttu paluvad
komisjoni talitused Eesti ametiasutustel näidata, et eespool nimetatud nõuded, mis
on kehtestatud Eesti õigusnormide ja/või tavaga, on õiguspärase eesmärgi
saavutamiseks põhjendatud ja proportsionaalsed ega lähe kaugemale sellest, mis on
eesmärgi saavutamiseks vajalik.
2.2. Õiguste kaitse ja kaitse ebasoodsa kohtlemise eest
Jõustamisdirektiivi artikli 11 lõikes 5 on sätestatud, et lähetatud töötajaid, kes on
algatanud kohtu- või haldusmenetluse lõike 1 tähenduses, ei tohi tööandja
ebasoodsamalt kohelda.
Näib, et Eesti õigusnormides ei ole ühtegi erisätet, millega kaitakse lähetatud
töötajat, kes on algatanud oma tööandja vastu kohtu- või haldusmenetluse, samas on
erisätted olemas võrdse kohtlemise põhimõttega seotud juhtudel (võrdse kohtlemise
seaduse artikli 2 lõige 3).
Seega jääb mulje, et Eesti ei ole jõustamisdirektiivi artikli 11 lõiget 5 oma
siseriiklikku õigusesse nõuetekohaselt üle võtnud.
2.3. Vastutus alltöövõtu korral
Jõustamisdirektiivi 2014/67/EL artikli 12 lõikes 1 on sätestatud, et pettuste ja
kuritarvituste vältimiseks võivad liikmesriigid pärast asjaomaste sotsiaalpartneritega
konsulteerimist võtta kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või tavaga
mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid täiendavaid meetmeid tagamaks, et
alltöövõtu korral saab lähetatud töötaja lisaks tööandjale või tööandja asemel pidada
töövõtjat, kelle otseseks alltöövõtjaks on direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikes 3
sätestatud tingimustele vastav tööandja (teenuseosutaja), vastutavaks maksmata
minimaalse netotöötasu ja/või tasumata minimaalsete sissemaksete eest
sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või asutustele, kui need on hõlmatud
direktiivi 96/71/EÜ artikliga 3.
Jõustamisdirektiivi artikli 12 lõikes 2 on sätestatud, et direktiivi 96/71/EÜ lisas
nimetatud tegevusvaldkondade puhul näevad liikmesriigid ette meetmed, millega
tagatakse, et alltöövõtu korral saavad lähetatud töötajad lisaks tööandjale või
tööandja asemel pidada lähetatud töötajate direktiivi artikli lõikes 1 osutatud õiguste
järgimise eest vastutavaks töövõtjat, kelle otseseks alltöövõtjaks on nende tööandja.
Artikli 12 lõikega 4 on ette nähtud, et kooskõlas liidu õigusega võivad liikmesriigid,
lähtudes mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttest, kehtestada
siseriikliku õigusega alltöövõtu korral vastutuse kohaldamisala ja ulatuse suhtes ka
rangemad vastutuseeskirjad. Lisaks direktiivi 96/71/EÜ lisas osutatud sektoritele
võivad liikmesriigid kooskõlas liidu õigusega kehtestada sellised vastutuseeskirjad
ka muude sektorite suhtes.
4
Artikli 12 lõikes 1 on sätestatud peamine põhimõte, mille kohaselt võivad
liikmesriigid võtta täiendavaid meetmeid, et võidelda pettuste ja kuritarvituste vastu
alltöövõtul, tingimusel et tegemist on mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete
meetmetega. Artikli 12 lõikega 2 kohustatakse liikmesriike („näevad liikmesriigid
ette“) võtma meetmeid seoses direktiivi 96/71/EÜ lisas nimetatud tegevusaladega
(ehitussektor). Komisjoni talitused usuvad, et jõustamisdirektiivi artikli 12 lõiget 2
tuleb lugeda koostoimes artikli 12 lõikes 1 sätestatud peamise põhimõttega, nimelt
et artikli 12 lõike 1 ja artikli 12 lõike 2 kohaselt võetud meetmed on
„mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed“.
Artikkel 12 on üle võetud Eesti õigusesse, milles on ette nähtud tööandja ja töövõtja
kaasvastutus ehitussektoris ning tagatud, et lähetatud töötaja saab oma töötasu
(seaduse artikkel 5²).
2.3.1. Siseriiklikke sätteid kohaldatakse üksnes juhul, kui töövõtja on
piiriülene (välismaine) teenuseosutaja, mitte aga juhul, kui töövõtja
on siseriiklik teenuseosutaja.
Eespool nimetatud tekstist ilmneb, et seaduse artiklit 5² kohaldatakse tervikuna
üksnes lähetatud töötajate suhtes, st piiriülestes olukordades, ning komisjoni
talitustele teadaolevalt puuduvad võrdväärsed kaasvastutust käsitlevad sätted
võrdväärsetes olukordades, mis hõlmavad kahte Eestis asutatud ettevõtjat.
Seetõttu näib, et eespool kirjeldatud ja vastutust käsitlevaid sätteid, mida
kohaldatakse üksnes välismaistele teenuseosutajatele ja mitte riigisisestele
teenuseosutajatele, ei kohaldata mittediskrimineerivalt nagu on nõutud artiklis 12.
See, et vastutust käsitlevaid sätteid kohaldatakse üksnes piiriülestes olukordades,
võib mõjutada mitmeid välismaiseid teenuseosutajaid ja muuta nende teenuse
vähem atraktiivseks kui riigisiseste teenuseosutajate tegevus. See võib hoida
lõppkliente ja töövõtjaid sõlmimast lepinguid või allhankelepinguid teistes
liikmesriikides asutatud ettevõtjatega ning seetõttu näivad need sätted olevat
diskrimineerivad piiriüleste teenuseosutajate suhtes.
2.3.2. Siseriiklikke sätteid kohaldatakse igas olukorras, kus klient sõlmib
ettevõtjana lepingu teises liikmesriigis asuva teenuseosutajaga.
Seaduse artiklist 5² ilmneb, et siseriiklikku õigust kohaldatakse olukordades, kus ei
ole alltöövõttu, vaid on ainult klassikaline teenuseleping kliendi ja teenuseosutaja
vahel.
Komisjoni talitused tuletavad meelde, et töötajate lähetamist käsitleva direktiivi
96/71/EÜ eesmärk on kooskõlastada liikmesriikide õigusakte, et sätestada
minimaalset kaitset käsitlevate kohustuslike eeskirjade tuumik, mida tööandjad, kes
on töötajaid vastuvõtvasse riiki lähetanud, peavad selles riigis järgima.
Sama eesmärki peaks täitma jõustamisdirektiiviga ette nähtud vastutus alltöövõtu
korral, st artikliga 12 antakse liikmesriikidele õigus kohaldada kaasvastutust ainult
alltöövõtu korral. Põhjenduses 36 on selgitatud nimetatud sätte tähendust:
„Töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate eeskirjade tegelik järgimine ja vastavalt
töötajate õiguste tulemuslik kaitse on eriliseks mureküsimuseks alltöövõtul“.
5
Kuigi artikli 12 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid „kehtestada siseriikliku
õigusega rangemad vastutuseeskirjad“, tuleb ka need eeskirjad sätestada „lähtudes
mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttest vastutuse kohaldamisala
ja ulatuse suhtes alltöövõtu korral“.
Seega on komisjoni talitused arvamusel, et kaasvastutuse laiendamine teenuste
piiriülesele osutamisele, kui alltöövõttu ei toimu, läheb kaugemale
jõustamisdirektiivi artiklis 12 sätestatust. Kuna kõnealust vastutust kohaldatakse
ainult piiriülestele olukordadele, halvendab see välismaiste teenuseosutajate
olukorda veelgi. Sellest reeglist tulenevalt julgustatakse kliente astuma
lepingulistesse suhetesse riiklike teenuseosutajatega, et nad peaks vastutama
lähetatud töötajate mis tahes nõuetekohaste õiguste eest. See kujutab endast teistes
liikmesriikides asuvate teenuseosutajate jaoks takistust, mis ei näi olevat
objektiivselt põhjendatud.
2.3.3. Siseriiklike sätetega on ette nähtud, et lähetatud töötaja võib esitada
teenuse tellijale nõude maksmata töötasu kohta alles pärast
kuuekuulist ooteaega.
Seaduse artikli 5² lõikest 2 ilmneb, et maksmata töötasu on võimalik teenuse tellijalt
sisse nõuda alles siis, kui lähetatud töötaja tööandjalt ei ole võimalik pärast otsuse
täitmisele pööramist töötasu kuue kuu jooksul sisse nõuda. See säte, st kuuekuuline
ooteaeg, võib praktikas takistada lähetatud töötajatel kasutada talle
jõustamisdirektiiviga ette nähtud õigusi, kuna maksmata töötasu väljanõudmiseks
kuluks liiga palju aega.
3. JÄRELDUS
Komisjoni talitused paluvad Eesti ametiasutustel esitada 18. detsembriks 2020 kõik
tähelepanekud, mida viimased peavad eespool kirjeldatud siseriiklike
ülevõtmismeetmete esialgse hinnanguga seoses asjakohaseks. Sellel vastusel
põhineks komisjoni otsus edasiste sammude kohta. Kui soovite enne vastamist
arutada käesolevas kirjas tõstatatud küsimusi, võtke palun ühendust Denis Gentoni
(
[email protected]) ja Carita Rammusega (
[email protected]).
Lugupidamisega
Joost KORTE
c.c.:
[email protected]
6
Elektrooniliselt allkirjastatud 05/11/2020 17:52 (UTC+01) vastavalt komisjoni otsuse C(2020) 4482 artikli 11
Saatja: Webdesktop <
[email protected]>
Saadetud: 06.11.2020 12:25
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; Annely Salumaa <
[email protected]>
Koopia: Thea Treier Brüsselis <
[email protected]>; Nele Hollo
<
[email protected]>
Teema: Webdesktop: Kiri nr 10.2-12.T/1083 / Töötajate lähetamist
käsitleva direktiivi esialgne hinnang siseriiklikele meetmetele
Tere!Edastan Komisjoni kirja. Infoks, et terve JUR2 büröö (EL õiguse
büroo) Välisministeeriumis on ka otse KOMilt selle kirja saanud.Reg.
number: 10.2-12.T/1083Reg. kuupäev: 06.11.2020Sisu: Esialgne hinnang
siseriiklikele meetmetele, millega Eesti on võtnud üle Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb
direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste
osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr
1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat
halduskoostööd („IMI määrus)Heade soovidegaTiiu
[email protected]är EV AEEL juures