dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kirja edastamine

Sotsiaalministeerium · 6. november 2020
Viit
1.4-2/3194-1
Registreeritud
6. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
EV Alaline esindus EL juures
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-2 Rahvusvahelise koostöö korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.4-2/2020
Vastutaja
Hanna Alajõe (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. jaanuar 2021

Failid

  • 📎1083.msg443 KB
  • 📎1083.pdf414 KB
  • 📎E-kiri.pdf70 KB

Sisu (failidest)

Saatja: ve_empl.d.1(EMPL) <[email protected]> Saaja: Esindus EL juures üldaadress, JUR 2. büroo Teema: Ares(2020)6411787 - Preliminary assessment of Estonian national transposition measures of Directive 2014/67 of 15 May 2014 on the enforcement of Directive 96/71/EC concerning the posting of worker... Please find attached document Ares(2020)6411787 from KORTE Joost (EMPL) dated 06/11/2020. Veuillez trouver ci-joint le document Ares(2020)6411787 de KORTE Joost (EMPL) daté du 06/11/2020. Ref. Ares(2020)6411787 - 06/11/2020 EUROOPA KOMISJON TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA SOTSIAALSE KAASATUSE PEADIREKTORAAT Peadirektor Brüssel EMPL.D.1CR/ti(2020)5792027 Suursaadik Aivo Orav EESTI VABARIIGI ALALINE ESINDUS EUROOPA LIIDU JUURES Rue Guimard / Guimardstraat 11/13 1040 Bruxelles/Brussel BELGIA Teema: Esialgne hinnang siseriiklikele meetmetele, millega Eesti on võtnud üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus”) Lugupeetud suursaadik 1. TAUSTTEAVE Vastavalt direktiivile 2014/67/EL1 (edaspidi „jõustamisdirektiiv“) on komisjonil kohustus teavitada teisi liikmesriike ühe liikmesriigi siseriiklikest meetmetest direktiivi artiklite 9 ja 12 ülevõtmisel ning jälgida tähelepanelikult nende artiklite kohaldamist. Komisjon andis liikmesriikide poolt võetud meetmetest teada komisjoni talituste töödokumendis,2 mis on lisatud komisjoni aruandele jõustamisdirektiivi kohaldamise ja rakendamise kohta3. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“), ELT L 159, 28.5.2014, lk 11. 2 SWD(2019) 337 final https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD:2019:337:FIN. 3 COM(2019) 426 final https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2019:426:FIN. Commission européenne / Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË - Tel: +32 22991111 Oma aruandes teeb komisjon järelduse, et jätkab koostööd liikmesriikidega, et tagada direktiivi jätkuv korrektne ülevõtmine ja kohaldamine, eelkõige seoses haldusnõuete ja kontrollimeetmetega ning vastutusega alltöövõtu korral. Seda arvesse võttes ja olles esialgselt hinnanud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust4 (edaspidi „ELTTS“), mis on peamine siseriiklik meede jõustamisdirektiivi ülevõtmiseks, on komisjoni talitused leidnud mõned vastuolud jõustamisdirektiiviga ning neid käsitletakse käesolevas kirjas. 2. ESIALGNE HINNANG ELI ÕIGUSE ALUSEL 2.1. Haldusnõuded ja kontrollimeetmed Jõustamisdirektiivi artiklis 9 on sätestatud, et liikmesriigid võivad kehtestada üksnes haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud selleks, et tagada selles direktiivis ja direktiivis 96/71 sätestatud kohustuste täitmise tulemuslik järelevalve, tingimusel et need nõuded ja meetmed on põhjendatud ja proportsionaalsed ning kooskõlas liidu õigusega. Artikli 9 lõikes 1 on esitatud avatud loetelu meetmetest, sealhulgas: a) teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja kohustus esitada hiljemalt teenuseosutamist alustades riigi pädevatele asutustele vastuvõtva liikmesriigi (ühes) ametlikus keeles või vastuvõtvas liikmesriigis aktsepteeritavas muus keeles lihtne teade, mis sisaldab asjaomast, töökohal kontrollide teostamist võimaldavat teavet, sealhulgas: i) teenuseosutaja andmed; ii) selgelt identifitseeritavate lähetatud töötajate eeldatav arv; iii) punktides e ja f osutatud isikud; iv) lähetuse eeldatav kestus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev; v) töökoha aadress(id); ning vi) lähetust õigustavate teenuste olemus; b) kohustus hoida või teha kättesaadavaks ja/või säilitada paber- või digikoopia töölepingust või sellega samaväärsest dokumendist direktiivi 91/533/EMÜ(13) tähenduses, mis vajaduse korral sisaldab ka kõnealuse direktiivi artiklis 4 osutatud täiendavat teavet, töötasu tõenditest ja töögraafikutest, milles on märgitud töö algus- ja lõppaeg ja kestus iga päeva kohta, ning töötasu maksmist tõendavatest dokumentidest või samaväärsete dokumentide koopiatest kogu lähetusperioodi vältel ettevõtja territooriumil juurdepääsetavas ja selgelt kindlaksmääratud kohas, nt töökohal või ehitusplatsil, või transpordisektori liikuvate töötajate puhul tegevuskohas või sõidukis, millega teenust osutatakse; 4 RT I, 7.12.2016, 2 2 c) kohustus esitada pärast lähetusperioodi lõppu vastuvõtva liikmesriigi asutuste taotluse korral punktis b osutatud dokumendid mõistliku aja jooksul; d) kohustus esitada punktis b osutatud dokumendid tõlgituna vastuvõtva liikmesriigi ühte ametlikest keeltest/ametlikku keelde/ametlikesse keeltesse või vastuvõtva liikmesriigi aktsepteeritavasse muusse keelde/aktsepteeritavatesse muudesse keeltesse; e) kohustus määrata kontaktisik teenuste osutamise kohaks oleva vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutustega suhtlemiseks ning vajaduse korral dokumentide ja/või teadete saatmiseks ja vastuvõtmiseks; f) kohustus määrata vajaduse korral esindajana tegutsev kontaktisik, kelle poole võivad pöörduda asjaomased sotsiaalpartnerid, et püüda kaasata teenuseosutaja teenuste osutamise perioodil vastuvõtvas liikmesriigis kollektiivläbirääkimistesse vastavalt siseriiklikule õigusele ja/või tavale. See isik võib olla muu isik kui punktis e osutatud isik ja ta ei pea vastuvõtvas liikmesriigis kohal viibima, kuid peab olema kättesaadav mõistliku ja põhjendatud taotluse korral. Artikli 9 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik kehtestada muid haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid kui need, mis on loetletud artikli 9 lõikes 1, tingimusel et need nõuded ja meetmed on põhjendatud ja proportsionaalsed. Artikli 9 lõikes 4 on sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et võimaluste piires saavad ettevõtjad selle artikli kohaseid töötajate lähetamisega seotud menetlusi ja formaalsusi kasutajasõbralikul viisil täita vahemaa tagant ja elektrooniliste vahendite abil. ELTTS artikli 5¹ lõike 1 kohaselt esitab tööandja Eestisse lähetatud töötaja kohta teate enne, kui töötajad alustavad teenuste osutamist Eestis. Andmete hulgas, mille esitamist nõutakse, on mitmeid üksikasju, mida ei ole loetletud jõustamisdirektiivi artikli 9 lõikes 1. Kuna need lähevad loetletud andmetest kaugemale, kuid on seotud artiklis nimetatud meetmetega, on komisjoni talitused koostanud esialgse hinnangu, et teha kindlaks, kas osutatud teemad on põhjendatud ja proportsionaalsed: 2.1.1. Kohustus esitada andmed teenuse tellija (artikli 5¹ lõike 1 punkt 5) ja tema esindaja (artikli 5¹ lõike 1 punkt 6) kohta. Need kohustused ei tundu olevat põhjendatud, kuna punktis 7 küsitakse lähetatud töötaja töö tegemise koha aadressi, mis tähendab, et Tööinspektsiooni on juba teavitatud teenuse osutamise kohast. Arvestades sätte eesmärki, milleks on esitada teade, „mis sisaldab asjaomast, töökohal kontrollide teostamist võimaldavat teavet“, ei tundu kohustus esitada andmeid teenuse tellija ja tema esindaja kohta olevat vajalik. 3 Teave töökoha kohta, millele on osutatud ka jõustamisdirektiivi artikli 9 lõike 1 punkti a alapunktis v nõutava teabe loetelus, peaks andma kontrolliasutustele vajaliku teabe lähetatud töötajate asukoha kindlakstegemiseks. Kohustus esitada teenuse tellija kohta täiendavat teavet ei tundu olevat proportsionaalne ega põhjendatud. Komisjonile teatatud siseriiklikud meetmed ja/või siseriiklikud meetmed, millest komisjoni talitused on teadlikud, ei sisalda üksikasju, millega selgitada eespool loetletud meetmete vajadust või hinnata nende proportsionaalsust. Seetõttu paluvad komisjoni talitused Eesti ametiasutustel näidata, et eespool nimetatud nõuded, mis on kehtestatud Eesti õigusnormide ja/või tavaga, on õiguspärase eesmärgi saavutamiseks põhjendatud ja proportsionaalsed ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. 2.2. Õiguste kaitse ja kaitse ebasoodsa kohtlemise eest Jõustamisdirektiivi artikli 11 lõikes 5 on sätestatud, et lähetatud töötajaid, kes on algatanud kohtu- või haldusmenetluse lõike 1 tähenduses, ei tohi tööandja ebasoodsamalt kohelda. Näib, et Eesti õigusnormides ei ole ühtegi erisätet, millega kaitakse lähetatud töötajat, kes on algatanud oma tööandja vastu kohtu- või haldusmenetluse, samas on erisätted olemas võrdse kohtlemise põhimõttega seotud juhtudel (võrdse kohtlemise seaduse artikli 2 lõige 3). Seega jääb mulje, et Eesti ei ole jõustamisdirektiivi artikli 11 lõiget 5 oma siseriiklikku õigusesse nõuetekohaselt üle võtnud. 2.3. Vastutus alltöövõtu korral Jõustamisdirektiivi 2014/67/EL artikli 12 lõikes 1 on sätestatud, et pettuste ja kuritarvituste vältimiseks võivad liikmesriigid pärast asjaomaste sotsiaalpartneritega konsulteerimist võtta kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või tavaga mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid täiendavaid meetmeid tagamaks, et alltöövõtu korral saab lähetatud töötaja lisaks tööandjale või tööandja asemel pidada töövõtjat, kelle otseseks alltöövõtjaks on direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastav tööandja (teenuseosutaja), vastutavaks maksmata minimaalse netotöötasu ja/või tasumata minimaalsete sissemaksete eest sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või asutustele, kui need on hõlmatud direktiivi 96/71/EÜ artikliga 3. Jõustamisdirektiivi artikli 12 lõikes 2 on sätestatud, et direktiivi 96/71/EÜ lisas nimetatud tegevusvaldkondade puhul näevad liikmesriigid ette meetmed, millega tagatakse, et alltöövõtu korral saavad lähetatud töötajad lisaks tööandjale või tööandja asemel pidada lähetatud töötajate direktiivi artikli lõikes 1 osutatud õiguste järgimise eest vastutavaks töövõtjat, kelle otseseks alltöövõtjaks on nende tööandja. Artikli 12 lõikega 4 on ette nähtud, et kooskõlas liidu õigusega võivad liikmesriigid, lähtudes mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttest, kehtestada siseriikliku õigusega alltöövõtu korral vastutuse kohaldamisala ja ulatuse suhtes ka rangemad vastutuseeskirjad. Lisaks direktiivi 96/71/EÜ lisas osutatud sektoritele võivad liikmesriigid kooskõlas liidu õigusega kehtestada sellised vastutuseeskirjad ka muude sektorite suhtes. 4 Artikli 12 lõikes 1 on sätestatud peamine põhimõte, mille kohaselt võivad liikmesriigid võtta täiendavaid meetmeid, et võidelda pettuste ja kuritarvituste vastu alltöövõtul, tingimusel et tegemist on mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete meetmetega. Artikli 12 lõikega 2 kohustatakse liikmesriike („näevad liikmesriigid ette“) võtma meetmeid seoses direktiivi 96/71/EÜ lisas nimetatud tegevusaladega (ehitussektor). Komisjoni talitused usuvad, et jõustamisdirektiivi artikli 12 lõiget 2 tuleb lugeda koostoimes artikli 12 lõikes 1 sätestatud peamise põhimõttega, nimelt et artikli 12 lõike 1 ja artikli 12 lõike 2 kohaselt võetud meetmed on „mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed“. Artikkel 12 on üle võetud Eesti õigusesse, milles on ette nähtud tööandja ja töövõtja kaasvastutus ehitussektoris ning tagatud, et lähetatud töötaja saab oma töötasu (seaduse artikkel 5²). 2.3.1. Siseriiklikke sätteid kohaldatakse üksnes juhul, kui töövõtja on piiriülene (välismaine) teenuseosutaja, mitte aga juhul, kui töövõtja on siseriiklik teenuseosutaja. Eespool nimetatud tekstist ilmneb, et seaduse artiklit 5² kohaldatakse tervikuna üksnes lähetatud töötajate suhtes, st piiriülestes olukordades, ning komisjoni talitustele teadaolevalt puuduvad võrdväärsed kaasvastutust käsitlevad sätted võrdväärsetes olukordades, mis hõlmavad kahte Eestis asutatud ettevõtjat. Seetõttu näib, et eespool kirjeldatud ja vastutust käsitlevaid sätteid, mida kohaldatakse üksnes välismaistele teenuseosutajatele ja mitte riigisisestele teenuseosutajatele, ei kohaldata mittediskrimineerivalt nagu on nõutud artiklis 12. See, et vastutust käsitlevaid sätteid kohaldatakse üksnes piiriülestes olukordades, võib mõjutada mitmeid välismaiseid teenuseosutajaid ja muuta nende teenuse vähem atraktiivseks kui riigisiseste teenuseosutajate tegevus. See võib hoida lõppkliente ja töövõtjaid sõlmimast lepinguid või allhankelepinguid teistes liikmesriikides asutatud ettevõtjatega ning seetõttu näivad need sätted olevat diskrimineerivad piiriüleste teenuseosutajate suhtes. 2.3.2. Siseriiklikke sätteid kohaldatakse igas olukorras, kus klient sõlmib ettevõtjana lepingu teises liikmesriigis asuva teenuseosutajaga. Seaduse artiklist 5² ilmneb, et siseriiklikku õigust kohaldatakse olukordades, kus ei ole alltöövõttu, vaid on ainult klassikaline teenuseleping kliendi ja teenuseosutaja vahel. Komisjoni talitused tuletavad meelde, et töötajate lähetamist käsitleva direktiivi 96/71/EÜ eesmärk on kooskõlastada liikmesriikide õigusakte, et sätestada minimaalset kaitset käsitlevate kohustuslike eeskirjade tuumik, mida tööandjad, kes on töötajaid vastuvõtvasse riiki lähetanud, peavad selles riigis järgima. Sama eesmärki peaks täitma jõustamisdirektiiviga ette nähtud vastutus alltöövõtu korral, st artikliga 12 antakse liikmesriikidele õigus kohaldada kaasvastutust ainult alltöövõtu korral. Põhjenduses 36 on selgitatud nimetatud sätte tähendust: „Töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate eeskirjade tegelik järgimine ja vastavalt töötajate õiguste tulemuslik kaitse on eriliseks mureküsimuseks alltöövõtul“. 5 Kuigi artikli 12 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid „kehtestada siseriikliku õigusega rangemad vastutuseeskirjad“, tuleb ka need eeskirjad sätestada „lähtudes mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttest vastutuse kohaldamisala ja ulatuse suhtes alltöövõtu korral“. Seega on komisjoni talitused arvamusel, et kaasvastutuse laiendamine teenuste piiriülesele osutamisele, kui alltöövõttu ei toimu, läheb kaugemale jõustamisdirektiivi artiklis 12 sätestatust. Kuna kõnealust vastutust kohaldatakse ainult piiriülestele olukordadele, halvendab see välismaiste teenuseosutajate olukorda veelgi. Sellest reeglist tulenevalt julgustatakse kliente astuma lepingulistesse suhetesse riiklike teenuseosutajatega, et nad peaks vastutama lähetatud töötajate mis tahes nõuetekohaste õiguste eest. See kujutab endast teistes liikmesriikides asuvate teenuseosutajate jaoks takistust, mis ei näi olevat objektiivselt põhjendatud. 2.3.3. Siseriiklike sätetega on ette nähtud, et lähetatud töötaja võib esitada teenuse tellijale nõude maksmata töötasu kohta alles pärast kuuekuulist ooteaega. Seaduse artikli 5² lõikest 2 ilmneb, et maksmata töötasu on võimalik teenuse tellijalt sisse nõuda alles siis, kui lähetatud töötaja tööandjalt ei ole võimalik pärast otsuse täitmisele pööramist töötasu kuue kuu jooksul sisse nõuda. See säte, st kuuekuuline ooteaeg, võib praktikas takistada lähetatud töötajatel kasutada talle jõustamisdirektiiviga ette nähtud õigusi, kuna maksmata töötasu väljanõudmiseks kuluks liiga palju aega. 3. JÄRELDUS Komisjoni talitused paluvad Eesti ametiasutustel esitada 18. detsembriks 2020 kõik tähelepanekud, mida viimased peavad eespool kirjeldatud siseriiklike ülevõtmismeetmete esialgse hinnanguga seoses asjakohaseks. Sellel vastusel põhineks komisjoni otsus edasiste sammude kohta. Kui soovite enne vastamist arutada käesolevas kirjas tõstatatud küsimusi, võtke palun ühendust Denis Gentoni ([email protected]) ja Carita Rammusega ([email protected]). Lugupidamisega Joost KORTE c.c.: [email protected] 6 Elektrooniliselt allkirjastatud 05/11/2020 17:52 (UTC+01) vastavalt komisjoni otsuse C(2020) 4482 artikli 11 Saatja: Webdesktop <[email protected]> Saadetud: 06.11.2020 12:25 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Annely Salumaa <[email protected]> Koopia: Thea Treier Brüsselis <[email protected]>; Nele Hollo <[email protected]> Teema: Webdesktop: Kiri nr 10.2-12.T/1083 / Töötajate lähetamist käsitleva direktiivi esialgne hinnang siseriiklikele meetmetele Tere!Edastan Komisjoni kirja. Infoks, et terve JUR2 büröö (EL õiguse büroo) Välisministeeriumis on ka otse KOMilt selle kirja saanud.Reg. number: 10.2-12.T/1083Reg. kuupäev: 06.11.2020Sisu: Esialgne hinnang siseriiklikele meetmetele, millega Eesti on võtnud üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus)Heade soovidegaTiiu [email protected]är EV AEEL juures
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel