dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal

Sotsiaalministeerium · 6. november 2020
Viit
46
Registreeritud
6. november 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎46 06.11.2020 Ministri määrus.asice966 KB

Sisu (failidest)

29.10.2020 Sotsiaalministri määruse „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel. Määrusega asendatakse seni kehtinud tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“. Määruses kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel, samuti valmisoleku tasemed ja nende sisu kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal. Määruses muudatuste tegemise vajadus tuleneb otseselt 2020. aastal aset leidnud uuest koroonaviiruse SARS-CoV-2 ülemaailmsest pandeemiast, mille puhang toimus ka Eestis. COVID- 19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). COVID-19 haigussümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, kergete või mõõdukate sümptomitega, aga võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga. Riskirühma kuuluvad vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid. Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu. 27.02.2020 diagnoositi Eestis esimene COVID-19 haigusjuhtum ja 28.02.2020 rakendas Terviseamet määruse nr 23 esimest taset (hädaolukorra oht), mille peamiseks põhjuseks oli isikukaitsevahendite tarneraskused, kuid ka haiglate statsionaarsete infektsioonhaiguste ravivoodite ja hingamisaparaatide puudus, mis tekitas ohu vältimatu abi toimepidevusele. 12.03.2020 kuulutas Vabariigi Valitsus seoses nimetatud viiruse kohapealse laialdase levikuga välja eriolukorra. Alates 13.03.2020 rakendas Terviseamet valmisoleku taset 2, millest tulenevalt oli tegu tervishoiualase hädaolukorraga. See on esimene kord Eesti Vabariigis, kus rakendati antud määruse võimalusi seoses tervishoiusündmusega. Sellest esmakordsest tasemete rakendamise kogemusest selgus ka mitmeid probleeme, mida varem ei olnud võimalik prognoosida. Peamised probleemid olid järgmised: liiga traumapõhine kriisi lahendamise regulatsioon, paindlikkuse puudumine, õigusselguse puudumine, tervikliku tervishoiuvaate puudumine, kriisijuhtimisstruktuuride puudumine. Selleks, et vältida tulevikus kriiside lahendamisel samade probleemide üleskerkimist, tuleb puudujäägid kõrvaldada. Määrust nr 23 muudetakse sedavõrd palju, et õigusselguse huvides asendatakse see uue terviktekstiga. Tervishoiualase hädaolukorra eskaleerumine võib kaasa tuua tavapärasest oluliselt suurema vajaduse tervishoiuteenuste osutamise järele ning ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korral tuleb samal ajal tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamisega rakendada osa kogu riigi tervishoiusüsteemis olemasolevatest ressurssidest sõjalise kaitse tarbeks vajaliku meditsiinilise toetuse tagamiseks. Sellest tingituna ei saa tervishoiusüsteem ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal toimida tavapärastel alustel ning vaja on ette valmistada ja tarvitusele võtta meetmed, mis tagavad ka sellistes olukordades tervishoiusüsteemi suutlikkuse osutada tervishoiuteenuseid ja kasutada olemasolevaid ressursse maksimaalselt efektiivselt. 2 TTKS § 581 lõike 5 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) tervishoiu riigikaitseks valmistumisel ja tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamisel kohustatud täitma talle riigikaitseseaduses, TTKSis ja seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on vaja tagada tervishoiusüsteemi toimimine kõikidel arstiabi andmise tasanditel, mistõttu tuleb tagada ka üldarstiabi toimepidevus, et seeläbi vähendada kriisisituatsioonis kõrgema etapi arstiabi ja kiirabi osutajatele langevat koormust. Samal põhjusel ei piirata statsionaarse eriarstiabi osutajaid ainult haiglavõrgu arengukava haiglate loetellu kantud teenuseosutajatega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ragnar Vaiknemets (tel 626 9118; e-post: [email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgujuht Heli Paluste (tel 626 9127; e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu (tel: 626 9337, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole otseselt seotud isikuandmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) tähenduses. Eelnõu ettevalmistamisel on olnud kaasatud Terviseamet. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, milles on esitatud määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemed, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemete sisu, valmisoleku taseme rakendamine ja sellest teavitamise korraldus ning kehtiva määruse kehtetuks tunnistamine. Eelnõu kohaldamisel tuleb arvestada, et erinevates olukordades kohalduvad määrusest tulenevad kohustused erinevatele tervishoiuteenuse osutajatele ja erinevas ulatuses. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala Eelnõu § 1 lõikega 1 määratakse kindlaks, milliseid õigussuhteid määruses reguleeritakse ja kellele määrus kohaldub. Määrus kehtestatakse TTKS § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel. TTKS § 581 lõikes 3 sätestatakse: „Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel ja riigikaitseülesannete täitmiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele: 1) ülesanded riigikaitseks valmistumisel; 2) valmisoleku tasemed ja selle sisu riigikaitseülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.“ TTKS § 59 lõikes 1 sätestatakse: „Hädaolukorraks valmistumiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister valmisoleku tasemed ja nende sisu hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal.“ Määruse reguleerimisala on määratletud volitusnormi sisust lähtuvalt. Määruses kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja valmisoleku sisu ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal. Lõike 1 sõnastus on sarnane määruse nr 23 § 1 lõike 1 sõnastusega. TTKS § 581 lõike 3 alusel antav määrus kohaldub kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele. Seevastu TTKS § 59 lõike 1 volitusnorm reguleerib ulatuslikumalt kõiki tervishoiuteenuse osutajaid. Seaduse § 59 lõige 2 annab Terviseametile õiguse hädaolukorraks 3 valmistumisel ja hädaolukorra ajal anda tervishoiuteenuse osutajatele täpseid ülesandeid ning hädaolukorra ohu korral haldusakte tervishoiuteenuste osutamise ajutiseks ümberkorraldamiseks, samas reguleeritakse seaduse § 59 lõigetes 3 ja 8 üksnes kiirabi ja haiglavõrgu haigla pidaja ning § 59 lõikes 9 üksnes üldarstiabi osutaja ülesandeid kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal. Seaduse § 59 lõike 7 alusel saab Terviseamet anda haldusakte tervishoiuteenuse osutajatele, lähtudes valmisoleku tasemetest ja arvestades ministri kehtestatud haldusakte (mis antud § 59 lõike 4 alusel), kuid ka õiguse anda tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks haldusakte kõigile tervishoiuteenuse osutajatele ja teistele eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks ning piiramiseks, kui see on vältimatult vajalik. TTKSi volitusnorme koosmõjus arvestades on määruse kohaldamisala piiratud kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatega. Kui on vaja anda haldusakte ka teistele tervishoiuteenuse osutajatele, on need volitused seaduse alusel otse kohaldatavad ega eelda määruses täpsustamist. Eelnõu § 1 lõige 2. TTKS ei kasutata terminit „kriis“. Hädaolukorra seaduse § 2 lõikes 3 on määratletud termin „kriisireguleerimine“, kuid ei ole määratletud terminit „kriis“. Määruses kasutatakse sõna „kriis“ üksnes kogumõistena hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ühiseks tähistamiseks. See võimaldab muuta määruse teksti oluliselt lühemaks ja lihtsamini loetavaks. Kriisi mõiste ei hõlma hädaolukorra ohtu, vaid see on kaetud terminis „kriisi oht“ (vt eelnõu § 3 punkt 1). Lisaks hõlmab „kriisi oht“ ülesandeid riigikaitseks valmistumisel, kui asjaolude põhjal on tõenäoline, et lähiajal kuulutatakse välja kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon. Eelnõu § 1 lõige 3. Vastavalt TTKS-ile peavad kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutaja kriisi ajal oma tegevuse ümber korraldama lähtuvalt kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemetest, kuid lisaks ka ministri või Terviseameti antud täiendavatest haldusaktidest (vt TTKS § 581 lg-d 8 ja 10 ning § 59 lg-d 3, 4, 6, 7, 8 ja 9). Samas, seaduse alusel võivad tervishoiualase kriisi ajal haldusakte või korraldusi anda ka muud haldusorganid, mistõttu on eelnõus sätestatud, et TTO-del tuleb lähtuda ka nendest õigusaktidest ja korraldustest. Näiteks TTKS-i ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) kohaselt on sellisteks haldusorganiteks hädaolukorra meditsiinijuht (TTKS § 59 lg 5) ja Vabariigi Valitsus (NETS § 27 lg 3 ja § 28 lg 6). Seega tuleb TTO-del järgida liikumisvabaduse piiranguid või karantiininõudeid, kui need on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud. Lõige on määruse eelnõusse lisatud eelkõige õigusselguse huvides, sätestades, mis ulatuses ja viisil on võimalik teenuseid kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal ümber korraldada. Eelnõu § 1 lõige 4. Terviseametil on õigus rakendada piirkondadele erinevaid tervishoiu valmisoleku tasemeid, samuti rakendada kehtestatud tervishoiu valmisoleku taseme sees valikuliselt või koos tasemes märgitud meetmeid, lähtudes piirkondlikust või muust vajadusest. 2020. a kevadel COVID-19 kriisi ajal oli vaidlusi, kas kehtestatud valmisoleku tasemeid on võimalik rakendada vaid tervikmeetmetena või on võimalik valida tasemete seest üksikuid meetmeid. Samuti oli ebaselge, kas kehtestatud tasemeid on võimalik rakendada piirkondlikult, mitte kohandades seda kogu Eestile. Selle tulemusel ei olnud sageli piisavalt õigustusi rakendada kõrgemat taset, sest hoolimata piirkondlikust vajadusest või üksikmeetme vajalikkusest ei olnud vaja rakendada kõiki meetmeid kogu Eestile. Eelnõu § 1 lõikes 5 sätestatakse, et määruse nõuded ei välista teistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ega kohustusi, mis on seotud kriisiks valmistumise või selle lahendamisega. Lõige on lisatud, kuna 2020. a COVID-19 kriisi ajal tekkis olukord, kus paljudele tervishoiuteenuse osutajatele jäid nende kohustused ja õigused ebaselgeks. Õigusselguse huvides on nimetatud lõike lisamine vajalik, et vältida tulevikus sarnaseid arusaamatusi. § 2. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel 4 Paragrahvis 2 kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel. Selle paragrahvi pealkirjas on asendatud sõna „riigikaitse“ sõnaga „kriis“, kuna ülesanded kehtivad ka tervishoiualase hädaolukorra puhul. Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse kiirabi osutajate ja TTKS § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud statsionaarse eriarstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel. Selles lõikes on sõnastust muudetud selliselt, et sõna „riigikaitse“ on asendatud sõnaga „kriis“ eesmärgiga rõhutada fakti, et tervishoiu ülesanded nii riigikaitseks kui ka hädaolukorraks valmistumisel omavahel kattuvad. Seega lähtutakse ka praktikas samadest tegevusplaanidest ja riskianalüüsidest. Riigikaitseks valmistumise ülesannete kehtestamisel on nii TTKS-is kui ka käesolevas määruses lähtutud üleüldistest kriisireguleerimise ülesannetest, mida peavad TTO-d täitma ka hädaolukordadeks valmistumisel. Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestamata statsionaarse eriarstiabi osutajate ja üldarstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel. Vastavalt TTKS § 581 lõigetele 3 ja 6 ning § 59 lõikele 1 saab valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega ülesandeid nii kiirabile, statsionaarse eriarstiabi osutajale kui ka üldarstiabi osutajale. Seega on põhjendatud, et kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal peavad ka TTKS § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestamata statsionaarse eriarstiabi osutaja ja üldarstiabi osutaja korraldama teenuse osutamise ümber, kui nad on vastava ülesande saanud valdkonna eest vastutavalt ministrilt või Terviseametilt ja ülesanne ei tulene juba määrusest endast. § 3. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemed Paragrahvis 3 kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesannete täitmise valmisoleku tasemed kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal. Valdkonna valmisoleku taseme valikul ja rakendamisel lähtutakse ohuhinnangust, mille alusel otsustatakse vajalikud ümberkorraldused TTO-de tegevuses ja kehtestatakse piirangud tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Tervishoius on kolm valmisoleku taset. Kõigis tasemete definitsioonides tehti muudatused. 1. Tervishoiu valmisoleku taset 1 rakendatakse kriisi ohu korral, sealhulgas juhul, kui on oht ravimite ja meditsiiniseadmete oluliseks tarnehäireks või muu olukorra kujunemiseks, mis võib ohustada olulisel määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või võib põhjustada elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid. Võrreldes kehtiva määrusega tuuakse eraldi välja olukord, kui on tekkinud oht ravimite ja meditsiiniseadmete oluliseks tarnehäireks või muu olukorra kujunemiseks, mis ohustab olulisel määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale või võib põhjustada elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid. Ohustamisena peetakse silmas sellist olukorda, kus tervishoiuteenuse osutamine ja teenuse toimepidevus ei ole veel häiritud, kuid on tõenäoline, et lähiajal see saab olema häiritud. Lisaks hõlmab kriisi oht riigikaitseks valmistumist, kui asjaolude põhjal on tõenäoline, et lähiajal kuulutatakse välja kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon. 2. Tervishoiu valmisoleku taset 2 rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, mille tõttu eeldatav abivajajate hulk kriisipiirkonnas on ületamas või ületab määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekust või on tekkinud ravimite ja meditsiiniseadmete olulised tarnehäired või muu täpsustamata olukord, mis ohustab olulisel määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale või põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid. Muu olukorrana peetakse silmas sellist olukorda, kus tervishoiuteenuse osutamine ei ole võimalik tavapärasel viisil või vajalikus mahus. Näiteks võib kriisi ajal olla teatud liiki teenuste vajaduse kasvu või nakkusohu tõttu olla häiritud plaaniliste ja ennetavate teenuste osutamine tavapärases mahus, kuna suur osa kiirabi, haiglate või perearstide ressursist on suunatud kriisi lahendamisele. 5 3. Tervishoiu valmisoleku taset 3 rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga, mille tõttu eeldatav abivajajate hulk ületab oluliselt ja ulatuslikult tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse või on tekkinud ravimite ja meditsiiniseadmete ulatuslikud tarnehäired või muu raske olukord, mis ohustab ulatuslikult tervishoiuteenuste osutamist elanikkonnale või põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse tõsiseid ja ulatuslikke häireid. Ulatusliku kriisi ajal võib teatud liiki teenuste hüppelise vajaduse kasvu või tõsise nakkusohu tõttu olla ulatuslikult häiritud plaaniliste ja ennetavate teenuste osutamine tavapärases mahus, kuna valdav osa kiirabi, haiglate või perearstide ressursist on suunatud kriisi lahendamisele ning piirdutakse peamiselt vältimatu abi tagamisega elanikkonnale. Tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku taseme määratlused on indikatiivsed ja tuginevad tüüpolukordadel. Valmisoleku taseme rakendamisel on määravaks ekspertide erialateadmistel, senistel kogemustel ja olemasolevate ressursside piisavusel põhinev hinnang. Nii näiteks võis 2020. a kevadel, kui nakkushaigusest COVID-19 ja seda põhjustavast viirusest SARS-CoV-2 oli vähe teada, rakendada juba üksikute haigusjuhtumite põhjal ulatuslikke meetmeid, samas kui sama aasta sügisel, kui teadmised haigusest ja selle tekitajast on oluliselt paremad, on ka reaktsioon vastavalt kaalutlevam. Võrreldes kehtiva määrusega on muudatused tehtud kõigis tasemete definitsioonides. Muu hulgas täiendati taseme 2 sõnastust sõnadega „on ületamas või ületab“, andes sellega mõista, et kriiside puhul, mis hõlmavad endas prognoositavaid kannatanuid, nagu nt 2020. a COVID-19 pandeemia ajal, on vajalik rakendada taseme 2 tegevusi juba enne, kui kannatanute hulk ületab olemasolevat võimekust. Kõikide tasemete definitsioonides toodi esile ka ravimite või meditsiiniseadmete tarnehäirete võimalus. 2020. a COVID-19 kriis tõi esile tõsiasja, et kriisid ei pruugi alguse saada kannatanutest, vaid pigem tehniliste ressursside, eeskätt teenuse osutamiseks vajalike vahendite puudumisest. Tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamise kriteeriumid on defineeritud tervishoiuteenuse osutajate võimekuse kaudu, sest täpset kannatanute hulka ei ole võimalik määrata. § 4. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemete sisu Paragrahvis 4 sätestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemete sisu kriisi ajal ehk milliseid ülesandeid on eespool nimetatud tervishoiuteenuse osutajad kriisi ajal kohustatud täitma. Määruses kehtestatakse eespool nimetatud tervishoiuteenuse osutajate ülesanded, mis peavad tagama kogu tervishoiusüsteemi maksimaalse efektiivse toimimise abi tagamisel elanikkonnale ning vahendite otstarbeka kasutuse. Selleks suunatakse kriisi ajal kõik olemasolevad ressursid olulise tähtsusega tervishoiuteenuste osutamiseks ning samal ajal piiratakse eluliselt vähem tähtsate tervishoiuteenuste kättesaadavust. Vahendite otstarbeka kasutuse ja efektiivse töökorralduse tagamiseks kujundatakse haigla pidajate ja teiste tervishoiuteenuse osutajate töö ümber. Haiglate (piirkondlikud ja keskhaiglad) põhiülesandeks jääb statsionaarse eriarstiabi osutamine ning kiirabibrigaadi pidajate ülesanne on jätkuvalt tagada kiirabiteenuse toimepidevus. Vastavalt pädevusele, tegevusvaldkonnale ja tervishoiuteenuste osutamise võimalikkusele korraldatakse ambulatoorse eriarstiabi ja esmatasandi tervishoiuteenuste osutamine ning õendusabi ja järelravi ülejäänud tervishoiuteenuse osutajate kaudu. Meetmete rakendamine on vajaduspõhine, mis tähendab, et teenuseosutajad peavad täitma ainult neid ülesandeid, mis ohuhinnangust lähtuvalt on vajalikud ja vastavas haldusaktis ära toodud. Seetõttu võib tervishoiuteenuse osutajatele kehtestada eri piirkondades eri tasemed ning täpselt kindlaks määrata kellele ja millises piirkonnas need kehtivad ning milliseid meetmeid rakendatakse. Eelnõu § 4 lõikes 1 kirjeldatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutaja ülesandeid tervishoiu valmisoleku taseme 1 korral. Selle lõike punkte koondatakse ja tehakse nii sõnastuslikke kui sisulisi muudatusi. Rakendades taseme punktides sõnastatud ülesandeid, on selgelt esile toodud vajadus anda need ülesanded esimesel võimalusel Terviseameti haldusakti alusel. Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 1 muudetakse sõnastust, kus jääb alles ülesanne kiirabipidajatele käivitada lisabrigaade, kuid jäetakse ära vähendatud koosseisu ja transpordivõimekust puudutav 6 selgitav osa. Kehtiv regulatsioon on oma olemuselt liialt piirava ülesandega, mille puhul võib olla vaja käivitada mitmesuguseid ad hoc võimalusi, kus nt transpordivõimekus ei ole primaarne. Lisaks on tehtud sõnastuslikke täpsustusi. Eelnõu § 4 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse ümber selliselt, et lisavoodite paigaldamise ja personali täiendamise ülesanne asendatakse sõnadega „teeb ümberkorraldusi erakorralise meditsiini osakonnas ja teistes vältimatu abi või kriisi ohu lahendamisega seotud üksustes“. Muudatuse eesmärk on luua paindlikkust olukorras, kus ei ole vaja lisavoodeid ega lisapersonali, vaid on vaja muuta teenuse profiili, nagu näiteks 2020. a COVID-19 pandeemia ajal, kui haiglavõrgu arengukava haiglate erakorralise meditsiini osakondades loodi nakkushaiguse profiilist lähtuvalt isolatsioonivõimekusega ruumid. Sellest tulenevalt annab Terviseamet lähtuvalt kriisi olemusest ja vajadusest haldusaktiga täpse teenuse ümberkorralduse kirjelduse. Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 3 mõte jääb samaks kehtiva määrusega. Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 4 lisatakse ka üldarstiabi osutajatele ülesanne täiendada oma teenuse osutamiseks vajalike vahendite varusid ja valmistuda teenuse osutamise ümberkorraldamiseks. Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 5 sätestatakse, et Tervisameti korraldusel käivitavad kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutajad kriisijuhtimise struktuurid ja tegevusplaanid. Haiglavõrgu arengukava ja Eesti Haigekassa lepingulised kiirabipidajad on elutähtsa teenuse osutajad, kelle peamine ülesanne on toimepidevuse tagamine. Selle jaoks tehakse riskianalüüsid, mille alusel koostatakse toimepidevuse plaanid ning hädaolukordade lahendamiseks tegevusplaanid. Asutusesisesed kriisi juhtimise struktuurid on tegevusplaanide üks osa, andes mõista, et kriiside lahendamisel ei ole tavapärane juhtimise struktuur piisavalt operatiivne. Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 6 kohaselt tagab tervishoiuteenuse osutaja osaluse kriisi lahendamiseks Terviseameti poolt moodustatavates staapides, juhul kui need moodustatakse ning tervishoiuteenuse osutaja poole esindaja nimetamiseks pöördutakse. Eelnõu § 4 lõike 1 punkt 7 lisatakse eesmärgiga anda juurde paindlikkust ettenägematuteks olukordadeks, mida ei ole võimalik alati üheselt defineerida. 2020. a COVID-19 pandeemia tõi esile tõsiasja, et kõiki olukordi ei ole võimalik kirjeldada ja seetõttu oli vaja rakendada erisuguseid erakorralisi ja ajutisi ad hoc lahendusi, mis olid kokkuvõttes hädavajalikud tervishoiu toimepidevuse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamiseks. Eelnõu § 4 lõikes 2 kirjeldatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutaja ülesandeid tervishoiu valmisoleku taseme 2 korral. Tervishoiu valmisoleku taseme 2 korral võib rakendada ka taseme 1 meetmeid. Selle lõike punktides koondatakse antavad ülesanded ja tehakse nii sõnastuse kui sisulisi muudatusi. Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse ümber ja sellesse koondatakse kokkuvõtvalt mitmes kiirabile kehtivas määruses sätestatud ülesanded: kiirabi osutaja korraldab ümber brigaadide paiknemise ja koosseisu ning väljakutsete teenindamise ja neile reageerimise kiiruse. Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 2 on samas sõnastuses, mis kehtiva määruse § 4 lõike 2 punkt 4. Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 3 mõte jääb samaks kehtiva määrusega. Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 4 on samas sõnastuses, mis kehtiva määruse § 4 lõike 2 punkt 6. Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 5 täiendatakse tekstiosaga: „, lähtudes Terviseameti väljatöötatud üldarstiabi kriisistruktuuri põhimõtetest“. Nimetatud uuendus annab mõista, et Terviseamet töötab välja ja käivitab üldarstiabi kriisistruktuuri. Üldarstiabiteenus on oluline võimekus tervishoius ka kriisi ajal, mistõttu on vaja see vastavalt olukorrale sarnaselt haiglate ja kiirabiga ümber korraldada. Olles oma olemuselt detsentraliseeritud, teeb see üldarstiabiteenuse ümberkorraldamise võrreldes teistega väga aeganõudvaks protsessiks eeskätt rohkete osapoolte ja kindla juhtimisstruktuuri puudumise tõttu. Sellest ja 2020. a COVID-19 pandeemia kriisi kogemusest lähtudes otsustasid 7 Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti eksperdid, et vaja on luua valmisoleku taseme 2 punkt, milles sätestatakse võimalus käivitada üldarstiabi kriisijuhtimise struktuur. Sellega luuakse nimetatud võimekusele õiguslik alus, millest lähtudes peavad teemaga seotud osapooled välja töötama asjakohase ja detailse süsteemi, millega on võimalik arvestada Terviseameti hädaolukorra lahendamise plaanis (edaspidi HOLP) ning üldisemalt edaspidistes kriisides. Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 6 on ümber sõnastatud, kuid sisu on sama, mis kehtiva määruse § 4 lõike 2 punkt 9. Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 7 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja annab Terviseametile teada ravimite ja meditsiiniseadmete varustushäiretest, kuna tõsiste varustushäirete puhul võib olla vajadus võtta kasutusele riigi tegevusvaru. Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 8 esineb ümbersõnastatuna, kuid sisu on muutmata kujul võrreldes kehtiva määruse § 4 lõike 2 punktiga 10. Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 9 sätestab, et TTO-d rakendavad vajaduse korral isikute vabatahtlikku abi teenuse osutamise eesmärgil. Sama mõttega ülesanne on kehtiva määruse § 4 lõike 2 punktis 8. Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 10 lisatakse sarnaselt määruse eelnõu taseme 1 punktiga 6 eesmärgiga anda juurde paindlikkust ettenägematuteks olukordadeks, mida ei ole võimalik alati üheselt defineerida. Eelnõu § 4 lõikes 3 kirjeldatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutaja ülesandeid tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral. Tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral võib rakendada ka tasemete 1 ja 2 meetmeid. Eelnõu § 4 lõike 3 punkti 1 sõnastust muudetakse, kuid sisuline osa jääb samaks. Eelnõu § 4 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse ümber selliselt, et kiirabi osutaja rakendab kriisiga seotud piirkondades või vajaduse korral kogu riigis väljakutsete teenindamiseks vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade. Võrreldes kehtiva määrusega on punkti sõnastusest eemaldatud nõue, et kiirabibrigaadid peavad omama transpordivõimekust. Erinevate kriiside olemus ei pruugi nõuda kannatanu transporti nii, nagu oli näiteks 2020. a COVID-19 pandeemia ajal, kui oli vaja rakendada kiirabi, et võtta nakkushaiguse määramiseks viiruseproove. Tegu on riigi ja rahvatervishoiu seisukohalt olulise tegevusega, mida ei pruugi olla võimalik täiel määral lahendada erasektori toel, mistõttu on vaja rakendada operatiivteenistusi, kuid samas ei tule inimest selle protseduuri jaoks ühest kohast teise toimetada. Eelnõu § 4 lõike 3 punkti 3 sõnastust võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta. Eelnõu § 4 lõike 3 punkt 4 lisatakse sarnaselt uue määruse taseme 1 punktiga 5 ja taseme 2 punktiga 10 eesmärgiga anda juurde paindlikkust ettenägematuteks olukordadeks, mida ei ole võimalik alati üheselt defineerida. § 5. Tervishoiu valmisoleku taseme rakendamine Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt rakendab Terviseamet valmisoleku taseme, määrates haldusaktiga kindlaks valmisoleku taseme, vajalikud tegevused ja kõik tervishoiuteenuse osutajad, kellele need kohalduvad. Sättega viiakse määruse regulatsioon kooskõlla hädaolukorra seaduses sisalduva põhimõttega, mille kohaselt täidetakse kriisireguleerimisülesandeid lähimuse põhimõtte kohaselt võimalikult madalal vajalikul tasandil (HOS § 3 lg 3). Vastavalt HOS § 14 lõikele 1 juhib hädaolukorra lahendamist Terviseamet, kui tegemist on hädaolukorraga, mille on põhjustanud epideemia või ulatuslik mürgistus. Sama sätte ja HOS § 36 kohaselt on hädaolukorras elutähtsa teenuse (vältimatu abi) toimepidavust korraldav asutus Sotsiaalministeerium, kes HOS § 37 lõike 5 alusel saab oma ülesandeid delegeerida oma valitsemisala ametile. Seda on HOS § 37 lõike 5 alusel antud määruses (määrus nr 17) ka tehtud. Määruse nr 17 § 6 lõike 2 kohaselt on minister 8 delegeerinud elutähtsa teenuse ulatuslikult või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorda juhtima Terviseameti. Muudatus on kooskõlas ka HOS § 14 lõikega 3, mille kohaselt otsustab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus (ehk Terviseamet), kas on tegemist hädaolukorraga. TTKS § 581 lõike 9 kohaselt korraldab ja koordineerib Terviseamet kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuste osutamist kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri haldusaktidega ning annab valdkonna eest vastutava ministri otsustest lähtuvalt tervishoiuteenuse osutajatele korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks. Selleks, et Terviseamet saaks täita efektiivselt juhtiva asutuse ülesandeid, peab tal olema ka pädevus otsustada selle üle, kas ja missugune tervishoiu valmisoleku tase kehtestada. Edasilükkamatus olukorras, näiteks ootamatu massiline mürgistus või masskannatanute olukord mingi õnnetuse tagajärjel, antakse korraldus valmisoleku taseme kohta koos vajalike tegevuste määratlemisega suuliselt ning vormistatakse see haldusaktina esimesel võimalusel. Muudatus on kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 55 lõikega 2, mille kohaselt võib haldusakti anda muus vormis kui kirjalikus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt teavitab Terviseamet kriisi lahendamisega seotud tervishoiuteenuse osutajaid ning täidesaatva riigivõimu asutusi, puutumuses olevaid kohaliku omavalitsuse üksusi või muid avaliku võimu kandjaid sõltuvalt kriisi iseloomust ja vastavalt vajadusele valmisoleku taseme rakendamisest. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Paragrahvis 6 tunnistatakse kehtetuks tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Mõju valdkond I: mõju sotsiaal-, julgeoleku- ja majanduskeskkonnale Mõju sihtrühm: riik ja elanikkond tervikuna Avalduv mõju ja selle ulatus Määruse kehtestamine parandab eelkõige TTO-de ning seeläbi Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi valmisolekut määruses sätestatud kriisideks. See avaldab positiivset mõju sotsiaal-, julgeoleku- ja majanduskeskkonnale, sest parem valmisolek kriisiks ja oskus maksimaalselt olemasolevaid ressursse ära kasutada võimaldavad vähendada kahju inimeste elule või tervisele, riigi julgeolekule ja majandusele. Mõju valdkond II: mõju sotsiaalvaldkonnale Mõju sihtrühm: isikud, kellele tervishoiuteenust osutatakse Avalduv mõju ja selle ulatus Määruse kehtestamisega ei muutu sätete peamised eesmärgid, mis on eelkõige vähendada koormust ja tagada seeläbi kõrgema etapi haiglate ja kiirabi toimepidevus, sest nemad peavad tagama eelkõige vältimatu abi osutamise eluohtlikus seisundis kannatanutele suuremas mahus. Kokkuvõttes paraneb kriisireguleerimine tervishoius, mis tähendab, et ka kriiside ajal on võimalik tagada inimestele paindlikum tervishoiuteenuste kättesaadavus. 9 Mõju valdkond III: mõju asutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: Terviseamet, kiirabi ja HVA haiglad ja üldarstiabi osutajad Avalduv mõju ja selle ulatus Määruse kehtestamine loob suurema selguse TTO-de tegevustes kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorras, samuti aitab rakendada tervishoiusüsteemi maksimaalse efektiivsusega ja suunata olemasolevaid ressursse olulise tähtsusega tervishoiuteenuste osutamiseks. 2020. a COVID-19 pandeemiast tekitatud tervishoiukriis oli Eesti Vabariigile esmakordne kogemus rakendada seni kehtinud määrust. Määruse tasemete kehtestamisel tulid esile mitmed puudujäägid, mida saab põhjendada osalt kui ebaselgest tõlgendamisest ja liialt traumapõhise tervishoiusündmuse vaatest. Seetõttu on Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti vastava ala eksperdid näinud vajadust muuta määrus paindlikumaks ja selgesõnalisemaks. Terviseameti hinnangul, tuginedes kevadisele ja sügise COVID-19 nakkuspuhangu lainetele, on tõenäoline, et leviku laineid võib olla lähitulevikus mitmeid, kuid nende ulatust, mahtu ja ajalist kulgu ei ole võimalik täpselt prognoosida. Seetõttu võib iga järgnev laine olla eelmisest väiksem, sama suur või suurem. Igal juhul on hädavajalik eelnevatest kogemustest õppida ja tõhustada tervishoiu kriisireguleerimise võimekust kiiremas korras. Uuendatud määrusel on kõige suurem mõju tervishoiu kriisireguleerijatele, eeskätt Terviseametile, mis on kriiside ajal tervishoidu juhtiv asutus, kuid ka Sotsiaalministeeriumile ja TTO-dele. Mõjude avaldumise sagedus ja järeldus mõjude olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus on küll väike ehk mõju avaldub eelkõige kriisi ohu korral või kriisi ajal, kuid teatud muudatused võrreldes seni kehtinud määrusega nõuavad eelplaneerimist. Konkreetsetele asutustele ja riigile tervikuna on mõju oluline. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määrus ei ole otseselt seotud isikuandmete töötlemisega. Võrreldes kehtiva määrusega andmete maht ja subjektide ring ei muutu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kehtiva määruse asendamine ei too kaasa endaga märkimisväärseid muudatusi. Endiselt peavad kõik HOS §-s 36 nimetatud elutähtsa teenuse osutajad (tervishoiu mõistes kiirabipidajad ja HVA haiglad) nimetatud seaduse § 37 lõike 3 kohaselt koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja selle põhjal toimepidevuse tagamise plaani, võttes käesoleva määrusega arvesse riigikaitselisi erisusi. Tegevusvarude taastamise ja täiendamise rahastamise kohustus on Sotsiaalministeeriumil. Tegevusvaru moodustamist ja uuendamist rahastab Sotsiaalministeerium (TTKS § 52 lg 1 p 7). TTKS § 52 lõike 1 punktist 7 lähtuvalt rahastatakse riigieelarvest valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal; tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja uuendamist; tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate väljaõpet. Muudatustega kaasneb vajadus Terviseametil koostöös Sotsiaalministeeriumi, EHK lepinguliste kiirabipidajate ja HVA haiglatega töötada välja detailne regionaalsete kiirabi- ja meditsiinistaapide mudel, mis kehtestatakse Terviseameti poolt. Samuti peab Terviseamet koostöös Sotsiaalministeeriumi ja üldarstiabiteenuse osutajatega töötama välja üldarstiabi kriisiaegse struktuuri. Samuti peab Terviseamet uuest määrusest lähtudes tegema muudatused tervishoiu HOLP-i. 10 Täpset kulude suurenemist kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik ette planeerida, kuna need olenevad konkreetsest kriisist ja selle kestusest. Samas toob määruse rakendamine kaudselt kaasa rahalise tulu, sest nii TTO-d kui ka riik tervikuna omavad paremat valmisolekut kriisi ohu korral ja kriisi ajal ning efektiivsemalt rakendatavaid meetmeid, mis tagavad kogu tervishoiusüsteemi maksimaalse toimimise ja vahendite otstarbeka kasutuse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks elektroonilise eelnõude kooskõlastamise süsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks e-posti teel Terviseametile, Eesti Haigekassale, Eesti Kaitseväele, Kaitseliidule, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile ning teadmiseks Päästeametile, Häirekeskusele ja Politsei- ja Piirivalveametile. Märkused esitasid Eesti Haiglate Liit, Eesti Haigekassa, Eesti Kaitsevägi, Päästeamet, Siseministeerium, Justiitsministeerium. Märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale. 30.10.2020 Sotsiaalministri …….määruse „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Eesti Haiglate Liit 1. Kaaluda, millist reguleerimisvajadust ja millise Arvestatud määruse täpsustamisel üldistusastmega on mõistlik selle määruse puhul eesmärgiks võtta; 2. Eelnevast tulenevalt sõnastada valmisoleku Arvestatud. Määrust on võrreldes kehtivaga tasemetega seotud ülesanded vajaliku täpsusega täiendatud tarnehäiretega, samas peame antud tervishoiuasutustele nii, et need kataks erinevad eelnõus arvestama määruse volitusnormi kriisid või täpsustada, milliste kriisiohtude ja piiridega ega saa sellest laiemaks minna. kriisiolukordade lahendamiseks antud määrus Määrus kohaldub kõigile tervishoiu valdkonna ennekõike on; hädaolukordadele (epideemia, massilised mürgistused, massiliselt vigastatuid suurõnnetuse tagajärjel, toimepidevuse häire jms), kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korral. 3. Kaaluda, mil moel reguleerida Meditsiini- ja kiirabistaapide rolli tervishoiusüsteemi ülest ja haiglate ülest juhtimisstruktuuris käsitletakse põhjalikult koostööd ning juhtimisõiguste võimalikku Terviseameti vastavas haldusaktis. Kuna üleminekut hädaolukorra, eriolukorra, käsuõigus on seaduse kohaselt terviseametil erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal. juhtiva ametina, siis juriidilises mõttes staabid Vajadusel täiendada volitusnormi; valmistavad haldusakte Terviseametile kinnitamiseks. Selgitame ühtlasi, et määruse muutmisel ei ole võimalik muuta määruse aluseks olevat volitusnormi. Seaduse muutmisel saab volitusnormi täiendamise küsimuse juurde tagasi tulla. 4. Muuta § 4 lg 2 p 7 ning sõnastada see Arvestatud. Eelnõu § 4 lg 2 p 7 on asendatud järgnevalt - „tagavad kiirabi ja statsionaarse tekstosa „käivitavad kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutajad kriisiaja struktuurist lähtuvalt eriarstiabi osutajad kriisiaja struktuurist oma esindatuse regionaalsetes meditsiini- või lähtuvalt operatiivsed regionaalsed meditsiini- kiirabistaapides“. või kiirabistaabid, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatust ning kaasates vajaduse korral staapi üldarstiabi osutajad“ uue tekstiosaga „tagab tervishoiuteenuse osutaja osaluse kriisi lahendamiseks Terviseameti poolt moodustatavates staapides“ ning seletuskirja on viidud sisse vastavad muudatused. 5. Tagada mõistetes üheselt arusaadavus ja Arvestatud. Määruse § 1 lg 1 on piirdutud eemaldada vastuolud. reguleerimisala normis määruse aluseks olevate volitusnormide taasesitamisega. Sellest tulenevalt on termin „kriis“ määratletud eraldi sättes ja selles määratluses on välistatud hädaolukorra oht. 6. Kaaluda, kuhu panna konkreetsem haiglate Varude korraldus ei ole antud määruse tegevusvaru määratlemise pädevus, mis reguleerida. Majandus- ja kommunikatsiooni võimaldaks vastavalt riigikaitse ajas muutuvatele ministeerium töötab välja varude osas riiklikku vajadustele juhtida tervishoiusüsteemi süsteemi, millest lähtuvalt on võimalik valmisolekut riigikaitseülesannete täitmiseks. korrastada varude regulatsiooni edasi kitsamas vaates tervisevaldkonna ja tervishoiuasutuste lõikes. 7. Teeme ettepaneku töögrupi moodustamiseks, Osapooltega võetakse antud teemadel et asjasse puutuvad osapooled saaksid vajadusel ühendust eraldi, kuid ülaltoodud küsimustes kokkuleppele jõuda. epidemioloogilisest olukorrast tingituna ei ole hetkel võimalik s töörühma moodustada. Justiitsministeerium 1. Kas algselt on planeeritud määruses 1. – 3. Selgitame. Haiglavõrgu kavas (TTKS § 55) sätestatud korra kohaldamine ka vanglate nimetatud haiglatel ja kiirabil (ETO-d) on tervishoiuteenuse osutajatele? Kui ei ole, siis kohustus koostada nii riigikaitse kui ka kuidas on see määruse koostaja hinnangul hädaolukorraks valmistumisel toimepidevuse välistatud? Vanglad on samuti tegevusloa alusel riskianalüüs ja selle põhjal hädaolukorra eriarstiabi osutajad. Üldarstiabi osutamine lahendamise plaan (teisisõnu tegevusplaan) (perearstid) toimub vanglas samuti eriarstiabi (TTKS § 581 lg 6 p-d 1ja 2 ning § 59 lg 3 p 1). tegevusloa alusel. Sellist kohustust teistel TTO-del TTKS kohaselt ei 2. Juhul, kui määruse koostaja on ole sh vanglateenistuse ja Kaitseväe TTO-del. planeerinud kaasata ka vanglad, siis soovime Küll aga on seadusest tulenevalt (TTKS § 581 lg 6 täiendavat tähtaega, et hinnata kooskõla p 3 ja lg 8 ja § 59 lg 1 ja lg 4) mõlema sündmuse olemasolevate plaanidega ja võimalikke kulusid, puhul võimalik ka muid TTO-sid sh. tegevusvarus osalemiseks. kohustada koostama tegevusplaani, mille alusel 3. Kui määruse koostaja ei ole planeerinud luuakse valmisolek antud kriisi lahendama. vanglate tervishoiuteenuse osutajaid hõlmata, siis kas hõlmatud on teised riigiasutuste Küll aga saab TTKS alusel kohustada kõiki tervishoiuteenuse osutajad (näiteks kaitsevägi)? TTOsid riigikaitseülesannete või hädaolukorra ülesannete täitmiseks ( TTKS § 581 lg 3, lg 5, lg 8, lg 10 ning § 59 lg 1, lg 2 p, lg 4, lg 6 ). Seda loogikat järgib ka määruse eelnõu. Eesti Haigekassa 1. Tase 1 puhul tuleks määruse eelnõu § 3 punkti 1. Arvestatud. Eelnõu § 3 p 1 on vastavalt 1 täiendada tarnehäirete mainimisega, s.t viia muudetud. eelnõu kooskõlla seletuskirjas tooduga. 2. Palume määruse seletuskirja punkti 5 lisada Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud.TTKS tegevusvarude taastamise ja täiendamise § 52 lg 1 p 7 lähtuvalt rahastatakse riigieelarvest korral täpsustus rahastamise allika ja meetodi valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste kohta. Tegevusvaru moodustamist ja osutamiseks hädaolukorras, kõrgendatud uuendamist haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni puhul rahastab Sotsiaalministeerium ja demobilisatsiooni ajal; tervishoiuteenuse (TTKS § 52 lg 1 p-s 7). Palume seletuskirja osutaja tegevusvaru moodustamist ja täiendada lisades selgituse, et tegevusvarude uuendamist; tervishoiuteenuste osutamise taastamise ja täiendamise rahastamise kohustus korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja on Sotsiaalministeeriumil ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate väljaõpet. Eesti Kaitsevägi 1. palume määruse terviklikkuse huvides Selgitus antud. Regulatsioon tuleneb seadusest. sätestada Terviseameti õigus tervishoiuteenuse Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 59 osutajate tegevuse ajutiseks kohaselt ei taasesitata seaduse teksti määruses. ümberkorraldamiseks ning piiramiseks mitte Käesoleval juhul määruses seaduse sätte ainult hädaolukorra lahendamiseks, vaid ka taasesitamine võib tekitada segadust ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, õigusselgem on see, kui õigusliku alusena mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kasutatakse üksnes seaduse sätet. Seega säte (vastavalt TTKS § 581 lõike 9 punktides 1 ja 3 määrusest välja jäetud. sätestatule). 2. Eelnõu § 3 punkt 1 ja viidatud punkti seletuskiri Arvestatud. Eelnõu § 3 p 1 on vastavalt ei lähe omavahel kokku. muudetud 3. Palume eelnõus üle vaadata mõiste „kriis“ Arvestatud. Eelnõu terminoloogiat on kasutamine. korrastatud ja terminit „kriis“ kasutataks üksnes kogumõistena erinevate olukorda ühiseks tähistamiseks. Kriisist eristatakse hädaolukorra ohtu – see võib eeldada ka tegutsemist, kuid alati jääb võimalus, et oht ei realiseeru (nt ilmastikuolud muutuvad). Tegemist ei ole uue termini kasutamisega ning seda ei määratleta sisuliselt. 4. Seletuskirja kohaselt kehtestatakse eelnõu § 4 Arvestatud. Eelnõu vastavad sätted on lõike 1 punkt 6, lõike 2 punkt 11 ja lõike 3 punkt 4 ühtlustatud. sama eesmärgiga sätestada paindlikkus ettenägematuteks olukordadeks. Sellisel juhul peaks nimetatud sätete sõnastus olema sarnane, kuid eelnõus see nii ei ole. Palume sätete sõnastus ühtlustada. 5. Eelnõu § 4 lõike 2 punktis 9 on sätestatud, et Arvestatud. Töökohustuse regulatsioon Terviseamet annab vajaduse korral riigikaitseks määrusest välja jäetud ning lähtutakse valmistumisel ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, seadusest (TTKS, HOS, RiKS). sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldusi tervishoiuteenuse osutajatele kogu riigis tervishoiutöötajate ümberpaigutamiseks. Määruse § 4 lõikes 2 käsitletakse Terviseameti pädevust tervishoiu valmisoleku taseme 2 kehtestamise korral, kuid mitte riigikaitseks valmistumisel. Palume selles osas eelnõu üle vaadata. TTKS § 581 lõige 4, millele on seletuskirjas viidatud kui sättele, mille alusel toimub nimetatud olukordades tervishoiutöötajate ümberpaigutamine kooskõlas riigikaitseseadusega, käsitleb Terviseameti ülesandeid üksnes tervishoiu riigikaitseks valmistumisel. 6. Lisaks eelmisele märkusele teeme ettepaneku Selgitus antud. Eelkõige on see lubatav TTKS § muuta eelnõu § 4 lõike 2 punkti 9 sõnastust ning 59 lg 2 riigikaitsesündmuste ajal. Samas tuleb sätestada võimalus Terviseameti korralduse alusel juurde vaadata ka HOS ja RiKS regulatsiooni. tervishoiutöötajate ümberpaigutamiseks Vabatahtlikkuse alusel saab töökohustust mistahes kriisi puhul nagu on sätestatud kehtiva määrata ka ilma määruse regulatsioonita. määruse § 4 lõike 2 punktis 8. Juhime tähelepanu, et lisaks töökohustuse määramisele saab tervishoiutöötajate ümberpaigutamine toimuda Terviseameti korraldusena tervishoiuteenuse osutajatele kui nende tööandjatele, kuid tervishoiutöötajate jaoks vabatahtlikkuse alusel. 7. Eelnõu § 4 lõike 3 punkti 2 kohaselt on Arvestatud. Eelnõu § 4 lg 3 p 2 on täiendatud ja tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral kiirabi sõnastatud järgmiselt: „2) rakendab kiirabi osutaja kohustatud kogu riigis väljakutsete osutaja kogu riigis vajaduse korral väljakutsete teenindamiseks rakendama vähendatud teenindamiseks vähendatud koosseisuga koosseisuga kiirabibrigaade. Arvestades, et kiirabibrigaade;“ nimetatud meede võib olla rakendatud lähtudes piirkondlikust vajadusest, siis ei pruugi kogu riigis kiirabi väljakutsete teenindamine vähendatud koosseisuga brigaadide poolt olla tingimata vajalik. Sarnaselt kehtiva määrusega teeme ettepaneku sõnastust täiendada ja lisada „vajaduse korral“. Päästeamet 1.Teeme ettepaneku asendada eelnõus sõna Arvestatud. Termini „kriis“ sisuline määratlus on „kriis“ mõne teise sättes kirjeldatud olukordi kõrvaldatud ning seda on kasutatud koondava mõistega. kogumõistena siis, kui on vaja hädaolukorda, kõrgendatud kaitsevalmidust, sõjaseisukorda, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ühiselt tähistada. 2. Teeme ettepaneku eelnõus sätestada ka kiirabi Arvestatud. Eelnõusse on lisatud § 5 lõige 2, ja staapide koostöö partnerasutustega, sh mille kohaselt teavitatakse Terviseameti poolt teavitamine valmisoleku tasemete muutmisest ja taseme rakendamisest ka riigisasutusi (nt rakendatud meetmetest. Häirekeskus), kohaliku omavalitsuse üksusi ning muid avaliku võimu kandjaid (nt Eesti Haigekassa). Ettepanekut arvestatakse ka juhtimisstrutuuri käsitlevas terviseameti haldusaktis. Siseministeerium 1. Määruses on läbivalt kasutatud mõistet „kiirabi Arvestatud. Täpsustame seletuskirja, osutajad“. Palume õigusselguse mõistes kuid selgitame lisaks. HVA haiglatel ja kiirabil täpsustada seletuskirjas ning vajadusel ka (ETO-d) on kohustus koostada nii riigikaitse kui eelnõus, kas käesoleva määruse kohustused (nt ka hädaolukorraks valmistumisel toimepidevuse tegevusplaani koostamine, õppuste korraldamine riskianalüüs ja selle põhjal hädaolukorra jne) laienevad kõikidele kiirabi tegevusluba lahendamise plaan (teisisõnu tegevusplaan) omavatele teenuseosutajatele või ainult neile, (TTKS § 581 lg 6 p-d 1ja 2 ning § 59 lg 3 p 1). kes omavad kiirabi rahastamise lepingut Eesti Sellist kohustust teistel TTO-del ei ole. Seadus Haigekassaga ning kelle kiirabibrigaadid on kiirabi kui ETO mõistet ei kitsenda. Häirekeskuses operatiivarvestuses. 2. Määruse §-s 1 on sätestatud muuhulgas Arvestatud. Eelnõusse on lisatud § 5 lõige 2, Terviseameti kohustused valmisoleku tasemete mille kohaselt teavitatakse Terviseameti poolt kehtestamisel. Palume lisada määruse eelnõu §-s taseme rakendamisest ka riigiasutusi (sh 1 Terviseametile ka kohustus teavitada Häirekeskus), kohaliku omavalitsuse üksusi ning Häirekeskust kiirabi osutaja(te)le kehtestatud muid avaliku võimu kandjaid (nt Eesti valmisoleku tasemest ja selle alusel Haigekassa). Ettepanekut arvestatakse ka rakendatavatest meetmetest asutuste vahel juhtimisstrutuuri käsitlevas Terviseameti kokkulepitud viisil. Kuna kiirabibrigaade saadab haldusaktis. välja Häirekeskus, siis on ümberkorraldustest Häirekeskuse teavitamine möödapääsmatu. 3. Määruse eelnõu § 1 lõige 1 punktis 2 on Arvestatud. Termini „kriis“ sisuline määratlus on kasutatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, täpsustatud ning seda on kasutatud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja kogumõistena käesoleva määruse tähenduses demobilisatsiooni ning hädaolukorra ohu ja siis, kui on vaja hädaolukorda, kõrgendatud hädaolukorra kohta üldmõistet „kriis“. Kuna kaitsevalmidust, sõjaseisukorda, mobilisatsiooni teistes õigusaktides ei ole defineeritud mõistet ja demobilisatsiooni ühiselt tähistada. „kriis“, siis palume eelnõus täpsustada, et tegemist on mõistega käesoleva määruse tähenduses. 4. Määruse eelnõu § 3 puhul palume kaaluda Arvestatud. Tervishoiu valmisoleku tasemete võimalust loobuda selguse huvides mõistetest määratlusi on eelnõus täpsustatud. „kriis“ ja „ulatuslik kriis“, kuna hetkel on eelnõus mõiste „kriis“ kaks korda avatud (nii § 1 lõige 1 punktis 2 kui ka § 3 lõikes 2), ning defineerida olukorrad tervishoiu valmisoleku tasemete põhjal. Täiendavalt teeme ettepaneku täpsustada eelnõu samas paragrahvis valmisoleku tasemete sisukirjeldus nii, et neid oleks võimalik rakendada ka muude toimepidevuse häirete puhul (nt elektrikatkestusest tingitud väiksemas mahus teenuse tagamine haiglas või kütuse kättesaadavuse häirete puhul vaid kõrge prioriteediga väljakutsete teenindamine vms). Hetkel on valmisoleku tasemed seotud vaid abivajajate hulga ning ravimite ja meditsiiniseadmete tarnehäiretega. 5. Siseministeerium on välja töötanud juhendi Meie hinnangul on eelnõu kooskõlas nimetatud valmisoleku tasemete ja põhimõtete juhendi põhimõtetega. rakendamiseks riigiasutustes, mida on tutvustatud erinevates töörühmades nii Riigikantseleile kui ka teistele riigiasutustele. Palume kaaluda võimalust lähtuda määruses sätestatud valmisoleku tasemete kehtestamisel eelnimetatud juhendist tulenevatest põhimõtetest. 6. Määruse eelnõu § 4 lõige 1 punktis 5 on Arvestatud. Eelnõus on läbivalt kasutatud kasutatud mõistet „toimepidevuse plaanid“. terminit „tegevusplaan“. Palume õigusselguse huvides täpsustada, milliseid plaane siinkohal on mõeldud, kuna määruse eelnõus on eelnevalt nimetatud nii „tegevusplaan“ kui ka „elutähtsa teenuse toimepidevuse plaan“. 7. Juhime tähelepanu, et määruse eelnõu § 4 Arvestatud. lõige 2 punktis 9 on sõna „annab“ kaks korda. MINISTRI MÄÄRUS 06.11.2020 nr 46 Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate: 1) ülesanded riigikaitseks valmistumisel; 2) valmisoleku tasemed ja selle sisu riigikaitseülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal; 3) valmisoleku tasemed ja selle sisu hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal. (2) Kriisiks loetakse käesoleva määruse tähenduses kõrgendatud kaitsevalmidust, sõjaseisukorda, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni riigikaitseseaduse tähenduses ning hädaolukorda hädaolukorra seaduse tähenduses. (3) Kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal on kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutaja valmis korraldama teenuse osutamise ümber vastavalt käesolevas määruses kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemetele, valdkonna eest vastutava ministri või Terviseameti antud haldusaktile või muule õigusaktile. (4) Terviseametil on õigus rakendada piirkondadele erinevaid tervishoiu valmisoleku tasemeid ning lähtudes piirkondlikust või muust vajadusest rakendada kehtestatud valmisoleku taseme meetmeid koos või valikuliselt. (5) Käesoleva määruse nõuded ei välista teistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ega kohustusi, mis on seotud kriisiks valmistumisega või selle lahendamisega. § 2. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel 2 (1) Kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal kiirabi osutaja ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestatud statsionaarse eriarstiabi osutaja: 1) koostab tervishoiuteenuste osutamiseks kriisi ajal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 6 alusel tegevusplaani, mis võib hõlmata sama seaduse § 59 alusel nõutud plaani või hädaolukorra seaduses nõutud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani, arvestades riigikaitselisi erisusi ning valmisoleku tasemeid ja sisu (edaspidi tegevusplaan); 2) tagab valmisoleku oma tegevusplaani täitmiseks või asub seda vajaduse korral täitma; 3) korraldab personali kriisialase väljaõppe ja viib läbi õppuseid ülesannete täitmise harjutamiseks; 4) loob riigikaitseülesannete täitmiseks riigikaitseseaduse § 5 lõike 4 alusel nõutud tegevusvaru või täiendab olemasolevat tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel loodud tervishoiuteenuse osutajate tegevusvaru, arvestades riigikaitselisi erisusi. (2) Kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal valmistuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestamata statsionaarse eriarstiabi osutaja ja üldarstiabi osutaja korraldama teenuse osutamise ümber vastavalt käesolevale määrusele või valdkonna eest vastutava ministri ja Terviseameti kehtestatud haldusaktile. § 3. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemed Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemed kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal on järgmised: 1) tervishoiu valmisoleku tase 1 – rakendatakse kriisi ohu korral, sealhulgas juhul, kui on oht ravimite ja meditsiiniseadmete oluliseks tarnehäireks või muu olukorra kujunemiseks, mis võib ohustada olulisel määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või võib põhjustada elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid; 2) tervishoiu valmisoleku tase 2 – rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, mille tõttu eeldatav abivajajate hulk kriisipiirkonnas on ületamas või ületab käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse või on tekkinud ravimite ja meditsiiniseadmete olulised tarnehäired või muu olukord, mis ohustab olulisel määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid; 3) tervishoiu valmisoleku tase 3 – rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga, mille tõttu eeldatav abivajajate hulk ületab oluliselt ja ulatuslikult käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse või on tekkinud ravimite ja meditsiiniseadmete ulatuslikud tarnehäired või muu raske olukord, mis ohustab tõsiselt ja ulatuslikult tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse tõsiseid ja ulatuslikke häireid. § 4. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemete sisu (1) Terviseameti antud haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 1 korral: 1) on kiirabi osutaja valmis aktiveerima või aktiveerib lisabrigaadid; 2) teeb statsionaarse eriarstiabi osutaja ümberkorraldusi erakorralise meditsiini osakonnas ja teistes vältimatu abi või kriisi ohu lahendamisega seotud üksustes; 3) täiendab kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja oma tegevusvaru; 4) täiendab üldarstiabi osutaja oma teenuse osutamiseks vajalike vahendite varusid ja valmistub teenuse osutamise ümber korraldama; 5) käivitab kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja kriisijuhtimise struktuurid ja tegevusplaanid; 3 6) tagab tervishoiuteenuse osutaja osaluse kriisi lahendamiseks Terviseameti poolt moodustatavates staapides; 7) rakendab tervishoiuteenuse osutaja muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks valmisoleku tagamisel. (2) Terviseameti antud haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 2 korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) korraldab kiirabi osutaja ümber brigaadide paiknemise ja koosseisu ning väljakutsete teenindamise ja neile reageerimise kiiruse; 2) vabastab statsionaarse eriarstiabi osutaja ajutiselt voodeid, lisab voodeid ja paigutab neid ümber; 3) piirab statsionaarse eriarstiabi osutaja ajutiselt triaaži alusel tervishoiuteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, hospitaliseerib eelkõige vältimatut ja kohe vajaminevat abi vajavad isikud ning korraldab vältimatut ja kohe vajaminevat abi mittevajavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamise, suunates nad vajaduse korral ravile teise haiglasse või üldarstiabi osutaja juurde; 4) võtab kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja vajaduse korral kasutusele oma tegevusvaru, võimaluse korral taastab ja täiendab seda; 5) korraldab üldarstiabi osutaja teenuse osutamise ümber, lähtudes Terviseameti väljatöötatud üldarstiabi kriisistruktuuri põhimõtetest, tagades esmajärjekorras vältimatu abi osutamise; 6) on tervishoiuteenuse osutaja valmis ümber paigutuma oma tegevusplaanis või Terviseameti poolt ette nähtud kohta; 7) annab tervishoiuteenuse osutaja Terviseametile teada ravimite ja meditsiiniseadmete varustushäiretest; 8) vajaduse korral võetakse kasutusse riigi tervishoiuvaru; 9) rakendab tervishoiuteenuse osutaja vajaduse korral isikute vabatahtlikku abi tervishoiuteenuse osutamisel; 10) rakendab tervishoiuteenuse osutaja muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks valmisoleku tagamisel. (3) Terviseameti antud haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule: 1) suunatakse kiirabibrigaade kriisiga seotud piirkondadesse vastavalt vajadusele ja nad teenindavad ainult potentsiaalselt eluohtliku ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutseid; 2) rakendab kiirabi osutaja kriisiga seotud piirkondades või vajaduse korral kogu riigis väljakutsete teenindamiseks vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade; 3) piirab statsionaarse eriarstiabi osutaja triaaži alusel tervishoiuteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, hospitaliseerib ainult vältimatut abi vajavad isikud ning korraldab vältimatut abi mittevajavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamise, suunates nad vajaduse korral ravile üldarstiabi osutaja juurde; 4) rakendab tervishoiuteenuse osutaja muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks valmisoleku tagamisel. § 5. Valmisoleku taseme rakendamine (1) Terviseamet rakendab valmisoleku taseme, määrates haldusaktiga kindlaks valmisoleku taseme, vajalikud tegevused ja tervishoiuteenuse osutajad, kellele need kohalduvad. Edasilükkamatus olukorras antakse korraldus valmisoleku taseme kohta koos vajalike tegevuste määramisega suuliselt ning see vormistatakse haldusaktina esimesel võimalusel. (2) Terviseamet teavitab kriisi lahendamisega seotud tervishoiuteenuse osutajaid ning täidesaatva riigivõimu asutusi, kohaliku omavalitsuse üksusi või muid avaliku võimu kandjaid valmisoleku taseme rakendamisest. 4 § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →