29.10.2020
Sotsiaalministri määruse „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate
ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu
ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1
alusel. Määrusega asendatakse seni kehtinud tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus
nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel
ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja
hädaolukorra ajal“. Määruses kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate
ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel, samuti valmisoleku tasemed ja nende
sisu kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele kehtestatud ülesannete täitmiseks
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning
hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal.
Määruses muudatuste tegemise vajadus tuleneb otseselt 2020. aastal aset leidnud uuest
koroonaviiruse SARS-CoV-2 ülemaailmsest pandeemiast, mille puhang toimus ka Eestis. COVID-
19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe
Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). COVID-19 haigussümptomid on mittespetsiifilised ja
nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, kergete või
mõõdukate sümptomitega, aga võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste
puhul võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga. Riskirühma kuuluvad vanemaealised ja
krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid. Koroonaviirus
levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu. 27.02.2020 diagnoositi Eestis esimene
COVID-19 haigusjuhtum ja 28.02.2020 rakendas Terviseamet määruse nr 23 esimest taset
(hädaolukorra oht), mille peamiseks põhjuseks oli isikukaitsevahendite tarneraskused, kuid ka
haiglate statsionaarsete infektsioonhaiguste ravivoodite ja hingamisaparaatide puudus, mis tekitas
ohu vältimatu abi toimepidevusele. 12.03.2020 kuulutas Vabariigi Valitsus seoses nimetatud
viiruse kohapealse laialdase levikuga välja eriolukorra. Alates 13.03.2020 rakendas Terviseamet
valmisoleku taset 2, millest tulenevalt oli tegu tervishoiualase hädaolukorraga.
See on esimene kord Eesti Vabariigis, kus rakendati antud määruse võimalusi seoses
tervishoiusündmusega. Sellest esmakordsest tasemete rakendamise kogemusest selgus ka
mitmeid probleeme, mida varem ei olnud võimalik prognoosida. Peamised probleemid olid
järgmised: liiga traumapõhine kriisi lahendamise regulatsioon, paindlikkuse puudumine,
õigusselguse puudumine, tervikliku tervishoiuvaate puudumine, kriisijuhtimisstruktuuride
puudumine. Selleks, et vältida tulevikus kriiside lahendamisel samade probleemide üleskerkimist,
tuleb puudujäägid kõrvaldada. Määrust nr 23 muudetakse sedavõrd palju, et õigusselguse huvides
asendatakse see uue terviktekstiga.
Tervishoiualase hädaolukorra eskaleerumine võib kaasa tuua tavapärasest oluliselt suurema
vajaduse tervishoiuteenuste osutamise järele ning ka kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korral tuleb samal ajal tervishoiuteenuste
toimepidevuse tagamisega rakendada osa kogu riigi tervishoiusüsteemis olemasolevatest
ressurssidest sõjalise kaitse tarbeks vajaliku meditsiinilise toetuse tagamiseks. Sellest tingituna ei
saa tervishoiusüsteem ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal toimida tavapärastel alustel ning vaja on ette valmistada ja tarvitusele võtta
meetmed, mis tagavad ka sellistes olukordades tervishoiusüsteemi suutlikkuse osutada
tervishoiuteenuseid ja kasutada olemasolevaid ressursse maksimaalselt efektiivselt.
2
TTKS § 581 lõike 5 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) tervishoiu riigikaitseks
valmistumisel ja tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamisel kohustatud täitma talle
riigikaitseseaduses, TTKSis ja seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid.
Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on vaja
tagada tervishoiusüsteemi toimimine kõikidel arstiabi andmise tasanditel, mistõttu tuleb tagada ka
üldarstiabi toimepidevus, et seeläbi vähendada kriisisituatsioonis kõrgema etapi arstiabi ja kiirabi
osutajatele langevat koormust. Samal põhjusel ei piirata statsionaarse eriarstiabi osutajaid ainult
haiglavõrgu arengukava haiglate loetellu kantud teenuseosutajatega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik
Ragnar Vaiknemets (tel 626 9118; e-post:
[email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi
tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgujuht Heli Paluste (tel 626 9127; e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
juhataja asetäitja Ebe Sarapuu (tel: 626 9337, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu ei ole otseselt seotud isikuandmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
tähenduses.
Eelnõu ettevalmistamisel on olnud kaasatud Terviseamet.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, milles on esitatud määruse reguleerimis- ja kohaldamisala,
kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel, kiirabi,
statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemed, kiirabi, statsionaarse
eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemete sisu, valmisoleku taseme rakendamine ja
sellest teavitamise korraldus ning kehtiva määruse kehtetuks tunnistamine.
Eelnõu kohaldamisel tuleb arvestada, et erinevates olukordades kohalduvad määrusest tulenevad
kohustused erinevatele tervishoiuteenuse osutajatele ja erinevas ulatuses.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
Eelnõu § 1 lõikega 1 määratakse kindlaks, milliseid õigussuhteid määruses reguleeritakse ja
kellele määrus kohaldub. Määrus kehtestatakse TTKS § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel. TTKS
§ 581 lõikes 3 sätestatakse: „Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel ja riigikaitseülesannete
täitmiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kiirabi, statsionaarse eriarstiabi
ja üldarstiabi osutajatele: 1) ülesanded riigikaitseks valmistumisel; 2) valmisoleku tasemed ja selle
sisu riigikaitseülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni
ja demobilisatsiooni ajal.“ TTKS § 59 lõikes 1 sätestatakse: „Hädaolukorraks valmistumiseks
kehtestab valdkonna eest vastutav minister valmisoleku tasemed ja nende sisu hädaolukorra ohu
korral ja hädaolukorra ajal.“ Määruse reguleerimisala on määratletud volitusnormi sisust lähtuvalt.
Määruses kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded
riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja valmisoleku sisu ülesannete täitmiseks
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning
hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal. Lõike 1 sõnastus on sarnane määruse nr 23 § 1
lõike 1 sõnastusega.
TTKS § 581 lõike 3 alusel antav määrus kohaldub kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi
osutajatele. Seevastu TTKS § 59 lõike 1 volitusnorm reguleerib ulatuslikumalt kõiki
tervishoiuteenuse osutajaid. Seaduse § 59 lõige 2 annab Terviseametile õiguse hädaolukorraks
3
valmistumisel ja hädaolukorra ajal anda tervishoiuteenuse osutajatele täpseid ülesandeid ning
hädaolukorra ohu korral haldusakte tervishoiuteenuste osutamise ajutiseks ümberkorraldamiseks,
samas reguleeritakse seaduse § 59 lõigetes 3 ja 8 üksnes kiirabi ja haiglavõrgu haigla pidaja ning
§ 59 lõikes 9 üksnes üldarstiabi osutaja ülesandeid kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal. Seaduse §
59 lõike 7 alusel saab Terviseamet anda haldusakte tervishoiuteenuse osutajatele, lähtudes
valmisoleku tasemetest ja arvestades ministri kehtestatud haldusakte (mis antud § 59 lõike 4
alusel), kuid ka õiguse anda tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks haldusakte kõigile
tervishoiuteenuse osutajatele ja teistele eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende tegevuse
ajutiseks ümberkorraldamiseks ning piiramiseks, kui see on vältimatult vajalik.
TTKSi volitusnorme koosmõjus arvestades on määruse kohaldamisala piiratud kiirabi,
statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatega. Kui on vaja anda haldusakte ka teistele
tervishoiuteenuse osutajatele, on need volitused seaduse alusel otse kohaldatavad ega eelda
määruses täpsustamist.
Eelnõu § 1 lõige 2. TTKS ei kasutata terminit „kriis“. Hädaolukorra seaduse § 2 lõikes 3 on
määratletud termin „kriisireguleerimine“, kuid ei ole määratletud terminit „kriis“. Määruses
kasutatakse sõna „kriis“ üksnes kogumõistena hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ühiseks tähistamiseks. See võimaldab muuta
määruse teksti oluliselt lühemaks ja lihtsamini loetavaks.
Kriisi mõiste ei hõlma hädaolukorra ohtu, vaid see on kaetud terminis „kriisi oht“ (vt eelnõu § 3
punkt 1). Lisaks hõlmab „kriisi oht“ ülesandeid riigikaitseks valmistumisel, kui asjaolude põhjal on
tõenäoline, et lähiajal kuulutatakse välja kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord,
mobilisatsioon või demobilisatsioon.
Eelnõu § 1 lõige 3. Vastavalt TTKS-ile peavad kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi
osutaja kriisi ajal oma tegevuse ümber korraldama lähtuvalt kehtestatud tervishoiu valmisoleku
tasemetest, kuid lisaks ka ministri või Terviseameti antud täiendavatest haldusaktidest (vt TTKS
§ 581 lg-d 8 ja 10 ning § 59 lg-d 3, 4, 6, 7, 8 ja 9). Samas, seaduse alusel võivad tervishoiualase
kriisi ajal haldusakte või korraldusi anda ka muud haldusorganid, mistõttu on eelnõus sätestatud,
et TTO-del tuleb lähtuda ka nendest õigusaktidest ja korraldustest. Näiteks TTKS-i ja
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) kohaselt on sellisteks haldusorganiteks
hädaolukorra meditsiinijuht (TTKS § 59 lg 5) ja Vabariigi Valitsus (NETS § 27 lg 3 ja § 28 lg 6).
Seega tuleb TTO-del järgida liikumisvabaduse piiranguid või karantiininõudeid, kui need on
Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud. Lõige on määruse eelnõusse lisatud eelkõige õigusselguse
huvides, sätestades, mis ulatuses ja viisil on võimalik teenuseid kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal
ümber korraldada.
Eelnõu § 1 lõige 4. Terviseametil on õigus rakendada piirkondadele erinevaid tervishoiu
valmisoleku tasemeid, samuti rakendada kehtestatud tervishoiu valmisoleku taseme sees
valikuliselt või koos tasemes märgitud meetmeid, lähtudes piirkondlikust või muust vajadusest.
2020. a kevadel COVID-19 kriisi ajal oli vaidlusi, kas kehtestatud valmisoleku tasemeid on võimalik
rakendada vaid tervikmeetmetena või on võimalik valida tasemete seest üksikuid meetmeid.
Samuti oli ebaselge, kas kehtestatud tasemeid on võimalik rakendada piirkondlikult, mitte
kohandades seda kogu Eestile. Selle tulemusel ei olnud sageli piisavalt õigustusi rakendada
kõrgemat taset, sest hoolimata piirkondlikust vajadusest või üksikmeetme vajalikkusest ei olnud
vaja rakendada kõiki meetmeid kogu Eestile.
Eelnõu § 1 lõikes 5 sätestatakse, et määruse nõuded ei välista teistest õigusaktidest tulenevaid
õigusi ega kohustusi, mis on seotud kriisiks valmistumise või selle lahendamisega. Lõige on
lisatud, kuna 2020. a COVID-19 kriisi ajal tekkis olukord, kus paljudele tervishoiuteenuse
osutajatele jäid nende kohustused ja õigused ebaselgeks. Õigusselguse huvides on nimetatud
lõike lisamine vajalik, et vältida tulevikus sarnaseid arusaamatusi.
§ 2. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded kriisiks
valmistumisel
4
Paragrahvis 2 kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded
kriisiks valmistumisel. Selle paragrahvi pealkirjas on asendatud sõna „riigikaitse“ sõnaga „kriis“,
kuna ülesanded kehtivad ka tervishoiualase hädaolukorra puhul.
Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse kiirabi osutajate ja TTKS § 55 lõike 1 alusel kehtestatud
haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud statsionaarse eriarstiabi osutajate ülesanded
kriisiks valmistumisel. Selles lõikes on sõnastust muudetud selliselt, et sõna „riigikaitse“ on
asendatud sõnaga „kriis“ eesmärgiga rõhutada fakti, et tervishoiu ülesanded nii riigikaitseks kui ka
hädaolukorraks valmistumisel omavahel kattuvad. Seega lähtutakse ka praktikas samadest
tegevusplaanidest ja riskianalüüsidest. Riigikaitseks valmistumise ülesannete kehtestamisel on nii
TTKS-is kui ka käesolevas määruses lähtutud üleüldistest kriisireguleerimise ülesannetest, mida
peavad TTO-d täitma ka hädaolukordadeks valmistumisel.
Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestamata
statsionaarse eriarstiabi osutajate ja üldarstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel.
Vastavalt TTKS § 581 lõigetele 3 ja 6 ning § 59 lõikele 1 saab valdkonna eest vastutav minister
kehtestada määrusega ülesandeid nii kiirabile, statsionaarse eriarstiabi osutajale kui ka üldarstiabi
osutajale. Seega on põhjendatud, et kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal peavad ka TTKS § 55 lõike 1
alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestamata statsionaarse eriarstiabi
osutaja ja üldarstiabi osutaja korraldama teenuse osutamise ümber, kui nad on vastava ülesande
saanud valdkonna eest vastutavalt ministrilt või Terviseametilt ja ülesanne ei tulene juba
määrusest endast.
§ 3. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemed
Paragrahvis 3 kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesannete
täitmise valmisoleku tasemed kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal. Valdkonna valmisoleku taseme
valikul ja rakendamisel lähtutakse ohuhinnangust, mille alusel otsustatakse vajalikud
ümberkorraldused TTO-de tegevuses ja kehtestatakse piirangud tervishoiuteenuste
kättesaadavusele.
Tervishoius on kolm valmisoleku taset. Kõigis tasemete definitsioonides tehti muudatused.
1. Tervishoiu valmisoleku taset 1 rakendatakse kriisi ohu korral, sealhulgas juhul, kui on oht
ravimite ja meditsiiniseadmete oluliseks tarnehäireks või muu olukorra kujunemiseks, mis võib
ohustada olulisel määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale määruse § 1
lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või võib põhjustada elutähtsa teenuse
toimepidevuse häireid. Võrreldes kehtiva määrusega tuuakse eraldi välja olukord, kui on tekkinud
oht ravimite ja meditsiiniseadmete oluliseks tarnehäireks või muu olukorra kujunemiseks, mis
ohustab olulisel määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale või võib põhjustada
elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid. Ohustamisena peetakse silmas sellist olukorda, kus
tervishoiuteenuse osutamine ja teenuse toimepidevus ei ole veel häiritud, kuid on tõenäoline, et
lähiajal see saab olema häiritud. Lisaks hõlmab kriisi oht riigikaitseks valmistumist, kui asjaolude
põhjal on tõenäoline, et lähiajal kuulutatakse välja kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord,
mobilisatsioon või demobilisatsioon.
2. Tervishoiu valmisoleku taset 2 rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, mille tõttu eeldatav
abivajajate hulk kriisipiirkonnas on ületamas või ületab määruse § 1 lõikes 1 nimetatud
tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekust või on tekkinud ravimite ja
meditsiiniseadmete olulised tarnehäired või muu täpsustamata olukord, mis ohustab olulisel
määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale või põhjustab elutähtsa teenuse
toimepidevuse häireid. Muu olukorrana peetakse silmas sellist olukorda, kus tervishoiuteenuse
osutamine ei ole võimalik tavapärasel viisil või vajalikus mahus. Näiteks võib kriisi ajal olla teatud
liiki teenuste vajaduse kasvu või nakkusohu tõttu olla häiritud plaaniliste ja ennetavate teenuste
osutamine tavapärases mahus, kuna suur osa kiirabi, haiglate või perearstide ressursist on
suunatud kriisi lahendamisele.
5
3. Tervishoiu valmisoleku taset 3 rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga, mille tõttu
eeldatav abivajajate hulk ületab oluliselt ja ulatuslikult tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi
osutamise võimekuse või on tekkinud ravimite ja meditsiiniseadmete ulatuslikud tarnehäired või
muu raske olukord, mis ohustab ulatuslikult tervishoiuteenuste osutamist elanikkonnale või
põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse tõsiseid ja ulatuslikke häireid. Ulatusliku kriisi ajal võib
teatud liiki teenuste hüppelise vajaduse kasvu või tõsise nakkusohu tõttu olla ulatuslikult häiritud
plaaniliste ja ennetavate teenuste osutamine tavapärases mahus, kuna valdav osa kiirabi, haiglate
või perearstide ressursist on suunatud kriisi lahendamisele ning piirdutakse peamiselt vältimatu
abi tagamisega elanikkonnale.
Tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku taseme määratlused on indikatiivsed ja tuginevad
tüüpolukordadel. Valmisoleku taseme rakendamisel on määravaks ekspertide erialateadmistel,
senistel kogemustel ja olemasolevate ressursside piisavusel põhinev hinnang. Nii näiteks võis
2020. a kevadel, kui nakkushaigusest COVID-19 ja seda põhjustavast viirusest SARS-CoV-2 oli
vähe teada, rakendada juba üksikute haigusjuhtumite põhjal ulatuslikke meetmeid, samas kui
sama aasta sügisel, kui teadmised haigusest ja selle tekitajast on oluliselt paremad, on ka
reaktsioon vastavalt kaalutlevam.
Võrreldes kehtiva määrusega on muudatused tehtud kõigis tasemete definitsioonides. Muu hulgas
täiendati taseme 2 sõnastust sõnadega „on ületamas või ületab“, andes sellega mõista, et kriiside
puhul, mis hõlmavad endas prognoositavaid kannatanuid, nagu nt 2020. a COVID-19 pandeemia
ajal, on vajalik rakendada taseme 2 tegevusi juba enne, kui kannatanute hulk ületab olemasolevat
võimekust. Kõikide tasemete definitsioonides toodi esile ka ravimite või meditsiiniseadmete
tarnehäirete võimalus. 2020. a COVID-19 kriis tõi esile tõsiasja, et kriisid ei pruugi alguse saada
kannatanutest, vaid pigem tehniliste ressursside, eeskätt teenuse osutamiseks vajalike vahendite
puudumisest. Tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamise kriteeriumid on defineeritud
tervishoiuteenuse osutajate võimekuse kaudu, sest täpset kannatanute hulka ei ole võimalik
määrata.
§ 4. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemete sisu
Paragrahvis 4 sätestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku
tasemete sisu kriisi ajal ehk milliseid ülesandeid on eespool nimetatud tervishoiuteenuse osutajad
kriisi ajal kohustatud täitma.
Määruses kehtestatakse eespool nimetatud tervishoiuteenuse osutajate ülesanded, mis peavad
tagama kogu tervishoiusüsteemi maksimaalse efektiivse toimimise abi tagamisel elanikkonnale
ning vahendite otstarbeka kasutuse. Selleks suunatakse kriisi ajal kõik olemasolevad ressursid
olulise tähtsusega tervishoiuteenuste osutamiseks ning samal ajal piiratakse eluliselt vähem
tähtsate tervishoiuteenuste kättesaadavust. Vahendite otstarbeka kasutuse ja efektiivse
töökorralduse tagamiseks kujundatakse haigla pidajate ja teiste tervishoiuteenuse osutajate töö
ümber. Haiglate (piirkondlikud ja keskhaiglad) põhiülesandeks jääb statsionaarse eriarstiabi
osutamine ning kiirabibrigaadi pidajate ülesanne on jätkuvalt tagada kiirabiteenuse toimepidevus.
Vastavalt pädevusele, tegevusvaldkonnale ja tervishoiuteenuste osutamise võimalikkusele
korraldatakse ambulatoorse eriarstiabi ja esmatasandi tervishoiuteenuste osutamine ning
õendusabi ja järelravi ülejäänud tervishoiuteenuse osutajate kaudu. Meetmete rakendamine on
vajaduspõhine, mis tähendab, et teenuseosutajad peavad täitma ainult neid ülesandeid, mis
ohuhinnangust lähtuvalt on vajalikud ja vastavas haldusaktis ära toodud. Seetõttu võib
tervishoiuteenuse osutajatele kehtestada eri piirkondades eri tasemed ning täpselt kindlaks
määrata kellele ja millises piirkonnas need kehtivad ning milliseid meetmeid rakendatakse.
Eelnõu § 4 lõikes 1 kirjeldatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutaja ülesandeid
tervishoiu valmisoleku taseme 1 korral. Selle lõike punkte koondatakse ja tehakse nii sõnastuslikke
kui sisulisi muudatusi. Rakendades taseme punktides sõnastatud ülesandeid, on selgelt esile
toodud vajadus anda need ülesanded esimesel võimalusel Terviseameti haldusakti alusel.
Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 1 muudetakse sõnastust, kus jääb alles ülesanne kiirabipidajatele
käivitada lisabrigaade, kuid jäetakse ära vähendatud koosseisu ja transpordivõimekust puudutav
6
selgitav osa. Kehtiv regulatsioon on oma olemuselt liialt piirava ülesandega, mille puhul võib olla
vaja käivitada mitmesuguseid ad hoc võimalusi, kus nt transpordivõimekus ei ole primaarne. Lisaks
on tehtud sõnastuslikke täpsustusi.
Eelnõu § 4 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse ümber selliselt, et lisavoodite paigaldamise ja personali
täiendamise ülesanne asendatakse sõnadega „teeb ümberkorraldusi erakorralise meditsiini
osakonnas ja teistes vältimatu abi või kriisi ohu lahendamisega seotud üksustes“. Muudatuse
eesmärk on luua paindlikkust olukorras, kus ei ole vaja lisavoodeid ega lisapersonali, vaid on vaja
muuta teenuse profiili, nagu näiteks 2020. a COVID-19 pandeemia ajal, kui haiglavõrgu
arengukava haiglate erakorralise meditsiini osakondades loodi nakkushaiguse profiilist lähtuvalt
isolatsioonivõimekusega ruumid. Sellest tulenevalt annab Terviseamet lähtuvalt kriisi olemusest ja
vajadusest haldusaktiga täpse teenuse ümberkorralduse kirjelduse.
Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 3 mõte jääb samaks kehtiva määrusega.
Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 4 lisatakse ka üldarstiabi osutajatele ülesanne täiendada oma teenuse
osutamiseks vajalike vahendite varusid ja valmistuda teenuse osutamise ümberkorraldamiseks.
Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 5 sätestatakse, et Tervisameti korraldusel käivitavad kiirabi ja
statsionaarse eriarstiabi osutajad kriisijuhtimise struktuurid ja tegevusplaanid. Haiglavõrgu
arengukava ja Eesti Haigekassa lepingulised kiirabipidajad on elutähtsa teenuse osutajad, kelle
peamine ülesanne on toimepidevuse tagamine. Selle jaoks tehakse riskianalüüsid, mille alusel
koostatakse toimepidevuse plaanid ning hädaolukordade lahendamiseks tegevusplaanid.
Asutusesisesed kriisi juhtimise struktuurid on tegevusplaanide üks osa, andes mõista, et kriiside
lahendamisel ei ole tavapärane juhtimise struktuur piisavalt operatiivne.
Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 6 kohaselt tagab tervishoiuteenuse osutaja osaluse kriisi lahendamiseks
Terviseameti poolt moodustatavates staapides, juhul kui need moodustatakse ning
tervishoiuteenuse osutaja poole esindaja nimetamiseks pöördutakse.
Eelnõu § 4 lõike 1 punkt 7 lisatakse eesmärgiga anda juurde paindlikkust ettenägematuteks
olukordadeks, mida ei ole võimalik alati üheselt defineerida. 2020. a COVID-19 pandeemia tõi esile
tõsiasja, et kõiki olukordi ei ole võimalik kirjeldada ja seetõttu oli vaja rakendada erisuguseid
erakorralisi ja ajutisi ad hoc lahendusi, mis olid kokkuvõttes hädavajalikud tervishoiu toimepidevuse
ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamiseks.
Eelnõu § 4 lõikes 2 kirjeldatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutaja ülesandeid
tervishoiu valmisoleku taseme 2 korral. Tervishoiu valmisoleku taseme 2 korral võib rakendada ka
taseme 1 meetmeid. Selle lõike punktides koondatakse antavad ülesanded ja tehakse nii
sõnastuse kui sisulisi muudatusi.
Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse ümber ja sellesse koondatakse kokkuvõtvalt mitmes
kiirabile kehtivas määruses sätestatud ülesanded: kiirabi osutaja korraldab ümber brigaadide
paiknemise ja koosseisu ning väljakutsete teenindamise ja neile reageerimise kiiruse.
Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 2 on samas sõnastuses, mis kehtiva määruse § 4 lõike 2 punkt 4.
Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 3 mõte jääb samaks kehtiva määrusega.
Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 4 on samas sõnastuses, mis kehtiva määruse § 4 lõike 2 punkt 6.
Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 5 täiendatakse tekstiosaga: „, lähtudes Terviseameti väljatöötatud
üldarstiabi kriisistruktuuri põhimõtetest“. Nimetatud uuendus annab mõista, et Terviseamet töötab
välja ja käivitab üldarstiabi kriisistruktuuri. Üldarstiabiteenus on oluline võimekus tervishoius ka
kriisi ajal, mistõttu on vaja see vastavalt olukorrale sarnaselt haiglate ja kiirabiga ümber korraldada.
Olles oma olemuselt detsentraliseeritud, teeb see üldarstiabiteenuse ümberkorraldamise võrreldes
teistega väga aeganõudvaks protsessiks eeskätt rohkete osapoolte ja kindla juhtimisstruktuuri
puudumise tõttu. Sellest ja 2020. a COVID-19 pandeemia kriisi kogemusest lähtudes otsustasid
7
Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti eksperdid, et vaja on luua valmisoleku taseme 2 punkt,
milles sätestatakse võimalus käivitada üldarstiabi kriisijuhtimise struktuur. Sellega luuakse
nimetatud võimekusele õiguslik alus, millest lähtudes peavad teemaga seotud osapooled välja
töötama asjakohase ja detailse süsteemi, millega on võimalik arvestada Terviseameti
hädaolukorra lahendamise plaanis (edaspidi HOLP) ning üldisemalt edaspidistes kriisides.
Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 6 on ümber sõnastatud, kuid sisu on sama, mis kehtiva määruse § 4
lõike 2 punkt 9.
Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 7 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja annab Terviseametile teada
ravimite ja meditsiiniseadmete varustushäiretest, kuna tõsiste varustushäirete puhul võib olla
vajadus võtta kasutusele riigi tegevusvaru.
Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 8 esineb ümbersõnastatuna, kuid sisu on muutmata kujul võrreldes
kehtiva määruse § 4 lõike 2 punktiga 10.
Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 9 sätestab, et TTO-d rakendavad vajaduse korral isikute vabatahtlikku
abi teenuse osutamise eesmärgil. Sama mõttega ülesanne on kehtiva määruse § 4 lõike 2 punktis
8.
Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 10 lisatakse sarnaselt määruse eelnõu taseme 1 punktiga 6 eesmärgiga
anda juurde paindlikkust ettenägematuteks olukordadeks, mida ei ole võimalik alati üheselt
defineerida.
Eelnõu § 4 lõikes 3 kirjeldatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutaja ülesandeid
tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral. Tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral võib rakendada ka
tasemete 1 ja 2 meetmeid.
Eelnõu § 4 lõike 3 punkti 1 sõnastust muudetakse, kuid sisuline osa jääb samaks.
Eelnõu § 4 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse ümber selliselt, et kiirabi osutaja rakendab kriisiga seotud
piirkondades või vajaduse korral kogu riigis väljakutsete teenindamiseks vähendatud koosseisuga
kiirabibrigaade. Võrreldes kehtiva määrusega on punkti sõnastusest eemaldatud nõue, et
kiirabibrigaadid peavad omama transpordivõimekust. Erinevate kriiside olemus ei pruugi nõuda
kannatanu transporti nii, nagu oli näiteks 2020. a COVID-19 pandeemia ajal, kui oli vaja rakendada
kiirabi, et võtta nakkushaiguse määramiseks viiruseproove. Tegu on riigi ja rahvatervishoiu
seisukohalt olulise tegevusega, mida ei pruugi olla võimalik täiel määral lahendada erasektori toel,
mistõttu on vaja rakendada operatiivteenistusi, kuid samas ei tule inimest selle protseduuri jaoks
ühest kohast teise toimetada.
Eelnõu § 4 lõike 3 punkti 3 sõnastust võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta.
Eelnõu § 4 lõike 3 punkt 4 lisatakse sarnaselt uue määruse taseme 1 punktiga 5 ja taseme 2
punktiga 10 eesmärgiga anda juurde paindlikkust ettenägematuteks olukordadeks, mida ei ole
võimalik alati üheselt defineerida.
§ 5. Tervishoiu valmisoleku taseme rakendamine
Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt rakendab Terviseamet valmisoleku taseme, määrates haldusaktiga
kindlaks valmisoleku taseme, vajalikud tegevused ja kõik tervishoiuteenuse osutajad, kellele need
kohalduvad. Sättega viiakse määruse regulatsioon kooskõlla hädaolukorra seaduses sisalduva
põhimõttega, mille kohaselt täidetakse kriisireguleerimisülesandeid lähimuse põhimõtte kohaselt
võimalikult madalal vajalikul tasandil (HOS § 3 lg 3). Vastavalt HOS § 14 lõikele 1 juhib
hädaolukorra lahendamist Terviseamet, kui tegemist on hädaolukorraga, mille on põhjustanud
epideemia või ulatuslik mürgistus. Sama sätte ja HOS § 36 kohaselt on hädaolukorras elutähtsa
teenuse (vältimatu abi) toimepidavust korraldav asutus Sotsiaalministeerium, kes HOS § 37 lõike 5
alusel saab oma ülesandeid delegeerida oma valitsemisala ametile. Seda on HOS § 37 lõike 5
alusel antud määruses (määrus nr 17) ka tehtud. Määruse nr 17 § 6 lõike 2 kohaselt on minister
8
delegeerinud elutähtsa teenuse ulatuslikult või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest
põhjustatud hädaolukorda juhtima Terviseameti. Muudatus on kooskõlas ka HOS § 14 lõikega 3,
mille kohaselt otsustab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus (ehk Terviseamet), kas on tegemist
hädaolukorraga. TTKS § 581 lõike 9 kohaselt korraldab ja koordineerib Terviseamet kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuste
osutamist kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri haldusaktidega ning annab valdkonna eest
vastutava ministri otsustest lähtuvalt tervishoiuteenuse osutajatele korraldusi tegevuse
ümberkorraldamiseks. Selleks, et Terviseamet saaks täita efektiivselt juhtiva asutuse ülesandeid,
peab tal olema ka pädevus otsustada selle üle, kas ja missugune tervishoiu valmisoleku tase
kehtestada.
Edasilükkamatus olukorras, näiteks ootamatu massiline mürgistus või masskannatanute olukord
mingi õnnetuse tagajärjel, antakse korraldus valmisoleku taseme kohta koos vajalike tegevuste
määratlemisega suuliselt ning vormistatakse see haldusaktina esimesel võimalusel. Muudatus on
kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 55 lõikega 2, mille kohaselt võib haldusakti anda muus
vormis kui kirjalikus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks.
Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt teavitab Terviseamet kriisi lahendamisega seotud tervishoiuteenuse
osutajaid ning täidesaatva riigivõimu asutusi, puutumuses olevaid kohaliku omavalitsuse üksusi
või muid avaliku võimu kandjaid sõltuvalt kriisi iseloomust ja vastavalt vajadusele valmisoleku
taseme rakendamisest.
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Paragrahvis 6 tunnistatakse kehtetuks tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr 23
„Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning
valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja
hädaolukorra ajal“.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.
4. Määruse mõjud
Mõju valdkond I: mõju sotsiaal-, julgeoleku- ja majanduskeskkonnale
Mõju sihtrühm: riik ja elanikkond tervikuna
Avalduv mõju ja selle ulatus
Määruse kehtestamine parandab eelkõige TTO-de ning seeläbi Terviseameti ja
Sotsiaalministeeriumi valmisolekut määruses sätestatud kriisideks. See avaldab positiivset mõju
sotsiaal-, julgeoleku- ja majanduskeskkonnale, sest parem valmisolek kriisiks ja oskus
maksimaalselt olemasolevaid ressursse ära kasutada võimaldavad vähendada kahju inimeste
elule või tervisele, riigi julgeolekule ja majandusele.
Mõju valdkond II: mõju sotsiaalvaldkonnale
Mõju sihtrühm: isikud, kellele tervishoiuteenust osutatakse
Avalduv mõju ja selle ulatus
Määruse kehtestamisega ei muutu sätete peamised eesmärgid, mis on eelkõige vähendada
koormust ja tagada seeläbi kõrgema etapi haiglate ja kiirabi toimepidevus, sest nemad peavad
tagama eelkõige vältimatu abi osutamise eluohtlikus seisundis kannatanutele suuremas mahus.
Kokkuvõttes paraneb kriisireguleerimine tervishoius, mis tähendab, et ka kriiside ajal on võimalik
tagada inimestele paindlikum tervishoiuteenuste kättesaadavus.
9
Mõju valdkond III: mõju asutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: Terviseamet, kiirabi ja HVA haiglad ja üldarstiabi osutajad
Avalduv mõju ja selle ulatus
Määruse kehtestamine loob suurema selguse TTO-de tegevustes kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorras, samuti aitab
rakendada tervishoiusüsteemi maksimaalse efektiivsusega ja suunata olemasolevaid ressursse
olulise tähtsusega tervishoiuteenuste osutamiseks.
2020. a COVID-19 pandeemiast tekitatud tervishoiukriis oli Eesti Vabariigile esmakordne kogemus
rakendada seni kehtinud määrust. Määruse tasemete kehtestamisel tulid esile mitmed
puudujäägid, mida saab põhjendada osalt kui ebaselgest tõlgendamisest ja liialt traumapõhise
tervishoiusündmuse vaatest. Seetõttu on Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti vastava ala
eksperdid näinud vajadust muuta määrus paindlikumaks ja selgesõnalisemaks. Terviseameti
hinnangul, tuginedes kevadisele ja sügise COVID-19 nakkuspuhangu lainetele, on tõenäoline, et
leviku laineid võib olla lähitulevikus mitmeid, kuid nende ulatust, mahtu ja ajalist kulgu ei ole
võimalik täpselt prognoosida. Seetõttu võib iga järgnev laine olla eelmisest väiksem, sama suur
või suurem. Igal juhul on hädavajalik eelnevatest kogemustest õppida ja tõhustada tervishoiu
kriisireguleerimise võimekust kiiremas korras. Uuendatud määrusel on kõige suurem mõju
tervishoiu kriisireguleerijatele, eeskätt Terviseametile, mis on kriiside ajal tervishoidu juhtiv asutus,
kuid ka Sotsiaalministeeriumile ja TTO-dele.
Mõjude avaldumise sagedus ja järeldus mõjude olulisuse kohta
Mõju avaldumise sagedus on küll väike ehk mõju avaldub eelkõige kriisi ohu korral või kriisi ajal,
kuid teatud muudatused võrreldes seni kehtinud määrusega nõuavad eelplaneerimist.
Konkreetsetele asutustele ja riigile tervikuna on mõju oluline.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Määrus ei ole otseselt seotud isikuandmete töötlemisega. Võrreldes kehtiva määrusega andmete
maht ja subjektide ring ei muutu.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Kehtiva määruse asendamine ei too kaasa endaga märkimisväärseid muudatusi.
Endiselt peavad kõik HOS §-s 36 nimetatud elutähtsa teenuse osutajad (tervishoiu mõistes
kiirabipidajad ja HVA haiglad) nimetatud seaduse § 37 lõike 3 kohaselt koostama elutähtsa
teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja selle põhjal toimepidevuse tagamise plaani, võttes
käesoleva määrusega arvesse riigikaitselisi erisusi.
Tegevusvarude taastamise ja täiendamise rahastamise kohustus on Sotsiaalministeeriumil.
Tegevusvaru moodustamist ja uuendamist rahastab Sotsiaalministeerium (TTKS § 52 lg 1 p 7).
TTKS § 52 lõike 1 punktist 7 lähtuvalt rahastatakse riigieelarvest valmisoleku tagamist
tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal; tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja
uuendamist; tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja
ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate väljaõpet.
Muudatustega kaasneb vajadus Terviseametil koostöös Sotsiaalministeeriumi, EHK lepinguliste
kiirabipidajate ja HVA haiglatega töötada välja detailne regionaalsete kiirabi- ja meditsiinistaapide
mudel, mis kehtestatakse Terviseameti poolt. Samuti peab Terviseamet koostöös
Sotsiaalministeeriumi ja üldarstiabiteenuse osutajatega töötama välja üldarstiabi kriisiaegse
struktuuri. Samuti peab Terviseamet uuest määrusest lähtudes tegema muudatused tervishoiu
HOLP-i.
10
Täpset kulude suurenemist kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja
sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik ette planeerida, kuna need olenevad konkreetsest kriisist ja selle
kestusest. Samas toob määruse rakendamine kaudselt kaasa rahalise tulu, sest nii TTO-d kui ka
riik tervikuna omavad paremat valmisolekut kriisi ohu korral ja kriisi ajal ning efektiivsemalt
rakendatavaid meetmeid, mis tagavad kogu tervishoiusüsteemi maksimaalse toimimise ja
vahendite otstarbeka kasutuse.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks elektroonilise eelnõude kooskõlastamise süsteemi EIS kaudu
ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks e-posti teel Terviseametile, Eesti Haigekassale, Eesti
Kaitseväele, Kaitseliidule, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haiglate Liidule,
Eesti Kiirabi Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile ning teadmiseks Päästeametile, Häirekeskusele
ja Politsei- ja Piirivalveametile. Märkused esitasid Eesti Haiglate Liit, Eesti Haigekassa, Eesti
Kaitsevägi, Päästeamet, Siseministeerium, Justiitsministeerium. Märkustega arvestamise tabel on
lisatud seletuskirjale.
30.10.2020
Sotsiaalministri …….määruse „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded
hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud
ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Eesti Haiglate Liit
1. Kaaluda, millist reguleerimisvajadust ja millise Arvestatud määruse täpsustamisel
üldistusastmega on mõistlik selle määruse puhul
eesmärgiks võtta;
2. Eelnevast tulenevalt sõnastada valmisoleku Arvestatud. Määrust on võrreldes kehtivaga
tasemetega seotud ülesanded vajaliku täpsusega täiendatud tarnehäiretega, samas peame antud
tervishoiuasutustele nii, et need kataks erinevad eelnõus arvestama määruse volitusnormi
kriisid või täpsustada, milliste kriisiohtude ja piiridega ega saa sellest laiemaks minna.
kriisiolukordade lahendamiseks antud määrus Määrus kohaldub kõigile tervishoiu valdkonna
ennekõike on; hädaolukordadele (epideemia, massilised
mürgistused, massiliselt vigastatuid
suurõnnetuse tagajärjel, toimepidevuse häire
jms), kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni korral.
3. Kaaluda, mil moel reguleerida Meditsiini- ja kiirabistaapide rolli
tervishoiusüsteemi ülest ja haiglate ülest juhtimisstruktuuris käsitletakse põhjalikult
koostööd ning juhtimisõiguste võimalikku Terviseameti vastavas haldusaktis. Kuna
üleminekut hädaolukorra, eriolukorra, käsuõigus on seaduse kohaselt terviseametil
erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal. juhtiva ametina, siis juriidilises mõttes staabid
Vajadusel täiendada volitusnormi; valmistavad haldusakte Terviseametile
kinnitamiseks. Selgitame ühtlasi, et määruse
muutmisel ei ole võimalik muuta määruse
aluseks olevat volitusnormi. Seaduse muutmisel
saab volitusnormi täiendamise küsimuse juurde
tagasi tulla.
4. Muuta § 4 lg 2 p 7 ning sõnastada see Arvestatud. Eelnõu § 4 lg 2 p 7 on asendatud
järgnevalt - „tagavad kiirabi ja statsionaarse tekstosa „käivitavad kiirabi ja statsionaarse
eriarstiabi osutajad kriisiaja struktuurist lähtuvalt eriarstiabi osutajad kriisiaja struktuurist
oma esindatuse regionaalsetes meditsiini- või lähtuvalt operatiivsed regionaalsed meditsiini-
kiirabistaapides“. või kiirabistaabid, lähtudes käesoleva
paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatust ning
kaasates vajaduse korral staapi üldarstiabi
osutajad“ uue tekstiosaga „tagab
tervishoiuteenuse osutaja osaluse kriisi
lahendamiseks Terviseameti poolt
moodustatavates staapides“ ning seletuskirja
on viidud sisse vastavad muudatused.
5. Tagada mõistetes üheselt arusaadavus ja Arvestatud. Määruse § 1 lg 1 on piirdutud
eemaldada vastuolud. reguleerimisala normis määruse aluseks olevate
volitusnormide taasesitamisega. Sellest
tulenevalt on termin „kriis“ määratletud eraldi
sättes ja selles määratluses on välistatud
hädaolukorra oht.
6. Kaaluda, kuhu panna konkreetsem haiglate Varude korraldus ei ole antud määruse
tegevusvaru määratlemise pädevus, mis reguleerida. Majandus- ja kommunikatsiooni
võimaldaks vastavalt riigikaitse ajas muutuvatele ministeerium töötab välja varude osas riiklikku
vajadustele juhtida tervishoiusüsteemi süsteemi, millest lähtuvalt on võimalik
valmisolekut riigikaitseülesannete täitmiseks. korrastada varude regulatsiooni edasi kitsamas
vaates tervisevaldkonna ja tervishoiuasutuste
lõikes.
7. Teeme ettepaneku töögrupi moodustamiseks, Osapooltega võetakse antud teemadel
et asjasse puutuvad osapooled saaksid vajadusel ühendust eraldi, kuid
ülaltoodud küsimustes kokkuleppele jõuda. epidemioloogilisest olukorrast tingituna ei ole
hetkel võimalik s töörühma moodustada.
Justiitsministeerium
1. Kas algselt on planeeritud määruses 1. – 3. Selgitame. Haiglavõrgu kavas (TTKS § 55)
sätestatud korra kohaldamine ka vanglate nimetatud haiglatel ja kiirabil (ETO-d) on
tervishoiuteenuse osutajatele? Kui ei ole, siis kohustus koostada nii riigikaitse kui ka
kuidas on see määruse koostaja hinnangul hädaolukorraks valmistumisel toimepidevuse
välistatud? Vanglad on samuti tegevusloa alusel riskianalüüs ja selle põhjal hädaolukorra
eriarstiabi osutajad. Üldarstiabi osutamine lahendamise plaan (teisisõnu tegevusplaan)
(perearstid) toimub vanglas samuti eriarstiabi (TTKS § 581 lg 6 p-d 1ja 2 ning § 59 lg 3 p 1).
tegevusloa alusel. Sellist kohustust teistel TTO-del TTKS kohaselt ei
2. Juhul, kui määruse koostaja on ole sh vanglateenistuse ja Kaitseväe TTO-del.
planeerinud kaasata ka vanglad, siis soovime Küll aga on seadusest tulenevalt (TTKS § 581 lg 6
täiendavat tähtaega, et hinnata kooskõla p 3 ja lg 8 ja § 59 lg 1 ja lg 4) mõlema sündmuse
olemasolevate plaanidega ja võimalikke kulusid, puhul võimalik ka muid TTO-sid
sh. tegevusvarus osalemiseks. kohustada koostama tegevusplaani, mille alusel
3. Kui määruse koostaja ei ole planeerinud luuakse valmisolek antud kriisi lahendama.
vanglate tervishoiuteenuse osutajaid hõlmata,
siis kas hõlmatud on teised riigiasutuste Küll aga saab TTKS alusel kohustada kõiki
tervishoiuteenuse osutajad (näiteks kaitsevägi)? TTOsid riigikaitseülesannete või hädaolukorra
ülesannete täitmiseks ( TTKS § 581 lg 3, lg 5, lg
8, lg 10 ning § 59 lg 1, lg 2 p, lg 4, lg 6 ). Seda
loogikat järgib ka määruse eelnõu.
Eesti Haigekassa
1. Tase 1 puhul tuleks määruse eelnõu § 3 punkti 1. Arvestatud. Eelnõu § 3 p 1 on vastavalt
1 täiendada tarnehäirete mainimisega, s.t viia muudetud.
eelnõu kooskõlla seletuskirjas tooduga.
2. Palume määruse seletuskirja punkti 5 lisada Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud.TTKS
tegevusvarude taastamise ja täiendamise § 52 lg 1 p 7 lähtuvalt rahastatakse riigieelarvest
korral täpsustus rahastamise allika ja meetodi valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste
kohta. Tegevusvaru moodustamist ja osutamiseks hädaolukorras, kõrgendatud
uuendamist haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni
puhul rahastab Sotsiaalministeerium ja demobilisatsiooni ajal; tervishoiuteenuse
(TTKS § 52 lg 1 p-s 7). Palume seletuskirja osutaja tegevusvaru moodustamist ja
täiendada lisades selgituse, et tegevusvarude uuendamist; tervishoiuteenuste osutamise
taastamise ja täiendamise rahastamise kohustus korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja
on Sotsiaalministeeriumil ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse
osutajate väljaõpet.
Eesti Kaitsevägi
1. palume määruse terviklikkuse huvides Selgitus antud. Regulatsioon tuleneb seadusest.
sätestada Terviseameti õigus tervishoiuteenuse Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 59
osutajate tegevuse ajutiseks kohaselt ei taasesitata seaduse teksti määruses.
ümberkorraldamiseks ning piiramiseks mitte Käesoleval juhul määruses seaduse sätte
ainult hädaolukorra lahendamiseks, vaid ka taasesitamine võib tekitada segadust ning
kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, õigusselgem on see, kui õigusliku alusena
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kasutatakse üksnes seaduse sätet. Seega säte
(vastavalt TTKS § 581 lõike 9 punktides 1 ja 3 määrusest välja jäetud.
sätestatule).
2. Eelnõu § 3 punkt 1 ja viidatud punkti seletuskiri Arvestatud. Eelnõu § 3 p 1 on vastavalt
ei lähe omavahel kokku. muudetud
3. Palume eelnõus üle vaadata mõiste „kriis“ Arvestatud. Eelnõu terminoloogiat on
kasutamine. korrastatud ja terminit „kriis“ kasutataks üksnes
kogumõistena erinevate olukorda ühiseks
tähistamiseks. Kriisist eristatakse hädaolukorra
ohtu – see võib eeldada ka tegutsemist, kuid
alati jääb võimalus, et oht ei realiseeru (nt
ilmastikuolud muutuvad). Tegemist ei ole uue
termini kasutamisega ning seda ei määratleta
sisuliselt.
4. Seletuskirja kohaselt kehtestatakse eelnõu § 4 Arvestatud. Eelnõu vastavad sätted on
lõike 1 punkt 6, lõike 2 punkt 11 ja lõike 3 punkt 4 ühtlustatud.
sama eesmärgiga sätestada paindlikkus
ettenägematuteks olukordadeks. Sellisel juhul
peaks nimetatud sätete sõnastus olema sarnane,
kuid eelnõus see nii ei ole. Palume sätete
sõnastus ühtlustada.
5. Eelnõu § 4 lõike 2 punktis 9 on sätestatud, et Arvestatud. Töökohustuse regulatsioon
Terviseamet annab vajaduse korral riigikaitseks määrusest välja jäetud ning lähtutakse
valmistumisel ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, seadusest (TTKS, HOS, RiKS).
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal korraldusi
tervishoiuteenuse osutajatele kogu riigis
tervishoiutöötajate ümberpaigutamiseks.
Määruse § 4 lõikes 2 käsitletakse Terviseameti
pädevust tervishoiu valmisoleku taseme 2
kehtestamise korral, kuid mitte riigikaitseks
valmistumisel. Palume selles osas eelnõu üle
vaadata. TTKS § 581 lõige 4, millele on
seletuskirjas viidatud kui sättele, mille alusel
toimub nimetatud olukordades
tervishoiutöötajate ümberpaigutamine kooskõlas
riigikaitseseadusega, käsitleb Terviseameti
ülesandeid üksnes tervishoiu riigikaitseks
valmistumisel.
6. Lisaks eelmisele märkusele teeme ettepaneku Selgitus antud. Eelkõige on see lubatav TTKS §
muuta eelnõu § 4 lõike 2 punkti 9 sõnastust ning 59 lg 2 riigikaitsesündmuste ajal. Samas tuleb
sätestada võimalus Terviseameti korralduse alusel juurde vaadata ka HOS ja RiKS regulatsiooni.
tervishoiutöötajate ümberpaigutamiseks Vabatahtlikkuse alusel saab töökohustust
mistahes kriisi puhul nagu on sätestatud kehtiva määrata ka ilma määruse regulatsioonita.
määruse § 4 lõike 2 punktis 8. Juhime tähelepanu,
et lisaks töökohustuse määramisele saab
tervishoiutöötajate ümberpaigutamine toimuda
Terviseameti korraldusena tervishoiuteenuse
osutajatele kui nende tööandjatele, kuid
tervishoiutöötajate jaoks
vabatahtlikkuse alusel.
7. Eelnõu § 4 lõike 3 punkti 2 kohaselt on Arvestatud. Eelnõu § 4 lg 3 p 2 on täiendatud ja
tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral kiirabi sõnastatud järgmiselt: „2) rakendab kiirabi
osutaja kohustatud kogu riigis väljakutsete osutaja kogu riigis vajaduse korral väljakutsete
teenindamiseks rakendama vähendatud teenindamiseks vähendatud koosseisuga
koosseisuga kiirabibrigaade. Arvestades, et kiirabibrigaade;“
nimetatud meede võib olla rakendatud lähtudes
piirkondlikust vajadusest, siis ei pruugi kogu riigis
kiirabi väljakutsete teenindamine vähendatud
koosseisuga brigaadide poolt olla tingimata
vajalik. Sarnaselt kehtiva määrusega teeme
ettepaneku sõnastust täiendada ja lisada
„vajaduse korral“.
Päästeamet
1.Teeme ettepaneku asendada eelnõus sõna Arvestatud. Termini „kriis“ sisuline määratlus on
„kriis“ mõne teise sättes kirjeldatud olukordi kõrvaldatud ning seda on kasutatud
koondava mõistega. kogumõistena siis, kui on vaja hädaolukorda,
kõrgendatud kaitsevalmidust, sõjaseisukorda,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ühiselt
tähistada.
2. Teeme ettepaneku eelnõus sätestada ka kiirabi Arvestatud. Eelnõusse on lisatud § 5 lõige 2,
ja staapide koostöö partnerasutustega, sh mille kohaselt teavitatakse Terviseameti poolt
teavitamine valmisoleku tasemete muutmisest ja taseme rakendamisest ka riigisasutusi (nt
rakendatud meetmetest. Häirekeskus), kohaliku omavalitsuse üksusi ning
muid avaliku võimu kandjaid (nt Eesti
Haigekassa). Ettepanekut arvestatakse ka
juhtimisstrutuuri käsitlevas terviseameti
haldusaktis.
Siseministeerium
1. Määruses on läbivalt kasutatud mõistet „kiirabi Arvestatud. Täpsustame seletuskirja,
osutajad“. Palume õigusselguse mõistes kuid selgitame lisaks. HVA haiglatel ja kiirabil
täpsustada seletuskirjas ning vajadusel ka (ETO-d) on kohustus koostada nii riigikaitse kui
eelnõus, kas käesoleva määruse kohustused (nt ka hädaolukorraks valmistumisel toimepidevuse
tegevusplaani koostamine, õppuste korraldamine riskianalüüs ja selle põhjal hädaolukorra
jne) laienevad kõikidele kiirabi tegevusluba lahendamise plaan (teisisõnu tegevusplaan)
omavatele teenuseosutajatele või ainult neile, (TTKS § 581 lg 6 p-d 1ja 2 ning § 59 lg 3 p 1).
kes omavad kiirabi rahastamise lepingut Eesti Sellist kohustust teistel TTO-del ei ole. Seadus
Haigekassaga ning kelle kiirabibrigaadid on kiirabi kui ETO mõistet ei kitsenda.
Häirekeskuses operatiivarvestuses.
2. Määruse §-s 1 on sätestatud muuhulgas Arvestatud. Eelnõusse on lisatud § 5 lõige 2,
Terviseameti kohustused valmisoleku tasemete mille kohaselt teavitatakse Terviseameti poolt
kehtestamisel. Palume lisada määruse eelnõu §-s taseme rakendamisest ka riigiasutusi (sh
1 Terviseametile ka kohustus teavitada Häirekeskus), kohaliku omavalitsuse üksusi ning
Häirekeskust kiirabi osutaja(te)le kehtestatud muid avaliku võimu kandjaid (nt Eesti
valmisoleku tasemest ja selle alusel Haigekassa). Ettepanekut arvestatakse ka
rakendatavatest meetmetest asutuste vahel juhtimisstrutuuri käsitlevas Terviseameti
kokkulepitud viisil. Kuna kiirabibrigaade saadab haldusaktis.
välja Häirekeskus, siis on ümberkorraldustest
Häirekeskuse teavitamine möödapääsmatu.
3. Määruse eelnõu § 1 lõige 1 punktis 2 on Arvestatud. Termini „kriis“ sisuline määratlus on
kasutatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, täpsustatud ning seda on kasutatud
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja kogumõistena käesoleva määruse tähenduses
demobilisatsiooni ning hädaolukorra ohu ja siis, kui on vaja hädaolukorda, kõrgendatud
hädaolukorra kohta üldmõistet „kriis“. Kuna kaitsevalmidust, sõjaseisukorda, mobilisatsiooni
teistes õigusaktides ei ole defineeritud mõistet ja demobilisatsiooni ühiselt tähistada.
„kriis“, siis palume eelnõus täpsustada, et
tegemist on mõistega käesoleva määruse
tähenduses.
4. Määruse eelnõu § 3 puhul palume kaaluda Arvestatud. Tervishoiu valmisoleku tasemete
võimalust loobuda selguse huvides mõistetest määratlusi on eelnõus täpsustatud.
„kriis“ ja „ulatuslik kriis“, kuna hetkel on eelnõus
mõiste „kriis“ kaks korda avatud (nii § 1 lõige 1
punktis 2 kui ka § 3 lõikes 2), ning defineerida
olukorrad tervishoiu valmisoleku tasemete
põhjal. Täiendavalt teeme ettepaneku
täpsustada eelnõu samas paragrahvis valmisoleku
tasemete sisukirjeldus nii, et neid oleks võimalik
rakendada ka muude toimepidevuse häirete
puhul (nt elektrikatkestusest tingitud väiksemas
mahus teenuse tagamine haiglas või kütuse
kättesaadavuse häirete puhul vaid kõrge
prioriteediga väljakutsete teenindamine vms).
Hetkel on valmisoleku tasemed seotud vaid
abivajajate hulga ning ravimite ja
meditsiiniseadmete tarnehäiretega.
5. Siseministeerium on välja töötanud juhendi Meie hinnangul on eelnõu kooskõlas nimetatud
valmisoleku tasemete ja põhimõtete juhendi põhimõtetega.
rakendamiseks riigiasutustes, mida on
tutvustatud erinevates töörühmades nii
Riigikantseleile kui ka teistele riigiasutustele.
Palume kaaluda võimalust lähtuda määruses
sätestatud valmisoleku tasemete kehtestamisel
eelnimetatud juhendist tulenevatest
põhimõtetest.
6. Määruse eelnõu § 4 lõige 1 punktis 5 on Arvestatud. Eelnõus on läbivalt kasutatud
kasutatud mõistet „toimepidevuse plaanid“. terminit „tegevusplaan“.
Palume õigusselguse huvides täpsustada,
milliseid plaane siinkohal on mõeldud, kuna
määruse eelnõus on eelnevalt nimetatud nii
„tegevusplaan“ kui ka „elutähtsa teenuse
toimepidevuse plaan“.
7. Juhime tähelepanu, et määruse eelnõu § 4 Arvestatud.
lõige 2 punktis 9 on sõna „annab“ kaks korda.
MINISTRI MÄÄRUS
06.11.2020 nr 46
Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi
osutajate ülesanded hädaolukorraks ja
riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku
tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete
täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu
korral ja hädaolukorra ajal
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1
alusel.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate:
1) ülesanded riigikaitseks valmistumisel;
2) valmisoleku tasemed ja selle sisu riigikaitseülesannete täitmiseks kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal;
3) valmisoleku tasemed ja selle sisu hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal.
(2) Kriisiks loetakse käesoleva määruse tähenduses kõrgendatud kaitsevalmidust,
sõjaseisukorda, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni riigikaitseseaduse tähenduses ning
hädaolukorda hädaolukorra seaduse tähenduses.
(3) Kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal on kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutaja
valmis korraldama teenuse osutamise ümber vastavalt käesolevas määruses kehtestatud
tervishoiu valmisoleku tasemetele, valdkonna eest vastutava ministri või Terviseameti antud
haldusaktile või muule õigusaktile.
(4) Terviseametil on õigus rakendada piirkondadele erinevaid tervishoiu valmisoleku tasemeid
ning lähtudes piirkondlikust või muust vajadusest rakendada kehtestatud valmisoleku taseme
meetmeid koos või valikuliselt.
(5) Käesoleva määruse nõuded ei välista teistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ega
kohustusi, mis on seotud kriisiks valmistumisega või selle lahendamisega.
§ 2. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded kriisiks
valmistumisel
2
(1) Kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal kiirabi osutaja ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestatud
statsionaarse eriarstiabi osutaja:
1) koostab tervishoiuteenuste osutamiseks kriisi ajal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
§ 581 lõike 6 alusel tegevusplaani, mis võib hõlmata sama seaduse § 59 alusel nõutud plaani
või hädaolukorra seaduses nõutud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani, arvestades
riigikaitselisi erisusi ning valmisoleku tasemeid ja sisu (edaspidi tegevusplaan);
2) tagab valmisoleku oma tegevusplaani täitmiseks või asub seda vajaduse korral täitma;
3) korraldab personali kriisialase väljaõppe ja viib läbi õppuseid ülesannete täitmise
harjutamiseks;
4) loob riigikaitseülesannete täitmiseks riigikaitseseaduse § 5 lõike 4 alusel nõutud
tegevusvaru või täiendab olemasolevat tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel
loodud tervishoiuteenuse osutajate tegevusvaru, arvestades riigikaitselisi erisusi.
(2) Kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal valmistuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
§ 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestamata
statsionaarse eriarstiabi osutaja ja üldarstiabi osutaja korraldama teenuse osutamise ümber
vastavalt käesolevale määrusele või valdkonna eest vastutava ministri ja Terviseameti
kehtestatud haldusaktile.
§ 3. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemed
Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemed kriisiks
valmistumisel ja kriisi ajal on järgmised:
1) tervishoiu valmisoleku tase 1 – rakendatakse kriisi ohu korral, sealhulgas juhul, kui on oht
ravimite ja meditsiiniseadmete oluliseks tarnehäireks või muu olukorra kujunemiseks, mis võib
ohustada olulisel määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale käesoleva
määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või võib põhjustada elutähtsa
teenuse toimepidevuse häireid;
2) tervishoiu valmisoleku tase 2 – rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, mille tõttu
eeldatav abivajajate hulk kriisipiirkonnas on ületamas või ületab käesoleva määruse § 1 lõikes
1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse või on tekkinud
ravimite ja meditsiiniseadmete olulised tarnehäired või muu olukord, mis ohustab olulisel
määral tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale käesoleva määruse § 1 lõikes
1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse
häireid;
3) tervishoiu valmisoleku tase 3 – rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga, mille
tõttu eeldatav abivajajate hulk ületab oluliselt ja ulatuslikult käesoleva määruse § 1 lõikes 1
nimetatud tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse või on tekkinud
ravimite ja meditsiiniseadmete ulatuslikud tarnehäired või muu raske olukord, mis ohustab
tõsiselt ja ulatuslikult tervishoiuteenuste tavapärast osutamist elanikkonnale käesoleva
määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate poolt või põhjustab elutähtsa
teenuse toimepidevuse tõsiseid ja ulatuslikke häireid.
§ 4. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemete sisu
(1) Terviseameti antud haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 1 korral:
1) on kiirabi osutaja valmis aktiveerima või aktiveerib lisabrigaadid;
2) teeb statsionaarse eriarstiabi osutaja ümberkorraldusi erakorralise meditsiini osakonnas ja
teistes vältimatu abi või kriisi ohu lahendamisega seotud üksustes;
3) täiendab kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja oma tegevusvaru;
4) täiendab üldarstiabi osutaja oma teenuse osutamiseks vajalike vahendite varusid ja
valmistub teenuse osutamise ümber korraldama;
5) käivitab kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja kriisijuhtimise struktuurid ja
tegevusplaanid;
3
6) tagab tervishoiuteenuse osutaja osaluse kriisi lahendamiseks Terviseameti poolt
moodustatavates staapides;
7) rakendab tervishoiuteenuse osutaja muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste
ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks
valmisoleku tagamisel.
(2) Terviseameti antud haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 2 korral lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
1) korraldab kiirabi osutaja ümber brigaadide paiknemise ja koosseisu ning väljakutsete
teenindamise ja neile reageerimise kiiruse;
2) vabastab statsionaarse eriarstiabi osutaja ajutiselt voodeid, lisab voodeid ja paigutab neid
ümber;
3) piirab statsionaarse eriarstiabi osutaja ajutiselt triaaži alusel tervishoiuteenuste osutamist
isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, hospitaliseerib eelkõige vältimatut ja kohe
vajaminevat abi vajavad isikud ning korraldab vältimatut ja kohe vajaminevat abi
mittevajavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamise, suunates nad vajaduse korral ravile
teise haiglasse või üldarstiabi osutaja juurde;
4) võtab kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutaja vajaduse korral kasutusele oma
tegevusvaru, võimaluse korral taastab ja täiendab seda;
5) korraldab üldarstiabi osutaja teenuse osutamise ümber, lähtudes Terviseameti väljatöötatud
üldarstiabi kriisistruktuuri põhimõtetest, tagades esmajärjekorras vältimatu abi osutamise;
6) on tervishoiuteenuse osutaja valmis ümber paigutuma oma tegevusplaanis või Terviseameti
poolt ette nähtud kohta;
7) annab tervishoiuteenuse osutaja Terviseametile teada ravimite ja meditsiiniseadmete
varustushäiretest;
8) vajaduse korral võetakse kasutusse riigi tervishoiuvaru;
9) rakendab tervishoiuteenuse osutaja vajaduse korral isikute vabatahtlikku abi
tervishoiuteenuse osutamisel;
10) rakendab tervishoiuteenuse osutaja muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste
ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks
valmisoleku tagamisel.
(3) Terviseameti antud haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral lisaks
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule:
1) suunatakse kiirabibrigaade kriisiga seotud piirkondadesse vastavalt vajadusele ja nad
teenindavad ainult potentsiaalselt eluohtliku ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutseid;
2) rakendab kiirabi osutaja kriisiga seotud piirkondades või vajaduse korral kogu riigis
väljakutsete teenindamiseks vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade;
3) piirab statsionaarse eriarstiabi osutaja triaaži alusel tervishoiuteenuste osutamist isikutele,
kelle seisund ei eelda vältimatut abi, hospitaliseerib ainult vältimatut abi vajavad isikud ning
korraldab vältimatut abi mittevajavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamise, suunates nad
vajaduse korral ravile üldarstiabi osutaja juurde;
4) rakendab tervishoiuteenuse osutaja muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste
ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks
valmisoleku tagamisel.
§ 5. Valmisoleku taseme rakendamine
(1) Terviseamet rakendab valmisoleku taseme, määrates haldusaktiga kindlaks valmisoleku
taseme, vajalikud tegevused ja tervishoiuteenuse osutajad, kellele need kohalduvad.
Edasilükkamatus olukorras antakse korraldus valmisoleku taseme kohta koos vajalike
tegevuste määramisega suuliselt ning see vormistatakse haldusaktina esimesel võimalusel.
(2) Terviseamet teavitab kriisi lahendamisega seotud tervishoiuteenuse osutajaid ning
täidesaatva riigivõimu asutusi, kohaliku omavalitsuse üksusi või muid avaliku võimu kandjaid
valmisoleku taseme rakendamisest.
4
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja
üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu
kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal”
tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler