EELNÕU
__11.2020
Ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise,
käitlemise ja siirdamise seaduse ning vereseaduse muutmise
seaduse eelnõu
§ 1. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses:
„§ 92 Haiglaerand
Haiglaerand on uudse ravimi erandkorras valmistamine ja kasutamine Eestis eriarsti
individuaalse tellimuse alusel ja ainuisikulisel kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi
raviks haiglas.“;
2) 2. peatükki täiendatakse jaoga 11 järgmises sõnastuses:
„11. jagu
Haiglaerandi ravimi valmistamine ja kasutamine“;
3) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
„§ 161. Haiglaerandi tingimused
Haiglaerandi korras võib uudse ravimi valmistamise ja kasutamise luba (haiglaerandi luba)
taotleda, kui esinevad kõik järgmised tingimused:
1) sama näidustusega ja samale patsiendirühmale müügiloaga uudne ravim puudub või seda
ei turustata;
2) sama näidustusega ja samale patsiendirühmale suunatud kliiniline uuring Euroopa Liidus
puudub või patsienti ei kaasata uuringusse;
3) sama näidustusega ja samale patsiendirühmale suunatud haiglaerand Eestis puudub;
4) olemasolevad ravivõimalused on ammendunud ja ravimi kasutamine on konkreetsetele
patsientidele meditsiiniliselt põhjendatud;
5) ravimi kohta on piisavalt teadusandmeid, mis lubavad järeldada, et ravimist saadav kasu
ületab ravimi kasutamisega kaasnevad võimalikud riskid;
6) ravimit valmistatakse ja kasutatakse Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel
konkreetsele patsiendile ja kasutatakse sama eriarsti ainuisikulisel kutsealasel vastutusel
haiglas;
1(7)
7) ravimi valmistamine vastab uudse ravimi headele tootmistavadele;
8) ravimiohutuse järelevalve ja ravimi jälgitavus vastab haiglaerandi ravimi kohta kehtestatud
nõuetele.“;
4) seadust täiendatakse §-ga 162 järgmises sõnastuses:
„§ 162. Haiglaerandi loa taotlemine
(1) Haiglaerandi loa taotluse esitab haiglaerandi ravimi valmistaja koos valmistaja pädeva
isiku, ravimi kasutamise eest vastutava eriarsti, ravimiohutuse järelevalve eest vastutava isiku
ja ravimit kasutava tervishoiuteenuse osutajaga.
(2) Haiglaerandi ravimi valmistajaks võib olla:
1) keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla oma tervishoiuteenuste piires;
2) ülikool või äriühing, mis on asutatud ülikooli teadlaste poolt;
3) ravimi tootmise tegevusloaga ettevõte.
(3) Haiglaerandi ravimi kasutaja võib olla üksnes keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla
oma eriala piires, kellel on tagatud intensiivravi või erakorralise meditsiini teenus.
(4) Haiglaerandi ravimit võib kasutada eriarst, kes peab omama asjakohast erialast
teaduslikku kvalifikatsiooni ja kliinilist kogemust valmistatava ravimi määramiseks ning
vastutab ravimi kasutamise eest.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega haiglaerandi ravimi taotlemisel
esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse esitamise tingimused ja korra ning
nõuded haiglaerandi korras valmistatava ravimi kirjeldamiseks.“;
5) seadust täiendatakse paragrahviga 163 järgmises sõnastuses:
„§ 163. Haiglaerandi loa omaja kohustused
(1) Haiglaerandi loa omaja:
1) rakendab käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 1, 11 ja 2, punktis 11 ning lõike 3
punktides 2 ja 3 sätestatud nõudeid asjakohases ulatuses haiglaerandi ravimi kvaliteedi
tagamiseks;
2) rakendab käesoleva seaduse § 16 lõike 8 ja uudse ravimi hea tootmistava, rakkude, kudede
ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 22 lõike 3 ja vereseaduse § 8 lõike 4
alusel kehtestatud nõudeid asjakohases ulatuses haiglaerandi ravimi kvaliteedi tagamiseks;
3) tagab haiglaerandi ravimi jälgitavuse alates lähte- ja toormaterjali hankimisest ja haldab
seda ravimi kasutamisest 30 aasta jooksul;
2(7)
4) inimpäritolu vere, rakkude ja kudede kasutamisel haiglaerandi ravimi valmistamiseks
sõlmib kirjaliku lepingu verekeskuse, hankija või käitlejaga poolte õiguste ja kohustuste,
teabevahetuse ja rasketest kõrvaltoimetest ning tõsistest kõrvalekalletest teavitamise korra
kokkuleppimiseks;
5) esitab Ravimiametile loa väljastamisest iga kolme kuu möödumisel kokkuvõtte ravimi
valmistamise ja kasutamise kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 5 kehtestatud
nõuetele;
6) esitab Ravimiametile iga kolme kuu möödumisel loetelu ravimi kasutamisel esinenud
kõrvaltoimetest koos kirjeldusega ning hinnanguga kõrvaltoime ja ravimi seotuse kohta;
7) järgib Maailma Arstide Organisatsiooni Helsingi deklaratsioonis ja teistes rahvusvahelistes
juhendites kehtestatud nõudeid.
(2) Haiglaerandi loa omaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4
sätestatud kohustusi täitma ka haiglaerandi loa peatamise või kehtetuks tunnistamise korral.
(3) Haiglaerandi loa omaja pankrotistumisel või likvideerimisel tuleb käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed anda üle Ravimiametile.
(4) Kui haiglaerandi ravimi valmistaja ja kasutaja ei ole sama isik, lepivad valmistaja ja
kasutaja kohustuste jaotuse kokku kirjalikus lepingus.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega haiglaerandi ravimi valmistamise
ja kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud andmete loetelu.“;
6) seadust täiendatakse §-ga 164 järgmises sõnastuses:
„§ 164. Haiglaerandi loa väljastamine ja loale kantavad andmed
(1) Haiglaerandi luba väljastatakse 120 päeva jooksul, kui on esitatud kõik käesoleva seaduse
§ 162 lõike 4 alusel nõutavad andmed ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse hindamiseks.
(2) Haiglaerandi loale kantakse ravimi ja toimeaine nimetus, ravimi meditsiiniline näidustus,
ravimi valmistaja, ravimi valmistaja pädev isik, ravimit kasutav tervishoiuteenuse osutaja,
kasutamise eest vastutav eriarst, ravimiohutuse järelevalve eest vastutav isik ja loa kehtivuse
tingimused.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 165 järgmises sõnastuses:
„§ 165. Haiglaerandi loa kehtivus
(1) Haiglaerandi luba kehtib kuni kaks aastat või kuni kümne patsiendi raviks, mis tahes
tingimus saabub varem.
(2) Ravimiamet võib haiglaerandi loa kehtivust pikendada maksimaalselt kaheks aastaks, kui
erandkorras valmistatud uudne ravim on kuni kümne patsiendi raviks valmis, ravimi kvaliteet
3(7)
on tagatud, ravimi kasu ja riski suhe on jätkuvalt soodne ning ravimi valmistamisele ja
kasutamisele kehtestatud nõuded on täidetud.“;
8) seadust täiendatakse §-ga 166 järgmises sõnastuses:
§166. Haiglaerandi loa andmise aluseks olevate tingimuste muutmine
(1) Haiglaerandi loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmiseks esitab
haiglaerandi loa omaja taotluse vähemalt 30 päeva enne kavandatava muutuse rakendamist.
(2) Haiglaerandi loa omajast sõltumatult toimunud muutustest tuleb koheselt teavitada
Ravimiametit ning lähtudes muutuse iseloomust esitada taotlus loa andmise aluseks olevate
andmete või tingimuste muutmiseks.
(3) Ravimiamet teeb otsuse loa tingimuste muutmiseks või sellest keeldumiseks 30 päeva
jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide esitamist. Ravimiamet võib otsuse tegemise aega
pikendada kuni 30 päeva võrra, kui tegemist on muutustega, mis vajavad ulatuslikumat
hindamist ja lisaandmete kogumist.
(4) Muutust võib rakendada pärast Ravimiameti heakskiitvat otsust.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega haiglaerandi loa andmise aluseks
olevate tingimuste muutmise tingimused ja korra.“;
9) seadust täiendatakse §-ga 167 järgmises sõnastuses:
„§ 167. Haiglaerandi loa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks tunnistamine
(1) Ravimiamet võib loa kehtivuse peatada loa omajast sõltumatult aset leidnud muudatuste
korral kuni loa andmise aluseks olevate tingimuste muutmise kohta otsuse tegemiseni.
(2) Ravimiamet tunnistab loa kehtetuks, kui:
1) loa andmise aluseks olnud tingimused on täitmata või muutunud ja loa omaja ei ole
taotlenud muutusi või taotletavad muutused ei ole saanud Ravimiameti heakskiitvat otsust;
2) loa omaja ei täida seadusega või selle alusel kehtestatud õigusaktidega pandud nõudeid;
3) ravimi kohta saavad teatavaks uued andmed, mis võrreldes loa taotlemiseks esitatud
andmetega kinnitavad ravimi väiksemat efektiivsust või suuremat ohtlikkust, või mille alusel
ravimi kasu ja riski suhe osutub arstiteaduse nüüdisaegset taset arvestades ebasoodsaks;
4) sama näidustusega ja samale patsiendirühmale müügiloaga ravim on muutunud
kättesaadavaks.“;
10) seadust täiendatakse §-ga 168 järgmises sõnastuses:
„§ 168. Haiglaerandi loa väljastamisest ja loa tingimuste muutmisest keeldumine
(1) Ravimiamet keeldub haiglaerandi loa andmisest, kui taotlus ei vasta haiglaerandi
tingimustele või esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktides 1–5 või sama
lõike punktis 9 nimetatud asjaoludest.
4(7)
(2) Ravimiamet keeldub haiglaerandi loa tingimuste muutmisest, kui muutus:
1) ei vasta loa väljastamise tingimustele;
2) tingib uue loa esitamise;
3) toob kaasa olulisi muudatusi ravimi kvaliteedis, efektiivsuses ja ohutuses.“;
11) seadust täiendatakse paragrahviga 169 järgmises sõnastuses:
„§ 169. Haiglaerandi ravimiohutuse järelevalve
(1) Haiglaerandi loa omaja täidab kõiki ravimiohutuse järelevalve kohustusi, mis on
kehtestatud ravimi müügiloa hoidjale käesoleva seaduse §-s 783.
(2) Haiglaerandi loa omaja teatab Ravimiametile tõsistest kõrvalnähtudest põhjendamatu
viivituseta, kuid vähemalt 24 tunni jooksul alates kõrvalnähu teadasaamisest.“;
12) seadust täiendatakse paragrahviga 1610 järgmises sõnastuses:
„§ 1610. Haiglaerandi ravimi jälgitavus
(1) Haiglaerandi loa omaja täidab kõiki ravimi jälgitavuse kohustusi, mis on kehtestatud
uudse ravimi müügiloa hoidjale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1394/2007
artiklis 15 ja uudsete ravimite heas tootmistavas.
(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega jälgitavuse tagamiseks säilitatavate
andmete loetelu.“;
13) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Haiglaerandi loa omaja pädeva isiku kohustus on tagada, et iga haiglaerandi ravimi
partii oleks valmistatud ning kontrollitud ravimialaste õigusaktide, uudsete ravimite hea
tootmistava ja haiglaerandi loaga kehtestatud tingimuste kohaselt ning vastaks loa andmise
aluseks olevatele andmetele.“;
§ 2. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine
Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahv 2 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rakkude, kudede ja elundite hankimine käesoleva seaduse tähenduses on protsess, mille
käigus tehakse annetatud rakud, koed ja elundid kättesaadavaks käitlemiseks, siirdamiseks,
uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks. Rakkude, kudede ja
elundite hankimise protsess on eelkõige doonori valimine, rakkude, kudede ja elundite
eemaldamine ning hangitud rakkude, kudede ja elundite kodeerimine, pakendamine,
märgistamine ning väljastamine käitlejale, siirdajale, uudse ravimi tootjale või haiglaerandi
ravimi valmistajale.“;
5(7)
2) paragrahvi 2 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Rakkude, kudede ja elundite käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on rakkude,
kudede ja elundite kirjeldamine, kodeerimine, märgistamine, uurimine, säilitamine ja
töötlemine ning käideldud rakkude, kudede ja elundite pakendamine, märgistamine,
ladustamine, vabastamine ja väljastamine siirdajale, uudse ravimi tootjale või haiglaerandi
ravimi valmistajale.“;
3) paragrahv 2 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Annetamine on rakkude, kudede või elundite vabatahtlik loovutamine siirdamiseks või
uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks.“;
4) paragrahv 2 lõiget 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Doonor on inimene, kellelt eemaldatakse rakud, koed või elund siirdamiseks või uudse
ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks.“;
5) paragrahv 10 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Doonoriks võib olla isik, kelle arst on lähtudes isiku terviseseisundist ja käesolevas
seaduses sätestatud nõuetest tunnistanud meditsiiniliselt sobivaks rakkude, kudede või elundi
annetamiseks teisele isikule siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi
valmistamiseks.“;
6) paragrahv 12 lõike 3 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"5) annetatud rakkude, kudede või elundi siirdamise, uudse ravimi tootmise või haiglaerandi
ravimi eesmärgi ja võimalike kasutegurite kohta;“;
7) paragrahvi 14 lõike 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) saada asjakohast teavet rakkude, kudede või elundi eemaldamise, käitlemise ja siirdamise
või uudse ravimi tootmise või haiglaerandi ravimi valmistamise kohta väljaõppinud isikult,
kes on võimeline teavet edastama asjakohasel moel, kasutades elusdoonorile arusaadavaid
mõisteid;“;
8) paragrahvi 14 lõike 3 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) teavitada oma parima arusaama järgi hankijat rakkude, kudede või elundi annetamise
järel teatavaks saanud asjaoludest või ilmnenud terviseseisundi muutustest, mis võivad
mõjutada annetatud rakkude, kudede või elundi sobivust siirdamiseks, uudse ravimi
tootmiseks või selle haiglaerandi ravimi valmistamiseks;“;
9) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) tagama, et rakke, kudesid ja elundeid väljastatakse ainult nende käitlemise, siirdamise,
uudse ravimi tootmise või haiglaerandi ravimi valmistamise õigust omavale isikule
käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;“;
6(7)
10) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) tagama, et siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või selle haiglaerandi korras
valmistamiseks ettenähtud rakud, koed ja elundid on kvaliteetsed ning võimalikult ohutud.“;
11) paragrahvi 22 lõike 3 punkti 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) hankija, käitleja, siirdaja, uudse ravimi tootja ja haiglaerandi ravimi valmistaja vahelisele
teabevahetusele;“;
12) paragrahvi 23 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pädev isik on käitleja määratud rakkude, kudede või elundite liigi käitlemise eest
vastutav füüsiline isik, kes peab tagama, et retsipiendile siirdamiseks, uudse ravimi
tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks ettenähtud rakud, koed või elundid on
käideldud vastavalt õigusaktide nõuetele ja käitleja kehtestatud juhenditele ning need on
retsipiendile võimalikult ohutud.“;
13) paragrahvi 33 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Jälgitavus on võimalus identifitseerida rakke, kudesid ja elundeid ning määrata kindlaks
nende asukoht protsessi igas etapis alates rakkude, kudede ja elundite hankimisest kuni
siirdajale või uudse ravimi tootjale või selle haiglaerandi ravimi valmistajale üleandmise või
hävitamiseni, sealhulgas võimalus teha kindlaks doonor ning rakke, kudesid ja elundeid vastu
võttev, käitlev või ladustav käitleja või muu asutus, samuti võimalus teha kindlaks, kellele
siirdaja on rakke, kudesid ja elundeid siiranud. Jälgitavus hõlmab ka võimalust teha kindlaks
kõik asjakohased andmed rakkude, kudede ja elunditega kokku puutuvate toodete, seadmete,
töötajate ja materjalide kohta.
§ 3. Vereseaduse muutmine
Vereseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõiget 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Verekeskus teavitab talle teatavaks saanud vereülekandejärgsest raskest kõrvaltoimest,
vere käitlemise ohtlikest kõrvalekalletest ja verekomponentide tagasikutsumise algatamisest
viivitamatult kirjalikult Ravimiametit. Vere käitlemisel ilmnenud ohtlikest kõrvalekalletest
ning verekomponentide tagasikutsumise algatamisest teavitab verekeskus ka
tervishoiuteenuse osutajat ja plasmaderivaatide või uudse ravimi tootjat või haiglaerandi
ravimi valmistajat, kes verekeskuselt vereplasmat või verekomponente ostis.“
§ 4. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub üldises korras.
7(7)
Ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise,
käitlemise ja siirdamise seaduse ning vereseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Edusammud rakubioloogias, biotehnoloogias ja biomeditsiinis on turule toonud uue
ravimipõlvkonna, mille esindajad erinevad oluliselt senisest keemiliselt sünteesitud
väikesemolekulilistest ravimitest ja samuti valgupõhistest bioloogilistest ravimitest. Tegemist
on Euroopa Liidus uudseteks ravimiteks nimetatud ravimitega (advanced therapy medicinal
products, ATMPs), mis on samuti bioloogilise iseloomuga, kuid astuvad sammu edasi ning
võivad olemuselt olla viiruse- ja rakupõhised. Uudsed ravimid jagatakse EL-s geeniteraapia,
somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia ravimiteks, mis pakuvad uusi võimalusi inimesel
esinevate haiguste ja väärtalitluste raviks. Samas tekkis koos valdkonna kiire arenguga üle-
eelmisel kümnendil vajadus ajakohaste nõuete järele, mis reguleeriksid nende tehnoloogiate
kasutamist inimestel ning välistaksid tõenduspõhisuseta meditsiiniteenuste pakkumise.
Selleks, et luua ühtsed nõuded uudsetele ravimitele, tagada patsientide tervise kaitse ning
samas võimaldada ravimite turustamist üle Euroopa, võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu
13. novembril 2007. aastal vastu määruse (EÜ) nr 1394/2007, uudsete ravimite ning direktiivi
2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (uudsete ravimite määrus).
Uudsete ravimite määruse eesmärk on tagada inimeste tervise kaitse ning uudsete ravimite
vaba liikumine EL-s. Uudsete ravimite määruse jõustumisega muutus kohustuslikuks uudsete
ravimite müügiloa taotlemine tsentraliseeritud müügiloa menetluses.
Müügiloaga uudseid ravimeid on EL-s hetkel turul 11 (november 2020 seisuga). Samaaegselt
toimub uudsete ravimeetodite valdkonnas ELs palju teadusuuringuid, millest enamiku viivad
läbi väikesed ja mittetulunduslikel alustel tegutsevad ettevõtted. Samuti annab uudsete
ravimitega tehtavate kliiniliste uuringute märkimisväärne kasv tunnistust jõuliselt arenevast
teadusuuringute sektorist.
Seoses uudsete ravimite eripäradega peavad nende arendajad kokku puutuma probleemidega,
mida ei esine keemiliselt sünteesitud ravimite ega turul olevate bioloogiliste ravimite puhul.
Enamik probleeme tuleneb sellest, et uudsete ravimite puhul on tihti tegu viiruste või muude
elusrakkudega, mille iseloomustamiseks, kvaliteedi, ravitoime ja ohutuse tagamiseks on vaja
märkimisväärselt teistsuguseid lähenemisviise. Uudsete ravimite väljatöötamist takistab ka
asjaolu, et sageli ei ole teadlastel müügiloa saamise menetluse edukaks läbimiseks ei
vajalikke rahalisi vahendeid ega ka õigusalaseid teadmisi. Investorite jaoks on aga suurimaks
takistuseks ebakindlus seoses investeerimistulu saamisega.
Võimaldamaks suurema arvu uudsete ravimite jõudmist patsientideni ning müügiloa
saamiseni, näeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ, inimtervishoius
kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, artikli 3 lõige 7 ette võimaluse
erandkorras valmistada ja kasutada uudset ravimit patsiendipõhiselt eriarsti ainuisikulisel
1(25)
kutsealasel vastutusel. Sellist uudse ravimi erandkorras valmistamist ja kasutamist
nimetatakse haiglaerandiks. Haiglaerandi kui mõiste puhul on tegemist liikmesriikide
kokkuleppega võimaldada oma territooriumil uudsete ravimite arendamist riigi oludele
kohaldatud nõuete kohaselt1. Ravimite puhul eristatakse mõisteid „valmistama“ ja „tootma“
ning haiglaerandi raames saadakse ravimid neid valmistades. Kliinilise uuringu läbinud ja
müügiluba omava uudse ravimi puhul uudseid ravimeid toodetakse. Haiglaerandi käigus
valmistatavad ravimid pakuvad murrangulisi uusi võimalusi haiguste ja vigastuste raviks,
tuues kaasa võimaluse ravida raskeid, puudega või elu piiravaid seisundeid, aga ka võimaluse
ühekordset haigust modifitseerivat ja potentsiaalselt ravivat ravi, mis võib muuta ja päästa
elusid.
Seega annab uudsete ravimite määruse alusel muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõige 7 võimaluse valmistada uudseid ravimeid väljaspool
uudsete ravimite nõudeid, kuid selleks tuleb liikmesriikidel määrusega (EÜ) nr 1394/2007
tehtud direktiivi 2001/83/EÜ muudatuse alusel kehtestada taoliseks uudsete ravimite
erandkorras valmistamiseks ja kasutamiseks (haiglaerandi) reeglid ja normid, sest
haiglaerandi uudsed ravimid peavad vastama samadele kvaliteedi-, ohutuse- ja jälgitavuse
nõuetele nagu müügiloaga uudsed ravimid. Tänaseni on Eestis vastavad reeglid kehtestamata
ja direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõige 7 Eesti õigusesse üle võtmata.
Haiglaerand võimaldab patsientidel saada uudset ravimit kontrollitud tingimustes juhtudel,
kui müügiloaga ravim ei ole kättesaadav ning uudse ravimi kohta ei ole ELs alustatud ka
ühtegi kliinilist uuringut, millega konkreetne patsient saaks liituda. Lisaks sellele soodustab
haiglaerandi raames uudse ravimi väljatöötamine mittetulundusühenduste (teadusringkonnad
ja haiglad) teadus- ja arendustegevust uudsete ravimeetodite valdkonnas ning samuti võib
haiglaerand olla väärtuslikuks teabe hankimise vahendiks müügiloa taotlemiseks vajalike
kliiniliste uuringute alustamisel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskiri on valminud koostöös Ravimiametiga.
Ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ja
vereseaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Ravimiameti
õigusosakonna juhataja Kaili Semm (tel 737 4140,
[email protected]) ja
õigusnõunik Heleni Mäe (tel 737 4140,
[email protected]), Ravimiameti
bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi (737 4140,
[email protected])
ning spetsialist Pille Säälik (737 4140,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.
Eelnõuga muudetakse seaduse järgmisi redaktsioone:
1
R. G. Erben, et al. White Paper on How to Go Forward with Cell-Based Advanced Therapies in Europe. Tissue
Engineering: Part A, Vol 20, No 19-20, 2014, p 2550.
2(25)
1) ravimiseadus (edaspidi RavS) – RT I, 06.05.2020, 31;
2) rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus (edaspidi RKESS)
- RT I, 13.03.2019, 133;
3) vereseadus (edaspidi VereS) - RT I, 13.03.2019, 190;
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1394/2007, 13.
november 2007, uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004
muutmise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ, 6. november
2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse
kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse
Euroopa Ravimiamet.
☐ Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja.
punktis.
☐ Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on luua võimalus Eestis uudse ravimi erandkorras valmistamiseks ja
kasutamiseks haiglatingimustes, kehtestades nõuded ravimi kvaliteedi tagamiseks ja
patsientide kaitseks. Direktiivi 2001/83/EÜ artikkel 3 lõige 7 kohustab liikmesriigi pädevat
asutust haiglaerandi luba väljastama, samuti on liikmesriigil kohustus tagada haiglaerandi
jälgitavus ja ravimiohutuse riigisisesed nõuded ning müügiloaga uudsete ravimitega
samaväärsed kvaliteedinõuded. Eestis ülalkirjeldatud nõudeid seni kehtestatud ei ole.
Riigikohtu Halduskolleegium on 16.06.2010. a kohtuasjas nr 3-3-1-36-10 tehtud otsuse
punktis 21 märkinud, et Euroopa Liidu direktiiv on otsekohalduv, kui on täidetud järgmised
tingimused: 1) direktiiv pole tähtajaks üle võetud või on valesti ühtlustatud; 2) direktiiv on
sisult piisavalt selge, tingimusteta, täpselt määratletud, ei vaja siseriiklikult konkretiseerimist;
3) direktiiv annab liikmesriigi kodanikele õigusi, mille kohustatud pooleks on liikmesriik, kes
pole direktiivi õigeaegselt üle võtnud. Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõikes 7 sätestatud
õigus on võimaliku taotleja jaoks piisavalt selge selleks, et tal oleks võimalik haiglaerandi
jaoks luba taotleda.
See tähendab, et käesoleval juhul on isikul õigus taotleda Ravimiametilt haiglaerandi luba,
tuginedes direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõikele 7. Seda vaatamata, et Eestis ei ole
kehtestatud haiglaerandi jaoks spetsiifilisi jälgitavuse ja ravimiohutuse järelevalve nõudeid
ega kvaliteedistandardeid – haiglaerandi õigus ja selleks pädeva asutuse loa väljastamise
kohustus on otsekohaldatav direktiivist. Seega on Ravimiamet kohustatud haiglaerandi
taotlust lahendama, kohaldades selleks teiste ravimivaldkonda reguleerivaid nõudeid
analoogia korras, kuid see ei pruugi tagada hagilaerandi ravimi kvaliteeti ega patsientide
ohutust.
3(25)
Eestis on esitatud kahel korral ka haiglaerandi loa taotlus ja vaatamata puudulikule
siseriiklikule regulatsioonile on Ravimiamet need menetlusse võtnud. Tänaseks on
Ravimiamet väljastanud ühele ettevõttele uudsete ravimite tootmise tegevusloa. Võib
eeldada, et kuna rakkude ja kudede siirdamisega meditsiinilised eesmärgil on Eestis tegeletud
juba aastaid, areneb uudsete ravimite valdkond ning sellega seotud kompetentsus
lähitulevikus jõudsalt.
Euroopa Ravimiamet prognoosib 2020. aasta lõpuks kümne uudse ravimi müügiloa taotluse
esitamist, mis oleks suurim müügiloa taotluste arv aasta kohta alates uudsete ravimite
regulatsiooni vastuvõtmisest ELs 2007. aastal. See on ilmekas näide uudsete ravimite
valdkonna väga kiirest arengust ning ajakohase õigusloome vajadusest selles valdkonnas.
Arvestades eelnevat ning mõeldes ühtlasi uudsete ravimite valdkonna teadus- ja
arendustegevuse hoogustumisele, on Eestis vajadus õigusliku regulatsiooni järele, mis
kehtestaks haiglaerandi raamtingimused. Selleks on vajalik välja töötada ja sätestada
erandkorras valmistatavate uudsete ravimite kvaliteedinõuded, valmistamise tingimused,
nõuded jälgitavusele ja ravimiohutusele, samuti kehtestada haiglaerandi loa taotlemise ja
väljastamise tingimused ja lisanõuded, mis on vajalikud patsientide tervise kaitseks ning
nende terviseseisundi pikaajaliseks jälgitavuseks. Nõuete täitmine tagab riikliku järelevalve
valdkonna üle.
Haiglaerandi õigusraamistik võimaldab luua innovaatilisi ravimeid konkreetsete patsientide
jaoks ka teadlastel ja väiksematel ravimiettevõtetel ning tagab samal ajal nende ohutuse ja
oodatava võimaliku tõhususe. Uudsete ravimite valmistamisprotsess ei ole kaugeltki nii hästi
kontrollitav ja kindlaks määratav kui ravimite keemiline süntees. Seetõttu on ühelt poolt
vajalik haiglaerandi detailne ja täpne regulatsioon, teisalt tuleb jätta piisavalt võimalusi
kohaldatavate nõuete ja tulemuste interpreteerimiseks ning neist lähtuvaks ravimiarenduseks,
seades alati esmaseks prioriteediks patsientide ohutuse.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse ravimiseadust. Teise
paragrahviga muudetakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise
seadust ning kolmandaga muudetakse vereseadust. Neljanda paragrahviga sätestatakse
seaduse jõustumine.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse ravimiseadust.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse seadust paragrahviga 92, millega tuuakse seadusesse uus
mõiste – haiglaerand. Haiglaerand on uudse ravimi erandkorras valmistamine ja kasutamine
Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja ainuisikulisel kutsealasel vastutusel konkreetse
patsiendi raviks haiglas.
Haiglaerandi täpsete riigisiseste reeglite sätestamisega peavad tegelema liikmesriigid ise,
kuid liikmesriigi õigus peab vastama üldistele uudsete ravimite kohta kehtestatud
põhimõtetele, mis tulenevad direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõikest 7 ning on järgmised:
4(25)
1) uudne ravim valmistatakse erandkorras (non-routine basis),
2) uudne ravim valmistatakse sobivate kvaliteedinõuete kohaselt, mis on samasugused
kui uudse ravimi kohta käivad tsentraliseeritud müügiloa nõuded,
3) uudset ravimit kasutatakse üksnes sama liikmesriigi piires,
4) uudse ravimi kasutamiskohaks on haigla,
5) uudset ravimit kasutatakse eriarsti täielikul kutsealasel vastutusel,
6) uudset ravimit valmistatakse konkreetsele patsiendile individuaalse tellimuse alusel
(custom-made product).
Haiglaerand on vajalik juhtudel, kui ühelt poolt on tegemist innovaatilise ravimiga, teiselt
poolt aga on selle ravimi järele selge individuaalne vajadus, näiteks haruldast haigust põdeva
patsiendi näol, kelle kaasamine kliinilisse uuringusse on vähetõenäoline. Haiglaerandi korral
on liikmesriigi ülesanne hoolt kanda, et valmistatav ravim vastaks kõikidele ohutus- ja
efektiivsusnõuetele, oleks olemas vajalik kvaliteedistandard, sh vastavus heale tootmistavale
nagu see on nõutav müügiloaga uudsete ravimite korral ning toimuks pidev kontroll
olemasoleva infomatsiooni üle, selle informatsiooni analüüs ja edastatud teabel põhinev
infovahetus ravimi kasu ja riskide suhte üle.
Määratluse „konkreetsele patsiendile“ all ei peeta silmas autoloogse ravi valdkonda, mida
võiks kaaluda vaid üksikute patsientide ravina, vaid siin on peetud silmas klassikalist uudse
ravimi valmistamist konkreetsetele patsientidele, kes on õigustatud ravi saama.
Patsiendi kaasamine haiglaerandisse tähendab muu hulgas tunnustamata ravimeetodi
kasutamist raviteenuse osutamisel, mis tähendab, et haiglaerandi korras ravimi manustamine
patsiendile peab alluma võlaõigusseaduse (VÕS) § 763 kehtestatud nõuetele. Seega võib
haiglaerandi korras valmistatud ravimit patsiendil kasutada üksnes alles pärast seda, kui
tavapärased meetodid lubavad väikesemat edu, patsienti on meetodi olemusest ja selle
võimalikest tagajärgedest teavitatud ning patsienti on andnud oma nõusoleku meetodi
kasutamiseks.
Uudsete ravimeetodite kasutamine aitab tõsta arstiteaduse üldist taset. Seetõttu on vajalik, et
teatud tingimustel võib tervishoiuteenuse osutaja kõrvale kalduda arstiteaduse üldisest
tasemest, mille seadusliku võimaluse VÕS § 763 kehtestab. Üldtunnustamata on sellised
meetodid, mis ei kuulu arstiteaduse üldise taseme hulka tulenevalt oma uudsusest
(eksperimentaalsed ravivõtted arstiteaduse taseme tõstmiseks), järeleproovimatusest (näiteks
kliinilistes uuringutes hindamata ravimite kasutamine patsiendigrupil) või alternatiivsusest
(näiteks mitmesugused Hiina meditsiini võtted).2 Samas nähtub võlaõigusseadusest ka selge
põhimõte, et VÕS § 763 on imperatiivne, kuna üldtunnustamata meetodi kasutamine, ilma et
kõik käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused oleksid täidetud, kahjustab patsienti ja on
tühine.3 Haiglaerandi kasutamine on erakordne juhtum nii patsiendi jaoks kui üldisemalt ning
selle kasutamisse suhtutakse ülima ettevaatusega, et piirduda tõesti väga üksikute
põhjendatud juhtudega, mil haiglaerandi kasutamine on vajalik ja õigustatud. Sellisteks
2
P. Varul, et al. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, 41. ptk § 763, p 1 ja 3. Tallinn, 2009.
3
Samas, 41. ptk § 763, p 4.
5(25)
näideteks võivad olla nii väheste patsientidega haigusseisundid või ka sagedasemad
haigusseisundid, millele puudub ravi.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse peatükki jaoga 11 ning luuakse lisaks ravimi tootmisele
täiendav jagu haiglaerandi korras uudse ravimi valmistamiseks ja selle kasutamiseks, mille
alla koondatakse kogu haiglaerandit puudutav regulatsioon. Uue jao pealkirjaks on
„Haiglaerandi ravimi valmistamine ja kasutamine“.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse ravimiseadust paragrahviga 161, millega kehtestatakse
tingimused, millal haiglaerandi ravimi valmistamine ja kasutamine on võimalik. Haiglaerandi
võimaldamiseks peavad esinema kõik sättes loetletud tingimused. Paragrahv on jaotatud
allpool toodud punktideks.
Punkti 1 kohaselt on lubatud uudset ravimit haiglaerandi korras valmistada ja kasutada, kui
puudub sama näidustusega ja samale patsientide rühmale müügiloaga uudne ravim või seda ei
ole turule pandud. Arvestades haiglaerandi korras ravimi valmistamisega kaasnevat
ebakindlust, võib haiglaerandi ravimit kasutada alles seejärel, kui patsiendi raviks on kõik
ravimeetodid ammendunud, sh nii müügiloaga ravimid kui tööstuslikult toodetud müügiloata
erandkorras väljastatavad ravimid ning haiglaerandina valmistatava ravimi kasutamise kasu
kaalub üles võimalikud ohud. Seega ei ole haiglaerandit võimalik kasutada juhul, kui samal
või sarnasel eesmärgil kasutatavale uudsele ravimile on väljastatud Euroopa Komisjoni poolt
uudse ravimi müügiluba. Seejuures tuleb juhtumipõhiselt arvestada ka reaalsete oludega,
kuna uudse ravimi valmistamine on keerukas ja pikaajaline protsess ja ka peale ravimi
müügiloa väljastamist võib praktikas tekkida olukordi, kus uudse ravimi kohta on ELs kehtiv
ravimi müügiluba küll väljastatud, kuid ravimi tootmisega ei ole veel alustatud või ravimit ei
ole ELs turule pandud. Sellisel juhul, võttes arvesse, et patsiendi jaoks on senised
ravivõimalused ammendunud, võib Ravimiamet kaaluda haiglaerandi loa andmist, mis on
kehtiv kuni ELs müügiloaga ravimi turule tulekuni.
Eesti lähtub siinkohal Komisjoni toetatud põhimõttest, mille kohaselt erandkorras
valmistatavad ja kasutatavad ravimid ei tohi müügiloaga turustatavatele ravimitele
konkurentsi pakkuda ega seeläbi põhjustada ebavõrdset konkurentsiolukorda. Seetõttu peab
haiglaerandi loa kehtivus lõppema, kui müügiloaga ravim on ELs turule pandud.
Punkti 2 kohaselt on uudse ravimi erandkorras valmistamise üheks tingimuseks asjaolu, et
ELs puudub sama näidustusega ja samale patsiendirühmale suunatud kliiniline uuring,
millega patsiendil oleks võimalik liituda. Ravimi kliinilise uuringu eelduseks on juba piisaval
määral ravimi efektiivsuse ja ohutuse kohta andmete olemasolu, mis tagab patsiendile
suurema ohutuse ja potentsiaalse efektiivsuse ravimi kasutamisest. Kui ravimi kohta on
käimas kliiniline uuring, tuleb eelistada patsiendi kaasamist uuringusse. Haiglaerandit
kasutatakse sageli kliinilise kogemuse ja teadusandmete kogumiseks enne kliinilise uuringu
alustamist, mis võimaldaks tulevikus erandkorras valmistatava uudse ravimi puhul välja
töötada müügiloaga uudse ravimi. Müügiloaga uudsest ravimist oleks kasu kõikidele EL
patsientidele ning ühtlasi oleks tagatud ka kaupade vabast liikumisest tulenev ravimi
kättesaadavus ELs. Seega, arvestades, et erandkorras uudse ravimi valmistamine on reeglina
6(25)
esimene etapp uudse ravimi kasutamiseks inimesel väga erandlikel tingimustel ja üksikutel
juhtudel, on haiglaerandi rakendamine välistatud, kui sama näidustusega patsientide rühma
jaoks on juba käimas uudse ravimi kliinilised uuringud ning abivajavad patsiendid on
võimalik suunata osalema kliinilisse uuringusse. Kliinilises uuringus osalemine tagab
patsiendile tervisekaitse suuremad võimalused ja maandab mõningaid riske, mis haiglaerandi
korras valmistatud uudse ravimi manustamisel paratamatult eksisteerivad. Seega on uudse
ravimi haiglaerandi kasutamine õigustatud üksnes juhul, kui ei ole piisavalt andmeid
võimaldamaks ravimi kasutamist kliinilises uuringus, kuid samas on olemas teadusandmed,
mis võimaldavad eeldada, et ravimist võib olla patsiendile kasu ja riskid on maandatavad või
minimaalsed. Erandiks on olukord, kui patsienti ei ole võimalik kliinilisse uuringusse kaasata,
kuid esinevad kõik ülejäänud eeldused haiglaerandi kasutamiseks. Sellisel juhul tuleb
Ravimiametil kaaluda haiglaerandi võimaldamist.
Punktis 3 sätestatud tingimuse kohaselt nähakse ette, et ühe ravimi kohta väljastatakse ainult
üks haiglaerandi luba ehk haiglaerand on võimalik juhul, kui puudub sama näidustusega ja
samale patsiendirühmale suunatud haiglaerandi korras valmistatav ravim Eestis. Iga
haiglaerandi ravimi kohta kehtib Eestis üks ravimipõhine luba ning ravi vajavad patsiendid
saavad ravi ühe haiglaerandi loa alusel. Haiglaerandi regulatsiooniga ei ole kooskõlas, et ühe
ravimi valmistamiseks väljastatakse haiglaerandi luba mitmele haiglale, küll on aga võimalik,
et sama haiglaerandi loa alusel valmistatud ravimit kasutatakse patsientidel mitmes haiglas.
Punktide 4 ja 5 alusel võib haiglaerandi korras ravimit valmistada, kui patsiendi senised
ravivõimalused on ammendunud, ravimi kasutamine on konkreetsele patsiendile
meditsiiniliselt põhjendatud ning ravimi kohta on olemas piisavalt teadusandmeid, mis
lubavad eeldada, et ravimist saadav kasu ületab ravimi kasutamisega kaasnevad riskid. Nagu
eelnevast nähtub, on haiglaerandi kasutamine lubatav äärmiselt erandlikel juhtudel.
Punkti 6 kohaselt valmistatakse uudset ravimit Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel
konkreetsele patsiendile erandkorras ja kasutatakse sama eriarsti ainuisikulisel kutsealasel
vastutusel Eestis haiglas. Ehkki raviprotsess ise võib kaasata märkimisväärse hulga
meditsiinipersonali, peab ravi määraval eriarstil olema piisavalt erialaseid teadmisi ja
kliinilist kogemust haiglaerandi ravimi määramiseks. Seetõttu on haiglaerandi ravimi
valmistamisel vajalik eriarsti individuaalne tellimus ning ravimi kasutamine saab toimuda
sama eriarsti ainuisikulisel kutsealasel vastutusel. Seda seisukohta toetab ka Maailma Arstide
Organisatsiooni Helsingi deklaratsiooni artikkel 16, mille kohaselt tohivad inimestega seotud
eksperimentaalset uurimistööd teha ainult teadusliku kvalifikatsiooniga isikud ja kliiniliselt
pädev meditsiinipersonal nende järelevalve all. Kuna tegemist on võlaõigusseaduse § 763
lõike 1 kohaselt üldtunnustamata meetodi kasutamisega raviteenuse osutamisel, võib
haiglaerandi ravimit kui üldtunnustamata ravimeetodit kasutada üksnes juhul, kui
tavapärasemad meetodid lubavad väiksemat edu (käesoleval juhul peavad patsiendi jaoks
senised ravivõimalused ammendunud olema), patsienti teavitatakse meetodi olemusest ja
selle võimalikest tagajärgedest ning meetodit võib kasutada üksnes juhul, kui patsient on
andnud oma nõusoleku selle kasutamiseks. Seejuures peab vastav meetod olema ka
teaduslikult põhjendatud ning haiglaerand peab põhinema vastava valdkonna teadusliku
kirjanduse põhjalikul tundmisel ning varasemal laboratoorsel tööl, mis lubab oodata, et
7(25)
pakutav raviviis osutub tõhusaks. Haiglaerandi ravimit valmistatakse ja kasutatakse Eestis.
Nõue, et erandkorras valmistatud uudset ravimit tohib kasutada üksnes valmistajariigi piires
konkreetse individuaalse patsiendi jaoks haiglas, tuleneb otseselt direktiivi 2001/83/EÜ artikli
3 lõikest 7. Ravimi kasutamise koha osas on liikmesriigid asunud erinevale seisukohale,
näiteks on Leedus nõutav, et haiglaerandi korras valmistatavat ravimit kasutatakse üksnes
samas haiglas, kus see on valmistatud.4 Eelnõuga lubatakse Eestis uudset ravimit haiglaerandi
korras valmistada lisaks haiglale ka ravimi tootmise ettevõttes või ülikooli teaduslaboris, kui
selle tegevus vastab ravimi tootmise headele tootmistavadele. Haiglaerandi ravimi
kasutamine on lubatud ühes või mitmes haiglas, mis peavad olema haiglaerandi loale
kasutamiskohana kantud. Ravimi valmistamise ja kasutamise lubamine üksnes ühe haigla
piires ei ole põhjendatud ka seetõttu, et see seaks põhjendamatuid takistusi teaduse ja
innovatsiooni arengule ja patsientidele uudsete raviviiside kättesaadavusele.
Punkti 7 kohaselt peab haiglaerandi korras ravimi valmistamine vastama uudse ravimi
headele tootmistavadele. Lähtudes direktiivi 2001/83/EÜ artikkel 3 lõikes 7 kehtestatud
nõuetest, peab erandkorras valmistatud uudne ravim vastama samasugustele
kvaliteedinõuetele nagu müügiloaga uudne ravim. Seega tuleb ka haiglaerandi ravimite
valmistamisel lähtuda Komisjoni uudsete ravimite hea tootmistava suunistest5.
Punkti 8 kohaselt peab ravimiohutuse järelevalve ja ravimi jälgitavus vastama erandkorras
valmistatud uudse ravimi kohta kehtestatud nõuetele. Haiglaerandi ravimi jälgimissüsteemi ja
ravimiohutuse järelevalvesüsteemi kohaldamisel tuleb direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt lähtuda
samadest standarditest kui müügiloaga uudsete ravimite puhul. Seega peavad haiglaerandi loa
taotlemisel esitatavad materjalid sisaldama ravimiohutuse süsteemi kirjeldust, mis peab
hõlmama ilmnenud kõrvaltoimete registreerimise ja nendest teatamise korraldust. Ravimi
kõrvaltoimete osas tuleb lähtuda ravimiseaduse § 786 sätestatud kõrvaltoimete mõistest koos
sotsiaalministri 17.02.2005. a määruses nr 26 „Ravimi ohutusalase teabe edastamise ning
ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu arvestamise ja tasumise kord“ sätestatuga. Arvestades
ravimi kasutamisega seotud riske või selle manustamise keerukust, võib ravimiohutuse
tagamise seisukohast olla oluline kaasatud personali eelnev koolitamine, et tagada ravimi
õige kasutamine ja teadlikkus vajalikest meetmetest riskide kaasnemisel, ning ravimiohutuse
riskijuhtimise kava koostamine.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadust paragrahviga 162, mis kehtestab üldised nõuded
haiglaerandi loa taotlemisele. Loodav paragrahv sätestab, kes võib haiglaerandi loa taotlejaks
olla ning kus ja millistel tingimustel haiglaerandi ravimit kasutatakse. Samuti sätestatakse
volitusnorm haiglaerandi taotluse esitamise täpsemate nõuete kehtestamiseks.
Haiglaerandi loaga antakse õigus nii uudse ravimi erandkorras valmistamiseks kui ka uudse
ravimi kasutamiseks. Haiglaerandi taotluse puhul on tegemist ühe preparaadi põhise loaga,
4
T. Ivaskiene, M. Mauricias, J. Ivaska. Current Stem Cell Research & Therapy, 2017, Vol. 12, No 1. Hospital
Exemption for Advanced Therapy Medicinal Products: Issue in Application in the European Union Member
States, p 47.
5
European Commission. Guidelines C(2017) 7694 final. Good Manufacturing Practice for Advanced Therapy
Medicinal Products. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/files/eudralex/vol-
4/2017_11_22_guidelines_gmp_for_atmps.pdf, 18.02.2019.
8(25)
mille erandkorras valmistamise ja kasutamise eest vastutavad solidaarselt uudse ravimi
erandkorras valmistaja, valmistaja pädev isik, ravimi kasutamise eest vastutav eriarst oma
kutsealasel vastutusel ja tervishoiuteenuse osutaja, kus ravimit kasutatakse. Haiglaerandi loa
puhul kehtib põhimõte, et ühe ravimi ühe näidustuse kohta väljastatakse üks luba
(ravimpreparaat→näidustus→luba).
Lõikes 1 sätestatakse, et haiglaerandi taotluse esitab haiglaerandi ravimi valmistaja. Lisaks
valmistajale allkirjastavad taotluse ravimi valmistaja pädev isik, ravimi kasutamise eest
vastutav eriarst, ravimiohutuse järelevalve eest vastutav isik ning tervishoiuteenuse osutaja,
kelle raviasutuses uudse ravimi erandkorras kasutamine toimub. Lisaks valmistajale peavad
ka ülejäänud protsesside eest vastutavad isikud olema teadlikud taotluse sisust ja
haiglaerandiga kaasnevatest kohustustest ning vastutusest. Kuna tegemist on erandikorras
väljastatava loaga, tuleb tagada, et protsessi eest vastutav isik on kaasatud kogu haiglaerandi
valmistamise protsessi ja teab arvestada kaasnevate ohtudega ning neid maandada. Seega
peavad nii ravimi valmistaja, tema pädev isik, ravimi kasutamise eest vastutav eriarst,
ravimiohutuse järelevalve pädev isik tegema tõhusat koostööd konkreetsele patsiendile
parima võimaliku ravimi valmistamisel ning ühiselt tagama patsiendi heaolu. Seetõttu
esitatakse taotlus ühiselt. Valmistajal (taotluse esitajal) peavad olema vajalikud kirjalikud
kokkulepped vastava erialavaldkonna arstiga – nii haigla kui ka ravimi kasutamise eest
vastutav eriarst on haiglaerandi loa lahutamatud osad. Juhul kui ravimi valmistaja on muu
isik kui haigla, kus ravimit manustatakse, tuleb uudse ravimi erandkorras valmistamisel
tagada kõik ravimi kvaliteedinõuded, ravimiohutuse ja jälgitavuse nõuded ning sõlmida
ravimi kasutajaga kirjalikud kokkulepped ravimi kasutamise nõuete täitmiseks. Seejuures on
ravimi valmistajal ja kasutajal õigus nõuete täitmist jagada.
Lõikes 2 on nimetatud isikud, kes võivad haiglaerandi ravimit valmistada. Haiglaerandi
valmistajaks võib olla keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla oma tervishoiuteenuste
piires, akadeemilise teadusasutusena ülikool või äriühing, mis on asutatud teadlaste poolt
(ülikooli spin-off ettevõte6) ning mis omab piisavalt kompetentsi ja ressursse ravimi
tootmiseks, ning ravimi tootmise tegevusloaga ettevõte, kelle tootmisloa tingimused vastavad
ka uudse ravimi valmistamise tingimustele. Haiglaerandi loa täpsemad nõuded kehtestatakse
valdkonna eest vastutava ministri määruses, mille volitusnorm on käesoleva paragrahvi lõikes
5.
Lõikes 3 sätestatakse, et ravimi kasutaja võib olla üksnes keskhaigla, piirkondlik haigla või
erihaigla oma eriala piires, kellel on tagatud intensiivravi või erakorralise meditsiini teenus.
Haiglaerandi loa puhul on oluline põhimõte, et sellega antakse luba nii haiglaerandi ravimi
valmistamiseks kui ka kasutamiseks, mistõttu määratakse loaga kindlaks ka haiglaerandi
kasutajad, kus ravimit manustatakse. Vaatamata eelnevale põhjalikule ohutusprofiili
hinnangule võib haiglaerandi ravimi kasutamisega kaasneda teatavaid riske, mistõttu on
kindlaks määratud haiglate kategooriad, kus on lubatud haiglaerandi ravimit kasutada.
Nendeks haiglateks on keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla oma eriala piires, kuid igal
6
Spin-off on teadus- ja arendusasutuse, sh kõrgkooli juures töötav ettevõte, mille ülesandeks on uute
kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate tehnoloogiate turustamisele kaasa aitamine ning teadus- ja
arendustegevuse ja innovatsiooni alusel areneva ettevõtluse soodustamine.
9(25)
juhul peab patsiendile olema tagatud intensiivravi või erakorralise meditsiini teenuse
olemasolu haiglas. Haigla võib loa omajana olla nii ravimi valmistaja kui ka kasutaja.
Ravimit võivad kasutada ainult vastava eriala arstid, kes loa kohaselt on õigustatud ravimit
manustama. Haiglaerandi ravimit võib väljastada üksnes loal nimetatud isikutele
(tervishoiuteenuse osutajale ja loal märgitud eriarstile).
Kui loa omajaks ei ole haigla, saab haiglaerandi ravimi kasutajaks olla siiski üksnes haigla
vastava eriala piires. Seega juhul, kui haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise luba
väljastatakse ravimitootjale või muule ravimit valmistavale ettevõttele, kes ei oma ravimi
tootmise tegevusluba, peab tal omakorda olema vajalikud kirjalikud kokkulepped vastava
valdkonna haiglaga, kus erandkorras valmistatud uudset ravimit manustatakse.
Lõikes 4 täiendatakse haiglaerandi loa tingimusi selliselt, et haiglaerandi ravimit võib
kasutada ainult eriarst, kes omab asjakohast erialast teaduslikku kvalifikatsiooni ja kliinilist
kogemust ning vastutab ravimi kasutamise eest. Seega määratakse haiglaerandi loal lisaks
valmistajale ja kasutajale ka haiglaerandi ravimi kasutamise eest vastutav eriarst, kuna
ravimit valmistatakse eriarsti individuaalse tellimuse alusel kasutamiseks haiglas tema
ainuisikulisel kutsealasel vastutusel.
Lõige 5 sisaldab volitusnormi valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega
haiglaerandi ravimi kirjeldamise nõuded, samuti haiglaerandi loa taotlemisel esitatavate
andmete loetelu, taotluse esitamise ja haiglaerandi loa muutmise tingimused ja kord.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seadust paragrahviga 163, millega kehtestatakse
haiglaerandi loa omaja kohustused.
Haiglaerandi ravimi valmistajale kohalduvad üldjoontes samasugused kohustused ja õigused
nagu on kehtestatud ravimi tootmise tegevusloa omajale. Samas tuleb arvestada, et tegemist
ei ole üksnes uudse ravimi valmistamise loaga, vaid sama loaga antakse ka õigus ravimit
kasutada koos sellega kaasnevate kohustustega.
Lõikes 1 sätestatakse haiglaerandi loa omaja kohustused ravimi käitlemistingimustele ning
nõuded ravimi ohutuse ja jälgitavuse tagamiseks.
Punkti 1 kohaselt on haiglaerandi loa omaja kohustatud tagama haiglaerandi korras
valmistatava ravimi käitlemise vastavuse ravimiseaduses ja selle alusel sätestatud käitlemise
tingimustele, rakendama kvaliteedisüsteemi, kus on selgelt kehtestatud vastutus, protsesside
kirjeldus ja riskijuhtimise meetmed, samuti tagama pädevale isikule ning viimase äraolekul
pädeva isiku asendajale tema kohustuse täitmiseks vajalikud tingimused ja vahendid. Kuigi
viidatavad ravimiseaduse sätted seavad nõuded tootmisele, kohaldatakse neid asjakohases
ulatuses haiglaerandi ravimi kvaliteedi tagamiseks. Haiglaerandi loa omaja kohustus järgida
ravimi tootmise eeskirjas kehtestatud nõudeid ulatuses, mil need on kohaldatavad
haiglaerandi korras uudse ravimi tootmisele.
Punktis 2 sätestatakse lisaks ravimi tootmise eeskirjadele valmistaja kohustus järgida ka
uudse ravimi tootmisele kehtestatud heade tootmistavade (Good Manufacturing Practice)
nõudeid, kuna haiglaerandi korras valmistatava ravimi korral on tegemist uudse ravimiga
10(25)
ravimiseaduse § 91 tähenduses ja haiglaerandi ravimi kvaliteet peab vastama samadele
kvaliteedistandarditele nagu müügiloaga uudne ravim. Rakkude, kudede ja verekomponentide
hankimisel ja käitlemisel tuleb samuti järgida rakkude, kudede ja elundite hankimise ja
siirdamise seaduse ja vereseaduse alusel kehtestatud eeskirju, millega kehtestatakse nõuded
nii protseduuridele, biovalvsusele ja tagasikutsumisele, teabevahetusele, jälgitavusele ja
teistele protsessidele. Nõudeid rakendatakse ulatuses, millega tagatakse haiglaerandi ravimi
kvaliteet. Seejuures tuleb punktide 1 ja 2 korral arvestada, et haiglaerandi ravimi
valmistamisel ei pruugi kohalduda kõik nõuded, vaid nõuete rakendatavus sõltub valmistava
ravimi kirjeldusest ja omadustest, mida hinnatakse haiglaerandi loa taotluse esitamisel.
Punkiga 3 kehtestatakse kohustus, mille kohaselt peab olema tagatud ravimi pikaajaline
jälgitavus 30 aasta jooksul pärast haiglaerandi ravimi patsiendile manustamist. Samasugune
kohustus on uudsete ravimite kohta kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EÜ) nr 1394/2007 artiklis 15 ning patsientide ohutuse tagamise vajadusest tuleb
samasisuline kohustus kehtestada ka haiglaerandi korras ravimi valmistajale. Jälgitavuse
tagamiseks peab haiglaerandi loa omaja looma ja haldama süsteemi, mille abil on võimalik
jälgida üksiku toote ning selle algmaterjalide ja tooraine, sealhulgas kõigi ravimis sisalduda
võivate kudede ja rakkudega kokku puutuvate ainete liikumist alates nende algallikast kogu
töötlemis-, pakendamis-, ladustamis- ja transpordiprotsessi vältel. Samuti peab ravimi
kasutaja koostöös loa omajaga looma süsteemi, mille abil on võimalik patsienti ja toodet
jälgida ning mis peab olema piisavalt täpne, et iga konkreetset toodet oleks võimalik seostada
patsiendiga, kellel seda kasutati, ja vastupidi. See tähendab, et 30-aastane jälgitavus peab
olema tagatud mõlemal suunal – patsiendist lähte- ja toormaterjalini ja vastupidi.
Punktis 4 sätestatakse, et inimpäritolu vere, rakkude ja kudede kasutamisel haiglaerandi
ravimi valmistamiseks sõlmib valmistaja kirjaliku lepingu verekeskuse, hankija või käitlejaga
poolte õiguste ja kohustuste, teabevahetuse ja rasketest kõrvaltoimetest ning tõsistest
kõrvalekalletest teavitamise korra kokkuleppimiseks, samuti ohutusmeetmete rakendamise
kohustuse osapoolte vahel. Haiglaerandi loa omajal on kohustus sõlmida kirjalik leping
rakkude, kudede ja elundite hankija või käitlejaga või verekeskusega, kellelt lähte- ja
toormaterjali hangitakse. Lepingus peavad kajastuma poolte õigused ja kohustused tagamaks
poolte vahelise teabevahetuse, ning rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest või ohtlikest
kõrvalekalletest teavitamise kord. Kirjeldatud kokkulepe on vajalik tagamaks poolte selge
arusaamise, milliseid nõudeid ja kohustusi tuleb sama käitlemisprotsessi käigus erinevatel
osapooltel täita. Samuti tagab selgete nõuete ja kohustuste kehtestamine kiire reageerimise
ohujuhtumite korral. Lepingud on haiglaerandi loa tingimuseks ning esitatakse Ravimiametile
loa taotlemisel.
Punktide 5 ja 6 kohaselt on haiglaerandi loa omajal kohustus esitada iga kolme kuu tagant
kokkuvõte ravimi valmistamise ja kasutamise kohta, esitades andmed valmistatud ravimite
kohta, valmistatud ravimite arvu ja andmed ravimi manustamise kohta. Samuti esitab
haiglaerandi loa omaja iga kolme kuu tagant ravimi kasutamisel esinenud kõrvaltoimetest
loetelu, kus iga kõrvaltoime kohta on esitatud kõrvaltoime kirjeldus koos hinnanguga, kas
kõrvaltoime ja ravimi vahel esineb seos.
11(25)
Punkti 7 kohaselt tuleb haiglaerandi loa omajal järgida Maailma Arstide Organisatsiooni
Helsingi deklaratsioonis ja teistes rahvusvahelistes juhendites kehtestatud nõudeid.
Lõikes 2 sätestatakse, et haiglaerandi loa omaja on kohustatud haldama kvaliteedisüsteemi
haiglaerandi ravimi jälgitavuseks 30 aasta jooksul pärast ravimi manustamist ka haiglaerandi
loa kehtivuse peatamisel või kehtetuks tunnistamise korral, et tagada nii patsiendi kui ravimi
ja selle lähtematerjalide jälgitavus.
Lõikes 3 sätestatakse samuti haiglaerandi loa omaja kohustus, et pankrotistumise või
likvideerimise korral tuleb lõike 1 punktis 3 nimetatud kvaliteedisüsteem lähte- ja
toormaterjali hankimise ja jälgimise kohta anda üle Ravimiametile.
Lõikes 4 täpsustatakse, et juhul, kui haiglaerandi loa omaja ei ole ravimi kasutaja, siis tuleb
ravimi kasutamisega kaasnevad kohustused kokku leppida ravimi valmistaja ja ravimi
kasutaja vahelises lepingus.
Lõige 5 sisaldab volitusnormi haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatava
kokkuvõtte andmete loetelu kehtestamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seadust paragrahviga 164 ja sätestatakse nõuded
haiglaerandi loa väljastamisele ja loale kantavatele andmetele.
Lõikes 1 sätestatakse haiglaerandi loa menetlemise tähtaeg, milleks on 120 päeva alates
sellest, mil haiglaerandi taotleja on esitanud kõik seaduses kui selle alusel valdkonna eest
vastutava ministri määruste alusel kehtestatud andmed, millega tõendatakse haiglaerandi
ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse vastavust. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 536/2014 alusel on ravimi kliinilise uuringu taotluse menetlemise tähtaeg
ligikaudu 64 päeva, on haiglaerandi taotluse hindamiseks kehtestatav 120 päevane tähtaeg
piisav hindamaks kõiki taotlusega seonduvaid asjaolusid.
Lõige 2 sätestab andmete loetelu, mis haiglaerandi loale kantakse. Lisaks ravimi kohta
käivatele andmetele tuleb loale kanda nii haiglaerandi ravimi valmistaja, ravimi valmistaja
pädev isik, ravimit kasutav tervishoiuteenuse osutaja, ravimiohutuse järelevalve eest vastutav
isik kui ka kasutamise eest vastutav eriarst ja loa kehtivuse tingimused. Kõik isikud
allkirjastavad ka taotluse. Loa kehtivuse tingimuste määramisel lähtutakse § 165 sätestatud
haiglaerandi loa kehtivuse nõuetest.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seadust paragrahviga 165 sätestatakse haiglaerandi loa
kehtivus ja selle kehtivuse erandkorras pikendamise võimalused.
Lõikes 1 sätestatakse, et haiglaerandi luba kehtib kuni kaks aastat või kuni kümne patsiendi
raviks, mis tahes tingimus saabub varem. Haiglaerandi loa kehtivuse tingimused on seotud
direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõikes 7 kehtestatuga, mille kohaselt peab uudse ravimi
valmistamine toimuma erandkorras. Samas ei ole ühtset tähendust mõistele „erandkorras“,
mistõttu on liikmesriigid püüdnud erandkorras valmistamise tagamiseks leida erinevaid
meetmeid: (1) piirates näiteks haiglaerandi loa kehtivust ravimit saavate patsientide arvuga,
mida teatud tingimustel saab suurendada, või aastase piirarvuga; (2) piirangu aluseks on
12(25)
teised kriteeriumid nagu näiteks ravimi väike kogus või ravimi algne arendusfaas; (3) ajalise
kehtivuse piirangud, et välistada erandkorras valmistamise muutumist rutiinseks tootmiseks.
Liikmesriikide spetsialistid on arutanud ka, kas tegemist on erandkorras valmistamisega, kui
ravimi valmistamiseks kasutatav tehnoloogia on sama, mida kasutatakse rutiinses tootmises.
Üheks meetmeks rutiinse tootmise välistamisel on asjaolu, et kirjeldatud ravimi või
erandkorras valmistatava tehnoloogia reklaamimine ei peaks olema lubatav.7
Eesti on valinud uudse ravimi erandkorras valmistamise ja kasutamise loa kehtivuse aja
määramisel nii ajalise aspekti kui ka ravimit saavate patsientide maksimaalse arvu, sõltuvalt
sellest, kumb tingimustest saabub varem. Seega on erandkorras valmistamise muutumine
rutiinseks valmistamiseks piiratud loa kaheaastase kehtivusperioodiga või kuni kümne
patsiendi raviga, sõltuvalt kumb tingimustest saabub varem. Kümnest suurema arvu
patsientide kaasamise vajaduse korral tuleb erandkorras valmistatud uudse ravimi
valmistamise ja kasutamise jätkumisel arendustegevust jätkata kliinilises uuringus,
perspektiiviga tulevikus taotleda uudse ravimi müügiluba.
Lõike 2 kohaselt olukorras, mil ravimit on valmistatud kuni kümnele patsiendile, kuid loa
kehtivuse kaheaastane kehtivusaeg on lõppenud, võib Ravimiamet teatud olukordades loa
kehtivust pikendada, et mitte raisata teadusressursse ja erandkorras valmistatud uudset
ravimit, kui senised ravimi kasutamise kogemused on näidanud efektiivsust ja kasu-riski suhe
on osutunud soodsaks. Sel viisil erandi tegemisel luuakse võimalus potentsiaalselt ohutute ja
manustamiseks valmis uudsete ravimite eesmärgipäraseks kasutamiseks, kuid arvestades
erandkorras valmistatava uudse ravimi kirjeldust, oleksid sellised olukorrad harvad.
Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse seadust paragrahviga 166 ja kehtestatakse haiglaerandi
loa andmise aluseks olevate tingimuste muutmise alused.
Lõikes 1 sätestatakse, et loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmiseks
esitab loa omaja taotluse vähemalt 30 päeva enne kavandatava muutuse rakendamist.
Uudse ravimi valmistamise käigus võib võrreldes loa taotlemisel esitatud andmetega tekkida
vajadus loa tingimuste muutmiseks. Muutused loa tingimustes võivad olla nii
administratiivsed, mis ei mõjuta uudse ravimi kvaliteeti, efektiivsust ega ohutust, kuid võivad
samas olla kvaliteeti, efektiivsust ja ohutust oluliselt mõjutavad. Võttes arvesse uudsete
ravimite keerukust ja asjaolu, et ravim võib sisaldada elusaid rakke, võivad ka minimaalsed
muutused käitlemise või valmistamise protsessis mõjutada ravimi kvaliteeti, efektiivsust või
ohutust8. Seetõttu on oluline, et teave uudse ravimi valmistamise käigus mis tahes
plaanitavast muutusest oleks Ravimiametile esitatud piisava ajavaruga enne muutuse
rakendamist. Muutusest tuleb teavitada sõltumata sellest, kas muutuse põhjuseks on
patsiendist tulenev individuaalne vajadus või leiab uudse ravimi valmistaja, et ravimi toime
parandamiseks, paremaks säilimiseks või muul põhjusel oleks vaja ravimit modifitseerida.
7
Komisjoni ja liikmesriikide vaheline telekonverents „Reflection process of hospital exemption“, 20.11.2018.
8
Van Wilder P. Advanced therapy medicinal products and exemptions to the Regulation 1394/2007: how
confident can we be? An exploratory analysis. Frontiers in Pharmacology. Perspective article. 14 February
2012.
13(25)
Kui plaanitavad muutused on ulatuslikud, võib tegemist olla hoopis uue uudse ravimi
valmistamisega, mistõttu võib osutuda vajalikuks uue haiglaerandi loa taotlemine. Samuti
võib uue loa taotlemise vajaduse kaasa tuua asjaolu, et haiglaerandi ravim avaldab lisaks juba
registreeritud näidustusele mõju mõnele muule näidustusele, mida soovitakse ka
haiglaerandisse kaasata. Uudse ravimi modifikatsioonid ja väiksemad ravimiga tehtavad
manipulatsioonid, mis võivad olla patsiendi seisundist või ravimi parendamise seisukohast
olulised, aga ei too kaasa ravimi omaduste muudatust, liigituvad samuti loa tingimuste
muutuseks. Samas kui modifikatsioonid ja ravimiga tehtavad muudatused muudavad ka
ravimi omadusi – näiteks näidustust või efektiivsust – võib olla vajadus uue loa
väljastamiseks.
Teavitada tuleb ka muutustest, mis ei ole otseselt seotud valmistamisega või ravimi
omadustega. Näiteks kui lisandub uus ravimit kasutav haigla või kui toimuvad muutused
vastutavas personalis, tuleb kirjeldatud muudatustest samuti haiglaerandi loa muutusena
teavitada enne selle rakendamist.
Lõige 2 reguleerib olukorda, kus on tekkinud muutused valmistajast sõltumatult. Arvestades,
et uudse ravimi näol võib olla tegu ka viiruse või elusate rakkudega, võib valmistamise
protsessis esineda ka valmistaja tahtest sõltumatult tekkinud muudatusi, mida valmistaja ei
saanud taotluse esitamisel ette näha. Sellistest aset leidnud muudatustest tuleb Ravimiametit
koheselt teavitada, esitades kõik muutusega seonduvad andmed ning vajadusel muutuse
taotluse tekkinud muutuste kohandamiseks loa andmise aluseks olevatele tingimustele.
Lõige 3 sätestab Ravimiametile menetlustähtaja haiglaerandi loa muutuse hindamiseks.
Üldreeglina on muudatuse hindamise tähtajaks 30 päeva pärast kõikide muutust toetavate
dokumentide ja andmete esitamist Ravimiametile. Samas tuleb arvestada, et haiglaerandi
puhul võib valitseda teatav ebakindlus nii ravimi valmistamisel kui kasutamisel ning
muutuste hindamine nõuab põhjalikumat analüüsi, lisaandmete kogumist ja Ravimiameti
väliste ekspertide kaasamist, on ette nähtud ka võimalus menetlustähtaja pikendamiseks.
Lõige 4 sätestab kohustuse, et enne kavandatavate muutuste rakendamist tuleb saada
Ravimiameti heakskiit muutuse tegemiseks. Ravimiamet hindab enne muutuse rakendamist
selle lubatavust ja ohutust nii patsiendile kui ka mõju ravimi efektiivsusele, ohutusele ja
kvaliteedile.
Lõige 5 on volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile muutuse taotluses esitatavate
andmete loetelu ja taotluse esitamise korra kehtestamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse seadust paragrahviga 167 kehtestatakse haiglaerandi loa
kehtivuse peatamise ja loa kehtetuks tunnistamise alused.
Lõikes 1 sätestatakse, et Ravimiametil on õigus otsustada loa kehtivuse peatamine või loa
kehtetuks tunnistamine, kui ilmnevad muutused loa andmise aluseks olevates tingimustes.
Loa kehtivuse peatamine on põhjendatud ohu korral inimese elule või tervisele või
keskkonnale. Selline ohu realiseerimise võimalus esineb ennekõike juhul, kui loa omaja või
mis tahes muu vastutav isik ei ole täitnud loa andmise aluseks olnud tingimusi või need
14(25)
tingimused on muutunud ning vastavast tingimuse muutusest ei ole Ravimiametit teavitatud
ning muutuste mõju ja riski vähendamise meetmeid ei ole hinnatud. Mis tahes muutused
võivad mõjutada ravimi efektiivsust, ohutust ja kvaliteeti, mis omakorda võib kujutada ohtu
patsiendi tervisele. Seetõttu on oluline lähtuda üksnes kehtestatud haiglaerandi loa
tingimustest ning jääda ravimi valmistamisel ja kasutamisel üksnes loas ettenähtud piiridesse.
Eelkirjeldatud juhtudel peab Ravimiamet kaalutlema, kas nõuetele mittevastavused on
võimalik parandada ilma patsiendi heaolu kahjustamata ning peatada loa kehtivus seniks,
kuni tegevus on viidud nõuetega kooskõlla, või on tegemist rikkumisega, mida ei ole
võimalik kõrvaldada ilma patsiendi elu ja tervist ohtu seadmata, ning seetõttu tuleb loa
kehtivus lõike 2 punkti 1 alusel lõpetada.
Lõige 2 loetleb alused, millal Ravimiamet tunnistab haiglaerandi loa kehtetuks.
Punkt 1 sätestab loa kehtetuks tunnistamise aluse, mille kohaselt tunnistab Ravimiamet loa
kehtetuks, kui loa andmise aluseks olnud tingimused on muutunud kas loa omajast sõltuvalt
või sõltumatult ning loa omaja ei ole taotlenud haiglaerandi loa andmise aluseks olevate
tingimuste muutmist või Ravimiamet on otsustanud jätta muutmise taotluse heaks kiitmata.
Ravimiamet tunnistab samuti loa kehtetuks, kui loa omaja ei täida loaga kehtestatud
tingimusi.
Punktis 2 sätestatakse, et Ravimiamet tunnistab loa kehtetuks ka juhul, kui loa omaja ei täida
seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega pandud nõudeid. Lisaks
ravimiseaduses sätestatud haiglaerandi loa omaja kohustustele on käesolevas seaduses
viidatud ka vereseaduse ja rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise
seaduse alusel pandud kohustustele, mida loa omajal tuleb täita. Kuna ravimi efektiivsust,
ohutust ja kvaliteeti võivad oluliselt mõjutada mis tahes kõrvalekalded kehtestatud nõuetest,
on loa kehtetuks tunnistamise alusena toodud eraldi välja loa tingimuste muutumine või
kehtestatud nõuete järgimata jätmine. Näiteks võib teatavate kvaliteedinõuete täitmata
jätmine mõjutada oluliselt ravimi ohutust. Seetõttu on Ravimiametil õigus tunnistada
haiglaerandi luba kehtetuks, kui loa omaja seadustes sätestatud nõudeid ei täida.
Punktiga 3 reguleeritakse loa kehtetuks tunnistamise alusena olukord, kui ravimi kohta
saavad teatavaks uued asjaolud või andmed, mida loa taotlemisel ei olnud teada ja mis
oluliselt mõjutavad ravimi omadusi. Kuigi tegemist on haiglaerandi loaga, on nõutav, et
ravimi kasutamisest saadav kasu on suurem kui konkreetse patsiendi jaoks kaasneda võivad
riskid. Siiski ei pruugi loa andmisel olla piisavalt andmeid, et tagada ravimi kasutamise
ohutus või oodatav efektiivsus. Arvestades ravimi kasutamise erakorralisi asjaolusid ja
teatavat teaduslikku ebakindlust, tuleb sätestada selged alused uudse ravimi erandkorras
valmistamise ja kasutamise lõpetamiseks, eriti olukorras, kus võivad ilmneda uued andmed
ravimi efektiivsuse või ohutuse kohta.
Punkti 4 kohaselt tuleb haiglaerandi loa kehtivus lõpetada ka juhul, kui müügiloaga ravim on
muutunud kättesaadavaks. Müügiloaga ravimi puhul on läbi viidud kliinilised uuringud ja
teised ravimi efektiivsust ja ohutust tõendavad uuringud ning ravimi tootmine vastab
valdkonna headele tootmistavadele, tagades ulatuslikele teadusandmetele tuginedes ravimi
15(25)
kvaliteedi. Sellisel juhul ei ole haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise lubamine
põhjendatud. Haiglaerandi võimaldamine ei tohi pärssida uudse ravimi müügiloa taotlemist
ega tekitada ebavõrdset konkurentsi müügiloaga uudsetele ravimitele, mistõttu võib
haiglaerandi loa kehtetuks tunnistada, kui sama näidustusega ja samale patsiendirühmale
müügiloaga ravim on muutunud kättesaadavaks. Oluliseks kriteeriumiks on just müügiloaga
ravimi kättesaadavus, mitte üksnes müügiloa väljastamise fakt, sest müügiloa väljastamine ei
pruugi tagada koheselt ravimi kättesaadavust. Uudse ravimi tootmine ja turule jõudmine
võtab reeglina märkimisväärselt aega, mistõttu on põhjendatud patsientidele ravi
kättesaadavuse tagamine kuni müügiloaga ravimi turule tulekuni. Seega võib haiglaerandi
jätkamise lubamine olla ravi kättesaadavuse suurendamise meetmeks ka juhul, kui
müügiloaga ravim ei ole füüsiliselt kättesaadav.
Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse seadust paragrahviga 168 ja sätestatakse haiglaerandi
loa väljastamisest ja loa tingimuste muutmisest keeldumise alused. Ravimiamet keeldub
haiglaerandi loa andmisest, kui taotlus ei vasta uudse ravimi erandkorras valmistamise ja
kasutamise nõuetele või esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktides 1–5
või sama lõike punktis 9 nimetatud asjaoludest. Haiglaerandi loa andmisest keeldumise
peamiseks aluseks on asjaolu, et taotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 161 loetletud kõikidele
tingimustele. Samuti keeldutakse loa andmisest, kui ei ole tagatud ravimi valmistamine
vastavalt kehtestatud kvaliteedinõuetele või ei ole tagatud ravimi valmistamise ja kasutamise
jälgitavus ja ravimiohutuse nõuded ning loa omajal puudub süsteem jälgitavuse tagamise
andmete säilitamiseks vähemalt 30 aasta jooksul pärast ravimi manustamist.
Arvestades ravimile kohalduvaid üldiseid nõudeid, on loa andmisest keeldumise aluste puhul
lähtutud samasugustest kriteeriumidest nagu müügiloa väljastamisel, mis tagab erandkorras
uudse ravimi valmistamise kvaliteedi, jälgitavuse ja ravimiohutuse osas üldjoontes
samasugused tingimused kui müügiloaga ravimitel. Kuigi haiglaerandi ravimi kohta ei pruugi
olla piisavalt andmeid, mis tõendaksid ravimi efektiivsust, tuleb igal juhul tagada, et ravimi
kasutamine ei kujuta inimestele ohtu, ravimi ohutus on tõendatud ning valmistaja ja kasutaja
poolt on võetud kasutusse kõik meetmed ohutuse tagamiseks. Seega on peamine nõue, et
erandkorras uudse ravimi valmistamine ega kasutamine ei kujutaks ohtu inimesele ega
keskkonnale. Kuigi uudse ravimi efektiivsust tõendavaid andmeid ei pruugi olla piisavalt,
peab olemasolevate andmete põhjal olema võimalik järeldada, et uudne ravim toimib.
Oluliseks kriteeriumiks on ka ravimi kvaliteedi ja selle valmistamise kvaliteedinõuete
vastavus ettenähtud tingimustele, millest hälbimise korral tuleb Ravimiametil keelduda loa
väljastamisest. Absoluutseks keeldumise aluseks on asjaolu, kui ravimi oodatava efektiivsuse
ja sellega kaasneda võiva ohu suhe on arstiteaduse nüüdisaegset taset arvestades ebasoodne.
Kirjeldatud üldiste keeldumise aluste puhul ei ole tegemist spetsiifiliste erandkorras uudsete
ravimite valmistamise nõuetega, vaid samasugused üldnõuded kehtivad kõikidele ravimitele,
mille kasutamine on inimesel või loomal lubatud. Seega tuleb ka uudse ravimi puhul lähtuda
eelkõige üldistest nõuetest, mis on rahva tervise kaitse eesmärgil ravimi kasutamisele
kehtestatud. Samas, arvestades uudse ravimi omapära ja keerukust, on nõuetele vastavuse
hindamiskriteeriumid kahtlemata keerukamad, kui seda oleks keemilise sünteesi teel saadud
või bioloogilise ravimi hindamiskriteeriumid.
16(25)
Lõike 2 kohaselt keeldub Ravimiamet haiglaerandi loa tingimuste muutmisest, kui muutus ei
vasta loa väljastamise tingimustele, tingib uue loa esitamise või toob kaasa olulisi muudatusi
ravimi kvaliteedis, efektiivsuses ja ohutuses ning võib muuta ravimi kasu-riski suhet
negatiivses suunas ning kujutada ohtu patsiendile.
Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse seadust paragrahviga 169 ja lõikes 1 sätestatakse, et
ravimiohutuse järelevalve süsteemi tagamisel on haiglaerandi loa omajal kohustus järgida
kõiki ravimiseaduse § 783 kohustusi ravimiohutuse järelevalve tagamisel, mis on kehtestatud
ravimi müügiloa hoidjale.
Haiglaerandi ravimite ravimiohutuse järelevalve siseriiklikud nõuded peavad olema
samaväärsed nende uudsete ravimitega, mille jaoks on kehtestatud tsentraliseeritud
müügiloamenetlus. Praktikas tähendab see, et haiglaerandi loa omajal on kohustus
registreerida ja säilitada teave kõikidest haiglaerandi ravimi kõrvaltoimetest ning teavitada
Ravimiametit tõsistest kõrvaltoimetest.
Selleks et minimeerida ravimi kohta teadaolevate andmete vähesusest tuleneda võivaid riske,
koostatakse haiglaerandi ravimi kasutamiseks juba loa taotlemisel riskijuhtimissüsteem ja -
kava vastavalt Ravimiseaduse §-le 782, millega kavandatakse edaspidised tegevused selliselt,
et oleks võimalik kindlaks teha, iseloomustada, ennetada või minimeerida haiglaerandi
ravimiga seotud ohtusid. Riskijuhtimissüsteem ja -kava esitatakse haiglaerandi taotlusega ja
seda täiendatakse vastavalt uute riskide ilmnemisele või ravimi kohta uute andmete
teadasaamisele, mis on olulised riskijuhtimissüsteemi seisukohast. Haiglaerandi ravimi
kasutajal on samuti kohustus koguda kõik ravimi kõrvaltoimed ja teavitada nii loa omajat kui
ka Ravimiametit tõsistest kõrvaltoimetest vastavalt sotsiaalministri 16.07.2012. a määruse nr
26 „Ravimi ohutusalase teabe edastamise ning ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu
arvestamise ja tasumise kord“ §-le 2. Erinevalt määruses sätestatust, tuleb lõike 2 kohaselt
tõsistest kõrvalnähtudest Ravimiametile teatada põhjendamatu viivituseta, kuid vähemalt 24
tunni jooksul alates kõrvalnähu teadasaamisest.
Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse seadust paragrahviga 1610 ja sätestatakse üldised
tingimused haiglaerandi ravimi jälgitavuse tagamiseks.
Lõikes 1 sätestatud nõuete puhul kehtestab haiglaerandi loa omaja süsteemi, mis võimaldab
uudse ravimi valmistamiseks kasutatud rakkude, kudede ja vere mõlemasuunalist jälgitavust
alates doonorist kuni ravimit saanud patsiendini. Seejuures peab jälgitavus hõlmama ka neid
lähteaineid ja algmaterjale, mis rakkude ja kudedega kokku puutuvad. Loa omaja tagab
andmete säilimise vähemalt 30 aasta jooksul ning ettevõtte pankrotistumisel või
likvideerimisel annab need üle Ravimiametile.
Jälgitavuse tagamiseks rakkude, kudede ja vere käitlemisel esitatakse juba taotluses
doonormaterjali kodeerimise korralduse kirjeldus vastavalt rakkude, kudede ja elundite
hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses esitatud nõuetele. Nimetatud nõuded on üle
võetud Komisjoni direktiivist (EL) 2015/565, millega muudetakse direktiivi 2006/86/EÜ
seoses teatavate tehniliste nõuetega inimestelt pärinevate kudede ja -rakkude kodeerimisele.
17(25)
Haiglaerandi ravimite valmistamine korraldatakse viisil, et see oleks kooskõlas inimestelt
pärinevate kudede ja -rakkude kohta sätestatud jälgitavuse nõuetega ja vastab vereseaduse
nõuetele, mis on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. a direktiivist
2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise,
töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded.
Seega tulevad haiglaerandiravimi jälgitavusesl kohaldamisele mõlemad: 1) rakkude, kudede
ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses sätestatud jälgimise nõuded ja 2)
vereseaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes sätestatud jälgitavuse nõudeid.
Haiglaerandi ravimi jälgitavuse tagamisel lähtutakse rakkude, kudede ja elundite hankimise,
käitlemise ja siirdamise seaduse §-s 33 sätestatud süsteemist ja vereseaduses ning selle alusel
kehtestatud sotsiaalministri 28.10.2005. a määruse nr 110 „Verevalvsuse ning
verekomponentide tagasikutsumise tingimused ja kord“ §-s 3 toodud tingimustest. Lõikes 1
viidatud kohustus määruse (EÜ) nr 1397/2007 artiklis 15 kohustab haiglaerandi loa omajat
loob ja haldab süsteemi, mille abil on võimalik jälgida üksiku toote ning selle algmaterjalide
ja tooraine, sealhulgas ka kõigi ravimis sisalduda võivate kudede ja rakkudega kokku
puutuvate ainete liikumist alates nende algallikast kogu töötlemis-, pakendamis-, ladustamis-
ja transpordiprotsessi vältel kuni toote kohaletoimetamiseni selle kasutuskohta. Samuti peab
haiglaerandi loa omaja tagama, et haiglaerandi ravimi kasutaja loob ja haldab süsteemi, mille
abil on võimalik patsienti ja toodet jälgida. Jälgitavussüsteem peab toimima piisavalt täpselt,
et iga konkreetset toodet oleks võimalik seostada patsiendiga, kellel seda kasutati, ja
vastupidi. Eraldi jälgitavuse nõuded on ette nähtud ka uudsete ravimite hea toootmistava
nõuetes, millega samuti haiglaerandi ravimile asjakohases ulatuses tuleb arvestada.
Lõikes 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada täpsem andmete
loetelu, mida jälgitavuse tagamiseks tuleb säilitada.
Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse ravimiseaduse paragrahvi 54 lõikega 21, mis sätestab
haiglaerandi loa omaja pädeva isiku kohustused. Pädeva isiku kohustuseks on tagada, et iga
haiglaerandi ravimi partii oleks valmistatud ning kontrollitud ravimialaste õigusaktide,
uudsete ravimite hea tootmistava ja haiglaerandi loaga kehtestatud tingimuste kohaselt ning
vastaks loa andmise aluseks olevatele andmetele.
Müügiloaga uudse ravimi kui haiglaerandi ravimi valmistatava ravimi näol on tegemist
ravimiga ravimiseaduse mõistes ning selle tootmisele ja valmistamisele rakenduvad
ravimitootmise pädeva isiku kohustused tulenevalt ravimiseaduse §-st 54. Lähtudes uudsete
ravimite eripärast, ei saa kohaldada erandkorras valmistatavatele ravimitele üheselt kõiki
ravimitootmise pädeva isiku kohustusi. Haiglaerandi ravimi valmistamise pädeva isiku
kohuseks on tagada, et iga ravimi partii oleks valmistatud ning kontrollitud vastavalt
ravimialastele õigusaktidele, uudsete ravimite heale tootmistavale ja haiglaerandi loaga
kehtestatud tingimustele ning vastaks haiglaerandi loataotluses esitatud dokumentatsioonile.
Nende nõuete täitmiseks peab haiglaerandi loa omaja pädeval isikul olema juurdepääs
kõikidele ravimi valmistamise ja kasutamise loaga seotud materjalidele, valmistamisprotsessi
etappidele ja ravimi kasutamise erinevatele etappidele, et hinnata valmistamistingimuste ja
18(25)
ravimi kasutamise tingimuste täitmise vastavust kõikide ravimi valmistamisega seotud
nõuetele.
Lisaks eelnõus sätestatud pädeva isiku kohustustele lisatakse haiglaerandi valmistaja pädeva
isiku kvalifikatsiooninõuded sotsiaalministri 11.03.2005. määrusesse nr 42 „Nõuded pädeva
isiku kvalifikatsioonile ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“. Sotsiaalministri
11.03.2005. määrusesse nr 42 paragrahvis 5 on nimetatud üldnõuded, kuid haiglaerandi
ravimi pädeva isiku puhul on lisaks on nõutav vastav erialane ettevalmistus ja uudse ravimi
iseloomust lähtudes sobiv väljaõpe ja töökogemus. Arvestades haiglaerandi ravimi eripära,
võib väljaõpe ja töökogemus olla seotud rakkude ja kudede käitlemise valdkonnas, kogemust
erinevate biotehnoloogiliste meetoditega töötamisel või muu, kuid oluline, et omandatud
pädevus vastaks haiglaerandi ravimi valmistamiseks vajalikele teadmistele. Pädev isik peab
omama tema vastutusel erandkorras valmistatava ravimi tüübist ja kõigist selle valmistamise
etappidest detailseid teadmisi.
Eelnevat arvestades tuleb haiglaerandi ravimi valmistamise pädevale isikule kehtestada
nõuded, mille kohaselt võib uudse ravimi valmistamise ettevõttes pädeva isikuna töötada isik,
kellel on ülikoolis omandatud akadeemiline kraad arstiteaduse, geenitehnoloogia või
bioloogia erialal või vastav välisriigi kvalifikatsioon ning kellel on vähemalt kaheaastane
töökogemus viimase viie aasta jooksul uudsete või bioloogiliste ravimite tootmise
tegevusloaga või haiglaerandi loaga või rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloaga
ettevõttes kvaliteedi tagamise valdkonnas.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise
seadust.
Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 2 lõiget 1.
Kehtiva seaduse kohaselt on rakkude, kudede ja elundite hankimine protsess, mille käigus
tehakse annetatud rakud, koed ja elundid kättesaadavaks käitlemiseks ja siirdamiseks.
Uudsete ravimite tootmist ja haiglaerandi ravimi valmistamist puudutava regulatsiooni
loomisega kaasneb vajadus ka nende nimetatud tegevuste lisamiseks rakkude, kudede ja
elundite hankimise protsessi. Seega, uue sõnastuse kohaselt, on rakkude, kudede ja elundite
hankimine protsess, mille käigus tehakse annetatud rakud, koed ja elundid kättesaadavaks
käitlemiseks, siirdamiseks ning uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi
valmistamiseks.
Rakkude, kudede ja elundite hankimise protsess on eelkõige doonori valimine, rakkude,
kudede ja elundite eemaldamine ning hangitud rakkude, kudede ja elundite kodeerimine,
pakendamine, märgistamine ning väljastamine käitlejale ja siirdajale. Uue sõnastuse kohaselt
lisatakse rakkude, kudede ja elundite hankimise protsessile ka hangitud rakkude, kudede ja
elundite väljastamine uudse ravimi tootjale või haiglaerandi ravimi valmistajale.
Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 2 lõiget 2.
Kehtiva sõnastuse kohaselt on rakkude, kudede ja elundite käitlemine rakkude, kudede ja
elundite kirjeldamine, kodeerimine, märgistamine, uurimine, säilitamine ja töötlemine ning
19(25)
käideldud rakkude, kudede ja elundite pakendamine, märgistamine, ladustamine, vabastamine
ja väljastamine siirdajale. Muudatusega lisatakse rakkude, kudede ja elundite käitlemise
mõistele nende väljastamine lisaks uudse ravimi tootjale või haiglaerandi ravimi valmistajale.
Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 2 lõiget 7
Annetamise mõistet täiendatakse võimalusega loovutada rakke, kudesid või elundeid lisaks
siirdamise eesmärgil ka uudsete ravimite tootmiseks või haiglaerandi valmistamiseks.
Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 2 lõiget 8.
Muudatusega täiendatakse doonori mõistet. Kehtiva seaduse kohaselt on doonor inimene,
kellelt eemaldatakse rakud, koed või elund siirdamiseks. Muudatuse kohaselt on doonoriks
inimene, kellelt eemaldatakse rakud, koed või elund siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks
või haiglaerandi ravimi valmistamiseks.
Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 10 lõiget 1.
Kehtivat sõnastust muudetakse selliselt, et doonoriks võib olla isik, kelle arst on lähtudes
isiku terviseseisundist ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetest tunnistanud meditsiiniliselt
sobivaks rakkude, kudede või elundi annetamiseks teisele isikule siirdamiseks, uudse ravimi
tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks. Uue sõnastusega täiendatakse rakkude,
kudede ja elundite annetamise eesmärke, milleks võib lisaks teisele isikule siirdamiseks olla
ka uudse ravimi tootmine või haiglaerandi ravimi valmistamine.
Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 12 lõike 3 punkti 5.
Kehtiva sõnastuse kohaselt on elusdoonori nõusolek kehtiv, kui talle on eelnevalt kirjalikult
või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud teavet annetatud rakkude, kudede või
elundi siirdamise eesmärgi ja võimalike kasutegurite kohta. Muudatusega lisatakse annetatud
rakkude, kudede või elundi kasutamise ühe võimalusena rakkudest või kudedest uudse ravimi
tootmine või haiglaerandi ravimi valmistamine. Juhul kui doonorilt hangitakse rakke või
kudesid uudse ravimi tootmise või haiglaerandi ravimi valmistamiseks, tuleb ka sellest anda
eelnevalt doonorile anda kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis teavet.
Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse ja täiendatakse paragrahv 14 lõige 2 punkti 1.
Muudetud sõnastuse kohaselt on elusdoonoril õigus asjakohast teavet saada lisaks rakkude,
kudede või elundi eemaldamise, käitlemise ja siirdamise kohta ka uudse ravimi tootmise või
haiglaerandi ravimi valmistamise kohta väljaõppinud isikult, kes on võimeline teavet
edastama asjakohasel moel, kasutades elusdoonorile arusaadavaid mõisteid.
Eelnõu § 2 punktiga 8 muudetakse ja täiendatakse paragrahv 14 lõige 3 punkti 3.
Muudatusega lisatakse elusdoonorile kohustus teavitada oma parima arusaama järgi hankijat
rakkude, kudede või elundi annetamise järel teatavaks saanud asjaoludest või ilmnenud
terviseseisundi muutustest, mis võivad mõjutada annetatud rakkude, kudede või elundi
20(25)
sobivust uudse ravimi tootmiseks või selle erandkorras valmistamiseks. Kehtivas sõnastuses
on selline kohustus üksnes siirdamist mõjutada võivate asjaolude ilmnemise korral.
Eelnõu § 2 punktiga 9 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 20 lõike 1 punkti 4.
Täiendatakse hankija ja käitleja kohustust tagada, et rakke, kudesid ja elundeid väljastatakse
üksnes nende käitlemise, siirdamise, uudsete ravimite tootmise või haiglaerandi ravimi
valmistamise õigust omavatele isikutele käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.
Eelnõu § 2 punktiga 10 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 20 lõike 1 punkti 5.
Uue sõnastusega lisatakse hankijale ja käitlejale kohustus tagada rakkude, kudede ja elundite
kvaliteet ja ohutus lisaks siirdamisel ka uudsete ravimite tootmisel ja haiglaerandi ravimi
valmistamisel.
Eelnõu § 2 punktiga 11 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 22 lõike 3 punkti 8.
Kehtiva sõnastuse kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega rakkude,
kudede ja elundite hankimise ja käitlemise eeskirja, milles sätestatakse nõuded rakkude,
kudede ja elundite hankija, käitleja ja siirdaja vahelisele teabevahetusele. Muudatusega
täiendatakse eeskirja osas, mis käsitleb teabevahetust ning lisatakse osapooltena uudse ravimi
tootja ja haiglaerandi ravimi valmistaja.
Muudatusega täiendatakse nõudeid rakkude, kudede ja elundite hankimisele, käitlemisele ja
siirdamisele ning sätestatakse kord hankija ja käitleja teabevahetusele uudse ravimi tootja ja
haiglaerandi korras valmistajaga.
Eelnõu § 2 punktiga 12 muudetakse ja täiendatakse paragrahv 23 lõiget 1.
Kehtiva õiguse kohaselt on pädev isik käitleja määratud rakkude, kudede või elundite liigi
käitlemise eest vastutav füüsiline isik, kes peab tagama, et retsipiendile siirdamiseks
ettenähtud rakud, koed või elundid on käideldud vastavalt õigusaktide nõuetele ja käitleja
kehtestatud juhenditele ning need on retsipiendile võimalikult ohutud. Muudatusega
laiendatakse pädeva isiku kohustust ka nende rakkude, kudede ja elundite suhtes, mis on ette
nähtud uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks.
Eelnõu § 2 punktiga 13 muudetakse ja täiendatakse paragrahv 33 lõiget 1.
Muudatus täiendab nõudeid rakkude, kudede ja elundite jälgitavusele ning uue sõnastuse
kohaselt tuleb rakke, kudesid ning elundeid identifitseerida ning määrata kindlaks nende
asukoht protsessi igas etapis alates nende hankimisest kuni siirdajale, uudse ravimi tootjale
või haiglaerandi ravimi valmistajale üleandmiseni või hävitamiseni.
Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse ja täiendatakse vereseaduse paragrahvi 12 lõiget 3.
Verevalvsus on vere käitlemisel tekkinud ohtlikest kõrvalekalletest ning vereülekande ajal
või pärast seda täheldatud rasketest kõrvaltoimetest teavitamise ja nende tekkepõhjuste
21(25)
väljaselgitamise kord. Käesoleva ettepanekuga lisatakse vereplasma ja verekomponentide
ostmise võimalus uudse ravimi tootjale või haiglaerandi ravimi valmistajale. Muudatusega
lisatakse verekeskusele kohustus vere käitlemisel ilmnenud ohtlikest kõrvalekalletest ning
verekomponentide tagasikutsumise algatamisest teavitada lisaks Ravimiametile,
tervishoiuteenuse osutajale ja plasmaderivaatide tootjale ka uudse ravimi tootjat või
haiglaerandi ravimi valmistajat, kes verekeskuselt vereplasmat või verekomponente ostis.
4. Eelnõu terminoloogia
RavS, RKESS ja VereS terminoloogia on kooskõlas ELi õigusaktidega ning selles osas
muudatusi ei teha.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga viiakse RavS, RKESS ja VereS kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduste muutmise mõjud
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes
valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste korraldusele ja mõju majandusele. Mõjude
olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud
sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk.
Eelnõus esitatud muudatustel puudub seos ja need ei mõjuta regionaalarengut, riigi
julgeolekut, välissuhteid, kohalike omavalitsuste korraldust ega elu- ja looduskeskkonda,
mistõttu ei ole nendes valdkondades mõju olulisust hinnatud, sealhulgas ei ole muudatuste
mõjude hindamise juures eraldi välja toodud.
6.1 Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm I: kodanik
Avalduv mõju: Müügiloata ja väljaspool kliinilist uuringut valmistatavate uudsete ravimite
kasutamine on haiglaerandi eelnõu rakendudes siseriiklikult reguleeritud ning kodanikel on
võimalus saada uudse ravimi erandkorras valmistamise läbi seni kättesaamatut ravi.
Kehtestatud on kodaniku jaoks selged nõuded nii ravimi valmistamise kui ka kasutamise
kohta. Seeläbi on kodanikule haiglaerandi raames kättesaadav ravi selge, arusaadav,
maksimaalselt efektiivne ning võimalikult ohutu. Oluline on ravimeetod on patsiendile tasuta
ning see kaetakse teaduse arenduse rahastusest.
Mõju ulatus: Uudsete ravimite erandkorras valmistamise regulatsioon mõjutab isikuid, kelle
jaoks ravivõimalused on seni puudunud, kuid tekivad nüüd arendusjärgus uudsete ravimite
näol.
Ebasoovitavate mõjude risk: Tegemist on uudsete raviviisidega, mille ohutuse ja efektiivsuse
kohta on eelnevat infot vähe või üldse mitte. Samuti võib olla raskendatud eelkliiniliste
uuringute tegemine loomadel, kuna nende uuringute tulemused ei anna adekvaatset infot selle
22(25)
kohta, kuidas võiks ravim inimesel toimida. Seetõttu on oluline, et haiglaerandi raames
valmistatavale ravimile on kehtestatud siseriiklik regulatsioon, mis aitab tagada ravimi
kvaliteeti ja ohutust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Väga oluline
Mõju sihtrühm II: ravimi valmistajad ja kasutajad
Avalduv mõju: Eelnõu määratleb täpselt, kes võib haiglaerandi raames uudset ravimit
valmistada ja kasutada. Samuti on haiglaerandi ravimi arendajad teadlikud nõuetest ja
tingimustest, millest ravimi valmistamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda ning seeläbi on ravimi
arendustöö sihipärasem ja kiirem. Uudse ravimi erandkorras valmistamise regulatsioon lubab
planeerida konkreetseid arengusuundi ja koostöövõimalusi ülikoolide, biotehnoloogia
ettevõtete ja haiglate vahel. Ka luuakse seeläbi võimalusi valdkonda välisinvesteeringute
toomiseks, kuna täpselt reguleeritud haiglaerandi nõuded võivad tekitada ravimiarenduse
huvi ka biotehnoloogiaettevõtete, akadeemiliste asutuste ja haiglate välispartnerite jaoks.
Mõju ulatus: Eesti biotehnoloogia ettevõtted, ülikoolid, ravimiarendajad, haiglad,
välisinvestorid.
Ebasoovitavate mõjude risk: Puudub
Järeldus mõju olulisuse kohta: Väga oluline
Mõju sihtrühm III: riigiasutused (Ravimiamet)
Avalduv mõju: Ravimiametil on ka hetkel kohustus haiglaerandi taotlust menetleda, kuid
puudub siseriiklik regulatsioon, mis oleks kohandatud just Eestile sobivaks ja sisse viidud.
Eelnõuga reguleeritav haiglaerandi loale kohalduv muudab kogu protsessi selgemaks,
määratletud on konkreetsed nõuded jne. Eelnõu rakendamisel on tagatud kõikide haiglaerandi
loa taotlejate võrdne kohtlemine seaduse alusel.
Haiglaerandi menetlemiseks ei ole ette nähtud riigilõivu ega hindamistasu. Käesoleval hetkel
menetleb Ravimimet haiglaerandi taotlusi Eesti teaduspotentsiaali toetamise eesmärgil ja
olemasolevaid ressursse ümber jagades. Kuna esmalt on odata üksikuid taotlusi Eestis, siis ei
ole tasu ette nähtud, kuid taotluste arvu kasvades ning haiglaerandi laialdasemal kasutamisel
kaalutakse ka hindamistasu kehtestamist, kuna tegemist on mahuka teaduspõhise
ekspertiisiga.
Mõju ulatus: Ravimiamet
Ebasoovitavate mõjude risk: Eelnõuga ja tekkiva õigusselgusega seoses võib hüppeliselt
suureneda haiglaerandi loa taotluste hulk, mis tõstab ka Ravimiameti töökoormust. Samas
tagab selge regulatsioon tööprotsesside ratsionaalsuse.
Ravimiametile lisaülesande lisandumisel muude ülesannete täitmise puudulikkus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõõdukas
23(25)
6.2. Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm I: ravimi valmistajad ja kasutajad
Avalduv mõju: Haiglaerand annab väikestele ettevõtetele, akadeemilistele asutustele või
haiglatele võimaluse ise alustada ravimi valmistamist ja kasutamist ning koguda andmeid
arenduses oleva ravimi ohutuse ja efektiivsuse kohta. Erandkorras valmistatud uudne ravim
võib olla esimeseks sammuks, et liikuda edasi kliiniliste uuringute juurde ning lõpuks jõuda
efektiivse müügiloaga ravimini.
Andmekaitsealane mõjuhinnang:
7. Rakendusaktid
7.1. Muudetavad rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi rakendusakte:
1) sotsiaalministri 11.03.2005. a määrus nr 42 „Nõuded pädeva isiku kvalifikatsioonile ja
kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“;
2) tervise- ja tööministri 10.03.2015. a määrus nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite hankimise
ja käitlemise eeskiri“;
3) tervise- ja tööministri 18.03.2015. a määrus nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise
kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile
ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused
ja kord“;
4) sotsiaalministri 28.10.2005. a määrus nr 110 „Verevalvsuse ning verekomponentide
tagasikutsumise tingimused ja kord“;
7.2. Uued rakendusaktid
Sotsiaalministri ... 2020. a määrus nr ... „Haiglaerandi loa taotlemisel esitatavate andmete ja
dokumentide loetelu, taotluse esitamise tingimused ja kord, nõuded haiglaerandi korras
valmistatava ravimi kirjeldamiseks, ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatavas
kokkuvõttes nõutud andmete loetelu, loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste
muutmise tingimused ja kord ning jälgitavuse tagamiseks säilitatavate andmete loetelu“.
7.3. Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei tunnistata ühtegi rakendusakti kehtetuks.
8. Seaduse jõustumine
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks ….
24(25)
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2020. a.
25(25)
Ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite
hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning
vereseaduse muutmise seaduse seletuskirja juurde
Lisa 1
__11.2020
Sotsiaalministri ... 2020. a määruse nr ... „Haiglaerandi loa taotlemisel esitatavate
andmete ja dokumentide loetelu, taotluse esitamise tingimused ja kord, nõuded
haiglaerandi korras valmistatava ravimi kirjeldamiseks, ravimi valmistamise ja
kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud andmete loetelu, loa andmise aluseks
olevate andmete või tingimuste muutmise kord ning jälgitavuse tagamiseks säilitatavate
andmete loetelu“ eelnõu
Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 162 lõike 4 ja 163 lõike 5 ja 166 lõike 5 ja 1610 lõike 2
alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse:
1) haiglaerandi loa taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu;
2) haiglaerandi loa taotluse esitamise tingimused ja kord;
3) nõuded haiglaerandi ravimi kirjeldusele;
4) haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud
andmete loetelu;
5) haiglaerandi loa andmise aluseks olevate tingimuste muutmise tingimused ja kord;
6) jälgitavuse tagamiseks säilitatavate andmete loetelu.
§ 2. Haiglaerandi loa taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid
(1) Haiglaerandi loa taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) taotleja (haiglaerandi ravimi valmistaja) nimi, registrikood ja kontaktandmed ja esindaja
andmed (nimi ja kontaktandmed);
2) kasutaja andmed (nimi, kontaktandmed ja tegutsemiskoha aadress), kui kasutaja ei ole
samaaegselt valmistaja;
3) ravimi kasutamise eest vastutava eriarsti andmed (nimi, kvalifikatsioon, tervishoiuteenuse
osutaja andmed ja kontaktandmed);
4) valmistaja pädeva isiku andmed (nimi, kvalifikatsioon ja senine töökogemus);
5) valmistamise ja kvaliteedi kontrolli eest vastutavate isikute andmed (nimi, kvalifikatsioon,
ametinimetus);
6) ravimiohutuse järelevalve eest vastutava isiku andmed (nimi, kvalifikatsioon,
ametinimetus).
(2) Taotlust täiendavates dokumentides esitatakse järgmised andmed:
1) ravimiseaduse § 46 lõigetes 2 ja 3 loetletud asjakohased dokumendid ja andmed;
2) ravimi kirjeldus vastavalt käesoleva määruse §-le 3;
3) meditsiiniline põhjendus ravimi kasutamiseks ja meditsiinilised kriteeriumid kaasatavatele
patsientidele;
4) bioloogilise materjali lühikirjeldus, kui uudse ravimi valmistamiseks kasutatakse inim- või
loomset päritolu verd, rakke või kudesid, ning bioloogilise materjali hankimiseks või
käitlemiseks sõlmitud lepingud ja lepinguliste esindajate kontaktandmed;
5) doonormaterjali kodeerimise korralduse kirjeldus vastavalt rakkude, kudede ja elundite
hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses ja vereseaduses esitatud nõuetele;
6) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise luba vastavalt geneetiliselt
muundatud organismide keskkonda viimise seaduses esitatud nõuetele, kui valmistatakse
geeniteraapia ravimit või valmistamisel kasutatakse geneetiliselt muundatud mikroorganisme
või viiruseid;
7) haiglaerandi ravimi jälgimissüsteemi kirjeldus;
8) riskide hindamise kirjeldus ja riskide maandamiseks kasutatavad meetmed;
9) raviplaan, sh manustamise viis ja sagedus, annustamine, tehtavad analüüsid ja sagedus,
patsiendi jälgimise kirjeldus;
10) ravimiohutuse järelevalvesüsteemi kirjeldus, sh kõrvaltoimete säilitamise ja neist
teavitamise korraldus, vajadusel erikoolituse korraldus ja riskijuhtimiskava.
11) ravimi efektiivsusseire plaan, sh ohutus- ja efektiivsusseire kestus ning ravi
tulemuslikkust iseloomustavad näitajad;
12) omavaheliste ülesannete ja kohustuste jaotuseks sõlmitud leping, kui haiglaerandi ravimi
valmistaja ja ravimi kasutaja ei ole sama isik.
(3) Taotlus esitatakse Ravimiameti veebilehel avalikustatud vormis koos taotlust täiendavate
dokumentidega. Taotlus allkirjastatakse haiglaerandi loa valmistaja, ravimi valmistaja pädeva
isiku, ravimi kasutamise eest vastutav eriarsti, ravimiohutuse järelevalve eest vastutava isiku
ning tervishoiuteenuse osutaja poolt, kelle raviasutuses uudse ravimi erandkorras kasutamine
või valmistamine ja kasutamine toimub.
§ 3. Haiglaerandi ravimi kirjeldus
(1) Haiglaerandi loa taotluse esitamiseks koostatakse ravimi kirjeldus, mis sisaldab vähemalt
järgmisi ravimi kohta käivaid andmeid:
1) ravimi ja toimeaine nimetus, ravimi tüüp (somaatilise rakuteraapia ravim,
koetehnoloogiline ravim, geeniteraapia ravim või kombineeritud ravim), koostis, ravimvorm,
kasutatav annus, manustamisviis ja näidustused;
2) ravimi kvaliteediomadused:
a) identsus;
b) puhtus;
c) rakkude eluvõimelisus;
d) kasvajatekkelisuse tõenäosus;
e) paljunemisvõimelise viirusvektori puhul selle paljunemisvõime iseloomustus;
f) paljunemisvõimetu viirusvektori puhul paljunemisvõimeliste viiruste esinemise tõenäosus
ravimis;
g) kui ravimit säilitatakse, siis säilitamise tingimused.
(2) Lisaks esitatakse ravimi kvaliteedi kirjeldamiseks vähemalt järgmised andmed:
1) andmed, mis näitavad valmistamistingimuste vastavust uudsete ravimite heale
tootmistavale;
2) valmistamisprotsessi kirjeldus;
3) lähte- ja toormaterjalide testimise tulemused või seda tõendavad sertifikaadid;
4) materjalide sobivuse kirjeldus;
5) kombineeritud ravimite puhul mitterakuliste lähtematerjalide sobivuse kirjeldus;
6) raku-, koe- või veredoonoritele tehtavate testide kirjeldus;
7) aseptiliste valmistamisetappide valideerimise tulemused;
8) kriitiliste kvaliteedikontrolli meetodite kirjeldus;
9) ravimi analüüsimeetodite kirjeldus ja oluliste meetodite valideerimise tulemused;
10) analüüsitulemused ravimi kvaliteediomadustele vastavuse osas;
11) olemasolevad mittekliinilised ja kliinilised andmed ravimi efektiivsuse kohta;
12) ravimi säilitamise korral kõlblikkusaega tõendavad andmed ning ravimi transpordi korral
ravimi kvaliteeti tagavate transpordinõuete kirjeldus;
13) pakendi kirjeldus.
§ 4. Ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud andmete
loetelu
Ravimi valmistaja esitab loa väljastamisest iga 3 kuu möödumisel kokkuvõtte ravimi
valmistamise ja kasutamise kohta järgmised andmed:
1) valmistatud ravimi partiide ja annuste arv;
2) vabastatud ravimi partiide arv;
3) patsiendile kasutamiseks väljastatud ravimiannuste arv;
4) patsiendi raviks kasutatud ravimiannuste arv;
5) ravimit saanud patsientide arv.
§ 5. Haiglaerandi loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmine
Haiglaerandi loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmiseks esitab
haiglaerandi loa omaja taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) muutuse kirjeldus ja seda põhjendavad dokumendid;
2) muutusest tingitud mõjude hinnang ja kirjeldus (ravimile, patsiendile jne).
§ 6. Haiglaerandi jälgitavuse tagamiseks säilitatavate andmete loetelu
Haiglaerandi puhul säilitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) rakkude, kudede või vere hankija poolt annetusele omistatud identifitseerimiskood;
2) ravimi või partii identifitseerimiskood, mille loob ja omistab ravimile selle valmistaja ja
mis võimaldab valmistamise algusest kuni ravimi või partii vabastamiseni lähtematerjaliks
olnud rakkude, kudede või vere üheselt mõistetavat identifitseerimist;
3) lähtematerjalideks olnud rakkude ja kudedega kokku puutunud kriitiliste algmaterjalide
ning teiste ainete identifitseerimist võimaldav teave, millel võib haiglaerandi raames
valmistatud uudse ravimi ohutusele oluline mõju olla;
4) teave kõigi uudses ravimis olevate teiste toimeainete kohta.
Sotsiaalministri 11.03.2005. a määruse nr 42 „Nõuded pädeva isiku kvalifikatsioonile ja
kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ muutmise eelnõu
Sotsiaalministri 11.03.2005. a määruses nr 42 „Nõuded pädeva isiku kvalifikatsioonile ja
kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
Lisatakse paragrahv 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. „Haiglaerandi loa omaja pädeva isikuna saab töötada isik, kellel on järgmine
kvalifikatsioon:
1) ülikoolis omandatud akadeemiline kraad arstiteaduse, geenitehnoloogia või bioloogia
erialal või vastav välisriigi kvalifikatsioon;
2) vähemalt kaheaastane töökogemus viimase viie aasta jooksul uudsete ravimite tootmise
tegevusloaga ettevõttes, bioloogiliste ravimite tootmise tegevusloaga ettevõttes, haiglaerandi
loaga või rakkude ja kudede käitlemise ettevõttes kvaliteedi tagamise valdkonnas või
tegutsemiskohta määratud pädeva isiku ettevalmistus ja kogemus peavad vastama ravimi
valmistamise tegevustele.“.
Tervise – ja tööministri 10.03.2015 määruse nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite
hankimise ja käitlemise eeskiri“ muutmine
Tervise – ja tööministri 10.03.2015 määruses nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite hankimise
ja käitlemise eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 punkti 8 täiendatakse ning punkt sõnastatakse järgmiselt:
“8) hankija, käitleja ja siirdaja või hankija, käitleja, uudse ravimi tootja või haiglaerandi
ravimi valmistaja vahelisele teabevahetusele;“;
2) paragrahvi 7 lõike 2 sõnastust täiendatakse järgmiselt:
„(2) Pädev isik peab tagama, et retsipiendile siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või
haiglaerandi ravimi valmistamiseks ettenähtud rakud, koed või elundid on käideldud
vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja kehtestatud protseduuridele ning on retsipiendile
võimalikult ohutud.“;
3) paragrahvi 8 lõike 2 sõnastust täiendatakse järgmiselt:
„(2) Hankimise eest vastutav isik peab tagama, et retsipiendile siirdamiseks, uudse ravimi
tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks ettenähtud rakud, koed või elundid on
hangitud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja kehtestatud protseduuridele.“;
4) paragrahvi 23 lõike 4 sõnastust täiendatakse järgmiselt:
„(4) Siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks
sobimatute rakkude, kudede või elundite hankimisel ja käitlemisel tekkinud jäätmete ohutul
kõrvaldamisel ja hävitamisel tuleb järgida tööjuhendeid ja jäätmeseaduse sätteid.“;
5) paragrahvi 25 esimese lause sõnastust muudetakse järgmiselt:
„Hankija või käitleja sõlmib kirjaliku lepingu teise hankija, käitleja, siirdaja, uudse ravimi
tootja või haiglaerandi ravimi valmistajaga, kellelt saadakse või kellele väljastatakse rakke,
kudesid või elundeid.“;
6) paragrahvi 26 lõike 3 punkti 10 sõnastust täiendatakse järgmiselt:
„10) hankija, käitleja, siirdaja, uudse ravimi tootja või haiglaerandi ravimi valmistajaga
infovahetuse tingimused ja kord“;
7) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse järgmiselt:
„(1) Vabastamine on pädeva isiku dokumenteeritud kinnitus, et rakud, koed ja elundid
vastavad rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ning käitleja kehtestatud kvaliteedi- ja
käitlemisnõuetele, on patsiendile võimalikult ohutud, inimkasutuseks väljastatavad ning
käitlejale, siirdajale, uudse ravimi tootjale või haiglaerandi ravimi valmistajale edastatavad.“;
8) paragrahvi 37 lõike 6 teist lauset täiendatakse järgmiselt:
„Käitleja pädev isik, hankimise eest vastutav isik, pädeva isiku või hankimise eest vastutava
isiku asendaja või pädeva isiku või hankimise eest vastutava isiku poolt selleks volitatud isik
võib erandlikult vabastada kvaliteedinõuetele mittevastavaid rakke, kudesid või elundeid
spetsiaalsel meditsiinilisel näidustusel, siirdaja, uudse ravimi tootja või haiglaerandi ravimi
valmistaja kirjalikult põhjendatud taotlusel, pädeva isiku, hankimise eest vastutava isiku,
pädeva isiku või hankimise eest vastutava isiku asendaja või pädeva isiku või hankimise eest
vastutava isiku poolt selleks volitatud isiku koostatud dokumenteeritud riskianalüüsi alusel ja
retsipiendi nõusolekul.“;
9) paragrahvi 39 lõiget 4 täiendatakse järgmiselt:
„(4) Rakke, kudesid või elundeid võivad vastu võtta ainult käitleja, siirdaja, uudse ravimi
tootja või haiglaerandi ravimi valmistaja volitatud isikud.“;
10) paragrahvi 40 lõike 4 teist lauset muudetakse järgmiselt:
„Hankija või käitleja peab teisi käitlejaid, siirdajaid, uudse ravimi tootjaid ja haiglaerandi
ravimi valmistajaid, kellele on väljastatud rakke, kudesid või elundeid,
tagasikutsumisprotseduurist viivitamatult informeerima.“;
11) 5.peatüki pealkirja täiendatakse järgnevalt:
„Hankija, käitleja ja siirdaja või hankija, käitleja, uudse ravimi tootja ja haiglaerandi ravimi
valmistaja vaheline teabevahetus ning nõuded rakkude, kudede ja elundite jälgitavusele;
12) paragrahvi 43 pealkirja täiendatakse järgmiselt:
„§ 43. Põhinõuded hankija, käitleja ja siirdaja või hankija, käitleja, uudse ravimi tootja ja
haiglaerandi ravimi valmistaja vahelisele teabevahetusele“;
13) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse järgnevalt:
„(1) Rakkude, kudede või elundite hankimise, käitlemise, siirdamise, uudse ravimi tootmise
või haiglaerandi ravimi valmistamise ning rahvusvahelise rakkude, kudede või elundite sisse-
ja väljaveo raames edastatav teave:“.
Tervise- ja tööministri 18.03.2015. a määruse nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori
valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude
loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning
uuringute tegemise tingimused ja kord“ muutmine
Tervise- ja tööministri 18.03.2015. a määruses nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise
kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile
ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused
ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse järgmises sõnastuses:
„(1) Allogeenne doonor on käesoleva määruse tähendus isik, kellelt eemaldatakse rakud,
koed või elund siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks
teisele isikule.“;
2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse järgmises sõnastuses:
„(2) Autoloogne doonor on käesoleva määruse tähenduses isik, kellelt eemaldatud rakke ja
kudesid kasutatakse siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi
valmistamiseks talle endale.“.
Sotsiaalministri 28.10.2005. a määruse nr 110 „Verevalvsuse ning verekomponentide
tagasikutsumise tingimused ja kord“ muutmine
Sotsiaalministri 28.10.2005. a määruses nr 110 „Verevalvsuse ning verekomponentide
tagasikutsumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse järgmises sõnastuses:
„(1) Verevalvsuse tagamiseks peavad kõik doonoritelt kogutud veredoosid ning nendest
valmistatud või toodetud verepreparaadid olema eraldi jälgitavad kõikides vere käitlemise
etappides alates doonori vereloovutamisele registreerimisest kuni verekomponentide
retsipiendile ülekandmiseni, plasmaderivaatide tootjale, uudse ravimi tootjale või
haiglaerandi ravimi valmistajale või verekomponentide hävitajale üleandmiseni. Jälgitavus
peab olema tagatud ka vastupidises suunas.“;
2) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse järgmises sõnastuses:
„(2) Verekeskuse dokumentatsioon peab võimaldama identifitseerida verd loovutanud
doonori, veredoosi numbri, verekomponendi liigi ning jälgida verekomponendi valmistamise
etappe kuni verekomponendi tervishoiuteenuse osutajale, teisele verekeskusele,
plasmaderivaatide tootjale, uudse ravimi tootjale, haiglaerandi ravimi valmistajale ja
verekomponentide hävitajale üleandmiseni.
3) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse järgmises sõnastuses:
„(1) Verekeskus peab kinni kõik ohtlikust kõrvalekaldest ohustatud, kuid veel
tervishoiuteenuse osutajatele väljastamata verekomponendid ning teavitab viivitamatult
juhtumist määruse lisas 2 toodud vormi kohase esmase teatisega asjassepuutuvat
tervishoiuteenuse osutajat. Verekeskus teavitab ohtlikust kõrvalekaldest ka plasmaderivaatide
tootjat, uudse ravimi tootjat ja haiglaerandi ravimi valmistajat, kes verekeskuselt juhtumiga
seotud verekomponente ostis.“;
4) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse järgmises sõnastuses:
„(1) Verekeskus teavitab 1 tunni jooksul juhtumiga seotud verekomponentide
kinnipidamisest asjassepuutuvat tervishoiuteenuse osutajat, teist verekeskust,
plasmaderivaatide tootjat, uudse ravimi tootjat ja haiglaerandi ravimi valmistajat, kes
verekeskuselt juhtumiga seotud verekomponente ostis.“.
Ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite
hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning
vereseaduse muutmise seaduse seletuskirja juurde
Lisa 2
__11.2020
Seletuskiri sotsiaalministri … 2020. a määrus nr … „Haiglaerandi loa taotlemisel
esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse esitamise tingimused ja kord,
nõuded haiglaerandi korras valmistatava ravimi kirjeldamiseks, ravimi valmistamise ja
kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud andmete loetelu, loa andmise aluseks
olevate andmete või tingimuste muutmise kord ning jälgitavuse tagamiseks säilitatavate
andmete loetelu“ juurde
Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 162 lõike 5 ja 163 lõike 5 ja 166 lõike 5 ja 1610 lõike 2
alusel.
Paragrahv 1 sätestab määruse kohaldamisala. Määruse eesmärgiks on kehtestada
haiglaerandi loa taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning taotluse
esitamise tingimused ja kord. Samuti reguleerib määrus nõudeid haiglaerandi ravimi
kirjeldamiseks, ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud
andmete loetelu, loa andmise aluseks olevate tingimuste muutmise tingimused ja korra ning
jälgitavuse tagamiseks säilitatavate andmete loetelu.
Paragrahv 2 sätestab haiglaerandi loa taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu.
Lõike 1 kohaselt esitatakse taotluses lisaks taotleja enda andmetele ka teiste seotud isikute
andmed. See on oluline, kuna tagab juba loa taotlemise hetkeks nende isikute isikute,
personali, ruumide ja tehniliste vahendite olemasolu ja kättesaadavuse kogu haiglaerandi
valmistamise ja kasutamise protsessis. Samuti on see oluline, et oma valdkonna eest
vastutavad isikud on kaasatud haiglaerandi ravimi ettevalmistamise protsessi juba
ettevalmistusperioodi käigus. Kuna ühe haiglaerandi loaga antakse õigus uudse ravimi
valmistamiseks kui ka uudse ravimi kasutamiseks, on loa taotlemisel oluline, et kogu protsess
on koostöös ravimi valmistaja, selle pädeva isikuga, ravimi kasutamise eest vastutava eriarsti
ja haigla ning ravimiohutuse järelevalve eest vastutava isikuga ühiselt ette valmistatud. Seega
on juba haiglaerandi ettevalmistusperioodi käigus kaasatud haiglaerandi ravimi valmistaja,
kasutaja, ravimi kasutamise eest vastutav eriarst ning kõik pädevad ja vastutavad isikud.
Punkti 1 kohaselt esitatakse taotluses taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed. Taotlejaks
on haiglaerandi valmistaja, kelleks saab olla keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla oma
eriala piires, ülikool või ülikooli ettevõte või ravimi tootmise ettevõte. Samuti esitatakse
esindaja nimi ning kontaktandmed. Punkt 2 sätestab, et juhul, kui haiglaerandi ravimi
valmistaja ei ole ise samaaegselt selle kasutaja, esitatakse haiglaerandi ravimi kasutaja
andmed, tema nimi, kontaktandmed ja tegutsemiskoha aadress. Ravimi kasutajaks saab olla
tervishoiuteenuse osutaja: keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla oma eriala piires, kellel
on tagatud intensiivravi või erakorralise meditsiini teenus. Punkti 3 kohaselt esitatakse ravimi
1(11)
kasutamise eest vastutava eriarsti andmed, tema nimi, kvalifikatsioon, tervishoiuteenuse
osutaja andmed ja kontaktid. Kuna haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise protsess
on uuringulise iseloomuga ja selle lõpptulemuse prognoosimine on keeruline, seab see
kõrgemad nõudmised haiglaerandi ravimi kasutamise eest vastutavale eriarstile, kes peab
omama asjakohast erialast teaduslikku kvalifikatsiooni ja kliinilist kogemust vastava ravimi
määramiseks. Punkt 4 sätestab, et esitatakse valmistaja pädeva isiku nimi koos senise
kvalifikatsiooni ja nõutava töökogemusega. Punkti 5 kohaselt esitatakse valmistamise ja
kvaliteedi kontrolli eest vastutavate isikute nimed, kvalifikatsioon ja ametinimetus. Punkti 6
kohaselt esitatakse ravimiohutuse järelevalve eest vastutava isiku andmed, tema nimi,
kvalifikatsioon ja ametinimetus.
Lõikes 2 sätestatakse loetelu taotlust täiendavates dokumentides esitatavatest andmetest.
Punkti 1 kohaselt esitatakse taotluse lisaandmetena andmed, mis lisatakse taotlusele ka
ravimite käitlemise tegevusloa taotlemisel. Kuigi haiglaerandi loa puhul ei ole tegemist
tegevusloaga, peab haiglaerandi ravimite valmistamine vastama samasugustele tingimustele
kui muud ravimite valmistamine, seda nii ruumidele ja seadmetele esitatavatele nõuetele,
valmistamisprotsessidele, steriilsusele, kvaliteedi tagamisele jne. Seejuures tuleb arvestada
taaskord haiglaerandi ravimi eripära ning dokumente, mis ravimi kirjeldust arvestades ei
pruugi olla kõnealuse ravimi korral olla asjakohased, ei nõuta ega esitata. Punkt 2 sätestab, et
taotlust täiendava eraldi dokumendina tuleb lisada taotlusele haiglaerandi ravimi kirjeldus
vastavalt määruse paragrahvile 3. Punkt 3 on kogu taotluse tähenduses üks kõige määravama
olulisemaid dokumente, sest haiglaerandi ravimi valmistamine ja kasutamine peab olema
meditsiiniliselt piisavalt põhjendatud, et sellest nähtuks potentsiaalne ravimi efektiivsus ja
võimalike riskide maandamine. Samuti tuleb meditsiinilises põhjenduses määratleda ka
patsiendid, kes kavandatavat ravimit oleksid õigustatud saama ja millistele kriteeriumidele
need patsiendid peavad vastama. Seejuures tuleb põhjendada, miks olemasolevad
ravivõimalused kirjeldatud patsientidele ei sobi ning milline on potentsiaalne ravimist saadav
kasu kirjeldatud patsiendirühmale. Punktis 4 nõutakse, et taotlusega esitatakse bioloogilise
materjali lühikirjeldus ja bioloogilise materjali hankimiseks või käitlemiseks sõlmitud
lepingud ja lepinguliste esindajate kontaktandmed. Nimetatud nõuded on olulised jälgitavuse
tagamiseks, et võimaldada jälgitavust lähtematerjalist patsiendini või vastupidi. Punkt 5
sätestab, et esitatakse doonormaterjali kodeerimise korralduse kirjeldus vastavalt rakkude,
kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses esitatud nõuetele. Uudsete
ravimite ohutuse jälgimiseks on väga olulised nii patsiendi kui ka toote ning selle lähteainete
täielikku jälgimist võimaldavad süsteemid. Sellise süsteemi loomine ning käigus hoidmine
peab olema korraldatud viisil, mis oleks kooskõlas vereseaduse ja direktiivis 2004/23/EÜ
inimkudede ja -rakkude kohta sätestatud jälgitavuse nõuetega ja mis vastaks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2002/98/EÜ, millega
kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja
jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded. Nimetatud nõuded on Eesti õiguses kehtestatud
rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse 6. peatükis ja selle
alusel sätestatud nõuetes ning vereseaduses ja selle alusel kehtestatud verevalvsuse ning
verekomponentide tagasikutsumise tingimustes ja korras. Punkt 6 sätestab, et esitatakse
geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise luba vastavalt geneetiliselt muundatud
2(11)
organismide keskkonda viimise seaduses esitatud nõuetele, kui valmistatakse geeniteraapia
ravimit või valmistamisel kasutatakse geneetiliselt muundatud mikroorganisme või viiruseid.
Juhul kui uudse ravimi valmistamisel kasutatakse geneetiliselt muundatud mikroorganisme
või viiruseid või on haiglaerandi ravimi näol tegu geneetiliselt muundatud organismiga, on
keskkonnariski hindamiseks vajalik eelnev Keskkonnaministeeriumi luba geneetiliselt
muundatud organismi keskkonda viimiseks. Punkti 7 kohaselt esitatakse haiglaerandi ravimi
jälgimissüsteemi kirjeldus. Direktiivi 2001/83/EÜ artikkel 3 lõige 7 sätestab, et liikmesriigid
peavad tagama jälgitavuse siseriiklikud nõuded samaväärselt EL-s uudsetele ravimitele
kehtestatud nõuetega. Seega tuleb ka erandkorras valmistatavate ja kasutatavate uudsete
ravimite jälgitavusele kohaldada määruse (EÜ) 1394/2007 artikkel 15 nõudeid, mida
kohaldatakse uudse ravimi haiglaerandi loa omaniku ja selle alusel kohustatud isikute
kohustustena. Seega peab ka haiglaerandi ravimi valmistaja looma ja haldama süsteemi, mille
abil on võimalik jälgida valmistatud ravimi ning selle lähte- ja toormaterjali, sealhulgas ka
kõigi ravimis sisalduda võivate kudede ja rakkudega kokku puutuvate ainete liikumist, alates
nende algallikast kogu töötlemis-, pakendamis-, ladustamis- ja transpordiprotsessi vältel kuni
ravimi kohaletoimetamiseni selle kasutuskohta. Samuti peab ravimi kasutaja (keskhaigla,
piirkondlik haigla või erihaigla, kellel on tagatud intensiivravi või erakorralise meditsiini
teenus) tagama oma eriala piires süsteemi olemasolu, mille abil on võimalik patsienti ja
ravimit jälgida viisil, et iga konkreetset ravimipartiid oleks võimalik seostada patsiendiga,
kellel seda kasutati, ja vastupidi. Haiglaerandi loa omaja on kohustatud need andmed
koondama ja säilitama vähemalt 30 aastat pärast haiglaerandi loa kehtivuse lõppemist ning
see on eraldi sätestatud ka loa omaja kohustuste seas. Punkti 8 kohaselt esitatakse riskide
hindamise kirjeldus ja riskide maandamiseks kasutatavad meetmed. Samuti tuleb loa taotlejal
esitada riskide hindamise ja riskide maandamiseks kasutatavate meetmete kirjeldus, mis peab
arvestama ravimi bioloogilisest iseloomust tulenevate omadustega. Kõigi uudsete ravimite
arendamisel tuleb meeles pidada, et ohutusmeetmed, mida tuleb seda tüüpi ravimite kontekstis
ette näha ja testida, tulenevad just selle konkreetse ravimi enda omadustest ja varasematest
uuringutest saadud infost. See seisukoht on Euroopa Ravimiameti juures tegutseva uudsete
ravimite komitee (CAT) poolt ellu kutsutud nn riskipõhise lähenemisviisi (risk-based
approach) aluseks. Lähtuvalt ravimi kohta teada olevast infost tuleb riske ette näha ja nendele
tuginedes tuleb kavandada ka mittekliinilised ja kliinilised ohutus- ja efektiivsusuuringud.
Riskid võivad olla ravimi iseloomust sõltuvalt erinevad. Näiteks tuleb arvestada järgmiste
asjaoludega: 1) bioloogilise materjali päritolu; 2) rakkude võimet paljuneda või
diferentseeruda; 3) rakkude võimet vallandada immuunreaktsiooni; 4) tehtavate
rakumanipulatsioonide ulatust; 5) rakkude kombineerimist bioaktiivsete molekulide või
struktuurimaterjalidega; 6) geeniteraapia ravimi tüüpi; 7) in vivo kasutatavate viiruste
replikatsiooni- või mikroorganismide paljunemisvõimet; 8) ravimis olevat
nukleotiidijärjestust või geenide integreerumisvõimet genoomi; 9) vähitekke ohtu; 10)
manustamis- või kasutamisviisi; 11) milline on ravimi koostises oleva(te) viirusvektori(te)
võime moodustada organismis nakatamisvõimelist viirust; 12) milline on inimesse viidava
uue geeni võimalik mõju 15–20 aasta pärast, jne.
Riskide hindamise süsteem on omakorda seotud ravimiohutuse järelevalvega, mis peab
hõlmama muu hulgas patsientide pikaajalise jälgimise ning ravimi kasutamise järgse andmete
3(11)
kogumise. See puudutab nii ravimi efektiivsust kui ka võimalikke kõrvaltoimeid, määrates
kindlaks muu hulgas jälgimise perioodi, sageduse ja kestuse. Punkt 9 sätestab, et esitatakse
raviplaan, sh manustamise viis ja sagedus, annustamine, tehtavad analüüsid ja sagedus,
patsiendi jälgimise kirjeldus. Koos teadusandmetega, mis lubavad eeldada ravimi efektiivsust
ja ohutust, on loa taotlemiseks nõutav ka raviplaan, mis sisaldab üksikasjalikku kirjeldust
ravimi manustamisviisi, -sageduse ja annustamise kohta. Patsiendi ohutuse seisukohast on
oluline, et raviplaanis on kirjeldatud ka tehtavad analüüsid ja nende sagedus, samuti patsiendi
jälgimise kirjeldus. Punkti 10 kohaselt esitatakse ravimiohutuse järelevalvesüsteemi kirjeldus,
sh kõrvaltoimete säilitamise ja neist teavitamise korraldus, vajadusel erikoolituse korraldus ja
riskijuhtimiskava. Haiglaerandi ravimi jälgimissüsteemi ja ravimiohutuse järelevalvesüsteemi
kohaldamisel tuleb direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt lähtuda samadest standarditest kui
müügiloaga uudsete ravimite puhul. Seega peavad loa taotlemisel esitatavad materjalid
sisaldama ravimiohutuse järelevalve süsteemi kirjeldust, mis peab hõlmama nii valmistamise
käigus ilmnenud kõrvalkalletest teatamise korraldust kui ka juba patsiendil kasutamisel
ilmnenud kõrvaltoimete registreerimise ja nendest teatamise korraldust. Ravimi kõrvaltoimete
osas tuleb lähtuda ravimiseaduse § 786 sätestatud kõrvaltoimete mõistest koos sotsiaalministri
16.07.2012 määruses nr 26 „Ravimi ohutusalase teabe edastamise ning ravimi ohutus- ja
kvaliteediseire tasu arvestamise ja tasumise kord“ sätestatuga. Arvestades ravimi
kasutamisega seotud riske või ravimi manustamise keerukust, võib ravimiohutuse tagamise
seisukohast olla oluline kaasatud personali eelnev koolitamine, et tagada ravimi õige
kasutamine ja teadlikkus vajalikest meetmetest riskide kaasnemisel, ning ravimiohutuse
järelevalve riskijuhtimise kava koostamine. Punkti 11 kohaselt esitatakse ravimi
efektiivsusseire plaan, sh ohutus- ja efektiivsusseire kestus ning ravi tulemuslikkust
iseloomustavad näitajad. Punkt 12 sätestab, et kui haiglaerandi ravimi valmistaja ja ravimi
kasutaja ei ole sama isik, esitatakse omavaheliste ülesannete ja kohustuste jaotuseks sõlmitud
leping.
Lõikes 3 sätestatakse taotluse esitamise vorm ning isikud, kes on kohustatud taotluse
allkirjastama. Haiglaerandi loa taotlemisel on oluline põhimõte, et lisaks juriidilisest isikust
taotlejale kinnitavad loa taotlemist ravimi valmistaja pädev isik, ravimi kasutamise eest
vastutav eriarst ning ravimiohutuse järelevalve eest vastutav isik, kuna ühe loaga antakse
õigus nii uudse ravimi erandkorras valmistamiseks kui ka uudse ravimi kasutamiseks.
Mõlemad tegevused peavad olema põhjendatud. Kuna ravimit valmistatakse eriarsti
individuaalse tellimuse alusel kasutamiseks haiglas tema ainuisikulisel kutsealasel vastutusel,
peavad nii ravimi kasutamise eest vastutav eriarst kui ka ravimi valmistaja tegema tõhusat
koostööd konkreetsele patsiendile parima võimaliku ravimi valmistamisel ning ühiselt tagama
patsiendi heaolu, mistõttu esitatakse taotlus ühiselt. Tegemist on ühe preparaadi põhise loaga,
mille erandkorras valmistamise ja kasutamise eest vastutavad solidaarselt haiglaerandi ravimi
valmistaja, tema pädev isik, ravimi kasutamise eest vastutav eriarst oma kutsealasel
vastutusel, ravimiohutuse järelevalve eest vastutav isik ja tervishoiuteenuse osutaja, kus
ravimit kasutatakse. Seega hõlmab luba kuni viit vastutavat isikut, kes esitavad ühise
haiglaerandi loa taotluse ühe preparaadi erandkorras valmistamiseks ja kasutamiseks.
Paragrahv 3 sätestab nõuded haiglaerandi loa taotlemisel esitatavale ravimi kirjeldusele.
4(11)
Lõike 1 kohaselt tuleb haiglaerandi loa saamiseks esitada Ravimiametile taotlus, mis sisaldab
uudse ravimi põhjalikku kvaliteedikirjeldust ning peab sisaldama ravimi füüsikalis-keemiliste
ja bioloogiliste omaduste kirjeldust, et selle põhjal on võimalik hinnata ravimi
kvaliteediomadusi. Haiglaerandi ravimi kirjeldus peab olema kvaliteedi tagamiseks kooskõlas
kehtivate Euroopa farmakopöa nõuetega ning EL-s kehtestatud nõuete ja juhistega. Ravimi
valmistamiseks kasutatavate materjalide sobivuse puhul tuleb lisaks arvestada loomset ja
inimpäritolu rakkude ja kudede võimalikku saastatust edasikanduvate haigustekitajatega, nagu
näiteks HIV1/2, hepatiit B ja C ning ülekanduv spongioformne entsefalopaatia, kuna uudsete
ravimite valmistamise protsess ei sisalda reeglina lõppsterilisatsiooni, mis haigustekitajad
hävitaks. Uudsete ravimite iseloomustus ja eeldatava ravitoime analüüs võib olla palju
keerukam, kui see on valdavalt valgupõhiste bioloogiliste ravimite puhul, kuna uudne ravim
võib sisuliselt olla elus rakk või nakatamisvõimeline viirus. Sellest tingituna on paratamatu ka
varieeruvuste esinemine valmisravimis, kuna uudsete ravimite lähtematerjalid on üldiselt
bioloogiliselt varieeruvad. Lisaks on tihti ebaselge, kui kriitiliselt võib ravimi kvaliteeti (nt
rakkude eluvõimet ja ravitoimet) mõjutada valmistamise protsess. Ravimi kirjelduse üheks
osaks on ka patsiendile manustatava ravimi annuse määramise teaduslik põhjendatus1. Punkti
1 kohaselt esitatakse ravimi ja toimeaine nimetus, ravimi tüüp, märkides ära, kas tegemist on
somaatilise rakuteraapia ravimiga, koetehnoloogilise ravimiga, geeniteraapia ravimi või
kombineeritud ravimiga. Samuti tuleb haiglaerandi korras valmistatava ravimi puhul taotluses
kirjeldada ravimi koostis, ravimvorm, manustamisviis ja näidustused, milleks ravimit
kavandatakse. Punkti 2 kohaselt esitatakse ravimi kvaliteediomadused, mis (a) tõendavad
lõpliku ravimi vastavust oodatud tulemusele (nt tüvirakkude puhul tüvirakulisust kinnitavate
markerite olemasolu tõendamine raku pinnal) (identsus). Esitatakse ka andmed, mis (b)
tõendavad mikroobsete ja teiste rakuliste lisandite puudumist ravimis, kui ravim peab
sisaldama vaid teatud kindlate omadustega raku- või viiruspopulatsiooni, samuti andmeid
näiteks jääk-DNA sisalduse kohta valmis ravimis (puhtus). Uudsete ravimite kavliteedis on
oluline teave rakkude eluvõimelisuse kohta (c), juhul kui uudne ravim on olemuselt elusate
rakkude populatsioon ja ravimi efektiivsus sõltub elusate rakkude arvust ravimis. Esitatakse
teave vähitekkelisuse kohta (d), kuna uudsete ravimite valmistamine võib sisaldada rakkude
kunstlikes tingimustes kasvatamise etappi ja vahel ka viirusega nakatamist. On näidatud, et
teatud juhtudel võib taoline rakkude käitlemine algatada rakkudes kasvajalised protsessid ning
seetõttu tuleb ravimi kvaliteediomadustesse lisada teave ravimi vähitekkelisuse kohta.
Viirusvektori põhise uudse ravimi puhul esitatakse teave viiruste replikatsioonivõime kohta
(e) ja paljunemisvõimetu viirusvektori puhul teave paljunemisvõimeliste viiruste esinemise
tõenäosuse kohta ravimis (f). Viirused, mida uudsete ravimite valmistamisel enamasti
kasutatakse, on geenitehnoloogiliste meetoditega selliselt töödeldud, et nad on kaotanud oma
paljunemis- ehk replikatsioonivõime. See tähendab, et neil on olemas nakatamisvõime, kuid
nad pole võimelised rakus paljunema. Samas on olemas ülimadal teoreetiline tõenäosus, et
viirust sisaldavat uudset ravimit saanud patsiendis tekib viiruse geneetilise materjali
ümberpaiknemise (rekombinatsiooni) tulemusena paljunemisvõimeline viirus (ingl replication
competent virus). Siiani pole taolist rekombinatsioonivõimelise viiruse teket uudsete ravimite
1
R.G. Erben. White Paper on How to Go Forward with Cell-Based Advanced Therapies in Europe. Tissue
Engineering: Part A, Volume 20, Numbers 19 and 20, 2014, p-s 2551.
5(11)
kasutamisel täheldatud, kuid hoolimata sellest on vaja tagada, et tingimused
replikatsioonivõimelise viiruse tekkeks oleks minimeeritud. Kui ravimit säilitatakse enne
patsiendile manustamist, esitatakse andmed ravimi säilitamistingimuste kohta.
Lõikes 2 sätestatakse esitatavad andmed ravimi kvaliteedi kirjeldamiseks. Punktis 1
sätestatakse, et esitakse andmed, mis näitavad valmistamistingimuste vastavust uudsete
ravimite heale tootmistavale. Lähtudes direktiivi 2001/83/EÜ artikkel 3 lõikes 7 kehtestatud
nõuetest, peab erandkorras valmistatud uudne ravim vastama samasugustele
kvaliteedinõuetele nagu müügiloaga uudne ravim, mis tähendab, et ravimi valmistamine peab
vastama uudse ravimi hea tootmistava nõuetele. Uudsete ravimite tootmine peab olema
kooskõlas ka hea tootmistava põhimõtetega. Eestis on kehtestatud tervise- ja tööministri
17.12.2014. a määrusega nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“, millega kehtestatakse nõuded
ravimite tootmisele ja impordile ning kohustus järgida ravimite hea tootmistava põhimõtteid.
Lisaks tuleb järgida uudsete ravimite toomisprotsessi täpsustavaid suunised. Punktide 2-4
kohaselt esitatakse kirjeldus ravimi valmistamisprotsessi kohta, lähte- ja toormaterjalide
testimise tulemused või seda tõendavad sertifikaadid materjali sobivuse hindamiseks, hinnang
haiglaerandi ravimi jaoks kasutatavate materjalide sobivuse kohta (näiteks tõendada
lähtematerjali puhtust viirus- jm nakkuslikust saastusest). Punkti 5 kohaselt tuleb
kombineeritud ravimite puhul lisaks kirjeldada ka mitterakulise lähtematerjali sobivust
rakulisega, et tagada rakkudele sobiv kasvukeskkond. Punktide 6-8 kohaselt esitatakse raku-,
koe- või veredoonoritele tehtavate testide kirjeldused, aseptiliste valmistamisetappide
valideerimise tulemused ja kriitiliste kvaliteedikontrolli meetodite kirjeldus. Kuna uudsed
ravimid, nagu ka paljud tavaravimid, kaotaks tavapäraste sterilisatsioonimeetodite
(autoklaavimine, kiiritamine, keemiline sterilisatsioon) rakendamisel oma toime, on
valmistamisprotsessi puhtus kriitilise tähtsusega. Kriitiline kvaliteedikontroll võib olla nt
mikroobse saastuse puudumise test, kuid tulenevalt uudse ravimi iseloomust (nt lühike
säilivusaeg) võib olla vajalik saada vastus kiiremini kui tavapäraste mikrobioloogiliste
meetodite puhul (mõni päev vs kaks nädalat) ning sellest lähtuvalt tuleb leida ka sobivad
kriitilise kvaliteedikontrolli meetodid. Kui uudse ravimi valmistamise protsess sisaldab
aseptilisi etappe, tuleb esitada nende etappide valideerimise tulemused, et tõendada
valmistamisprotsessi puhtust. Punkti 9 kohaselt esitatakse ravimi analüüsimeetodite kirjeldus
ja oluliste meetodite valideerimise tulemused. Uudsete ravimite valmistamine võib sisaldada
väga erineva iseloomu ja manipulatsiooni ulatusega biotehnoloogilisi meetodeid: näiteks koe
töötlust ensüümi(de)ga, et koest soovitud rakke kätte saada, või geeniteraapiaks vajaliku
viiruse puhastamist rakkudest, kus viirust paljundati jne. Sellest tulenevalt on vajalik
analüüsimeetodite kirjelduse ja valideerimise tulemustega näidata, et uudse ravimi
valmistamise erinevad etapid toimivad ootuspäraselt ja võimaldavad jõuda soovitud
tulemuseni. Punkt 10 sätestab, et esitatakse analüüsitulemused ravimi kvaliteediomadustele
vastavuse osas ja punkti 11 alusel on nõutav, et esitatakse olemasolevad mittekliinilised ja
kliinilised andmed ravimi efektiivsuse kohta. Haiglaerandi ravim võib olla selline, mida ei ole
varem kliiniliselt kasutatud. Sellisel juhul võib kaaluda üksnes mittekliiniliste uuringute
hindamist. Veel erandlikumad on juhud, kus arendatava ravimi kohta puuduvad ka
mittekliinilised andmed. Näiteks Saksamaal ei ole mittekliiniliste andmete esitamine nõutav
üksnes juhul, kui ravimi kohta on olemas piisavad teadusandmed, on olemas märkimisväärsed
6(11)
võrdlusandmed teiste sarnaste arendustega (comparability of applied product with other
developments can be soundly demonstrated), on olemas kvaliteetsed mittekliinilised andmed,
mis asendavad kliinilisi andmeid; taotleja on veenvalt tõendanud, et sobivaid loomkatseid ei
ole võimalik teostada või on olemas meditsiiniliselt põhjendatud vajadus patsientidele.
Kirjeldatud asjaolusid hindab ka Ravimiamet taotluse menetluse käigus. Seega on
haiglaerandi rakendamisel ELs võimalik olukord, kus erandkorras valmistatud uudse ravimi
kasutamise luba antakse ilma ravimit eelnevalt loommudelites testimata, tuginedes üksnes
andmetele, mis on saadud arendatavale ravimile väga sarnaste toodetega. Enamasti pole aga
järelevalveasutuste jaoks loa väljastamiseks üksnes kontseptuaalsete andmete esitamine
piisav. Näiteks inimpäritolu rakupõhise ravimi testimine terve immuunsüsteemiga loomades
võib põhjustada viimastes immuunreaktsioone, on sellest ohutusuuringutes esinevast
probleemist üle saamiseks sageli kasutatud immuunpuudulikke loomi (närilisi). Need aga ei
peegelda tegeliku terve immuunsüsteemiga patsiendi füsioloogilist seisundit. Mõistmaks
ravimkandidaadi ohutust ja liigispetsiifilisi omadusi võimalikult põhjalikult, on soovitatav
testida ravimkandidaati immuunpuudulikes loomades ja selle kõrval samalaadset ravimit (ingl
homologous product) terve immuunsüsteemiga loomades. Ohutusuuringute lõpp-punktide
kaasamine ravimi toimimispõhimõtet tõendavatesse uuringutesse võib kaotada vajaduse ka
eraldi ohutusuuringute jaoks samalaadse ravimiga. Seega rõhutatakse uudse ravimi arenduses
varase hoolika planeerimise olulisust.2 Arvestades, et erandkorras valmistatava uudse ravimi
efektiivsuse ja ohutuse kohta teadaolevad andmed ei pruugi olla küllaldased, tuleb ka pärast
loa väljastamist kogu raviprotsessi käigus hinnata ravi efektiivsust ja ohutust. Kavandatavad
tegevused ravimi efektiivsuse hindamiseks esitatakse koos taotlusega ning esitatavad andmed
peavad sisaldama eeldatavat tulemuslikkust iseloomustavaid näitajaid. Punkti 12 kohaselt
esitatakse ravimi säilitamise korral kõlblikkusaega tõendavad andmed ning ravimi transpordi
korral ravimi kvaliteeti tagavate transpordinõuete kirjeldus. Juhul kui valmistatavat ravimit
säilitatakse, peavad olema läbi viidud uuringud, mis tõendavad nii ravimi kõlblikkusaega kui
ka säilitamise tingimusi. Säilitamistingimuste ja kõlblikkusaja nõuded tuleb kanda pakendile
ning pakendi ja sellele kantavate andmete kirjeldus tuleb samuti lisada taotluses ravimi
kirjeldusse. Kuna uudse ravimi valmistamine ja manustamine võib toimuda geograafiliselt
erinevates kohtades ja ravimi näol võib olla tegu elusate rakkudega või inaktiveerimata
viirusega, mille kvaliteet on käitlemistingimustest väga sõltuv, tuleb taotlejal esitada ravimi
kvaliteeti tagavate transpordinõuete kirjeldus. Punkti 13 kohaselt esitatakse pakendi kirjeldus.
Paragrahvis 4 sätestatakse ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes
nõutud andmete loetelu.
Loa omaja kohustuseks on muuhulgas loa väljastamisest iga kolme kuu möödumisel esitada
Ravimiametile kokkuvõte haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise kohta. Kokkuvõte
peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: valmistatud ravimi partiide ja annuste arv,
vabastatud ravimi partiide arv, patsientidele kasutamiseks väljastatud ravimiannuste arv,
patsiendi raviks kasutatud ravimiannuste arv, ravimit saanud patsientide arv.
2
R.G. Erben. White Paper on How to Go Forward with Cell-Based Advanced Therapies in Europe. Tissue
Engineering: Part A, Volume 20, Numbers 19 and 20, 2014, p-s 2551.
7(11)
Kokkuvõtte esitamise eesmärgiks on saada iga kolme kuu tagant ülevaade haiglaerandi ravimi
valmistamise ja kasutamise kohta. Haiglaerandi näol on üldjuhul tegemist kõrgendatud riskiga
tegevusega ning pidev järelevalve on vajalik, et tuvastada võimalikke probleeme nii ravimi
valmistamisel kui kasutamisel, mis võivad ohustada patsienti. Kvartaalne ülevaade annab
infot, mitu ravimipartiid on valmistatud ning kui paljud neist on vastanud
kvaliteedikriteeriumitele ja vabastatud. Kui ravimit on küll valmistatud, kuid seda ei ole
vabastatud, hinnatakse, kas vabastamise jätmise põhjused on seotud kvaliteedinõuetega või
probleemidega ning vajadusel võtta meetmeid nende parendamiseks. Kui ravim on patsiendile
üle kantud ja patsiendil on tekkinud kõrvaltoimed, on esinenud kõrvaltoimete pidev analüüs
oluline ravimi kasu ja riski suhte hindamiseks.
Paragrahviga 5 kehtestatakse haiglaerandi loa andmise aluseks olevate andmete või
tingimuste muutmise kord.
Haiglaerandi loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmiseks esitab
haiglaerandi loa omaja taotluse vähemalt 30 päeva enne kavandatava muutuse rakendamist.
Muutuse põhjuseks võib olla näiteks ravimi pakendi muutmise vajadus, mõne vastutava isiku
vahetamise vajadus või muu administratiivne muutus võrreldes taotluses esitatud andmetega
või ka ravimi kvaliteet või selle omadusi puudutava muutusega. Koos muutuse taotlusega
esitatakse ka hinnang muutusest tingitud eeldatava mõju kohta. Kui muutub ravimi
manustamissagedus või muu patsienti puudutava muutuse korral esitatakse ka hinnang
eeldatav mõju kohta patsiendile jne. Hinnatakse muudatuste mõju ravimile ja patsiendile.
Näiteks ravimi pakendi muutmise korral peab omaja suutma hinnata pakendi muutmisest
tulenevat mõju ravimi kvaliteedile, efektiivsusele ja ohutusele.
Paragrahv 6 sätestab haiglaerandi jälgitavuse tagamiseks säilitatavate andmete loetelu.
Haiglaerandi ravimi puhul on kehtestatud oluline kohustus, mille kohaselt peab olema tagatud
ravimi pikaajaline jälgitavus 30 aasta jooksul pärast haiglaerandi ravimi patsiendile
manustamist. Samasugune kohustus on uudsete ravimite kohta kehtestatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1394/2007 artiklis 15 ning patsientide ohutuse
tagamise vajadusest tuleb samasisuline kohustus kehtestada ka haiglaerandi korras ravimi
valmistajale. Jälgitavuse tagamiseks peab haiglaerandi loa omaja looma ja haldama süsteemi,
mille abil on võimalik jälgida üksiku ravimi ning selle lähte- ja toormaterjalide, sealhulgas
kõigi ravimis sisalduda võivate kudede ja rakkudega kokku puutuvate ainete liikumist alates
nende algallikast kogu töötlemis-, pakendamis-, ladustamis- ja transpordiprotsessi vältel.
Samuti peab ravimi kasutaja koostöös loa omajaga looma süsteemi, mille abil on võimalik
patsienti ja ravimit jälgida ning mis peab olema piisavalt täpne, et iga konkreetset ravimit
oleks võimalik seostada patsiendiga, kellel seda kasutati, ja vastupidi. See tähendab, et
jälgitavus peab olema tagatud mõlemal suunal – patsiendist lähte- ja toormaterjalini ja
vastupidi.
Rakkude, kudede ja vere käitlemisel tuleb esitada taotluse lisamaterjalides doonormaterjali
kodeerimise kirjeldus. Samuti tuleb uudse ravimi ohutuse tagamiseks kohaldada
haiglaerandile rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses
uudsete ravimite kodeerimisele kohaldatavaid nõudeid, mis on üle võetud Komisjoni
8(11)
direktiivist (EL) 2015/565, millega muudetakse direktiivi 2006/86/EÜ seoses teatavate
tehniliste nõuetega inimestelt pärinevate kudede ja -rakkude kodeerimisele. Haiglaerandi
ravimite valmistamine peab olema korraldatud viisil, et see oleks kooskõlas inimestelt
pärinevate kudede ja -rakkude kohta sätestatud jälgitavuse nõuetega ja vastaks vereseadusele
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. a direktiivile 2002/98/EÜ, millega
kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja
jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded. Seega haiglaerandi ravimi jälgitavuse tagamisel
lähtutakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse §-s 33
sätestatud süsteemist ning sotsiaalministri 28.10.2005. a määruse nr 110 „Verevalvsuse ning
verekomponentide tagasikutsumise tingimused ja kord“ §-s 3 toodud tingimustest.
Haiglaerandi puhul säilitatakse vähemalt järgmised andmed: Punkti 1 kohaselt säilitatakse
rakkude, kudede või vere hankija poolt annetusele omistatud identifitseerimiskood. Doonori
identifitseerimist võimaldav teave tuleb säilitada ka rakkude ja kudede puhul, mille hankimine
ja käitlemine ei ole kaetud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise
seadusega ega vereseadusega (EL direktiividega 2004/23/EÜ ja 2002/98/EÜ, näiteks
väljaspool ELi asuvatest ettevõtetest hangitud rakud või koed). Punkt 2 sätestab, et
säilitatakse ravimi või partii identifitseerimiskood, mille loob ja omistab ravimile selle
valmistaja ja mis võimaldab valmistamise algusest kuni ravimi või partii vabastamiseni
lähtematerjaliks olnud rakkude, kudede või vere üheselt mõistetavat identifitseerimist. Ravimi
valmistaja peab tagama, et seos lähtematerjaliks olnud annetuse identifitseerimiskoodi ja
ravimi või ravimi partii identifitseerimiskoodi vahel on alati tuvastatav. Nõue kehtib ka alati
rakkude, kudede ja vere puhul. Punkti 3 kohaselt säilitatakse lähtematerjalideks olnud rakkude
ja kudedega kokku puutunud kriitiliste algmaterjalide ning teiste ainete identifitseerimist
võimaldav teave, millel võib haiglaerandina valmistatud uudse ravimi ohutusele oluline mõju
olla, nt bioloogilist päritolu reagendid, maatriksid jms. Samuti tuleb säilitada bioloogilist
päritolu materjali puhul teave valmistaja, elusorganismi liigi ja materjali algse anatoomilise
asukoha kohta. Punkti 4 kohaselt säilitatakse teave kõigi uudses ravimis olevate teiste
toimeainete kohta.
Kui haiglaerandi ravimis kasutatakse lähtematerjalina teisest liigist pärit rakke või kudesid,
tuleb doonori identifitseerimist võimaldavat teavet säilitada samuti 30 aastat. Jälgitavust tagav
teave tuleb säilitada auditeeritavate dokumentidena, mis on üheselt mõistetavalt seostatavad
konkreetse valmistatud ravimiga. Andmete säilitussüsteem peab tagama, et jälgitavust tagav
teave on patsiendil ilmneva ohtliku kõrvaltoime korral kiirelt ligipääsetav.
9(11)
Seletuskiri sotsiaalministri 11.03.2005. a määruse nr 42 „Nõuded pädeva isiku
kvalifikatsioonile ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ muutmise juurde
Määrusse lisatakse paragrahv 81, mis sätestab kvalifikatsiooninõuded haiglaerandi loa omaja
pädeva isikuna töötavale isikule. Punkti 1 kohaselt peab pädeva isikuna töötaval isikul olema
ülikoolis omandatud akadeemiline kraad arstiteaduses, geenitehnoloogias või bioloogia erialal
või vastav välisriigi kvalifikatsioon. Pädev isik tagab, et haiglaerandi ravim on valmistatud ja
kontrollitud vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele, uudse ravimi heale tootmistavale ja
haiglaerandi loaga kehtestatud tingimustele. Nõuded omandatud haridusele tagavad, et
pädeval isikul oleksid vajalikud teadmised ja oskused haiglaerandi ravimi valmistamise
protsessi eest vastutamiseks. Kuna haiglaerandi ravim on innovaatiline ja selle valmistamise
käigus võib ette tulla ootamatusi, on vajalik pädeva isiku kompetentsus. Kui ülikooliharidus
on omandatud välisriigis, peab omandatud kvalifikatsioon vastama nimetatud kraadile. Punkt
2 sätestab, et isikul peab olema vähemalt kaheaastane töökogemus viimase viie aasta jooksul
uudsete ravimite tootmise tegevusloaga ettevõttes, bioloogiliste ravimite tootmise
tegevusloaga ettevõttes, haiglaerandi loaga või rakkude ja kudede käitlemise ettevõttes
kvaliteedi tagamise valdkonnas või tegutsemiskohta määratud pädeva isiku ettevalmistus ja
kogemus peavad vastama ravimi valmistamise tegevustele. Lisaks nõutavale erialasele
ettevalmistusele on uudse ravimi iseloomust lähtudes vajalik ka sobiv väljaõpe ja
töökogemus. Ravimiohutuse järelevalve ja ravimi jälgitavus peavad vastama erandkorras
valmistatud uudse ravimi kohta kehtestatud nõuetele. Haiglaerandi ravimi jälgimissüsteemi ja
ravimiohutuse järelevalvesüsteemi kohaldamisel tuleb direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt lähtuda
samadest standarditest kui müügiloaga uudsete ravimite puhul. See võib tähendada
töökogemust rakkude ja kudede käitlemise valdkonnas, kogemust erinevate biotehnoloogiliste
meetoditega töötamisel jms. Pädev isik peab omama detailseid teadmisi tema vastutusel
olevast erandkorras valmistatava ravimi tüübist ja kõikidest selle valmistamise etappidest.
10(11)
Seletuskiri tervise- ja tööministri 10.03.2015 määruse nr 10 „Rakkude, kudede ja
elundite hankimise ja käitlemise eeskiri“, tervise- ja tööministri 18.03.2015 määruse nr
12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi
annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike
laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ ja
sotsiaalministri 28.10.2005 määruse nr 110 „Verevalvsuse ning verekomponentide
tagasikutsumise tingimused ja kord“ muutmise juurde
Nimetatud määrustes tehakse muudatusi sätete sõnastustes. Muudatuste eesmärgiks on viia
määruste tekstid kooskõlla ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise
ja siirdamise seaduse eelnõuga ning vereseadusega. Samuti täiendatakse määrusi 2013. aastal
ravimiseadusesse lisatud uudse ravimi mõistega.
Ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse
eelnõuga ning vereseadust haiglaerandi mõistega. Lisaks reguleeritakse ravimiseaduses
eelnõu kohaselt haiglaerandi tingimused, loa taotlemine, loa omaja kohustused, loa
väljastamine jne. Seega tekib uue mõiste kasutusele võtmisega vajadus regulatsiooni
täiendamise järele, et määrustes sätestatud kohustused ja tingimused laieneksid ka
haiglaerandi ravimi valmistajale. Haiglaerandi ravimi valmistaja vajab oma tegevuseks,
sarnaselt siirdajaga, rakke, kudesid või verd- need on oluliseks haiglaerandi ravimi
valmistamise komponentideks. Uue mõiste sätestamisega määrustes on tagatud, et
haiglaerandi ravimi valmistajal on samaväärsed õigused ja kohustused rakkude, kudede,
elundite siirdaja ja vere plasmaderivaatide tootjaga.
2013. aastal täiendati ravimiseadust uudse ravimi mõistega. RavS § 91 kohaselt on uudne
ravim geeniteraapiaks või somaatilise raku teraapiaks ettenähtud ravim või koetehnoloogiline
toode, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1394/2007
uudsete ravimite kohta (ELT L 324, 10.12.2007, lk 121). Seni ei olnud praktikas vajalik
määrusi vastava mõiste lisamisega täiendada, sest Eestis ei olnud väljastatud ühtegi luba
uudse ravimi tootmiseks. Tänaseks on väljastatud 1 uudse ravimi tootmisluba ning sellega
seoses on tekkinud vajadus määruste täiendamise osas. Määruste täiendamine on vajalik
selleks, et uudse ravimi tootjatel oleksid samasugused õigused ja kohustused kui rakkude,
kudede ja elundite ning vere siirdajatel. Selliselt on tagatud uudse ravimi kvaliteet, efektiivsus
ja ohutus.
11(11)
Hr Tanel Kiik
04.11.
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 05.11.2020 nr JUH-9/3716
10122 TALLINN
[email protected]
Ettepanek haiglaerandi ravimi kasutamisega uute ravimivõimaluste loomiseks Eestis
Austatud minister
Ravimiamet esitab ettepaneku ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise,
käitlemise ja siirdamise seaduse ning vereseaduse muutmise seaduse eelnõu uudsete ravimite
valmistamiseks ja kasutamiseks Eestis haiglaerandi korras. Eelnõuga võimaldatakse Eesti
patsientidel kasutada innovaatilisi geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia
ravimeid, mida valmistatakse erandkorras eriarsti individuaalse tellimuse alusel ning mis
pakub patsientidele uusi ravimeetodeid teatud liiki haiguste ja väärtalitluste raviks.
Kohustus uudsete ravimite haiglaerandina valmistamise ja kasutamise tingimuste ja korra
kehtestamiseks on Eesti jaoks kehtinud juba 2007. aastast tulenevalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusest (EÜ) nr 1394/2007, 13. november 2007 , uudsete ravimite ning direktiivi
2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta, ning ka direktiivi 2001/83/EÜ
artikli 3 punktist 7. Eesti ole seni direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 punktis 7 sätestatud
liikmesriigi kohustust täitnud.
Ravimiamet on pärast mitmeaastast ettevalmistustööd koostanud ja esitab haiglaerandit
võimaldava seaduseelnõu koos rakendusaktidega ja nende seletuskirjadega, et luua Eestis
võimalus uudsete ravimite haiglaerandi korras valmistamiseks ja kasutamiseks, kehtestades
tegevusele kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning teha uudsed ravivõimlaused Eesti patsientidele
kättesaadavaks, tagada innovaatilise ravimeetodi tõhusus ja patsientide ohutus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristin Raudsepp
Peadirektor
Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 /
[email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477
Lisad: 1. Eelnõu;
2. Seletuskiri;
3. Seletuskirja Lisa 1 – rakendusaktide eelnõud;
4. Seletuskirja Lisa 2 – rakendusaktide eelnõude seletuskirjad.
Kaili Semm
[email protected]
2 (2)