dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Dokumentide edastamine

Sotsiaalministeerium · 6. november 2020
Viit
5.2-2/3187-1
Registreeritud
6. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ravimiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2020
Vastutaja
Tiina Titma (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)
Lahendamise tähtaeg
6. detsember 2020

Failid

  • 📎JUR-93716-1 05.11.2020 Väljaminev kiri.bdoc740 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU __11.2020 Ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning vereseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses: „§ 92 Haiglaerand Haiglaerand on uudse ravimi erandkorras valmistamine ja kasutamine Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja ainuisikulisel kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas.“; 2) 2. peatükki täiendatakse jaoga 11 järgmises sõnastuses: „11. jagu Haiglaerandi ravimi valmistamine ja kasutamine“; 3) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses: „§ 161. Haiglaerandi tingimused Haiglaerandi korras võib uudse ravimi valmistamise ja kasutamise luba (haiglaerandi luba) taotleda, kui esinevad kõik järgmised tingimused: 1) sama näidustusega ja samale patsiendirühmale müügiloaga uudne ravim puudub või seda ei turustata; 2) sama näidustusega ja samale patsiendirühmale suunatud kliiniline uuring Euroopa Liidus puudub või patsienti ei kaasata uuringusse; 3) sama näidustusega ja samale patsiendirühmale suunatud haiglaerand Eestis puudub; 4) olemasolevad ravivõimalused on ammendunud ja ravimi kasutamine on konkreetsetele patsientidele meditsiiniliselt põhjendatud; 5) ravimi kohta on piisavalt teadusandmeid, mis lubavad järeldada, et ravimist saadav kasu ületab ravimi kasutamisega kaasnevad võimalikud riskid; 6) ravimit valmistatakse ja kasutatakse Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel konkreetsele patsiendile ja kasutatakse sama eriarsti ainuisikulisel kutsealasel vastutusel haiglas; 1(7) 7) ravimi valmistamine vastab uudse ravimi headele tootmistavadele; 8) ravimiohutuse järelevalve ja ravimi jälgitavus vastab haiglaerandi ravimi kohta kehtestatud nõuetele.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 162 järgmises sõnastuses: „§ 162. Haiglaerandi loa taotlemine (1) Haiglaerandi loa taotluse esitab haiglaerandi ravimi valmistaja koos valmistaja pädeva isiku, ravimi kasutamise eest vastutava eriarsti, ravimiohutuse järelevalve eest vastutava isiku ja ravimit kasutava tervishoiuteenuse osutajaga. (2) Haiglaerandi ravimi valmistajaks võib olla: 1) keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla oma tervishoiuteenuste piires; 2) ülikool või äriühing, mis on asutatud ülikooli teadlaste poolt; 3) ravimi tootmise tegevusloaga ettevõte. (3) Haiglaerandi ravimi kasutaja võib olla üksnes keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla oma eriala piires, kellel on tagatud intensiivravi või erakorralise meditsiini teenus. (4) Haiglaerandi ravimit võib kasutada eriarst, kes peab omama asjakohast erialast teaduslikku kvalifikatsiooni ja kliinilist kogemust valmistatava ravimi määramiseks ning vastutab ravimi kasutamise eest. (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega haiglaerandi ravimi taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse esitamise tingimused ja korra ning nõuded haiglaerandi korras valmistatava ravimi kirjeldamiseks.“; 5) seadust täiendatakse paragrahviga 163 järgmises sõnastuses: „§ 163. Haiglaerandi loa omaja kohustused (1) Haiglaerandi loa omaja: 1) rakendab käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 1, 11 ja 2, punktis 11 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud nõudeid asjakohases ulatuses haiglaerandi ravimi kvaliteedi tagamiseks; 2) rakendab käesoleva seaduse § 16 lõike 8 ja uudse ravimi hea tootmistava, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 22 lõike 3 ja vereseaduse § 8 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid asjakohases ulatuses haiglaerandi ravimi kvaliteedi tagamiseks; 3) tagab haiglaerandi ravimi jälgitavuse alates lähte- ja toormaterjali hankimisest ja haldab seda ravimi kasutamisest 30 aasta jooksul; 2(7) 4) inimpäritolu vere, rakkude ja kudede kasutamisel haiglaerandi ravimi valmistamiseks sõlmib kirjaliku lepingu verekeskuse, hankija või käitlejaga poolte õiguste ja kohustuste, teabevahetuse ja rasketest kõrvaltoimetest ning tõsistest kõrvalekalletest teavitamise korra kokkuleppimiseks; 5) esitab Ravimiametile loa väljastamisest iga kolme kuu möödumisel kokkuvõtte ravimi valmistamise ja kasutamise kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 5 kehtestatud nõuetele; 6) esitab Ravimiametile iga kolme kuu möödumisel loetelu ravimi kasutamisel esinenud kõrvaltoimetest koos kirjeldusega ning hinnanguga kõrvaltoime ja ravimi seotuse kohta; 7) järgib Maailma Arstide Organisatsiooni Helsingi deklaratsioonis ja teistes rahvusvahelistes juhendites kehtestatud nõudeid. (2) Haiglaerandi loa omaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kohustusi täitma ka haiglaerandi loa peatamise või kehtetuks tunnistamise korral. (3) Haiglaerandi loa omaja pankrotistumisel või likvideerimisel tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed anda üle Ravimiametile. (4) Kui haiglaerandi ravimi valmistaja ja kasutaja ei ole sama isik, lepivad valmistaja ja kasutaja kohustuste jaotuse kokku kirjalikus lepingus. (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud andmete loetelu.“; 6) seadust täiendatakse §-ga 164 järgmises sõnastuses: „§ 164. Haiglaerandi loa väljastamine ja loale kantavad andmed (1) Haiglaerandi luba väljastatakse 120 päeva jooksul, kui on esitatud kõik käesoleva seaduse § 162 lõike 4 alusel nõutavad andmed ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse hindamiseks. (2) Haiglaerandi loale kantakse ravimi ja toimeaine nimetus, ravimi meditsiiniline näidustus, ravimi valmistaja, ravimi valmistaja pädev isik, ravimit kasutav tervishoiuteenuse osutaja, kasutamise eest vastutav eriarst, ravimiohutuse järelevalve eest vastutav isik ja loa kehtivuse tingimused.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 165 järgmises sõnastuses: „§ 165. Haiglaerandi loa kehtivus (1) Haiglaerandi luba kehtib kuni kaks aastat või kuni kümne patsiendi raviks, mis tahes tingimus saabub varem. (2) Ravimiamet võib haiglaerandi loa kehtivust pikendada maksimaalselt kaheks aastaks, kui erandkorras valmistatud uudne ravim on kuni kümne patsiendi raviks valmis, ravimi kvaliteet 3(7) on tagatud, ravimi kasu ja riski suhe on jätkuvalt soodne ning ravimi valmistamisele ja kasutamisele kehtestatud nõuded on täidetud.“; 8) seadust täiendatakse §-ga 166 järgmises sõnastuses: §166. Haiglaerandi loa andmise aluseks olevate tingimuste muutmine (1) Haiglaerandi loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmiseks esitab haiglaerandi loa omaja taotluse vähemalt 30 päeva enne kavandatava muutuse rakendamist. (2) Haiglaerandi loa omajast sõltumatult toimunud muutustest tuleb koheselt teavitada Ravimiametit ning lähtudes muutuse iseloomust esitada taotlus loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmiseks. (3) Ravimiamet teeb otsuse loa tingimuste muutmiseks või sellest keeldumiseks 30 päeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide esitamist. Ravimiamet võib otsuse tegemise aega pikendada kuni 30 päeva võrra, kui tegemist on muutustega, mis vajavad ulatuslikumat hindamist ja lisaandmete kogumist. (4) Muutust võib rakendada pärast Ravimiameti heakskiitvat otsust. (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega haiglaerandi loa andmise aluseks olevate tingimuste muutmise tingimused ja korra.“; 9) seadust täiendatakse §-ga 167 järgmises sõnastuses: „§ 167. Haiglaerandi loa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks tunnistamine (1) Ravimiamet võib loa kehtivuse peatada loa omajast sõltumatult aset leidnud muudatuste korral kuni loa andmise aluseks olevate tingimuste muutmise kohta otsuse tegemiseni. (2) Ravimiamet tunnistab loa kehtetuks, kui: 1) loa andmise aluseks olnud tingimused on täitmata või muutunud ja loa omaja ei ole taotlenud muutusi või taotletavad muutused ei ole saanud Ravimiameti heakskiitvat otsust; 2) loa omaja ei täida seadusega või selle alusel kehtestatud õigusaktidega pandud nõudeid; 3) ravimi kohta saavad teatavaks uued andmed, mis võrreldes loa taotlemiseks esitatud andmetega kinnitavad ravimi väiksemat efektiivsust või suuremat ohtlikkust, või mille alusel ravimi kasu ja riski suhe osutub arstiteaduse nüüdisaegset taset arvestades ebasoodsaks; 4) sama näidustusega ja samale patsiendirühmale müügiloaga ravim on muutunud kättesaadavaks.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 168 järgmises sõnastuses: „§ 168. Haiglaerandi loa väljastamisest ja loa tingimuste muutmisest keeldumine (1) Ravimiamet keeldub haiglaerandi loa andmisest, kui taotlus ei vasta haiglaerandi tingimustele või esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktides 1–5 või sama lõike punktis 9 nimetatud asjaoludest. 4(7) (2) Ravimiamet keeldub haiglaerandi loa tingimuste muutmisest, kui muutus: 1) ei vasta loa väljastamise tingimustele; 2) tingib uue loa esitamise; 3) toob kaasa olulisi muudatusi ravimi kvaliteedis, efektiivsuses ja ohutuses.“; 11) seadust täiendatakse paragrahviga 169 järgmises sõnastuses: „§ 169. Haiglaerandi ravimiohutuse järelevalve (1) Haiglaerandi loa omaja täidab kõiki ravimiohutuse järelevalve kohustusi, mis on kehtestatud ravimi müügiloa hoidjale käesoleva seaduse §-s 783. (2) Haiglaerandi loa omaja teatab Ravimiametile tõsistest kõrvalnähtudest põhjendamatu viivituseta, kuid vähemalt 24 tunni jooksul alates kõrvalnähu teadasaamisest.“; 12) seadust täiendatakse paragrahviga 1610 järgmises sõnastuses: „§ 1610. Haiglaerandi ravimi jälgitavus (1) Haiglaerandi loa omaja täidab kõiki ravimi jälgitavuse kohustusi, mis on kehtestatud uudse ravimi müügiloa hoidjale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1394/2007 artiklis 15 ja uudsete ravimite heas tootmistavas. (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega jälgitavuse tagamiseks säilitatavate andmete loetelu.“; 13) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Haiglaerandi loa omaja pädeva isiku kohustus on tagada, et iga haiglaerandi ravimi partii oleks valmistatud ning kontrollitud ravimialaste õigusaktide, uudsete ravimite hea tootmistava ja haiglaerandi loaga kehtestatud tingimuste kohaselt ning vastaks loa andmise aluseks olevatele andmetele.“; § 2. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rakkude, kudede ja elundite hankimine käesoleva seaduse tähenduses on protsess, mille käigus tehakse annetatud rakud, koed ja elundid kättesaadavaks käitlemiseks, siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks. Rakkude, kudede ja elundite hankimise protsess on eelkõige doonori valimine, rakkude, kudede ja elundite eemaldamine ning hangitud rakkude, kudede ja elundite kodeerimine, pakendamine, märgistamine ning väljastamine käitlejale, siirdajale, uudse ravimi tootjale või haiglaerandi ravimi valmistajale.“; 5(7) 2) paragrahvi 2 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rakkude, kudede ja elundite käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on rakkude, kudede ja elundite kirjeldamine, kodeerimine, märgistamine, uurimine, säilitamine ja töötlemine ning käideldud rakkude, kudede ja elundite pakendamine, märgistamine, ladustamine, vabastamine ja väljastamine siirdajale, uudse ravimi tootjale või haiglaerandi ravimi valmistajale.“; 3) paragrahv 2 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Annetamine on rakkude, kudede või elundite vabatahtlik loovutamine siirdamiseks või uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks.“; 4) paragrahv 2 lõiget 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Doonor on inimene, kellelt eemaldatakse rakud, koed või elund siirdamiseks või uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks.“; 5) paragrahv 10 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Doonoriks võib olla isik, kelle arst on lähtudes isiku terviseseisundist ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetest tunnistanud meditsiiniliselt sobivaks rakkude, kudede või elundi annetamiseks teisele isikule siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks.“; 6) paragrahv 12 lõike 3 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "5) annetatud rakkude, kudede või elundi siirdamise, uudse ravimi tootmise või haiglaerandi ravimi eesmärgi ja võimalike kasutegurite kohta;“; 7) paragrahvi 14 lõike 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) saada asjakohast teavet rakkude, kudede või elundi eemaldamise, käitlemise ja siirdamise või uudse ravimi tootmise või haiglaerandi ravimi valmistamise kohta väljaõppinud isikult, kes on võimeline teavet edastama asjakohasel moel, kasutades elusdoonorile arusaadavaid mõisteid;“; 8) paragrahvi 14 lõike 3 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) teavitada oma parima arusaama järgi hankijat rakkude, kudede või elundi annetamise järel teatavaks saanud asjaoludest või ilmnenud terviseseisundi muutustest, mis võivad mõjutada annetatud rakkude, kudede või elundi sobivust siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või selle haiglaerandi ravimi valmistamiseks;“; 9) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) tagama, et rakke, kudesid ja elundeid väljastatakse ainult nende käitlemise, siirdamise, uudse ravimi tootmise või haiglaerandi ravimi valmistamise õigust omavale isikule käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;“; 6(7) 10) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) tagama, et siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või selle haiglaerandi korras valmistamiseks ettenähtud rakud, koed ja elundid on kvaliteetsed ning võimalikult ohutud.“; 11) paragrahvi 22 lõike 3 punkti 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) hankija, käitleja, siirdaja, uudse ravimi tootja ja haiglaerandi ravimi valmistaja vahelisele teabevahetusele;“; 12) paragrahvi 23 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pädev isik on käitleja määratud rakkude, kudede või elundite liigi käitlemise eest vastutav füüsiline isik, kes peab tagama, et retsipiendile siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks ettenähtud rakud, koed või elundid on käideldud vastavalt õigusaktide nõuetele ja käitleja kehtestatud juhenditele ning need on retsipiendile võimalikult ohutud.“; 13) paragrahvi 33 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Jälgitavus on võimalus identifitseerida rakke, kudesid ja elundeid ning määrata kindlaks nende asukoht protsessi igas etapis alates rakkude, kudede ja elundite hankimisest kuni siirdajale või uudse ravimi tootjale või selle haiglaerandi ravimi valmistajale üleandmise või hävitamiseni, sealhulgas võimalus teha kindlaks doonor ning rakke, kudesid ja elundeid vastu võttev, käitlev või ladustav käitleja või muu asutus, samuti võimalus teha kindlaks, kellele siirdaja on rakke, kudesid ja elundeid siiranud. Jälgitavus hõlmab ka võimalust teha kindlaks kõik asjakohased andmed rakkude, kudede ja elunditega kokku puutuvate toodete, seadmete, töötajate ja materjalide kohta. § 3. Vereseaduse muutmine Vereseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõiget 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Verekeskus teavitab talle teatavaks saanud vereülekandejärgsest raskest kõrvaltoimest, vere käitlemise ohtlikest kõrvalekalletest ja verekomponentide tagasikutsumise algatamisest viivitamatult kirjalikult Ravimiametit. Vere käitlemisel ilmnenud ohtlikest kõrvalekalletest ning verekomponentide tagasikutsumise algatamisest teavitab verekeskus ka tervishoiuteenuse osutajat ja plasmaderivaatide või uudse ravimi tootjat või haiglaerandi ravimi valmistajat, kes verekeskuselt vereplasmat või verekomponente ostis.“ § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub üldises korras. 7(7) Ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning vereseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Edusammud rakubioloogias, biotehnoloogias ja biomeditsiinis on turule toonud uue ravimipõlvkonna, mille esindajad erinevad oluliselt senisest keemiliselt sünteesitud väikesemolekulilistest ravimitest ja samuti valgupõhistest bioloogilistest ravimitest. Tegemist on Euroopa Liidus uudseteks ravimiteks nimetatud ravimitega (advanced therapy medicinal products, ATMPs), mis on samuti bioloogilise iseloomuga, kuid astuvad sammu edasi ning võivad olemuselt olla viiruse- ja rakupõhised. Uudsed ravimid jagatakse EL-s geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia ravimiteks, mis pakuvad uusi võimalusi inimesel esinevate haiguste ja väärtalitluste raviks. Samas tekkis koos valdkonna kiire arenguga üle- eelmisel kümnendil vajadus ajakohaste nõuete järele, mis reguleeriksid nende tehnoloogiate kasutamist inimestel ning välistaksid tõenduspõhisuseta meditsiiniteenuste pakkumise. Selleks, et luua ühtsed nõuded uudsetele ravimitele, tagada patsientide tervise kaitse ning samas võimaldada ravimite turustamist üle Euroopa, võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 13. novembril 2007. aastal vastu määruse (EÜ) nr 1394/2007, uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (uudsete ravimite määrus). Uudsete ravimite määruse eesmärk on tagada inimeste tervise kaitse ning uudsete ravimite vaba liikumine EL-s. Uudsete ravimite määruse jõustumisega muutus kohustuslikuks uudsete ravimite müügiloa taotlemine tsentraliseeritud müügiloa menetluses. Müügiloaga uudseid ravimeid on EL-s hetkel turul 11 (november 2020 seisuga). Samaaegselt toimub uudsete ravimeetodite valdkonnas ELs palju teadusuuringuid, millest enamiku viivad läbi väikesed ja mittetulunduslikel alustel tegutsevad ettevõtted. Samuti annab uudsete ravimitega tehtavate kliiniliste uuringute märkimisväärne kasv tunnistust jõuliselt arenevast teadusuuringute sektorist. Seoses uudsete ravimite eripäradega peavad nende arendajad kokku puutuma probleemidega, mida ei esine keemiliselt sünteesitud ravimite ega turul olevate bioloogiliste ravimite puhul. Enamik probleeme tuleneb sellest, et uudsete ravimite puhul on tihti tegu viiruste või muude elusrakkudega, mille iseloomustamiseks, kvaliteedi, ravitoime ja ohutuse tagamiseks on vaja märkimisväärselt teistsuguseid lähenemisviise. Uudsete ravimite väljatöötamist takistab ka asjaolu, et sageli ei ole teadlastel müügiloa saamise menetluse edukaks läbimiseks ei vajalikke rahalisi vahendeid ega ka õigusalaseid teadmisi. Investorite jaoks on aga suurimaks takistuseks ebakindlus seoses investeerimistulu saamisega. Võimaldamaks suurema arvu uudsete ravimite jõudmist patsientideni ning müügiloa saamiseni, näeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, artikli 3 lõige 7 ette võimaluse erandkorras valmistada ja kasutada uudset ravimit patsiendipõhiselt eriarsti ainuisikulisel 1(25) kutsealasel vastutusel. Sellist uudse ravimi erandkorras valmistamist ja kasutamist nimetatakse haiglaerandiks. Haiglaerandi kui mõiste puhul on tegemist liikmesriikide kokkuleppega võimaldada oma territooriumil uudsete ravimite arendamist riigi oludele kohaldatud nõuete kohaselt1. Ravimite puhul eristatakse mõisteid „valmistama“ ja „tootma“ ning haiglaerandi raames saadakse ravimid neid valmistades. Kliinilise uuringu läbinud ja müügiluba omava uudse ravimi puhul uudseid ravimeid toodetakse. Haiglaerandi käigus valmistatavad ravimid pakuvad murrangulisi uusi võimalusi haiguste ja vigastuste raviks, tuues kaasa võimaluse ravida raskeid, puudega või elu piiravaid seisundeid, aga ka võimaluse ühekordset haigust modifitseerivat ja potentsiaalselt ravivat ravi, mis võib muuta ja päästa elusid. Seega annab uudsete ravimite määruse alusel muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõige 7 võimaluse valmistada uudseid ravimeid väljaspool uudsete ravimite nõudeid, kuid selleks tuleb liikmesriikidel määrusega (EÜ) nr 1394/2007 tehtud direktiivi 2001/83/EÜ muudatuse alusel kehtestada taoliseks uudsete ravimite erandkorras valmistamiseks ja kasutamiseks (haiglaerandi) reeglid ja normid, sest haiglaerandi uudsed ravimid peavad vastama samadele kvaliteedi-, ohutuse- ja jälgitavuse nõuetele nagu müügiloaga uudsed ravimid. Tänaseni on Eestis vastavad reeglid kehtestamata ja direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõige 7 Eesti õigusesse üle võtmata. Haiglaerand võimaldab patsientidel saada uudset ravimit kontrollitud tingimustes juhtudel, kui müügiloaga ravim ei ole kättesaadav ning uudse ravimi kohta ei ole ELs alustatud ka ühtegi kliinilist uuringut, millega konkreetne patsient saaks liituda. Lisaks sellele soodustab haiglaerandi raames uudse ravimi väljatöötamine mittetulundusühenduste (teadusringkonnad ja haiglad) teadus- ja arendustegevust uudsete ravimeetodite valdkonnas ning samuti võib haiglaerand olla väärtuslikuks teabe hankimise vahendiks müügiloa taotlemiseks vajalike kliiniliste uuringute alustamisel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskiri on valminud koostöös Ravimiametiga. Ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ja vereseaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Ravimiameti õigusosakonna juhataja Kaili Semm (tel 737 4140, [email protected]) ja õigusnõunik Heleni Mäe (tel 737 4140, [email protected]), Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi (737 4140, [email protected]) ning spetsialist Pille Säälik (737 4140, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõuga muudetakse seaduse järgmisi redaktsioone: 1 R. G. Erben, et al. White Paper on How to Go Forward with Cell-Based Advanced Therapies in Europe. Tissue Engineering: Part A, Vol 20, No 19-20, 2014, p 2550. 2(25) 1) ravimiseadus (edaspidi RavS) – RT I, 06.05.2020, 31; 2) rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus (edaspidi RKESS) - RT I, 13.03.2019, 133; 3) vereseadus (edaspidi VereS) - RT I, 13.03.2019, 190; Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1394/2007, 13. november 2007, uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet. ☐ Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja. punktis. ☐ Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on luua võimalus Eestis uudse ravimi erandkorras valmistamiseks ja kasutamiseks haiglatingimustes, kehtestades nõuded ravimi kvaliteedi tagamiseks ja patsientide kaitseks. Direktiivi 2001/83/EÜ artikkel 3 lõige 7 kohustab liikmesriigi pädevat asutust haiglaerandi luba väljastama, samuti on liikmesriigil kohustus tagada haiglaerandi jälgitavus ja ravimiohutuse riigisisesed nõuded ning müügiloaga uudsete ravimitega samaväärsed kvaliteedinõuded. Eestis ülalkirjeldatud nõudeid seni kehtestatud ei ole. Riigikohtu Halduskolleegium on 16.06.2010. a kohtuasjas nr 3-3-1-36-10 tehtud otsuse punktis 21 märkinud, et Euroopa Liidu direktiiv on otsekohalduv, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) direktiiv pole tähtajaks üle võetud või on valesti ühtlustatud; 2) direktiiv on sisult piisavalt selge, tingimusteta, täpselt määratletud, ei vaja siseriiklikult konkretiseerimist; 3) direktiiv annab liikmesriigi kodanikele õigusi, mille kohustatud pooleks on liikmesriik, kes pole direktiivi õigeaegselt üle võtnud. Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõikes 7 sätestatud õigus on võimaliku taotleja jaoks piisavalt selge selleks, et tal oleks võimalik haiglaerandi jaoks luba taotleda. See tähendab, et käesoleval juhul on isikul õigus taotleda Ravimiametilt haiglaerandi luba, tuginedes direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõikele 7. Seda vaatamata, et Eestis ei ole kehtestatud haiglaerandi jaoks spetsiifilisi jälgitavuse ja ravimiohutuse järelevalve nõudeid ega kvaliteedistandardeid – haiglaerandi õigus ja selleks pädeva asutuse loa väljastamise kohustus on otsekohaldatav direktiivist. Seega on Ravimiamet kohustatud haiglaerandi taotlust lahendama, kohaldades selleks teiste ravimivaldkonda reguleerivaid nõudeid analoogia korras, kuid see ei pruugi tagada hagilaerandi ravimi kvaliteeti ega patsientide ohutust. 3(25) Eestis on esitatud kahel korral ka haiglaerandi loa taotlus ja vaatamata puudulikule siseriiklikule regulatsioonile on Ravimiamet need menetlusse võtnud. Tänaseks on Ravimiamet väljastanud ühele ettevõttele uudsete ravimite tootmise tegevusloa. Võib eeldada, et kuna rakkude ja kudede siirdamisega meditsiinilised eesmärgil on Eestis tegeletud juba aastaid, areneb uudsete ravimite valdkond ning sellega seotud kompetentsus lähitulevikus jõudsalt. Euroopa Ravimiamet prognoosib 2020. aasta lõpuks kümne uudse ravimi müügiloa taotluse esitamist, mis oleks suurim müügiloa taotluste arv aasta kohta alates uudsete ravimite regulatsiooni vastuvõtmisest ELs 2007. aastal. See on ilmekas näide uudsete ravimite valdkonna väga kiirest arengust ning ajakohase õigusloome vajadusest selles valdkonnas. Arvestades eelnevat ning mõeldes ühtlasi uudsete ravimite valdkonna teadus- ja arendustegevuse hoogustumisele, on Eestis vajadus õigusliku regulatsiooni järele, mis kehtestaks haiglaerandi raamtingimused. Selleks on vajalik välja töötada ja sätestada erandkorras valmistatavate uudsete ravimite kvaliteedinõuded, valmistamise tingimused, nõuded jälgitavusele ja ravimiohutusele, samuti kehtestada haiglaerandi loa taotlemise ja väljastamise tingimused ja lisanõuded, mis on vajalikud patsientide tervise kaitseks ning nende terviseseisundi pikaajaliseks jälgitavuseks. Nõuete täitmine tagab riikliku järelevalve valdkonna üle. Haiglaerandi õigusraamistik võimaldab luua innovaatilisi ravimeid konkreetsete patsientide jaoks ka teadlastel ja väiksematel ravimiettevõtetel ning tagab samal ajal nende ohutuse ja oodatava võimaliku tõhususe. Uudsete ravimite valmistamisprotsess ei ole kaugeltki nii hästi kontrollitav ja kindlaks määratav kui ravimite keemiline süntees. Seetõttu on ühelt poolt vajalik haiglaerandi detailne ja täpne regulatsioon, teisalt tuleb jätta piisavalt võimalusi kohaldatavate nõuete ja tulemuste interpreteerimiseks ning neist lähtuvaks ravimiarenduseks, seades alati esmaseks prioriteediks patsientide ohutuse. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse ravimiseadust. Teise paragrahviga muudetakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadust ning kolmandaga muudetakse vereseadust. Neljanda paragrahviga sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ravimiseadust. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse seadust paragrahviga 92, millega tuuakse seadusesse uus mõiste – haiglaerand. Haiglaerand on uudse ravimi erandkorras valmistamine ja kasutamine Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja ainuisikulisel kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Haiglaerandi täpsete riigisiseste reeglite sätestamisega peavad tegelema liikmesriigid ise, kuid liikmesriigi õigus peab vastama üldistele uudsete ravimite kohta kehtestatud põhimõtetele, mis tulenevad direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõikest 7 ning on järgmised: 4(25) 1) uudne ravim valmistatakse erandkorras (non-routine basis), 2) uudne ravim valmistatakse sobivate kvaliteedinõuete kohaselt, mis on samasugused kui uudse ravimi kohta käivad tsentraliseeritud müügiloa nõuded, 3) uudset ravimit kasutatakse üksnes sama liikmesriigi piires, 4) uudse ravimi kasutamiskohaks on haigla, 5) uudset ravimit kasutatakse eriarsti täielikul kutsealasel vastutusel, 6) uudset ravimit valmistatakse konkreetsele patsiendile individuaalse tellimuse alusel (custom-made product). Haiglaerand on vajalik juhtudel, kui ühelt poolt on tegemist innovaatilise ravimiga, teiselt poolt aga on selle ravimi järele selge individuaalne vajadus, näiteks haruldast haigust põdeva patsiendi näol, kelle kaasamine kliinilisse uuringusse on vähetõenäoline. Haiglaerandi korral on liikmesriigi ülesanne hoolt kanda, et valmistatav ravim vastaks kõikidele ohutus- ja efektiivsusnõuetele, oleks olemas vajalik kvaliteedistandard, sh vastavus heale tootmistavale nagu see on nõutav müügiloaga uudsete ravimite korral ning toimuks pidev kontroll olemasoleva infomatsiooni üle, selle informatsiooni analüüs ja edastatud teabel põhinev infovahetus ravimi kasu ja riskide suhte üle. Määratluse „konkreetsele patsiendile“ all ei peeta silmas autoloogse ravi valdkonda, mida võiks kaaluda vaid üksikute patsientide ravina, vaid siin on peetud silmas klassikalist uudse ravimi valmistamist konkreetsetele patsientidele, kes on õigustatud ravi saama. Patsiendi kaasamine haiglaerandisse tähendab muu hulgas tunnustamata ravimeetodi kasutamist raviteenuse osutamisel, mis tähendab, et haiglaerandi korras ravimi manustamine patsiendile peab alluma võlaõigusseaduse (VÕS) § 763 kehtestatud nõuetele. Seega võib haiglaerandi korras valmistatud ravimit patsiendil kasutada üksnes alles pärast seda, kui tavapärased meetodid lubavad väikesemat edu, patsienti on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teavitatud ning patsienti on andnud oma nõusoleku meetodi kasutamiseks. Uudsete ravimeetodite kasutamine aitab tõsta arstiteaduse üldist taset. Seetõttu on vajalik, et teatud tingimustel võib tervishoiuteenuse osutaja kõrvale kalduda arstiteaduse üldisest tasemest, mille seadusliku võimaluse VÕS § 763 kehtestab. Üldtunnustamata on sellised meetodid, mis ei kuulu arstiteaduse üldise taseme hulka tulenevalt oma uudsusest (eksperimentaalsed ravivõtted arstiteaduse taseme tõstmiseks), järeleproovimatusest (näiteks kliinilistes uuringutes hindamata ravimite kasutamine patsiendigrupil) või alternatiivsusest (näiteks mitmesugused Hiina meditsiini võtted).2 Samas nähtub võlaõigusseadusest ka selge põhimõte, et VÕS § 763 on imperatiivne, kuna üldtunnustamata meetodi kasutamine, ilma et kõik käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused oleksid täidetud, kahjustab patsienti ja on tühine.3 Haiglaerandi kasutamine on erakordne juhtum nii patsiendi jaoks kui üldisemalt ning selle kasutamisse suhtutakse ülima ettevaatusega, et piirduda tõesti väga üksikute põhjendatud juhtudega, mil haiglaerandi kasutamine on vajalik ja õigustatud. Sellisteks 2 P. Varul, et al. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, 41. ptk § 763, p 1 ja 3. Tallinn, 2009. 3 Samas, 41. ptk § 763, p 4. 5(25) näideteks võivad olla nii väheste patsientidega haigusseisundid või ka sagedasemad haigusseisundid, millele puudub ravi. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse peatükki jaoga 11 ning luuakse lisaks ravimi tootmisele täiendav jagu haiglaerandi korras uudse ravimi valmistamiseks ja selle kasutamiseks, mille alla koondatakse kogu haiglaerandit puudutav regulatsioon. Uue jao pealkirjaks on „Haiglaerandi ravimi valmistamine ja kasutamine“. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse ravimiseadust paragrahviga 161, millega kehtestatakse tingimused, millal haiglaerandi ravimi valmistamine ja kasutamine on võimalik. Haiglaerandi võimaldamiseks peavad esinema kõik sättes loetletud tingimused. Paragrahv on jaotatud allpool toodud punktideks. Punkti 1 kohaselt on lubatud uudset ravimit haiglaerandi korras valmistada ja kasutada, kui puudub sama näidustusega ja samale patsientide rühmale müügiloaga uudne ravim või seda ei ole turule pandud. Arvestades haiglaerandi korras ravimi valmistamisega kaasnevat ebakindlust, võib haiglaerandi ravimit kasutada alles seejärel, kui patsiendi raviks on kõik ravimeetodid ammendunud, sh nii müügiloaga ravimid kui tööstuslikult toodetud müügiloata erandkorras väljastatavad ravimid ning haiglaerandina valmistatava ravimi kasutamise kasu kaalub üles võimalikud ohud. Seega ei ole haiglaerandit võimalik kasutada juhul, kui samal või sarnasel eesmärgil kasutatavale uudsele ravimile on väljastatud Euroopa Komisjoni poolt uudse ravimi müügiluba. Seejuures tuleb juhtumipõhiselt arvestada ka reaalsete oludega, kuna uudse ravimi valmistamine on keerukas ja pikaajaline protsess ja ka peale ravimi müügiloa väljastamist võib praktikas tekkida olukordi, kus uudse ravimi kohta on ELs kehtiv ravimi müügiluba küll väljastatud, kuid ravimi tootmisega ei ole veel alustatud või ravimit ei ole ELs turule pandud. Sellisel juhul, võttes arvesse, et patsiendi jaoks on senised ravivõimalused ammendunud, võib Ravimiamet kaaluda haiglaerandi loa andmist, mis on kehtiv kuni ELs müügiloaga ravimi turule tulekuni. Eesti lähtub siinkohal Komisjoni toetatud põhimõttest, mille kohaselt erandkorras valmistatavad ja kasutatavad ravimid ei tohi müügiloaga turustatavatele ravimitele konkurentsi pakkuda ega seeläbi põhjustada ebavõrdset konkurentsiolukorda. Seetõttu peab haiglaerandi loa kehtivus lõppema, kui müügiloaga ravim on ELs turule pandud. Punkti 2 kohaselt on uudse ravimi erandkorras valmistamise üheks tingimuseks asjaolu, et ELs puudub sama näidustusega ja samale patsiendirühmale suunatud kliiniline uuring, millega patsiendil oleks võimalik liituda. Ravimi kliinilise uuringu eelduseks on juba piisaval määral ravimi efektiivsuse ja ohutuse kohta andmete olemasolu, mis tagab patsiendile suurema ohutuse ja potentsiaalse efektiivsuse ravimi kasutamisest. Kui ravimi kohta on käimas kliiniline uuring, tuleb eelistada patsiendi kaasamist uuringusse. Haiglaerandit kasutatakse sageli kliinilise kogemuse ja teadusandmete kogumiseks enne kliinilise uuringu alustamist, mis võimaldaks tulevikus erandkorras valmistatava uudse ravimi puhul välja töötada müügiloaga uudse ravimi. Müügiloaga uudsest ravimist oleks kasu kõikidele EL patsientidele ning ühtlasi oleks tagatud ka kaupade vabast liikumisest tulenev ravimi kättesaadavus ELs. Seega, arvestades, et erandkorras uudse ravimi valmistamine on reeglina 6(25) esimene etapp uudse ravimi kasutamiseks inimesel väga erandlikel tingimustel ja üksikutel juhtudel, on haiglaerandi rakendamine välistatud, kui sama näidustusega patsientide rühma jaoks on juba käimas uudse ravimi kliinilised uuringud ning abivajavad patsiendid on võimalik suunata osalema kliinilisse uuringusse. Kliinilises uuringus osalemine tagab patsiendile tervisekaitse suuremad võimalused ja maandab mõningaid riske, mis haiglaerandi korras valmistatud uudse ravimi manustamisel paratamatult eksisteerivad. Seega on uudse ravimi haiglaerandi kasutamine õigustatud üksnes juhul, kui ei ole piisavalt andmeid võimaldamaks ravimi kasutamist kliinilises uuringus, kuid samas on olemas teadusandmed, mis võimaldavad eeldada, et ravimist võib olla patsiendile kasu ja riskid on maandatavad või minimaalsed. Erandiks on olukord, kui patsienti ei ole võimalik kliinilisse uuringusse kaasata, kuid esinevad kõik ülejäänud eeldused haiglaerandi kasutamiseks. Sellisel juhul tuleb Ravimiametil kaaluda haiglaerandi võimaldamist. Punktis 3 sätestatud tingimuse kohaselt nähakse ette, et ühe ravimi kohta väljastatakse ainult üks haiglaerandi luba ehk haiglaerand on võimalik juhul, kui puudub sama näidustusega ja samale patsiendirühmale suunatud haiglaerandi korras valmistatav ravim Eestis. Iga haiglaerandi ravimi kohta kehtib Eestis üks ravimipõhine luba ning ravi vajavad patsiendid saavad ravi ühe haiglaerandi loa alusel. Haiglaerandi regulatsiooniga ei ole kooskõlas, et ühe ravimi valmistamiseks väljastatakse haiglaerandi luba mitmele haiglale, küll on aga võimalik, et sama haiglaerandi loa alusel valmistatud ravimit kasutatakse patsientidel mitmes haiglas. Punktide 4 ja 5 alusel võib haiglaerandi korras ravimit valmistada, kui patsiendi senised ravivõimalused on ammendunud, ravimi kasutamine on konkreetsele patsiendile meditsiiniliselt põhjendatud ning ravimi kohta on olemas piisavalt teadusandmeid, mis lubavad eeldada, et ravimist saadav kasu ületab ravimi kasutamisega kaasnevad riskid. Nagu eelnevast nähtub, on haiglaerandi kasutamine lubatav äärmiselt erandlikel juhtudel. Punkti 6 kohaselt valmistatakse uudset ravimit Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel konkreetsele patsiendile erandkorras ja kasutatakse sama eriarsti ainuisikulisel kutsealasel vastutusel Eestis haiglas. Ehkki raviprotsess ise võib kaasata märkimisväärse hulga meditsiinipersonali, peab ravi määraval eriarstil olema piisavalt erialaseid teadmisi ja kliinilist kogemust haiglaerandi ravimi määramiseks. Seetõttu on haiglaerandi ravimi valmistamisel vajalik eriarsti individuaalne tellimus ning ravimi kasutamine saab toimuda sama eriarsti ainuisikulisel kutsealasel vastutusel. Seda seisukohta toetab ka Maailma Arstide Organisatsiooni Helsingi deklaratsiooni artikkel 16, mille kohaselt tohivad inimestega seotud eksperimentaalset uurimistööd teha ainult teadusliku kvalifikatsiooniga isikud ja kliiniliselt pädev meditsiinipersonal nende järelevalve all. Kuna tegemist on võlaõigusseaduse § 763 lõike 1 kohaselt üldtunnustamata meetodi kasutamisega raviteenuse osutamisel, võib haiglaerandi ravimit kui üldtunnustamata ravimeetodit kasutada üksnes juhul, kui tavapärasemad meetodid lubavad väiksemat edu (käesoleval juhul peavad patsiendi jaoks senised ravivõimalused ammendunud olema), patsienti teavitatakse meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest ning meetodit võib kasutada üksnes juhul, kui patsient on andnud oma nõusoleku selle kasutamiseks. Seejuures peab vastav meetod olema ka teaduslikult põhjendatud ning haiglaerand peab põhinema vastava valdkonna teadusliku kirjanduse põhjalikul tundmisel ning varasemal laboratoorsel tööl, mis lubab oodata, et 7(25) pakutav raviviis osutub tõhusaks. Haiglaerandi ravimit valmistatakse ja kasutatakse Eestis. Nõue, et erandkorras valmistatud uudset ravimit tohib kasutada üksnes valmistajariigi piires konkreetse individuaalse patsiendi jaoks haiglas, tuleneb otseselt direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõikest 7. Ravimi kasutamise koha osas on liikmesriigid asunud erinevale seisukohale, näiteks on Leedus nõutav, et haiglaerandi korras valmistatavat ravimit kasutatakse üksnes samas haiglas, kus see on valmistatud.4 Eelnõuga lubatakse Eestis uudset ravimit haiglaerandi korras valmistada lisaks haiglale ka ravimi tootmise ettevõttes või ülikooli teaduslaboris, kui selle tegevus vastab ravimi tootmise headele tootmistavadele. Haiglaerandi ravimi kasutamine on lubatud ühes või mitmes haiglas, mis peavad olema haiglaerandi loale kasutamiskohana kantud. Ravimi valmistamise ja kasutamise lubamine üksnes ühe haigla piires ei ole põhjendatud ka seetõttu, et see seaks põhjendamatuid takistusi teaduse ja innovatsiooni arengule ja patsientidele uudsete raviviiside kättesaadavusele. Punkti 7 kohaselt peab haiglaerandi korras ravimi valmistamine vastama uudse ravimi headele tootmistavadele. Lähtudes direktiivi 2001/83/EÜ artikkel 3 lõikes 7 kehtestatud nõuetest, peab erandkorras valmistatud uudne ravim vastama samasugustele kvaliteedinõuetele nagu müügiloaga uudne ravim. Seega tuleb ka haiglaerandi ravimite valmistamisel lähtuda Komisjoni uudsete ravimite hea tootmistava suunistest5. Punkti 8 kohaselt peab ravimiohutuse järelevalve ja ravimi jälgitavus vastama erandkorras valmistatud uudse ravimi kohta kehtestatud nõuetele. Haiglaerandi ravimi jälgimissüsteemi ja ravimiohutuse järelevalvesüsteemi kohaldamisel tuleb direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt lähtuda samadest standarditest kui müügiloaga uudsete ravimite puhul. Seega peavad haiglaerandi loa taotlemisel esitatavad materjalid sisaldama ravimiohutuse süsteemi kirjeldust, mis peab hõlmama ilmnenud kõrvaltoimete registreerimise ja nendest teatamise korraldust. Ravimi kõrvaltoimete osas tuleb lähtuda ravimiseaduse § 786 sätestatud kõrvaltoimete mõistest koos sotsiaalministri 17.02.2005. a määruses nr 26 „Ravimi ohutusalase teabe edastamise ning ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu arvestamise ja tasumise kord“ sätestatuga. Arvestades ravimi kasutamisega seotud riske või selle manustamise keerukust, võib ravimiohutuse tagamise seisukohast olla oluline kaasatud personali eelnev koolitamine, et tagada ravimi õige kasutamine ja teadlikkus vajalikest meetmetest riskide kaasnemisel, ning ravimiohutuse riskijuhtimise kava koostamine. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadust paragrahviga 162, mis kehtestab üldised nõuded haiglaerandi loa taotlemisele. Loodav paragrahv sätestab, kes võib haiglaerandi loa taotlejaks olla ning kus ja millistel tingimustel haiglaerandi ravimit kasutatakse. Samuti sätestatakse volitusnorm haiglaerandi taotluse esitamise täpsemate nõuete kehtestamiseks. Haiglaerandi loaga antakse õigus nii uudse ravimi erandkorras valmistamiseks kui ka uudse ravimi kasutamiseks. Haiglaerandi taotluse puhul on tegemist ühe preparaadi põhise loaga, 4 T. Ivaskiene, M. Mauricias, J. Ivaska. Current Stem Cell Research & Therapy, 2017, Vol. 12, No 1. Hospital Exemption for Advanced Therapy Medicinal Products: Issue in Application in the European Union Member States, p 47. 5 European Commission. Guidelines C(2017) 7694 final. Good Manufacturing Practice for Advanced Therapy Medicinal Products. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/files/eudralex/vol- 4/2017_11_22_guidelines_gmp_for_atmps.pdf, 18.02.2019. 8(25) mille erandkorras valmistamise ja kasutamise eest vastutavad solidaarselt uudse ravimi erandkorras valmistaja, valmistaja pädev isik, ravimi kasutamise eest vastutav eriarst oma kutsealasel vastutusel ja tervishoiuteenuse osutaja, kus ravimit kasutatakse. Haiglaerandi loa puhul kehtib põhimõte, et ühe ravimi ühe näidustuse kohta väljastatakse üks luba (ravimpreparaat→näidustus→luba). Lõikes 1 sätestatakse, et haiglaerandi taotluse esitab haiglaerandi ravimi valmistaja. Lisaks valmistajale allkirjastavad taotluse ravimi valmistaja pädev isik, ravimi kasutamise eest vastutav eriarst, ravimiohutuse järelevalve eest vastutav isik ning tervishoiuteenuse osutaja, kelle raviasutuses uudse ravimi erandkorras kasutamine toimub. Lisaks valmistajale peavad ka ülejäänud protsesside eest vastutavad isikud olema teadlikud taotluse sisust ja haiglaerandiga kaasnevatest kohustustest ning vastutusest. Kuna tegemist on erandikorras väljastatava loaga, tuleb tagada, et protsessi eest vastutav isik on kaasatud kogu haiglaerandi valmistamise protsessi ja teab arvestada kaasnevate ohtudega ning neid maandada. Seega peavad nii ravimi valmistaja, tema pädev isik, ravimi kasutamise eest vastutav eriarst, ravimiohutuse järelevalve pädev isik tegema tõhusat koostööd konkreetsele patsiendile parima võimaliku ravimi valmistamisel ning ühiselt tagama patsiendi heaolu. Seetõttu esitatakse taotlus ühiselt. Valmistajal (taotluse esitajal) peavad olema vajalikud kirjalikud kokkulepped vastava erialavaldkonna arstiga – nii haigla kui ka ravimi kasutamise eest vastutav eriarst on haiglaerandi loa lahutamatud osad. Juhul kui ravimi valmistaja on muu isik kui haigla, kus ravimit manustatakse, tuleb uudse ravimi erandkorras valmistamisel tagada kõik ravimi kvaliteedinõuded, ravimiohutuse ja jälgitavuse nõuded ning sõlmida ravimi kasutajaga kirjalikud kokkulepped ravimi kasutamise nõuete täitmiseks. Seejuures on ravimi valmistajal ja kasutajal õigus nõuete täitmist jagada. Lõikes 2 on nimetatud isikud, kes võivad haiglaerandi ravimit valmistada. Haiglaerandi valmistajaks võib olla keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla oma tervishoiuteenuste piires, akadeemilise teadusasutusena ülikool või äriühing, mis on asutatud teadlaste poolt (ülikooli spin-off ettevõte6) ning mis omab piisavalt kompetentsi ja ressursse ravimi tootmiseks, ning ravimi tootmise tegevusloaga ettevõte, kelle tootmisloa tingimused vastavad ka uudse ravimi valmistamise tingimustele. Haiglaerandi loa täpsemad nõuded kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses, mille volitusnorm on käesoleva paragrahvi lõikes 5. Lõikes 3 sätestatakse, et ravimi kasutaja võib olla üksnes keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla oma eriala piires, kellel on tagatud intensiivravi või erakorralise meditsiini teenus. Haiglaerandi loa puhul on oluline põhimõte, et sellega antakse luba nii haiglaerandi ravimi valmistamiseks kui ka kasutamiseks, mistõttu määratakse loaga kindlaks ka haiglaerandi kasutajad, kus ravimit manustatakse. Vaatamata eelnevale põhjalikule ohutusprofiili hinnangule võib haiglaerandi ravimi kasutamisega kaasneda teatavaid riske, mistõttu on kindlaks määratud haiglate kategooriad, kus on lubatud haiglaerandi ravimit kasutada. Nendeks haiglateks on keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla oma eriala piires, kuid igal 6 Spin-off on teadus- ja arendusasutuse, sh kõrgkooli juures töötav ettevõte, mille ülesandeks on uute kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate tehnoloogiate turustamisele kaasa aitamine ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni alusel areneva ettevõtluse soodustamine. 9(25) juhul peab patsiendile olema tagatud intensiivravi või erakorralise meditsiini teenuse olemasolu haiglas. Haigla võib loa omajana olla nii ravimi valmistaja kui ka kasutaja. Ravimit võivad kasutada ainult vastava eriala arstid, kes loa kohaselt on õigustatud ravimit manustama. Haiglaerandi ravimit võib väljastada üksnes loal nimetatud isikutele (tervishoiuteenuse osutajale ja loal märgitud eriarstile). Kui loa omajaks ei ole haigla, saab haiglaerandi ravimi kasutajaks olla siiski üksnes haigla vastava eriala piires. Seega juhul, kui haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise luba väljastatakse ravimitootjale või muule ravimit valmistavale ettevõttele, kes ei oma ravimi tootmise tegevusluba, peab tal omakorda olema vajalikud kirjalikud kokkulepped vastava valdkonna haiglaga, kus erandkorras valmistatud uudset ravimit manustatakse. Lõikes 4 täiendatakse haiglaerandi loa tingimusi selliselt, et haiglaerandi ravimit võib kasutada ainult eriarst, kes omab asjakohast erialast teaduslikku kvalifikatsiooni ja kliinilist kogemust ning vastutab ravimi kasutamise eest. Seega määratakse haiglaerandi loal lisaks valmistajale ja kasutajale ka haiglaerandi ravimi kasutamise eest vastutav eriarst, kuna ravimit valmistatakse eriarsti individuaalse tellimuse alusel kasutamiseks haiglas tema ainuisikulisel kutsealasel vastutusel. Lõige 5 sisaldab volitusnormi valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega haiglaerandi ravimi kirjeldamise nõuded, samuti haiglaerandi loa taotlemisel esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ja haiglaerandi loa muutmise tingimused ja kord. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seadust paragrahviga 163, millega kehtestatakse haiglaerandi loa omaja kohustused. Haiglaerandi ravimi valmistajale kohalduvad üldjoontes samasugused kohustused ja õigused nagu on kehtestatud ravimi tootmise tegevusloa omajale. Samas tuleb arvestada, et tegemist ei ole üksnes uudse ravimi valmistamise loaga, vaid sama loaga antakse ka õigus ravimit kasutada koos sellega kaasnevate kohustustega. Lõikes 1 sätestatakse haiglaerandi loa omaja kohustused ravimi käitlemistingimustele ning nõuded ravimi ohutuse ja jälgitavuse tagamiseks. Punkti 1 kohaselt on haiglaerandi loa omaja kohustatud tagama haiglaerandi korras valmistatava ravimi käitlemise vastavuse ravimiseaduses ja selle alusel sätestatud käitlemise tingimustele, rakendama kvaliteedisüsteemi, kus on selgelt kehtestatud vastutus, protsesside kirjeldus ja riskijuhtimise meetmed, samuti tagama pädevale isikule ning viimase äraolekul pädeva isiku asendajale tema kohustuse täitmiseks vajalikud tingimused ja vahendid. Kuigi viidatavad ravimiseaduse sätted seavad nõuded tootmisele, kohaldatakse neid asjakohases ulatuses haiglaerandi ravimi kvaliteedi tagamiseks. Haiglaerandi loa omaja kohustus järgida ravimi tootmise eeskirjas kehtestatud nõudeid ulatuses, mil need on kohaldatavad haiglaerandi korras uudse ravimi tootmisele. Punktis 2 sätestatakse lisaks ravimi tootmise eeskirjadele valmistaja kohustus järgida ka uudse ravimi tootmisele kehtestatud heade tootmistavade (Good Manufacturing Practice) nõudeid, kuna haiglaerandi korras valmistatava ravimi korral on tegemist uudse ravimiga 10(25) ravimiseaduse § 91 tähenduses ja haiglaerandi ravimi kvaliteet peab vastama samadele kvaliteedistandarditele nagu müügiloaga uudne ravim. Rakkude, kudede ja verekomponentide hankimisel ja käitlemisel tuleb samuti järgida rakkude, kudede ja elundite hankimise ja siirdamise seaduse ja vereseaduse alusel kehtestatud eeskirju, millega kehtestatakse nõuded nii protseduuridele, biovalvsusele ja tagasikutsumisele, teabevahetusele, jälgitavusele ja teistele protsessidele. Nõudeid rakendatakse ulatuses, millega tagatakse haiglaerandi ravimi kvaliteet. Seejuures tuleb punktide 1 ja 2 korral arvestada, et haiglaerandi ravimi valmistamisel ei pruugi kohalduda kõik nõuded, vaid nõuete rakendatavus sõltub valmistava ravimi kirjeldusest ja omadustest, mida hinnatakse haiglaerandi loa taotluse esitamisel. Punkiga 3 kehtestatakse kohustus, mille kohaselt peab olema tagatud ravimi pikaajaline jälgitavus 30 aasta jooksul pärast haiglaerandi ravimi patsiendile manustamist. Samasugune kohustus on uudsete ravimite kohta kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1394/2007 artiklis 15 ning patsientide ohutuse tagamise vajadusest tuleb samasisuline kohustus kehtestada ka haiglaerandi korras ravimi valmistajale. Jälgitavuse tagamiseks peab haiglaerandi loa omaja looma ja haldama süsteemi, mille abil on võimalik jälgida üksiku toote ning selle algmaterjalide ja tooraine, sealhulgas kõigi ravimis sisalduda võivate kudede ja rakkudega kokku puutuvate ainete liikumist alates nende algallikast kogu töötlemis-, pakendamis-, ladustamis- ja transpordiprotsessi vältel. Samuti peab ravimi kasutaja koostöös loa omajaga looma süsteemi, mille abil on võimalik patsienti ja toodet jälgida ning mis peab olema piisavalt täpne, et iga konkreetset toodet oleks võimalik seostada patsiendiga, kellel seda kasutati, ja vastupidi. See tähendab, et 30-aastane jälgitavus peab olema tagatud mõlemal suunal – patsiendist lähte- ja toormaterjalini ja vastupidi. Punktis 4 sätestatakse, et inimpäritolu vere, rakkude ja kudede kasutamisel haiglaerandi ravimi valmistamiseks sõlmib valmistaja kirjaliku lepingu verekeskuse, hankija või käitlejaga poolte õiguste ja kohustuste, teabevahetuse ja rasketest kõrvaltoimetest ning tõsistest kõrvalekalletest teavitamise korra kokkuleppimiseks, samuti ohutusmeetmete rakendamise kohustuse osapoolte vahel. Haiglaerandi loa omajal on kohustus sõlmida kirjalik leping rakkude, kudede ja elundite hankija või käitlejaga või verekeskusega, kellelt lähte- ja toormaterjali hangitakse. Lepingus peavad kajastuma poolte õigused ja kohustused tagamaks poolte vahelise teabevahetuse, ning rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest või ohtlikest kõrvalekalletest teavitamise kord. Kirjeldatud kokkulepe on vajalik tagamaks poolte selge arusaamise, milliseid nõudeid ja kohustusi tuleb sama käitlemisprotsessi käigus erinevatel osapooltel täita. Samuti tagab selgete nõuete ja kohustuste kehtestamine kiire reageerimise ohujuhtumite korral. Lepingud on haiglaerandi loa tingimuseks ning esitatakse Ravimiametile loa taotlemisel. Punktide 5 ja 6 kohaselt on haiglaerandi loa omajal kohustus esitada iga kolme kuu tagant kokkuvõte ravimi valmistamise ja kasutamise kohta, esitades andmed valmistatud ravimite kohta, valmistatud ravimite arvu ja andmed ravimi manustamise kohta. Samuti esitab haiglaerandi loa omaja iga kolme kuu tagant ravimi kasutamisel esinenud kõrvaltoimetest loetelu, kus iga kõrvaltoime kohta on esitatud kõrvaltoime kirjeldus koos hinnanguga, kas kõrvaltoime ja ravimi vahel esineb seos. 11(25) Punkti 7 kohaselt tuleb haiglaerandi loa omajal järgida Maailma Arstide Organisatsiooni Helsingi deklaratsioonis ja teistes rahvusvahelistes juhendites kehtestatud nõudeid. Lõikes 2 sätestatakse, et haiglaerandi loa omaja on kohustatud haldama kvaliteedisüsteemi haiglaerandi ravimi jälgitavuseks 30 aasta jooksul pärast ravimi manustamist ka haiglaerandi loa kehtivuse peatamisel või kehtetuks tunnistamise korral, et tagada nii patsiendi kui ravimi ja selle lähtematerjalide jälgitavus. Lõikes 3 sätestatakse samuti haiglaerandi loa omaja kohustus, et pankrotistumise või likvideerimise korral tuleb lõike 1 punktis 3 nimetatud kvaliteedisüsteem lähte- ja toormaterjali hankimise ja jälgimise kohta anda üle Ravimiametile. Lõikes 4 täpsustatakse, et juhul, kui haiglaerandi loa omaja ei ole ravimi kasutaja, siis tuleb ravimi kasutamisega kaasnevad kohustused kokku leppida ravimi valmistaja ja ravimi kasutaja vahelises lepingus. Lõige 5 sisaldab volitusnormi haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatava kokkuvõtte andmete loetelu kehtestamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seadust paragrahviga 164 ja sätestatakse nõuded haiglaerandi loa väljastamisele ja loale kantavatele andmetele. Lõikes 1 sätestatakse haiglaerandi loa menetlemise tähtaeg, milleks on 120 päeva alates sellest, mil haiglaerandi taotleja on esitanud kõik seaduses kui selle alusel valdkonna eest vastutava ministri määruste alusel kehtestatud andmed, millega tõendatakse haiglaerandi ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse vastavust. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 536/2014 alusel on ravimi kliinilise uuringu taotluse menetlemise tähtaeg ligikaudu 64 päeva, on haiglaerandi taotluse hindamiseks kehtestatav 120 päevane tähtaeg piisav hindamaks kõiki taotlusega seonduvaid asjaolusid. Lõige 2 sätestab andmete loetelu, mis haiglaerandi loale kantakse. Lisaks ravimi kohta käivatele andmetele tuleb loale kanda nii haiglaerandi ravimi valmistaja, ravimi valmistaja pädev isik, ravimit kasutav tervishoiuteenuse osutaja, ravimiohutuse järelevalve eest vastutav isik kui ka kasutamise eest vastutav eriarst ja loa kehtivuse tingimused. Kõik isikud allkirjastavad ka taotluse. Loa kehtivuse tingimuste määramisel lähtutakse § 165 sätestatud haiglaerandi loa kehtivuse nõuetest. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seadust paragrahviga 165 sätestatakse haiglaerandi loa kehtivus ja selle kehtivuse erandkorras pikendamise võimalused. Lõikes 1 sätestatakse, et haiglaerandi luba kehtib kuni kaks aastat või kuni kümne patsiendi raviks, mis tahes tingimus saabub varem. Haiglaerandi loa kehtivuse tingimused on seotud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõikes 7 kehtestatuga, mille kohaselt peab uudse ravimi valmistamine toimuma erandkorras. Samas ei ole ühtset tähendust mõistele „erandkorras“, mistõttu on liikmesriigid püüdnud erandkorras valmistamise tagamiseks leida erinevaid meetmeid: (1) piirates näiteks haiglaerandi loa kehtivust ravimit saavate patsientide arvuga, mida teatud tingimustel saab suurendada, või aastase piirarvuga; (2) piirangu aluseks on 12(25) teised kriteeriumid nagu näiteks ravimi väike kogus või ravimi algne arendusfaas; (3) ajalise kehtivuse piirangud, et välistada erandkorras valmistamise muutumist rutiinseks tootmiseks. Liikmesriikide spetsialistid on arutanud ka, kas tegemist on erandkorras valmistamisega, kui ravimi valmistamiseks kasutatav tehnoloogia on sama, mida kasutatakse rutiinses tootmises. Üheks meetmeks rutiinse tootmise välistamisel on asjaolu, et kirjeldatud ravimi või erandkorras valmistatava tehnoloogia reklaamimine ei peaks olema lubatav.7 Eesti on valinud uudse ravimi erandkorras valmistamise ja kasutamise loa kehtivuse aja määramisel nii ajalise aspekti kui ka ravimit saavate patsientide maksimaalse arvu, sõltuvalt sellest, kumb tingimustest saabub varem. Seega on erandkorras valmistamise muutumine rutiinseks valmistamiseks piiratud loa kaheaastase kehtivusperioodiga või kuni kümne patsiendi raviga, sõltuvalt kumb tingimustest saabub varem. Kümnest suurema arvu patsientide kaasamise vajaduse korral tuleb erandkorras valmistatud uudse ravimi valmistamise ja kasutamise jätkumisel arendustegevust jätkata kliinilises uuringus, perspektiiviga tulevikus taotleda uudse ravimi müügiluba. Lõike 2 kohaselt olukorras, mil ravimit on valmistatud kuni kümnele patsiendile, kuid loa kehtivuse kaheaastane kehtivusaeg on lõppenud, võib Ravimiamet teatud olukordades loa kehtivust pikendada, et mitte raisata teadusressursse ja erandkorras valmistatud uudset ravimit, kui senised ravimi kasutamise kogemused on näidanud efektiivsust ja kasu-riski suhe on osutunud soodsaks. Sel viisil erandi tegemisel luuakse võimalus potentsiaalselt ohutute ja manustamiseks valmis uudsete ravimite eesmärgipäraseks kasutamiseks, kuid arvestades erandkorras valmistatava uudse ravimi kirjeldust, oleksid sellised olukorrad harvad. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse seadust paragrahviga 166 ja kehtestatakse haiglaerandi loa andmise aluseks olevate tingimuste muutmise alused. Lõikes 1 sätestatakse, et loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmiseks esitab loa omaja taotluse vähemalt 30 päeva enne kavandatava muutuse rakendamist. Uudse ravimi valmistamise käigus võib võrreldes loa taotlemisel esitatud andmetega tekkida vajadus loa tingimuste muutmiseks. Muutused loa tingimustes võivad olla nii administratiivsed, mis ei mõjuta uudse ravimi kvaliteeti, efektiivsust ega ohutust, kuid võivad samas olla kvaliteeti, efektiivsust ja ohutust oluliselt mõjutavad. Võttes arvesse uudsete ravimite keerukust ja asjaolu, et ravim võib sisaldada elusaid rakke, võivad ka minimaalsed muutused käitlemise või valmistamise protsessis mõjutada ravimi kvaliteeti, efektiivsust või ohutust8. Seetõttu on oluline, et teave uudse ravimi valmistamise käigus mis tahes plaanitavast muutusest oleks Ravimiametile esitatud piisava ajavaruga enne muutuse rakendamist. Muutusest tuleb teavitada sõltumata sellest, kas muutuse põhjuseks on patsiendist tulenev individuaalne vajadus või leiab uudse ravimi valmistaja, et ravimi toime parandamiseks, paremaks säilimiseks või muul põhjusel oleks vaja ravimit modifitseerida. 7 Komisjoni ja liikmesriikide vaheline telekonverents „Reflection process of hospital exemption“, 20.11.2018. 8 Van Wilder P. Advanced therapy medicinal products and exemptions to the Regulation 1394/2007: how confident can we be? An exploratory analysis. Frontiers in Pharmacology. Perspective article. 14 February 2012. 13(25) Kui plaanitavad muutused on ulatuslikud, võib tegemist olla hoopis uue uudse ravimi valmistamisega, mistõttu võib osutuda vajalikuks uue haiglaerandi loa taotlemine. Samuti võib uue loa taotlemise vajaduse kaasa tuua asjaolu, et haiglaerandi ravim avaldab lisaks juba registreeritud näidustusele mõju mõnele muule näidustusele, mida soovitakse ka haiglaerandisse kaasata. Uudse ravimi modifikatsioonid ja väiksemad ravimiga tehtavad manipulatsioonid, mis võivad olla patsiendi seisundist või ravimi parendamise seisukohast olulised, aga ei too kaasa ravimi omaduste muudatust, liigituvad samuti loa tingimuste muutuseks. Samas kui modifikatsioonid ja ravimiga tehtavad muudatused muudavad ka ravimi omadusi – näiteks näidustust või efektiivsust – võib olla vajadus uue loa väljastamiseks. Teavitada tuleb ka muutustest, mis ei ole otseselt seotud valmistamisega või ravimi omadustega. Näiteks kui lisandub uus ravimit kasutav haigla või kui toimuvad muutused vastutavas personalis, tuleb kirjeldatud muudatustest samuti haiglaerandi loa muutusena teavitada enne selle rakendamist. Lõige 2 reguleerib olukorda, kus on tekkinud muutused valmistajast sõltumatult. Arvestades, et uudse ravimi näol võib olla tegu ka viiruse või elusate rakkudega, võib valmistamise protsessis esineda ka valmistaja tahtest sõltumatult tekkinud muudatusi, mida valmistaja ei saanud taotluse esitamisel ette näha. Sellistest aset leidnud muudatustest tuleb Ravimiametit koheselt teavitada, esitades kõik muutusega seonduvad andmed ning vajadusel muutuse taotluse tekkinud muutuste kohandamiseks loa andmise aluseks olevatele tingimustele. Lõige 3 sätestab Ravimiametile menetlustähtaja haiglaerandi loa muutuse hindamiseks. Üldreeglina on muudatuse hindamise tähtajaks 30 päeva pärast kõikide muutust toetavate dokumentide ja andmete esitamist Ravimiametile. Samas tuleb arvestada, et haiglaerandi puhul võib valitseda teatav ebakindlus nii ravimi valmistamisel kui kasutamisel ning muutuste hindamine nõuab põhjalikumat analüüsi, lisaandmete kogumist ja Ravimiameti väliste ekspertide kaasamist, on ette nähtud ka võimalus menetlustähtaja pikendamiseks. Lõige 4 sätestab kohustuse, et enne kavandatavate muutuste rakendamist tuleb saada Ravimiameti heakskiit muutuse tegemiseks. Ravimiamet hindab enne muutuse rakendamist selle lubatavust ja ohutust nii patsiendile kui ka mõju ravimi efektiivsusele, ohutusele ja kvaliteedile. Lõige 5 on volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile muutuse taotluses esitatavate andmete loetelu ja taotluse esitamise korra kehtestamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse seadust paragrahviga 167 kehtestatakse haiglaerandi loa kehtivuse peatamise ja loa kehtetuks tunnistamise alused. Lõikes 1 sätestatakse, et Ravimiametil on õigus otsustada loa kehtivuse peatamine või loa kehtetuks tunnistamine, kui ilmnevad muutused loa andmise aluseks olevates tingimustes. Loa kehtivuse peatamine on põhjendatud ohu korral inimese elule või tervisele või keskkonnale. Selline ohu realiseerimise võimalus esineb ennekõike juhul, kui loa omaja või mis tahes muu vastutav isik ei ole täitnud loa andmise aluseks olnud tingimusi või need 14(25) tingimused on muutunud ning vastavast tingimuse muutusest ei ole Ravimiametit teavitatud ning muutuste mõju ja riski vähendamise meetmeid ei ole hinnatud. Mis tahes muutused võivad mõjutada ravimi efektiivsust, ohutust ja kvaliteeti, mis omakorda võib kujutada ohtu patsiendi tervisele. Seetõttu on oluline lähtuda üksnes kehtestatud haiglaerandi loa tingimustest ning jääda ravimi valmistamisel ja kasutamisel üksnes loas ettenähtud piiridesse. Eelkirjeldatud juhtudel peab Ravimiamet kaalutlema, kas nõuetele mittevastavused on võimalik parandada ilma patsiendi heaolu kahjustamata ning peatada loa kehtivus seniks, kuni tegevus on viidud nõuetega kooskõlla, või on tegemist rikkumisega, mida ei ole võimalik kõrvaldada ilma patsiendi elu ja tervist ohtu seadmata, ning seetõttu tuleb loa kehtivus lõike 2 punkti 1 alusel lõpetada. Lõige 2 loetleb alused, millal Ravimiamet tunnistab haiglaerandi loa kehtetuks. Punkt 1 sätestab loa kehtetuks tunnistamise aluse, mille kohaselt tunnistab Ravimiamet loa kehtetuks, kui loa andmise aluseks olnud tingimused on muutunud kas loa omajast sõltuvalt või sõltumatult ning loa omaja ei ole taotlenud haiglaerandi loa andmise aluseks olevate tingimuste muutmist või Ravimiamet on otsustanud jätta muutmise taotluse heaks kiitmata. Ravimiamet tunnistab samuti loa kehtetuks, kui loa omaja ei täida loaga kehtestatud tingimusi. Punktis 2 sätestatakse, et Ravimiamet tunnistab loa kehtetuks ka juhul, kui loa omaja ei täida seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega pandud nõudeid. Lisaks ravimiseaduses sätestatud haiglaerandi loa omaja kohustustele on käesolevas seaduses viidatud ka vereseaduse ja rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse alusel pandud kohustustele, mida loa omajal tuleb täita. Kuna ravimi efektiivsust, ohutust ja kvaliteeti võivad oluliselt mõjutada mis tahes kõrvalekalded kehtestatud nõuetest, on loa kehtetuks tunnistamise alusena toodud eraldi välja loa tingimuste muutumine või kehtestatud nõuete järgimata jätmine. Näiteks võib teatavate kvaliteedinõuete täitmata jätmine mõjutada oluliselt ravimi ohutust. Seetõttu on Ravimiametil õigus tunnistada haiglaerandi luba kehtetuks, kui loa omaja seadustes sätestatud nõudeid ei täida. Punktiga 3 reguleeritakse loa kehtetuks tunnistamise alusena olukord, kui ravimi kohta saavad teatavaks uued asjaolud või andmed, mida loa taotlemisel ei olnud teada ja mis oluliselt mõjutavad ravimi omadusi. Kuigi tegemist on haiglaerandi loaga, on nõutav, et ravimi kasutamisest saadav kasu on suurem kui konkreetse patsiendi jaoks kaasneda võivad riskid. Siiski ei pruugi loa andmisel olla piisavalt andmeid, et tagada ravimi kasutamise ohutus või oodatav efektiivsus. Arvestades ravimi kasutamise erakorralisi asjaolusid ja teatavat teaduslikku ebakindlust, tuleb sätestada selged alused uudse ravimi erandkorras valmistamise ja kasutamise lõpetamiseks, eriti olukorras, kus võivad ilmneda uued andmed ravimi efektiivsuse või ohutuse kohta. Punkti 4 kohaselt tuleb haiglaerandi loa kehtivus lõpetada ka juhul, kui müügiloaga ravim on muutunud kättesaadavaks. Müügiloaga ravimi puhul on läbi viidud kliinilised uuringud ja teised ravimi efektiivsust ja ohutust tõendavad uuringud ning ravimi tootmine vastab valdkonna headele tootmistavadele, tagades ulatuslikele teadusandmetele tuginedes ravimi 15(25) kvaliteedi. Sellisel juhul ei ole haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise lubamine põhjendatud. Haiglaerandi võimaldamine ei tohi pärssida uudse ravimi müügiloa taotlemist ega tekitada ebavõrdset konkurentsi müügiloaga uudsetele ravimitele, mistõttu võib haiglaerandi loa kehtetuks tunnistada, kui sama näidustusega ja samale patsiendirühmale müügiloaga ravim on muutunud kättesaadavaks. Oluliseks kriteeriumiks on just müügiloaga ravimi kättesaadavus, mitte üksnes müügiloa väljastamise fakt, sest müügiloa väljastamine ei pruugi tagada koheselt ravimi kättesaadavust. Uudse ravimi tootmine ja turule jõudmine võtab reeglina märkimisväärselt aega, mistõttu on põhjendatud patsientidele ravi kättesaadavuse tagamine kuni müügiloaga ravimi turule tulekuni. Seega võib haiglaerandi jätkamise lubamine olla ravi kättesaadavuse suurendamise meetmeks ka juhul, kui müügiloaga ravim ei ole füüsiliselt kättesaadav. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse seadust paragrahviga 168 ja sätestatakse haiglaerandi loa väljastamisest ja loa tingimuste muutmisest keeldumise alused. Ravimiamet keeldub haiglaerandi loa andmisest, kui taotlus ei vasta uudse ravimi erandkorras valmistamise ja kasutamise nõuetele või esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktides 1–5 või sama lõike punktis 9 nimetatud asjaoludest. Haiglaerandi loa andmisest keeldumise peamiseks aluseks on asjaolu, et taotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 161 loetletud kõikidele tingimustele. Samuti keeldutakse loa andmisest, kui ei ole tagatud ravimi valmistamine vastavalt kehtestatud kvaliteedinõuetele või ei ole tagatud ravimi valmistamise ja kasutamise jälgitavus ja ravimiohutuse nõuded ning loa omajal puudub süsteem jälgitavuse tagamise andmete säilitamiseks vähemalt 30 aasta jooksul pärast ravimi manustamist. Arvestades ravimile kohalduvaid üldiseid nõudeid, on loa andmisest keeldumise aluste puhul lähtutud samasugustest kriteeriumidest nagu müügiloa väljastamisel, mis tagab erandkorras uudse ravimi valmistamise kvaliteedi, jälgitavuse ja ravimiohutuse osas üldjoontes samasugused tingimused kui müügiloaga ravimitel. Kuigi haiglaerandi ravimi kohta ei pruugi olla piisavalt andmeid, mis tõendaksid ravimi efektiivsust, tuleb igal juhul tagada, et ravimi kasutamine ei kujuta inimestele ohtu, ravimi ohutus on tõendatud ning valmistaja ja kasutaja poolt on võetud kasutusse kõik meetmed ohutuse tagamiseks. Seega on peamine nõue, et erandkorras uudse ravimi valmistamine ega kasutamine ei kujutaks ohtu inimesele ega keskkonnale. Kuigi uudse ravimi efektiivsust tõendavaid andmeid ei pruugi olla piisavalt, peab olemasolevate andmete põhjal olema võimalik järeldada, et uudne ravim toimib. Oluliseks kriteeriumiks on ka ravimi kvaliteedi ja selle valmistamise kvaliteedinõuete vastavus ettenähtud tingimustele, millest hälbimise korral tuleb Ravimiametil keelduda loa väljastamisest. Absoluutseks keeldumise aluseks on asjaolu, kui ravimi oodatava efektiivsuse ja sellega kaasneda võiva ohu suhe on arstiteaduse nüüdisaegset taset arvestades ebasoodne. Kirjeldatud üldiste keeldumise aluste puhul ei ole tegemist spetsiifiliste erandkorras uudsete ravimite valmistamise nõuetega, vaid samasugused üldnõuded kehtivad kõikidele ravimitele, mille kasutamine on inimesel või loomal lubatud. Seega tuleb ka uudse ravimi puhul lähtuda eelkõige üldistest nõuetest, mis on rahva tervise kaitse eesmärgil ravimi kasutamisele kehtestatud. Samas, arvestades uudse ravimi omapära ja keerukust, on nõuetele vastavuse hindamiskriteeriumid kahtlemata keerukamad, kui seda oleks keemilise sünteesi teel saadud või bioloogilise ravimi hindamiskriteeriumid. 16(25) Lõike 2 kohaselt keeldub Ravimiamet haiglaerandi loa tingimuste muutmisest, kui muutus ei vasta loa väljastamise tingimustele, tingib uue loa esitamise või toob kaasa olulisi muudatusi ravimi kvaliteedis, efektiivsuses ja ohutuses ning võib muuta ravimi kasu-riski suhet negatiivses suunas ning kujutada ohtu patsiendile. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse seadust paragrahviga 169 ja lõikes 1 sätestatakse, et ravimiohutuse järelevalve süsteemi tagamisel on haiglaerandi loa omajal kohustus järgida kõiki ravimiseaduse § 783 kohustusi ravimiohutuse järelevalve tagamisel, mis on kehtestatud ravimi müügiloa hoidjale. Haiglaerandi ravimite ravimiohutuse järelevalve siseriiklikud nõuded peavad olema samaväärsed nende uudsete ravimitega, mille jaoks on kehtestatud tsentraliseeritud müügiloamenetlus. Praktikas tähendab see, et haiglaerandi loa omajal on kohustus registreerida ja säilitada teave kõikidest haiglaerandi ravimi kõrvaltoimetest ning teavitada Ravimiametit tõsistest kõrvaltoimetest. Selleks et minimeerida ravimi kohta teadaolevate andmete vähesusest tuleneda võivaid riske, koostatakse haiglaerandi ravimi kasutamiseks juba loa taotlemisel riskijuhtimissüsteem ja - kava vastavalt Ravimiseaduse §-le 782, millega kavandatakse edaspidised tegevused selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, iseloomustada, ennetada või minimeerida haiglaerandi ravimiga seotud ohtusid. Riskijuhtimissüsteem ja -kava esitatakse haiglaerandi taotlusega ja seda täiendatakse vastavalt uute riskide ilmnemisele või ravimi kohta uute andmete teadasaamisele, mis on olulised riskijuhtimissüsteemi seisukohast. Haiglaerandi ravimi kasutajal on samuti kohustus koguda kõik ravimi kõrvaltoimed ja teavitada nii loa omajat kui ka Ravimiametit tõsistest kõrvaltoimetest vastavalt sotsiaalministri 16.07.2012. a määruse nr 26 „Ravimi ohutusalase teabe edastamise ning ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu arvestamise ja tasumise kord“ §-le 2. Erinevalt määruses sätestatust, tuleb lõike 2 kohaselt tõsistest kõrvalnähtudest Ravimiametile teatada põhjendamatu viivituseta, kuid vähemalt 24 tunni jooksul alates kõrvalnähu teadasaamisest. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse seadust paragrahviga 1610 ja sätestatakse üldised tingimused haiglaerandi ravimi jälgitavuse tagamiseks. Lõikes 1 sätestatud nõuete puhul kehtestab haiglaerandi loa omaja süsteemi, mis võimaldab uudse ravimi valmistamiseks kasutatud rakkude, kudede ja vere mõlemasuunalist jälgitavust alates doonorist kuni ravimit saanud patsiendini. Seejuures peab jälgitavus hõlmama ka neid lähteaineid ja algmaterjale, mis rakkude ja kudedega kokku puutuvad. Loa omaja tagab andmete säilimise vähemalt 30 aasta jooksul ning ettevõtte pankrotistumisel või likvideerimisel annab need üle Ravimiametile. Jälgitavuse tagamiseks rakkude, kudede ja vere käitlemisel esitatakse juba taotluses doonormaterjali kodeerimise korralduse kirjeldus vastavalt rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses esitatud nõuetele. Nimetatud nõuded on üle võetud Komisjoni direktiivist (EL) 2015/565, millega muudetakse direktiivi 2006/86/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega inimestelt pärinevate kudede ja -rakkude kodeerimisele. 17(25) Haiglaerandi ravimite valmistamine korraldatakse viisil, et see oleks kooskõlas inimestelt pärinevate kudede ja -rakkude kohta sätestatud jälgitavuse nõuetega ja vastab vereseaduse nõuetele, mis on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. a direktiivist 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded. Seega tulevad haiglaerandiravimi jälgitavusesl kohaldamisele mõlemad: 1) rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses sätestatud jälgimise nõuded ja 2) vereseaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes sätestatud jälgitavuse nõudeid. Haiglaerandi ravimi jälgitavuse tagamisel lähtutakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse §-s 33 sätestatud süsteemist ja vereseaduses ning selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 28.10.2005. a määruse nr 110 „Verevalvsuse ning verekomponentide tagasikutsumise tingimused ja kord“ §-s 3 toodud tingimustest. Lõikes 1 viidatud kohustus määruse (EÜ) nr 1397/2007 artiklis 15 kohustab haiglaerandi loa omajat loob ja haldab süsteemi, mille abil on võimalik jälgida üksiku toote ning selle algmaterjalide ja tooraine, sealhulgas ka kõigi ravimis sisalduda võivate kudede ja rakkudega kokku puutuvate ainete liikumist alates nende algallikast kogu töötlemis-, pakendamis-, ladustamis- ja transpordiprotsessi vältel kuni toote kohaletoimetamiseni selle kasutuskohta. Samuti peab haiglaerandi loa omaja tagama, et haiglaerandi ravimi kasutaja loob ja haldab süsteemi, mille abil on võimalik patsienti ja toodet jälgida. Jälgitavussüsteem peab toimima piisavalt täpselt, et iga konkreetset toodet oleks võimalik seostada patsiendiga, kellel seda kasutati, ja vastupidi. Eraldi jälgitavuse nõuded on ette nähtud ka uudsete ravimite hea toootmistava nõuetes, millega samuti haiglaerandi ravimile asjakohases ulatuses tuleb arvestada. Lõikes 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada täpsem andmete loetelu, mida jälgitavuse tagamiseks tuleb säilitada. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse ravimiseaduse paragrahvi 54 lõikega 21, mis sätestab haiglaerandi loa omaja pädeva isiku kohustused. Pädeva isiku kohustuseks on tagada, et iga haiglaerandi ravimi partii oleks valmistatud ning kontrollitud ravimialaste õigusaktide, uudsete ravimite hea tootmistava ja haiglaerandi loaga kehtestatud tingimuste kohaselt ning vastaks loa andmise aluseks olevatele andmetele. Müügiloaga uudse ravimi kui haiglaerandi ravimi valmistatava ravimi näol on tegemist ravimiga ravimiseaduse mõistes ning selle tootmisele ja valmistamisele rakenduvad ravimitootmise pädeva isiku kohustused tulenevalt ravimiseaduse §-st 54. Lähtudes uudsete ravimite eripärast, ei saa kohaldada erandkorras valmistatavatele ravimitele üheselt kõiki ravimitootmise pädeva isiku kohustusi. Haiglaerandi ravimi valmistamise pädeva isiku kohuseks on tagada, et iga ravimi partii oleks valmistatud ning kontrollitud vastavalt ravimialastele õigusaktidele, uudsete ravimite heale tootmistavale ja haiglaerandi loaga kehtestatud tingimustele ning vastaks haiglaerandi loataotluses esitatud dokumentatsioonile. Nende nõuete täitmiseks peab haiglaerandi loa omaja pädeval isikul olema juurdepääs kõikidele ravimi valmistamise ja kasutamise loaga seotud materjalidele, valmistamisprotsessi etappidele ja ravimi kasutamise erinevatele etappidele, et hinnata valmistamistingimuste ja 18(25) ravimi kasutamise tingimuste täitmise vastavust kõikide ravimi valmistamisega seotud nõuetele. Lisaks eelnõus sätestatud pädeva isiku kohustustele lisatakse haiglaerandi valmistaja pädeva isiku kvalifikatsiooninõuded sotsiaalministri 11.03.2005. määrusesse nr 42 „Nõuded pädeva isiku kvalifikatsioonile ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“. Sotsiaalministri 11.03.2005. määrusesse nr 42 paragrahvis 5 on nimetatud üldnõuded, kuid haiglaerandi ravimi pädeva isiku puhul on lisaks on nõutav vastav erialane ettevalmistus ja uudse ravimi iseloomust lähtudes sobiv väljaõpe ja töökogemus. Arvestades haiglaerandi ravimi eripära, võib väljaõpe ja töökogemus olla seotud rakkude ja kudede käitlemise valdkonnas, kogemust erinevate biotehnoloogiliste meetoditega töötamisel või muu, kuid oluline, et omandatud pädevus vastaks haiglaerandi ravimi valmistamiseks vajalikele teadmistele. Pädev isik peab omama tema vastutusel erandkorras valmistatava ravimi tüübist ja kõigist selle valmistamise etappidest detailseid teadmisi. Eelnevat arvestades tuleb haiglaerandi ravimi valmistamise pädevale isikule kehtestada nõuded, mille kohaselt võib uudse ravimi valmistamise ettevõttes pädeva isikuna töötada isik, kellel on ülikoolis omandatud akadeemiline kraad arstiteaduse, geenitehnoloogia või bioloogia erialal või vastav välisriigi kvalifikatsioon ning kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus viimase viie aasta jooksul uudsete või bioloogiliste ravimite tootmise tegevusloaga või haiglaerandi loaga või rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloaga ettevõttes kvaliteedi tagamise valdkonnas. Eelnõu §-ga 2 muudetakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadust. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 2 lõiget 1. Kehtiva seaduse kohaselt on rakkude, kudede ja elundite hankimine protsess, mille käigus tehakse annetatud rakud, koed ja elundid kättesaadavaks käitlemiseks ja siirdamiseks. Uudsete ravimite tootmist ja haiglaerandi ravimi valmistamist puudutava regulatsiooni loomisega kaasneb vajadus ka nende nimetatud tegevuste lisamiseks rakkude, kudede ja elundite hankimise protsessi. Seega, uue sõnastuse kohaselt, on rakkude, kudede ja elundite hankimine protsess, mille käigus tehakse annetatud rakud, koed ja elundid kättesaadavaks käitlemiseks, siirdamiseks ning uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks. Rakkude, kudede ja elundite hankimise protsess on eelkõige doonori valimine, rakkude, kudede ja elundite eemaldamine ning hangitud rakkude, kudede ja elundite kodeerimine, pakendamine, märgistamine ning väljastamine käitlejale ja siirdajale. Uue sõnastuse kohaselt lisatakse rakkude, kudede ja elundite hankimise protsessile ka hangitud rakkude, kudede ja elundite väljastamine uudse ravimi tootjale või haiglaerandi ravimi valmistajale. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 2 lõiget 2. Kehtiva sõnastuse kohaselt on rakkude, kudede ja elundite käitlemine rakkude, kudede ja elundite kirjeldamine, kodeerimine, märgistamine, uurimine, säilitamine ja töötlemine ning 19(25) käideldud rakkude, kudede ja elundite pakendamine, märgistamine, ladustamine, vabastamine ja väljastamine siirdajale. Muudatusega lisatakse rakkude, kudede ja elundite käitlemise mõistele nende väljastamine lisaks uudse ravimi tootjale või haiglaerandi ravimi valmistajale. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 2 lõiget 7 Annetamise mõistet täiendatakse võimalusega loovutada rakke, kudesid või elundeid lisaks siirdamise eesmärgil ka uudsete ravimite tootmiseks või haiglaerandi valmistamiseks. Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 2 lõiget 8. Muudatusega täiendatakse doonori mõistet. Kehtiva seaduse kohaselt on doonor inimene, kellelt eemaldatakse rakud, koed või elund siirdamiseks. Muudatuse kohaselt on doonoriks inimene, kellelt eemaldatakse rakud, koed või elund siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks. Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 10 lõiget 1. Kehtivat sõnastust muudetakse selliselt, et doonoriks võib olla isik, kelle arst on lähtudes isiku terviseseisundist ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetest tunnistanud meditsiiniliselt sobivaks rakkude, kudede või elundi annetamiseks teisele isikule siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks. Uue sõnastusega täiendatakse rakkude, kudede ja elundite annetamise eesmärke, milleks võib lisaks teisele isikule siirdamiseks olla ka uudse ravimi tootmine või haiglaerandi ravimi valmistamine. Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 12 lõike 3 punkti 5. Kehtiva sõnastuse kohaselt on elusdoonori nõusolek kehtiv, kui talle on eelnevalt kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud teavet annetatud rakkude, kudede või elundi siirdamise eesmärgi ja võimalike kasutegurite kohta. Muudatusega lisatakse annetatud rakkude, kudede või elundi kasutamise ühe võimalusena rakkudest või kudedest uudse ravimi tootmine või haiglaerandi ravimi valmistamine. Juhul kui doonorilt hangitakse rakke või kudesid uudse ravimi tootmise või haiglaerandi ravimi valmistamiseks, tuleb ka sellest anda eelnevalt doonorile anda kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis teavet. Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse ja täiendatakse paragrahv 14 lõige 2 punkti 1. Muudetud sõnastuse kohaselt on elusdoonoril õigus asjakohast teavet saada lisaks rakkude, kudede või elundi eemaldamise, käitlemise ja siirdamise kohta ka uudse ravimi tootmise või haiglaerandi ravimi valmistamise kohta väljaõppinud isikult, kes on võimeline teavet edastama asjakohasel moel, kasutades elusdoonorile arusaadavaid mõisteid. Eelnõu § 2 punktiga 8 muudetakse ja täiendatakse paragrahv 14 lõige 3 punkti 3. Muudatusega lisatakse elusdoonorile kohustus teavitada oma parima arusaama järgi hankijat rakkude, kudede või elundi annetamise järel teatavaks saanud asjaoludest või ilmnenud terviseseisundi muutustest, mis võivad mõjutada annetatud rakkude, kudede või elundi 20(25) sobivust uudse ravimi tootmiseks või selle erandkorras valmistamiseks. Kehtivas sõnastuses on selline kohustus üksnes siirdamist mõjutada võivate asjaolude ilmnemise korral. Eelnõu § 2 punktiga 9 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 20 lõike 1 punkti 4. Täiendatakse hankija ja käitleja kohustust tagada, et rakke, kudesid ja elundeid väljastatakse üksnes nende käitlemise, siirdamise, uudsete ravimite tootmise või haiglaerandi ravimi valmistamise õigust omavatele isikutele käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. Eelnõu § 2 punktiga 10 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 20 lõike 1 punkti 5. Uue sõnastusega lisatakse hankijale ja käitlejale kohustus tagada rakkude, kudede ja elundite kvaliteet ja ohutus lisaks siirdamisel ka uudsete ravimite tootmisel ja haiglaerandi ravimi valmistamisel. Eelnõu § 2 punktiga 11 muudetakse ja täiendatakse paragrahvi 22 lõike 3 punkti 8. Kehtiva sõnastuse kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise eeskirja, milles sätestatakse nõuded rakkude, kudede ja elundite hankija, käitleja ja siirdaja vahelisele teabevahetusele. Muudatusega täiendatakse eeskirja osas, mis käsitleb teabevahetust ning lisatakse osapooltena uudse ravimi tootja ja haiglaerandi ravimi valmistaja. Muudatusega täiendatakse nõudeid rakkude, kudede ja elundite hankimisele, käitlemisele ja siirdamisele ning sätestatakse kord hankija ja käitleja teabevahetusele uudse ravimi tootja ja haiglaerandi korras valmistajaga. Eelnõu § 2 punktiga 12 muudetakse ja täiendatakse paragrahv 23 lõiget 1. Kehtiva õiguse kohaselt on pädev isik käitleja määratud rakkude, kudede või elundite liigi käitlemise eest vastutav füüsiline isik, kes peab tagama, et retsipiendile siirdamiseks ettenähtud rakud, koed või elundid on käideldud vastavalt õigusaktide nõuetele ja käitleja kehtestatud juhenditele ning need on retsipiendile võimalikult ohutud. Muudatusega laiendatakse pädeva isiku kohustust ka nende rakkude, kudede ja elundite suhtes, mis on ette nähtud uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks. Eelnõu § 2 punktiga 13 muudetakse ja täiendatakse paragrahv 33 lõiget 1. Muudatus täiendab nõudeid rakkude, kudede ja elundite jälgitavusele ning uue sõnastuse kohaselt tuleb rakke, kudesid ning elundeid identifitseerida ning määrata kindlaks nende asukoht protsessi igas etapis alates nende hankimisest kuni siirdajale, uudse ravimi tootjale või haiglaerandi ravimi valmistajale üleandmiseni või hävitamiseni. Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse ja täiendatakse vereseaduse paragrahvi 12 lõiget 3. Verevalvsus on vere käitlemisel tekkinud ohtlikest kõrvalekalletest ning vereülekande ajal või pärast seda täheldatud rasketest kõrvaltoimetest teavitamise ja nende tekkepõhjuste 21(25) väljaselgitamise kord. Käesoleva ettepanekuga lisatakse vereplasma ja verekomponentide ostmise võimalus uudse ravimi tootjale või haiglaerandi ravimi valmistajale. Muudatusega lisatakse verekeskusele kohustus vere käitlemisel ilmnenud ohtlikest kõrvalekalletest ning verekomponentide tagasikutsumise algatamisest teavitada lisaks Ravimiametile, tervishoiuteenuse osutajale ja plasmaderivaatide tootjale ka uudse ravimi tootjat või haiglaerandi ravimi valmistajat, kes verekeskuselt vereplasmat või verekomponente ostis. 4. Eelnõu terminoloogia RavS, RKESS ja VereS terminoloogia on kooskõlas ELi õigusaktidega ning selles osas muudatusi ei teha. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga viiakse RavS, RKESS ja VereS kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduste muutmise mõjud Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste korraldusele ja mõju majandusele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatustel puudub seos ja need ei mõjuta regionaalarengut, riigi julgeolekut, välissuhteid, kohalike omavalitsuste korraldust ega elu- ja looduskeskkonda, mistõttu ei ole nendes valdkondades mõju olulisust hinnatud, sealhulgas ei ole muudatuste mõjude hindamise juures eraldi välja toodud. 6.1 Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm I: kodanik Avalduv mõju: Müügiloata ja väljaspool kliinilist uuringut valmistatavate uudsete ravimite kasutamine on haiglaerandi eelnõu rakendudes siseriiklikult reguleeritud ning kodanikel on võimalus saada uudse ravimi erandkorras valmistamise läbi seni kättesaamatut ravi. Kehtestatud on kodaniku jaoks selged nõuded nii ravimi valmistamise kui ka kasutamise kohta. Seeläbi on kodanikule haiglaerandi raames kättesaadav ravi selge, arusaadav, maksimaalselt efektiivne ning võimalikult ohutu. Oluline on ravimeetod on patsiendile tasuta ning see kaetakse teaduse arenduse rahastusest. Mõju ulatus: Uudsete ravimite erandkorras valmistamise regulatsioon mõjutab isikuid, kelle jaoks ravivõimalused on seni puudunud, kuid tekivad nüüd arendusjärgus uudsete ravimite näol. Ebasoovitavate mõjude risk: Tegemist on uudsete raviviisidega, mille ohutuse ja efektiivsuse kohta on eelnevat infot vähe või üldse mitte. Samuti võib olla raskendatud eelkliiniliste uuringute tegemine loomadel, kuna nende uuringute tulemused ei anna adekvaatset infot selle 22(25) kohta, kuidas võiks ravim inimesel toimida. Seetõttu on oluline, et haiglaerandi raames valmistatavale ravimile on kehtestatud siseriiklik regulatsioon, mis aitab tagada ravimi kvaliteeti ja ohutust. Järeldus mõju olulisuse kohta: Väga oluline Mõju sihtrühm II: ravimi valmistajad ja kasutajad Avalduv mõju: Eelnõu määratleb täpselt, kes võib haiglaerandi raames uudset ravimit valmistada ja kasutada. Samuti on haiglaerandi ravimi arendajad teadlikud nõuetest ja tingimustest, millest ravimi valmistamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda ning seeläbi on ravimi arendustöö sihipärasem ja kiirem. Uudse ravimi erandkorras valmistamise regulatsioon lubab planeerida konkreetseid arengusuundi ja koostöövõimalusi ülikoolide, biotehnoloogia ettevõtete ja haiglate vahel. Ka luuakse seeläbi võimalusi valdkonda välisinvesteeringute toomiseks, kuna täpselt reguleeritud haiglaerandi nõuded võivad tekitada ravimiarenduse huvi ka biotehnoloogiaettevõtete, akadeemiliste asutuste ja haiglate välispartnerite jaoks. Mõju ulatus: Eesti biotehnoloogia ettevõtted, ülikoolid, ravimiarendajad, haiglad, välisinvestorid. Ebasoovitavate mõjude risk: Puudub Järeldus mõju olulisuse kohta: Väga oluline Mõju sihtrühm III: riigiasutused (Ravimiamet) Avalduv mõju: Ravimiametil on ka hetkel kohustus haiglaerandi taotlust menetleda, kuid puudub siseriiklik regulatsioon, mis oleks kohandatud just Eestile sobivaks ja sisse viidud. Eelnõuga reguleeritav haiglaerandi loale kohalduv muudab kogu protsessi selgemaks, määratletud on konkreetsed nõuded jne. Eelnõu rakendamisel on tagatud kõikide haiglaerandi loa taotlejate võrdne kohtlemine seaduse alusel. Haiglaerandi menetlemiseks ei ole ette nähtud riigilõivu ega hindamistasu. Käesoleval hetkel menetleb Ravimimet haiglaerandi taotlusi Eesti teaduspotentsiaali toetamise eesmärgil ja olemasolevaid ressursse ümber jagades. Kuna esmalt on odata üksikuid taotlusi Eestis, siis ei ole tasu ette nähtud, kuid taotluste arvu kasvades ning haiglaerandi laialdasemal kasutamisel kaalutakse ka hindamistasu kehtestamist, kuna tegemist on mahuka teaduspõhise ekspertiisiga. Mõju ulatus: Ravimiamet Ebasoovitavate mõjude risk: Eelnõuga ja tekkiva õigusselgusega seoses võib hüppeliselt suureneda haiglaerandi loa taotluste hulk, mis tõstab ka Ravimiameti töökoormust. Samas tagab selge regulatsioon tööprotsesside ratsionaalsuse. Ravimiametile lisaülesande lisandumisel muude ülesannete täitmise puudulikkus. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõõdukas 23(25) 6.2. Mõju valdkond II: majanduslik mõju Mõju sihtrühm I: ravimi valmistajad ja kasutajad Avalduv mõju: Haiglaerand annab väikestele ettevõtetele, akadeemilistele asutustele või haiglatele võimaluse ise alustada ravimi valmistamist ja kasutamist ning koguda andmeid arenduses oleva ravimi ohutuse ja efektiivsuse kohta. Erandkorras valmistatud uudne ravim võib olla esimeseks sammuks, et liikuda edasi kliiniliste uuringute juurde ning lõpuks jõuda efektiivse müügiloaga ravimini. Andmekaitsealane mõjuhinnang: 7. Rakendusaktid 7.1. Muudetavad rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi rakendusakte: 1) sotsiaalministri 11.03.2005. a määrus nr 42 „Nõuded pädeva isiku kvalifikatsioonile ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“; 2) tervise- ja tööministri 10.03.2015. a määrus nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise eeskiri“; 3) tervise- ja tööministri 18.03.2015. a määrus nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“; 4) sotsiaalministri 28.10.2005. a määrus nr 110 „Verevalvsuse ning verekomponentide tagasikutsumise tingimused ja kord“; 7.2. Uued rakendusaktid Sotsiaalministri ... 2020. a määrus nr ... „Haiglaerandi loa taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse esitamise tingimused ja kord, nõuded haiglaerandi korras valmistatava ravimi kirjeldamiseks, ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud andmete loetelu, loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmise tingimused ja kord ning jälgitavuse tagamiseks säilitatavate andmete loetelu“. 7.3. Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei tunnistata ühtegi rakendusakti kehtetuks. 8. Seaduse jõustumine 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks …. 24(25) ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2020. a. 25(25) Ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning vereseaduse muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 1 __11.2020 Sotsiaalministri ... 2020. a määruse nr ... „Haiglaerandi loa taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse esitamise tingimused ja kord, nõuded haiglaerandi korras valmistatava ravimi kirjeldamiseks, ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud andmete loetelu, loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmise kord ning jälgitavuse tagamiseks säilitatavate andmete loetelu“ eelnõu Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 162 lõike 4 ja 163 lõike 5 ja 166 lõike 5 ja 1610 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse: 1) haiglaerandi loa taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu; 2) haiglaerandi loa taotluse esitamise tingimused ja kord; 3) nõuded haiglaerandi ravimi kirjeldusele; 4) haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud andmete loetelu; 5) haiglaerandi loa andmise aluseks olevate tingimuste muutmise tingimused ja kord; 6) jälgitavuse tagamiseks säilitatavate andmete loetelu. § 2. Haiglaerandi loa taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid (1) Haiglaerandi loa taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) taotleja (haiglaerandi ravimi valmistaja) nimi, registrikood ja kontaktandmed ja esindaja andmed (nimi ja kontaktandmed); 2) kasutaja andmed (nimi, kontaktandmed ja tegutsemiskoha aadress), kui kasutaja ei ole samaaegselt valmistaja; 3) ravimi kasutamise eest vastutava eriarsti andmed (nimi, kvalifikatsioon, tervishoiuteenuse osutaja andmed ja kontaktandmed); 4) valmistaja pädeva isiku andmed (nimi, kvalifikatsioon ja senine töökogemus); 5) valmistamise ja kvaliteedi kontrolli eest vastutavate isikute andmed (nimi, kvalifikatsioon, ametinimetus); 6) ravimiohutuse järelevalve eest vastutava isiku andmed (nimi, kvalifikatsioon, ametinimetus). (2) Taotlust täiendavates dokumentides esitatakse järgmised andmed: 1) ravimiseaduse § 46 lõigetes 2 ja 3 loetletud asjakohased dokumendid ja andmed; 2) ravimi kirjeldus vastavalt käesoleva määruse §-le 3; 3) meditsiiniline põhjendus ravimi kasutamiseks ja meditsiinilised kriteeriumid kaasatavatele patsientidele; 4) bioloogilise materjali lühikirjeldus, kui uudse ravimi valmistamiseks kasutatakse inim- või loomset päritolu verd, rakke või kudesid, ning bioloogilise materjali hankimiseks või käitlemiseks sõlmitud lepingud ja lepinguliste esindajate kontaktandmed; 5) doonormaterjali kodeerimise korralduse kirjeldus vastavalt rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses ja vereseaduses esitatud nõuetele; 6) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise luba vastavalt geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses esitatud nõuetele, kui valmistatakse geeniteraapia ravimit või valmistamisel kasutatakse geneetiliselt muundatud mikroorganisme või viiruseid; 7) haiglaerandi ravimi jälgimissüsteemi kirjeldus; 8) riskide hindamise kirjeldus ja riskide maandamiseks kasutatavad meetmed; 9) raviplaan, sh manustamise viis ja sagedus, annustamine, tehtavad analüüsid ja sagedus, patsiendi jälgimise kirjeldus; 10) ravimiohutuse järelevalvesüsteemi kirjeldus, sh kõrvaltoimete säilitamise ja neist teavitamise korraldus, vajadusel erikoolituse korraldus ja riskijuhtimiskava. 11) ravimi efektiivsusseire plaan, sh ohutus- ja efektiivsusseire kestus ning ravi tulemuslikkust iseloomustavad näitajad; 12) omavaheliste ülesannete ja kohustuste jaotuseks sõlmitud leping, kui haiglaerandi ravimi valmistaja ja ravimi kasutaja ei ole sama isik. (3) Taotlus esitatakse Ravimiameti veebilehel avalikustatud vormis koos taotlust täiendavate dokumentidega. Taotlus allkirjastatakse haiglaerandi loa valmistaja, ravimi valmistaja pädeva isiku, ravimi kasutamise eest vastutav eriarsti, ravimiohutuse järelevalve eest vastutava isiku ning tervishoiuteenuse osutaja poolt, kelle raviasutuses uudse ravimi erandkorras kasutamine või valmistamine ja kasutamine toimub. § 3. Haiglaerandi ravimi kirjeldus (1) Haiglaerandi loa taotluse esitamiseks koostatakse ravimi kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmisi ravimi kohta käivaid andmeid: 1) ravimi ja toimeaine nimetus, ravimi tüüp (somaatilise rakuteraapia ravim, koetehnoloogiline ravim, geeniteraapia ravim või kombineeritud ravim), koostis, ravimvorm, kasutatav annus, manustamisviis ja näidustused; 2) ravimi kvaliteediomadused: a) identsus; b) puhtus; c) rakkude eluvõimelisus; d) kasvajatekkelisuse tõenäosus; e) paljunemisvõimelise viirusvektori puhul selle paljunemisvõime iseloomustus; f) paljunemisvõimetu viirusvektori puhul paljunemisvõimeliste viiruste esinemise tõenäosus ravimis; g) kui ravimit säilitatakse, siis säilitamise tingimused. (2) Lisaks esitatakse ravimi kvaliteedi kirjeldamiseks vähemalt järgmised andmed: 1) andmed, mis näitavad valmistamistingimuste vastavust uudsete ravimite heale tootmistavale; 2) valmistamisprotsessi kirjeldus; 3) lähte- ja toormaterjalide testimise tulemused või seda tõendavad sertifikaadid; 4) materjalide sobivuse kirjeldus; 5) kombineeritud ravimite puhul mitterakuliste lähtematerjalide sobivuse kirjeldus; 6) raku-, koe- või veredoonoritele tehtavate testide kirjeldus; 7) aseptiliste valmistamisetappide valideerimise tulemused; 8) kriitiliste kvaliteedikontrolli meetodite kirjeldus; 9) ravimi analüüsimeetodite kirjeldus ja oluliste meetodite valideerimise tulemused; 10) analüüsitulemused ravimi kvaliteediomadustele vastavuse osas; 11) olemasolevad mittekliinilised ja kliinilised andmed ravimi efektiivsuse kohta; 12) ravimi säilitamise korral kõlblikkusaega tõendavad andmed ning ravimi transpordi korral ravimi kvaliteeti tagavate transpordinõuete kirjeldus; 13) pakendi kirjeldus. § 4. Ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud andmete loetelu Ravimi valmistaja esitab loa väljastamisest iga 3 kuu möödumisel kokkuvõtte ravimi valmistamise ja kasutamise kohta järgmised andmed: 1) valmistatud ravimi partiide ja annuste arv; 2) vabastatud ravimi partiide arv; 3) patsiendile kasutamiseks väljastatud ravimiannuste arv; 4) patsiendi raviks kasutatud ravimiannuste arv; 5) ravimit saanud patsientide arv. § 5. Haiglaerandi loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmine Haiglaerandi loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmiseks esitab haiglaerandi loa omaja taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) muutuse kirjeldus ja seda põhjendavad dokumendid; 2) muutusest tingitud mõjude hinnang ja kirjeldus (ravimile, patsiendile jne). § 6. Haiglaerandi jälgitavuse tagamiseks säilitatavate andmete loetelu Haiglaerandi puhul säilitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) rakkude, kudede või vere hankija poolt annetusele omistatud identifitseerimiskood; 2) ravimi või partii identifitseerimiskood, mille loob ja omistab ravimile selle valmistaja ja mis võimaldab valmistamise algusest kuni ravimi või partii vabastamiseni lähtematerjaliks olnud rakkude, kudede või vere üheselt mõistetavat identifitseerimist; 3) lähtematerjalideks olnud rakkude ja kudedega kokku puutunud kriitiliste algmaterjalide ning teiste ainete identifitseerimist võimaldav teave, millel võib haiglaerandi raames valmistatud uudse ravimi ohutusele oluline mõju olla; 4) teave kõigi uudses ravimis olevate teiste toimeainete kohta. Sotsiaalministri 11.03.2005. a määruse nr 42 „Nõuded pädeva isiku kvalifikatsioonile ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ muutmise eelnõu Sotsiaalministri 11.03.2005. a määruses nr 42 „Nõuded pädeva isiku kvalifikatsioonile ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ tehakse järgmised muudatused: Lisatakse paragrahv 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. „Haiglaerandi loa omaja pädeva isikuna saab töötada isik, kellel on järgmine kvalifikatsioon: 1) ülikoolis omandatud akadeemiline kraad arstiteaduse, geenitehnoloogia või bioloogia erialal või vastav välisriigi kvalifikatsioon; 2) vähemalt kaheaastane töökogemus viimase viie aasta jooksul uudsete ravimite tootmise tegevusloaga ettevõttes, bioloogiliste ravimite tootmise tegevusloaga ettevõttes, haiglaerandi loaga või rakkude ja kudede käitlemise ettevõttes kvaliteedi tagamise valdkonnas või tegutsemiskohta määratud pädeva isiku ettevalmistus ja kogemus peavad vastama ravimi valmistamise tegevustele.“. Tervise – ja tööministri 10.03.2015 määruse nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise eeskiri“ muutmine Tervise – ja tööministri 10.03.2015 määruses nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise eeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkti 8 täiendatakse ning punkt sõnastatakse järgmiselt: “8) hankija, käitleja ja siirdaja või hankija, käitleja, uudse ravimi tootja või haiglaerandi ravimi valmistaja vahelisele teabevahetusele;“; 2) paragrahvi 7 lõike 2 sõnastust täiendatakse järgmiselt: „(2) Pädev isik peab tagama, et retsipiendile siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks ettenähtud rakud, koed või elundid on käideldud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja kehtestatud protseduuridele ning on retsipiendile võimalikult ohutud.“; 3) paragrahvi 8 lõike 2 sõnastust täiendatakse järgmiselt: „(2) Hankimise eest vastutav isik peab tagama, et retsipiendile siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks ettenähtud rakud, koed või elundid on hangitud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja kehtestatud protseduuridele.“; 4) paragrahvi 23 lõike 4 sõnastust täiendatakse järgmiselt: „(4) Siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks sobimatute rakkude, kudede või elundite hankimisel ja käitlemisel tekkinud jäätmete ohutul kõrvaldamisel ja hävitamisel tuleb järgida tööjuhendeid ja jäätmeseaduse sätteid.“; 5) paragrahvi 25 esimese lause sõnastust muudetakse järgmiselt: „Hankija või käitleja sõlmib kirjaliku lepingu teise hankija, käitleja, siirdaja, uudse ravimi tootja või haiglaerandi ravimi valmistajaga, kellelt saadakse või kellele väljastatakse rakke, kudesid või elundeid.“; 6) paragrahvi 26 lõike 3 punkti 10 sõnastust täiendatakse järgmiselt: „10) hankija, käitleja, siirdaja, uudse ravimi tootja või haiglaerandi ravimi valmistajaga infovahetuse tingimused ja kord“; 7) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse järgmiselt: „(1) Vabastamine on pädeva isiku dokumenteeritud kinnitus, et rakud, koed ja elundid vastavad rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ning käitleja kehtestatud kvaliteedi- ja käitlemisnõuetele, on patsiendile võimalikult ohutud, inimkasutuseks väljastatavad ning käitlejale, siirdajale, uudse ravimi tootjale või haiglaerandi ravimi valmistajale edastatavad.“; 8) paragrahvi 37 lõike 6 teist lauset täiendatakse järgmiselt: „Käitleja pädev isik, hankimise eest vastutav isik, pädeva isiku või hankimise eest vastutava isiku asendaja või pädeva isiku või hankimise eest vastutava isiku poolt selleks volitatud isik võib erandlikult vabastada kvaliteedinõuetele mittevastavaid rakke, kudesid või elundeid spetsiaalsel meditsiinilisel näidustusel, siirdaja, uudse ravimi tootja või haiglaerandi ravimi valmistaja kirjalikult põhjendatud taotlusel, pädeva isiku, hankimise eest vastutava isiku, pädeva isiku või hankimise eest vastutava isiku asendaja või pädeva isiku või hankimise eest vastutava isiku poolt selleks volitatud isiku koostatud dokumenteeritud riskianalüüsi alusel ja retsipiendi nõusolekul.“; 9) paragrahvi 39 lõiget 4 täiendatakse järgmiselt: „(4) Rakke, kudesid või elundeid võivad vastu võtta ainult käitleja, siirdaja, uudse ravimi tootja või haiglaerandi ravimi valmistaja volitatud isikud.“; 10) paragrahvi 40 lõike 4 teist lauset muudetakse järgmiselt: „Hankija või käitleja peab teisi käitlejaid, siirdajaid, uudse ravimi tootjaid ja haiglaerandi ravimi valmistajaid, kellele on väljastatud rakke, kudesid või elundeid, tagasikutsumisprotseduurist viivitamatult informeerima.“; 11) 5.peatüki pealkirja täiendatakse järgnevalt: „Hankija, käitleja ja siirdaja või hankija, käitleja, uudse ravimi tootja ja haiglaerandi ravimi valmistaja vaheline teabevahetus ning nõuded rakkude, kudede ja elundite jälgitavusele; 12) paragrahvi 43 pealkirja täiendatakse järgmiselt: „§ 43. Põhinõuded hankija, käitleja ja siirdaja või hankija, käitleja, uudse ravimi tootja ja haiglaerandi ravimi valmistaja vahelisele teabevahetusele“; 13) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse järgnevalt: „(1) Rakkude, kudede või elundite hankimise, käitlemise, siirdamise, uudse ravimi tootmise või haiglaerandi ravimi valmistamise ning rahvusvahelise rakkude, kudede või elundite sisse- ja väljaveo raames edastatav teave:“. Tervise- ja tööministri 18.03.2015. a määruse nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ muutmine Tervise- ja tööministri 18.03.2015. a määruses nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse järgmises sõnastuses: „(1) Allogeenne doonor on käesoleva määruse tähendus isik, kellelt eemaldatakse rakud, koed või elund siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks teisele isikule.“; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse järgmises sõnastuses: „(2) Autoloogne doonor on käesoleva määruse tähenduses isik, kellelt eemaldatud rakke ja kudesid kasutatakse siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks talle endale.“. Sotsiaalministri 28.10.2005. a määruse nr 110 „Verevalvsuse ning verekomponentide tagasikutsumise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 28.10.2005. a määruses nr 110 „Verevalvsuse ning verekomponentide tagasikutsumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse järgmises sõnastuses: „(1) Verevalvsuse tagamiseks peavad kõik doonoritelt kogutud veredoosid ning nendest valmistatud või toodetud verepreparaadid olema eraldi jälgitavad kõikides vere käitlemise etappides alates doonori vereloovutamisele registreerimisest kuni verekomponentide retsipiendile ülekandmiseni, plasmaderivaatide tootjale, uudse ravimi tootjale või haiglaerandi ravimi valmistajale või verekomponentide hävitajale üleandmiseni. Jälgitavus peab olema tagatud ka vastupidises suunas.“; 2) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse järgmises sõnastuses: „(2) Verekeskuse dokumentatsioon peab võimaldama identifitseerida verd loovutanud doonori, veredoosi numbri, verekomponendi liigi ning jälgida verekomponendi valmistamise etappe kuni verekomponendi tervishoiuteenuse osutajale, teisele verekeskusele, plasmaderivaatide tootjale, uudse ravimi tootjale, haiglaerandi ravimi valmistajale ja verekomponentide hävitajale üleandmiseni. 3) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse järgmises sõnastuses: „(1) Verekeskus peab kinni kõik ohtlikust kõrvalekaldest ohustatud, kuid veel tervishoiuteenuse osutajatele väljastamata verekomponendid ning teavitab viivitamatult juhtumist määruse lisas 2 toodud vormi kohase esmase teatisega asjassepuutuvat tervishoiuteenuse osutajat. Verekeskus teavitab ohtlikust kõrvalekaldest ka plasmaderivaatide tootjat, uudse ravimi tootjat ja haiglaerandi ravimi valmistajat, kes verekeskuselt juhtumiga seotud verekomponente ostis.“; 4) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse järgmises sõnastuses: „(1) Verekeskus teavitab 1 tunni jooksul juhtumiga seotud verekomponentide kinnipidamisest asjassepuutuvat tervishoiuteenuse osutajat, teist verekeskust, plasmaderivaatide tootjat, uudse ravimi tootjat ja haiglaerandi ravimi valmistajat, kes verekeskuselt juhtumiga seotud verekomponente ostis.“. Ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning vereseaduse muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 __11.2020 Seletuskiri sotsiaalministri … 2020. a määrus nr … „Haiglaerandi loa taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse esitamise tingimused ja kord, nõuded haiglaerandi korras valmistatava ravimi kirjeldamiseks, ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud andmete loetelu, loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmise kord ning jälgitavuse tagamiseks säilitatavate andmete loetelu“ juurde Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 162 lõike 5 ja 163 lõike 5 ja 166 lõike 5 ja 1610 lõike 2 alusel. Paragrahv 1 sätestab määruse kohaldamisala. Määruse eesmärgiks on kehtestada haiglaerandi loa taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning taotluse esitamise tingimused ja kord. Samuti reguleerib määrus nõudeid haiglaerandi ravimi kirjeldamiseks, ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud andmete loetelu, loa andmise aluseks olevate tingimuste muutmise tingimused ja korra ning jälgitavuse tagamiseks säilitatavate andmete loetelu. Paragrahv 2 sätestab haiglaerandi loa taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. Lõike 1 kohaselt esitatakse taotluses lisaks taotleja enda andmetele ka teiste seotud isikute andmed. See on oluline, kuna tagab juba loa taotlemise hetkeks nende isikute isikute, personali, ruumide ja tehniliste vahendite olemasolu ja kättesaadavuse kogu haiglaerandi valmistamise ja kasutamise protsessis. Samuti on see oluline, et oma valdkonna eest vastutavad isikud on kaasatud haiglaerandi ravimi ettevalmistamise protsessi juba ettevalmistusperioodi käigus. Kuna ühe haiglaerandi loaga antakse õigus uudse ravimi valmistamiseks kui ka uudse ravimi kasutamiseks, on loa taotlemisel oluline, et kogu protsess on koostöös ravimi valmistaja, selle pädeva isikuga, ravimi kasutamise eest vastutava eriarsti ja haigla ning ravimiohutuse järelevalve eest vastutava isikuga ühiselt ette valmistatud. Seega on juba haiglaerandi ettevalmistusperioodi käigus kaasatud haiglaerandi ravimi valmistaja, kasutaja, ravimi kasutamise eest vastutav eriarst ning kõik pädevad ja vastutavad isikud. Punkti 1 kohaselt esitatakse taotluses taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed. Taotlejaks on haiglaerandi valmistaja, kelleks saab olla keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla oma eriala piires, ülikool või ülikooli ettevõte või ravimi tootmise ettevõte. Samuti esitatakse esindaja nimi ning kontaktandmed. Punkt 2 sätestab, et juhul, kui haiglaerandi ravimi valmistaja ei ole ise samaaegselt selle kasutaja, esitatakse haiglaerandi ravimi kasutaja andmed, tema nimi, kontaktandmed ja tegutsemiskoha aadress. Ravimi kasutajaks saab olla tervishoiuteenuse osutaja: keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla oma eriala piires, kellel on tagatud intensiivravi või erakorralise meditsiini teenus. Punkti 3 kohaselt esitatakse ravimi 1(11) kasutamise eest vastutava eriarsti andmed, tema nimi, kvalifikatsioon, tervishoiuteenuse osutaja andmed ja kontaktid. Kuna haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise protsess on uuringulise iseloomuga ja selle lõpptulemuse prognoosimine on keeruline, seab see kõrgemad nõudmised haiglaerandi ravimi kasutamise eest vastutavale eriarstile, kes peab omama asjakohast erialast teaduslikku kvalifikatsiooni ja kliinilist kogemust vastava ravimi määramiseks. Punkt 4 sätestab, et esitatakse valmistaja pädeva isiku nimi koos senise kvalifikatsiooni ja nõutava töökogemusega. Punkti 5 kohaselt esitatakse valmistamise ja kvaliteedi kontrolli eest vastutavate isikute nimed, kvalifikatsioon ja ametinimetus. Punkti 6 kohaselt esitatakse ravimiohutuse järelevalve eest vastutava isiku andmed, tema nimi, kvalifikatsioon ja ametinimetus. Lõikes 2 sätestatakse loetelu taotlust täiendavates dokumentides esitatavatest andmetest. Punkti 1 kohaselt esitatakse taotluse lisaandmetena andmed, mis lisatakse taotlusele ka ravimite käitlemise tegevusloa taotlemisel. Kuigi haiglaerandi loa puhul ei ole tegemist tegevusloaga, peab haiglaerandi ravimite valmistamine vastama samasugustele tingimustele kui muud ravimite valmistamine, seda nii ruumidele ja seadmetele esitatavatele nõuetele, valmistamisprotsessidele, steriilsusele, kvaliteedi tagamisele jne. Seejuures tuleb arvestada taaskord haiglaerandi ravimi eripära ning dokumente, mis ravimi kirjeldust arvestades ei pruugi olla kõnealuse ravimi korral olla asjakohased, ei nõuta ega esitata. Punkt 2 sätestab, et taotlust täiendava eraldi dokumendina tuleb lisada taotlusele haiglaerandi ravimi kirjeldus vastavalt määruse paragrahvile 3. Punkt 3 on kogu taotluse tähenduses üks kõige määravama olulisemaid dokumente, sest haiglaerandi ravimi valmistamine ja kasutamine peab olema meditsiiniliselt piisavalt põhjendatud, et sellest nähtuks potentsiaalne ravimi efektiivsus ja võimalike riskide maandamine. Samuti tuleb meditsiinilises põhjenduses määratleda ka patsiendid, kes kavandatavat ravimit oleksid õigustatud saama ja millistele kriteeriumidele need patsiendid peavad vastama. Seejuures tuleb põhjendada, miks olemasolevad ravivõimalused kirjeldatud patsientidele ei sobi ning milline on potentsiaalne ravimist saadav kasu kirjeldatud patsiendirühmale. Punktis 4 nõutakse, et taotlusega esitatakse bioloogilise materjali lühikirjeldus ja bioloogilise materjali hankimiseks või käitlemiseks sõlmitud lepingud ja lepinguliste esindajate kontaktandmed. Nimetatud nõuded on olulised jälgitavuse tagamiseks, et võimaldada jälgitavust lähtematerjalist patsiendini või vastupidi. Punkt 5 sätestab, et esitatakse doonormaterjali kodeerimise korralduse kirjeldus vastavalt rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses esitatud nõuetele. Uudsete ravimite ohutuse jälgimiseks on väga olulised nii patsiendi kui ka toote ning selle lähteainete täielikku jälgimist võimaldavad süsteemid. Sellise süsteemi loomine ning käigus hoidmine peab olema korraldatud viisil, mis oleks kooskõlas vereseaduse ja direktiivis 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude kohta sätestatud jälgitavuse nõuetega ja mis vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded. Nimetatud nõuded on Eesti õiguses kehtestatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse 6. peatükis ja selle alusel sätestatud nõuetes ning vereseaduses ja selle alusel kehtestatud verevalvsuse ning verekomponentide tagasikutsumise tingimustes ja korras. Punkt 6 sätestab, et esitatakse geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise luba vastavalt geneetiliselt muundatud 2(11) organismide keskkonda viimise seaduses esitatud nõuetele, kui valmistatakse geeniteraapia ravimit või valmistamisel kasutatakse geneetiliselt muundatud mikroorganisme või viiruseid. Juhul kui uudse ravimi valmistamisel kasutatakse geneetiliselt muundatud mikroorganisme või viiruseid või on haiglaerandi ravimi näol tegu geneetiliselt muundatud organismiga, on keskkonnariski hindamiseks vajalik eelnev Keskkonnaministeeriumi luba geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimiseks. Punkti 7 kohaselt esitatakse haiglaerandi ravimi jälgimissüsteemi kirjeldus. Direktiivi 2001/83/EÜ artikkel 3 lõige 7 sätestab, et liikmesriigid peavad tagama jälgitavuse siseriiklikud nõuded samaväärselt EL-s uudsetele ravimitele kehtestatud nõuetega. Seega tuleb ka erandkorras valmistatavate ja kasutatavate uudsete ravimite jälgitavusele kohaldada määruse (EÜ) 1394/2007 artikkel 15 nõudeid, mida kohaldatakse uudse ravimi haiglaerandi loa omaniku ja selle alusel kohustatud isikute kohustustena. Seega peab ka haiglaerandi ravimi valmistaja looma ja haldama süsteemi, mille abil on võimalik jälgida valmistatud ravimi ning selle lähte- ja toormaterjali, sealhulgas ka kõigi ravimis sisalduda võivate kudede ja rakkudega kokku puutuvate ainete liikumist, alates nende algallikast kogu töötlemis-, pakendamis-, ladustamis- ja transpordiprotsessi vältel kuni ravimi kohaletoimetamiseni selle kasutuskohta. Samuti peab ravimi kasutaja (keskhaigla, piirkondlik haigla või erihaigla, kellel on tagatud intensiivravi või erakorralise meditsiini teenus) tagama oma eriala piires süsteemi olemasolu, mille abil on võimalik patsienti ja ravimit jälgida viisil, et iga konkreetset ravimipartiid oleks võimalik seostada patsiendiga, kellel seda kasutati, ja vastupidi. Haiglaerandi loa omaja on kohustatud need andmed koondama ja säilitama vähemalt 30 aastat pärast haiglaerandi loa kehtivuse lõppemist ning see on eraldi sätestatud ka loa omaja kohustuste seas. Punkti 8 kohaselt esitatakse riskide hindamise kirjeldus ja riskide maandamiseks kasutatavad meetmed. Samuti tuleb loa taotlejal esitada riskide hindamise ja riskide maandamiseks kasutatavate meetmete kirjeldus, mis peab arvestama ravimi bioloogilisest iseloomust tulenevate omadustega. Kõigi uudsete ravimite arendamisel tuleb meeles pidada, et ohutusmeetmed, mida tuleb seda tüüpi ravimite kontekstis ette näha ja testida, tulenevad just selle konkreetse ravimi enda omadustest ja varasematest uuringutest saadud infost. See seisukoht on Euroopa Ravimiameti juures tegutseva uudsete ravimite komitee (CAT) poolt ellu kutsutud nn riskipõhise lähenemisviisi (risk-based approach) aluseks. Lähtuvalt ravimi kohta teada olevast infost tuleb riske ette näha ja nendele tuginedes tuleb kavandada ka mittekliinilised ja kliinilised ohutus- ja efektiivsusuuringud. Riskid võivad olla ravimi iseloomust sõltuvalt erinevad. Näiteks tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: 1) bioloogilise materjali päritolu; 2) rakkude võimet paljuneda või diferentseeruda; 3) rakkude võimet vallandada immuunreaktsiooni; 4) tehtavate rakumanipulatsioonide ulatust; 5) rakkude kombineerimist bioaktiivsete molekulide või struktuurimaterjalidega; 6) geeniteraapia ravimi tüüpi; 7) in vivo kasutatavate viiruste replikatsiooni- või mikroorganismide paljunemisvõimet; 8) ravimis olevat nukleotiidijärjestust või geenide integreerumisvõimet genoomi; 9) vähitekke ohtu; 10) manustamis- või kasutamisviisi; 11) milline on ravimi koostises oleva(te) viirusvektori(te) võime moodustada organismis nakatamisvõimelist viirust; 12) milline on inimesse viidava uue geeni võimalik mõju 15–20 aasta pärast, jne. Riskide hindamise süsteem on omakorda seotud ravimiohutuse järelevalvega, mis peab hõlmama muu hulgas patsientide pikaajalise jälgimise ning ravimi kasutamise järgse andmete 3(11) kogumise. See puudutab nii ravimi efektiivsust kui ka võimalikke kõrvaltoimeid, määrates kindlaks muu hulgas jälgimise perioodi, sageduse ja kestuse. Punkt 9 sätestab, et esitatakse raviplaan, sh manustamise viis ja sagedus, annustamine, tehtavad analüüsid ja sagedus, patsiendi jälgimise kirjeldus. Koos teadusandmetega, mis lubavad eeldada ravimi efektiivsust ja ohutust, on loa taotlemiseks nõutav ka raviplaan, mis sisaldab üksikasjalikku kirjeldust ravimi manustamisviisi, -sageduse ja annustamise kohta. Patsiendi ohutuse seisukohast on oluline, et raviplaanis on kirjeldatud ka tehtavad analüüsid ja nende sagedus, samuti patsiendi jälgimise kirjeldus. Punkti 10 kohaselt esitatakse ravimiohutuse järelevalvesüsteemi kirjeldus, sh kõrvaltoimete säilitamise ja neist teavitamise korraldus, vajadusel erikoolituse korraldus ja riskijuhtimiskava. Haiglaerandi ravimi jälgimissüsteemi ja ravimiohutuse järelevalvesüsteemi kohaldamisel tuleb direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt lähtuda samadest standarditest kui müügiloaga uudsete ravimite puhul. Seega peavad loa taotlemisel esitatavad materjalid sisaldama ravimiohutuse järelevalve süsteemi kirjeldust, mis peab hõlmama nii valmistamise käigus ilmnenud kõrvalkalletest teatamise korraldust kui ka juba patsiendil kasutamisel ilmnenud kõrvaltoimete registreerimise ja nendest teatamise korraldust. Ravimi kõrvaltoimete osas tuleb lähtuda ravimiseaduse § 786 sätestatud kõrvaltoimete mõistest koos sotsiaalministri 16.07.2012 määruses nr 26 „Ravimi ohutusalase teabe edastamise ning ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu arvestamise ja tasumise kord“ sätestatuga. Arvestades ravimi kasutamisega seotud riske või ravimi manustamise keerukust, võib ravimiohutuse tagamise seisukohast olla oluline kaasatud personali eelnev koolitamine, et tagada ravimi õige kasutamine ja teadlikkus vajalikest meetmetest riskide kaasnemisel, ning ravimiohutuse järelevalve riskijuhtimise kava koostamine. Punkti 11 kohaselt esitatakse ravimi efektiivsusseire plaan, sh ohutus- ja efektiivsusseire kestus ning ravi tulemuslikkust iseloomustavad näitajad. Punkt 12 sätestab, et kui haiglaerandi ravimi valmistaja ja ravimi kasutaja ei ole sama isik, esitatakse omavaheliste ülesannete ja kohustuste jaotuseks sõlmitud leping. Lõikes 3 sätestatakse taotluse esitamise vorm ning isikud, kes on kohustatud taotluse allkirjastama. Haiglaerandi loa taotlemisel on oluline põhimõte, et lisaks juriidilisest isikust taotlejale kinnitavad loa taotlemist ravimi valmistaja pädev isik, ravimi kasutamise eest vastutav eriarst ning ravimiohutuse järelevalve eest vastutav isik, kuna ühe loaga antakse õigus nii uudse ravimi erandkorras valmistamiseks kui ka uudse ravimi kasutamiseks. Mõlemad tegevused peavad olema põhjendatud. Kuna ravimit valmistatakse eriarsti individuaalse tellimuse alusel kasutamiseks haiglas tema ainuisikulisel kutsealasel vastutusel, peavad nii ravimi kasutamise eest vastutav eriarst kui ka ravimi valmistaja tegema tõhusat koostööd konkreetsele patsiendile parima võimaliku ravimi valmistamisel ning ühiselt tagama patsiendi heaolu, mistõttu esitatakse taotlus ühiselt. Tegemist on ühe preparaadi põhise loaga, mille erandkorras valmistamise ja kasutamise eest vastutavad solidaarselt haiglaerandi ravimi valmistaja, tema pädev isik, ravimi kasutamise eest vastutav eriarst oma kutsealasel vastutusel, ravimiohutuse järelevalve eest vastutav isik ja tervishoiuteenuse osutaja, kus ravimit kasutatakse. Seega hõlmab luba kuni viit vastutavat isikut, kes esitavad ühise haiglaerandi loa taotluse ühe preparaadi erandkorras valmistamiseks ja kasutamiseks. Paragrahv 3 sätestab nõuded haiglaerandi loa taotlemisel esitatavale ravimi kirjeldusele. 4(11) Lõike 1 kohaselt tuleb haiglaerandi loa saamiseks esitada Ravimiametile taotlus, mis sisaldab uudse ravimi põhjalikku kvaliteedikirjeldust ning peab sisaldama ravimi füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste omaduste kirjeldust, et selle põhjal on võimalik hinnata ravimi kvaliteediomadusi. Haiglaerandi ravimi kirjeldus peab olema kvaliteedi tagamiseks kooskõlas kehtivate Euroopa farmakopöa nõuetega ning EL-s kehtestatud nõuete ja juhistega. Ravimi valmistamiseks kasutatavate materjalide sobivuse puhul tuleb lisaks arvestada loomset ja inimpäritolu rakkude ja kudede võimalikku saastatust edasikanduvate haigustekitajatega, nagu näiteks HIV1/2, hepatiit B ja C ning ülekanduv spongioformne entsefalopaatia, kuna uudsete ravimite valmistamise protsess ei sisalda reeglina lõppsterilisatsiooni, mis haigustekitajad hävitaks. Uudsete ravimite iseloomustus ja eeldatava ravitoime analüüs võib olla palju keerukam, kui see on valdavalt valgupõhiste bioloogiliste ravimite puhul, kuna uudne ravim võib sisuliselt olla elus rakk või nakatamisvõimeline viirus. Sellest tingituna on paratamatu ka varieeruvuste esinemine valmisravimis, kuna uudsete ravimite lähtematerjalid on üldiselt bioloogiliselt varieeruvad. Lisaks on tihti ebaselge, kui kriitiliselt võib ravimi kvaliteeti (nt rakkude eluvõimet ja ravitoimet) mõjutada valmistamise protsess. Ravimi kirjelduse üheks osaks on ka patsiendile manustatava ravimi annuse määramise teaduslik põhjendatus1. Punkti 1 kohaselt esitatakse ravimi ja toimeaine nimetus, ravimi tüüp, märkides ära, kas tegemist on somaatilise rakuteraapia ravimiga, koetehnoloogilise ravimiga, geeniteraapia ravimi või kombineeritud ravimiga. Samuti tuleb haiglaerandi korras valmistatava ravimi puhul taotluses kirjeldada ravimi koostis, ravimvorm, manustamisviis ja näidustused, milleks ravimit kavandatakse. Punkti 2 kohaselt esitatakse ravimi kvaliteediomadused, mis (a) tõendavad lõpliku ravimi vastavust oodatud tulemusele (nt tüvirakkude puhul tüvirakulisust kinnitavate markerite olemasolu tõendamine raku pinnal) (identsus). Esitatakse ka andmed, mis (b) tõendavad mikroobsete ja teiste rakuliste lisandite puudumist ravimis, kui ravim peab sisaldama vaid teatud kindlate omadustega raku- või viiruspopulatsiooni, samuti andmeid näiteks jääk-DNA sisalduse kohta valmis ravimis (puhtus). Uudsete ravimite kavliteedis on oluline teave rakkude eluvõimelisuse kohta (c), juhul kui uudne ravim on olemuselt elusate rakkude populatsioon ja ravimi efektiivsus sõltub elusate rakkude arvust ravimis. Esitatakse teave vähitekkelisuse kohta (d), kuna uudsete ravimite valmistamine võib sisaldada rakkude kunstlikes tingimustes kasvatamise etappi ja vahel ka viirusega nakatamist. On näidatud, et teatud juhtudel võib taoline rakkude käitlemine algatada rakkudes kasvajalised protsessid ning seetõttu tuleb ravimi kvaliteediomadustesse lisada teave ravimi vähitekkelisuse kohta. Viirusvektori põhise uudse ravimi puhul esitatakse teave viiruste replikatsioonivõime kohta (e) ja paljunemisvõimetu viirusvektori puhul teave paljunemisvõimeliste viiruste esinemise tõenäosuse kohta ravimis (f). Viirused, mida uudsete ravimite valmistamisel enamasti kasutatakse, on geenitehnoloogiliste meetoditega selliselt töödeldud, et nad on kaotanud oma paljunemis- ehk replikatsioonivõime. See tähendab, et neil on olemas nakatamisvõime, kuid nad pole võimelised rakus paljunema. Samas on olemas ülimadal teoreetiline tõenäosus, et viirust sisaldavat uudset ravimit saanud patsiendis tekib viiruse geneetilise materjali ümberpaiknemise (rekombinatsiooni) tulemusena paljunemisvõimeline viirus (ingl replication competent virus). Siiani pole taolist rekombinatsioonivõimelise viiruse teket uudsete ravimite 1 R.G. Erben. White Paper on How to Go Forward with Cell-Based Advanced Therapies in Europe. Tissue Engineering: Part A, Volume 20, Numbers 19 and 20, 2014, p-s 2551. 5(11) kasutamisel täheldatud, kuid hoolimata sellest on vaja tagada, et tingimused replikatsioonivõimelise viiruse tekkeks oleks minimeeritud. Kui ravimit säilitatakse enne patsiendile manustamist, esitatakse andmed ravimi säilitamistingimuste kohta. Lõikes 2 sätestatakse esitatavad andmed ravimi kvaliteedi kirjeldamiseks. Punktis 1 sätestatakse, et esitakse andmed, mis näitavad valmistamistingimuste vastavust uudsete ravimite heale tootmistavale. Lähtudes direktiivi 2001/83/EÜ artikkel 3 lõikes 7 kehtestatud nõuetest, peab erandkorras valmistatud uudne ravim vastama samasugustele kvaliteedinõuetele nagu müügiloaga uudne ravim, mis tähendab, et ravimi valmistamine peab vastama uudse ravimi hea tootmistava nõuetele. Uudsete ravimite tootmine peab olema kooskõlas ka hea tootmistava põhimõtetega. Eestis on kehtestatud tervise- ja tööministri 17.12.2014. a määrusega nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“, millega kehtestatakse nõuded ravimite tootmisele ja impordile ning kohustus järgida ravimite hea tootmistava põhimõtteid. Lisaks tuleb järgida uudsete ravimite toomisprotsessi täpsustavaid suunised. Punktide 2-4 kohaselt esitatakse kirjeldus ravimi valmistamisprotsessi kohta, lähte- ja toormaterjalide testimise tulemused või seda tõendavad sertifikaadid materjali sobivuse hindamiseks, hinnang haiglaerandi ravimi jaoks kasutatavate materjalide sobivuse kohta (näiteks tõendada lähtematerjali puhtust viirus- jm nakkuslikust saastusest). Punkti 5 kohaselt tuleb kombineeritud ravimite puhul lisaks kirjeldada ka mitterakulise lähtematerjali sobivust rakulisega, et tagada rakkudele sobiv kasvukeskkond. Punktide 6-8 kohaselt esitatakse raku-, koe- või veredoonoritele tehtavate testide kirjeldused, aseptiliste valmistamisetappide valideerimise tulemused ja kriitiliste kvaliteedikontrolli meetodite kirjeldus. Kuna uudsed ravimid, nagu ka paljud tavaravimid, kaotaks tavapäraste sterilisatsioonimeetodite (autoklaavimine, kiiritamine, keemiline sterilisatsioon) rakendamisel oma toime, on valmistamisprotsessi puhtus kriitilise tähtsusega. Kriitiline kvaliteedikontroll võib olla nt mikroobse saastuse puudumise test, kuid tulenevalt uudse ravimi iseloomust (nt lühike säilivusaeg) võib olla vajalik saada vastus kiiremini kui tavapäraste mikrobioloogiliste meetodite puhul (mõni päev vs kaks nädalat) ning sellest lähtuvalt tuleb leida ka sobivad kriitilise kvaliteedikontrolli meetodid. Kui uudse ravimi valmistamise protsess sisaldab aseptilisi etappe, tuleb esitada nende etappide valideerimise tulemused, et tõendada valmistamisprotsessi puhtust. Punkti 9 kohaselt esitatakse ravimi analüüsimeetodite kirjeldus ja oluliste meetodite valideerimise tulemused. Uudsete ravimite valmistamine võib sisaldada väga erineva iseloomu ja manipulatsiooni ulatusega biotehnoloogilisi meetodeid: näiteks koe töötlust ensüümi(de)ga, et koest soovitud rakke kätte saada, või geeniteraapiaks vajaliku viiruse puhastamist rakkudest, kus viirust paljundati jne. Sellest tulenevalt on vajalik analüüsimeetodite kirjelduse ja valideerimise tulemustega näidata, et uudse ravimi valmistamise erinevad etapid toimivad ootuspäraselt ja võimaldavad jõuda soovitud tulemuseni. Punkt 10 sätestab, et esitatakse analüüsitulemused ravimi kvaliteediomadustele vastavuse osas ja punkti 11 alusel on nõutav, et esitatakse olemasolevad mittekliinilised ja kliinilised andmed ravimi efektiivsuse kohta. Haiglaerandi ravim võib olla selline, mida ei ole varem kliiniliselt kasutatud. Sellisel juhul võib kaaluda üksnes mittekliiniliste uuringute hindamist. Veel erandlikumad on juhud, kus arendatava ravimi kohta puuduvad ka mittekliinilised andmed. Näiteks Saksamaal ei ole mittekliiniliste andmete esitamine nõutav üksnes juhul, kui ravimi kohta on olemas piisavad teadusandmed, on olemas märkimisväärsed 6(11) võrdlusandmed teiste sarnaste arendustega (comparability of applied product with other developments can be soundly demonstrated), on olemas kvaliteetsed mittekliinilised andmed, mis asendavad kliinilisi andmeid; taotleja on veenvalt tõendanud, et sobivaid loomkatseid ei ole võimalik teostada või on olemas meditsiiniliselt põhjendatud vajadus patsientidele. Kirjeldatud asjaolusid hindab ka Ravimiamet taotluse menetluse käigus. Seega on haiglaerandi rakendamisel ELs võimalik olukord, kus erandkorras valmistatud uudse ravimi kasutamise luba antakse ilma ravimit eelnevalt loommudelites testimata, tuginedes üksnes andmetele, mis on saadud arendatavale ravimile väga sarnaste toodetega. Enamasti pole aga järelevalveasutuste jaoks loa väljastamiseks üksnes kontseptuaalsete andmete esitamine piisav. Näiteks inimpäritolu rakupõhise ravimi testimine terve immuunsüsteemiga loomades võib põhjustada viimastes immuunreaktsioone, on sellest ohutusuuringutes esinevast probleemist üle saamiseks sageli kasutatud immuunpuudulikke loomi (närilisi). Need aga ei peegelda tegeliku terve immuunsüsteemiga patsiendi füsioloogilist seisundit. Mõistmaks ravimkandidaadi ohutust ja liigispetsiifilisi omadusi võimalikult põhjalikult, on soovitatav testida ravimkandidaati immuunpuudulikes loomades ja selle kõrval samalaadset ravimit (ingl homologous product) terve immuunsüsteemiga loomades. Ohutusuuringute lõpp-punktide kaasamine ravimi toimimispõhimõtet tõendavatesse uuringutesse võib kaotada vajaduse ka eraldi ohutusuuringute jaoks samalaadse ravimiga. Seega rõhutatakse uudse ravimi arenduses varase hoolika planeerimise olulisust.2 Arvestades, et erandkorras valmistatava uudse ravimi efektiivsuse ja ohutuse kohta teadaolevad andmed ei pruugi olla küllaldased, tuleb ka pärast loa väljastamist kogu raviprotsessi käigus hinnata ravi efektiivsust ja ohutust. Kavandatavad tegevused ravimi efektiivsuse hindamiseks esitatakse koos taotlusega ning esitatavad andmed peavad sisaldama eeldatavat tulemuslikkust iseloomustavaid näitajaid. Punkti 12 kohaselt esitatakse ravimi säilitamise korral kõlblikkusaega tõendavad andmed ning ravimi transpordi korral ravimi kvaliteeti tagavate transpordinõuete kirjeldus. Juhul kui valmistatavat ravimit säilitatakse, peavad olema läbi viidud uuringud, mis tõendavad nii ravimi kõlblikkusaega kui ka säilitamise tingimusi. Säilitamistingimuste ja kõlblikkusaja nõuded tuleb kanda pakendile ning pakendi ja sellele kantavate andmete kirjeldus tuleb samuti lisada taotluses ravimi kirjeldusse. Kuna uudse ravimi valmistamine ja manustamine võib toimuda geograafiliselt erinevates kohtades ja ravimi näol võib olla tegu elusate rakkudega või inaktiveerimata viirusega, mille kvaliteet on käitlemistingimustest väga sõltuv, tuleb taotlejal esitada ravimi kvaliteeti tagavate transpordinõuete kirjeldus. Punkti 13 kohaselt esitatakse pakendi kirjeldus. Paragrahvis 4 sätestatakse ravimi valmistamise ja kasutamise kohta esitatavas kokkuvõttes nõutud andmete loetelu. Loa omaja kohustuseks on muuhulgas loa väljastamisest iga kolme kuu möödumisel esitada Ravimiametile kokkuvõte haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise kohta. Kokkuvõte peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: valmistatud ravimi partiide ja annuste arv, vabastatud ravimi partiide arv, patsientidele kasutamiseks väljastatud ravimiannuste arv, patsiendi raviks kasutatud ravimiannuste arv, ravimit saanud patsientide arv. 2 R.G. Erben. White Paper on How to Go Forward with Cell-Based Advanced Therapies in Europe. Tissue Engineering: Part A, Volume 20, Numbers 19 and 20, 2014, p-s 2551. 7(11) Kokkuvõtte esitamise eesmärgiks on saada iga kolme kuu tagant ülevaade haiglaerandi ravimi valmistamise ja kasutamise kohta. Haiglaerandi näol on üldjuhul tegemist kõrgendatud riskiga tegevusega ning pidev järelevalve on vajalik, et tuvastada võimalikke probleeme nii ravimi valmistamisel kui kasutamisel, mis võivad ohustada patsienti. Kvartaalne ülevaade annab infot, mitu ravimipartiid on valmistatud ning kui paljud neist on vastanud kvaliteedikriteeriumitele ja vabastatud. Kui ravimit on küll valmistatud, kuid seda ei ole vabastatud, hinnatakse, kas vabastamise jätmise põhjused on seotud kvaliteedinõuetega või probleemidega ning vajadusel võtta meetmeid nende parendamiseks. Kui ravim on patsiendile üle kantud ja patsiendil on tekkinud kõrvaltoimed, on esinenud kõrvaltoimete pidev analüüs oluline ravimi kasu ja riski suhte hindamiseks. Paragrahviga 5 kehtestatakse haiglaerandi loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmise kord. Haiglaerandi loa andmise aluseks olevate andmete või tingimuste muutmiseks esitab haiglaerandi loa omaja taotluse vähemalt 30 päeva enne kavandatava muutuse rakendamist. Muutuse põhjuseks võib olla näiteks ravimi pakendi muutmise vajadus, mõne vastutava isiku vahetamise vajadus või muu administratiivne muutus võrreldes taotluses esitatud andmetega või ka ravimi kvaliteet või selle omadusi puudutava muutusega. Koos muutuse taotlusega esitatakse ka hinnang muutusest tingitud eeldatava mõju kohta. Kui muutub ravimi manustamissagedus või muu patsienti puudutava muutuse korral esitatakse ka hinnang eeldatav mõju kohta patsiendile jne. Hinnatakse muudatuste mõju ravimile ja patsiendile. Näiteks ravimi pakendi muutmise korral peab omaja suutma hinnata pakendi muutmisest tulenevat mõju ravimi kvaliteedile, efektiivsusele ja ohutusele. Paragrahv 6 sätestab haiglaerandi jälgitavuse tagamiseks säilitatavate andmete loetelu. Haiglaerandi ravimi puhul on kehtestatud oluline kohustus, mille kohaselt peab olema tagatud ravimi pikaajaline jälgitavus 30 aasta jooksul pärast haiglaerandi ravimi patsiendile manustamist. Samasugune kohustus on uudsete ravimite kohta kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1394/2007 artiklis 15 ning patsientide ohutuse tagamise vajadusest tuleb samasisuline kohustus kehtestada ka haiglaerandi korras ravimi valmistajale. Jälgitavuse tagamiseks peab haiglaerandi loa omaja looma ja haldama süsteemi, mille abil on võimalik jälgida üksiku ravimi ning selle lähte- ja toormaterjalide, sealhulgas kõigi ravimis sisalduda võivate kudede ja rakkudega kokku puutuvate ainete liikumist alates nende algallikast kogu töötlemis-, pakendamis-, ladustamis- ja transpordiprotsessi vältel. Samuti peab ravimi kasutaja koostöös loa omajaga looma süsteemi, mille abil on võimalik patsienti ja ravimit jälgida ning mis peab olema piisavalt täpne, et iga konkreetset ravimit oleks võimalik seostada patsiendiga, kellel seda kasutati, ja vastupidi. See tähendab, et jälgitavus peab olema tagatud mõlemal suunal – patsiendist lähte- ja toormaterjalini ja vastupidi. Rakkude, kudede ja vere käitlemisel tuleb esitada taotluse lisamaterjalides doonormaterjali kodeerimise kirjeldus. Samuti tuleb uudse ravimi ohutuse tagamiseks kohaldada haiglaerandile rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses uudsete ravimite kodeerimisele kohaldatavaid nõudeid, mis on üle võetud Komisjoni 8(11) direktiivist (EL) 2015/565, millega muudetakse direktiivi 2006/86/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega inimestelt pärinevate kudede ja -rakkude kodeerimisele. Haiglaerandi ravimite valmistamine peab olema korraldatud viisil, et see oleks kooskõlas inimestelt pärinevate kudede ja -rakkude kohta sätestatud jälgitavuse nõuetega ja vastaks vereseadusele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. a direktiivile 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded. Seega haiglaerandi ravimi jälgitavuse tagamisel lähtutakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse §-s 33 sätestatud süsteemist ning sotsiaalministri 28.10.2005. a määruse nr 110 „Verevalvsuse ning verekomponentide tagasikutsumise tingimused ja kord“ §-s 3 toodud tingimustest. Haiglaerandi puhul säilitatakse vähemalt järgmised andmed: Punkti 1 kohaselt säilitatakse rakkude, kudede või vere hankija poolt annetusele omistatud identifitseerimiskood. Doonori identifitseerimist võimaldav teave tuleb säilitada ka rakkude ja kudede puhul, mille hankimine ja käitlemine ei ole kaetud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusega ega vereseadusega (EL direktiividega 2004/23/EÜ ja 2002/98/EÜ, näiteks väljaspool ELi asuvatest ettevõtetest hangitud rakud või koed). Punkt 2 sätestab, et säilitatakse ravimi või partii identifitseerimiskood, mille loob ja omistab ravimile selle valmistaja ja mis võimaldab valmistamise algusest kuni ravimi või partii vabastamiseni lähtematerjaliks olnud rakkude, kudede või vere üheselt mõistetavat identifitseerimist. Ravimi valmistaja peab tagama, et seos lähtematerjaliks olnud annetuse identifitseerimiskoodi ja ravimi või ravimi partii identifitseerimiskoodi vahel on alati tuvastatav. Nõue kehtib ka alati rakkude, kudede ja vere puhul. Punkti 3 kohaselt säilitatakse lähtematerjalideks olnud rakkude ja kudedega kokku puutunud kriitiliste algmaterjalide ning teiste ainete identifitseerimist võimaldav teave, millel võib haiglaerandina valmistatud uudse ravimi ohutusele oluline mõju olla, nt bioloogilist päritolu reagendid, maatriksid jms. Samuti tuleb säilitada bioloogilist päritolu materjali puhul teave valmistaja, elusorganismi liigi ja materjali algse anatoomilise asukoha kohta. Punkti 4 kohaselt säilitatakse teave kõigi uudses ravimis olevate teiste toimeainete kohta. Kui haiglaerandi ravimis kasutatakse lähtematerjalina teisest liigist pärit rakke või kudesid, tuleb doonori identifitseerimist võimaldavat teavet säilitada samuti 30 aastat. Jälgitavust tagav teave tuleb säilitada auditeeritavate dokumentidena, mis on üheselt mõistetavalt seostatavad konkreetse valmistatud ravimiga. Andmete säilitussüsteem peab tagama, et jälgitavust tagav teave on patsiendil ilmneva ohtliku kõrvaltoime korral kiirelt ligipääsetav. 9(11) Seletuskiri sotsiaalministri 11.03.2005. a määruse nr 42 „Nõuded pädeva isiku kvalifikatsioonile ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ muutmise juurde Määrusse lisatakse paragrahv 81, mis sätestab kvalifikatsiooninõuded haiglaerandi loa omaja pädeva isikuna töötavale isikule. Punkti 1 kohaselt peab pädeva isikuna töötaval isikul olema ülikoolis omandatud akadeemiline kraad arstiteaduses, geenitehnoloogias või bioloogia erialal või vastav välisriigi kvalifikatsioon. Pädev isik tagab, et haiglaerandi ravim on valmistatud ja kontrollitud vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele, uudse ravimi heale tootmistavale ja haiglaerandi loaga kehtestatud tingimustele. Nõuded omandatud haridusele tagavad, et pädeval isikul oleksid vajalikud teadmised ja oskused haiglaerandi ravimi valmistamise protsessi eest vastutamiseks. Kuna haiglaerandi ravim on innovaatiline ja selle valmistamise käigus võib ette tulla ootamatusi, on vajalik pädeva isiku kompetentsus. Kui ülikooliharidus on omandatud välisriigis, peab omandatud kvalifikatsioon vastama nimetatud kraadile. Punkt 2 sätestab, et isikul peab olema vähemalt kaheaastane töökogemus viimase viie aasta jooksul uudsete ravimite tootmise tegevusloaga ettevõttes, bioloogiliste ravimite tootmise tegevusloaga ettevõttes, haiglaerandi loaga või rakkude ja kudede käitlemise ettevõttes kvaliteedi tagamise valdkonnas või tegutsemiskohta määratud pädeva isiku ettevalmistus ja kogemus peavad vastama ravimi valmistamise tegevustele. Lisaks nõutavale erialasele ettevalmistusele on uudse ravimi iseloomust lähtudes vajalik ka sobiv väljaõpe ja töökogemus. Ravimiohutuse järelevalve ja ravimi jälgitavus peavad vastama erandkorras valmistatud uudse ravimi kohta kehtestatud nõuetele. Haiglaerandi ravimi jälgimissüsteemi ja ravimiohutuse järelevalvesüsteemi kohaldamisel tuleb direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt lähtuda samadest standarditest kui müügiloaga uudsete ravimite puhul. See võib tähendada töökogemust rakkude ja kudede käitlemise valdkonnas, kogemust erinevate biotehnoloogiliste meetoditega töötamisel jms. Pädev isik peab omama detailseid teadmisi tema vastutusel olevast erandkorras valmistatava ravimi tüübist ja kõikidest selle valmistamise etappidest. 10(11) Seletuskiri tervise- ja tööministri 10.03.2015 määruse nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise eeskiri“, tervise- ja tööministri 18.03.2015 määruse nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ ja sotsiaalministri 28.10.2005 määruse nr 110 „Verevalvsuse ning verekomponentide tagasikutsumise tingimused ja kord“ muutmise juurde Nimetatud määrustes tehakse muudatusi sätete sõnastustes. Muudatuste eesmärgiks on viia määruste tekstid kooskõlla ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse eelnõuga ning vereseadusega. Samuti täiendatakse määrusi 2013. aastal ravimiseadusesse lisatud uudse ravimi mõistega. Ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse eelnõuga ning vereseadust haiglaerandi mõistega. Lisaks reguleeritakse ravimiseaduses eelnõu kohaselt haiglaerandi tingimused, loa taotlemine, loa omaja kohustused, loa väljastamine jne. Seega tekib uue mõiste kasutusele võtmisega vajadus regulatsiooni täiendamise järele, et määrustes sätestatud kohustused ja tingimused laieneksid ka haiglaerandi ravimi valmistajale. Haiglaerandi ravimi valmistaja vajab oma tegevuseks, sarnaselt siirdajaga, rakke, kudesid või verd- need on oluliseks haiglaerandi ravimi valmistamise komponentideks. Uue mõiste sätestamisega määrustes on tagatud, et haiglaerandi ravimi valmistajal on samaväärsed õigused ja kohustused rakkude, kudede, elundite siirdaja ja vere plasmaderivaatide tootjaga. 2013. aastal täiendati ravimiseadust uudse ravimi mõistega. RavS § 91 kohaselt on uudne ravim geeniteraapiaks või somaatilise raku teraapiaks ettenähtud ravim või koetehnoloogiline toode, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1394/2007 uudsete ravimite kohta (ELT L 324, 10.12.2007, lk 121). Seni ei olnud praktikas vajalik määrusi vastava mõiste lisamisega täiendada, sest Eestis ei olnud väljastatud ühtegi luba uudse ravimi tootmiseks. Tänaseks on väljastatud 1 uudse ravimi tootmisluba ning sellega seoses on tekkinud vajadus määruste täiendamise osas. Määruste täiendamine on vajalik selleks, et uudse ravimi tootjatel oleksid samasugused õigused ja kohustused kui rakkude, kudede ja elundite ning vere siirdajatel. Selliselt on tagatud uudse ravimi kvaliteet, efektiivsus ja ohutus. 11(11) Hr Tanel Kiik 04.11. Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 05.11.2020 nr JUH-9/3716 10122 TALLINN [email protected] Ettepanek haiglaerandi ravimi kasutamisega uute ravimivõimaluste loomiseks Eestis Austatud minister Ravimiamet esitab ettepaneku ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning vereseaduse muutmise seaduse eelnõu uudsete ravimite valmistamiseks ja kasutamiseks Eestis haiglaerandi korras. Eelnõuga võimaldatakse Eesti patsientidel kasutada innovaatilisi geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia ravimeid, mida valmistatakse erandkorras eriarsti individuaalse tellimuse alusel ning mis pakub patsientidele uusi ravimeetodeid teatud liiki haiguste ja väärtalitluste raviks. Kohustus uudsete ravimite haiglaerandina valmistamise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamiseks on Eesti jaoks kehtinud juba 2007. aastast tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1394/2007, 13. november 2007 , uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta, ning ka direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 punktist 7. Eesti ole seni direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 punktis 7 sätestatud liikmesriigi kohustust täitnud. Ravimiamet on pärast mitmeaastast ettevalmistustööd koostanud ja esitab haiglaerandit võimaldava seaduseelnõu koos rakendusaktidega ja nende seletuskirjadega, et luua Eestis võimalus uudsete ravimite haiglaerandi korras valmistamiseks ja kasutamiseks, kehtestades tegevusele kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning teha uudsed ravivõimlaused Eesti patsientidele kättesaadavaks, tagada innovaatilise ravimeetodi tõhusus ja patsientide ohutus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristin Raudsepp Peadirektor Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477 Lisad: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri; 3. Seletuskirja Lisa 1 – rakendusaktide eelnõud; 4. Seletuskirja Lisa 2 – rakendusaktide eelnõude seletuskirjad. Kaili Semm [email protected] 2 (2)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel