Eesti Puuetega Inimeste Koda Teie 05.11.2020 /
[email protected] Meie 05.11.2020 nr 1.2-2/124-1
Toompuiestee 10
10137, Tallinn Harju maakond
Pöördumine Eesti Puuetega Inimeste Koja poole
seoses arvamuse avaldamisega
Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise
seadusele 146 SE
Lugupeetud Anneli Habicht
Riigikogu sotsiaalkomisjon esitas käesoleva aasta kevadel Eesti Puuetega Inimeste Kojale
(EPIKojale) arvamuse avaldamiseks Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse
muutmise seaduse 146 SE. Kuna erihoolekandeteenuseid puudutavate planeeritavate
muudatuste puhul nähti vajadust täiendavalt arutleda ja sobivaid lahendusi leida, lükati
nende punktide osas seaduse muutmise edasine arutelu 2020 sügisesse. Soovime nüüd
protsessiga edasi minna ja pöördume EPIKoja poole, et täpsustada teie poolt esitatud
arvamusi, esitada omalt poolt täiendavad selgitused planeeritud muudatustele ja loodame
leida koostöös sobilikud variandid seaduse muutmisega edasiminekuks.
Kinnitame, et lähtume oma töös ametniku eetikakoodeksist ja seeläbi mõistame, et meie
otsustel on mõju inimestele ja ühiskonnale ning tegutseme oma töövaldkonna parimatest
teadmistest ja oskustest lähtuvalt.
Kogusime EPIKoja esitatud arvamused siia kirja ja selgitame iga arvamuse juures
alljärgnevalt:
EPIKoja arvamus nr 1: Käesoleva eelnõuga plaanitakse tunnistada kehtetuks
sotsiaalhoolekandeseaduses (SHS) § 86 lõikes 2 ning §-des 90, 93, 96, 99 ja 102–104
sätestatud nõuded erihoolekandeteenustele asendades need tulevikus valdkonna eest
vastutava ministri määrusega. EPIKoja poolt ei ole me nõuete määruse tasandile viimiselt
otseselt vastu, kuid tunneme muret selle üle, et olemasolevad nõuded tulevikus ei muutuks
sihtgrupi vajadusi arvestades veel ebasoodsamaks kui nad tänasel hetkel on.
Sotsiaalministeeriumi (SoM) selgitus:
Lähtuvalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 3 sisalduvast olulisuse põhimõttest on kehtetuks
tunnistatavate sätete sisu jaotatud kaheks. Seaduse tasemele jäävad need sätted, mis
puudutavad isikute õigust saada teenust või teenuseosutaja põhikohustusi teenuse
osutamisel. Sellest tulenevalt täiendatakse töötamise toetamise teenust reguleerivat § 91
lõigetega 3–5, mis reguleerivad isikule teenuse osutamise ja teenuse osutamise lõpetamise
tingimusi, mis otseselt mõjutavad isikute õigust saada teenust. Lisaks täiendatakse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel teenuseosutaja kohustuste § 100 lõiget 2,
sätestades selles kõik teenuseosutaja põhikohustused, mida peab selle teenuse osutamisel
täitma. Paragrahvi 100 täiendatakse ka lõikega 21, mis sätestab need kohustused, mida tuleb
täita kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule teenuse
osutamisel.
Määruse tasemel reguleeritakse edaspidi sellised teenuse osutamise nõuded, mis
puudutavad nõudeid teenuse osutamise kohale ning personali ja õendusabi
kättesaadavusele. Määrusega täpsustatakse teenuseosutaja põhikohustuste sisu, mis on
sätestatud § 83 lõikes 1 ja § 100 lõigetes 2 ja 21 (ööpäevaringse erihooldusteenuse
osutamisel). Kogu SHS-is on sätted jaotatud samast loogikast lähtuvalt - teenuseosutaja
põhikohustused on sätestatud seaduses ning teenuse tehnilisemat laadi nõuded on
sätestatud määruses.
Nõuete viimine määruse tasandile annab võimaluse nõudeid paindlikumalt ja optimaalsemalt
muuta. Määruse tasandile viimisega esialgu suuri muudatusi teenusenõuetes ei planeerita,
kuid muudatused on lähiaastatel plaanis. Muudatuste lähteandmed saadakse
sotsiaalkindlustusameti isikukeskse teenusemudeli katsetamise tulemustest.
Soovime erihoolekandeteenuste nõuete kehtestamisel liikuda paindlikkuse suunas ka
põhjusel, et teenuse osutamise viisid on muutunud aina eripalgelisemateks. Kui veel 10
aastat tagasi osutati erihoolekandeteenuseid ühetaoliselt suurtes institutsioonides, siis
viimastel aastatel on turule jõudnud hulgaliselt väikesed peresarnaseid teenuse osutamise
variante, mis asuvad kogukondade keskel, millele on kehtestatud ka diferentseeritud hind.
Perioodil 2007-2020 on suletud 1845 institutsionaalset teenusekohta. Neist 1355
reorganiseeriti ööpäevaringseteks teenuskohtadeks, 370 kogukonnas elamise
teenuskohtadeks. Lisaks loodi uusi kohti kokku 517 (17 ööpäevaringset kohta ja 500 toetavat
teenuskohta). Reorganiseeritud ja uued teenusekohad vastavad deinstitutsionalseerimise
põhimõtetele, st hooned asuvad kogukondade keskel ja ühes hoones ei ole rohkem kui 30
teenusekohta, mis on jaotatud kuni 10-liikmelisteks väiksemateks peresarnasteks ja
vajadusepõhisteks gruppideks. Erihoolekandeteenuste pakkumisel, nagu kõigi
sotsiaalteenuste puhul, tuleb lähtuda üldtunnustatud ja SHS §3 lg 2 toodud
kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus,
vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja
pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine.
Täna kehtivas SHS- is on sätestatud personalile miinimumnõuded. Näiteks:
§ 104. Ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult osutavad täisealised isikud
(1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab 30 nimetatud teenust saava täisealise
isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt
täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool
ööaega.
Teenuste hinnakujunduses oleme aga juba liikunud diferentseeritumate hindade juurde, et
võimaldada teenuspakkujal lähtuda üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest ja palgata
vastavalt teenuse kasutajatele vajadusele miinimumist rohkem personali. Nii oleme
sotsiaalkaitseministri määrusega „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ kehtestanud
ööpäevaringsele teenusele 5 diferentseeritud hinda (juhul, kui teenust osutatakse ühes või
igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule; ühes või igas eraldiseisvas hoones
kuni 12 isikule; eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige
rohkem 30 isikule ühes hoones; eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele
isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones; autismispektriga raske või sügava
puudega täisealistele isikutele juhul, kui teenust pakutakse 6-liikmelises kolme
tegevusjuhendajaga grupis).
3
Ilmselt on tulevikus muudatused vajalikud õendusabi kättesaadavuse nõuete osas, kuna
täna kehtivad nõuded võivad olla asulates ja linnades asuvate teenuseüksuste osas
ebakohased. Asulates ja linnades on perearsti õe, sageli ka psühhiaatriaõe teenus
kättesaadav, ravimite doseerimiseks on tekkinud uued võimalused ja ei ole pruugi olla
põhjendatud teenusepakkujalt nõuda õendusabiteenuse pakkuja palkamist senises mahus,
kuna soovime deinstitutsionaliseerimise protsessis liikuda võimalikult tavapärase
elukorralduse ja kogukonda kaasatuse suunas. Samas ei loe täna rahvastikuregistri seadus
elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumist ööpäevaringset sotsiaalteenust
osutavasse hoolekandeasutusse, mis omakorda ei anna inimesele, kes elu- ja teenusekohta
vahetab, õigust nõuda uues teenuse saamise kohas perearsti nimistusse pääsemisest ja kui
perearstinimest nimistusse võtma ei nõustu, on teenuseüksuses õendusabi kättesaadavuse
tagamine hädavajalik.
Õendusabi sisu ja kättesaadavuse osas on sotsiaalministeeriumile teadaolevalt väga
erinevaid arvamusi ja ettepanekuid. Muudatuste tegemise aluseks vajalike kaardistuste ja
seadusandlike muudatuse vajaduse väljaselgitamisega ei ole hetkel alustatud.
Õendusabiteenuse sisu ja kättesaadavuse nõuete revisjoni ja täpsustamise käigus soovime
kaasata kõiki järgnevaid asjasse puutuvaid pooli: EPIK, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti
Õdede Liit, MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Haigekassa jt.
Nõuded erihoolekandeteenuste maa-alale, ruumidele, ruumide sisustusele jms on sätestatud
sotsiaalkaitseministri määruses „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja
eraldusruumile“ ning neid on plaanis muuta koos Rahvaterviseseaduse muudatuste
jõustumisega, sealt tulenevate volitusnormide sisustamise läbi ja taas ikka kodususe
suunas.
Kehtetuks tunnistada planeeritav § 152 lõige 6 sätestab nõude sotsiaalteenuse osutajal
esitada tegevusloa taotluses eluruumi omaniku nõusolek tema eluruumides igapäevaelu
toetamise teenuse või toetatud elamise teenuse osutamise kohta, kui igapäevaelu toetamise
teenust või toetatud elamise teenust osutatakse isikule, kes jagab ühist eluruumi selle
omanikuga. Kehtetuks tunnistamise põhjuseks on see, et tegevusluba taotledes ei tea
teenuseosutaja, millised isikud teenust saama suunatakse ning kas isik jagab eluruumi selle
omanikuga või mitte. Seetõttu ei ole seaduses sätestatud nõusoleku esitamine võimalik ja
nimetatud lõige tunnistatakse kehtetuks.
EPIKoja arvamus nr 2: Paralleelselt SHS-i muudatuste jõustumisega on määruse tasandile
viidud nõuetes erihoolekandeteenuste puhul plaanis teha muudatus ööpäevaringset
erihooldusteenust vahetult osutavatele täisealistele isikutele kehtestatud nõuetes ning lubada
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel asendada päevasel ajal ühe tegevusjuhendaja
kohalolek hooldustöötaja kohalolekuga. Samuti, kui ööpäevaringset erihooldusteenust
osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või
sügava liitpuudega psüühikahäirega täisealisele isikule, asendada ühe tegevusjuhendaja
ööpäevaringne kohalolek hooldustöötaja ööpäevaringse kohalolekuga. Leiame, et tagamaks
olemasolevate erihoolekandeteenuste kvaliteet ja olukorras, kus meie hinnangul
olemasolevate tegevusjuhendajatele esitatud miinimumnõuded on niigi madalad, ei toeta me
ettepanekut võimaldada teenuseosutajatel asendada ööpäevaringse erihooldusteenuse
osutamisel tegevusjuhendaja kohalolek hooldustöötaja kohalolekuga.
SoM selgitus:
Planeeritud muudatuse ajendiks oli erihoolekandeteenuste valdkonnas valitsev
kvalifitseeritud tööjõu nappus ja sellest tulenevalt teenuseosutajate raskused personali
komplekteerimisel. Kuna nt Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on hooldustöötaja õppeaeg kaks
aastat ja tegevusjuhendaja õppeaeg üks aasta, ei saa öelda, et andes teenuspakkujatele
võimaluse asendada kahest tööl olevast tegevusjuhendajast ühe hooldustöötajaga, tooks
see kaasa „hinnaalanduse“ teenuste kvaliteedis. Enamike erihoolekandeteenuste puhul on
4
tegevusjuhendaja poolne tegevus teenuse kvaliteedi tagamise keskse rolliga, kuid osade
teenuste puhul on väga oluline roll ka hooldustöötajal.
Täpsustame, et ka peale planeeritud muudatust jääb ööpäevaringse teenuse puhul nõue ühe
tegevusjuhendaja ööpäevaringseks kohalolekuks kehtima- hooldustöötajaga võib vastavalt
klientide vajadusele asendada teise tööl oleva tegevusjuhendaja päevasel ajal.
Planeeritav sõnastus ministri määruses:
§ 4. Nõuded personali kättesaadavusele
(4) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab, vastavalt isikute vajadustele, kuni 30
teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku ööajal ning väljaspool
ööaega vähemalt kahe tegevusjuhendaja kohaloleku.
(5) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja võib väljaspool ööaega asendada lõikes 4
nimetatud vähemalt kahest tegevusjuhendajast ühe kohaloleku hooldustöötaja kohalolekuga.
Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava
või püsiva kuluga psüühikahäirega või sügava liitpuudega psüühikahäirega täisealisele
isikule, võib päevasel ajal kahest tegevusjuhendajast ühe kohaloleku asendada
hooldustöötaja kohalolekuga. Olukord, kus kohal on ainult hooldustöötaja, on lubatud sügava
liitpuudega psüühikahäirega isikute ööpäevaringse teenuse puhul ja ainut öisel ajal. Oluline
on erisuse tegemise juures teenuse spetsiifika, kus öisel ajal on töötaja põhifookus
hooldustoimingutel.
Planeeritav sõnastus ministri määruses:
§ 4. Nõuded personali kättesaadavusele
(7) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske,
sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või sügava liitpuudega psüühikahäirega isikule,
tagab teenuse osutaja, vastavalt isikute vajadustele, kuni 15 teenust saava isiku kohta
vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku ööajal ning väljaspool ööaega vähemalt kahe
tegevusjuhendaja kohaloleku.
(8) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske,
sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või sügava liitpuudega isikule, võib
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja väljaspool ööaega asendada lõikes 7 nimetatud
vähemalt kahest tegevusjuhendajast ühe kohaloleku hooldustöötaja kohalolekuga.
(9) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse sügava liitpuudega psüühikahäirega
isikule, tagab teenuse osutaja ööajal vähemalt ühe tegevusjuhendaja või hooldustöötaja
kohaloleku.
Personali kättesaadavuse puhul on kõige olulisem, et teenusepakkuja lähtuks otsuste
tegemisel teenusel olijate vajadustest.
EPIKoja arvamus nr 3: Käesoleva eelnõuga plaanitakse muuta SHS § 86 lõike 1 punkti 1 ja
sama paragrahvi lõikeid 4–6, mis annab teenusepakkujale võimaluse värvata tööle ilma
vajaliku koolituseta tegevusjuhendaja, kes peab tegevusjuhendaja koolituse ja vajaduse
korral täiendkoolituse läbima kahe aasta jooksul alates tööle asumisest. Mõistame, et
erihoolekandevaldkonnas on väga keeruline leida töötajaid, kellel on nõutud koolitus juba
enne tööle asumist läbitud, kuid teeme omalt poolt ettepaneku koolitus(t)e läbimiseks
ettenähtud ajaperiood määratleda 1 aastaga, mis aitaks tagada teenuse kvaliteedi, suunates
alustavaid tegevusjuhendajaid lühema aja jooksul vajalikku täiendkoolitust läbima.
Peame personali kvalifikatsiooninõuete lõdvendamist erihoolekandeteenuse klientide huve ja
õigusi otseselt kahjustavaks meetmeks. Personali puuduse, voolavuse ja ebapiisava
kvalifikatsiooni probleemide kõige tõhusama ja jätkusuutlikuma lahendusena näeme kiiret
täiendavate finantsvahendite leidmist tegevusjuhendajate töötasu oluliseks tõstmiseks.
5
Arvestades tööturu tervikolukorda, tegevusjuhendaja praegust töötasu ja töö sisu, leiame, et
vastasel korral probleemid süvenevad. Omalt poolt oleme valmis osalema protsessis, et üle
vaadata erihoolekandeteenustele esitatavad nõuded, sh nõuded personali kättesaadavusele
ja leida optimaalsed lahendused tõstmaks teenuse kvaliteeti.
SoM selgitus:
01.01.2020 jõustus nõue, mille kohaselt võib erihoolekandeteenust vahetult osutada
tegevusjuhendaja, kellel on vähemalt keskharidus ja kes on läbinud SHS § 86 lõike 7 alusel
kehtestatud kava kohase koolituse. Nõude täpsustusega lisatakse, et isikul on kohustus
nõutud kava kohane koolitus ja täiendkoolitus läbida kahe aasta jooksul alates tööle
asumisest. Täiendus muudab jõustunud nõude praktikas rakendatavaks.
Erihoolekandevaldkonnas on väga keeruline leida töötajaid, kellel on nõutud koolitus juba
enne tööle asumist läbitud.
Tööle asumisest kahe aasta jooksul koolituse läbimise nõude plaan valmis ministeeriumil
koostöös koolitajate ja teenuse pakkujatega. Tegevusjuhendajate ettevalmistamise osas on
meil soov tegevusjuhendaja õppe sisu kvaliteeti tõsta ja sellega seoses on oodata
tegevusjuhendajaks õppimise õppeaja pikenemist. Sellest tulenevalt on hariduse
omandamiseks planeeritud aeg-- 2 aastat, vajalik.
Keskmiselt kestab tegevusjuhendaja baasõpe aasta aega. Osade teenuste puhul lisandub
täiendkoolituse aeg. Kuna tegevusjuhendajad tulevad tööle erinevatel aegadel aasta jooksul,
ei pruugi nad kohe koolitustele pääseda (nt suviti kutseõppeasutused ja koolitusfirmad ei
algata uusi kursusi). Kuna paljud töötajad tulevad ilma ettevalmistuseta ja ka ettekujutuseta,
mida tegevusjuhendaja töö, üldse töö psüühikahäiretega inimestega, endast kujutab, ei ole
otstarbekas neid kohe tööle tulles koolitusele suunata.
20.10.2020 seisuga ei vasta 1798 tegevusjuhendajast 113-l (6%) haridustase SHS-s § 86 lg
7 sätestatud nõuetele. Neid, kes on baaskoolitusele registreeritud, kuid pole seda veel
läbinud, on 333 inimest ehk siis 19% kõigist töötavatest tegevusjuhendajatest.
Sotsiaalkindlustusamet saab majandustegevuse registri (MTR) kaudu jälgida (MTR-is saab
tegevusloa juurde märkida), millises asutuses inimene oma haridust omandab ja millal on
kavandatud lõpetamise aeg. Baashariduse ja täiendkoolituse läbimist motiveerime omalt
poolt näiteks sellega, et 2020-2021 ESF vahenditest toimuvad koolitused on suunatud vaid
neile tegevusjuhendajatele, kellel tegevusjuhendaja väljaõpe omandatud.
Kui teenuseosutaja palkab nõuetekohase ettevalmistuseta tegevusjuhendaja, on tema
kohustus tagada, et teenuse kvaliteet sellest ei langeks, teenuse kasutajate huvid ei
kannataks ja teenuse osutamine oleks kõigile osapooltele turvaline. Teenuseosutajad on
koostanud erinevaid sissejuhatavaid materjale ja koolitusi uutele töötajatele, samuti
koostatakse töögraafikud nii, et kogenematu töötaja saaks tööl olles nõu ja abi küsida.
Mõistame, et põhiliseks põhjuseks, miks tööturult ei ole võimalik leida juba vajaliku
ettevalmistuseta töötajaid, on tegevusjuhendaja kutse madal maine ning madal palgatase,
mis ei motiveeri tööotsijaid vajalikku kutset omandama. Kutse maine tõstmise puhul
loodame, et abiks on aina valmivad tänapäevased töökeskkonnad, lisaks tegeleme pidevalt
psüühikahäirega inimeste osas teadlikkuse suurendamisega. Näiteks on meil hetkel
ettevalmistamisel hange, mille raames järgneva kahe aasta jooksul toimuvad erinevad
kommunikatsioonitegevused ja valmivad videolõigud erihoolekandeteenuste kasutajate
eluolust, mis on suunatud koolidele, ülikoolidele ja erinevatele ametitele (politsei, perearstid
jne).
Hoolimata sotsiaalministeeriumi pingutustest ei ole õnnestunud tegevusjuhendajate palka
viia konkurentsivõimelisele tasemele. Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust on
muudetud regulaarselt, et anda teenuseosutajatele võimalus tõsta teenust vahetult osutavate
6
isikute ehk tegevusjuhendajate töötasu. Üldjuhul on kasv jäänud 5–7% piiresse, v.a mõned
erandid, näiteks 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses suurendati igapäevaelu toetamise,
töötamise toetamise ja toetatud elamise teenuse maksumust umbes 13% võrra. 2017. aasta
ja 2018. aasta võrdluses suurendati kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse
erihooldusteenuse maksumust üle 20% ning 2018. aasta ja 2019. aasta võrdluses 62%, et
viia hind kulupõhisele hinnatasemele ja tagada kvaliteetne teenuse osutamine.
Sellegipoolest oli 2018. aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1,6 korda kõrgem kui
erihoolekandetöötajate keskmine brutokuupalk. 2019. aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk
(1407 eurot) 1,5 korda kõrgem kui erihoolekandetöötajate (946 eurot) keskmine
brutokuupalk.
Meie eesmärk on, et erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu jõuaks 2022. aastaks 95%-ni
õendustöötajate töötasust. Sotsiaalministeeriumi soov oli kasvatada töötasu 2020. aastal
20%, 2021. aastal 18% ja 2022. aastal 11%.
Tabel 1. Tegevusjuhendajate planeeritud palgakasv perioodil 2020–2022
2020 2021 2022
Tegevusjuhendajate palgakasvu % 20% 18% 11%
Tegevusjuhendaja tööjõukulu kuus
(eurot) 1302 1539 1701
Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused
Kahjuks ei osutunud 2020. aastal soovitud tõstmine võimalikuks. 2020. aasta riigieelarve
läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus eraldada baaseelarvesse täiendavaid vahendeid
erihoolekandeteenuseid vahetult osutavate inimeste töötasudeks sellises mahus, et saime
enamiku erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust suurendada 2%. 1. maist
õnnestus hindasid veel (3-6%) tõsta, kuna 2020. aasta esimese kvartali eelarvekulud
indikeerisid sellist võimalus.
2021. aastal teenuste hindade tõusu ja seeläbi ka tegevusjuhendajate palga tõusu
planeeritud ei ole.
Loodame, et esitatud täiendavad selgitused planeeritud muudatustele on abiks muudatuste
mõistmisel. Ootame tagasisidet ja oleme valmis koostööks, et leida sobilikud variandid
seaduse muutmisega edasiminekuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elen Preimann
nõunik
Elen Preimann 626 9246
[email protected]