dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine Eesti Puuetega Inimeste Koja poole

Sotsiaalministeerium · 5. november 2020
Viit
1.2-5/3470-1
Registreeritud
5. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2020
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎1.2-2124-1 05.11.2020 Väljaminev kiri.asice596 KB

Sisu (failidest)

Eesti Puuetega Inimeste Koda Teie 05.11.2020 / [email protected] Meie 05.11.2020 nr 1.2-2/124-1 Toompuiestee 10 10137, Tallinn Harju maakond Pöördumine Eesti Puuetega Inimeste Koja poole seoses arvamuse avaldamisega Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadusele 146 SE Lugupeetud Anneli Habicht Riigikogu sotsiaalkomisjon esitas käesoleva aasta kevadel Eesti Puuetega Inimeste Kojale (EPIKojale) arvamuse avaldamiseks Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse 146 SE. Kuna erihoolekandeteenuseid puudutavate planeeritavate muudatuste puhul nähti vajadust täiendavalt arutleda ja sobivaid lahendusi leida, lükati nende punktide osas seaduse muutmise edasine arutelu 2020 sügisesse. Soovime nüüd protsessiga edasi minna ja pöördume EPIKoja poole, et täpsustada teie poolt esitatud arvamusi, esitada omalt poolt täiendavad selgitused planeeritud muudatustele ja loodame leida koostöös sobilikud variandid seaduse muutmisega edasiminekuks. Kinnitame, et lähtume oma töös ametniku eetikakoodeksist ja seeläbi mõistame, et meie otsustel on mõju inimestele ja ühiskonnale ning tegutseme oma töövaldkonna parimatest teadmistest ja oskustest lähtuvalt. Kogusime EPIKoja esitatud arvamused siia kirja ja selgitame iga arvamuse juures alljärgnevalt: EPIKoja arvamus nr 1: Käesoleva eelnõuga plaanitakse tunnistada kehtetuks sotsiaalhoolekandeseaduses (SHS) § 86 lõikes 2 ning §-des 90, 93, 96, 99 ja 102–104 sätestatud nõuded erihoolekandeteenustele asendades need tulevikus valdkonna eest vastutava ministri määrusega. EPIKoja poolt ei ole me nõuete määruse tasandile viimiselt otseselt vastu, kuid tunneme muret selle üle, et olemasolevad nõuded tulevikus ei muutuks sihtgrupi vajadusi arvestades veel ebasoodsamaks kui nad tänasel hetkel on. Sotsiaalministeeriumi (SoM) selgitus: Lähtuvalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 3 sisalduvast olulisuse põhimõttest on kehtetuks tunnistatavate sätete sisu jaotatud kaheks. Seaduse tasemele jäävad need sätted, mis puudutavad isikute õigust saada teenust või teenuseosutaja põhikohustusi teenuse osutamisel. Sellest tulenevalt täiendatakse töötamise toetamise teenust reguleerivat § 91 lõigetega 3–5, mis reguleerivad isikule teenuse osutamise ja teenuse osutamise lõpetamise tingimusi, mis otseselt mõjutavad isikute õigust saada teenust. Lisaks täiendatakse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel teenuseosutaja kohustuste § 100 lõiget 2, sätestades selles kõik teenuseosutaja põhikohustused, mida peab selle teenuse osutamisel täitma. Paragrahvi 100 täiendatakse ka lõikega 21, mis sätestab need kohustused, mida tuleb täita kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule teenuse osutamisel. Määruse tasemel reguleeritakse edaspidi sellised teenuse osutamise nõuded, mis puudutavad nõudeid teenuse osutamise kohale ning personali ja õendusabi kättesaadavusele. Määrusega täpsustatakse teenuseosutaja põhikohustuste sisu, mis on sätestatud § 83 lõikes 1 ja § 100 lõigetes 2 ja 21 (ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel). Kogu SHS-is on sätted jaotatud samast loogikast lähtuvalt - teenuseosutaja põhikohustused on sätestatud seaduses ning teenuse tehnilisemat laadi nõuded on sätestatud määruses. Nõuete viimine määruse tasandile annab võimaluse nõudeid paindlikumalt ja optimaalsemalt muuta. Määruse tasandile viimisega esialgu suuri muudatusi teenusenõuetes ei planeerita, kuid muudatused on lähiaastatel plaanis. Muudatuste lähteandmed saadakse sotsiaalkindlustusameti isikukeskse teenusemudeli katsetamise tulemustest. Soovime erihoolekandeteenuste nõuete kehtestamisel liikuda paindlikkuse suunas ka põhjusel, et teenuse osutamise viisid on muutunud aina eripalgelisemateks. Kui veel 10 aastat tagasi osutati erihoolekandeteenuseid ühetaoliselt suurtes institutsioonides, siis viimastel aastatel on turule jõudnud hulgaliselt väikesed peresarnaseid teenuse osutamise variante, mis asuvad kogukondade keskel, millele on kehtestatud ka diferentseeritud hind. Perioodil 2007-2020 on suletud 1845 institutsionaalset teenusekohta. Neist 1355 reorganiseeriti ööpäevaringseteks teenuskohtadeks, 370 kogukonnas elamise teenuskohtadeks. Lisaks loodi uusi kohti kokku 517 (17 ööpäevaringset kohta ja 500 toetavat teenuskohta). Reorganiseeritud ja uued teenusekohad vastavad deinstitutsionalseerimise põhimõtetele, st hooned asuvad kogukondade keskel ja ühes hoones ei ole rohkem kui 30 teenusekohta, mis on jaotatud kuni 10-liikmelisteks väiksemateks peresarnasteks ja vajadusepõhisteks gruppideks. Erihoolekandeteenuste pakkumisel, nagu kõigi sotsiaalteenuste puhul, tuleb lähtuda üldtunnustatud ja SHS §3 lg 2 toodud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine. Täna kehtivas SHS- is on sätestatud personalile miinimumnõuded. Näiteks: § 104. Ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult osutavad täisealised isikud (1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab 30 nimetatud teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega. Teenuste hinnakujunduses oleme aga juba liikunud diferentseeritumate hindade juurde, et võimaldada teenuspakkujal lähtuda üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest ja palgata vastavalt teenuse kasutajatele vajadusele miinimumist rohkem personali. Nii oleme sotsiaalkaitseministri määrusega „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ kehtestanud ööpäevaringsele teenusele 5 diferentseeritud hinda (juhul, kui teenust osutatakse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule; ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule; eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones; eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones; autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele isikutele juhul, kui teenust pakutakse 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis). 3 Ilmselt on tulevikus muudatused vajalikud õendusabi kättesaadavuse nõuete osas, kuna täna kehtivad nõuded võivad olla asulates ja linnades asuvate teenuseüksuste osas ebakohased. Asulates ja linnades on perearsti õe, sageli ka psühhiaatriaõe teenus kättesaadav, ravimite doseerimiseks on tekkinud uued võimalused ja ei ole pruugi olla põhjendatud teenusepakkujalt nõuda õendusabiteenuse pakkuja palkamist senises mahus, kuna soovime deinstitutsionaliseerimise protsessis liikuda võimalikult tavapärase elukorralduse ja kogukonda kaasatuse suunas. Samas ei loe täna rahvastikuregistri seadus elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumist ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse, mis omakorda ei anna inimesele, kes elu- ja teenusekohta vahetab, õigust nõuda uues teenuse saamise kohas perearsti nimistusse pääsemisest ja kui perearstinimest nimistusse võtma ei nõustu, on teenuseüksuses õendusabi kättesaadavuse tagamine hädavajalik. Õendusabi sisu ja kättesaadavuse osas on sotsiaalministeeriumile teadaolevalt väga erinevaid arvamusi ja ettepanekuid. Muudatuste tegemise aluseks vajalike kaardistuste ja seadusandlike muudatuse vajaduse väljaselgitamisega ei ole hetkel alustatud. Õendusabiteenuse sisu ja kättesaadavuse nõuete revisjoni ja täpsustamise käigus soovime kaasata kõiki järgnevaid asjasse puutuvaid pooli: EPIK, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Õdede Liit, MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Haigekassa jt. Nõuded erihoolekandeteenuste maa-alale, ruumidele, ruumide sisustusele jms on sätestatud sotsiaalkaitseministri määruses „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ ning neid on plaanis muuta koos Rahvaterviseseaduse muudatuste jõustumisega, sealt tulenevate volitusnormide sisustamise läbi ja taas ikka kodususe suunas. Kehtetuks tunnistada planeeritav § 152 lõige 6 sätestab nõude sotsiaalteenuse osutajal esitada tegevusloa taotluses eluruumi omaniku nõusolek tema eluruumides igapäevaelu toetamise teenuse või toetatud elamise teenuse osutamise kohta, kui igapäevaelu toetamise teenust või toetatud elamise teenust osutatakse isikule, kes jagab ühist eluruumi selle omanikuga. Kehtetuks tunnistamise põhjuseks on see, et tegevusluba taotledes ei tea teenuseosutaja, millised isikud teenust saama suunatakse ning kas isik jagab eluruumi selle omanikuga või mitte. Seetõttu ei ole seaduses sätestatud nõusoleku esitamine võimalik ja nimetatud lõige tunnistatakse kehtetuks. EPIKoja arvamus nr 2: Paralleelselt SHS-i muudatuste jõustumisega on määruse tasandile viidud nõuetes erihoolekandeteenuste puhul plaanis teha muudatus ööpäevaringset erihooldusteenust vahetult osutavatele täisealistele isikutele kehtestatud nõuetes ning lubada ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel asendada päevasel ajal ühe tegevusjuhendaja kohalolek hooldustöötaja kohalolekuga. Samuti, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või sügava liitpuudega psüühikahäirega täisealisele isikule, asendada ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringne kohalolek hooldustöötaja ööpäevaringse kohalolekuga. Leiame, et tagamaks olemasolevate erihoolekandeteenuste kvaliteet ja olukorras, kus meie hinnangul olemasolevate tegevusjuhendajatele esitatud miinimumnõuded on niigi madalad, ei toeta me ettepanekut võimaldada teenuseosutajatel asendada ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel tegevusjuhendaja kohalolek hooldustöötaja kohalolekuga. SoM selgitus: Planeeritud muudatuse ajendiks oli erihoolekandeteenuste valdkonnas valitsev kvalifitseeritud tööjõu nappus ja sellest tulenevalt teenuseosutajate raskused personali komplekteerimisel. Kuna nt Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on hooldustöötaja õppeaeg kaks aastat ja tegevusjuhendaja õppeaeg üks aasta, ei saa öelda, et andes teenuspakkujatele võimaluse asendada kahest tööl olevast tegevusjuhendajast ühe hooldustöötajaga, tooks see kaasa „hinnaalanduse“ teenuste kvaliteedis. Enamike erihoolekandeteenuste puhul on 4 tegevusjuhendaja poolne tegevus teenuse kvaliteedi tagamise keskse rolliga, kuid osade teenuste puhul on väga oluline roll ka hooldustöötajal. Täpsustame, et ka peale planeeritud muudatust jääb ööpäevaringse teenuse puhul nõue ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringseks kohalolekuks kehtima- hooldustöötajaga võib vastavalt klientide vajadusele asendada teise tööl oleva tegevusjuhendaja päevasel ajal. Planeeritav sõnastus ministri määruses: § 4. Nõuded personali kättesaadavusele (4) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab, vastavalt isikute vajadustele, kuni 30 teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku ööajal ning väljaspool ööaega vähemalt kahe tegevusjuhendaja kohaloleku. (5) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja võib väljaspool ööaega asendada lõikes 4 nimetatud vähemalt kahest tegevusjuhendajast ühe kohaloleku hooldustöötaja kohalolekuga. Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või sügava liitpuudega psüühikahäirega täisealisele isikule, võib päevasel ajal kahest tegevusjuhendajast ühe kohaloleku asendada hooldustöötaja kohalolekuga. Olukord, kus kohal on ainult hooldustöötaja, on lubatud sügava liitpuudega psüühikahäirega isikute ööpäevaringse teenuse puhul ja ainut öisel ajal. Oluline on erisuse tegemise juures teenuse spetsiifika, kus öisel ajal on töötaja põhifookus hooldustoimingutel. Planeeritav sõnastus ministri määruses: § 4. Nõuded personali kättesaadavusele (7) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või sügava liitpuudega psüühikahäirega isikule, tagab teenuse osutaja, vastavalt isikute vajadustele, kuni 15 teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku ööajal ning väljaspool ööaega vähemalt kahe tegevusjuhendaja kohaloleku. (8) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või sügava liitpuudega isikule, võib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja väljaspool ööaega asendada lõikes 7 nimetatud vähemalt kahest tegevusjuhendajast ühe kohaloleku hooldustöötaja kohalolekuga. (9) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse sügava liitpuudega psüühikahäirega isikule, tagab teenuse osutaja ööajal vähemalt ühe tegevusjuhendaja või hooldustöötaja kohaloleku. Personali kättesaadavuse puhul on kõige olulisem, et teenusepakkuja lähtuks otsuste tegemisel teenusel olijate vajadustest. EPIKoja arvamus nr 3: Käesoleva eelnõuga plaanitakse muuta SHS § 86 lõike 1 punkti 1 ja sama paragrahvi lõikeid 4–6, mis annab teenusepakkujale võimaluse värvata tööle ilma vajaliku koolituseta tegevusjuhendaja, kes peab tegevusjuhendaja koolituse ja vajaduse korral täiendkoolituse läbima kahe aasta jooksul alates tööle asumisest. Mõistame, et erihoolekandevaldkonnas on väga keeruline leida töötajaid, kellel on nõutud koolitus juba enne tööle asumist läbitud, kuid teeme omalt poolt ettepaneku koolitus(t)e läbimiseks ettenähtud ajaperiood määratleda 1 aastaga, mis aitaks tagada teenuse kvaliteedi, suunates alustavaid tegevusjuhendajaid lühema aja jooksul vajalikku täiendkoolitust läbima. Peame personali kvalifikatsiooninõuete lõdvendamist erihoolekandeteenuse klientide huve ja õigusi otseselt kahjustavaks meetmeks. Personali puuduse, voolavuse ja ebapiisava kvalifikatsiooni probleemide kõige tõhusama ja jätkusuutlikuma lahendusena näeme kiiret täiendavate finantsvahendite leidmist tegevusjuhendajate töötasu oluliseks tõstmiseks. 5 Arvestades tööturu tervikolukorda, tegevusjuhendaja praegust töötasu ja töö sisu, leiame, et vastasel korral probleemid süvenevad. Omalt poolt oleme valmis osalema protsessis, et üle vaadata erihoolekandeteenustele esitatavad nõuded, sh nõuded personali kättesaadavusele ja leida optimaalsed lahendused tõstmaks teenuse kvaliteeti. SoM selgitus: 01.01.2020 jõustus nõue, mille kohaselt võib erihoolekandeteenust vahetult osutada tegevusjuhendaja, kellel on vähemalt keskharidus ja kes on läbinud SHS § 86 lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase koolituse. Nõude täpsustusega lisatakse, et isikul on kohustus nõutud kava kohane koolitus ja täiendkoolitus läbida kahe aasta jooksul alates tööle asumisest. Täiendus muudab jõustunud nõude praktikas rakendatavaks. Erihoolekandevaldkonnas on väga keeruline leida töötajaid, kellel on nõutud koolitus juba enne tööle asumist läbitud. Tööle asumisest kahe aasta jooksul koolituse läbimise nõude plaan valmis ministeeriumil koostöös koolitajate ja teenuse pakkujatega. Tegevusjuhendajate ettevalmistamise osas on meil soov tegevusjuhendaja õppe sisu kvaliteeti tõsta ja sellega seoses on oodata tegevusjuhendajaks õppimise õppeaja pikenemist. Sellest tulenevalt on hariduse omandamiseks planeeritud aeg-- 2 aastat, vajalik. Keskmiselt kestab tegevusjuhendaja baasõpe aasta aega. Osade teenuste puhul lisandub täiendkoolituse aeg. Kuna tegevusjuhendajad tulevad tööle erinevatel aegadel aasta jooksul, ei pruugi nad kohe koolitustele pääseda (nt suviti kutseõppeasutused ja koolitusfirmad ei algata uusi kursusi). Kuna paljud töötajad tulevad ilma ettevalmistuseta ja ka ettekujutuseta, mida tegevusjuhendaja töö, üldse töö psüühikahäiretega inimestega, endast kujutab, ei ole otstarbekas neid kohe tööle tulles koolitusele suunata. 20.10.2020 seisuga ei vasta 1798 tegevusjuhendajast 113-l (6%) haridustase SHS-s § 86 lg 7 sätestatud nõuetele. Neid, kes on baaskoolitusele registreeritud, kuid pole seda veel läbinud, on 333 inimest ehk siis 19% kõigist töötavatest tegevusjuhendajatest. Sotsiaalkindlustusamet saab majandustegevuse registri (MTR) kaudu jälgida (MTR-is saab tegevusloa juurde märkida), millises asutuses inimene oma haridust omandab ja millal on kavandatud lõpetamise aeg. Baashariduse ja täiendkoolituse läbimist motiveerime omalt poolt näiteks sellega, et 2020-2021 ESF vahenditest toimuvad koolitused on suunatud vaid neile tegevusjuhendajatele, kellel tegevusjuhendaja väljaõpe omandatud. Kui teenuseosutaja palkab nõuetekohase ettevalmistuseta tegevusjuhendaja, on tema kohustus tagada, et teenuse kvaliteet sellest ei langeks, teenuse kasutajate huvid ei kannataks ja teenuse osutamine oleks kõigile osapooltele turvaline. Teenuseosutajad on koostanud erinevaid sissejuhatavaid materjale ja koolitusi uutele töötajatele, samuti koostatakse töögraafikud nii, et kogenematu töötaja saaks tööl olles nõu ja abi küsida. Mõistame, et põhiliseks põhjuseks, miks tööturult ei ole võimalik leida juba vajaliku ettevalmistuseta töötajaid, on tegevusjuhendaja kutse madal maine ning madal palgatase, mis ei motiveeri tööotsijaid vajalikku kutset omandama. Kutse maine tõstmise puhul loodame, et abiks on aina valmivad tänapäevased töökeskkonnad, lisaks tegeleme pidevalt psüühikahäirega inimeste osas teadlikkuse suurendamisega. Näiteks on meil hetkel ettevalmistamisel hange, mille raames järgneva kahe aasta jooksul toimuvad erinevad kommunikatsioonitegevused ja valmivad videolõigud erihoolekandeteenuste kasutajate eluolust, mis on suunatud koolidele, ülikoolidele ja erinevatele ametitele (politsei, perearstid jne). Hoolimata sotsiaalministeeriumi pingutustest ei ole õnnestunud tegevusjuhendajate palka viia konkurentsivõimelisele tasemele. Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust on muudetud regulaarselt, et anda teenuseosutajatele võimalus tõsta teenust vahetult osutavate 6 isikute ehk tegevusjuhendajate töötasu. Üldjuhul on kasv jäänud 5–7% piiresse, v.a mõned erandid, näiteks 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses suurendati igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenuse maksumust umbes 13% võrra. 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses suurendati kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust üle 20% ning 2018. aasta ja 2019. aasta võrdluses 62%, et viia hind kulupõhisele hinnatasemele ja tagada kvaliteetne teenuse osutamine. Sellegipoolest oli 2018. aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1,6 korda kõrgem kui erihoolekandetöötajate keskmine brutokuupalk. 2019. aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk (1407 eurot) 1,5 korda kõrgem kui erihoolekandetöötajate (946 eurot) keskmine brutokuupalk. Meie eesmärk on, et erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu jõuaks 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. Sotsiaalministeeriumi soov oli kasvatada töötasu 2020. aastal 20%, 2021. aastal 18% ja 2022. aastal 11%. Tabel 1. Tegevusjuhendajate planeeritud palgakasv perioodil 2020–2022 2020 2021 2022 Tegevusjuhendajate palgakasvu % 20% 18% 11% Tegevusjuhendaja tööjõukulu kuus (eurot) 1302 1539 1701 Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused Kahjuks ei osutunud 2020. aastal soovitud tõstmine võimalikuks. 2020. aasta riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus eraldada baaseelarvesse täiendavaid vahendeid erihoolekandeteenuseid vahetult osutavate inimeste töötasudeks sellises mahus, et saime enamiku erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust suurendada 2%. 1. maist õnnestus hindasid veel (3-6%) tõsta, kuna 2020. aasta esimese kvartali eelarvekulud indikeerisid sellist võimalus. 2021. aastal teenuste hindade tõusu ja seeläbi ka tegevusjuhendajate palga tõusu planeeritud ei ole. Loodame, et esitatud täiendavad selgitused planeeritud muudatustele on abiks muudatuste mõistmisel. Ootame tagasisidet ja oleme valmis koostööks, et leida sobilikud variandid seaduse muutmisega edasiminekuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Elen Preimann nõunik Elen Preimann 626 9246 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel