dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

COM(2020) 667 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia Mürgivaba keskkonna loomise suunas

Sotsiaalministeerium · 4. november 2020
Viit
1.4-1.1/3161-1
Registreeritud
4. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2020
Vastutaja
Aive Telling (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
23. november 2020

Failid

  • 📎20-2747 01.ddoc1057 KB
  • 📎20-2747 03.ddoc23 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnasäästlikud kemikaalid rohe- ja digiülemineku jaoks Euroopa rohelise kokkuleppega , mis on Euroopa Liidu uus majanduskasvu strateegia, on EL seadnud sihiks saada 2050. aastaks toimima kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. Samuti on sellega seatud inimeste tervise ja keskkonna tõhusama kaitse eesmärk, mis on osa ambitsioonikast lähenemisviisist, mille siht on võidelda kõigist allikatest pärit saaste vastu ja liikuda mürgivaba keskkonna suunas. Kemikaalid on meie igapäevaelus kõikjal ja neil on oluline roll enamikus meie tegevustes , kuna neid leidub peaaegu igas seadmes, millega me tagame oma heaolu, kaitseme tervist ja julgeolekut ning lahendame tänu innovatsioonile uusi probleeme. Kemikaalid on ka vähese CO 2 -heitega, nullsaastega ning energia- ja ressursitõhusate tehnoloogiate, materjalide ja toodete põhilised koostisosad. Keemiatööstuse suurem investeerimis- ja innovatsioonisuutlikkus, mis võimaldab toota ohutuid ja keskkonnasäästlikke kemikaale, on väga oluline, et pakkuda uusi lahendusi ning toetada meie majanduse ja ühiskonna rohe- ja digiüleminekut . Samal ajal võivad ohtlike omadustega kemikaalid kahjustada inimeste tervist ja keskkonda. Kuigi kõik ohtlikud kemikaalid ei tekita samu probleeme, põhjustavad teatavad kemikaalid vähktõbe, mõjutavad immuunsüsteemi, hingamiselundkonda, endokriin- ja reproduktiivsüsteemi ning südame-veresoonkonda, nõrgestavad inimeste vastupanuvõimet ja vaktsiinidele reageerimise võimet ning suurendavad haigustele vastuvõtlikkust . Seetõttu ohustab kokkupuude nende kahjulike kemikaalidega inimeste tervist. Lisaks on keemiline saaste üks peamisi Maad ohustavaid tegureid, mõjutades ja võimendades kogu planeeti hõlmavaid kriise nagu kliimamuutused, ökosüsteemide seisundi halvenemine ja elurikkuse kadu . Uued kemikaalid ja materjalid peavad olema loomupäraselt ohutud ja keskkonnasäästlikud alates tootmisest kuni olelusringi lõpuni ning kasutusele tuleb võtta uued tootmisprotsessid ja tehnoloogiad, et keemiatööstus saaks üle minna kliimaneutraalsusele. ELil on juba praegu üks kõige terviklikumaid ja kaitsvamaid kemikaale käsitlevaid õigusraamistikke, mida toetab kõige arenenum teadmusbaas kogu maailmas. Sellest õigusraamistikust on saamas kogu maailma ohutusstandardite mudel . EL on kahtlemata edukalt loonud kemikaalide tõhusa siseturu, vähendanud teatavatest ohtlikest kemikaalidest, näiteks kantserogeenidest ja raskmetallidest inimestele ja keskkonnale tulenevaid ohte ning loonud prognoositava õigusraamistiku, milles ettevõtjad saavad tegutseda. Faktid ja arvandmed kemikaalide, keemiatööstuse ja kemikaale käsitlevate õigusaktide kohta Kemikaalide ülemaailmne müügikäive oli 2018. aastal 3347 miljardit eurot, kusjuures Euroopa oli suuruselt teine tootja (16,9 % müügist), kuigi see osakaal on viimase 20 aasta jooksul poole võrra vähenenud ja väheneb prognooside kohaselt 2030. aastaks veelgi ning langeb teiselt kohalt kolmandale. Keemiatööstus on ELi suuruselt neljas tööstusharu, kuhu kuulub 30 000 ettevõtet, millest 95 % on VKEd, ning mis annab otseselt tööd ligikaudu 1,2 miljonile inimesele ja kaudselt 3,6 miljonile inimesele. ELil on terviklik raamistik, mis koosneb umbes 40 õigusaktist, sealhulgas määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH-määrus), määrus, mis käsitleb ohtlike ainete klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP-määrus), ning lisaks õigusaktid, mis käsitlevad mänguasjade, kosmeetikatoodete, biotsiidide, taimekaitsevahendite ja toidu ohutust, töökohal esinevaid kantserogeene ning keskkonnakaitset. ELis tehtud inimeste bioseireuuringud osutavad sellele, et inimveres ja -koes on üha rohkem erinevaid ohtlikke kemikaale, sealhulgas teatavaid pestitsiide, biotsiide, ravimeid, raskmetalle, plastifikaatoreid ja leegiaeglusteid . Kombineeritud sünnieelne kokkupuude mitme kemikaaliga on vähendanud loote kasvu ja sündimust . 84 % eurooplastest tunnevad muret igapäevastes toodetes sisalduvate kemikaalide mõju pärast oma tervisele ja 90 % on mures nende keskkonnamõju pärast . Siiski tuleb selliste keskkonnasäästlike kemikaalide väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks, mis võimaldavad rohe- ja digiüleminekut, ning keskkonna ja inimeste, eelkõige haavatavate elanikkonnarühmade tervise kaitsmiseks tõhustada keemiatööstuse ja selle väärtusahelate roheüleminekuks vajalikku innovatsiooni ning arendada ELi kehtivat kemikaalipoliitikat, samuti tuleb kiiremini ja tõhusamalt reageerida ohtlikest kemikaalidest tulenevatele probleemidele . Sealhulgas tuleb tagada, et kõiki kemikaale kasutatakse ohutumalt ja kestlikumalt, edendada inimeste tervisele ja keskkonnale kroonilist mõju avaldavate kemikaalide – probleemsete ainete – kasutamise minimeerimist ja asendamist nii palju kui võimalik ning lõpetada järk-järgult eelkõige tarbekaupades nende kõige kahjulikumate kemikaalide kasutamine, mis ei ole ühiskondlikust seisukohast olulised. Sidusam, prognoositavam ja tugevam õigusraamistik koos mitteregulatiivsete stiimulitega soodustab vajalikku innovatsiooni, pakub suuremat kaitset, suurendades samal ajal Euroopa keemiatööstuse ja selle väärtusahelate konkurentsivõimet. Selleks et tagada võrdsed tingimused ELi ja kolmandate riikide osalejatele, peab EL tagama oma kemikaale käsitlevate õigusnormide täieliku täitmise nii liidu sees kui ka liidu piiridel ning levitama neid kogu maailmas etalonina kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega. COVID-19 pandeemia ei ole mitte ainult suurendanud tungivat vajadust kaitsta inimeste ja planeedi tervist, vaid teinud meid ka teadlikumaks sellest, et teatavate kriitilise tähtsusega kemikaalide, näiteks ravimite tootmiseks vajalike kemikaalide tootmis- ja tarneahelad on muutunud üha keerukamaks ja üleilmastunuks. EL peab tugevdama oma avatud strateegilist autonoomiat vastupidavate väärtusahelatega ning mitmekesistama selliste kemikaalide säästvat hankimist, millel on olulised kasutusalad meie tervise hüvanguks ning kliimaneutraalse ja ringmajanduse saavutamiseks. Strateegias tuuakse esile valdkonnad, kus komisjon soovib teha tihedas koostöös huvirühmadega suuremaid edusamme, et täpsustada strateegia eesmärke range mõjuhindamisprotsessi raames, tuginedes arvukatele tõenditele, mis on kehtivate õigusaktide tulemuslikkuse kohta juba kogutud . Komisjon moodustab kõrgetasemelise ümarlaua tööstussektori, sealhulgas VKEde, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna esindajatega, et viia ellu strateegia eesmärgid dialoogis asjaomaste huvirühmadega. Ümarlaua aruteludel on kavas keskenduda eelkõige sellele, kuidas muuta kemikaale käsitlevad õigusaktid tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning kuidas hoogustada uuenduslike ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide väljatöötamist ja kasutuselevõttu kõigis sektorites. Mürgivaba keskkonna suunas: ELi kemikaalipoliitika uus pikaajaline visioon Peaaegu 20 aastat pärast esimest strateegilist lähenemisviisi kemikaalide kasutamisele Euroopas on saabunud aeg koostada ELi kemikaalipoliitika uus pikaajaline visioon . Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega püütakse strateegiaga luua mürgivaba keskkond, kus kemikaale toodetakse ja kasutatakse viisil, mis maksimeerib nende panust ühiskonda, sealhulgas rohe- ja digiülemineku saavutamisse , vältides samal ajal planeedi ning praeguste ja tulevaste põlvkondade kahjustamist . Strateegiaga tagatakse, et ELi tööstus on üleilmselt konkurentsivõimeline osaleja ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide tootmisel ja kasutamisel. Strateegias esitatakse selge tegevuskava ja ajakava tööstuse ümberkujundamiseks, et tõmmata ligi investeeringuid ohututesse ja jätkusuutlikesse toodetesse ja tootmismeetoditesse. Joonis. Mürgivabaduse hierarhia – uus hierarhia kemikaalide käitlemisel Selle strateegiaga liigutakse kõnealuse visiooni rakendamise suunas, võttes meetmeid, millega toetatakse ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalidega seotud innovatsiooni, tõhustatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitset, lihtsustatakse ja tugevdatakse kemikaale käsitlevat õigusraamistikku, luuakse põhjalik teadmusbaas, et toetada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist, ning antakse kogu maailmale eeskuju kemikaalide usaldusväärse kasutamise vallas. ELi ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalidega seotud innovatsioon Üleminek ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandatud kemikaalidele ei ole mitte ainult ühiskonna jaoks pakiline, vaid ka suurepärane majanduslik võimalus, samuti oluline komponent ELi taastumisel COVID-19 kriisist. Üleilmse kemikaalide tootmise suundumusi arvesse võttes annab see ELi keemiatööstusele võimaluse taastada konkurentsivõime, arendades edasi ohutuid ja keskkonnasäästlikke kemikaale, ning pakkuda kestlikke lahendusi eri sektorites, eelkõige ehitusmaterjalide, tekstiilide, vähese CO 2 -heitega liikuvuse, akude, tuulegeneraatorite ja taastuvenergiaallikate valdkonnas. Komisjoni ettepanekuga Euroopa Liidu taasterahastu ning selle taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohta nähakse ette, et ELi liikmesriigid investeerivad projektidesse, mis võimaldavad ELi tööstuse rohe- ja digiüleminekut, sealhulgas keemiasektoris, ning suurendavad ELi kestliku tööstuse konkurentsivõimet. Keskkonnasäästlikele kemikaalidele üleminekul võetakse arvesse ka sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, sealhulgas mõju tööhõivele konkreetsetes piirkondades ja sektorites ning mõju töötajatele. Ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandatud kemikaalide edendamine Euroopal on teerajajatest ettevõtjad ning teaduslik ja tehniline suutlikkus juhtida üleminekut kemikaalide ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamist käsitlevale lähenemisviisile . Regulatiivsed ja turualgatused on suures osas välja töötatud, kuid enamikku kahjulike aineid ei ole asendatud oodatud tempos ning teerajajad seisavad endiselt silmitsi suurte majanduslike ja tehniliste takistustega . See üleminek vajab suuremat poliitilist ja rahalist toetust , samuti nõustamist ja abi eelkõige VKEdele, ning nõuab ühiseid jõupingutusi kõigilt: ametiasutustelt, ettevõtjatelt, investoritelt ja teadlastelt. Tuleb kasutada regulatiivseid vahendeid, et soodustada ja tunnustada ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide tootmist ja kasutamist. Eriti oluline on motiveerida tööstust seadma prioriteediks probleemsete ainete võimalikult ulatusliku asendamise uuenduslikke lahendusi. Üleminek ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandatud kemikaalidele, sealhulgas keskkonnasäästlikele biotoorainepõhistele kemikaalidele, ning investeeringud probleemsetele ainetele alternatiivide leidmisse on väga olulised inimeste tervise ja keskkonna seisukohast, samuti on need puhta ringmajanduse saavutamise olulised eeltingimused. OHUTUKS JA KESKKONNASÄÄSTLIKUKS KAVANDAMINE Komisjon teeb järgmist: töötab välja kemikaalide ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamist käsitlevad ELi kriteeriumid ; loob kogu ELi hõlmava ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamise tugivõrgustiku , et edendada koostööd ja teabe jagamist sektorite ja väärtusahelate vahel ning pakub tehnilisi erialateadmisi alternatiivide kohta; tagab programmi „Euroopa horisont“, ühtekuuluvuspoliitika, programmi „LIFE“, muude asjakohaste ELi rahastamis- ja investeerimisvahendite ning avaliku ja erasektori partnerluse raames eelkõige VKEdele antava rahalise toetuse kaudu ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandatud ainete, materjalide ja toodete väljatöötamise, turustamise, kasutuselevõtu ja kasutamise ; kaardistab ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamise oskuste nõudlusele mittevastavused ja pädevuslüngad ning käsitleb neid ja tagab piisavad oskused kõikidel tasanditel, sealhulgas kutsehariduses ja kolmanda taseme hariduses, teadusuuringutes, tööstuses ja reguleerivates asutustes; kehtestab tihedas koostöös huvirühmadega peamised tulemusnäitajad , et mõõta tööstuse üleminekut ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide tootmisele; tagab, et tööstusheiteid käsitlevate õigusaktidega edendatakse ELi tööstuses ohutumate kemikaalide kasutamist, nõudes kohapealset riskihindamist ja piirates väga ohtlike ainete kasutamist. Ohutute toodete valmistamine ja mürgivabade materjalitsüklite saavutamine Puhtas ringmajanduses on oluline edendada ümbertöödeldud tooraine tootmist ja kasutuselevõttu ning tagada, et nii esmased kui ka teisesed materjalid ja tooted on alati ohutud. Hiljuti vastu võetud ringmajanduse tegevuskavast nähtub, et selleks on vaja kombineerida eelnevaid meetmeid, et tagada toodete kavandamine ohutuks ja keskkonnasäästlikuks, ning järgnevaid meetmeid, et suurendada ringlussevõetud materjalide ja toodete ohutust ja usaldust nende vastu. Hästi toimiva ümbertöödeldud toorainete turu loomist ning üleminekut ohutumatele materjalidele ja toodetele aeglustavad siiski mitmed probleemid, eelkõige piisava teabe puudumine toodete keemilise koostise kohta . Tarbijad, väärtusahelas osalejad ja jäätmekäitlejad ei saa seega teha teadlikke valikuid. Selleks et liikuda mürgivabade materjalitsüklite ja puhta ringlussevõtu suunas ning tagada, et tähis „Ringlusse võetud ELis“ muutuks üheks ELi kaubamärgiks, on vaja kindlustada, et toodetes ja ringlussevõetud materjalides sisalduvaid probleemseid aineid vähendataks miinimumini. Põhimõtteliselt tuleks esmase ja ringlussevõetud materjali suhtes kohaldada samu ohtlike ainete piirnorme. Siiski võib esineda erandlikke asjaolusid, mille puhul võib osutuda vajalikuks sellest põhimõttest erandi tegemine. Seda tingimusel, et ringlussevõetud materjali kasutamine piirdub selgelt määratletud kasutusviisidega, millel puudub negatiivne mõju tarbijate tervisele ja keskkonnale ning mille puhul ringlussevõetud materjali kasutamine võrreldes esmase materjaliga on põhjendatud juhtumipõhise analüüsi alusel. Regulatiivsed meetmed peavad käima käsikäes suuremate investeeringutega uudsetesse tehnoloogiatesse , et tegeleda ohtlike vanade ainete esinemisega jäätmevoogudes , mis omakorda võimaldaks rohkem jäätmeid ringlusse võtta . See on eriti oluline teatavate plastide ja tekstiilitoodete puhul. Selleks tuleb välja töötada kestlikud uuendused ja tehnoloogiad. Ka sellistel tehnoloogiatel nagu kemikaalide ringlussevõtt võib olla oma osa, kuid ainult siis, kui need tagavad üldise positiivse keskkonna- ja kliimaalase tulemuslikkuse kogu olelusringi silmas pidades. MÜRGIVABAD MATERJALITSÜKLID Komisjon teeb järgmist: minimeerib probleemsete ainete sisaldust toodetes , kehtestades õiguslikud nõuded, mis on ühtlasi osa kestliku tootepoliitika algatusest, eelistades neid tootekategooriaid, mis mõjutavad haavatavaid elanikkonnarühmi, samuti neid, millel on suurim ringluspotentsiaal, nagu tekstiilid, pakendid, sealhulgas toidupakendid, mööbel, elektroonika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ehitus ja hooned; tagab juurdepääsu teabele kemikaalisisalduse ja ohutu kasutamise kohta , kehtestades kestliku tootepoliitika algatuse raames teabele esitatavad nõuded ning jälgides probleemsete ainete esinemist materjalide ja toodete olelusringi jooksul ; tagab, et kasutusload ja erandid REACH-määrusega kehtestatud piirangutest ringlussevõetud materjalide suhtes on erandlikud ja põhjendatud; toetab investeeringuid kestlikesse uuendustesse , mille abil saab jäätmevood saastest puhastada, suurendada ohutut ringlussevõttu ja vähendada jäätmete, eelkõige plasti- ja tekstiilijäätmete eksporti; töötab välja kemikaalide riskihindamise meetodid , milles võetakse arvesse ainete, materjalide ja toodete kogu olelusringi. Kemikaalide tootmise keskkonnahoidlikumaks muutmine ja digiteerimine Keemiatööstus on üks kõige saastavamaid, suurima energiakasutusega ja ressursimahukamaid sektoreid, mis on tihedalt seotud teiste suure energiakasutusega sektorite ja protsessidega. Kuigi Euroopa keemiatööstus on juba investeerinud täiustatud tootmisrajatistesse, nõuab rohe- ja digiüleminek sektori jaoks siiski märkimisväärseid investeeringuid . Uudsed ja puhtamad tööstusprotsessid ja -tehnoloogiad aitaksid lisaks kemikaalide tootmise keskkonnajalajälje vähendamisele vähendada ka kulusid, parandada turuvalmidust ja luua Euroopa kestlikule keemiatööstusele uusi turge. Energiatõhusus tuleb seada prioriteediks vastavalt Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidele ning sellised kütused nagu saastevaba vesinik ja kestlikult toodetud biometaan võivad etendada otsustavat rolli energiaallikate kestlikkuses . Digitehnoloogial , nagu asjade internet, suurandmed, tehisintellekt, arukad andurid ja robootika, võib samuti olla oluline roll tootmisprotsesside keskkonnahoidlikumaks muutmisel. Lisaks võivad kemikaalidega seotud uuendused pakkuda sektoriüleseid kestlikke lahendusi, et vähendada tootmisprotsesside üldist keskkonnajalajälge. Lisaks tehnoloogia rollile võivad ärimudelite uuendused olla oluliseks tõukejõuks roheüleminekule kemikaale tootvas ja kasutavas tööstuses. Tuleks uurida ja edendada võimalusi minna kemikaalide traditsiooniliselt tootmiselt ja kasutamiselt üle kemikaalidele kui teenusele . Selliste uuendustega võidakse optimeerida oskusteabe kasutamist ja tagada ressursitõhusus kogu olelusringi jooksul, samuti soodustada kohapõhist innovatsiooni ja VKEde kaasamist. Neid arenguid toetab ELi kestliku rahanduse taksonoomia, mis aitab suunata rahalisi vahendeid keskkonnasäästlike kemikaalide tootmisele ja kasutamisele. TÖÖSTUSLIKU TOOTMISE UUENDAMINE Komisjon toetab oma rahastamisvahendite ning teadus- ja innovatsiooniprogrammide kaudu järgmist: energeetika-, ehitus-, liikuvus-, tervishoiu-, põllumajandus- ja elektroonikasektoris kasutatavate kõrgtehnoloogiliste materjalidega seotud teadus- ja arendustegevus, et tagada rohe- ja digiüleminek; vähese CO 2 -heitega ja vähese keskkonnamõjuga kemikaalide ja materjalide tootmisprotsesside uurimine, arendamine ja kasutuselevõtt; uuenduslike ärimudelite , näiteks tulemuspõhise ärimudeli uurimine ja arendamine, et tagada kemikaalide ja muude ressursside tõhusam kasutamine ning jäätmete ja heite minimeerimine; kemikaalide tootmise ja kasutamisega seotud tööjõu ümberõpe ja täiendõpe , et liikuda rohe- ja digiülemineku suunas; juurdepääs riskikapitalile , eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks; selliste taristute arendamine ja kasutuselevõtt, mis võimaldavad minna kemikaalide tootmiseks üle taastuvatest/CO 2 -neutraalsetest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamisele, transpordile ja salvestamisele ; suurendada tootmise eesmärgil selliste kättesaadavate tehnoloogiate praegust kasutuselevõttu , nagu asjade internet, suurandmed, tehisintellekt, automatiseerimine, arukad andurid ja robootika. ELi avatud strateegilise autonoomia tugevdamine Viimastel aastakümnetel on tootmis- ja tarneahelad muutunud selliste teatavate kriitilise tähtsusega kemikaalide puhul, nagu tooraine, vaheained, ja ravimite toimeained, üha keerukamaks ja üleilmastuvaks. COVID-19 pandeemia on näidanud, et mõnede ühiskonna jaoks olulistes rakendustes kasutatavate kemikaalide tarnijate piiratud arv võib ohustada näiteks ravimite kättesaadavust ja ELi suutlikkust tervisekriisidele reageerida . ELi vastupanuvõime tarnehäiretele ei ole oluline mitte ainult selleks, et tagada tervishoius kasutatavate kemikaalide kättesaadavus, vaid ka selleks, et saavutada Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud üldised kestlikkuseesmärgid , sealhulgas need, mis käsitlevad kliimaneutraalsust edendavaid tehnoloogiaid, nagu akud, tuulegeneraatorid ja fotogalvaanika, puhta materjali ringlust ja nullsaaste eesmärki. Vastupanuvõimelisem majandus ja tervishoiusüsteem vajavad, et ELi olemasolev kemikaalide tootmise suutlikkus areneks jõudsalt, et oleks piisavalt mitmekesiseid tarneallikaid ning et kõigi tasandite häirete riski, strateegilisi reserve ja varusid hallataks paremini, samuti vajavad nimetatud süsteemid mehhanisme, millega tagatakse, et tarneahelad saavad kriisi korral jätkuvalt toimida. ELi AVATUD STRATEEGILISE AUTONOOMIA TUGEVDAMINE Komisjon teeb järgmist: määrab kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2020. aasta oktoobri järeldustega ja tööstuspoliitika teatise väljakuulutatud ajakohastatud versiooniga kindlaks strateegilised sõltuvused ning pakub välja meetmed nende sõltuvuste vähendamiseks; teeb kindlaks strateegilised väärtusahelad , eelkõige seoses tehnoloogiate ja kasutusviisidega, mis on olulised rohe- ja digiüleminekul ning kus kriitilise tähtsusega kemikaalid on olulised koostisosad; teeb koostööd huvirühmadega, et laiendada kemikaale käsitlevat liidu strateegilist prognoosi ; edendab piirkondadevahelist koostööd keskkonnasäästlike kemikaalide väärtusahelates aruka spetsialiseerumise kaudu, et kiirendada ühiste investeerimisprojektide arendamist; edendab ELi rahastamis- ja investeerimismehhanismide kaudu ühiskonna jaoks oluliste kasutusviiside puhul kasutatavate kemikaalide tarnekindlust ja keskkonnasäästlikkust ELis. Tugevam ELi õigusraamistik pakiliste keskkonna- ja terviseprobleemide lahendamiseks Kuigi ELi lähenemisviisiga kemikaalide käitlemisele on tõhusalt vähendatud inimeste ja keskkonna kokkupuudet teatavate probleemsete ainetega, nõuavad praegused ja tekkivad tervise- ja keskkonnaprobleemid õigusraamistiku tugevdamist , et reageerida kiiresti teaduslikele leidudele, muutes raamistiku kõigi osalejate jaoks sidusamaks, lihtsamaks ja prognoositavamaks. Eelkõige tuleks tugevdada REACH-määrust ja CLP-määrust kui ELi kemikaalide kasutamise reguleerimise alustalasid ning täiendada neid olemasolevates valdkondlikes, eelkõige tarbekaupade valdkonda reguleerivates õigusaktides kajastuva sidusa lähenemisviisiga kemikaalide hindamisele ja kasutamisele . Tarbijate, haavatavate elanikkonnarühmade ja töötajate kaitsmine kõige kahjulikumate kemikaalide eest Tarbijad puutuvad laialdaselt kokku kemikaalidega, mida kasutatakse toodetes alates mänguasjadest ja imikutarvetest kuni toiduga kokkupuutuvate materjalide, kosmeetikatoodete, mööbli ja tekstiilini, ning miljonid töötajad kogu ELis puutuvad iga päev kokku keemiliste toimeainetega, mis võivad olla neile kahjulikud . Haavatavad elanikkonnarühmad, nagu lapsed, rasedad ja eakad, on teatavate ohtlike omadustega kemikaalide suhtes eriti tundlikud . Viimastel aastakümnetel on kemikaale käsitlevatest ELi õigusaktidest tulenev suurim kasu tervisele olnud see, et kodanike kokkupuude kantserogeensete ainetega on vähenenud. See on olnud võimalik eelkõige tänu õigusaktide ülesele ennetavale lähenemisviisile ( „üldine lähenemisviis riskijuhtimisele“ ), mis tähendab, et kantserogeensed ained on enamikus tarbekaupades ja haavatavaid elanikkonnarühmi ohustavate kasutusotstarvete puhul üldiselt keelatud, samas on võimalikud piiratud erandid õigusaktides selgelt määratletud tingimustel. Kõnealune ennetav lähenemisviis on lihtsam , üldjuhul kiirem ja annab kõigile osalejatele – täitevasutused, tööstus ja allkasutajad – selge signaali selliste kemikaaliliikide kohta, mille puhul peaks tööstusharu seadma esikohale uuenduslikud lahendused . Siiski reguleeritakse valdava enamiku kemikaalide kasutamist ELis praegu juhtumipõhiselt ja iga konkreetse kasutusala puhul eraldi . Arvukatest tõenditest ja kodanike muredest tingituna on õigustatud, et kõige kahjulikumate kemikaalide puhul eelistataks vaikimisi üldist lähenemisviisi riskijuhtimisele, seda eelkõige seoses nende kasutamisega tarbekaupades . Seda tehakse järk-järgult. Esiteks laiendab komisjon üldist lähenemisviisi riskijuhtimisele tagamaks, et tarbekaubad ei sisalda kemikaale, mis põhjustavad vähktõbe, geenimutatsioone, mõjutavad reproduktiiv- või endokriinsüsteemi või on püsivad ja bioakumuleeruvad. Teiseks algatab komisjon viivitamata põhjaliku mõjuhinnangu, et määrata kindlaks meetodid ja ajakava sama üldise lähenemisviisi laiendamiseks tarbekaupade puhul ka muudele kemikaalidele, sealhulgas nendele, mis mõjutavad immuun- ja närvisüsteemi või hingamiselundkonda, ning kemikaalidele, mis on mürgised mõnele konkreetsele elundile. Üldise lähenemisviisi laiendamine tagab tarbijate, haavatavate elanikkonnarühmade ja looduskeskkonna järjepidevama kaitse, võimaldades samas kasutada kõige kahjulikumaid kemikaale seal, kus see on ühiskonna jaoks tõendatult hädavajalik . Nende kemikaalide olulise kasutuse kriteeriumid tuleb nõuetekohaselt määratleda, et tagada nende ühtne kohaldamine kõigis ELi õigusaktides, ning eelkõige tuleb arvesse võtta vajadust saavutada rohe- ja digiüleminek. KAITSE KÕIGE KAHJULIKUMATE KEMIKAALIDE EEST Komisjon teeb järgmist: laiendab üldist lähenemisviisi riskijuhtimisele tagamaks, et tarbekaubad , sealhulgas toiduga kokkupuutuvad materjalid, mänguasjad, lapsehooldusvahendid, kosmeetikatooted, detergendid, mööbel ja tekstiilid ei sisalda kemikaale, mis põhjustavad vähktõbe, geenimutatsioone, mõjutavad reproduktiiv- või endokriinsüsteemi või on püsivad ja bioakumuleeruvad . Lisaks algatab komisjon viivitamata põhjaliku mõjuhinnangu, et määrata kindlaks meetodid ja ajakava sama üldise lähenemisviisi laiendamiseks tarbekaupade puhul ka muudele kahjulikele kemikaalidele, sealhulgas nendele, mis mõjutavad immuun- ja närvisüsteemi või hingamiselundkonda, ning kemikaalidele, mis on mürgised mõnele konkreetsele elundile ; seni, kuni üldine lähenemisviis riskijuhtimisele ei ole paigas, seab komisjon kõik eespool loetletud ained piirangute osas tähtsuse järjekorda kõigi kasutusalade puhul ja rühmitamise teel, selle asemel et nende kasutamist ükshaaval reguleerida; tagab, et lapsed on kaitstud lastehooldusvahendites ja muudes lastele mõeldud toodetes (v.a mänguasjad) sisalduvate ohtlike kemikaalide eest, et pakkuda üldise tooteohutuse direktiivi kohustuslike õiguslike nõuete ja REACH-määruses sätestatud piirangute abil samal tasemel kaitset nagu mänguasjade puhul; määrab kindlaks oluliste kasutusalade kriteeriumid tagamaks, et kõige kahjulikumate kemikaalide kasutamine on lubatud ainult juhul, kui see on tervise, ohutuse või ühiskonna toimimise jaoks vajalik ning kui puuduvad alternatiivid, mis oleksid keskkonna ja tervise seisukohast vastuvõetavad. Need kriteeriumid suunavad oluliste kasutusalade kohaldamist kõigis asjakohastes ELi õigusaktides nii üldiste kui ka konkreetsete riskihindamiste puhul; laiendab tarbijatele pakutava kaitse taseme REACH-määruse alusel ka kutsealasel eesmärgil kasutajatele ; tõhustab töötajate kaitset , määratledes tulevase töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku raames edasised prioriteedid, et käsitleda töötajate kokkupuudet ohtlike ainetega, sealhulgas määrates kindlaks kõige kahjulikumad ained, mille suhtes komisjon teeb pärast töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna konsultatsiooniprotsessi ettepaneku kehtestada töökeskkonna piirnormid. Samuti tugevdatakse töötajate kaitset, täpsemalt tehakse ettepanek alandada kehtivaid plii ja asbesti piirnorme töökeskkonnas ning kehtestatakse siduvad piirnormid diisotsüanaatidele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata inimeste ja keskkonna kokkupuutele endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega . Neid aineid seostatakse üha enam hormoonsüsteemiga seotud haigustega . Kõnealuseid aineid kasutatakse üha rohkem ja need kujutavad endast tõsist ohtu inimeste tervisele ja elusloodusele ning tekitavad ühiskonnale majanduslikku kahju. Kuna hormoonid juhivad aju arengut ja kasvu, võib kokkupuude endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega loote arengu ja puberteedi ajal viia pöördumatute tagajärgedeni, millest mõned avastatakse alles aastaid hiljem . Kuigi mõne õigusakti abil on võimalik endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid välja selgitada, on ELi õigusraamistik üldiselt killustatud ja piiratud ning seda tuleb konsolideerida ja lihtsustada, et tagada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide õigeaegne kindlakstegemine ning minimeerida inimeste ja keskkonna kokkupuudet kõnealuste kemikaalidega. See nõuab riskijuhtimist käsitleva ennetava üldise lähenemisviisi kohaldamist kõigis õigusaktides, eelkõige selleks, et vältida endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kasutamist tarbekaupades. ENDOKRIINFUNKTSIOONI KAHJUSTAVAD KEMIKAALID Komisjon teeb järgmist: teeb ettepaneku kehtestada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seotud ohtude õiguslikult siduv kindlakstegemine WHO määratluse alusel, tuginedes pestitsiidide ja biotsiidide jaoks juba välja töötatud kriteeriumidele, ning kajastada seda kõigis õigusaktides; tagab, et endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kasutamine tarbekaupades keelatakse kohe, kui need on kindlaks tehtud, ja neid lubatakse kasutada ainult juhul, kui on tõestatud, et see on ühiskonna jaoks hädavajalik; tõhustab töötajate kaitset , lisades endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid väga ohtlike ainete kategooriana REACH-määrusesse; tagab, et ametiasutustele tehakse kättesaadavaks piisav ja asjakohane teave , mis võimaldab kindlaks teha endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, vaadates läbi ja tugevdades teabele esitatavaid nõudeid kõikides õigusaktides; kiirendab ainete sõeluuringute ja katsete abil endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva teabe kogumise meetodite väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Inimeste ja keskkonna kaitsmine kemikaalide kombineeritud mõju eest Inimesed ja muud elusorganismid puutuvad iga päev kokku paljudest eri allikatest pärit kemikaalidega . Viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid edusamme, et täita mõned lüngad teadmistes nende kemikaalide kombineeritud mõju kohta. ELis tähendab kemikaalide ohutuse hindamine tavaliselt siiski üksikute ainete või mõnel juhul tahtlikult konkreetseks kasutuseks valmistatud segude hindamist, võtmata arvesse kombineeritud kokkupuudet paljudest eri allikatest pärit kemikaalidega teatava aja jooksul . Suletud keskkonnas võib kemikaalide kombineeritud mõju inimestele võimenduda. Mõnes õigusaktis nõutakse, et hinnataks kumulatiivset kokkupuudet eri allikatest pärit sama kemikaaliga. Üldiselt puuduvad selged nõuded tahtmatute segude mõju arvessevõtmiseks; need on praegu olemas üksnes töötajate kaitseks . Pestitsiide ja biotsiide käsitlevate õigusaktide kohaselt tuleb arvesse võtta kumulatiivset ja koostoimelist mõju . Pestitsiidide puhul on tehtud edusamme sihtotstarbelise metoodika väljatöötamisel ning tööd kiirendatakse, et olemasolevaid sätteid saaks täielikult rakendada . Keemiliste segude kombineeritud mõju asjakohaseks käsitlemiseks tuleb järjekindlalt kehtestada õiguslikud nõuded, et tagada mitme kemikaaliga samaaegsest kokkupuutest tulenevate riskide tulemuslik ja süstemaatiline arvessevõtmine kõigis kemikaalidega seotud poliitikavaldkondades. Kuna praegu ei ole reaalne ega majanduslikult teostatav konkreetselt hinnata ja reguleerida peaaegu lõpmatut hulka võimalikke kemikaalide kombinatsioone, on tekkimas teaduslik konsensus, et kemikaali segude mõju tuleb arvesse võtta ja üldisemalt lõimida kemikaalidega seotud riskide hindamisse . Samal ajal võiks edasi arendada ja uurida sihtotstarbelisi meetodeid konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks. KEMIKAALISEGUD Komisjon teeb järgmist: hindab, kuidas kõige paremini lisada REACH-määrusesse segu hindamistegur(id) ainete kemikaaliohutuse hindamiseks; kehtestab või tõhustab sätteid, et võtta arvesse kombineeritud mõju muudes asjakohastes õigusaktides , näiteks vett, toidu lisaaineid, mänguasju, toiduga kokkupuutuvaid materjale, detergente ja kosmeetikatooteid käsitlevates õigusaktides; parandab tubaka- ja seonduvate toodete tootmisel kasutatavate segude hindamist , kasutades võimaluse korral olemasolevate ELi asutuste abi . Suund keemiasaastest vaba keskkonna poole Ohtlikel kemikaalidel ja nende keerukal koostoimel teiste keskkonnastressi teguritega võib olla pikaajaline ja ulatuslik mõju nii maismaa- kui ka mere keskkonnale . Need võivad soodustada ökosüsteemide vastupanuvõime vähenemist, mis toob kaasa loomapopulatsioonide kiire vähenemise ja lõpuks väljasuremise, samuti mõjutab see inimeste tervist ja heaolu, ja seda mitte üksnes saasteainete võimaliku esinemise kaudu toiduahelas. ELis on hinnanguliselt 2,8 miljonit peamiselt jäätmete kõrvaldamise ja töötlemise tagajärjel potentsiaalselt saastunud ala, mis kujutavad endast märkimisväärset keskkonnaohtu maismaa- ja veeökosüsteemidele ning mõjutavad muldade tootlikkust . Praegune õigus- ja poliitikaraamistik ei võimalda seda vajalikul määral arvesse võtta ja vajab seega tugevdamist. KEEMILINE SAASTE LOODUSKESKKONNAS Komisjon teeb järgmist: teeb ettepaneku kasutada CLP-määruses uusi ohuklasse ja -kriteeriume, et täielikult arvesse võtta keskkonnatoksilisust, püsivust, liikuvust ja bioakumuleeruvust ; võtab kasutusele järgmised väga ohtlike ainete kategooriad: endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid , püsivad, liikuvad ja toksilised ained ning väga püsivad ja väga toksilised ained ; karmistab kõigis õigusaktides esitatavaid nõudeid tagamaks, et ametiasutustele kättesaadavaks tehtud teave ainete kohta võimaldab läbi viia põhjalikku keskkonnariski hindamise ; käsitleb tulevases Euroopa ravimistrateegias ravimite tootmisest ja kasutamisest tulenevat keskkonna mõju ; toetab teadus- ja arendustegevust nii maismaa- kui ka veekeskkonna saastest puhastamise lahenduste valdkonnas; tugevdab toidus esinevaid keemilisi saasteaineid käsitlevaid õigusakte, et tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Erilist tähelepanu vajavad per- ja polüfluoritud alküülühendid ( PFAS) , võttes arvesse pinnase ja vee, sealhulgas joogivee saastumisjuhtude suurt arvu ELis ja kogu maailmas, paljudest erinevatest haigustest tabandunud inimeste arvu ning sellega seotud ühiskondlikku ja majanduslikku kahju . Seepärast teeb komisjon ettepaneku tervikliku meetmepaketi kohta, milles käsitletakse per- ja polüfluoritud alküülühendite kasutamist ja nendest tingitud saastet . Nende meetmete eesmärk on eelkõige tagada, et per- ja polüfluoritud alküülühendite kasutamine lõpetatakse ELis järk-järgult kõikjal, kus see ei ole osutunud ühiskonna jaoks hädavajalikuks. Per- ja polüfluoritud alküülühendid Komisjon teeb järgmist: keelustab kogu per- ja polüfluoritud alküülühendite ainerühma kasutamise tulekustutusvahtudes ja muudel kasutusaladel , lubades nende kasutamist üksnes juhul, kui see on ühiskonna jaoks hädavajalik; läheneb per- ja polüfluoritud alküülühenditele rühmapõhiselt vett, kestlikke tooteid, toiduaineid, tööstusheiteid ja jäätmeid käsitlevate asjakohaste õigusaktide alusel; käsitleb asjakohastes rahvusvahelistes foorumites ja kahepoolsetes poliitikaalastes dialoogides kolmandate riikidega per- ja polüfluoritud alküülühenditega seotud probleeme üleilmses ulatuses ; kujundab ELi hõlmava lähenemisviisi per- ja polüfluoritud alküülühendite saaste kõrvaldamise uudsete meetodite leidmiseks ja arendamiseks ning toetab seda teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames rahaliselt; rahastab programmi „Euroopa horisont“ raames teadusuuringuid ja innovatsiooni per- ja polüfluoritud alküülühenditele ohutute asendusainete leidmiseks. Õigusraamistiku lihtsustamine ja konsolideerimine Kemikaalidega seotud ohu ja riski hindamist ning kemikaalide käitlemist käsitlev ELi õigusraamistik on põhjalik ja keeruline . Üldiselt annavad kemikaale käsitlevad ELi õigusaktid ettenähtud tulemusi ja on eesmärgipärased. Kuid mitu olulist puudust takistavad kemikaale käsitlevate ELi õigusaktide täieliku potentsiaali ärakasutamist . Kui sellega kiiresti ei tegeleta, on raamistikus raske kemikaalide praeguse ja tulevase tootmise ja kasutamisega õigeaegselt ja tõhusalt toime tulla. Käesoleva strateegia peamine eesmärk on tagada selle raamistiku lihtsustamine ning kemikaale käsitlevate ELi õigusaktide konsolideerimine ja täielik rakendamine . Üks aine, üks hindamine Hindamismenetluste keerukus on ametiasutuste ja huvirühmade jaoks eraldi probleem. See võib põhjustada ebajärjepidevust, menetluse aeglust, ressursside ebatõhusat kasutamist ja tarbetut koormust. Komisjon teeb jõupingutusi, et muuta need hindamisprotsessid lihtsamaks ja läbipaistvamaks , vähendades seega kõigi huvirühmade koormust ning kiirendades otsustusprotsessi ja suurendades ühtlasi selle järjepidevust ja prognoositavust. Selle protsessiga toetatakse ka üleminekut kemikaalide ühekaupa hindamiselt ja reguleerimiselt nende rühmade kaupa reguleerimisele. Eri osalised algatavad kemikaaliohutuse hindamised eri õigusaktide alusel eri ajahetkedel ning neid viivad läbi erinevad ELi ametid, teaduskomiteed, eksperdirühmad või komisjoni talitused. Huvirühmadel ja üldsusel on raske reguleerimisprotsesse ja nende käigus tehtud otsuseid jälgida. Põhimõttega „üks aine, üks hindamine“ tagatakse, et ohutushinnangute algatamine ja prioriteetide valimine toimub koordineeritult, läbipaistvalt ja võimalikult sünkroonselt, võttes arvesse iga sektori eripära. Kui hindamisettepanek tehakse ühe õigusakti alusel, tuleb täiel määral arvesse võtta teiste õigusaktide alusel kavandamist, et tagada kooskõlastatud tegevus. Seda saab kõige tõhusamalt teha avaliku tegevuse koordineerimiskavale toetudes; nimetatud kava on REACH- ja CLP-määruse kohane olemasolev mehhanism . Selleks, et vältida töö dubleerimist, on esmatähtis leppida kokku probleemi määratluses, eelistades sarnase struktuuri või toimega ainete hindamist rühmade kaupa. Selgelt jaotatud ülesannetega ja kõigi osalejate vahelise hea koostööga optimeeritakse olemasolevate ressursside ja teadmiste kasutamist. KÕIGI ELi KEMIKAALIALASTE ÕIGUSAKTIDEGA ETTE NÄHTUD MEETMETE KOORDINEERIMINE JA LIHTSUSTAMINE Komisjon teeb järgmist: kasutab ühtset avaliku tegevuse koordineerimiskava, et anda ajakohastatud ülevaade kõigist kemikaalide suhtes kavandatud ja käimasolevatest algatustest , millega ametiasutused kogu asjaomase valdkonna õigusaktide alusel tegelevad; loob liikmesriikide, komisjoni talituste ja ELi ametite ekspertide töörühma , kes arutab kemikaalide ohtlikkuse/riski hindamise algatusi kogu valdkonna õigusaktide alusel, võttes arvesse ka asjaomase sektori eripära; loob komisjonisisese koordineerimismehhanismi , millega lepitakse kokku ja sünkroniseeritakse võimalikult suures ulatuses kogu valdkonna õigusaktide alusel seoses ohtude kindlakstegemise/klassifitseerimise ja riskihindamisega võetavad meetmed ning jälgitakse põhimõttele „üks aine, üks hindamine“ üleminekut; muudab teadmiste ja ressursside kasutamise otstarbekamaks, tehes ettepaneku kemikaalidega asjakohaste õigusaktide alusel tehtava tehnilise ja teadustöö ülesannete, sealhulgas SCHEERi ja SCCSi ülesannete ümberjagamiseks Euroopa ametitele; teeb ettepaneku tugevdada Euroopa Kemikaaliameti juhtimist ja suurendada selle rahastamismudeli kestlikkust; reformida REACH-määruse kohaseid autoriseerimis- ja piirangute kehtestamise menetlusi, lähtudes nimetatud määruse praktilise rakendamise peamistest järeldustest . Selleks et saavutada järjepidevad reguleerimistulemused, tuleb kemikaale käsitlevates ELi õigusaktides kasutada ühtset terminoloogiat , eelkõige kemikaalide (nt nanomaterjalide) kirjeldamiseks. Poliitika hindamine näitab ka, et sageli huvitatud isikud ei tea, milline teave on kättesaadav, ning et taaskasutusõigused on mõnikord liiga piiravad. Samuti tuuakse seal esile mitu puudust kemikaalidega seotud andmete kooskasutatavuse ja neile juurdepääsetavusega . Peale selle kasutatakse õigusaktidega ettenähtud ohutushinnangutes erinevaid meetodeid , mis võivad viia ebajärjepidevate tulemusteni; samas ei kasutata piisavalt ära akadeemilisi uuringuid . Lisaks kohaldatakse hindamiste algatamise ja läbiviimise ning andmekasutuse suhtes erinevaid läbipaistvusnorme . Lähenemisviisi „üks aine, üks hindamine“ eesmärk on tagada, et metoodikaid ühtlustatakse nii palju kui võimalik ning suurendatakse nende sidusust. Sellega püütakse vabastada andmetele juurdepääs tehnilistest või halduslikest takistustest vastavalt põhimõttele, et andmed peaksid olema hõlpsasti leitavad, kooskasutatavad ja turvalised ning vaikimisi jagatud ja uuesti kasutatavad . Selleks et tagada kooskasutatavust, tehakse andmed kättesaadavaks sobivates vormingutes ja sobivate vahenditega, nt IUCLID ja IPCHEM . Samuti luuakse põhimõttega „üks aine, üks hindamine“ suurem usaldus nende teaduslike tõendite vastu, mis on kemikaalidega seotud ELi otsustusprotsessi aluseks; seejuures toetutakse nendele olulistele sammudele, mis on tehtud seoses läbipaistvusega ELi toiduohutuse valdkonnas . METOODIKAD JA ANDMED Komisjon teeb järgmist: tagab, et CLP-määrus jääb ohuklassifikatsiooni keskseks elemendiks ning võimaldab komisjonil algatada ühtlustatud klassifitseerimist ; vaatab üle nanomaterjali määratluse ja tagab selle ühtse kasutamise kõigis õigusaktides, kasutades õiguslikult siduvaid mehhanisme; töötab välja ühise avatud andmete platvormi kemikaalide kohta, et hõlbustada juurdepääsu kõigist allikatest pärit, kemikaale käsitlevale teabele ning selle teabe jagamist ja taaskasutamist; edendab inimeste ja keskkonna tervisel põhinevate piirnormide uuesti kasutamist ja ühtlustamist ELi riskihindajate ja -juhtide seas tsentraliseeritud ja kureeritava ELi hoidla abil; loob vahendid ja tavad, millega tagatakse, et asjakohased akadeemilised andmed on ohutushinnangute jaoks kergesti kättesaadavad ja sobivad regulatiivsetel eesmärkidel kasutada; võimaldab ELi ja riiklikel ametiasutustel õigusraamistiku osana tellida ainete katsetamist ja seiret , kui peetakse vajalikuks saada täiendavat teavet ; kõrvaldab andmete taaskasutust ning ELi ja riiklike ametiasutuste vahelise kemikaalidega seotud andmete liikumise lihtsustamist segavad õiguslikud takistused ; laiendab avatud andmete põhimõtet ja asjakohaseid läbipaistvuspõhimõtteid ELi toiduohutuse valdkonnast muudele kemikaale käsitlevatele õigusaktidele. Nulltolerants nõuetele mittevastavuse korral Kõik ELis toodetud või Euroopa turule lastud kemikaalid, materjalid ja tooted peavad täielikult vastama ELi teabe-, ohutus- ja keskkonnanõuetele. Sellele vaatamata on praegu peaaegu 30 % hoiatustest turule lastud ohtlike toodete kohta seotud kemikaalidest tulenevate riskidega, kusjuures 90 % nendest toodetest on pärit väljastpoolt ELi ning eriti tõsiseks probleemiks on importtooted ja veebimüük . Samuti vastavad vaid kolmandik REACH-määruse alusel tööstuses registreeritud keemiliste ainete registreerimistoimikutest täielikult teabele esitatavatele nõuetele . Kemikaale käsitlevate õigusaktide ulatuslikumat rakendamist ja nende täitmise tagamist on hädasti tarvis tagamaks, et kemikaale toodetakse, lastakse turule ja keskkonda ning kõrvaldatakse vastavalt nõuetele. Uue turujärelevalve määruse ja tulevaste ELi tolliliitu tugevdavate meetmete rakendamisega tõhustatakse täitmise tagamist nii ühtsel turul kui ka ELi välispiiridel. Komisjon kaalub, milliseid täiendavaid meetmeid saaks kehtestada, et tugevdada REACH-määruse täitmise tagamist ELi välispiiridel ning edendada koostööd veebimüügiplatvormidega . Peale selle ei ole kemikaale käsitlevate ELi õigusaktide täitmise tagamine kogu ELis võrdselt tõhus riikide erineva suutlikkuse ja ressursimahu tõttu. Liikmesriigid peavad suurendama oma täitmise tagamise suutlikkust tasemeni, kus see on piisavalt tõhus, et kasu saada ELi kiire teabevahetuse ja hoiatamise vahenditest ning paremini kasutada digivahendeid kiiremaks tegutsemiseks ja ressursside, sealhulgas turujärelevalveasutuste ressursside optimeerimiseks. On selgunud, et Euroopa Kemikaaliameti jõustamisalase teabe vahetamise foorum edendab tõhusalt täitmise tagamise ühtlustamist. Edaspidi laiendab foorum koostööd olemasolevate täitmise tagamise võrgustike ja asutustega, et vältida meetmete dubleerimist ja suurendada tõhusust. Praegu parandatakse kemikaale puudutavate keskkonnaalaste õigusaktide järgimist . Hea näide on keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise foorum , mis ühendab liikmesriikide kemikaalialaselt pädevaid asutusi ja keskkonnanõuete täitmise tagamise võrgustikke . Kavandatava nullsaaste tegevuskavaga algatatakse täiendavaid konkreetseid meetmeid keemilise saaste ohjamiseks. Samuti on olulised meetmed, millega tarbijate ja tarbijaorganisatsioonide mõjuvõimu suurendada , sest tarbijate käitumine on võimas tõukejõud, mis käivitab muutusi tööstuses ja tagab õigusaktide järgimise. Et seda saavutada, rakendatakse tarbijakaitsenorme . NULLTOLERANTS NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL Komisjon teeb järgmist: tugevdab REACH-määruse raames põhimõtteid „puuduvad andmed, puudub turg“ ja „saastaja maksab“, eelkõige nõudes kõigi registreerimistoimikute nõuetekohasust ning mittevastavuse korral registreerimisnumbreid tühistades; teeb ettepaneku teha komisjonile ülesandeks auditite korraldamise liikmesriikides , kui see on asjakohane, et tagada kemikaale käsitlevate õigusaktide, eelkõige REACH-määruse järgimise ja täitmise tagamise, ning kasutada vajadust mööda rikkumismenetlusi; tegeleb teadaolevate valdkondadega, kus nõuetele mittevastavuse risk on suur ; eelkõige on need valdkonnad veebimüük, importtooted, klassifitseerimine ja märgistamine ning piirangud; laiendab Euroopa Pettustevastase Ameti koordineerimis- ja uurimistegevuse ulatust, et võidelda ebaseaduslikke keemiatoodete ringluse vastu ELis; toetab liikmesriike, et nad seaksid esikohale täitmise lõimitud tagamise , tehes mitut õigusakti hõlmavaid kontrolle; tagab ühtse reageerimise kogu ELi ulatuses ning koordineeritud teabevahetuse kemikaale käsitlevate õigusaktide täitmise tagamise kohta, tõhustades asjakohaste komisjoni IT-platvormide kasutamist; uurib digivahendite kasutamist , millega toetada turujärelevalvet ja tolliasutusi ning parandada internetis Euroopa tarbijatele müüdavate kemikaale sisaldavate toodete nõuetele vastavust; julgustab liikmesriike kasutama taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit, et investeerida turujärelevalve taristute tugevdamisesse ja digiteerimisse; kehtestab turujärelevalve määruse alusel ühtsed kontrollimistingimused ja ühtse kontrollimissageduse teatavate toodete jaoks, mille puhul on pidevalt tuvastatud konkreetseid ohte või kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide tõsiseid rikkumisi. Põhjalik teadmusbaas kemikaalide kohta Kemikaalide keskkonnahoidlik käitlemine Euroopas oleneb sellest, kuidas EL ja liikmesriigid suudavad teha otsuseid usaldusväärsete ja asjakohaste ajakohaste teadmiste alusel . Tänu oma teadusasutuste tööle on EL mitme aastakümne jooksul omandanud maailmatasemel teadmised kemikaalide omaduste ja nendega seotud riskide kohta ning seda teadmusbaasi on laialdaselt kasutatud ka mujal maailmas. Kuid on veel palju teadmisi, mida ametiasutused peavad saama enamiku kemikaalide, sealhulgas polümeeride ja väikestes kogustes toodetavate kemikaalide olemuslike omaduste kohta. Samuti on teadmised kasutusalade ja kokkupuute kohta killustatud eelkõige seetõttu, et need sõltuvad sellest, kas tööstussektor esitab täpset teavet. Turul olevate kemikaalide rohkearvulisus kujutab endast tohutut teadmistega seotud väljakutset ning tulevikus oodatava kemikaalide tootmise ja kasutamise kasvuga on oht „kemikaalidega seotud riskide tundmatut territooriumi“ veelgi laiendada. Joonis. Kemikaalidega seotud riskide tundmatu territoorium, Euroopa Keskkonnaamet Kemikaalide andmete parem kättesaadavus ELil puudub endiselt põhjalik andmebaas kõigi ainete kohta , mis on turule lastud, ja nende üldise keskkonnajalajälje kohta, sealhulgas nende mõju kohta kliimale. See takistab kemikaalide ja toodete nõuetekohast käitlemist ega võimalda keskkonnasäästlikkust täielikult hinnata. Eelkõige polümeerid , mis on plastide põhikomponendid, ei ole REACH-määruse kohaselt registreerimisele kuuluvad ained. Peale selle ei võimalda REACH-määruse kohaselt väikeses ja keskmises koguses ainete puhul nõutav teave täielikult kindlaks teha kriitiliste ohtlike omadustega aineid. Ainete kantserogeensust ja muid igal tootmistasandil esinevaid kriitilisi ohte käsitlevale teabele esitatavate nõuete karmistamisel on peamine roll edukal võitlemisel haiguste, näiteks vähktõve vastu . Peale selle tuleb parandada REACH-määruse kohaste hindamismenetluste tõhusust ja tulemuslikkust . NÕUTAV TEAVE Komisjon teeb järgmist: teeb ettepaneku laiendada REACH-määruse kohast registreerimiskohustust teatavatele probleemsetele polümeeridele ; hindab, kuidas kõige paremini kehtestada REACH-määruses teabele esitatavaid nõudeid seoses kemikaalide, sealhulgas kasvuhoonegaaside heite üldise keskkonnajalajäljega ; muudab REACH-määruse kohaseid teabele esitatavaid nõudeid, et võimaldada tõhusalt kindlaks teha kriitiliste ohtlike omadustega aineid , sealhulgas närvi- ja immuunsüsteemile mõju avaldavaid aineid; muudab REACH-määruse kohaseid teabele esitatavaid nõudeid, et võimaldada kindlaks teha kõik ELis toodetud või siia imporditud kantserogeensed ained olenemata nende kogusest. Teaduse ja poliitika tugevdatud side kemikaalide valdkonnas Tehtud on märkimisväärseid jõupingutusi, et parandada teaduslikku arusaamist kemikaalide mõjust tervisele ja keskkonnale . Inimestes ja ökosüsteemides kemikaalide esinemise seire on oluline, et parandada arusaamist nende mõjust, ning seda tuleks veelgi edendada, et muu hulgas mõista kemikaalide ja soo vahelisi seoseid . Koostöös liikmesriikidega jätkab komisjon teadusuuringute ja (bio)seire edendamist , et mõista ja ära hoida kemikaalidega seotud riske ning soodustada innovatsiooni kemikaalidega seotud riskide hindamises ja regulatiivteaduses tulevase teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kaudu. Hoolimata 10 aasta eest vastu võetud ELi rangest teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse poliitikast, mille lõppeesmärk on loomkatsete täielik asendamine, on kemikaalide valdkonnas katsete tegemiseks siiski vaja loomi süstemaatiliselt kasutada . Ohutuskatsed ja kemikaaliga seotud riski hindamine peavad uuenema, et vähendada sõltuvust loomkatsetest ning parandada kemikaalidega seotud ohu ja riski hindamise kvaliteeti, tõhusust ja kiirust. TEADUSE JA POLIITIKA SIDE Komisjon teeb järgmist: koostab ELi tasandi koordineerimisrühma juhtimisel kemikaalialase teadusuuringute ja innovatsiooni kava ning ajakohastab seda; see soodustab samuti uuringutulemuste kajastamist õigusaktides; soodustab valdkondadevahelisi uuringuid ja digitaalseid uuendusi, et leida täiustatud vahendeid, meetodeid ja mudeleid ning andmeanalüüsi võimet , et saavutada loomkatsetest loobumine; toetab rahaliselt inimese ja keskkonna (bio)seire võimekust kogu ELis , täiendades ökosüsteemi seire algatusi ; töötab välja ELi varajase hoiatamise ja meetmete süsteemi kemikaalide jaoks tagamaks, et ELi poliitikas käsitletakse tekkivaid kemikaalidest tulenevaid riske niipea, kui need seire ja teadusuuringute käigus kindlaks tehakse; töötab välja näitajate raamistiku keemilise saaste põhjuste ja mõju seire tegemiseks ning kemikaale käsitlevate õigusaktide tõhususe mõõtmiseks . Üleilmse eeskuju näitamine kemikaalide keskkonnahoidlikus käitlemises Kemikaalide tootmine, kasutamine ja nendega kauplemine kasvab kõigis maailma piirkondades. Kemikaalidega seotud aastakäive maailmas hinnati 2018. aastal 3,347 miljardile eurole ja eeldatavasti kahekordistub tootmine aastaks 2030. Samuti kasvavad rohkelt kemikaale kasutavad sektorid, näiteks ehitussektor, autotööstus ja elektroonikasektor, ning suurendavad nõudlust kemikaalide järele, luues võimalusi, aga samuti riske . Kuigi keemilise saaste osakaal üleilmses haiguskoormuses on senini alahinnatud, mööndakse, et keemiline saaste ohustab õigust väärikale elule ja seda eriti laste puhul ning eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga riikides . 2015. aastal kinnitas rahvusvaheline üldsus kohustust saavutada 2020. aastaks kemikaalide üleilmse keskkonnahoidliku käitlemise eesmärk, mis on ka oluline valdkondadevaheline element enamiku muude kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Kuigi kõigil tasanditel on tehtud palju, on edusammud olnud aeglased ja ebapiisavad ning seda üleilmset kohustust ei ole täidetud . Kiireloomulisust on tõepoolest vaja teadvustada. Euroopa Liit saab võtta juhtrolli maailmas kõrgete standardite edendamisel ja peabki seda tegema. Rahvusvaheliste standardite tugevdamine Seoses kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidliku käitlemisega on praeguseks kasutusele võetud palju erinevaid rahvusvahelisi, piirkondlikke ja riiklikke vahendeid ja meetmeid. Kuid üleilmsel tasandil haldamine on endiselt äärmiselt killustatud ning standardid ja nõuete täitmine on riigiti väga erinevad. Näiteks ei olnud rohkem kui 120 riiki 2018. aastaks kasutusele võtnud ühtset ülemaailmset kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi . See killustatus on kahjustanud olemasolevate organisatsioonide, programmide ja algatuste üldist mõju ja tõhusust. Ülemaailmseid strateegilisi eesmärke ja sihte on vaja ambitsioonika rahvusvahelise raamistiku loomiseks, millega kõrvaldatakse praegune killustatus ning soodustatakse sidusat poliitikat ja kõigi asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsuste ja sidusrühmade, sealhulgas tööstuse tegevust. Rahvusvahelist kemikaalide käitlemist käsitlev uuendatud strateegiline lähenemisviis on oluline mitmepoolne kokkulepe, mis võimaldab täielikult käsitleda kemikaalide keskkonnahoidlikku käitlemist kogu nende olelusringi jooksul. Samal ajal kui ELi õigusnormide väljatöötamisel on oluline kasutada asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja meetodeid (välja arvatud juhul, kui need ei ole tõhusad või sobivad), on ühtlasi põhjapaneva tähtsusega integreerida kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine kõigi asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide tööprogrammidesse . See võimaldab ELil edendada sidusat poliitikat ja tegevust ÜRO tegevuskava aastani 2030 raames kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega. RAHVUSVAHELINE JUHTPOSITSIOON Euroopa Liit teeb järgmist: laiendab oma rahvusvahelist toetustegevust , et saavutada tegevuskava 2030 eesmärgid kemikaalide keskkonnahoidliku käitlemise osas ja seda eelkõige juhtrolli võttes ning edendades olemasolevate rahvusvaheliste õigusaktide ja ELi standardite rakendamist kogu maailmas; püüdleb 2020. aasta järgse kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise üleilmsete strateegiliste eesmärkide vastuvõtmise poole, kusjuures need eesmärgid kajastavad kemikaalide olelusringil põhinevaid lähenemisviise kooskõlas 2020. aasta järgse üleilmse elurikkuse eesmärkidega; edendab koos tööstussektoriga ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi (ÜRO GHS) kasutuselevõtmist vahendina, millega teha kindlaks kemikaalidega seotud ohud ning teavitada neist käitlejaid, töötajaid ja tarbijaid; teeb ettepaneku võtta vastu ÜRO GHSi kriteeriumid/ohuklassid või neid muuta või täpsustada; edendab ühiste standardite ja uuenduslike riskihindamisvahendite väljatöötamist rahvusvahelisel tasandil eelkõige koos OECDga ning nende kasutamist rahvusvahelistes raamistikes, muu hulgas selleks, et edaspidi loomkatsetest loobuda. Ohutuse ja keskkonnahoidlikkuse standardite edendamine väljaspool ELi Kuigi kemikaalide tootmine maailmas 2030. aastaks hinnanguliselt kahekordistub, on oodata ELi keemiatööstuse hinnangulise osakaalu langemist ligikaudu 10,7 %-ni . Suur osa kemikaalide tootmise eeldatavast kasvust liigub arengumaadesse ja üleminekumajandusega riikidesse. Kemikaale käsitlevad ELi õigusaktid on asetanud ELi kemikaalide käitlemise tervise- ja keskkonnastandarditega seoses teerajaja rolli ning selle strateegia eesmärk on edendada ELi juhtpositsiooni keskkonnasäästlike kemikaalide tootmisel ja kasutamisel. EL peab kasutama oma kaalukat positsiooni maailmas, et toetada ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamise lähenemisviise kogu maailmas, võrdsustada võimalusi ja suurendada nende ettevõtete turuosa, kes toodavad ohutuid ja keskkonnasäästlikke kemikaale. Samuti on hädavajalik tihedam rahvusvaheline koostöö ja koordineerimine. Komisjon on võtnud kohustuse toetada ELi partnerriikide võimekust täita oma rahvusvahelisi kohustusi kemikaalidega seotud rahvusvahelistest õigusaktide raames ning võtta vastu kõrged keskkonna-, tervise- ja sotsiaalsed standardid ja tagada nende täitmine. ELi välistegevusega edendatakse ja süvalaiendatakse kemikaalide keskkonnahoidlikku käitlemist kogu nende olelusringi jooksul ning üleminekut mürgivabale ringmajandusele, mis on säästva arengu olulised valdkondadevahelised elemendid ja milles võetakse arvesse poliitikavaldkondade arengusidusust. ELi teadmusbaasi jagamine on oluline arenguriikide toetamiseks, aga ka andmete vastastikuseks tunnustamiseks OECD liikmesriikide ja teiste asjaomaste riikidega. See on oluline, et vältida töö dubleerimist, säästa ressursse ja toetada rahvusvaheliste standardite kasutamist. Samuti kasutatakse ELi rahvusvahelises poliitikas ja juhtrollis ära olemasolev teadmusbaas ja kogemused, mis ELi ametid on oma ülesandeid täites ja vahendeid kasutades saanud. KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA Euroopa Liit teeb järgmist: edendab kemikaalide keskkonnahoidlikku käitlemist rahvusvahelise koostöö ja partnerluste kaudu kahepoolsetes, piirkondlikes ja mitmepoolsetes foorumites , kaasa arvatud koostöö Aafrikaga, samuti koostöö naaberriikide ja teiste partneritega, mille eesmärk on toetada nende suutlikkust kemikaale keskkonnahoidlikult hinnata ja käidelda: on eeskujuks ja tagab kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, et Euroopa Liidus keelatud ohtlikke kemikaale ei toodeta ekspordiks , muutes selleks vajaduse korral asjakohaseid õigusakte; soodustada ettevõtete kestliku üldjuhtimise algatuse raames kemikaalide tootmise ja kasutamisega seotud hoolsuskohustuse rakendamist. Järeldused See strateegia annab võimaluse ühitada kemikaalide ühiskondlik väärtus inimeste tervise ja planeedi taluvuspiiridega ning toetada tööstust ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide tootmisel. Samuti annab see võimaluse vastata ELi kodanike õigustatud lootusele kõrgetasemelisele kaitsele ohtlike kemikaalide eest ning edendada ELi tööstuse üleilmset liidrirolli ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide tootja ja kasutajana. See strateegia kujutab endast vajalikku esimest sammu Euroopa nullsaaste eesmärgi ja teiste sellega seotud eesmärkide suunas, mis on määratletud elurikkuse strateegias ja strateegias „Talust taldrikule“. Üheskoos panevad need aluse tulevasele nullsaaste tegevuskavale ja aitavad kaasa Euroopa vähktõvevastase võitluse kavale. Lisaks täiendab see strateegia ka Euroopa tööstusstrateegiat, Euroopa majanduse taastekava, ringmajanduse tegevuskava ning muid Euroopa rohelise kokkuleppe strateegiaid ja algatusi, nagu ravimistrateegia, vesinikustrateegia ja akusid käsitlev algatus. Selles strateegias välja kuulutatud uusi seadusandlikke algatusi toetavad komisjoni parema õigusloome vahendid. Õigusakte käsitlevad ettepanekud, sealhulgas REACH-määruse võimalikult sihipärane läbivaatamine käesoleva strateegia eesmärkide saavutamiseks, tehakse avalike konsultatsioonide alusel ja need peavad läbima põhjalikud mõjuhinnangud, sealhulgas analüüsid, mis käsitlevad mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning seda, kas asjaomased ettepanekud soodustavad või takistavad innovatsiooni. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles käesolevat strateegiat kinnitama ja selle rakendamisele kaasa aitama. Komisjon pöördub koordineeritult kodanike ja huvirühmade poole, et julgustada neid aktiivselt osalema. TEGEVUSKAVA Käesolevas tegevuskavas esitatud meetmed, sealhulgas seadusandlikud ettepanekud ja REACH-määruse sihipärased muudatused, tuleb kõik ellu viia kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega ning nende suhtes tuleb vajaduse korral kohaldada hindamisi ja mõjuhinnanguid. Komisjoni võetavad põhimeetmed ELi õigusaktid Soovituslik aeg Moodustada kõrgetasemeline ümarlaud eesmärgiga edendada kemikaale käsitlevate õigusaktide tõhusust ja tulemuslikkust, soodustada uuenduslike ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning jälgida strateegia meetmete mõju 2021 ELi ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalidega seotud innovatsioon Töötada välja kemikaalide ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamist käsitlevad ELi kriteeriumid 2022 Luua ELi-ülene ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamise tugivõrgustik 2023 Rahaline toetus ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandatud ainete, materjalide ja toodete väljatöötamiseks, turustamiseks, kasutuselevõtuks ja kasutamiseks Alates 2021. aastast Kaardistada ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamise oskuste nõudlusele mittevastavused ja pädevuslüngad ning anda soovitusi 2021 Kehtestada peamised tulemusnäitajad, et mõõta tööstuse üleminekut ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide tootmisele 2021 Kehtestada õigusnõuded probleemsete ainete, sealhulgas per- ja polüfluoritud alküülühendite (PFASid) sisaldusele toodetes kestlike toodete algatuse raames (Tulevane) kestlike toodete algatus 2021–2022 Algatused ja rahastamine, et edendada keskkonnahoidliku ja aruka tehnoloogia, kõrgtehnoloogiliste materjalide ja uuenduslike ärimudelite väljatöötamist vähese CO 2 -heitega ja vähese keskkonnamõjuga tööstuslikuks tootmiseks ja kemikaalide kasutamiseks Alates 2021. aastast Juurdepääs riskikapitalile, eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks Alates 2021. aastast Muuta tööstusheiteid käsitlevaid ELi õigusakte, et edendada ohutumate kemikaalide kasutamist ELi tööstuses Tööstusheidete direktiiv 2021 Teha kindlaks peamised väärtusahelad ja sõltuvused, mille puhul kemikaalid on olulised koostisosad, ning teha koostööd huvirühmadega, et laiendada kemikaale käsitlevat ELi strateegilist prognoosi Alates 2021. aastast Edendada piirkondadevahelist koostööd keskkonnasäästlike kemikaalide väärtusahelates aruka spetsialiseerumise kaudu, et kiirendada ühiste investeerimisprojektide arendamist Alates 2021. aastast Toetada tööjõu täiend- ja ümberõpet, et liikuda rohe- ja digiülemineku suunas Alates 2020. aastast Tugevam ELi õigusraamistik pakiliste keskkonna- ja terviseprobleemide lahendamiseks Tegevuskava kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete, endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide, püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete (vPvB), immunotoksiliste ainete, neurotoksiliste ainete, konkreetsetele elunditele toksiliste ainete ja hingamiselundite sensibilisaatorite tähtsuse järjekorda seadmiseks REACH-määruse kohaste (rühma)piirangute puhul REACH-määrus (komiteemenetlus) 2021 Ettepanekud laiendada üldist lähenemisviisi riskijuhtimisele tagamaks, et tarbekaubad ei sisalda kemikaale, mis põhjustavad vähktõbe, geenimutatsioone, mõjutavad reproduktiiv- või endokriinsüsteemi või on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised; hinnata meetodeid ja ajakava sama lähenemisviisi laiendamiseks muudele kemikaalidele, sealhulgas immuun-, neuroloogilisi või hingamiselundite süsteeme mõjutavatele kemikaalidele ja konkreetsele elundile toksilistele kemikaalidele REACH-määruse artikli 68 lõige 2 Toiduga kokkupuutuvate materjalide määrus Kosmeetikatoodete määrus Mänguasjade ohutuse direktiiv Õiguslik menetlus muude tarbekaupade (nt detergendid) jaoks, mis määratakse kindlaks mõjuhinnangus 2022 2022 2022 2022 Ettepanek muuta REACH-määruse artikli 68 lõiget 2, et lisada sellesse kutsealasel eesmärgil kasutajad REACH-määrus 2022 Kehtestada üldise tooteohutuse direktiivi kohased kohustuslikud õiguslikud nõuded ja REACH-määrusega ettenähtud piirangud, et suurendada laste ohutust seoses lastehooldusvahendites ja muudes lastele mõeldud toodetes (v.a mänguasjad) sisalduvate ohtlike kemikaalidega REACH-määrus (komiteemenetlus) Üldine tooteohutuse direktiiv 2022 2021 Määratleda tulevase töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku raames edasised prioriteedid, et käsitleda töötajate kokkupuudet ohtlike ainetega, sealhulgas määrates kindlaks kõige kahjulikumad ained, mille suhtes komisjon teeb pärast töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna konsultatsiooniprotsessi ettepaneku kehtestada töökeskkonna piirnormid Töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik 2021 Tugevdada sotsiaalpartneritega konsulteerides töötajate kaitset, tehes ettepaneku vähendada kehtivaid plii ja asbesti piirnorme töökeskkonnas ning kehtestades siduvad piirnormid diisotsüanaatidele Keemiliste mõjurite direktiiv; direktiiv, milles käsitletakse kokkupuudet asbestiga tööl 2022 Määratleda oluliste kasutusalade kriteeriumid, võttes arvesse Montreali protokollis sisalduvat definitsiooni 2021–2022 Ettepanek muuta CLP-määrust, et kehtestada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide, püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete ning püsivate ja liikuvate ainete uued ohuklassid ning kajastada neid kõikides õigusaktides CLP-määrus 2021 Ajakohastada teabenõudeid, et võimaldada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemist asjakohastes õigusaktides, eelkõige REACH-määruses ning kosmeetikatoodete, toiduga kokkupuutuvate materjalide, taimekaitsevahendite ja biotsiidide alastes õigusaktides REACH-määrus (komiteemenetlus) Biotsiidide määrus (lisad) Taimekaitsevahendite määrus (komisjoni teatised) Toiduga kokkupuutuvate materjalide määrus Kosmeetikatoodete määrus 2022 2021 2021 2022 2022 Hinnata, kuidas kõige paremini lisada segude hindamistegur(id) REACH-määruse I lisasse REACH-määrus (komiteemenetlus) 2022 Kehtestada või tõhustada sätteid, et võtta arvesse kemikaalide kombineeritud mõju vees, toiduga kokkupuutuvates materjalides, toidu lisaainetes, mänguasjades, detergentides, kosmeetikatoodetes Keskkonnakvaliteedi standardite direktiiv / põhjavee direktiiv (lisad) Toiduga kokkupuutuvate materjalide määrus Toidu lisaaineid käsitlev komisjoni määrus (Komiteemenetlus) Detergentide määrus Mänguasjade ohutuse direktiiv Kosmeetikatoodete määrus 2022 2022 2022 2022 2022 2022 Ettepanek muuta REACH-määruse artiklit 57, et lisada väga ohtlike ainete loetellu endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, püsivad, liikuvad ja toksilised (PMT) ning väga püsivad ja väga liikuvad (vPvM) ained REACH-määrus 2022 Ettepanek piirata REACH-määruse alusel per- ja polüfluoritud alküülühendite kasutamist kõikjal, kus see ei ole hädavajalik, sealhulgas tarbekaupades REACH-määrus (komiteemenetlus) 2022–2024 Keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi ja põhjavee direktiivi lisade läbivaatamine, et lisada võimaluse korral per- ja polüfluoritud alküülühendid Keskkonnakvaliteedi standardite direktiiv / põhjavee direktiiv (lisad) 2022 Käsitleda per- ja polüfluoritud alküülühendite sisaldust toidus, lisades piirnormid toidu saasteaineid käsitlevatesse õigusaktidesse Toidu saasteaineid käsitlev komisjoni määrus (Komiteemenetlus) 2022 Ettepanek vaadata läbi tööstusheiteid käsitlevad õigusaktid ning Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister, et käsitleda tööstusettevõtetest pärit per- ja polüfluoritud alküülühendite heidet ja aruandlust Tööstusheidete direktiiv 2021 Ettepanek käsitleda per- ja polüfluoritud alküülühendite heidet jäätmeetapis, sealhulgas reoveesetteid käsitlevate õigusaktide läbivaatamise kaudu Reoveesetete direktiiv 2023 Stockholmi konventsiooni ja Baseli konventsiooni kohased ettepanekud per- ja polüfluoritud alküülühenditega seotud probleemide lahendamiseks üleilmsel tasandil 2023–2024 ELi-ülene lähenemisviis ja rahaline toetus uuenduslikele lahendustele, et võidelda per- ja polüfluoritud alküülühenditega saastumise vastu Alates 2020. aastast Õigusraamistiku lihtsustamine ja konsolideerimine Põhimõtte „Üks aine, üks hindamine“ kehtestamine, et koordineerida kemikaalidega seotud ohtude ja riskide hindamist kemikaale käsitlevates õigusaktides, kasutades ühtset avaliku tegevuse koordineerimiskava, eksperdirühma ja komisjoni koordineerimismehhanismi Alates 2021. aastast Horisontaalne ettepanek ELi kemikaale käsitleva tehnilise ja teadustöö ümberjagamiseks ELi ametitele 2022 Ettepanek Euroopa Kemikaaliameti asutamismääruse kohta 2023 Ettepanek muuta CLP-määrust, et anda komisjonile volitused ühtse klassifitseerimise algatamiseks CLP-määrus 2021 Nanomaterjali määratluse läbivaatamine 2021 Ettepanek vaadata läbi REACH-määruse autoriseerimis- ja piiramismenetlused REACH-määrus 2022 Inimeste ja keskkonna tervisel põhinevate piirnormide ELi hoidla loomine 2022 Töötada välja ühine avatud andmete platvorm kemikaalide kohta ja vahendid asjakohastele akadeemilistele andmetele juurdepääsu tagamiseks 2023 Horisontaalne ettepanek kõrvaldada õiguslikud takistused andmete taaskasutamiselt, ühtlustada andmevooge õigusaktide vahel ning laiendada avatud andmete ja läbipaistvuse põhimõtteid ELi toiduohutuse valdkonnast muudele kemikaale käsitlevatele õigusaktidele 2023 Ettepanekud, millega võimaldatakse ELi ja liikmesriikide ametiasutustel õigusraamistiku osana tellida ainete katsetamist ja seiret 2023 Töötada välja kemikaale käsitlevate näitajate raamistik 2024 Ettepanek muuta REACH-määrust, et võtta kasutusele Euroopa auditeerimisüksus REACH-määrus 2022 Muuta REACH-määrust, et tagada kõigi REACH-määruse kohaste ainete registreerimiste nõuetele vastavuse kontroll ja võimaldada registreerimisnumbrite tühistamist REACH-määrus 2022 Ettepanek laiendada OLAFi tegevusvaldkonda uurimistegevusele, mis käsitleb ebaseaduslike keemiatoodete ringlust ELis 2022 Ettepanekud turujärelevalve määruse kohaste rakendusaktide kohta, et kehtestada ühtsed kontrollimistingimused ja ühtse kontrollimissageduse teatavate toodete jaoks Turujärelevalve määrus 2022–2023 Kemikaalide kohta põhjaliku ja läbipaistva teadmusbaasi loomine Ettepanekud REACH-määruse kohaste registreerimisnõuete läbivaatamiseks, et tagada: kriitiliselt ohtlike omadustega ainete kindlakstegemine, sealhulgas närvi- ja immuunsüsteemile avalduv mõju, üleminek rühmitamisele, polümeeride alarühma registreerimine, teave kemikaalide üldise keskkonnajalajälje kohta, kohustus esitada kemikaaliohutuse aruanded ainete kohta, mille kogus jääb vahemikku 1–10 tonni REACH-määrus 2022 Töötada välja kemikaalialaste teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiline kava 2022 Rahastada inimese ja keskkonna (bio)seiret kogu ELis Alates 2020. aastast Luua ELi varajase hoiatamise ja meetmete süsteem kemikaalide jaoks 2023 Anda üleilmset eeskuju kemikaalide käitlemises Algatused, et edendada koos rahvusvaheliste organisatsioonide ja tööstussektoriga ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi (ÜRO GHS) kasutuselevõtmist Alates 2020. aastast Ettepanek võtta vastu ÜRO GHSi kriteeriumid/ohuklassid või neid muuta või täpsustada kooskõlas CLP-määrusega 2022–2024 Toetada, eelkõige rahastamise kaudu, kolmandate riikide kemikaalide hindamise ja käitlemise suutlikkuse suurendamist 2020–2022 Tagada, et Euroopa Liidus keelatud ohtlikke kemikaale ei toodeta ekspordiks, muutes selleks vajaduse korral asjakohaseid õigusakte 2023 Soodustada ettevõtete kestliku üldjuhtimise tulevase algatuse raames kemikaalide säästva tootmise ja kasutamisega seotud hoolsuskohustuse rakendamist 2020–2024 sustainable chemicals for the green and digital transition The European Green Deal , European Union’s new growth strategy, has set the EU on a course to become a sustainable climate neutral and circular economy by 2050. It has also set a goal to protect better human health and the environment as part of an ambitious approach to tackle pollution from all sources and move towards a toxic-free environment. Chemicals are everywhere in our daily life and play a fundamental role in most of our activities , as they form part of virtually every device we use to ensure our well-being, protect our health and security, and meet new challenges through innovation. Chemicals are also the building blocks of low-carbon, zero pollution and energy- and resource-efficient technologies, materials and products. The increased investment and innovative capacity of the chemicals industry to provide safe and sustainable chemicals will be vital to offer new solutions and support both the green and the digital transitions of our economy and society . At the same time, chemicals with hazardous properties can cause harm to human health and the environment. While not all hazardous chemicals raise the same concerns, certain chemicals cause cancers, affect the immune, respiratory, endocrine, reproductive and cardiovascular systems, weaken human resilience and capacity to respond to vaccines and increase vulnerability to diseases . Exposure to these harmful chemicals is therefore a threat to human health. In addition, chemical pollution is one of the key drivers putting the Earth at risk , impacting and amplifying planetary crises such as climate change, degradation of ecosystems and loss of biodiversity . New chemicals and materials must be inherently safe and sustainable, from production to end of life, while new production processes and technologies must be deployed to allow the chemical industry’s transition to climate neutrality. The EU already has one of the most comprehensive and protective regulatory frameworks for chemicals, supported by the most advanced knowledge base globally. This regulatory framework is increasingly becoming a model for safety standards worldwide . The EU has been undeniably successful in creating an efficiently functioning internal market for chemicals, in reducing the risks to humans and the environment posed by certain hazardous chemicals, such as carcinogens and heavy metals , and in providing a predictable legislative framework for companies to operate in. Facts and figures about chemicals, the chemicals industry and chemicals legislation Global sales of chemicals were 3347 billion euro in 2018 where Europe was the second biggest producer (accounting for 16.9% of sales) although this share has halved over the last 20 years and forecasts predict a further decline by 2030 to move from second to third position. Chemical manufacturing is the fourth largest industry in the EU comprising 30 000 companies, 95% of which are SMEs, directly employing approximately 1.2 million people and 3.6 million indirectly. The EU has a comprehensive framework comprising approximately 40 legislative instruments including the Regulation on Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals (REACH) , the Regulation on the Classification, Labelling and Packaging of hazardous substances (CLP) and amongst many others the legislation addressing the safety of toys, cosmetics, biocides, plant protection products, food, carcinogens in the workplace as well as legislation on environmental protection. Human biomonitoring studies in the EU point to a growing number of different hazardous chemicals in human blood and body tissue, including certain pesticides, biocides, pharmaceuticals, heavy metals, plasticisers and flame retardants . Combined prenatal exposure to several chemicals has led to reduced foetal growth and lower birth rates . 84% of Europeans are worried about the impact of chemicals present in everyday products on their health, and 90% are worried about their impact on the environment . Nevertheless, in order to develop and deploy the sustainable chemicals that enable the green and digital transitions and to protect environment and human health, in particular that of vulnerable groups , innovation for the green transition of the chemical industry and its value chains must be stepped up and the existing EU chemicals policy must evolve and respond more rapidly and effectively to the challenges posed by hazardous chemicals . This includes ensuring that all chemicals are used more safely and sustainably, promoting that chemicals having a chronic effect for human health and the environment - substances of concern – are minimised and substituted as far as possible, and phasing out the most harmful ones for non-essential societal use, in particular in consumer products. A more coherent, predictable and stronger regulatory framework, combined with non-regulatory incentives, will drive the necessary innovation, deliver increased protection, while enhancing the competitiveness of the European chemical industry and its value chains. To ensure a level playing field between EU and non-EU players, the EU must ensure full enforcement of its rules on chemicals both internally and at its borders, and promote them as a gold standard worldwide, in line with our international commitments. The COVID-19 pandemic has not only added to the urgency to protect human and planetary health but it has also made us aware that manufacturing and supply chains have become increasingly complex and globalised for some critical chemicals, such as those to produce pharmaceuticals. The EU must strengthen its open strategic autonomy with resilient value chains and diversify sustainable sourcing for those chemicals that have essential uses for our health and for achieving a climate-neutral and circular economy. This strategy highlights the areas where the Commission wants to make greater progress, in close concertation with stakeholders to fine-tune these objectives as part of rigorous impact assessment processes building on the ample evidence already gathered on the performance of existing legislation . The Commission will establish a high-level roundtable with representatives from industry including SMEs, science and the civil society to realise the strategy’s objectives in dialogue with the stakeholders concerned. Discussions of the roundtable are envisaged to focus in particular on how to make the chemicals legislation work more efficiently and effectively and how to boost the development and uptake of innovative safe and sustainable chemicals across sectors. towards a toxic-free environment: a new long-term vision for EU chemicals policy Almost 20 years after the first strategic approach to chemicals management in Europe , the time has come to chart a new long-term vision for the EU’s chemical policy . In line with the European Green Deal, the strategy strives for a toxic-free environment, where chemicals are produced and used in a way that maximises their contribution to society including achieving the green and digital transition, while avoiding harm to the planet and to current and future generations. It envisages the EU industry as a globally competitive player in the production and use of safe and sustainable chemicals . The strategy proposes a clear roadmap and timeline for the transformation of industry with the aim of attracting investment into safe and sustainable products and production methods. Figure: The toxic-free hierarchy – a new hierarchy in chemicals management This strategy sets a pathway towards implementation of this vision through actions to support innovation for safe and sustainable chemicals, strengthen the protection of human health and the environment, simplify and strengthen the legal framework on chemicals, build a comprehensive knowledge base to support evidence-based policy making, and set the example of sound management of chemicals globally. Innovating for safe and sustainable EU chemicals The transition to chemicals that are safe and sustainable by design is not only a societal urgency but also a great economic opportunity, as well as a key component of EU’s recovery from the COVID-19 crisis. Considering the trends in global chemical production, this is an opportunity for the EU chemical industry to regain competitiveness by further developing safe and sustainable chemicals and to bring sustainable solutions across sectors, notably for construction materials, textiles, low-carbon mobility, batteries, wind turbines and renewable energy sources. The Commission proposal on Next Generation EU, and its Recovery and Resilience Facility, provides for EU Member States to invest in projects that facilitate the green and digital transition of EU industries, including in the chemical sector, and boost the competitiveness of sustainable EU industry. The transition to sustainable chemicals will also be mindful of socio-economic consequences including employment impacts on specific regions, sectors, and workers. Promoting safe and sustainable-by-design chemicals Europe has frontrunner companies and the scientific and technical capacity to lead the transition to a safe and sustainable-by-design approach to chemicals. Regulatory and market initiatives have to a large extent been established, but substitution of most harmful substances has not occurred at the expected pace and frontrunners still encounter major economic and technical barriers . This transition needs stronger policy and financial support , as well as advice and assistance in particular for SMEs, and requires a concerted effort from all: authorities, businesses, investors and researchers. Regulatory tools need to be exploited to drive and reward the production and use of safe and sustainable chemicals. It is particularly important to incentivise industry to prioritise innovation for substituting, as far as possible, substances of concern . Moving to safe and sustainable-by-design chemicals, including to sustainable bio-based chemicals , and investing in finding alternatives to substances of concern is crucial for human health and the environment, as well as an important precondition for reaching a clean circular economy. SAFE AND SUSTAINABLE-BY-DESIGN The Commission will: develop EU safe and sustainable-by-design criteria for chemicals ; establish an EU-wide safe and sustainable-by-design support network to promote cooperation and sharing of information across sectors and the value chain and provide technical expertise on alternatives; ensure the development, commercialisation, deployment and uptake of safe and sustainable-by-design substances, materials and products through financial support – in particular to SMEs – under Horizon Europe, cohesion policy, the LIFE programme, other relevant EU funding and investment instruments and public-private partnerships ; map and address safe and sustainable-by-design skills mismatches and competence gaps, and ensure adequate skills at all levels - including in vocational and tertiary education, research, industry and among regulators; establish, in close cooperation with stakeholders, Key Performance Indicators to measure the industrial transition towards the production of safe and sustainable chemicals; ensure that the legislation on industrial emissions promotes the use of safer chemicals by industry in the EU by requiring on-site risk assessments and by restricting the use of substances of very high concern. Achieving safe products and non-toxic material cycles In a clean circular economy it is essential to boost the production and uptake of secondary raw materials and ensure that both primary and secondary materials and products are always safe. The recently adopted circular economy action plan has shown that this requires a combination of actions upstream, to ensure that products are safe and sustainable-by-design, and downstream, to increase safety of and trust in recycled materials and products. However, the creation of a well-functioning market for secondary raw materials and the transition to safer materials and products is being slowed down by a number of issues, in particular the lack of adequate information on the chemical content of products . Consumers, value chain actors as well as waste operators therefore cannot make informed choices. To move towards toxic-free material cycles and clean recycling and ensure that “Recycled in the EU” becomes a benchmark worldwide, it is necessary to ensure that substances of concern in products and recycled materials are minimised. As a principle, the same limit value for hazardous substances should apply for virgin and recycled material. However, there may be exceptional circumstances where a derogation to this principle may be necessary. This would be under the condition that the use of the recycled material is limited to clearly defined applications where there is no negative impact on consumer health and the environment, and where the use of recycled material compared to virgin material is justified on the basis of a case by case analysis. Regulatory actions need to go hand-in-hand with increased investments in innovative technologies to address the presence of legacy substances in waste streams, which could in turn allow to recycle more waste . This is particularly important for certain plastics and textiles. Sustainable innovations and technologies will have to be developed for this purpose. Technologies such as chemical recycling could also have a role but only if they ensure an overall positive environmental and climate performance, from a full life cycle perspective. NON-TOXIC MATERIAL CYCLES The Commission will: minimise the presence of substances of concern in products by introducing requirements, also as part of the Sustainable Product Policy Initiative , giving priority to those product categories that affect vulnerable populations as well as those with the highest potential for circularity, such as textiles, packaging including food packaging, furniture, electronics and ICT, construction and buildings; ensure availability of information on chemical content and safe use , by introducing information requirements in the context of the Sustainable Product Policy Initiative and tracking the presence of substances of concern through the life cycle of materials and products ; ensure that authorisations and derogations from restrictions for recycled materials under REACH are exceptional and justified; support investments in sustainable innovations that can decontaminate waste streams, increase safe recycling and reduce the export of waste , in particular plastics and textiles; develop methodologies for chemical risk assessment that take into account the whole life cycle of substances, materials and products. Greening and digitalising the production of chemicals Chemical production is one of the most polluting, energy and resource-intensive sectors and is closely integrated with other energy-intensive sectors and processes. While the European chemical industry has already invested in improved manufacturing plants, the green and digital transition still requires significant investments for the sector . Novel and cleaner industrial processes and technologies would help not only to lower the environmental footprint of chemicals production but also to reduce costs, improve market readiness and create new markets for the European sustainable chemicals industry. Energy efficiency must be prioritised in accordance with the ambition of the European Green Deal, and fuels such as renewable hydrogen and sustainably produced biomethane could play a decisive role for the sustainability of energy sources . Digital technologies – such as the internet of things, big data, artificial intelligence, smart sensors and robotics – can also play an important role in greening manufacturing processes. In addition, chemical innovations can bring sustainable solutions across sectors to reduce the overall environmental footprint of production processes. Beyond the role played by technology, innovations in business models can be an important driver for the green transition of the industry producing and using chemicals. Opportunities to shift from traditional production and use of chemicals to chemicals as a service should be explored and promoted. Such innovations could optimise the use of expertise and ensure resource efficiency during the entire life cycle, as well as encourage place-based innovation and the involvement of SMEs. These developments will be supported by the EU sustainable finance taxonomy , to help guide funds towards the manufacturing and use of environmentally sustainable chemicals. INNOVATING INDUSTRIAL PRODUCTION The Commission will support, through its financial instruments and research and innovation programmes : research and development in advanced materials for applications in the energy, construction, mobility, health, agriculture and electronics sectors to deliver the green and digital transition; research, development and deployment of low-carbon and low environmental impact chemical and material production processes ; research and development of innovative business models such as performance-based business model to ensure a more efficient use of chemicals and other resources and the minimization of wastes and emissions; re-skilling and up-skilling the workforce involved in the production and use of chemicals towards the green and digital transition; access to risk finance , in particular for SMEs and start-up s; development and deployment of infrastructure allowing to switch to the use, transport and storage of electricity from renewable / carbon-neutral energy sources for the production of chemicals; i ncrease the current deployment rate of available technologies for manufacturing purposes such as internet of things, big data, artificial intelligence, automation, smart sensors and robotics. Strengthening the EU’s open strategic autonomy Over the past decades, manufacturing and supply chains have become increasingly complex and globalised for some critical chemicals , e.g. raw materials, intermediates, active pharmaceutical ingredients. The COVID-19 pandemic has highlighted that the limited number of suppliers for some chemicals used in essential societal applications may pose risks, for example to the availability of medicines and to EU’s capacity to respond to health crises . EU’s resilience to supply disruptions is not only key to guarantee availability of chemicals used in health applications but also for achieving the overall sustainability goals as set in the European Green Deal , including technologies for climate neutrality, such as batteries, wind turbines and photovoltaics, for clean material circularity and for the zero pollution ambition . A more resilient economy and healthcare systems requires the existing chemical production capacity in the EU to thrive, sufficiently diversified sources of supply and a better management of the risk of disruption at all levels , strategic reserves and stockpiling, as well as mechanisms to ensure that supply chains can continue to operate unaffected in case of a crisis. STRENGTHENING EU’S OPEN STRATEGIC AUTONOMY The Commission will: in line with the European Council Conclusions of October 2020 and the announced update of the Industrial Policy Communication, identify strategic dependencies and propose measures to reduce these dependencies; identify strategic value chains in particular for technologies and applications relevant for the green and digital transition where critical chemicals are important building blocks; engage with stakeholders to increase the Union’s strategic foresight on chemicals ; promote interregional collaboration along sustainable chemicals value chains , through smart specialisation , in order to accelerate the development of joint investment projects; promote the EU’s resilience of supply and sustainability of chemicals used in essential applications for society through EU funding and investment mechanisms . Stronger EU legal framework to address pressing environmental and health concerns Although the EU’s approach to chemicals management has been effective in reducing human and environmental exposures to certain problematic substances, ongoing and emerging health and environmental concerns call for a strengthening of the legal framework to rapidly respond to scientific findings, making it more coherent, simple and predictable for all actors. In particular, the REACH and CLP Regulations should be reinforced as EU’s cornerstones for regulating chemicals , and be complemented by coherent approaches to assess and manage chemicals in existing sectorial legislation, especially that regulating consumer products. Protect consumers, vulnerable groups and workers from the most harmful chemicals Consumers are widely exposed to chemicals present in products, from toys and childcare articles to food contact materials, cosmetics, furniture and textiles, to name a few, and millions of workers across the EU daily come into contact with chemical agents that can be harmful to them . Vulnerable population groups - such as children, pregnant women and elderly people – are particularly sensitive to chemicals with certain hazardous properties . One of the biggest health benefits of the EU chemicals legislation in the past decades has been the reduction in the exposure of citizens to carcinogenic substances. This has been possible in particular thanks to a preventive approach across legislation – the ‘generic approach to risk management’ - which means that carcinogenic substances have been generally banned from most consumer products and for uses that expose vulnerable groups, while allowing limited exemptions under conditions clearly defined in law. Such preventive approach is simpler, generally faster and provides clear signals to all actors - enforcement authorities, industry and downstream users - on the types of chemical substances where innovation should be prioritised by the industry . However, the vast majority of chemicals in the EU is currently regulated on a case-by-case basis and for each specific use . Ample evidence and citizens’ worries justify that for the most harmful chemicals the generic approach to risk management becomes the default option, in particular as regards their use in consumer products . This will be done gradually. Firstly, the Commission will extend the generic approach to risk management to ensure that consumer products do not contain chemicals that cause cancers, gene mutations, affect the reproductive or the endocrine system, or are persistent and bioaccumulative. Secondly, the Commission will immediately launch a comprehensive impact assessment to define the modalities and timing for extending the same generic approach, with regard to consumer products, to further chemicals, including those affecting the immune, neurological or respiratory systems and chemicals toxic to a specific organ. Extending the generic approach will ensure that consumers, vulnerable groups and the natural environment are more consistently protected, while still allowing for the use of these most harmful chemicals where proven essential for society . The criteria for essential uses of these chemicals will have to be properly defined to ensure coherent application across EU legislation, and will in particular take into consideration the needs for achieving the green and digital transition. PROTECTION AGAINST MOST HARMFUL CHEMICALS The Commission will: extend the generic approach to risk management to ensure that consumer products – including, among other things, food contact materials, toys, childcare articles, cosmetics, detergents, furniture and textiles - do not contain chemicals that cause cancers, gene mutations, affect the reproductive or the endocrine system, or are persistent and bioaccumulative . In addition, immediately launch a comprehensive impact assessment to define the modalities and timing for extending the same generic approach, with regard to consumer products, to further harmful chemicals, including those affecting the immune, neurological or respiratory systems and chemicals toxic to a specific organ ; in the meantime, while the generic approach to risk management is not in place, prioritise all the above-listed substances for restrictions for all uses and through grouping, instead of regulating them one by one; ensure the safety of children from hazardous chemicals in childcare articles and other products for children (other than toys) to provide the same level of protection as in toys, through the mandatory legal requirements of the General Product Safety Directive and restrictions in REACH; define criteria for essential uses to ensure that the most harmful chemicals are only allowed if their use is necessary for health, safety or is critical for the functioning of society and if there are no alternatives that are acceptable from the standpoint of environment and health. These criteria will guide the application of essential uses in all relevant EU legislation for both generic and specific risk assessments; extend to professional users under REACH the level of protection granted to consumers; strengthen protection of workers by defining, in the process of the upcoming Strategic Framework for Health and Safety at work, further priorities for addressing workers’ exposure to hazardous substances, including by identifying most harmful substances for which the Commission will propose to set occupational limits following the established consultation process in the area of health and safety at work. Also, strengthen protection of workers, notably by proposing lowering existing occupational limit values for lead and asbestos and establishing a binding limit value for di-isocyanates. The exposure of humans and the environment to endocrine-disrupting chemicals requires specific attention . These substances are increasingly linked to diseases acting via the hormonal system . Their use is on the rise, representing a serious risk to human health and wildlife as well as creating an economic cost for society. As hormones control brain development and growth, exposure to endocrine-disruptors during foetal development and puberty can lead to irreversible effects, some being detected only many years later . Although some pieces of legislation are able to identify endocrine disruptors, the EU regulatory system is overall fragmented, limited and needs to be consolidated and simplified to ensure that endocrine disruptors are recognised in a timely manner and that exposure of humans and the environment is minimised. This requires the adoption of the preventive generic approach to risk management across legislation , especially to avoid the use of endocrine disruptors in consumer products . ENDOCRINE DISRUPTORS T he Commission will: propose to establish legally binding hazard identification of endocrine disruptors, based on the definition of the WHO, building on criteria already developed for pesticides and biocides, and apply it across all legislation; ensure that endocrine disruptors are banned in consumer products as soon as they are identified, allowing their use only where it is proven to be essential for society ; strengthen workers’ protection by introducing endocrine disruptors as a category of substances of very high concern under REACH; ensure that sufficient and appropriate information is made available to authorities to allow the identification of endocrine disruptors by reviewing and strengthening information requirements across legislation; accelerate the development and uptake of methods to generate information on endocrine disruptors through screening and testing of substances. Protecting people and the environment from the combination effects of chemicals People and other living organisms are daily exposed to a wide mix of chemicals originating from various sources . Significant progress has been made in recent years to close some knowledge gaps on the impact of the combination effect of those chemicals. However, the safety of chemicals in the EU is usually assessed through the evaluation of single substances, or in some cases of mixtures intentionally added for particular uses, without considering the combined exposure to multiple chemicals from different sources and over time . For people, the combination effects of chemicals may intensify in closed environments. Some pieces of legislation require to assess the cumulative exposure to the same chemical from different sources. Explicit requirements to take into account the impact of unintentional mixtures is generally lacking, currently existing for the protection of workers . The pesticides and biocides legislation require to consider cumulative and synergistic effects . For pesticides, progress has been made in developing a targeted methodology, and work will be accelerated so that existing provisions can be fully implemented . To adequately address the combination effect of chemical mixtures, legal requirements need to be consistently in place to ensure that risks from simultaneous exposure to multiple chemicals are effectively and systematically taken into account across chemicals-related policy areas. As it is currently not realistic nor economically feasible to specifically assess and regulate an almost infinite number of possible combinations of chemicals, scientific consensus is emerging that the effect of chemical mixtures needs to be taken into account and integrated more generally into chemical risk assessments . In parallel, targeted methodologies could be further developed and explored for specific policy areas. CHEMICAL MIXTURES The Commission will: assess how to best introduce in REACH (a) mixture assessment factor(s) for the chemical safety assessment of substances; introduce or reinforce provisions to take account of the combination effects in other relevant legislation, such as legislation on water, food additives, toys, food contact material, detergents and cosmetics; improve the assessments of the mixtures used in the manufacture of tobacco and related products by using where possible existing EU agencies . Towards zero chemical pollution in the environment Hazardous chemicals and their complex interaction with other environmental stressors can have long - term and large - scale environmental impacts on the terrestrial and marine environment. They can contribute to the reduction of ecosystem resilience, leading to rapid declines in animal populations and, ultimately, to extinctions , as well as impacting human health and wellbeing, not least through the possible presence of contaminants in the food chain. It is estimated that 2.8 million potentially contaminated sites exist in the EU, mainly from waste disposal and treatment, posing a significant environmental hazard for terrestrial and aquatic ecosystems and affecting the productivity of soils . The current regulatory and policy framework struggles to take this into account and needs to be strengthened. CHEMICAL POLLUTION IN NATURAL ENVIRONMENT The Commission will: propose new hazard classes and criteria in the CLP Regulation to fully address environmental toxicity, persistency, mobility and bioaccumulation; introduce endocrine disruptors, persistent, mobile and toxic and very persistent and very mobile substances as categories of substances of very high concern; ensure that the information made available to authorities on substances allows comprehensive environmental risk assessments by strengthening requirements across legislation; address the impact on the environment of the production and use of pharmaceuticals in the upcoming pharmaceuticals strategy for Europe ; support research and development for decontamination solutions in terrestrial and aquatic environments; reinforce the regulation of chemical contaminants in food to ensure a high level of human health protection. Per- and polyfluoroalkyl substances ( PFAS) require special attention, considering the large number of cases of contamination of soil and water - including drinking water - in the EU and globally , the number of people affected with a full spectrum of illnesses and the related societal and economic costs . That is why the Commission proposes a comprehensive set of actions to address the use of and contamination with PFAS . Those aim to ensure, in particular, that the use of PFAS is phased out in the EU, unless it is proven essential for society. PFAS The Commission will: ban all PFAS as a group in fire-fighting foams as well as in other uses , allowing their use only where they are essential for society; address PFAS with a group approach , under relevant legislation on water, sustainable products, food, industrial emissions, and waste; address PFAS concerns on a global scale through the relevant international fora and in bilateral policy dialogues with third countries; establish an EU - wide approach and provide financial support under research and innovation programmes to identify and develop innovative methodologies for remediating PFAS contamination in the environment and in products; provide research and innovation funding for safe innovations to substitute PFAS under Horizon Europe. Simplifying and consolidating the legal framework The EU regulatory framework for hazard and risk assessment and management of chemicals is comprehensive and complex . Overall, EU chemicals legislation delivers results as intended and is fit-for-purpose. However, a number of significant weaknesses prevent the EU chemicals legislation from living up to its full potential . If not rapidly addressed, the framework will struggle to timely and efficiently cope with the current and future production and use of chemicals. A key ambition of this strategy is to ensure simplification of this framework , as well as the consolidation and full implementation of the EU rules on chemicals. One substance, one assessment The complexity of assessment procedures represents a specific challenge for authorities and stakeholders. It can lead to inconsistencies, slow procedures, inefficient use of resources and unnecessary burdens. The Commission will strive to make those assessment processes simpler and more transparen t , in order to reduce the burden on all stakeholders and to make decision-making faster as well as more consistent and predictable. This process will also support the gradual move away from assessing and regulating chemicals substance-by-substance to regulating them by groups. Chemical safety assessments are being initiated under various pieces of legislation, by various actors and at different points in time, and they are carried out by various EU agencies , scientific committees , expert groups or Commission departments. Stakeholders and the general public struggle to keep track of regulatory processes and resulting decisions. ‘One substance, one assessment’ will ensure that the initiation and priority setting of the safety assessments are done in a coordinated, transparent and to the extent possible synchronised manner taking into account the specificities of each sector. When an assessment is proposed under one piece of legislation, full account shall be taken of the planning under other pieces of legislation, so that coordinated action is ensured. This could be most efficiently done by building on the success of the ‘Public Activities Coordination Tool’, the existing mechanism in place under REACH and CLP . To avoid duplication of work, early agreement on the problem definition will be key, favouring the assessment by groups of substances with structural or functional similarities. The use of available resources and expertise shall be optimised, through a clear allocation of responsibilities as well as good cooperation among all actors. COORDINATE AND SIMPLIFY ACTIONS ACROSS EU CHEMICAL LEGISLATION The Commission will: use a single ‘Public Activities Coordination Tool’ to provide an up-to-date overview of all planned and ongoing initiatives on chemicals by authorities across legislation; establish an expert working group of Member States, Commission services and EU Agencies to discuss initiatives on hazard/risk assessment on chemicals across chemical legislation, taking into account also the specificities of the sector concerned; establish a coordination mechanism within the Commission to agree and synchronise, to the extent possible, actions across chemical legislation as regards hazard identification/classification and risk assessment and oversee the process towards ‘one substance, one assessment’; rationalise the use of expertise and resources by proposing the reattribution of technical and scientific work on chemicals performed under the relevant pieces of legislation to European agencies, including work of the SCHEER and SCCS ; make a proposal to strengthen the governance of the European Chemicals Agency and increase the sustainability of its financing model; reform the REACH authorisation and restriction processes based on key findings from its practical implementation . In order to achieve consistency of regulatory outcomes, EU chemicals legislation need to use coherent terminology , in particular to define chemicals (e.g. nanomaterials). Policy evaluations also show that i nterested parties are not always aware of what information is available, and that re-use rights are sometimes too restrictive. They also highlight a number of shortcomings in the interoperability and accessibility of chemical data . In addition, regulatory safety assessments use various methodologies, which may lead to incoherent outcomes, while a cademic studies are not sufficiently exploited. Different transparency rules are also applied to the initiation and performance of assessments and data use. The ‘one substance, one assessment’ approach aims to ensure that methodologies are made more coherent and to the extent possible harmonised. It strives to free the data access of technical or administrative obstacles, according to the principles that data should be easily findable, interoperable, secure, shared and reused by default . Data will be made available in appropriate formats and tools – i.e. IUCLID and IPCHEM - to ensure interoperability. ‘One substance, one assessment’ will also build greater trust in the scientific underpinning of the EU decision-making process for chemicals, building on the important steps taken regarding transparency in the EU food safety sector . METHODOLOGIES AND DATA The Commission will: ensure that the CLP Regulation is the central piece for hazard classification and allows the Commission to initiate harmonised classifications ; review the definition of nanomaterial and ensure its coherent application across legislation using legally binding mechanisms; develop a common open data platform on chemicals to facilitate the sharing, access and re-use of information on chemicals coming from all sources; promote reuse and harmonisation of human and environmental health-based limit values among EU risk assessors and managers through a centralised and curated EU repository; establish tools and practices to ensure that relevant academic data is easily and readily accessible for safety assessments and is suitable for regulatory purposes; enable EU and national authorities to commission testing and monitoring of substances as part of the regulatory framework when further information is considered necessary ; remove legislative obstacles for the re-use of data and better streamline the flow of chemical data between EU and national authorities; extend the principle of open data and the relevant transparency principles from the EU food safety sector to other pieces of chemical legislation. A zero tolerance approach to non-compliance All chemicals, materials and products produced in the EU or placed on the European market must fully comply with EU information, safety and environmental requirements. In spite of this, currently almost 30% of the alerts on dangerous products on the market involve risks due to chemicals, with almost 90% of those products coming from outside the EU and imported articles and online sales representing a particular challenge. Equally, only one third of the registration dossiers of the chemical substances registered by industry under REACH are fully compliant with the information requirements . Stepping up implementation and enforcement of chemicals legislation is urgently needed to ensure compliance for the production and placing on the market of chemicals as well as for their release and disposal. The implementation of the new market surveillance Regulation as well as the forthcoming measures to reinforce the EU Customs Union will strengthen enforcement both within the single market and at the EU’s external borders . The Commission is considering which additional measures could be put in place to strengthen the enforcement of REACH at the EU’s borders , as well as to promote cooperation with online market platforms . Furthermore, enforcement of EU chemicals legislation is not equally effective throughout the EU, due to the different capacities and resources at national level. Member States must increase their enforcement capacity to levels where they can be effective, allowing to reap the benefits from the EU’s rapid information and alert tools , better exploit digital tools for faster action and optimise resources, including of market surveillance authorities. The European Chemicals Agency’s Forum for exchange of information and enforcement has proven effective in advancing the harmonisation of enforcement and will extend its cooperation with existing enforcement networks and authorities to avoid duplication of actions and increase effectiveness. Ongoing activities aim at improving compliance with environmental legislation relevant to chemicals . A good example is the Environmental Compliance and Governance Forum , which brings together Member States’ chemicals authorities and environmental enforcement networks . The upcoming zero pollution action plan will initiate further specific actions to control chemical pollution. Actions to empower consumers and consumer organisations will also be key, as their behaviour is a powerful driver to industrial change and to ensuring compliance with legislation. This will be pursued by implementing consumer protection rules . ZERO TOLERANCE FOR NON-COMPLIANCE The Commission will: strengthen the principles of 'no data, no market' and the ‘polluter-pays’ under REACH, in particular by requiring compliance of all registration dossiers and revoking the registration numbers in case of non-compliance; propose to entrust the Commission with the duty to carry out audits in Member States , where relevant, to ensure compliance and enforcement of chemicals legislation, in particular REACH, and use infringement procedures as necessary; target known areas of high risk of non-compliance , in particular online sales, imported articles, classification and labelling and restrictions; extend the scope of action of the European Anti-Fraud Office for coordination and investigation , to tackle the circulation of illicit chemical products in the EU ; support Member States to prioritise integrated enforcement through multi-legislation checks; ensure a harmonised EU-wide response and coordinated exchange of information on enforcement of chemical legislation, by strengthening the use of relevant Commission IT platforms; explore the use of digital tools to support market surveillance and customs authorities as well as to improve the compliance of products containing chemicals sold online to European consumers; encourage the Member States to use the Recovery and Resilience Facility to invest in the reinforcement of market surveillance infrastructures and digitalisation; establish – under the Market Surveillance Regulation – uniform conditions and frequency of checks for certain products where specific risks or serious breaches of applicable Union harmonisation legislation have been continuously identified. A comprehensive knowledge base on chemicals The sound management of chemicals in Europe depends on the ability of the EU and its Member States to make their decisions based on robust and relevant , up-to-date knowledge . The EU has, over several decades, developed world-class knowledge on chemicals' properties and risks also thanks to the work carried out by its scientific bodies and this knowledge base has been widely used also in other parts of the world. Still, there is much knowledge to be acquired by authorities on the intrinsic properties of a vast majority of chemicals, including polymers and chemicals that are not manufactured in high volumes. Equally, knowledge on uses and exposure is fragmented, in particular as it relies on industry to provide accurate information. The sheer number of chemicals on the market represents an immense knowledge challenge, and the expected future rise in chemical production and use risks further widening the ‘unknown territory of chemical risks’. Figure: The unknown territory of chemical risks, EEA Improved availability of chemical data The EU is still lacking a comprehensive information base on all substances placed on the market and on their overall environmental footprint, including their impact on climate, and this hinders the proper management of chemicals and products and does not allow for a full sustainability assessment. In particular polymers , which are the fundamental building blocks of plastics, are not subject to registration under REACH. Furthermore, information required for substances in the low and medium tonnages under REACH does not fully allow to identify substances with critical hazard properties. Strengthening information requirements on the carcinogenicity of substances and on other critical hazards at all production levels plays a fundamental role in the successful fight against illnesses such as cancer . In addition, the efficiency and effectiveness of the REACH evaluation procedures need to be improved . INFORMATION REQUIREMENTS The Commission will: make a proposal to extend the duty of registration under REACH to certain polymers of concern; asses how to best introduce information requirements under REACH on the overall environmental footprint of chemicals, including on emissions of greenhouse gases; amend REACH information requirements to enable an effective identification of substances with critical hazard properties, including effects on the nervous and the immune systems; amend REACH information requirements to enable identification of all carcinogenic substances manufactured or imported in the EU, irrespective of the volume . A strengthened chemical science-policy interface Substantial efforts have been put in place to improve the scientific understanding of the impacts of chemicals on health and the environment . Monitoring the presence of chemicals in humans and ecosystems is key to improve the understanding of their impact, and should be further promoted, including to understand the links between chemicals and gender . In partnership with Member States, the Commission will continue to foster research and (bio-)monitoring to understand and prevent chemicals-related risks and drive innovation in chemical risk assessment and regulatory science through its future framework programme for research and innovation . Despite a strong EU policy for the protection of animals used for scientific purposes , adopted 10 years ago, which makes full replacement of animal testing its ultimate goal, animals are still required to be used systematically for testing in the field of chemicals . Safety testing and chemical risk assessment need to innovate in order to reduce dependency on animal testing but also to improve the quality, efficiency and speed of chemical hazard and risk assessments. SCIENCE-POLICY INTERFACE The Commission will: establish and update a research and innovation agenda for chemicals , driven by a EU-level Coordination Group, that would also promote the regulatory uptake of research findings; foster multidisciplinary research and digital innovations for advanced tools, methods and models, and data analysis capacities to also move away from animal testing ; provide financial support for EU-wide human and environmental (bio)monitoring capacities , complementing ecosystem monitoring initiatives ; develop an EU early warning and action system for chemicals to ensure that EU policies address emerging chemical risks as soon as identified by monitoring and research; develop a framework of indicators to monitor the drivers and impacts of chemical pollution and to measure the effectiveness of chemicals legislation . Setting the example for a global sound management of chemicals The production, use and trade of chemicals are growing in all regions of the world . World chemicals turnover was valued at €3,347 billion in 2018 and production is expected to double by 2030. Chemical-intensive sectors like construction, automotive and electronics are also growing, increasing the demand for chemicals and creating opportunities, but also risks . Although its contribution to the global burden of disease is still underestimated , chemical pollution is recognised to be a threat to the right to a life with dignity, notably for children and in particular in low and middle-income countries . In 2015, the international community recommitted to achieve the target of a global sound management of chemicals by 2020 , which is also an essential cross-cutting element to achieve most of the other Sustainable Development Goals. Although much has been done at all levels, progress remains slow and insufficient and this global commitment has not been met . A real sense of urgency is needed. The European Union can and must play a leading role to champion and promote high standards in the world . Strengthening international standards A wide diversity of international, regional and national instruments and responses associated with the sound management of chemicals and waste are already in place. However, the global governance remains extremely fragmented , and standards and compliance vary widely across countries. For example, as of 2018, over 120 countries had not implemented the Globally Harmonized System of Classification and Labelling of Chemicals . This fragmentation has hampered the overall impact and effectiveness of existing organisations, programmes and initiatives. Global strategic objectives and targets are needed for an ambitious international framework that addresses the current fragmentation and fosters coherent policies and action by all relevant international organisations , governments and stakeholders, including industry. A renewed Strategic Approach to International Chemicals Management is the essential multilateral agreement that will allow to fully address the sound management of chemicals throughout their life cycle. While it is important to use relevant international standards, guides and methodologies when developing EU rules, unless they are ineffective or inappropriate, it is at the same time fundamental to mainstream the sound management of chemicals and waste in the work programmes of all relevant international organisations . It will allow the EU to promote consistent policies and actions under the UN’s 2030 Agenda, in line with EU’s international commitments. INTERNATIONAL LEADERSHIP The EU will: step up its international advocacy to meet the 2030 Agenda’s goals and targets for the sound management of chemicals, in particular by having a leading role and promoting the implementation of existing international instruments as well as EU standards globally; strive for the adoption of global strategic objectives and targets for the sound management of chemicals and waste beyond 2020 to reflect life cycle approaches for chemicals, in line with the post-2020 global biodiversity targets; promote, together with industry, the implementation of the Globally Harmonized System of Classification and Labelling of Chemicals ( UN GHS) as the means for identifying chemical hazards and communicating them to operators, workers and consumers ; propose to introduce, adapt or clarify criteria/hazard classes in UN GHS ; promote the development of common standards and innovative risk assessment tools internationally, notably with the OECD, and promote their use under international frameworks, inter alia to shift further away from animal testing . Promoting safety and sustainability standards outside the EU While global chemicals production is estimated to double by 2030 , the estimated global share of the EU chemical industry is expected to shrink to about 10.7% . Much of the expected rise in chemical production will shift to developing countries and economies in transition. EU chemicals legislation has positioned the EU as a frontrunner in health and environmental standards on chemicals management and this strategy aims to drive EU’s leadership in producing and using sustainable chemicals. The EU must leverage its weight in the world to advocate safe and sustainable-by-design approaches globally, to level the playing field and to increase the market share for companies that produce and use safe and sustainable chemicals. Closer international cooperation and coordination is also imperative. The Commission is committed to supporting the capacity of EU partner countries to meet their international obligations under the chemicals related international instruments and to adopt and enforce high environmental, health and social standards. The EU’s external action will promote and mainstream the sound management of chemicals through their life cycle and the transition to a toxic-free and circular economy, as essential cross-cutting elements for sustainable development and taking into account policy coherence for development. Finally, sharing the EU’s knowledge base is important to support developing countries, but also for the benefit of mutual acceptance of data among OECD and other relevant countries. This is key to avoid duplication of work, save resources and support international standards. The existing knowledge base and experience of EU agencies , within their mandate and resources, shall also be put to the benefit of EU international policies and leadership. COOPERATION WITH THIRD COUNTRIES The EU will: promote the sound management of chemicals through international cooperation and partnerships, in bilateral, regional and multilateral fora , including through cooperation with Africa , as well as cooperation with neighbours and other partners to support their capacity to assess and manage chemicals in a sound manner; lead by example , and, in line with international commitments, ensure that hazardous chemicals banned in the European Union are not produced for export , including by amending relevant legislation if and as needed; promote due diligence for the production and use of chemicals within the upcoming initiative on sustainable corporate governance. Conclusions This strategy is an opportunity to reconcile the societal value of chemicals with human health and planetary boundaries as well as to support industry in producing safe and sustainable chemicals. It is also an opportunity to respond to the legitimate aspirations of EU citizens for a high level of protection from hazardous chemicals and to promote the EU industry as a global frontrunner in the production and use of safe and sustainable chemicals. This strategy represents the necessary first step towards Europe’s zero pollution ambition and the related targets defined in the biodiversity and farm to fork strategies, laying the foundations for the upcoming zero pollution action plan and contributing to the success of the Europe’s beating cancer plan. The strategy is also complementary to the European industrial strategy , the recovery plan for Europe , the circular economy action plan, and other European Green Deal strategies and initiatives such as the pharmaceuticals strategy, the hydrogen strategy and the batteries initiative. New legislative initiatives announced in this strategy will be underpinned by the Commission’s better regulation tools. Legal proposals, including a revision of the REACH Regulation in the most targeted way possible, limited to achieving the objectives of this Strategy, will be made on the basis of public consultations and subject to comprehensive impact assessments, including analyses of how small and medium size enterprises (SMEs) are affected and innovation is fostered or hindered. The Commission invites the European Parliament and the Council to endorse this strategy and to contribute to its implementation. The Commission will reach out to citizens and stakeholders in a coordinated way to encourage them to actively participate. ACTION PLAN The measures presented in this action plan, , including legislative proposals and targeted amendments to REACH, will all need to be carried out in line with the better regulation principles and subject to evaluations and impact assessments as appropriate. Key actions to be taken by the Commission EU legislation Indicative timing Set up a high level roundtable with the purpose of promoting efficiency and effectiveness of chemicals legislation, boosting development and uptake of innovative safe and sustainable chemicals, and monitoring the impact of the Strategy’s actions. 2021 Innovating for safe and sustainable EU chemicals Develop EU safe and sustainable-by-design criteria for chemicals 2022 Establish an EU-wide safe and sustainable-by-design support network 2023 Financial support for the development, commercialisation, deployment and uptake of safe and sustainable-by-design substances, materials and products As of 2021 Mapping safe and sustainable-by-design skills mismatches and competence gaps, and make recommendations 2021 Establish Key Performance Indicators to measure the industrial transition towards the production of safe and sustainable chemicals 2021 Introduce legal requirements on the presence of substances of concern in products, including PFAS, through the initiative on sustainable products (Upcoming) Sustainable products initiative 2021-2022 Initiatives and funding to promote the development of green and smart technologies, advanced materials, and innovative business models for the low-carbon and low environmental impact industrial production and use of chemicals As of 2021 Access to risk finance, in particular for SMEs and start-ups As of 2021 Make amendments to the EU legislation on industrial emissions to promote the use of safer chemicals by EU industry Industrial emissions Directive 2021 E Identify key value chains and dependencies where chemicals are important building blocks and engage with stakeholders to increase the EU’s strategic foresight on chemicals As of 2021 Promote interregional collaboration along sustainable chemicals value chains, through smart specialisation, to accelerate the development of joint investment projects As of 2021 Support up- and reskilling of the workforce for the digital and green transition As of 2020 Stronger EU legal framework to address pressing environmental and health concerns Roadmap to prioritise carcinogenic, mutagenic and reprotoxic substances (CMRs), endocrine disruptors, persistent, bioaccumulative and toxic (PBT and very persistent and very bioaccumulative (vPvB) substances , immunotoxicants, neurotoxicants, substances toxic to specific organs and respiratory sensitisers for (group) restrictions under REACH REACH (Comitology) 2021 Proposals to extend the generic approach to risk management to ensure that consumer products do not contain chemicals that cause cancers, gene mutations, affect the reproductive or the endocrine system, or are persistent and bioaccumulative and toxic; assess the modalities and timing to extend the same approach to further chemicals including those affecting the immune, neurological or respiratory systems and chemicals toxic to a specific organ REACH Article 68(2) Food Contact Materials Regulation Cosmetic Products Regulation Toy Safety Directive Legislative route for other consumer products (e.g. detergents) to be identified by the impact assessment 2022 2022 2022 2022 Proposal to amend REACH Article 68(2) to include professional users REACH 2022 Introduce mandatory legal requirements under the General Product Safety Directive and restrictions in REACH to enhance the safety of children from hazardous chemicals in childcare articles and other products for children (other than toys) REACH (Comitology) General Product Safety Directive 2022 2021 In the process of the upcoming Strategic Framework for Health and Safety at work, define further priorities for addressing workers’ exposure to hazardous substances, including by identifying most harmful substances for which the Commission will propose to set occupational limit following the established consultation process in the area of health and safety at work Strategic Framework for Health and Safety at work 2021 In consultation with social partners, strengthen protection of workers, notably by proposing lowering existing occupational limit values for lead and asbestos as well as establishing a binding limit value for di-isocyanates Chemical Agents Directive, Asbestos at Work Directive 2022 Define criteria for essential uses, taking into account the definition of the Montreal Protocol 2021-22 Proposal to amend the CLP Regulation to introduce new hazard classes on endocrine disruptors, PBTs/vPvBs and persistent and mobile substances, and apply them across all legislation CLP Regulation 2021 Update information requirements to allow the identification of endocrine disruptors in relevant legislation, particularly under REACH, legislation on cosmetic products, food contact materials, plant protection products and biocidal products REACH (Comitology) Biocidal Products Regulation (Annexes) Plant Protection Products Regulation (Commission Communications) Food Contact Materials Regulation Cosmetic Products Regulation 2022 2021 2021 2022 2022 Assess how best and i ntroduce (a) mixture assessment factor(s) in Annex I of REACH REACH (Comitology) 2022 Introduce or reinforce provisions to take account of the combination effects of chemicals in water, food contact materials, food additives, toys, detergents, cosmetics Environmental Quality Standards Directive/Ground Water Directive (Annexes) Food contact materials Regulation Food additives Commission Regulation (Comitology) Detergents Regulation Toy Safety Directive Cosmetic Products Regulation 2022 2022 2022 2022 2022 2022 Proposal to amend REACH Article 57 to add endocrine disruptors, persistent, mobile and toxic (PMT) and very persistent and very mobile (vPvM) substances to the list of substances of very high concern REACH 2022 Proposal to restrict PFAS under REACH for all non-essential uses including in consumer products REACH (Comitology) 2022-24 Review of the annexes of the Environmental Quality Standards Directive and of the Groundwater Directive to add PFAS where possible as a group Environmental Quality Standards Directive/ Groundwater Directive (Annexes) 2022 Address the presence of PFAS in food by introducing limits in the legislation on food contaminants Food Contaminants Commission Regulation (Comitology) 2022 Proposal to revise the legislation on industrial emissions and the European Pollutant Release and Transfer Register to address emissions and reporting of PFAS from industrial plants Industrial emissions Directive 2021 Proposal to address the emissions of PFAS from the waste stage including through the revision of the legislation on sewage sludge Sewage Sludge Directive 2023 Proposals under the Stockholm Convention and the Basel Convention to address PFAS concerns at a global scale 2023-2024 EU-wide approach and financial support for innovative solutions to remediate contamination with PFAS As of 2020 Simplification and consolidation of the legal framework Establishment of a ‘One substance, one assessment’ process to coordinate the hazard/risk assessment on chemicals across chemical legislation , through the use of a single Public Authorities Coordination Tool, an expert group and a Commission coordination mechanism As of 2021 Horizontal proposal for reallocation of EU technical and scientific work on chemicals to the EU agencies 2022 Proposal for a founding regulation for the European Chemicals Agency 2023 Proposal to amend CLP Regulation to give the Commission the mandate to initiate harmonised classification CLP Regulation 2021 Review of the definition of nanomaterial 2021 Proposal to revise the REACH authorisation and restriction processes REACH 2022 Establishment of a EU repository of human and environmental health-based limit values 2022 Establishment of an o pen platform on chemical safety data and tools for accessing relevant academic data 2023 Horizontal proposal to remove legislative obstacles for re-use of data, to streamline the data flow across legislation and to extend the open data and transparency principles from the EU food safety sector to other pieces of chemical legislation 2023 Proposals to allow EU and national authorities to commission testing and monitoring of substances as part of the regulatory framework 2023 Development of an i ndicator framework on chemicals 2024 Proposal to amend REACH to introduce a European Audit Capacity REACH 2022 Amend REACH to ensure compliance checks on all registrations of substances under REACH and to allow for the revocation of registration numbers REACH 2022 Proposal to extend OLAF’s scope of action to investigations on the circulation of illicit chemical products in the EU 2022 Proposals for implementing acts under the Market Surveillance Regulation to set uniform conditions and frequency of checks for certain products Market Surveillance Regulation 2022-23 Providing a comprehensive and transparent knowledge base on chemicals Proposals to revise requirements for registration in REACH to ensure: the identification of substances with critical hazard properties, including effects on the nervous and immune systems, the move towards grouping approaches , the registration of a sub-set of polymers , information on the overall environmental footprint of chemicals , the obligation of chemical safety reports for substances between 1-10 tonnes REACH 2022 Develop a strategic research and innovation agenda for chemicals 2022 Fund EU-wide human and environmental (bio)monitoring As of 2020 Establish an EU Chemical Early Warning and Action System 2023 Provide a model inspiring chemicals management globally Initiatives with international organisations and industry to promote the use of the UN GHS internationally As of 2020 Proposal at the UN GHS level to introduce, adapt or clarify criteria/hazard classes in line with the CLP Regulation 2022-24 Support, in particular through funding, to build the capacity of third countries to assess and manage chemicals 2020-2022 Ensure that hazardous chemicals banned in the European Union are not produced for export including by amending relevant legislation if and as needed. 2023 Promote due diligence in the sustainable production and use of chemicals in the future initiative on sustainable corporate governance 2020-2024 Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Keskkonnaministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-02295 Resolutsiooni teema: Kemikaalistrateegia Adressaat: Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia mürgivaba keskkonna loomise suunas (COM(2020) 667, EISi toimiku nr: 20-2747). Tähtaeg: 23.11.2020 Adressaat: Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Keskkonnaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 13.11.2020 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 10.12.2020 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelnevalt (25.11.2020) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 23.11.2020. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 03.11.2020 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 19.9/20-2747 - COM(2020) 667 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia Mürgivaba keskkonna loomise suunas Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 03.11.2020 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Tähtaeg: 23.11.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b73a97b-d9c4-48ab-b15a-bdaef9a43f95 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b73a97b-d9c4-48ab-b15a-bdaef9a43f95?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel