dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 3. november 2020
Viit
1.2-2/117-10
Registreeritud
3. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Arstide Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Monika Koks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎2020_11_02_EAL_arvamus_KLS_muutmine.docx.asice109 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Hr Tanel Kiik Sotsiaalministeerium 02.11.2020 Eesti Arstide Liidu arvamus kollektiivlepingu seaduse (KLS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Eesti Arstide Liit ei toeta kollektiivlepingu seaduse muudatusi esitatud kujul. Eelnõu põhjalikuks analüüsiks ja seisukohtade kujundamiseks oli antud tähtaeg (5 tööpäeva) kahjuks liiga lühike. Samuti ei kaasatud arstide liitu eelnõu koostamisele eelnenud aruteludesse. Toome välja mõned probleemsena tunduvad asjaolud. • Informeerimine ja konsulteerimine Eelnõu § 43 järgi peavad läbirääkimiste pooled enne kollektiivlepingu tingimuse laiendamist informeerima laiendamise kavatsusest tööandjaid ning töötajate ühinguid ja liite, kelle suhtes soovitakse lepingu tingimust laiendada, ja nendega konsulteerima. Nähakse ette, et läbirääkimiste pooled teavitavad avalikkust üleriigilise levikuga meediakanali vahendusel vähemalt 30 päeva enne kollektiivlepingu tingimuse laiendamisega seotud läbirääkimiste alustamist. On ebaselge, kuidas saavad läbirääkimiste pooled tagada, et nende teade koos kogu nõutava teabega avaldatakse üleriigilise levikuga meediakanalis. Meediakanalitele saab sellise teate saata, kuid nad ei ole kohustatud seda avaldama. KLS § 7 järgi alustavad pooled läbirääkimisi seitsme päeva jooksul pärast kollektiivlepingu projekti esitamist ja läbirääkimiste alustamise soovist teatamist läbirääkimiste algataja poolt. Seega tuleb seaduse miinimumnõuete järgi teavitada avalikkust enne läbirääkimiste alustamise soovist teada andmist. Selles olukorras on eksitav eelnõu § 43 lõigetes 1–4 termini „läbirääkimiste pooled“ kasutamine, kuivõrd läbirääkimisi ei ole veel alustatud. Jääb arusaamatuks, kas informeerimise kohustust peavad täitma läbirääkimiste pooled ühiselt, st seaduses nõutud teavitused avaldatakse ühiselt või võib teate avaldada ka ainult üks pooltest, st läbirääkimiste algataja. Kui tegemist on ühise kohustusega, võib tekkida oht, et kollektiivlepingu tingimuste laiendamisest mittehuvitatud pool ei tee enne kollektiivlepingu läbirääkimiste algust koostööd informeerimiskohustuse täitmisel ning takistab sellega kollektiivlepingu tingimuste laiendamist. Ametiühingute seaduse § 20 lg 1 p 4 tulenevalt on tööandjal küll kohustus asuda ametiühingu valitud esindaja taotlusel läbirääkimistesse kollektiivlepingu sõlmimiseks, täiendamiseks või muutmiseks, kuid läbirääkimistele eelnevateks toiminguteks seadus teda ei kohusta. Kui see on ainult ametiühingu või ametiühingute liidu kohustus, siis tundub see ebaproportsionaalne. • Laiendatud tingimuste kehtivus Eelnõus tekitavad küsimusi ka KLS täiendamine paragrahvidega 45 ja 19. Eelnõu ja seletuskirja kohaselt kollektiivlepingu laiendatud tingimuseks on tingimus, mille puhul lepingu pooled on kokku leppinud, et see kehtib lisaks kollektiivlepingu sõlminud tööandjate ühingule või liidule ja töötajate ühingule või liidule ka teiste tööandjate ja töötajate suhtes, kes Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429 registrikood 80077896 51010 Tartu faks: +372 742 0932 www.arstideliit.ee Eesti [email protected] tegutsevad samal tegevusalal. KLS § 6 lg 1 punktidest 1 ja 3 järgi võib laiendada palgatingimusi ja töö- ja puhkeaja tingimusi. KLS § 11 lg 1 kohaselt jõustub kollektiivleping sellele allakirjutamise päevast, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. Eelnõu järgi on laiendatud tingimuste jõustumise eelduseks nende seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimine valdkonna eest vastutava ministri poolt ja avaldamine Ametlikes Teadaannetes. Ei saa välistada olukorda, kus leitakse, et laiendatud tingimused ei vasta nõuetele ning neid ei avaldata seetõttu Ametlikes Teadaannetes. Sellisel juhul ei jõustu kollektiivlepingus sisalduvad palgatingimused ja/või töö- ja puhkeaja tingimused isegi kollektiivlepingu poolteks olevate tööandjate ja töötajate suhtes. Samasugust probleemi näeme ka eelnõu § 19 puhul, mille alusel kaotaks 30.06.2021 kehtivuse enne 01.11.2020. Ametlikes Teadaannetes avaldatud kollektiivlepingutes sisalduvad laiendatud tingimused, s.o palgatingimused ja/või töö- ja puhkeajatingimused, mis ei vasta eelnõu § 42 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Kuigi seletuskirjas on selgitatud, et kollektiivlepingu tingimus jääb siiski kehtima lepingu sõlminud osapoolte vahel, ei ole seda võimalik eelnõu sõnastusest välja lugeda. Leiame, et eelnõu § 45 ja § 19 sätestatud laiendatud tingimuste jõustumise ja kehtivuse regulatsioon ei ole mõistlik, kuna kollektiivlepingu tingimused ei jõustu või kaotavad kehtivuse põhjendamatult suures ulatuses. Samuti sekkutakse lepinguvabadusse, kuivõrd laiendatud palgatingimused ja/või töö- ja puhkeaja tingimused lepingus toodud kujul võivad olla seotud teiste kollektiivlepingu tingimustega (üks tingimus on olnud teise eelduseks). Kollektiivlepingu tingimuste laiendamise eelduste mittetäitmine ei tohiks kaasa tuua nende tingimuste kehtetust lepingu poolte jaoks, vaid välistama üksnes nende laiendamise isikute suhtes, kes ei ole kollektiivlepingu pooled. Seletuskirja võiks lisada, missuguses korras on vaidlustatav ministri otsus, millega ta keeldub kollektiivlepingu laiendatud tingimuste avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Juhul, kui tervishoiuvaldkonnas sõlmitakse kollektiivleping, milles palgatingimused on laiendamata, tuleks kaaluda kahe erineva tervishoiuteenuste loetelu kehtestamist. Kui kõigile tööandjatele kehtib sama palgakomponent, siis saavad majandusliku eelise need raviasutused, mis võivad maksta töötasu kollektiivlepinguga kehtestatud tunnitasu alammäärast vähem. • Töölepingu seaduse (TLS) muudatus Toetame TLS § 109 lg 2 muudatust, millega tagatakse parem kaitse usaldusisikutele. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Katrin Rehemaa EAL tegevjuht Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429 registrikood 80077896 51010 Tartu faks: +372 742 0932 www.arstideliit.ee Eesti [email protected] Saatja: Katrin Rehemaa / Eesti Arstide Liit <[email protected]> Saadetud: 02.11.2020 17:58 Adressaat: Tanel Kiik <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Koopia: Monika Koks <[email protected]> Teema: EAL arvamus KLS muutmise eelnõule Lp Tanel Kiik &nbsp; Täname arvamuse küsimise eest. Edastame arstide liidu arvamuse KLS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. &nbsp; &nbsp; Lugupidamisega &nbsp; Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liit
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel