Hr Tanel Kiik
Sotsiaalministeerium
02.11.2020
Eesti Arstide Liidu arvamus kollektiivlepingu seaduse (KLS) ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu kohta
Eesti Arstide Liit ei toeta kollektiivlepingu seaduse muudatusi esitatud kujul.
Eelnõu põhjalikuks analüüsiks ja seisukohtade kujundamiseks oli antud tähtaeg (5 tööpäeva)
kahjuks liiga lühike. Samuti ei kaasatud arstide liitu eelnõu koostamisele eelnenud aruteludesse.
Toome välja mõned probleemsena tunduvad asjaolud.
• Informeerimine ja konsulteerimine
Eelnõu § 43 järgi peavad läbirääkimiste pooled enne kollektiivlepingu tingimuse laiendamist
informeerima laiendamise kavatsusest tööandjaid ning töötajate ühinguid ja liite, kelle suhtes
soovitakse lepingu tingimust laiendada, ja nendega konsulteerima. Nähakse ette, et läbirääkimiste
pooled teavitavad avalikkust üleriigilise levikuga meediakanali vahendusel vähemalt 30 päeva
enne kollektiivlepingu tingimuse laiendamisega seotud läbirääkimiste alustamist.
On ebaselge, kuidas saavad läbirääkimiste pooled tagada, et nende teade koos kogu nõutava
teabega avaldatakse üleriigilise levikuga meediakanalis. Meediakanalitele saab sellise teate saata,
kuid nad ei ole kohustatud seda avaldama.
KLS § 7 järgi alustavad pooled läbirääkimisi seitsme päeva jooksul pärast kollektiivlepingu projekti
esitamist ja läbirääkimiste alustamise soovist teatamist läbirääkimiste algataja poolt. Seega tuleb
seaduse miinimumnõuete järgi teavitada avalikkust enne läbirääkimiste alustamise soovist teada
andmist. Selles olukorras on eksitav eelnõu § 43 lõigetes 1–4 termini „läbirääkimiste pooled“
kasutamine, kuivõrd läbirääkimisi ei ole veel alustatud.
Jääb arusaamatuks, kas informeerimise kohustust peavad täitma läbirääkimiste pooled ühiselt, st
seaduses nõutud teavitused avaldatakse ühiselt või võib teate avaldada ka ainult üks pooltest, st
läbirääkimiste algataja. Kui tegemist on ühise kohustusega, võib tekkida oht, et kollektiivlepingu
tingimuste laiendamisest mittehuvitatud pool ei tee enne kollektiivlepingu läbirääkimiste algust
koostööd informeerimiskohustuse täitmisel ning takistab sellega kollektiivlepingu tingimuste
laiendamist. Ametiühingute seaduse § 20 lg 1 p 4 tulenevalt on tööandjal küll kohustus asuda
ametiühingu valitud esindaja taotlusel läbirääkimistesse kollektiivlepingu sõlmimiseks,
täiendamiseks või muutmiseks, kuid läbirääkimistele eelnevateks toiminguteks seadus teda ei
kohusta. Kui see on ainult ametiühingu või ametiühingute liidu kohustus, siis tundub see
ebaproportsionaalne.
• Laiendatud tingimuste kehtivus
Eelnõus tekitavad küsimusi ka KLS täiendamine paragrahvidega 45 ja 19.
Eelnõu ja seletuskirja kohaselt kollektiivlepingu laiendatud tingimuseks on tingimus, mille puhul
lepingu pooled on kokku leppinud, et see kehtib lisaks kollektiivlepingu sõlminud tööandjate
ühingule või liidule ja töötajate ühingule või liidule ka teiste tööandjate ja töötajate suhtes, kes
Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429
registrikood 80077896 51010 Tartu faks: +372 742 0932
www.arstideliit.ee Eesti
[email protected]
tegutsevad samal tegevusalal. KLS § 6 lg 1 punktidest 1 ja 3 järgi võib laiendada palgatingimusi ja
töö- ja puhkeaja tingimusi.
KLS § 11 lg 1 kohaselt jõustub kollektiivleping sellele allakirjutamise päevast, kui kollektiivlepingus
ei ole ette nähtud teisiti. Eelnõu järgi on laiendatud tingimuste jõustumise eelduseks nende
seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimine valdkonna eest vastutava ministri poolt ja
avaldamine Ametlikes Teadaannetes. Ei saa välistada olukorda, kus leitakse, et laiendatud
tingimused ei vasta nõuetele ning neid ei avaldata seetõttu Ametlikes Teadaannetes. Sellisel juhul
ei jõustu kollektiivlepingus sisalduvad palgatingimused ja/või töö- ja puhkeaja tingimused isegi
kollektiivlepingu poolteks olevate tööandjate ja töötajate suhtes. Samasugust probleemi näeme
ka eelnõu § 19 puhul, mille alusel kaotaks 30.06.2021 kehtivuse enne 01.11.2020. Ametlikes
Teadaannetes avaldatud kollektiivlepingutes sisalduvad laiendatud tingimused, s.o
palgatingimused ja/või töö- ja puhkeajatingimused, mis ei vasta eelnõu § 42 lõikes 3 sätestatud
tingimustele. Kuigi seletuskirjas on selgitatud, et kollektiivlepingu tingimus jääb siiski kehtima
lepingu sõlminud osapoolte vahel, ei ole seda võimalik eelnõu sõnastusest välja lugeda.
Leiame, et eelnõu § 45 ja § 19 sätestatud laiendatud tingimuste jõustumise ja kehtivuse
regulatsioon ei ole mõistlik, kuna kollektiivlepingu tingimused ei jõustu või kaotavad kehtivuse
põhjendamatult suures ulatuses. Samuti sekkutakse lepinguvabadusse, kuivõrd laiendatud
palgatingimused ja/või töö- ja puhkeaja tingimused lepingus toodud kujul võivad olla seotud teiste
kollektiivlepingu tingimustega (üks tingimus on olnud teise eelduseks). Kollektiivlepingu
tingimuste laiendamise eelduste mittetäitmine ei tohiks kaasa tuua nende tingimuste kehtetust
lepingu poolte jaoks, vaid välistama üksnes nende laiendamise isikute suhtes, kes ei ole
kollektiivlepingu pooled.
Seletuskirja võiks lisada, missuguses korras on vaidlustatav ministri otsus, millega ta keeldub
kollektiivlepingu laiendatud tingimuste avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.
Juhul, kui tervishoiuvaldkonnas sõlmitakse kollektiivleping, milles palgatingimused on
laiendamata, tuleks kaaluda kahe erineva tervishoiuteenuste loetelu kehtestamist. Kui kõigile
tööandjatele kehtib sama palgakomponent, siis saavad majandusliku eelise need raviasutused,
mis võivad maksta töötasu kollektiivlepinguga kehtestatud tunnitasu alammäärast vähem.
• Töölepingu seaduse (TLS) muudatus
Toetame TLS § 109 lg 2 muudatust, millega tagatakse parem kaitse usaldusisikutele.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Katrin Rehemaa
EAL tegevjuht
Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429
registrikood 80077896 51010 Tartu faks: +372 742 0932
www.arstideliit.ee Eesti
[email protected]
Saatja: Katrin Rehemaa / Eesti Arstide Liit
<
[email protected]>
Saadetud: 02.11.2020 17:58
Adressaat: Tanel Kiik <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>
Koopia: Monika Koks <
[email protected]>
Teema: EAL arvamus KLS muutmise eelnõule
Lp Tanel Kiik
Täname arvamuse küsimise eest. Edastame arstide liidu arvamuse KLS ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Lugupidamisega
Katrin Rehemaa
Eesti Arstide Liit