Saatja: Inge Mirov <
[email protected]>
Saadetud: 02.11.2020 18:16
Adressaat: info.sm <
[email protected]>
Teema: RE: Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Tere!
Saadan Eesti Ametiühingute Keskliidu vastuse.
Lugupidamisega
Inge Mirov │ büroo- ja koolitusjuhtEesti Ametiühingute KeskliitLaulupeo
24, Tallinn+372 55656411; 6412800
From:
[email protected] <
[email protected]> Sent: esmaspäev, 26. oktoober 2020
08:00To:
[email protected]; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <
[email protected]>; Eesti
Tööandjate Keskliit <
[email protected]>; Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioon <
[email protected]>; Teenistujate Ametiliitude
Keskorganisatsioon TALO <
[email protected]>; Eesti Arstide Liit
<
[email protected]>; Eesti Haridustöötajate Liit
<
[email protected]>; Eesti Õdede Liit <
[email protected]>; Eesti Haiglate Liit
<
[email protected]>; Eesti Kiirabi Liit <
[email protected]>;
Autoettevõtete Liit <
[email protected]>;
[email protected]; Eesti
Tervishoiutöötajate Kutseliit <
[email protected]>Subject:
Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Kollektiivlepingu
seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Registreerimise kuupäev:
26.10.2020 Registreerimise number: 1.2-2/117-1
Ootame teie arvamusi hiljemalt 2.11.2020 e-posti aadressile või DVK
kaudu.Lugupidamisega Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e-
post:
Eesti Ametiühingute Keskliit
Inimväärse elu nimel!
Tanel Kiik Teie 26.10.2020 nr 1.2-2/117-1
Sotsiaalminister Meie 02.11.2020 nr 1-12/59
[email protected]
Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Austatud minister
Täname kaasamise eest ja tunnustame Sotsiaalministeeriumit probleemile lahenduse leidmise eest.
Oleme eelnõud arutanud oma liikmetega ja toome selles kirjas ära sealhulgas Transpordi
Ametiühinguga ja Tervishoiutöötajate Kutseliiduga koos leitud tähelepanekud eelnõu kohta.
Eelnõu § 1 p 4, millega kehtestatakse KLS § 42 lg 1.
Muutunud tööturu tingimustes ei ole põhjendusi, miks peaks seadusega seadma piiranguid pooltele
lepingu sõlmimisel. Vastupidi, poolte vajadused (näiteks koolituse, tööohutuse ja töötervishoiu,
valveaja, töölepingu tähtajalisuse ja muude töötingimuste osas) on järjest komplekssemad ning
kokkulepetele seatud põhjendamatult kitsad raamid takistavad vastutuse võtmist sektoritaseme
sotsiaaldialoogi vormis. Seetõttu võiks KLS § 42 lg 1 olla sõnastatud järgmiselt: „Kollektiivlepingut võib
laiendada poolte kokkuleppel. Laiendamise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus.“
Eelnõu § 1 p 4, millega kehtestatakse KLS § 42 lg 3.
Meie eesmärgiks on, et laiendatud lepingu tingimusi kohaldatakse kõikidele töötajatele, kes vastaval
tegevusalal töötavad. Eelnõu järgi kollektiivlepingu laiendatud tingimuse võib kokku leppida
tööandjate ühing või tööandjate liit, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 20%-le vastava tegevusala
töötajatele, kellele kohaldatakse kollektiivlepingu laiendatud tingimust. 20% töötajate hindamisel
võetakse aluseks Maksu- ja Tolliameti andmed. Kui tegevusala tekib kannete alusel, mida tööandjad
töötamise registrisse teevad, siis meie hinnangul ei kohaldata kollektiivlepingu laiendatud tingimusi
renditöötajatele ja võlaõiguslike lepingute alusel töötavatele isikutele. Kuna paljudes ettevõtetes
renditöötajad teevad sama tööd, mis tavalise töölepinguga töötajad, siis tuleks pöörata suuremat
tähelepanu töötamise registrisse tehtavate kannete õigsusele.
Lisaks tuleks anda töövaldkonna eest vastutavale ministrile koos Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti
Tööandjate Keskliidu esindajaga õigus otsustada kollektiivlepingu tingimuse laiendamist ka juhul, kui
20% tingimus on täidetud muude dokumentidega (näiteks tööandjate liitu mittekuuluvate tööandjate
vabatahtliku nõustumisega).
Eelnõu § 1 millega kehtestatakse KLS § 43 lg 3.
Eelnõu kohaselt peavad läbirääkimise pooled 30 päeva enne lepingu laiendamisega seotud
läbirääkimiste alustamist teavitama avalikkust. Leiame, et kui pooled pole veel kohtunud ja
läbirääkimisi alustanud, siis ei saa nad anda avalikkusele adekvaatset teavet enama kohta kui poolte
esialgsed taotlused. Seetõttu oleks mõistlik, et pooled alustaksid kõigepealt läbirääkimisi, seaksid ühise
Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail:
[email protected] │ www.eakl.ee
eesmärgi lepingu sõlmimise ja laiendamise osas ja alles seejärel informeeriksid viivitamatult avalikkust
avaldades andmed, mis võimaldaksid huvitatud osapooltel oma arvamusi esitada.
Eelnõu § 1 millega kehtestatakse KLS § 44 lg 1.
Eelnõust võib välja lugeda, et laiendatud tingimus esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile,
näites majandus- ja taristuministrile. Mõistlik oleks, et laiendatud lepingutega tegeleks ainult üks
ministeerium ja seetõttu leiame, et „valdkonna eest vastatav minister“ tuleks asendada „töövaldkonna
eest vastutava ministriga“.
Eelnõu § 1 millega kehtestatakse KLS § 19.
Kuna ei ole teada, millal eelnõu seadusena vastu võetakse, peame otstarbekamaks, et tähtaegade
1. november 2020 ja 30. juuni 2021 asemel võiks kaaluda tähtaegu, mis seotud seaduse jõustumise
ajaga. Näiteks esindatuse tingimust mittetäitvad kollektiivlepingud kehtiksid edasi veel 8 kuud pärast
seaduse jõustumist.
Selguse mõttes ja võimalike vaidluste ennetamiseks võiks lisada sätte, mis kinnitaks, et lepingud, mis
üheselt mõistetavalt vastavad 20% nõudele, kehtivad edasi, näiteks: „Kollektiivlepingu laiendatud
tingimus, mis vastab käesoleva seaduse § 4² lõikes 3 sätestatud tingimusele, kehtib kuni
kollektiivlepingus sätestatud tähtaja lõpuni või vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõikes 5 sätestatule“.
Eelnõust jääb selgusetuks, kas § 19 hõlmab ka nende kollektiivlepingute laiendatud tingimuste
kehtivust, mis ei ole eelnõu vastuvõtmise ajaks enam kehtivad ehk mille asemel on sõlmitud uued
kollektiivlepingud? Riigikohtu lahend, mis ajendas eelnõu koostamise, käsitles just sellist laiendatud
tingimust. Leiame, et § 19 peaks hõlmama ka eelnimetatud laiendatud tingimusi, sest töötasu nõuete
aegumistähtaeg on 3 aastat ning käesoleval ajal on võimalik esitada töötasu nõudeid ka juba oma
kehtivuse lõpetanud kollektiivlepingute järgi. Seega peaks §-st 19 selgelt välja tulema, et kui
kollektiivleping kehtivus on lõppenud (näiteks kehtis 01.01.2017-12.04.2020), siis on õigus ikkagi
esitada töötasu nõudeid kolme aasta jooksul.
Lahendamata on ka probleem, et kui sektoris mõlemad kollektiivlepingu osapooled ja sektori
tööandjate enamus soovivad lepingut jätkata hoolimata 20% nõude mittetäitmisest sõlmimise hetkel,
siis kuidas tekkinud olukorda legaliseerida? Kas on võimalik esitada ministrile tõendid vähemalt 20%
tööandjate toetusest kollektiivlepingu laiendatud sätete edasikehtimisele peale seaduses sätestatud
tähtaega?
Eelnõu § 2 millega muudetakse AÜS ja täiendatakse seadust §-ga 211.
Eelnõu tekst, millega täiendatakse AÜS §-ga 211 on mitmeti mõistetav. Näiteks võib välja lugeda, et
sätte kohaldamiseks (vaba aja andmiseks usaldusisikutele) peaks olema vähemalt kaks ametiühingut.
Seetõttu tuleks eelnõu sõnastust muuta selgemaks, samuti võiks kaaluda konkreetse näite lisamist
seletuskirja, et oleks üheselt arusaadav kuidas seadust rakendada.
Kuivõrd usaldusisikutele antav aeg lepitakse tööandjaga kokku, siis eeldame, et sõlmitakse ka
seadusest paremaid kokkuleppeid ja tahaksime seda seaduses rõhutada. AÜS § 211 lõike 21 esimest
lauset võiks täiendada: „...kui poolte vahel kehtiv tava või kollektiivleping ei näe ette soodsamaid
tingimusi“.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Peep Peterson
EAKLi esimees