dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 28. september 2020
Viit
7-12/20-0165-275-1
Registreeritud
28. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-12 Energiavaldkonna arengu ja varustuskindlusega seotud dokumendid
Toimik
7-12/20-0165
Vastutaja
Marek Piiroja (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎7-1220-0165-275-1 28.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc3964 KB

Sisu (failidest)

Hr Raivo Aeg Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 28.09.2020 nr 7-12/20-0165-275-1 10122 Tallinn e-post: [email protected] Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Konkurentsiameti arvamus energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega iitsministeerium seonduvate teiste seaduste muutmise eelnõu kohta Austatud minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) edastas 27.02.2020 kirjaga nr 17-7/19- 0325-1243-1 Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Maaeluministeeriumile kooskõlastamiseks energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Vaatamata asjaolule, et eelnõu sisaldab väga olulisi Konkurentsiameti tegevusvaldkonda puudutavaid muudatusi, eelnõud ametile arvamuse või seisukoha saamiseks ei esitatud ning ka sellega seonduvatest arengutest ei ole teavitanud. Seetõttu on tekkinud kahetsusväärselt olukord, kus Konkurentsiametil avaneb võimalus eelnõud kommenteerida alles menetlusfaasis, mil MKM on saatnud eelnõu peale ministeeriumitega kooskõlastusringi läbimist kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile (MKM 09.09.2020 kiri nr 17-7/19-0325/1243-2, lisa 1) ning mille kohta on Justiitsministeerium soovinud Konkurentsiameti arvamust. Konkurentsiamet on seisukohal, et eelnõu sisaldab aluseid ja kavatsusi, mis ei ole kooskõlas monopoolsetele ettevõtjatele kohalduvate regulatsiooni põhimõtetega ning nende seadusandluses sätestamine tooks kaasa sügava tarbijate huvide kahjustamise olukorras, kus tarbijatel ei ole muuhulgas võimalik endale teenuse osutajat valida. Samuti sisaldab eelnõu aluseid, mis vajavad täiendavat selgitust. Konkurentsiameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad: 1. Eelnõu § 4 (lk 11, kaugkütteseaduse (KKütS) muutmine)) punkti 2 järgi täiendatakse KKütS-i §-i 2 punktiga 13 järgnevas sõnastuses: „tõhus kaugkütte võrgupiirkond on võrgupiirkond, kus kasutatakse vähemalt 50 protsenti taastuvast allikast muundatud soojusenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostootmisrežiimis toodetud soojusenergiat või 50 protsenti taastuvast allikast muundatud soojusenergia ja heitsoojuse ning koostootmisrežiimis toodetud soojusenergia kombinatsiooni; Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Konkurentsiamet sellega ei nõustu ning on seisukohal, et tõhusa kaugküttepiirkonna mõiste sidumine taastuvatest allikatest muundatud soojusenergia, koostootmisrežiimis toodetud soojusenergia või taastuvast allikast muundatud soojusenergia ja heitsoojuse ning koostootmisrežiimis toodetud soojusenergia kombinatsioonis saadud energia osakaaludega on eksitav. Kõik soojusettevõtjad peavad oma tegevuses lähtuma KKütS § 1 lg-st 2, mille alusel peavad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. KKütS § 8 lg 3 järgi tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud vajalike tegevuskulude katmine, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks, keskkonna-, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine ja põhjendatud tulukus. Kõigi nimetatud tingimuste puhul on tegemist kriteeriumitega, mis on aluseks määratleda, kas ettevõtja tegevusest tulenevalt saab kaugküttepiirkonda määratleda tõhusana või mitte. Samuti on Konkurentsiamet läbiviidud soojuse piirhinna kooskõlastamise menetluste kestel korduvalt tuvastanud, et isegi kui soojusettevõtja kasutab taastuvenergial põhinevaid kütuseliike, ei tähenda see alati, et ettevõtja tegevus vastaks ülalnimetatud kriteeriumitele. Näiteks on soojuse trassikadu ülemäära kõrge, soojuse tootmise kasutegur madal, käitised on väljaehitatud üledimensioneeritult või on ettevõtja tegevuskulud põhjendamatult kõrged. Nimetatud asjaolud on vastuolus KKütS-is tulenevate alustega, mh, kuna taolistel juhtudel ei ole tegemist tarbijatele põhjendatud hinnaga ning vajadustele vastava soojavarustuse tagamisega. Näiteks juhul kui soojuse tootmise kasutegur on 80% ning trassikadu 25%, jõuab tarbijani vaid 60 protsenti kütuses sisalduvast energiast. Seega isegi juhul, kui üle 50 protsendi energiast pärineb taastuvatest energiaallikatest, ei saa süsteemi kus 40% energiast läheb kaotsi, pidada tõhusaks. Lähtudes eeltoodust, on vajalik kavandatavat definitsiooni, mis hetkel eksitav, muuta. Konkurentsiamet teeb ettepaneku asendada definitsioonis sõnastus „tõhus kaugkütte võrgupiirkond“ sõnastusega „taastuvenergial põhinev võrgupiirkond.“ Lisaks definitsiooni selgemaks muutumisele, mis on kooskõlas definitsioonist tulenevate alustega, tagatakse muudatusega olukord, kus välditakse vaidlusi ja arusaamatusi võrgupiirkonna tõhusust puudutavates küsimustes. Definitsiooni muutmisel peaks muutma vastavalt ka eelnõu §-i 4 punktis 42 toodut sõnastust ning seletuskirja (lk 15-16 ja lk 24). 2. Eelnõu § 4 punkti 5 järgi kavandatakse täiendada KKütS §-i 8 lõikega 5 järgmises sõnastuses „Põhjendatud tulukuse arvutamisel lisab Konkurentsiamet soojuse piirhinna kooskõlastamisel kaalutud keskmisele kapitali hinnale ühe protsendipunkti ning rakendab seda tõhusa kaugkütte võrgupiirkonna reguleeritud varale.“ . Seletuskirja lk 16 lühidalt toodud üldsõnalise arvamuse järgi motiveerib selline muudatus soojusettevõtjaid tegema investeeringuid selleks, et oma võrgupiirkond tõhusaks muuta. Konkurentsiamet sellega ei nõustu. Amet on juba eelnevalt selgitanud, miks ei saa võrgupiirkonna tõhusust määratleda vaid taastuvenergia kütuse liikide osakaalu alusel ning juba seetõttu ei oleks kaalutud keskmisele kapitali hinnale ühe protsendipunkti lisamine ning selle võrgupiirkonna reguleeritud varale rakendamine, põhjendatud. Samuti oleks see otseses vastuolus KKütS § 8 lg 3 sätestatud soojuse hinna kulupõhisuse nõuetega tooks kaasa tarbijatele põhjendamatu hinnatõusu olukorras, kus ettevõtja tegevus, vaatamata taastuvenergia põhiste kütuseliikide kasutamisel ei vasta KKütS-is sätestatud nõuetele. Ka viiks taoline automaatne kaalutud kapitali hinna suurendamine ettevõtjate ebavõrdse kohtlemiseni, võttes arvesse, et taastuvenergiast soojuse tootmiseks on osad ettevõtjad saanud toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. 2 (4) Amet lisab, et sarnaselt veeteenuse hinna, maagaasi ja elektrienergia võrguteenuste hindade kujundamisega, lülitatakse ka soojuse hinda üksnes ettevõtja reaalsed kulud. ning soojusettevõtjal ei saa olla õiguspärast ootust, et ta teeniks automaatselt tulu, kui ei ole ise vastavasisulisi investeeringuid teinud. Taoline olukord aga kavandatava muudatusega loodaks. Selline olukord ei ole soojustarbijate huvides (tõstes kaugkütte hindu) ning toob kaasa olukorra, kus põhjendamatult suurendatakse lihtsalt valikuliselt ning ebavõrdselt koheldes osade kaugkütteettevõtete omanike tulu. Teisiti öeldes hakkaks tarbija lihtsalt rohkem ettevõtete omanikele tulu maksma ning ei ole kuidagi seotud kaugkütte ja soojusettevõtete tõhususega. Konkurentsiamet on ka seisukohal, et taoline lähenemine toob kaasa erinevate infrastruktuuriettevõtete ebavõrdse kohtlemise. Nagu eelpool nimetatud ei pea kaugkütte võrk kui loomulik monopol tegema ühtegi sammu võrgu ebaefektiivsuse vähendamiseks, sest lisanduv kaalutud keskmine kapitali hind ei nõua võrgu efektiivsuse suurendamist. Ka elektrivõrkude, ühisveevärgi osas on võimalik suurendada energiaefektiivsust kadude vähendamise kaudu. Amet on seisukohal, et kõiki võrke tuleb kohelda võrdsetel alustel ning ühe kindla valdkonna eelistamine teistele toob kaasa ning ettevõtete kui ka tarbijate ebavõrdse kohtlemise. Lähtudes eeltoodust, on Konkurentsiamet seisukohal, et kavandatav säte tuleb eelnõust kustutada ning enne vastavasisulise muudatuse sisseviimist eelnõu seadusekõlbulik ei ole. 3. Eelnõu paragrahv 1 punkti 5 järgi täiendatakse paragrahvi 2 punktiga 212 mille järgi on mõõtepunkt – „koht, kus mõõdetakse tarbitud kütuse või energia hulka;“ ning paragrahviga 326, mille lg 4 järgi taastuvenergiakogukonna liikmete energia tarbimispunktides mõõdetakse kasutatud energiat selleks ettenähtud kaugloetava mõõteseadmega“. Samas tuleneb elektrituruseaduse (ELTS) § 3 lõikest 151, et mõõtepunkt on koht, kus mõõdetakse elektripaigaldist läbivat elektrienergiat. Lähtudes eeltoodust vajab Konkurentsiameti hinnangul selgust, kas eelnõus sätestatud sõnastuse „mõõtepunkt“ ja „tarbimispunkt“ all on peetud silmas erinevaid mõisteid või on vajalik sõnastus „tarbimispunkt asendada sõnastusega mõõtepunkt ning see defineerida analoogselt ELTS-is sätestatule – mõõtepunktiks on koht, kus mõõdetakse paigaldist läbivat energiat. Amet teeb ettepaneku eelnõud vastavasisuliselt muuta või täiendada. 4. Eelnõu paragrahv 1 punkti 5 järgi täiendatakse paragrahvi 2 punktiga 231 järgmises sõnastustes: „231) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija – lõpptarbija, kelle peamiseks äri- või kutsetegevuseks ei ole elektrienergia tootmine ning kes tarbib, salvestab või müüb oma kinnistul taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat;“; Kuna EnKS-i eelnõu järgi on kaasatud muud taastuvastes allikatest toodetud energialiigid, miks piirdutakse ülaltoodud definitsioonis vaid elektrienergia väljatoomisega? 5. Eelnõu paragrahv 1 punkti 5 järgi täiendatakse paragrahvi 2 punktiga 264: taastuvenergiakogukond – juriidiline isik, keda kontrollivad füüsilisest isikust, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast või kohaliku omavalitsuse üksusest aktsionärid, osanikud või liikmed, kelle elu- või asukoht on kõnealusele juriidilisele isikule kuuluvate ja tema välja töötatud taastuvenergiaprojektide lähedal ning kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma aktsionäridele, osanikele või liikmetele või nendele piirkondadele, kus ta tegutseb; 3 (4) Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et hetkel paralleelselt menetluses olevas ELTS-i muutmise seaduse eelnõu1 (§ 122) sätestab energiakogukonna mõiste, mille järgi energiakogukond on juriidiline isik: 1) milles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning mida kontrollivad füüsilisest ja juriidilisest isikust liikmed; 2) mille peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma liikmetele või kohalikule piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb; 3) mis võib osutada oma liikmetele energiateenuseid;…4) mille liikmetel säilivad õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse tarbija õigused ja kohustused. Konkurentsiameti hinnangul peaksid parema selguse eesmärgil eelnõu koostajad seletuskirjas välja tooma, kuidas on nimetatud definitsioonid omavahel seotud, mh, kas taastuvenergiakogukond on käsitatav eraldiseisva isikuna või kuulub ta energiakogukonna alla. Samuti, kas nimetatud kogukonnad erinevad oma õigustes ja kohustustes. Hetkel seda seletuskirjast ei tulene. 6. Eelnõu § 1 punkti 26¹ järgi on päritolutunnistuste süsteemi haldajaks süsteemihaldur maagaasiseaduse mõttes ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse mõttes (AS Elering). § 329 lg 10 järgi peab päritolutunnistuste süsteemi haldaja päritolutunnistuste haldamiseks looma elektroonilise andmebaasi hiljemalt 31.03.2022 ning § 329 lg 2 tulenevalt päritolutunnistuste süsteemi haldamiskulu kaetakse taastuvenergia tasust ning ei tohi moodustada rohkem kui kaks protsenti makstavate toetuste kogusummast. Seletuskirja lk 14 sätestab, et halduskulude hinnanguline suurus iga-aastaselt ca 50 000 eurot. Tulenevalt ENKS § 327 lõike 1 kohaselt päritolutunnistus väljastatakse päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektri-, või soojus- või jahutusenergia tootjale tootja taotluse alusel. Kuid eelnõust selgub, et päritolutunnistuse süsteemi halduskulud kaetakse taastuvenergia tasust ehk teisiti öelduna elektritarbija peab kinni maksma ka elektrienergia mitteseotud päritolutunnistuste halduskulud. Pidades silmas võrdse kohtlemise põhimõtet, on amet seisukohal, et päritolutunnistuste andmebaasi, registreerimise ja päritolutunnistuste kasutamise kulud peavad katma ettevõtjad (tootjad, müüjad jt), kes päritolutunnistusi taotlevad ja/või kasutavad. Sarnast põhimõtet kasutatakse Leedus, Soomes, Taanis, Saksamaal jm. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor Lisa 1: MKM .09.2020 kiri nr 17-7/19-0325/1243 Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 1 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/20-0380 4 (4) 08.09.2020 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) eesmärgiks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, millega muudetakse taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ (edaspidi ka direktiiv nr 2018/2001) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) siseriiklikku õigusesse ülevõtmine. Eelnõuga tehtavad muudatused on vaid direktiivi ülevõtmisega seonduvad. Eesmärgiga suurendada taastuvenergia tootmist kui ka tarbimist nii kodumajapidamiste juures kui ka suurtootjate ning -tarbijate tasandil. Direktiiv peab Eesti õigusesse olema üle võetud hiljemalt 2021. aasta 30. juuniks. 1.2 Ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamise protsessis osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna energiaturgude valdkonna juht Rein Vaks ([email protected], 6256347), nõunik Regina Rass ([email protected], 6256479), ekspert Marie-Ursula Vaks ([email protected], 6397674) ning ekspert Liisa Mällo ([email protected], 6256321). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM õigusosakonna õigusnõunik Anne- Ly Normak ([email protected], 715 3403). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud direktiivi nr 2018/2001 ülevõtmisega ja näeb sellega seonduvalt ette energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi ka EnKS) RT I, 12.11.2019, 5 redaktsiooni muutmise. Lisaks EnKSile muudetakse eelnõuga elektrituruseaduse (edaspidi ka ElTS) RT I, 13.03.2019, 46 redaktsiooni, kaugkütteseaduse (edaspidi ka KküTS) RT I, 03.03.2017, 12 redaktsiooni, maagaasiseaduse (edaspidi MGS) RT I, 13.03.2019, 20 redaktsiooni ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) 23.12.2019, 6 redaktsiooni ja vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) RT I, 24.03.2020, 3 redaktsiooni. Eelnõu on seotud energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (202 SE). Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 2 lõige 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, ei ole tehtud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk 1 Käesoleva eelnõu eesmärgiks on üle võtta direktiivist nr 2018/2001 tulenevad uued taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärki taastuvenergia kasutuse suurendamisel. Direktiivis nr 2018/2001 seatakse eesmärgiks saavutada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 32%-line osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises. EL üldeesmärgi täitmisesse panustavad kõik liikmesriigid vastavalt oma seatud riiklikele panustele. Lisaks seatakse direktiiviga nr 2018/2001 sektoripõhised alameesmärgid ja ühtsed (arvutus)põhimõtted, mida liikmesriik peab täitma ning rakendama. Siseriiklikku taastuvenergia eesmärki aastaks 2030 sh sektori põhised alameesmärgid, mis sätestatakse käesoleva eelnõuga Energiamajanduse korralduse seaduses on: - taastuvatest energiaallikatest toodetud energia peab moodustama vähemalt 42% siseriiklikust energia summaarsest lõpptarbimisest; - taastuvatest energiaallikatest toodetud energia elektrienergia summaarsest lõpptarbimises peab moodustama vähemalt 40%; - taastuvatest energiaallikatest toodetud energia soojuse summaarsest lõpptarbimises peab moodustama vähemalt 63%; - maantee- ja raudteetranspordis kasutatud energiast moodustab taastuvast allikast toodetud energia vähemalt 14% summaarsest transpordisektoris tarbitud energiast. Lisaks sätestab Vabariigi Valitsus oma korraldusega siseriiklikud taastuvenergia vahe- eesmärgid, mis seatakse kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud direktiivis nr 2018/2001 ja juhtimisraamistiku määruses (EL) 2018/1999 sätestatud eesmärkidega (2022. aastaks peab olema täidetud vähemalt 18% üldeesmärgist, aastaks 2025 vähemalt 43% üldeesmärgist ning aastaks 2027 vähemalt 65% üldeesmärgist). Siseriiklikku taastuvenergia eesmärki ning selleni jõudmist on kirjeldatud EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel koostatud arengudokumendi eelnõus „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, mis esitati Euroopa Komisjonile 28.12.2018. Lõplik arengudokument esitati Euroopa Komisjonile 2019. aasta lõpul. Direktiivi nr 2018/2001 ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada sisu ja teemakäsitluste järgi kolmeks: 1) riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite põhised alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted; 2) enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ning lihtsustamine (sh planeeringud, haldus-ja loamenetlused); 3) biokütuste säästlikkuse kriteeriumid. 2.1 Riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite põhised alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted Uue taastuvenergia direktiivi kohaselt peab Euroopa Liidu ülene taastuvenergia osakaal moodustama lõpptarbimisest 32%. Eesmärgi täitmisesse panustavad liikmesriigid vastavalt oma seatud riiklikele panustele. Lisaks üldeesmärgile ning riiklikele panustele sätestab direktiiv ka sektoripõhiseid alameesmärgid: 2 1) taastuvenergia osakaal jahutuses ja (kaug)küttes - alates 2020. aastal saavutatud tasemest peab iga liikmesriik indikatiivselt suurendama on taastuvenergia osakaalu 1,3 protsendipunkti võrra iga-aastaselt, eesmärgiga saavutada taastuvenergia osakaal antud sektoris 60%. Juhul, kui liikmesriik ei kasuta jääksoojust ja -jahutust, tuleb iga-aastaselt indikatiivselt suurendada taastuvate osakaalu 1,1 protsendipunkti võrra. Lisaks sätestatakse, et kui liikmesriigi taastuvate osakaal jahutuses ja küttes on üle 50% kuni 60%, võib indikatiivset protsendipunkti iga-aastaselt täita poole võrra. Eestis on taastuvate osakaal soojamajanduses 51%, seega juhul kui Eestis jääksoe arvestatakse eesmärgi täitmisesse, peab iga-aastaselt suurendada taastuvate osakaalu 0,55 protsendipunkti võrra. Kaugkütte osas on samuti seatud 60% eesmärk, mille saavutamisesse peavad liikmesriigid panustama iga-aastaselt 1 protsendipunkti võrra. 2) taastuvenergia osakaal transpordisektoris aastaks 2030 peab moodustama 14%. Nimetatud eesmärgist peavad teise generatsiooni kütused moodustama aastaks 2022 0,2%, aastaks 2025 1% ning aastaks 2030 3,5%. Esimese generatsiooni kütuseid piiratakse ning nende maht ei tohi ületada 2020 taset või 7%. Lisaks piiratakse ka olulisi maakasutusmuudatusi kaasa toovate toormete kasutamist (nt palmiõli), mida ei tohi peale 2030. aastat kasutada. Mõnevõrra aitab seatud eesmärke täita direktiivi lisas 9 osas A nimetatud toormete topelt arvestamine ning kordajad (elektromobiilsus 4 korda, raudtee transport 1,5 korda, lennundus ja merendus 1,2 korda). Nii nagu on ka ülal mainitud, on siseriiklikku taastuvenergia eesmärki ning selleni jõudmist on kirjeldatud EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel koostatud arengudokumendi eelnõus „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, mis esitati Euroopa Komisjonile 28.12.2018. Lõplik arengudokument esitati Euroopa Komisjonile 2019. aasta lõpul. 2.2 Omatarbeks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hõlbustamine sh planeeringud, haldus- ja loamenetlused Liikmesriigid peavad lihtsustama ning kiirendama siseriiklikult läbiviidavaid administratiiv protseduure ja (liht)loamenetlusi. Direktiiviga nr 2018/2001 sätestatakse konkreetsed ajaraamid, mida siseriiklikult järgida tuleb. Eestis on lubade menetlejateks kohalikud omavalitsused, Keskkonnaamet ja TTJA, kes peavad vajadusel juhendama taotlejat ning hõlbustama tervet loamenetluse protsessi kulgu, seega on Eestis kehtiva loamenetluse protsessi raames taotlejal vaja ühendust võtta ühe kuni nelja asutusega. Tõlgendades kontaktpunkti funktsioonina juhiste andmist haldusmenetluses (Direktiivi nr 2018/2001 artikkel 16 lg 1 teine lause) ning nõustamist taotluste esitamisel, siis täidab praktikas seda funktsiooni kohalik omavalitsus kui kontaktpunkt, kellega taotleja igal juhul energia tootmise alustamise eesmärgil ühendust võtma peab ning kellel on haldusmenetluse seadusest tulenevalt üldine uurimis- ja selgitamiskohustus tulenevalt haldusmenetluse seadustiku § 6 ja § 36. Lisaks peab edaspidi kõikides loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad siseriiklikud õigusnormid võtma arvesse taastuvenergia edendamise põhimõtteid. Hoonefondiga seonduvad sätted juba täna sisalduvad Eesti õigusruumis (ehitusseadustiku vastavad sätted ning hoonete energiatõhususe miinimumnõuded). Planeeringutega seonduvad sätted lisatakse Rahandusministeeriumi poolt planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Direktiiviga nr 2018/2001 soovitakse oluliselt suurendada taastuvenergia isetarbijate ning energiakogukondade rolli, sätestades neile konkreetsed õigused ja kohustused. Lisaks tuuakse sisse ka taastuvenergia tootja ja tarbija vaheliste otseostu lepingute võimalused ning vastastikuse kauplemise võimalused. Eestis juba toimivad vastavad regulatsioonid, mis 3 soodustavad isetarbijate ja energiakogukondade teket ning need käsitlevad ka nende õigusi ja kohustusi (nt maksta võrgu kasutamise eest proportsionaalselt õiglast tasu jms). 2.3. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid Biomassi säästlikkuse kriteeriumide puhul peavad biomassi kasutatavad uued elektrijaamad (3a peale direktiivi nr 2018/2001 jõustumist), mille võimsus jääb vahemikku 50-100 MW, kasutama kõrge efektiivsusega koostootmistehnoloogiat või kasutama parimat võimalikku tehnoloogiat või kasutama biomassi süsiniku kasutamise ja ladestamise tehnoloogiat. Juhul, kui uue tootmisjaama võimsus ületab 100 MW, tuleb rakendada kõrge efektiivsusega koostootmistehnoloogiat või kasutama biomassi süsiniku kasutamise ja ladestamise tehnoloogiat või vastama 36%-lisele efektiivsuskriteeriumile. Eestis on praeguse seisuga 3 elektrijaama, mille võimsus on üle 100 MW (Eesti Elektrijaam, tootmise kasutegur 29%; Balti Elektrijaam, kus on ainult 11. energiaplokk koostootmise all, tootmise kasutegur on üle 36% ja Auvere Elektrijaam, kus tootmise kasutegur on üle 36%). Teiste elektrijaamade puhul on võimsus alla 100 MW. Liikmesriikide ülesed biomassi säästlikkuse kriteeriumid võivad aidata saavutada ühtsema arusaama kestliku majandamise tähendusest, kuid on seni olnud liikmesriikide pädevus. Eestis on juba kasutusel parima võimaliku tehnoloogia põhimõte (kus, "parim" tähendab kõige mõjusamat ja tõhusamat viisi, mille abil on võimalik kõrgetasemeliselt keskkonda kaitsta, "tehnika" hõlmab nii käitises kasutatavat tehnoloogiat kui ka käitise kavandamist, ehitust, hooldamist, käitust ja tegevuse lõpetamist ning "võimaliku tehnika" all mõeldakse mingis ettevõttes sellisel arengutasemel olevat tehnoloogiat, mis majanduslikult ja tehniliselt on ettevõtjale vastuvõetav ja kättesaadav). Lisaks on 36%-line efektiivsuskriteerium uute rajatavate jaamade osas samuti aktsepteeritav. Kasvuhoonegaaside (edaspidi ka KHG) heitkoguste vähendamise osas peavad biokütuste ja biovedelike tootjad täitma KHG jätkusuutlikkuse ja säästlikkuse kriteeriume. Biokütuste tootmisel tekkivate KHG arvutamise metodoloogia toormete ja tehnoloogiate põhiselt sätestatakse direktiivi lisas 5. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1 Eelnõu §-ga 1 muudetakse energiamajanduse korralduse seadust Paragrahv 1 Paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse uue sõnastusega, millega laiendatakse EnKSi sisu ja reguleerimisala selliselt, et seaduses sätestatakse abinõud energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks ja taastuvenergia edendamiseks. Paragrahv 2 Paragrahvi 2 täiendatakse üheteistkümne uue mõistega. Punkt 21 sätestab mõiste biomasskütus, mis on eelnõu kohaselt elektrituruseaduse mõistes biomassist toodetud tahke- või gaaskütus. Punkt 71 sätestab mõiste energia segajääk, mis tähistab liikmesriigi aastast energiaallikate kogujaotust. Segajäägi mõiste on seotud päritolutunnistuste väljastamisega. Kui elektrienergia tarnija peab tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma 4 energiaallikate jaotuses, peab ta selleks kasutama päritolutunnistusi, välja arvatud juhul kui tarnija otsustab kasutada vastava energiaallikate jaotuse osakaalu näitamiseks oma energiaallikate segajääki. Punkt 211 sätestab muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transportkütuste mõiste. Eelnõu kohaselt on need transpordisektoris kasutatavad vedelad või gaasilised kütused, mis ei ole biokütused ega biogaas ning mis on toodetud muust taastuvast energiaallikast kui biomass. Punkt 212 sätestab mõõtepunkti mõiste, mille kohaselt on mõõtepunkt koht, kus mõõdetakse tarbitud kütuse ja energia hulka. Mõiste on seotud päritolutunnistuste väljastamisega, kus mõõtepunktist saadavatele andmetele tuginedes saab kas väljastada või vastavalt tarbimisele kustutada päritolutunnistusi. Punkt 241 sätestab oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija mõiste. Arvestades oma tarbeks toodetud taastuvelektri tarbimise suurenevat tähtsust on vaja „oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija“ määratlust, andes neile õiguse toota, tarbida, salvestada ja müüa elektrienergiat ilma kandmata ebaproportsionaalset koormust. Taastuvenergiat võib omatarveks toota, müüa või salvestada ka kinnistu rentnik. Punkt 261 sätestab mõiste päritolutunnistuse süsteemi haldaja. Süsteemi haldajaks on süsteemihaldur maagaasiseaduse mõistes ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse mõistes, kes väljastab ning haldab päritolutunnistusi ning selle süsteemi. Punkt 262 sätestab ringlusesse võetud süsinikupõhiste kütuste mõiste. Nimetatud kütused on taastumatut päritolu ning neid võib taastuvenergia transpordi eesmärgi täitmises arvesse võtta. Punkt 263 sätestab mõiste süsinikuneutraalne tootmine, mis tähendab, et energia tootmise käigus ei emiteerita süsinikdioksiidi või see on kinnipüütud või taaskasutatud. Süsinikuneutraalse tootmise kohta väljastatakse vastav ka päritolutunnistus. Süsinikuneutraalse tootmise hindamise ja päritolutunnistuste väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vasutav minister määrusega. Punkt 264 sätestab mõiste taastuvenergiakogukond, mis on sisuliselt Eesti õigusruumis juba juriidiliselt olemasolev vorm äriseadustiku mõistes, kas osaühingu, aktsiaseltsi või MTÜ näol, kes oma põhikirjas võib end defineerida ka nn taastuvenergiakogukonnaks. Punkt 265 sätestab mõiste toidu- ja söödakultuurid, mis on kultuurid, millest on võimalik toota kütuseid. Sellisteks kultuurideks on põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- või õlikultuurid. Mõiste alla ei kuulu jäägid, jäätmed või lignotselluloosmaterjal ja täiendkultuurid nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed, tingimusel et täiendkultuuride kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele. Paragrahv 3 Eelnõuga täiendatakse §-i 3, kuhu lisatakse lõige 9, millega sätestatakse tase, millest ei tohi taastuvenergia osakaal olla riigi summaarsest energia lõpptarbimisest väiksem. See tase on kokkulepitud taastuvenergia direktiiviga nr 2009/28/EÜ ning Eestile määratud tase, millest taastuvenergia osakaal väiksem ei tohi olla on 25%. Säte jõustub 01.01.2021. a ja kehtib kuni eelnõu § 1 punktiga 11 lisatava § 321 lõike 3 jõustumiseni 30.07.2021. a. Ehk alates 30.07.2021. a sisaldub vastav põhimõte EnKS §-s 321, mis reguleerib üldiselt riikliku taastuvenergia eesmärki. 5 Paragrahv 321 Eelnõuga lisatakse EnKS-le uus peatükk 81 „Taastuvenergia edendamine“. Peatükk koosneb kahest jaost, mille esimene jagu „Taastuvenergia eesmärk“ kätkeb endas taastuvenergia riiklikke eesmärke ja nende arvutamise üldiseid põhimõtteid ning teine jagu „Omatarbeks toodetud taastuvenergia hõlbustamine“ kätkeb endas omatarbeks toodetud taastuvenergia soodustamise põhimõtteid. Uus peatükk koostatakse õigusselguse huvides, koondades taastuvenergia edendamise põhimõtted ühte seadusesse. Varasemalt pole taastuvenergia üldpõhimõtteid seaduse tasandil reguleeritud, vaid on piirdutud arengukavade ja konkreetsete sätete lisamisega eriseadustesse (nt ELTS ja MGS). Kuna taastuvenergia roll energia tarbimises ja tootmises üha enam kasvab, on otstarbekas koondada üldpõhimõtted EnKSi uue peatüki alla. Peatüki 81 „Taastuvenergia edendamine“ esimene jagu „Taastuvenergia eesmärk“ koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahv 321 sätestab riikliku taastuvenergia eesmärgi siseriiklikus energia brutotarbimises ning seab sektoripõhised alameesmärgid.Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisena, jagatuna kõikidest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega, ning seda väljendatakse protsendina. Riiklik taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 on 42%. Lisaks nn üldeesmärgile sätestatakse ka sektoripõhised alameesmärgid, kus taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia peab moodustama vähemalt 40% elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, soojuse lõpptarbimisest vähemalt 63% maantee- ja raudtee transpordisektoris moodustama kokku vähemalt 14%. Kusjuures, taastuvenergia eesmärgi täitmises ei tohi võtta arvesse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ega biomasskütuseid, mis ei vasta atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. See kindlustab kestliku biomassi kasutamise. Ühtlasi määratakse ära tase, (25% riigi summaarsest lõpptarbimisest peab moodustama taastuvatest allikatest toodetud energia) millest ei tohi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal riigi summaarses energia lõpptarbimises olla väiksem. Paragrahv 322 Uus paragrahv sätestab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise üldised põhimõtted, mille järgi arvutatakse § 321 välja toodud riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamine. Nimetatud arvutamise põhimõtted tulenevad direktiivist nr 2018/2001. Lõike 1 ja 2 kohaselt arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisena, jagatuna kõikidest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega, ning seda väljendatakse protsendina. Taastuvenergia lõpptarbimisse ja ühtlasi ka riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamisesse panustavad kolm sektorit (elektrisektor, transpordisektor ja soojussektor). Seega, nende kolme sektori taastuvatest allikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise liitmisel saadakse riiklik taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest. Selliselt on taastuvenergia osakaalu summaarses lõpptarbimises ka varasemalt arvutatud, vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust. Lõike 3 kohaselt on oluline, et nii riikliku kui ka sektoripõhise summaarse lõpptarbise arvutamiseks võetakse lõpptarbitud energiat arvesse ainult üks kord. Selliselt on taastuvenergia osakaalu summaarses lõpptarbimises ka varasemalt arvutatud, vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust. 6 Lõike 4 kohaselt tuleb summaarse elektrienergia lõpptarbimises arvesse võtta ka omatarbeks toodetud ja tarbitud taastuvat elektrienergiat. Kuid taastuvelektrina ei tohi käsitada elektrienergiat, mis on toodetud eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades. Eesti kontekstis eelnevalt mäeotsa pumbatud vee kasutamine pumpelektrijaamades ei ole aktuaalne. Lõike 5 kohaselt tuleb elektrijaamade puhul, mis kasutavad kütusena nii fossiilset kui ka taastuvat energia allikat, arvesse võtta taastuvenergia eesmärkide arvutamisesse vaid taastuvast toormest toodetud energia osa. Vastavat põhimõtet on kasutatud ka varajasemalt taastuvenergia statistika arvutamisel vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust. Lõike 6 kohaselt hüdro- ja tuuleenergia osakaalu arvutamisel tuleb ilmastikutingimuste mõju tasakaalustamiseks kasutada normaliseerimisvalemit, mis on välja toodud direktiivi nr 2018/2001 lisas II. Vastavat valemit on kasutatud ka varasemalt taastuvenergia statistika arvutamisel vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust. Lõike 7 kohaselt tuleb soojussektori taastuvenergia osakaalu arvutamiseks summaarses lõpptarbimises arvesse võtta ka energiat, mis on toodetud ja kasutatud soojus- või jahutusenergiana tööstuses, majapidamistes, teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris. Selliselt on soojussektoris kasutatavat taastuvenergia osakaalu juba varasemalt arvutamisel arvesse võetud vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust. Lõike 8 kohaselt tuleb elektrijaamade puhul, mis kasutavad kütusena nii fossiilset kui ka taastuvat energia allikat, arvesse võtta taaastuvenergia eesmärkide arvutamisesse vaid taastuvast toormest toodetud energia osa, mis toodeti kütteks ja jahutusenergiaks. Vastavat põhimõtet on kasutatud ka varasemalt taastuvenergia statistika arvutamisel vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust. Lõike 9 kätkeb endas, et ümbritseva keskkonna või geotermilise energia kasutamist kasulikul temperatuuril võimaldavad soojuspumbad või jahutussüsteemid vajavad toimimiseks elektrienergiat või muud lisaenergiat. Seetõttu tuleks kõnealuste süsteemide käivitamiseks kasutatav energia maha arvestada kogu kasutatavast energiast või piirkonnast siirdatud energiast. Arvesse tuleks võtta üksnes selliseid kütte- ja jahutussüsteeme, mille toodang või piirkonnast siirdatud energia ületab oluliselt nende kasutamiseks vajalikku primaarenergiat. Jahutussüsteemid on osa riikide energiatarbimisest ning seetõttu on asjakohane, et arvutusmeetodid võtaksid arvesse kõnealustes süsteemides kasutatava taastuvenergia osakaalu kõikides lõpptarbimissektorites. Sarnast põhimõtet on kasutatud ka varasemalt taastuvenergia statistika arvutamisel vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust. Lõige 10 kätkeb endas põhimõtet, et passiivsete energiasüsteemide puhul kasutatakse energia rakendamiseks ehituskonstruktsioone. Seda käsitatakse kui säästetud energiat. Selliselt rakendatud energiat ei tuleks taastuvenergia eesmärkide täitmise arvutustes arvesse võtta, vältimaks topeltarvestust. Lõike 11 kohaselt ei tohi taastuvenergia eesmärgi täitmise arvutustes lennundussektoris tarbitud energia kogus moodustada protsentuaalselt summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 %. Mõnes liikmesriigis on lennundusel summaarses energia lõpptarbimises suur osakaal. 7 Arvestades praeguseid tehnoloogilisi ja regulatiivseid piiranguid, mis takistavad biokütuste kasutamist lennunduses kaubanduslikul eesmärgil, on asjakohane kehtestada nende liikmesriikide puhul osaline erand summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel riigisiseses lennundussektoris, et lubada neil jätta arvutamisel välja kogus, mille võrra nad ületavad poolteist korda liidu summaarse energia lõpptarbimise keskmist taset lennunduses 2005. aastal, nagu seda hindas Eurostat, nimelt 6,18%. Sarnast põhimõtet on kasutatud ka varasemalt taastuvenergia statistika arvutamisel vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust. Lõike 12 kohaselt tuleb taastuvenergia eesmärgi täitmise arvutamisel kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 sätestatud meetodeid ja mõisteid. Paraku on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ ning direktiivis 2009/28/EÜ kehtestatud eri liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia määratlused. Energia siseturgu käsitlevas liidu õiguses on kehtestatud määratlused elektrisektori jaoks üldiselt. Selguse ja õiguskindluse huvides on asjakohane kasutada kõnealuseid määratlusi ka käesoleva direktiivi nr 2018/2001 raames. Sarnast põhimõtet on kasutatud ka varasemalt taastuvenergia statistika arvutamisel vastavalt taastuvenergia direktiivile (2009/28/EÜ). Seega antud säte ei too kaasa sisulist muutust. Paragrahv 323 Paragrahviga sätestatakse seaduses biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtted. Lõike 1 kohaselt saab biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võtta riigi taastuvenergia eesmärkide arvestamisel arvesse üksnes siis, kui need kütused vastavad järgmistele kriteeriumitele: 1) Kütused ei tohi olla toodetud sellisest toorainest, mis pärineb looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealadelt (looduskaitseseaduse §-d 26–31) või suure süsinikuvaruga maa- alalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruse tähenduses; 2) Kütused, s.h põllumajanduslikult biomassist toodetud biomasskütused ei tohi olla toodetud toorainest, mis pärineb maa-alalt, mis oli seisuga 2008. aasta 1. jaanuaris turbaala (alates 2008. aastast on Euroopa Liit maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (lühend. LULUCF) sektori heitkoguseid seiranud ning sellest tulenevalt on LULUCF sektori koguheite ja süsiniku sidumise metoodika kujundatud. Ühtlasi tutvustas Euroopa Komisjon esmakordselt taastuvenergia direktiivi (2009/28/EÜ) põhimõtteid ning mis kinnitati 2009 aastal.). Põhimõte ei kehti kütustele, mille tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist. 3) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid võib võtta eesmärgi arvutamisel arvesse üksnes siis, kui ettevõtjatel või riigi ametiasutustel on seire- või halduskavad, et käsitleda mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. Lõike 2 järgi ei saa riiklike eesmärkide arvutamisel võtta arvesse metsa biomassist toodetud biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat, kui selliste kütuste tootmisel ei ole lähtutud metsaseaduses sätestatud põhimõtetest. 8 Lõike 3 kohaselt saab jäätmetest ja jääkidest, mis ei pärine põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse sektorist, toodetud energiat võtta riiklike eesmärkide arvutamisel arvesse üksnes siis, kui sellised kütused vastavad armosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumitele. Lõike 4 järgi võib tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergiat võtta riiklike eesmärkide arvutamisel arvesse juhul, kui selline enegia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumitele. Lõike 5 käsitleb biomasskütuste nõudeid, kui nendest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvad käitised on summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ja vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Kui biomasskütused sellistel juhtudel nõuetele ei vasta, ei saa nendest toodetud energiat taastuvenergia eesmärgi arvutamisel arvesse võtta. Paragrahv 324 Paragrahv sätestab transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtted, mille järgi arvutatakse § 321 välja toodud riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamine transpordisektoris. Nimetatud arvutamise põhimõtted tulenevad direktiivist nr 2018/2001. Direktiivi nr 2018/2001 kohaselt peavad liikmesriigid saavutama 14% taastuvenergia osakaalu transpordisektori lõpptarbimises. Liikmesriikide kohustus nõuda kütusetarnijatelt, et nad tarniksid kindla koguse taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, võib aidata tagada investoritele kindluse ning toetada alternatiivsete taastuvtoorainest toodetud transpordikütuste, sealhulgas täiustatud biokütuste ja muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste, samuti transpordisektoris taastuvelektri kasutamise arendamist. Lõike 1 kohaselt tuleb liita transpordisektoris tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste summaarsed lõpptarbimised, et arvutada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine transpordisektoris. Transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu väljendatakse protsendina. Selliselt on ka varasemalt taastuvenergia osakaalu arvutatud transpordisektoris. Varasema taastuvenergia direktiiviga (2009/28/EÜ) võrreldes võib uue direktiiivi nr 2018/2001 kohaselt arvesse võtta ka eesmärkide täitmiseks „muust kui bioloogilise päritoluga toorainest toodetud vedelad ja gaasilised transpordi taastuvkütused“. Need on olulised selleks, et suurendada taastuvenergia osakaalu sektorites, mis on eeldatavasti veel kaua vedelkütustest sõltuvad. Lõike 2 ja 3 kohaselt tuleb transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel arvesse võtta nii maantee- kui ka rauteetranspordis tarbitud kütuste energia kogust sh ka energiasisaldust. Kütused ning energiasisaldused mida tuleb transpordisektori osakaalu arvutamisesse arvesse võtta on: mootoribensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid ja ka maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud taastuvelektri energia. Lõike 4 kohaselt tuleb transpordisektoris taastuvatest allikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel kasutada lõikes sätestatud kordajaid energiaallikate lõikes. Kordajate kasutamine on direktiivi nr 2018/2001 kohaselt vabatahtlik, kuid Eesti on valinud kasutada seda võimalust võtta arvesse aruvutustes energiaallikate põhiseid kordajaid. Seda on Eesti ka varasema 9 direktiivi (2009/28/EÜ) rakendamise korral teinud. Varasemalt võis kordajaid kasutada vaid lõikes 5 punktis 1 välja toodud toormete puhul, näiteks kui on toodetud põllumajandusjäätmetest biometaani, siis selle tarbimine võetakse statistikas arvesse kahekordselt (näidis valem: biometaani on transpordisektoris füüsiliselt tarbitud 2 MWh, siis rakendades kordajat, statistiliselt kuvatakse nagu oleks biometaani transpordisektoris tarbitud 4 MWh). Suurima kordaja arvuga on elektromobiilsus (võib arvesse võtta neljakordselt). Seda selleks, et edendada taastuvelektri kasutamist transpordisektoris ja vähendada ebasoodsamat olukorda energiastatistikas. Nimelt, kogu maanteesõidukitele tarnitavat elektrienergiat ei ole spetsiaalsete mõõturite abil võimalik statistikas arvesse võtta, näiteks kodus laadimise puhul, tuleks kasutada kordajaid, et tagada taastuvenergial põhineva elektrilise transpordi positiivse mõju nõuetekohane arvesse võtmine. Lõike 5 kohaselt tuleb energiasisalduse arvutamisel kasutada kütteväärtusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas. Kui kasutakse kütuseid, mille energiasisaldused ei ole lisas III välja toodud, tuleb arvutamisel arvesse võtta kehtivaid ISO standardeid. Lõige 6 sätestab, et maanteesõidukites tarbitud elektrienergia osakaalu arvutamisel korrutatakse tarnitud elektrienergia kogus megavatt-tundides tarnimisele eelnenud üle-eelmisel aastal riigi keskmise taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaaluga protsentides. Näiteks kui aastal 2019 aasta transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutatakse, tuleb maanteesõidukites tarbitud elektrienergia osakaalu arvutamisel valemis kasutada 2017 aasta taastuvelektri osakaalu ning korrutada see neljaga (näidis valem: 2019. aasta maanteesõidukites tarbitud elektrienergia osakaal (X MWh) = 2017 aasta taastuvelektrienegria osakaal (17,33%) x 4. Lõike 7 kohaselt, kui toimub vahetu elektrienergia tarnimine (ehk laadimine) maantee või raudteesõidukisse taastuvast energiaallikat kasutavast elektrienergia tootmisseadmest, arvatakse see elektrienergia taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiaks. Lõige 8 sätestab, et kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse, kas vahetult või vahesaaduste tootmiseks elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu määramiseks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. See punkt sarnaneb oma sisult osaliselt lõike 6 välja toodud põhimõttega (2019 aasta statistika arvutamiseks võetakse arvesse 2017 aasta taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu). Lõike 9 kohaselt võib transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel võtta elektienergiat arvesse täiel määral (ehk 100%-lt), kui elekter on saadud otseühenduse kaudu ning seda kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel. Lõike 10 kohaselt võib transpordisektori taastuvenergia eesmärgi arvutamises aresse võtta taastuvat elektrienergiat, kui taastuvelektrienergia kasutamine on tõendatud. Ühlasi tuleb tagada, et kasutatud taastuvelektrienergiat ei deklareerita mitu korda, st ei tohi deklareerida nii elektrienergia lõpptarbimise arvutamisel kui transpordisektori lõpptarbimise arvutamisel. Paragrahv 325 10 Peatüki 81 „Taastuvenergia edendamine“ teine jagu „Oma tarbeks toodetud taastuvenergia hõlbustamine“ koosneb kahest §-st. Paragrahv 325 sätestab oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise hõlbustamise põhimõtted, kus sätestatakse, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise arengut tuleb edendada ja hõlbustada ning likvideerida oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatud regulatiivsed takistused. Nõuded tulenevad direktiivist nr 2018/2001. Paragrahvi lõigete kohaselt võivad omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad toota, tarbida, salvestada ja müüa elektrienergiat ilma kandmata ebaproportsionaalset koormust. Näiteks kortermaja elanikel peavad olema sama suured tarbijaõigused kui eramuelanikel. Kodutarbijatele ja kogukondadele, kes tarbivad oma tarbeks toodetud energiat, peaksid jääma nende tarbijaõigused, sealhulgas õigus sõlmida leping vabalt valitud tarnijaga ja õigus tarnijat vahetada. Paragrahv 326 Uus paragrahv sätestab taastuvenergiakogukondade üldpõhimõtted ning neil lasuvad õigused ja kohustused. Näiteks on vajalik taastuvenergiakogukonna liikmete energia tarbimispunktides mõõta kasutatud energiat selleks ettenähtud kaugloetava mõõteseadmega. Kogukondade energiatarbe kohase info kättesaamine on oluline taastuvenergia lõpptarbimise statistiliseks ülevaateks. Ühtlasi sätestatakse, et taastuvenergiakogukonnas osaleva ettevõtja peamine äri- või kutsetegevus ei tohi olla taastuvenergiakogukonnas osalemine. Paragrahv on lisatud EnKSi õigusselguse huvides. Taastuvenergiakogukond võib tegutseda näiteks nii osaühingu, aktsiaseltsi kui ka mittetulundusühinguna. Lõpptarbijad, eelkõige kodutarbijad, omavad õigusi ja kohustusi vastavalt äriühingu põhikirjale, asutamislepingule jne. Tänane äriseadustik annab võimaluse alustada tegevust taastuvenergiakogukonnana st, et juba täna on vastav raamistikolemas, et luua taastuvenergiakogukondi, kuid õigusselguse huvides on see paragrahv EnKSi lisatud. Ühtlasi lisab antud säte seadusesse laiapõhjalise volitusnormi, mille alusel saab luua konkreetsema tugiraamistiku. Lisaks uuele peatükile 81 „Taastuvenergia edendamine“ lisatakse juurde ka uus peatükk 82 „Päritolutunnistused.“ Varasemalt on päritolutunnistuste temaatikat käsitletud paraleelselt MGS-is ning ElTS-is, kuid õigusselguse huvides on otstarbekas koondada kõik päritolutunnistustega seonduv ühte peatükki. Uus peatükk 82 „Päritolutunnistused“ koosneb kolmest §-st. Paragrahv 327 Paragrahv sätestab, mis on päritolutunnistus, kirjeldab selle parameetreid sh kehtivusaeg ja sätestab päritolutunnistuse väljastaja ja haldaja. Päritolutunnistusi väljastab ning haldab Elering AS. Lõiked 1 kuni 7 defineerivad päritolutunnistuse mõiste ning selle kasutamise võimalused. Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille normühik on 1 MWh ning mille väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektrienergia või soojus- või jahutusenergia tootjale, tootja taotluse alusel, tõendamaks, et biometaan, vesinik, veeldatud gaas, jahutus- või soojusenergia või elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast. Ühtlasi saab kasutada päritolututunnistust selleks, et tõendada, et biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektrienergia või soojus- või jahutusenergia on toodetud selliselt, et tootmise protsessis emiteeritud süsinikdioksiid on kinni püütud või taaskasutatud. Päritolutunnistused kehtivad 18 kuud. Päritolutunnistus võib võõrandada teisele turuosalisele 11 12 kuu jooksul pärast energiaühiku tootmist. Päritolutunnistust aga kasutab tarbija, kui ta soovib tõendada tema tarbitud taastuvenergia päritolu. Päritolutunnistust tuleb käsitada n-ö kauba sertifitseerimistunnistusena, mida saab osta kaubast eraldi. Näiteks, kui mõni tarbija soovib tarbida ainult keskkonnasõbralikku elektrienergiat, siis, kuigi reaalselt tarbib ta sama elektrit, mida kõik teised süsteemi tarbijad, ostab ta endale Eesti või mõne teise liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi elektroonilisest andmebaasist päritolutunnistuse ning sellega ta tõendab, et tema tarbitud elektrienergia on keskkonnasõbralik. Kui tarbija ostab päritolutunnistuse, kuid ei kavatse seda kasutada, võib ta selle üle kanda ehk võõrandada päritolutunnistuse kehtivuse ajal, teisele isikule, kes soovib tõendada, et tema kasutatud elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil. Lõike 8 kohaselt luuakse võimalus tarbijal päritolutunnistuste andmebaasis näha enda mõõtepunktis kasutatud päritolutunnistusi, mille alusel tarbija saab tõendada enda poolt tarbitud energia päritolu. See tagab selguse päritolutunnistuste turul just tarbija vaatevinklist ning annab võimaluse kasvatada tarbijate keskkonnateadlikkust. Paragrahv 328 Paragrahv sätestab teabe, mis peab olema päritolutunnistusel kajastatud. Lõige 1 nimetab päritolutunnistusel esitatavate andmete loetelu. Loetletus toodud andmed on vajalikud, et tõendada taastuvast energiaallikast toodetud biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektrienergia või soojus- ja jahutusenergia päritolu ning siduda toodetud taastuvenegria konkreetse tootjaga. Lõike 2 kohaselt tuleb biometaani ja veeldatud gaasi päritolutunnistusele lisada info biometaani ja veeldatud gaasi energiaühiku vastavuse kohta atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele. Nimetatud säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamine on oluline, sest vaid nendele kriteeriumitele vastava biometaani tarne eest makstakse tootjatele toetust. Lisaks tuleb kajastada ka toodetud kütuse tootmise viis, maakasutuse kategooria ja emissioon, tooraine päritoluriik, KGH mahukus, biometaani alumine ja ülemine kütteväärtus ning info, kas tegemist on täiustatud biokütusega vedelkütuse seaduse mõistes. Lõige 3 nimetab päritolutunnistusel esitatavate andmete loetelu, mida tuleb lisada lõikes 1 sätestatud andmetele, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmisega taastuvast energiaallikast. Sellisel juhul võib välja anda ainult ühe päritolutunnistuse, milles täpsustatakse mõlemad näitajad (taastuvelektri osa ja taastuvast allikast toodetud soojuse osa). Lõige 4 sätestab, et päritolutunnistuse väljastamise põhimõtted ja kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutava ministermäärusega. Sealhulgas eritatakse näiteks energia mis on toodetud süsinikuneutraalelt, on toodetud taastuvat elektrienergiat, biometaani, veeldatud gaasi, vesinikku, jahutus ning soojusenergiat. Paragrahv 329 Paragrahv sätestab väljastatavate päritolutunnistuste haldamise. Lõiked 1 kuni 2 seavad päritolutunnistuste süsteemi haldajale kohustuse luua enda poolt väljastatavate, tarbija kasuks kustutatud, eksporditud-imporditud ja aegunud päritolutunnistuste haldamiseks elektrooniline andmebaas. Päritolutunnistuste süsteemi haldajal on ka õigus küsida 12 päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu sh haldamiskulud ei tohi moodustada rohkem kui 2% makstavate toetuste kogusummast Päritolutunnistuste üldstatistika on avalikult nähtav st kui palju on päritolutunnistusi väljastatud, kui palju on tühistatud ning kui palju on imporditud. Iga konkreetse turuosalise tehingud on näha tema end registris asuval kontol. Lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt tunnustab päritolutunnistuste süsteemi haldaja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt välja antud päritolutunnistusi ainsa tõendina nimetatud §-s 328 ja käesoleva §-s välja toodud asjaolude tõendamiseks. Seega Euroopa Liidu riikide vahel saab kaubelda päritolutunnistustega, mis vastavad § 328 ja § 329 sätestatud tingimustele. Kusjuures päritolutunnistuste süsteemi haldaja saab teiste riikide poolt väljastatud tunnistuste tunnustamisest keelduda, kui tal on põhjendatud kahtlused näiteks selle tõelevastavuse suhtles ning teatab sellest Euroopa Komisjoni. Lõige 6 sätestab tingimused, millal päritolutunnistuste süsteemi haldaja peab tunnustama kolmandas riigis välja antud päritolutunnistusi. Kusjuures siinkohal on oluline energia vahetu importimine või eksportimine. Seega elektroonilist päritolutunnistustega kauplemist ilma füüsilise ülekandeta ei saa toimuda. Teadaolevalt ei ole Euroopa Liit kolmandate riikidega sõlminud lepingut päritolutunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta. Lõike 7 kohaselt ei saa kasutada päritolutunnistusi tõendamaks või panustamaks riiklikku taastuvenergia eesmärkki ega ka võtta arvesse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel. Lõike 8 kohaselt võetakse kehtivuse kaotanud päritolutunnistusi arvesse energia segajäägi arvutamisel. Lõige 9 välistab ühel tootmisseadmel saada nn topelt tulu. Juhul kui tootmisseade saab juba riigipoolset või muud toetust, väljastatakse ja kantakse päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole (va. kui tegemist on biometaani tootmisseadmega). Süsteemihaldaja kontole kogunenud päritolutunnistused võõrandatakse enampakkumise korras ning sellest saadav tulu suunatakse elektrituruseaduse §592 lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamiseks. Toodetud biometaani päritolutunnistused on olulised siit hetkel välja jätta seetõttu, et olemasolev toetusskeem on välja töötatud selliselt, et toodetud biometaani eest väljastatakse tootjale päritolutunnistused ning selle ülekandmise eest saadav tulu on vajalik biometaani tootjale, ehk toetusskeemis toetuse summat paika pandes lahutati maha juba ennatlikult biometaani päritolutunnistuste hind. Lõige 10 kohaselt peab päritolutunnistuste süsteemi haldaja päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi hiljemalt 31.märtsiks 2022. Siinkohal peetakse silmas kõiki päritolutunnistusi mida peab direktiivi nr 2018/2001 kohaselt väljastama st nii taastuvast energia allikast toodetud elektrienergia biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, jahutus- või soojusenergiale. Käesoleval hetkel on juba päritolutunnistuste süsteemi haldajal valmis elektrooniline andmebaas taastuvast energia allikast toodetud elektrienergia ja biometaani andmebaas. Seega, lisanduvate kütuste (st vesiniku, veeldatud gaasi, jahutus- või soojusenergia) päritolutunnistuste elektroonseks haldamiseks on süsteemi haldajal seaduse jõustumise hetkest aega ligikaudu 9 kuud vajalikeks IT-süsteemide arendusteks. Punktiga 11 täiendatakse paragrahvi 322 lõikega 13, mis sätestab, millistele tingimustele peab biomasskütustest toodetud elektrienergia tootmisseade vastama, et võtta toodetud taastuvelektrienergiat arvesse taastuvenergia eesmärkide saavutamisesse. Antud säte on otseselt 13 seotud direkiivi nr 2018/2001 artikliga 29. Antud lõike kohaselt peavad biomassi säästlikkuse kriteeriumide puhul biomassi kasutatavad uued elektrijaamad (3a peale direktiivi nr 2018/2001 jõustumist), mille võimsus jääb vahemikku 50-100 MW, kasutama kõrge efektiivsusega koostootmistehnoloogiat või kasutama parimat võimalikku tehnoloogiat või kasutama biomassi süsiniku kasutamise ja ladestamise tehnoloogiat. Juhul, kui uue tootmisjaama võimsus ületab 100 MW, tuleb rakendada kõrge efektiivsusega koostootmistehnoloogiat või kasutama biomassi süsiniku kasutamise ja ladestamise tehnoloogiat või vastama 36%-lisele efektiivsuskriteeriumile. Liikmesriikide ülesed biomassi säästlikkuse kriteeriumid võivad aidata saavutada ühtsema arusaama kestliku majandamise tähendusest, kuid on seni olnud liikmesriikide pädevus. Eestis on juba kasutusel parima võimaliku tehnoloogia põhimõte, millele ka tulevikus rajatavad jaamad vastavad. Lisaks on 36%-line efektiivsuskriteerium samuti aktsepteeritav. Säte jõustub alates 2024. 30. juunist, ehk kolm aastat peale direktiivi nr 2018/2001 jõustumist. Punktiga 12 sätestatakse, et § 329 lõige 10 sõnastatakse ümber 2023. aasta 31. detsembril selliselt, mis lubab ka biometaani tootmisseadmega toodetud energia ühiku kohta väljastatud päritolutunnistusi kanda süsteemihaldaja kontole ning need võõrandada enampakkumise korras ja sellest saadav tulu suunatakse elektrituruseaduse § 592 lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamiseks. 2023. aasta 31. detsembriga lõppeb ülaltoodud lõikes 10 mainitud biometaani tootmise toetus ja seega on asjakohane lõpetada ka nn biometaani tootmisseade ja päritolutunnistuse ülekandmise erand süsteemi haldaja kontole. Ühtlasi lisatakse seadusesse normitehniline märkus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. a direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209). 3.2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust Paragrahv 19 Päritolutunnistuste regulatsioon on käesoleva eelnõu kohaselt koondatud eriseaduste asemel kokku EnKSi. Selle tulemusena muudetakse ka ATKEAS-s toodud viide päritolutunnistustele selliselt, et see viitaks EnkSs nimetatud biometaani päritolutunnistusele. 3.3 Eelnõu §-ga 3 muudetakse elektrituruseadust Paragrahvid 58, 592 ja 93 Päritolutunnistuste regulatsioon on käesoleva eelnõu kohaselt koondatud eriseaduste asemel kokku EnKSi. Selle tulemusena muudetakse ka ElTS-is toodud viide päritolutunnistustele selliselt, et see viitaks EnkSs nimetatud päritolutunnistusele. Muudatusega seonduvalt koondatakse päritolutunnistustega seonduvad teemad ühtekokku ning päritolutunnistustega seonduvad kulud kaetakse edaspidi taastuvenergia tasust. Päritolutunnistuste süsteem ja loogika põhineb taastuvenergia lahenduste edendamisel, sektori motiveerimisel ja arendamisel, seega on mõistlik rahastata päritolutunnistustega seonduvaid kulusid edaspidi taastuvenergia tasust. Halduskulude hinnanguline suurus on iga-aastaselt ca 50 000 eurot. Paragrahv 581 Paragrahv tunnistatakse kehtetuks. Päritolutunnistuse regulatsioon tõstetakse EnKSi, mistõttu ei ole enam tarvidust reguleerida sama teemat ELTS-s. 14 Paragrahv 583 Seadust täiendatakse uue paragrahviga 583, millega sätestatakse oma tarbeks toodetud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijate õigused. Lõige 1 sätestab tarbijate õiguse hakata oma tarbeks toodetud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijateks. Näiteks kui kodumajapidamises toodetakse päikesepaneelidega elektrienergiat, siis tarbija võib piiranguteta selle elektrienergia oma tarbeks kodumajapidamises ära kasutada. Lõige 2 määratleb ära oma tarbeks toodetud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijate õiguse individuaalselt või energiavahendaja kaudu ühiselt toota, salvestada ja müüa taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat. Lõige 3 sätestab, et oma tarbeks toodetud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise käitise omanik ei pea olema tarbija ise ning tarbijal ei ole ka kohustust teostada käitise paigaldustöid, käitamist, mõõtmisi, hooldust jmt. Selliste tegevuste jaoks võib tarbija kasutada vastava eriala pädevusega isiku teenuseid. Paragrahv 594 Paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 13, mille kohaselt peab põhivõrguettevõtja oma veebilehel avaldama teabe taastuvast energiaallikast elektrienergia kõige soodsama tootja leidmiseks vähempakkumise tingimuste ja võitja kohta. See on vajalik riikliku taastuvenergia tegevuskava täitmiseks. Paragrahv 925 Paragrahvi 925 lõike 1 esimeses lauses muudetakse viidet direktiivile ja lisatakse teine lause. Teine lause selgitab tootmisseadme võimsuse suurenemisest tingitud taastuvast energiaallikast toodetud energiakoguse käsitamist viisil nagu see oleks toodetud eraldi tootmisseadmega. Näiteks kui olemasoleva tootmisseadme võimsust 100MW suurendatakse tasemele 120MW, käsitletakse suurenenud 20 MW kui eraldiseisvat tootmisseadet. Seaduse normitehnilisele märkusele lisatakse juurde Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. a direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209). 3.4. Eelnõu §-ga 4 muudetakse kaugkütteseadust Paragrahv 2 Kaugkütteseaduse §-i 2 ühte mõistet muudetakse ja paragrahvi täiendatakse nelja uue mõistega. Punkti 12 muutmine on seotud kütusevabade tehnoloogiate täpsustamisega. Eraldi tuuakse mõistesse sisse geotermiline energia ja ümbritseva keskkonna energia, mis kvalifitseeruvad mõlemad kütusevabaks energiaks. Vastavalt on ka KKütS-i mõistet „kütusevabad taastuvad allikad“ täiendatud. Punkti 13 lisamisega tuuakse kaugkütteseadusesse sisse tõhusa kaugkütte võrgupiirkonna mõiste. Selle järgi on kaugkütte võrgupiirkond tõhus, kui võrgus kasutatakse vähemalt 50% ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud soojust või vähemalt 50% ulatuses heitsoojust (nt 15 puidutööstusest ülejääävat soojust) või vähemalt 75% ulatuses koostootmisjaamaga toodetud soojust või vähemalt 50% ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud soojuse ja heitsoojuse ja koostoomise soojuse kombinatsiooni. Punkt 14 järgi on ümbritseva keskkonna energia selline looduslik soojusenergia ja keskkonda piiratud alal kogunenud energia, mis on salvestunud ümbritsevas looduslikus õhus ning pinna- või reovees. Punkti 15 kohaselt on geotermiline energia soojusenergiana maapinna all salvestunud energia. Punktiga 16 defineeritakse heitsoojuse mõiste. See on tööstus- või energiakäitistes või kolmanda sektori toodangu kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojusenergia. Näiteks tsemenditööstuses, kus kasutatakse tööstuslike protsesside käigus soojusenergiat, on protsessi käigus kasutamata jäänud ülejääv soojusenergia selle definitsiooni järgi heitsoojus. Paragrahv 4 Paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3. Uue lõike järgi peab soojusettevõtja avaldama oma veebilehel teabe oma kaugküttevõrgus kasutatud taastuvast energiaallikast toodetud soojuse, tõhusa koostootmise režiimil toodetud soojuse või jääksoojuse osakaalu kohta kalendriaasta lõikes (protsentides) ning teabe selle kohta, kas konkreetne piirkond on tõhus KkütS mõistes. Paragrahv 5 Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 42. Uue lõike järgi tohib kauküttepiirkonna tarbija lõpetada kaugkütte tarbimise, kui kaugküte, mida tarbitakse, ei ole tõhus KkütS mõistes. Säte jõustub alates 01.01.2026. Paragrahv 8 Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5, mille järgi peab Konkurentsiamet põhjendatud tulukuse arvutamisel lisama soojuse piirhinna kooskõlastamisel kaalutud keskmisele kapitali hinnale ühe protsendipunkti ning rakendab seda tõhusa kaugküttevõrgu reguleeritud varale. Selline muudatus motiveerib soojusettevõtjaid tegema investeeringuid selleks, et oma võrgupiirkond tõhusaks muuta. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. a direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209). 3.5. Eelnõu §-ga 5 muudetakse maagaasiseadust Paragrahv 103 Paragrahv käsitleb biometaani päritolutunnistusi. Kuivõrd päritolutunnistuste regulatsioon liigub EnKS § 327 alla, puudub vajadus jätta maagaasiseadusesse dubleeriv regulatsioon. Paragrahvid 23 ja 485 Seaduse § 23 lõikes 32 ja § 485 toodud viited käsitlevad päritolutunnistusi. Kuivõrd päritolutunnistuste regulatsioon liigub EnKS § 327 alla, puudub vajadus jätta maagaasiseadusesse dubleeriv regulatsioon. 16 3.6. Eelnõu §-ga 6 muudetakse vedelkütuse seadust Paragrahvile 21 lisatakse lõige 11. Lisatud lõike kohaselt piiratakse direktiivi lisa IX B osas nimetatud lähteainetest toodetud kütuste kasutamist transportsektoris. Selle kohaselt on transpordisektoris tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia koguse energiasisalduse arvutamisel IX lisa B osas esitatud lähteainest toodetud biokütuste ja biogaasi osakaal tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud transpordikütuste energiasisalduses kuni 1,7%. Direktiivi nr 2018/2001 lisas IX osas B on nimetatud toormetest toodetud kütuseid piiratud, sest nende toormete puhul on tegu kasutatud toiduõli või määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. või 2. kategooriasse klassifitseeritud loomarasvaga, mille kasutamist ei soovita eriti soodustada. Tulevikus võib Euroopa Komisjon IX lisa B osa uute lähteainetega täiendada. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga tuuakse sisse uued mõisted EnKS-i, KKütS-i, ELTS-i. Uute mõistete kohta on toodud info käesoleva seletuskirja peatükis 3. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev eelnõu on vastavuses direktiivi nr 2018/2001 ülevõtmisekohustusega, vt lisa 1 vastavustabel. 6. Seaduse mõjud 6.1. Riigi taastuvenergia üldeesmärgi ja sektorite põhiste alameesmärkide ning nende arvutamise põhimõtete mõjude hinnang Eelnõuga kehtestatakse Vabariigi Valitsusele kohustus kehtestada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia, kütte- ja jahutussektori ja transpordisektori eesmärgid ja nende kujunemise trajektoorid riiklikus energia- ja kliimakavas, vastavalt tervikuna siduvale ning otsekohalduvale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist. Riiklikus energia- ja kliimakavas nähakse ette riiklik üldeesmärk ning vastavad sektoripõhised alameesmärgid, samuti nähakse ette poliitikasuunad ning meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Alates 2021. aastast ei tohi Eestis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal riigi summaarses energia lõpptarbimises olla vähem kui 25%. Euroopa Liidu Statistikaameti (edaspidi ka Eurostat) poolt avaldatud andmetel on Eestis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal riigi summaarses energia lõpptarbimises alates 2011. aastast rohkem kui 25% ning osakaal on pidevalt tõusnud, jõudes 2017. aastal 29%-ni. Eelnõuga energiamajanduse korralduse seadusesse lisatav 81 peatüki 1. jagu sisaldab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise üldiseid põhimõtteid, biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtteid ning transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtteid. Eelnevalt nimetatud põhimõtetega kehtestatakse seaduse tasandil läbipaistvad reeglid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamiseks summaarses energia lõpptarbimises. Riikliku statistika seaduse § 9 lg 4 kohaselt on Statistikaamet Eurostat’i riigisisene kontaktasutus. 6.1.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju 17 Riigi taastuvenergia üldeesmärgi ning sektoripõhiste alameesmärkide koondamine ühtsesse lõimitud riiklikku energia- ja kliimakavva avalikustab riigi poliitika suuna ja kavandatavad meetmed, mis omakorda annavad suurema kindluse sektoripõhiste investeeringute tegemiseks innovatsiooni, uutesse tehnoloogiatesse ning piirkondadesse, mis on taastuvenergia tootmiseks või taastuvenergia kasutamiseks sobivad. Uute investeeringute kaudu tekib juurde uusi tööhõivevõimalusi. Eelnev annab omakorda võimaluse uute töökohtade loomiseks, sh nendesse piirkondadesse, kus tööhõive määr on madalam, eriti maapiirkondades, kus tingimused on taastuvenergia tehnoloogiate kasutusele võtmiseks soodsamad. Samas tekib vajadus uute teadmiste ning oskustega tööjõu järele, seega tuleb panustada inimkapitali arendamisse. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtete sätestamine ei oma sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Riigi julgeolekule ning välissuhetele omab riigi taastuvenergia üldeesmärgi ning sektorite põhiste alameesmärkide püstitamine positiivset mõju, kuivõrd uute taastuvenergia lahenduste kasutusele võtmisega suureneb varustuskindlus ning väheneb riigi vajadus energia impordile. Erinevate taastuvenergia võimsuste ja tehnoloogia arenedes ning ka salvestusseadmete kasutusele võtmine mitmekesistab ja täiustab Eesti energiasüsteemi. Seoses riiklikus energia- ja kliimakavas kirjeldatud meetmetega on võimalik, et riik peab tegema investeeringuid riigi julgeoleku püsivaks tagamiseks. Senimaani on julgeoleku kaalutlustel olnud takistatud nt tuuleparkide ehitamine, mille osas otsustas Vabariigi Valitsus investeerida uutesse õhuseireradaritesse, et see probleem lahendada. Edaspidised riigipoolsed investeeringud ja tegevused sõltuvad konkreetsetest meetmetest, mille kasutusele võtmisega soovitakse edendada taastuvenergia ulatuslikumat kasutamist ning mis oma olemuselt võivad mõjutada ilma täiendavate riigipoolsete investeeringuteta negatiivset mõju riigi julgeolekule. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtete sätestamine ei oma otsest mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. 6.1.3. Mõju majandusele Võttes arvesse Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärke ja tehnoloogia arengut, peavad liikmesriigid direktiivi nr 2018/2001 kohaselt ühiselt tagama, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32%. Riiklike poliitikasuundade sätestamine annab ettevõtjatele suurema kindluse taastuvenergiaga seotud investeeringute tegemiseks, kuivõrd selles määratakse pikemaajalisem suund ning kujunemise trendid. Riigi taastuvenergia üldeesmärgi ning sektorite põhiste alameesmärkide seadmine omab majandusele positiivset mõju, kuigi kaasneb investeeringute vajadus. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi andmetel on kliimaneutraalse Eestini, aastaks 2050, vajalik panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel ning eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud odavamaks ning majanduslikult mõttekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud 18 lahendustesse investeerima. Eelnõuga sätestatud muudatused ei käsitle konkreetseid meetmeid, vaid seab kohustuse sätestada kliima- ja energiakavas üldised suunad taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks. Pikemas perspektiivis annab meetmete rakendamine võimaluse restruktureerida ja parandada majanduse konkurentsivõimet ning olla paremini valmis tulevikuarenguteks. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtete sätestamine ei oma majandusele mõju. 6.1.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu omab positiivset mõju nii keskkonnariskide maandamisel, kui ka elukvaliteedi tõstmisel. Riikliku taastuvenergia eesmärgi seadmine ning riikliku energia- ja kliimakava koostamise tulemusel areneb taastuvenergia sektor, kasutusele võetakse uusi tehnoloogiaid, mis aitavad vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitmeid ning säilitada olemasolevat keskkonda. Arvutamise põhimõtete sätestamine ei oma elu- ja looduskeskkonnale otsest mõju. 6.1.5. Mõju regionaalarengule Regionaalarengule omavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise eesmärgid positiivset mõju uute tootmisseadmete kasutuselevõtuga piirkondades, mis on sobivad taastuvenergia kasutamiseks, nt rannikualadel tuuleenergia tootmine. Riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatud eesmärgid ning meetmed loovad võimaluse maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime paranemiseks, millega kaasneb uute töökohtade loomine. Eeltoodust tulenevalt on kohalikul elanikkonnal paremad võimalused elatist teenida, mis omakorda mõjutab positiivselt rändesaldot eelnevalt nimetatud piirkondades. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtete sätestamine ei oma mõju regionaalarengule. 6.1.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Riikliku energia- ja kliimakava kehtestamine ja selles sätestatud trajektoori järgimine vajab tihedat koostööd erinevate riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste vahel. Koostöö ja panustamine on vajalik nii energia- ja kliimakava planeerimiseks kui ka hilisemaks täitmiseks. Riigi poolt korraldatav strateegiline planeerimine Eestis lähtub riigieelarve seaduses kirjeldatud alustest. Energia- ja kliimakavas nõutavad eesmärgid, meetmed ning nende rakenduskavad sätestatakse Eestis eelkõige valdkondlikes arengudokumentides ning poliitika põhialustes. Riiklik energia- ja kliimakava on Eesti mõistes kokkuvõte ja täpsustus juba olemasolevatest ning uuendatavatest arengudokumentidest ning poliitika põhialustest: 1) Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050; 2) Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030; 3) Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030; 4) Transpordi arengukava 2014-2020; 5) Metsanduse arengukava 2011-2020; 6) Riigi jäätmekava 2014-2020; 7) Eesti maaelu arengukava 2014-2020. 19 Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Eesti summaarses energia lõpptarbimises arvutatakse järgmiste elementide liitmisel: 1) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine; 2) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine kütte- ja jahutussektoris ning 3) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris. Kuivõrd taastuvenergia osakaalu summaarses lõpptarbimises on ka varasemalt peamiselt samadel põhimõtetel arvutatud, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2009. aasta direktiivile nr 2009/28/EÜ, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, siis sisulist muutust arvutamise aluste sätestamine energiamajanduse korralduse seaduses kaasa ei too. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumitega seonduvate arvestamise ja arvutamise aluste muutustega seonduvad mõjud on käsitletud punktis 6.2. Eestis kogub taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvestamiseks andmeid Statistikaamet, kelle poolt kasutatavates andmete vormides ja andmete kogumise protsessijuhendites tuleb eeldatavasti teha muudatusi. Eeltoodust tulenevalt kaasneb vajadus täiendada Statistikaameti poolt kasutatavaid andmekogumise vorme ning protseduure käsitlevaid juhendeid. 6.1.7. Muu otsene või kaudne mõju Puudub 6.2. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumite mõjude hinnang Bioenergia roll on väga oluline kliima- ja energiaeesmärkide täitmisel ning energiajulgeoleku tagamisel. Säästlik bioenergia aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid, lisaks on bioressurssidel oluline roll nii elektri kui ka soojusenergia varustamisel ning transpordisektoris. Biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid tuleks alati toota säästlikult, mistõttu seab direktiiv nr 2018/2001 eesmärgiks, et biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida kasutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu riigi summaarses energia lõpptarbimises arvestamisel, vastaksid säästlikkuse kriteeriumitele. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid reguleeritakse eelnõus selliselt, et määratakse kindlaks, milliseid biokütuseid, vedelaid biokütuseid, biomasskütuseid või nendest toodetud energiat saab riikliku taastuvenergia eesmärgi puhul arvesse võtta. Arvesse võtmise eelduseks on, et need vastavad atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele või nende kasutamine on kooskõlas jäätmehierarhia põhimõtetega jäätmeseaduse mõistes. Biomasskütustest toodetud elektrienergiat võetakse taastuvatest energiaallikates toodetud elektrienergia osakaalu arvestamisel arvesse juhul, kui täidetud on eelnõus sätestatud tingimused seoses elektrienergia tootmisseadmega, kasutatava tootmise tehnoloogiaga või elektritootmise netokasuteguriga. Eelnõuga sätestatakse ka biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtted. Sisuliselt ei sea eelnõu õiguseid või kohustusi seoses biokütuste kasutamisega, vaid reguleerib, millistele tingimustele vastavat kasutamist saab arvesse võtta riikliku taastuvenergia eesmärgi hindamisel. Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid võivad mõjutada riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamist, kuivõrd varasemalt ei ole osakaalu arvestamisel eelnõus nimetatud 20 tingimusi arvesse võetud. Eelnõu võib mõjutada edaspidise õigusloome ja kasutatavate meetmete kujunemist. 6.2.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eelnõus sätestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumid ei oma sotsiaalset, sh demograafilist mõju. Puuduvad tagajärjed Eesti elanikkonnale, mis muudaksid seda, kuidas inimesed elavad, töötavad, suhtlevad, tarbivad, rahuldavad oma vajadusi ning tulevad toime ühiskonnaliikmetena. Puuduvad muutused üksikindiviidi, sotsiaalse institutsiooni või ühiskonna kui terviku toimimises. 6.2.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid ei oma mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuivõrd puudub mõju sisejulgeolekule ja kuritegevusega võitlemisele, üldisele julgeolekule või suhetele välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. 6.2.3 Mõju majandusele Eelnõul puudub mõju leibkondade majanduslikele otsustele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, investeeringutele ja innovatsioonile, infoühiskonna ja põllumajanduse arengule. Ette võib näha osalist halduskoormuse tõusu, tulenevalt asjaolust, et eelnõu tulemusel muutub, milliseid andmeid isikutelt küsitakse ja kuidas neid arvestatakse. Sisuliselt juba täna vastab Eesti õigusruum direktiivis sätestatud nõuetele (vastavad sätted looduskaitse seaduses, metsaseaduses), kuid õigusselguse huvides on need käesolevas eelnõus välja toodud. Seega sisuliselt käesolev eelnõu, ei muuda ega avalda täiendavat mõju majandusele. Konkreetsemad sätted looduskaitse seaduse ja metsaseaduse osas on välja toodud Lisa 1 Vastavustabelis. 6.2.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid omavad kaudset positiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale, sest riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ei saa võtta arvesse biokütuseid, mis ei vasta eelnõus sätestatud tingimustele. Eelnõu sätestab vaid biokütuste arvesse võtmise kriteeriumid, seega otsesed mõjud loodus- ja elukeskkonnale puuduvad. 6.2.5 Mõju regionaalarengule Regionaalarengule avalduv mõju eelnõul puudub, sest eri regioonide olukord eelnõus sätestatud säästlikkuse kriteeriumite rakendamise tulemusel ei muutu. Eelnõu ei nõrgenda regioonide arengupositsioone ja -eeldusi, traditsioonilisi tegevusalasid ning kultuuriliste ja looduslike eripärade säilimist ja nende arengu kestlikkust. 6.2.6 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõus sätestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumid mõjutavad, milliseid andmeid Statistikaamet kogub. Eeltoodust tulenevalt kaasneb vajadus täiendada Statistikaameti poolt kasutatavaid andmekogumise vorme ning protseduure käsitlevaid juhendeid. Võimalik, et täiendada tuleb ka kasutatavat IT lahendust ning kaasata täiendavalt andmeid töötlevat personali. 6.2.7 Muu otsene või kaudne mõju 21 Puudub. 6.3. Omatarbeks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hõlbustamise mõjude hinnang Eelnõuga lisatakse energiamajanduse korralduse seadusesse peatükk 81 jagu 2 „Omatarbeks toodetud taastuvenergia hõlbustamine“, mis sätestab kohustuse luua tugiraamistik edendamaks ja hõlbustamaks oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise arengut ning määrab kindlaks taastuvenergiakogukondade õigused. Samuti lisatakse eelnõuga elektrituruseadusesse regulatsioon oma tarbeks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarbijatega seoses. 6.3.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eelnõuga luuakse õiguskindlus tarbijatele, kes tarbivad oma tarbeks toodetud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat. Eelnõu rakendamine ning tugiraamistiku loomine taastuvenergia tarbimise hõlbustamiseks aitab suurendada lõpptarbijate teadlikkust ja tõsta tähelepanu taastuvenergia tarbimise vajadusele. Kui tugiraamistikuga soodustatakse majanduslikult ebakindlas olukorras olevate leibkondade juurdepääsu taastuvenergiale, aitab see muuta taastuvenergia väikese sissetulekuga leibkondade kättesaadavaks ning vähendada ebavõrdsetest sissetulekutest tingitud võimaluste erinevusi ühiskonnas. Taastuvenergia tarbimise suurenemisel ning põlevkivienergia nõudluse vähenemisel on tõenäoline positiivne mõju looduskeskkonnale (nt välisõhu saastekoormusele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile eelkõige põlevkivi kaevandamise piirkondades) ning seeläbi võib möönda ka eelnõu kaudset mõju inimeste tervisele põlevkivi kaevandamise piirkondades. Taastuvenergiakogukondade loomisel võib olla positiivne mõju kogukonnategevusele, sh kogukondade sotsiaalse sidususe loomisele ja hoidmisele ning kogukondade mõju suurendamisele ühiskonnas tervikuna. Sotsiaalse sidususe loomine ja hoidmine on kogukonnale esitatavaks põhiootuseks. 6.3.2.Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõul on mõju riigi julgeolekule, kuivõrd taastuvenergiaallikate kasutamise soodustamine panustab Eesti sõltuvuse vähendamisesse energia impordist ja suurendab seeläbi energiajulgeolekut. See on ka üks energiamajanduse arengukavas aastani 2030 välja toodud eesmärke. Energiakogukondade rajamise tulemusena muutub energiatootmine ja -tarbimine tõenäoliselt detsentraliseeritumaks. Sellisel juhul on tarbijad vähem sõltuvad ühest tootmisvõimsusest, varustuskindlus on tarbijatele paremini tagatud ning sellel on samuti positiivne mõju riigi energiajulgeolekule. 6.3.3 Mõju majandusele Eelnõu rakendamisel on elavdav mõju riigi majandusele ning selle arengule. Omatarbeks toodetava taastuvenergia kasutamise soodustamine ning taastuvenergiakogukondade rajamine soodustab innovaatiliste tehniliste lahenduste arengut ning levikut. Seeläbi võivad kaasaegsed 22 tehnoloogilised lahendused energiatootmiseks muutuda lõpptarbijatele kättesaadavamaks. Võimalik on uute töökohtade loomine tootmis- ja tehnoloogiavaldkonnas. Eelnõu soodustab väiketootjate lisandumist energiaturule. Sõltuvalt tugivõrgustikus planeeritud meetmetest võib see parandada konkurentsiolukorda ning tõhustada energiaturu toimimist. Lisaks muutub energiatootmine väiketootjate ja energiakogukondade lisandumisega hajusamaks ning aitab suurendada varustuskindlust eelkõige oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijate jaoks. 6.3.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu rakendamisel on positiivne mõju riigi elu- ja looduskeskkonnale. Taastuvenergia kasutamise soodustamisel suureneb tõenäoliselt taastuvenergia osakaal lõpptarbimises ning põlevkivienergia nõudlus väheneb. See aitab kaasa „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016-2030“ ette nähtud eesmärgile tagada põlevkivi säästlik kaevandamine ning kaevandatava varu parem ressursikasutus (mh muudes valdkondades nagu põlevkiviõli ja kütuste tootmine ning keemiatööstus). Põlevkivi kaevandamise mahu võimalikul vähendamisel ning paremal ressursikasutusel on mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna põlevkivienergia tootmine tekitab ülekaaluka osa inimtegevusega seotud keskkonnamõjust Eestis. Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutuselevõtt ning põlevkivi kaevandamise mahu vähenemine omab positiivset mõju looduskeskkonnale, tuues kaasa välisõhu saastekoormuse vähenemise ning positiivse mõju nii pinna- ja põhjaveele kui ka elusloodusele. Taastuvenergia osakaalu suurendamisega on võimalik vältida keskkonnariskide (nt kliimamuutused) realiseerumise ohtu. Omatarbeks energia tootmise edendamisel on positiivne mõju ka üldise keskkonnateadlikkuse parandamisele. 6.3.5 Mõju regionaalarengule Eelnõu rakendamisel on regionaalarengule positiivne mõju, kuna omatarbeks toodetava taastuvenergia kasutamise edendamine ning taastuvenergiakogukondade rajamine aitab tagada maapiirkondade elanike parema varustuskindluse. Võimalikud rahalised toetused taastuvenergia omatarbeks tootmiseks võimaldavad senisest paremat juurdepääsu taastuvenergiale ka majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele leibkondadele maapiirkondades. Taastuvenergiakogukondade loomisel võib olla positiivne mõju maapiirkondade kogukondade sotsiaalse sidususe loomisele. Tugev kogukond mõjub positiivselt piirkonna atraktiivsusele. 6.3.6 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu rakendamine võib kaasa tuua mõju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele täiendava halduskoormuse näol, mis kaasneb tugiraamistiku väljatöötamise ning selles ettenähtud tingimuste praktikas rakendamisega (näiteks võimalike toetuste süsteemi väljatöötamine, taotluste menetlemine, loamenetlusprotsesside ja muude regulatsioonide muutmine jms). 6.3.7 Muu otsene või kaudne mõju Eelnõu rakendamisel puuduvad muud otsesed või kaudsed mõjud. 23 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduste rakendamisega kaasneb minimaalne kuni mõõdukas administratiivse koormuse kasv riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele seoses riikliku taastuvenergia üld- ja sektoripõhiste eesmärkide arvutamisega, omatarbeks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hõlbustamisega ning biokütuste säästlikkuse kriteeriumite väljatöötamise ja arvestamisega. Konkreetsed hinnangud eeldatavate tulude ja kulude kohta täpsustatakse eelnõu kooskõlastamisel ja kaasamisel ministeeriumite ja huvitatud osapooltega. 8. Rakendusaktid Seoses sellega, et õigusselguse huvides koondatakse EnKSi uue peatüki 82 alla päritolutunnistustega seonduv, muudetakse majandus- ja taristuministri 13. septembri 2017. a. määruses nr 50 „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ ja majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruses nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ päritolutunnistusega seonduv. Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 2. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 30. juulil. Muudatus tuleneb otseselt direktiiviga sätestatud kohustuslikust ülevõtmise ajast, millal direktiiv peab olema riigi õiguskorda ülevõetud. Seaduse § 1 punkt 9 jõustub 2021 aasta 1. jaanuaril. Muudatus tuleneb otse direktiivist nr 2018/2001, mis kätkeb endas, et alates 1. jaanuarist 2021 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal riigi summaarses energia lõpptarbimises olla väiksem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) lisas I osas A esitatud tabeli kolmandas veerus esitatud lähte osakaal. Seaduse § 1 punkt 12 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril ning sellega eemaldatakse biometaani tootmisele seatud erisus, millega ei tohtinud biometaani tootmisele väljastatud päritolutunnistusi kanda süsteemihaldaja kontole, et neid sealt vähempakkumise korras võõrandada. Seaduse § 1 punkt 13 jõustub 2024. aasta 30. juunil. Muudatus käsitleb biomassi säästlikkuse kriteeriume, millele peavad uued (jaamad mis alustavad tööd peale 2024. aasta 30. juunit) biomassi kasutavad elektrijaamad vastama. Seaduse § 4 punkt 4 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Muudatus käsitleb tarbija õigust lõpetada kaugkütte tarbimine kaugküttepiirkonnas, mis ei ole KKütS mõistes tõhus ning alustada enda tarbeks soojuse tootmist. Direktiivi kohaselt avaneb selline võimalus tarbijale alates 2026. aasta 1. jaanuarist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Eelnevalt on eelnõu läbinud kooskõlastusringi läbi eelnõude infosüsteemi EIS. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile ning teistele huvitatud osapooltele. Kooskõlastusringilt saadud kommentaarid ning märkused on võetud võimalusel arvesse (vt Lisa 3 kommentaaride ja märkustega arvestamise tabel). Lisaks on eelnõu koostamise käigus korraldatud 2019. aasta 24 kevadel kaasamisüritus, kus osalesid ülal mainitud huvitatud ja seotud osapooled. Kaasamisürituse käigus tutvustati esialgseid mõtteid direktiivi nr 2018/2001 ülevõtmise osas ja saadi suulist tagasisidet, mida võeti arvesse eelnõu koostamises. Algatab Vabariigi Valitsus „…“…… 2020 25 Seletuskirja lisa 1 Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi (EL 2018/2001) ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastavustabel EL 2018/2001 EL EL 2018/2001 sisuliseks Kommentaarid 2018/2001 rakendamiseks ülevõtmise kehtestatavad kohustus riigisisesed õigusaktid (jah, ei, Paragrahv, Pealkiri valikuline) lõige, punkt Artikkel 1 Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühine raamistik taastuvatest energiaallikatest Jah Energia- Eesti üldist raamistikku toodetud energia kasutamise edendamiseks. Sellega kehtestatakse liidu siduv eesmärk majanduse taastuvenergia valdkonna seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üldise osakaaluga liidu arengu- arendamiseks kirjeldavad summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastal. Selles sätestatakse ka õigusnormid, mis kava "Energiamajanduse arengukava käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia rahalist toetamist, oma aastani aastani 2030 (edaspidi ka tarbeks toodetud taastuvelektri tarbimist, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 2030, ENAMK2030) ja "Eesti riiklik kasutamist kütte- ja jahutussektoris ning transpordisektoris, liikmesriikide vahelist Eesti energia- ja kliimakava (edaspidi piirkondlikku koostööd ja liikmesriikide koostööd kolmandate riikidega, päritolutagatisi, riiklik ka REKK)". Kavad määravad haldusmenetlusi ning teavitamist ja koolitust. Sellega kehtestatakse ka biokütuste, energia- ja Eesti eesmärgid, eesmärkide vedelate biokütuste ja biomasskütuste jaoks säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside kliima- saavutamise trajektoorid, heitkoguste vähendamise kriteeriumid. kava meetmed ja tegevused nende saavutamiseks. Artikkel 2 1) "taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – taastuvatest Ei Juba sisaldub meie mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese õigusruumis (ElTS § 57 lg 1) soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia; 2)"ümbritseva keskkonna energia“ – looduslik soojusenergia ja keskkonda piiratud alal Jah KKütS § 2 kogunenud energia, mida on võimalik salvestada ümbritsevas õhus (välja arvatud p 14 heitõhk), pinna- või reovees; 3) "geotermiline energia" – soojusenergiana maapinna all salvestunud energia; Jah KKütS § 2 p 15 4) "summaarne energia lõpptarbimine“ – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise Jah Sisaldub EnkS põhimõtetes. eesmärgil tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, sealhulgas avalike teenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, elektrienergia ja soojuse tarbimine energiasektoris elektrienergia, soojuse ja transpordikütuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel; 5) „toetuskava“ – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või Ei Juba sisaldub meie mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia õigusruumis (ElTS) kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu, mis hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas sisseostu muutuvaid või fikseeritud hindu ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma; 6) „taastuvenergia kasutamise kohustus“ – toetuskava, milles nõutakse, et taastuvatest Ei Eesti ei kasuta antud tüüpi energiaallikatest toodetud energia moodustaks teatava osakaalu energiatootjate toetusinstrumente toodangust, energiatarnijate tarnitavast energiast või energiatarbijate tarbitavast energiast, see hõlmab ka kavasid, mille alusel võidakse nimetatud nõudeid täita roheliste sertifikaatide kasutamisega; 7) „rahastamisvahend“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) Ei Juba sisaldub meie õiguruumis 2018/1046 (1) artikli 2 punktis 29 määratletud rahastamisvahend; (määrus otsekohalduv). 8) „VKE“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (2) lisa artiklis 2 määratletud mikro-, Ei Juba sisaldub meie väikene ja keskmise suurusega ettevõtja; õigusruumis (EnKS § 2 p 29) 9) „heitsoojus- ja heitjahutusenergia“ – tööstus- või energiakäitistes või kolmanda Jah KKütS § 2 sektori poolt kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojus- või jahutusenergia, mis jääks p 16 ilma juurdepääsuta kaugkütte- või kaugjahutussüsteemile kasutamata ja hajuks õhku või vette, kui on kasutatud või kasutatakse koostootmisprotsessi või juhul, kui koostootmine ei ole võimalik; 10) "ajakohastamine“ – taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sealhulgas Jah Põhimõte sisaldub paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) ehitusseadustikus tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks 11) „jaotusvõrguettevõtja“ – direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud Ei Juba sisaldub meie jaotusvõrguettevõtja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (3) õigusruumis (ElTS § 8 lg 3) artikli 2 punktis 6 määratletud jaotussüsteemi haldur; 12) „päritolutagatis“ – elektrooniline dokument, mille ainus eesmärk on tõendada Jah EnKS pt 82 Varasemalt on lõpptarbijale, et teatav osa või kogus energiast toodeti taastuvatest energiaallikatest; päritolutunnistuste temaatikat käsitletud paraleelselt MGS-is ning ElTS-is, kuid õigusselguse huvides on otstarbekas koondada kõik päritolutunnistustega seonuv ühte peatükki. Seega EnKSi lisasime uue peatükki 82 „Päritolutunnistused.“ 13) „energia segajääk“ – liikmesriigi energiaallikate aastane kogujaotus, välja arvatud Jah EnKS § 2 tühistatud päritolutagatistega hõlmatud osakaal. punkt 71 14) „oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija“ – lõpptarbija, kes tegutseb Jah EnKS § 2 p kindlaksmääratud piirides asuvas valduses, või kui liikmesriigid seda lubavad, muus 241 valduses, ja toodab taastuvelektrit oma tarbeks ning kes võib salvestada ja müüa oma toodetud taastuvelektrit, tingimusel et sellise oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija puhul, kes ei ole kodutarbija, ei ole kõnealune tegevus tema peamine äri- või kutsetegevus; 15) „ühiselt oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad“ – vähemalt kahest samas Jah EnKS § 2 p hoones või kortermajas asuvast, punkti 14 kohasest oma tarbeks toodetud taastuvenergia 33 tarbijast koosnev rühm; 16) „taastuvenergiakogukond“ – juriidiline isik, : Jah EnKS § 2 p a) kelles osalemine on kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt avatud ja vabatahtlik, 263 kes on iseseisev ja keda tegelikult kontrollivad aktsionärid, osanikud või liikmed, kes asuvad kõnealusele juriidilisele isikule kuuluvate ja tema poolt välja töötatud taastuvenergiaprojektide lähedal; b) kelle aktsionärid, osanikud või liikmed on füüsilised isikud, VKEd või kohalikud ametiasutused, sealhulgas omavalitsused; c) kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel pigem anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma aktsionäridele, osanikele või liikmetele või nendele kohalikele piirkondadele, kus ta tegutseb; 17) „taastuvelektri ostuleping“ – leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik lepib Ei Juba sisaldub meie kokku taastuvelektrit ostmises otse energiatootjalt; õigusruumis (ElTS § 44 p 1) 18) „(taastuvenergiaga) vastastikune kauplemine“ – taastuvenergia müük turuosaliste Ei Juba sisaldub meie vahel eelnevalt kindlaks määratud tingimusi sisaldava tehingute automaatset täitmist ja õigusruumis (ElTS § 3 p 1´1, p arveldamist reguleeriva lepingu kohaselt kas turuosaliste vahel otse või sertifitseeritud 2, p 3, p 4, p 5, p 6, p 7, p 7´1, turuosalise kaudu, kelleks on kolmas isik, näiteks energiavahendaja. Vastastikune p 17, p 18, p 20) kauplemise õigus ei piira tehinguosaliste õigusi ega kohustusi lõpptarbijate, tootjate, tarnijate või energiavahendajatena; 19) „kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma Ei Juba sisaldub meie vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast või detsentraliseeritud õigusruumis(KKütS § 2 p 1) tootmisallikatest mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides; 20) „tõhus kaugküte ja -jahutus“ – tõhus kaugküte ja -jahutus, nagu see on määratletud Jah KKütS § 2 direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41; p 13 21) „tõhus koostootmine“ – tõhus koostootmine, nagu see on määratletud direktiivi Ei Juba sisaldub meie õigusriimis 2012/27/EL artikli 2 punktis 34; (EnKS § 8 lg 2) 22) „energiamärgis“ – energiamärgis, nagu see on määratletud direktiivi 2010/31/EL Ei Juba sisaldub meie artikli 2 punktis 12; õigusruumis (EhS § 66) 23) „jäätmed“ – jäätmed, nagu need on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 Ei Juba sisaldub meie punktis 1, välja arvatud ained, mida on tahtlikult muudetud või saastatud kõnealusele õigusruumis (VKS § 2 lg 1 p määratlusele vastamiseks; 14) 24) „biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), Ei Juba sisaldub meie metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja õigusruumis (ELTS § 57 lg 2) vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon; 25) „põllumajanduslik biomass“ – põllumajanduses toodetud biomass; Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (ELTS § 57 lg 2) 26) „metsa biomass“ – metsanduses toodetud biomass; Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (ELTS § 57 lg 2) 27) „biomasskütused“ – biomassist toodetud gaas- ja tahked kütused; Jah EnKS § 2 p 21 28) „biogaas“ – biomassist toodetud gaaskütused; 21.12.2018 L 328/103 Euroopa Liidu Juba sisaldub meie Teataja ET õigusruumis (AÕKS § 120 lg 3) 29) „biojäätmed“ – biojäätmed, nagu need on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli Ei Juba sisaldub meie 3 punktis 4; õigusruumis (JäätS § 51) 30) „hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi Jah Keskkonnaminsiteeriumi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille haldusala. tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele 31) „metsa uuendamine“ – puistu taastamine looduslikul või kunstlikul teel pärast Jah Keskkonnaminsiteeriumi eelmise puistu eemaldamist raie teel või hävimist looduslikel põhjustel, sealhulgas haldusala. tulekahju või tormi tõttu; 32) „vedelad biokütused“ – energia, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia (välja Jah AÕKS § arvatud transpordi jaoks kasutatav energia) saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on 120 lg 4 toodetud biomassist; 33) „biokütused“ – transpordis kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist; Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (AÕKS § 120 p 3) 34) „täiustatud biokütused“ – IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused; Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (VKS § 2 lg 1 p 17) 35) „ringlussevõetud süsinikupõhised kütused“ – vedel- ja gaaskütused, mis on toodetud Jah EnKS §261 taastumatut päritolu vedelatest või tahketest jäätmevoogudest, mis ei sobi materjalina taaskasutamiseks vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 4, või taastumatut päritolu jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tööstuskäitiste tootmisprotsessis vältimatult ja tahtmatult tekib; 36) „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised Jah EnKS §2 p transpordikütused“ – vedelad või gaasilised kütused, mida kasutatakse 212 transpordisektoris, mis ei ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus tuleb muust taastuvast energiaallikast kui biomass; 37) „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused, vedelad biokütused ja Jah KeMi koostatavasse biomasskütused“ – biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mille lähteained määrusesse AÕKSi alusel. on toodetud selliste kavade kohaselt, mille abil välditakse toidu- või söödakultuuripõhiste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kõrvaletõrjuvat mõju paremate põllumajandustavade abil ja põllukultuuride kasvatamise abil aladel, mida varem ei kasutatud põllukultuuride kasvatamiseks, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 29 sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumidega 38) „kütusetarnija“ – kütust turule tarniv üksus, kes vastutab selle eest, et kütus läbib Ei Juba sisaldub meie aktsiisimaksu punkti, või elektrienergia puhul või kui aktsiisi ei kohaldata või kui see on õigusruumis (VKSi § 2' lg 1) põhjendatud, liikmesriigi poolt määratud muu asjakohane üksus; 39) „tärkliserikkad põllukultuurid“ – põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, Jah Keskkonnaminsiteeriumi kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja haldusala. juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss) ning varremugulad (näiteks taro ja cocoyam); 40) „toidu- ja söödakultuurid“ – põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud Jah EnKS § 2 p tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- või õlikultuurid, välja arvatud jäägid, jäätmed 264 või lignotselluloosmaterjal ja täiendkultuurid, nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed, tingimusel et täiendkultuuride kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele; 41) „lignotselluloosmaterjal“ – ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev Ei Juba sisaldub meie materjal, näiteks biomass, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning õigusruumis (VKS § 21 lg 4 metsatööstuse jäägid ja jäätmed; alusel kehtes-tatud määruse nr 48 § 2 p 2) 42) „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal“ – lähteained, mis koosnevad peamiselt Ei Juba sisaldub meie tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui õigusruumis (VKS § 21 lg 4 lignotselluloosmaterjal ja mis hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke nagu õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored, väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid alusel kehtes-tatud määruse nr energiakultuure nagu raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog, haljasväetistaimi 48 § 2 p 2) enne ja pärast põhikultuure, söödikultuure, tööstuslikke jääke, sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist ning biojäätmetest saadud materjali, mispuhul söödikultuure ja haljasväetistaimi mõistetakse kui ajutiselt ja lühiajaliselt külvatud rohumaad, millel kasvatatakse väikese tärklisesisaldusega rohu-kaunviljade segu, eesmärgiga saada kariloomadele sööta ja tõsta mullaviljakust, et saada põhikultuuride suuremat saaki; 43) „jääk“ – aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoode; selle Ei Juba sisaldub meie tootmine ei ole tootmisprotsessi esmaseks eesmärgiks ja selle tootmiseks ei ole protsessi õigusruumis (VKS § 2 lg 1 p tahtlikult muudetud; 15) 44) „põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid“ – otseselt Ei Juba sisaldub meie põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid, mis ei õigusruumis (VKS § 2 lg 1 p hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke; 15) 45) „tegelik väärtus“ – V lisa C osas või VI lisa B osas sätestatud metoodika kohaselt Jah Keskkonnaminsiteeriumi arvutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine konkreetse biokütuse, vedela haldusala. biokütuse või biomasskütuse tootmisprotsessi mõnes etapis või kõikides etappides; 46) „tüüpiline väärtus“ – kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende vähenemise Keskkonnaminsiteeriumi hinnanguline väärtus konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse haldusala. tootmisviisi puhul, mis kajastab liidu tarbimist; 47) „vaikeväärtus“ – tüüpilisest väärtusest eelnevalt kindlaks määratud tegurite abil Keskkonnaminsiteeriumi tuletatud väärtus, mida võib käesolevas direktiivis kindlaks määratud tingimustel haldusala. kasutada tegeliku väärtuse asemel. Artikkel 3 1.Liikmesriigid tagavad ühiselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Jah EnKS pt 81 ENMAK Riiklik taastuvenergia eesmärk liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32 %. Komisjon § 321 2030 ja on kinnitatud ENAMK2030-ga hindab nimetatud eesmärki, et esitada hiljemalt 2023. aastal seadusandlik ettepanek selle REKK ning REKK-iga. Ühtasi lisati suurendamiseks, kui taastuvenergia tootmiskulud täiendavalt oluliselt vähenevad, kui on vastav viide ka EnKSi uude pt vaja täita liidu rahvusvahelisi CO2-heite vähendamise kohustusi või kui selline 81 „Taastuvenergia suurendamine on põhjendatud energiatarbimise olulise vähenemisega liidus. edendamine", kuhu alla on pandud kirja taastuvenergia eesmärgid. 2.Liikmesriik määrab vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 3–5 ja 9–14 oma Jah REKK lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas kindlaks riikliku panuse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud liidu siduva üldeesmärgi ühisesse saavutamisse. Oma lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamisel võib liikmesriik võtta arvesse kõnealuse määruse II lisas osutatud valemit. Kui komisjon järeldab vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 9 esitatud lõimitud Ei Euroopa Komisjoni haldusala, riiklike energia- ja kliimakavade projektide hindamise alusel, et liikmesriikide panused seega säte ei kuulu on liidu siduva üldeesmärgi ühiseks saavutamiseks ebapiisavad, järgib ta kõnealuse rakendamisele. määruse artiklites 9 ja 31 sätestatud menetlust. 3.Liikmesriigid tagavad, et nende riiklike poliitikameetmete, sealhulgas käesoleva Jah ENKS § 321 direktiivi artiklitest 25–28 tulenevate kohustuste ja toetuskavade väljatöötamisel lg 2 võetakse nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat, et vältida põhjendamatut moonutavat mõju tooraineturgudele. Liikmesriigid ei anna toetust jäätmete põletamisest saadud taastuvenergiale, kui kõnealuses direktiivis sätestatud liigiti kogumise kohustused ei ole täidetud. 4.Alates 1. jaanuarist 2021 ei tohi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Jah EnKs § 321 REKK liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises olla väiksem kui käesoleva direktiivi I lg 3 lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus esitatud lähteosakaal. Liikmesriigid võtavad lähteosakaalu järgimise tagamiseks vajalikud meetmed. Kui liikmesriik oma lähteosakaalu ei saavuta mõõdetuna mis tahes üheaastase perioodi jooksul, kohaldatakse määruse (EL) 2018/1999 artikli 32 lõike 4 esimest ja teist lõiku. 5.Komisjon toetab liikmesriikide kõrgeid eesmärke tugiraamistiku kaudu, mis hõlmab Ei Liikmesriikidel puudub liidu vahendite, sealhulgas täiendavate vahendite, eelkõige rahastamisvahendite õiguslik kohustus rakendada laialdasemat kasutamist, et hõlbustada suure CO2-heitega piirkondades õiglast sätet. üleminekut suuremale taastuvenergia osakaalule, eeskätt järgmistel eesmärkidel: a) taastuvenergiaprojektide kapitalikulude vähendamine; b) projektide ja programmide väljatöötamine taastuvate energiaallikate energiasüsteemi lõimimiseks, energiasüsteemi paindlikkuse suurendamiseks, võrgu stabiilsuse säilitamiseks ja võrgu ülekoormuse juhtimiseks; c) ülekande- ja jaotusvõrgu taristu, arukate võrkude, hoidlate ja ühenduste arendamine, et saavutada 2030. aastaks elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 15 % eesmärk, et tõsta elektrisüsteemis taastuvenergia tehniliselt võimalikku ja majanduslikult vastuvõetavat osakaalu; d) piirkondliku koostöö edendamine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ühisprojektide ja ühiste toetuskavade kaudu ning avades taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavad tootjatele, kes asuvad muudes liikmesriikides. 6.Komisjon loob hõlbustava platvormi, et toetada liikmesriike, kes kasutavad Ei Liikmesriikidel puudub koostöömehhanisme, et panustada lõikes 1 sätestatud liidu siduva üldeesmärgi õiguslik kohustus rakendada saavutamisse. sätet. Artikkel 4 1.Selleks et saavutada või ületada artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärki ning iga Ei Juba sisaldub meie õigusruumis liikmesriigi poolt riiklikul tasandil taastuvenergia kasutuselevõtmiseks määratud (ElTS §-d 59, 594-596) panuseid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, võivad liikmesriigid kasutada toetuskavasid. 2.Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavad stimuleerivad Ei Juba sisaldub meie õigusruumis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia lõimimist elektriturgu turupõhisel (ElTS § 591, § 108 lg 1) ja turule reageerival viisil, vältides elektriturgude põhjendamatut moonutamist ja võttes arvesse võimalikke süsteemi lõimimise kulusid ja võrgu stabiilsust. 3.Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavad kavandatakse Ei Juba sisaldub meie õigusruumis selliselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia lõimitakse võimalikult (ElTS § 591, § 108 lg 1) suures ulatuses elektriturgu ning tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu hinnasignaalidele ja teenivad turul võimalikult suurt tulu. Selleks antakse otseste hinnatoetuskavade puhul toetust turupreemiatena, mis võiksid Ei Juba sisaldub meie õigusruumis muu hulgas olla kas muutuvad või fikseeritud. (ELTS § 594-596) Liikmesriigid võivad teha väikesemahulistele käitistele ja näidisprojektidele käesolevas Valikuline Ei kohalda. lõikes sätestatust erandi, ilma et see piiraks elektrienergia siseturgu käsitleva liidu õiguse kohaldamist. 4.Liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis antakse toetust avatud, läbipaistval, konkurentsivõimelisel, mittediskrimineerival ja (ElTS § 594-596) kulutõhusal viisil. Liikmesriigid võivad väikesemahuliste käitiste ja näidisprojektide puhul teha erandeid Ei Juba sisaldub meie õigusruumis hankemenetlustest. (ElTS § 59 lg 24 ja 25) Liikmesriigid võivad samuti otsustada luua mehhanismid, et tagada taastuvelektri Valikuline Ei kohalda. kasutuselevõtmise piirkondlik mitmekesistamine, eelkõige süsteemi kulutõhusa lõimimise tagamiseks. Kui liikmesriigil jääb soovitusliku kujunemiskõveraga ettenähtu täitmisest piiratud Ei Euroopa Komisjoni haldusala, kogus puudu, võib komisjon, võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriigi võetavaid seega säte ei kuulu hetkel praeguseid ja tulevasi meetmeid, võtta vastu otsuse vabastada liikmesriik kohustusest rakendamisele. esitada muudetud riikliku taastuvenergia tegevuskava. 5.Liikmesriigid võivad piirata hankemenetluse kohaldamist konkreetsete Valikuline Ei kohalda. tehnoloogiatega, kui toetuskavade avamine kõigile taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjatele ei annaks optimaalseid tulemusi, võttes arvesse järgmist: a) konkreetse tehnoloogia potentsiaal pikas perspektiivis; b) mitmekesistamise vajadus; c) võrgu lõimimise kulud; d) võrgupiirangud ja võrgu stabiilsus; e) biomassi puhul vajadus vältida tooraineturgude moonutusi. 6.Toetuse andmisel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale Ei, Jah ElTS § 594 6. punkt a juba sisaldub meie hankemenetluse teel ja selleks, et tagada projektide elluviimise kõrge määr, lg 13 õigusruumis (ELTS § 594-596), liikmesriigid: 6 punkti b osas lisatakse a) kehtestavad ja avaldavad hankemenetluses osalemise mittediskrimineerivad ja ElTS § 594 lg 13. läbipaistvad kriteeriumid ning kehtestavad projekti elluviimiseks selged kuupäevad ja reeglid b) avaldavad teabe varasemate hankemenetluste kohta, sealhulgas projektide elluviimise määrad. 7.Taastuvatest energiaallikatest energia tootmise suurendamiseks äärepoolseimates Valikuline Ei kohalda. piirkondades ja väikesaartel võivad liikmesriigid neis piirkondades asuvatele projektide toetuskavasid kohandada, et võtta arvesse eraldatuse ja välissõltuvuse tõttu kõrgemaid tootmiskulusid. 8.Hiljemalt 31. detsembril 2021 ja seejärel iga kolme aasta tagant annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru hankemenetluste teel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale antud toetuse tulemuslikkuse kohta liidus, analüüsides eelkõige seda, kuidas hankemenetlused aitavad: a) kulusid kärpida; b) tehnoloogiat täiustada; c) saavutada kõrget projektide elluviimise määra; d) tagada väikeste osalejate ja kui see on kohaldatav, kohalike asutuste, diskrimineerimisvaba osalemist; e) piirata keskkonnamõju; f) tagada omaksvõttu kohalikul tasandil; g) tagada varustuskindlust ja võrgu lõimimist. Artikkel 5 1.Liikmesriikidel on õigus kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 7–13 otsustada, Ei Juba sisaldub meie õigusruumis millises ulatuses nad toetavad teises liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud (ELTS § 594 lg 6) elektrienergiat. Liikmesriigid võivad siiski avada taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavades osalemise teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavades osalemise avamisel Valikuline Ei kohalda. võivad liikmesriigid näha ette, et igal aastal on soovituslik osa toetusest uue toetatud võimsuse jaoks või selle jaoks eraldatud eelarvest avatud teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele. Sellised soovituslikud osad võivad igal aastal olla vähemalt 5 % aastatel 2023–2026 ja Valikuline Ei kohalda. vähemalt 10 % aastatel 2027– 2030 või kui see on madalam, elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tasemel asjaomases liikmesriigis mis tahes nimetatud aastal. Täiendavate rakendamiskogemuste saamiseks võivad liikmesriigid korraldada ühe või Valikuline Ei kohalda. mitu katsekava, millest võivad toetust saada ka teistes liikmesriikides asuvad tootjad. 2.Liikmesriigid võivad nõuda tõendeid taastuvatest energiaallikatest toodetud Valikuline Ei kohalda. elektrienergia tegeliku importimise kohta. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid piirata oma toetuskavades osalemist nende liikmesriikide tootjatega, kellega neil on võrkudevaheliste ühenduste kaudu otseühendus. Siiski ei tohi liikmesriigid piirkonnaüleseid kavasid ja võimsuse jaotamist muuta ega muul viisil mõjutada selle tõttu, et tootjad osalevad piiriülestes toetuskavades. Piiriülesed elektriülekanded määratakse kindlaks üksnes elektrienergia siseturgu käsitleva liidu õiguse kohase võimsuse jaotamise tulemusega. 3.Kui liikmesriik otsustab avada osalemise toetuskavades teistes liikmesriikides Valikuline Ei kohalda. asuvatele tootjatele, lepivad asjaomased liikmesriigid kokku osalemise põhimõtetes. Sellised lepingud hõlmavad vähemalt piiriülest toetust saava taastuvelektri jaotuse põhimõtteid. 4.Asjaomaste liikmesriikide taotlusel abistab komisjon liikmesriike kogu Ei Euroopa Komisjoni haldusala, läbirääkimisprotsessi jooksul koostöökorra kehtestamisega, andes teavet ja seega säte ei kuulu analüüsitulemusi, sealhulgas arvulisi ja kvalitatiivseid andmeid koostöö otseste ja rakendamisele. kaudsete kulude ja kasu kohta, samuti suuniste ja tehnilise oskusteabega. Komisjon võib julgustada ja hõlbustada parimate tavade vahetamist ning töötada välja koostöölepingute vormid, et läbirääkimisprotsessi lihtsustada. Komisjon hindab hiljemalt 2025. aastaks käesoleva artikli kohaselt taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutuselevõtmise kulusid ja kasu liidus. 5.Komisjon hindab hiljemalt 2023. aastal käesoleva artikli rakendamist. Hinnatakse, kas Ei Euroopa Komisjoni haldusala, liikmesriikidele on vaja kehtestada kohustus avada osalemine oma toetuskavades seega säte ei kuulu osaliselt teistes liikmesriikides asuvate tootjate taastuvatest energiaallikatest toodetud rakendamisele. elektrienergiale 5 % ulatuses 2025. aastaks ja 10 % ulatuses 2030. aastaks. 21.12.2018 L 328/107 Euroopa Liidu Teataja ET. Artikkel 6 1.Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 järgimiseks vajalike Ei Juba sisaldub meie õigusruumis kohanduste tegemist, tagavad liikmesriigid, et taastuvenergiaprojektide jaoks antud (ELTS § 594 lg 11, 108 lg 1) toetuse suurust ja sellise toetuse andmise tingimusi ei vaadata läbi viisil, mis mõjutaks negatiivselt toetusest tulenevaid õigusi ja kahjustaks juba toetust saavate projektide majanduslikku elujõulisust. 2.Liikmesriigid võivad toetuse suurust objektiivsete kriteeriumide kohaselt kohandada, Valikuline Ei kohalda. tingimusel et need kriteeriumid on juba algse toetuskavaga ette nähtud. 3.Liikmesriigid avaldavad toetusvahendite eeldatava eraldamise pikaajalise ajakava, mis Jah REKK hõlmab viitena vähemalt järgmist viit aastat, või eelarve planeerimise piirangute puhul järgmist kolme aastat, mis sisaldab kohaldatavuse korral soovituslikku ajakava, hankemenetluste sagedust (kui see on asjakohane), eeldatavat võimsust, eeldatavasti eraldatavat eelarvet või maksimumtoetust üksuse kohta ning eeldatavaid toetuskõlblikke tehnoloogiaid. Kõnealust ajakava ajakohastatakse igal aastal või vajaduse korral, et kajastada turu hiljutisi muutusi või toetusvahendite eeldatavat eraldamist. 4.Liikmesriigid hindavad vähemalt iga viie aasta tagant oma taastuvatest Jah REKK energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavade tulemuslikkust ning nende olulist jaotuslikku mõju erinevatele tarbijarühmadele ja investeeringutele. Hindamisel võetakse arvesse toetuskavade võimalike muudatuste mõju. Soovituslikul pikaajalisel planeerimisel, mille põhjal tehakse otsused toetuste andmise ja uute toetuste kavandamise kohta, võetakse arvesse kõnealuse hindamise tulemusi. Liikmesriigid lisavad hindamise määruse (EL) 2018/1999 kohastesse lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ning eduaruannete ajakohastustesse. Artikkel 7 1.Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal iga liikmesriigi summaarses Jah EnKS pt 81 Üldiselt puudutab säte energia lõpptarbimises arvutatakse järgmiste elementide liitmisel: § 322 liikmesriigi teavitamis- ja a) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine; aruanduluskohutust. Sätet b) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine kütte- ja kohaldatakse REKK jahutussektoris ning koostamisel ja vahearuannetes. c) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris. Statistika vastavuse Euroopa Liidu nõuetele tagab Statistikaamet (Statistikaameti põhimääruse § 6 p 5). Esimese lõigu punkti a, b või c puhul võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud Jah EnKS pt 81 gaasi, elektrienergiat ja vesinikku taastuvatest energiaallikatest toodetud energia § 322 summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse ainult üks kord. Artikli 29 lõike 1 teise lõigu kohaselt ei võeta arvesse biokütuseid, vedelaid biokütuseid Jah EnKS § 321 ega biomasskütuseid, mis ei vasta artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. 2.Lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest Jah EnKS § 322 toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas elektrienergia tootmine oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergia kogukondade poolt ning välja arvatud elektrienergia tootmine eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades. Nii taastuvaid kui ka taastumatuid energiaallikaid kasutavate mitmel kütusel töötavate EnKS § 322 elektrijaamade puhul võetakse arvesse üksnes seda osa elektrienergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Kõnealuse arvutuse puhul arvutatakse iga energiaallika osa selle energiasisalduse alusel. Hüdro- ja tuuleenergia abil toodetud elektrienergiat võetakse arvesse vastavalt II lisas EnKS § 322 sätestatud normaliseerimisvalemile. 3.Lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest EnKS § 322 toodetud energia summaarset lõpptarbimist kütte- ja jahutussektoris sellise liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud kaugkütte ja -jahutusenergia kogusena, millele on lisatud taastuvatest energiaallikatest toodetud muu energia tarbimine tööstuses, majapidamistes, teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris kütteks, jahutuseks ja tootmisprotsessiks. Nii taastuvaid kui ka taastumatuid energiaallikaid kasutavate mitmel kütusel töötavate EnKS § 322 elektrijaamade puhul võetakse arvesse üksnes seda osa küttest ja jahutusenergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Kõnealuse arvutuse eesmärgil arvutatakse iga energiaallika osa selle energiasisalduse alusel. Kütte ja jahutuse jaoks soojuspumpade ning kaugjahutussüsteemide abil toodetud EnKS § 322 ümbritseva keskkonna ja geotermilist energiat võetakse lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba käitamiseks kasutatud primaarenergia kogust. Käesoleva direktiivi tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaks loetav soojuse või jahutuse kogus arvutatakse vastavalt VII lisas esitatud meetodile, võttes arvesse energia tarbimist kõikides lõpptarbimissektorites. Lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel ei võeta arvesse soojusenergiat, mis on EnKS § 322 toodetud passiivsete energiasüsteemide abil, mille puhul madalam energiatarbimine saavutatakse passiivselt ehituskonstruktsioonide abil või tänu taastumatutest energiaallikatest toodetud soojusele. Hiljemalt 31. detsembriks 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud Ei Sätte rakendamine ei kuulu õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades jahutuseks ja kaugjahutuseks liikmesriigi pädevusse, kasutatud taastuvenergia koguse arvutamise metoodika, ning muuta VII lisa. liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet. Kõnealune metoodika peab hõlmama vastupidi töötavate soojuspumpade hooajalise Ei Sätte rakendamine ei kuulu tõhususe miinimumtegureid. liikmesriigi pädevusse, liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet. 4.Lõike 1 esimese lõigu punkti c suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid: Ei Sätte rakendamine ei kuulu a) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris liikmesriigi pädevusse, arvutatakse transpordisektoris tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning muust kui liikmesriikidel puudub õiguslik bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste kohustus rakendada sätet. summana. Siiski võetakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, mis on toodetud taastuvelektrist, lõike 1 esimese lõigu punkti a kohases arvutuses arvesse üksnes liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia koguse arvutamisel; b) transpordisektori energia lõpptarbimise arvutamisel kasutatakse transpordikütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas. III lisas loetlemata transpordikütuste energiasisalduse määramiseks kasutavad liikmesriigid asjakohaseid Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid kütuste kütteväärtuste määramiseks. Kui Euroopa standardiorganisatsioonis ei ole selleks otstarbeks standardeid vastu võetud, kasutavad liikmesriigid vastavaid Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardeid. 5.Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal arvutatakse taastuvatest Ei Üldine põhimõte mida juba energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisena, jagatuna kõikidest rakendatakse Eestis. energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega, ning seda väljendatakse protsendina. Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel kohandatakse käesoleva artikli lõike 1 Ei Sätte rakendamine ei kuulu esimeses lõigus osutatud summat vastavalt artiklitele 8, 10, 12 ja 13. liikmesriigi pädevusse, liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet. Liikmesriigi summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel, et hinnata mil määral Jah Enks § 322 liikmesriik täidab käesolevas direktiivis sätestatud eesmärke ja soovituslikku trajektoori, loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt selle liikmesriigi summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 %. Küprose ja Malta puhul loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt nende liikmesriikide summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 4,12 %. 6.Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel kasutatakse Jah Enks § 322 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 sätestatud meetodeid ja mõisteid. Liikmesriigid tagavad nimetatud valdkondlike ja üldiste osakaalude arvutamiseks Ei Statistikaamet juba vastutab kasutatud statistilise teabe ühtsuse ja kõnealuse määruse alusel komisjonile esitatud vastavalt oma põhimäärusele. statistilise teabe ühtsuse. Artikkel 8 1.Liikmesriigid võivad kokku leppida teatud koguse taastuvatest energiaallikatest Ei Juba sisaldub meie õiguskorras toodetud energia statistilises ülekandmises ühest liikmesriigist teise. Ülekantud kogus: (ElTS § 921 lg 1 ja lg 4) a) arvatakse maha taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusest, mida võetakse arvesse ülekandva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel käesoleva direktiivi kohaldamisel, ning b) lisatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusele, mida võetakse arvesse ülekannet vastu võtva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel käesoleva direktiivi kohaldamisel. 2.Selleks et aidata saavutada käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu Valikuline Ei kohalda. eesmärki ja iga liikmesriigi panust selle eesmärgi saavutamisse kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 3 lõikega 2 ning et hõlbustada statistilisi ülekandeid vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, loob komisjon liidu taastuvenergia arendusplatvormi (edaspidi „arendusplatvorm“). Liikmesriigid võivad vabatahtlikkuse alusel sisestada arendusplatvormi iga-aastaseid andmeid oma riikliku panuse kohta liidu eesmärgi saavutamisse või sihttasemeid, mis on kehtestatud määrusega (EL) 2018/1999 edusammude jälgimiseks, sealhulgas kõnealuse panuse eeldatava puudujäägi või eeldatava ületamise suurus, ja indikatsioone hinna kohta, millega nad oleksid nõus ülemäärase taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teisest liikmesriigist või teise liikmesriiki üle kandma. Nende ülekannete hind määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi, tuginedes arendusplatvormi nõudluse ja pakkumise ühitamise mehhanismile. 3.Komisjon tagab, et arendusplatvorm on võimeline ühitama selliste taastuvatest Ei Sätte rakendamine ei kuulu energiaallikatest toodetud energiakoguste nõudluse ja pakkumise, mida võetakse arvesse liikmesriigi pädevusse, liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel, tuginedes hindadele või muudele liikmesriikidel puudub õiguslik kriteeriumidele, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kes ülekandega nõustub. kohustus rakendada sätet. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et Ei Sätte rakendamine ei kuulu täiendada käesolevat direktiivi, luues arendusplatvormi ning sätestades käesoleva artikli liikmesriigi pädevusse, lõikes 5 osutatud ülekannete lõpuleviimise tingimused. liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet. 4.Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud kokkuleppeid võib sõlmida üheks või Ei Juba sisaldub meie õiguskorras mitmeks kalendriaastaks. Kokkulepetest teavitatakse komisjoni või viimistletakse need (ElTS § 921 lg 2). arendusplatvormil hiljemalt 12 kuud pärast iga aasta lõppu, mille jooksul need kehtivad. Komisjonile saadetav teave sisaldab asjaomase energia kogust ja hinda. Arendusplatvormil lõpule viidud ülekannete puhul avalikustatakse osapooled ja teave konkreetse ülekande kohta. 5.Ülekanne jõustub siis, kui kõik ülekandesse kaasatud liikmesriigid on komisjoni Ei Liikmesriikidel puudub ülekandest teavitanud või pärast seda, kui arendusplatvormil on täidetud kõik õiguslik kohustus rakendada tingimused. sätet. Artikkel 9 1.Kaks või enam liikmesriiki võivad teha koostööd igat liiki ühisprojektides, mis on Ei Juba sisaldub meie õigusruumis seotud taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmisega. (ElTS § 925) Selline koostöö võib hõlmata eraettevõtjaid. 2.Liikmesriigid teatavad komisjonile oma territooriumil pärast 25. juunit 2009 käivitatud Jah ElTS § 925 ühisprojektis või suurendatud võimsuse abil käitises, mis on pärast nimetatud kuupäeva lg 1 renoveeritud, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia osa või koguse, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestamisel käesoleva direktiivi kohaldamisel. 3.Lõikes 2 osutatud teates: Ei Juba sisaldub meie õigusruumis a) kirjeldatakse kavandatavat käitist või nimetatakse renoveeritud käitis; 21.12.2018 L (ElTS § 925) 328/110 Euroopa Liidu Teataja ET; b) täpsustatakse käitises toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia osa või kogust, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses; c) nimetatakse liikmesriik, kelle kasuks teade on tehtud, ning d) täpsustatakse tervete kalendriaastate kaupa ajavahemikku, mille jooksul käitises taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergiat tuleb teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses arvesse võtta. 4.Käesolevas artiklis osutatud ühisprojekti kestus võib ulatuda 2030. aastast kaugemale. Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (ElTS § 925) 5.Käesoleva artikli kohast teadet ei muudeta ega võeta tagasi ilma teadet koostava Ei Juba sisaldub meie õigusruumis liikmesriigi ja lõike 3 punkti c kohaselt nimetatud liikmesriigi ühise kokkuleppeta. (ElTS § 925) 6.Asjaomaste liikmesriikide taotluse korral hõlbustab komisjon liikmesriikidevaheliste Ei Liikmesriikidel puudub ühisprojektide loomist, eelkõige sihipärase tehnilise abiga ja projektide väljatöötamise õiguslik kohustus rakendada toetamisega. sätet, Komisjoni haldusala. Artikkel 10 1.Kolme kuu jooksul alates artikli 9 lõike 3 punktis d osutatud ajavahemikku kuuluva Ei Juba sisaldub meie õigusruumis iga aasta lõpust esitab artikli 9 kohase teate koostanud liikmesriik teatise, milles (ELTS § 925) esitatakse: a) kõnealuse aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud kogu elektri-, soojus- või jahutusenergia nende käitiste kaupa, mille kohta esitati artikli 9 kohane teade, ning b) kõnealuse aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia selliste käitiste kaupa, mida tuleb käsitleda teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses vastavalt teates esitatud tingimustele. 2.Teate koostanud liikmesriik saadab teatise liikmesriigile, kelle kasuks teade on tehtud, Ei Juba sisaldub meie õigusruumis ja komisjonile. (ELTS § 925) 3.Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleb taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri- Ei Juba sisaldub meie õigusruumis , soojus- või jahutusenergia kogus, millest on lõike 1 punkti b kohaselt teavitatud: (ELTS § 925) a) lahutada sellest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogusest, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse lõike 1 kohase teatise välja andnud liikmesriigi taastuvenergia osakaalu, ning b) liita sellele taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogusele, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse lõike 2 kohaselt teatise saanud liikmesriigi taastuvenergia osakaalu. Artikkel 11 1.Üks või mitu liikmesriiki võivad teha koostööd ühe või mitme kolmanda riigiga igat Valikuline Ei kohalda. liiki ühisprojektides, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisega. Sellises koostöös võivad osaleda eraettevõtjad ja selle käigus järgitakse täiel määral rahvusvahelist õigust. 2.Kolmandas riigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat võetakse Valikuline Ei kohalda. liikmesriikide taastuvenergia osakaalu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: a) elektrienergia on tarbitud liidus, mida loetakse täidetuks kui: i) päritoluriigi, sihtriigi ja asjakohasel juhul iga kolmandast riigist transiitriigi kõik vastutavad põhivõrguettevõtjad on arvesse võetud elektrienergiaga ekvivalentsele elektrienergia kogusele määranud ühendusvõimsuse; ii) võrkudevahelise ühenduse liidupoolne vastutav põhivõrguettevõtja on arvesse võetud elektrienergiaga ekvivalentse elektrienergia koguse bilansigraafikus kindlalt registreerinud ning iii) nominaalvõimsus ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmine punktis b osutatud käitises kehtivad sama ajavahemiku kohta; b) elektrienergia on toodetud käitises, mis alustas tegevust pärast 25. juunit 2009, või suurendatud võimsuse abil käitises, mis renoveeriti pärast nimetatud kuupäeva lõikes 1 osutatud ühisprojekti raames; c) toodetud ja eksporditud elektrienergia ei ole kolmanda riigi toetuskava kaudu saanud muud toetust kui käitisele antud investeeringutoetus ning d) elektrienergia on toodetud kooskõlas rahvusvahelise õigusega kolmandas riigis, mis on allkirjastanud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või inimõiguste alased rahvusvahelised konventsioonid või lepingud. 3.Lõike 4 kohaldamisel võivad liikmesriigid taotleda komisjonilt luba võtta arvesse Valikuline Ei kohalda. kolmandas riigis toodetud ja tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise sellise võrkudevahelise ühenduse ehitamise tõttu, millel on pikk käivitusaeg, kui on täidetud järgmised tingimused: a) võrkudevahelise ühenduse ehitamist alustatakse enne 31. detsembrit 2026; b) võrkudevahelist ühendust ei ole võimalik käivitada enne 31. detsembrit 2030; c) võrkudevahelist ühendust on võimalik käivitada enne 31. detsembrit 2032; d) pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist toimub selle kaudu taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eksport liitu vastavalt lõikele 2; e) taotlus on seotud ühisprojektiga, mille puhul täidetakse lõike 2 punktides b ja c sätestatud kriteeriume ning mille raames kasutatakse ühendust pärast selle käivitamist, ja elektrienergia kogusega, mis ei ületa pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist liitu eksporditavat kogust. 4.Komisjonile teatatakse kolmanda riigi territooriumil asuvas käitises toodetud Valikuline Ei kohalda. elektrienergia osa või kogus, mida tuleb võtta arvesse ühe või mitme liikmesriigi energia osakaalu puhul käesoleva direktiivi kohaldamisel. Kui kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, teatatakse komisjonile nimetatud osa või koguse jaotus liikmesriikide vahel. Nimetatud osa või kogus ei tohi ületada liitu tegelikult eksporditud ja liidus tarbitud osa või kogust, ning peab vastama artikli lõike 2 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kogusele ja kõnealuse lõike punktis a sätestatud tingimustele. Teate esitavad kõik liikmesriigid, kelle riikliku üldeesmärgi kasuks elektrienergia osa või kogust tuleb arvestada. 5.Lõikes 4 osutatud teates: Valikuline Ei kohalda. a) kirjeldatakse kavandatavat käitist või nimetatakse renoveeritud käitis; b) täpsustatakse käitises toodetud elektrienergia osa või kogust, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses, ning ka sellele vastav rahastamiskord, mille kohta kehtivad konfidentsiaalsusnõuded; c) täpsustatakse tervete kalendriaastate kaupa ajavahemik, mille jooksul elektrienergiat tuleb võtta arvesse liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses, ning d) lisatakse punktide b ja c kohta selle kolmanda riigi kirjalik tõend, kelle territooriumil käitis tegevust alustab, ning indikatsioon käitises toodetud ja siseturul kasutatava elektrienergia osa või koguse kohta. 6.Käesolevas artiklis osutatud ühisprojekti kestus võib ulatuda 2030. aastast kaugemale. Valikuline Ei kohalda. 7.Käesoleva artikli kohast teadet ei muudeta ega võeta tagasi ilma teadet koostava Valikuline Ei kohalda. liikmesriigi ja lõike 5 punkti d kohaselt ühisprojekti tõendanud kolmanda riigi ühise kokkuleppeta. 8.Liikmesriigid ja liit ergutavad energiaühenduse asjaomaseid organeid võtma kooskõlas Valikuline Ei kohalda. energiaühenduse asutamislepinguga vajalikke meetmeid, et lepinguosalised saaksid kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud liikmesriikide vahelist koostööd käsitlevaid sätteid. Artikkel 12 1.12 kuu jooksul alates artikli 11 lõike 5 punkti c kohaselt täpsustatud ajavahemikku Valikuline Ei kohalda. kuuluva iga aasta lõpust esitab teate koostanud liikmesriik teatise, milles esitatakse: a) kõnealuse aasta jooksul käitise poolt, mille suhtes esitati artikli 11 kohane teade, taastuvatest energiaallikatest toodetud kogu elektrienergia; b) aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia käitiste poolt, mida tuleb käsitleda tema taastuvenergia osakaalu arvestuses vastavalt artiklis 11 osutatud teates esitatud tingimustele, ning c) tõend artikli 11 lõikes 2 sätestatud tingimuste järgimise kohta. 2.Lõikes 1 osutatud liikmesriik saadab teatise komisjonile ja kolmandale riigile, kes on Valikuline Ei kohalda. projekti tõendanud kooskõlas artikli 11 lõike 5 punktiga d. 3.Selleks et arvutada taastuvenergia osakaal vastavalt käesolevale direktiivile, liidetakse Valikuline Ei kohalda. lõike 1 punkti b kohaselt teavitatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogus sellele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusele, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse teatise välja andnud liikmesriigi taastuvenergia osakaalu. Artikkel 13 Ilma et see piiraks artiklis 5 sätestatud liikmesriikide kohustuste täitmist, võivad kaks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis või enam liikmesriiki vabatahtlikult otsustada oma riiklikud toetuskavad ühendada või (ElTS § 925-7) neid osaliselt koordineerida. Sellisel juhul võidakse ühe osaleva liikmesriigi territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teatud kogust käsitleda teise osaleva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu saavutamise arvestuses, kui asjaomane liikmesriik: a) teeb ühes liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teatud koguse statistilise ülekande teise liikmesriiki kooskõlas artikliga 8 või; b) kehtestab osalevate liikmesriikide vahel kokku lepitud jaotuseeskirja, millega eraldatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogused osalevate liikmesriikide vahel. Esimese lõigu punktis b osutatud jaotuseeskirjast teavitatakse komisjoni hiljemalt kolm Ei Juba sisaldub meie õigusruumis kuud pärast esimese aasta lõppu, mil jaotuseeskiri jõustus. (ElTS § 928) 2.Kolme kuu jooksul alates iga aasta lõpust esitab iga lõike 1 teise lõigu kohaselt Ei Juba sisaldub meie 9 komisjoni teavitanud liikmesriik teatise, milles esitatakse aasta jooksul taastuvatest õigusruumis(ElTS § 92 ) energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia üldkogus, mille kohta jaotuseeskirja rakendatakse. 3.Selleks et arvutada taastuvenergia osakaal vastavalt käesolevale direktiivile, jaotatakse Ei Juba sisualdub meie kooskõlas lõikega 2 teatatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või õigusruumis (ElTS § 9210) jahutusenergia kogus ümber asjaomaste liikmesriikide vahel kooskõlas teavitatud jaotuseeskirjaga. 4.Komisjon levitab suuniseid ja parimaid tavasid ning asjaomaste liikmesriikide taotlusel Ei Euroopa Komisjoni haldusala hõlbustab ühiste toetuskavade loomist liikmesriikide vahel. Artikkel 14 Artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 punkti b kohaldamisel käsitatakse käitise võimsuse Jah ElTS § 925 suurenemisest tingitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ühikuid viisil, nagu need oleksid toodetud eraldi käitistes, mis alustasid tegevust hetkel, mil võimsuse suurenemine aset leidis. Artikkel 15 1.Liikmesriigid tagavad, et kõik loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad Ei Üldine põhimõte, mida Eesti siseriiklikud õigusnormid, mida kohaldatakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, seadusandluse kujundamisel on soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ning nendega seotud ka arvestatud. Õigusaktid ülekande- ja jaotusvõrkude suhtes, protsesside suhtes, millega biomass muundatakse lähtuvad tegevuslubade ja biokütuseks, vedelaks biokütuseks, biomasskütuseks või muudeks energiatoodeteks, muude selliste dokumentide ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste andmisel võrdse kohtlemise transpordikütuste suhtes, on proportsionaalsed ja vajalikud ning aitavad rakendada printsiibist, näiteks ELTS § 22, energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. KKS § 18, VKS. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamiseks kasutatakse energimärgiste süsteemi. Liikmesriigid võtavad eelkõige asjakohased meetmed, et tagada järgmine: Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (Haldusmenetluse seadus a) haldusmenetlusi on asjakohasel haldustasandil tõhustatud ja kiirendatud ning esimeses (edaspidi ka HMS) § 33, lõigus osutatud menetluste jaoks on kehtestatud prognoositavad tähtajad; Riigilõivuseadus (edaspidi ka b) lubade andmist, sertifitseerimist ja litsentsimist käsitlevad õigusnormid on RLS) §4, ElTS § 15 lg 51 , § 22 objektiivsed, läbipaistavad ja proportsionaalsed, ei tee vahet taotlejate vahel ning lg 2 p 1). võtavad täiel määral arvesse iga taastuvenergiatehnoloogia eripära; c) tarbijate, planeerijate, arhitektide, ehitajate ning seadmete ja süsteemide paigaldajate ning tarnijate makstavad haldustasud on läbipaistvad ja kulupõhised ning d) detsentraliseeritud seadmete ning taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja salvestamise jaoks on kehtestatud lihtsustatud ja vähem koormavad loamenetlused, sh lihtloa menetlus. 2.Liikmesriigid määratlevad selgelt kõik tehnilised kirjeldused, millele taastuvenergia Ei Juba sisaldub meie õigusruumis seadmed ja süsteemid peavad vastama, et saada toetuskavadest toetust. Kui on olemas (ElTS § 108) Euroopa standardid, sealhulgas ökomärgised, energiamärgised ja muud Euroopa standardiasutuste vastu võetud tehnilised võrdlussüsteemid, väljendatakse kõnealuseid tehnilisi kirjeldusi vastavalt kõnealustele standarditele. Tehniliste kirjeldustega ei nähta ette seadmete ja süsteemide sertifitseerimise (asu) kohta ning need ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist. 3.Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil Ei Juba sisaldub meie õigusruumis lisavad linnataristu, tööstus-, kaubandus- ja elamupiirkondade ning energiataristu, (EnKs §5 lg 10). Lisaks sealhulgas elektri-, kaugkütte- ja kaugjahutus-, gaasi- ja alternatiivkütusevõrkude korraldatakse Eestis planeerimisel, sealhulgas esialgsel ruumilisel planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel elanikkonna teadlikkuse ja renoveerimisel, sätted taastuvenergia, sealhulgas oma tarbeks ja tõstmiseks näiteks iga-aastaselt taastuvenergiakogukondade toodetud taastuvenergia lõimimise ja kasutuselevõtu, ning üleriiklik energiasäästunädalat vältimatult tekkiva heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise kohta. Eelkõige ning tehakse tihedat koostööd ergutavad liikmesriigid kohalikke ja piirkondlikke haldusasutusi lisama taastuvatest erialaliitudega. Lisaks viib energiaallikatest toodetava kütte ja jahutuse asjakohasel juhul linnataristu planeerimisse MKM ja SA KredEx läbi ning konsulteerima võrguoperaatoritega, et kajastada energiatõhususe ja tarbimiskaja mitmeid kampaaniaid ja ka programmide ning oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist ja seminare (näiteks seminar taastuvenergiakogukondi käsitlevate konkreetsete sätete mõju ettevõtjate taristu „Praktiliselt liginullenergia- ja arendamise kavadele. energiatõhusatest hoonetest“). Maksu- ja Tolliamet jagab teavet eluaseme renoveerimiseks võetud laenude intresside tulumaksust vabastamise kohta oma veebilehel ning täiendavalt on energiaettevõtted välja arendanud tarbijatele suunatud erinevad teabekeskkonnad. Ühtlasi hoonefondiga seonduv sisaldub ehitusseadustiku vastavates sätetes ning hooonete energiatõhususe miinimumnõuetes. Planeeringutega seonduva osas tegi MKM ettepaneku täiendada Rahandusministeeriumil Planeerimisseaduse § 12 lõiget 3. 4.Liikmesriigid sätestavad oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades asjakohased Ei Juba sisaldub meie õiguskorras meetmed igat liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu (Majandus- ja taristuministri suurendamiseks ehitussektoris. määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“ Uute ja suuremahulisele renoveerimisele minevate olemasolevate hoonete jaoks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis sätestavad liikmesriigid oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades või mõnel muul (EnKS, Majandus- ja samaväärse mõjuga viisil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise taristuministri määrus nr 63) miinimumtaseme, kui see on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult teostatav, võttes arvesse direktiivi 2010/31/EL artikli 5 lõike 2 kohase kulutõhususe arvutuse tulemusi, ning kui see ei mõjuta negatiivselt siseõhku. Liikmesriigid lubavad nende miinimumtasemete saavutamist muu hulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kaudu, mille puhul on olulises osakaalus kasutatud taastuvenergiat ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiat. Esimeses lõigus sätestatud nõuded kehtivad relvajõudude suhtes vaid niivõrd, kui nende Ei Juba sisaldub meie õigusruumis kohaldamine ei ole vastuolus relvajõudude tegevuse olemuse ja põhieesmärkidega, ning (EnKS pt 3 §5 lg 4, erandina ei kohaldata neid üksnes sõjaliseks otstarbeks kasutatava materjali suhtes. Ehitusseadustik (edaspidi ka EhS) §62 lg 2) 5.Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2012 on riikliku, piirkondliku ja kohaliku Ei Juba sisaldub meie õigusruumis tasandi avaliku sektori uued ja suuremahulisele renoveerimisele minevad olemasolevad (EnKS § 5-6, EhS §65, hooned käesoleva direktiivi raames teistele eeskujuks. Muu hulgas võivad liikmesriigid Majandus- ja taristu ministri lugeda selle kohustuse täidetuks liginullenergiahooneid käsitlevate sätete järgimise määrus nr 63 „Hoonete korral, nagu nõutakse direktiivis 2010/31/EL, või nähes ette, et üldkasutatavate või energiatõhususe korraga nii era- kui ka üldkasutuses olevate hoonete katuseid kasutavad kolmandad miinimumnõuded“). Lisaks on isikud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvateks paigaldisteks. välja töötatud erinevad meetmed: Riigihalduse ministri määrus nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ ja Riigihalduse ministri määrus nr 40 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ 6.Liikmesriigid soodustavad oma ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjadega selliste kütte- Ei Juba sisaldub meie õigusruumis ja jahutussüsteemide ja -seadmete kasutamist, mille puhul on energia saadud taastuvatest (EhS §66-68, Majandus- ja energiaallikatest ning mille abil saavutatakse märkimisväärne energiasääst. taristuministri määrus nr 36 Liikmesriigid kasutavad sel eesmärgil energia- või ökomärgiseid või muid riigi või liidu „Nõuded energiamärgise tasandil välja töötatud asjakohaseid sertifikaate või standardeid, kui need on olemas, ning andmisele ja energiamärgisele“ tagavad piisava teabe ja nõu taastuvate, suure energiatõhususega alternatiivide kohta ning võimalike rahaliste vahendite ja stiimulite kättesaadavuse kohta asendamise korral, et edendada vanade küttesüsteemide kiiremat väljavahetamist ning kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL kiiremat üleminekut taastuvenergial põhinevatele lahendustele. 7.Liikmesriigid hindavad oma riigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Ei Juba sisaldub meie õigusruumis võimalusi ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- või (EnKS § 8 lg 1, § 37). jahutusenergia sektoris. Kõnealune hindamine sisaldab asjakohasel juhul madala Vastavasisuline uuring viiakse keskkonnariskiga kasutuselevõtu alade ruumianalüüsi ja võimalusi kasutada läbi aastal 2020. väikesemahulisi kodumajapidamisprojekte ning see tehakse esimest korda koos direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 1 kohase teise põhjaliku hindamisega, mis tuleb läbi viia 31. detsembriks 2020, ning seejärel põhjalike hindamiste ajakohastamistes. 8.Liikmesriigid hindavad pikaajaliste taastuvelektri ostulepingutega seotud Ei Juba sisaldub meie õigusruumis regulatiivseid ja haldustõkkeid ning kõrvaldavad selliste lepingute kasutuselevõtmise (KonkS, elektrisektoris on põhjendamatud tõkked ja lihtsustavad nende kasutuselevõttu. Liikmesriigid tagavad, et vabaturureeglid). nende lepingute suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid menetlusi ega tasusid. Liikmesriigid kirjeldavad taastuvelektri ostulepingute kasutuselevõtu lihtsustamise Jah REKK Konkurentsiamet hinda poliitikat ja meetmeid lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning eduaruannetes igaastaselt maagaasi ja vastavalt määrusele (EL) 2018/1999. elektriturgu. Artikkel 16 1.Liikmesriigid loovad või määravad ühe või mitu kontaktpunkti. Kontaktpunktid Ei Juba sisaldub meie annavad taotluse korral taotlejale juhiseid kogu loa taotlemise ja andmise õigusruumis. haldusmenetluse jooksul ning aitavad seda menetlust läbida. Taotlejal ei ole kogu Kontaktpunktideks on Eestis menetluse kestel vaja võtta ühendust rohkem kui ühe kontaktpunktiga. Loamenetlus vastavalt taoteldavate lubade hõlmab asjakohaseid halduslube taastuvatest energiaallikatest energia tootmise jaamade sisule kontaktpunkte 3 tüüpi: ja nende võrguga ühendamiseks vajaliku vara ehitamiseks, ajakohastamiseks ja a) kohalik omavalitsus – käitamiseks. Loamenetlus hõlmab kõiki menetlusi alates taotluse kättesaamise väljastab ehituslube kinnitamisest kuni lõikes 2 osutatud menetlustulemuste edastamiseni. b) TTJA ja Maanteeamet – taristu ja infra c) keskkonnaamet – väljastab keskkonnakasutusega seonduvaid lube. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi ka KOKS) määrab kindlaks kohalike omavalitsuste ülesanded, vastustuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ning riigiorganitegaa. Kontaktpunkti andmevahetus EhS § 42, §36 lg 6 § 48 lg 6, §54. TTJA korral §39 annab alused ja menetluskorra sarnaselt kohalikule omavalitsusele. EhS luub eraldi läbivalt erandeid ka TTJAle ja Maanteemetile (raudtee, sildehitis ja riigikaitse). 2.Kontaktpunkt aitab läbipaistval viisil taotlejal läbida loa taotlemise haldusmenetlust Ei Juba sisaldub meie õigusruumis kuni vastutavate ametiasutuste ühe või mitme otsuse kättesaamiseni menetluse lõpus, (EhS § 42 lg 7, §54 lg 6, §52 lg annab taotlejale kogu vajaliku teabe ja kaasab asjakohasel juhul muid haldusasutusi. 1 §40 lg 1, EhS seletuskirja § 54 Taotlejatel lubatakse esitada asjaomased dokumendid ka digitaalsel kujul. lg 6 lk 101, 82, 83 - loetelu asutustes, kellega peab kooskõlastama (sh kohaliki omavalitsus jääb info edastajaks). HMS § 6, § 15, § 36 3.Kontaktpunkt teeb taastuvenergia tootmise projektiarendajatele kättesaadavaks Jah Hanke lähteül koostamisel. Töö menetluste käsiraamatu ja esitab selle ka veebis, käsitledes eraldi ka väikesemahulisi peaks valmima 2019 a projekte ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate projekte. Veebis esitatavas detsembri lõpuks. teabes märgitakse taotleja taotluse puhul asjakohane kontaktpunkt. Kui liikmesriigil on rohkem kui üks kontaktpunkt, märgitakse veebis esitatavas teabes taotleja taotluse puhul asjakohane kontaktpunkt. 4.Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, ei kesta lõikes 1 osutatud loamenetlus, Juba sisaldub meie õigusruumis sealhulgas kõik pädevate asutuste menetlused, elektrijaamade puhul üle kahe aasta. Kui (EhS §42 lg 5; §54 lg 4) see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võib nimetatud kaheaastast tähtaega ühe aasta võrra pikendada. 5.Ilma et see piiraks lõikes 7 kohaldamist, ei kesta loamenetlus üle ühe aasta käitiste Juba sisaldub meie puhul, mille elektrivõimsus on alla 150 kW. Kui see on põhjendatud erakorralistel õigusruumis (EhS §42 lg 5, asjaoludega, võib nimetatud tähtaega ühe aasta võrra pikendada. ELTS § 22 lg 2) Liikmesriigid tagavad, et vaidluste lahendamise menetlused, sealhulgas asjakohasel Ei Juba sisaldub meie õigusruumis juhul alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid, on taotlejatele kergesti (Haldusmenetluse seadus – tuua kättesaadavad ja lihtsad, et lahendada vaidlusi, mis on seotud loamenetlusega ning konkreetsed sätted). Kõik mis taastuvenergia rajatiste ehitamise ja käitamise lubade väljastamisega. puudutab rajatise käitamist, on üle võetud võrgueeskirja lõigetega. (palun lisa siia konkreetsed sätted). HMS peatükk 5 vaide menetlus liitumistingimuste puhul on vaidlus era/juriidiliste isikute vahel ja seda lahendab kohus. VV seadus § 753 lõige 1 teostab järelvalvet haldusasja just min. 6.Liikmesriigid lihtsustavad olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamist, Ei Juba sisaldub meie õiguskorras. tagades lihtsustatud ja kiire loamenetluse. Loamenetlus ei kesta üle ühe aasta. Haldusmenetluslikult on täna kehtivad lühemad tähtajad. Kui see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, näiteks olulised ohutusprobleemid, Ei Ei kohalda. võib juhul, kui ajakohastamise projekt mõjutab oluliselt võrku või käitise esialgset võimsust, suurust või tõhusust, nimetatud üheaastast tähtaega pikendada ühe aasta võrra. 7.Käesolevas artiklis sätestatud tähtaegu kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu Juba sisaldub meie õiguskorras. keskkonnaõiguse kohaseid kohustusi, kohtulikku edasikaebamist, õiguskaitsevahendeid Üle võetud haldusmenetluse ega muid kohtumenetlusi ning alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, sh seadusega. kaebemenetlusi, kohtuvälist edasikaebamist ja õiguskaitsevahendeid, ning neid tähtaegu võib pikendada selliste menetluste kestuse võrra. Olemasolevad tähtajad juba on kooskõlas EL regulatsioonide ja EE põhiseadusega. 8.Ajakohastamise projektide puhul võivad liikmesriigid kehtestada võrguga liitumiseks Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis lihtloa menetluse, nagu on osutatud artikli 17 lõikes 1. Kui liikmesriigid kehtestavad (Elektrisüsteemi toimimise lihtloa menetluse, on ajakohastamine lubatud pärast teate esitamist asjaomasele võrgueeskiri §19 lg 2 ja lg 4) asutusele, kui ei eeldata märkimisväärset negatiivset keskkonna- või sotsiaalset mõju. Kõnealune asutus teeb kuue kuu jooksul pärast teate saamist otsuse teate piisavuse kohta. Kui asjaomane asutus otsustab, et teade on piisav, annab ta loa automaatselt. Kui Ei Juba sisaldub meie õigusruumis kõnealune asutus otsustab, et teade ei ole piisav, tuleb taotleda uut luba ja kohaldatakse (EhS § 36 lg 2) lõikes 6 osutatud tähtaegu. Artikkel 17 1.Liikmesriigid kehtestavad võrguga liitumiseks lihtloa menetluse, millega oma tarbeks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis toodetud taastuvenergia tarbijate käitised või agregeeritud tootmisüksused ja (Elektrisüsteemi toimimise näidisprojektid, mille elektrivõimsus ei ületa 10,8 kW või selle ekvivalenti muude kui võrgueeskiri §19 lg 2 ja lg 4) kolmefaasiliste ühenduste puhul, ühendatakse võrku pärast jaotusvõrguettevõtjale teate esitamist. Põhjendatud ohutusprobleemide või süsteemi osade tehnilise sobimatuse tõttu võib Ei Juba sisaldub meie õiguskorras jaotusvõrguettevõtja piiratud aja jooksul pärast teate saamist taotletud võrguga liitumise (Elektrisüsteemi toimimise tagasi lükata või pakkuda välja alternatiivse võrgu liitumispunkti. Jaotusvõrguettevõtja võrgueeskiri § 20 lg 1 p 1-4) positiivse otsuse korral või kui jaotusvõrguettevõtja kuu aja jooksul pärast teavitamist otsust ei ole teinud, võib käitise või agregeeritud tootmisüksuse võrku ühendada. 2.Liikmesriigid võivad lubada lihtloa menetluse kasutamist käitiste või agregeeritud Ei Juba sisaldub meie õiguskorras tootmisüksuste puhul, mille elektrivõimsus ületab 10,8 kW ning on kuni 50 kW, (Elektrisüsteemi toimimise tingimusel et säilitatakse võrgu stabiilsus, töökindlus ja ohutus. võrgueeskiri § 24 lg 1 p 1, § 27 lg 2) Artikkel 18 1.Liikmesriigid tagavad, et toetusmeetmeid käsitlev teave tehakse kättesaadavaks kõigile Ei Juba sisaldub meie õigusruumis asjaomastele osalejatele, näiteks tarbijatele, sealhulgas madala sissetulekuga, (Avaliku teabe seaduses § 31- majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele tarbijatele, oma tarbeks toodetud 321 ). Lisaks toetusmeetmeid taastuvenergia tarbijatele, taastuvenergiakogukondadele, ehitajatele, paigaldajatele, puudutava teabe avaldavad oma arhitektidele ning selliste kütte-, jahutus- ja elektriseadmete ja -süsteemide ning veebilehekülgedel kõik sõidukite tarnijatele, mis sobivad taastuvenergia kasutamiseks ning mida saab kasutada institutsioonid, kes koraldavad intelligentsetes transpordisüsteemides. toetusmeetmete elluviimist. 2.Liikmesriigid tagavad, et seadmete või süsteemide tarnija või pädev asutus teeb Jätame teadmiseks. kättesaadavaks teabe taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus-, jahutus- ja Konsulteerime seda elektrienergiat kasutavate seadmete ja süsteemide netotulu, kulude ja energiatõhususe Komisjoniga (kohtumine kohta. Komisjoniga novembri lõpul). 3.Liikmesriigid tagavad, et sertifitseerimiskavad või samaväärsed kvalifitseerimiskavad Ei Juba sisaldub meie on kättesaadavad biomassil töötavate väikeste katelde ja ahjude, fotogalvaanilise õigusruumis. Kutseomistamise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide, maasoojusel põhinevate süsteemide õiguslikraamistik on sätestatud ning soojuspumpade paigaldajate jaoks. Kui see on kohane, võivad kõnealused kavad kutseseaduses. Kutse saanute võtta arvesse olemasolevaid kavasid ja struktuure ning need põhinevad IV lisas nimekirjad ja kutsestandardid sätestatud kriteeriumidel. Iga liikmesriik tunnustab teistes liikmesriikides kõnealuste on avalikud kutseregistris. kriteeriumide kohaselt antud sertifikaate. 4.Liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks teabe lõikes 3 osutatud Juba sisaldub meie õigusruumis sertifitseerimiskavade või samaväärsete kvalifitseerimiskavade kohta. Liikmesriigid (Kutseseadus §12 lg 1). võivad teha üldsusele kättesaadavaks ka lõike 3 kohaselt kvalifitseeritud või Kutsestandardid energeetika sertifitseeritud paigaldajate nimekirja. valdkonnas on leitavad kutseregistrist (nt elektrituuliku tehnik, tase 5) 5.Liikmesriigid tagavad, et kõigile asjaomastele osalejatele, eelkõige planeerijatele ja Ei Juhendmaterjal töötati välja arhitektidele tehakse kättesaadavaks juhised, et neil oleks võimalik tööstus-, äri- ja KredExi tellimusel TalTechi elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel poolt. Liginullenergiahoonete nõuetekohaselt kaaluda taastuvate energiaallikate, suure tõhususega tehnoloogiate ning näidisprojektid ja kaugkütte ja -jahutuse optimaalset kombinatsiooni. juhendmaterjal leitav KredExi koduleheküljelt. Vajadusel koostatakse laiema vaatega juhendmaterjal energiatõhususe kohta (on üks potensiaalne uuringu teema 2020). 6.Kui see on kohane, töötavad liikmesriigid kohalike ja piirkondlike ametiasutuste Ei Koostatavasse uuringusse osalusel välja sobivad teavitus-, teadlikkuse tõstmise, juhendamis- või (KOVide käsiraamat) lisatakse koolitusprogrammid, et teavitada elanikke sellest, kuidas kasutada oma õigusi aktiivsete vastav info. tarbijatena, ning kasust ja praktilistest üksikasjadest, sealhulgas tehnilistest ja finantsaspektidest, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia arendamise ja kasutamisega, kaasa arvatud oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise kaudu või taastuvenergiakogukondade raames. Artikkel 19 1.Selleks, et näidata lõpptarbijatele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Jah EnKS pt 82 Päritolutunnistustega seonduv osakaalu või kogust energiatarnija energiaallikate jaotuses ja lepingute alusel tarbijatele § 327 on lisatud EnKS peatükki 82 . tarnitud energias, kui seda turustatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energiana, tagavad liikmesriigid, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolu on võimalik tagada sellisena, nagu see on sätestatud käesolevas direktiivis, vastavalt objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. 2.Selleks tagavad liikmesriigid, et päritolutagatis antakse välja taastuvatest Jah EnKS § 327 energiaallikatest toodetud energia tootja taotluse alusel, välja arvatud siis, kui liikmesriigid otsustavad päritolutagatise turuväärtuse arvesse võtmiseks sellist päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust. Liikmesriigid võivad korraldada päritolutagatiste väljaandmise taastumatutest energiaallikatest toodetud energia puhul. Päritolutagatiste väljaandmisel võib kohaldada minimaalset võimsuspiiri. Päritolutagatise standardühik on 1 MWh. Iga toodetud energiaühiku kohta antakse välja üks päritolutagatis. Liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud sama energiaühikut Jah EnKS § 327 võetakse arvesse ainult üks kord. Liikmesriigid tagavad, et kui tootja saab toetuskavast rahalist toetust, võetakse Jah EnKS § 329 asjaomases toetuskavas kohaselt arvesse sama tootmise päritolutagatise turuväärtust. Eeldatavalt on päritolutagatise turuväärtust kohaselt arvesse võetud igal järgmisel juhul: Jah EnKS § 329 a) kui rahaline toetus antakse hankemenetluse või kaubeldavate roheliste sertifikaatide süsteemi raames; b) kui päritolutagatise turuväärtust võetakse halduslikult rahalise toetuse tasemes arvesse või; c) kui päritolutagatisi ei anta otse tootjale, vaid tarnijale või tarbijale, kes ostab taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat kas konkurentsi tingimustes või pikaajaliste taastuvelektri ostulepingutega. Päritolutagatise turuväärtuse arvesse võtmiseks võivad liikmesriigid muu hulgas Valikuline Ei kohalda. otsustada tootjale päritolutagatise välja anda ja see viivitamata tühistada. Päritolutagatist ei kasutata tõendamaks liikmesriigi poolt artikli 3 järgimist. Jah EnKS § 329 Päritolutagatise ülekandmine, kas eraldi või koos energia füüsilise ülekandmisega, ei mõjuta liikmesriikide otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid, et täita artiklis 3 sätestatut, või taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamist vastavalt artiklile 7. 3.Lõike 1 kohaldamisel kehtivad päritolutagatised 12 kuud pärast asjaomase Jah EnKS § 327 energiaühiku tootmist. Liikmesriigid tagavad, et kõik päritolutagatised, mida ei ole tühistatud, kaotavad kehtivuse hiljemalt 18 kuud pärast energiaühiku tootmist. Liikmesriigid võtavad kehtivuse kaotanud päritolutagatisi arvesse energia segajäägi arvutamisel. 4.Seoses lõigetes 8 ja 13 osutatud teabe avaldamisega tagavad liikmesriigid, et Jah EnKS § 327 energiaettevõtjad tühistavad päritolutagatised hiljemalt kuus kuud pärast päritolutagatise kehtivusaja lõppu. 5.Liikmesriigid või määratud pädevad asutused teevad järelevalvet päritolutagatiste Jah EnKS § 329 väljaandmise, ülekandmise ja tühistamise üle. Määratud pädevate asutuste piirkondlikud vastutusalad ei kattu ja nad on tootmise, kauplemise ja tarnimisega seotud tegevustest sõltumatud. 6.Liikmesriigid või määratud pädevad asutused seavad sisse asjakohased mehhanismid Jah EnKS § 329 tagamaks, et päritolutagatised antakse välja, kantakse üle ja tühistatakse elektrooniliselt ning et need on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Liikmesriigid ja määratud pädevad asutused tagavad, et nende kehtestatud nõuded vastavad standardile CEN - EN 16325. 7.Päritolutagatises täpsustatakse vähemalt: Jah EnKS § 328 a) energiaallikas, millest energia toodeti, ning tootmise algus- ja lõppkuupäev; b) kas see on seotud: i) elektrienergiaga; ii) gaasiga, sealhulgas vesinikuga, või; iii) soojus- või jahutusenergiaga; c) selle käitise nimi, asukoht, liik ja võimsus, kus energia toodeti; d) kas käitis on saanud investeeringutoetust ning kas energiaühik on saanud muul viisil toetust riikliku toetuskava kaudu, ja toetuskava liik; e) kuupäev, mil käitis alustas tegevust, ning; f) väljaandmise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber. Käitiste puhul, mille võimsus on alla 50 kW, võib päritolutagatises esitada lihtsustatud Valikuline Ei kohalda. teabe. 8.Kui elektrienergia tarnija peab tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud Ei Juba sisaldub meie õigusruumis energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ (ElTS § 751). artikli 3 lõike 9 punktile a, peab ta selleks kasutama päritolutagatisi, välja arvatud: a) mittejälgitavatele kaubanduslikele pakkumistele (kui selliseid pakkumisi on tehtud) vastava energiaallikate jaotuse osakaalu puhul, mille korral tarnija võib kasutada segajääki, või; b) kui liikmesriik otsustab päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust. Kui liikmesriigid on korraldanud päritolutagatiste väljaandmise muude energialiikide Jah EnKS § 327 puhul, kasutavad tarnijad avaldamiseks tarnitud energiale vastavat liiki päritolutagatisi. Direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 10 kohaselt loodud päritolutagatisi võib kasutada selleks, et täita tõhusas elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamas toodetud elektrienergia koguse tõendamise nõudeid. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmisega taastuvatest energiaallikatest, võib välja anda ainult ühe päritolutagatise, milles täpsustatakse mõlemad näitajad. 9.Liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi kohaselt Jah EnKS § 329 välja antud päritolutagatisi ainsa tõendina lõikes 1 ja lõike 7 esimese lõigu punktides a– f osutatud asjaolude tõendamiseks. Liikmesriik võib päritolutagatise tunnustamisest keelduda üksnes juhul, kui tal on hästi põhjendatud kahtlused selle täpsuse, usaldusväärsuse või tõelevastavuse suhtes. Liikmesriik teatab komisjonile sellisest keeldumisest ja selle põhjendusest. 10.Kui komisjon leiab, et päritolutagatise tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, Jah EnKS § 329 võib komisjon vastu võtta otsuse, millega nõutakse, et asjaomane liikmesriik seda tunnustaks. 11.Liikmesriigid ei tunnusta kolmandas riigis välja antud päritolutagatisi, välja arvatud Jah EnKS § 329 juhul, kui liit on kõnealuse kolmanda riigiga sõlminud lepingu selliste päritolutagatiste vastastikuse tunnustamise kohta, mis on välja antud liidu päritolutagatiste süsteemi ja kõnealuses kolmandas riigis kehtestatud võrdväärse päritolutagatiste süsteemi alusel, ja üksnes siis, kui toimub energia vahetu importimine või eksportimine. 12.Liikmesriik võib kooskõlas liidu õigusega kehtestada päritolutagatise kasutamiseks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad kriteeriumid, täites direktiivi (ElTS § 581 lg 2). 2009/72/EÜ artikli 3 lõikes 9 sätestatud kohustusi 13.Komisjon võtab vastu aruande, milles hinnatakse võimalusi luua kogu liitu hõlmav Ei Ei kuulu kohaldamisele, on ökomärgis, et edendada uutest käitistest saadava taastuvenergia kasutamist. Sellise Komisjoni pädevus. märgise nõuete täitmise tõendamiseks kasutavad tarnijad päritolutagatistes sisalduvat teavet. Artikkel 20 1.Kui see on kohane, hindavad liikmesriigid gaasivõrgutaristu laiendamise vajadust, et Valikuline Ei kohalda. hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi lõimimist. 2.Kui see on kohane, nõuavad liikmesriigid, et nende territooriumil asuvad ülekande- ja Ei Juba sisaldub meie õigusruumis jaotusvõrguettevõtjad avaldaksid tehnilised normid kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ (MGS § 23). artikliga 8, eelkõige seoses võrguühenduste normidega, mis sisaldavad nõudeid gaasi kvaliteedi, lõhnastamise ja surve kohta. Liikmesriigid nõuavad samuti, et ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad avaldaksid taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi võrguga liitumise tariifid, mis põhinevad objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. 3.Vastavalt hindamisele, mis sisaldub määruse (EL) 2018/1999 I lisa kohastes lõimitud Valikuline Ei kohalda. riiklikes energia- ja kliimakavades, et selgitada välja, kas käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärgi saavutamiseks on vaja taastuvatest energiaallikatest kaugkütte- ja kaugjahutusenergia tootmiseks ehitada uus taristu, võtavad liikmesriigid asjakohasel juhul kaugkütte ja kaugjahutuse taristu arendamiseks vajalikud meetmed, et võimaldada biomassist, päikeseenergiat, ümbritseva keskkonna energiat ja geotermilist energiat kasutavatest seadmetest ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast pärit kütte ja jahutusenergia tootmise arengut. Artikkel 21 1.Liikmesriigid tagavad tarbijatele võimaluse hakata käesoleva artikli kohaselt oma Ei Juba sisaldub meie õigusruumis tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks. (ElTS § 3 p 20, § 59 lg 1 p 1). 2.Liikmesriigid tagavad, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatel oleks kas Ei (punkti ii ElTS § 583 Juba sisaldub meie õigusruumis individuaalselt või energiavahendajate kaudu õigus: osas jah) (ElTS §594 lg 1, § 3 p 20, p 11, a) toota taastuvenergiat, sealhulgas oma tarbeks, salvestada ja müüa ülemäärast § 15 51, § 61 lg 1, § 71, §59, taastuvelektrit, sealhulgas taastuvelektri ostulepingute alusel, elektrienergia tarnijatele ja §591). vastastikuse kauplemise korra alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks: i) elektrienergia puhul, mida nad tarbivad võrgust või suunavad võrku, diskrimineerivaid või ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid ning võrgutasusid, mis ei kajasta kulusid; ii) nende valdusesse jääva taastuvatest energiaallikatest omatoodetud elektrienergia puhul diskrimineerivaid või ebaproportsionaalseid menetlusi ning mis tahes tasusid; b) paigaldada ja käitada oma tarbeks taastuvelektrit tootvate jaamadega kombineeritud elektrisalvestussüsteeme, ilma et nende suhtes kohaldataks kahekordseid tasusid, sealhulgas võrgutasusid salvestatud elektrienergia eest, mis jääb nende valdusesse; c) säilitada oma õigused ja kohustused lõpptarbijana; d) saada omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest tasu, sealhulgas asjakohasel juhul toetuskavade kaudu, mis kajastab võrku suunatud elektrienergia turuväärtust ja milles võidakse arvesse võtta selle pikaajalist väärtust võrgu, keskkonna ja ühiskonna jaoks. 3.Liikmesriigid võivad kohaldada mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid tasusid Valikuline Ei kohalda. Punkt C sisaldub oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate suhtes nende valdusesse jäävale juba meie õiguskorras omatoodetud taastuvelektrile mis tahes järgmisel juhul: (ATKEAS § 24 lg 63). a) kui oma tarbeks toodetud taastuvelektrit toetatakse tulemuslikult toetuskavadega, ainult niivõrd, kuivõrd ei kahjustata projekti majanduslikku elujõulisust ja asjaomase toetuse stimuleerivat mõju; b) alates 2026. aasta 1. detsembrist, kui oma tarbeks toodetava taastuvenergia käitiste üldine osakaal on suurem kui 8 % liikmesriigi elektritootmise koguvõimsusest ja kui liikmesriigi reguleeriva asutuse avatud, läbipaistva ning kaasava menetlusena läbi viidud tasuvusanalüüs näitab, et lõike 2 punkti a alapunkti ii säte põhjustab kas märkimisväärse ja ebaproportsionaalselt suure koormuse elektrisüsteemi pikaajalisele rahalisele jätkusuutlikkusele või loob suurema stiimuli, kui oleks objektiivselt vajalik taastuvenergia kulutõhusaks kasutuselevõtmiseks, ning et sellist koormust või stiimulit ei ole võimalik vähendada muude asjakohaste meetmete võtmise abil, või c) kui omatoodetud taastuvelekter on toodetud käitistes, mille elektri koguvõimsus on suurem kui 30 kW. 4.Liikmesriigid tagavad, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kes asuvad Ei Juba sisaldub meie õigusruumis samas hoones, sealhulgas kortermajades, võivad osaleda ühiselt lõikes 2 osutatud (ElTS § 61 lg 1, lg 11, § 65 lg 1, tegevustes ja neil on lubatud korraldada nende tootmiskohas või tootmiskohtades § 67 lg 1). toodetud taastuvenergia omavahelist jagamist, ilma et see piiraks võrgutasusid ja muid asjakohaseid tasusid, lõive ja makse, mida kohaldatakse iga oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija suhtes. Liikmesriigid võivad teha vahet individuaalsetel oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja ühiselt oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate vahel. Iga seesugune eristamine peab olema proportsionaalne ja põhjendatud. 5.Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija käitise omanik võib olla kolmas isik või Ei Juba sisaldub meie õigusruumis selle paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust võib hallata kolmas isik, (ElTS § 22 lg 2, § 87 ja Seadme tingimusel et kolmas isik järgib oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija juhiseid. ohtuse seadus § 6 ja § 10). Kolmandat isikut ennast ei peeta oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks. 6.Liikmesriigid loovad tugiraamistiku, et edendada ja hõlbustada oma tarbeks toodetud Jah EnKS §325 Selguse huvides lisatakse taastuvenergia tarbimise arengut, tuginedes hinnangule oma territooriumil ja EnKSi § 325. Kuid artiklis energiavõrkudes olevate oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatute sätetstatud põhimõtted juba takistuste ja võimaluste kohta. Selles tugiraamistikus: sisalduvad meie õigusruumis a) käsitletakse kõigi lõpptarbijate, sealhulgas väikese sissetulekuga ja majanduslikult (EnKS § 2, § 3, § 30; ElTS § 18 ebakindlas olukorras olevate leibkondade juurdepääsu oma tarbeks toodetud p 6, §1081 ,§ 42 lg 1, § 58 lg 2, taastuvenergiale; lg 3, lg 5-7, § 59, §3 p 3-5, p 17, b) käsitletakse projektide rahastamise põhjendamatuid takistusi turul ning meetmeid § 43 p 1-5). Lisatakse eelnõusse rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks; sisuliselt volitusnorm, c) käsitletakse teisi oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatuid konkreetsemate tegevuste regulatiivseid takistusi, sealhulgas üürnike jaoks; elluviimiseks. d) käsitletakse hoonete omanikele suunatud stiimuleid, et nad looksid oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise võimalusi, sealhulgas üürnike jaoks; e) antakse oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele nende poolt võrku suunatud omatoodetud taastuvelektri jaoks mittediskrimineeriv juurdepääs asjakohastele olemasolevatele toetuskavadele ja kõikidele elektrituru segmentidele; f) tagatakse, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad panustavad elektrienergia võrku suunamisel piisavalt ja tasakaalustatud viisil süsteemi üldkulude jagamisse. Liikmesriigid lisavad kokkuvõtte tugiraamistiku raames võetavatest poliitika- ja Jah REKK Info lisatud REKK-i. muudest meetmetest ning hinnangu nende rakendamise kohta määruse (EL) 2018/1999 kohastesse lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ning eduaruannetesse. 7.Käesolev artikkel ei piira ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (KonkS § 30). Artikkel 22 1.Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel, eelkõige kodutarbijatel, on õigus osaleda Jah EnKS 326 Õigusselguse huvides taastuvenergiakogukonnas, säilitades samal ajal oma õigused või kohustused täiendatakse EnKSi §326-ga. lõpptarbijana ning ilma et neile kohaldataks põhjendamatuid või diskrimineerivaid Kuid üldiselt juba täna tingimusi või menetlusi, mis takistaks nende taastuvenergiakogukonnas osalemist, Äriseadustiku (edaspidi ka ÄS) tingimusel et eraettevõtjate puhul ei ole nende osalemine kogukonnas nende peamine § 137 sätestab osaühingu äri- või kutsetegevus. mõiste ja selle tegevusega seonduvad õigused ning kohustused, sama seaduse § 221 sätestab aktsiaseltsi mõiste ja selle tegevusega seonduvad õigused ning kohustused. Taastuvenergiakogukond võib tegutseda nii osaühingu kui ka aktsiaseltsina. Lõpptarbijad, eelkõige kodutarbijad, säilitavad oma õigused ja kohustused vastavalt äriühingu põhikirjale, asutamislepingule jne. Taastuvenergiakogukond ei saa olla ÄS mõistes täisühing ega usaldusühing, sest nende kahe juriidilise keha liikmed ei saa olla kohalikud omavalitsused. Taastuvenergiakogukond võib olla nii taastuvenergia tootja kui ka võrguettevõtja. 2.Liikmesriigid tagavad, et taastuvenergiakogukondadel on õigus: Jah EnKS §326 Õigusselguse huvides lisatud a) taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa, sealhulgas taastuvelektri EnKSi § 37 ostulepingute alusel; taastuvenergiakogukondadega b) jagada taastuvenergiakogukonna omandis olevate tootmisüksustega toodetud seotud põhimõtted. Kuid juba taastuvenergiat kõnealuse taastuvenergiakogukonna sees kooskõlas käesolevas artiklis tänases õigusruumis võivad nii sätestatud muude nõuetega ning säilitades taastuvenergiakogukonna liikmete õigused ja osaühing kui ka aktsiaselts kohustused tarbijatena; tegeleda majandustegevusega c) pääseda mittediskrimineerival viisil kas otse või agregeerimise kaudu kõikidele lisaks annab ÄS võimaluse sobivatele energiaturgudele. lisada põhikirja vastavad sätted. 3.Liikmesriigid koostavad hinnangu oma territooriumil taastuvenergiakogukondade Ei Hinnang on juba olemas. arendamise takistuste ja võimaluste kohta. 4.Liikmesriigid loovad tugiraamistiku, mis aitaks edendada ja hõlbustada Ei Juba sisaldub meie õigusruumis taastuvenergiakogukondade arendamist. Kõnealune raamistik tagab muu hulgas, et (ÄS annab võimaluse alustada a) kaotatakse põhjendamatud regulatiivsed ja haldusalased takistused tegevust selles vormis, ühtlasi taastuvenergiakogukondadele; kehtivad kõigile samad reegid, b) taastuvenergiakogukondade suhtes, kes tarnivad energiat või pakuvad agregeerimist seega diskreimineerimine on või muid kaubanduslikke energiateenuseid, kohaldatakse sellise tegevuse jaoks välistatud (Eesti Vabariigi asjakohaseid sätteid; põhiseadust ja ElTS § 1 lg 2). c) asjaomane jaotusvõrguettevõtja teeb taastuvenergiakogukondadega koostööd, et EnKS §2 p 7 sätestab hõlbustada taastuvenergiakogukondades energia ülekandeid; energiaostu riskigruppi mõiste d) taastuvenergiakogukondade suhtes kohaldatakse õiglasi, proportsionaalseid ja ning §2 p 72 sätestab läbipaistvaid menetlusi, sealhulgas registreerimist ja litsentsimismenetlusi, ning energiaostuvõimetu isiku kulupõhiseid võrgutasusid, samuti asjakohaseid tasusid, lõive ja makse, tagades, et nad mõiste). panustavad piisavalt ning õiglasel ja tasakaalustatud viisil süsteemi üldkulude jagamisse, kooskõlas riigi pädeva asutuse koostatud läbipaistva tasuvusanalüüsiga hajutatud energiaallikate kohta; e) taastuvenergiakogukondi koheldakse mittediskrimineerival viisil seoses nende tegevuste, õiguste ja kohustustega lõpptarbijate, tootjate, tarnijate, jaotusvõrguettevõtjate või muude turuosalistena; f) taastuvenergiakogukondades osalemine on kättesaadav kõikidele tarbijatele, sealhulgas väikese sissetulekuga ja majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele leibkondadele; g) rahastamisele ja teabele juurdepääsu hõlbustamise vahendid on kättesaadavad; h) avaliku võimu asutustele antakse regulatiivset ja suutlikkuse suurendamise toetust taastuvenergiakogukondade võimalikustamiseks ja nende asutamiseks, ning asutuste otsese osalemise abistamiseks; i) on olemas taastuvenergiakogukonnas osalevate tarbijate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise reeglid. 5.Lõikes 4 osutatud tugiraamistiku ja selle rakendamise peamised elemendid on määruse Jah REKK Info lisatakse REKK-i. (EL) 2018/1999 kohaste liikmesriikide lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonide ja eduaruannete osad. 6.Liikmesriigid võivad sätestada, et taastuvenergiakogukonnad on avatud piiriülesele Valikuline Ei kohalda. osalemisele. 7.Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võtavad Ei Juba sisaldub meie õigusruumis liikmesriigid toetuskavade väljatöötamisel arvesse taastuvenergiakogukondade eripära, (ElTS §594 lg 10) et võimaldada neil konkureerida toetuse saamiseks teiste turuosalistega võrdsetel alustel. Artikkel 23 1.Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, püüab iga liikmesriik selleks, Jah Perioodi et edendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussektoris, igal aastal suurendada 2014-2020 taastuvenergia osakaalu kõnealuses sektoris soovitusliku 1,3 protsendipunkti võrra, struktuuri- arvutatuna aastate 2021–2025 ja 2026–2030 aastase keskmisena, alustades toetuse taastuvenergia osakaalust kütte- ja jahutussektoris 2020. aastal, väljendatuna osakaaluna seaduse § liikmesriigi energia lõpptarbimises ja arvutatuna vastavalt artiklis 7 sätestatud 14; EnkS § metoodikale. Kõnealune suurendamine on piiratud soovitusliku 1,1 protsendipunktini 322 p 1 liikmesriikides, kus heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata. Kui see on kohane, peavad liikmesriigid prioriteetseks parimat kättesaadavat tehnoloogiat. 2.Lõike 1 kohaldamisel, kui arvutatakse kõnealuse lõike kohast taastuvenergia osakaalu Valikuline kütte- ja jahutussektoris ning iga-aastast keskmist suurendamist, iga liikmesriik: a) võib arvestada heitsoojus- ja heitjahutusenergiat kuni 40 % ulatuses iga-aastasest Valikuline keskmisest suurenemisest; b) kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et Valikuline sellise osakaalu puhul on iga- aastane keskmine suurenemine täidetud, ja c) kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 50 % ja on kuni 60 %, Valikuline võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on pool iga-aastasest keskmisest suurenemisest täidetud. Kütte- ja jahutussektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Valikuline kasutuselevõtmiseks võetavate meetmete üle otsustamisel võivad liikmesriigid võtta arvesse kulutõhusust, mis peegeldab struktuurseid tõkkeid, mis on seotud maagaasi või jahutuse suure osakaaluga või madala asustustihedusega hajaasustusstruktuuriga. 3.Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal Valikuline kehtestada ja teha avalikuks meetmete loetelu, ning määrata ja teha avalikuks rakendusüksused (näiteks kütusetarnijad, riigiasutused või kutseühendused), kes peavad aitama saavutada lõikes 1 osutatud iga-aastase keskmise suurenemise. 4. Liikmesriigid võivad rakendada lõikes 1 osutatud iga-aastast keskmist suurendamist Valikuline muu hulgas ühe või mitme järgmise võimaluse kaudu: a) taastuvenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia füüsiline lõimimine energiasse ja Valikuline energia saamiseks kasutatavasse kütusesse, mis kütte- ja jahutussektorisse tarnitakse; b) otsesed leevendusmeetmed, nagu taastuvenergial põhinevate suure tõhususega kütte- Valikuline ja jahutussüsteemide paigaldamine hoonetesse või taastuvenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamine tööstuslikes kütte- ja jahutussprotsessides; c) kaudsed leevendusmeetmed, mille puhul kasutatakse kaubeldavaid sertifikaate, mis Valikuline tõendavad, et lõikes 1 sätestatud kohustus on täidetud muu ettevõtja, näiteks sõltumatu taastuvenergiatehnoloogia paigaldaja või taastuvenergiatehnoloogia paigaldamisega tegeleva energiateenuste ettevõtja poolt võetavate kaudsete leevendusmeetmete toetamise kaudu; d) muud sarnase mõjuga poliitikameetmed, mis aitavad saavutada lõikes 1 osutatud Valikuline taastuvenergia osakaalu iga-aastast keskmist suurendamist, sealhulgas fiskaalmeetmed või muud rahalised stiimulid. Kui võetakse ja rakendatakse esimeses lõigus osutatud meetmeid, seavad liikmesriigid Valikuline eesmärgiks meetmete kättesaadavuse tagamise kõikidele tarbijatele, eelkõige väikese sissetulekuga või majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele leibkondadele, kellel ei ole muidu piisavalt algkapitali, et neist meetmetest kasu saada. 5.Liikmesriigid võivad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud meetmete rakendamiseks ja Valikuline seireks kasutada direktiivi 2012/27/EL artiklis 7 sätestatud riiklike energiasäästu kohustuste raames loodud struktuure. 6.Lõike 3 kohaselt määratud üksuste puhul tagavad liikmesriigid, et määratud üksuste Valikuline panus on mõõdetav ja tõendatav ning et määratud üksused esitavad igal aastal järgmise teabe: a) kütte- ja jahutussektorisse tarnitud energia koguhulk; Valikuline b) kütte- ja jahutussektorisse tarnitud taastuvenergia koguhulk; c) kütte- ja jahutussektorisse tarnitud heitsoojus- ja heitjahutusenergia hulk; Valikuline d) taastuvenergia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal kütte- ja Valikuline jahutussektorisse tarnitud energia koguhulgas ning e) taastuvenergiaallika liik. Valikuline Artikkel 24 1.Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatele antakse teavet nende kaugkütte- ja Jah KKütS § 4 kaugjahutussüsteemide energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu kohta kergesti lg 3 p 1 juurdepääsetaval viisil, nt tarnijate veebisaitidel, kord aastas esitatavatel arvetel või taotluse alusel. 2.Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed ja tingimused, et võimaldada selliste Jah KKütS §42 kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide tarbijatel, mis ei ole tõhusad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid ega ole sellised süsteemid pädeva asutuse heakskiidetud kava kohaselt hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril, süsteemist lepingu lõpetamise või muutmise teel lahkuda, et toota taastuvatest energiaallikatest soojus- või jahutusenergiat ise. Kui lepingu lõpetamine hõlmab süsteemist füüsilist lahkumist, võib sellise lõpetamise Valikuline Ei kohalda. seada sõltuvusse süsteemist füüsiliselt lahkumisest tulenevate otseste kulude ning sellise vara amortiseerimata osa hüvitamisest, mis on vajalik asjaomasele kliendile soojuse ja jahutuse pakkumiseks. 3.Liikmesriigid võivad anda lõike 2 kohase süsteemist lepingu lõpetamise või muutmise Valikuline Ei kohalda. teel lahkumise õiguse üksnes sellistele tarbijatele, kes suudavad näidata, et soojus- või jahutusenergia kavandatava alternatiivsest allikast tarnimise tulemusena suureneks energiatõhusus märgatavalt. Alternatiivse tarneallika energiatõhusust võib hinnata energiatõhususe sertifikaadi alusel. 4.Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, tagamaks, et kaugkütte- ja Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis kaugjahutussüsteemid aitavad kaasa käesoleva direktiivi artikli 23 lõikes 1 osutatud (KKütS § 141 käsitleb soojuse suurendamisele, rakendades vähemalt ühte kahest järgmisest võimalusest: ostukonkurssi). a) püüda suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses vähemalt ühe protsendipunkti võrra, arvutatuna aastate 2021–2025 ja aastate 2026–2030 aastase keskmisena, alustades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalust kaugküttes ja -jahutuses 2020. aastal, väljendatuna osakaaluna energia lõpptarbimises kaugküttes ja -jahutuses, rakendades meetmeid, mis võivad eeldatavasti tagada sellise iga-aastase keskmise suurenemise tavapäraste ilmastikutingimustega aastatel. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et rakendada käesoleva punkti esimeses Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis lõigus osutatud iga-aastast keskmist suurenemist määruse (EL) 2018/1999 I lisa kohastes KKütS §141 lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades; b) tagada, et kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide käitajad oleksid kohustatud ühendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast toodetud energia tarnijaid või oleksid kohustatud pakkuma ühendamist ja taastuvatest energiaallikatest ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast toodetud soojus- või jahutusenergia ostmist kolmandast isikust tarnijatelt, tuginedes asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, kui neil on vaja teha ühte või mitut järgmistest: i) rahuldada uute klientide nõudlust; ii) asendada olemasolevat soojus- või jahutusenergia tootmisvõimsust; iii) suurendada olemasolevat soojus- või jahutusenergia tootmisvõimsust. 5.Kui liikmesriik kasutab lõike 4 punktis b sätestatud võimalust, võib kaugkütte- või Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis kaugjahutussüsteemi käitaja keelduda ühendamisest ning soojus- või jahutusenergia (KKütS §141). ostmisest kolmandast isikust tarnijalt, kui: a) süsteemil ei ole vajalikku võimsust heitsoojus- ja heitjahutusenergia, taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- või jahutusenergia või tõhusa koostootmisega toodetud soojus- või jahutussenergia muude tarnete tõttu; b) kolmandast isikust tarnija soojus- või jahutusenergia ei vasta ühendamiseks ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi töökindlaks ja ohutuks toimimiseks vajalikele tehnilistele näitajatele, või c) käitaja saab näidata, et juurdepääsu andmine põhjustaks lõpptarbijale kütte või jahutuse kulude ülemäärase tõusu võrreldes peamise kohaliku kütte või jahutusega, millega taastuvast energiaallikast toodetud või heitsoojus- ja heitjahutusenergia konkureeriks. Liikmesriigid tagavad, et kui kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitaja keeldub Valikuline Ei kohalda. vastavalt esimesele lõigule soojus- või jahutusenergia tarnija ühendamisest, esitab kõnealune käitaja lõike 9 kohaselt pädevale asutusele teabe keeldumise põhjuste ning süsteemi ühendamise võimaldamiseks vajalike tingimuste ja meetmete kohta. 6.Kui liikmesriik kasutab lõike 4 punktis b osutatud võimalust, võib ta teha kõnealuse Valikuline Ei kohalda. punkti kohaldamisest erandi järgmiste kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajatele: a) tõhus kaugküte ja -jahutus; b) tõhus kaugküte ja -jahutus, mis kasutab tõhusat koostootmist; c) kaugküte ja -jahutus, mis pädeva asutuse heakskiidetud kava kohaselt on hiljemalt 31. detsembril 2025 tõhus kaugküte ja -jahutus; d) kaugküte ja -jahutus, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 20 MW. 7.Lõike 2 kohaselt süsteemist lepingu lõpetamise või muutmise teel lahkumise õigust Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis võivad kasutada individuaalsed tarbijad, tarbijate moodustatud ühendused või tarbijate (KKütS § 2 p 9 koosmõjus nimel tegutsevad isikud. Kortermajade puhul saab süsteemist sel viisil lahkuda üksnes KKütS eelnõu § 5 lõikega 42). kogu maja korraga kooskõlas kohaldatava elamuõigusega. 8.Liikmesriigid nõuavad, et elektrijaotusvõrgu ettevõtjad hindaksid koostöös oma Valikuline Ei kohalda piirkonna kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide käitajatega vähemalt iga nelja aasta tagant seda, millised on kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid, sealhulgas tarbimiskaja ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ülejäägi salvestamine, ning kas kindlakstehtud võimaluste kasutamine oleks ressursi- ja kulutõhusam kui alternatiivsed lahendused. 9.Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus on selgelt määratlenud käesoleva artikli Valikuline Ei kohalda. kohased tarbijaõigused ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitamise normid ning tagab nende täitmise. 10.Liikmesriik ei pea kohaldama käesoleva artikli lõikeid 2–9, kui: Jah REKK Kajastame REKK-is, et meil a) tema kaugkütte ja -jahutuse osakaal on 24. detsembril 2018 2 % soojus- ja punkti C osas on üle 93% jahutusenergia kogutarbimisest või sellest osakaalust väiksem; tõhusust. b) tema kaugkütte ja - jahutuse osakaal on kasvanud, moodustades üle 2 %, tänu uue tõhusa kaugkütte ja -jahutuse väljaarendamisele, mis põhineb määruse (EL) 2018/1999 I lisa kohasel lõimitud riiklikul energia- ja kliimakaval või käesoleva direktiivi artikli 15 lõikes 7 osutatud hinnangul, või c) käesoleva artikli lõikes 6 osutatud süsteemide osakaal moodustab üle 90 % tema kaugkütte ja -jahutuse kogumüügist. Artikkel 25 1.Selleks, et edendada taastuvenergia kasutamist transpordisektoris, peab iga liikmesriik Jah EnKS § 321 REKK kehtestama kütusetarnijatele kohustuse tagada, et transpordisektoris oleks taastuvenergia osakaal summaarses lõpptarbimises 2030. aastaks vähemalt 14 % (minimaalne osakaal), kooskõlas soovitusliku trajektooriga, mille liikmesriik on kehtestanud ja välja arvutanud käesolevas artiklis ning artiklites 26 ja 27 sätestatud metoodika kohaselt. Komisjon hindab kõnealust kohustust, et esitada hiljemalt 2023. aastal seadusandlik ettepanek selle suurendamiseks, kui taastuvenergia tootmiskulud täiendavalt oluliselt vähenevad, kui on vaja täita liidu rahvusvahelisi CO2-heite vähendamise kohustusi või kui see on põhjendatud energiatarbimise olulise vähenemisega liidus. Liikmesriigid võivad kütusetarnijatele kõnealuse kohustuse kehtestamisel teha erinevate Valikuline Ei kohalda kütusetarnijate ja erinevate energiakandjate suhtes erandeid või neid eristada, tagades, et võetakse arvesse erinevate tehnoloogiate erinevat väljakujunemise astet ja kulu. Esimeses lõigus osutatud minimaalse osakaalu arvutamisel liikmesriigid: Jah EnKS § 324 a) võtavad arvesse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid ka siis, kui neid kasutatakse tavakütuste tootmise vahetootena, ja; b) võivad võtta arvesse ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid. Esimeses lõigus osutatud minimaalses osakaalus moodustavad IX lisa A osas loetletud Jah EnKS § 321 REKK lähteainetest toodetud täiustatud biokütused ja biogaas energia lõpptarbimise osana transpordisektoris 2022. aastal vähemalt 0,2 %, 2025. aastal vähemalt 1 % ning 2030. aastal vähemalt 3,5 %. Liikmesriigid võivad teha erandi, mille kohaselt kütusetarnijad, kes tarnivad Valikuline Ei kohalda elektrikütust või muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ei pea nimetatud kütuste puhul täitma IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ning biogaasi minimaalse osakaalu nõuet. Esimeses ja neljandas lõigus osutatud kohustuse kehtestamisel nendes sätestatud Valikuline Ei kohalda osakaalu saavutamise tagamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas kasutada meetmeid, mis on suunatud kogustele, energiasisaldusele või kasvuhoonegaaside heitkogustele, tingimusel et näidatakse ära esimeses ja neljandas lõigus osutatud minimaalse osakaalu saavutamine. 2.Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, mis tuleneb muust kui bioloogilise Ei Hiljem KeM lisab oma päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest, peab väljatöötavasse määrusesse (nr alates 1. jaanuarist 2021 olema vähemalt 70 %. 73) Hiljemalt 1. jaanuaril 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud Ei Komisjoni haldusala. õigusakti, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävendid iga kütuse eripära arvesse võtva olelusringi hindamise kaudu. Artikkel 26 1.Artiklis 7 osutatud liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Jah Juba sisaldub meie õigusruumis summaarse lõpptarbimise ning artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalse (VKS § 21 lg 9). osakaalu arvutamisel ei tohi transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste osakaal olla rohkem kui üks protsendipunkt kõrgem kui nende kütuste osakaal kõnealuse liikmesriigi energia lõpptarbimises maantee- ja raudteetranspordi sektoris 2020. aastal ning maksimaalselt 7 % kõnealuse liikmesriigi energia lõpptarbimises maantee- ja raudteetranspordi sektoris. Kui see osakaal on liikmesriigis alla 1 %, võib seda suurendada kõige rohkem 2 %-ni Valikuline Ei kohalda energia lõpptarbimisest maantee- ja raudteetranspordi sektoris. Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema piirmäära ning teha artikli 29 lõike 1 Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis kohaldamisel vahet toidu- ja söödakultuuridest toodetud erinevatel biokütustel, vedelatel (VKS §21 lg 9). biokütustel ja biomasskütustel, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid tõendeid maakasutuse kaudse muutuse mõju kohta. Liikmesriigid võivad näiteks kehtestada väiksema piirmäära õlikultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste osakaalu kohta. Kui liikmesriigis on transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest toodetud Jah Juba sisaldub meie õigusruumis biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste osakaalu piiratud, et see oleks (VKS § 21 lg 9). väiksem kui 7 %, või kui liikmesriik otsustab seda osakaalu veelgi piirata, võib kõnealune liikmesriik vastavalt vähendada artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalset osakaalu maksimaalselt 7 protsendipunkti võrra. 2. Artiklis 7 osutatud liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Konsultatsioon summaarse lõpptarbimise ning artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalse Keskkonnaministeeriumiga osakaalu arvutamisel ei tohi selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste, käib. mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, osakaal ületada nende kütuste 2019. aasta tarbimise taset kõnealuses liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui need on käesoleva lõike kohaselt sertifitseeritud maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütustena. Alates 31. detsembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2030 kahaneb see piirmäär järk-järgult Ei Juba sisaldub VKS 0 %ni. Komisjon esitab hiljemalt 1. veebruaril 2019 Euroopa Parlamendile ja nõukogule Ei Komisjoni haldusala. aruande asjaomaste toidu- ja söödakultuuride tootmise üleilmse laienemise kohta. Hiljemalt 1. veebruaril 2019 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud Ei Komisjoni haldusala. õigusakti, et täiendada käesoleva direktiivi, sätestades kriteeriumid maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks ning selliste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramiseks, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale. Nimetatud aruanne ja delegeeritud õigusakt tuginevad parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele. Hiljemalt 1. septembril 2023 vaatab komisjon parimate kättesaadavate teaduslike Ei Komisjoni haldusala. andmete põhjal neljandas lõigus osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumid läbi ning võtab kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusaktid, millega asjakohasel juhul muudetakse neid kriteeriume ning lisatakse trajektoor, mille kohaselt järk-järgult vähendada artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärkide ja artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalse osakaalu saavutamiseks selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste panust, mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainetest, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale. Artikkel 27 1.Artikli 25 lõike 1 esimeses ja neljandas lõigus osutatud minimaalsete osakaalude EnKS § 324 arvutamise suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid: a) nimetaja, see tähendab tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamisel võetakse arvesse bensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid ning maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud elektrienergiat; b)lugeja, see tähendab artikli 25 lõike 1 esimese lõigu kohaldamisel transpordisektoris tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia koguse energiasisalduse arvutamisel võetakse arvesse kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud igat liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, sealhulgas maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud taastuvelektri energiasisaldust. Liikmesriigid võivad võtta arvesse ka ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid. Lugeja arvutamisel on IX lisa B osas esitatud lähteainest toodetud biokütuste ja biogaasi Jah EnKS § 324, osakaal tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud transpordikütuste energiasisalduses VKS § 21 lg kuni 1,7 %, välja arvatud Küprose ja Malta puhul. Kui see on põhjendatud, võivad 11 liikmesriigid seda piirmäära muuta, võttes arvesse lähteainete kättesaadavust. Iga piirmäära muudatus esitatakse heakskiitmiseks komisjonile; c) nii nimetaja kui ka lugeja arvutamisel kasutatakse transpordikütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas. Nende transpordikütuste energiasisalduse määramiseks, mida ei ole III lisas nimetatud, kasutavad liikmesriigid vastavaid Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid kütuste kütteväärtuste määramiseks. Kui Euroopa standardiorganisatsioonis ei ole selleks otstarbeks standardeid vastu võetud, kasutatakse vastavaid ISO standardeid. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat direktiivi, kohandades III lisas sätestatud transpordikütuste energiasisaldust vastavalt teaduse ja tehnika arengule. 2.Näitamaks, et artikli 25 lõikes 1 osutatud minimaalne osakaal on täidetud: Jah EnKS § 324 a) võib IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi osakaalu saamiseks korrutada nende energiasisalduse kahega; b) korrutatakse taastuvelektri osakaalu saamiseks selle energiasisaldus maanteesõidukitele tarnimise korral neljaga; raudteesõidukitele tarnimise korral võib selle energiasisaldust korrutada 1,5-ga; c) lennundus- ja merendussektoritesse tarnitud kütuste, välja arvatud toidu- ja söödakultuuridest toodetud kütuste, osakaalu saamiseks korrutatakse nende energiasisaldus 1,2-ga. 3.Käesoleva artikli lõike 1 kohasel taastuvelektri osakaalu arvutamisel maantee- ja Jah EnKS § 324 raudteesõidukitele tarnitud elektrienergias võtavad liikmesriigid arvesse kahte aastat, mis eelnesid aastale, mil elektrienergia tarniti nende territooriumile. Erandina käesoleva artikli esimesest lõigust võib käesoleva artikli lõike 1 kohasel Jah EnKS § 324 elektrienergia osakaalu määramisel elektrienergiat, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootva käitisega ja mis on tarnitud maanteesõidukitele, võtta täiel määral arvesse kui taastuvelektrit. Tagamaks, et prognoositav praegusest lähtetasemest suurem elektrienergia nõudluse Ei Komisjoni haldusala suurenemine transpordisektoris rahuldatakse täiendava taastuvenergia tootmisvõimsusega, töötab komisjon välja raamistiku täiendavuse kohta transpordisektoris ning esitab liikmesriikide lähtetaseme kindlaksmääramise ja täiendavuse mõõtmise erinevad võimalused. Käesoleva lõike kohaldamisel, kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest Jah EnKS § 324 toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste tootmiseks elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu määramiseks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu tootjariigis, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. Elektrienergiat, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootva käitisega, võib Jah EnKS § 324 täiel määral arvesse võtta kui taastuvelektrit, kui seda kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel, juhul kui käitis: a) alustab tegevust hiljem kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid tootev käitis või sellega samal ajal ning; b) ei ole võrku ühendatud või on võrku ühendatud, kuid on võimalik tõendada, et vastav elektrienergia on tarnitud võrgust elektrienergiat võtmata. Võrgust võetud elektrienergiat võib lugeda täielikult taastuvenergiaks, kui elektrienergia Jah EnKS § 324 on toodetud üksnes taastuvatest energiaallikatest ning taastuvenergia omadused ja kõik muud asjakohased kriteeriumid on tõendatud, tagades, et kõnealuse elektrienergia taastuvenergia omadusi deklareeritakse ainult üks kord ja ainult ühes lõpptarbimissektoris. Hiljemalt 31. detsembril 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud Ei Komisjoni haldusala. õigusakti, et täiendada käesoleva direktiivi, kehtestades üksikasjalikke norme sisaldava liidu metoodika, mille alusel ettevõtjad peavad täitma käesoleva lõike viiendas ja kuuendas lõigus sätestatud nõuded. Artikkel 28 1.Minimeerimaks ohtu, et ühte saadetist deklareeritakse liidus rohkem kui üks kord, Üldpõhimõte, mida tugevdavad liikmesriigid ja komisjon koostööd ning asjakohasel juhul ka teabevahetust rahendatakse. riiklike süsteemide vahel ning riiklike süsteemide ja artikli 30 kohaselt kehtestatud vabatahtlike kavade ja tõendajate vahel. Kui ühe liikmesriigi pädev asutus kahtlustab pettust või avastab selle, teavitab ta asjakohasel juhul teisi liikmesriike. 2.Komisjon tagab, et luuakse liidu andmebaas, et oleks võimalik jälgida selliste vedelate Ei Komisjoni haldusala ja gaasiliste transpordikütuste päritolu, mida võib arvesse võtta artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel või mida võetakse arvesse artikli 29 esimese lõigu punktide a, b ja c osutatud kohaldamisel, ning liikmesriigid nõuavad, et asjaomased ettevõtjad sisestaksid andmebaasi teabe tehingute ja nimetatud kütuste säästlikkuse näitajate kohta, sealhulgas nende olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused alates nende tootmise kohast kuni kütusetarnijani, kes kütuse turule laseb. Liikmesriik võib luua liidu andmebaasiga seotud riikliku andmebaasi, kui on tagatud sisestatud teabe viivitamatu edastamine andmebaaside vahel. Kütusetarnijad sisestavad asjaomasesse andmebaasi teabe, mis on vajalik artikli 25 lõike Ei Juba sisaldub meie õigusruumis 1 esimeses ja neljandas lõigus sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. (VKS § 51). 3.Hiljemalt 31. detsembril 2021 võtavad liikmesriigid meetmed, millega tagatakse, et Ei Alternatiivkütuste taristu transpordi jaoks on kättesaadavad taastuvatest energiaallikatest toodetud kütused, tegevuskava sätestab üldised sealhulgas üldkasutatavad kiirlaadimispunktid ja muu tankimistaristu, nagu on ette põhimõtted nähtud nende riiklikes poliitikaraamistikes kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL. (https://www.mkm.ee/sites/def ault/files/alternatiivkutuste_tari stu_tegevuskava.pdf). Ühlasi on välja töötatud nii elektrilaadimistaristu (vt kaarti siit: http://elmo.ee/laadimispunktid e-vorgustik/), kui ka gaasitaristu (vt kaarti siit :https://www.biometaan.info/). 4.Liikmesriikidel on juurdepääs käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liidu andmebaasile. Ei Juba sisaldub meie õigusruumis Nad võtavad meetmeid selle tagamiseks, et ettevõtjad sisestavad asjaomasesse (VKS § 51). andmebaasi õiget teavet. Komisjon nõuab, et kavade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 30 lõike 4 kohast otsust, kontrollitaks biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel ka vastavust kõnealusele nõudele. Ta avaldab iga kahe aasta tagant liidu andmebaasist pärit koondteabe vastavalt määruse (EL) 2018/1999 VIII lisale. 5.Hiljemalt 31. detsembril 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu Ei Komisjoni haldusala delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades metoodika biokütuse ja transpordis kasutatava biogaasi osakaalu kindlaksmääramiseks juhul, kui biomassi töödeldakse samas protsessis koos fossiilkütustega, ning sätestades metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks, millega tagatakse, et heitkoguse ühikuid ei anta välditud heitkoguste eest, mille seotud CO2 eest on juba saadud heitkoguse ühik teise õigusnormi alusel. 6.Hiljemalt 25. juuniks 2019 ja seejärel iga kahe aasta tagant vaatab komisjon läbi IX Ei Komisjoni haldusala lisa A ja B osas sätestatud lähteainete loetelu, et lisada lähteaineid kooskõlas kolmandas lõigus sätestatud põhimõtetega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte IX lisa A Ei Komisjoni haldusala ja B osas sätestatud lähteainete loetelu muutmiseks, lähteainete lisamise, mitte väljajätmise teel. Lähteained, mida saab töödelda üksnes kõrgtehnoloogia abil, lisatakse IX lisa A osasse. Lähteained, mida saab väljakujunenud tehnoloogiate abil töödelda biokütusteks või transpordis kasutatavaks biogaasiks, lisatakse IX lisa B osasse. Kõnealused delegeeritud õigusaktid põhinevad analüüsil, milles hinnatakse võimaliku Ei Komisjoni haldusala tooraine potentsiaali biokütuse ja transpordis kasutatava biogaasi tootmise lähteainena, võttes arvesse kõike järgmist: a) direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtteid; b) artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud liidu säästlikkuse kriteeriume; c) vajadust vältida olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule; d) potentsiaali aidata fossiilkütuste kasutamisega võrreldes oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tuginedes heite olelusringi hindamisele; e) vajadust vältida negatiivset mõju keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele; f) vajadust vältida lisanõudluse tekkimist maa järele. 7.Määrusega (EL) 2018/1999 ette nähtud edusammude hindamise kontekstis, mida Ei Komisjoni haldusala tehakse iga kahe aasta järel, hindab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2025, kas artikli 25 lõike 1 neljandas lõigus sätestatud, IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja biogaasi käsitlev kohustus stimuleerib tõhusalt innovatsiooni ja tagab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise transpordisektoris. Hindamisel analüüsib komisjon seda, kas nimetatud artikli kohaldamine väldib tõhusalt taastuvenergiaalast topeltarvestust. Kui see on kohane, esitab komisjon ettepaneku artikli 25 lõike 1 neljandas lõigus Ei Komisjoni haldusala. sätestatud, IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja biogaasi käsitleva kohustuse muutmiseks. Artikkel 29 1.Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat võetakse Jah EnKS § 323 arvesse käesoleva lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele: a) artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärgi ja liikmesriikide taastuvenergia osakaalu saavutamisse panustamine; b) taastuvenergia kasutamise kohustuse, sealhulgas artiklis 25 sätestatud kohustuse täitmise hindamine; c) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tarbimise eest rahalise toetuse saamise tingimustele vastamine. Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja Jah EnKS § 323 metsanduse jääkidest) toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad selleks, et neid esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetaks, siiski vastama üksnes lõikes 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Käesolevat lõiku kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks. Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia puhul ei kohaldata Jah EnKS § 323 lõikes 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume. Biomasskütused peavad vastama lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning Jah EnKS § 323 kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele juhul, kui neid kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvates käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Liikmesriigid võivad kohaldada säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume väiksema summaarse nimisoojusega käitiste suhtes. Lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste Jah EnKS § 323 vähendamise kriteeriume kohaldatakse olenemata biomassi geograafilisest päritolust. 2.Jäätmetest ja põllumajandusmaa (mitte metsa) jääkidest toodetud biokütuseid, vedelaid Jah EnKS § 323 biokütuseid ja biomasskütuseid võetakse lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse üksnes siis, kui ettevõtjatel või riigi ametiasutustel on seire- või halduskavad, et käsitleda mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. Mõju seiret ja haldamist käsitlev teave esitatakse artikli 30 lõike 3 kohaselt. 3.Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütuseid, Jah EnKS § 323 Juba sisaldub meie õigusruumis vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei (Looduskaitse seadus (edaspidi toodeta toorainest, mis on saadud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt, see ka LKS) § 28 - § 32). tähendab maa-alalt, millel 2008. aasta jaanuaris või pärast seda oli üks järgmistest staatustest, olenemata sellest, kas sel maa-alal on kõnealune staatus ka praegu: a) põlismets ja muu metsamaa, st looduslike liikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud; b) suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa, mis on liigirikas ja rikkumata, või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus; c) maa-alad, mis on määratud: i) õigusaktide alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks või ii) selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitse aladeks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud nimekirjadesse, tingimusel et neid tunnustatakse vastavalt artikli 30 lõike 4 esimesele lõigule, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus; d) suure bioloogilise mitmekesisusega üle ühe hektari suurune rohumaa, mis on: i) looduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta jääks rohumaaks ja mis säilitab loodusliku liigilise koostise ja ökoloogilised omadused ning protsessid, või; ii) mittelooduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on liigirikas ja rikkumata, ning mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine on vajalik selle kui suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa seisundi säilimiseks. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles täiendavalt täpsustatakse käesoleva lõike Ei Komisjoni haldusala esimese lõigu punktiga d hõlmatavate rohumaade kindlaksmääramise kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 4.Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütuseid, Jah EnKS § 323 Osalti keshtivas õiguskorras vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei juba regulleeritud (LKSiga), toodeta toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, see tähendab maa- kuid raiejäätmete osa vajab alalt, millel 2008. aasta jaanuaris oli üks järgmistest staatustest, ent millel kõnealust reguleerimist. staatust enam ei ole: Keskkonnaminsiteeriumi a) märgalad, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest haldusala. küllastunud maa-alad; b) püsivalt metsastatud alad, see tähendab üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 30 %, või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda; c) üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–30 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on selline, et kui kasutada V lisa C osas sätestatud metoodikat, on käesoleva artikli lõikes 10 esitatud tingimused täidetud. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui tooraine hankimise ajal oli maa-alal sama staatus kui Jah Keskkonnaministeeriumi 2008. aasta jaanuaris. haldusala. Konsultatsioon KeMiga: AÕKSi määrusesse. 5.Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütuseid, Jah EnKS § 323 vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist. 6.Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütused, Jah EnKS § 323 Juba sisaldub meie õigusruumis vedelad biokütused ja metsa biomassist toodetud biomasskütused peavad selleks, et (Metsaseadus (edaspidi ka MS) minimeerida bioenergia tootmisel mittesäästlikust tootmisest saadud metsa biomassi § 65¹-655 , § 28-32 on raiet kasutamise riski, vastama järgmistele kriteeriumidele: reguleerivad sätted. Vastavalt a) riigis, kus metsa biomass üles töötati, kehtib siseriiklik või piirkondlik õigus, mida MS § 41(7) kontrollib kohaldatakse ülestöötamise piirkonnas, ning kasutusel on seire- ja nõuete täitmise Keskkonnaamet metsateatise tagamise süsteemid, millega tagatakse, et: alusel kavandatud raiete i) ülestöötamine on seaduslik; vastavust õigusaktide nõuetele ii) ülestöötatud aladel mets uuendatakse; jms. MS § 24-25 reguleerivad iii) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt metsa uuendamist. LKS § 26-31 looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad, on kaitstud; reguleerivad kaitsealasid. MS § iv) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse 40 (6)-ga on sätestatud säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju, ning volitusnorm ministrile v) ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda; reguleerimaks pinnase b) kui käesoleva lõike punktis a osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse kahjustuse maks määra metsa biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 majandamise eeskirjaga (§ 19). esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse juhul, kui metsa hankimisala MS § 33-ga sätestab tasandil on kasutusel juhtimissüsteemid, millega tagatakse, et: volitusnormi ministrile i) ülestöötamine on seaduslik; reguleerimaks bioloogilise ii) ülestöötatud aladel mets uuendatakse; mitmekesisusega seotud iii) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt küsimusi MMEs (§ 19). Vt ka looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad on kaitstud, MS § 29 lg (1) p 3. MS § 40 (6)- kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei olnud nende looduskaitse- ga on sätestatud volitusnorm eesmärkidega vastuolus; ministrile reguleerimaks iv) ülestöötamise käigus võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise pinnase kahjustuse maks määra mitmekesisuse säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju, ning metsa majandamise eeskirjaga v) ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda. (§ 19). MS § 33-ga sätestab volitusnormi ministrile reguleerimaks bioloogilise mitmekesisusega seotud küsimusi MMEs (§ 19). Vt ka MS § 29 lg (1) p 3. MS § 41. Metsa ülestöötamiseks (raieks) tuleb taotleda luba, Kehtiva õigusega tagatud. MS § 25, metsa uuendamise kohustus, mille täitmist kontrollib KeA (MS § 65¹ lg 1), Raied kaitse- aladel toimuvad kaitse-eeskirja järgi, seda kontrollib kaitse-ala valitseja. MS § 29 lg 1, § 40, keskkonnaminsitri 27.12.2006 määrus nr 88 "Metsa majandamise eeskiri"). 7.Metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida AÕKS § 120 lg 1 määrusesse. võetakse arvesse lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel, vastavad KeMi haldusala. järgmistele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumidele: a) metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon: i) on Pariisi kokkuleppe osaline; ii) on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsile teatanud oma riiklikult kindlaks määratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaks määratud panuse võrra, või iii) on kehtestanud Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt siseriikliku või piirkondliku õiguse, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks, ning on tõendanud, et teatatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori heitkogused ei ole suuremad kui sidujates seotud kogused; b) kui käesoleva lõike punktis a osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse metsa biomassist toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse juhul, kui metsa hankimisala tasandil on kasutusel juhtimissüsteemid, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine. 8.Komisjon võtab hiljemalt 31. jaanuaril 2021 vastu rakendusaktid, millega Ei Komisjoni haldusala kehtestatakse tegevussuunised tõendite kohta, mis näitavad vastavust käesoleva artikli lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumitele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 9.Komisjon hindab kättesaadavate andmete põhjal hiljemalt 31. detsembriks 2026, kas Ei Komisjoni haldusala lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumid aitavad tegelikult minimeerida mittesäästlikust tootmisest saadud metsa biomassi kasutamise riski ja täita maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kriteeriume. Kui see on kohane, esitab komisjon seadusandliku ettepaneku lõigetes 6 ja 7 sätestatud Ei Komisjoni haldusala kriteeriumide muutmiseks 2030. aasta järgseks perioodiks. 10.Lõikes 1 kohaldamisel arvesse võetud biokütuste, vedelate biokütuste ja Jah AÕKS § 120 lg 1 määrusesse. biomasskütuste kasutamise tulemusena peavad kasvuhoonegaaside heitkogused KeM haldusala. vähenema: a) 5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 50 %; b) ajavahemikul 6. oktoobrist 2015 kuni 31. detsembrini 2020 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 60 %; c) 1. jaanuarist 2021 alates tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 65 %; d) vähemalt 70 % elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest, mida kasutati ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2025 tegevust alustanud käitistes, ja 80 % pärast 1. jaanuari 2026 tegevust alustanud käitistes. Käitist käsitatakse tegevust alustatuna, kui biokütuste, transpordisektoris tarbitava AÕKS § 120 lg 1 määrusesse. biogaasi ja vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergia tegelik tootmine KeM haldusala. biomasskütustest on alanud. Biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi, vedelate biokütuste ning soojus-, AÕKS § 120 lg 1 määrusesse. jahutus- ja elektrienergiat tootvates käitistes kasutatavate biomasskütuste kasutamisega KeM haldusala. saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 31 lõikele 1. 11.Biomasskütustest toodetud elektrienergiat võetakse lõike 1 esimese lõigu punktide a, Jah EnKS § 322 b ja c kohaldamisel arvesse üksnes juhul, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: a) elektrienergia on toodetud käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW; b) käitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50–100 MW, elektrienergia tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat, või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/1442 (1) määratletud parima võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhususe tase; c) käitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 100 MW, on elektrienergia tootmisel kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat, või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud elektritootmise netokasutegur 36 %; d) elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassi süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist. Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel võetakse ainult elektrienergiat tootvaid käitisi arvesse üksnes tingimusel, et need ei kasuta peamise kütusena fossiilkütust ja kui direktiivi 2012/27/EL artikli 14 kohase hinnangu kohaselt ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada. Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a ja b puhul kohaldatakse käesolevat lõiget üksnes selliste käitiste suhtes, mis alustavad tegevust või mis viidi üle biomasskütuste kasutamisele pärast 25. detsembrit 2021. Käesoleva artikli lõike 1 punkti c puhul ei piira käesoleva lõike kohaldamine toetust, mis on antud vastavalt artiklis 4 sätestatud toetuskavadele, mis on heaks kiidetud hiljemalt 25. detsembriks 2021. Liikmesriigid võivad kohaldada väiksema võimsusega käitiste suhtes esimeses lõigus osutatud nõuetest kõrgemaid energiatõhususe nõudeid. Esimest lõiku ei kohaldata sellistes käitistes toodetud elektrienergia suhtes, mille kohta on liikmesriik saatnud komisjonile eriteate elektrivarustuskindlust ohustavate põhjendatud riskide kohta. Pärast teate hindamist võtab komisjon vastu otsuse, võttes arvesse teates esitatud elemente. 12.Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel ning ilma et see piiraks artikli 25 ja 26 kohaldamist, ei keeldu liikmesriigid muudel säästlikkusega seotud põhjustel käesoleva artikli kohaselt saadud biokütuste ja vedelate biokütuste arvessevõtmisest. Käesolev lõige ei piira avaliku sektori toetusi, mis on antud vastavalt toetuskavadele, mis on heaks kiidetud enne 24. detsembrit 2018. 13.Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamisel võivad liikmesriigid teha piiratud ajaks erandeid käesoleva artikli lõigetes 2–7, 10 ja 11 sätestatud kriteeriumide suhtes, võttes vastu erinevad kriteeriumid: a) käitistele, mis asuvad ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades, niivõrd, kuivõrd need käitised toodavad elektri-, soojus- või jahutusenergiat biomasskütustest, ning b) käesoleva lõigu punktis a osutatud käitistes kasutatavatele biomasskütustele, sõltumata kõnealuse biomassi päritolust, tingimusel et need kriteeriumid on objektiivselt põhjendatud, eesmärgiga tagada vastavas äärepoolseimas piirkonnas käesoleva artikli lõigetes 2–7, 10 ja 11 sätestatud kriteeriumide järkjärguline kasutuselevõtmine ja seeläbi stimuleerida üleminekut fossiilkütustelt säästvatele biomasskütustele. Asjaomane liikmesriik saadab käesolevas lõikes osutatud erinevate kriteeriumide kohta Ei komisjonile eriteate. 14.Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel kehtestada biomasskütuste suhtes täiendavad säästlikkuse kriteeriumid. Komisjon hindab hiljemalt 31. detsembril 2026 selliste täiendavate kriteeriumide Ei Komisjoni haldusala võimalikku mõju siseturule ja lisab sellele vajaduse korral ettepaneku, millega tagatakse nende ühtlustamine. Artikkel 30 1.Kui biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid või muid kütuseid, mida KeM haldusala. võib arvesse võtta artikli 27 lõike 1 punktis b sätestatud lugeja arvutamisel, tuleb arvesse võtta artiklite 23 ja 25 ning artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel, nõuavad liikmesriigid ettevõtjatelt artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendamist. Selleks nõuavad nad, et ettevõtjad kasutaksid massibilansisüsteemi, mis: a) võimaldab näiteks mahutis, töötlemis- või logistikaüksuses, ülekande- ja jaotustaristus või -kohas omavahel segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajatega toorainet või kütuseid; b) võimaldab segada erineva energiasisaldusega toorainesaadetisi täiendava töötlemise eesmärgil, eeldusel et saadetiste suurust kohandatakse vastavalt nende energiasisaldusele c) nõuab, et seguga oleks seotud teave punktis a osutatud saadetiste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate ja suuruste kohta, ning d) näeb ette, et segust eemaldatud kõigi saadetiste summat kirjeldatakse nii, et sellel oleksid samade koguste puhul samad säästlikkuse näitajad kui segule lisatud kõigi saadetiste summal, ning nõuab, et selline tasakaal saavutataks sobiva ajavahemiku jooksul. Massibilansisüsteem tagab, et iga saadetist võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis a, b või c arvesse ainult üks kord, ning massibilansisüsteem sisaldab teavet selle kohta, kas kõnealuse saadetise tootmiseks on antud toetust ning toetuse andmise korral teavet toetuskava liigi kohta. 2.Saadetise töötlemisel kohandatakse teavet saadetise säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta ning seotakse see toodanguga kooskõlas järgmiste normidega: a) kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse saadetise suurust ning sellega seotud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajaid, kohaldades ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi sisendina kasutatud tooraine massi suhet; b) kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on mitu toodet, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohaldatakse iga toote suhtes eraldi ümberarvestustegurit ning kasutatakse eraldi massibilanssi. 3.Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada ettevõtjate poolt usaldusväärse teabe esitamine artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele ning artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse kohta ning et ettevõtjad teeksid asjaomase liikmesriigi nõudmisel kättesaadavaks teabe koostamisel kasutatud andmed. Liikmesriigid nõuavad, et ettevõtjad tagaksid esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ning esitaksid tõendid auditi tegemise kohta. Selleks, et järgida artikli 29 lõike 6 punkti a ning artikli 29 lõike 7 punkti a, võib metsa biomassi esimese kogumispunktini kasutada esimese või teise poole auditit. Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad, sealjuures peab kontrollima, et materjale ei ole tahtlikult muudetud või äravisatud, nii et saadetis või selle osa muutuks jäätmeteks või jäägiks. Samuti hinnatakse auditi käigus proovivõtu tihedust ja metoodikat ning andmete stabiilsust. Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi kohaldatakse nii liidus toodetud kui ka imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste korral. Teave iga kütusetarnija biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu ning lähteainete kohta tehakse tarbijatele kättesaadavaks käitajate, tarnijate või asjakohaste pädevate asutuste veebisaitidel ja seda ajakohastatakse igal aastal. Liikmesriigid esitavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe kokkuvõtlikul kujul komisjonile. Komisjon avaldab kõnealuse teabe kokkuvõtte määruse (EL) 2018/1999 artiklis 28 osutatud e-aruandluse platvormil, säilitades samal ajal tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse. 4.Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikes riiklikes või rahvusvahelistes kavades, millega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste või muude artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võetavate kütuste tootmise standardid, esitatakse täpsed andmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta artikli 25 lõike 2 ja artikli 29 lõike 10 kohaldamise eesmärgil, näidatakse vastavust artikli 27 lõikele 3 ning artikli 28 lõigetele 2 ja 4 või näidatakse, et biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste saadetised vastavad artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. Artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele vastavuse tõendamisel võivad ettevõtjad esitada vajalikud tõendid vahetult metsa hankimisala tasandil. Artikli 29 lõike 3 esimese lõigu punkti c alapunktis ii kohaldamisel võib komisjon tunnustada maa-alasid selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud nimekirjadesse. Komisjon võib otsustada, et kõnealused kavad sisaldavad täpset teavet meetmete kohta, mida on võetud pinnase, vee ja õhu kaitsmiseks, rikutud maa taastamiseks ning veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks ning maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks. 5.Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 4 kohased otsused vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat. Komisjon nõuab, et iga vabatahtliku kava puhul, mille kohta on tehtud lõike 4 kohane otsus, esitatakse igal aastal hiljemalt 30. aprillil komisjonile aruanne, mis käsitleb kõiki määruse (EL) 2018/1999 IX lisas esitatud punkte. Aruanne hõlmab eelmist kalendriaastat. Aruande esitamise nõuet kohaldatakse üksnes nende vabatahtlike kavade suhtes, mis on toiminud vähemalt 12 kuud. Komisjon avaldab vabatahtlike kavade kohta koostatud aruanded määruse (EL) 2018/1999 artiklis 28 osutatud e- aruandluse platvormil kas kokkuvõtlikul kujul või vajaduse korral tervikuna. 6.Liikmesriigid võivad koostada riiklikud kavad, et kontrollida muude kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste vastavust artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud ja artikli 28 lõike 5 kohastele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele kogu järelevalveahelas, hõlmates pädevaid riigiasutusi. Liikmesriik võib teavitada riiklikust kavast komisjoni. Komisjon annab riiklikule kavale hinnangu eelisjärjekorras selleks, et hõlbustada biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse ning artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võtta lubatud muude kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele vastavuse kontrollimiseks mõeldud kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist. Komisjon võib teha rakendusaktidega otsuse talle teatatud riikliku kava vastavuse kohta käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Kui otsus on positiivne, ei keelduta käesoleva artikli kohaselt kehtestatud kavade vastastikusest tunnustamisest kõnealuse liikmesriigi kavaga seoses vastavuse kontrollimisega artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele. 7.Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 4 kohaseid otsuseid vastu üksnes siis, kui asjaomane kava vastab asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele ning pakub piisavaid tagatisi, et materjale ei ole muudetud ega visatud ära tahtlikult selleks, et saadetisele või selle osale kohalduks IX lisa. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise mõõtmise kavad peavad vastama ka V või VI lisas sätestatud metodoloogilistele nõuetele. Artikli 29 lõike 3 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud suure bioloogilise mitmekesisusega alade puhul peavad selliste alade nimekirjad vastama piisavatele objektiivsusstandarditele, olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega ning nägema ette asjakohased edasikaebamismenetlused. Lõikes 4 osutatud vabatahtlike kavade kohta avaldatakse vähemalt kord aastas nende sõltumatuks auditeerimiseks kasutatavate sertifitseerimisasutuste nimekiri, näidates iga sertifitseerimisasutuse puhul, milline üksus või riiklik asutus on seda tunnustanud ja milline üksus või riiklik asutus teeb selle üle järelevalvet 8.Et tagada säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele, samuti maakasutuse otsese ja kaudse muutuse vähese või suure riskiga biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid käsitlevatele sätetele vastavuse kontrollimine tõhusal ja ühtsel viisil, eelkõige pettuste ärahoidmiseks, võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse üksikasjalikud rakendusnormid, sealhulgas nõuetekohased usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardid ning nõutakse kõigi vabatahtlike kavade puhul kõnealuste standardite kohaldamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Neis rakendusaktides pöörab komisjon erilist tähelepanu vajadusele minimeerida halduskoormust. Rakendusaktidega määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul tuleb standardid vabatahtlike kavadega rakendada. Komisjonil on õigus tunnistada lõike 4 kohased vabatahtlike kavade tunnustamist käsitlevad otsused kehtetuks, kui kõnealuste kavadega ei rakendata standardeid ettenähtud tähtaja jooksul. Kui liikmesriigil peaks tekkima kahtlus, et vabatahtlikku kava ei rakendata lõike 4 kohase otsuse aluseks olevate usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardite kohaselt, uurib komisjon küsimust ja võtab asjakohaseid meetmeid. 9.Kui ettevõtja esitab tõendeid või andmeid, mis on saadud vastavalt kavale, mille suhtes on tehtud käesoleva artikli lõike 4 või 6 kohane otsus (vastavalt kõnealuse otsuse ulatusele), ei nõua liikmesriik tarnijalt artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks täiendavate tõendite esitamist. Liikmesriikide pädevad asutused teevad järelevalvet selliste sertifitseerimisasutuste üle, kes teevad sõltumatut auditit vabatahtliku kava alusel. Sertifitseerimisasutused esitavad pädevate asutuste taotluse korral kogu asjakohase teabe, mis on vajalik järelevalve tegemiseks, sealhulgas auditite täpse kuupäeva, kellaaja ja koha. Kui liikmesriigid leiavad nõuetele mittevastavusi, teavitavad nad sellest viivitamata vabatahtlikku kava. 10.Liikmesriigi taotluse korral, mis võib põhineda ettevõtja taotlusel, uurib komisjon kogu kättesaadava tõendusmaterjali põhjal vastavust artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele seoses biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste allikaga ning artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miimimumlävenditele. Kuue kuu jooksul alates taotluse saamisest ning kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega otsustab komisjon rakendusaktidega, kas asjaomane liikmesriik võib: a) võtta kõnealusest allikast pärinevaid biokütuseid, vedelaid biokütuseid, biomasskütuseid ja artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võtta lubatud muid kütuseid arvesse artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel või b) erandina käesoleva artikli lõikest 9 nõuda, et biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste ja artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võtta lubatud muude kütuste allika tarnija esitaks täiendavaid tõendeid kõnealustele säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miimimumlävenditele vastavuse kohta. Artikkel 31 1.Artikli 29 lõike 10 kohaldamisel arvutatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja KEM haldusala. biomasskütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist ühel järgmistest viisidest: a) kui tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on biokütuste ja vedelate biokütuste jaoks sätestatud V lisa A või B osas ja biomasskütuste jaoks VI lisa A osas, kui kõnealuste biokütuste või vedelate biokütuste V lisa C osa punkti 7 ja biomasskütuste VI lisa B osa punkti 7 kohaselt arvutatav el- väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem, kasutades nimetatud vaikeväärtust; b) kasutades V lisa C osas biokütuste ja vedelate biokütuste ning VI lisa B osas biomasskütuste jaoks sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikku väärtust; c) kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa C osa punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada V lisa D või E osa summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul V lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi; d) kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa B osa punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada VI lisa C osa summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul VI lisa B osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi. 2.Liikmesriigid võivad esitada komisjonile aruanded, mis sisaldavad teavet põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tuleneva tüüpiliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta nende territooriumi aladel, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (1) kohaselt liigitatakse statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 2. või madalamale tasandile. Neile aruannetele lisatakse heitkoguste taseme arvutamiseks kasutatud meetodi ja andmeallikate kirjeldus. Nimetatud meetodi puhul võetakse arvesse pinnase omadusi, kliimat ning eeldatavat tooraine saagist. 3.Väljaspool liitu asuvate territooriumide puhul võidakse komisjonile esitada lõikes 2 Ei Komisjoni haldusala osutatud aruannetega samaväärsed aruanded, mille on koostanud pädevad asutused. 4.Komisjon võib rakendusaktidega otsustada, et käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud Ei Komisjoni haldusala aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada aruannetes nimetatud piirkondades põllumajandusliku biomassi lähteainete kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks artikli 29 lõike 10 kohaldamisel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Kõnealuseid andmeid võib nimetatud otsuste kohaselt kasutada kasvatamisega seotud Ei Komisjoni haldusala summeerimata vaikeväärtuste asemel, mis on biokütuste ja vedelate biokütuste puhul esitatud V lisa D või E osas ning biomasskütuste puhul VI lisa C osas. 5.Komisjon vaatab V ja VI lisa läbi, et biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste Ei Komisjoni haldusala tootmise viiside väärtusi põhjendatud juhtudel lisada või muuta. Läbivaatamise käigus kaalutakse ka V lisa C osas ja VI lisa B osas sätestatud metoodika muutmist. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta asjakohasel juhul V või VI lisa, lisades vaikeväärtusi või muutes metoodikat. Kõigi V ja VI lisa vaikeväärtuste loetelus tehtavate kohanduste või lisamiste puhul: Ei Komisjoni haldusala a) kui teguri panus üldisesse heitkogusesse on väike, kui muutus on piiratud või kui tegelike väärtuste kindlakstegemine on väga kulukas või keerukas, on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsesside tüüpilised väärtused; b) kõikidel muudel juhtudel on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsessidega võrreldes konservatiivsed. 6.Komisjon võib V lisa C osa ja VI lisa B osa ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtta Ei Komisjoni haldusala vastu rakendusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid, sealhulgas määratlused, ümberarvutustegurid, arvutused haritava maa pealse ja aluse süsinikuvaru muutumisest põhjustatud iga-aastase kasvatamisest tuleneva heite või selle vähenemise kohta ning arvutused CO2 sidumise, süsinikusidujate asendamise ja CO2 geoloogilise säilitamise abil saavutatud heite vähenemise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 32 Käesoleva direktiivi artikli 29 lõike 3 teises lõigus, artikli 29 lõikes 8, artikli 30 lõike 5 Ei esimeses lõigus, lõike 6 teises lõigus ja lõike 8 esimeses lõigus, artikli 31 lõike 4 esimeses lõigus ja lõikes 6 osutatud rakendusaktid võtavad samuti täielikult arvesse sätteid, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ (1) artikliga 7a. Artikkel 33 1.Komisjon seirab liidus tarbitud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste Ei Komisjoni haldusala päritolu ning liidus ja peamistes kolmandates tarnijariikides nende tootmisest, sealhulgas põllumaaks muutmisest, maakasutusele avalduvat mõju. Seire põhineb määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3, 17 ja 20 kohastel liikmesriikide lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel ning vastavatel eduaruannetel ning asjakohaste kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide aruannetel ning teadusuuringutel ja muudel asjakohastel andmetel. Komisjon seirab ka energia saamiseks biomassi kasutamisega seonduvaid tarbijahinna muudatusi ning toiduga kindlustatusele avalduvat positiivset ja negatiivset seonduvat mõju. 2.Komisjon peab kolmandate riikide ning biokütuste, vedelate biokütuste ja Ei Komisjoni haldusala biomasskütuste tootja- ja tarbijaorganisatsioonidega ning kodanikuühiskonnaga dialoogi ning vahetab teavet seoses käesoleva direktiivi kohaste biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid käsitlevate meetmete üldise rakendamisega. Komisjon pöörab sellega seoses erilist tähelepanu mõjule, mida biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine võib avaldada toiduainete hindadele. 3.Kui see on kohane, esitab komisjon 2026. aastal seadusandliku ettepaneku taastuvatest Ei Komisjoni haldusala energiaallikatest toodetud energia edendamise õigusraamistiku kohta 2030. aasta järgseks perioodiks. Kõnealuses ettepanekus võetakse arvesse käesoleva direktiivi rakendamisel saadud Ei Komisjoni haldusala kogemusi, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume, ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga seotud tehnoloogilist arengut. 4.Komisjon avaldab 2032. aastal aruande, milles vaadatakse läbi käesoleva direktiivi Ei Komisjoni haldusala kohaldamine. Artikkel 34 1.Komisjoni abistab energialiidu komitee, mis on loodud määruse (EL) 2018/1999 artikli Ei Komisjoni haldusala 44 kohaselt. 2.Olenemata lõikest 1, abistab biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste Komisjoni haldusala jätkusuutlikkusega seotud küsimustes komisjoni biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste jätkusuutlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Komisjoni haldusala Artikkel 35 1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis Ei Komisjoni haldusala sätestatud tingimustel. 2.Artikli 8 lõike 3 teises lõigus, artikli 25 lõike 2 teises lõigus, artikli 26 lõike 2 neljandas Ei Komisjoni haldusala ja viiendas lõigus, artikli 27 lõike 1 punktis c ja lõike 3 seitsmendas lõigus, artikli 28 lõikes 5 ja lõike 6 teises lõigus ning artikli 31 lõike 5 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 24. detsembrist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3.Artikli 7 lõike 3 viiendas lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte Ei Komisjoni haldusala antakse komisjonile kaheks aastaks alates 24. detsembrist 2018. 4.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõike 3 viiendas lõigus, artikli 8 lõike Ei Komisjoni haldusala 3 teises lõigus, artikli 25 lõike 2 teises lõigus, artikli 26 lõike 2 neljandas ja viiendas lõigus, artikli 27 lõike 1 punktis c ja lõike 3 seitsmendas lõigus, artikli 28 lõikes 5 ja lõike 6 teises lõigus ning artikli 31 lõike 5 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 5.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli Ei Komisjoni haldusala 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 6.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal Ei Komisjoni haldusala teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 7.Artikli 7 lõike 3 viienda lõigu, artikli 8 lõike 3 teise lõigu, artikli 25 lõike 2 teise lõigu, Ei Komisjoni haldusala artikli 26 lõike 2 neljanda ja viienda lõigu, artikli 27 lõike 1 punkti c ja lõike 3 seitsmenda lõigu, artikli 28 lõike 5 ja lõike 6 teise lõigu ning artikli 31 lõike 5 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 36 1.Liikmesriigid jõustavad artiklite 2–13, 15–31 ja 37 ning II, III ja V–IX lisa järgimiseks Jah vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juunil 2021. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel Jah nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas Jah nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 37 Direktiiv 2009/28/EÜ, mida on muudetud X lisa A osas osutatud direktiividega, Ei Sätte rakendamine ei kuulu tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2021, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, liikmesriigi pädevusse, mis on seotud X lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja liikmesriikidel puudub õiguslik kohaldamise tähtpäevadega, ning ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi 2020. kohustus rakendada sätet. aastal, mis on sätestatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikes 1 ja I lisa A osas Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile Ei Sätte rakendamine ei kuulu ning neid loetakse vastavalt XI lisas esitatud vastavustabelile. liikmesriigi pädevusse, liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet. Artikkel 38 Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Ei Sätte rakendamine ei kuulu Teatajas. liikmesriigi pädevusse, liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet. Artikkel 39 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele Ei Sätte rakendamine ei kuulu liikmesriigi pädevusse, liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 2 Rakendusaktide kavandid ...2020 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTRI MÄÄRUS 2021. a. nr… Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2017. a. määruse nr 50 „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2017. a määruse nr 50 „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) päritolutunnistus – elektrooniline dokument energiamajanduse korralduse seaduse § 327 mõistes.“. Taavi Aas Ando Leppiman Majandus- ja taristuminister Kantsler (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) MAJANDUS- JA TARISTUMINISTRI MÄÄRUS 2021. a. nr… Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 102 lõigete 6 ja 7, § 12 lõigete 11, 12 ja 13, § 122 lõike 3, § 173 lõike 2 ja § 24 lõike 12 alusel. Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruses nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 1 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) andmevahetusplatvormile andmete esitamise kord;“; 2) 6. peatükk tunnistatakse kehtetuks Taavi Aas Ando Leppiman Majandus- ja taristuminister Kantsler (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) MAJANDUS- JA TARISTUMINISTRI MÄÄRUS 2021. a. nr… Majandus- ja taristuministri 30. juuli 2021. a määrus „Päritolutunnistuste väljastamise ja kasutamise tingimused ning kord.“ Määrus kehtestatakse Energiamajanduse korralduse seaduse § 328 punkti 4 alusel. § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse: 1) Päritolutunnistuse väljastamise ja kasutamise tingimused ning kord 2) Süsinikuneutaalse tootmise nõuded ja tingimused § 2. Terminid (1) Süsinikuneutraalne tootmine – biometaani, vesiniku, elektrienergia või soojus- või jahutusenergia tootmine selliselt, et tootmise protsessis ei emiteerita süsinikdioksiidi või see on kinni püütud või taaskasutatud; (2) Süsinikdioksiidi kinnipüüdimine - (3) Süsinikdioksiidi taaskasutamine - Taavi Aas Ando Leppiman Majandus- ja taristuminister Kantsler (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ettepaneku esitaja Ettepanek / avaldus Arvestamine Selgitus Keskkonnaministeerium Eelnõu § 4 punktiga 2 Jah Eelnõud on vastavalt täiendatakse kommentaarile kaugkütteseaduse parandatud (vt eelnõu paragrahvi 2 punktiga 15, § 4 punkt 2 punkt 15). mille järgi on geotermiline energia soojusenergiana maapinnas salvestunud energia. Seda mõistet tuleb täpsustada, kuna maasoojus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ art 2 järgi maapinna all soojusena salvestunud energia, mitte maapinnas. Vertikaalsed maasoojussüsteemid (puuraugud) võivad ulatuda isegi mitme kilomeetri sügavusele. Teeme ettepaneku kaugkütteseaduse § 2 punkt 15 sõnastada alljärgnevalt: „15) geotermiline energia on soojusenergiana maapinna all salvestunud energia;“ Maaeluministeerium 1. Eelnõu punktiga 11 Jah Õigusselguse huvides energiamajanduse toodi § 323 varasem korralduse seadusesse lõige 6 § 323 esimese lisatava § 323 lõike 6 lõike kolmandaks kohaselt võetakse punktiks. põllumajandusmaa jääkidest Vastavasisulised toodetud biokütuseid, nõuded lisatakse vedelaid biokütuseid ja määrusesse nr 73, biomasskütuseid Keskkonnaministeeriu taastuvatest mi poolt. energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel arvesse üksnes siis, kui sellise kütuse tootmiseks on seire- või halduskavad, mis käsitlevad kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. Erinevalt energiamajanduse korralduse seadusesse lisatava § 323 lõikes 6 sätestatavatest biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtetest võetakse eelnõu sama paragrahvi teiste sätete kohaselt biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetav energia taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel aluseks üksnes siis, kui selline kütus vastab õigusaktis sätestatud nõuetele. Samuti ei selgu põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse mõju käsitlemise nõuded eelnõule lisatud seletuskirjast. Palume täpsustada, mille alusel või kohaselt esitatakse seiret ja haldamist käsitlev teave ning hinnatakse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. Maaeluministeerium Eelnõule lisatud seletuskirja Ei Juba täna on vastavad mõjude hindamise osa on sätted Eesti üksnes kirjeldav ning selles õigusruumis, st puuduvad arvandmed käesoleva eelnõuga sihtrühmade ja nendega sisuliselt olukorda ei seotud võimalike muudeta, seega ei majanduslike ning avalda eelnõu see osa regionaalsete mõjude täiendavat mõju hindamiseks. Seega palub majandusele. Maaeluministeerium esitada Seletuskirja vastavat seletuskirja mõjude osa täiendati hindamise osas avalike täiendavate andmete põhise ülevaate selgitustega. võimalike sihtrühmade, nende senise majandustegevuse (sealhulgas maksud) ja seaduse rakendamisega kaasnevate võimalike majanduslike ja muude muutuste kohta ning täpsustada, millele tuginetakse seletuskirja punktis „6.2.3 Mõju majandusele“ väites, et „Eelnõul puudub mõju […] ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, investeeringutele ja innovatsioonile, infoühiskonna ja põllumajanduse arengule“. Eesti Energia § 322 lõige 13, mis sätestab Jah Eelnõud on vastavalt nõuded biomasskütusest kommentaarile elektrienergiat tootvatele parandatud (vt eelnõu seadmetele. punkti 11 § 322 lg 13 Taastuvenergia direktiiv ja ning eelnõu § 7 punkt eelnõu seletuskiri viitavad, 4). et antud nõuded kehtestatakse uutele tootmisseadmetele. Eelnõu ise sellele aga ei viita. Kuna seadust peaks olema võimalik korrektselt lugeda ka seletuskirjata (ehk seletuskiri ei tohi anda seadusele teistsugust tähendust), siis peaks ka eelnõu tekst sätestama, et neid nõudeid kohaldatakse uutele tootmisseadmetele. Eesti Energia § 323 lõige 4 Jah Eelnõud on vastavalt Eelnõus on kirjas, „kui kommentaarile selline energia vastab parandatud (vt § 323 lg atmosfääriõhu kaitse 4). seaduses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumidele“. Seletuskirjas on kirjas, „kui selline energia ei vasta atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumidele“. Siin on näpukas, mis tuleks ära parandada. Eesti Energia § 323 lõige 6 Ei Vastavasisulised sätted Eelnõus on kirjas, et „kui sätestatakse määruse selle kütuse tootmiseks on nr 73 muudatusega seire- või halduskavad…“ Keskkonnaministeeriu Seletuskirjas on kirjas, „kui mi poolt. ettevõtjatel või riigiasutustel on seire- või halduskavad“. Eelnõus võiks olla samuti viidatud kellel need kavad olla võivad ja seletuskirjas võiks selgitada, mis kavadega üldse tegemist on, mis nõuetele nad vastama peavad jne. Eesti Energia § 324 lõige 4 Jah Parandus sisse viidud Eelnõus algab tekst (vt § 324 lg 4) sõnadega: „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud…“. Kuna tegemist ongi lõikega 4, siis tõenäoliselt peaks viide olema mingile teisele lõikele kui 4. Kontrollige kas seal näpukat pole. Eesti Energia § 327 lõige 3 Jah Eelnõud täiendati Eelnõus on kirjas, et kommentaarile „päritolutunnistus kehtib 18 vastavalt (vt § 327 lg 3 kuud“. ja lg 5). Seletuskirjas on kirjas, et „Päritolutunnistused kehtivad 18 kuud. Päritolutunnistust võib võõrandada teisele turuosalisele 12 kuu jooksul pärast energiaühiku tootmist“. Seletuskirja teine lause on päris oluline kitsendus, äkki kaalute ka selle lisamist eelnõu teksti. Eesti Taastuvenergia Direktiivi oluliseks osaks on Ei Oleme hinnanud, et Koda loamenetluse protseduuride Eesti õigusruum juba ja administratiivsete sisaldab ja vastab toimingute lihtsustamine, direktiivis sätestatud seades selleks ka mõistlikud nõuetele. Täiendati ajaraamid. Kuigi seda eelnõu seletuskirja põhimõtet on eelnõu vastavat osa (vt eelnõu seletuskirja punktis 2.2 ka seletuskirja ptk 2.2). põgusalt kirjeldatud, puuduvad eelnõus viited nende põhimõtete rakendamisele. Oluline on täpsemalt välja tuua, kuidas taastuvenergia direktiivis sisalduvad menetlustoimingute lihtsustamise ja kiirendamise põhimõtted, nt ühe kontaktpunkti (nn ingl k one-stop-shop) kasutuselevõtt ning loemenetlustoimingutele kuluv mõistlik koguaja piirang Eesti õigusruumi üle võetakse. Kehtiv õigusruum ei kirjelda direktiivis sisalduvaid põhimõtteid ETEK hinnangul veel piisava täpsusega. Eesti Taastuvenergia ETEK hinnangul on tarvilik Ei Nimetatud tegevused Koda võtta Eesti õigusruumi üle pole seaduses ka direktiivi 3. artikli 5. reguleerimiseks ja on punkt, mis võimaldab ja sätestatud ehk kaetud hõlbustab täiendavate teise õigusaktidega (nt rahastamisvahendite Roheleppe juurde kasutamist suure CO2 kuuluv Õiglase heitega piirkondades e Eesti ülemineku fond ing. puhul eelkõige Ida- European Green Deal Virumaal õiglaseks – Just Transition üleminekuks ning Fund). taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamiseks. Kuigi punkt pole liikmesriikidele kohustuslik, on ETEK hinnangul sellest juhindumine nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis riigile kasulik. Eesti Taastuvenergia Eelnõuga täiendatakse Jah Eelnõus parandati Koda EnKS § 2 punktiga 263, mis definitsiooni vastavalt defineerib kommentaarile (vt § 2 süsinikuneutraalse tootmise punkt 263). Ühtlasi selliselt, mille käigus sätestab eelnõu, et emiteeritud CO2 on kinni süsinikuneutraalse püütud või taaskasutatud. tootmise kohta Ometi on väljastatakse vastav süsinikuneutraalsuse mõiste päritolutunnistus oluliselt laiem kui eelnõus Süsinikuneutraalse kirjeldatud. ETEK tootmise hindamise ja hinnangul on asjakohane päritolutunnistuste kas täiendada olemasolevat väljastamise korra definitsiooni viitega energia kehtestab valdkonna või energiakandjate eest vastutav minister tootmisele, mille käigus määrusega (vt § 328 lg CO2 emissioon sootuks 4). Nimetatud määruse puudub või kasutada koostamisel kaasatakse mõistet „süsiniku kindlasti huvitatud püüdmine“ või muud osapooli. sarnast terminit, mis sobib täpsemini sätte mõttega. Eesti Taastuvenergia Lähtuvalt direktiivi artikkel Jah Hoonefondiga Koda 15 punktist 3 peaks ETEK seonduvad nõuded on hinnangul eelnõus selgemalt juba sätestatud hoonete esile tooma vajaduse lisada energiatõhususe sätted taastuvenergia, miinimumnõuetes. sealhulgas oma tarbeks ja Planeeringutega taastuvenergiakogukondade seoduva sätte osas tegi toodetud taastuvenergia Majandus-ja lõimimise ja kasutuselevõtu, Kommunikatsioonimin ning vältimatult tekkiva isteerium ettepaneku heitsoojus- ja Rahandusministeerium heitjahutusenergia ile planeerimisseaduse kasutamise kohta muutmise seaduse linnataristu, tööstus-, eelnõu kohta, sooviga kaubandus- ja täiendada elamupiirkondade ning planeerimisseaduse § energiataristu planeerimisel, 12 lõiget 3, vastavalt sealhulgas esialgsel direktiivis sätestatule. ruumilisel planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel. See hõlbustaks muu hulgas energia säästmist ning energiataristu efektiivsemat koostoimimist. Eesti Taastuvenergia Eelnõuga lisatavas peatükis Jah Eelnõusse lisati Koda 81, „Taastuvenergia energiakogukondade edendamine“, § 322, lõikes energiatarbimise 4 kirjeldatakse, et monitoorimiseks ja taastuvatest teada saamiseks energiaallikatest toodetud kaugloetavad arvestite elektrienergia summaarne kasutamise nõude (vt § lõpptarbimine arvutatakse 326 lõige 4). taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas võetakse arvesse ka oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergia kogukondade poolt toodetud elektrienergia kogus. Ebaselgeks jääb mehhanism või mudel, mille alusel oma tarbeks toodetud taastuvenergia hulka on plaanitud tulevikus hinnata. Selguse huvides palume sellele või selle väljatöötamiskavatsusele ka viidata. Eesti Taastuvenergia Eelnõu käsitleb olulise Ei Eelnõuga lisatakse Koda osana ka oma tarbeks seadusesse toodetud taastuvenergia volitusnorm, mille tarbimise hõlbustamist ning alusel saab nimetatud taastuvenergia kogukondade tugiraamistikku välja edendamist. Viidatud on töötada. vastava tugiraamistiku välja Vastavasisuline seletus töötamisele, mis on igati on lisatud seletuskirja. teretulnud! Ometi keskendub eelnõu sisu seni pigem defineerimisele ega näe ette instrumente mh taastuvenergia kogukondade tekkimise edendamiseks. ETEK hinnangul peaks eelnõu looma ja kirjeldama vastavat toetavat raamistikku, nt eraldi taastuvenergia vähempakkumiste võimaldamine energiakogukondadele, energiaostulepingute sõlmimise võimaldamine ja soodustamine, kogukonna osaluskriteeriumi juurutamine suuremate taastuvenergia projektide puhul jpm. Elering AS (3) Päritolutunnistus kehtib Jah Eelnõud täpsustati 18 kuud pärast kütuse või vastavalt energia tootmist. Kas kommentaarile. klausel, et kehtib 18 kuud, aga ülekandeid saab teha 12 kuud, läks välja? AIB just arutas sellist reeglist ja kui eelmisel aastal oli komisjoni workshop, siis pooldati ka sellist lähenemist. Elering AS § 327 lõiget 4 täiendada Jah Eelnõud on vastavalt vastavatalt: “märgitakse kommentaarile kustutatuks tarbimise täiendatud (vt §327 tõendamiseks, mille järel lõige 4). seda enam kasutada ei saa“. Elering AS § 327 lõige 6 sõnastada Jah Eelnõud on vastavalt ümber järgmiselt „Tarnitud kommentaarile ja tarbitud energiaühiku täiendatud (vt §327 päritolu tõendamiseks võib lõige 6). kasutada ainult Euroopa Majanduspiirkonna riigis väljastatud päritolutunnistust.“ Elering AS § 327 lõige 7 sõnastada Osaliselt Ära tuleb defineerida ümber järgmiselt: päritolutunnistuse „Päritolutunnistuse tootjale kasutamine, seega väljastamine, tarbija kasuks „tarbija kasuks kustutamine, võõrandamine kustutamine“ ei päde. riigisiseselt ja Euroopa kuna peab jääma Majanduspiirkonna riikide „kasutamine,“ (vt § vahel toimub käesoleva 327 lg 7). seaduse § 329 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.“ Elering AS Markeerida ära, millise Jah Eelnõud on vastavalt allika kaudu toimub kommentaarile päritolutunnistega täiendatud (vt §329 lg seonduvate tegevuste 2). rahastamine. Mõistlik on päritolutunnistustega seonduvat rahastada taastuvenergia tasust, kuna päritolutunnistused on otseselt seotud taastuvenergia sektori arenguga ja aitab seda edendada. Elering AS Sõnastada § 328 lg 2 ümber Jah Eelnõud on vastavalt järgmiselt: „Biometaani kommentaarile tootmise kohta väljastatud täiendatud (vt § 328 lg päritolutunnistusel 2) esitatakse teave biometaani energiaühiku vastavuse kohta atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele, biometaani alumine ja ülemine kütteväärtus, biometaani tootmise viis, maakasutuse kategooria, maakasutuse emissioon, tooraine päritoluriik, biokütuse KHG mahukus ning info, kas tegemist on täiustatud biokütusega“. Rahandusministeerium 7) paragrahvi 2 täiendatakse Osaliselt Süsinikneutraalset punktidega 26’1–26’4 tootmist pole seni EL järgmistes sõnastustes: direktiivides 26’2) süsinikneutraalne konkreetselt tootmine – biometaani, defineeritud. Siinkohal vesiniku, elektrienergia või soovime, et soojus- või jahutusenergia süsinikneutraalse tootmine selliselt, et tootmise definitsioon tootmise protsessis oleks võimalikult emiteeritud süsinikdioksiid paindlik ja seetõttu ka on kinni püütud või muudame vastavalt ka taaskasutatud praegust definitsiooni Kuidas see EL direktiivis ning kaalume defineeritakse? Kuna süsinikneutraalsuse maailmas teadaolevalt hindamise korra rakendatakse ka lähenemist, kehtestamist määruse kus ettevõte ostab mingit tasandil, kus saaksime kvooti / sertifikaati, istutab eraldi ministeeriume ja puid vmt. ja siis ongi turuosalisi kaasata. süsinikuneutraalne, siis Koostöös miks seda võimalust meil Keskkonnaministeeriu ette nähtud ei ole? miga jõudsime Üks üldisem täpsustav järeldusele, et küsimus. Praegu toimub süsinikuneutraalse kasvuhoonegaaside üle tootmise osas arvestuse pidamine ja mõistame regulatsioon minu süsinikdioksiidi arusaamist mööda selliselt, neutraalset tootmist et kõik gaasid arvestatakse ning põhimõtete ümber süsinikdioksiidi sätestamisel on koguseks. Kas see on nii? mõistlik võtta eeskuju Kui jah, siis me peaksime IPCC’l, mille alusel „süsinikdioksiid on kinni toimub ülemaailmne püütud“ asemel kasutama kasvuhoonegaaside „kasvuhoonegaasid on kinni arvestus ning mille püütud“? alusel koostatakse riiklike inventuure. Ka IPCC alusel toimub kauplemine. Seega, süsinik mis on konkreetsete sertifitseeritud ja tunnustatud tehnoloogiate alusel kinni püütud või taaskasutatud on asjakohane, kuid paraku nö puude istutamised on IPCC metoodikast väljas. Ühtlasi on selliste tegevuste puhul reaalset KHG vähenemist keeruline järgida. Rahandusministeerium 7) paragrahvi 2 täiendatakse Ei Toome direktiivis välja punktidega 26’1–26’4 toodud definitsiooni järgmistes sõnastustes: otse eelnõu mõistena 26’3) üle Eesti õigusruumi. taastuvenergiakogukond – juriidiline isik, keda kontrollivad füüsilisest isikust, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast või kohaliku omavalitsuse üksusest aktsionärid, osanikud või liikmed, kelle elu- või asukoht on kõnealusele juriidilisele isikule kuuluvate ja tema poolt välja töötatud taastuvenergiaprojektide lähedal ning kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma aktsionäridele, osanikele või liikmetele või nendele piirkondadele, kus ta tegutseb Miks me nii täpselt ja kitsalt püüame piiritleda? Mida me välistada või keda kaitsta püüame? Miks me nii täpselt peame lahti kirjutama, kes võivad osanikud olla ja kus nad asuma peavad jne. Kas punkti ei võiks lihtsustada eemaldades punaseks tehtud ja läbikriipsutatud tekstiosa? Rahandusministeerium 9) paragrahvi 3 täiendatakse Antud punktiga lõikega 9 järgmises sätestatakse tase, sõnastuses: millest ei tohi „(9) Taastuvatest taastuvenergia osakaal energiaallikatest toodetud olla riigi summaarsest energia osakaal riigi energia lõpptarbimisest summaarses energia väiksem. See tase on lõpptarbimises ei või olla kokkulepitud väiksem kui Euroopa taastuvenergia Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr direktiivi (EL) 2018/2001 2009/28/EÜ ning taastuvatest Eestile määratud tase, energiaallikatest toodetud millest taastuvenergia energia kasutamise kohta osakaal väiksem ei tohi (ELT L 328, 21,12.2018, lk olla on 25%. Aastal 82–209) lisa I osas A 2019 oli Eesti esitatud tabeli kolmandas taastuvenergia osakaal veerus esitatud ca 30 %. lähteosakaal.“; Palun siia juurde numbritega koos selgitust, milline on praegune nõutud tase, kuidas see antud punkti mõjul muutub ja mida nõuab ses osas direktiiv? Rahandusministeerium 9) paragrahvi 3 täiendatakse Eelnõuga täiendatakse lõikega 9 järgmises §-i 3, kuhu lisatakse sõnastuses: lõige 9, millega „(9) Taastuvatest sätestatakse tase, energiaallikatest toodetud millest ei tohi energia osakaal riigi taastuvenergia osakaal summaarses energia olla riigi summaarsest lõpptarbimises ei või olla energia lõpptarbimisest väiksem kui Euroopa väiksem (25%). Säte Parlamendi ja nõukogu jõustub 01.01.2021. a direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtib kuni eelnõu § taastuvatest 1 punktiga 11 lisatava energiaallikatest toodetud § 321 lõike 3 energia kasutamise kohta jõustumiseni (ELT L 328, 21,12.2018, lk 30.07.2021. a. Ehk 82–209) lisa I osas A alates 30.07.2021. a esitatud tabeli kolmandas sisaldub vastav veerus esitatud põhimõte EnKS §-s lähteosakaal.“; 321, mis reguleerib 10) paragrahvi 3 lõige 9 üldiselt riikliku tunnistatakse kehtetuks; taastuvenergia Täiendatakse lõikega 9 ja eesmärki. siis tunnistatakse sama lõige kehtetuks. Palun lisaselgitust. Rahandusministeerium § 321. Riiklik taastuvenergia See punkt tuleneb eesmärk otseselt direktiivist. (2) Käesoleva paragrahvi Täiendavaid nõudmisi lõikes 1 nimetatud siinkohal me juurde ei eesmärkide täitmise ole lisanud. arvutamisel ei võeta arvesse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ega biomasskütuseid ja nendest toodetud energiat, mis ei vasta atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele või mille kasutamine ei ole kooskõlas jäätmehierarhia põhimõtetega jäätmeseaduse mõistes. Kas seda nõuab direktiiv või oleme ise enda suhtes nõudlikud? Rahandusministeerium § 322. Taastuvatest On oluline, et riiklikus energiaallikatest toodetud summaarse energia osakaalu arvutamise lõpptarbimises üldised põhimõtted arvutamiseks võetakse (3) Taastuvatest lõpptarbitud energiat energiaallikatest toodetud arvesse ainult üks gaasi, elektrienergiat ja kord. Nimetatud vesinikku võetakse kordajaid võib käesoleva paragrahvi lõike kasutada vaid 2 punktides 1–3 sätestatud taastuvenergia taastuvatest transpordisektori energiaallikatest toodetud eesmärkide täimisel. energia summaarsete Kordajate kasutamine lõpptarbimiste arvutamisel on liikmesriikidele arvesse ainult üks kord. võimaluseks, kuidas Kuna teatud energialiike on täita raskesti võimalik arvesse võtta nn. saavutatavat eesmärki „kordajatega“, siis kas siin nö lihtsamalt. Eesti püütakse seda võimalust plaanib antud välistada? Või on selle sätte kordajaid transpordi eesmärk välistada olukord, eesmärki täitmiseks kus ühte ja sama elektrit kasutada (vt § 324. mitmes kohas kordajaga Transpordisektoris suurendatult arvestatakse? taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtted). Rahandusministeerium Sama punktiga seonduvalt Kui elektrienergia teine küsimus - kui kusagil tarniti maantee- või keegi toodab elektri ja see raudteesõidukisse läheb taastuva osakaalu vahetult taastuvast arvestusse ning siis keegi energiaallikat sõidab elektriautoga ja ka kasutavast see läheb arvestusse. Kas nii elektrienergia oleks direktiivi alusel tootmisseadmest, võimalik teha? Kuidas arvatakse see käituvad teised riigid? elektrienergia taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiaks. Seega siin kohal loetakse nt elektriautos tarbitud energia 100% taastuvenergiaks. Seevastu kui pole teada, et maanteesõidukites tarbitud elektrienergia on 100% taastuvenergia, korrutatakse tarnitud elektrienergia kogus megavatt-tundides tarnimisele eelnenud üle-eelmisel aastal riigi keskmise taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaaluga protsentides. Näiteks kui aastal 2019 aasta transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutatakse, tuleb maanteesõidukites tarbitud elektrienergia osakaalu arvutamisel valemis kasutada 2017 aasta taastuvelektri osakaalu ning korrutada see neljaga (näidis valem: 2019. aasta maanteesõidukites tarbitud elektrienergia osakaal (X MWh) = 2017 aasta taastuvelektrienegria osakaal (17,33%) x 4. Seda selleks, et edendada taastuvelektri kasutamist transpordisektoris ja vähendada ebasoodsamat olukorda energiastatistikas. Nimelt, kogu maanteesõidukitele tarnitavat elektrienergiat ei ole spetsiaalsete mõõturite abil võimalik statistikas arvesse võtta, näiteks kodus laadimise puhul, tuleks kasutada kordajaid, et tagada taastuvenergial põhineva elektrilise transpordi positiivse mõju nõuetekohane arvesse võtmine. Konkreetne arvutuskäigu nõue (kasutada 2 aasta tagust taastuvelektri osakaalu) tuleneb otse direktiivist. Rahandusministeerium § 322. Taastuvatest Antud punkt tuleneb energiaallikatest toodetud otseselt direktiivist. energia osakaalu arvutamise Vaatamata sellele, et üldised põhimõtted Eestis ei ole mäe otsa (4) Taastuvatest pumbatud vee energiaallikatest toodetud kasutamine elektrienergia summaarne pumpelektrijaamades lõpptarbimine arvutatakse aktuaalne peame taastuvatest tuginedes varasemale energiaallikatest toodetud kogemusele direktiivi elektrienergia kogusena, ülemvõtmise osas ka sealhulgas oma tarbeks Eesti jaoks mitte toodetud taastuvenergia aktuaalsed sätted üle tarbijate ja taastuvenergia võtma (oleme saanud kogukondade poolt sarnastes aspektides toodetud elektrienergia Euroopa Komisjonilt kogus, välja arvatud direktiivi ülevõtmise elektrienergia kogus, mis on kontrollimise käigus toodetud eelnevalt mäe otsa kommentaare, et „säte pumbatud vett kasutavates pole terviklikult pumpelektrijaamades. ülevõetud“ või et on Miks selline piirang? Aga „osaliselt ülevõetud“. kui tuul pumpab vee mäe Püüame käesoleva otsa? eelnõuga sellist Selle punkti kohta öeldakse olukorda vältida. seletuskirjas, et „Eesti kontekstis eelnevalt mäe otsa pumbatud vee kasutamine pumpelektrijaamades ei ole aktuaalne.“ Kui ei ole aktuaalne, ärgem siis piirakem. Rahandusministeerium § 322. Taastuvatest Vastavat valemit (lisa energiaallikatest toodetud II energia osakaalu arvutamise normaliseeriumisvale üldised põhimõtted m) on kasutatud ka (6) Hüdro- ja tuuleenergia varasemalt abil toodetud elektrienergiat taastuvenergia võetakse taastuvatest statistika arvutamisel energiaallikatest toodetud vastavalt elektrienergia summaarse taastuvenergia lõpptarbimise arvutamisel direktiivile arvesse vastavalt Euroopa (2009/28/EÜ). Seega Parlamendi ja nõukogu antud säte ei too kaasa direktiivi (EL) 2018/2001 sisulist muutust. lisas II sätestatud Riikliku taastuvenergia normaliseerimisvalemile statistika eest vastustab Statistikaamet, kes on Palun valemit ja numbrilist vastavate valemitega näidet. kursis. Näiteks 2018 aasta statistika kohaselt toodeti taastuvat tuuleenergiat 692,8 GWh. Rahandusministeerium § 322. Taastuvatest Direktiivi lisas VII energiaallikatest toodetud väljatoodud energia osakaalu arvutamise metoodikale tuginedes. üldised põhimõtted Vastavaid arvutusi (9) Kütte ja jahutuse jaoks teeb ning metoodikaid soojuspumpade ning haldab Statistikaamet kaugjahutussüsteemide abil ning antud toodetud ümbritseva arvutusmetoodika ei keskkonna ja geotermilist ole varasema energiat võetakse käesoleva taastuvenergia paragrahvi lõike 2 punkti 2 direktiiviga kohaldamisel arvesse (2009/28/EÜ) tingimusel, et lõplik saadav muutunud, seega säte energiakogus ületab ei too kaasa sisulist oluliselt soojuspumba muudatust. käitamiseks kasutatud primaarenergia kogust, viies läbi arvutusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 lisas VII esitatud meetodile, võttes arvesse energia tarbimist kõikides lõpptarbimissektorites. Kuidas me selle „ületab oluliselt“ sisustame? Rahandusministeerium § 322. Taastuvatest Siinkohal tuleb energiaallikatest toodetud rõhutada, et säte energia osakaalu arvutamise puudutab vaid uusi üldised põhimõtted elektrijaamu, mis (13) Biomasskütustest alustavad tööd peale toodetud elektrienergiat 2024. 30. juunit, ehk võetakse käesoleva kolm aastat peale paragrahvi lõike 2 punktide direktiivi nr 2018/2001 1–3 kohaldamisel arvesse jõustumist. Toome üksnes juhul, kui see vastab selle punkti vähemalt ühele järgmistest konkreetselt eelnõu nõuetest: sättesse juurde. Eestis 3) tootmisseadmega, mille on praeguse seisuga 3 summaarne elektrijaama, mille nimisoojusvõimsus on üle võimsus on üle 100 100 MW, elektrienergia MW: tootmisel on kasutatud 1) Eesti tõhusa koostootmise Elektrijaam. Tootmise tehnoloogiat või ainult kasutegur 29%. elektrienergiat tootvate 2) Balti käitiste puhul on saavutatud Elektrijaam. Siin on elektritootmise ainult 11. energiaplokk netokasutegur 36 protsenti; koostootmise all. Palun tooge välja nimekiri Tootmise kasutegur on üle 100MW üle 36%. nimisoojusvõimsusega 3) Auvere käitised Eestis koos infoga, Elektrijaam. Tootmise millises neist on saavutatud kasutegur üle 36%. elektritootmise Teiste elektrijaamade netokasutegur 36%. puhul on võimsus alla 100 MW. Rahandusministeerium § 323. Biokütustest, Selles §-s välja toodud vedelatest biokütustest ja piirangud tulenevad biomasskütustest toodetud otseselt direktiivist. energia osakaalu arvutamise põhimõtted Kas selles paragrahvis olevad piirangud tulevad direktiivist või on need siseriiklikud? Või on nii ühtesid kui teisi? Rahandusministeerium § 324. Transpordisektoris Nimetatud kordajad on taastuvatest maksimaalselt energiaallikatest toodetud lubatavad. energia osakaalu arvutamise põhimõtted (5) Transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel arvestatakse energiakogust järgmiselt: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 lisas IX loetletud lähteainetest toodetud biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi energiakogust kahekordselt; 2) taastuvelektri energiasisaldus maanteesõidukitele tarnimise korral neljakordselt; 3) raudteesõidukitele tarbimisse lubamise korral 1,5-kordselt; 4) lennundus- ja merendussektorisse tarnitud kütuste, välja arvatud toidu- ja söödakultuuridest toodetud kütuste, osakaalu saamiseks korrutatakse nende energiasisaldus 1,2- ga Kas siin kasutatavad kordajad on maksimaalsed lubatavad? Kui jah, siis OK. Kui ei, siis palun tooge välja, millised on maksimaalsed lubatud kordajad. Rahandusministeerium § 324. Transpordisektoris Selle arvutuskäigu taastuvatest nõue tuleneb otseselt energiaallikatest toodetud direktiivist. energia osakaalu arvutamise põhimõtted (7) Maantee- ja raudteesõidukitele taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu leidmiseks korrutatakse tarnitud elektrienergia kogus megavatt-tundides tarnimisele eelnenud üle- eelmisel aastal riigi keskmise taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaaluga protsentides. (9) Kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste tootmiseks elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu määramiseks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu, võttes arvesse kahe aasta taguseid andmeid Miks me siin üleelmist aastat kasutame? Kui elektrisõidukite arv kasvab, siis me selle valemiga kasutame arvestuses vähem elektrienergiat, kui on tegelik tarbimine? Rahandusministeerium § 324. Transpordisektoris Tegu on direktiivist taastuvatest tuleneva nõudega, energiaallikatest toodetud mille põhiline eesmärk energia osakaalu arvutamise on see, et muust kui põhimõtted bioloogilise päritoluga (10) Elektrienergiat, mis on taastuvtoorainest saadud otseühenduse kaudu toodetud vedelate ja taastuvast energiaallikast gaasiliste elektrienergia transpordikütuste tootmisseadmega tootmise juurde elektrituruseaduse mõistes, rajatakse uus võib täiel määral arvesse taastuvenergia võtta kui taastuvast tootmisseade ja energiaallikast toodetud välistatakse selliselt elektrienergiat, kui seda juba olemasolevate ja kasutatakse muust kui turul osalevate bioloogilise päritoluga tootmisseadmete taastuvtoorainest toodetud kasutusala vahetumist. vedelate ja gaasiliste Näide a) kütuse transpordikütuste tootmisel, tootmine rajatakse juhul kui tootmisseade: olemasoleva 1) alustab tegevust hiljem taastuvenergia üksuse kui muust kui bioloogilise juurde pole soositud. päritoluga taastuvtoorainest b) kui kütuse vedelaid ja gaasilisi tootmisega koos transpordikütuseid tootev rajatakse elektrienergia käitis või sellega samal ajal saamiseks ning; taastuvenergia üksus (11) Võrgust võetud on soositud. elektrienergiat võib Sätte 11 osas on tegu käesoleva paragrahvi lõikes kahevalentse sättega, 11 nimetatud mis tuleneb transpordikütuste tootmisel direktiivist, kus lugeda täielikult taastuvast esimeses pooles on energiaallikast toodetud põhimõte, et kui on elektrienergiaks, kui see on tegu otseliiniga (otse toodetud üksnes taastuvatest tootmisest tarbimisse) energiaallikatest ning siis saab seda energiat taastuvenergia omadused ja 100% taastuvenergiana kõik muud asjakohased arvesse võtta. Sätte kriteeriumid on tõendatud, teine pool ütleb, et tagades, et kõnealuse tarbitud energiat võib elektrienergia statistikas arvesse taastuvenergia omadusi võtta vaid 1 kord ehk deklareeritakse ainult üks ühes sektoris (näiteks kord ja ainult ühes kui taastuvelekter lõpptarbimissektoris. tarbiti maanteesõidukis Millega ja miks me siin ja see osakaal läheb tegeleme? statistikas arvesse Lisaks palun sätte (10) transpordisektoris tõlget, et oleks võimalik aru elektri osakaaluna, siis saada sisust. Näiteks kahe seda sama kogust ei näite varal, millest üks tohi lisaks kuvada kvalifitseerub ja teine mitte. näiteks üldises Sätte (11) kontekstis küsin, taastuvelektri et kas meil on võimalik eesmärgis). kuidagi ka vähendada vajalike pitsatite ja allkirjadega dokumentide arvu? Kui tuulik genereerib, siis saab ka ilma pitsatita aru, et genereerib? Rahandusministeerium § 326. Juhul, kui ettevõtted Taastuvenergiakogukond soovivad jõud (2) ühendada Taastuvenergiakogukonnas taastuvenergia osaleva ettevõtja peamine tootmiseks siis nad äri- või kutsetegevus ei tohi võivad seda teha, kuid olla jäävad taastuvenergiakogukonnas taastuvenergiakogukon osalemine. dade skoobist välja. Miks selline piirang? Oletagem, et ettevõtjad otsustavad ühendada jõud koos energia tootmiseks. Üks ettevõtja teeb sellest ettevõtmises osalemiseks eraldi OÜ (mis muuga sel juhul ei tegelegi, kui ses ühistootmises osalemisega). Kas ta ei tohi nii teha? Miks? Rahandusministeerium Peatükk 82 Päritolutunnistus on nö Päritolutunnistus sertifitseerimistunnistu Kas see on oma sisu poolest s, mis tagab et sarnane süsteem CO2 toodetud ja tarbitud kvootide süsteemiga? energia on pärit taastuvast Kui paragrahvi 2 lõikes 262 energiaallikast ning öeldakse, et mida saab osta kaubast süsinikuneutraalne tootmine eraldi. Näiteks kui on ainult juhul, kui … toodetakse elektrolüüsi süsinikdioksiid on kinni abil vesinikku ning püütud või taaskasutatud, läheduses ei ole siis kas tegelikult on taastuvenergia võimalik teha fossiilset tootmisüksusi, saab energiat ja osta neid vesiniku tootmiseks päritolutunnistusi, et kasutatavat fossiilset piisavalt roheline olla? elektrit nö taastuvenergia päritolutunnistusega puhtaks osta. Kuid siinkohal on oluline jälgida energiabilanssi ja vältida päritolutunnistuste topeltkasutamist ning lisaks on oluline markeerida, et päritolutunnistustega ei saa ära täita riiklike taastuvenergia eesmärke. Rahandusministeerium Peatükk 82 Tarbijate ühtsetel Päritolutunnistus alustel Vaja lühikest selgitust, miks informeerimiseks on neid tunnistusi vaja ja taastuvenergia päritolu kuidas neid kasutada saab. kohta ning toodetud taastuvenergia ülepiirilise kaubanduse võimaldamiseks seati Euroopa Liidus sisse päritolutunnistuste süsteem. Esialgu väljastati päritolutunnistusi vaid taastuvale elektrienergiale, kuid taastuvenergia sektori arenedes tekkis vajadus ka teistest taastuvenergia allikatest toodetud energia päritolu tõendamise järgi. Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille normühik on 1 MWh ning mille väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja (kelleks on Eestis Elering AS) biometaani, vesiniku, elektrienergia või soojus- või jahutusenergia tootjale, tootja taotluse alusel, tõendamaks, et biometaan, vesinik, jahutus- või soojusenergia või elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast. Ühtlasi saab kasutada päritolututunnistust selleks, et tõendada, et biometaani, vesiniku, elektrienergia või soojus- või jahutusenergia on toodetud selliselt, et tootmise protsessis emiteeritud süsinikdioksiid on kinni püütud või taaskasutatud. Päritolutunnistused kehtivad 18 kuud. Päritolutunnistus võib võõrandada teisele turuosalisele 12 kuu jooksul pärast energiaühiku tootmist. Päritolutunnistust aga kasutab tarbija, kui ta soovib tõendada tema tarbitud taastuvenergia päritolu. Päritolutunnistust tuleb käsitada n-ö kauba sertifitseerimistunnistu sena, mida saab osta kaubast eraldi. Näiteks, kui mõni tarbija soovib tarbida ainult keskkonnasõbralikku elektrienergiat, siis, kuigi reaalselt tarbib ta sama elektrit, mida kõik teised süsteemi tarbijad, ostab ta endale Eesti või mõne teise liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi elektroonilisest andmebaasist päritolutunnistuse ning sellega ta tõendab, et tema tarbitud elektrienergia on keskkonnasõbralik. Kui tarbija ostab päritolutunnistuse, kuid ei kavatse seda kasutada, võib ta selle üle kanda ehk võõrandada päritolutunnistuse kehtivuse ajal, teisele isikule, kes soovib tõendada, et tema kasutatud elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil. Rahandusministeerium § 327. Päritolutunnistus „Kustutamise“ all (4) Päritolutunnistust peetakse silmas, et kasutatakse tarbijale päritolutunnistus on nö tarnitud ja tarbitud ära kasutatud. energiaühiku taastuvast Täiendame eelnõus energiaallikast tootmise sõnastust selliselt, et tõendamiseks mõõtepunktis. põhimõte paremini Nimetatud eesmärgil välja tuleks. kasutatud päritolutunnistus kustutatakse. Mida siin selle kustutamise all mõeldakse? Kas tunnistus kaob, nagu teda poleks olnudki (kustutatud) või pigem peaks siin olema juttu sellest, et antud päritolutunnistus saab märke, et ta on kasutatud ning sellega välistatakse topeltkasutus? § 327. Päritolutunnistus, Jah Eelnõusse lisati 12 kuu eelnõu seletuskiri säte juurde. Päritolutunnistus võib Antud nõue ja võõrandada teisele kehtivusajad tulenevad turuosalisele 12 kuu jooksul direktiivist. pärast energiaühiku tootmist. Seletuskirjas on öeldud, et võõrandada võib 12 kuu jooksul. Seadusest ma sellist sätet ei leia. Kui püütakse tekitada päritolutunnistuste turg, siis kuidas sellega suhestub see 12 kuu reegel (või ka 18- kuulise kehtivuse reegel). Kas ma ei saagi neid tunnistusi kokku osta lootuses, et pikema aja jooksul nende hind kasvab? Rahandusministeerium § 329. Päritolutunnistuste Järgmine otseselt haldamine direktiivist ja teistest Siin paragrahvis antakse EL õigusaktidest Eleringile üsna vabad käed tulenevaid nõudeid. päritolutunnistustega Päritolutunnistuste seonduvat kujundada. süsteemi luues Milline on teiste riikide konsulteerisime ka praktika? teiste liikmesriikidega Kas direktiiv kirjutab ses ning nad kasutavad osas midagi ette? sarnast praktikat. Tegu Siin oleks ehk mõistlik ka on turuplatformiga konkurentsiametile mingid millel on omad kulud, hoovad anda sekkumiseks? mida on mõistlik katta Lisaks küsimus sellest, et võrgutariifist (mitte kui me näeme ette, et riigieelarvest) ning mis taastuva elektri tootmine regulaatori juurde ei jõuab punkti, kus ta toetust sobi. Eesmärk on ei vaja ja on turupõhine, siis tegeleda järelevalvega, miks me näeme siin mitte turu seaduses ette tulu tekitamise arendamisega. süsteemihaldurile? Kui Konkurentsiamet juba ühest otsast voolab peale, täna jälgib, et vaheneid aga teises ei ole toetust vaja kasutatakse mõistlikult maksta, kuhu see raha siis Lisame eelnõusse, et läheb? kuni 2% toetuse Mu meelest oleks siin väljamaksmise vajalik süsteemihaldurile summast võib mingid piirid seada, kui moodustada suur see administreerimiskulud, administreerimistasu see kataks ära siis nii maksimaalselt olla võib. päritolutunnistuste platvormi, kauplemisplatvormi, aga ka päritolutunnistuste tarbijale kuvamise infotehnoloogiliste lahenduste arendamise ja halduse. Rahandusministeerium § 329. Päritolutunnistuste 2023. aasta 31. haldamine detsembriga lõppeb (10) Riigipoolset biometaani tootmise investeeringu- või muud toetus ja seega on toetust saava asjakohane lõpetada ka tootmisseadme, välja nn biometaani arvatud biometaani tootmisseade ja tootmisseadme, toodangu päritolutunnistuse kohta väljastatakse ülekandmise erand päritolutunnistused süsteemi haldaja päritolutunnistuste süsteemi kontole. Seni on haldaja kontole. biometaani tootmise Päritolutunnistuste süsteemi toetust maksutud 9,8 haldaja võõrandab sellised mln eurot ning meetme päritolutunnistused jääk on hetkeseisuga enampakkumise korras. ca 22 mln eurot. Enampakkumisest saadud tulu kasutatakse elektrituruseaduse § 59’2 lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamiseks.“; Seletuskirjas püütakse põhjendada, miks biometaanile on erandit vaja. Palun selgitusele juurde ka numbreid. Rahandusministeerium 12) paragrahv 32’9 lõige 10 Jah Antud säte lisati muudetakse ja sõnastatakse eelnõusse (§ 7 lg 3) järgmiselt: „(10) Riigipoolse tegevus- või investeeringutoetust saava tootmisseadme toodangu kohta väljastatakse päritolutunnistused päritolusüsteemi haldaja kontole. Päritolutunnistuste süsteemi haldaja võõrandab sellised päritolutunnistused enampakkumise korras. Enampakkumisest saadud tulu kasutatakse elektrituruseaduse §59’2 lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamiseks. “ Seletuskiri ütleb, et uus sõnastus hakkab kehtima 01.01.2024. Kas eelnõus ei peaks see kuupäev kirjas olema? Päritolutunnistuste peatükk Jah Eelnõusse lisati ELTS’s ja käesolevas konkreetne kuupäev, seaduses millal elektrooniline Juba ELTS’s on öeldud, andmebaas et haldamiseks päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamiseks peab ning avaldab väljastatud valmis olema (§329 lg päritolutunnistuste kohta 10). teavet oma veebilehel. Päritolutunnistuse väljastamise kohta avaldatakse andmed veebilehel hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul pärast päritolutunnistuse väljastamist. [RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014] Nüüd ütleme, et Päritolutunnistuste süsteemi haldaja loob … Kaua ta seda loob? Kas oleks mõistlik sätestada kohustus ajaliselt? ELTSi rakendussättes vb on kuupäev kirjas. Rahandusministeerium Päritolutunnistuste peatükk Õigusselguse huvides ELTS’s, Maagaasiseaduses, on otstarbekas Kaugkütteseaduses ja koondada kõik käesolevas seaduses päritolutunnistustega seonduv ühte Oleks vaja lühikest seadusesse ja ühte ülevaadet sellest, kas ja mis peatükki. Sisulisi sisuliselt muutub selle muudatusi see kaasa ei käigus, kui tõstame too, kuid õigusselguse päritolutunnistuste huvides on see temaatika ühte seadusesse mõistlik. Praegu on kokku. päritolutunnistuste temaatikat käsitletud paraleelselt MGS-is ning ElTS-is, kuid direktiivist tulenevalt tuleb päritolutunnistusi väljastada edaspidi ka vesinikule ja soojuse ning jahutusenergiale, sellest tulenevalt peaksime päritolutunnistuste temaatika sisse viima ka näiteks kaugkütteseadusesse jt asjakohastesse seadustesse. Kuna päritolutunnistustel on ühised põhimõtted ja ühised väljastamise ja kasutamise reeglid, siis erinevates seadustes oleks 70% samad sätted, kuid väikeste erisustega tulenevalt kütustest. Seega leiame, et on mõistlik kogu päritolutunnistuste temaatika ühte seadusesse kokku tuua ja eemaldada eriseadustest. Justiitsministeerium Meie 09.09.2020 nr 17-7/19-0325/1243-2 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) Eelnõu 2) Eelnõu seletuskiri 3) Lisa 1 direktiivi EL 2018/2001 vastavustabel 4) Lisa 2 rakendusaktide eelnõude kavandid 5) Lisa 3 kommentaaride ja märkustega arvestamise tabel Liisa Mällo 625 6321 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Memo Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisest – muutused energiamajanduse korralduse seaduses, elektrituruseaduses, maagaasiseaduses ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses ning vedelkütuse seaduses Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (edaspidi ka taastuvenergia direktiiv) siseriiklikku õigusesse ülevõtmine. Eelnõuga tehtavad muudatused on vaid direktiivi ülevõtmisega seonduvad. Eesmärgiga suurendada taastuvenergia tootmist kui ka tarbimist nii kodumajapidamiste juures kui ka suurtootjate ja -tarbijate tasandil. Direktiiv peab Eesti õigusesse olema üle võetud hiljemalt 2021. aasta 30. juuniks. Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada sisu ja teemakäsitluste järgi kolmeks: 1) riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite põhised alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted. 2) enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ning lihtsustamine (sh planeeringud, haldus-ja loamenetlused); 3) biokütuste säästlikkuse kriteeriumid. Riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite põhised alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted Taastuvenergia direktiivis seatakse eesmärgiks saavutada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 32%-line osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises. EL üldeesmärgi täitmisesse panustavad kõik liikmesriigid vastavalt oma seatud riiklikele panustele. Lisaks seatakse direktiiviga sektoripõhised alameesmärgid ja ühtsed (arvutus)põhimõtted, mida liikmesriik peab täitma ning rakendama. Siseriiklikku taastuvenergia eesmärki aastaks 2030 sh sektori põhised alameesmärgid, mis sätestatakse käesoleva eelnõuga Energiamajanduse korralduse seaduses on: - taastuvatest energiaallikatest toodetud energia peab moodustama vähemalt 42% siseriiklikust energia summaarsest lõpptarbimisest; - taastuvatest energiaallikatest toodetud energia elektrienergia summaarsest lõpptarbimises peab moodustama vähemalt 40%; - taastuvatest energiaallikatest toodetud energia soojuse summaarsest lõpptarbimises peab moodustama vähemalt 63%; - maantee- ja raudteetranspordis kasutatud energiast moodustab taastuvast allikast toodetud energia vähemalt 14% kogu transpordisektoris tarbitud energiast. Ühtlasi tuleb taastuvenergia direktiivi ning Euroopa Liiduenergialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 kohaselt sätestada ka siseriiklikud taastuvenergia vahe- eesmärgid aastateks 2021., 2022., 2025. ja 2027. Nimetatud vahe-eesmärgid sätestab Vabariigi Valitsus oma korraldusega. Siseriiklikku taastuvenergia eesmärki ning selleni jõudmist on kirjeldatud ka EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel koostatud arengudokumendi eelnõus „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030.“ Omatarbeks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hõlbustamine sh planeeringud, haldus -ja loamenetlused Taastuvenergia direktiiv kohustab riikidel lihtsustama ning kiirendama siseriiklikult läbiviidavaid administratiiv protseduure ja (liht)loamenetlusi. Lisaks peab edaspidi kõikides loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad siseriiklikud õigusnormid võtma arvesse taastuvenergia edendamise põhimõtteid. Eestis on lubade menetlejateks kohalikud omavalitsused, Keskkonnaamet ja TTJA, kes peavad vajadusel juhendama taotlejat ning hõlbustama tervet loamenetluse protsessi kulgu, seega on Eestis kehtiva loamenetluse protsessi raames taotlejal vaja ühendust võtta ühe kuni nelja asutusega. Tõlgendades kontaktpunkti funktsioonina juhiste andmist haldusmenetluses (taastuvenergia direktiivi artikkel 16 lg 1 teine lause) ning nõustamist taotluste esitamisel, siis täidab praktikas seda funktsiooni kohalik omavalitsus kui kontaktpunkt, kellega taotleja igal juhul energia tootmise alustamise eesmärgil ühendust võtma peab ning kellel on haldusmenetluse seadusest tulenevalt üldine uurimis- ja selgitamiskohustus tulenevalt haldusmenetluse seadustiku § 6 ja § 36. Lisaks peab edaspidi kõikides loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad siseriiklikud õigusnormid võtma arvesse taastuvenergia edendamise põhimõtteid. Hoonefondiga seonduvad sätted juba täna sisalduvad Eesti õigusruumis (ehitusseadustiku vastavad sätted ning hoonete energiatõhususe miinimumnõuded). Planeeringutega seonduvad sätted lisatakse Rahandusministeeriumi poolt planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Lisaks soovitakse oluliselt suurendada taastuvenergia isetarbijate ning energiakogukondade rolli, sätestades neile konkreetsed õigused ja kohustused. Lisaks tuuakse sisse ka taastuvenergia tootja ja tarbija vaheliste otseostu lepingute võimalused ning vastastikuse kauplemise võimalused. Eestis juba toimivad vastavad regulatsioonid, mis soodustavad isetarbijate ja energiakogukondade teket ning need käsitlevad ka nende õigusi ja kohustusi (nt maksta võrgu kasutamise eest proportsionaalselt õiglast tasu jms). Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid Direktiivi ülevõtmise järgselt peavad biomassi kasutatavad uued elektrijaamad (mis alustavad tööd alates 2024. 30. juunist, ehk kolm aastat peale taastuvenergia direktiivi jõustumist) ning mille võimsus jääb vahemikku 50-100 MW, kasutama kõrge efektiivsusega koostootmistehnoloogiat või kasutama parimat võimalikku tehnoloogiat (kus, "parim" tähendab kõige mõjusamat ja tõhusamat viisi, mille abil on võimalik kõrgetasemeliselt keskkonda kaitsta, "tehnika" hõlmab nii käitises kasutatavat tehnoloogiat kui ka käitise kavandamist, ehitust, hooldamist, käitust ja tegevuse lõpetamist ning "võimaliku tehnika" all mõeldakse mingis ettevõttes sellisel arengutasemel olevat tehnoloogiat, mis majanduslikult ja tehniliselt on ettevõtjale vastuvõetav ja kättesaadav) või kasutama biomassi süsiniku kasutamise ja ladestamise tehnoloogiat (tehnoloogia, mis võimaldab tootmisseadme juures nö. korstnast süsinikku kinnipüüda nt vastavate filtritega või kasutades muid süsinikku siduvaid lahendusi ning kasutada kinnipüütud süsinikku nt uute toodete tootmisel või tehnoloogia, mis võimaldab kinnipüütud süsinikku ladestada nt maapõue reservuaaridesse). Juhul, kui uue tootmisjaama võimsus ületab 100 MW, tuleb rakendada kõrge efektiivsusega koostootmistehnoloogiat või kasutama biomassi süsiniku kasutamise ja ladestamise tehnoloogiat või vastama 36%-lisele efektiivsuskriteeriumile. Kasvuhoonegaaside (edaspidi ka KHG) heitkoguste vähendamise osas peavad biokütuste ja biovedelike tootjad täitma KHG jätkusuutlikkuse ja säästlikkuse kriteeriume. Eelnõu on läbinud esimese kooskõlastusringi, millega kaasati Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ning teisi huvitatud osapooli. Saadud tagasisidele tuginedes täiendati eelnõud (vt Lisa 3 kommentaaride ja märkustega arvestamise tabel). Käesolevaga edastatakse eelnõu Justiitsministeeriumile. EELNÕU 08.09.2020 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „saavutamiseks“ sõnadega „ning seatakse põhimõtted taastuvenergia edendamiseks“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastustes: „21) biomasskütus – elektrituruseaduse § 57 lõikes 2 sätestatud biomassist toodetud gaasiline ja tahkekütus;“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastustes: „71) energia segajääk – liikmesriigi energiaallikate aastane kogujaotus, välja arvatud kasutatud päritolutunnistustega hõlmatud osakaal;“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 211 ja 212 järgmistes sõnastustes: „211) muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised transpordikütused – vedelad või gaasilised kütused, mida kasutatakse transpordisektoris, mis ei ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus tuleb muust taastuvast energiaallikast kui biomass; 212) mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse tarbitud kütuse või energia hulka;“; 5) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastustes: „231) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija – lõpptarbija, kelle peamiseks äri- või kutsetegevuseks ei ole elektrienergia tootmine ning kes tarbib, salvestab või müüb oma kinnistul taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat;“; 6) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 261 järgmises sõnastustes: „261) päritolutunnistuste süsteemi haldaja – süsteemihaldur maagaasiseaduse mõistes ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse mõistes;“; 7) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 262–265 järgmistes sõnastustes: „262) ringlusse võetud süsinikupõhised kütused – vedelad ja gaasilised kütused, mis on toodetud taastumatut päritolu vedelatest või tahketest jäätmetest, mis ei sobi materjalina taaskasutamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega kehtestatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3– 30) artiklile 4, või taastumatut päritolu jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tööstuskäitiste tootmisprotsessis vältimatult ja tahtmatult tekib; 263) süsinikneutraalne tootmine – käesoleva seaduse § 328 lõikes 4 nimetatud korra alusel kontrollitud biometaani, vesiniku, elektrienergia või soojus- või jahutusenergia tootmine selliselt, et tootmise protsessis ei emiteerita süsinikdioksiidi või see on kinni püütud või taaskasutatud; 264) taastuvenergiakogukond – juriidiline isik, keda kontrollivad füüsilisest isikust, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast või kohaliku omavalitsuse üksusest aktsionärid, osanikud või liikmed, kelle elu- või asukoht on kõnealusele juriidilisele isikule kuuluvate ja tema välja töötatud taastuvenergiaprojektide lähedal ning kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma aktsionäridele, osanikele või liikmetele või nendele piirkondadele, kus ta tegutseb; 265) toidu- ja söödakultuurid – põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- või õlikultuurid, välja arvatud jäägid, jäätmed või lignotselluloosmaterjal ja täiendkultuurid nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed, tingimusel et täiendkultuuride kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele;“; 8) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal riigi summaarses energia lõpptarbimises ei või olla väiksem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21,12.2018, lk 82–209) lisa I osas A esitatud tabeli kolmandas veerus esitatud lähteosakaal.“; 9) paragrahvi 3 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 10) seadust täiendatakse peatükkidega 81 ja 82 järgmises sõnastuses: „81. peatükk Taastuvenergia edendamine 1. jagu Taastuvenergia eesmärk § 321. Riiklik taastuvenergia eesmärk (1) Aastaks 2030 moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 42 protsenti siseriiklikust energia summaarsest lõpptarbimisest. Sealhulgas moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia elektrienergia summaarsest lõpptarbimises vähemalt 40 protsenti ning soojuse summaarsest lõpptarbimises vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud energiast moodustab taastuvast allikast toodetud energia vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmise arvutamisel ei võeta arvesse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ega biomasskütuseid ja nendest toodetud energiat, mis ei vasta atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele või mille kasutamine ei ole kooskõlas jäätmehierarhia põhimõtetega jäätmeseaduse mõistes. (3) Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal riigi summaarses energia lõpptarbimises ei või olla väiksem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21,12.2018, lk 82–209) lisa I osas A esitatud tabeli kolmandas veerus esitatud lähteosakaal. § 322. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise üldised põhimõtted (1) Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisena, jagatuna kõikidest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega ning seda väljendatakse protsendina. (2) Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamiseks summaarses energia lõpptarbimises liidetakse järgmised elemendid: 1) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine; 2) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine kütte- ja jahutussektoris; 3) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine transpordisektoris. (3) Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, elektrienergiat ja vesinikku võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarsete lõpptarbimiste arvutamisel arvesse ainult üks kord. (4) Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergia kogukondade toodetud elektrienergia kogus, välja arvatud elektrienergia kogus, mis on toodetud eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades. (5) Mitmel kütusel töötavate elektrijaamade puhul võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse üksnes see osa elektrienergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, võttes arvesse iga kütuse energiasisaldust eraldi. (6) Hüdro- ja tuuleenergia abil toodetud elektrienergiat võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 lisas II sätestatud normaliseerimisvalemile. (7) Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine kütte- ja jahutussektoris arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud kaugkütte ja -jahutusenergia kogusena, millele on lisatud taastuvatest energiaallikatest toodetud muu energia tarbimise kogus tööstuses, majapidamistes, teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris kütteks, jahutuseks ja tootmisprotsessiks. (8) Mitmel kütusel töötavate elektrijaamade puhul võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse üksnes seda osa küttest ja jahutusenergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, võttes arvesse iga kütuse energiasisaldust eraldi. (9) Kütte ja jahutuse jaoks soojuspumpade ning kaugjahutussüsteemide abil tekkinud ümbritseva keskkonna energiat ning geotermilist energiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba käitamiseks kasutatud primaarenergia kogust, viies läbi arvutusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 lisas VII esitatud meetodile, võttes arvesse energia tarbimist kõikides lõpptarbimissektorites. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel ei võeta arvesse soojusenergiat, mis on toodetud passiivsete energiasüsteemide abil, mille puhul madalam energiatarbimine saavutatakse passiivselt ehituskonstruktsioonide abil või tänu taastumatutest energiaallikatest toodetud soojusele. (11) Summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel arvestatakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 protsenti. (12) Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1–62) sätestatud meetodeid ja mõisteid. § 323. Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtted (1) Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel: 1) sellised kütused ei ole toodetud toorainest, mis pärineb looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealadelt või suure süsinikuvaruga maa-alalt atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses; 2) biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist; 3) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse üksnes siis, kui sellise kütuse tootmiseks on seire- või halduskavad, mis käsitlevad kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. (2) Metsa biomassist toodetud biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse üksnes siis, kui kütus vastab metsaseaduses sätestatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumidele. (3) Jäätmetest ja jääkidest, mis ei pärine põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse sektorist, toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse paragrahvi 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse üksnes siis, kui sellised kütused vastavad armosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumidele. (4) Tahketest olemejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumidele. (5) Kui biomasskütust kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvates käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul, võetakse biomasskütusest toodetud energia käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud oskaalu arvutamisel arvesse juhul, kui see vastab sõltumata geograafilisest päritolust atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. § 324. Transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtted (1) Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine transpordisektoris arvutatakse transpordisektoris tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste summana. (2) Tarbimisse lubatud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamisel võetakse arvesse mootoribensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlusse võetud süsinikupõhiseid kütuseid ning maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud elektrienergiat. (3) Transpordisektoris tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia koguse energiasisalduse arvutamisel võetakse arvesse kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud igat liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, sealhulgas maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud taastuvelektri energiasisaldust. (4) Transpordisektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel arvestatakse energiakogust järgmiselt: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 lisas IX loetletud lähteainetest toodetud biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi energiakogust kahekordselt; 2) taastuvelektri energiasisaldus maanteesõidukitele tarnimise korral neljakordselt; 3) raudteesõidukitele tarbimisse lubamise korral 1,5-kordselt; 4) lennundus- ja merendussektorisse tarnitud kütuste, välja arvatud toidu- ja söödakultuuridest toodetud kütuste, osakaalu saamiseks korrutatakse nende energiasisaldus 1,2-ga. (5) Transpordikütuste energiasisalduse arvutamisel kasutatakse kütteväärtusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 lisas III. Nende transpordikütuste energiasisalduse määramiseks, mida ei ole lisas III nimetatud, kasutatakse vastavaid Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid kütuste kütteväärtuste määramiseks. Kui Euroopa standardiorganisatsioonis ei ole selleks otstarbeks standardeid vastu võetud, kasutatakse vastavaid Rahvusvahelise standardiorganisatsiooni (ISO) standardeid. (6) Maantee- ja raudteesõidukitele taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu leidmiseks korrutatakse tarnitud elektrienergia kogus megavatt-tundides tarnimisele eelnenud üle-eelmisel aastal riigi keskmise taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaaluga megavatt-tundides ning esitatakse protsentides. (7) Kui elektrienergia tarniti maantee- või raudteesõidukisse vahetult taastuvat energiaallikat kasutavast elektrienergia tootmisseadmest, arvatakse see elektrienergia taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiaks. (8) Kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste tootmiseks elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu määramiseks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu, võttes arvesse kahe aasta taguseid andmeid. (9) Elektrienergiat, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmisseadmega elektrituruseaduse mõistes, võib arvesse võtta kui taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, kui seda kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel, juhul kui tootmisseade: 1) alustab tegevust hiljem kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid tootev käitis või sellega samal ajal ning 2) ei ole võrku ühendatud või on võrku ühendatud, kuid on võimalik tõendada, et vastav elektrienergia on tarnitud võrgust elektrienergiat võtmata. (10) Võrgust võetud elektrienergiat võib käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud transpordikütuste tootmisel lugeda täielikult taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiaks, kui see on toodetud üksnes taastuvatest energiaallikatest ning taastuvenergia omadused ja kõik muud asjakohased kriteeriumid on tõendatud, tagades, et kõnealuse elektrienergia taastuvenergia omadusi deklareeritakse ainult üks kord ja ainult ühes lõpptarbimissektoris. Jagu 2 Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise hõlbustamine § 325. Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise hõlbustamine (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osaleb Euroopa Liidu liikmesriikidega ühise oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise edendamise ja hõlbustamise tugiraamistiku loomises. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tugiraamistikus käsitletakse: 1) lõpptarbijate ja lõppkasutajate, sealhulgas energiaostuvõimetute isikute ja energiaostu riskigruppi kuuluvate isikute juurdepääsu oma tarbeks toodetud taastuvenergiale; 2) projektide rahastamise põhjendamatuid takistusi turul ning meetmeid rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks; 3) teisi oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatuid regulatiivseid takistusi, sealhulgas üürnike jaoks; 4) hoonete omanikele suunatud stiimuleid, et nad looksid oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise võimalusi, sealhulgas üürnike jaoks; 5) ligipääsu andmist oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele nende poolt võrku suunatud omatarbeks toodetud taastuvenergia jaoks mittediskrimineerivatele asjakohastele olemasolevatele toetuskavadele ja kõikidele elektrituru segmentidele; 6) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate kohustust panustada elektrienergia võrku suunamisel piisavalt ja tasakaalustatud viisil süsteemi üldkulude katmisesse. § 326. Taastuvenergiakogukond (1) Tarbija osalemisele taastuvenergiakogukonnas ei tohi seada põhjendamatuid või diskrimineerivaid tingimusi. (2) Taastuvenergiakogukonnas osaleva ettevõtja peamine äri- või kutsetegevus ei tohi olla taastuvenergiakogukonnas osalemine. (3) Taastuvenergiakogukonnal on õigus: 1) taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa; 2) jagada taastuvenergiakogukonna omandis olevate tootmisüksustega toodetud taastuvenergiat taastuvenergiakogukonna sees, säilitades taastuvenergiakogukonna liikmete õigused ja kohustused tarbijatena; 3) pääseda kas otse või agregeerimise kaudu kõikidele sobivatele energiaturgudele. (4) Taastuvenergiakogukonna liikmete energia tarbimispunktides mõõdetakse kasutatud energiat selleks ettenähtud kaugloetava mõõteseadmega. Peatükk 82 Päritolutunnistus § 327. Päritolutunnistus (1) Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektri-, või soojus- või jahutusenergia tootjale tootja taotluse alusel tõendamaks, et biometaan, vesinik, veeldatud gaas, elektri-, soojus- või jahutusenergia on toodetud taastuvast energiaallikast või süsinikuneutraalselt. (2) Iga toodetud biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektri-, soojus- või jahutusenergia megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus. (3) Päritolutunnistus kehtib 18 kuud pärast kütuse või energia tootmist. (4) Päritolutunnistust kasutatakse tarbijale tarnitud ja tarbitud energiaühiku taastuvast energiaallikast tootmise tõendamiseks mõõtepunktis. Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse kustutatuks tarbimise tõendamiseks, mille järel seda enam kasutada ei saa. (5) Päritolutunnistust võib kasutada või võõrandada füüsiliselt tarnitud kütusest või energiast eraldi 12 kuu jooksul pärast energiaühiku tootmist. (6) Tarnitud ja tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks võib kasutada ainult Euroopa Majanduspiirkonna riigis väljastatud päritolutunnistust. (7) Päritolutunnistuse tootjale väljastamine, kasutamine, kustutamine, võõrandamine riigisiselselt ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide vahel toimub käesoleva seaduse § 329 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu. (8) Tarbijal on õigus näha päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis tema mõõtepunktis kasutatud päritolutunnistusi. Tema mõõtepunktis kasutatud päritolutunnistuste alusel saab tarbija tõendada, et tema tarbitud energia on toodetud taastuvast energiaallikast. § 328. Päritolutunnistusel esitatav teave (1) Päritolutunnistusel esitatakse vähemalt järgnevad andmed: 1) taastuvenergia tootja nimi, asukoha aadress, kontaktandmed; 2) taastuvenergia tootmisseadme asukoht, liik ja installeeritud võimsus ning energiaühiku tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus; 3) kuupäev, millal tootmisseade alustas tegevust; 4) info, kas tootmisseade on saanud investeeringutoetust või muud toetust riikliku toetuskava kaudu ja toetuskava liik; 5) toodetud energiaühiku nimetus, tootmise algus- ja lõppkuupäev; 6) kütuse või energia tootmiseks kasutatud kütuste või toorainete loetelu; 7) päritolutunnistuse väljastamise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber. (2) Biometaani ja veeldatud gaasi tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel esitatakse teave kütuse energiaühiku vastavuse kohta atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele, kütuse tootmise viis, maakasutuse kategooria ja emissioon, tooraine päritoluriik, kasvuhoonegaaside mahukus, kütuse alumine ja ülemine kütteväärtus ning märge selle kohta, kas tegemist on täiustatud biokütusega vedelkütuse seaduse mõistes. (3) Tõhusa koostootmisega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ühe megavatt- tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus, milles esitatakse nii elektrienergia kui ka soojusenergia näitajad ning lisatakse käesoleva praragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka järgmised andmed: 1) tootmisseadme soojusvõimsus; 2) kasutatud kütuse alumine kütteväärtus; 3) koostootmise režiimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis; 4) tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur; 5) käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruse alusel arvutatud primaarenergia sääst. (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab päritolutunnistuse väljastamise ja kasutamise tingimused ja korra. § 329. Päritolutunnistuste haldamine (1) Päritolutunnistuste süsteemi haldaja loob enda väljastatavate päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi ning avaldab väljastatud, kasutatud, eksporditud, imporditud ja kehtivuse kaotanud päritolutunnistuste kohta andmed oma veebilehel igakuiselt. (2) Päritolutunnistuste süsteemi haldamiskulu kaetakse taastuvenergia tasust ning ei tohi moodustada rohkem kui kaks protsenti makstavate toetuste kogusummast. (3) Päritolutunnistuste süsteemi haldaja tunnustab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt välja antud päritolutunnistusi ainsa tõendina käesoleva seaduse §-s 328 sätestatud asjaolude tõendamiseks. (4) Päritolutunnistuste süsteemi haldaja võib päritolutunnistuse tunnustamisest keelduda üksnes juhul, kui tal on põhjendatud kahtlused selle täpsuse või usaldusväärsuse suhtes. (5) Päritolutunnistuste süsteemi haldaja teatab Euroopa Komisjonile päritolutunnistuse tunnustamisest keeldumisest ja selle põhjendusest. Juhul kui Euroopa Komisjon leiab, et päritolutunnistuse tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, võib Euroopa Komisjon nõuda, et päritolutunnistuste süsteemi haldaja päritolutunnistust tunnustaks. (6) Päritolutunnistuste süsteemi haldaja ei tunnusta kolmandas riigis välja antud päritolutunnistusi, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit on kõnealuse kolmanda riigiga sõlminud lepingu selliste päritolutunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta, mis on välja antud Euroopa Liidu päritolutunnistuse süsteemi ja kõnealuses kolmandas riigis kehtestatud võrdväärse päritolutunnistuste süsteemi alusel, ja üksnes siis, kui toimub päritolutunnistusega hõlmatud energia vahetu importimine või eksportimine. (7) Päritolutunnistust ei kasutata tõendamaks käesolevas seaduse §-s 321 nimetatud eesmärkide täitmist. Päritolutunnistuse võõrandamine koos kütuse või energia füüsilise ülekandmisega või sellest eraldi ei mõjuta riigi otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid, et täita käesoleva seaduse §-s 321 sätestatud eesmärki või taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamist vastavalt käesoleva seaduse §-dele 322 ja 324. (8) Kehtivuse kaotanud päritolutunnistused võetakse arvesse riikliku energia segajäägi arvutamisel. (9) Riigipoolset investeeringu- või muud toetust saava tootmisseadme, välja arvatud biometaani tootmisseadme, toodangu kohta väljastatakse päritolutunnistused päritolutunnistuste süsteemi haldaja kontole. Päritolutunnistuste süsteemi haldaja võõrandab sellised päritolutunnistused enampakkumise korras. Enampakkumisest saadud tulu kasutatakse elektrituruseaduse § 592 lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamiseks. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmebaas tuleb luua 2022. a 31. märtsiks.“; 11) paragrahvi 322 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Biomasskütustest toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel arvesse üksnes juhul, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) elektrienergia on toodetud tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW; 2) tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50–100 MW, elektrienergia tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (ELT L 212, 17.8.2017, lk 1–82) määratletud parima võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhususe tase; 3) tootmisseadmega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 100 MW, elektrienergia tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud elektritootmise netokasutegur 36 protsenti; 4) elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassi süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist.“; 12) paragrahv 329 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Riigipoolse tegevus- või investeeringutoetust saava tootmisseadme toodangu kohta väljastatakse päritolutunnistused päritolusüsteemi haldaja kontole. Päritolutunnistuste süsteemi haldaja võõrandab sellised päritolutunnistused enampakkumise korras. Enampakkumisest saadud tulu kasutatakse elektrituruseaduse § 592 lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamiseks.“; 13) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209).“. § 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse § 19 lõike 14 punktis 22 asendatakse tekstiosa „päritolutunnistuse kasutamisega maagaasiseaduse § 103“ tekstiosaga „biometaani päritolutunnistuse kasutamisega energiamajanduse korralduse seaduse § 327“. § 3. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 lõikes 2 ja § 93 lõike 6 punktis 12 asendatakse lauseosa „käesoleva seaduse §- s 581 nimetatud päritolutunnistus“ lauseosaga „energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud päritolutunnistuste“ vastavas käändes; 2) paragrahv 581 tunnistatakse kehtetuks; 3) seadust täiendatakse §-ga 583 järgmises sõnastuses: „§ 583. Oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijad (1) Tarbija võib tarbida oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat. (2) Oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijal on õigus individuaalselt või energiavahendaja kaudu toota, salvestada ja müüa taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat. (3) Oma tarbeks toodetud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbija käitise omanik võib olla kolmas isik või selle paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust võib hallata kolmas isik. Selline kolmas isik ei ole oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijaks.“; 4) paragrahvi 592 lõigetes 1 ja 4 asendatakse lauseosa „§-s 581 nimetatud päritolutunnistuste“ lauseosaga „energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud elektrienergia ning soojuse ja jahutuse päritolutunnistuste“; 5) paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vähempakkumise tingimuste ja võitja kohta avaldatakse teave põhivõrguettevõtja veebilehel.“; 6) paragrahvi 925 lõikes 1 asendatakse lauseosa „2009/28/EÜ“ lauseosaga „(EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209)“; 7) paragrahvi 925 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Seejuures käsitatakse tootmisseadme võimsuse suurenemisest tingitud taastuvast energiaallikast toodetud energiakogust viisil, nagu see oleks toodetud eraldi tootmisseadmetega, mis alustasid tegevust hetkel, mil võimsuse suurenemine aset leidis.“; 8) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „,Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209)“. § 4. Kaugkütteseaduse muutmine Kaugkütteseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist valmistatud elektrienergiat ning ümbritseva keskkonna energiat, hoones kasutatud ja sealt eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist muundatud elektrienergiat, geotermilist energiat ja ümbritseva keskkonna energiat.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 13–16 järgmises sõnastuses: „(13) tõhus kaugkütte võrgupiirkond on võrgupiirkond, kus kasutatakse vähemalt 50 protsenti taastuvast allikast muundatud soojusenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostootmisrežiimis toodetud soojusenergiat või 50 protsenti taastuvast allikast muundatud soojusenergia ja heitsoojuse ning koostootmisrežiimis toodetud soojusenergia kombinatsiooni; (14) ümbritseva keskkonna energia on looduslik soojusenergia ja keskkonda piiratud alal kogunenud energia, mis on salvestunud ümbritsevas looduslikus õhus ning pinna- või reovees; (15) geotermiline energia on soojusenergiana maapinna all salvestunud energia; (16) heitsoojus on tööstus- või energiakäitistes või kolmanda sektori toodangu kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojusenergia.“; 3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Soojusettevõtja avaldab oma veebilehel järgneva teabe: 1) kaugküttevõrgus kasutatud taastuvast energiaallikast toodetud soojuse, tõhusa koostootmise režiimil toodetud soojuse või jääksoojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta lõikes; 2) teabe selle kohta, kas kaugkütte võrgupiirkond on tõhus.“; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Kaugküttepiirkonnas võib tarbija lõpetada kaugkütte tarbimise ning toota soojust enda tarbeks taastuvast energiaallikast, kui kaugkütte võrgupiirkond ei ole tõhus.“; 5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Põhjendatud tulukuse arvutamisel lisab Konkurentsiamet soojuse piirhinna kooskõlastamisel kaalutud keskmisele kapitali hinnale ühe protsendipunkti ning rakendab seda tõhusa kaugkütte võrgupiirkonna reguleeritud varale.“; 6) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209).“. § 5. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduse § 103, § 23 lõige 32 ja § 485 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduse § 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema madalam kui 1,7 protsenti.“. § 7. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 30. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 12 jõustub 2024 aasta 1. jaanuaril. (4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 11 jõustub 2024. aasta 30. juunil. (5) Käesooleva seaduse § 4 punkt 4 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Henn Põlluaas Tallinn, „…“, … 2020. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2020. a
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel