Konkurentsiamet · 10. september 2020
Sisu (failidest)
OTSUS
10.09.2020 nr 9-3/2020-010
OÜ Strantum veeteenuse hinna kooskõlastamine
1. Haldusmenetluse alustamine
27.09.2019 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Strantum taotlus veeteenuse hinna
kooskõlastamiseks koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus).
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 142 lg 1 kohaselt, kui vee-ettevõtja
tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti
(edaspidi ie) või enam, koostab ta hinnataotluse ning esitab selle enne veeteenuse hinna
kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva
dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.
ÜVVKS § 142 lg 2 kohaselt, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille
reostuskoormus on alla 2000 ie, või väljaspool reoveekogumisala, esitab vee-ettevõtja
Hinnataotluse ÜVVKS § 142 lg 1 sätestatud alustel ja korras kooskõlastamiseks valla- või
linnavalitsusele, kes kontrollib hinnataotluse vastavust käesolevale seadusele ja selle alusel
kehtestatud kohaliku omavalitsuse õigusaktidele, sealhulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kavale.
ÜVVKS § 14 lg 6 tulenevalt võib vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust mitmel erineval
reoveekogumisalal, kõigi piirkondade osas kehtestada ühise veeteenuse hinna, arvestades
ÜVVKS § 14 lõikes 2 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid.
ÜVVKS § 141 lg 3 sätestab, et kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust
nii üle kui ka alla 2000 ie suuruse reostuskoormusega reoveekogumisalal, kuid soovib
hinnataotluse alusel kehtestada nende piirkondade jaoks ühesuuruse veeteenuse hinna
summaarsete kulutuste alusel, esitab ta kõiki reoveekogumisalasid hõlmava hinnataotluse
kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.
OÜ Strantum osutab veeteenust Harjumaal Harku vallas järgmistes piirkondades ja
reoveekogumisaladel2:
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122014023
2
Leitavad aadressil
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?list=KOGA&mount=view#HTTPJ4GhBi2S3GUyDIQRX78DX
M85Dw8TNx
2 (56)
Reovee- Reostus-
Piirkond Registrikood
kogumisala koormus (ie)
Tabasalu alevik, Harkujärve küla, Tiskre küla, Tallinn ja
Rannamõisa küla, Ilmandu küla ümbrus RKA0370010 499 573
Vääna-Jõesuu küla, Viti küla Vääna-Jõesuu RKA0370009 6950
Muraste küla, Suurupi küla Muraste RKA0370007 5650
Kumna küla Kumna RKA0370065 403
Tutermaa küla Tutermaa RKA0370066 244
Vääna küla Vääna RKA0370067 189
Vahi küla asub väljaspool reoveekogumisala.
Vastavalt eelpool toodule olid OÜ-l Strantum alljärgnevad võimalused veeteenuse hinna
kehtestamiseks:
1) ühine hind kogu tegevuspiirkonnas kõikidel reoveekogumisaladel summaarsete kulutuste
alusel ning vee-ettevõtja esitab hinnataotluse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile
(ÜVVKS § 141 lg 3, ÜVVKS § 14 lg 6);
2) erinevad hinnad erinevatel reoveekogumisaladel, kusjuures reoveekogumisaladel
reostuskoormusega 2000 ie või enam hinna kehtestamiseks esitab vee-ettevõtja hinnataotluse
kooskõlastamiseks Konkurentsiametile (ÜVVKS § 142 lg 1) ja ülejäänud reoveekogumis-
aladel hinna kehtestamiseks esitab vee-ettevõtja hinnataotluse kooskõlastamiseks kohalikule
omavalitsusele (ÜVVKS § 142 lg 2).
ÜVVKS § 14 lg 6 ja ÜVVKS § 141 lg 3 alusel soovis OÜ Strantum kooskõlastada ühise veeteenuse
hinna kõikide reoveekogumisalade summaarsete kulude alusel.
ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase-
ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse
hind):
1) tasu võetud vee eest;
2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;
3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest;
4) abonenttasu.
ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:
1) põhjendatud tegevuskulude katmine;
2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse
tagamiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt;
6) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille
ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.
ÜVVKS § 142 lg 1 tulenevalt peab Hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon
Konkurentsiametil võimaldama kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2
ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 lähtuvalt on Konkurentsiametil õigus määrata
kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Eeltoodust tulenevalt on Konkurentsiamet välja
3 (56)
töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) Exceli
tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja „Lihtsustatud küsimustik vee-
ettevõtjatele“3. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181;
ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2 lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis
vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind
sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.
Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiamet koduleheküljel avaldatud
„Hinnataotluse esitamise juhendist“ 4.
ÜVVKS § 14 lg 9 lähtuvalt töötas Konkurentsiamet välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise
soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel5. Juhendi
välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest tulenevalt kujuneb
veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summa
jagamisel müügimahuga (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse
kooskõlastamise käigus halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Juhendi
eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud
hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju
nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning
proportsionaalsuse põhimõtet ning Juhend on kooskõlas ÜVVKS § 16 lõigete 9 ja 10 alusel
majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Veeteenuse ajutise hinna
kehtestamise kord ja tingimused“6 (edaspidi Vee Määrus). Vee Määrust rakendatakse ÜVVKS
§ 16 lg 9 alusel ajutise veeteenuse hinna kehtestamisel juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust
hinnaga, mis ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule ning vee-ettevõtja on jätnud täitmata
Konkurentsiameti ettekirjutuse.
ÜVVKS § 142 lg 7 tulenevalt peab vee-ettevõtja Konkurentsiametil lubama käesolevas seaduses
sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna
moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.
ÜVVKS § 142 lg 9 kohaselt on Konkurentsiametil ja kohalikul omavalitsusel õigus nõuda vee-
ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt,
samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui ÜVVKS-s sätestatud ülesannete
täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad.
ÜVVKS § 142 lg 4 lähtuvalt tehakse hinnataotluse kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul
nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel
võib Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades
tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.
ÜVVKS § 142 lg 11 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile
ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks.
3
Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi /
Hindade kooskõlastamine.
4
Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi /
Hindade kooskõlastamine.
5
Juhend on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel http://www.konkurentsiamet.ee, rubriigis Vesi, soojus /
Vesi / Hindade kooskõlastamine. Juhendit rakendatakse veeteenuse hindade kooskõlastamisel sarnaselt ja
ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning
hindade kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Nimetatud juhendit võivad kasutada ka kohalikud
omavalitsused veeteenuse hindade kooskõlastamisel.
6
https://www.riigiteataja.ee/akt/105112010005
4 (56)
2. Menetlusosaline
OÜ Strantum on Harku Vallavalitsuse omandis olev ettevõte. OÜ Strantum on kantud
äriregistrisse 02.03.2001.a registrikoodiga 10731164 ning asukohaks on Kooli tn 2, Tabasalu
alevik, Harku vald, Harjumaa. OÜ Strantum majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.
detsembril. Ettevõtte kapitali suuruseks on 18 348,27 tuh €.
Äriregistri andmetel on OÜ Strantum põhitegevusalaks hoonehalduse abitegevused ning
lisategevusaladeks veekogumine, -töötlus ja -varustus; kanalisatsioon ja heitveekäitlus; auru ja
konditsioneeritud õhuga varustamine; spordirajatiste käitlus; maastiku hooldus ja korrashoid; muu
puhastustegevus; aeroobika- ja jõusaalide tegevus.
OÜ Strantum on Eesti Vee-ettevõtete Liidu liige.
3. Menetluse käik
27.09.2019 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Strantum Hinnataotlus koos selle aluseks oleva
dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus). Kuna esitatud Hinnataotlus oli puudustega HMS §
15 lg 2 mõttes, siis ei olnud Konkurentsiametil võimalik alustada Hinnataotluse sisulist
menetlemist.
10.10.2019 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum kirja, milles teatas, et Hinnataotlus on
puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, loetledes Hinnataotluses esinevad puudused ning selgitades,
mida OÜ Strantum peab tegema Hinnataotlusest puuduste kõrvaldamiseks. Konkurentsiamet
määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks Hinnataotlusest 30.10.2019.
31.10.2019 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Strantum kiri, millega paluti Hinnataotlusest
puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist kuni 12.11.2019.
01.11.2019 e-kirjaga nõustus Konkurentsiamet Hinnataotlusest puuduste kõrvaldamise tähtaja
pikendamisega kuni 12.11.2019.
26.11.2019 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum meeldetuletuse Hinnataotlusest puuduste
kõrvaldamise tähtaja kohta.
26.11.2019 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Strantum parandused Hinnataotlusesse, mille
tulemusena pidid puudused olema kõrvaldatud.
03.12.2019 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum kirja jätkuvatest puudustest Hinnataotluses.
Konkurentsiamet selgitas taas, milles puudused seisnevad, põhjendas puuduste kõrvaldamise
vajalikkust ning määras Hinnataotlusest puuduste kõrvaldamise tähtajaks 30.12.2019.
23.12.2019 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Strantum teistkordsed parandused
Hinnataotlusesse, mille järel sai Konkurentsiamet lugeda Hinnataotluse nõuetekohaseks ja
alustada selle sisulist menetlemist.
ÜVVKS § 142 lg 4 tulenevalt tehakse Hinnataotluse kooskõlastamise otsus pärast nõuetekohase
taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks
dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2
alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on
määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 142 lg 4, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4
koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse
registreerimisele järgnevast päevast ehk OÜ Strantum puhul alates 24.12.2019.
5 (56)
30.12.2019 saatis Konkurentsiamet e-kirjaga küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike
selgituste saamiseks tarbijate arvude, müügimahtude ja ostetava veeteenuse kohta.
21.01.2020 esitas OÜ Strantum vastused Konkurentsiameti 30.12.2019 küsimustele ning
lisadokumendid ja korrigeeritud Hinnataotluse.
ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 31.12.2019 –
21.01.2020 (kokku 22 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused.
28.01.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum e-kirja täiendavate andmete saamiseks
saastetasu, elektrienergia ostuhinna ja veeteenuse põhivarade kohta.
OÜ Strantum esitas saastetasu ja elektrienergia ostuhinna andmed 12.02.2020 ning andmed
põhivara kohta ja korrigeeritud hinnataotluse 18.02.2020.
ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 29.01.2020 –
18.02.2020 (kokku 21 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused.
03.03.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum kirja menetluse tähtaja pikendamise kohta.
10.03.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum täpsustavad küsimused veeteenuse
põhivarade rahastusallikate kohta ning juhtis tähelepanu 2012.a saldode erinevusele võrreldes
2013.a menetluse põhivarade andmetega.
18.03.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum küsimuse kaugloetavate veearvestite kasuliku
eluea kohta.
25.03.2020 esitas OÜ Strantum vastuse kaugloetavate arvestite eluea kohta ning üldjuhtimise
põhivarade andmed koos jagunemisega erinevate tegevusalade vahel.
06.04.2020 ja 17.04.2020 toimus kirjavahetus OÜ Strantum Hinnataotluse koostamisse kaasatud
konsultandiga, mille käigus juhtis Konkurentsiamet tähelepanu erinevustele Küsimustikus
esitatud veeteenuse varade andmete, ettevõtjalt saadud veeteenuse varade nimekirja ja ka ettevõtte
majandusaasta aruannete vahel.
23.04.2020 saatis Konkurentsiamet ettevõtjale küsimused selgituste saamiseks omatarbevee,
veekao ja liitumistasu raamatupidamises kajastamise kohta. Lisaks soovis amet, et Hinnataotluses
esitataks 2019.a tegelikud andmed ning juhtis tähelepanu füüsiliste ja juriidiliste isikute hinnavahe
kahandamise põhimõtetele.
20.05.2020 esitas OÜ Strantum korrigeeritud Hinnataotluse, milles oli parandatud investeeringute
ja põhivarade andmeid (sh 2012.a algsaldosid), esitatud 2019.a tegelikud andmed ning vastused
ameti 23.04.2020 küsimustele.
ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 11.03.2020 –
20.05.2020 (kokku 72 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud täpsustatud
andmed peamiselt põhivarade ja 2019.a tegelike näitajate kohta.
22.05.2020 esitas Konkurentsiamet täpsustavad küsimused 20.05.2020 esitatud korrigeeritud
andmete kohta.
28.05 ja 01.06.2020 esitas OÜ Strantum vastused ja selgitused ameti 22.05.2020 küsimustele.
ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 23.05.2020 –
6 (56)
01.06.2020 (kokku 10 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud andmed ja
selgitused.
02.06.2020 saatis Konkurentsiamet Harku Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks
OÜ Strantum Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale
vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule.
08.06.2020 Harku Vallavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt on OÜ Strantum Hinnataotluses
kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga.
ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 03.06.2020 –
08.06.2020 (kokku 6 päeva), kuna puudus kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse
vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.
09.06.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum küsimused selgituste ja täpsustavate andmete
saamiseks kasutatavate puurkaevude, ammutatud vee mahu, Vääna-Jõesuu liitumispunktide,
2019.a elektrikulu ja mitmete muude tegevuskulude kohta.
12.06.2020 ja 17.06.2020 saatis OÜ Strantum vastused ja lisaandmed ameti 09.06.2020
küsimustele.
ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 10.06.2020 –
17.06.2020 (kokku 8 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused.
02.07.2020 toimus OÜ Strantum ja Konkurentsiameti esindajate kohtumine, mille käigus arutati
veeteenuse hinnakujunduse aluseks olevaid andmeid ning kuulati ettevõtja selgitusi ja põhjendusi.
03.07.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum täpsustava küsimuse ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni torustike pikkuse kohta.
06.07.2020 esitas OÜ Strantum täpsustatud andmed torustike pikkuse kohta.
ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 04.07.2020 –
06.07.2020 (kokku 3 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud andmed.
10.07.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum e-kirja, milles soovis saada kinnitust
02.07.2020 kohtumisel arutatud muudatuse kohta sademevee kulude kompenseerimises Harku
Vallavalitsuse poolt.
17.07.2020 registreeriti Konkurentsiametis Harku Vallavalitsuse kiri, milles kinnitati et Harku
Vallavalitsus ei pea põhjendatuks jätkata Tallinnasse suunatava sademevee kulude kompenseerimist
Harku valla poolt. Lisaks väljendati valmisolekut kohtuda Konkurentsiametiga veeteenuse hinna osas.
ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 11.07.2020 –
17.07.2020 (kokku 7 päeva), kuna puudus kinnitus sademevee kompenseerimise muutumisest.
28.07.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum Exceli-tabelite kujul kokkuvõtte 02.07.2020
kohtumisel arutatust, märkides seejuures, et veeteenuse hinda lülitatavate muude tegevuskulude
komponent vajab täiendavat analüüsi.
29.07.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum täpsustavad küsimused tööjõukulude
erinevate teenuste ning üld- ja otsekuludeks jagunemise kohta.
7 (56)
12.08.2020 saatis OÜ Strantum vastused Konkurentsiameti 29.07.2020 küsimustele.
ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg 30.07.2020 – 12.08.2020
(kokku 14 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused tööjõukulu
kohta.
19.08.2020 toimus Harku Vallavalitsuse, OÜ Strantum ja Konkurentsiameti esindajate kohtumine
kujuneva veeteenuse hinna ja selles kajastuva tulukuse teemadel.
21.08.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum 19.08.2020 kohtumise esitlusel sisaldunud
tabelid veeteenuse hinna komponentidest.
27.08.2020 saatis Harku Vallavalitsus oma seisukoha OÜ Strantum veeteenuse hinnas sisalduva
põhjendatud tulukuse kohta.
31.08.2020 saatis OÜ Strantum Konkurentsiametile korrigeeritud Hinnataotluse, milles olid
arvesse võetud 02.07.2020 kohtumisel arutatud seisukohad (edastatud 28.07.2020 e-kirjaga) ja
Harku Vallavalitsuse seisukoht hinnas sisalduva tulukuse kohta.
02.09.2020 esitas OÜ Strantum lõpliku Hinnataotluse, milles oli korrigeeritud füüsiliste ja
juriidiliste isikute veeteenuse hindade kujunemist.
ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg 19.08.2020 – 02.09.2020
(kokku 15 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud lõplikud andmed
(digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud Hinnataotlus).
Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“7 p 4.1 näeb
ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07–31.12),
täidetakse Küsimustiku veerg „hinna arvutus 12 kuu andmete alusel“ järgneva majandusaasta
andmetega. Tulenevalt asjaolust, et OÜ Strantum esitas Hinnataotluse 27.09.2019 ehk 2019.a
II poolaastal, hindas Konkurentsiamet veeteenuse hinna põhjendatust 2020.a 12 kuu ehk
regulatsiooniperioodi andmete alusel.
Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks
veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade
arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt
esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist8
ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee-
ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate
kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et
veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise
aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga
enam ÜVVKS § 14 lg 2 loetletut, siis võib ta tulla uuesti hinda kooskõlastama järgneva 12 kuu
andmete alusel.
02.09.2020 OÜ Strantum poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind kujuneb alljärgnevas
tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kapitalikulu, tulukuse ja müügimahtude alusel.
7
http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324
8
https://ariregister.rik.ee/
8 (56)
Tabel 1 OÜ Strantum veeteenuse hinna komponendid
rida Hinnakomponendid ühik 2020
1 TEGEVUSKULUD tuh € 1163,5
2 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 57,4
3 Saastetasu tuh € 10,2
4 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetav teenus tuh € 286,4
5 Elektrienergia kulu tuh € 135,5
6 Muud tegevuskulud tuh € 674,0
7 KAPITALIKULU tuh € 454,9
8 TULUKUS tuh € 528,0
9 MÜÜGITULU VEETEENUSE HINNAGA tuh € 2146,5
10 Võetud vee müügimaht tuh m³ 524,0
11 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m³ 512,9
12 Veeteenuse müügimaht kokku tuh m³ 1036,9
Konkurentsiamet teostab analüüsi OÜ Strantum ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kõikide
taotletud tasude (tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, põhiteenustega
seotud teenused) aluseks olevatele summaarsetele hinna komponentidele: tegevuskuludele,
kapitalikulule, tulukusele (vt Tabel 1 veerg „2020“ read 1, 7, 8) ja müügimahtudele (vt Tabel 1
veerg „2020“ read 10 ja 11). Konkurentsiamet on seisukohal, et OÜ Strantum poolt
kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle
kujunemise alused vastavad ÜVVKS § 14 lg 2 toodud nõuetele.
4. Taotleja üldiseloomustus
OÜ Strantum osutab veeteenust Harjumaal Harku vallas, kus ta on määratud vee-ettevõtjaks
järgnevalt:
- Harku valla Kumna-Tutermaa, Suurupi, Vahi, Vääna, Vääna-Jõesuu, Muraste ja Tabasalu-
Rannamõisa vee-ettevõtja tegevuspiirkondades Harku Vallavolikogu 25.08.2016 otsusega nr
121 (muudetud Harku Vallavolikogu 13.06.2019 otsusega nr 125)9;
- Harku valla Tiskre-Harkujärve vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas Harku Vallavolikogu
27.12.2018 otsusega nr 11510;
OÜ Strantum poolt Kumna-Tutermaa, Suurupi, Vahi, Vääna, Vääna-Jõesuu, Muraste ja Tabasalu-
Rannamõisa tegevuspiirkondades rakendatavad veeteenuse hinnad on kooskõlastatud
Konkurentsiameti 30.04.2013 otsusega nr 9.1-3/13-009.
Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkonnas kehtivad Harku Vallavalitsuse 08.12.2009 määrusega nr
3011 kehtestatud veeteenuste hinnad. Ülevaade OÜ Strantum tegevuspiirkondades kehtivatest ja
taotletavatest veeteenuse hindadest on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2).
9
Avaldatud http://atp.amphora.ee/harkuvv/index.aspx?itm=236261
10
Avaldatud http://atp.amphora.ee/harkuvv/index.aspx?itm=293145
11
Avaldatud http://atp.amphora.ee/harkuvv/index.aspx?itm=208191
9 (56)
Tabel 2 Kehtivad veeteenused hinnad ja kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad
Taotletav Muutus
rida Veeteenuse hind ühik Kehtiv
hind (%)
Tegevuspiirkonnad (v.a Tiskre-Harkujärve)
1 Tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele €/m3 1,12 1,47 31,3
2 Tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele €/m3 1,87 2,16 15,5
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest
3 €/m3 1,69 2,43 43,8
füüsilistele isikutele
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest
4 €/m3 2,82 3,48 23,4
juriidilistele isikutele
Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkond
5 Tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele €/m3 0,95 1,47 54,7
6 Tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele €/m3 2,32 2,74 18,1
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest
7 €/m3 0,78 2,43 212,0
füüsilistele isikutele
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest
8 €/m3 1,69 3,28 94,3
juriidilistele isikutele
Põhiteenustega seotud teenused
9 Veeühenduse sulgemine €/tk 22,02 23,00 4,5
10 Veeühenduse avamine €/tk 22,02 23,00 4,5
11 Tehniliste tingimuste väljastamine €/tk 26,60 25,00 -6,0
Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamisteks kohaliku omavalitsuse volikogu poolt
kinnitatud ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni arendamise kavas ettenähtud ja teostatud
investeeringute lülitamine veeteenuse hinda ning tegevuskulude muutus seoses
tegevuspiirkondade lisandumisega.
ÜVVKS § 14 lg 3 mõttest12 lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise ja
puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi
(reostusnäitajate piirväärtusi) või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi või
ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksi-
maalseid piirväärtusi. Vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kasutamise lepingutes maksimaalsete reoainete sisalduste mittekokkuleppimisel ja olukorras, kus
ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete
maksimaalseid piirväärtused rikuksid reoveepuhasti töörežiimi on oluline, et ühiskanalisatsiooni
juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused oleksid määratletud kohaliku
12
ÜVVKS § 14 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib lisaks veeteenuse hinnale kehtestada ülenormatiivse reostuse
tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei kuulu kooskõlastamisele Konkurentsiametiga, kuna nimetatud tasu näol on
tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega, mis on seotud reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja
ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega (vt ÜVVKS-i juurde kuuluvat „Seletuskirja monopolide ohjeldamise
seaduse eelnõu (597SE) esimeseks lugemiseks esitatud muudetud tekstile“ ÜVVKS § 14 lg 3 kohta
http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1b6818e-28d9-2be3-2395-
bdabe3348660/Monopolidele%20hinnapiirangute%20kehtestamise%20seadus/; seletuskiri esimese lugemise teksti
juurde, lk 9 esimese lõigu kaks viimast lauset). Rahalise nõude kahjude suuruse saab kindlaks määrata vaid vee-
ettevõtja ise, kuna kahjud on seotud konkreetse ülereostuse tagajärjel tekkinud kuludega seoses reoveepuhasti
töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega, mistõttu ei kuulu ülenormatiivse reostuse tasu
Konkurentsiametiga kooskõlastamisele.
10 (56)
omavalitsuse volikogu poolt kinnitatavas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas
(ÜVVKS § 8 lg 4 p 2), kuivõrd ÜVVKS § 10 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja tagama oma
tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. ÜVVKS § 8 lg 4 p 2
kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused
kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. ÜVVKS
§ 8 lg 6 järgi on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma kliendilt reovett, mille reoainete
kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud
piirväärtusi või mis ei kahjusta ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi
häireid.
Harku Vallavolikogu 30.06.2016 määruse nr 16 „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
liitumise ning kasutamise eeskiri“13 lisas 1 on kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja
sademevee reostusnäitajate piirväärtused järgmiselt (vt Tabel 3):
Tabel 3 Reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused
Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus
Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees pHmin pH-ühik 6,5
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees pHmax pH-ühik 8,5
Heljuvainete sisaldus mg/l 500,0
Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 350,0
Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 700,0
Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,0
Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5
Üldlämmastiku sisaldus mg/l 70,0
Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9
Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0
Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0
Üldfosfori sisaldus mg/l 9,0
Sulfaatide sisaldus mg/l 80,0
Seega kehtib kooskõlastatav veeteenuse hind OÜ Strantum klientidele, kelle poolt
ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa eelnevas tabelis kajastatud
maksimaalset reoainete sisaldust (vt Tabel 3 veerg „Piirväärtus“). Maksimaalset reoainete
sisaldust ületava reovee puhastamine on käsitletav muu tegevusena.
Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 4) OÜ Strantum
veeteenuse tegevuspiirkondi iseloomustavatest üldistest näitajatest Konkurentsiameti 30.04.2013
otsuses nr 9.1-3/13-009 ning aastate 2017-2019 tegelikest ja 2020.a-ks prognoositud näitajatest.
Tabel 4 Veevaldkonna üldised näitajad
Konkurentsiameti
rida Üldnäitajad ühik 30.04.2013 otsus 2017 2018 2019 2020
nr 9.1-3/13-009
1 Võetud vee teenuse tarbijad abonent 1039 2899 3156 3942 4574
2 Reoveeteenuse tarbijad abonent 965 2601 3085 3870 4503
3 Ühisveevärgi torustiku pikkus km 41,7 153,3 159,0 170,6 188,4
4 sh rekonstrueeritud ja uued km 1,3 139,7 145,7 157,7 175,7
13
Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/408072016005?leiaKehtiv
11 (56)
Konkurentsiameti
rida Üldnäitajad ühik 30.04.2013 otsus 2017 2018 2019 2020
nr 9.1-3/13-009
5 Ühiskanalisatsiooni torustiku pikkus km 41,3 156,3 165,0 181,2 203,9
6 sh rekonstrueeritud ja uued km 3,9 147,6 156,6 172,6 195,6
7 Puurkaevude arv tk 11 11 11 10 13
8 Veetöötlusjaamade arv tk 7 9 9 9 12
9 Veepumplate arv tk 11 12 12 11 14
10 Reoveepumplate arv tk 37 96 96 97 111
11 Reoveepuhastite arv tk 6 5 5 3 3
12 Veevaldkonna töötajate arv inimene 11 10 11 11 12
Eelnevast tabelist nähtub, et OÜ Strantum veeteenuse üldnäitajad on pidevalt kasvanud:
suurenenud on teenust tarbivate abonentide arv, kasvanud torustike pikkus ning lisandunud
puurkaeve, veetöötlusjaamu ja pumplaid. See on kooskõlas aktiivse kinnisvaraarendusega Harku
vallas.
Tarbijate veega varustamiseks kasutab OÜ Strantum peamiselt erinevatest kihtidest ammutatavat
põhjavett. Seoses Tiskre-Harkujärve piirkonnas veeteenuse ülevõtmisega hakkas OÜ Strantum
2019.a-l ostma vett AS-ilt Tallinna Vesi.
Peaaegu pool tarbijatel ära juhitud reovee müügimahust puhastatakse OÜ Strantumi kolmes
reoveepuhastis. Tabasalu-Rannamõisa ja Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkonna tarbijate poolt
ühiskanalisatsiooni suunatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust ostab OÜ Strantum sisse
AS-ilt Tallinna Vesi.
2018.a-l viidi ellu „Kumna veemajandusprojekt“, mille käigus likvideeriti Kumna ja Tutermaa
reoveepuhastid. Tarbijatel kokku kogutavat reovett hakati 2018.a juulikuust juhtima Keila
reoveepuhastile ning OÜ Strantum hakkas reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust ostma
AS-ilt Keila Vesi.
OÜ Strantum on pidevalt teinud investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemidesse.
Lisaks omavahenditele on saadud toetusi Keskkonnainvesteeringute Keskuselt järgmiselt14:
Otsuse Projekti Toetuse
Projekti nimi
kuupäev maksumus summa
13.06.2012 Rannamõisa küla veemajandusprojekt 962 220 € 817 887 €
03.07.2013 Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt, II etapp 10 900 510 € 9 265 434 €
26.11.2013 Meriküla reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 746 395 € 1 484 436 €
30.04.2015 Strantum multilift veoki ja GIS ostmine 289 525 € 246 096 €
11.06.2015 Strantum veemõõtjate ostmine 115 457 € 98 138 €
Kumna veemajandusprojekt – puurkaevpumpla, vee- ja
20.06.2017 kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks 1 223 543 € 821 724 €
Tabasalu, Rannamõisa veemajandusprojekt – veetöötlusjaamade,
10.04.2018 vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimiseks ning laiendamiseks 4 536 655 € 3 793 039 €
Muraste veemajandusprojekt – vee- ja kanalisatsioonivõrgu
10.04.2018 rekonstrueerimiseks ning laiendamiseks 2 916 109 € 2 438 159 €
Vääna reoveekogumisala ühisvee- ja -kanalisatsioonisüsteemide
11.02.2019 rekonstrueerimine 540 832 € 378 583 €
14
Tabelis ei ole kajastatud enne 2012.a toetust saanud projekte.
12 (56)
5. Müügimahud ja veekadu
5.1. Müügimahud
Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse
lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks
kujuneb veeteenuse hind.
Kaalutlusi, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad
müügimahud on põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktile 4.1, millest
lähtuvalt kasutatakse müügimahu analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid:
1) müügimahu dünaamika (sh eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid, pika-
ajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajaid);
2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos.
Harku Vallavalitsus oli oma 30.09.2008 määrusega nr 30 kehtestanud OÜ Strantum
tegevuspiirkonnas (Tabasalu alevikus, Rannamõisa, Muraste, Vääna, Türisalu, Kumna, Suurupi ja
Vääna-Jõesuu külades) füüsilistele isikutele madalamad veeteenuste hinnad kui juriidilistele
isikutele. Samuti on füüsiliste isikute veeteenuse hinnad madalamad juriidiliste isikute hindadest
Tiskre-Harkujärve piirkonnas vastavalt Harku Vallavalitsuse 08.12.2009 määrusele nr 30.
Lähtudes ÜVVKS § 16 lg 11 tuleb uue hinna kehtestamisel teostada hinnavahe tasandamine.
Hinnavahe tasandamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta veeteenuse mahtusid eraldi füüsilistele
isikutele ja juriidilistele isikutele. Seega analüüsib Konkurentsiamet ÜVVKS § 16 lg 11 sätestatud
kohustuse täitmise kontrollimiseks OÜ Strantum füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute veeteenuse
müügimahtusid eraldi Tiskre-Harkujärve ja ülejäänud tegevuspiirkondades.
5.1.1. Võetud vee müügimaht
OÜ Strantum poolt Hinnataotluses prognoositud võetud vee müügimaht 524,0 tuh m3
Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum 2020.a võetud vee teenuse müügimahuks 524,0
tuh m3, millest 464,6 tuh m3 füüsilistele isikutele ja 59,5 tuh m3 juriidilistele isikutele.
5.1.1.1 Füüsiliste isikute võetud vee müügimaht
OÜ Strantum poolt Hinnataotluses prognoositud füüsiliste isikute võetud vee müügimaht
464,6 tuh m3
Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum 2020.a füüsiliste isikute võetud vee teenuse
müügimahuks 464,6 tuh m3, millest 94,2 tuh m3 Tiskre-Harkujärve piirkonnas ja 370,4 tuh m3
ülejäänud piirkondades.
Konkurentsiameti seisukoht füüsiliste isikute võetud vee müügimahu 464,6 tuh m3 (sh
Tiskre-Harkujärve piirkond 94,2 tuh m3 ja ülejäänud piirkonnad 370,4 tuh m3) kohta.
Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsis Konkurentsiamet prognoositud füüsiliste isikute võetud
vee müügimahu hindamisel müügimahu ajaloolisi s.t tegelikke näitajaid. Selleks koostas
Konkurentsiamet OÜ Strantum poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 5) füüsiliste isikute
võetud vee müügimahtude kohta aastatel 2017 – 2020.
13 (56)
Tabel 5 Füüsiliste isikute võetud vee müügimahud
rida Füüsiliste isikute võetud vee müügimaht ühik 2017 2018 2019 2020
1 Füüsilistele isikutele müüdud vee maht tuh m3 295,4 328,2 369,6 464,6
2 Füüsilisest isikust veetarbijaid abonent 2822 3076 3850 4475
Tegevuspiirkonnad va Tiskre-Harkujärve
3 Võetud vee müügimaht tuh m3 295,4 328,2 322,5 370,4
4 muutus võrreldes eelneva aastaga % 11,1 -1,7 14,8
5 Abonentide arv tk 2822 3076 3192 3817
6 muutus võrreldes eelneva aastaga tk 254 116 625
7 muutus võrreldes eelneva aastaga % 9,0 3,8 19,6
8 Ühe abonendi keskmine tarbimine m3/abonent 104,7 106,7 101,0 97,0
Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkond
9 Võetud vee müügimaht tuh m3 0,0 0,0 47,1 94,2
Tiskre-Harkujärve piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimaht 94,2 tuh m3.
OÜ Strantum alustas Tiskre-Harkujärve piirkonnas veeteenuse osutamist 01.juulist 2019. Varem
oli selle piirkonna vee-ettevõtjaks AS Tallinna Vesi.
2019.a-l kujunes Tiskre-Harkujärve piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimahuks 47,1
tuh m³ (vt Tabel 5 rida 9 veerg 2019). Lähtudes 2019.a (II poolaasta) tegelikust müügimahust on
OÜ Strantum prognoosinud selle piirkonna füüsiliste isikute 2020.a müügimahuks 94,2 tuh m3 (vt
Tabel 5 rida 9 veerg 2020).
Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt prognoositud Tiskre-Harkujärve
piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimahtu 94,2 tuh m3, kuna see on prognoositud
regulatsiooniperioodile eelneva 6 kuu tegeliku müügimahu alusel.
Ülejäänud tegevuspiirkondade füüsiliste isikute võetud vee müügimaht 370,4 tuh m3.
OÜ Strantum ülejäänud tegevuspiirkondade (tegevuspiirkonnad ilma Tiskre-Harkujärveta)
füüsiliste isikute võetud vee müügimaht oli 2017.a-l 295,4 tuh m3 ja kasvas 2018.a-ks 328,2
tuh m3-ni (vt Tabel 5 rida 3 veerud 2017 – 2018). 2019.a-l vähenes müügimaht 322,5 tuh m3-ni
vaatamata klientide arvu kasvule. See on seotud Harku valla põhjaveemaardlatest võetava
kastmisvee mõõtmise ja arvestamise lõpetamisega alates 01.09.2018, mille tõttu inimesed
kasutasid ühisveevärgi vett kastmiseks vähem.
Füüsilisest isikust võetud vee teenuse abonente oli 2017.a-l 2822 tk ja abonentide arv kasvas
2019.a-ks 3192 tk-ni (vt Tabel 5 rida 5 veerud 2017 – 2019). 2020.a-ks on prognoositud 625
abonendi lisandumist ehk abonentide arvuks 3817 tk (vt Tabel 5 veerg 2020 read 5 ja 6).
Abonentide lisandumist saab prognoosida Vääna-Jõesuus varem rajatud liitumispunktide jätkuva
kasutuselevõtuga ning seoses „Tabasalu, Rannamõisa veemajandusprojekti“ ja „Muraste
veemajandusprojekti“ elluviimisega. Viimati nimetatud projektide raames luuakse ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalused 516 kinnistule.
Kuna ettevõtja on 2020.a-l lisanduvate abonentide arvu 625 tk prognoosimisel võtnud
arvesse Vääna-Jõesuus varem rajatud liitumispunktide ning Tabasalus, Rannamõisas ja
Murastes rajatavate liitumisvõimaluste kasutuselevõttu, siis peab Konkurentsiamet
põhjendatuks OÜ Strantum tegevuspiirkonna (va Tiskre-Harkujärve) 2020.a füüsiliste
isikute võetud vee teenuse abonentide arvu 3817 tk.
14 (56)
Regulatsiooniperioodiks prognoositud müügimahule hinnangu andmisel lähtub Konkurentsiamet
seniste klientide viimasest tegelikust müügimahust 322,5 tuh m3 ja lisab sellel uute klientide
müügimahu. OÜ Strantum selgitustel on iga uue kliendi puhul tegemist ühe leibkonnaga.
Statistikaameti andmetel on Harku valla keskmise leibkonna suuruseks 2,59 inimest15. 2018.a-l
Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (edaspidi KIK) toetuste taotlemisel koostatud majandus- ja
finantsanalüüsi kohaselt on alates 2019.a-st elanike keskmine veetarve 81 l/in/päevas. Eelnevate
andmete alusel kujuneb 625 uue abonendi aastaseks veetarbimiseks 47 858 m3 (625 × 2,59 × 81
× 365 / 1000 = 47 858) ehk 47,9 tuh m3.
Liites seniste klientide tarbimise 322,5 tuh m3 ja uute liitujate veetarbimise 47,9 tuh m3 saame
füüsiliste isikute 2020.a tarbimiseks 370,4 tuh m3 (322,5 + 47,9 = 370,4). Seega on OÜ Strantum
poolt prognoositud võetud vee müügimaht võrdne Konkurentsiameti kontrollarvutuse tulemusega.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2020.a-ks prognoositud ülejäänud tegevus-
piirkondade (va Tiskre-Harkujärve) füüsiliste isikute võetud vee müügimahtu 370,4 tuh m3,
kuna see võrdub Konkurentsiameti poolt teostatud kontrolliarvutuse tulemusega (sh arvesse
võetud regulatsiooniperioodil lisanduvate klientide müügimaht).
Põhjendatuks peetud Tiskre-Harkujärve füüsiliste isikute võetud vee müügimahu 94,2
tuh m3 ja ülejäänud piirkondade füüsiliste isikute võetud vee müügimahu 370,4 tuh m3 alusel
on kogu füüsiliste isikute võetud vee müügimahuks 464,6 tuh m3 (94,2 + 370,4 = 464,6).
5.1.1.2 Juriidiliste isikute võetud vee müügimaht
OÜ Strantum poolt Hinnataotluses prognoositud juriidiliste isikute võetud vee müügimaht
59,5 tuh m3
Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum 2020.a juriidiliste isikute võetud vee teenuse
müügimahuks 59,5 tuh m3, millest 0,8 tuh m3 Tiskre-Harkujärve piirkonnas ja 58,7 tuh m3
ülejäänud piirkondades.
Konkurentsiameti seisukoht juriidiliste isikute võetud vee müügimahu 59,5 tuh m3 (sh
Tiskre-Harkujärve piirkond 0,8 tuh m3 ja ülejäänud piirkonnad 58,7 tuh m3) kohta.
Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsis Konkurentsiamet prognoositud juriidiliste isikute võetud
vee müügimahu hindamisel müügimahu ajaloolisi s.t tegelikke näitajaid. Selleks koostas
Konkurentsiamet OÜ Strantum poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 6) juriidiliste isikute
võetud vee müügimahtude kohta aastatel 2017 – 2020
Tabel 6 Juriidiliste isikute võetud vee müügimahud
rida Juriidiliste isikute võetud vee müügimaht ühik 2017 2018 2019 2020
1 Juriidilistele isikutele müüdud vee maht tuh m3 42,9 47,3 59,1 59,5
Tegevuspiirkonnad va Tiskre-Harkujärve
2 Võetud vee müügimaht tuh m3 42,9 47,3 58,7 58,7
3 muutus võrreldes eelneva aastaga % 10,3 24,1 0,0
Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkond
4 Võetud vee müügimaht tuh m3 0,0 0,0 0,4 0,8
15
Statistikaameti andmebaasist (www.stat.ee) leitav aruanne RL0701, valides Harku valla ja leibkonna keskmise
suuruse.
15 (56)
Tiskre-Harkujärve piirkonna juriidiliste isikute võetud vee müügimaht 0,8 tuh m3.
OÜ Strantum alustas Tiskre-Harkujärve piirkonnas veeteenuse osutamist 01.juulist 2019. 2019.a-l
kujunes Tiskre-Harkujärve piirkonna juriidiliste isikute võetud vee müügimahuks 0,4 tuh m³ (vt
Tabel 6 rida 4 veerg 2019). Lähtudes 2019.a (II poolaasta) tegelikust müügimahust on OÜ
Strantum prognoosinud selle piirkonna juriidiliste isikute 2020.a müügimahuks 0,8 tuh m3 (vt
Tabel 6 rida 4 veerg 2020).
Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt prognoositud Tiskre-Harkujärve
piirkonna juriidiliste isikute võetud vee müügimahtu 0,8 tuh m3, kuna see on prognoositud
regulatsiooniperioodile eelneva 6 kuu tegeliku müügimahu alusel.
Ülejäänud tegevuspiirkondade juriidiliste isikute võetud vee müügimaht 58,7 tuh m3.
Ülejäänud tegevuspiirkondade (va Tiskre-Harkujärve) juriidiliste isikute võetud vee müügimaht
muutus aastatel 2017 – 2019 vahemikus 42,9 tuh m3 kuni 58,7 tuh m3-ni (vt Tabel 6 rida 2 veerud
2017 - 2019). Müügimahu muutus on seotud nii uute klientide lisandumisega kui ka olemasolevate
klientide tarbimise suurenemisega. 2020.a-ks on OÜ Strantum prognoosinud juriidiliste isikute
(va Tiskre-Harkujärve) võetud vee müügimahuks 58,7 tuh m3, mis on võrdne 2019.a ehk eelnevate
aastate suurima näitajaga.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2020.a-ks prognoositud juriidiliste isikute (va Tiskre-
Harkujärve) võetud vee müügimahtu 58,7 tuh m3, kuna see on võrdne eelneva aasta
näitajaga, mis on eelnevate aastate suurima näitajaga.
Põhjendatuks peetud Tiskre-Harkujärve juriidiliste isikute võetud vee müügimahu 0,8
tuh m3 ja ülejäänud piirkondade juriidiliste isikute võetud vee müügimahu 58,7 tuh m3
alusel on kogu juriidiliste isikute võetud vee müügimahuks 59,5 tuh m3 (0,8 + 58,7 = 59,5).
Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud füüsiliste isikute võetud vee müügimahu
464,6 tuh m3 ja juriidiliste isikute võetud vee müügimahu 59,5 tuh m3 alusel kujuneb OÜ
Strantum põhjendatud võetud vee müügimahuks regulatsiooniperioodil 524,0 tuh m3 (464,6
+ 59,5 = 524,016).
5.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht
OÜ Strantum poolt Hinnataotluses prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise
müügimaht 512,9 tuh m3
OÜ Strantum on prognoosinud 2020.a reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 512,9
tuh m3, millest 457,7 tuh m3 füüsilistele isikutele ja 55,2 tuh m3 juriidilistele isikutele.
5.1.2.1 Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht
OÜ Strantum poolt Hinnataotluses prognoositud füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja
puhastamise müügimaht 457,7 tuh m3
Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum 2020.a füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja
puhastamise müügimahuks 457,7 tuh m3, millest 94,2 tuh m3 Tiskre-Harkujärve piirkonnas ja
16
Konkurentsiametile on vee mahtude kohta teada andmed suurema täpsusega kui käesoleva otsuse tabelites
esitatud (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.
16 (56)
363,5 tuh m3 ülejäänud piirkondades.
Konkurentsiameti seisukoht füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise
müügimahu 457,7 tuh m3 (sh Tiskre-Harkujärve piirkond 94,2 tuh m3 ja ülejäänud
piirkonnad 363,5 tuh m3) kohta.
Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsis Konkurentsiamet prognoositud füüsiliste isikute reovee
ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu hindamisel müügimahu ajaloolisi s.t tegelikke näitajaid.
Selleks koostas Konkurentsiamet OÜ Strantum poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 7)
füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtude kohta aastatel 2017 – 2020.
Tabel 7 Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht
rida Füüsiliste isikute reovee maht ühik 2017 2018 2019 2020
1 Füüsiliste isikute reovee maht tuh m3 280,0 301,5 362,6 457,7
2 Füüsilisest isikust reoveeteenuse tarbijaid abonent 2522 3006 3779 4404
Tegevuspiirkonnad va Tiskre-Harkujärve
3 Reoveeteenuse müügimaht tuh m3 280,0 301,5 315,6 363,5
4 muutus võrreldes eelneva aastaga % 14,3 7,7 4,7 15,2
5 Abonentide arv tk 2522 3006 3121 3746
6 muutus võrreldes eelneva aastaga tk 484 484 115 625
7 muutus võrreldes eelneva aastaga % 23,7 19,2 3,8 20,0
3
8 Ühe abonendi keskmine tarbimine m /abonent 111,0 100,3 101,1 97,0
Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkond
9 Reoveeteenuse müügimaht tuh m3 0,0 0,0 47,0 94,2
Tiskre-Harkujärve piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise
müügimaht 94,2 tuh m3.
OÜ Strantum alustas Tiskre-Harkujärve piirkonnas veeteenuse osutamist 01.juulist 2019. Varem
oli selle piirkonna vee-ettevõtjaks AS Tallinna Vesi.
2019.a-l kujunes Tiskre-Harkujärve piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja
puhastamise müügimahuks 47,0 tuh m³ (vt Tabel 7 rida 9 veerg 2019). Kuna piirkonna kliendid
kasutavad nii võetud vee kui ka reovee teenust ning Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
kasutamise eeskirja kohaselt võrdsustatakse kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee
kogus ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega, siis on ettevõtja prognoosinud 2020 reoveeteenuse
müügimahu võrdseks sama aasta võetud vee müügimahuga ehk 94,2 tuh m3 (vt Tabel 7 rida 9
veerg 2020).
Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt prognoositud Tiskre-Harkujärve
piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu 94,2 tuh m3,
kuna see on prognoositud võrdseks sama piirkonna 2020.a võetud vee müügimahuga.
Ülejäänud tegevuspiirkondade füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise
müügimaht 363,5 tuh m3.
OÜ Strantum ülejäänud tegevuspiirkondade (tegevuspiirkonnad ilma Tiskre-Harkujärveta)
füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht oli 2017.a-l 280,0 tuh m3 ja
kasvas 2019.a-ks 315,6 tuh m3-ni (vt Tabel 7 rida 3 veerud 2017 – 2019). 2020.a-ks prognoosib
ettevõtja füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 363,5 tuh m3.
17 (56)
Füüsilisest isikust reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse abonente oli 2017.a-l 2522 tk ja
abonentide arv kasvas 2019.a-ks 3121 tk-ni (vt Tabel 7 rida 5 veerud 2017 – 2019). 2020.a-ks on
prognoositud 3746 tk ehk 625 abonendi lisandumist, mis on võrdne lisanduvate ühisveevärgi
abonentide prognoosiga (vt Tabel 7 veerg 2020 read 5 ja 6). Abonentide lisandumist saab
prognoosida Vääna-Jõesuus varem rajatud liitumispunktide jätkuva kasutuselevõtuga ning seoses
„Tabasalu, Rannamõisa veemajandusprojekti“ ja „Muraste veemajandusprojekti“ elluviimisega.
Viimati nimetatud projektide raames luuakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise
võimalused 516 kinnistule.
Kuna ettevõtja on 2020.a-l lisanduvate abonentide arvu 625 tk prognoosimisel võtnud
arvesse Vääna-Jõesuus varem rajatud liitumispunktide ning Tabasalus, Rannamõisas ja
Murastes rajatavate liitumisvõimaluste kasutuselevõttu, siis peab Konkurentsiamet
põhjendatuks OÜ Strantum tegevuspiirkonna (va Tiskre-Harkujärve) 2020.a füüsiliste
isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise abonentide arvu 3746 tk.
Regulatsiooniperioodiks prognoositud müügimahule hinnangu andmisel lähtub Konkurentsiamet
seniste klientide viimasest tegelikust reovee müügimahust 315,6 tuh m3 ja lisab sellel uute
klientide müügimahu. Kuna reoveeteenusega liituvad samad kliendid, kes võetud vee teenusega
ning Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt võrdsustatakse
kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega,
siis on lisanduvate klientide reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht võrdne lisanduva
võetud vee müügimahuga ehk 47,9 tuh m3.
Liites seniste klientide tarbimise 315,6 tuh m3 ja uute liitujate reoveeteenuse tarbimise 47,9 tuh
m3 saame füüsiliste isikute 2020.a tarbimiseks 363,5 tuh m3 (315,6 + 47,9 = 363,5). Seega on OÜ
Strantum poolt prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht võrdne
Konkurentsiameti kontrollarvutuse tulemusega.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2020.a-ks prognoositud ülejäänud tegevus-
piirkondade (va Tiskre-Harkujärve) füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise
müügimahtu 363,5 tuh m3, kuna see võrdub Konkurentsiameti poolt teostatud
kontrolliarvutuse tulemusega (sh arvesse on võetud regulatsiooniperioodil lisanduvate
klientide müügimaht).
Põhjendatuks peetud Tiskre-Harkujärve füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja
puhastamise müügimahu 94,2 tuh m3 ja ülejäänud piirkondade füüsiliste isikute reovee
ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 363,5 tuh m3 alusel on kogu füüsiliste isikute
reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 457,7 tuh m3 (94,2 + 363,5 = 457,7).
5.1.2.2 Juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht
OÜ Strantum poolt Hinnataotluses prognoositud juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja
puhastamise müügimaht 55,2 tuh m3
Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum 2020.a juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja
puhastamise müügimahuks 55,2 tuh m3, millest 0,8 tuh m3 Tiskre-Harkujärve piirkonnas ja
54,4 tuh m3 ülejäänud piirkondades.
Konkurentsiameti seisukoht juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise
müügimahu 55,2 tuh m3 (sh Tiskre-Harkujärve piirkond 0,8 tuh m3 ja ülejäänud piirkonnad
54,4 tuh m3) kohta.
Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsis Konkurentsiamet prognoositud juriidiliste isikute reovee
ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu hindamisel müügimahu ajaloolisi s.t tegelikke näitajaid.
18 (56)
Selleks koostas Konkurentsiamet OÜ Strantum poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 8)
juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtude kohta aastatel 2017 – 2020.
Tabel 8 Juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht
rida Juriidiliste isikute reovee maht ühik 2017 2018 2019 2020
3
1 Juriidiliste isikute reovee maht tuh m 42,6 46,1 54,9 55,2
Tegevuspiirkonnad va Tiskre-Harkujärve
2 Reoveeteenuse müügimaht tuh m3 42,6 46,1 54,4 54,4
3 muutus võrreldes eelneva aastaga % 8,1 18,1 0,0
Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkond
4 Reoveeteenuse müügimaht tuh m3 0,0 0,0 0,5 0,8
Tiskre-Harkujärve piirkonna juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise
müügimaht 0,8 tuh m3.
OÜ Strantum alustas Tiskre-Harkujärve piirkonnas veeteenuse osutamist 01.juulist 2019. 2019.a-l
kujunes Tiskre-Harkujärve piirkonna juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise
müügimahuks 0,5 tuh m³ (vt Tabel 8 rida 4 veerg 2019). Kuna piirkonna kliendid kasutavad nii
võetud vee kui ka reovee teenust ning Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise
eeskirja kohaselt võrdsustatakse kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus
ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega, siis on ettevõtja prognoosinud 2020 reoveeteenuse
müügimahu võrdseks sama aasta võetud vee müügimahuga ehk 0,8 tuh m3 (vt Tabel 8 rida 4 veerg
2020).
Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt prognoositud Tiskre-Harkujärve
piirkonna juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu 0,8 tuh m3,
kuna see on prognoositud võrdseks sama piirkonna 2020.a võetud vee müügimahuga.
Ülejäänud tegevuspiirkondade juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise
müügimaht 54,4 tuh m3.
Ülejäänud tegevuspiirkondade (va Tiskre-Harkujärve) juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja
puhastamise müügimaht muutus aastatel 2017 – 2019 vahemikus 42,6 tuh m3 kuni 54,4 tuh m3-ni
(vt Tabel 8 rida 2 veerud 2017 - 2019). Müügimahu muutus on seotud klientide tarbimise
suurenemisega. 2020.a-ks on OÜ Strantum prognoosinud juriidiliste isikute (va Tiskre-
Harkujärve) reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 54,4 tuh m3, mis on võrdne eelneva
aasta näitajaga ehk eelnevate aastate suurima näitajaga.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2020.a-ks prognoositud juriidiliste isikute (va Tiskre-
Harkujärve) võetud vee müügimahtu 54,4 tuh m3, kuna see on võrdne eelneva aasta
näitajaga, mis on võrdne eelnevate aastate suurima näitajaga.
Põhjendatuks peetud Tiskre-Harkujärve juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja
puhastamise müügimahu 0,8 tuh m3 ja ülejäänud piirkondade juriidiliste isikute reovee
ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 54,4 tuh m3 alusel on kogu juriidiliste isikute
reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 55,2 tuh m3 (0,8 + 54,4 = 55,2).
Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhas-
tamise müügimahu 457,7 tuh m3 ning juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise
müügimahu 55,2 tuh m3 alusel kujuneb OÜ Strantum põhjendatud reovee ärajuhtimise ja
puhastamise müügimahuks regulatsiooniperioodil 512,9 tuh m3 (457,7 + 55,2 = 512,9).
19 (56)
5.1.3. Põhiteenustega seotud teenuste mahud
Lisaks veeteenuse hinnale soovib OÜ Strantum kooskõlastada põhiteenustega seotud teenuste
(lisateenuste) hinnakirja.
OÜ Strantum poolt kooskõlastamiseks esitatud põhiteenustega seotud teenuste
müügimahtude andmed on järgmised:
Tabel 9 Põhiteenustega seotud teenuste müügimahud
rida Teenus ühik 2017 2018 2019 2020
1 Veeühenduse avamine tk 10 10 10 10
2 Veeühenduse sulgemine tk 10 10 10 10
3 Tehniliste tingimuste väljastamine tk 254 234 378 378
Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste müügimahtude kohta
Ülevaade kooskõlastamiseks esitatud põhiteenustega seotud teenuste mahtudest aastatel 2017 –
2020 on toodud tabelis (vt Tabel 9). Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud teenuste
mahud võrdseks 2019.a mahtudega, mis teenuste 1 ja 2 puhul on võrdne eelnevate aastate
mahtudega ning teenuse 3 puhul veidi kõrgem eelnevate aastate keskmisest näitajast. Teenuse
„tehniliste tingimuste väljastamine“ mahu kasv on seotud KIK-i poolt antava toetusega
kinnistusiseste torustike rajamiseks. Ettevõtja hinnangul ei ole põhiteenustega seotud teenuste
nõudluses 2020.a-l ette näha olulisi muutuseid võrreldes 2019.a-ga.
Kuna OÜ Strantum on põhiteenustega seotud lisateenuste mahtude prognoosimisel
lähtunud 2019.a tasemest, millega võrreldes olulisi muutusi teenuste tarbimises ette näha ei
ole, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks alljärgnevaid tegevuspiirkonna vajadusest
lähtuvaid põhiteenustega seotud teenuste mahtusid:
Veeühenduse avamine 10 tk
Veeühenduse sulgemine 10 tk
Tehniliste tingimuste väljastamine 378 tk
5.2. Veekadu
Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena
(ammutatud vee kogus – omatarbevee kogus – müüdud vee kogus). Veekadu iseloomustab
muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja
veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed.
Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja
poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte
ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei
arvestata tuletõrjeks võetavat vett ega võetud vee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muuks
otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbevee mahtu ei arvestata müüdud vee mahu hulka.
Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:
1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee
pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks);
2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui
vee töötlemisel kemikaale kasutatakse);
20 (56)
3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee
erikasutusõiguse tasu).
Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.
OÜ Strantum poolt prognoositud veekadu 55,4 tuh m3 ehk 9,6% ammutatud ja ostetud veest
ilma omatarbeveeta
OÜ Strantum on prognoosinud 2020.a veekaoks 55,4 tuh m3, mis moodustab 9,6% ammutatud ja
ostetud veest ilma omatarbeveeta.
Konkurentsiameti seisukoht veekao 55,4 tuh m3 ehk 9,6% kohta
Ülevaate saamiseks veekao muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud
andmete alusel tabeli aastate 2017-2019 tegelike andmete ja 2020.a prognoosi kohta (vt Tabel 10).
Tabel 10 Veekadu
rida Veekadu ühik 2017 2018 2019 2020
1 Ammutatud vee maht tuh m3 381,6 474,5 486,6 578,5
2 muutus võrreldes eelmise aastaga % 24,3 2,5 18,9
3 Ostetud vee maht tuh m3 0,0 0,0 16,4 14,0
4 muutus võrreldes eelmise aastaga % -14,6
3
5 Ammutatud ja ostetud vesi kokku tuh m 381,6 474,5 503,0 592,5
6 muutus võrreldes eelmise aastaga % 24,3 6,0 17,8
7 Omatarbe vesi tuh m3 7,6 10,8 11,1 13,1
8 Omatarbevee osakaal ammutatud veest % 2,0 2,3 2,3 2,3
3
9 Ammutatud ja ostetud vesi ilma omatarbe veeta tuh m 374,0 463,7 491,9 579,5
3
10 Võetud vee müügimaht tuh m 338,2 375,5 428,7 524,0
11 muutus võrreldes eelmise aastaga % 11,0 14,2 22,2
3
12 Kadu torustikes tuh m 35,8 88,2 63,2 55,4
Veekao osakaal ammutatud ja ostetud veest
13 ilma omatarbe veeta % 9,6 19,0 12,8 9,6
Kuna veekao hulka ei arvestata omatarbevett, siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu
ettevõtja poolt prognoositud omatarbevee kogusele.
Omatarbevee maht
OÜ Strantum kasutab omatarbevett peamiselt filtrite läbipesuks ning torustike ja pumplate
hoolduseks. Aastal 2017 oli omatarbevee maht 7,6 tuh m3 ja kasvas 2019.a-ks 11,1 tuh m3 (vt
Tabel 10 rida 7 veerud 2017-2019). 2020.a-ks prognoosib ettevõtja omatarbevee mahuks 13,1 tuh
m3, mis on mõnevõrra suurem eelneva aasta mahust. Mahu kasv on seotud ammutatava vee mahu
kasvuga.
Omatarbevee osakaal ammutatud veest oli 2017.a-l 2,0% ja püsis aastatel 2018-2019 tasemel
2,3%. 2020.a-ks prognoositud omatarbevee maht moodustab 2,3% ammutatud veest, mis on samal
tasemel kahe viimase aasta tegeliku näitajaga.
Kuna OÜ Strantum on omatarbe vee osakaalu ammutatud veest prognoosinud samale
tasemele aastate 2018-2019 osakaaluga, siis peab Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 3
tulenevalt põhjendatuks 2020.a omatarbevee mahtu 13,1 tuh m3.
21 (56)
Veekadu
OÜ Strantum poolt esitatud andmete kohaselt on aastatel 2017-2019 veekadu olnud väga muutlik
ehk kõikunud vahemikus 9,6% kuni 19,0% ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta (vt
Tabel 10 rida 13 veerud 2017-2019). Kõikumisi veekaos võivad põhjustada ühisveevärgi torustike
rekonstrueerimised.
2020.a-ks prognoosib OÜ Strantum veekaoks 55,4 tuh m3 ja veekao osakaaluks 9,6% ammutatud
ja ostetud veest ilma omatarbeveeta. Seega on OÜ Strantum prognoosinud veekao vähenemist
võrreldes aastate 2018-2019 tegeliku tasemega, eelneva kolme aasta madalaimale tasemele.
Teostatud rekonstrueerimiste mõju saab täiendavalt avalduda pärast tööde lõppu ehk alates 2021
aastast.
Kuna OÜ Strantum on prognoosinud 2020.a veekao väiksemaks aastatel 2018-2019
kujunenud näitajatest, eelneva kolme aasta madalaimale tasemele, siis peab
Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Strantum poolt prognoositud veekadu tasemel 9,6%
ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta ehk veekao mahtu 55,4 tuh m3.
5.3. Ammutatud ja ostetud vee kogus
Tarbijate veega varustamiseks kasutab OÜ Strantum peamiselt ammutatud vett ning alates 2019.a-
st vähesel määral ka AS-ilt Tallinna Vesi ostetavat vett.
Ammutatud ja ostetud vee maht kokku on otseselt arvutatav võetud vee müügimahust,
omatarbevee mahust ja veekaost ehk
ammutatud ja ostetud vee maht = võetud vee müügimaht + omatarbevee maht + veekao maht.
Käesolevas otsuses põhjendatuks peetud võetud vee müügimahu 524,0 tuh m3 (punkt 5.1.1),
omatarbevee mahu 13,1 tuh m3 ja veekao mahu 55,4 tuh m3 (punkt 5.2) alusel kujuneb
ammutatud ja ostetud vee põhjendatud mahuks kokku 592,5 tuh m3 (524,0 + 13,1 + 55,4 =
592,5).
Alljärgnevas tabelis on esitatud ammutatud ja ostetud vee kogused ning nende osakaalud aastatel
2017 – 2020 (vt Tabel 11).
Tabel 11 Ammutatud ja ostetud vee kogused ja osakaalud
rida Ammutatud ja ostetud vesi ühik 2017 2018 2019 2020
3
1 Ammutatud ja ostetud vesi kokku tuh m 381,6 474,5 503,0 592,5
2 Ammutatud vee maht tuh m3 381,6 474,5 486,6 578,5
3 Ostetud vee maht tuh m3 0,0 0,0 16,4 14,0
4 Ammutatud vee osakaal % 100,0 100,0 96,7 97,6
5 Ostetud vee osakaal % 0,0 0,0 3,3 2,4
OÜ Strantum hakkas võetud vee teenust ostma 2019.a-l, kui alustati veeteenuse osutamist Tiskre-
Harkujärve tegevuspiirkonnas. 2019.a-l oli ostetud vee maht 16,4 tuh m3 ning 2020.a-ks on
ettevõtja prognoosinud osta 14,0 tuh m3 (vt Tabel 11 rida 3).
ASTV-lt ostetakse vett peamiselt Teelahkme elurajooni veevarustuseks, sest seal puudub esialgu
alternatiiv. Lisaks võib avariiolukordades tekkida vajadus osta vett ka Tiskre ja Harkujärve
piirkondade tarbeks.
22 (56)
Kuna OÜ Strantum on ostetava vee mahu prognoosimisel lähtunud seda tarbiva piirkonna
veevajadusest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2020.a-ks prognoositud ostetud vee
mahtu 14,0 tuh m3.
Põhjendatuks peetud ammutatud ja ostetud vee kogumahu 592,5 tuh m3 ja põhjendatud
ostetud vee mahu 14,0 tuh m3 alusel kujuneb põhjendatud ammutatud vee mahuks 578,5
tuh m3 (592,5 – 14,0 = 578,5).
6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud
ÜVVKS § 14 lg 2 ning sellest lähtuvalt Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise
aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil. Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse
veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 2.15
kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja
finantskulu (finantskuludeks võivad olla kulud investeeringutelt tütar- või sidusettevõttesse, kulud
muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest või
kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt17). Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu
Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.
Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 14 lg 2 alusel põhjendatud,
teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8. Juhendi punktist 4.2 lähtuvalt
jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt:
1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee
erikasutusõiguse tasule, saastetasule ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse kulule;
2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule
ning muudele tegevuskuludele.
6.1. Mittekontrollitavad kulud
Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi
mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid
sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4
kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad:
1) teisele vee-ettevõtjale makstavad tasud veeteenuse eest (juhul kui need on kooskõlastatud
vastavalt ÜVVKS § 141 lg 2);
2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad;
3) administratiivselt reguleeritavad hinnad;
4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused.
Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad,
tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid
koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused jm).
OÜ-l Strantum on mittekontrollitavateks kuludeks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse
tasumäär), saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad), teiselt vee-ettevõtjalt
ostetava teenuse kulu (teenuse tasud) ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas
sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent). Lisaks võib
mittekontrollitava kuluna käsitleda maamaksu kulu ja riigilõivu kulu. Kuna nimetatud kulude
17
http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 Lisa 2 Kasumiaruande kirjete selgitus
23 (56)
osakaal OÜ Strantum tegevuskuludest on väga väike, siis analüüsib Konkurentsiamet viimati
nimetatud kulusid koos muude tegevuskuludega.
Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja
töötanud Küsimustiku töölehed „Tabel F. Keskkonnatasud“ ja „Tabel B. Kasumiaruanne“.
OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatud mittekontrollitavad kulud 354,0 tuh €
OÜ Strantum on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks vee erikasutusõiguse
tasuks 57,4 tuh €, saastetasuks 10,2 tuh € ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse kuluks 286,4
tuh € ehk mittekontrollitavateks kuludeks kokku 354,0 tuh €.
Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude kohta
Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatavatele
mittekontrollitavatele kuludele kulukomponentide lõikes.
6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu
Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu
õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras.
Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad
veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas18 osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade
rakendamisel.
Juhendi punkti 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee
erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse
tasumääradega maksustatavaid vee koguseid.
OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatud vee erikasutusõiguse tasu 57,4 tuh €
Hinnataotluse kohaselt soovib OÜ Strantum veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu
summas 57,4 tuh €.
Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 57,4 tuh € kohta
Vee erikasutuslubade L.VV/3256661 ja L.VV/333374 kohaselt kasutab OÜ Strantum vee
ammutamiseks 12 puurkaevu, millest 3 võtavad vett ordoviitsiumi-kambriumi (O-C)
põhjaveekihist ja 9 kaevu kambriumi-vendi (C-V) põhjaveekihist.
Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum ammutatud vee koguseks regulatsiooniperioodil
578,5 tuh m3, mida Konkurentsiamet pidas põhjendatuks käesoleva otsuse punktis 5.3.
Ülevaate erinevatest põhjaveekihtidest ammutatavatest vee kogustest ja osakaaludest annab
järgnev tabel (vt Tabel 12).
18
Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011 – klikkides määruse lõpus oleval lingil „Lisa“
24 (56)
Tabel 12 Erinevatest põhjavee kihtidest ammutatud vee mahud ja osakaalud
rida Ammutatud vesi ühik 2017 2018 2019 2020
1 Kogu ammutatud vee kogus tuh m3 381,6 474,5 486,6 578,5
2 sh kambriumi-vendi (C-V) põhjaveekihist tuh m3 364,0 459,0 477,0 569,0
3 sh ordoviitsiumi-kambriumi (O-C) põhjaveekihist tuh m3 17,7 15,6 9,5 9,5
4 Kambriumi-vendi põhjaveekihi osakaal % 95,4 96,7 98,0 98,4
5 Ordoviitsiumi-kambriumi kihi osakaal % 4,6 3,3 2,0 1,6
Esitatud andmete kohaselt oli O-C põhjaveekihist ammutatud vee maht 2017.a-l 17,7 tuh m3 ja
vähenes 2019.a-ks 9,5 tuh m3-ni (vt Tabel 12 rida 3). O-C põhjaveekihist ammutatud vee osakaal
kogu ammutatud veest oli 2017.a-l 4,6% ja vähenes 2019.a-ks 2,0%-ni (vt Tabel 12 rida 5).
C-V põhjaveekihist ammutatud vee kogus oli 2017.a-l 364,0 tuh m3 ja kasvas 2019.a-ks 477,0 tuh
m3-ni (vt Tabel 12 rida2). C-V põhjaveekihi osakaal kogu ammutatud veest kasvas vaadeldud
perioodil 95,4%-lt 98,0%-ni (vt Tabel 12 rida 4).
2020.a-ks on ettevõtja prognoosinud C-V põhjaveekihist ammutatava vee mahuks 569,0 tuh m3 ja
O-C põhjaveekihist ammutatav vee mahuks 9,5 tuh m3, mis on osakaalult ligilähedased 2019.a
osakaaludega (vt Tabel 12 rida 4 ja 5 veerud 2019-2020) Kuna puurkaevud varustavad veega
konkreetseid piirkondi, siis on erinevatest põhjaveekihtidest ammutatava vee maht prognoositud
lähtudes konkreetse puurkaevu vett kasutavate tarbijate vajadustest.
Kuna ettevõtja on arvesse võtnud erinevatest põhjaveekihtidest ammutatava veega
varustatavate piirkondade veetarbimist, mis on osakaaludelt ligilähedane eelneva aasta
näitajatega, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks kambriumi-vendi (C-V)
põhjaveekihist ammutatava vee mahtu 569,0 tuh m3 ja ordoviitsiumi-kambriumi (O-C)
põhjaveekihist ammutatava vee mahuks 9,5 tuh m3.
Võttes aluseks:
1) Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud kambriumi-vendi põhjaveekihist ammutatava
vee mahu 569,0 tuh m3 ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist ammutatava vee mahu
9,5 tuh m3;
2) vee erikasutusõiguse tasumäärad tulenevalt KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud 17.11.2014
Vabariigi Valitsuse määruse nr 169 lisast (kambriumi-vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3 ja
ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist 93,49 €/tuh m3);
kujuneb põhjendatud vee erikasutusõiguse tasu alljärgnevalt:
569,0 tuh m3 × 99,34 €/tuh m3 + 9,5 tuh m3 × 93,49 €/tuh m3 = 56 524 € + 892 € = 57 416 €
ehk 57,4 tuh €, mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 tulenevalt on põhjendatud lülitada veeteenuse hinda.
6.1.2. Saastetasu
Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 10 lg 1 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee
puhastamine vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 8 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama
endale vee erikasutusloa ja KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel
keskkonnatasuna saastetasu. KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid
heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.
Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada saasteainete
keskkonda heitmisega võimalikku kahju.
25 (56)
Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse seaduses sätestatud saastetasude määrad täielikult
veeteenuse hinda, küll aga peab ettevõtja põhjendama saastekoguseid. Juhendi punkti 4.6 p 5
kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid.
Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet HMS § 5
lg 1 tulenevalt (Konkurentsiametil on õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu
vorm) välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi ehk Küsimustiku
Exceli tabelite kujul. Nimetatud Küsimustiku leheküljel „Tabel F. Keskkonnatasud“ sisaldub
tabel, mida vee-ettevõtja on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks
saastetasude kohta veeteenuse hinnas. „Tabel F. Keskkonnatasud“ on välja töötatud võttes aluseks
vee-ettevõtjate poolt regulaarselt riigile esitatavaid saastetasu kohta käivaid vorme.
Vee erikasutusloaga nr L.VV/326661 on OÜ-le Strantum antud õigus juhtida heitvett suublatesse
ning kehtestatud keskkonda juhitavas heitvees sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid.
Alljärgnevalt analüüsib Konkurentsiamet saastetasu põhjendatust keskkonda heidetavate
saastekoguste eest.
OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 10,2 tuh €
Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum regulatsiooniperioodil makstavaks saastetasuks
11,2 tuh €, millest 1,0 tuh € on seotud purgimisteenusega ja veeteenuse hinda lülitatavaks
saastetasuks on 10,2 tuh €. Saastetasu kujunemine on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 13).
Tabel 13 Saastetasu kujunemine regulatsiooniperioodil
suubla tasumäär kogus efektiivsuse kokku
rida Puhasti Saasteaine
koef. (€/tonni) tonni koef €
1 veesaaste BHT7 1,2 1 435,0 1,986 0,5 1 710
2 Meriküla, veesaaste HA 1,2 552,89 2,272 0,5 754
3 Suurupi veesaaste N 1,2 2 826,0 4,035 0,5 6 841
4 veesaaste P 1,2 12 014,0 0,250 0,5 1 805
5 veesaaste BHT7 1,5 1 435,0 0,016 0,5 17
6 veesaaste HA 1,5 552,89 0,034 0,5 14
Vääna
7 veesaaste N 1,5 2 826,0 0,028 0,5 59
8 veesaaste P 1,5 12 014,0 0,005 0,5 47
9 Kokku saastetasu 11 247
10 Purgimisteenusele eristatud saastetasu summa 1045
11 Veeteenuse hinda lülitatav saastetasu summa 10 202
Märkused:
BHT7 - orgaanilised ained (v.a ühealuselised fenoolid ning v.a nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja
muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused) ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks
hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul;
HA – heljum;
P - fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks;
N - lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks;
Konkurentsiameti seisukoht veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 10,2 tuh € kohta
OÜ Strantum kasutab reovee puhastamisel Meriküla, Suurupi ja Vääna reoveepuhastit. Meriküla
vana puhasti asendamine uuega toimus aastatel 2014-2015. Suurupi reoveepuhasti valmis
2015.a-l. Kuni 2018.a juulini kasutati reovee puhastamiseks ka Kumna puhastit. Kuna see oli
amortiseerunud, siis rajati ühendustoru Keila reoveepuhastile ja Kumna-Tutermaa piirkonna
reovesi juhitakse puhastamiseks Keilasse.
26 (56)
Kuna saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja KeTS § 20
lg 5 nimetatud saastetasumäärade vähendamist kajastava ehk nn efektiivsuse koefitsiendi
korrutisena, analüüsib Konkurentsiamet kõiki saastetasu arvutamise aluseks olevaid komponente
eraldiseisvalt.
Saastekogused
Saastekogused leitakse keskkonda suunatud heitvee koguse ja heitveest võetud proovi
kontsentratsiooni alusel. Arvestamaks ilmastikutingimustest (külm talv, sademete rohkus jne)
tulenevaid mõjusid on saastekoguste hindamisel oluline võtta arvesse pikema perioodi andmed,
millal puhastil ei toimunud olulisi muudatusi.
Kuna saasteainete kogused heitvees sõltuvad puhastatava reovee mahust, siis hinnangu andmiseks
OÜ Strantum poolt prognoositud 2020.a saastekogustele arvutas Konkurentsiamet vee-ettevõtjalt
menetluse käigus saadud andmete alusel saastekoguste erikulud puhastatava reovee mahu suhtes
(ehk saastekogused (kg) jagatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuga (tuh m3)).
Ülevaade Meriküla, Suurupi ja Vääna reoveepuhastite aastate 2017 kuni 2019 tegelikest ja aastaks
2020 prognoositud saastekogustest ning saastekoguste erikuludest on esitatud alljärgnevas tabelis
(vt Tabel 14). Kuna Kumna puhastit enam ei kasutata, siis on selle puhasti saastekogused aastatel
2017-2018 jäetud tähelepanuta.
Tabel 14 Saastekogused ja erikulud Meriküla, Suurupi ja Vääna puhastil
2017-
liik ühik 2017 2018 2019 2019 2020
rida keskmine
1 veesaaste BHT7 tonn 1,627 1,199 1,471 2,001
3
2 erikulu BHT7 g/m 9,75 6,40 6,88 7,68 7,66
3 veesaaste HA tonn 1,394 1,467 2,216 2,306
3
4 erikulu HA g/m 8,35 7,84 10,36 8,85 8,83
5 veesaaste N tonn 3,036 2,667 3,073 4,063
6 erikulu N g/m3 18,19 14,25 14,37 15,60 15,55
7 veesaaste P tonn 1,183 0,179 0,216 0,256
3
8 erikulu P g/m 7,09 0,96 1,01 3,02 0,98
Reovee müügimaht* ja
9 purgimise maht tuh m3 166,9 187,2 213,9 261,2
* Kasutatud ainult Meriküla, Suurupi ja Vääna puhastisse suunatava reovee müügimahtu.
Tabelist (vt Tabel 14) nähtub, et kõigi saasteainete erikulud on aastatel 2017-2019 olnud muutlikud
(vaheldub kasvamine ja kahanemine). Kui mingi näitaja (antud juhul saastekoguse erikulu) on
vaadeldaval perioodil kord kasvanud ja seejärel kahanenud või vastupidi, siis peab
Konkurentsiamet prognoosi hindamisel põhjendatuks lähtuda vaadeldava perioodi keskmisest
tasemest.
Kuna OÜ Strantum poolt 2020.a-ks prognoositud saastekogustega kujunevad erikulud ei ületa
aastate 2017 kuni 2019 erikulude keskmisi näitajaid, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks
2020.a-ks prognoositud saasteaine BHT7 erikulu 7,66 g/m3, saasteaine HA erikulu 8,83 g/m3,
saasteaine N erikulu 15,55 g/m3 ja saasteaine P erikulu 0,98 g/m3.
Saasteainete põhjendatud erikuludest lähtuvalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ka OÜ
Strantum poolt 2020.a-ks prognoositud saasteaine BHT7 koguse 2,001 tonni, saasteaine HA
koguse 2,306 tonni, saasteaine N koguse 4,063 tonni ja saasteaine P koguse 0,256 tonni, mis
ei ületa vee erikasutusloas sätestatud piirmäära.
27 (56)
Suubla koefitsient
OÜ Strantum kasutab saastetasu arvutuses Meriküla ja Suurupi puhasti puhul suubla koefitsienti
1,2 ning Vääna puhasti kohta koefitsienti 1,5, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks, kuna
need vastavad vee erikasutusloas KeTS § 20 lg 2 alusel sätestatud suubla koefitsientidele.
Saastetasumäärade vähendamine ehk efektiivsuse koefitsient
KeTS § 20 lg 5 sätestab, et kui väljalaskme kaudu suublasse juhitavat vett iseloomustavate
näitajate väärtused, välja arvatud käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud juhul üldlämmastik,
on veeloaga määratud reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ja suublasse
juhitavate saasteainete kogused vastavad veeloas sätestatule ning vee erikasutaja on tähtpäevaks
esitanud veeloa andjale veeseaduse § 195 lõikes 1 nimetatud aruande nõutud andmete ulatuses,
vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme või
suublasse juhitavate saasteainete koguste kohta kaks korda. Aastatel 2018-2019 ei ole OÜ
Strantum puhul rakendatud saastetasude vähendamist, kuigi kõik saastekogused on jäänud veeloas
kehtestatud määrade piiridesse.
Regulatsiooniperioodiks ei ole OÜ Strantum prognoosinud veeloaga sätestatud piire
ületavaid saastekoguseid ning kõik aruanded esitatakse ettenähtud tähtpäevaks nõutud
andmete ulatuses, mille alusel on OÜ Strantum puhul põhjendatud rakendada KeTS § 20 lg
5 tulenevalt efektiivsuskoefitsienti 0,5 ehk vähendada saastetasumäärasid kaks korda.
Korrutades iga saasteaine puhul Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud saastekoguse,
saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja efektiivsuse koefitsiendi saame konkreetse saasteaine
keskkonda juhtimise eest makstava saastetasu. Kõikide saasteainete keskkonda juhtimise eest
makstavate saastetasude summeerimisel kujuneb 2020.a-l makstavaks saastetasuks kokku
11 247 € ehk 11,2 tuh € (vt Tabel 13 rida 9).
OÜ Strantum osutab Suurupi reoveepuhastil purgimisteenust. Ettevõtja on kogu saastetasust
eristanud purgimisteenusele 1,0 tuh € ja lülitab veeteenuse hinda saastetasu 10,2 tuh € (11,2 –
1,0 = 10,2; vt Tabel 13 read 9, 10, 11).
Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse
hinda saastetasu 10,2 tuh €, kuna nimetatud summa on saadud Konkurentsiameti poolt
põhjendatuks loetud saastekoguste korrutamisel KeTS § 20 lg 1 toodud saastetasumäärade,
KeTS § 20 lg 2 alusel vee erikasutusloas määratud suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5
sätestatud nn efektiivsuse koefitsiendiga ning sellest on eristatud muu tegevusega
(purgimisteenusega) seotud saastetasu.
6.1.3. AS-ilt Tallinna Vesi ostetava teenuse kulu
OÜ Strantum ostab AS-ilt Tallinna Vesi (ASTV) veeteenuseid Tabasalu-Rannamõisa ja Tiskre-
Harjujärve piirkonna jaoks.
OÜ Strantum, ASTV ning Harku Vallavalitsus sõlmisid 13.01.2010 lepingu nr 5948 Tabasalu-
Rannamõisa piirkonnast reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee
ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee
ärajuhtimise ja puhastamise koguse arvestamine toimub lepingu kohaselt järgmiselt:
1. Reoveekoguse arvestuse aluseks on piirkonna puurkaevude toodang, millest lahutatakse maha
arvestuslik veetorustiku lekete koefitsient 20%;
2. Sademevee kogus määratakse reoveekanalisatsiooni piiritluspunktides mõõdetud reovee
koguse ja arvutusliku reovee koguse vahena.
28 (56)
Lisaks on 26.01.2011 sõlmitud Harku Vallavalitsuse ja OÜ Strantum vahel Tabasalu
ühiskanalisatsioonist ASTV ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee kulude kompenseerimise
leping nr 5-9/15, mille kohaselt kompenseerib Harku Vallavalitsus OÜ Strantum poolt ASTV-le
tasutava kulu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee (edaspidi sademevesi)
ärajuhtimise ja puhastamise eest.
Menetluse käigus saadud selgituste ja 17.07.2020 Harku Vallavalitsuse kinnituse kohaselt lõpetab
Harku Vallavalitsus ASTV-le juhitava sademevee kulu kompenseerimise, mistõttu lülitatakse
veeteenuse hinda ka Tallinnasse suunduva sademevee kulu, mida kohalik omavalitsus on seni
kompenseerinud.
Tiskre-Harkujärve piirkonna jaoks ostetakse ASTV-lt nii veega varustamise teenust kui ka reo-,
sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja -puhastamise teenust
vastavalt 17.06.2019 sõlmitud lepingule nr 9573.
OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatud ASTV-lt ostetava teenuse kulu 174,6 tuh €
OÜ Strantum on prognoosinud ASTV-lt ostetavate veeteenuste kuluks kokku 174,6 tuh €, millest
võetud vee teenuse kulu 6,7 tuh € ning reovee ja sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse
kulu 167,8 tuh €.
Konkurentsiameti seisukoht ASTV-lt ostetava teenuse kulu 174,6 tuh € kohta
Ülevaate saamiseks ASTV-lt ostetava teenuse kulu kohta koostas Konkurentsiamet ettevõtte poolt
esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 15), kus on kajastatud ASTV-lt ostetud teenuste mahud,
tasud ja kulu aastatel 2017 – 2019 ning prognoosid 2020.a-ks.
Tabel 15 ASTV-lt ostetava teenuse mahud, hinnad ja kulu
rida ASTV-lt ostetav teenus Ühik 2017 2018 2019 2020
1 ASTV-le suunatud reovee maht tuh m3 157,8 164,2 204,5 264,5
2 reovee mahu muutus % -6,8 4,0 24,6 29,3
3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 0,66 0,66 0,66 0,58
Ostetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise
4 teenuse kulu tuh € 104,2 108,3 135,0 153,4
5 ASTV-le suunatud sademevee maht tuh m3 216,6 123,2 120,4 120,4
6 sademevee mahu muutus % 22,5 -43,1 -2,2 0,0
7 Tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 0,33 0,33 0,28 0,12
Ostetud sademe- ja drenaazivee ning muu
pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise 71,5 40,6 33,8 14,5
8 teenuse kulu tuh €
9 Ostetud võetud vee maht tuh m3 16,4 14,0
10 Võetud vee mahu muutus % -14,6
11 Tasu võetud vee eest €/m3 0,57 0,48
12 Ostetud võetud vee teenuse kulu tuh € 0,0 0,0 9,3 6,7
13 Kokku ASTV-lt ostetud veeteenuste kulu tuh € 175,6 149,0 178,1 174,6
ASTV-lt ostetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse maht
OÜ Strantum suunab ASTV Paljassaare reoveepuhastisse Tabasalu-Rannamõisa piirkonna reovee
ning alates 01.07.2019 ka Tiskre-Harkujärve piirkonna tarbijatelt ühiskanalisatsiooni juhitud
29 (56)
reovee. ASTV-le suunatud reovee maht oli 2017.a-l 157,8 tuh m3-ni ja kasvas 2018.a-l 164,2 tuh
m3-le (vt Tabel 15 rida 1). 2019.a-l kujunes ASTV-le suunatud reovee mahuks 204,5 tuh m3, mis
on 24,6 % võrra suurem eelneva aasta mahust seoses Tiskre-Harkujärve piirkonna lisandumisega.
2020.a-ks prognoosib OÜ Strantum ASTV-le suunatava reovee mahuks 264,5 tuh m3 (vt Tabel 15
rida 1 veerg 2020) ehk reovee mahu kasvu 29,3%. Reovee mahu kasv on seotud Tiskre-Harkujärve
piirkonnas teenuse osutamisega poole aasta asemel terve aasta jooksul ning ühiskanalisatsiooni
arendustega Tabasalu-Rannamõisa tegevuspiirkonnas.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt 2020.a-ks prognoositud ASTV-le
juhitavat reovee ärajuhtimise ja puhastamise mahtu 264,5 tuh m3, kuna prognoosimisel on
arvesse võetud Tiskre-Harkujärve piirkonnas teenuse osutamist terve aasta jooksul ning
ühiskanalisatsiooni arendusi Tabasalu-Rannamõisa piirkonnas.
ASTV-lt ostetud sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse maht
Käesoleval ajal arvestatakse sademevee mahtu ainult Tabasalu-Rannamõisa piirkonnast ASTV-le
puhastamiseks suunatava reo- ja sademevee mahust käesoleva punkti alguses kirjeldatud
põhimõtete järgi.
ASTV-le suunatud sademevee kogus oli 2017.a-l 216,6 tuh m3 ja vähenes 2019.a-ks 120,4 tuh
m3-ni (vt Tabel 15 rida 5 veerud 2017-2019). Mahu suur muutus tuleneb ilmastikust (2017.a oli
keskmisest sademeterohkem), kuid teatavat mõju avaldab ka ühiskanalisatsiooni
rekonstrueerimine.
2020.a-ks on OÜ Strantum prognoosinud ASTV-le suunatava sademevee mahuks 120,4 tuh m3,
mis on võrdne 2019.a mahuga ja sarnane 2018.a mahuga.
Kuna 2020.a-l lõpeb Tabasalu, Rannamõisa veemajandusprojekt, mille raames rekonstrueeritakse
amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks
prognoosida ASTV-le suunatava sademevee maht sarnaseks eelneva kahe aasta näitajaga
ehk tasemele 120,4 tuh m3.
ASTV-lt ostetud võetud vee maht
OÜ Strantum hakkas ASTV-lt võetud vee teenust ostma alates 01.07.2019, kui hakati veeteenust
osutama Tiskre-Harkujärve vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas. 2019.a-l kujunes ASTV-lt ostetud
võetud vee teenuse mahuks 16,4 tuh m3 (vt Tabel 15 rida 9 veerg 2019). Suurema osa Tiskre-
Harkujärve piirkonna veevarustus on võimalik tagada OÜ Strantum poolt ammutava põhjaveega.
2020.a-l plaanitakse ASTV-lt osta vett peamiselt Teelahkme elurajooni veevarustuse tagamiseks,
sest seal puudub alternatiiv põhjavee kasutuse näol. Teelahkme piirkonna aastase veetarbimise
alusel on ettevõtja hinnanud ASTV-lt ostetava võetud vee teenuse mahuks 14,0 tuh m3.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt prognoositud ASTV-lt ostetavat
võetud vee mahtu 14,0 tuh m3, kuna see on hinnatud lähtudes Teelahkme elurajooni
veevajadusest.
ASTV poolt rakendatavad veeteenuse hinnad
Ühelt vee-ettevõtjalt teisele vee-ettevõtjale müüdava veeteenuse hind kuulub ÜVVKS § 141 lg 2
tulenevalt kooskõlastamisele Konkurentsiametiga.
Konkurentsiamet kooskõlastas 18.10.2019 otsusega nr 9-3/2019-008 ASTV poolt teistele vee-
ettevõtjatele osutatava veeteenuse hinnad järgmiselt:
30 (56)
tasu võetud vee eest 0,48 €/m3 ;
tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,58 €/m3 ;
tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,12 €/m3 .
ASTV rakendab Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hindasid alates 01.12.2019. OÜ
Strantum on ASTV-lt ostetava veeteenuse kulu arvutamisel kasutanud eelnevalt nimetatud
Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud veeteenuse hindasid: tasu võetud vee eest 0,48 €/m3,
tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,58 €/m3 ning tasu sademevee ärajuhtimise ja
puhastamise eest 0,12 €/m3, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks.
Eelnevalt põhjendatuks peetud ASTV-lt ostetavate teenuste mahtude ja hindade alusel
kujuneb põhjendatud ASTV-lt ostetava teenuse kuluks kokku 174,6 € (264,5 × 0,58 + 120,4
× 0,12 + 14,0 × 0,48 = 153,4 + 14,5 + 6,7 = 174,6), millest 6,7 tuh € on võetud vee teenuse
ostukulu ning 167,8 tuh € seotud reo- ja sademevee ärajuhtimise ja puhastamisega ning mis
ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel on põhjendatud lülitada kooskõlastatavasse veeteenuse
hinda.
6.1.4. AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse kulu
2018.a-l viis OÜ Strantum ellu Kumna veemajandusprojekti, mille raames likvideeriti
amortiseerunud Kumna ja Tutermaa reoveepuhastid ning ehitati välja ühendustorustik Keila
reoveepuhastile. OÜ Strantum ostab reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust AS-ilt Keila Vesi
vastavalt lepingule nr 2947/0818J. Lepingu kohaselt algas teenuse osutamine juulis 2018 ning
ostja tasub müüjale teenuse eest müüja tegevuspiirkonnas kinnitatud hinna. Reoveekogus
mõõdetakse Mõisaveere tee reoveepumplasse paigaldatud arvestiga.
OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatud AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse kulu
111,8 tuh €
OÜ Strantum on prognoosinud AS-ilt Keila Vesi ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise
teenuste kuluks 111,8 tuh €.
Konkurentsiameti seisukoht AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse kulu 111,8 tuh € kohta
Ülevaate saamiseks AS-ilt Keila Vesi ostetud teenuse kulu kohta koostas Konkurentsiamet
ettevõtte poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 15), kus on kajastatud AS-ilt Keila Vesi
ostetud teenuse maht, tasu ja kulu aastatel 2018 – 2019 ning prognoos 2020.a-ks.
Tabel 16 AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse maht ja kulu
rida AS-ilt Keila Vesi ostetav teenus Ühik 2018 2019 2020
1 Ostetud reoveeteenuse maht tuh m3 30,8 84,8 81,6
2 reovee mahu muutus % 175,4 -3,8
3
3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m 1,37 1,37 1,37
4 Kulu AS-ilt Keila Vesi ostetava reoveeteenuse eest tuh € 42,2 116,2 111,8
AS-ilt Keila Vesi ostetava teenus maht
Menetluse käigus esitatud selgituste kohaselt hakkas OÜ Strantum reovee ärajuhtimise ja
puhastamise teenust ostma AS-ilt Keila Vesi 2018.a augustis. Teenuse ostmise esimene täisaasta
oli 2019 ja siis juhiti Keila puhastile 84,8 tuh m3 reovett. 2020.a-ks on OÜ Strantum prognoosinud
AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse mahuks 81,6 tuh m3, milles on arvesse võetud aastate 2018-
2019 kuu keskmist mahtu.
31 (56)
Konkurentsiamet peab põhjendatuks AS-ilt Keila Vesi ostetava reoveeteenuse mahtu 81,6
tuh m3, kuna see on prognoositud piirkonna eelnevate perioodide keskmise tegeliku
tarbimise alusel.
AS-i Keila Vesi poolt rakendatavad veeteenuse hinnad
ÜVVKS § 141 lg 2 kohaselt võib vee-ettevõtja teisele vee-ettevõtjale osutatava teenuse eest võtta
käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tasu üksnes juhul, kui ta on esitanud selleks eraldi
hinnataotluse ning saanud kooskõlastuse §-s 142 sätestatud alustel ja korras. Kuni kooskõlastuse
saamiseni on vee-ettevõtjal keelatud teenuse osutamist ühepoolselt lõpetada või peatada.
Konkurentsiameti 26.05.2015 otsusega nr 9.1-3/15-008 on kooskõlastatud AS Keila Vesi poolt
tarbijatele osutatava veeteenuse hinnad, sh tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,37 €/m3.
Nimetatud otsusega ei ole Konkurentsiamet kooskõlastanud AS Keila Vesi poolt teisele vee-
ettevõtjale osutatava teenuse tasusid, kuna otsuse tegemise hetkel sellist teenust ei osutatud.
AS Keila Vesi ja OÜ Strantum vahel sõlmitud lepingu kohaselt tasub ostja müüjale Hulgiteenuse
eest müüja tegevuspiirkonnas kinnitatud hinna. Menetluse käigus esitatud arve kohaselt rakendab
AS Keila Vesi OÜ-le Strantum reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu 1,37 €/m3 ehk
Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud tasu AS Keila Vesi tarbijatele.
Kuna AS-il Keila Vesi ei ole õigust teenuse osutamist ühepoolselt lõpetada ning teenuse
osutamiseks teeb AS Keila Vesi kulutusi, siis on võimalik jätkata teenuse osutamist tavatarbijatele
kooskõlastatud hinnaga mõistliku aja jooksul, mis on vajalik AS-il Keila Vesi hinnataotluse
koostamiseks ja hinna kooskõlastamiseks Konkurentsiametiga. Asjaolu, et AS Keila Vesi ei ole
veel kooskõlastanud teisele vee-ettevõtjale osutatava veeteenuse hinda, ei saa olla takistuseks
hinnataotluse kooskõlastamiseks OÜ-le Strantum. Kui Konkurentsiamet kooskõlastab AS-ile
Keila Vesi teisele vee-ettevõtjatele osutatava veeteenuse hinna, siis peab OÜ Strantum ÜVVKS
§ 142 lg-st 6 tulenevalt jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse
hinda rohkem kui 5%. Kuna AS Keila Vesi ei ole ÜVVKS § 141 lg 2 tulenevalt kooskõlastanud
teisele vee-ettevõtjale müüdava teenuse tasu, siis toimub teenuse osutamine lepingu nr 2947/0818J
5948 kohaselt. Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 alusel välja töötatud Juhendi punktist 4.4 on teise
vee-ettevõtja poolt rakendatav hind teenust ostva ettevõtja jaoks juhitamatu kulu.
Konkurentsiamet võtab AS Keila Vesi poolt OÜ-le Strantum osutatava teenuse kulu
arvutamise aluseks lepingust nr 2947/0818J tuleneva reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu
1,37 €/m3.
Eelnevalt põhjendatuks peetud AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse mahu 81,6 tuh m3 ja
aktsepteeritud hinna 1,37 €/m3 alusel kujuneb põhjendatud AS-ilt Keila Vesi ostetava
teenuse kuluks kokku 111,8 tuh € (81,6 × 1,37 = 111,8), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel
on põhjendatud lülitada kooskõlastatavasse veeteenuse hinda.
Kokkuvõttes hindab Konkurentsiamet veeteenuse hinnas põhjendatuks mitte-
kontrollitavaid kulusid summas 354,0 tuh €, millest:
Vee erikasutusõiguse tasu 57,4 tuh €;
Saastetasu 10,2 tuh €;
AS-ilt Tallinna Vesi ostetava teenuse kulu 174,6 tuh €;
AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse kulu 111,8 tuh €.
32 (56)
6.2. Kontrollitavad kulud
Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4
alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.3 kuni 4.8.
Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid, mida
ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu.
Juhendi punkti 4.6 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid
(analoogselt Vee Määrusega, mida rakendatakse juhul, kui vee-ettevõtja hind ei vasta ÜVVKS-s
kajastatud põhimõtetele):
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlus, kingitused ja annetused;
3) veeteenuse vahendajatele makstavad tasud;
4) põhitegevusega mitteseotud kulud;
5) seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;
6) finantskulud;
7) vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu);
8) teised ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulud.
Juhendi punkti 4.8 kohaselt kasutatakse ettevõtja kulude analüüsi süstemaatilisel teostamisel
muuhulgas alljärgnevaid meetodeid:
1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (THI)19
dünaamikaga;
2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh. eksperthinnangud);
3) vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine
teiste vee-ettevõtjate näitajatega.
OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatavad kontrollitavad kulud summas 809,5 tuh €
OÜ Strantum on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks
kontrollitavateks kuludeks kokku 809,5 tuh €, millest moodustab:
1) elektrienergia kulu 135,5 tuh €,
2) muud tegevuskulud 674,0 tuh €.
Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet käesoleva otsuse järgnevates
punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet OÜ
Strantum poolt Hinnataotlusega esitatud andmete ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud
selgituste alusel.
6.2.1. Elektrienergia kulu
OÜ Strantum poolt prognoositud veeteenuse elektrienergia kulu 135,5 tuh €
Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum regulatsiooniperioodil veevaldkonnas
tarbitavaks elektrienergia koguseks 1787,5 MWh ja elektrienergia kuluks 149,5 tuh €.
Elektrienergia kulust 14,0 tuh € on seotud purgimisteenusega Suurupi reoveepuhastil ning 135,5
tuh € veeteenuse osutamisega. Veeteenuse hinda lülitatavast elektrienergia kulust on 46,2 tuh €
seotud võetud vee teenusega ning 89,3 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega.
19
THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub
lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.
33 (56)
Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 135,5 tuh € kohta
Elektrikulu kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna,
elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt
kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu
eraldiseisvalt.
Elektrienergia kogus
OÜ Strantum kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks, reovee ärajuhtimiseks
ja puhastamiseks. Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 17)
veevaldkonnas tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta aastatel 2017-2020.
Tabel 17 Veevaldkonna elektrienergia tarbimine ja kulu
rida ühik 2017 2018 2019 2020
1 Elektrienergia tarbimine veevaldkonnas MWh 1147,0 1286,9 1508,4 1787,5
2 muutus võrreldes eelmise aastaga % 12,2 17,2 18,5
Ammutatud vee maht, reovee müügimaht
3 ja purgimise maht tuh m3 678,4 833,9 918,0 1117,2
4 muutus võrreldes eelmise aastaga % 22,9 10,1 21,7
3
5 Elektritarbimise erikulu vee mahu kohta kWh/m 1,69 1,54 1,64 1,60
6 Elektrienergia kulu tuh € 103,3 126,9 148,0 149,5
7 muutus võrreldes eelmise aastaga % 22,8 16,7 1,0
8 Keskmine elektrienergia hind senti/kWh 9,010 9,858 9,811 8,361
9 Veeteenuse tarbimisobjektide arv tk 133 133 130 153
Veevaldkonnas kasutatud elektrienergia kogus oli 2017.a-l 1147,0 MWh ja kasvas 2019.a-ks
1508,4 MWh-ni (vt Tabel 17 rida 1 veerud 2017-2019). 2020.a-ks on OÜ Strantum prognoosinud
veevaldkonnas tarbitavaks elektrienergia koguseks 1787,5 MWh, mis on 18,5% suurem 2019.a-l
tarbitud kogusest (vt Tabel 17 veerg 2020 read 1 ja 2).
Kuna veevaldkonnas tarbitav elektrienergia kogus sõltub käideldava vee kogusest, siis hinnangu
andmiseks veevaldkonnaga seotud elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet
elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee mahu, reovee ärajuhtimise ja
puhastamise müügimahu ning purgimise mahu summaga, vt Tabel 17 rida 5).
Veevaldkonna elektrienergia erikulu muutus aastatel 2017 – 2019 vahemikus 1,54 kWh/m3 kuni
1,64 kWh/m3. Selle perioodi keskmiseks erikuluks on 1,60 kWh/m3 ((1,60 + 1,54 + 1,64) / 3 =
1,60). OÜ Strantum poolt prognoositud andmete alusel kujuneb 2020.a veevaldkonna
elektrienergia erikuluks 1,60 kWh/m3, mis on samal tasemel eelnevate aastate keskmise näitajaga.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2020.a elektrienergia erikulu 1,60 kWh/m3, kuna see
on võrdne eelnevate aastate keskmise näitajaga (vt Tabel 17 rida 5).
Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktis 5.3 põhjendatuks loetud ammu-
tatud vee kogusest 578,5 tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.2 põhjendatuks loetud reovee
ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust 512,9 tuh m3, purgimisteenuse mahust 25,8 tuh
m3 ning käesolevas punktis põhjendatuks loetud elektrienergia erikulust 1,60 kWh/m3
kujuneb põhjendatud veevaldkonna elektrienergia koguseks 1787,5 MWh [(578,5 + 512,9 +
25,8) × 1,60 = 1787,5].
34 (56)
Elektrienergia hind
Esitatud Hinnataotluses on OÜ Strantum prognoosinud 2020.a elektrienergia hinnaks 3,776
senti/kWh. OÜ Strantum ostab elektrienergiat perioodil 01.01-31.12.2020 Nordic Power
Management OÜ-lt 26.11.2019 sõlmitud elektrienergia müügilepingu nr 201911264 alusel
börsihinnaga, millele lisandub marginaal 0,37 €/MWh. Leping sõlmiti riigihanke „Eesti Vee-
ettevõtete Liidu liikmete elektrienergia“ raames, kus perioodile 01.01-31.12.2020 oli parim
börsihinnaga pakkumine Nordic Power Management OÜ-lt marginaaliga 0,37 €/MWh.
OÜ Strantum prognoositud elektrienergia hinnale hinnangu andmiseks võttis Konkurentsiamet
aluseks:
1. perioodi august 2019 kuni juuli 2020 (korrigeeritud Hinnataotluse esitamisele eelnenud 12
kuu) Nord Pool Eesti hinnapiirkonna20 elektrituru keskmise päev ette börsihinna
35,82 €/MWh;
2. OÜ Strantum ja Nordic Power Management OÜ vahel sõlmitud elektrienergia müügilepingus
kajastatud müügimarginaali 0,37 €/MWh,
mille kohaselt kujuneb elektrienergia hinnaks 36,19 €/MWh (35,82 + 0,37 = 36,19) ehk
3,619 senti/kWh. Kujunenud hind on küll 4,1% väiksem OÜ Strantum prognoositust, kuid
kontrollarvutus sisaldab Eesti hinnapiirkonna 3 ajalooliselt kõige madalama hinnaga kuud (märts
- mai 2020) ja viimastel kuudel on märke börsihinna tõusust. Toodud erinevuse mõju veeteenuse
hinnale on 0,01% ehk sisuliselt puudub.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt kasutatud elektrienergia hinda
3,776 senti/kWh, kuna see on ligilähedane eelneva 12 kuu keskmise päev ette börsihinna
(35,82 €/MWh) ja hanke raames börsihinnaga paketile pakutud soodsaima
müügimarginaali (0,37 €/MWh) alusel arvutatud elektrienergia hinnaga.
Võrguteenuse hind21
OÜ Strantum ostab Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt regulatsiooniperioodil elektrienergia
võrguteenust Elektrilevi OÜ-lt (paketid Võrk 1, Võrk 2, Võrk 2 kuutasuga, Võrk 4, VMA2,
VML1, VML2) ja AS-ilt Loo Elekter (paketid M4 ja M6). Konkurentsiamet on 01.10.2018
otsusega nr 7-3/2018-117 kooskõlastanud Elektrilevi OÜ võrgutasud ja 11.01.2018 otsusega nr 7-
3/2018-006 AS Loo Elekter võrgutasud. Konkurentsiamet peab põhjendatuks elektrikulu
arvutamisel Elektrilevi OÜ ja AS Loo Elekter hinnapakettidele vastavate ja
Konkurentsiameti otsustega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena
kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 3,355 senti/kWh.
Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu22
Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 8516 sätestatust lisandub
ajavahemikul 01.05.2020 kuni 30.04.2022 elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,1 senti/kWh ning
lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 1,13 senti/kWh23.
20
Vt https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Monthly/?view=table
21
Elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse
punkt 6.1)
22
Elektrienergia hinnas sisalduv elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul
põhinev kulu (vt otsuse punkt 6.1)
23
https://elering.ee/taastuvenergia-tasu
35 (56)
Elektrienergia kulu
Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse
hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks veevaldkonnas tarbitava elektrienergia kaalutud
keskmist hinda 8,361 senti/kWh (3,776 + 3,355 + 0,1 + 1,13 = 8,361).
Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veevaldkonnas tarbitavast elektrienergia kogusest
1787,5 MWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast 8,361 senti/kWh tulenevalt kujuneb
veevaldkonnas elektrienergia kuluks 149,5 tuh € (1787,5 × 8,361 / 100 = 149,5). Objektide
kasutusvaldkonna alusel on 46,2 tuh € seotud tarbijate veega varustamisega ning 103,3 tuh € kogu
reovee ärajuhtimise ja puhastamisega (sh purgimine). Kogu reovee ärajuhtimise ja puhastamise
elektrikulust on 14,0 tuh € seotud purgitud reovee puhastamisega Suurupi reoveepuhastil ning
89,3 tuh € (103,3 – 14,0 = 89,3) kooskõlastatava hinnaga reovee ärajuhtimise ja puhastamise
teenusega.
Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada
kooskõlastatavasse veeteenuse hinda elektrienergia kulu 135,5 tuh € (s.h võetud vee teenuse
osutamisega seotud elektrienergia kulu 46,2 tuh € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise
teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu 89,3 tuh €), kuna see on kujunenud
põhjendatuks loetud elektrienergia kogusest ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast
lähtuvalt ning eristatud on purgimisteenusega seotud elektrikulu.
6.2.2. Muud tegevuskulud
Eelnevalt on Konkurentsiamet andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele (punktis 6.1) ning
kontrollitavatest kuludest elektrienergia kulule (punktis 6.2.1). Järgnevalt analüüsib
Konkurentsiamet OÜ Strantum muid tegevuskulusid.
Juhendi punktist 4.8 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude
dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja
nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega.
Juhendi punkti 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu,
sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate
isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes.
Samuti ei motiveeriks maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ettevõtjat võlgnikega
tegelema. Veeteenuse hind, mis sisaldaks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusid ei vastaks
ÜVVKS § 14 lg 2 ja selle alusel välja töötatud Juhendi punktis 4.6.1 toodud põhimõtetele.
OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatavad muud tegevuskulud 674,0 tuh €
OÜ Strantum on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud kooskõlastatavas veeteenuse hinnas
kajastuvateks muudeks tegevuskuludeks kokku 674,0 tuh €. Muude tegevuskulude summadest
aastatel 2017-2020 annab ülevaate alljärgnev tabel (vt Tabel 18). Tabelis on esitatud vaid
kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitatud muud tegevuskulud ning tabel ei kajasta
veeteenusega mitteseotud tegevustele jaotatud tegevuskulusid.
36 (56)
Tabel 18 Muud tegevuskulud
Konkurentsiameti
30.04.2013 otsus
rida Tegevuskulud ühik nr 9.1-3/13-009 2017 2018 2019 2020
1 Kemikaalide kulu tuh € 0,8 6,5 5,7 6,7 6,3
2 Kulu analüüside teostamiseks tuh € 12,7 8,3 8,7 8,8 8,8
3 Remondi- ja hoolduskulud tuh € 26,7 76,0 57,5 60,0 57,0
4 Kulud töövahenditele, mõõtetehnikale tuh € 3,1 10,7 14,4 24,5 17,5
Transpordi- ja sõidukite majandamise
5 kulud tuh € 33,4 47,2 52,6 55,0 51,0
6 Infotehnoloogilised kulud tuh € 2,7 7,2 8,5 10,1 10,1
7 Koolitus, töötervishoid ja -ohutus tuh € 3,2 3,0 3,7 7,0 7,0
8 Äri- ja konsultatsiooniteenused tuh € 6,7 19,6 22,1 19,8 15,8
9 Muud mitmesugused tegevuskulud tuh € 14,4 41,2 47,2 62,6 48,9
10 Riigilõiv, maamaks tuh € 1,7 3,1 6,4 3,7 3,6
11 Tööjõukulud tuh € 175,7 279,9 320,0 449,8 448,1
12 Muud tegevuskulud kokku tuh € 281,2 502,7 546,8 707,8 674,0
13 Tegevuskulude muutus % -3,5 8,8 29,5 -4,8
3
14 Võetud vee ja reovee müügimaht tuh m 466,3 660,9 723,1 846,2 1036,9
15 Müügimahu muutus % 7,9 9,4 17,0 22,5
3
16 Tegevuskulude erikulu €/m 0,60 0,76 0,76 0,84 0,65
17 Tarbijahinna indeksi muutus % 3,4 3,4 2,3 -0,2
* Statistikaameti24 andmetel oli THI muutus aastatel 2014 kuni 2019 vastavalt -0,1, -0,5, 0,1%, 3,4%, 3,4% ja 2,3%.
Rahandusministeerium on avaldanud mitmeid teadaandeid, mille kohaselt ennustatakse 2020.a-ks THI langust.
Viimaste prognooside alusel kujuneb THI languseks 2020.a lõpuks -0,2%25.
Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude summa 674,0 tuh € kohta
Tabelist (vt Tabel 18) nähtub, et Konkurentsiamet on 30.04.2013 tehtud otsuses nr 9.1-3/13-009
pidanud põhjendatuks muid tegevuskulusid summas 281,2 tuh € (vt Tabel 18 rida 12 veerg
„Konkurentsiameti 30.04.2013 otsus nr 9.1-3/13-009“). OÜ Strantum tegelikud muud
tegevuskulud olid 2017.a-l tasemel 502,7 tuh € ja kasvasid 2019.a-ks 707,8 tuh €-ni (vt Tabel 18
rida 12 veerud 2017-2019). 2020.a-ks prognoosib OÜ Strantum muude tegevuskulude summaks
674,0 tuh €.
Konkurentsiameti eelmise otsusega võrreldes on OÜ Strantum 2020.a-ks prognoosinud muude
tegevuskulude kasvu 139,7% (674,0 / 281,2 × 100 - 100 = 139,7; vt Tabel 18 rida 12 veerud
„Konkurentsiameti 30.04.2013 otsus nr 9.1-3/13-009“ ja 2020). Samal perioodil on THI
suurenenud ja prognoositud suurenema 8,6% [1×(100-0,1)/100×(100-0,5)/100×(100+0,1)/100×
(100+3,4)/100×(100+3,4)/100× (100+2,3)/100×(100-0,2)/100×100-100=8,6].
Seega on OÜ Strantum prognoosinud muude tegevuskulude kasvu aastatel 2014-2020 kümneid
kordi suuremaks (139,7%) kui sama perioodi THI ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva
indeksi muutus (8,6%). Konkurentsiamet on seisukohal, et üldjuhul peaks muude tegevuskulude
prognoos olema kooskõlas üldiste muutustega majanduses. OÜ Strantum veeteenuse osutamise
maht ja tegevuspiirkond on aastatel 2013-2020 oluliselt suurenenud (vt Tabel 4), mistõttu on
põhjendatud nimetatud asjaolu arvesse võtta THI muutust järgiva põhimõtte rakendamisel (nt võib
lisanduda piirkonna laienemisel konkreetsetest uutest veemajandusobjektidest tulenevaid
24
Statistikaameti andmebaasist (www.stat.ee) leitav aruanne IA001.
25
07.09.2020 avaldatud Rahandusministeeriumi 2020 suvise majandusprognoosi kohaselt on THI muutus 2020.a-
l -0,2%, Vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid
37 (56)
(lisa)kulusid, mille mõjul kogukulud THI muutust ületavad). Samas peaks ettevõtte laienemise
korral teatud kuludes (peamiselt üldjuhtimise kuludes) olema võimalik saavutada mastaabiefektist
tulenevat säästu ehk kulude efektiivsust. Samuti ei lisandu efektiivsel majandamisel iga
täiendavalt teeninduspiirkonnas lisandunud veemajandusobjekti, torustikuosa teenindamisega
(millega kaasneb müügimahu suurenemine) automaatselt sama ühikkulu järgiv (lisa)kulu (eriti
uutes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondades, kus ulatuslike investeeringute tulemusel on
olemasolevatele piirkondadele liidetud kaasaegne automatiseeritud ja kaugjälgitav ÜVK süsteem)
Täiendava hinnangu andmiseks muudele tegevuskuludele arvutas Konkurentsiamet muude
tegevuskulude erikulu müügimahu suhtes (muude tegevuskulude summa jagatud võetud vee
müügimahu ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu summaga, vt Tabel 18 rida 16).
Kui 2013.a-l tehtud otsuse andmetel oli muude tegevuskulude erikuluks 0,60 €/m3, siis aastatel
2017-2018 kujunes tegelikuks erikuluks 0,76 €/m3 ja 2019.a-l koguni 0,84 €/m3 (vt Tabel 18 rida
16 veerud „Konkurentsiameti 18.11.2016 otsus nr 9.1-3/16-012“ kuni 2019). OÜ Strantum muude
tegevuskulude erikuluks 2020.a-l kujuneb Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktides
5.1.1 ja 5.1.2 põhjendatuks loetud müügimahtudest tulenevalt 0,65 €/m3.
Konkurentsiamet võrdles OÜ Strantum muude tegevuskulude erikulu Juhendi punktist 4.8.3
lähtuvalt teiste võrreldavate vee-ettevõtjate vastava näitajaga. OÜ-ga Strantum võrreldavad vee-
ettevõtjad on sellised, kes tegutsevad OÜ-ga Strantum sarnases piirkonnas ja ostavad suure osa
veeteenuse osutamise mahust sisse teiselt vee-ettevõtjalt. Eelkirjeldatud põhimõtete alusel
koostatud valimis olevate ja OÜ-ga Strantum võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude
erikulu kaalutud keskmine26 on 0,505 €/m3. Seega on OÜ Strantum poolt 2020.a-ks
prognoositud andmetel kujunenud muude tegevuskulude erikulu (0,65 €/m3) oluliselt
kõrgem võrreldavate ettevõtjate muude tegevuskulude erikulude kaalutud keskmisest
(0,505 €/m3).
Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või mitu
samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul
tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva
seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale
kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab turgu valitsevat
seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav
ettevõtja. Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli
omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu
oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida,
kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. KonkS §
15 tulenevalt on OÜ Strantum näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga, mis tähendab, et
OÜ-l Strantum oma tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub OÜ Strantum, kui
loomuliku monopoli, tarbijatel võimalus valida teist teenuse osutajat isegi juhul, kui OÜ
Strantum kulutused ning sellest tulenevalt hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt
OÜ Strantum turgu valitsevast seisundist on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse
hinda ülemäärasel hulga kulusid, sest ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada
vaid põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.
Eeltoodust on üheselt selge, et OÜ Strantum poolt prognoositud muude tegevuskulude erikulu
(0,65 €/m3) ületab oluliselt Konkurentsiametiga hinna kooskõlastanud võrreldavate vee-
ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmist erikulu 0,505 €/m3.
Vee-ettevõtjate võrdlusbaasi (benchmarking) koostamise ja kasutamise juhendi p 7.3.2 tulenevalt
26
Analüüsitava ettevõtja näitaja põhjendatusele hinnangu andmisel lähtub Konkurentsiamet võrreldavate
ettevõtjate näitajate kaalutud keskmisest erikulust, sealjuures on kaaluks ettevõtjate müügimahud.
38 (56)
võib asjakohaste põhjenduste olemasolul Konkurentsiamet lugeda vee-ettevõtja analüüsitava
näitaja põhjendatuks vee-ettevõtja lisaselgitustest lähtuvalt, ilma teisi analüüsimeetodeid
kasutama, kui analüüsitava vee-ettevõtja näitaja ei ole kõrgem kui „kaalutud keskmine + veapiir
5%27“. Kuna OÜ Strantum tegevuspiirkond on mõnevõrra hajusam võrreldavate ettevõtjate
keskmisest tarbimistihedusest, siis on Konkurentsiameti hinnangul põhjendatud, et OÜ Strantum
muude tegevuskulude erikulu ületab mõnevõrra võrreldavate vee-ettevõtjate muude
tegevuskulude kaalutud keskmist taset.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks, et hajusamas tegevuspiirkonnas tegutsevate vee-
ettevõtjate muude tegevuskulude erikulu on mõnevõrra kõrgem võrreldavate ettevõtjate
kaalutud keskmisest erikulust. Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 alusel välja töötatud Juhendi p-
st 4.8.3 ja vee-ettevõtjate võrdlusbaasi (benchmarking) koostamise ja kasutamise juhendi p-
st 7.3.2 peab Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Strantum muude tegevuskulude erikulu
0,53 €/m3 , mis ei ületa Konkurentsiameti poolt hinna kooskõlastanud võrreldavate vee-ettevõtjate
muude tegevuskulude kaalutud keskmist erikulu (0,505 €/m3) rohkem kui 4,9% võrra, jäädes
seega alla juhendi punktis 7.3.2 toodud veapiiri 5%, ja sellest lähtuvat muude tegevuskulude
summat 549,6 tuh € (võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht kokku
1036,9 tuh m3 × muude tegevuskulude erikulu 0,53 €/m3 = 549,6 tuh €). Seejuures on
Konkurentsiamet võtnud arvesse, et OÜ Strantum ei olnud perioodil 2013-2020 teadlik
võrreldavate vee-ettevõtjate tegevuskulude tasemest, mistõttu ei ole OÜ-l Strantum olnud
võimalik kohandada oma tegevuskulusid võrreldavate vee-ettevõtjatega sarnasele tasemele.
Samas peab vee-ettevõtja järgmistel aastatel rakendama muude tegevuskulude juhtimisel
meetmeid, mis võimaldavad neid võrreldes THI-ga vähem kasvada liginedes nii järk järgult teiste
vee-ettevõtjate kaalutud keskmise erikuluga sarnasele tasemele.
7. Investeeringud
ÜVVKS § 14 lg 2 punktist 2 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu on oluline
hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt peab
veeteenuse hind katma investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas
sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel
konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui
50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142
lg 10 on sätestatud Konkurentsiametile kohustus küsida valla- või linnavalitsuselt arvamust
Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Valla- või
linnavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades
vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka
ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 täitmine.
OÜ Strantum poolt Hinnataotluses kajastatud aastatel 2012 – 2020 teostatud ja teostatavad
investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 19 ning käesoleva otsuse lisa 1 „OÜ
Strantum investeeringud“).
27
Konkurentsiameti poolt läbiviidud analüüsi tulemusena rakendatakse võrdlusanalüüsi teostamisel näitajate
erikulude põhjendatuse hindamisel 5%-list veapiiri. Usaldusnivoo β = 95% korral kujuneb keskmiseks
usaldusvahemiku poollaiuseks (veapiiriks) väärtus, mis moodustab ligi 5% tegevuskulude erikulude keskmisest.
39 (56)
Tabel 19 OÜ Strantum veeteenuse investeeringud aastatel 2012 – 2020
rida Veeteenuse investeeringud 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
1 Võetud vee teenus tuh € 44,5 65,8 3202,3 500,7 23,3 175,2 1545,7 496,2 931,1
2 Reo- ja sademevee ärajuhtimine tuh €
ja puhastamine 0 59,1 4223,7 1044,4 17,2 373,1 1714,3 255,1 759,0
Veeteenuse hinda lülitatavad
3
investeeringud kokku tuh € 44,5 124,9 7426,0 1545,1 40,5 548,3 3260,0 751,3 1690,1
Konkurentsiamet saatis 02.06.2020 Harku Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks
OÜ Strantum Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 10.
08.06.2020 Harku Vallavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt on OÜ Strantum poolt
Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga.
Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 ning kohaliku omavalitsuse kinnitusest, et
Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kavale, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas OÜ Strantum
poolt aastatel 2012 - 2020 omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/teostatavad
investeeringud summas 15 430,5 tuh € (44,5 + 124,9 + 7426,0 + 1545,1 + 40,5 + 548,3 + 3260,0
+ 751,3 + 1690,1 = 15 430,528).
8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus
Reguleeritav vara ja kapitalikulu
Juhendi punkti 5.4 kohaselt on reguleeritava vara määramine vajalik kapitalikulu (põhivara
kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi punkti 5.5 järgi arvestatakse teistele vee-
ettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka.
Juhendi punkti 5.6 järgi ei arvestata reguleeritava vara hulka :
1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata;
2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;
3) immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid ning teistele
vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud);
4) tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;
5) tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara;
6) mittepõhjendatud investeeringuid.
Juhendi punkti 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist
jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises
kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.
Juhendi punktist 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt:
RV = RVr + KK,
kus:
RV - reguleeritav vara;
RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;
KK - käibekapital.
28
Konkurentsiametile on investeeringute kohta teada andmed suurema täpsusega kui käesoleva otsuse tabelites
esitatud (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.
40 (56)
Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali
arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust.
ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal
oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub
Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt
võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata
tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.
Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud
põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks
tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi
punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse
reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.
Põhjendatud tulukus
Juhendi punkti 2.8 kohaselt on põhjendatud tulukus ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara
väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Juhendi punktist 6.2 tulenevalt arvutatakse
põhjendatud tulukus alljärgnevalt:
PT = rp × RV;
kus:
PT - põhjendatud tulukus;
rp - põhjendatud tulunorm (WACC);
RV - reguleeritav vara.
Konkurentsiamet kasutab Juhendi punkti 6.3 seisukohta, kus investeeritud varade tootlikkus ei
ületa ettevõtte kaalutud keskmist kapitali hinda.
Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC)
leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend 2016.a kaalutud
keskmise kapitali hinna leidmiseks“ („käskkiri nr 1.1-2/16-009“,, mis on avalikustatud
Konkurentsiameti veebilehel https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-
kooskolastamine), mis kehtis OÜ Strantum Hinnataotluse esitamise hetkel 27.09.2019. Nimetatud
juhendi punkti 4 tabelis 7 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-
ettevõtjatele 5,45%, mille kujunemise aluseid kajastab alljärgnev Tabel 20.
Tabel 20 WACC arvestus
WACC arvestus (%-des) Vee-ettevõtjad
1 Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 1,47
2 Eesti riigiriski preemia 0,78
3 Ettevõtja võlakapitali riskipreemia 1,30
4 Võlakapitali hind 3,55
5 Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 1,47
6 Eesti riigiriski preemia 0,78
7 Tururiski preemia (McKinsey) 5,00
8 Beeta (võimenduseta) 0,510
9 Beeta (võimendusega) 1,020
10 Omakapitali hind 7,35
11 Võla- ja omakapitali osakaal 0,5
41 (56)
12 Võla- ja omakapitali osakaal 0,5
13 WACC 5,45%
Juhendi punkti 6.5 kohaselt kasutab Konkurentsiamet WACC’i arvutamisel kapitali struktuuri,
millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital, kuna selline kapitalistruktuur viitab jätkusuutliku
ja stabiilse ettevõtja tunnustele tagades ka soodsa võlakapitali hinna. Konkurentsiamet ei kasuta
WACC’i kapitali struktuuri arvutamisel konkreetse ettevõtte bilansilisi andmeid.
8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara
Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu OÜ Strantum poolt soetatud veeteenusega seotud
põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu.
Hinnataotluses esitas OÜ Strantum andmed ettevõtja veevaldkonnaga seotud põhivarade soetus-
ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 21). ÜVVKS § 14
lg 2 p 5 ja Juhendi p 5.7 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel
ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara bilansilist jääkmaksumust.
Alljärgnevas tabelis on kajastatud ainult OÜ Strantum omavahendite ja laenukohustuste arvelt
soetatud veevaldkonnas kasutatavate põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude ja
sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid.
Tabel 21 OÜ Strantum veevaldkonnas kasutatav põhivara
rida Veevaldkonna põhivara ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Põhivara soetusmaksumus
1 aasta alguses ilma maa ja tuh € 1097,1 1141,6 1269,6 8695,6 10048,5 9942,7 10362,1 13490,6 14241,9
lõpetamata ehitiseta
Põhivara jääkmaksumus aasta
2 alguses ilma maa ja lõpetamata tuh € 803,7 822,0 1200,3 8476,5 9579,3 9182,9 9376,9 12179,4 12492,7
ehitiseta
Investeeringud ilma maa
3 tuh € 44,5 124,9 7426,0 1545,1 40,5 548,3 3256,6 751,3 1690,1
maksumuseta
4 Lisandunud maa tuh € 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,4 0,0 0,0
5 Kapitalikulu (põhivara kulum) tuh € 26,3 28,1 149,8 250,1 290,6 225,3 326,1 437,9 456,2
6 Keskmine kapitalikulunorm % 2,3 2,3 3,0 2,7 2,9 2,2 2,7 3,2 3,0
Ümberklassifitseerimine
7 tuh € 0,0 0,0 0,0 -186,5 -146,3 -128,9 -128,1 0,0 0,0
soetusmaksumuses
Ümberklassifitseerimine
8 tuh € 0,0 0,0 0,0 -186,5 -146,3 -128,9 -128,1 0,0 0,0
jääkmaksumuses
Müüdud, likvideeritud ja muud
9 muutused põhivara tuh € 0,0 3,1 0,0 -5,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
soetusmaksumuses
Müüdud, likvideeritud ja muud
10 muutused põhivara tuh € 0,0 281,6 0,0 -5,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
jääkmaksumuses
Põhivara soetusmaksumus
11 tuh € 1141,6 1269,6 8695,6 10048,5 9942,7 10362,1 13490,6 14241,9 15931,9
aasta lõpus
Põhivara jääkmaksumus aasta
12 tuh € 822,0 1200,3 8476,5 9579,3 9182,9 9376,9 12179,4 12492,7 13726,6
lõpus
Maa maksumus 2020 aasta
13 tuh € 25,9
lõpus
Põhivara soetusmaksumus
14 tuh € 15957,8
aasta lõpus
Põhivara jääkmaksumus aasta
15 tuh € 13752,5
lõpus
* Keskmine kapitalikulunorm (rida 6) = kapitalikulu (rida 5) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) +
põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 11)) / 2] × 100.
42 (56)
OÜ Strantum poolt Hinnataotlusega esitatud andmed investeeringute kohta on esitatud käesoleva
otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas käesoleva otsuse punktis 7 põhjendatuks OÜ Strantum
poolt aastatel 2012–2020 teostatud/teostatavaid veevaldkonna investeeringuid summas
15 430,5 tuh €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara
koosseisu.
Tabelist (vt Tabel 21) nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on OÜ Strantum
omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veevaldkonnas kasutatava vara
soetusmaksumus 14 241,9 tuh € ning jääkmaksumus 12 492,7 tuh € (vt Tabel 21 read 1 ja 2).
Lisaks sellele on OÜ Strantum bilansis veeteenuse osutamiseks vajalikku vara, mis on soetatud
sihtfinantseerimise vahenditest või kaetud liitumistasudega ning mida ei ole kajastatud ülaltoodud
tabelis. Regulatsiooniperioodi lõpus on sihtfinantseerimise vahenditest soetatud veevaldkonnas
kasutatavate varade soetusmaksumuseks 47 005,2 tuh € ja nende varade jääkmaksumuseks
39 917,1 tuh €. Liitumistasudega kaetud veeteenuse varade soetusmaksumuseks
regulatsiooniperioodi lõpus on 589,8 tuh € ja jääkmaksumuseks 507,3 tuh €.
8.2. Kapitalikulu veeteenuse hinnas
OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu 454,9 tuh €
Hinnataotluse kohaselt on veevaldkonnaga seotud varade kapitalikuluks 456,2 tuh €, millest
1,2 tuh € on eristatud purgimisteenusele ja veeteenuse hinda soovib OÜ Strantum lülitada
kapitalikulu summas 454,9 tuh €. Sellest 179,1 tuh € on võetud vee teenusel kasutatavate varade
kapitalikulu, 275,65 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamiseks kasutatavate
varade kapitalikulu ning 0,15 tuh € põhiteenustega seotud teenuste kapitalikulu.
Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu 454,9 tuh € kohta
ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi
ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab kapitalikulu.
Juhendi punkti 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu leidmisel ettevõtte raamatupidamises
kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb kooskõlastatavasse
veeteenuse hinda lülitatavaks veeteenusega seotud varadelt arvestatud kapitalikuluks
regulatsiooniperioodil 454,9 tuh €.
Veevaldkonnaga seotud varade keskmiseks kapitalikulu normiks regulatsiooniperioodil kujuneb
OÜ Strantum esitatud andmete kohaselt 3,0% (vt Tabel 21 rida 6 veerg 2020) ehk varade
keskmiseks elueaks 33,3 aastat (100 / 3,0 = 33,3). See näitab, et ettevõtja veeteenuse varadest
suurema osa moodustavad pikema elueaga varad.
Menetluse käigus esitatud andmete kohaselt rakendab ettevõtja veeteenuse osutamiseks
kasutatavatele omavahendite ja laenukohuste arvel soetatud põhivaradele (lülitatakse veeteenuse
hinda läbi kulumi) järgmisi kuluminorme ja varade kasulikke eluigasid:
Põhivara Kuluminorm Kasulik eluiga
Võrgustikud ja torustikud 2,5 – 10% 10 - 40 aastat
Tootmishooned 2,5 - 10% 10 - 40 aastat
Reservuaarid 2,5% 40 aastat
Masinad ja seadmed 6,67 - 20% 5 – 15 aastat
Konkurentsiamet võrdles OÜ Strantum raamatupidamises kasutatavaid varade eluigasid KIK-i
43 (56)
poolt administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalis29
kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 22), mis olid aluseks teostatud
investeeringute tasuvusanalüüside koostamisel.
Tabel 22 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead
vara liik KIK soovitus (eluiga aastat)
1 Võrgustikud, torustikud 40
.2 Tootmishooned 40
.
3 Reservuaarid ja mahutid 40
.
4 Masinad ja seadmed 15
.
Eelnevatest andmetest nähtub, et OÜ Strantum poolt kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt
lühemad, kui KIK poolt soovitatud eluead. OÜ Strantum selgituste kohaselt rakendab ettevõtja
osadele vanematele, veemajandusprojektide eelselt ajal rajatud veevaldkonna varadele lühemaid
eluigasid, kuna need on ehitatud varasematel aastatel, kui ei kasutatud kaasaegseid
ehitusmaterjale. Seetõttu amortiseerub väike osa varasid kiiremini, kui käesoleval ajal
veemajandusprojektide raames rajatud veevaldkonnaga seotud põhivara.
Veemajandusprojektide raames soetatud põhivaradele rakendab OÜ Strantum KIK
Juhendmaterjali punktis 10 soovitatud kasulikke eluigasid.
Kuna veemajandusprojektide raames ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest
soetatud põhivarade amortiseerimisel rakendab OÜ Strantum KIK Juhendmaterjali
punktis 10 kajastatud varade arvestuslike kasulikke eluigasid ning väikese osa varem
rajatud varade puhul lähtub OÜ Strantum varade eeldatavast kasutuseast, peab
Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Strantum poolt rakendatavaid kapitalikulunorme.
Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks OÜ Strantum poolt
rakendatavad kapitalikulunormid ja määratlenud OÜ Strantum omavahendite ja
kohustuste arvel soetatud põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 21 rida 1 veerg
2020), loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veevaldkonna kapitalikulu summas 456,2 tuh €.
Varaobjektide kasutusotstarbe järgi on 179,1 tuh € seotud ühisveevärgiga ja 0,15 tuh €
põhiteenustega seotud teenustega. Reovee ärajuhtimise ja puhastamisega seotud varade
kapitalikuluks on 276,9 tuh €, millest purgimisele eristatud kapitalikulu on 1,2 tuh € ja veeteenuse
hinda lülitatav kapitalikulu 275,6 tuh € (276,9 – 1,2 = 275,6).
ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt loeb Konkurentsiamet kooskõlastatavas veeteenuse
hinnas põhjendatuks OÜ Strantum omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud
põhivaradelt arvestatud kapitalikulu summas 454,9 tuh € lülitamist veeteenuse hinda (s.h
179,1 tuh € võetud vee teenuse hinda, 275,65 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse
hinda ning 0,15 tuh € lisateenuste hinda).
8.3. Reguleeritav vara
Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust peab
Konkurentsiamet Juhendi punktist 5.4 lähtuvalt leidma OÜ Strantum reguleeritava vara väärtuse.
29
1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja
majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus
esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead.
2) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi
rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade
kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul)..
44 (56)
Tabelist (vt Tabel 21 rida 15 veerg 2020) nähtub, et OÜ Strantum omavahenditest ja laenu-
kohustustest soetatud veevaldkonna põhivarade jääkmaksumus 2020.a lõpus on 13 752,5 tuh €.
Sellest on ettevõtja eristanud purgimisteenuse osutamiseks kasutatavate varade jääkmaksumuse
19,6 tuh €. Seega on OÜ Strantum omavahenditest ja laenukohustustest soetatud ning
veeteenuse osutamiseks kasutatavate põhivarade jääkmaksumus 2020.a lõpus on 13 732,9
tuh € (13 752,5 – 19,6 = 13 732,9).
Juhendi p 5.8 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava
põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt Juhendi p-st 5.9 on käibekapital 5%
lubatud müügitulust.
Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetavaks OÜ Strantum 2020.a müügituluks kujuneb
käesoleva otsuse kohaselt 2248,6 tuh € (vt Tabel 23 rida 9 veerg „ÜVVKS § 14 lg 2 tulenev
lubatud müügitulu“), millest lähtuvalt on käibekapital 112,4 tuh € (2248,6 × 5 / 100 = 112,4).
Seega kujuneb OÜ Strantum reguleeritava vara väärtus järgmiselt:
põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 13 732,9 tuh € + käibekapital 112,4 tuh € =
13 845,4 tuh €.
Konkurentsiamet loeb põhjendatuks OÜ Strantum veeteenuse reguleeritava vara väärtuse
summas 13 845,4 tuh €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 kajastatul ega
sisalda tarbijate makstud liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara.
8.4. Põhjendatud tulukus
OÜ Strantum poolt taotletav veeteenuse hinda lülitatud tulukus summas 528,0 tuh €
OÜ Strantum poolt esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja kooskõlastatavasse veeteenuse hinda
lülitada tulukust summas 528,0 tuh €, sh tasusse võetud vee eest summas 229,6 tuh € ning tasusse
reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest summas 298,4 tuh €.
Konkurentsiameti seisukoht tulukuse 528,0 tuh € osas
Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 14 lg 2
punkt 5 s.t, et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud
tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. OÜ Strantum on Harjumaal Harku vallas
veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi
ja –kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. Tulenevalt sellest on nii Euroopas kui ka
mujal maailmas kujundatud üldtunnustatud hinnaregulatsiooni printsiibid, mille üheks eesmärgiks
on eelkirjeldatud ettevõtjate tulukuse piiramine. Ilma tulukuse piiramiseta tekiks turgu valitseval
vee-ettevõttel võimalus teenida tarbija arvelt ülikasumit ning tarbija peaks ilma regulaatori (antud
juhul Konkurentsiamet) sekkumiseta maksma kinni turgu valitseva ettevõtte võimaliku ülikasumi,
sest tarbijal puudub teenusepakkuja osas alternatiivne valik.
ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja
poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Juhendi punktist 5.7
või 5.12 ja 5.8 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses
kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital
(vt otsuse p 8.1). Juhendi punkti 2.8 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale
põhjendatud tulunormi rakendamisel.
Käesoleva otsuse punktis 8.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks OÜ Strantum
reguleeritava vara väärtuse summas 13 845,4 tuh €. Juhendi punktist 6 lähtuvalt kontrollib
Konkurentsiamet ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse põhjendatust rakendades
reguleeritava vara väärtusele 13 845,4 tuh € põhjendatud tulunormi (WACC) 5,45%. Lähtuvalt
45 (56)
Juhendi p 6 kujuneb maksimaalseks veeteenuse hinda lülitatavaks põhjendatud tulukuseks 754,6
tuh € (reguleeritav vara 13 845,4 tuh € × WACC 5,45% = 754,6 tuh €). OÜ Strantum on
Hinnataotluses soovinud lülitada veeteenuse hinda tulukust summas 528,0 tuh €.
Konkurentsiameti poolt Juhendi punktis 6 toodud põhimõtete kohaselt arvutatud
põhjendatud tulukus 754,6 tuh € on 226,6 tuh € (754,6 – 528,0 = 226,6) võrra suurem
summast, mida OÜ Strantum soovib lülitada veeteenuse hinda. Hinnamenetluse käigus on
ettevõtja avaldanud soovi mitte lülitada klientide veeteenuse hinda kogu lubatud põhjendatud
tulukuse summat, et hinnatõus tarbijatele ei oleks väga järsk ning ettevõtja kinnitusel piisab
ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks põhjendatud tulukuse summast 528,0 tuh €.
9. Lubatud müügitulu kujunemine
Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel:
Tlubatud = TK + A + PT,
kus:
Tlubatud - lubatud müügitulu;
TK - tegevuskulud;
A - kapitalikulu;
PT - põhjendatud tulukus.
OÜ Strantum poolt Hinnataotluses esitatud andmetest ja ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevatest
Konkurentsiameti poolt käesolevas otsuses avaldatud seisukohtadest ja vastavasisulistest
hinnangutest koostas amet tabeli (vt Tabel 23). Tabelis on Konkurentsiamet kajastanud lubatud
müügitulu kujunemise tegevuskulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summana tulenevalt
OÜ Strantum poolt Hinnataotluses esitatud andmetest (vt Tabel 23 veerg „OÜ Strantum
Hinnataotluses esitatud“) ja ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevatest Konkurentsiameti poolt käesolevas
otsuses avaldatud seisukohtadest (vt Tabel 23 veerg „ÜVVKS § 14 lg 2 tulenev lubatud
müügitulu“).
Tabel 23 Lubatud müügitulu kujunemise võrdlus
OÜ Strantum ÜVVKS § 14 lg 2
Selgi- Erine-
rida Hinna komponent Ühik Hinnataotluses tulenev lubatud
tused vus
esitatud müügitulu
1 Tegevuskulud (TK) tuh € 1163,5 1039,1 124,4
2 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € p 6.1.1 57,4 57,4 0,0
3 Saastetasu tuh € p 6.1.2 10,2 10,2 0,0
Teistelt vee-ettevõtjatelt p 6.1.3
4 tuh € 286,4 286,4 0,0
ostetava teenuse kulu ja 6.1.4
5 Elektrienergia kulu tuh € p 6.2.1 135,5 135,5 0,0
6 Muud tegevuskulud tuh € p 6.2.2 674,0 549,6 124,4
7 Kapitalikulu tuh € p 8.2 454,9 454,9 0,0
8 Põhjendatud tulukus (PT) tuh € p 8.4 528,0 754,6 -226,6
9 Lubatud müügitulu (Tlubatud) tuh € 2146,5 2248,6 -102,1
Konkurentsiameti poolt ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt põhjendatuks loetud tegevuskulude,
kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse kohaselt kujuneb maksimaalseks lubatud müügituluks
2248,6 tuh € (vt Tabel 23 rida 9 veerg „ÜVVKS § 14 lg 2 tulenev lubatud müügitulu“). OÜ
Strantum poolt Hinnataotluses Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud lubatud müügitulu
summaks on 2146,5 tuh € (vt Tabel 23 rida 9 veerg „OÜ Strantum Hinnataotluses esitatud“), mis
ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 vastavat lubatud müügitulu. Samas on OÜ Strantum poolt veeteenuse
46 (56)
hinda lülitatavad muud tegevuskulud 124,4 tuh € võrra suuremad kui ÜVVKS § 14 lg 2 alusel
Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud muud tegevuskulud ning OÜ Strantum poolt hinda
lülitatud tulukus 226,6 tuh € väiksem Konkurentsiameti poolt arvutatud põhjendatud tulukusest.
Tulenevalt asjaolust, et OÜ Strantum poolt Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud
müügitulu summa 2146,5 tuh € ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevat müügitulu 2248,6 tuh €,
peab Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Strantum poolt kooskõlastamiseks esitatud
veeteenuse lubatud müügitulu summat 2146,5 tuh €.
Erinevus OÜ Strantum poolt kooskõlastamiseks esitatud müügitulu kujunemise ja ÜVVKS
§ 14 lg 2 tuleneva lubatud müügitulu kujunemise vahel tuleneb asjaolust, et OÜ Strantum
ei soovi veeteenuse hinda lülitada põhjendatud tulukust sellisel määral, nagu seda lubab
ÜVVKS § 14 lg 2 p 5. Samal ajal kasvatab OÜ Strantum muid tegevuskulusid (vt käesoleva
otsuse p 6.2.2) mitte järgides temaga võrreldavate vee-ettevõtjate poolt efektiivse
majandamisega saavutatud muude tegevuskulude erikulu taset.
Konkurentsiamet peab OÜ Strantum puhul põhjendatuks muude tegevuskulude erikulu
taset 0,53 €/m3 ning selle alusel kujunevat muude tegevuskulude summat 549,6 tuh €.
Konkurentsiamet juhib vee-ettevõtja tähelepanu asjaolule, et teostades suuremahulisi
investeeringuid tuleb ettevõtjal töökorraldus üle vaadata ning leida võimalusi muude
tegevuskulude kokkuhoiuks. Vabaturu tingimustes tingib kulude oluline kasv teenuse hinna,
mis turukonkurentsis olevate ettevõtjate puhul võib kaasa tuua ettevõtja pankrotti, sest
liigselt kõrge hinnaga teenust ei osteta.
ÜVVKS § 14 lg-s 10 on sätestatud, et juhul, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on
saadud toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, nii nagu see on toimunud OÜ Strantum
puhul, tuleb veeteenuse hinna kooskõlastamisel kontrollida, kas veeteenuse hind tagab
tagastamatu abi saamiseks võetud kohustuste täitmise (Juhendi p 7.4).
Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 24) kontrollimaks, kas OÜ Strantum poolt taotletav
müügitulu on piisav tagamaks vee-ettevõtjale positiivset vaba raha ÜVVKS § 14 lg 10 tulenevate,
mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste katmiseks.
Tabel 24 Vaba raha
rida Kulukomponendid ühik 2020
1 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 57,4
2 Saastetasu tuh € 10,2
3 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse kulu tuh € 286,4
4 Elektrienergia kulu tuh € 135,5
5 Muud tegevuskulud* tuh € 549,6
6 Laenukohustused tuh € 149,5
Põhjendatud väljaminev kassavoog regulatsiooniperioodil
1188,6
7 (ridade 1-6 summa) tuh €
Müügitulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga
2126,1
8 (sissetulev kassavoog) tuh €
9 Vaba raha (rida 8 - rida 7) tuh € 937,5
* Arvestatud Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud muude tegevuskulude tasemega.
OÜ Strantum müügitulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga on 2126,1 tuh € (vt Tabel
24 rida 8 ja Tabel 29 rida 10). Samas on ettevõtte põhjendatud kulutuste ja laenukohustuste summa
kokku 1188,6 tuh € (vt Tabel 24 rida 7) s.h veeteenusega seotud laenukohustuste katmiseks minev
47 (56)
summa 149,5 tuh € (vt Tabel 24 rida 6). Seega on vee-ettevõtjale tagatud läbi veeteenuse hinna
peale põhjendatud kulude ja laenukohustuste kandmist vaba raha 937,5 tuh € (vt Tabel 24 rida 9).
OÜ Strantum poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind tagab müügitulu, mis võimaldab
ÜVVKS § 14 lg 2 ning ÜVVKS § 14 lg 10 täitmist, kuna veeteenuse hinnaga on tagatud
põhjendatud kulude katmine, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste tagasimaksmine (vt
Tabel 24 rida 6) ning vee-ettevõtjale jääb vaba raha 937,5 tuh € (vt Tabel 24 rida 9) ettevõtte
jätkusuutlikuks majandustegevuseks.
Konkurentsiamet on kontrollinud ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt, et veeteenuse hinnas
kajastub tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt, mis ei ületa põhjendatud taset
(528,0 tuh €) ja jõudnud järeldusele, et OÜ Strantum poolt taotletud veeteenuse hind tagab
ÜVVKS § 14 lg 10 täitmise (vaba raha summas 937,5 tuh €).
10. Veeteenuse hind
Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu
regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse
alljärgnevad kulud:
1) tegevuskulud;
2) kapitalikulu;
3) põhjendatud tulukus.
Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel:
Tlubatud = TK + A + PT,
kus:
Tlubatud - lubatud müügitulu;
TK - tegevuskulud;
A - kapitalikulu;
PT - põhjendatud tulukus.
Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema
põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:
kus:
Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu;
n - veeteenus.
Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad
järgmiselt:
kus:
- vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil;
mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügimaht regulatsiooniperioodil;
hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil.
Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks OÜ Strantum poolt
prognoositud müügimahud, punktis 6 tegevuskulud ning punktis 8 OÜ Strantum kapitalikulu ja
48 (56)
tulukuse, mille põhjal kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 25).
Tabel 25 Veeteenuse hinna kujunemine
Tasu reovee Põhi-
Tasu ärajuhtimise ja teenustega
võetud vee puhastamise seotud
rida Veeteenuse hind ühik eest eest teenused KOKKU
1 Müügimaht tuh m3 524,0 512,9
2 Mittekontrollitavad kulud tuh € 64,1 289,9 0,0 354,0
3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 57,4 0 57,4
4 Saastetasu tuh € 0 10,2 10,2
5 Teiselt ettevõtjalt ostetud teenus tuh € 6,7 279,7 286,4
6 Kontrollitavad kulud tuh € 345,1 454,7 9,7 809,5
7 Kulu elektrienergiale tuh € 46,2 89,3 135,5
8 Muud tegevuskulud* tuh € 242,9 296,9 9,7 549,6
9 Kapitalikulu tuh € 179,1 275,6 0,1 454,9
10 Põhjendatud tulukus* tuh € 285,6 366,9 0,03 652,5
11 Lubatud müügitulu tuh € 818,0 1318,6 9,91 2146,5
12 Kaalutud keskmine veeteenuse hind €/m3 1,561 2,571
* Arvestatud on Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud muude tegevuskulude summat 549,6 tuh € ning
põhjendatud tulukust on võrreldes vee-ettevõtja poolt taotletuga kasvatatud sedavõrd, et oleks saavutatud vee-
ettevõtja poolt taotletud lubatud müügitulu 2146,5 tuh € vastavalt ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule.
KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada
eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt
kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks
määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas
ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.
ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele
pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:
1) veevarustus;
2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine;
3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine;
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused;
5) liitumistasud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest;
6) muu tegevus.
KonkS § 181 ja ÜVVKS § 72 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil
hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga.
OÜ Strantum on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt:
1) Vee erikasutusõiguse tasu on OÜ Strantum täies ulatuses lülitanud tasusse võetud vee eest.
Kuna vee erikasutusõiguse tasu on otseselt seotud võetud vee teenuse osutamisega ning iga
teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab
Konkurentsiamet põhjendatuks vee erikasutusõiguse tasu lülitamist tasusse võetud vee eest.
2) Saastetasu kulu on OÜ Strantum täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja
puhastamise eest. Kuna saastetasu on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise
teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava
49 (56)
teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks saastetasu kulu lülitamist tasusse
reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
3) Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava veeteenuste kulu on OÜ Strantum lülitanud tasusse võetud vee
eest või tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest sõltuvalt sellest, millise veeteenuse
osutamise tarbeks teenust sisse osteti. Konkurentsiamet peab põhjendatuks lülitada võetud
vee teenuse sisseostukulu tasusse võetud vee eest ning reo- ja sademevee teenuse
sisseostukulu lülitada tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
4) Elektrienergia kulu on OÜ Strantum jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja
puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate
tarbimispunktide elektrienergia kulu. Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt
kasutatud elektrikulu jagamise põhimõtteid, sest:
a) põhjendatud on võetud vee teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine
tasusse võetud vee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi
selle teenuse hinna;
b) põhjendatud on otseselt reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud
objektide elektrikulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, kuna iga
teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna.
5) Muud tegevuskulud on OÜ Strantum jaganud vastavalt sellele, millise teenuse osutamiseks
kulu tehti. Muud tegevuskulud, mida teostatakse üheaegselt mitme veeteenuse osutamiseks
(üldjuhtimise tegevuskulud) on vee-ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel tööaja
proportsiooni alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt kasutatud
muude tegevuskulude jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab
kajastuma vastava teenuse hinnas ning üheaegselt mitme teenuse osutamiseks tehtavad kulud
on põhjendatud jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis kõige paremini näitab, kui palju on
vaja üldist ressursi vastavasse valdkonda lülitada.
6) Kapitalikulu on OÜ Strantum jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja
puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate varade
kapitalikulu. Üheaegselt mitme veeteenuse osutamisega seotud varade kapitalikulu
(üldjuhtimise varade kapitalikulu) on vee-ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel tööaja
proportsiooni alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt kasutatud
kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatava varaga seotud
kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas.
7) Tulukuse on OÜ Strantum jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja
puhastamise teenuse vahel lähtudes konkreetse teenusega seotud reguleeritava vara
väärtusest. Üheaegselt mitme veeteenuse osutamisega seotud varadelt arvutatud tulukuse on
vee-ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel tööaja proportsiooni alusel.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt kasutatud tulukuse jagamise
põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest ja
laenukohustustest soetatud vara peab võimaldama tagada põhjendatud tulukuse vastava
veeteenuse hinnaga.
Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et OÜ Strantum on jaganud ÜVVKS § 14 lg
2 alusel kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 72 lg
1 ja KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu jagamisel Konkurentsiameti poolt
põhjendatuks loetud müügimahuga on saadud kaalutud keskmised veeteenuse hinnad (vt Tabel 25
rida 12).
50 (56)
10.1. Veeteenuse hind füüsilistele ja juriidilistele isikutele
ÜVVKS § 14 lg 4 tulenevalt ei tohi veeteenuse hind olla eri klientide või nende gruppide suhtes
diskrimineeriv. Diskrimineerivaks tuleb lugeda hinda, mis on erinev füüsilistele ja juriidilistele
isikutele, kuna ei vasta eelpool viidatud võrdse kohtlemise põhimõttele. ÜVVKS § 16 lg 11
kohaselt, kui kohalik omavalitsus oli kehtestanud füüsilistele isikutele väiksema hinna kui
juriidilistele isikutele30, siis kohustub vee-ettevõtja viima rakendatavad hinnad kooskõlla
võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku hindade
erinevuses ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest
seisuga 31.10.2010.
Füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hindade vahe kahandamise kontrollimiseks on
Konkurentsiamet välja töötanud tabeli „Soovituslik mudel veeteenuse hinnavahe
tasandamiseks“31. Sisestades mudelisse konkreetse piirkonna kohta:
1) kohaliku omavalitsuse poolt ÜVVKS 2010.a 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni § 14 alusel
kehtestatud veeteenuse hinnad füüsilistele ja juriidilistele isikutele (otsuse punkt 4);
2) võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse prognoositud müügimahud
füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes regulatsiooniperioodil (otsuse punktid 5.1);
3) võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kaalutud keskmised hinnad, mis
on leitud hinna arvutamise aluseks oleva 12 kuu (regulatsiooniperioodi) põhjendatud
müügimahtude, tegevuskulude, kapitalikulu, põhjendatud tulukuse ja jagamispõhimõtete
alusel piirkondade lõikes (otsuse punkt 10);
on võimalik leida ÜVVKS § 16 lg 11 kohaselt tasandatud hinnavahega tasu võetud vee ning reovee
ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele vastavas
piirkonnas.
Konkurentsiameti poolt välja töötatud mudelis lahendatakse järgnev võrrandisüsteem:
𝑥 × 𝐹𝑚 + 𝑦 × 𝐽𝑚
𝐾=
𝐹𝑚 + 𝐽𝑚
𝑦 − 𝑥 = 𝐻𝑣
kus:
x - veeteenuse tasu füüsilistele isikutele,
y - veeteenuse tasu juriidilistele isikutele,
K - kaalutud keskmine veeteenuse hind,
Fm - füüsiliste isikute veeteenuse müügimaht,
Jm - juriidiliste isikute veeteenuse müügimaht,
Hv - kooskõlastatavate juriidiliste ja füüsiliste isikute veeteenuse hindade vahe32.
Lahendades võrrandisüsteemi eraldi iga hinnaerinevusega piirkonna iga konkreetse veeteenuse
tasu (tasu võetud vee eest; tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest) korral, mille puhul
kehtisid 31.10.2010 seisuga füüsilistele isikutele madalamad veeteenuse hinnad kui juriidilistele
isikutele, saame tulemuseks kahandatud hinnavahega veeteenuse hinnad füüsilistele ja
juriidilistele isikutele.
30
See tähendab, et füüsiliste isikute teenuse tarbimist on osaliselt subsideeritud juriidiliste isikute arvelt.
31 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade
kooskõlastamine.
32
Võrrandisüsteemis kasutatav hinnavahe võrdub hindade erinevus seisuga 31.10.2010, millest on lahutatud
hinnavahe kahandamise kordade arvu kordselt 1/15 hindade erinevusest seisuga 31.10.2010.
51 (56)
Veeteenuse hind füüsilistele ja juriidilistele isikutele OÜ Strantum tegevuspiirkondades va Tiskre-
Harkujärve
Harku Vallavalitsus oli 30.09.2008 määrusega nr 30 kehtestanud ÜVVKS 2010.a 31. oktoobrini
kehtinud redaktsiooni § 14 alusel Harku valla põhja-, lõuna ja lääneosa vee-ettevõtja
tegevuspiirkonnas33 füüsilistele isikutele väiksemad veeteenuse hinnad kui juriidilistele isikutele.
Konkurentsiamet on varem OÜ Strantum tegevuspiirkonnale (va Tiskre-Harkujärve vee-ettevõtja
tegevuspiirkond) kooskõlastanud füüsilistele ja juriidilistele isikutele tasandatud hinnavahega
tasud võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest ühel korral – 30.04.2013
otsusega nr 9.1-3/13-009. Käesoleva otsuse aluseks olevas Hinnataotluses kahandab vee-
ettevõtja oma tegevuspiirkonna (va Tiskre-Harkujärve) füüsiliste ja juriidiliste isikute
veeteenuse hindade vahet teist korda.
Tabel 26 OÜ Strantum tegevuspiirkondades va Tiskre-Harkujärve seisuga 31.10.2010 kehtinud
hinnad ning OÜ Strantum poolt Hinnataotlusega kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad
Hind seisuga
Kooskõlastatav hind
31.10.2010
rida Tasu reovee Tasu reovee
Tasu Tasu
ärajuhtimise ja ärajuhtimise ja
võetud võetud
puhastamise puhastamise
vee eest vee eest
eest eest
1 Hind füüsilistele isikutele (€/m3) 0,89 1,32 1,47 2,43
2 Hind juriidilistele isikutele (€/m3) 1,69 2,53 2,16 3,48
Hinnavahe (rida 2 hind juriidilistele isikutele –
3 0,80 1,21 0,69 1,05
rida 1 hind füüsilistele isikutele) (€/m3)
Hinnavahe kahandus maksimaalselt 2/15
4 0,11 0,16
(ÜVVKS § 16 lg 11) (€/m3) (rida 3 /15 × 2)
Hinda kahandatud (rida 3: kooskõlastatavate
5 hindade hinnavahe – 31.10.2010 kehtinud -0,11 -0,16
hindade hinnavahe) (€/m3)
Tabelist nähtub, et OÜ Strantum poolt oma tegevuspiirkondadele va Tiskre-Harkujärve
kooskõlastamiseks esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute hindade kahandus veeteenuste lõikes ei
ületa 2/15 vee-ettevõtja poolt 31.10.2010 seisuga rakendatud hindade erinevusest (vt Tabel 26 rida
4 ja 5): kooskõlastamiseks esitatud võetud vee hinnavahet on kahandatud 0,11 €/m3, 31.10.2010
kehtinud hindade alusel maksimaalselt lubatav kahandus kuni 0,11 €/m3; kooskõlastamiseks
esitatud reoveeteenuse hinnavahet on kahandatud 0,16 €/m3, 31.10.2010 kehtinud hindade alusel
maksimaalselt lubatav kahandus kuni 0,16 €/m3.
Veeteenuse hind füüsilistele ja juriidilistele isikutele OÜ Strantum Tiskre-Harkujärve
tegevuspiirkonnas
Tiskre-Harkujärve vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas34 kehtivad hinnad on kehtestatud Harku
Vallavalitsuse 08.12.2009 määrusega nr 30.
33
2008.a-l nimetatud Harku valla põhja-, lõuna ja lääneosa vee-ettevõtja tegevuspiirkond kattub valdavas osas
Harku Vallavolikogu 25.08.2016 otsuses nr 121 nimetatud Harku valla Kumna-Tutermaa, Suurupi, Vahi, Vääna,
Vääna-Jõesuu, Muraste ja Tabasalu-Rannamõisa vee-ettevõtja tegevuspiirkondadega, kus OÜ Strantum on
määratud vee-ettevõtjaks.
34
Varem nimetatud Harku valla ida-osa vee-ettevõtte tegevuspiirkond.
52 (56)
Kuna selles piirkonnas oli Harku Vallavalitsus kehtestanud füüsilistele ja juriidilistele isikutele
teistest piirkondadest erinevad hinnad ning Konkurentsiamet ei ole varem Tiskre-Harkujärve
piirkonna veeteenuse hindasid kooskõlastanud, siis toimub Tiskre-Harkujärve piirkonnas
hinnavahe kahandamine esimest korda ja eraldiseisvalt ülejäänud piirkondade hindade
kahandamisest.
Tabel 27 OÜ Strantum Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkonnas seisuga 31.10.2010 kehtinud
hinnad ning OÜ Strantum poolt Hinnataotlusega kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad
Hind seisuga
Kooskõlastatav hind
31.10.2010
Rida Tasu reovee Tasu reovee
Tasu Tasu
ärajuhtimise ja ärajuhtimise ja
võetud võetud
puhastamise puhastamise
vee eest vee eest
eest eest
1 Hind füüsilistele isikutele (€/m3) 0,96 0,78 1,47 2,43
2 Hind juriidilistele isikutele (€/m3) 2,32 1,69 2,74 3,28
Hinnavahe (rida 2 hind juriidilistele isikutele –
3 1,36 0,91 1,27 0,85
rida 1 hind füüsilistele isikutele) (€/m3)
Hinnavahe kahandus maksimaalselt 1/15
4 0,09 0,06
(ÜVVKS § 16 lg 11) (€/m3) (rida 3 /15 * 2)
Hinda kahandatud (rida 3: kooskõlastatavate
5 hindade hinnavahe – 31.10.2010 kehtinud -0,09 -0,06
hindade hinnavahe) (€/m3)
Tabelist nähtub, et OÜ Strantum poolt Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkonnas kooskõlastamiseks
esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute hindade kahandus veeteenuste lõikes ei ületa 1/15 vee-
ettevõtja poolt 31.10.2010 seisuga rakendatud hindade erinevusest (vt Tabel 27 rida 4 ja 5):
kooskõlastamiseks esitatud võetud vee hinnavahet on kahandatud 0,09 €/m3, 31.10.2010 kehtinud
hindade alusel maksimaalselt lubatav kahandus kuni 0,09 €/m3; kooskõlastamiseks esitatud
reoveeteenuse hinnavahet on kahandatud 0,06 €/m3, 31.10.2010 kehtinud hindade alusel
maksimaalselt lubatav kahandus kuni 0,06 €/m3.
Seega on OÜ Strantum lähtunud oma tegevuspiirkondade füüsiliste ja juriidiliste isikute
veeteenuse hindade kahandamisel ÜVVKS § 14 lg 4 ja ÜVVKS § 16 lg 11 sätestatud nõuetest
ehk arvestanud kohustusega viia veeteenuse hind kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii,
et aastane muutus füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute hindade erinevuses veeteenuse
lõikes ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest seisuga
31.10.2010.
10.2. Põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri
OÜ Strantum poolt taotletud põhiteenustega seotud teenuste hinnad
KonkS § 15 tulenevalt on olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja,
kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend,
mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele
juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Kuna OÜ Strantum
tegevus vastab KonkS § 15 sätestatule ka põhiteenustega seotud teenuste puhul, siis on ta oma
tegevuspiirkonnas nende teenuste osas monopoolses seisundis olev ettevõte ning põhiteenustega
seotud teenuste hinnad tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga.
53 (56)
OÜ Strantum poolt esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja kooskõlastada lisaks veeteenuse
hinnale ka järgmised põhiteenustega seotud teenuste hinnad:
Veeühenduse avamine 23,00 €/tk
Veeühenduse sulgemine 23,00 €/tk
Tehniliste tingimuste väljastamine 25,00 €/tk
Eelnimetatud teenuste osutamisel on OÜ Strantum ainuõigust omav ettevõtja ning klientidel
puudub valikuvõimalus sama teenust osta mõnelt teiselt teenusepakkujalt. Kuna OÜ Strantum
soovib võtta nimetatud teenuste eest eraldi tasu, siis on ettevõtja antud teenuste kulud ja müügitulu
eristanud kuupmeetripõhise arvestusega veeteenuse hinnast.
Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja kujunemisel
OÜ Strantum Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt kujunevad kooskõlastamiseks esitatud
põhiteenustega seotud teenuste hinnad ja müügitulu 2020.a-l alljärgnevalt (vt Tabel 28):
Tabel 28 Põhiteenustega seotud teenuste hindade ja müügitulu kujunemine
Trans- Admin Kapitali- Müügi-
Tööjõu- pordi- kulu kulu Tulukus Hind kogus Müügi-
rida Teenus kulu €/tk kulu €/tk €/tk €/tk €/tk €/tk tk tulu €
1 Veeühenduse avamine 12,95 8,58 1,41 0,00 0,06 23,00 10 230
2 Veeühenduse sulgemine 12,95 8,58 1,41 0,00 0,06 23,00 10 230
3 Tehniliste tingimuste väljastamine 22,00 0,00 2,54 0,39 0,07 25,00 378 9450
4 KOKKU teenuste müügitulu 9910
OÜ Strantum on põhiteenustega seotud teenuste tasu kujundamisel lähtunud nii otseselt teenuse
osutamisel tekkivatest kuludest, kui ka tugiteenistustes tekkivatest kuludest. Otseselt teenuse
osutamisel tekkivad tööjõu-, transpordi- ja kapitalikulud sisaldavad tehniku sõitu objektile ning
vajaliku toimingu tegemist (sulgemine, avamine). Lisaks on teenuse hinda lülitatud teenuse
osutamisel tugiteenistustes (klienditeenindus, töödejuhataja, raamatupidamine) tekkivad kulud
(tööjõu-, IT ja kapitalikulu). Lisaks on hinda lülitatud tulukus konkreetse teenuse osutamise
käibekapitalilt.
Kuna ettevõtja on iga toote või teenuse tasu arvutamise aluseks olevate kulude eristamisel
lähtunud tegelikest teenuse osutamisega seotud ja selleks vajalikest kuludest ning järjepidevalt
kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, siis on selline lähenemine
kooskõlas KonkS § 181, ÜVVKS § 72 ja ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatuga. Seega loeb
Konkurentsiamet põhjendatuks põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja OÜ Strantum
tegevuspiirkonnas järgmiselt:
Teenuse hind
Teenus
rida (€/tk)
1 Veeühenduse avamine 23,00
2 Veeühenduse sulgemine 23,00
3 Tehniliste tingimuste 25,00
väljastamine
54 (56)
11. Lubatud müügitulu kooskõlastatavate veeteenuse hindadega
Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise
eest saadav tulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel
leitud lubatud müügitulu.
Tabel 29 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil
Müügimaht Veeteenuse Müügitulu
rida teenus
(tuh m3) hind (€/m3) (tuh €)
Tegevuspiirkonnad va Tiskre-Harkujärve
1 Tasu võetud vee eest füüsilised isikud 370,4 1,47 544,5
2 Tasu võetud vee eest juriidilised isikud 58,7 2,16 126,8
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest
3 füüsilised isikud 363,5 2,43 883,3
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest
4 juriidilised isikud 54,4 3,48 189,4
Tiskre-Harkujärve piirkond
5 Tasu võetud vee eest füüsilised isikud 94,2 1,47 138,5
6 Tasu võetud vee eest juriidilised isikud 0,8 2,74 2,1
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest
7 füüsilised isikud 94,2 2,43 229,3
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest
8 juriidilised isikud 0,8 3,28 2,6
9 Lisateenused 9,9
10 Kooskõlastatava hinnaga saadav müügitulu kokku 2126,1
Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav
planeeritav tulu 2126,1 tuh € (vt Tabel 29 rida 10) ei ületa lubatud müügitulu 2146,5 tuh € (Tabel
23 rida 9 veerg „OÜ Strantum Hinnataotluses esitatud“).
55 (56)
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3; ÜVVKS § 14; ÜVVKS
§ 142, ÜVVKS 16 lg 11 ja Juhendist
otsustan:
1) Kooskõlastada OÜ Strantum poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad:
tegevuspiirkonnad va Tiskre-Harkujärve
- tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 1,47 €/m3
- tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 2,16 €/m3
- tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 2,43 €/m3
- tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 3,48 €/m3
Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkond
- tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 1,47 €/m3
- tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 2,74 €/m3
- tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 2,43 €/m3
- tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 3,28 €/m3
2) Kooskõlastada OÜ Strantum põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri:
Veeühenduse avamine 23,00 €/tk
Veeühenduse sulgemine 23,00 €/tk
Tehniliste tingimuste väljastamine 25,00 €/tk
Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad OÜ Strantum klientidele, kelle
poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kasutamise eeskirjas (Harku Vallavolikogu 30.06.2016 määrus nr 16 „Harku valla ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri“) osundatud piirväärtuseid (vt Tabel 3 veerg
„Piirväärtus“).
Lähtuvalt ÜVVKS § 141 lg 1 määrab vee-ettevõtja vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud
veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja
avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse
või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes.
Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid
asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva
jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi
võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise
tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.
Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates
käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks
halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
56 (56)
Lisa 1 OÜ Strantum investeeringud (otsuse punkt 7)
rida Investeeringud 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Kooskõlastatava hinnaga teenuste investeeringud
1. Veevarustuse teenus tuh € 44,5 65,8 3202,3 500,7 23,3 175,2 1545,7 496,2 931,1
1.1 Vääna veemajandusprojekt tuh € 139,0 104,5
1.2 Muraste veemajandusprojekt tuh € 201,8
1.3 Tabasalu veemajanduseprojekt tuh € 183,3 319,4
1.4 Tutermaa-Kumna veetorustik tuh € 18,0 364,0 305,3
1.5 Kase, Ranna, Koidu tänava veetorustikud tuh € 154,8
1.6 Harkujärve ülevõtmine tuh € 1120,3 69,6
1.7 Rannamõisa tuh € 65,8
1.8 Harku ÜF tuh € 3202,3 467,9
1.9 Veemõõtjad, geoinfosüsteem tuh € 32,8
1.10 Škoda tuh € 5,3
1.11 Kaugloetavad veearvestid tuh € 20,4 61,4 104,2
1.12 Tabasalu, Suurupi projektid tuh € 44,5
Reovee ärajuhtimise ja puhastamise
2. tuh € 0 59,1 4223,7 1044,4 17,2 233,8 1714,3 218,4 759,0
teenus
2.1 Vääna veemajandusprojekt tuh € 73,4 57,7
2.2 Muraste veemajandusprojekt tuh € 276,2
2.3 Tabasalu veemajanduseprojekt tuh € 43,3 425,1
2.4 Muraste tehnovõrgud tuh € 15,1
2.5 Tutermaa-Kumna kanalisatsioonitorustikud tuh € 11,9 440,4 19,5
2.6 Harkujärve ülevõtmine tuh € 1250,1 82,2
2.7 Harku-Järve RVP tuh € 66,6
2.8 Škoda tuh € 5,3 20,4
2.9 Ranna tee, Harku tuh € 152,2
2.10 Rannamõisa tuh € 59,1
2.11 Harku ÜF tuh € 4223,7 950,0
2.12 Survepesuauto, reoveesette konteinerid tuh € 94,4
2.13 Maa Nooruse tn tuh € 3,4
Sademe- ja drenaaživee ning muu
3. pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine ning tuh € 0 0 0 0 0 139,3 0 36,7 0
puhastamine
3.1 Kase, Ranna, Koidu sademevee torustikud tuh € 139,3 36,7
4. Põhiteenustega seotud teenused tuh € 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud tuh € 44,5 124,9 7426,0 1545,1 40,5 548,3 3260,0 751,3 1690,1
Tarbijate poolt tasutud liitumistasudest
5. tuh € 0 0 0 186,5 146,3 128,9 128,1 0 0
teostatud investeeringud
5.1 Liitumistasudest tehtud investeeringud tuh € 186,5 146,3 128,9 128,1
Muu tegevus (hinnad ei ole
6. tuh € 0 0 0 0 0 0 0 0 0
reguleeritavad ÜVVKS kohaselt + muu)
Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine)
arvel teostatud investeeringud
7. tuh € 49,4 549,1 0 0 0 0 733,0 364,7 378,6
veesektoris (v.a ühtekuuluvusfondist
saadud abi)
7.1 Vääna veemajandusprojekt KIK tuh € 364,7 378,6
7.2 Tutermaa, Kumna Mõisaveere KIK tuh € 406,3
7.3 Tutermaa veetöötlusjaam KIK tuh € 136,9
7.4 Tutermaa Kumna veetorustikud KIK tuh € 189,8
7.5 Rannamõisa tuh € 549,1
7.6 Sihtfinantseerimine vald (maa) tuh € 49,4
Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine)
arvel teostatud investeeringud
8. tuh € 0 0 29774,8 7090,8 0 0 0 0 7391,9
veesektoris ühtekuuluvusfondist saadud
vahenditest
8.1 Muraste veemajandusprojekt tuh € 2438,1
8.2 Tabasalu veemajandusprojekt tuh € 4953,8
8.3 Harku ÜF tuh € 29774,8 7090,8
S Kõik investeeringud kokku tuh € 93,9 673,9 37200,8 8822,4 186,7 677,2 4121,1 1116,0 9460,5