dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
OtsusAvalik

Otsus

Konkurentsiamet · 10. september 2020
Viit
9-3/2020-010
Registreeritud
10. september 2020
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
9 Veevaldkond
Sari
9-3 Veevaldkonna otsused ja ettekirjutused
Toimik
9-3/2020
Vastutaja
Vivika Kruusmägi (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Hinnaregulatsiooni osakond)

Failid

  • 📎9-32020-010 10.09.2020 Otsus.bdoc1869 KB

Sisu (failidest)

OTSUS 10.09.2020 nr 9-3/2020-010 OÜ Strantum veeteenuse hinna kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine 27.09.2019 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Strantum taotlus veeteenuse hinna kooskõlastamiseks koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 142 lg 1 kohaselt, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti (edaspidi ie) või enam, koostab ta hinnataotluse ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. ÜVVKS § 142 lg 2 kohaselt, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on alla 2000 ie, või väljaspool reoveekogumisala, esitab vee-ettevõtja Hinnataotluse ÜVVKS § 142 lg 1 sätestatud alustel ja korras kooskõlastamiseks valla- või linnavalitsusele, kes kontrollib hinnataotluse vastavust käesolevale seadusele ja selle alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse õigusaktidele, sealhulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. ÜVVKS § 14 lg 6 tulenevalt võib vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust mitmel erineval reoveekogumisalal, kõigi piirkondade osas kehtestada ühise veeteenuse hinna, arvestades ÜVVKS § 14 lõikes 2 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid. ÜVVKS § 141 lg 3 sätestab, et kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust nii üle kui ka alla 2000 ie suuruse reostuskoormusega reoveekogumisalal, kuid soovib hinnataotluse alusel kehtestada nende piirkondade jaoks ühesuuruse veeteenuse hinna summaarsete kulutuste alusel, esitab ta kõiki reoveekogumisalasid hõlmava hinnataotluse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. OÜ Strantum osutab veeteenust Harjumaal Harku vallas järgmistes piirkondades ja reoveekogumisaladel2: 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122014023 2 Leitavad aadressil http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?list=KOGA&mount=view#HTTPJ4GhBi2S3GUyDIQRX78DX M85Dw8TNx 2 (56) Reovee- Reostus- Piirkond Registrikood kogumisala koormus (ie) Tabasalu alevik, Harkujärve küla, Tiskre küla, Tallinn ja Rannamõisa küla, Ilmandu küla ümbrus RKA0370010 499 573 Vääna-Jõesuu küla, Viti küla Vääna-Jõesuu RKA0370009 6950 Muraste küla, Suurupi küla Muraste RKA0370007 5650 Kumna küla Kumna RKA0370065 403 Tutermaa küla Tutermaa RKA0370066 244 Vääna küla Vääna RKA0370067 189 Vahi küla asub väljaspool reoveekogumisala. Vastavalt eelpool toodule olid OÜ-l Strantum alljärgnevad võimalused veeteenuse hinna kehtestamiseks: 1) ühine hind kogu tegevuspiirkonnas kõikidel reoveekogumisaladel summaarsete kulutuste alusel ning vee-ettevõtja esitab hinnataotluse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile (ÜVVKS § 141 lg 3, ÜVVKS § 14 lg 6); 2) erinevad hinnad erinevatel reoveekogumisaladel, kusjuures reoveekogumisaladel reostuskoormusega 2000 ie või enam hinna kehtestamiseks esitab vee-ettevõtja hinnataotluse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile (ÜVVKS § 142 lg 1) ja ülejäänud reoveekogumis- aladel hinna kehtestamiseks esitab vee-ettevõtja hinnataotluse kooskõlastamiseks kohalikule omavalitsusele (ÜVVKS § 142 lg 2). ÜVVKS § 14 lg 6 ja ÜVVKS § 141 lg 3 alusel soovis OÜ Strantum kooskõlastada ühise veeteenuse hinna kõikide reoveekogumisalade summaarsete kulude alusel. ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind): 1) tasu võetud vee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 4) abonenttasu. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; 6) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 1 tulenevalt peab Hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon Konkurentsiametil võimaldama kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 lähtuvalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Eeltoodust tulenevalt on Konkurentsiamet välja 3 (56) töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) Exceli tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja „Lihtsustatud küsimustik vee- ettevõtjatele“3. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2 lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiamet koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 4. ÜVVKS § 14 lg 9 lähtuvalt töötas Konkurentsiamet välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel5. Juhendi välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest tulenevalt kujuneb veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summa jagamisel müügimahuga (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse kooskõlastamise käigus halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet ning Juhend on kooskõlas ÜVVKS § 16 lõigete 9 ja 10 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused“6 (edaspidi Vee Määrus). Vee Määrust rakendatakse ÜVVKS § 16 lg 9 alusel ajutise veeteenuse hinna kehtestamisel juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule ning vee-ettevõtja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. ÜVVKS § 142 lg 7 tulenevalt peab vee-ettevõtja Konkurentsiametil lubama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi. ÜVVKS § 142 lg 9 kohaselt on Konkurentsiametil ja kohalikul omavalitsusel õigus nõuda vee- ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui ÜVVKS-s sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. ÜVVKS § 142 lg 4 lähtuvalt tehakse hinnataotluse kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist. ÜVVKS § 142 lg 11 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks. 3 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade kooskõlastamine. 4 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade kooskõlastamine. 5 Juhend on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel http://www.konkurentsiamet.ee, rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade kooskõlastamine. Juhendit rakendatakse veeteenuse hindade kooskõlastamisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Nimetatud juhendit võivad kasutada ka kohalikud omavalitsused veeteenuse hindade kooskõlastamisel. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/105112010005 4 (56) 2. Menetlusosaline OÜ Strantum on Harku Vallavalitsuse omandis olev ettevõte. OÜ Strantum on kantud äriregistrisse 02.03.2001.a registrikoodiga 10731164 ning asukohaks on Kooli tn 2, Tabasalu alevik, Harku vald, Harjumaa. OÜ Strantum majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Ettevõtte kapitali suuruseks on 18 348,27 tuh €. Äriregistri andmetel on OÜ Strantum põhitegevusalaks hoonehalduse abitegevused ning lisategevusaladeks veekogumine, -töötlus ja -varustus; kanalisatsioon ja heitveekäitlus; auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; spordirajatiste käitlus; maastiku hooldus ja korrashoid; muu puhastustegevus; aeroobika- ja jõusaalide tegevus. OÜ Strantum on Eesti Vee-ettevõtete Liidu liige. 3. Menetluse käik 27.09.2019 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Strantum Hinnataotlus koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus). Kuna esitatud Hinnataotlus oli puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, siis ei olnud Konkurentsiametil võimalik alustada Hinnataotluse sisulist menetlemist. 10.10.2019 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum kirja, milles teatas, et Hinnataotlus on puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, loetledes Hinnataotluses esinevad puudused ning selgitades, mida OÜ Strantum peab tegema Hinnataotlusest puuduste kõrvaldamiseks. Konkurentsiamet määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks Hinnataotlusest 30.10.2019. 31.10.2019 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Strantum kiri, millega paluti Hinnataotlusest puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist kuni 12.11.2019. 01.11.2019 e-kirjaga nõustus Konkurentsiamet Hinnataotlusest puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamisega kuni 12.11.2019. 26.11.2019 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum meeldetuletuse Hinnataotlusest puuduste kõrvaldamise tähtaja kohta. 26.11.2019 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Strantum parandused Hinnataotlusesse, mille tulemusena pidid puudused olema kõrvaldatud. 03.12.2019 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum kirja jätkuvatest puudustest Hinnataotluses. Konkurentsiamet selgitas taas, milles puudused seisnevad, põhjendas puuduste kõrvaldamise vajalikkust ning määras Hinnataotlusest puuduste kõrvaldamise tähtajaks 30.12.2019. 23.12.2019 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Strantum teistkordsed parandused Hinnataotlusesse, mille järel sai Konkurentsiamet lugeda Hinnataotluse nõuetekohaseks ja alustada selle sisulist menetlemist. ÜVVKS § 142 lg 4 tulenevalt tehakse Hinnataotluse kooskõlastamise otsus pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 142 lg 4, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast ehk OÜ Strantum puhul alates 24.12.2019. 5 (56) 30.12.2019 saatis Konkurentsiamet e-kirjaga küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike selgituste saamiseks tarbijate arvude, müügimahtude ja ostetava veeteenuse kohta. 21.01.2020 esitas OÜ Strantum vastused Konkurentsiameti 30.12.2019 küsimustele ning lisadokumendid ja korrigeeritud Hinnataotluse. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 31.12.2019 – 21.01.2020 (kokku 22 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused. 28.01.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum e-kirja täiendavate andmete saamiseks saastetasu, elektrienergia ostuhinna ja veeteenuse põhivarade kohta. OÜ Strantum esitas saastetasu ja elektrienergia ostuhinna andmed 12.02.2020 ning andmed põhivara kohta ja korrigeeritud hinnataotluse 18.02.2020. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 29.01.2020 – 18.02.2020 (kokku 21 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused. 03.03.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum kirja menetluse tähtaja pikendamise kohta. 10.03.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum täpsustavad küsimused veeteenuse põhivarade rahastusallikate kohta ning juhtis tähelepanu 2012.a saldode erinevusele võrreldes 2013.a menetluse põhivarade andmetega. 18.03.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum küsimuse kaugloetavate veearvestite kasuliku eluea kohta. 25.03.2020 esitas OÜ Strantum vastuse kaugloetavate arvestite eluea kohta ning üldjuhtimise põhivarade andmed koos jagunemisega erinevate tegevusalade vahel. 06.04.2020 ja 17.04.2020 toimus kirjavahetus OÜ Strantum Hinnataotluse koostamisse kaasatud konsultandiga, mille käigus juhtis Konkurentsiamet tähelepanu erinevustele Küsimustikus esitatud veeteenuse varade andmete, ettevõtjalt saadud veeteenuse varade nimekirja ja ka ettevõtte majandusaasta aruannete vahel. 23.04.2020 saatis Konkurentsiamet ettevõtjale küsimused selgituste saamiseks omatarbevee, veekao ja liitumistasu raamatupidamises kajastamise kohta. Lisaks soovis amet, et Hinnataotluses esitataks 2019.a tegelikud andmed ning juhtis tähelepanu füüsiliste ja juriidiliste isikute hinnavahe kahandamise põhimõtetele. 20.05.2020 esitas OÜ Strantum korrigeeritud Hinnataotluse, milles oli parandatud investeeringute ja põhivarade andmeid (sh 2012.a algsaldosid), esitatud 2019.a tegelikud andmed ning vastused ameti 23.04.2020 küsimustele. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 11.03.2020 – 20.05.2020 (kokku 72 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud täpsustatud andmed peamiselt põhivarade ja 2019.a tegelike näitajate kohta. 22.05.2020 esitas Konkurentsiamet täpsustavad küsimused 20.05.2020 esitatud korrigeeritud andmete kohta. 28.05 ja 01.06.2020 esitas OÜ Strantum vastused ja selgitused ameti 22.05.2020 küsimustele. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 23.05.2020 – 6 (56) 01.06.2020 (kokku 10 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud andmed ja selgitused. 02.06.2020 saatis Konkurentsiamet Harku Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks OÜ Strantum Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule. 08.06.2020 Harku Vallavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt on OÜ Strantum Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 03.06.2020 – 08.06.2020 (kokku 6 päeva), kuna puudus kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 09.06.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum küsimused selgituste ja täpsustavate andmete saamiseks kasutatavate puurkaevude, ammutatud vee mahu, Vääna-Jõesuu liitumispunktide, 2019.a elektrikulu ja mitmete muude tegevuskulude kohta. 12.06.2020 ja 17.06.2020 saatis OÜ Strantum vastused ja lisaandmed ameti 09.06.2020 küsimustele. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 10.06.2020 – 17.06.2020 (kokku 8 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused. 02.07.2020 toimus OÜ Strantum ja Konkurentsiameti esindajate kohtumine, mille käigus arutati veeteenuse hinnakujunduse aluseks olevaid andmeid ning kuulati ettevõtja selgitusi ja põhjendusi. 03.07.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum täpsustava küsimuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike pikkuse kohta. 06.07.2020 esitas OÜ Strantum täpsustatud andmed torustike pikkuse kohta. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 04.07.2020 – 06.07.2020 (kokku 3 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud andmed. 10.07.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum e-kirja, milles soovis saada kinnitust 02.07.2020 kohtumisel arutatud muudatuse kohta sademevee kulude kompenseerimises Harku Vallavalitsuse poolt. 17.07.2020 registreeriti Konkurentsiametis Harku Vallavalitsuse kiri, milles kinnitati et Harku Vallavalitsus ei pea põhjendatuks jätkata Tallinnasse suunatava sademevee kulude kompenseerimist Harku valla poolt. Lisaks väljendati valmisolekut kohtuda Konkurentsiametiga veeteenuse hinna osas. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 11.07.2020 – 17.07.2020 (kokku 7 päeva), kuna puudus kinnitus sademevee kompenseerimise muutumisest. 28.07.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum Exceli-tabelite kujul kokkuvõtte 02.07.2020 kohtumisel arutatust, märkides seejuures, et veeteenuse hinda lülitatavate muude tegevuskulude komponent vajab täiendavat analüüsi. 29.07.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum täpsustavad küsimused tööjõukulude erinevate teenuste ning üld- ja otsekuludeks jagunemise kohta. 7 (56) 12.08.2020 saatis OÜ Strantum vastused Konkurentsiameti 29.07.2020 küsimustele. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg 30.07.2020 – 12.08.2020 (kokku 14 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused tööjõukulu kohta. 19.08.2020 toimus Harku Vallavalitsuse, OÜ Strantum ja Konkurentsiameti esindajate kohtumine kujuneva veeteenuse hinna ja selles kajastuva tulukuse teemadel. 21.08.2020 saatis Konkurentsiamet OÜ-le Strantum 19.08.2020 kohtumise esitlusel sisaldunud tabelid veeteenuse hinna komponentidest. 27.08.2020 saatis Harku Vallavalitsus oma seisukoha OÜ Strantum veeteenuse hinnas sisalduva põhjendatud tulukuse kohta. 31.08.2020 saatis OÜ Strantum Konkurentsiametile korrigeeritud Hinnataotluse, milles olid arvesse võetud 02.07.2020 kohtumisel arutatud seisukohad (edastatud 28.07.2020 e-kirjaga) ja Harku Vallavalitsuse seisukoht hinnas sisalduva tulukuse kohta. 02.09.2020 esitas OÜ Strantum lõpliku Hinnataotluse, milles oli korrigeeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hindade kujunemist. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg 19.08.2020 – 02.09.2020 (kokku 15 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud lõplikud andmed (digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud Hinnataotlus). Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“7 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07–31.12), täidetakse Küsimustiku veerg „hinna arvutus 12 kuu andmete alusel“ järgneva majandusaasta andmetega. Tulenevalt asjaolust, et OÜ Strantum esitas Hinnataotluse 27.09.2019 ehk 2019.a II poolaastal, hindas Konkurentsiamet veeteenuse hinna põhjendatust 2020.a 12 kuu ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel. Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist8 ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee- ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 14 lg 2 loetletut, siis võib ta tulla uuesti hinda kooskõlastama järgneva 12 kuu andmete alusel. 02.09.2020 OÜ Strantum poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind kujuneb alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kapitalikulu, tulukuse ja müügimahtude alusel. 7 http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324 8 https://ariregister.rik.ee/ 8 (56) Tabel 1 OÜ Strantum veeteenuse hinna komponendid rida Hinnakomponendid ühik 2020 1 TEGEVUSKULUD tuh € 1163,5 2 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 57,4 3 Saastetasu tuh € 10,2 4 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetav teenus tuh € 286,4 5 Elektrienergia kulu tuh € 135,5 6 Muud tegevuskulud tuh € 674,0 7 KAPITALIKULU tuh € 454,9 8 TULUKUS tuh € 528,0 9 MÜÜGITULU VEETEENUSE HINNAGA tuh € 2146,5 10 Võetud vee müügimaht tuh m³ 524,0 11 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m³ 512,9 12 Veeteenuse müügimaht kokku tuh m³ 1036,9 Konkurentsiamet teostab analüüsi OÜ Strantum ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kõikide taotletud tasude (tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, põhiteenustega seotud teenused) aluseks olevatele summaarsetele hinna komponentidele: tegevuskuludele, kapitalikulule, tulukusele (vt Tabel 1 veerg „2020“ read 1, 7, 8) ja müügimahtudele (vt Tabel 1 veerg „2020“ read 10 ja 11). Konkurentsiamet on seisukohal, et OÜ Strantum poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS § 14 lg 2 toodud nõuetele. 4. Taotleja üldiseloomustus OÜ Strantum osutab veeteenust Harjumaal Harku vallas, kus ta on määratud vee-ettevõtjaks järgnevalt: - Harku valla Kumna-Tutermaa, Suurupi, Vahi, Vääna, Vääna-Jõesuu, Muraste ja Tabasalu- Rannamõisa vee-ettevõtja tegevuspiirkondades Harku Vallavolikogu 25.08.2016 otsusega nr 121 (muudetud Harku Vallavolikogu 13.06.2019 otsusega nr 125)9; - Harku valla Tiskre-Harkujärve vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas Harku Vallavolikogu 27.12.2018 otsusega nr 11510; OÜ Strantum poolt Kumna-Tutermaa, Suurupi, Vahi, Vääna, Vääna-Jõesuu, Muraste ja Tabasalu- Rannamõisa tegevuspiirkondades rakendatavad veeteenuse hinnad on kooskõlastatud Konkurentsiameti 30.04.2013 otsusega nr 9.1-3/13-009. Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkonnas kehtivad Harku Vallavalitsuse 08.12.2009 määrusega nr 3011 kehtestatud veeteenuste hinnad. Ülevaade OÜ Strantum tegevuspiirkondades kehtivatest ja taotletavatest veeteenuse hindadest on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2). 9 Avaldatud http://atp.amphora.ee/harkuvv/index.aspx?itm=236261 10 Avaldatud http://atp.amphora.ee/harkuvv/index.aspx?itm=293145 11 Avaldatud http://atp.amphora.ee/harkuvv/index.aspx?itm=208191 9 (56) Tabel 2 Kehtivad veeteenused hinnad ja kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad Taotletav Muutus rida Veeteenuse hind ühik Kehtiv hind (%) Tegevuspiirkonnad (v.a Tiskre-Harkujärve) 1 Tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele €/m3 1,12 1,47 31,3 2 Tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele €/m3 1,87 2,16 15,5 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 3 €/m3 1,69 2,43 43,8 füüsilistele isikutele Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 4 €/m3 2,82 3,48 23,4 juriidilistele isikutele Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkond 5 Tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele €/m3 0,95 1,47 54,7 6 Tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele €/m3 2,32 2,74 18,1 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 7 €/m3 0,78 2,43 212,0 füüsilistele isikutele Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 8 €/m3 1,69 3,28 94,3 juriidilistele isikutele Põhiteenustega seotud teenused 9 Veeühenduse sulgemine €/tk 22,02 23,00 4,5 10 Veeühenduse avamine €/tk 22,02 23,00 4,5 11 Tehniliste tingimuste väljastamine €/tk 26,60 25,00 -6,0 Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamisteks kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni arendamise kavas ettenähtud ja teostatud investeeringute lülitamine veeteenuse hinda ning tegevuskulude muutus seoses tegevuspiirkondade lisandumisega. ÜVVKS § 14 lg 3 mõttest12 lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi (reostusnäitajate piirväärtusi) või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi või ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksi- maalseid piirväärtusi. Vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepingutes maksimaalsete reoainete sisalduste mittekokkuleppimisel ja olukorras, kus ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtused rikuksid reoveepuhasti töörežiimi on oluline, et ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused oleksid määratletud kohaliku 12 ÜVVKS § 14 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib lisaks veeteenuse hinnale kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei kuulu kooskõlastamisele Konkurentsiametiga, kuna nimetatud tasu näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega, mis on seotud reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega (vt ÜVVKS-i juurde kuuluvat „Seletuskirja monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu (597SE) esimeseks lugemiseks esitatud muudetud tekstile“ ÜVVKS § 14 lg 3 kohta http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1b6818e-28d9-2be3-2395- bdabe3348660/Monopolidele%20hinnapiirangute%20kehtestamise%20seadus/; seletuskiri esimese lugemise teksti juurde, lk 9 esimese lõigu kaks viimast lauset). Rahalise nõude kahjude suuruse saab kindlaks määrata vaid vee- ettevõtja ise, kuna kahjud on seotud konkreetse ülereostuse tagajärjel tekkinud kuludega seoses reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega, mistõttu ei kuulu ülenormatiivse reostuse tasu Konkurentsiametiga kooskõlastamisele. 10 (56) omavalitsuse volikogu poolt kinnitatavas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (ÜVVKS § 8 lg 4 p 2), kuivõrd ÜVVKS § 10 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. ÜVVKS § 8 lg 4 p 2 kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. ÜVVKS § 8 lg 6 järgi on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma kliendilt reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi või mis ei kahjusta ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid. Harku Vallavolikogu 30.06.2016 määruse nr 16 „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri“13 lisas 1 on kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused järgmiselt (vt Tabel 3): Tabel 3 Reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees pHmin pH-ühik 6,5 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees pHmax pH-ühik 8,5 Heljuvainete sisaldus mg/l 500,0 Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 350,0 Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 700,0 Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,0 Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5 Üldlämmastiku sisaldus mg/l 70,0 Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9 Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0 Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0 Üldfosfori sisaldus mg/l 9,0 Sulfaatide sisaldus mg/l 80,0 Seega kehtib kooskõlastatav veeteenuse hind OÜ Strantum klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa eelnevas tabelis kajastatud maksimaalset reoainete sisaldust (vt Tabel 3 veerg „Piirväärtus“). Maksimaalset reoainete sisaldust ületava reovee puhastamine on käsitletav muu tegevusena. Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 4) OÜ Strantum veeteenuse tegevuspiirkondi iseloomustavatest üldistest näitajatest Konkurentsiameti 30.04.2013 otsuses nr 9.1-3/13-009 ning aastate 2017-2019 tegelikest ja 2020.a-ks prognoositud näitajatest. Tabel 4 Veevaldkonna üldised näitajad Konkurentsiameti rida Üldnäitajad ühik 30.04.2013 otsus 2017 2018 2019 2020 nr 9.1-3/13-009 1 Võetud vee teenuse tarbijad abonent 1039 2899 3156 3942 4574 2 Reoveeteenuse tarbijad abonent 965 2601 3085 3870 4503 3 Ühisveevärgi torustiku pikkus km 41,7 153,3 159,0 170,6 188,4 4 sh rekonstrueeritud ja uued km 1,3 139,7 145,7 157,7 175,7 13 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/408072016005?leiaKehtiv 11 (56) Konkurentsiameti rida Üldnäitajad ühik 30.04.2013 otsus 2017 2018 2019 2020 nr 9.1-3/13-009 5 Ühiskanalisatsiooni torustiku pikkus km 41,3 156,3 165,0 181,2 203,9 6 sh rekonstrueeritud ja uued km 3,9 147,6 156,6 172,6 195,6 7 Puurkaevude arv tk 11 11 11 10 13 8 Veetöötlusjaamade arv tk 7 9 9 9 12 9 Veepumplate arv tk 11 12 12 11 14 10 Reoveepumplate arv tk 37 96 96 97 111 11 Reoveepuhastite arv tk 6 5 5 3 3 12 Veevaldkonna töötajate arv inimene 11 10 11 11 12 Eelnevast tabelist nähtub, et OÜ Strantum veeteenuse üldnäitajad on pidevalt kasvanud: suurenenud on teenust tarbivate abonentide arv, kasvanud torustike pikkus ning lisandunud puurkaeve, veetöötlusjaamu ja pumplaid. See on kooskõlas aktiivse kinnisvaraarendusega Harku vallas. Tarbijate veega varustamiseks kasutab OÜ Strantum peamiselt erinevatest kihtidest ammutatavat põhjavett. Seoses Tiskre-Harkujärve piirkonnas veeteenuse ülevõtmisega hakkas OÜ Strantum 2019.a-l ostma vett AS-ilt Tallinna Vesi. Peaaegu pool tarbijatel ära juhitud reovee müügimahust puhastatakse OÜ Strantumi kolmes reoveepuhastis. Tabasalu-Rannamõisa ja Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkonna tarbijate poolt ühiskanalisatsiooni suunatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust ostab OÜ Strantum sisse AS-ilt Tallinna Vesi. 2018.a-l viidi ellu „Kumna veemajandusprojekt“, mille käigus likvideeriti Kumna ja Tutermaa reoveepuhastid. Tarbijatel kokku kogutavat reovett hakati 2018.a juulikuust juhtima Keila reoveepuhastile ning OÜ Strantum hakkas reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust ostma AS-ilt Keila Vesi. OÜ Strantum on pidevalt teinud investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemidesse. Lisaks omavahenditele on saadud toetusi Keskkonnainvesteeringute Keskuselt järgmiselt14: Otsuse Projekti Toetuse Projekti nimi kuupäev maksumus summa 13.06.2012 Rannamõisa küla veemajandusprojekt 962 220 € 817 887 € 03.07.2013 Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt, II etapp 10 900 510 € 9 265 434 € 26.11.2013 Meriküla reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 746 395 € 1 484 436 € 30.04.2015 Strantum multilift veoki ja GIS ostmine 289 525 € 246 096 € 11.06.2015 Strantum veemõõtjate ostmine 115 457 € 98 138 € Kumna veemajandusprojekt – puurkaevpumpla, vee- ja 20.06.2017 kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks 1 223 543 € 821 724 € Tabasalu, Rannamõisa veemajandusprojekt – veetöötlusjaamade, 10.04.2018 vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimiseks ning laiendamiseks 4 536 655 € 3 793 039 € Muraste veemajandusprojekt – vee- ja kanalisatsioonivõrgu 10.04.2018 rekonstrueerimiseks ning laiendamiseks 2 916 109 € 2 438 159 € Vääna reoveekogumisala ühisvee- ja -kanalisatsioonisüsteemide 11.02.2019 rekonstrueerimine 540 832 € 378 583 € 14 Tabelis ei ole kajastatud enne 2012.a toetust saanud projekte. 12 (56) 5. Müügimahud ja veekadu 5.1. Müügimahud Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind. Kaalutlusi, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügimahud on põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügimahu analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid: 1) müügimahu dünaamika (sh eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid, pika- ajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajaid); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos. Harku Vallavalitsus oli oma 30.09.2008 määrusega nr 30 kehtestanud OÜ Strantum tegevuspiirkonnas (Tabasalu alevikus, Rannamõisa, Muraste, Vääna, Türisalu, Kumna, Suurupi ja Vääna-Jõesuu külades) füüsilistele isikutele madalamad veeteenuste hinnad kui juriidilistele isikutele. Samuti on füüsiliste isikute veeteenuse hinnad madalamad juriidiliste isikute hindadest Tiskre-Harkujärve piirkonnas vastavalt Harku Vallavalitsuse 08.12.2009 määrusele nr 30. Lähtudes ÜVVKS § 16 lg 11 tuleb uue hinna kehtestamisel teostada hinnavahe tasandamine. Hinnavahe tasandamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta veeteenuse mahtusid eraldi füüsilistele isikutele ja juriidilistele isikutele. Seega analüüsib Konkurentsiamet ÜVVKS § 16 lg 11 sätestatud kohustuse täitmise kontrollimiseks OÜ Strantum füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute veeteenuse müügimahtusid eraldi Tiskre-Harkujärve ja ülejäänud tegevuspiirkondades. 5.1.1. Võetud vee müügimaht OÜ Strantum poolt Hinnataotluses prognoositud võetud vee müügimaht 524,0 tuh m3 Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum 2020.a võetud vee teenuse müügimahuks 524,0 tuh m3, millest 464,6 tuh m3 füüsilistele isikutele ja 59,5 tuh m3 juriidilistele isikutele. 5.1.1.1 Füüsiliste isikute võetud vee müügimaht OÜ Strantum poolt Hinnataotluses prognoositud füüsiliste isikute võetud vee müügimaht 464,6 tuh m3 Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum 2020.a füüsiliste isikute võetud vee teenuse müügimahuks 464,6 tuh m3, millest 94,2 tuh m3 Tiskre-Harkujärve piirkonnas ja 370,4 tuh m3 ülejäänud piirkondades. Konkurentsiameti seisukoht füüsiliste isikute võetud vee müügimahu 464,6 tuh m3 (sh Tiskre-Harkujärve piirkond 94,2 tuh m3 ja ülejäänud piirkonnad 370,4 tuh m3) kohta. Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsis Konkurentsiamet prognoositud füüsiliste isikute võetud vee müügimahu hindamisel müügimahu ajaloolisi s.t tegelikke näitajaid. Selleks koostas Konkurentsiamet OÜ Strantum poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 5) füüsiliste isikute võetud vee müügimahtude kohta aastatel 2017 – 2020. 13 (56) Tabel 5 Füüsiliste isikute võetud vee müügimahud rida Füüsiliste isikute võetud vee müügimaht ühik 2017 2018 2019 2020 1 Füüsilistele isikutele müüdud vee maht tuh m3 295,4 328,2 369,6 464,6 2 Füüsilisest isikust veetarbijaid abonent 2822 3076 3850 4475 Tegevuspiirkonnad va Tiskre-Harkujärve 3 Võetud vee müügimaht tuh m3 295,4 328,2 322,5 370,4 4 muutus võrreldes eelneva aastaga % 11,1 -1,7 14,8 5 Abonentide arv tk 2822 3076 3192 3817 6 muutus võrreldes eelneva aastaga tk 254 116 625 7 muutus võrreldes eelneva aastaga % 9,0 3,8 19,6 8 Ühe abonendi keskmine tarbimine m3/abonent 104,7 106,7 101,0 97,0 Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkond 9 Võetud vee müügimaht tuh m3 0,0 0,0 47,1 94,2 Tiskre-Harkujärve piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimaht 94,2 tuh m3. OÜ Strantum alustas Tiskre-Harkujärve piirkonnas veeteenuse osutamist 01.juulist 2019. Varem oli selle piirkonna vee-ettevõtjaks AS Tallinna Vesi. 2019.a-l kujunes Tiskre-Harkujärve piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimahuks 47,1 tuh m³ (vt Tabel 5 rida 9 veerg 2019). Lähtudes 2019.a (II poolaasta) tegelikust müügimahust on OÜ Strantum prognoosinud selle piirkonna füüsiliste isikute 2020.a müügimahuks 94,2 tuh m3 (vt Tabel 5 rida 9 veerg 2020). Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt prognoositud Tiskre-Harkujärve piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimahtu 94,2 tuh m3, kuna see on prognoositud regulatsiooniperioodile eelneva 6 kuu tegeliku müügimahu alusel. Ülejäänud tegevuspiirkondade füüsiliste isikute võetud vee müügimaht 370,4 tuh m3. OÜ Strantum ülejäänud tegevuspiirkondade (tegevuspiirkonnad ilma Tiskre-Harkujärveta) füüsiliste isikute võetud vee müügimaht oli 2017.a-l 295,4 tuh m3 ja kasvas 2018.a-ks 328,2 tuh m3-ni (vt Tabel 5 rida 3 veerud 2017 – 2018). 2019.a-l vähenes müügimaht 322,5 tuh m3-ni vaatamata klientide arvu kasvule. See on seotud Harku valla põhjaveemaardlatest võetava kastmisvee mõõtmise ja arvestamise lõpetamisega alates 01.09.2018, mille tõttu inimesed kasutasid ühisveevärgi vett kastmiseks vähem. Füüsilisest isikust võetud vee teenuse abonente oli 2017.a-l 2822 tk ja abonentide arv kasvas 2019.a-ks 3192 tk-ni (vt Tabel 5 rida 5 veerud 2017 – 2019). 2020.a-ks on prognoositud 625 abonendi lisandumist ehk abonentide arvuks 3817 tk (vt Tabel 5 veerg 2020 read 5 ja 6). Abonentide lisandumist saab prognoosida Vääna-Jõesuus varem rajatud liitumispunktide jätkuva kasutuselevõtuga ning seoses „Tabasalu, Rannamõisa veemajandusprojekti“ ja „Muraste veemajandusprojekti“ elluviimisega. Viimati nimetatud projektide raames luuakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalused 516 kinnistule. Kuna ettevõtja on 2020.a-l lisanduvate abonentide arvu 625 tk prognoosimisel võtnud arvesse Vääna-Jõesuus varem rajatud liitumispunktide ning Tabasalus, Rannamõisas ja Murastes rajatavate liitumisvõimaluste kasutuselevõttu, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Strantum tegevuspiirkonna (va Tiskre-Harkujärve) 2020.a füüsiliste isikute võetud vee teenuse abonentide arvu 3817 tk. 14 (56) Regulatsiooniperioodiks prognoositud müügimahule hinnangu andmisel lähtub Konkurentsiamet seniste klientide viimasest tegelikust müügimahust 322,5 tuh m3 ja lisab sellel uute klientide müügimahu. OÜ Strantum selgitustel on iga uue kliendi puhul tegemist ühe leibkonnaga. Statistikaameti andmetel on Harku valla keskmise leibkonna suuruseks 2,59 inimest15. 2018.a-l Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (edaspidi KIK) toetuste taotlemisel koostatud majandus- ja finantsanalüüsi kohaselt on alates 2019.a-st elanike keskmine veetarve 81 l/in/päevas. Eelnevate andmete alusel kujuneb 625 uue abonendi aastaseks veetarbimiseks 47 858 m3 (625 × 2,59 × 81 × 365 / 1000 = 47 858) ehk 47,9 tuh m3. Liites seniste klientide tarbimise 322,5 tuh m3 ja uute liitujate veetarbimise 47,9 tuh m3 saame füüsiliste isikute 2020.a tarbimiseks 370,4 tuh m3 (322,5 + 47,9 = 370,4). Seega on OÜ Strantum poolt prognoositud võetud vee müügimaht võrdne Konkurentsiameti kontrollarvutuse tulemusega. Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2020.a-ks prognoositud ülejäänud tegevus- piirkondade (va Tiskre-Harkujärve) füüsiliste isikute võetud vee müügimahtu 370,4 tuh m3, kuna see võrdub Konkurentsiameti poolt teostatud kontrolliarvutuse tulemusega (sh arvesse võetud regulatsiooniperioodil lisanduvate klientide müügimaht). Põhjendatuks peetud Tiskre-Harkujärve füüsiliste isikute võetud vee müügimahu 94,2 tuh m3 ja ülejäänud piirkondade füüsiliste isikute võetud vee müügimahu 370,4 tuh m3 alusel on kogu füüsiliste isikute võetud vee müügimahuks 464,6 tuh m3 (94,2 + 370,4 = 464,6). 5.1.1.2 Juriidiliste isikute võetud vee müügimaht OÜ Strantum poolt Hinnataotluses prognoositud juriidiliste isikute võetud vee müügimaht 59,5 tuh m3 Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum 2020.a juriidiliste isikute võetud vee teenuse müügimahuks 59,5 tuh m3, millest 0,8 tuh m3 Tiskre-Harkujärve piirkonnas ja 58,7 tuh m3 ülejäänud piirkondades. Konkurentsiameti seisukoht juriidiliste isikute võetud vee müügimahu 59,5 tuh m3 (sh Tiskre-Harkujärve piirkond 0,8 tuh m3 ja ülejäänud piirkonnad 58,7 tuh m3) kohta. Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsis Konkurentsiamet prognoositud juriidiliste isikute võetud vee müügimahu hindamisel müügimahu ajaloolisi s.t tegelikke näitajaid. Selleks koostas Konkurentsiamet OÜ Strantum poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 6) juriidiliste isikute võetud vee müügimahtude kohta aastatel 2017 – 2020 Tabel 6 Juriidiliste isikute võetud vee müügimahud rida Juriidiliste isikute võetud vee müügimaht ühik 2017 2018 2019 2020 1 Juriidilistele isikutele müüdud vee maht tuh m3 42,9 47,3 59,1 59,5 Tegevuspiirkonnad va Tiskre-Harkujärve 2 Võetud vee müügimaht tuh m3 42,9 47,3 58,7 58,7 3 muutus võrreldes eelneva aastaga % 10,3 24,1 0,0 Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkond 4 Võetud vee müügimaht tuh m3 0,0 0,0 0,4 0,8 15 Statistikaameti andmebaasist (www.stat.ee) leitav aruanne RL0701, valides Harku valla ja leibkonna keskmise suuruse. 15 (56) Tiskre-Harkujärve piirkonna juriidiliste isikute võetud vee müügimaht 0,8 tuh m3. OÜ Strantum alustas Tiskre-Harkujärve piirkonnas veeteenuse osutamist 01.juulist 2019. 2019.a-l kujunes Tiskre-Harkujärve piirkonna juriidiliste isikute võetud vee müügimahuks 0,4 tuh m³ (vt Tabel 6 rida 4 veerg 2019). Lähtudes 2019.a (II poolaasta) tegelikust müügimahust on OÜ Strantum prognoosinud selle piirkonna juriidiliste isikute 2020.a müügimahuks 0,8 tuh m3 (vt Tabel 6 rida 4 veerg 2020). Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt prognoositud Tiskre-Harkujärve piirkonna juriidiliste isikute võetud vee müügimahtu 0,8 tuh m3, kuna see on prognoositud regulatsiooniperioodile eelneva 6 kuu tegeliku müügimahu alusel. Ülejäänud tegevuspiirkondade juriidiliste isikute võetud vee müügimaht 58,7 tuh m3. Ülejäänud tegevuspiirkondade (va Tiskre-Harkujärve) juriidiliste isikute võetud vee müügimaht muutus aastatel 2017 – 2019 vahemikus 42,9 tuh m3 kuni 58,7 tuh m3-ni (vt Tabel 6 rida 2 veerud 2017 - 2019). Müügimahu muutus on seotud nii uute klientide lisandumisega kui ka olemasolevate klientide tarbimise suurenemisega. 2020.a-ks on OÜ Strantum prognoosinud juriidiliste isikute (va Tiskre-Harkujärve) võetud vee müügimahuks 58,7 tuh m3, mis on võrdne 2019.a ehk eelnevate aastate suurima näitajaga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2020.a-ks prognoositud juriidiliste isikute (va Tiskre- Harkujärve) võetud vee müügimahtu 58,7 tuh m3, kuna see on võrdne eelneva aasta näitajaga, mis on eelnevate aastate suurima näitajaga. Põhjendatuks peetud Tiskre-Harkujärve juriidiliste isikute võetud vee müügimahu 0,8 tuh m3 ja ülejäänud piirkondade juriidiliste isikute võetud vee müügimahu 58,7 tuh m3 alusel on kogu juriidiliste isikute võetud vee müügimahuks 59,5 tuh m3 (0,8 + 58,7 = 59,5). Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud füüsiliste isikute võetud vee müügimahu 464,6 tuh m3 ja juriidiliste isikute võetud vee müügimahu 59,5 tuh m3 alusel kujuneb OÜ Strantum põhjendatud võetud vee müügimahuks regulatsiooniperioodil 524,0 tuh m3 (464,6 + 59,5 = 524,016). 5.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht OÜ Strantum poolt Hinnataotluses prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 512,9 tuh m3 OÜ Strantum on prognoosinud 2020.a reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 512,9 tuh m3, millest 457,7 tuh m3 füüsilistele isikutele ja 55,2 tuh m3 juriidilistele isikutele. 5.1.2.1 Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht OÜ Strantum poolt Hinnataotluses prognoositud füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 457,7 tuh m3 Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum 2020.a füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 457,7 tuh m3, millest 94,2 tuh m3 Tiskre-Harkujärve piirkonnas ja 16 Konkurentsiametile on vee mahtude kohta teada andmed suurema täpsusega kui käesoleva otsuse tabelites esitatud (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 16 (56) 363,5 tuh m3 ülejäänud piirkondades. Konkurentsiameti seisukoht füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 457,7 tuh m3 (sh Tiskre-Harkujärve piirkond 94,2 tuh m3 ja ülejäänud piirkonnad 363,5 tuh m3) kohta. Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsis Konkurentsiamet prognoositud füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu hindamisel müügimahu ajaloolisi s.t tegelikke näitajaid. Selleks koostas Konkurentsiamet OÜ Strantum poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 7) füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtude kohta aastatel 2017 – 2020. Tabel 7 Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht rida Füüsiliste isikute reovee maht ühik 2017 2018 2019 2020 1 Füüsiliste isikute reovee maht tuh m3 280,0 301,5 362,6 457,7 2 Füüsilisest isikust reoveeteenuse tarbijaid abonent 2522 3006 3779 4404 Tegevuspiirkonnad va Tiskre-Harkujärve 3 Reoveeteenuse müügimaht tuh m3 280,0 301,5 315,6 363,5 4 muutus võrreldes eelneva aastaga % 14,3 7,7 4,7 15,2 5 Abonentide arv tk 2522 3006 3121 3746 6 muutus võrreldes eelneva aastaga tk 484 484 115 625 7 muutus võrreldes eelneva aastaga % 23,7 19,2 3,8 20,0 3 8 Ühe abonendi keskmine tarbimine m /abonent 111,0 100,3 101,1 97,0 Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkond 9 Reoveeteenuse müügimaht tuh m3 0,0 0,0 47,0 94,2 Tiskre-Harkujärve piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 94,2 tuh m3. OÜ Strantum alustas Tiskre-Harkujärve piirkonnas veeteenuse osutamist 01.juulist 2019. Varem oli selle piirkonna vee-ettevõtjaks AS Tallinna Vesi. 2019.a-l kujunes Tiskre-Harkujärve piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 47,0 tuh m³ (vt Tabel 7 rida 9 veerg 2019). Kuna piirkonna kliendid kasutavad nii võetud vee kui ka reovee teenust ning Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt võrdsustatakse kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega, siis on ettevõtja prognoosinud 2020 reoveeteenuse müügimahu võrdseks sama aasta võetud vee müügimahuga ehk 94,2 tuh m3 (vt Tabel 7 rida 9 veerg 2020). Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt prognoositud Tiskre-Harkujärve piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu 94,2 tuh m3, kuna see on prognoositud võrdseks sama piirkonna 2020.a võetud vee müügimahuga. Ülejäänud tegevuspiirkondade füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 363,5 tuh m3. OÜ Strantum ülejäänud tegevuspiirkondade (tegevuspiirkonnad ilma Tiskre-Harkujärveta) füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht oli 2017.a-l 280,0 tuh m3 ja kasvas 2019.a-ks 315,6 tuh m3-ni (vt Tabel 7 rida 3 veerud 2017 – 2019). 2020.a-ks prognoosib ettevõtja füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 363,5 tuh m3. 17 (56) Füüsilisest isikust reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse abonente oli 2017.a-l 2522 tk ja abonentide arv kasvas 2019.a-ks 3121 tk-ni (vt Tabel 7 rida 5 veerud 2017 – 2019). 2020.a-ks on prognoositud 3746 tk ehk 625 abonendi lisandumist, mis on võrdne lisanduvate ühisveevärgi abonentide prognoosiga (vt Tabel 7 veerg 2020 read 5 ja 6). Abonentide lisandumist saab prognoosida Vääna-Jõesuus varem rajatud liitumispunktide jätkuva kasutuselevõtuga ning seoses „Tabasalu, Rannamõisa veemajandusprojekti“ ja „Muraste veemajandusprojekti“ elluviimisega. Viimati nimetatud projektide raames luuakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalused 516 kinnistule. Kuna ettevõtja on 2020.a-l lisanduvate abonentide arvu 625 tk prognoosimisel võtnud arvesse Vääna-Jõesuus varem rajatud liitumispunktide ning Tabasalus, Rannamõisas ja Murastes rajatavate liitumisvõimaluste kasutuselevõttu, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Strantum tegevuspiirkonna (va Tiskre-Harkujärve) 2020.a füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise abonentide arvu 3746 tk. Regulatsiooniperioodiks prognoositud müügimahule hinnangu andmisel lähtub Konkurentsiamet seniste klientide viimasest tegelikust reovee müügimahust 315,6 tuh m3 ja lisab sellel uute klientide müügimahu. Kuna reoveeteenusega liituvad samad kliendid, kes võetud vee teenusega ning Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt võrdsustatakse kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega, siis on lisanduvate klientide reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht võrdne lisanduva võetud vee müügimahuga ehk 47,9 tuh m3. Liites seniste klientide tarbimise 315,6 tuh m3 ja uute liitujate reoveeteenuse tarbimise 47,9 tuh m3 saame füüsiliste isikute 2020.a tarbimiseks 363,5 tuh m3 (315,6 + 47,9 = 363,5). Seega on OÜ Strantum poolt prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht võrdne Konkurentsiameti kontrollarvutuse tulemusega. Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2020.a-ks prognoositud ülejäänud tegevus- piirkondade (va Tiskre-Harkujärve) füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu 363,5 tuh m3, kuna see võrdub Konkurentsiameti poolt teostatud kontrolliarvutuse tulemusega (sh arvesse on võetud regulatsiooniperioodil lisanduvate klientide müügimaht). Põhjendatuks peetud Tiskre-Harkujärve füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 94,2 tuh m3 ja ülejäänud piirkondade füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 363,5 tuh m3 alusel on kogu füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 457,7 tuh m3 (94,2 + 363,5 = 457,7). 5.1.2.2 Juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht OÜ Strantum poolt Hinnataotluses prognoositud juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 55,2 tuh m3 Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum 2020.a juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 55,2 tuh m3, millest 0,8 tuh m3 Tiskre-Harkujärve piirkonnas ja 54,4 tuh m3 ülejäänud piirkondades. Konkurentsiameti seisukoht juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 55,2 tuh m3 (sh Tiskre-Harkujärve piirkond 0,8 tuh m3 ja ülejäänud piirkonnad 54,4 tuh m3) kohta. Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsis Konkurentsiamet prognoositud juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu hindamisel müügimahu ajaloolisi s.t tegelikke näitajaid. 18 (56) Selleks koostas Konkurentsiamet OÜ Strantum poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 8) juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtude kohta aastatel 2017 – 2020. Tabel 8 Juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht rida Juriidiliste isikute reovee maht ühik 2017 2018 2019 2020 3 1 Juriidiliste isikute reovee maht tuh m 42,6 46,1 54,9 55,2 Tegevuspiirkonnad va Tiskre-Harkujärve 2 Reoveeteenuse müügimaht tuh m3 42,6 46,1 54,4 54,4 3 muutus võrreldes eelneva aastaga % 8,1 18,1 0,0 Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkond 4 Reoveeteenuse müügimaht tuh m3 0,0 0,0 0,5 0,8 Tiskre-Harkujärve piirkonna juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 0,8 tuh m3. OÜ Strantum alustas Tiskre-Harkujärve piirkonnas veeteenuse osutamist 01.juulist 2019. 2019.a-l kujunes Tiskre-Harkujärve piirkonna juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 0,5 tuh m³ (vt Tabel 8 rida 4 veerg 2019). Kuna piirkonna kliendid kasutavad nii võetud vee kui ka reovee teenust ning Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt võrdsustatakse kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega, siis on ettevõtja prognoosinud 2020 reoveeteenuse müügimahu võrdseks sama aasta võetud vee müügimahuga ehk 0,8 tuh m3 (vt Tabel 8 rida 4 veerg 2020). Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt prognoositud Tiskre-Harkujärve piirkonna juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu 0,8 tuh m3, kuna see on prognoositud võrdseks sama piirkonna 2020.a võetud vee müügimahuga. Ülejäänud tegevuspiirkondade juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 54,4 tuh m3. Ülejäänud tegevuspiirkondade (va Tiskre-Harkujärve) juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht muutus aastatel 2017 – 2019 vahemikus 42,6 tuh m3 kuni 54,4 tuh m3-ni (vt Tabel 8 rida 2 veerud 2017 - 2019). Müügimahu muutus on seotud klientide tarbimise suurenemisega. 2020.a-ks on OÜ Strantum prognoosinud juriidiliste isikute (va Tiskre- Harkujärve) reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 54,4 tuh m3, mis on võrdne eelneva aasta näitajaga ehk eelnevate aastate suurima näitajaga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2020.a-ks prognoositud juriidiliste isikute (va Tiskre- Harkujärve) võetud vee müügimahtu 54,4 tuh m3, kuna see on võrdne eelneva aasta näitajaga, mis on võrdne eelnevate aastate suurima näitajaga. Põhjendatuks peetud Tiskre-Harkujärve juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 0,8 tuh m3 ja ülejäänud piirkondade juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 54,4 tuh m3 alusel on kogu juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 55,2 tuh m3 (0,8 + 54,4 = 55,2). Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhas- tamise müügimahu 457,7 tuh m3 ning juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 55,2 tuh m3 alusel kujuneb OÜ Strantum põhjendatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks regulatsiooniperioodil 512,9 tuh m3 (457,7 + 55,2 = 512,9). 19 (56) 5.1.3. Põhiteenustega seotud teenuste mahud Lisaks veeteenuse hinnale soovib OÜ Strantum kooskõlastada põhiteenustega seotud teenuste (lisateenuste) hinnakirja. OÜ Strantum poolt kooskõlastamiseks esitatud põhiteenustega seotud teenuste müügimahtude andmed on järgmised: Tabel 9 Põhiteenustega seotud teenuste müügimahud rida Teenus ühik 2017 2018 2019 2020 1 Veeühenduse avamine tk 10 10 10 10 2 Veeühenduse sulgemine tk 10 10 10 10 3 Tehniliste tingimuste väljastamine tk 254 234 378 378 Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste müügimahtude kohta Ülevaade kooskõlastamiseks esitatud põhiteenustega seotud teenuste mahtudest aastatel 2017 – 2020 on toodud tabelis (vt Tabel 9). Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud teenuste mahud võrdseks 2019.a mahtudega, mis teenuste 1 ja 2 puhul on võrdne eelnevate aastate mahtudega ning teenuse 3 puhul veidi kõrgem eelnevate aastate keskmisest näitajast. Teenuse „tehniliste tingimuste väljastamine“ mahu kasv on seotud KIK-i poolt antava toetusega kinnistusiseste torustike rajamiseks. Ettevõtja hinnangul ei ole põhiteenustega seotud teenuste nõudluses 2020.a-l ette näha olulisi muutuseid võrreldes 2019.a-ga. Kuna OÜ Strantum on põhiteenustega seotud lisateenuste mahtude prognoosimisel lähtunud 2019.a tasemest, millega võrreldes olulisi muutusi teenuste tarbimises ette näha ei ole, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks alljärgnevaid tegevuspiirkonna vajadusest lähtuvaid põhiteenustega seotud teenuste mahtusid: Veeühenduse avamine 10 tk Veeühenduse sulgemine 10 tk Tehniliste tingimuste väljastamine 378 tk 5.2. Veekadu Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud vee kogus – omatarbevee kogus – müüdud vee kogus). Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei arvestata tuletõrjeks võetavat vett ega võetud vee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muuks otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbevee mahtu ei arvestata müüdud vee mahu hulka. Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab: 1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks); 2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse); 20 (56) 3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu). Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal. OÜ Strantum poolt prognoositud veekadu 55,4 tuh m3 ehk 9,6% ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta OÜ Strantum on prognoosinud 2020.a veekaoks 55,4 tuh m3, mis moodustab 9,6% ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta. Konkurentsiameti seisukoht veekao 55,4 tuh m3 ehk 9,6% kohta Ülevaate saamiseks veekao muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli aastate 2017-2019 tegelike andmete ja 2020.a prognoosi kohta (vt Tabel 10). Tabel 10 Veekadu rida Veekadu ühik 2017 2018 2019 2020 1 Ammutatud vee maht tuh m3 381,6 474,5 486,6 578,5 2 muutus võrreldes eelmise aastaga % 24,3 2,5 18,9 3 Ostetud vee maht tuh m3 0,0 0,0 16,4 14,0 4 muutus võrreldes eelmise aastaga % -14,6 3 5 Ammutatud ja ostetud vesi kokku tuh m 381,6 474,5 503,0 592,5 6 muutus võrreldes eelmise aastaga % 24,3 6,0 17,8 7 Omatarbe vesi tuh m3 7,6 10,8 11,1 13,1 8 Omatarbevee osakaal ammutatud veest % 2,0 2,3 2,3 2,3 3 9 Ammutatud ja ostetud vesi ilma omatarbe veeta tuh m 374,0 463,7 491,9 579,5 3 10 Võetud vee müügimaht tuh m 338,2 375,5 428,7 524,0 11 muutus võrreldes eelmise aastaga % 11,0 14,2 22,2 3 12 Kadu torustikes tuh m 35,8 88,2 63,2 55,4 Veekao osakaal ammutatud ja ostetud veest 13 ilma omatarbe veeta % 9,6 19,0 12,8 9,6 Kuna veekao hulka ei arvestata omatarbevett, siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu ettevõtja poolt prognoositud omatarbevee kogusele. Omatarbevee maht OÜ Strantum kasutab omatarbevett peamiselt filtrite läbipesuks ning torustike ja pumplate hoolduseks. Aastal 2017 oli omatarbevee maht 7,6 tuh m3 ja kasvas 2019.a-ks 11,1 tuh m3 (vt Tabel 10 rida 7 veerud 2017-2019). 2020.a-ks prognoosib ettevõtja omatarbevee mahuks 13,1 tuh m3, mis on mõnevõrra suurem eelneva aasta mahust. Mahu kasv on seotud ammutatava vee mahu kasvuga. Omatarbevee osakaal ammutatud veest oli 2017.a-l 2,0% ja püsis aastatel 2018-2019 tasemel 2,3%. 2020.a-ks prognoositud omatarbevee maht moodustab 2,3% ammutatud veest, mis on samal tasemel kahe viimase aasta tegeliku näitajaga. Kuna OÜ Strantum on omatarbe vee osakaalu ammutatud veest prognoosinud samale tasemele aastate 2018-2019 osakaaluga, siis peab Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 3 tulenevalt põhjendatuks 2020.a omatarbevee mahtu 13,1 tuh m3. 21 (56) Veekadu OÜ Strantum poolt esitatud andmete kohaselt on aastatel 2017-2019 veekadu olnud väga muutlik ehk kõikunud vahemikus 9,6% kuni 19,0% ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta (vt Tabel 10 rida 13 veerud 2017-2019). Kõikumisi veekaos võivad põhjustada ühisveevärgi torustike rekonstrueerimised. 2020.a-ks prognoosib OÜ Strantum veekaoks 55,4 tuh m3 ja veekao osakaaluks 9,6% ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta. Seega on OÜ Strantum prognoosinud veekao vähenemist võrreldes aastate 2018-2019 tegeliku tasemega, eelneva kolme aasta madalaimale tasemele. Teostatud rekonstrueerimiste mõju saab täiendavalt avalduda pärast tööde lõppu ehk alates 2021 aastast. Kuna OÜ Strantum on prognoosinud 2020.a veekao väiksemaks aastatel 2018-2019 kujunenud näitajatest, eelneva kolme aasta madalaimale tasemele, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Strantum poolt prognoositud veekadu tasemel 9,6% ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta ehk veekao mahtu 55,4 tuh m3. 5.3. Ammutatud ja ostetud vee kogus Tarbijate veega varustamiseks kasutab OÜ Strantum peamiselt ammutatud vett ning alates 2019.a- st vähesel määral ka AS-ilt Tallinna Vesi ostetavat vett. Ammutatud ja ostetud vee maht kokku on otseselt arvutatav võetud vee müügimahust, omatarbevee mahust ja veekaost ehk ammutatud ja ostetud vee maht = võetud vee müügimaht + omatarbevee maht + veekao maht. Käesolevas otsuses põhjendatuks peetud võetud vee müügimahu 524,0 tuh m3 (punkt 5.1.1), omatarbevee mahu 13,1 tuh m3 ja veekao mahu 55,4 tuh m3 (punkt 5.2) alusel kujuneb ammutatud ja ostetud vee põhjendatud mahuks kokku 592,5 tuh m3 (524,0 + 13,1 + 55,4 = 592,5). Alljärgnevas tabelis on esitatud ammutatud ja ostetud vee kogused ning nende osakaalud aastatel 2017 – 2020 (vt Tabel 11). Tabel 11 Ammutatud ja ostetud vee kogused ja osakaalud rida Ammutatud ja ostetud vesi ühik 2017 2018 2019 2020 3 1 Ammutatud ja ostetud vesi kokku tuh m 381,6 474,5 503,0 592,5 2 Ammutatud vee maht tuh m3 381,6 474,5 486,6 578,5 3 Ostetud vee maht tuh m3 0,0 0,0 16,4 14,0 4 Ammutatud vee osakaal % 100,0 100,0 96,7 97,6 5 Ostetud vee osakaal % 0,0 0,0 3,3 2,4 OÜ Strantum hakkas võetud vee teenust ostma 2019.a-l, kui alustati veeteenuse osutamist Tiskre- Harkujärve tegevuspiirkonnas. 2019.a-l oli ostetud vee maht 16,4 tuh m3 ning 2020.a-ks on ettevõtja prognoosinud osta 14,0 tuh m3 (vt Tabel 11 rida 3). ASTV-lt ostetakse vett peamiselt Teelahkme elurajooni veevarustuseks, sest seal puudub esialgu alternatiiv. Lisaks võib avariiolukordades tekkida vajadus osta vett ka Tiskre ja Harkujärve piirkondade tarbeks. 22 (56) Kuna OÜ Strantum on ostetava vee mahu prognoosimisel lähtunud seda tarbiva piirkonna veevajadusest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2020.a-ks prognoositud ostetud vee mahtu 14,0 tuh m3. Põhjendatuks peetud ammutatud ja ostetud vee kogumahu 592,5 tuh m3 ja põhjendatud ostetud vee mahu 14,0 tuh m3 alusel kujuneb põhjendatud ammutatud vee mahuks 578,5 tuh m3 (592,5 – 14,0 = 578,5). 6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud ÜVVKS § 14 lg 2 ning sellest lähtuvalt Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil. Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 2.15 kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja finantskulu (finantskuludeks võivad olla kulud investeeringutelt tütar- või sidusettevõttesse, kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest või kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt17). Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta. Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 14 lg 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8. Juhendi punktist 4.2 lähtuvalt jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt: 1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee erikasutusõiguse tasule, saastetasule ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse kulule; 2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule ning muudele tegevuskuludele. 6.1. Mittekontrollitavad kulud Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4 kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad: 1) teisele vee-ettevõtjale makstavad tasud veeteenuse eest (juhul kui need on kooskõlastatud vastavalt ÜVVKS § 141 lg 2); 2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad; 3) administratiivselt reguleeritavad hinnad; 4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused. Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad, tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused jm). OÜ-l Strantum on mittekontrollitavateks kuludeks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär), saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad), teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse kulu (teenuse tasud) ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent). Lisaks võib mittekontrollitava kuluna käsitleda maamaksu kulu ja riigilõivu kulu. Kuna nimetatud kulude 17 http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 Lisa 2 Kasumiaruande kirjete selgitus 23 (56) osakaal OÜ Strantum tegevuskuludest on väga väike, siis analüüsib Konkurentsiamet viimati nimetatud kulusid koos muude tegevuskuludega. Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja töötanud Küsimustiku töölehed „Tabel F. Keskkonnatasud“ ja „Tabel B. Kasumiaruanne“. OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatud mittekontrollitavad kulud 354,0 tuh € OÜ Strantum on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks vee erikasutusõiguse tasuks 57,4 tuh €, saastetasuks 10,2 tuh € ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse kuluks 286,4 tuh € ehk mittekontrollitavateks kuludeks kokku 354,0 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude kohta Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatavatele mittekontrollitavatele kuludele kulukomponentide lõikes. 6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas18 osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. Juhendi punkti 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse tasumääradega maksustatavaid vee koguseid. OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatud vee erikasutusõiguse tasu 57,4 tuh € Hinnataotluse kohaselt soovib OÜ Strantum veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas 57,4 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 57,4 tuh € kohta Vee erikasutuslubade L.VV/3256661 ja L.VV/333374 kohaselt kasutab OÜ Strantum vee ammutamiseks 12 puurkaevu, millest 3 võtavad vett ordoviitsiumi-kambriumi (O-C) põhjaveekihist ja 9 kaevu kambriumi-vendi (C-V) põhjaveekihist. Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum ammutatud vee koguseks regulatsiooniperioodil 578,5 tuh m3, mida Konkurentsiamet pidas põhjendatuks käesoleva otsuse punktis 5.3. Ülevaate erinevatest põhjaveekihtidest ammutatavatest vee kogustest ja osakaaludest annab järgnev tabel (vt Tabel 12). 18 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011 – klikkides määruse lõpus oleval lingil „Lisa“ 24 (56) Tabel 12 Erinevatest põhjavee kihtidest ammutatud vee mahud ja osakaalud rida Ammutatud vesi ühik 2017 2018 2019 2020 1 Kogu ammutatud vee kogus tuh m3 381,6 474,5 486,6 578,5 2 sh kambriumi-vendi (C-V) põhjaveekihist tuh m3 364,0 459,0 477,0 569,0 3 sh ordoviitsiumi-kambriumi (O-C) põhjaveekihist tuh m3 17,7 15,6 9,5 9,5 4 Kambriumi-vendi põhjaveekihi osakaal % 95,4 96,7 98,0 98,4 5 Ordoviitsiumi-kambriumi kihi osakaal % 4,6 3,3 2,0 1,6 Esitatud andmete kohaselt oli O-C põhjaveekihist ammutatud vee maht 2017.a-l 17,7 tuh m3 ja vähenes 2019.a-ks 9,5 tuh m3-ni (vt Tabel 12 rida 3). O-C põhjaveekihist ammutatud vee osakaal kogu ammutatud veest oli 2017.a-l 4,6% ja vähenes 2019.a-ks 2,0%-ni (vt Tabel 12 rida 5). C-V põhjaveekihist ammutatud vee kogus oli 2017.a-l 364,0 tuh m3 ja kasvas 2019.a-ks 477,0 tuh m3-ni (vt Tabel 12 rida2). C-V põhjaveekihi osakaal kogu ammutatud veest kasvas vaadeldud perioodil 95,4%-lt 98,0%-ni (vt Tabel 12 rida 4). 2020.a-ks on ettevõtja prognoosinud C-V põhjaveekihist ammutatava vee mahuks 569,0 tuh m3 ja O-C põhjaveekihist ammutatav vee mahuks 9,5 tuh m3, mis on osakaalult ligilähedased 2019.a osakaaludega (vt Tabel 12 rida 4 ja 5 veerud 2019-2020) Kuna puurkaevud varustavad veega konkreetseid piirkondi, siis on erinevatest põhjaveekihtidest ammutatava vee maht prognoositud lähtudes konkreetse puurkaevu vett kasutavate tarbijate vajadustest. Kuna ettevõtja on arvesse võtnud erinevatest põhjaveekihtidest ammutatava veega varustatavate piirkondade veetarbimist, mis on osakaaludelt ligilähedane eelneva aasta näitajatega, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks kambriumi-vendi (C-V) põhjaveekihist ammutatava vee mahtu 569,0 tuh m3 ja ordoviitsiumi-kambriumi (O-C) põhjaveekihist ammutatava vee mahuks 9,5 tuh m3. Võttes aluseks: 1) Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud kambriumi-vendi põhjaveekihist ammutatava vee mahu 569,0 tuh m3 ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist ammutatava vee mahu 9,5 tuh m3; 2) vee erikasutusõiguse tasumäärad tulenevalt KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud 17.11.2014 Vabariigi Valitsuse määruse nr 169 lisast (kambriumi-vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3 ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist 93,49 €/tuh m3); kujuneb põhjendatud vee erikasutusõiguse tasu alljärgnevalt: 569,0 tuh m3 × 99,34 €/tuh m3 + 9,5 tuh m3 × 93,49 €/tuh m3 = 56 524 € + 892 € = 57 416 € ehk 57,4 tuh €, mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 tulenevalt on põhjendatud lülitada veeteenuse hinda. 6.1.2. Saastetasu Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 10 lg 1 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee puhastamine vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 8 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama endale vee erikasutusloa ja KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel keskkonnatasuna saastetasu. KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada saasteainete keskkonda heitmisega võimalikku kahju. 25 (56) Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse seaduses sätestatud saastetasude määrad täielikult veeteenuse hinda, küll aga peab ettevõtja põhjendama saastekoguseid. Juhendi punkti 4.6 p 5 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid. Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet HMS § 5 lg 1 tulenevalt (Konkurentsiametil on õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm) välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi ehk Küsimustiku Exceli tabelite kujul. Nimetatud Küsimustiku leheküljel „Tabel F. Keskkonnatasud“ sisaldub tabel, mida vee-ettevõtja on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasude kohta veeteenuse hinnas. „Tabel F. Keskkonnatasud“ on välja töötatud võttes aluseks vee-ettevõtjate poolt regulaarselt riigile esitatavaid saastetasu kohta käivaid vorme. Vee erikasutusloaga nr L.VV/326661 on OÜ-le Strantum antud õigus juhtida heitvett suublatesse ning kehtestatud keskkonda juhitavas heitvees sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid. Alljärgnevalt analüüsib Konkurentsiamet saastetasu põhjendatust keskkonda heidetavate saastekoguste eest. OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 10,2 tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum regulatsiooniperioodil makstavaks saastetasuks 11,2 tuh €, millest 1,0 tuh € on seotud purgimisteenusega ja veeteenuse hinda lülitatavaks saastetasuks on 10,2 tuh €. Saastetasu kujunemine on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 13). Tabel 13 Saastetasu kujunemine regulatsiooniperioodil suubla tasumäär kogus efektiivsuse kokku rida Puhasti Saasteaine koef. (€/tonni) tonni koef € 1 veesaaste BHT7 1,2 1 435,0 1,986 0,5 1 710 2 Meriküla, veesaaste HA 1,2 552,89 2,272 0,5 754 3 Suurupi veesaaste N 1,2 2 826,0 4,035 0,5 6 841 4 veesaaste P 1,2 12 014,0 0,250 0,5 1 805 5 veesaaste BHT7 1,5 1 435,0 0,016 0,5 17 6 veesaaste HA 1,5 552,89 0,034 0,5 14 Vääna 7 veesaaste N 1,5 2 826,0 0,028 0,5 59 8 veesaaste P 1,5 12 014,0 0,005 0,5 47 9 Kokku saastetasu 11 247 10 Purgimisteenusele eristatud saastetasu summa 1045 11 Veeteenuse hinda lülitatav saastetasu summa 10 202 Märkused: BHT7 - orgaanilised ained (v.a ühealuselised fenoolid ning v.a nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused) ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul; HA – heljum; P - fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks; N - lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks; Konkurentsiameti seisukoht veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 10,2 tuh € kohta OÜ Strantum kasutab reovee puhastamisel Meriküla, Suurupi ja Vääna reoveepuhastit. Meriküla vana puhasti asendamine uuega toimus aastatel 2014-2015. Suurupi reoveepuhasti valmis 2015.a-l. Kuni 2018.a juulini kasutati reovee puhastamiseks ka Kumna puhastit. Kuna see oli amortiseerunud, siis rajati ühendustoru Keila reoveepuhastile ja Kumna-Tutermaa piirkonna reovesi juhitakse puhastamiseks Keilasse. 26 (56) Kuna saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5 nimetatud saastetasumäärade vähendamist kajastava ehk nn efektiivsuse koefitsiendi korrutisena, analüüsib Konkurentsiamet kõiki saastetasu arvutamise aluseks olevaid komponente eraldiseisvalt. Saastekogused Saastekogused leitakse keskkonda suunatud heitvee koguse ja heitveest võetud proovi kontsentratsiooni alusel. Arvestamaks ilmastikutingimustest (külm talv, sademete rohkus jne) tulenevaid mõjusid on saastekoguste hindamisel oluline võtta arvesse pikema perioodi andmed, millal puhastil ei toimunud olulisi muudatusi. Kuna saasteainete kogused heitvees sõltuvad puhastatava reovee mahust, siis hinnangu andmiseks OÜ Strantum poolt prognoositud 2020.a saastekogustele arvutas Konkurentsiamet vee-ettevõtjalt menetluse käigus saadud andmete alusel saastekoguste erikulud puhastatava reovee mahu suhtes (ehk saastekogused (kg) jagatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuga (tuh m3)). Ülevaade Meriküla, Suurupi ja Vääna reoveepuhastite aastate 2017 kuni 2019 tegelikest ja aastaks 2020 prognoositud saastekogustest ning saastekoguste erikuludest on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 14). Kuna Kumna puhastit enam ei kasutata, siis on selle puhasti saastekogused aastatel 2017-2018 jäetud tähelepanuta. Tabel 14 Saastekogused ja erikulud Meriküla, Suurupi ja Vääna puhastil 2017- liik ühik 2017 2018 2019 2019 2020 rida keskmine 1 veesaaste BHT7 tonn 1,627 1,199 1,471 2,001 3 2 erikulu BHT7 g/m 9,75 6,40 6,88 7,68 7,66 3 veesaaste HA tonn 1,394 1,467 2,216 2,306 3 4 erikulu HA g/m 8,35 7,84 10,36 8,85 8,83 5 veesaaste N tonn 3,036 2,667 3,073 4,063 6 erikulu N g/m3 18,19 14,25 14,37 15,60 15,55 7 veesaaste P tonn 1,183 0,179 0,216 0,256 3 8 erikulu P g/m 7,09 0,96 1,01 3,02 0,98 Reovee müügimaht* ja 9 purgimise maht tuh m3 166,9 187,2 213,9 261,2 * Kasutatud ainult Meriküla, Suurupi ja Vääna puhastisse suunatava reovee müügimahtu. Tabelist (vt Tabel 14) nähtub, et kõigi saasteainete erikulud on aastatel 2017-2019 olnud muutlikud (vaheldub kasvamine ja kahanemine). Kui mingi näitaja (antud juhul saastekoguse erikulu) on vaadeldaval perioodil kord kasvanud ja seejärel kahanenud või vastupidi, siis peab Konkurentsiamet prognoosi hindamisel põhjendatuks lähtuda vaadeldava perioodi keskmisest tasemest. Kuna OÜ Strantum poolt 2020.a-ks prognoositud saastekogustega kujunevad erikulud ei ületa aastate 2017 kuni 2019 erikulude keskmisi näitajaid, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2020.a-ks prognoositud saasteaine BHT7 erikulu 7,66 g/m3, saasteaine HA erikulu 8,83 g/m3, saasteaine N erikulu 15,55 g/m3 ja saasteaine P erikulu 0,98 g/m3. Saasteainete põhjendatud erikuludest lähtuvalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ka OÜ Strantum poolt 2020.a-ks prognoositud saasteaine BHT7 koguse 2,001 tonni, saasteaine HA koguse 2,306 tonni, saasteaine N koguse 4,063 tonni ja saasteaine P koguse 0,256 tonni, mis ei ületa vee erikasutusloas sätestatud piirmäära. 27 (56) Suubla koefitsient OÜ Strantum kasutab saastetasu arvutuses Meriküla ja Suurupi puhasti puhul suubla koefitsienti 1,2 ning Vääna puhasti kohta koefitsienti 1,5, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks, kuna need vastavad vee erikasutusloas KeTS § 20 lg 2 alusel sätestatud suubla koefitsientidele. Saastetasumäärade vähendamine ehk efektiivsuse koefitsient KeTS § 20 lg 5 sätestab, et kui väljalaskme kaudu suublasse juhitavat vett iseloomustavate näitajate väärtused, välja arvatud käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud juhul üldlämmastik, on veeloaga määratud reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ja suublasse juhitavate saasteainete kogused vastavad veeloas sätestatule ning vee erikasutaja on tähtpäevaks esitanud veeloa andjale veeseaduse § 195 lõikes 1 nimetatud aruande nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme või suublasse juhitavate saasteainete koguste kohta kaks korda. Aastatel 2018-2019 ei ole OÜ Strantum puhul rakendatud saastetasude vähendamist, kuigi kõik saastekogused on jäänud veeloas kehtestatud määrade piiridesse. Regulatsiooniperioodiks ei ole OÜ Strantum prognoosinud veeloaga sätestatud piire ületavaid saastekoguseid ning kõik aruanded esitatakse ettenähtud tähtpäevaks nõutud andmete ulatuses, mille alusel on OÜ Strantum puhul põhjendatud rakendada KeTS § 20 lg 5 tulenevalt efektiivsuskoefitsienti 0,5 ehk vähendada saastetasumäärasid kaks korda. Korrutades iga saasteaine puhul Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja efektiivsuse koefitsiendi saame konkreetse saasteaine keskkonda juhtimise eest makstava saastetasu. Kõikide saasteainete keskkonda juhtimise eest makstavate saastetasude summeerimisel kujuneb 2020.a-l makstavaks saastetasuks kokku 11 247 € ehk 11,2 tuh € (vt Tabel 13 rida 9). OÜ Strantum osutab Suurupi reoveepuhastil purgimisteenust. Ettevõtja on kogu saastetasust eristanud purgimisteenusele 1,0 tuh € ja lülitab veeteenuse hinda saastetasu 10,2 tuh € (11,2 – 1,0 = 10,2; vt Tabel 13 read 9, 10, 11). Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda saastetasu 10,2 tuh €, kuna nimetatud summa on saadud Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud saastekoguste korrutamisel KeTS § 20 lg 1 toodud saastetasumäärade, KeTS § 20 lg 2 alusel vee erikasutusloas määratud suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5 sätestatud nn efektiivsuse koefitsiendiga ning sellest on eristatud muu tegevusega (purgimisteenusega) seotud saastetasu. 6.1.3. AS-ilt Tallinna Vesi ostetava teenuse kulu OÜ Strantum ostab AS-ilt Tallinna Vesi (ASTV) veeteenuseid Tabasalu-Rannamõisa ja Tiskre- Harjujärve piirkonna jaoks. OÜ Strantum, ASTV ning Harku Vallavalitsus sõlmisid 13.01.2010 lepingu nr 5948 Tabasalu- Rannamõisa piirkonnast reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise koguse arvestamine toimub lepingu kohaselt järgmiselt: 1. Reoveekoguse arvestuse aluseks on piirkonna puurkaevude toodang, millest lahutatakse maha arvestuslik veetorustiku lekete koefitsient 20%; 2. Sademevee kogus määratakse reoveekanalisatsiooni piiritluspunktides mõõdetud reovee koguse ja arvutusliku reovee koguse vahena. 28 (56) Lisaks on 26.01.2011 sõlmitud Harku Vallavalitsuse ja OÜ Strantum vahel Tabasalu ühiskanalisatsioonist ASTV ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee kulude kompenseerimise leping nr 5-9/15, mille kohaselt kompenseerib Harku Vallavalitsus OÜ Strantum poolt ASTV-le tasutava kulu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee (edaspidi sademevesi) ärajuhtimise ja puhastamise eest. Menetluse käigus saadud selgituste ja 17.07.2020 Harku Vallavalitsuse kinnituse kohaselt lõpetab Harku Vallavalitsus ASTV-le juhitava sademevee kulu kompenseerimise, mistõttu lülitatakse veeteenuse hinda ka Tallinnasse suunduva sademevee kulu, mida kohalik omavalitsus on seni kompenseerinud. Tiskre-Harkujärve piirkonna jaoks ostetakse ASTV-lt nii veega varustamise teenust kui ka reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja -puhastamise teenust vastavalt 17.06.2019 sõlmitud lepingule nr 9573. OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatud ASTV-lt ostetava teenuse kulu 174,6 tuh € OÜ Strantum on prognoosinud ASTV-lt ostetavate veeteenuste kuluks kokku 174,6 tuh €, millest võetud vee teenuse kulu 6,7 tuh € ning reovee ja sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu 167,8 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht ASTV-lt ostetava teenuse kulu 174,6 tuh € kohta Ülevaate saamiseks ASTV-lt ostetava teenuse kulu kohta koostas Konkurentsiamet ettevõtte poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 15), kus on kajastatud ASTV-lt ostetud teenuste mahud, tasud ja kulu aastatel 2017 – 2019 ning prognoosid 2020.a-ks. Tabel 15 ASTV-lt ostetava teenuse mahud, hinnad ja kulu rida ASTV-lt ostetav teenus Ühik 2017 2018 2019 2020 1 ASTV-le suunatud reovee maht tuh m3 157,8 164,2 204,5 264,5 2 reovee mahu muutus % -6,8 4,0 24,6 29,3 3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 0,66 0,66 0,66 0,58 Ostetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise 4 teenuse kulu tuh € 104,2 108,3 135,0 153,4 5 ASTV-le suunatud sademevee maht tuh m3 216,6 123,2 120,4 120,4 6 sademevee mahu muutus % 22,5 -43,1 -2,2 0,0 7 Tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 0,33 0,33 0,28 0,12 Ostetud sademe- ja drenaazivee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise 71,5 40,6 33,8 14,5 8 teenuse kulu tuh € 9 Ostetud võetud vee maht tuh m3 16,4 14,0 10 Võetud vee mahu muutus % -14,6 11 Tasu võetud vee eest €/m3 0,57 0,48 12 Ostetud võetud vee teenuse kulu tuh € 0,0 0,0 9,3 6,7 13 Kokku ASTV-lt ostetud veeteenuste kulu tuh € 175,6 149,0 178,1 174,6 ASTV-lt ostetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse maht OÜ Strantum suunab ASTV Paljassaare reoveepuhastisse Tabasalu-Rannamõisa piirkonna reovee ning alates 01.07.2019 ka Tiskre-Harkujärve piirkonna tarbijatelt ühiskanalisatsiooni juhitud 29 (56) reovee. ASTV-le suunatud reovee maht oli 2017.a-l 157,8 tuh m3-ni ja kasvas 2018.a-l 164,2 tuh m3-le (vt Tabel 15 rida 1). 2019.a-l kujunes ASTV-le suunatud reovee mahuks 204,5 tuh m3, mis on 24,6 % võrra suurem eelneva aasta mahust seoses Tiskre-Harkujärve piirkonna lisandumisega. 2020.a-ks prognoosib OÜ Strantum ASTV-le suunatava reovee mahuks 264,5 tuh m3 (vt Tabel 15 rida 1 veerg 2020) ehk reovee mahu kasvu 29,3%. Reovee mahu kasv on seotud Tiskre-Harkujärve piirkonnas teenuse osutamisega poole aasta asemel terve aasta jooksul ning ühiskanalisatsiooni arendustega Tabasalu-Rannamõisa tegevuspiirkonnas. Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt 2020.a-ks prognoositud ASTV-le juhitavat reovee ärajuhtimise ja puhastamise mahtu 264,5 tuh m3, kuna prognoosimisel on arvesse võetud Tiskre-Harkujärve piirkonnas teenuse osutamist terve aasta jooksul ning ühiskanalisatsiooni arendusi Tabasalu-Rannamõisa piirkonnas. ASTV-lt ostetud sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse maht Käesoleval ajal arvestatakse sademevee mahtu ainult Tabasalu-Rannamõisa piirkonnast ASTV-le puhastamiseks suunatava reo- ja sademevee mahust käesoleva punkti alguses kirjeldatud põhimõtete järgi. ASTV-le suunatud sademevee kogus oli 2017.a-l 216,6 tuh m3 ja vähenes 2019.a-ks 120,4 tuh m3-ni (vt Tabel 15 rida 5 veerud 2017-2019). Mahu suur muutus tuleneb ilmastikust (2017.a oli keskmisest sademeterohkem), kuid teatavat mõju avaldab ka ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine. 2020.a-ks on OÜ Strantum prognoosinud ASTV-le suunatava sademevee mahuks 120,4 tuh m3, mis on võrdne 2019.a mahuga ja sarnane 2018.a mahuga. Kuna 2020.a-l lõpeb Tabasalu, Rannamõisa veemajandusprojekt, mille raames rekonstrueeritakse amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks prognoosida ASTV-le suunatava sademevee maht sarnaseks eelneva kahe aasta näitajaga ehk tasemele 120,4 tuh m3. ASTV-lt ostetud võetud vee maht OÜ Strantum hakkas ASTV-lt võetud vee teenust ostma alates 01.07.2019, kui hakati veeteenust osutama Tiskre-Harkujärve vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas. 2019.a-l kujunes ASTV-lt ostetud võetud vee teenuse mahuks 16,4 tuh m3 (vt Tabel 15 rida 9 veerg 2019). Suurema osa Tiskre- Harkujärve piirkonna veevarustus on võimalik tagada OÜ Strantum poolt ammutava põhjaveega. 2020.a-l plaanitakse ASTV-lt osta vett peamiselt Teelahkme elurajooni veevarustuse tagamiseks, sest seal puudub alternatiiv põhjavee kasutuse näol. Teelahkme piirkonna aastase veetarbimise alusel on ettevõtja hinnanud ASTV-lt ostetava võetud vee teenuse mahuks 14,0 tuh m3. Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt prognoositud ASTV-lt ostetavat võetud vee mahtu 14,0 tuh m3, kuna see on hinnatud lähtudes Teelahkme elurajooni veevajadusest. ASTV poolt rakendatavad veeteenuse hinnad Ühelt vee-ettevõtjalt teisele vee-ettevõtjale müüdava veeteenuse hind kuulub ÜVVKS § 141 lg 2 tulenevalt kooskõlastamisele Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet kooskõlastas 18.10.2019 otsusega nr 9-3/2019-008 ASTV poolt teistele vee- ettevõtjatele osutatava veeteenuse hinnad järgmiselt: 30 (56) tasu võetud vee eest 0,48 €/m3 ; tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,58 €/m3 ; tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,12 €/m3 . ASTV rakendab Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hindasid alates 01.12.2019. OÜ Strantum on ASTV-lt ostetava veeteenuse kulu arvutamisel kasutanud eelnevalt nimetatud Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud veeteenuse hindasid: tasu võetud vee eest 0,48 €/m3, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,58 €/m3 ning tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,12 €/m3, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks. Eelnevalt põhjendatuks peetud ASTV-lt ostetavate teenuste mahtude ja hindade alusel kujuneb põhjendatud ASTV-lt ostetava teenuse kuluks kokku 174,6 € (264,5 × 0,58 + 120,4 × 0,12 + 14,0 × 0,48 = 153,4 + 14,5 + 6,7 = 174,6), millest 6,7 tuh € on võetud vee teenuse ostukulu ning 167,8 tuh € seotud reo- ja sademevee ärajuhtimise ja puhastamisega ning mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel on põhjendatud lülitada kooskõlastatavasse veeteenuse hinda. 6.1.4. AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse kulu 2018.a-l viis OÜ Strantum ellu Kumna veemajandusprojekti, mille raames likvideeriti amortiseerunud Kumna ja Tutermaa reoveepuhastid ning ehitati välja ühendustorustik Keila reoveepuhastile. OÜ Strantum ostab reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust AS-ilt Keila Vesi vastavalt lepingule nr 2947/0818J. Lepingu kohaselt algas teenuse osutamine juulis 2018 ning ostja tasub müüjale teenuse eest müüja tegevuspiirkonnas kinnitatud hinna. Reoveekogus mõõdetakse Mõisaveere tee reoveepumplasse paigaldatud arvestiga. OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatud AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse kulu 111,8 tuh € OÜ Strantum on prognoosinud AS-ilt Keila Vesi ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste kuluks 111,8 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse kulu 111,8 tuh € kohta Ülevaate saamiseks AS-ilt Keila Vesi ostetud teenuse kulu kohta koostas Konkurentsiamet ettevõtte poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 15), kus on kajastatud AS-ilt Keila Vesi ostetud teenuse maht, tasu ja kulu aastatel 2018 – 2019 ning prognoos 2020.a-ks. Tabel 16 AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse maht ja kulu rida AS-ilt Keila Vesi ostetav teenus Ühik 2018 2019 2020 1 Ostetud reoveeteenuse maht tuh m3 30,8 84,8 81,6 2 reovee mahu muutus % 175,4 -3,8 3 3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m 1,37 1,37 1,37 4 Kulu AS-ilt Keila Vesi ostetava reoveeteenuse eest tuh € 42,2 116,2 111,8 AS-ilt Keila Vesi ostetava teenus maht Menetluse käigus esitatud selgituste kohaselt hakkas OÜ Strantum reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust ostma AS-ilt Keila Vesi 2018.a augustis. Teenuse ostmise esimene täisaasta oli 2019 ja siis juhiti Keila puhastile 84,8 tuh m3 reovett. 2020.a-ks on OÜ Strantum prognoosinud AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse mahuks 81,6 tuh m3, milles on arvesse võetud aastate 2018- 2019 kuu keskmist mahtu. 31 (56) Konkurentsiamet peab põhjendatuks AS-ilt Keila Vesi ostetava reoveeteenuse mahtu 81,6 tuh m3, kuna see on prognoositud piirkonna eelnevate perioodide keskmise tegeliku tarbimise alusel. AS-i Keila Vesi poolt rakendatavad veeteenuse hinnad ÜVVKS § 141 lg 2 kohaselt võib vee-ettevõtja teisele vee-ettevõtjale osutatava teenuse eest võtta käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tasu üksnes juhul, kui ta on esitanud selleks eraldi hinnataotluse ning saanud kooskõlastuse §-s 142 sätestatud alustel ja korras. Kuni kooskõlastuse saamiseni on vee-ettevõtjal keelatud teenuse osutamist ühepoolselt lõpetada või peatada. Konkurentsiameti 26.05.2015 otsusega nr 9.1-3/15-008 on kooskõlastatud AS Keila Vesi poolt tarbijatele osutatava veeteenuse hinnad, sh tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,37 €/m3. Nimetatud otsusega ei ole Konkurentsiamet kooskõlastanud AS Keila Vesi poolt teisele vee- ettevõtjale osutatava teenuse tasusid, kuna otsuse tegemise hetkel sellist teenust ei osutatud. AS Keila Vesi ja OÜ Strantum vahel sõlmitud lepingu kohaselt tasub ostja müüjale Hulgiteenuse eest müüja tegevuspiirkonnas kinnitatud hinna. Menetluse käigus esitatud arve kohaselt rakendab AS Keila Vesi OÜ-le Strantum reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu 1,37 €/m3 ehk Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud tasu AS Keila Vesi tarbijatele. Kuna AS-il Keila Vesi ei ole õigust teenuse osutamist ühepoolselt lõpetada ning teenuse osutamiseks teeb AS Keila Vesi kulutusi, siis on võimalik jätkata teenuse osutamist tavatarbijatele kooskõlastatud hinnaga mõistliku aja jooksul, mis on vajalik AS-il Keila Vesi hinnataotluse koostamiseks ja hinna kooskõlastamiseks Konkurentsiametiga. Asjaolu, et AS Keila Vesi ei ole veel kooskõlastanud teisele vee-ettevõtjale osutatava veeteenuse hinda, ei saa olla takistuseks hinnataotluse kooskõlastamiseks OÜ-le Strantum. Kui Konkurentsiamet kooskõlastab AS-ile Keila Vesi teisele vee-ettevõtjatele osutatava veeteenuse hinna, siis peab OÜ Strantum ÜVVKS § 142 lg-st 6 tulenevalt jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda rohkem kui 5%. Kuna AS Keila Vesi ei ole ÜVVKS § 141 lg 2 tulenevalt kooskõlastanud teisele vee-ettevõtjale müüdava teenuse tasu, siis toimub teenuse osutamine lepingu nr 2947/0818J 5948 kohaselt. Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 alusel välja töötatud Juhendi punktist 4.4 on teise vee-ettevõtja poolt rakendatav hind teenust ostva ettevõtja jaoks juhitamatu kulu. Konkurentsiamet võtab AS Keila Vesi poolt OÜ-le Strantum osutatava teenuse kulu arvutamise aluseks lepingust nr 2947/0818J tuleneva reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu 1,37 €/m3. Eelnevalt põhjendatuks peetud AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse mahu 81,6 tuh m3 ja aktsepteeritud hinna 1,37 €/m3 alusel kujuneb põhjendatud AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse kuluks kokku 111,8 tuh € (81,6 × 1,37 = 111,8), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel on põhjendatud lülitada kooskõlastatavasse veeteenuse hinda. Kokkuvõttes hindab Konkurentsiamet veeteenuse hinnas põhjendatuks mitte- kontrollitavaid kulusid summas 354,0 tuh €, millest: Vee erikasutusõiguse tasu 57,4 tuh €; Saastetasu 10,2 tuh €; AS-ilt Tallinna Vesi ostetava teenuse kulu 174,6 tuh €; AS-ilt Keila Vesi ostetava teenuse kulu 111,8 tuh €. 32 (56) 6.2. Kontrollitavad kulud Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.3 kuni 4.8. Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Juhendi punkti 4.6 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid (analoogselt Vee Määrusega, mida rakendatakse juhul, kui vee-ettevõtja hind ei vasta ÜVVKS-s kajastatud põhimõtetele): 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) veeteenuse vahendajatele makstavad tasud; 4) põhitegevusega mitteseotud kulud; 5) seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 6) finantskulud; 7) vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu); 8) teised ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulud. Juhendi punkti 4.8 kohaselt kasutatakse ettevõtja kulude analüüsi süstemaatilisel teostamisel muuhulgas alljärgnevaid meetodeid: 1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (THI)19 dünaamikaga; 2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh. eksperthinnangud); 3) vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste vee-ettevõtjate näitajatega. OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatavad kontrollitavad kulud summas 809,5 tuh € OÜ Strantum on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks kontrollitavateks kuludeks kokku 809,5 tuh €, millest moodustab: 1) elektrienergia kulu 135,5 tuh €, 2) muud tegevuskulud 674,0 tuh €. Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet käesoleva otsuse järgnevates punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet OÜ Strantum poolt Hinnataotlusega esitatud andmete ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel. 6.2.1. Elektrienergia kulu OÜ Strantum poolt prognoositud veeteenuse elektrienergia kulu 135,5 tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib OÜ Strantum regulatsiooniperioodil veevaldkonnas tarbitavaks elektrienergia koguseks 1787,5 MWh ja elektrienergia kuluks 149,5 tuh €. Elektrienergia kulust 14,0 tuh € on seotud purgimisteenusega Suurupi reoveepuhastil ning 135,5 tuh € veeteenuse osutamisega. Veeteenuse hinda lülitatavast elektrienergia kulust on 46,2 tuh € seotud võetud vee teenusega ning 89,3 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega. 19 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses. 33 (56) Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 135,5 tuh € kohta Elektrikulu kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt. Elektrienergia kogus OÜ Strantum kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks, reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 17) veevaldkonnas tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta aastatel 2017-2020. Tabel 17 Veevaldkonna elektrienergia tarbimine ja kulu rida ühik 2017 2018 2019 2020 1 Elektrienergia tarbimine veevaldkonnas MWh 1147,0 1286,9 1508,4 1787,5 2 muutus võrreldes eelmise aastaga % 12,2 17,2 18,5 Ammutatud vee maht, reovee müügimaht 3 ja purgimise maht tuh m3 678,4 833,9 918,0 1117,2 4 muutus võrreldes eelmise aastaga % 22,9 10,1 21,7 3 5 Elektritarbimise erikulu vee mahu kohta kWh/m 1,69 1,54 1,64 1,60 6 Elektrienergia kulu tuh € 103,3 126,9 148,0 149,5 7 muutus võrreldes eelmise aastaga % 22,8 16,7 1,0 8 Keskmine elektrienergia hind senti/kWh 9,010 9,858 9,811 8,361 9 Veeteenuse tarbimisobjektide arv tk 133 133 130 153 Veevaldkonnas kasutatud elektrienergia kogus oli 2017.a-l 1147,0 MWh ja kasvas 2019.a-ks 1508,4 MWh-ni (vt Tabel 17 rida 1 veerud 2017-2019). 2020.a-ks on OÜ Strantum prognoosinud veevaldkonnas tarbitavaks elektrienergia koguseks 1787,5 MWh, mis on 18,5% suurem 2019.a-l tarbitud kogusest (vt Tabel 17 veerg 2020 read 1 ja 2). Kuna veevaldkonnas tarbitav elektrienergia kogus sõltub käideldava vee kogusest, siis hinnangu andmiseks veevaldkonnaga seotud elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee mahu, reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu ning purgimise mahu summaga, vt Tabel 17 rida 5). Veevaldkonna elektrienergia erikulu muutus aastatel 2017 – 2019 vahemikus 1,54 kWh/m3 kuni 1,64 kWh/m3. Selle perioodi keskmiseks erikuluks on 1,60 kWh/m3 ((1,60 + 1,54 + 1,64) / 3 = 1,60). OÜ Strantum poolt prognoositud andmete alusel kujuneb 2020.a veevaldkonna elektrienergia erikuluks 1,60 kWh/m3, mis on samal tasemel eelnevate aastate keskmise näitajaga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2020.a elektrienergia erikulu 1,60 kWh/m3, kuna see on võrdne eelnevate aastate keskmise näitajaga (vt Tabel 17 rida 5). Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktis 5.3 põhjendatuks loetud ammu- tatud vee kogusest 578,5 tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.2 põhjendatuks loetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust 512,9 tuh m3, purgimisteenuse mahust 25,8 tuh m3 ning käesolevas punktis põhjendatuks loetud elektrienergia erikulust 1,60 kWh/m3 kujuneb põhjendatud veevaldkonna elektrienergia koguseks 1787,5 MWh [(578,5 + 512,9 + 25,8) × 1,60 = 1787,5]. 34 (56) Elektrienergia hind Esitatud Hinnataotluses on OÜ Strantum prognoosinud 2020.a elektrienergia hinnaks 3,776 senti/kWh. OÜ Strantum ostab elektrienergiat perioodil 01.01-31.12.2020 Nordic Power Management OÜ-lt 26.11.2019 sõlmitud elektrienergia müügilepingu nr 201911264 alusel börsihinnaga, millele lisandub marginaal 0,37 €/MWh. Leping sõlmiti riigihanke „Eesti Vee- ettevõtete Liidu liikmete elektrienergia“ raames, kus perioodile 01.01-31.12.2020 oli parim börsihinnaga pakkumine Nordic Power Management OÜ-lt marginaaliga 0,37 €/MWh. OÜ Strantum prognoositud elektrienergia hinnale hinnangu andmiseks võttis Konkurentsiamet aluseks: 1. perioodi august 2019 kuni juuli 2020 (korrigeeritud Hinnataotluse esitamisele eelnenud 12 kuu) Nord Pool Eesti hinnapiirkonna20 elektrituru keskmise päev ette börsihinna 35,82 €/MWh; 2. OÜ Strantum ja Nordic Power Management OÜ vahel sõlmitud elektrienergia müügilepingus kajastatud müügimarginaali 0,37 €/MWh, mille kohaselt kujuneb elektrienergia hinnaks 36,19 €/MWh (35,82 + 0,37 = 36,19) ehk 3,619 senti/kWh. Kujunenud hind on küll 4,1% väiksem OÜ Strantum prognoositust, kuid kontrollarvutus sisaldab Eesti hinnapiirkonna 3 ajalooliselt kõige madalama hinnaga kuud (märts - mai 2020) ja viimastel kuudel on märke börsihinna tõusust. Toodud erinevuse mõju veeteenuse hinnale on 0,01% ehk sisuliselt puudub. Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt kasutatud elektrienergia hinda 3,776 senti/kWh, kuna see on ligilähedane eelneva 12 kuu keskmise päev ette börsihinna (35,82 €/MWh) ja hanke raames börsihinnaga paketile pakutud soodsaima müügimarginaali (0,37 €/MWh) alusel arvutatud elektrienergia hinnaga. Võrguteenuse hind21 OÜ Strantum ostab Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt regulatsiooniperioodil elektrienergia võrguteenust Elektrilevi OÜ-lt (paketid Võrk 1, Võrk 2, Võrk 2 kuutasuga, Võrk 4, VMA2, VML1, VML2) ja AS-ilt Loo Elekter (paketid M4 ja M6). Konkurentsiamet on 01.10.2018 otsusega nr 7-3/2018-117 kooskõlastanud Elektrilevi OÜ võrgutasud ja 11.01.2018 otsusega nr 7- 3/2018-006 AS Loo Elekter võrgutasud. Konkurentsiamet peab põhjendatuks elektrikulu arvutamisel Elektrilevi OÜ ja AS Loo Elekter hinnapakettidele vastavate ja Konkurentsiameti otsustega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 3,355 senti/kWh. Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu22 Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 8516 sätestatust lisandub ajavahemikul 01.05.2020 kuni 30.04.2022 elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,1 senti/kWh ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 1,13 senti/kWh23. 20 Vt https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Monthly/?view=table 21 Elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 6.1) 22 Elektrienergia hinnas sisalduv elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 6.1) 23 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu 35 (56) Elektrienergia kulu Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks veevaldkonnas tarbitava elektrienergia kaalutud keskmist hinda 8,361 senti/kWh (3,776 + 3,355 + 0,1 + 1,13 = 8,361). Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veevaldkonnas tarbitavast elektrienergia kogusest 1787,5 MWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast 8,361 senti/kWh tulenevalt kujuneb veevaldkonnas elektrienergia kuluks 149,5 tuh € (1787,5 × 8,361 / 100 = 149,5). Objektide kasutusvaldkonna alusel on 46,2 tuh € seotud tarbijate veega varustamisega ning 103,3 tuh € kogu reovee ärajuhtimise ja puhastamisega (sh purgimine). Kogu reovee ärajuhtimise ja puhastamise elektrikulust on 14,0 tuh € seotud purgitud reovee puhastamisega Suurupi reoveepuhastil ning 89,3 tuh € (103,3 – 14,0 = 89,3) kooskõlastatava hinnaga reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega. Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada kooskõlastatavasse veeteenuse hinda elektrienergia kulu 135,5 tuh € (s.h võetud vee teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu 46,2 tuh € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu 89,3 tuh €), kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia kogusest ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast lähtuvalt ning eristatud on purgimisteenusega seotud elektrikulu. 6.2.2. Muud tegevuskulud Eelnevalt on Konkurentsiamet andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele (punktis 6.1) ning kontrollitavatest kuludest elektrienergia kulule (punktis 6.2.1). Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet OÜ Strantum muid tegevuskulusid. Juhendi punktist 4.8 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega. Juhendi punkti 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Samuti ei motiveeriks maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ettevõtjat võlgnikega tegelema. Veeteenuse hind, mis sisaldaks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusid ei vastaks ÜVVKS § 14 lg 2 ja selle alusel välja töötatud Juhendi punktis 4.6.1 toodud põhimõtetele. OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatavad muud tegevuskulud 674,0 tuh € OÜ Strantum on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud kooskõlastatavas veeteenuse hinnas kajastuvateks muudeks tegevuskuludeks kokku 674,0 tuh €. Muude tegevuskulude summadest aastatel 2017-2020 annab ülevaate alljärgnev tabel (vt Tabel 18). Tabelis on esitatud vaid kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitatud muud tegevuskulud ning tabel ei kajasta veeteenusega mitteseotud tegevustele jaotatud tegevuskulusid. 36 (56) Tabel 18 Muud tegevuskulud Konkurentsiameti 30.04.2013 otsus rida Tegevuskulud ühik nr 9.1-3/13-009 2017 2018 2019 2020 1 Kemikaalide kulu tuh € 0,8 6,5 5,7 6,7 6,3 2 Kulu analüüside teostamiseks tuh € 12,7 8,3 8,7 8,8 8,8 3 Remondi- ja hoolduskulud tuh € 26,7 76,0 57,5 60,0 57,0 4 Kulud töövahenditele, mõõtetehnikale tuh € 3,1 10,7 14,4 24,5 17,5 Transpordi- ja sõidukite majandamise 5 kulud tuh € 33,4 47,2 52,6 55,0 51,0 6 Infotehnoloogilised kulud tuh € 2,7 7,2 8,5 10,1 10,1 7 Koolitus, töötervishoid ja -ohutus tuh € 3,2 3,0 3,7 7,0 7,0 8 Äri- ja konsultatsiooniteenused tuh € 6,7 19,6 22,1 19,8 15,8 9 Muud mitmesugused tegevuskulud tuh € 14,4 41,2 47,2 62,6 48,9 10 Riigilõiv, maamaks tuh € 1,7 3,1 6,4 3,7 3,6 11 Tööjõukulud tuh € 175,7 279,9 320,0 449,8 448,1 12 Muud tegevuskulud kokku tuh € 281,2 502,7 546,8 707,8 674,0 13 Tegevuskulude muutus % -3,5 8,8 29,5 -4,8 3 14 Võetud vee ja reovee müügimaht tuh m 466,3 660,9 723,1 846,2 1036,9 15 Müügimahu muutus % 7,9 9,4 17,0 22,5 3 16 Tegevuskulude erikulu €/m 0,60 0,76 0,76 0,84 0,65 17 Tarbijahinna indeksi muutus % 3,4 3,4 2,3 -0,2 * Statistikaameti24 andmetel oli THI muutus aastatel 2014 kuni 2019 vastavalt -0,1, -0,5, 0,1%, 3,4%, 3,4% ja 2,3%. Rahandusministeerium on avaldanud mitmeid teadaandeid, mille kohaselt ennustatakse 2020.a-ks THI langust. Viimaste prognooside alusel kujuneb THI languseks 2020.a lõpuks -0,2%25. Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude summa 674,0 tuh € kohta Tabelist (vt Tabel 18) nähtub, et Konkurentsiamet on 30.04.2013 tehtud otsuses nr 9.1-3/13-009 pidanud põhjendatuks muid tegevuskulusid summas 281,2 tuh € (vt Tabel 18 rida 12 veerg „Konkurentsiameti 30.04.2013 otsus nr 9.1-3/13-009“). OÜ Strantum tegelikud muud tegevuskulud olid 2017.a-l tasemel 502,7 tuh € ja kasvasid 2019.a-ks 707,8 tuh €-ni (vt Tabel 18 rida 12 veerud 2017-2019). 2020.a-ks prognoosib OÜ Strantum muude tegevuskulude summaks 674,0 tuh €. Konkurentsiameti eelmise otsusega võrreldes on OÜ Strantum 2020.a-ks prognoosinud muude tegevuskulude kasvu 139,7% (674,0 / 281,2 × 100 - 100 = 139,7; vt Tabel 18 rida 12 veerud „Konkurentsiameti 30.04.2013 otsus nr 9.1-3/13-009“ ja 2020). Samal perioodil on THI suurenenud ja prognoositud suurenema 8,6% [1×(100-0,1)/100×(100-0,5)/100×(100+0,1)/100× (100+3,4)/100×(100+3,4)/100× (100+2,3)/100×(100-0,2)/100×100-100=8,6]. Seega on OÜ Strantum prognoosinud muude tegevuskulude kasvu aastatel 2014-2020 kümneid kordi suuremaks (139,7%) kui sama perioodi THI ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutus (8,6%). Konkurentsiamet on seisukohal, et üldjuhul peaks muude tegevuskulude prognoos olema kooskõlas üldiste muutustega majanduses. OÜ Strantum veeteenuse osutamise maht ja tegevuspiirkond on aastatel 2013-2020 oluliselt suurenenud (vt Tabel 4), mistõttu on põhjendatud nimetatud asjaolu arvesse võtta THI muutust järgiva põhimõtte rakendamisel (nt võib lisanduda piirkonna laienemisel konkreetsetest uutest veemajandusobjektidest tulenevaid 24 Statistikaameti andmebaasist (www.stat.ee) leitav aruanne IA001. 25 07.09.2020 avaldatud Rahandusministeeriumi 2020 suvise majandusprognoosi kohaselt on THI muutus 2020.a- l -0,2%, Vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid 37 (56) (lisa)kulusid, mille mõjul kogukulud THI muutust ületavad). Samas peaks ettevõtte laienemise korral teatud kuludes (peamiselt üldjuhtimise kuludes) olema võimalik saavutada mastaabiefektist tulenevat säästu ehk kulude efektiivsust. Samuti ei lisandu efektiivsel majandamisel iga täiendavalt teeninduspiirkonnas lisandunud veemajandusobjekti, torustikuosa teenindamisega (millega kaasneb müügimahu suurenemine) automaatselt sama ühikkulu järgiv (lisa)kulu (eriti uutes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondades, kus ulatuslike investeeringute tulemusel on olemasolevatele piirkondadele liidetud kaasaegne automatiseeritud ja kaugjälgitav ÜVK süsteem) Täiendava hinnangu andmiseks muudele tegevuskuludele arvutas Konkurentsiamet muude tegevuskulude erikulu müügimahu suhtes (muude tegevuskulude summa jagatud võetud vee müügimahu ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu summaga, vt Tabel 18 rida 16). Kui 2013.a-l tehtud otsuse andmetel oli muude tegevuskulude erikuluks 0,60 €/m3, siis aastatel 2017-2018 kujunes tegelikuks erikuluks 0,76 €/m3 ja 2019.a-l koguni 0,84 €/m3 (vt Tabel 18 rida 16 veerud „Konkurentsiameti 18.11.2016 otsus nr 9.1-3/16-012“ kuni 2019). OÜ Strantum muude tegevuskulude erikuluks 2020.a-l kujuneb Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktides 5.1.1 ja 5.1.2 põhjendatuks loetud müügimahtudest tulenevalt 0,65 €/m3. Konkurentsiamet võrdles OÜ Strantum muude tegevuskulude erikulu Juhendi punktist 4.8.3 lähtuvalt teiste võrreldavate vee-ettevõtjate vastava näitajaga. OÜ-ga Strantum võrreldavad vee- ettevõtjad on sellised, kes tegutsevad OÜ-ga Strantum sarnases piirkonnas ja ostavad suure osa veeteenuse osutamise mahust sisse teiselt vee-ettevõtjalt. Eelkirjeldatud põhimõtete alusel koostatud valimis olevate ja OÜ-ga Strantum võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude erikulu kaalutud keskmine26 on 0,505 €/m3. Seega on OÜ Strantum poolt 2020.a-ks prognoositud andmetel kujunenud muude tegevuskulude erikulu (0,65 €/m3) oluliselt kõrgem võrreldavate ettevõtjate muude tegevuskulude erikulude kaalutud keskmisest (0,505 €/m3). Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja. Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. KonkS § 15 tulenevalt on OÜ Strantum näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga, mis tähendab, et OÜ-l Strantum oma tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub OÜ Strantum, kui loomuliku monopoli, tarbijatel võimalus valida teist teenuse osutajat isegi juhul, kui OÜ Strantum kulutused ning sellest tulenevalt hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt OÜ Strantum turgu valitsevast seisundist on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulga kulusid, sest ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada vaid põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Eeltoodust on üheselt selge, et OÜ Strantum poolt prognoositud muude tegevuskulude erikulu (0,65 €/m3) ületab oluliselt Konkurentsiametiga hinna kooskõlastanud võrreldavate vee- ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmist erikulu 0,505 €/m3. Vee-ettevõtjate võrdlusbaasi (benchmarking) koostamise ja kasutamise juhendi p 7.3.2 tulenevalt 26 Analüüsitava ettevõtja näitaja põhjendatusele hinnangu andmisel lähtub Konkurentsiamet võrreldavate ettevõtjate näitajate kaalutud keskmisest erikulust, sealjuures on kaaluks ettevõtjate müügimahud. 38 (56) võib asjakohaste põhjenduste olemasolul Konkurentsiamet lugeda vee-ettevõtja analüüsitava näitaja põhjendatuks vee-ettevõtja lisaselgitustest lähtuvalt, ilma teisi analüüsimeetodeid kasutama, kui analüüsitava vee-ettevõtja näitaja ei ole kõrgem kui „kaalutud keskmine + veapiir 5%27“. Kuna OÜ Strantum tegevuspiirkond on mõnevõrra hajusam võrreldavate ettevõtjate keskmisest tarbimistihedusest, siis on Konkurentsiameti hinnangul põhjendatud, et OÜ Strantum muude tegevuskulude erikulu ületab mõnevõrra võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmist taset. Konkurentsiamet peab põhjendatuks, et hajusamas tegevuspiirkonnas tegutsevate vee- ettevõtjate muude tegevuskulude erikulu on mõnevõrra kõrgem võrreldavate ettevõtjate kaalutud keskmisest erikulust. Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 alusel välja töötatud Juhendi p- st 4.8.3 ja vee-ettevõtjate võrdlusbaasi (benchmarking) koostamise ja kasutamise juhendi p- st 7.3.2 peab Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Strantum muude tegevuskulude erikulu 0,53 €/m3 , mis ei ületa Konkurentsiameti poolt hinna kooskõlastanud võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmist erikulu (0,505 €/m3) rohkem kui 4,9% võrra, jäädes seega alla juhendi punktis 7.3.2 toodud veapiiri 5%, ja sellest lähtuvat muude tegevuskulude summat 549,6 tuh € (võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht kokku 1036,9 tuh m3 × muude tegevuskulude erikulu 0,53 €/m3 = 549,6 tuh €). Seejuures on Konkurentsiamet võtnud arvesse, et OÜ Strantum ei olnud perioodil 2013-2020 teadlik võrreldavate vee-ettevõtjate tegevuskulude tasemest, mistõttu ei ole OÜ-l Strantum olnud võimalik kohandada oma tegevuskulusid võrreldavate vee-ettevõtjatega sarnasele tasemele. Samas peab vee-ettevõtja järgmistel aastatel rakendama muude tegevuskulude juhtimisel meetmeid, mis võimaldavad neid võrreldes THI-ga vähem kasvada liginedes nii järk järgult teiste vee-ettevõtjate kaalutud keskmise erikuluga sarnasele tasemele. 7. Investeeringud ÜVVKS § 14 lg 2 punktist 2 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 10 on sätestatud Konkurentsiametile kohustus küsida valla- või linnavalitsuselt arvamust Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Valla- või linnavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 täitmine. OÜ Strantum poolt Hinnataotluses kajastatud aastatel 2012 – 2020 teostatud ja teostatavad investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 19 ning käesoleva otsuse lisa 1 „OÜ Strantum investeeringud“). 27 Konkurentsiameti poolt läbiviidud analüüsi tulemusena rakendatakse võrdlusanalüüsi teostamisel näitajate erikulude põhjendatuse hindamisel 5%-list veapiiri. Usaldusnivoo β = 95% korral kujuneb keskmiseks usaldusvahemiku poollaiuseks (veapiiriks) väärtus, mis moodustab ligi 5% tegevuskulude erikulude keskmisest. 39 (56) Tabel 19 OÜ Strantum veeteenuse investeeringud aastatel 2012 – 2020 rida Veeteenuse investeeringud 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 1 Võetud vee teenus tuh € 44,5 65,8 3202,3 500,7 23,3 175,2 1545,7 496,2 931,1 2 Reo- ja sademevee ärajuhtimine tuh € ja puhastamine 0 59,1 4223,7 1044,4 17,2 373,1 1714,3 255,1 759,0 Veeteenuse hinda lülitatavad 3 investeeringud kokku tuh € 44,5 124,9 7426,0 1545,1 40,5 548,3 3260,0 751,3 1690,1 Konkurentsiamet saatis 02.06.2020 Harku Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks OÜ Strantum Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 10. 08.06.2020 Harku Vallavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt on OÜ Strantum poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 ning kohaliku omavalitsuse kinnitusest, et Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas OÜ Strantum poolt aastatel 2012 - 2020 omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/teostatavad investeeringud summas 15 430,5 tuh € (44,5 + 124,9 + 7426,0 + 1545,1 + 40,5 + 548,3 + 3260,0 + 751,3 + 1690,1 = 15 430,528). 8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus Reguleeritav vara ja kapitalikulu Juhendi punkti 5.4 kohaselt on reguleeritava vara määramine vajalik kapitalikulu (põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi punkti 5.5 järgi arvestatakse teistele vee- ettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka. Juhendi punkti 5.6 järgi ei arvestata reguleeritava vara hulka : 1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata; 2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 3) immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid ning teistele vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud); 4) tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 5) tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara; 6) mittepõhjendatud investeeringuid. Juhendi punkti 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Juhendi punktist 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt: RV = RVr + KK, kus: RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. 28 Konkurentsiametile on investeeringute kohta teada andmed suurema täpsusega kui käesoleva otsuse tabelites esitatud (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 40 (56) Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust. ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara. Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt. Põhjendatud tulukus Juhendi punkti 2.8 kohaselt on põhjendatud tulukus ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Juhendi punktist 6.2 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV; kus: PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet kasutab Juhendi punkti 6.3 seisukohta, kus investeeritud varade tootlikkus ei ületa ettevõtte kaalutud keskmist kapitali hinda. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend 2016.a kaalutud keskmise kapitali hinna leidmiseks“ („käskkiri nr 1.1-2/16-009“,, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade- kooskolastamine), mis kehtis OÜ Strantum Hinnataotluse esitamise hetkel 27.09.2019. Nimetatud juhendi punkti 4 tabelis 7 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee- ettevõtjatele 5,45%, mille kujunemise aluseid kajastab alljärgnev Tabel 20. Tabel 20 WACC arvestus WACC arvestus (%-des) Vee-ettevõtjad 1 Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 1,47 2 Eesti riigiriski preemia 0,78 3 Ettevõtja võlakapitali riskipreemia 1,30 4 Võlakapitali hind 3,55 5 Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 1,47 6 Eesti riigiriski preemia 0,78 7 Tururiski preemia (McKinsey) 5,00 8 Beeta (võimenduseta) 0,510 9 Beeta (võimendusega) 1,020 10 Omakapitali hind 7,35 11 Võla- ja omakapitali osakaal 0,5 41 (56) 12 Võla- ja omakapitali osakaal 0,5 13 WACC 5,45% Juhendi punkti 6.5 kohaselt kasutab Konkurentsiamet WACC’i arvutamisel kapitali struktuuri, millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital, kuna selline kapitalistruktuur viitab jätkusuutliku ja stabiilse ettevõtja tunnustele tagades ka soodsa võlakapitali hinna. Konkurentsiamet ei kasuta WACC’i kapitali struktuuri arvutamisel konkreetse ettevõtte bilansilisi andmeid. 8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu OÜ Strantum poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu. Hinnataotluses esitas OÜ Strantum andmed ettevõtja veevaldkonnaga seotud põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 21). ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 ja Juhendi p 5.7 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara bilansilist jääkmaksumust. Alljärgnevas tabelis on kajastatud ainult OÜ Strantum omavahendite ja laenukohustuste arvelt soetatud veevaldkonnas kasutatavate põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid. Tabel 21 OÜ Strantum veevaldkonnas kasutatav põhivara rida Veevaldkonna põhivara ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Põhivara soetusmaksumus 1 aasta alguses ilma maa ja tuh € 1097,1 1141,6 1269,6 8695,6 10048,5 9942,7 10362,1 13490,6 14241,9 lõpetamata ehitiseta Põhivara jääkmaksumus aasta 2 alguses ilma maa ja lõpetamata tuh € 803,7 822,0 1200,3 8476,5 9579,3 9182,9 9376,9 12179,4 12492,7 ehitiseta Investeeringud ilma maa 3 tuh € 44,5 124,9 7426,0 1545,1 40,5 548,3 3256,6 751,3 1690,1 maksumuseta 4 Lisandunud maa tuh € 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,4 0,0 0,0 5 Kapitalikulu (põhivara kulum) tuh € 26,3 28,1 149,8 250,1 290,6 225,3 326,1 437,9 456,2 6 Keskmine kapitalikulunorm % 2,3 2,3 3,0 2,7 2,9 2,2 2,7 3,2 3,0 Ümberklassifitseerimine 7 tuh € 0,0 0,0 0,0 -186,5 -146,3 -128,9 -128,1 0,0 0,0 soetusmaksumuses Ümberklassifitseerimine 8 tuh € 0,0 0,0 0,0 -186,5 -146,3 -128,9 -128,1 0,0 0,0 jääkmaksumuses Müüdud, likvideeritud ja muud 9 muutused põhivara tuh € 0,0 3,1 0,0 -5,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 soetusmaksumuses Müüdud, likvideeritud ja muud 10 muutused põhivara tuh € 0,0 281,6 0,0 -5,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 jääkmaksumuses Põhivara soetusmaksumus 11 tuh € 1141,6 1269,6 8695,6 10048,5 9942,7 10362,1 13490,6 14241,9 15931,9 aasta lõpus Põhivara jääkmaksumus aasta 12 tuh € 822,0 1200,3 8476,5 9579,3 9182,9 9376,9 12179,4 12492,7 13726,6 lõpus Maa maksumus 2020 aasta 13 tuh € 25,9 lõpus Põhivara soetusmaksumus 14 tuh € 15957,8 aasta lõpus Põhivara jääkmaksumus aasta 15 tuh € 13752,5 lõpus * Keskmine kapitalikulunorm (rida 6) = kapitalikulu (rida 5) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 11)) / 2] × 100. 42 (56) OÜ Strantum poolt Hinnataotlusega esitatud andmed investeeringute kohta on esitatud käesoleva otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas käesoleva otsuse punktis 7 põhjendatuks OÜ Strantum poolt aastatel 2012–2020 teostatud/teostatavaid veevaldkonna investeeringuid summas 15 430,5 tuh €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu. Tabelist (vt Tabel 21) nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on OÜ Strantum omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veevaldkonnas kasutatava vara soetusmaksumus 14 241,9 tuh € ning jääkmaksumus 12 492,7 tuh € (vt Tabel 21 read 1 ja 2). Lisaks sellele on OÜ Strantum bilansis veeteenuse osutamiseks vajalikku vara, mis on soetatud sihtfinantseerimise vahenditest või kaetud liitumistasudega ning mida ei ole kajastatud ülaltoodud tabelis. Regulatsiooniperioodi lõpus on sihtfinantseerimise vahenditest soetatud veevaldkonnas kasutatavate varade soetusmaksumuseks 47 005,2 tuh € ja nende varade jääkmaksumuseks 39 917,1 tuh €. Liitumistasudega kaetud veeteenuse varade soetusmaksumuseks regulatsiooniperioodi lõpus on 589,8 tuh € ja jääkmaksumuseks 507,3 tuh €. 8.2. Kapitalikulu veeteenuse hinnas OÜ Strantum poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu 454,9 tuh € Hinnataotluse kohaselt on veevaldkonnaga seotud varade kapitalikuluks 456,2 tuh €, millest 1,2 tuh € on eristatud purgimisteenusele ja veeteenuse hinda soovib OÜ Strantum lülitada kapitalikulu summas 454,9 tuh €. Sellest 179,1 tuh € on võetud vee teenusel kasutatavate varade kapitalikulu, 275,65 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu ning 0,15 tuh € põhiteenustega seotud teenuste kapitalikulu. Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu 454,9 tuh € kohta ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab kapitalikulu. Juhendi punkti 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitatavaks veeteenusega seotud varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 454,9 tuh €. Veevaldkonnaga seotud varade keskmiseks kapitalikulu normiks regulatsiooniperioodil kujuneb OÜ Strantum esitatud andmete kohaselt 3,0% (vt Tabel 21 rida 6 veerg 2020) ehk varade keskmiseks elueaks 33,3 aastat (100 / 3,0 = 33,3). See näitab, et ettevõtja veeteenuse varadest suurema osa moodustavad pikema elueaga varad. Menetluse käigus esitatud andmete kohaselt rakendab ettevõtja veeteenuse osutamiseks kasutatavatele omavahendite ja laenukohuste arvel soetatud põhivaradele (lülitatakse veeteenuse hinda läbi kulumi) järgmisi kuluminorme ja varade kasulikke eluigasid: Põhivara Kuluminorm Kasulik eluiga Võrgustikud ja torustikud 2,5 – 10% 10 - 40 aastat Tootmishooned 2,5 - 10% 10 - 40 aastat Reservuaarid 2,5% 40 aastat Masinad ja seadmed 6,67 - 20% 5 – 15 aastat Konkurentsiamet võrdles OÜ Strantum raamatupidamises kasutatavaid varade eluigasid KIK-i 43 (56) poolt administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalis29 kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 22), mis olid aluseks teostatud investeeringute tasuvusanalüüside koostamisel. Tabel 22 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead vara liik KIK soovitus (eluiga aastat) 1 Võrgustikud, torustikud 40 .2 Tootmishooned 40 . 3 Reservuaarid ja mahutid 40 . 4 Masinad ja seadmed 15 . Eelnevatest andmetest nähtub, et OÜ Strantum poolt kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt lühemad, kui KIK poolt soovitatud eluead. OÜ Strantum selgituste kohaselt rakendab ettevõtja osadele vanematele, veemajandusprojektide eelselt ajal rajatud veevaldkonna varadele lühemaid eluigasid, kuna need on ehitatud varasematel aastatel, kui ei kasutatud kaasaegseid ehitusmaterjale. Seetõttu amortiseerub väike osa varasid kiiremini, kui käesoleval ajal veemajandusprojektide raames rajatud veevaldkonnaga seotud põhivara. Veemajandusprojektide raames soetatud põhivaradele rakendab OÜ Strantum KIK Juhendmaterjali punktis 10 soovitatud kasulikke eluigasid. Kuna veemajandusprojektide raames ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest soetatud põhivarade amortiseerimisel rakendab OÜ Strantum KIK Juhendmaterjali punktis 10 kajastatud varade arvestuslike kasulikke eluigasid ning väikese osa varem rajatud varade puhul lähtub OÜ Strantum varade eeldatavast kasutuseast, peab Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Strantum poolt rakendatavaid kapitalikulunorme. Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks OÜ Strantum poolt rakendatavad kapitalikulunormid ja määratlenud OÜ Strantum omavahendite ja kohustuste arvel soetatud põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 21 rida 1 veerg 2020), loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veevaldkonna kapitalikulu summas 456,2 tuh €. Varaobjektide kasutusotstarbe järgi on 179,1 tuh € seotud ühisveevärgiga ja 0,15 tuh € põhiteenustega seotud teenustega. Reovee ärajuhtimise ja puhastamisega seotud varade kapitalikuluks on 276,9 tuh €, millest purgimisele eristatud kapitalikulu on 1,2 tuh € ja veeteenuse hinda lülitatav kapitalikulu 275,6 tuh € (276,9 – 1,2 = 275,6). ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt loeb Konkurentsiamet kooskõlastatavas veeteenuse hinnas põhjendatuks OÜ Strantum omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud põhivaradelt arvestatud kapitalikulu summas 454,9 tuh € lülitamist veeteenuse hinda (s.h 179,1 tuh € võetud vee teenuse hinda, 275,65 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda ning 0,15 tuh € lisateenuste hinda). 8.3. Reguleeritav vara Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust peab Konkurentsiamet Juhendi punktist 5.4 lähtuvalt leidma OÜ Strantum reguleeritava vara väärtuse. 29 1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead. 2) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul).. 44 (56) Tabelist (vt Tabel 21 rida 15 veerg 2020) nähtub, et OÜ Strantum omavahenditest ja laenu- kohustustest soetatud veevaldkonna põhivarade jääkmaksumus 2020.a lõpus on 13 752,5 tuh €. Sellest on ettevõtja eristanud purgimisteenuse osutamiseks kasutatavate varade jääkmaksumuse 19,6 tuh €. Seega on OÜ Strantum omavahenditest ja laenukohustustest soetatud ning veeteenuse osutamiseks kasutatavate põhivarade jääkmaksumus 2020.a lõpus on 13 732,9 tuh € (13 752,5 – 19,6 = 13 732,9). Juhendi p 5.8 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt Juhendi p-st 5.9 on käibekapital 5% lubatud müügitulust. Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetavaks OÜ Strantum 2020.a müügituluks kujuneb käesoleva otsuse kohaselt 2248,6 tuh € (vt Tabel 23 rida 9 veerg „ÜVVKS § 14 lg 2 tulenev lubatud müügitulu“), millest lähtuvalt on käibekapital 112,4 tuh € (2248,6 × 5 / 100 = 112,4). Seega kujuneb OÜ Strantum reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 13 732,9 tuh € + käibekapital 112,4 tuh € = 13 845,4 tuh €. Konkurentsiamet loeb põhjendatuks OÜ Strantum veeteenuse reguleeritava vara väärtuse summas 13 845,4 tuh €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate makstud liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara. 8.4. Põhjendatud tulukus OÜ Strantum poolt taotletav veeteenuse hinda lülitatud tulukus summas 528,0 tuh € OÜ Strantum poolt esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 528,0 tuh €, sh tasusse võetud vee eest summas 229,6 tuh € ning tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest summas 298,4 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht tulukuse 528,0 tuh € osas Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 s.t, et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. OÜ Strantum on Harjumaal Harku vallas veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. Tulenevalt sellest on nii Euroopas kui ka mujal maailmas kujundatud üldtunnustatud hinnaregulatsiooni printsiibid, mille üheks eesmärgiks on eelkirjeldatud ettevõtjate tulukuse piiramine. Ilma tulukuse piiramiseta tekiks turgu valitseval vee-ettevõttel võimalus teenida tarbija arvelt ülikasumit ning tarbija peaks ilma regulaatori (antud juhul Konkurentsiamet) sekkumiseta maksma kinni turgu valitseva ettevõtte võimaliku ülikasumi, sest tarbijal puudub teenusepakkuja osas alternatiivne valik. ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Juhendi punktist 5.7 või 5.12 ja 5.8 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse p 8.1). Juhendi punkti 2.8 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel. Käesoleva otsuse punktis 8.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks OÜ Strantum reguleeritava vara väärtuse summas 13 845,4 tuh €. Juhendi punktist 6 lähtuvalt kontrollib Konkurentsiamet ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse põhjendatust rakendades reguleeritava vara väärtusele 13 845,4 tuh € põhjendatud tulunormi (WACC) 5,45%. Lähtuvalt 45 (56) Juhendi p 6 kujuneb maksimaalseks veeteenuse hinda lülitatavaks põhjendatud tulukuseks 754,6 tuh € (reguleeritav vara 13 845,4 tuh € × WACC 5,45% = 754,6 tuh €). OÜ Strantum on Hinnataotluses soovinud lülitada veeteenuse hinda tulukust summas 528,0 tuh €. Konkurentsiameti poolt Juhendi punktis 6 toodud põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukus 754,6 tuh € on 226,6 tuh € (754,6 – 528,0 = 226,6) võrra suurem summast, mida OÜ Strantum soovib lülitada veeteenuse hinda. Hinnamenetluse käigus on ettevõtja avaldanud soovi mitte lülitada klientide veeteenuse hinda kogu lubatud põhjendatud tulukuse summat, et hinnatõus tarbijatele ei oleks väga järsk ning ettevõtja kinnitusel piisab ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks põhjendatud tulukuse summast 528,0 tuh €. 9. Lubatud müügitulu kujunemine Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel: Tlubatud = TK + A + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus. OÜ Strantum poolt Hinnataotluses esitatud andmetest ja ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevatest Konkurentsiameti poolt käesolevas otsuses avaldatud seisukohtadest ja vastavasisulistest hinnangutest koostas amet tabeli (vt Tabel 23). Tabelis on Konkurentsiamet kajastanud lubatud müügitulu kujunemise tegevuskulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summana tulenevalt OÜ Strantum poolt Hinnataotluses esitatud andmetest (vt Tabel 23 veerg „OÜ Strantum Hinnataotluses esitatud“) ja ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevatest Konkurentsiameti poolt käesolevas otsuses avaldatud seisukohtadest (vt Tabel 23 veerg „ÜVVKS § 14 lg 2 tulenev lubatud müügitulu“). Tabel 23 Lubatud müügitulu kujunemise võrdlus OÜ Strantum ÜVVKS § 14 lg 2 Selgi- Erine- rida Hinna komponent Ühik Hinnataotluses tulenev lubatud tused vus esitatud müügitulu 1 Tegevuskulud (TK) tuh € 1163,5 1039,1 124,4 2 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € p 6.1.1 57,4 57,4 0,0 3 Saastetasu tuh € p 6.1.2 10,2 10,2 0,0 Teistelt vee-ettevõtjatelt p 6.1.3 4 tuh € 286,4 286,4 0,0 ostetava teenuse kulu ja 6.1.4 5 Elektrienergia kulu tuh € p 6.2.1 135,5 135,5 0,0 6 Muud tegevuskulud tuh € p 6.2.2 674,0 549,6 124,4 7 Kapitalikulu tuh € p 8.2 454,9 454,9 0,0 8 Põhjendatud tulukus (PT) tuh € p 8.4 528,0 754,6 -226,6 9 Lubatud müügitulu (Tlubatud) tuh € 2146,5 2248,6 -102,1 Konkurentsiameti poolt ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt põhjendatuks loetud tegevuskulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse kohaselt kujuneb maksimaalseks lubatud müügituluks 2248,6 tuh € (vt Tabel 23 rida 9 veerg „ÜVVKS § 14 lg 2 tulenev lubatud müügitulu“). OÜ Strantum poolt Hinnataotluses Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud lubatud müügitulu summaks on 2146,5 tuh € (vt Tabel 23 rida 9 veerg „OÜ Strantum Hinnataotluses esitatud“), mis ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 vastavat lubatud müügitulu. Samas on OÜ Strantum poolt veeteenuse 46 (56) hinda lülitatavad muud tegevuskulud 124,4 tuh € võrra suuremad kui ÜVVKS § 14 lg 2 alusel Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud muud tegevuskulud ning OÜ Strantum poolt hinda lülitatud tulukus 226,6 tuh € väiksem Konkurentsiameti poolt arvutatud põhjendatud tulukusest. Tulenevalt asjaolust, et OÜ Strantum poolt Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud müügitulu summa 2146,5 tuh € ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevat müügitulu 2248,6 tuh €, peab Konkurentsiamet põhjendatuks OÜ Strantum poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse lubatud müügitulu summat 2146,5 tuh €. Erinevus OÜ Strantum poolt kooskõlastamiseks esitatud müügitulu kujunemise ja ÜVVKS § 14 lg 2 tuleneva lubatud müügitulu kujunemise vahel tuleneb asjaolust, et OÜ Strantum ei soovi veeteenuse hinda lülitada põhjendatud tulukust sellisel määral, nagu seda lubab ÜVVKS § 14 lg 2 p 5. Samal ajal kasvatab OÜ Strantum muid tegevuskulusid (vt käesoleva otsuse p 6.2.2) mitte järgides temaga võrreldavate vee-ettevõtjate poolt efektiivse majandamisega saavutatud muude tegevuskulude erikulu taset. Konkurentsiamet peab OÜ Strantum puhul põhjendatuks muude tegevuskulude erikulu taset 0,53 €/m3 ning selle alusel kujunevat muude tegevuskulude summat 549,6 tuh €. Konkurentsiamet juhib vee-ettevõtja tähelepanu asjaolule, et teostades suuremahulisi investeeringuid tuleb ettevõtjal töökorraldus üle vaadata ning leida võimalusi muude tegevuskulude kokkuhoiuks. Vabaturu tingimustes tingib kulude oluline kasv teenuse hinna, mis turukonkurentsis olevate ettevõtjate puhul võib kaasa tuua ettevõtja pankrotti, sest liigselt kõrge hinnaga teenust ei osteta. ÜVVKS § 14 lg-s 10 on sätestatud, et juhul, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on saadud toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, nii nagu see on toimunud OÜ Strantum puhul, tuleb veeteenuse hinna kooskõlastamisel kontrollida, kas veeteenuse hind tagab tagastamatu abi saamiseks võetud kohustuste täitmise (Juhendi p 7.4). Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 24) kontrollimaks, kas OÜ Strantum poolt taotletav müügitulu on piisav tagamaks vee-ettevõtjale positiivset vaba raha ÜVVKS § 14 lg 10 tulenevate, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste katmiseks. Tabel 24 Vaba raha rida Kulukomponendid ühik 2020 1 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 57,4 2 Saastetasu tuh € 10,2 3 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse kulu tuh € 286,4 4 Elektrienergia kulu tuh € 135,5 5 Muud tegevuskulud* tuh € 549,6 6 Laenukohustused tuh € 149,5 Põhjendatud väljaminev kassavoog regulatsiooniperioodil 1188,6 7 (ridade 1-6 summa) tuh € Müügitulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga 2126,1 8 (sissetulev kassavoog) tuh € 9 Vaba raha (rida 8 - rida 7) tuh € 937,5 * Arvestatud Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud muude tegevuskulude tasemega. OÜ Strantum müügitulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga on 2126,1 tuh € (vt Tabel 24 rida 8 ja Tabel 29 rida 10). Samas on ettevõtte põhjendatud kulutuste ja laenukohustuste summa kokku 1188,6 tuh € (vt Tabel 24 rida 7) s.h veeteenusega seotud laenukohustuste katmiseks minev 47 (56) summa 149,5 tuh € (vt Tabel 24 rida 6). Seega on vee-ettevõtjale tagatud läbi veeteenuse hinna peale põhjendatud kulude ja laenukohustuste kandmist vaba raha 937,5 tuh € (vt Tabel 24 rida 9). OÜ Strantum poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind tagab müügitulu, mis võimaldab ÜVVKS § 14 lg 2 ning ÜVVKS § 14 lg 10 täitmist, kuna veeteenuse hinnaga on tagatud põhjendatud kulude katmine, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste tagasimaksmine (vt Tabel 24 rida 6) ning vee-ettevõtjale jääb vaba raha 937,5 tuh € (vt Tabel 24 rida 9) ettevõtte jätkusuutlikuks majandustegevuseks. Konkurentsiamet on kontrollinud ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt, et veeteenuse hinnas kajastub tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt, mis ei ületa põhjendatud taset (528,0 tuh €) ja jõudnud järeldusele, et OÜ Strantum poolt taotletud veeteenuse hind tagab ÜVVKS § 14 lg 10 täitmise (vaba raha summas 937,5 tuh €). 10. Veeteenuse hind Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse alljärgnevad kulud: 1) tegevuskulud; 2) kapitalikulu; 3) põhjendatud tulukus. Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel: Tlubatud = TK + A + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile: kus: Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus. Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt: kus: - vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügimaht regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil. Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks OÜ Strantum poolt prognoositud müügimahud, punktis 6 tegevuskulud ning punktis 8 OÜ Strantum kapitalikulu ja 48 (56) tulukuse, mille põhjal kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 25). Tabel 25 Veeteenuse hinna kujunemine Tasu reovee Põhi- Tasu ärajuhtimise ja teenustega võetud vee puhastamise seotud rida Veeteenuse hind ühik eest eest teenused KOKKU 1 Müügimaht tuh m3 524,0 512,9 2 Mittekontrollitavad kulud tuh € 64,1 289,9 0,0 354,0 3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 57,4 0 57,4 4 Saastetasu tuh € 0 10,2 10,2 5 Teiselt ettevõtjalt ostetud teenus tuh € 6,7 279,7 286,4 6 Kontrollitavad kulud tuh € 345,1 454,7 9,7 809,5 7 Kulu elektrienergiale tuh € 46,2 89,3 135,5 8 Muud tegevuskulud* tuh € 242,9 296,9 9,7 549,6 9 Kapitalikulu tuh € 179,1 275,6 0,1 454,9 10 Põhjendatud tulukus* tuh € 285,6 366,9 0,03 652,5 11 Lubatud müügitulu tuh € 818,0 1318,6 9,91 2146,5 12 Kaalutud keskmine veeteenuse hind €/m3 1,561 2,571 * Arvestatud on Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud muude tegevuskulude summat 549,6 tuh € ning põhjendatud tulukust on võrreldes vee-ettevõtja poolt taotletuga kasvatatud sedavõrd, et oleks saavutatud vee- ettevõtja poolt taotletud lubatud müügitulu 2146,5 tuh € vastavalt ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule. KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa: 1) veevarustus; 2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine; 3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine; 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused; 5) liitumistasud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 6) muu tegevus. KonkS § 181 ja ÜVVKS § 72 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga. OÜ Strantum on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt: 1) Vee erikasutusõiguse tasu on OÜ Strantum täies ulatuses lülitanud tasusse võetud vee eest. Kuna vee erikasutusõiguse tasu on otseselt seotud võetud vee teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks vee erikasutusõiguse tasu lülitamist tasusse võetud vee eest. 2) Saastetasu kulu on OÜ Strantum täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kuna saastetasu on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava 49 (56) teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks saastetasu kulu lülitamist tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 3) Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava veeteenuste kulu on OÜ Strantum lülitanud tasusse võetud vee eest või tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest sõltuvalt sellest, millise veeteenuse osutamise tarbeks teenust sisse osteti. Konkurentsiamet peab põhjendatuks lülitada võetud vee teenuse sisseostukulu tasusse võetud vee eest ning reo- ja sademevee teenuse sisseostukulu lülitada tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 4) Elektrienergia kulu on OÜ Strantum jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektrienergia kulu. Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt kasutatud elektrikulu jagamise põhimõtteid, sest: a) põhjendatud on võetud vee teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine tasusse võetud vee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna; b) põhjendatud on otseselt reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna. 5) Muud tegevuskulud on OÜ Strantum jaganud vastavalt sellele, millise teenuse osutamiseks kulu tehti. Muud tegevuskulud, mida teostatakse üheaegselt mitme veeteenuse osutamiseks (üldjuhtimise tegevuskulud) on vee-ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel tööaja proportsiooni alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt kasutatud muude tegevuskulude jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas ning üheaegselt mitme teenuse osutamiseks tehtavad kulud on põhjendatud jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis kõige paremini näitab, kui palju on vaja üldist ressursi vastavasse valdkonda lülitada. 6) Kapitalikulu on OÜ Strantum jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu. Üheaegselt mitme veeteenuse osutamisega seotud varade kapitalikulu (üldjuhtimise varade kapitalikulu) on vee-ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel tööaja proportsiooni alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt kasutatud kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatava varaga seotud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas. 7) Tulukuse on OÜ Strantum jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel lähtudes konkreetse teenusega seotud reguleeritava vara väärtusest. Üheaegselt mitme veeteenuse osutamisega seotud varadelt arvutatud tulukuse on vee-ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel tööaja proportsiooni alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks OÜ Strantum poolt kasutatud tulukuse jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest soetatud vara peab võimaldama tagada põhjendatud tulukuse vastava veeteenuse hinnaga. Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et OÜ Strantum on jaganud ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 72 lg 1 ja KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu jagamisel Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud müügimahuga on saadud kaalutud keskmised veeteenuse hinnad (vt Tabel 25 rida 12). 50 (56) 10.1. Veeteenuse hind füüsilistele ja juriidilistele isikutele ÜVVKS § 14 lg 4 tulenevalt ei tohi veeteenuse hind olla eri klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. Diskrimineerivaks tuleb lugeda hinda, mis on erinev füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kuna ei vasta eelpool viidatud võrdse kohtlemise põhimõttele. ÜVVKS § 16 lg 11 kohaselt, kui kohalik omavalitsus oli kehtestanud füüsilistele isikutele väiksema hinna kui juriidilistele isikutele30, siis kohustub vee-ettevõtja viima rakendatavad hinnad kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku hindade erinevuses ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest seisuga 31.10.2010. Füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hindade vahe kahandamise kontrollimiseks on Konkurentsiamet välja töötanud tabeli „Soovituslik mudel veeteenuse hinnavahe tasandamiseks“31. Sisestades mudelisse konkreetse piirkonna kohta: 1) kohaliku omavalitsuse poolt ÜVVKS 2010.a 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni § 14 alusel kehtestatud veeteenuse hinnad füüsilistele ja juriidilistele isikutele (otsuse punkt 4); 2) võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse prognoositud müügimahud füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes regulatsiooniperioodil (otsuse punktid 5.1); 3) võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kaalutud keskmised hinnad, mis on leitud hinna arvutamise aluseks oleva 12 kuu (regulatsiooniperioodi) põhjendatud müügimahtude, tegevuskulude, kapitalikulu, põhjendatud tulukuse ja jagamispõhimõtete alusel piirkondade lõikes (otsuse punkt 10); on võimalik leida ÜVVKS § 16 lg 11 kohaselt tasandatud hinnavahega tasu võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele vastavas piirkonnas. Konkurentsiameti poolt välja töötatud mudelis lahendatakse järgnev võrrandisüsteem: 𝑥 × 𝐹𝑚 + 𝑦 × 𝐽𝑚 𝐾= 𝐹𝑚 + 𝐽𝑚 𝑦 − 𝑥 = 𝐻𝑣 kus: x - veeteenuse tasu füüsilistele isikutele, y - veeteenuse tasu juriidilistele isikutele, K - kaalutud keskmine veeteenuse hind, Fm - füüsiliste isikute veeteenuse müügimaht, Jm - juriidiliste isikute veeteenuse müügimaht, Hv - kooskõlastatavate juriidiliste ja füüsiliste isikute veeteenuse hindade vahe32. Lahendades võrrandisüsteemi eraldi iga hinnaerinevusega piirkonna iga konkreetse veeteenuse tasu (tasu võetud vee eest; tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest) korral, mille puhul kehtisid 31.10.2010 seisuga füüsilistele isikutele madalamad veeteenuse hinnad kui juriidilistele isikutele, saame tulemuseks kahandatud hinnavahega veeteenuse hinnad füüsilistele ja juriidilistele isikutele. 30 See tähendab, et füüsiliste isikute teenuse tarbimist on osaliselt subsideeritud juriidiliste isikute arvelt. 31 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade kooskõlastamine. 32 Võrrandisüsteemis kasutatav hinnavahe võrdub hindade erinevus seisuga 31.10.2010, millest on lahutatud hinnavahe kahandamise kordade arvu kordselt 1/15 hindade erinevusest seisuga 31.10.2010. 51 (56) Veeteenuse hind füüsilistele ja juriidilistele isikutele OÜ Strantum tegevuspiirkondades va Tiskre- Harkujärve Harku Vallavalitsus oli 30.09.2008 määrusega nr 30 kehtestanud ÜVVKS 2010.a 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni § 14 alusel Harku valla põhja-, lõuna ja lääneosa vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas33 füüsilistele isikutele väiksemad veeteenuse hinnad kui juriidilistele isikutele. Konkurentsiamet on varem OÜ Strantum tegevuspiirkonnale (va Tiskre-Harkujärve vee-ettevõtja tegevuspiirkond) kooskõlastanud füüsilistele ja juriidilistele isikutele tasandatud hinnavahega tasud võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest ühel korral – 30.04.2013 otsusega nr 9.1-3/13-009. Käesoleva otsuse aluseks olevas Hinnataotluses kahandab vee- ettevõtja oma tegevuspiirkonna (va Tiskre-Harkujärve) füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hindade vahet teist korda. Tabel 26 OÜ Strantum tegevuspiirkondades va Tiskre-Harkujärve seisuga 31.10.2010 kehtinud hinnad ning OÜ Strantum poolt Hinnataotlusega kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad Hind seisuga Kooskõlastatav hind 31.10.2010 rida Tasu reovee Tasu reovee Tasu Tasu ärajuhtimise ja ärajuhtimise ja võetud võetud puhastamise puhastamise vee eest vee eest eest eest 1 Hind füüsilistele isikutele (€/m3) 0,89 1,32 1,47 2,43 2 Hind juriidilistele isikutele (€/m3) 1,69 2,53 2,16 3,48 Hinnavahe (rida 2 hind juriidilistele isikutele – 3 0,80 1,21 0,69 1,05 rida 1 hind füüsilistele isikutele) (€/m3) Hinnavahe kahandus maksimaalselt 2/15 4 0,11 0,16 (ÜVVKS § 16 lg 11) (€/m3) (rida 3 /15 × 2) Hinda kahandatud (rida 3: kooskõlastatavate 5 hindade hinnavahe – 31.10.2010 kehtinud -0,11 -0,16 hindade hinnavahe) (€/m3) Tabelist nähtub, et OÜ Strantum poolt oma tegevuspiirkondadele va Tiskre-Harkujärve kooskõlastamiseks esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute hindade kahandus veeteenuste lõikes ei ületa 2/15 vee-ettevõtja poolt 31.10.2010 seisuga rakendatud hindade erinevusest (vt Tabel 26 rida 4 ja 5): kooskõlastamiseks esitatud võetud vee hinnavahet on kahandatud 0,11 €/m3, 31.10.2010 kehtinud hindade alusel maksimaalselt lubatav kahandus kuni 0,11 €/m3; kooskõlastamiseks esitatud reoveeteenuse hinnavahet on kahandatud 0,16 €/m3, 31.10.2010 kehtinud hindade alusel maksimaalselt lubatav kahandus kuni 0,16 €/m3. Veeteenuse hind füüsilistele ja juriidilistele isikutele OÜ Strantum Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkonnas Tiskre-Harkujärve vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas34 kehtivad hinnad on kehtestatud Harku Vallavalitsuse 08.12.2009 määrusega nr 30. 33 2008.a-l nimetatud Harku valla põhja-, lõuna ja lääneosa vee-ettevõtja tegevuspiirkond kattub valdavas osas Harku Vallavolikogu 25.08.2016 otsuses nr 121 nimetatud Harku valla Kumna-Tutermaa, Suurupi, Vahi, Vääna, Vääna-Jõesuu, Muraste ja Tabasalu-Rannamõisa vee-ettevõtja tegevuspiirkondadega, kus OÜ Strantum on määratud vee-ettevõtjaks. 34 Varem nimetatud Harku valla ida-osa vee-ettevõtte tegevuspiirkond. 52 (56) Kuna selles piirkonnas oli Harku Vallavalitsus kehtestanud füüsilistele ja juriidilistele isikutele teistest piirkondadest erinevad hinnad ning Konkurentsiamet ei ole varem Tiskre-Harkujärve piirkonna veeteenuse hindasid kooskõlastanud, siis toimub Tiskre-Harkujärve piirkonnas hinnavahe kahandamine esimest korda ja eraldiseisvalt ülejäänud piirkondade hindade kahandamisest. Tabel 27 OÜ Strantum Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkonnas seisuga 31.10.2010 kehtinud hinnad ning OÜ Strantum poolt Hinnataotlusega kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad Hind seisuga Kooskõlastatav hind 31.10.2010 Rida Tasu reovee Tasu reovee Tasu Tasu ärajuhtimise ja ärajuhtimise ja võetud võetud puhastamise puhastamise vee eest vee eest eest eest 1 Hind füüsilistele isikutele (€/m3) 0,96 0,78 1,47 2,43 2 Hind juriidilistele isikutele (€/m3) 2,32 1,69 2,74 3,28 Hinnavahe (rida 2 hind juriidilistele isikutele – 3 1,36 0,91 1,27 0,85 rida 1 hind füüsilistele isikutele) (€/m3) Hinnavahe kahandus maksimaalselt 1/15 4 0,09 0,06 (ÜVVKS § 16 lg 11) (€/m3) (rida 3 /15 * 2) Hinda kahandatud (rida 3: kooskõlastatavate 5 hindade hinnavahe – 31.10.2010 kehtinud -0,09 -0,06 hindade hinnavahe) (€/m3) Tabelist nähtub, et OÜ Strantum poolt Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkonnas kooskõlastamiseks esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute hindade kahandus veeteenuste lõikes ei ületa 1/15 vee- ettevõtja poolt 31.10.2010 seisuga rakendatud hindade erinevusest (vt Tabel 27 rida 4 ja 5): kooskõlastamiseks esitatud võetud vee hinnavahet on kahandatud 0,09 €/m3, 31.10.2010 kehtinud hindade alusel maksimaalselt lubatav kahandus kuni 0,09 €/m3; kooskõlastamiseks esitatud reoveeteenuse hinnavahet on kahandatud 0,06 €/m3, 31.10.2010 kehtinud hindade alusel maksimaalselt lubatav kahandus kuni 0,06 €/m3. Seega on OÜ Strantum lähtunud oma tegevuspiirkondade füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hindade kahandamisel ÜVVKS § 14 lg 4 ja ÜVVKS § 16 lg 11 sätestatud nõuetest ehk arvestanud kohustusega viia veeteenuse hind kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute hindade erinevuses veeteenuse lõikes ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest seisuga 31.10.2010. 10.2. Põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri OÜ Strantum poolt taotletud põhiteenustega seotud teenuste hinnad KonkS § 15 tulenevalt on olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Kuna OÜ Strantum tegevus vastab KonkS § 15 sätestatule ka põhiteenustega seotud teenuste puhul, siis on ta oma tegevuspiirkonnas nende teenuste osas monopoolses seisundis olev ettevõte ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga. 53 (56) OÜ Strantum poolt esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja kooskõlastada lisaks veeteenuse hinnale ka järgmised põhiteenustega seotud teenuste hinnad: Veeühenduse avamine 23,00 €/tk Veeühenduse sulgemine 23,00 €/tk Tehniliste tingimuste väljastamine 25,00 €/tk Eelnimetatud teenuste osutamisel on OÜ Strantum ainuõigust omav ettevõtja ning klientidel puudub valikuvõimalus sama teenust osta mõnelt teiselt teenusepakkujalt. Kuna OÜ Strantum soovib võtta nimetatud teenuste eest eraldi tasu, siis on ettevõtja antud teenuste kulud ja müügitulu eristanud kuupmeetripõhise arvestusega veeteenuse hinnast. Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja kujunemisel OÜ Strantum Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt kujunevad kooskõlastamiseks esitatud põhiteenustega seotud teenuste hinnad ja müügitulu 2020.a-l alljärgnevalt (vt Tabel 28): Tabel 28 Põhiteenustega seotud teenuste hindade ja müügitulu kujunemine Trans- Admin Kapitali- Müügi- Tööjõu- pordi- kulu kulu Tulukus Hind kogus Müügi- rida Teenus kulu €/tk kulu €/tk €/tk €/tk €/tk €/tk tk tulu € 1 Veeühenduse avamine 12,95 8,58 1,41 0,00 0,06 23,00 10 230 2 Veeühenduse sulgemine 12,95 8,58 1,41 0,00 0,06 23,00 10 230 3 Tehniliste tingimuste väljastamine 22,00 0,00 2,54 0,39 0,07 25,00 378 9450 4 KOKKU teenuste müügitulu 9910 OÜ Strantum on põhiteenustega seotud teenuste tasu kujundamisel lähtunud nii otseselt teenuse osutamisel tekkivatest kuludest, kui ka tugiteenistustes tekkivatest kuludest. Otseselt teenuse osutamisel tekkivad tööjõu-, transpordi- ja kapitalikulud sisaldavad tehniku sõitu objektile ning vajaliku toimingu tegemist (sulgemine, avamine). Lisaks on teenuse hinda lülitatud teenuse osutamisel tugiteenistustes (klienditeenindus, töödejuhataja, raamatupidamine) tekkivad kulud (tööjõu-, IT ja kapitalikulu). Lisaks on hinda lülitatud tulukus konkreetse teenuse osutamise käibekapitalilt. Kuna ettevõtja on iga toote või teenuse tasu arvutamise aluseks olevate kulude eristamisel lähtunud tegelikest teenuse osutamisega seotud ja selleks vajalikest kuludest ning järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, siis on selline lähenemine kooskõlas KonkS § 181, ÜVVKS § 72 ja ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatuga. Seega loeb Konkurentsiamet põhjendatuks põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja OÜ Strantum tegevuspiirkonnas järgmiselt: Teenuse hind Teenus rida (€/tk) 1 Veeühenduse avamine 23,00 2 Veeühenduse sulgemine 23,00 3 Tehniliste tingimuste 25,00 väljastamine 54 (56) 11. Lubatud müügitulu kooskõlastatavate veeteenuse hindadega Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise eest saadav tulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel leitud lubatud müügitulu. Tabel 29 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügimaht Veeteenuse Müügitulu rida teenus (tuh m3) hind (€/m3) (tuh €) Tegevuspiirkonnad va Tiskre-Harkujärve 1 Tasu võetud vee eest füüsilised isikud 370,4 1,47 544,5 2 Tasu võetud vee eest juriidilised isikud 58,7 2,16 126,8 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 3 füüsilised isikud 363,5 2,43 883,3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 4 juriidilised isikud 54,4 3,48 189,4 Tiskre-Harkujärve piirkond 5 Tasu võetud vee eest füüsilised isikud 94,2 1,47 138,5 6 Tasu võetud vee eest juriidilised isikud 0,8 2,74 2,1 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 7 füüsilised isikud 94,2 2,43 229,3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 8 juriidilised isikud 0,8 3,28 2,6 9 Lisateenused 9,9 10 Kooskõlastatava hinnaga saadav müügitulu kokku 2126,1 Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav planeeritav tulu 2126,1 tuh € (vt Tabel 29 rida 10) ei ületa lubatud müügitulu 2146,5 tuh € (Tabel 23 rida 9 veerg „OÜ Strantum Hinnataotluses esitatud“). 55 (56) Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3; ÜVVKS § 14; ÜVVKS § 142, ÜVVKS 16 lg 11 ja Juhendist otsustan: 1) Kooskõlastada OÜ Strantum poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad: tegevuspiirkonnad va Tiskre-Harkujärve - tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 1,47 €/m3 - tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 2,16 €/m3 - tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 2,43 €/m3 - tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 3,48 €/m3 Tiskre-Harkujärve tegevuspiirkond - tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 1,47 €/m3 - tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 2,74 €/m3 - tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 2,43 €/m3 - tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 3,28 €/m3 2) Kooskõlastada OÜ Strantum põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri: Veeühenduse avamine 23,00 €/tk Veeühenduse sulgemine 23,00 €/tk Tehniliste tingimuste väljastamine 25,00 €/tk Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad OÜ Strantum klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (Harku Vallavolikogu 30.06.2016 määrus nr 16 „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri“) osundatud piirväärtuseid (vt Tabel 3 veerg „Piirväärtus“). Lähtuvalt ÜVVKS § 141 lg 1 määrab vee-ettevõtja vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes. Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor 56 (56) Lisa 1 OÜ Strantum investeeringud (otsuse punkt 7) rida Investeeringud 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kooskõlastatava hinnaga teenuste investeeringud 1. Veevarustuse teenus tuh € 44,5 65,8 3202,3 500,7 23,3 175,2 1545,7 496,2 931,1 1.1 Vääna veemajandusprojekt tuh € 139,0 104,5 1.2 Muraste veemajandusprojekt tuh € 201,8 1.3 Tabasalu veemajanduseprojekt tuh € 183,3 319,4 1.4 Tutermaa-Kumna veetorustik tuh € 18,0 364,0 305,3 1.5 Kase, Ranna, Koidu tänava veetorustikud tuh € 154,8 1.6 Harkujärve ülevõtmine tuh € 1120,3 69,6 1.7 Rannamõisa tuh € 65,8 1.8 Harku ÜF tuh € 3202,3 467,9 1.9 Veemõõtjad, geoinfosüsteem tuh € 32,8 1.10 Škoda tuh € 5,3 1.11 Kaugloetavad veearvestid tuh € 20,4 61,4 104,2 1.12 Tabasalu, Suurupi projektid tuh € 44,5 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise 2. tuh € 0 59,1 4223,7 1044,4 17,2 233,8 1714,3 218,4 759,0 teenus 2.1 Vääna veemajandusprojekt tuh € 73,4 57,7 2.2 Muraste veemajandusprojekt tuh € 276,2 2.3 Tabasalu veemajanduseprojekt tuh € 43,3 425,1 2.4 Muraste tehnovõrgud tuh € 15,1 2.5 Tutermaa-Kumna kanalisatsioonitorustikud tuh € 11,9 440,4 19,5 2.6 Harkujärve ülevõtmine tuh € 1250,1 82,2 2.7 Harku-Järve RVP tuh € 66,6 2.8 Škoda tuh € 5,3 20,4 2.9 Ranna tee, Harku tuh € 152,2 2.10 Rannamõisa tuh € 59,1 2.11 Harku ÜF tuh € 4223,7 950,0 2.12 Survepesuauto, reoveesette konteinerid tuh € 94,4 2.13 Maa Nooruse tn tuh € 3,4 Sademe- ja drenaaživee ning muu 3. pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine ning tuh € 0 0 0 0 0 139,3 0 36,7 0 puhastamine 3.1 Kase, Ranna, Koidu sademevee torustikud tuh € 139,3 36,7 4. Põhiteenustega seotud teenused tuh € 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud tuh € 44,5 124,9 7426,0 1545,1 40,5 548,3 3260,0 751,3 1690,1 Tarbijate poolt tasutud liitumistasudest 5. tuh € 0 0 0 186,5 146,3 128,9 128,1 0 0 teostatud investeeringud 5.1 Liitumistasudest tehtud investeeringud tuh € 186,5 146,3 128,9 128,1 Muu tegevus (hinnad ei ole 6. tuh € 0 0 0 0 0 0 0 0 0 reguleeritavad ÜVVKS kohaselt + muu) Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine) arvel teostatud investeeringud 7. tuh € 49,4 549,1 0 0 0 0 733,0 364,7 378,6 veesektoris (v.a ühtekuuluvusfondist saadud abi) 7.1 Vääna veemajandusprojekt KIK tuh € 364,7 378,6 7.2 Tutermaa, Kumna Mõisaveere KIK tuh € 406,3 7.3 Tutermaa veetöötlusjaam KIK tuh € 136,9 7.4 Tutermaa Kumna veetorustikud KIK tuh € 189,8 7.5 Rannamõisa tuh € 549,1 7.6 Sihtfinantseerimine vald (maa) tuh € 49,4 Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine) arvel teostatud investeeringud 8. tuh € 0 0 29774,8 7090,8 0 0 0 0 7391,9 veesektoris ühtekuuluvusfondist saadud vahenditest 8.1 Muraste veemajandusprojekt tuh € 2438,1 8.2 Tabasalu veemajandusprojekt tuh € 4953,8 8.3 Harku ÜF tuh € 29774,8 7090,8 S Kõik investeeringud kokku tuh € 93,9 673,9 37200,8 8822,4 186,7 677,2 4121,1 1116,0 9460,5
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel