dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 17. august 2020
Viit
5-4/2020-090-2
Registreeritud
17. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Funktsioon
5 Konkurentsialane tegevus
Sari
5-4 Konkurentsialane kirjavahetus
Toimik
5-4/2020
Vastutaja
Kristjan Ots (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus, Järelevalveosakond)

Failid

  • 📎Konkurentsiameti märkused_T3a otsuse kavandile 2020.asice400 KB

Sisu (failidest)

Kaur Kajak Peadirektor Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a Tallinn 10142 17.08.2020 nr 5-4/2020-090-2 Saadetud e-posti aadressidele [email protected]; [email protected] Konkurentsiameti märkused kindlaksmääratud asukohas kohaliku juurdepääsu hulgituru piiritlemise, analüüsi, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja kohustuste kehtestamise otsuse (T3a) kavandile Austatud peadirektor Täname Teid võimaluse eest esitada seisukoht Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) koostatud uue T3a otsuse kavandile. Esmalt tuleb märkida, et Konkurentsiametil on olnud viimasel ajal järelevalvealaselt kokkupuuteid Telia Eesti AS (Telia) tegevusega kaablikanalisatsiooni ja kliendijuurdepääsu ressursside jagamisel sideettevõtjatest konkurentidega. Konkurentsiamet on pidanud sellealaste järelevalvetaotluste läbivaatamisel arvestama asjaoluga, et Telia on allutatud eriregulatsioonile, mida sageli ei saa ega ole ka mõistlik dubleerida konkurentsijärelevalve abil. Konkurentsiamet peab ülioluliseks tagada elektroonilise side infrastruktuurile juurdepääsuks tõhus ja killustamata regulatsioon. Sellest omakorda sõltub, milliseks kujuneb konkurentsiolukord alanevatel sideteenuse turgudel, tarbijate tulevikuvõimalused ning Eesti ettevõtjate ja riigi võimekus digiarengu alal laiemalt. Lihtsalt ühe näitena on sideettevõtjatel vaja lähiaastatel konkurentsis püsimiseks arendada välja 5G teenuste pakkumine, kus teenusepakkujate juurdepääs elektroonilise side infrastruktuurile mängib olulist rolli. Konkurentsiamet leiab, et mitmed otsuse kavandis ettenähtud muudatused on kindlasti sellised, mis aitavad konkurentsiolukorra parandamisele. Näiteks väärib esiletõstmist kavandatav juurdepääsukohustus Telia sidevõrgu digitaalsele alusplaanile ning kavatsus jagada sidetoru ava senise 6 paigalduskoha asemel 12-ks mõtteliseks osaks, selleks et parandada konkureerivate sideettevõtjate ligipääsu kaablikanalisatsioonile. Regulatsiooni tõhusus oleneb mitte üksnes otsuses sätestatavate lahenduste idee headusest, vaid samavõrd sellest, kuidas regulatsioonialune ettevõtja talle pandud kohustusi täitma hakkab. Konkurentsiamet soovib oma kogemuse pinnalt panustada otsuse kavandi täiendamisse, et kõrvaldada võimalikud küsitavused ja vaieldavused, mis võiksid saada takistuseks otsuse eesmärgipärasele rakendamisele. Järgnevalt esitame oma märkused uue T3a otsuse kavandis ettenähtud kohustuseliikide lõikes ja teemade kaupa, millega Konkurentsiametil on praktikas kokkupuuteid olnud. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 1. Juurdepääsu- ja läbipaistvuskohustused seoses nn. vaba mahu määratlemise, tuvastamise ja jagamisega Konkurentsiameti peamised tähelepanekud puudutavad Telia praktikat seoses sellega, mis tingimustel ta lubab konkureerivaid sideettevõtjaid ligi endale kuuluvatele sidetorudele (kaablikanalisatsiooni rent, kliendijuurdepääsu füüsiline võimaldamine ning sellega seotud teabele. 1.1. Kohustus anda konkurentidele juurdepääs Telia sidevõrgu digitaalsele alusplaanile. TTJA plaanib panna Teliale kohustuse tagada oma registrile ligipääs liidesega, mis tagab tema sidevõrgule juurdepääsu taotlejate jaoks läbipaistvuse kliendiliinide ja kaablikanali geograafilise ulatuse osas, aga lubaks samas kaitsta oma ärisaladust. TTJA ei ole nõus Telia seisukohaga, et kogu register sellisel kujul on Telia ärisaladus (vt p 307-308). Siiski võiks praeguse versiooni järgi lugeda ärisaladuseks mh „kliendiliinide ja kaablikanalisatsioonide arvu“ (p 315). Konkurentsiamet märgib, et registrile juurdepääsu loomisel on oluline tagada registri kasutatavus kolmanda osapoole jaoks, sh see, et alusplaan oleks seostatud geograafilise kaardiga, kaevud jms asjassepuutuv infrastruktuur oleks plaanil märgitud jne. Kaablikanalisatsiooni juurdepääsu taotlev ettevõtja peab saama registri abil võimaluse näha, kus on vaba mahtu ja kus on alternatiivsed ligipääsud. Esitatud kujul kujutavad Telia väidetavad ärisaladused olulist barjääri registrijuurdepääsule. Esmalt võib Konkurentsiamet omast kogemusest kinnitada, et kui ettevõtja käsitleb mingit liiki teavet oma ärisaladusena, ei ole ametil vastupidist väita niisama lihtne. Hoolimata ärisaladuse tunnustest seaduses ja praktikas väljatöötatud juhistest on ärisaladuste määratlemine sageli vaieldav. Seda arvestades ei tohiks otsuses registijuurdepääsu kehtestades jääda poolele teele ning jätta sisuliselt Telia otsustada, mis teabe ta konkurentidele registri kaudu kättesaadavaks teeb. Otsuse praeguse sõnastuse järgi pole kõigepealt selge, mida tuleb mõista „kliendiliinide ja kaablikanalisatsioonide arvu“ all, mida Telia võib lugeda ärisaladuseks. Kas seejuures peetakse silmas üksnes teavet Telialt paigalduskohti rentivate sideettevõtjate kohta, või käib see määratlus ka Telia enda kliendiliinide ja kaablikanalisatsioonide kohta. Viimasel juhul tekib küsimus, mida juurdepääsu taotlev sideettevõtja üldse näha saab. Konkurentsiamet leiab, et sedalaadi teabe määratlemine Telia ärisaladusena tuleks otsusega juba ette välistada. Konkurentsiameti hinnangul tagaks selline lahendus osapoolte jaoks vajaliku selguse, olles ühtlasi kooskõlas ärisaladuse regulatsiooniga. Ühegi teise olulise ülekandevõrgu struktuur pole ärisaladus (nt gaasitrassid, Eleringi ülekandeliinid, ELASA kiudoptiline võrk). Selgusetuks jääb, mis seejuures Telia puhul teisiti on. Võrreldav näide oleks Elektrilevi võrk ja kaardirakendus vabade võimsuste kohta. Elektrilevil ei ole ärisaladus, mitu 0,4kV liini paralleelselt jooksevad. Liini jämedust näevad kõik ja selle põhjal saab üheselt öelda, mis on liini läbilaskevõime. Sarnane lähenemine peaks olema ka Telia kaablikanalisatsiooni puhul. Alles siis, kui on teada, mitu liini ja mis läbimõõtudega on sidetorus ja mis staatuses need on (sh reserveeritud, sideettevõtja kasutuses või teadmata kasutajaga n-ö ajalooline kaabel), tekib võimalus hinnata, kui täis kaablikanalisatsioon on ja kas keegi mitte ei kuritarvita seda kaablikanalisatsiooni mahtu. Samal põhjusel tuleks registris eraldi tähistada juhtumid, kus Telia on kaablikanalisatsioonis enda vajadusteks ruumi broneerinud1 (juhul, kui sellist võimalust üldse edaspidi lubada). 1 Vt Telia kaablikanalisatsiooni kasutamise tingimused, p 2.7, mis näeb ette vaba mahu broneerimise mh Teliale endale. Reserveerimise kohta vt Telia kaablikanalisatsiooni rendi eeskirja p 2.1.4. 2 (9) Ärisaladusena ei tohiks määratleda ka teiste sideettevõtjate paigalduskohti, vaid põhjendatud juhtudel üksnes seda, millisele sideettevõtjale vastav kliendiliin või koht kaablikanalisatsioonis renditud või reserveeritud on. Samuti peaks juurdepääsu taotlejale olema näha, kas paigalduskoht on mõne sideettevõtja aktiivses kasutuses või on tegemist teadmata kasutaja n-ö ajaloolise kaabliga. Ärisaladusega seotud probleemide vältimiseks tuleks otsuses selgelt piiritleda, millised andmed peab Telia registris juurdepääsu taotlejale nähtavaks tegema. Avaldamiskohustuse selge piiritlus on vajalik „vaba mahu“ väljaselgitamiseks, kuna registrijuurdepääsu peamine eesmärk on anda taotlejale võimalus koheselt veenduda vaba mahu puudumises või olemasolus ning alternatiivse ligipääsu võimalikkuses (vt p 2.2.-2.4. allpool). 1.2. Kohustada Teliat olemasolevas 100mm kaablikanalisatsioonis paigalduskohti juurde tekitama. Muudatus seisneb selles, et 100 mm läbimõõduga toru jagada senise 6 paigalduskoha asemel 12-ks paigalduskohaks. Praeguse süsteemi järgi ei saa 100mm torus olla kokku üle 4-5 paigalduskoha, kuna 1/3 või hoonesisendite puhul 1/6 torust on tehniline reserv. Süsteem on mõeldud vaskkaablite paigaldamiseks. Samas on teada, et sama arvu optilisi kiude sisaldav kiiker on sama arvu vaskpaare sisaldavast kaablist ca 30-50% väiksem. Seejuures enamus juurdepääsuvõrgu valguskaableid ei sisalda üle 48 kiu ja vajaksid kiikrit läbimõõduga 7mm. Esitatud andmetel TTJA leiab, et 30mm paigalduskohas on tegelikult topelt ruumi, et mahutada tänapäevaseid valguskaableid koos kiikritega (p 324-329). Otsuse kavandis on eraldi analüüsitud küsimust, kas paigalduskohtade lisamine suurendaks uute kaablite paigaldamisel olemasolevate vigastamise riski. Asjaolusid arvestades ei peeta riski olulist suurenemist tõenäoliseks (p 334). Lisatagatisena mainitakse läbitavuse kontrolli. Konkurentsiametil on siinkohal järgmised märkused: 1.2.1. Seniste paigalduskohtade jagamise küsimus. Kehtivate lepingute alusel on Telia andnud iga paigalduskoha rentniku kasutusse kuuendiku sidetoru ristlõikest. Seetõttu tekib küsimus, kuidas tegelikkuses toimub üleminek olukorrale, kus sidetoru jaguneb 12-ks paigalduskohaks. Lahtiseks jääb praegusel juhul ka see, kuidas lahendatakse võimalikud vaidlused. Näiteks võib tekkida Telia ja rentniku vahel vaidlus küsimuses, kui suur osa sidetorust tegelikult kasutusel on ning kas rentnik peaks edaspidi võtma ühe või kaks 1/12 paigalduskohta. 1.2.2. Riskide küsimus. Seoses olemasoleva kaabli vigastamise riskiga on jäetud käsitlemata Telia võimalus panna risk taotlejale või nõuda igakordselt tagatisraha vms. Kuna selles küsimuses võib mõistlikkuse piir kergesti hägustuda, siis võiks TTJA seda otsuse kavandis eraldi analüüsida. 1.2.3. Tehnilise reservi põhjendatud maht. Tehnilise reservi arvelt saab veel lisaruumi, kuna avarii kõrvaldamiseks kasutatakse ikkagi valguskaablit, mis koos kiikriga ei võta 100mm torust rohkem kui 1/12 (vt p 324-328). Seega pole põhjust arvata, et tehniliseks reserviks vajalik ruum oleks jätkuvalt sama, kui see oli vaskkaablite ajastul. Samas otsuse kavandi kohaselt jääb edaspidi reservi mitte 2, vaid 4 paigalduskohta (p 333). Seega moodustab tehniline reserv kolmandiku 100 mm toru läbimõõdust. Niivõrd suure varu jätmine võimalike paigalduskohtade arvelt ei ole Konkurentsiametile kättesaadava teabe järgi otsustades põhjendatud. 1.3. Kohustused vektoring jms juhtudel juurdepääsu muutmise/ lõpetamise korral. Kohustada Teliat jätkuvalt osutama iga kasutuses olevat kliendiliinile juurdepääsu hulgiteenust ja iga nimetatud hulgiteenuse tehnoloogiliste tingimuste muutmisest ja/või lõpetamisest teavitama (lõpp-punkti aadressi täpsusega) vastava hulgiteenuse kasutajat 3 (9) vähemalt 8 kuud ette ning pakkuma lühima võimaliku aja jooksul olemasolevaid asendusteenuseid koos asendusteenustele vajalike ülemineku protseduuridega (p 386-405). Konkurentsiamet märgib tuginedes oma järelevalvemenetluses kogutud andmetele, et seoses vektoringi tehnoloogia rakendamisega on Telia lõpetanud konkureerivate sideettevõtjatega hulga rendilepinguid kliendijuurdepääsule, võttes selleks kasutusel olnud vaskpaarid oma ainukasutusse. Teadaolevalt ei laienenud sellistel juhtudel Teliale kehtiva T3a otsuse alusel kohustust pakkuda väljalülitatavale konkurendile asendustootena juurdepääsu hulgiteenust. Sellega seoses palub Konkurentsiamet TTJA-l kaaluda võimalust reguleerida edasiulatuvalt olukorrad, kus Telia ehitab välja optilisel valguskaablil põhineva kliendijuurdepääsu objektidel, kus ta eelnevalt vektoringi põhjendusel on lõpetanud vaskpaari rendilepingu mõne teise sideettevõtjaga. Oluline on märkida, et Telia ei pruugi oma vaskpaaril põhinevat lahendust täielikult valguskaabliga asendada, mistõttu võib juhtuda, et senise T3a otsuse punktides 260 (9) ettenähtud kohustus valguskaablile juurdepääsu andmiseks ei laiene sellisele olukorrale. Konkurentsiamet leiab, et taolistel juhtudel tuleks kaaluda vähemalt järgmiste kohustuste seadmist: a) Telia kohustub esitama TTJA-le täieliku nimekirja sellistest objektidest, kus rendilepingud on vektoringi põhjendusel lõpetatud, olenemata sellest, kas tegelikkuses kõigil neil juhtudel vektoringile üleminek toimus. Nimekirja tuleb perioodiliselt värskendada; b) Juhul, kui Telia rajab järgnevalt optilise kaabli (kas siis vasel põhinevat kliendijuurdepääsu asendades või sellele täiendavalt) mõne loetletud ehitise osas, kus vektoringi tõttu on lõpetatud kasvõi üks rendileping, peab ta selles tagama konkurentidele rentimiseks piisava varuga kiudu, sh arvestades tuleviku vajadusi; c) Optilise valguskaabli rajamisel loetelus toodud juhtudel peab Telia sellest viivitamatult teavitama teisi sideettevõtjaid ning pakkuma neile võimalust kiu rendiks ning lisaks kandma vastavad objektid oma elektroonilisse registrisse koos märkega, et valguskaabel on rajatud kiu rendi võimalusega. 1.4. Kohustus Teliale ise kehtestada samaväärsed tingimused 50mm torude juurdepääsuks nagu regulaator on kehtestanud 100mm torudele. Tekib küsimus, miks TTJA soovib 50mm torude osas üksnes kaudset regulatsiooni läbipaistvuskohustuse näol, selle asemel et hõlmata 50mm torud koos 100mm torudega juurdepääsukohustusena. Konkurentsiamet märgib, et praegusel kujul jätab kavandatav regulatsioon 50mm torude osas Teliale suhteliselt avarad võimalused oma praktikat kujundada, mis iseenesest seab kahtluse alla kavandatava regulatsiooni eesmärgipärase rakendamise (p 468-475). Näiteks oma kehtivas eeskirjas Telia deklareerib küll üldiselt, et „50mm kaitsetorude vaba mahu rentimisel kehtivad samad tingimused nagu kaablikanalisatsiooni rentimise korral“, kuid samas sätestab äärmiselt piirava tingimusena, et „rendikaablite paigaldamine 50mm läbimõõduga lõiku on lubatud vaid juhul, kui see ei sea ohtu Telia sidevõrgu toimimist, terviklikkust või turvalisust“ [---]. Selline määratlus jätab 50mm torus „vaba mahu“ leidmise rentniku jaoks väga olulisel määral sõltuma Telia suvast. Seetõttu on vajalik, et TTJA oma otsuses täiendavalt piiritleks, mil viisil tuleb tagada ligipääs väiksemate kui 100mm läbimõõduga sidetorude osas. Lisaks tuleks otsuse kavandis selgelt välja öelda, et regulatsiooni alla kuuluvad kõik tehniliselt juurdepääsu võimaldavad kaablilahendused olenemata sidetoru laiusest, sh multitorud, millele Telia peab samuti mõistlikel ja ette kindlaksmääratud tingimustel juurdepääsu tagama. Vastasel juhul jääb ikkagi võimalus n-ö regulatsiooni radari alt läbi minna. Selleks, et välistada Telia võimalik huvi paigaldada piisava läbimõõduga kaablikanalisatsiooni asemel kaablid pinnassesse ilma kaablikanalisatsioonita, tuleks lisaks 4 (9) kohustada Teliat kõigil juhtudel tagama valguskaabli paigaldamisel piisav varu kiu rentimiseks (võrdluseks vt ka p 1.3). 2. Reguleerimata küsimused Kavandatud regulatsiooni alt jäävad välja mitmed küsimused, mida Konkurentsiametil talle esitatud teabe valguses on põhjust käsitleda võimalike probleemkohtadena. 2.1. Uue kaablikanalisatsiooni rajamine. Küsimus alla 100mm läbimõõduga kaablikanalisatsioonist2 seondub ühelt poolt olemasolevate sidetorudega ja teiselt poolt alles rajatavate sidetorudega. Viimaste puhul on praktikas esile tõusnud küsimus kinnistu sidetorude läbimõõdust uusarenduste puhul, kus Telia võib tõrjuda oma tuleviku konkurente tehniliste tingimuste abil, mõjutades arendajaid valima kinnistule väiksema läbimõõduga sidetorud. Konkurentsiamet esitas 15.07.20 ettepaneku reguleerida kõnealune küsimus elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu raames. TTJA on 50mm torude paigaldamises samuti konkurentsiprobleemi täheldanud (p 365-367). Kuna aga kommenteeritav otsuse kavand on suunatud üksnes olemasoleva sidevõrgu reguleerimisele, ei hõlma see 50mm torude rajamist. Konkurentsiamet näeb siiski võimalust reguleerida rajatava kaablikanalisatsiooni tingimusi olemasoleva kaablikanalisatsiooni tingimuste kaudu. Selleks on võimalik lülitada otsuse kavandisse vastav kohustus, et Telia peab nt alates 2021. a ehitusloa saanud objektide puhul tagama ligipääsu vähemalt 100mm läbimõõduga kaablikanalisatsiooni abil. See ei kujuta olemuslikult endast mitte arenduskohustust, vaid juurdepääsukohustust. Sel juhul on Telial praktikas valik, kas täita see kohustus kohe objekti rajamisel või tagantjärele, siis kui 50mm toru on juba maha pandud. Hilisema asendusega kaasnevaid kulusid arvestades on ilmselgelt mõistlik valida kohe laiem toru. Ühtlasi tuleks Teliat edasiulatuvalt kohustada mitte väljastama kinnistu tehnilisi tingimusi alla 50mm kaablikanalisatsiooni rajamiseks ilma kinnistuomaniku selgesõnalise dokumenteeritud tahteavalduseta. Mis puudutab kinnistu sidetorusid, siis selles osas Konkurentsiamet möönab, et tõhus lahendus on saavutatav siiski seadusemuudatuse abil, kuna kinnistuomaniku tahteavaldusi ei saa TTJA oma otsusega piirata. 2.2. Broneeringud ja Telia enda tulevikuvajadused. Konkurentsiametile teadaolevalt on Telia võrguregistrisse kantud kaablitel erinevad olekud, mis näitavad, millises etapis on paigaldamise tööd: „reserveeritud“, „broneeritud“, „projekteeritud“, „ehitamisel“, „dokumenteerimisel“, „olemasolev“. Reserveeringud tehakse tehniliste tingimuste menetlemise käigus, kus toimub trassi planeerimine, kui kaablikaevus kaablit veel ei ole. Reserveering näitab, et paigalduskoht on hõivatud 30-ks kalendripäevaks (vt Telia kaablikanalisatsiooni rendi eeskirja p 2.1.4). Viidatud eeskirja punkti järgi kaotavad taotlejale väljastatud tehnilised tingimused 30 päeva möödudes kehtivuse. Telial ei ole siiski kohustust reserveeringut nimetatud tähtaja möödudes lõpetada. Konkurentsiametile teadaolevalt puudub igasugune regulatsioon paigalduskoha broneerimise osas, mis nähtavasti saab toimuda muu hulgas Telia enda tulevikuvajadusi arvestades.3 Sellise märkega saab Telia panna ühe või mitu paigalduskohta sidetorus kinni, ilma et neis tegelikult kaablit sees oleks. Seega võib väita, et sarnaselt reserveeringuga välistab broneering „vaba 2 Telia ei nimeta alla 100mm sidetoru mitte kaablikanalisatsiooniks, vaid kaitsetoruks. Vt Telia kaablikanalisatsiooni kasutamise tingimused, p 1.12. 3 Telia kaablikanalisatsiooni kasutamise tingimuste p 2.7 näeb ette vaba mahu broneerimise mh Teliale endale. 5 (9) mahu“ vastavas paigalduskohas. Juhul kui Telia saab vabalt otsustada, kui pikaks ajaks ja kellele ta broneeringut teeb, on tegemist ilmselge lüngaga juurdepääsu regulatsioonis. Praegusel juhul on määratlemata isegi see, mis järjekorras Telia siseselt renditaotlused läbivaatamisele võetakse. Välistatud pole ka olukord, kus Telia alles pärast taotluse saamist leiab, et tal on antud paigalduskohta endal vaja ning seetõttu tuleb see broneerida ja renditaotlusest keelduda. Seetõttu tuleks otsuse kavandis kehtestada ammendavad tingimused „vaba mahu“, „broneerimise“ jms piiritlemiseks seoses Telia enda vajadustega, eriti mis puudutab tulevikuplaane. Ühtlasi võiks otsuses reguleerida ka teistele sideettevõtjatele vaba mahu reserveerimise korraldust. 2.3. Juurdepääsu taotlemise menetlus ja alternatiivide leidmine. Telia kehtestatud protseduuri järgi tuleb kaablikanalisatsioonis paigalduskohta rentida soovival ettevõtjal esmalt esitada Teliale sellekohane taotlus punktist A punkti B. Taotlusele vastamiseks on Telia kehtestanud kuuajalise tähtaja, kusjuures vastus ei eelda kohapealset kontrolli ja võib põhineda üksnes registriandmetel.4 Kiirem menetlus on võimalik üksnes lisatasu eest ja eeldab igakordset kokkulepet Teliaga.5 Enne taotluse läbivaatamist pole taotlejal võimalik kontrollida vaba mahu olemasolu trassil ega selgitada alternatiivide olemasolu. Taotlejal puudub õigus nõuda kohapealset kontrolli enne, kui talle on keelduvalt vastatud. Seejuures ei anna taotluse läbivaatamine, mille käigus Telia kontrollib vaba mahu olemasolu oma elektroonilise registri andmete järgi, taotlejale kindlust rentimise võimaluse suhtes. Nimelt on Telia möönnud, et tema registri andmed ei vasta alati tõele. On esinenud olukordi, kus register näitab küll vaba mahtu, kuid tegelikkuses ilmneb vaba mahu puudumine, mistõttu paigalduskohta rentida ei saa. Teisalt võib registriandmete paikapidamatuse tõttu juhtuda ka seda, et pärast keelduvat otsust selgitab kohapealne kontroll välja vaba mahu olemasolu, mistõttu paigalduskoha rentimine on tegelikkuses võimalik. Eelnevat arvestades peab Konkurentsiamet oluliseks tagada juurdepääsu taotlemisele senisest oluliselt lihtsam, kiirem ja läbipaistvam menetlus. Sisuliselt võib see olla kaetud kavandatava kohustusega võimaldada konkurentidele ligipääs Telia registrile ehk sidevõrgu digitaalsele alusplaanile. Eesmärgi saavutamine sõltub siiski sellest, kui palju juurdepääsu taotleja tegelikult registrist näeb. See omakorda sõltub nii taotlejale antavatest kasutusõigustest (sh eespool käsitletud ärisaladuste küsimus) kui ka sellest, milline on registri tehniline teostus. Oluline on muu hulgas see, kui täielikud on registriandmed, kas kõik juurdepääsu tagamise seisukohalt olulised objektid on üheselt määratletavad, kas taotleja saab ühe taotluse alusel õiguse näha kõiki võimalikke ligipääsutrasse jne. Konkurentsiamet märgib, et kuuajaline tähtaeg taotluse läbivaatamiseks ilma kohapealset kontrolli teostamata ei ole ilmselt põhjendatud. Seda eriti edaspidi, kui taotleja saab esmalt registrijuurdepääsu abil ise esmaselt veenduda vaba mahu olemasolus või puudumises. Sel juhul, kui register vaba mahtu näitab, ei tohiks Telial olla kaalutlusruumi tehniliste tingimuste väljastamiseks. Edasised menetlusetapid peaksid hõlmama juba kohapealset kontrolli. 2.4. Läbipaistvuse puudumine registriandmete tõelevastavuse kontrollil. Lahtiseks jääb kogu asjaomane menetlus, sh mil viisil tuvastataks vaba mahu olemasolu või puudumine, kes ja kuidas kontrollib registripõhise vastuse vastavust tegelikkusele, kuidas peab Telia oma keeldumisi põhjendama ning alternatiive välja pakkuma. Praegu pole Telial selget kohustust, et ta peaks enne taotlusele vastamise kuuajalist tähtaega kohapealset kontrolli ise tegema ega 4 Vt Telia kaablikanalisatsiooni rendi eeskiri, p 2.1.1-2.1.2. 5 Samas, p 2.1.3. 6 (9) seda taotlejal teha lubama. Selgusetuks jääb, millises menetluse etapis või mis tingimustel saab Telia kaablikanalisatsioonile juurdepääsu taotlev konkurent kohapealset kontrolli teha.6 Konkurentsiamet leiab, et selliste menetlusküsimuste lahendamiseks tuleks kaaluda eraldi läbipaistvuskohustuse kehtestamist. Seejuures peaks Telia olema kohustatud kohapealse kontrolli tegemisel alati kaasama taotluse esitaja ning teda kontrolli tulemustest igakülgselt teavitada. Juhul kui kontrollimisel selgub vaba mahu puudumine, siis peaks Telial olema kohustus selgitada omal algatusel välja kõik võimalikud alternatiivid juurdepääsu saamiseks taotlusaluste punktide vahel ning pakkuda taotlejale alternatiivid välja. Läbipaistvust juurdepääsu taotlemisel saaks lihtsate vahenditega suurendada pildistamise teel. Konkurentsiamet soovitab panna Teliale edasiulatuva kohustuse iga kohapealse kontrolli puhul teha toruotsast pilt ning edastada see taotlejale ja lisada see ka registrisse. See võimaldaks ühtlasi parandada registriandmete usaldusväärsust. 2.5. Kohapealse kontrolli kulud. Nagu eelnevalt selgitatud, kaasneb Telia registriandmete puudulikkusega vajadus teostada enne rendilepingu sõlmimist kohapealne kontroll. Teadaolevalt on taotlejal võimalik teha seda koos Telia esindajaga. Sellistel juhtudel peab taotleja saatma tehniku koha peale olukorda kontrollima. Sellega seoses vajavad määratlemist taotleja õigused ja Telia vastavad kohustused juhul, kui kohapealsel kontrollil selgub, et Telia registriandmed ei vasta tõele. Muu hulgas tekib küsimus, kas Telia peaks hüvitama taotlejale tema tehtud kohapealse kontrolli kulutused juhul, kui kontrollimisel selgub, et registris olid ebaõiged andmed. Tuleks kaaluda, kas ka selline kohustus otsuse kavandisse lülitada. 3. Hinnakohustuse metoodikast Seonduvalt hinnakohustuse analüüsiga täheldab Konkurentsiamet, et otsuse kavand sisaldab üksnes hinnaregulatsiooni metoodikate valikut. Nii on kolmest võimalikust metoodikast (jaehind miinus, võrreldavad hinnad, kuludele orienteeritud) valitud kuludele orienteeritud hinna arvestamise meetod. Sealt edasi on langetatud erinevaid valikuid varade mahu ja kulubaasi määramise põhimõtete ning kulude jaotamise meetodi osas. Konkurentsiametil ei ole olnud järelevalvealast puutumust kaablikanalisatsiooni vm füüsilise juurdepääsu teenuste hinnastamisega, seetõttu piirdume selles osas üldiste märkustega, mis puudutavad hinnaregulatsiooni mudeli valikut. Laiemas plaanis seondub T3a otsuse kavandis käsitletav hinnakohustus lairiba hulgiteenuse hinnakujundusega, mis on reguleeritud T3b otsuse kavandis ning millele Konkurentsiamet ei ole veel sisulisi märkusi esitanud. Konkurentsiametile teadaolevalt on sideettevõtja jaoks7, kes soovib saada Telia kaudu kliendijuurdepääsu lairibateenuse osutamiseks, eelistatud variant oma valguskaabli paigaldamine Telia sidetorusse. Seejuures esinevad käesoleva kirja varasemates punktides loetletud takistused. Järgmise eelistusena on sideettevõtja valmis rentima Teliale kuuluva valguskaabli kiudu, kui Telia seda mõistlikel tingimustel pakuks. Alles viimase võimalusena tuleb kaalumisele Telia pakutav lairiba hulgitoode, kuna sideettevõtja kinnitusel ei ole selle abil võimalik Teliaga pikemas vaates konkureerida. Telia hulgihinnad olevat sedavõrd kõrged, et nendega ei ole realistlik konkurentsivõimeliste hindadega jaeteenust osutada. Neid väiteid tuleks kindlasti kontrollida ning kui need tõele vastavad, on need signaaliks, et Telia hinnakujunduses on kusagil mingi tõrge. On selge, et pikemas perspektiivis peab kulupõhiste 6 Vt Telia kaablikanalisatsiooni kasutamise tingimused, p 2.4. 7 Lairiba hulgi teenuse osas on tegemist on ühelt sideettevõtjalt saadud teabega. Seoses Telia praktikaga kaablikanalisatsioonile juurdepääsu võimaldamisel on amet teavet saanud mitmelt sideettevõtjalt. 7 (9) hulgihindade põhjal olema võimalik osutada teenust konkurentsivõimeliste jaehindadega. Vastupidisel juhul ei ole hulgihinnad tegelikult kulupõhised või tuleb leida sellele olukorrale mingi muu sisuline seletus. Mis puudutab käesolevat T3a otsuse kavandit, siis Konkurentsiamet ei ole teadlik asjaomaste teenuste hinnavõrdlustest või jaehindade kõrvutamistest hulgihindadega, mis võiksid sarnaselt T3b-le tekitada mõistliku kahtluse Telia hindade põhjendatuse osas. Samas, arvestades Telia hinnakujunduse kriitilist tähtsust toimivale konkurentsile, on meie hinnangul regulaatoril soovitav kaaluda periooditi ka omaalgatuslike analüüside läbiviimist, et kontrollida seeläbi hinnaregulatsiooni tulemuslikkust. Käesolev otsuse kavand näeb ette hinnaregulatsiooni kahesuguse käivitumise. Kui varasemal regulatsiooniperioodil oli fikseeritud juurdepääsu osas hinna kehtestajaks üksnes Telia ja regulaatori roll piirdus metoodika etteandmisega, siis käesolev kavand näeb teatud kulude osas ette eelneva hinnaregulatsiooni. Sellised juhud, kus Telia taotlusel hakkab hinna kehtestamine sõltuma otseselt regulaatorist, on seotud uute kavandatavate kohustustega. Nii sätestavad otsuse kavandi punktid 308-309 ja 315 (registrijuurdepääsu kulud) ja punktid 337, 343 (12-ks jagamise kulud). Seega lihtsustatult võib öelda, et uue regulatsiooni jõustumisel lisandub Telia kehtestatavale hinnale hind, mille kooskõlastab TTJA. Konkurentsiamet küll tervitab nimetatud ex ante hinnaregulatsiooni elementide viimist otsuse kavandisse, kuid peab seda suure tõenäosusega ebapiisavaks. Küsimus on siiski selles, kui sisuline ja üksikasjalik ülevaade saab regulaatoril olla Telia kuludest olukorras, kus tal tekib vahetu kokkupuude ainult üksikute kulugruppidega. Ilmselt annab selline olukord, kus regulaatori teadlikkus erinevate teenuste osas jaotub ebaühtlaselt, reguleeritavale võimaluse kuludega mängida. Konkurentsiamet näeb lahendusena liikumist olukorra suunas, kus kogu Telia hinnaregulatsioon põhineks ühtsetel alustel ning kus regulaatoril oleks ühtlane kontroll kõigi asjaomaste kulude üle. Tõhus ja killustamata regulatsioon on vaevalt saavutatav ex post järelevalve abil, kus sideregulaator annab ette üksnes meetodi, ilma et ta ettevõtja teenuste hinnastamisega ennast üksikasjalikult kurssi viiks. Seda enam, et tegelikkuses jaguneb vastav hinnaregulatsioon kahe regulatiivse otsuse vahel (T3a ja T3b), kuna infrastruktuurile juurdepääsu kulud mõjutavad kahtlemata lairibateenuste hinda ning regulatsiooniese on seega vähemalt osaliselt kattuv. Konkurentsiamet märgib, et vähegi tõhusaks hinnaregulatsiooniks on vältimatult vajalik, et regulaator mitte ei määratle üksnes hinnaarvestuse metoodilisi põhialuseid, vaid kontrollib algtasemel ka kõiki kulusid ja kalkulatsioone. Otsuse kavandist ei nähtu, et seda viimast tegelikult tehtaks või laiemas plaanis teha kavatsetaks. Ehkki otsuse kavandis langetatud valikud annavad reguleeritavale ettevõtjale teatud olulised pidepunktid kuluarvestuse ülesehitamisel, on need siiski võrdlemisi üldised ning ettevõtjal jääb paratamatult võrdlemisi suur kaalutlusruum. Teiste sõnadega, ilma hinnaarvestuse detailsel tasemel kontrollimiseta jääb meie kui hinnaregulaatori laialdase kogemuse põhjal ettevõtjale võimalus kuludega sellises ulatuses mängida, et hinnaregulatsioon ei täida tegelikult oma eesmärke. Seetõttu leiame, otsuse kavandis langetatud põhimõtteliste valikutega peaks kaasas käima TTJA poolne detailne kuluarvestuse kontroll. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Rõõmusaar konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja 8 (9) Kristjan Ots 6672453 [email protected] 9 (9)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel