dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 10. august 2020
Viit
7-19/20-0098-189-11
Registreeritud
10. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
N.R. Energy OÜ
Saabumis/saatmisviis
outlook
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-19 Soojuse korraldusega seotud kirjavahetus
Toimik
7-19/20-0098
Vastutaja
Kiur Põld (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1. 17.01.2020 7-19_2020-016-2 AS-ga.pdf702 KB
  • 📎1.1 17.01.20 lisa 1 22.05.17 RHM selgitus Riigihangete seadus.pdf248 KB
  • 📎10082020 KA teabenõude täitmine2.pdf789 KB
  • 📎29.mai 2020 Tapa VV eelnõu.pdf757 KB
  • 📎KA vastus 11062020 Konkurentsiameti vastus Tapa VVle_ainuõiguse andmisest.pdf211 KB
  • 📎VOE_SE_Edastamine_Jaotamine_Müük_Tapa_29.06.2020.docx30 KB

Sisu (failidest)

Kiur Põld Saatja: Marek Piiroja Saatmisaeg: reede, 17. jaanuar 2020 11:03 Adressaat: '[email protected]' Teema: FW: [VÄLJAST] Tapa_kaugküttetorustike rendikonkurss Manused: 22.05.17 RHM selgitus Riigihangete seadus.pdf Lugupeetud Andrus Freienthal Teie poolt esitatust nähtub, et Tapa Vallavalitsus on jõudnud seisukohale, selleks, et ka edaspidi, st peale rendilepingute lõppemist toimuks soojuse jaotamine ja müük, peab korraldama rendikonkursi või riigihanke, eesmärgiga leida kaugkütteseaduse mõistes võrguettevõtja, kes Tapa kaugküttepiirkonnas jaotab ja müüb tarbijatele soojuse tootjalt ostetud soojust. Kuigi Konkurentsiamet ei saa taolistes kohaliku omavalitsuse (KOV-i) pädevusküsimustes siduvat seisukohta esitada, võib ameti hinnangul olla olukord, kus KOV kuulutab läbipaistvatel ning kõikidele soojusettevõtjatele võrdsetel alustel välja rendikonkursi või riigihanke, kooskõlas KOV-ile ettenähtud seadusest tulenevate nõuetega, mh isikute võrdse kohtlemise printsiibiga. Lähtudes eeltoodust, juhul, kui Tapa Vallavalitsus otsustab, et antud olukorras on õiguspärane korraldada rendikonkurss, võib olla siinkohal vajalik lähtuda muuhulgas Tapa Vallavolikogu määruses „Tapa Vallavara valitsemise kord“ sätestatud alustest. Kui aga õiguspäraseks lahenduseks on välja kuulutada riigihange, siis lähtutakse riigihangete seaduses sätestatud alustest. Kuna riigihangete küsimustes vastavalt riigihangete seaduse §-le 180 nõustab riigihangete seaduse rakendamise küsimustes Rahandusministeerium, saaksite vastavasisuliste küsimustega pöörduda ministeeriumi poole. Konkurentsiametil puudub kogemus, kuidas ning millistest alustest täpsemalt peaks KOV läbi viima rendikonkurssi või riigihanke. Lisame aga manusesse Rahandusministeeriumi poolt Konkurentsiametile eelnevalt esitatud selgituse. Juhul, kui peate otstarbekaks antud teemal Konkurentsiametis kohtuda, palume sellest koos sobivate aegadega teavitada. Kui peate vajalikuks kohtuda järgmisel nädalal, ei sobiks meile esmaspäev ja reede. Lugupidamisega Marek Piiroja regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja Konkurentsiamet Tatari 39 Tallinn 10134 Tel 667 2541 [email protected] From: Andrus Freienthal [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, January 15, 2020 2:45 PM To: Konkurentsiamet <[email protected]> Cc: Mare Karotamm <[email protected]>; Marek Piiroja <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Tapa_kaugküttetorustike rendikonkurss Tere! 1 Meil on nüüd nii, et lepingud Tapa kaugküttetorustike rentimiseks N.R. Energy OÜ-le lõpevad 31.07.2020. Seejuures mõlemad osad: nii põhja- kui lõunapoolne linnaosa. Selle me oleme Konkurentsiameti abiga selgeks saanud, et Tapa vald (Tapa Vesi OÜ) ei saa sõlmida otse ilma konkursita uut lepingut N.R. Energy OÜ-ga (ega ei taha ka). Meil on lõpusirgel soojamajanduse arengukava uue redaktsiooni kinnitamine volikogus. Loodan, et see saab toimuma kas jaanuaris või veebruaris. Volikogu majanduskomisjon tegi konkreetse ettepaneku, et Tapa vallale (Tapa Vesi OÜ) kuuluvad kaugküttetorustikud peavad ka edaspidi valla omandisse jääma. Ning see sõnastatakse soojamajanduse AK-s. Selleks, et asi ka edaspidi toimiks (soojuse jaotamine ja müük), peame korraldama torustike rendikonkursi (või riigihanke) eesmärgiga leida kaugkütteseaduse mõistes võrguettevõtja, kes Tapa kaugküttepiirkonnas jaotab ja müüb tarbijatele soojuse tootjalt ostetud soojust. Meie peamine eesmärk ei ole mitte vara (torustike) rentimisega raha teenida, vaid peamine eesmärk on kaugkütteteenuse osutamine, ehk tellida lepinguga teenuseid ja vara rentimine on selle tehingu raames kõrvaline või abistav tehing. Minu küsimus Konkurentsiameti asjatundjatele: kas saate meile anda head nõu, kuidas see konkurss korrektselt korraldada? Võib-olla on teil näiteid analoogsete juhtumite kohta. Juhul, kui see on otstarbekas, oleme valmis ka kohtumiseks. Meie praegusel meeskonnal taoline kogemus puudub. Teades Tapa soojusettevõtet (N.R. Energy OÜ), see asi kerge ei saa olema. Tervitades Andrus Freienthal abivallavanem 322 9655, 5918 2790 [email protected] TAPA VALLAVALITSUS Pikk 15, 45106 Tapa 322 9650, [email protected] www.tapa.ee 2 EELNÕU 29.06.2020 nr TAPA VALLAV O LI KOGU OTSUS Tapa S oojuse nergia edastamise, jaotamise ja müügi korraldamine Tapa linna kaugküttepiirkonnas Võttes aluseks K ohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 37 , Konkurentsiseadus e §14, §15 , Kaugkütteseadus e §13, §14 ja arvestades asjaoluga, et OÜ Tapa Elamu ( õigusjärglane Tapa Vesi OÜ ) ja OÜ Avoterm (õigusjärglane N.R. Energy OÜ) vahel 01.09.2009 sõlmitud rendileping ning AS Tapa Vesi ( õigusjärglane Tapa Vesi OÜ ) ja OÜ Termoring Grupp (õigusjärglane N.R. Energy OÜ) vahel 01.09.2010 sõlmitud rendileping Tapa kaugküttepiirkonna kaugküttetorustike rendileandmiseks lõpevad 31.07.2020 . : Korraldada s oojusenergia edastamis t, jaotamis t ja müü k i Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ kaudu alates 01.08.2020. Anda Tapa Vesi OÜ-le kui olulist vahendit omavale ettevõtjale ainuõigus Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks, milleks on kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine, soojuse ostu konkursside korraldamine ja muud haldusküsimused. Määrata Tapa Vesi OÜ võrgu- ja tegevuspiirkonnaks Tapa linna kaugküttepiirkond. Tapa Vesi OÜ-l tagada võrkude asendiplaani ja kirjelduse kättesaadavuse kõigile huvitatud isikutele. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT vallavolikogu esimees Seletuskiri Käesoleva teema menetlemise vajalikkus Tapa Vallavolikogu poolt tuleneb Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6, mille kohaselt omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada vallas elamu- ja kommunaalmajandust, mille üheks osaks on soojamajandus. OÜ Tapa Elamu (õigusjärglane Tapa Vesi OÜ) ja OÜ Avoterm (õigusjärglane N.R. Energy OÜ) sõlmisid 01.09.2009 rendilepingu kehtivusega 10 aastat Tapa põhjapoolse linnaosa kaugkütte jaotusvõrgu rendileandmiseks eesmärgiga soojusenergia võrguteenuse osutamiseks (jaotamine ja müük). Lepingu lõpptähtajana sätestati 31.07.2019. Samas lepingus kinnitatakse, et kaugküttetorustikud olid OÜ Avoterm eelkäijale (Paargu OÜ) rendile antud alates 01.07.1999. Rendilepingu lisaga sätestati Tapa Vesi OÜ ja N.R. Energy OÜ vahelisel kokkuleppel, et kaugküttetorustike rentimine lõpeb 31.07.2020. AS Tapa Vesi (õigusjärglane Tapa Vesi OÜ) ja OÜ Termoring Grupp OÜ (õigusjärglane N.R. Energy OÜ) sõlmisid 01.09.2010 rendilepingu kehtivusega 10 aastat Tapa lõunapoolse linnaosa kaugkütte jaotusvõrgu rendileandmiseks eesmärgiga soojusenergia võrguteenuse osutamiseks (jaotamine ja müük). Lepingu lõpptähtajana sätestati 31.07.2020. Samas lepingus kinnitatakse, et kaugküttetorustikud olid OÜ-le Termoring Grupp rendile antud alates 01.11.2000. Ei ole suudetud leida õigusakte, millele kõnealused rendilepingud tuginevad. Seega kohalik omavalitsus ei ole veendunud, et avaliku ressursi (kaugküttetorustikud) kasutusse andmine toimus kohases menetluses, mis oleks taga nud võrdse kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ning proportsionaalsuse, võimaldades võrdsetel alusel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel 2013 aastal ühendati Tapa lõunapoolne- ja põhjapoolne linnaosa üheks võrgu- ja kaugküttepiirkonnaks. Seega, kõikide torustike rendilepingud lõpevad 31.07.2020 Valla soojusmajanduse arengukavas on Tapa torustike kohta sätestatud, et Tapa kaugküttepiirkonna soojustorustikud, mis on Tapa valla omanduses, jätta ka edaspidi valla omandusse ning võimalik on võrgu kasutusrentimist pikaajalisena jätkata soojusettevõttele või -ettevõtetele. Teine võimalus on anda soojustorustikud üle vallale kuuluvale äriühingule, määrates selle äriühingu võrguettevõtjaks. Võrguettevõtjal tuleb vastavalt [Kaugkütteseadusele] vajadusel korraldada avalik konkurss soojusenergia ostuks. Seejuures on strateegiliselt oluline, et edasine kaugküttevõrgu arendamine (uute torustike rajamine) oleks korraldatud Tapa vallale kuuluva äriühingu poolt. Tapa praegune soojus- ja võrguettevõtja N.R. Energy OÜ (NRE) aga nõuab rendilepingu pikendamist ilma hanketa järgnevaks 12 aastaks. Seejuures on NRE hakanud viimasel ajal Tapa kaugküttetorustikke pidama Tapa valla ja NRE kaasomandiks. Konkurentsiameti ja Rahandusministeeriumi seisukoht on, et Tapa vald ei tohi rendilepingut pikendada, vaid peab korraldama hanke. Kehtiv õigus lubab avalikku ressurssi kasutusse anda mitmel erineval moel, seda nii lepinguga, näiteks riigihanke lepingu, halduslepingu, kasutuslepingu või haldusaktiga või erinevate lepingute ja aktide kogumina. See ei oleks tavaline rendileping, vaid kontsessiooni andmine, ehk võrguettevõtja leidmine torustike abil soojuse jaotamiseks ja müügiks. Lihtsustatult võib öelda, et rendilepingu "peamine eesmärk" on rentida vara ja saada sellelt tulu, mitte tellida teenust. Kui aga leping ei piirdu üldiste kasutustingimustega ning hankija sooviks on tellida lepinguga teenuseid ja vara rentimine on selle tehingu raames abistav tehing, siis ei ole rentimine lepingu peamiseks esemeks. Sellises olukorras on lepingu peamine ese eelduslikult teenuse tellimine, mille tõttu on tegemist kontsessioonilepinguga. Konkurentsiamet: Tapa valla poolt poolt esitatust nähtub, et Tapa Vallavalitsus on jõudnud seisukohale, selleks, et ka edaspidi, st peale rendilepingute lõppemist toimuks soojuse jaotamine ja müük, peab korraldama rendikonkursi või riigihanke, eesmärgiga leida kaugkütteseaduse mõistes võrguettevõtja, kes Tapa kaugküttepiirkonnas jaotab ja müüb tarbijatele soojuse tootjalt ostetud soojust. Kuigi Konkurentsiamet ei saa taolistes kohaliku omavalitsuse (KOV-i) pädevusküsimustes siduvat seisukohta esitada, võib ameti hinnangul olla olukord, kus KOV kuulutab läbipaistvatel ning kõikidele soojusettevõtjatele võrdsetel alustel välja rendikonkursi või riigihanke, kooskõlas KOV-ile ettenähtud seadusest tulenevate nõuetega, mh isikute võrdse kohtlemise printsiibiga. Lähtudes eeltoodust, juhul, kui Tapa Vallavalitsus otsustab, et antud olukorras on õiguspärane korraldada rendikonkurss, võib olla siinkohal vajalik lähtuda muuhulgas Tapa Vallavolikogu määruses „Tapa Vallavara valitsemise kord“ sätestatud alustest. Kui aga õiguspäraseks lahenduseks on välja kuulutada riigihange, siis lähtutakse riigihangete seaduses sätestatud alustest. Kuna riigihangete küsimustes vastavalt riigihangete seaduse §-le 180 nõustab riigihangete seaduse rakendamise küsimustes Rahandusministeerium, saaksite vastavasisuliste küsimustega pöörduda ministeeriumi poole. Rahandusministeeriumi seisukoht hanke või konkursi osas : Riigikohus on järjepidevalt rõhutanud, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab võrdse kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ning proportsionaalsuse, võimaldades võrdsetel alusel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Kehtiv õigus lubab avalikku ressurssi kasutusse anda mitmel erineval moel, seda nii lepinguga, näiteks riigihankelepingu, halduslepingu, kasutuslepingu või haldusaktiga või erinevate lepingute ja aktide kogumina. Tapa kaugküttepiirkonnas a ntud juhul oleks hankija peamine eesmärk võrguettevõtja leidmine Tapa linna kaugküttepiirkonnas soojuse edastamiseks, jaotamiseks ja müügiks. Võrguettevõtjal oleks õigus jaotada ja müüa soojust kaugküttepiirkonnas, kasutades selleks kaugküttevõrku kuni tarbijapaigaldisteni ja saada tarbijatelt müüdud soojuse eest tasu ning kohustus tagada Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijate varustamine soojusega. Võrguettevõtjale antaks tasu eest kasutada Tapa Vesi OÜ-le kuuluv kaugküttevõrk kuni tarbijate soojusmõõturiteni. Leping sõlmitaks 12 aastaks, et tagada võrguettevõtja investeeringukindlus (Kaugkütteseadus) Veel paar kuud tagasi olime vallavalitsuses ja Tapa Vesi OÜ-s veendunud, et parim tee on hange. Meie veendumus tugines heausksele arvamusele, et korraldame hanke nagu iga teise teenuse või kauba ostmisel ning kõik huvilised ja põhjendatud nõuetele vastava d isikud teevad oma pakkumised. Moodustasime k.a. jaanuaris töögrupi ning töötasime välja hanke alusmaterjalid eesmärgiga korraldada riigihange ja jõuda kaugküttetorustike kontsessioonilepinguni. See aga on nii problemaatiline teema, et iga päev toob midagi uut ning täna me enam ei arva, et hanke korraldamine on parim lahendus. On alust eeldada, et üks huvitatud isikutest, antud juhul Tapa kaugküttepiirkonna praegune soojus ettevõtja, teeb kõik selleks, et hange nurjata. Järva valla näide: Ambla Vallavalitsus kuulutas 27.11.2017 välja riigihanke „Soojuse tootmise, jaotamise ja müügi kontsessiooni andmine Aravete aleviku kaugküttepiirkonnas“ Hanke eesmärgiks oli ettevõtja leidmine Aravete kaugküttepiirkonnas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks alates 01.07.2018.a. ja „Aravete aleviku kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukavas 2015-2020” püstitatud eesmärkide täitmiseks, sealhulgas kaugküttevõrgu rekonstrueerimiseks. Hankelepingu esemeks oli kontsessiooni andmine soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks Aravete aleviku kaugküttepiirkonnas. 11.12.2017 esitas N.R.Energy OÜ riigihangete vaidlustuskomisjonile vaide riigihanke alusdokumentidele. Vaidlustatud olid alusdokumendid 23 punkti osas (vaidlustus puudutas nii hanketeadet, kvalifitseerimistingimusi, tehnilist kirjeldust kui lepingu projekti), millest kahe osas jäeti vaidlustus läbi vaatamata ja 13 osas vaidlustus rahuldati. 19.01.2018 võttis Järva Vallavalitsus vastu korralduse hanke kehtetuks tunnistamise kohta: Järva Vallavalitsus ei nõustu vaidlustuskomisjoni otsusega osas, milles rahuldati N.R. Energy OÜ vaidlustus. Kuna vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamine halduskohtus on pikaajaline ja kulukas, siis on vallale majanduslikult otstarbekam tunnistada hange kehtetuks. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.01.2018 otsuse edasikaebamisel oleks pakkumuste esitamise tähtpäev lükkunud edasi määramata aja võrra. N.R. Energy OÜ-ga sõlmitud katlamaja ja soojustrasside rendileping lõppes 30.06.2018. Seega tuli hiljemalt 01.07.2018 leida Aravete alevikus Piibe mnt 18 asuva katlamaja ja Aravete kaugküttevõrgu käitaja soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks Aravete aleviku kaugküttepiirkonnas. Rendilepingu lõppemise ajaks ei olnud riigihanke alusdokumentide üle peetava vaidluse, samuti hankemenetluse lõppemine hankelepingu sõlmimisega tõenäoline. Ka vaidluse varasemal lõppemisel oleks jäänud riigihanke lõpuleviimiseks ning edukaks tunnistatud pakkujal vajalike ettevalmistuste tegemiseks riigihanke tingimuste kohaselt soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks liiga vähe aega. See oleks tähendanud, et oli oht soojuse tootmise, jaotamise ja müümise katkemiseks. Soojuse tootmise ja müügi katkemist ei olnud võimalik lubada, kuna tarbijate soojusega varustamise jätkamine pärast 01.07.2018 oli olulise tähtsusega. Järva vald otsustas tagada Aravete aleviku tarbijate varustamise soojusega vallaga seotud ettevõtja kaudu. Niisugusel juhul ei ole riigihangete seaduses sätestatud korra järgimine kohustuslik. AS Järva Haldus on käesoleval ajal Aravetel soojusettevõtja. NRE on hakanud esitama avaldusi kohtusse nii projekteerimistingimuste (PT) taotlustega seoses, kui ka kaugküttetorustike omandiküsimusega seoses. Alates 2018 aastast on NRE võtnud suuna sellele, et püüda rajada Tapale võimalikult palju ettevõttele kuuluvaid kaugküttetorustikke ja sellega suurendada enda osa torustike kogumahus. On põhjendatud taotlusi, nagu: Põllu 6 erihooldekodu, Jaama 1 OG Elektra kaubanduskeskus. Nendega Tapa Vallavalitsus tegeleb ja tuginedes Ehitusseadustikule, olemasolevale infrale ja avalikule huvile, määrab tulevaste torustike asukohad. Samal ajal on volikogu seisukoht, mis on sätestatud soojuse AK-s, et kaugküttetorustikud peavad kuuluma maksimaalses võimalikus mahus vallale. On ka täiesti asjakohatuid PT, nagu: 1. Mai pst 28, Veski 18a. Samuti püütakse ehitada uusi torustikke kortermajadele, kus juba kaugkütteühendus olemas, nagu Ülesõidu 6a. Seejuures on NRE soov rajada torustikud erakinnistutel, mitte avalikus ruumis. Seejuures lubab NRE uutele liitujatele tasuta liitumist vaatamata sellele, et Kaugkütteseadus näeb ette liitumistasu võtmist. Samuti lubatakse uutele liitujatele ja NRE-le meelepäraste tarbimislepingute allkirjastajstele soodsamat soojuse hinda. N.R. Energy OÜ on lubanud alates 2016 aastast, et pärast Üleviste 5 biokütust kasutava katlamaja valmisehitamist hakkab Tapa kaugküttepiirkonnas soojuse hind lõpptarbijale olema ligikaudu 50 eurot/MWh, millele lisandub käibemaks. Katlamaja on kasutuses alates 2017 sügisest, kuid soojusenergia hind Tapal on ka käesoleval ajal 59.57 eurot/MWh, millele lisandub käibemaks. Seejuures on N.R. Energy OÜ, viidates uue reservkatlamaja valmisehitamisele, käesoleva aasta märtsi algusest alustanud Tapal uute soojatarbijate kaasamise kampaaniat, mille kohaselt pakutakse kõigile uutele soojavõrguga liituvatele klientidele või soojatarbimise lepingut uuendavatele olemasolevatele klientidele Tapa linnas soojusenergiat hinnaga 48 eurot/MWh, millele lisandub käibemaks. Tapa Vallavalitsuse hinnangul demonstreerib soojusettevõte sellega, et soojatarbijaid koheldakse erinevalt, mitte võrdselt. Seega Tapa Vallavalitsuse hinnangul N.R. Energy OÜ kuritarvitab oma turgu valitsevat seisundit, seda nii soojuse hinna kui ka tarbijatele pakutavate tingimuste osas. Juhime tähelepanu, et N.R. Energy OÜ-l on võimalik langetada soojuse hinda Tapa kaugküttepiirkonnas, kuid ettevõte pole seda teinud. Vastupidi, soojusettevõte müüb soojusenergiat kallimalt, kui asjaolud seda võimaldavad. Konkurentsiameti seisukoht on, et KKütS § 9 lg 91 tulenevalt soojusettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitama Konkurentsiametile uue piirhinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui 5 protsendi võrra. Antud juhul on Konkurentsiamet kooskõlastanud soojusettevõtja soojuse piirhinna 59,57 EUR/MWh (+ km), kuid ettevõtja rakendab hinda 48 eurot/MWh (+ km). Kuna ettevõtja poolt rakendatav soojuse hind on 24,1% madalam kooskõlastatud piirhinnast, peab ettevõtja esitama Konkurentsiametile uue soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse. Konkurentsiameti kodulehe andmetel ei ole N.R. Energy OÜ vastavasisulist taotlust esitanud. 2018 esitati ka PT torustiku projekteerimiseks Taara pst – Võidu tn, kus on olemas Tapa Vesi OÜ-le kuuluv töökorras soojatorustik. 2016 aastal Kaitsemin. rahastamisel rajatud kaugküttetorustik Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi linnakusse sai Tapa valla omandiks ning volikogu otsusega anti üle Tapa Vesi OÜ-le. NRE soovis seda kaugküttetorustikku ise rajada või enda omandusse saada. NRE nimetas Kaitseministeeriumi poolt ehituskulude katmist, ehk faktiliselt liitumistasu tasumist, ebaseaduslikuks riigiabiks ja esitas kaebuse Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraati. Selle menetluse tulemust me veel ei tea. Tuginedes eelöeldule on kõige otstarbekam korraldada soojuse jaotamine ja müük läbi vallale kuuluv a ettevõt t e (Tamsalu Kalor AS või Tapa Vesi OÜ) , kellest saab Tapa kaugküttepiirkonna võrguettevõtja. See on täiesti seaduslik ja aktsepteeritav ka Konkurentsiameti kinnitusel. Tamsalu Kalor AS kasuks räägib see, et tegemist on soojus- ja võrguettevõtjaga, kellel on vastav pädevus ja kogemus. Tapa Vesi OÜ kasuks räägib see, et on olemas vastav valdkonda puudutav oskusteave ja kogemus, samuti tuntakse hästi oma partnerit. Tapa Vesi OÜ-l on täielik ülevaade Tapa kaugküttepiirkonna torustikest. Tapa Vesi OÜ on osalenud Tapa kaugküttepiirkonna torustike rekonstrueerimisel ja soojusmajanduse arengukavade väljatöötamises. Kõige olulisem on see, et Tapa Vesi OÜ puhul ei ole vajadust sooritada tehinguid varaga (kaugküttetorustikega), sest need kuuluvad ettevõttele. Seega teeb vallavalitsus volikogule ettepaneku korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ kaudu alates 01.08.2020. Kaugkütteteenus on elutähtsa teenuse osutamine, seega antud juhul Tapa linna jaoks strateegiline valdkond. On eluliselt vajalik, et vallavolikogu ja vallavalitsus omaksid võimalust strateegilise valdkonna toimimist jälgida ja kontrollida. Tapa Vesi OÜ kuulub 100%-liselt Tapa vallale, kõik juhtorganid määratakse kohaliku omavalitsuse poolt. Seega tagab eelöeldu valdkonna korraldamise absoluutse läbipaistvuse ja kontrollimise võimaluse. Kaugkütteseadus: §2 10) võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks; § 6. Soojuse tootmine, jaotamine ja müük (1) Soojuse tootmine käesoleva seaduse mõistes on tegevus, mille tulemusena saadakse tarbijapaigaldistes kasutatav soojusenergia. (2) Soojuse jaotamine käesoleva seaduse mõistes on soojuse transportimine võrgu kaudu tarbijapaigaldiseni. (3) Soojuse müük käesoleva seaduse mõistes on soojuse üleandmine tarbijale tasu eest või tasuta. § 8. Soojuse müük ja hinnakujundus (1) Tarbija ostab soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. (2) Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. (3) Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus. (4) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist. § 9. Soojuse hinna kooskõlastamine (1) Konkurentsiametiga peab kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna igale võrgupiirkonnale eraldi soojusettevõtja, kes: 1) müüb soojust tarbijale; 2) müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale; 3) toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis. § 13. Võrguettevõtja võrgupiirkond (1) Võrguettevõtja peab kindlaks määrama oma võrgupiirkonna ning tagama võrkude asendiplaani ja kirjelduse kättesaadavuse kõigile huvitatud isikutele. (2) Võrguettevõtjal võib olla mitu võrgupiirkonda, mis koos moodustavad võrguettevõtja tegevuspiirkonna. (3) Eri võrguettevõtjate võrgupiirkonnad võivad kattuda. § 14. Võrguettevõtja kohustused (1) Võrguettevõtja on kohustatud tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse ja sõlmitud lepingu kohaselt. (2) Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest. (3) Võrguettevõtja on kohustatud arendama võrku selliselt, et oleks tagatud võrguettevõtja võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine. (4) Võrguettevõtja peab korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (5) Võrguettevõtja on kohustatud andma kõigile teistele tema tegevuspiirkonna võrguettevõtjatele vajalikku informatsiooni, et tagada soojuse jaotamine ja müük viisil, mis on kooskõlas võrgu kindla ja tõhusa kasutamisega. (6) Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele ettevõtjale. (7) Võrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist Konkurentsiametit kirjalikult informeerima lõpetamisajast ja -kavast ning esitama piisava ülevaate abinõudest, mis tagavad käesolevas paragrahvis esitatud nõuete täitmise. Konkurentsiamet: m is puudutab küsimust, kas ühes kaugküttepiirkonnas võib olla mitu võrguettevõtjat, siis seadus siinkohal piiranguid ei sea – KKütS ei välista, et ühes kaugküttepiirkonnas võib olla mitu võrguettevõtjat. KKütS § 13 lg 3 järgi võivad eri võrguettevõtjate võrgupiirkonnad võivad kattuda. Seadus ei näe aga ette võimalust, et ühte kaugküttevõrku saaks hallata kaks või enamat võrguettevõtjat. Taolist juhtumit ei ole teada ka praktikas. KKütS: Tarbija ostab soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Tapa Vallavalitsus tõlgendab seda sätet järgmiselt: võib juhtuda, et läbi torustike omamise on kaugküttepiirkonnas rohkem, kui üks võrguettevõtja, kuid kaugküttevõrku haldab (arendab, laiendab, liidab uusi tarbijaid , korraldab soojuse ostu konkursse ) üks võrguettevõtja, kes on volikogu otsuse kohaselt pandud seda korraldama. Seejuures näeb Konkurentsiseadus ette võimaluse, mi lle kohta on vallavalitsus e ettepanek kasuta da: § 14. Eri- või ainuõigus Eri- või ainuõigus on käesoleva seaduse tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ühele või mitmele ettevõtjale antud õigus, millega piiratakse nende ettevõtjate arvu, kellele on antud luba tegutseda teatavas geograafilises piirkonnas, või mis annab ühele või mitmele ettevõtjale eeliseid, mis oluliselt mõjutavad teiste ettevõtjate võimalusi tegutseda samas geograafilises piirkonnas. [ RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 01.01.2014] § 15. Olulist vahendit omav ettevõtja Olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks loetakse ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. § 18. Olulist vahendit omava ettevõtja kohustused [ RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013] (1) Olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile kaupadega varustamise või nende müügi eesmärgil: (2) Olulist vahendit omav ettevõtja võib keelduda lubamast teisele ettevõtjale juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile, kui keeldumiseks on objektiivsed alused, sealhulgas: 1) on ohustatud selle võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga ühendatud seadme ohutus ja turvalisus ning võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi töö efektiivsus ja turvalisus; 2) on ohustatud võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi terviklikkuse hoidmine või vastastikuses seoses toimimine; 3) seade, mida soovitakse ühendada võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga, ei vasta kehtivale tehnilisele standardile või reeglile; 4) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puuduvad tehnilised ja finantsilised võimalused ning vahendid, et vajalikul määral efektiivselt ja turvaliselt teenindada vastava võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi kaudu või abil; 5) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puudub seadusega ettenähtud luba vastavaks tegevuseks; 6) juurdepääsu tagajärjel ei ole tagatud seadusega ettenähtud andmete kaitse. Alljärgnevalt erinevate võimalike lahenduste hinnangud , mis ei ole normatiivaktina esitatud , ei kohusta millekski, ei piira kellegi õigusi ega sea kellelegi kohustusi, vaid on kujunenud aruteludes ja koostöös meie heade partneritega : Võrguettevõtjaks saab/jääb tänane rentnik: Probleemid/Riskid Soojaostu konkursid ei ole sisuliselt avatud, vaid suunatud enda tootmise suurendamisele, mistõttu ei ole loota konkurentsi tekkimist ja sellest lähtuvat hinna alanemist tarbijale Toimub pidev ja jõuline survestamine/manipuleerimine klientidega, kasutades ära oma positsioonist lähtuvaid kogemusi/teadmisi, mistõttu koheldakse kliente ebavõrdselt ja vähemteadlikumad saavad lepingud, mis odavama hinna juures peidavad muid suuremaid riske kaugemas tulevikus Hinnapoliitika pole läbipaistev, käib andmetega salatsemine ja pole arusaadav, kust jookseb tootja ja võrguettevõtja piir ning seetõttu ei saa keegi vaidlustada, mis on õiglane hind Tarbijale kasulike protsesside (nt soodsamate hindamine kooskõlastamine Konkurentsiametiga) venitamine ning vallal puudub igasugune kontroll ja võimalus selles korrale kutsuda selliselt, mis motiveeriks ettevõtte käitumist parandama. Vald peab pöörduma kohtusse, et natukenegi õigust nõuda Erinevatele osapooltele erineva info edastamine ja teiste kompromiteerimine, mis takistab tarbijatel üksteise ja valla suhtes usalduse tekkimist Ehitab trasse ise ja kasutab neid manipuleerimiseks tarbijate ja vallaga, et enda mõjuvõimu suurendada ja monopoli kindlustada, mistõttu on aina keerulisem hiljem vallal saada kontrolli tagasi Tuleb maksta hinda, mida ettevõte küsib Kasu/Võimalused Vald ei pea omandama uut pädevust tegutsemaks suure võrgu operaatorina ja saab pühenduda rohkem muudele vajalikele tegevustele. (vähe tõenäoline, et probleemid kaovad) Kui maksta hinda, mida ettevõte küsib ja teha nii, nagu ettevõte soovib, siis ei ole vaja valdkonnale üldse tähelepanu pöörata ja jääb tänaste vaidluste asemel palju aega üle mujale panustamiseks (vähe tõenäoline, et probleemid kaovad) Juhul, kui korraldada võrguettevõtja leidmiseks konkurss ja võidab keegi täna Tapal mittetegutsev ettevõte: Pole kindel, kas on huvitatud tarbijate huvide kaitsmisest või läheb lihtsama vastupanu teed ja teeb koostööd tootjaga vältimaks vaidlusi ja võimalikke kohtuasju, mistõttu tarbijatel ei pruugi tänasega midagi muutuda paremaks Valla ja tarbijate huve esindades jätkuvad vaidlused ja vald peab pidevalt panustama tegevusse oma aega. Valla ettevõte hakkab võrguettevõtjaks (näiteks tulevikus liites 2 valla ettevõtet ning hakkab tegutsema nii VK kui kütte valdkonnas kogu vallas, nagu on mitme KOV puhul): Probleemid/Riskid Vald peab panustama pädevust arendamisele, et tegutseda suure võrgu operaatorina ja olla mh võrdväärne tootjaga suhtlemisel/vaidlemisel ning see tähendab rahalist kulu personali värbamisel, kuid selle saab omakorda lülitada võrgukulude sisse, mis ei pruugi tulla väiksemad tänasest, kus pole aru saada väga hästi, kuidas kujuneb. Tänase võrguettevõtte trasside kättesaamiseks tuleb kulutada energiat ja peab olema valmis kohtus kaitsma ja sellega kulusid kandma. Võimalikud variandid eelistatuse järjekorras: Läbirääkimiste teel võõrandamistasus (ehituskulu- amortisatsioon) või kasutustasus (ehituskulu jagamine eluea peale+kasum) kokkuleppimine. Mõlemad osapooled tunnustavad atesteeritud hindaja tulemust Sundvalduse/sundvõõrandamise läbiviimine, et tagada tarbijate varustamine soojaga. Kaasneb kohtuvaidlus tõenäoliselt, aga õigesti tehes ei peatu protsess Uute trasside ehitus, millega kaasneb eelnevatega võrreldes alguses kõrgem hind, sh tarbijale, kuid pikas perspektiivis stabiilsus ja madalam hind Tuleb hakata küsima tootmishinda tootjalt iga-aastase piirhinna määramiseks ja pole teada, kuidas õnnestub ja mis meetmeid kasutama peab, kuid ametlikult on võrguettevõtja selles osas vaid vahendaja tootja ja Konkurentsiameti vahel. Tuleb korraldada soojaostukonkursse korrektselt ja sõlmida lepinguid, mis vajavad alguses juriidilist tuge ehk lisaraha Kasu/Võimalused Saab kontrollida ja suunata soojaostu konkursside korraldamist, et oleks tagatud avatus ja läbipaistvus, samuti keskkonnasäästlikkus ja soodsus ning on võimalik konkurentsi tekkimine tootmisele, mis omakorda hinda tarbijatele soodsamaks teeb. Vald dikteerib hinnakujunemise protsessi ning tootja ei saa palju mõjutada ajalist kulgu Võrguettevõtja suhtleb klientidega, mistõttu saab vald läbi parema kliendisuhtluse tekitada elanike suuremat rahulolu valla juhtimisega Tootja ja võrguettevõtja piir saab olema selge ja läbipaistev ning selgub tegelik tootja küsitav hind (ei pruugi olla siiski õiglane hind, aga selle üle otsustab Konkurentsiamet esitatud dokumentide alusel) Vallal vähem vajadust/põhjuseid tootjat kohtusse kaevata, kuna juhib ise protsesse ja tootja on see, kellele ei pruugi valla tehtavad otsused meeldida ja peab kaaluma, kas ja mida vaidlustada Tänane olukord, kus hulk trasse pole valla kontrolli alla, ei süvene ning % väheneb uute liitujate järgselt Soojamajanduse valdkonnas toimuv on valla kontrolli all ja ei lähtu ühe ettevõtte tahtest. Kelle käes on võrk, see otsustab, kuidas käib sooja ostmine, investeerib piirkonna jätkusuutlikkusse jm Vallale see ei too kaasa otseseid kulusid, sest võrguettevõtja kalkuleerib kõik võrgu toimimisega seotud kulud soojusenergia lõpphinna sisse. Samas on vallal, kui võrguettevõtja omanikul, alati võimalus lisainvesteeringute suunamiseks kaugküttesektori arendamiseks. Eelnõu ja seletuskirja koost aja Abivallavanem Andrus Freienthal Eelnõu esitaja ja ettekandja MACROBUTTON AcceptAllChangesInDoc [ametinimetus+nimi] ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 11.06.2020 Kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 11.06.2025 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Lp Andrus Freienthal Tapa Vallavalitsus Pikk 15, 45106 Tapa Teie: 29.05.2020 Meie: 11.06.2020 nr 5-4/2020-082-2 Saadetud e-posti aadressidele [email protected]; [email protected] Vastus selgitustaotlusele seoses ainuõiguse andmisega Lugupeetud abivallavanem Saatsite Konkurentsiametile 29.05.2020 Tapa Vallavolikogu otsuse eelnõu ja e-kirja, milles märkisite, et Tapa vald plaanib alates 01.08.2020 korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ kaudu, andes eelnimetatud ettevõtjale ainuõiguse Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks (sealhulgas kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine, soojuse ostu konkursside korraldamine ja muud haldusküsimused). Küsite Konkurentsiametilt, kas Tapa Vallavalitsus on õigesti tõlgendanud KonkS § 14 ning kas võib anda vallale kuuluvale ettevõtjale ainuõiguse. Vastuseks Teie pöördumisele selgitame alljärgnevat. Konkurentsiseaduse §-s 14 sätestatud eri- või ainuõiguse määratluses kirjeldatakse kriteeriume, millele kõnealune õigus vastab: • õiguse andjaks on riik või kohaliku omavalitsuse üksuse (rakendades avalikku võimu); • ettevõtjate arv, kellele vastav õigus antakse, on kvantitatiivselt piiratud (üks või mitu); • õiguse andmise tagajärjeks on, et teistel ettevõtjatel ei ole võimalik samas geograafilises piirkonnas ja samal tegevusalal tegutseda või ei ole see võimalik eelistatud ettevõtja või ettevõtjatega samaväärsetel tingimustel. Konkurentsiseaduse § 14 eesmärgiks on kõnealuse mõiste kasutamise kaudu piiritleda ettevõtjate ring, kellele laieneb konkurentsiseaduse sätestatud raamatupidamise erinõue (KonkS § 181). See norm ei sisalda reegleid, kuidas ja millises menetluses eri- või ainuõigus tuleks anda. Siiski on oluline märkida, et seadus annab võimaluse eri- või ainuõiguse andmine otsustada kaalutlusõiguse alusel, mistõttu peab riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse vastav otsustus olema põhjendatud ning seda ei tohi kasutada objektiivse põhjuseta konkurentsi takistamiseks. Konkurentsiamet juhib Teie tähelepanu asjaolule, et konkurentsiseaduse alusel kontrollib amet üksnes KonkS §-s 181 sätestatud nõudest kinnipidamist eri- või ainuõigust omava Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 2 ettevõtja poolt. Amet ei teosta järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse osas eri- või ainuõiguse andmise üle otsustamisel ning ametil ei ole pädevust hinnata kõnealuste eelisõiguste määramiseks läbi viidava menetluse kohasust ega õiguspärasust. Seega ei saa Konkurentsiamet anda seisukohta Tapa Vallavolikogu otsuse eelnõus esitatud põhjenduste osas. Samas rõhutatakse konkurentsiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas1, et kuivõrd eri- või ainuõiguse andmine on praktikas osutunud kontsessiooni andmiseks, tuleb kontsessioonisuhete loomiseks järgida Euroopa Liidu õigusest tulenevaid põhimõtteid, sealjuures on kontsessiooni andmiseks üldjuhul kohustuslik läbi viia kohane menetlus. Seletuskirja kohaselt saab selliseid suhteid luua näiteks halduskoostöö seaduse või riigihangete seaduse alusel, lähtudes vastavates õigusaktides ette nähtud menetluslikest reeglitest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Rõõmusaar konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja 1 Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2bd7069c-c7ed-4e76-928f- 0f096bbc02bf Kiur Põld Saatja: Kiur Põld Saatmisaeg: esmaspäev, 10. august 2020 13:53 Adressaat: 'Ahto Tisler' Teema: RE: Teabenõude osaline täitmine Manused: 1. 17.01.2020 7-19_2020-016-2 AS-ga.pdf; 1.1 17.01.20 lisa 1 22.05.17 RHM selgitus Riigihangete seadus.pdf; 29.mai 2020 Tapa VV eelnõu.pdf; KA vastus 11062020 Konkurentsiameti vastus Tapa VVle_ainuõiguse andmisest.pdf; VOE_SE_Edastamine_Jaotamine_Müük_Tapa_29.06.2020.docx Tere! Saadame teabenõude täitmiseks dokumendid, mille kohta Tapa Vallavalitsus on teada andud, et neile dokumentidele käesoleval ajal juurdepääsupiirang puudub. Lugupidamisega Kiur Põld Jurist Regulatsiooniteenistus Konkurentsiamet T 667 2590 _______________________________ Konkurentsiamet | Tatari 39 10134 Tallinn Tel: 667 2400 | E-post: [email protected] From: Kiur Põld Sent: Monday, August 3, 2020 4:56 PM To: Ahto Tisler <[email protected]> Subject: Teabenõude osaline täitmine Tere Konkurentisametile saabus 27.07 teabenõue, millega palusite väljastada dokumendid (sh kirjavahetus/e- kirjavahetus) viimase 2 aasta kohta: - Kogu suhtlus (kirjavahetus/e-kirjavahetus) Tapa valla ja OÜ´ga Tapa Vesi seoses Tapa valla Tapa linna soojaga varustamisega, s.h ainuõiguse andmise temaatikaga (selgitustaotlused vastavatelt asutustelt, vastused neile jne) – palun väljastada kogu suhtlus (kirjad ja e-kirjad). Täidame Teie teabenõude osaliselt, edastades dokumendid millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Oleme pöördunud Tapa Vallavalituse poole, et viimane märgiks dokumentides ära teabe, mis on juurdepääsupiiranguga. Tapa Vallavalitsusel palusime teabe esitada 6.08-ks. Seejärel on võimalik dokumentide esitamine Teile. Kiur Põld 1 Jurist Regulatsiooniteenistus Konkurentsiamet T 667 2590 _______________________________ Konkurentsiamet | Tatari 39 10134 Tallinn Tel: 667 2400 | E-post: info at konkurentsiamet dot ee [email protected] 2 Mare Karotamm Teie: 22.05.2017 nr 7- Konkurentsiamet 19/2017/2017-348-1 Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 12.2-1 /03970-1 Vastus teabetaotlusele Austatud proua Karotamm Pöördusite Rahandusministeeriumi poole selgitustaotlusega, mille kahe esimese küsimusega soovite sisuliselt teada, mis on kohane menetlus lepingu sõlmimiseks, millega kohalik oma- valitsus annab kaugküttevõrgu soojusettevõtja kasutusse. Kolmas küsimus puudutab sellises menetluses pakkujale seatud teatava nõude õiguspärasust. Riigihankeõiguse kohaldumise eelduseks on, et hankija ja pakkuja vahel on riigihankelepingu tunnustele vastav leping. Sealjuures ei ole oluline, kuidas pooled on lepingut kujundanud või nimetanud, vaid oluline on tehingu tegelik sisu, lepingu ese ja küsimus, kas üks lepingu pool on hankija.1 Seetõttu sõltub Teie kirjeldatud olustikus riigihankeõiguse võimalik kohaldumine esmajoones sellest, kas kaugküttevõrgu kasutusse andmiseks sõlmitakse säärane leping. Soovime siinkohal rõhutada, et meile ei ole teada, kas ja millises ulatuses on kohaliku omavalitsuse ja võrguettevõtja vahelised suhted lepingulised ning kas ettevõtja määramise aluseks on leping, kohaliku omavalitsuse haldusakt või nimetatute kogum. Samuti pole Rahandusministeeriumi valduses Teie kirjeldatud lepinguid ja meile ei ole detailselt teada nende tehingute tegelik sisu ega lepingu ese. Seetõttu lähtume vastuse koostamisel Teie kirjas esitatud väidetest ja 5. juunil toimunud kohtumisel väljendatust ning toetume lisaks kohtu- ja halduspraktika pinnalt tõusetuvatele paralleelidele. Sisulisemaks minnes on paslik märkida, et Riigikohus on järjepidevalt rõhutanud, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab võrdse kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ning proportsionaalsuse, võimaldades võrdsetel alusel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel.2 Kehtiv õigus lubab avalikku ressurssi kasutusse anda mitmel erineval moel, seda nii lepinguga, näiteks riigihankelepingu, halduslepingu, kasutuslepingu või haldusaktiga või erinevate lepingute ja aktide kogumina. Kui võtta eelduseks, et võrguettevõtja ja kohaliku omavalitsuse õigussuhe põhineb lepingul, tuleks kohase menetluse tuvastamiseks asjaomane leping kvalifitseerida ehk teisisõnu teha kindlaks, millise lepinguga on tegu. Pärast lepingu kvalifitseerimist saab tuvastada, mis oleks sellise lepingu sõlmimiseks kohane menetlus. Kohase menetluse aspekt on oluline nii lepingu pooletele kui ka avalikule haldusele laiemalt, kuna ebaõiges menetluses sõlmitud lepingu 1 RKHKo 3-3-1-39-12, p 20 2 RKHKo 3-3-1-59-05, p 17 Endla 13/10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272 korral võib tõusetuda õiguslikke vaidlusi lepingu tühisusest, eurorahade tagasinõuetest, kuni rikkumismenetluse algatamiseni Eesti suhtes. Lepingu kvalifitseerimine riigihankelepinguna Püüdes Teie kirjeldatu põhjal lepingu olemust tuvastada, siis vaidlust ei saa olla selle üle, et kohalik omavalitsus on hankija, mis osundab sellele, et hankelepingu sõlmimisel peab kohalik omavalitsus lähtuma riigihangete seaduses (edaspidi ka RHS) sätestatust. Kohane menetlus sõltub sellisel puhul hankelepingu esemest, selle eeldatavast maksumusest ning muudest asjas tähtsust omavatest faktidest. Hankemenetluse korraldamata jätmine saaks toimuda üksnes vastava erandi olemasolul või muul kohasel õiguslikul alusel. Tavaliselt peetakse riigihankeks tehinguid, millega hankija endale midagi soetab, kuid RHS-i kohaselt on riigihankelepinguks ka leping, millega hankija annab ettevõtjale õiguse teenust osutada või ehitustööd teostada ning saada selle eest kolmandatelt isikutelt tasu. Õiguslikult käsitletakse säärast lepingut kontsessioonilepinguna. Lähtudes Teie selgitustaotluses tõstatatud küsimustest, siis Eesti kohtupraktikas on esinenud juhtumeid, milles kohtud on mõneti sarnaseid küsimusi analüüsinud ning millele tuginedes saaks teha üldistusi ka kaugküttevõrgu kasutusse andmiseks kohase menetluse kohta. Niinimetatud Amestopi kohtuasjas sõlmis Torma vald vallavara korra alusel OÜ-ga Amestop kasutuslepingu, millega koormas vallala kuuluva kinnistu 49 aastaks viidatud osaühingu kasuks. 3 Kinnistul asus Torma prügila. Riigikohus leidis, et lepingu eesmärgiks polnud ainuüksi Torma prügila aluse kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamine, vaid selle peamiseks eesmärgiks oli Torma prügila käitamise ja kasutamise üleandmine eraõiguslikule isikule. Seejärel tuvastas kohus, et Torma valla ja OÜ Amestop vaheline leping vastas kontsessioonilepingu tunnustele ning vallavara kord polnud kontsessioonilepingu sõlmimiseks kohane õiguslik alus, kuna see ei taganud RHS §-s 3 ja asutamislepingu artiklites 43 ja 49 sätestatud põhimõtete järgimist. Lihtsamalt öeldes leidis kohus, et kui lepingu esemeks on kontsessioon, siis tuleb see anda kohases menetluses (sisuliselt riigihankemenetluses) ning vallavara kord polnud sellise lepin- gu sõlmimiseks kohane õiguslik alus. Lepingu korrektse kvalifitseerimise küsimusega seisis Riigikohus silmitsi ka Tallinna Sadama ja Transiidikeskuse vahelises vaidluses.4 Antud kohtuasjas plaanis Tallinna Sadam laiendada terminali ja leida sellele operaatorit ning sõlmis selleks hoonestusõiguse seadmise lepingu ja koostöölepingu Rail Garant Estonia OÜ-ga. Kohus leidis, et lepingus on lisaks hoonestus- õiguse seadmisele kokku lepitud ka selles, et üks lepingupool osutab meresadamateenust või muud terminaliteenust ning ehitab terminali. Sellisel juhul ei pruugita seada mitte ainult hoonestusõigust, vaid lepingu esemeks võivad olla ka teenused ja ehitustööd. Lepingu kvalifitseerimiseks tuleb hinnata, kas leping moodustab jagamatu terviku ja kui see moodustab jagamatu terviku, siis seda, mis on lepingu peamiseks eesmärgiks. Seejärel on või- malik vastata küsimusele, kas ja millist regulatsiooni tuli lepingu sõlmimisel järgida. Kohus ei välistanud, et antud lepingu näol olnuks võinud tegemist olla teenuse või ehitustöö kontsessi- ooni või teenuse ja ehitustöö hankelepinguga, kuid kuna kohtutoimikus lepingut polnud, ei saanud kohus lepingut kvalifitseerida. 3 RKHKo 3-3-1-66-10 4 RKHKo 3-3-1-39-12 2 (5) Lisaks on Riigikohus märkinud, et kaugkütteseaduse alusel tekkinud kohaliku omavalitsuse ja soojusettevõtja õiguslikud suhted on olemuselt kontsessioonisuhted.5 Kahjuks ei ole viidatud kaasuste pinnalt üheselt selge, mida termin „kontsessioonisuhe“ tähendab ning kas sellel võiks olla mingi sisuline tähendus kaugküttevõrgu rendile andmise kontekstis. Rendilepingu ja riigihankelepingu eristamine Rendileping on kasutusleping, millega üks isik kohustub teisele isikule kasutamiseks andma rendilepingu eseme. Võib eeldada, et kohalikud omavalitsused sõlmivad kasutuslepinguid valla- või linnavara valitsemise korrast lähtudes. Teie selgitustaotluse keskse küsimuse vastus sõltub sisuliselt sellest, millisena kvalifitseerida kohaliku omavalitsuse ja ettevõtja vaheline õigussuhe. Amestopi kaasuse varal võib väita, et kuigi kohalik omavalitsus võib lepingut käsitleda kasutuslepinguna ning sõlmida selle valla- või linnavara valitsemise korrast lähtudes, ei saa välistada, et lõppastmes on tegemist hoopiski hankelepinguga, mis tuleks sõlmida riigihankemenetluse teel. Rendilepingu ja riigihankelepingu eristamine on keeruline ja kaasuspõhine, seetõttu pole meil Teile lihtne anda igas olukorras käibivaid juhiseid. Ka ei pruugi selline eristamine olla teatud puhkudel hädavajalik, näiteks kui rendileping sõlmitakse kontsessioonilepinguga seonduvalt. Kontsessioonidirektiivi6 preambula punkti 15 kohaselt rõhutab, et kontsessioonideks ei tuleks pidada teatavaid lepinguid, mille esemeks on avaliku ala või avalike vahendite kasutusõigus, eelkõige mere-, sisesadamate või lennujaamasektoris, mille puhul hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused, korraldamata konkreetsete ehitustööde tegemiseks või teenuste osutamiseks hanget. Eeltoodut on täpsustatud viidates rendilepingutele, mis sisaldavad tingimusi valduse ülemineku, loovutamise ja kasutuseesmärgi kohta, poolte kohustusi seoses vara hooldamisega, tasustamist ja lepingu kestust. Kontsessioonidirektiivis toodud erisust võiks lihtsustatult mõista nii, et mida üldisemalt on lepingus poole (rentniku) õigused ja kohustused sisustatud, seda tõenäolisemalt on tegemist kasutuslepinguga. Paradoks peitub siin selles, et haldusorgan ei anna enamasti vara kasutusse ilma selle eesmärki täpsustamata. Tõenäoliselt ei soovi ka Teie toodud näite varal kohalikud omavalitsused kaugküttevõrku rendile anda, täpsustamata sealjuures milleks võrku kasutada. Lähtudes direktiivist ja eespool viidatud kohtupraktikast võiks teha üldistuse, et esmalt tuleks hinnata, kas kaugküttevõrgu rendile andmise leping on jagamatu tervik ja seejärel tuvastada lepingu peamine eesmärk. Kui lepingu sisuks on aga kaugküttevõrgu käitamise õiguse üle andmine selleks, et ettevõtja saaks tarbijaid soojusega varustada, siis tõmmates paralleeli Amestopi kaasusega, võib polemiseerida, kas lepingu peamine eesmärk on anda vara rendile või hoopiski tagada käitada kaugküttevõrku. Viimasel juhul võiks olla tegemist näiteks teenuste kontsessiooniga, kui lepingul esinevad ka muud kontsessiooni tunnused. 5 RKHKo 3-3-1-7-10; RKPJKm 3-4-1-6-10 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta 3 (5) Riigihangete seaduse võimalik kohaldamine Kui eeldada, et Teie selgitustaotluses kirjeldatud tehingu näol on tegemist üksnes teenuste kontsessioonilepinguga, siis 1. septembrist 2017 jõustuva RHS-i kohaselt tuleks menetluse valikul esmalt lähtuda § 16 lg-s 1 ja 2 sätestatust. Lihtsustatult kohustab uus RHS teenuste kontsessioonilepingu sõlmimiseks korraldama lihthankemenetluse seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatut järgides, kui lepingu eeldatav maksumus jääb vahemikku 60000-299999 eurot. Kui lepingu eeldatav maksumus on 300000 eurot või rohkem, lähtub hankija RHS-i 4. peatükis sätestatust. Mõlemad menetlused algavad kas hanketeate või kontsessiooniteate avaldamisega. Kui teenuste kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on väiksem kui lihthanke piirmäär, lähtub hankija riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest, ega pea hanketeadet avaldama. Kui eeldada, et Teie selgitustaotluses kirjeldatud tehingu näol on tegemist segalepinguga, siis lähtub hankija selle sõlmimisel esmalt uue RHS §-s 18 ja 19 sätestatust. Mõistagi, kui tehingu suhtes laieneb RHS, siis võivad kõne alla tulla ka mitmesugused erandid, mis lubavad hankijal hankemenetlust mitte korraldada või jõuda hankelepinguni menetluslikult erandlikul viisil. Uue riigihangete seaduse tähenduses võivad siinkohal kõne alla tulla §-des 11, 12 ja 132 sätestatud erandid või §-s 137 sätestatud võimalus sõlmida leping väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel. Eraldi tasub siinkohal peatuda Teie selgitustaotluses toodud väitel, et võrguettevõtja saab rendilepingus määratud tähtajaks konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumil teenuse osutamise ainuõiguse. Uue riigihangete seaduse § 132 lg 1 kohaselt ei ole hankija kohustatud RHS-i kohaldama, kui annab ainuõiguse võrgustikusektoris tegutsemisel teenuste osutamiseks, kui see antakse Euroopa Liidu toimimise lepingu ja muude Euroopa Liidu õigusaktide alusel, millega kehtestatakse turulepääsu ühiseeskirjad võrgustikusektoris tegutsemiseks. Kuigi KKütS-i erinevate sätete kohaldamine võib vähemalt teoreetiliselt luua olukorra, milles ettevõtjal on eri- või ainuõigus KonkS § 14 tähenduses, ei pruugi see tähendada, et tegemist oleks ainuõigusega RHS § 132 lg 1 mõttes. Nagu oleme ametile ka varasemas kirjavahetuses detailselt osundanud, ei ole need mõisted omavahel täiesti kattuvad. Kuna Rahandusministeerium ei ole pädev valitsusasutus andmaks selgitusi KKütS-i kohaldamise osas ega sõlmi praktikas ka viidatud õigusakti alusel lepinguid, ei ole meil võimalik võtta seisukohta selle osas, kas KKütS-i alusel tekkiv õigussuhe oleks ainuõigus RHS § 132 lg 1 tähenduses. Igal juhul nõuab kontsessioonidirektiivi artikkel 10 lg 2 ja RHS § 132 lg 2, et kui liikmesriik annab ettevõtjale ainuõiguse tegutseda võrgustikusektoris, teavitab ta sellest komisjoni ühe kuu jooksul pärast kõnealuse ainuõiguse andmist. Kaugküttevõrgu arenduskohustuse täitmine kvalifitseerimise tingimusena Meie arusaamise kohaselt olete oma kolmanda küsimusega soovinud sisuliselt teada, kas kohalik omavalitsus võib seada pakkujale tingimuse, et viimane peab olema nõuetekohaselt täitnud mõne teise kohaliku omavalitsusega sõlmitud rendilepingus võetud kaugkütte arenduskohustuse. Kui tegemist oleks riigihankemenetluses pakkujatele seatud nõudega, siis kõige otsesemalt näiks see seonduvat uue RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud valikulise kõrvaldamise alusega, mis lubab hankemenetlusest kõrvaldada ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt 4 (5) sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on kohaldatud õiguskaitsevahendeid.7 Juhul, kui kohalik omavalitsus on sätestanud kaugküttevõrgu arenduskohustuse lepingu täitmise tingimusena ning ettevõtja on jätnud selle täitmata või pole seda kohaselt täitnud ning selle tulemusena on hankija kohaldanud RHS § 95 lg 4 p-s 8 loetletud õiguskaitsevahendit, siis leiame, et rikkumist võiks käsitleda olulisena. Sellele rikkumisele võivad hiljem tugineda ka teised kohalikud omavalitsused oma riigihankemenetlustes ning ettevõtja menetlusest kõrvaldada. Seonduvalt uue riigihangete seadusega arendab Rahandusministeerium ka riigihangete registrit, kuhu kavandatakse lisada võimalus hankijatel märkida, kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid on ettevõtja suhtes lepingu täitmisel kohaldatud. Kokkuvõtteks Kohane menetlus kaugküttevõrguga seonduvate tehinguteks sõltub peaasjalikult sellest, kuidas poolte vahelist tehingut kvalifitseeritakse. Kui kohaliku omavalitsuse ja ettevõtja vahel sõlmitakse hankelepingu tunnustele vastav leping, siis võib riigihangete seaduse kohaldamine kõne alla tulla. Täpsemad menetlusreeglid sõltuvad eeskätt lepingu esemest ja eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse rakendamisel on võimalikud ka erandid, mis lubavad hankemenetlust mitte korraldada või kasutada lepingu sõlmimiseks erandlikku menetlusliiki. Kaugküttevõrgu arenduskohustuse varasem ebakohane täitmine võib uue RHS-i kohaselt olla ettevõtja kõrvaldamise aluseks, kui see on käsitletav varasema hankelepingu olulise või pideva rikkumisena ning selle rikkumise tulemusena on kohaldatud õiguskaitsevahendit. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane juhataja riigihangete ja riigiabi osakond Mario Sõrm 6113144 [email protected] 7 lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi 5 (5) Kiur Põld Saatja: Andrus Freienthal <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 29. mai 2020 15:06 Adressaat: Konkurentsiamet; Marek Piiroja Koopia: [email protected] Teema: [VÄLJAST] Tapa kaugküttepiirkondVõrguettevõtja Manused: VOE_SE_Edastamine_Jaotamine_Müük_Tapa_29.06.2020.docx Tere! Kõigepealt tänan Konkurentsiametit senise meeldiva ja kasuliku koostöö eest. Teadaolevalt lõpevad kaugküttetorustike senised rendilepingud Tapa kaugküttepiirkonna soojatootjaga N. R. Energy OÜ-ga 31.07.2020. Tapa vald plaanib korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ kaudu alates 01.08.2020 ning anda Tapa Vesi OÜ-le kui olulist vahendit omavale ettevõtjale ainuõigus Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks, milleks on kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine, soojuse ostu konkursside korraldamine ja muud haldusküsimused. Meie küsimus Konkurentsiametile: Kas oleme õigesti tõlgendanud Konkurentsiseaduse sätet ning võime vallale kuuluvale ettevõttele anda ainuõiguse: § 14. Eri- või ainuõigus Eri- või ainuõigus on käesoleva seaduse tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ühele või mitmele ettevõtjale antud õigus, millega piiratakse nende ettevõtjate arvu, kellele on antud luba tegutseda teatavas geograafilises piirkonnas, või mis annab ühele või mitmele ettevõtjale eeliseid, mis oluliselt mõjutavad teiste ettevõtjate võimalusi tegutseda samas geograafilises piirkonnas. Kiri ja lisatud eelnõu on konfidentsiaalsed ning palume seda kolmandatele isikutele mitte edastada. Lugupidamisega Andrus Freienthal abivallavanem 322 9655, 5918 2790 [email protected] TAPA VALLAVALITSUS Pikk 15, 45106 Tapa 322 9650, [email protected] www.tapa.ee 1
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel