AS Helme Pansionaat
[email protected]
30.10.2024 nr 5.1-3/30014-3
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
(ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr
36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus)
sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Kooli tn 10, Helme alevik, Tõrva vald, Valga maakond.
1.4. Paikvaatluse aeg: 10.10.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart (järelevalvemeeskonna juht) ja
järelevalve talituse juhataja Kersti Kask.
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR.
1.7. Järelevalvetoimingute juures osales AS Helme Pansionaat hooldusjuht Gerta Maier-
Ruohonen.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et AS Helme Pansionaat (Hooldekodu) ei ole täitnud
järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama
tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie
tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja
hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud
majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või
töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu poolt esitatud
töötajate nimekirjas on kokku 25 vahetult teenust osutavat töötajat (hooldustöötajad,
abihooldustöötajad), kellest kahe andmed MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis
kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida.
2.2. SoMm nr 36 § 2 lg 3, mille järgi tagab teenuseosutaja hooldustoimingute tegemisel
teenusesaajale privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise ning enne
hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamise. Hooldekodus ei kasutatud
hooldustoimingute tegemisel inimese privaatsuse tagamiseks sirmi või kardinat vms
vahendit.
2.3. SHS § 144 lg 52 punktid 1 ja 2, mille alusel kannab väljaspool kodu ÜHteenuse osutaja
sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse 14 kalendripäeva jooksul teenusele
asumisest või teenuse osutamise lõpetamisest:
teenust saava isiku käesoleva seaduse § 1421 punktis 1 nimetatud üldandmed;
isikule teenuse osutamise lõpetamise andmed.
Paikvaatluse päeval oli teenusel 68 inimest. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri
(STAR) andmetel oli seisuga 21.10.2024 Hoolekodu nimekirjas 108 teenusesaajat, neist
üks teenusesaaja oli nimekirjas topelt. Vaid 29 teenusesaajat vastas Hooldekodu esitatud
teenusesaajate nimekirjale.
Võttes arvesse, et Helme Pansionaat AS on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi
kõrvaldama ja on näidanud üles soovi ja valmisolekut rikkumised kõrvaldada esimesel
võimalusel, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. Järelkontroll
Helme Pansionaat AS-is toimub 2025. aasta esimeses kvartalis.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas järelevalvemenetluse AS Helme Pansionaadis 09.10.2024 ning etteteatamata
paikvaatlus viidi läbi 10.10.2024. Hooldekodule on 06.12.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba
(SÜH000048) tegevuskohas Kooli tn 10, Helme alevik, Tõrva vald, Valga maakond. ÜHteenuse
osutamine on lubatud maksimaalselt 74 inimesele. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli
seisuga 21.10.2024 kantud 23 teenust vahetult osutavat töötajat (neis 5 abihooldustöötajat).
Hooldekodu veebilehel on avaldatud ÜHteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu
kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info (1450/1740 eurot kuus, sh
hoolduskomponent ühe inimese kohta on 810 eurot kuus), teave hinnale lisanduvatest kuludest
transpordile ja muudele lisateenustele.
Hooldekodu tegutseb kahekordses hoones, majas on jaotusköök ja pesumaja. Aias on mitmeid
alasid, kus teenusesaajad saavad aega veeta. Õueala on hoolitsetud, kuid territoorium piiramata,
seetõttu on järelevalve tagamiseks territooriumil ja hoone koridorides videovalve. Teenusele
võetakse kohtade olemasolul kõiki soovijaid, välja arvatud psüühilisest erivajadusest tingitud
suure hooldusvajadusega teenusesaajaid.
3.1. MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa
väljaandjat (SKA) hiljemalt viie tööpäeva jooksul muudatustest, mil hooldustöötaja või
abihooldustöötaja tööleping on sõlmitud või on tööleping lõpetatud. Tegevusloa väljastajal
peab olema võimalus kontrollida kas hooldustöötaja või abihooldustöötaja vastavust
nõuetele. Hooldekodu ei olnud täitnud MSÜS § 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust
ning ei olnud teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (nt töölepingu
sõlmimisest, töösuhte lõppemisest, ametinimetuse muudatusest) tegevusloa andmiseks
pädevale majandushaldusasutusele (SKA). Seisuga 21.10.2024 oli MTRis teenust
vahetult osutavate isikute hulgas kaks töötajat, kelle andmed MTRis puudusid ning kelle
vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida (K. K ja A. J).
3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine:
3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse § 2 lõigete 1 – 4 alusel tuleb teenuseosutajal
tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on
määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad
isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Kõigi hooldustoimingute
tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja
võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine.
Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet,
kui teenusesaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga.
2
SKA seisukoht: Hooldekodu on määruse § 2 lõigete 1 – 4 sätestatud nõudeid täitnud
osaliselt (vt 2.2.).
3.2.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud
Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse
lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldekodus on kasutusel jälgimisleht, mida
töötajatel tuleb täita. Muuhulgas dokumenteerivad hooldustöötajad üle keha pesemist,
jälgivad teenusesaajate seedetööd ja ravimite manustamist. Muud üldised tähelepanekud
töövahetuse jooksul märgitakse käsikirjaliselt raportivihikusse. Hooldustöötajad abistavad
ja juhendavad teenusesaajaid söömisel ja joomisel. Toitlustatakse nii söögisaalis kui
teenusesaajate tubades. Teenusesaajate hulgas on nii endiseid erihoolekande kliente,
dementsusega inimesi kui ka erinevate haiguste tõttu voodikeskseid. Teenusesaajatel on
võimalus kasutada liikumiseks abivahendeid, mida Hooldekodu aitab rentida
teenusesaajal endal (käimisraamid, ratastoolid, tugikepid jm), kasutusel on hooldustööd
toetavad abivahendid (nt tõstuk, pesemisraam ja -tool, potitool, lamatistevastased
õhkmadratsid jms). Hooldekodu töötajad peavad abivahendite hulka piisavaks. Kõik
teenusesaajad kasutavad oma isiklikke rõivaid ja jalatseid. Riiete pesemine ja
puhastamine on Hooldekodus korraldatud oma pesumajas. Hooldekodu abistab ja
juhendab teenusesaajaid üle keha pesemisel (keskmiselt korra nädalas), abistab küünte,
juuste ja habeme korrastamisel, korraldab transpordi väljapoole maja, vajadusel toetab nii
teenusesaajat kui tema lähedast elulõpul.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud.
3.2.3. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud
Hooldekodus töötab tööpäeviti kaks meditsiiniõde, kelle töökoormus on vastavalt
töögraafikule 4/8 tundi. Infovahetuseks hooldustöötajate ja meditsiiniõe vahel on
raportivihik. Palju infot edastatakse ka suuliselt. Hooldustöötajad oskavad ära tunda
lamatisi ja ohtlikke terviseseisundeid, anda esmaabi, jälgida üldist terviseseisundit. Infot
jagatakse meditsiiniõe ja hooldusjuhiga, vajadusel kutsutakse kiirabi. Terviseseisundiga
seotud toiminguks on ka abistamine ja juhendamine ravimite manustamisel. Meditsiiniõde
tellib elanike retseptiravimeid ja pikendab retsepte. Retseptiravimid asuvad õe kabinetis,
ravimid jagab dosaatoritesse meditsiiniõde, ravimite jagamine teenusesaajatele on
hooldustöötajate ülesanne. Samuti on hooldustöötajate ülesandeks teenusesaajate üldise
seisundi jälgimine (nt kehatemperatuuri mõõtmine, naha muutused) ning terviseseisundi
muutuste korral meditsiiniõe ja hooldusjuhi teavitamine.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga
seotud toimingud.
3.2.4. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud
Analüüsitud hooldusplaanides oli kavandatud teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid (nt aja veetmine arvutis,
arvutimängud, teleri vaatamine, muusika kuulamine, ajalehtede ja ajakirjade lugemine).
Teenusesaajatel on võimalik vaadata televiisorit, mõned kuulavad ka raadiot ja tegelevad
meelepäraste tegevuste planeerimisega ise. Tööl on osalise koormusega
tegevusjuhendaja, kes viib läbi võimlemistunde, loeb ette, korraldab vestlusringe.
Teenusesaajatel on võimalik värskes õhus viibida, territoorium on suur ja liikumiseks
ruumi piisavalt. Teenusesaajad ja nende lähedased kinnitasid, et Hooldekodus viiakse
läbi aktiviseerivaid ja ühiseid tegevusi. Õue saavad minna kõik need, kes soovivad, ka
abivahendiga liikujad. Vajadusel aidatakse tõstukiga ratastooli. Lähedastega suhtlemist
toetatakse ning külastajate kohtumist teenusesaajatega ei piirata, palutakse lihtsalt
arvestada eakate päevakava ja hooldustoimingute tegemisega.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud.
3
3.2.5. SHS § 21 lõige 2-5 (nõuded hooldusplaanile)
SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja
koostatavad hooldusplaanid. Hooldusplaan tuleb koostada 30 päeva jooksul alates
teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse
rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus
vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema
hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused
ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning
hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas.
Määruse § 2 lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada
hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis
on määratud hooldusplaanis. Paikvaatlusel leidis kinnitust, et teenusesaajate
hooldusplaanid on hooldustöötajatele ja meditsiiniõdedele kättesaadavad. Kohapeal
tutvuti kuue juhuslikult valitud teenusesaaja hooldusplaaniga. Hooldusplaanis on
teenusesaaja andmed, terviseseisundi hinnang, isikutoimingute hinnang (mis
sagedusega toiminguid tehakse, milles abi vajatakse, vastutaja) ja hooldusplaani
eesmärk. Hooldusplaani koostavad sotsiaaltöötaja, meditsiiniõde ja hooldusjuht koostöös.
Hooldustöötajate sõnul pole hooldusplaan nende igapäevane infoallikas, kuna elanikud
elavad Hooldekodus kaua ja kõigi erivajaduste ja terviseseisundiga ollakse juba kursis,
kuid uue teenusesaaja lisandumisel antakse teada erivajadustest ja koostatud
hooldusplaanist. Hooldusplaanid olid põhjalikud, täidetud arusaadavalt ja isikukeskselt.
Kohalike omavalituste sotsiaalvaldkonna töötajate vestlustest selgus, et hooldusplaani
koostamisel nad ei osale, kuid ümberhindamise käigus on tutvutud koostatud
hooldusplaanidega. Üldjoontes ollakse osutatava teenusega rahul. Negatiivse infona on
KOV-ideni jõudnud personali vähesusest tingitud puudulikud hooldustoimingud.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab SHS § 21 lõigetes 2-5 nimetatud hooldusplaanile
kehtestatud nõuded.
3.2.6. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid
viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd
juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik,
kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama
õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust
vahetult osutatavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5
sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Ka Hooldekodu ise kontrollib regulaarselt
töötajate karistatust. Helme Pansionaat AS edastas töötajate nimekirja (seisuga
15.10.2024) 18 hooldustöötaja ja 5 abihooldustöötaja andmetega. Lisaks oli esitatud
nimekirjas kaks töötajat, kelle andmed MTRis puudusid ning nende vastavust SHSis
kehtestatud nõuetele ei olnud võimalik kontrollida. Käesoleval hetkel ei ole Hooldekodul
veel täidetud nõue töötajate arvule, mis tuleneb määruse nr 36 §st 3 (rakendub hiljemalt
01.07.2026). Selle täitmiseks piisaks kahe ööpäevaringse töötaja olemasolust öisel ajal ja
täiendavalt kuue hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohalolekust kuni 12 teenusesaaja
kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul. Nõude täitmiseks peab Hooldekodu
teenindama maksimaalselt 72 teenusesaajat, muutma päevaste töötajate tööaega ning
rakendama täiendavat tööjõudu.
3.2.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud),
maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Alates 01.04.2024 on Hooldekodu ÜHteenuse
kohamaksumus 1450/1740 eurot, millest hoolduskomponendi suuruseks ühe inimese
kohta on 810 eurot kuus. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli
soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024. a) peaks Hooldekodus hoolduspersonali
kulu esitatud personaliandmete põhjal olema ühe teenusesaaja kohta 757 eurot kuus.
Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud
meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.
4
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
1. Viia STAR kooskõlla teenusesaajate tegelike andmete ja viibimiskohtadega;
2. Avaldada päevakava teadete tahvlil, mis aitab nii teenusesaajatel kui lähedastel olla kursis
päeva toimingutega ja vajadusel korraldada selle alusel ka tegevusi/külastusi;
3. Kontrollida väidet, et hooldustöötajate vähesus on viinud puudulike hooldustoiminguteni;
4. Täiendada teenusesaajate vaba aega tähendusrikaste tegevustega. Vabaajategevuste
arendamiseks teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Svetlana Kubpart
järelevalve juhtivspetsialist
5