Sihtasutus Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu
[email protected]
Männi tee 24, Pärnu-Jaagupi alev, Põhja-Pärnumaa
vald, Pärnu maakond
87201
23.10.2024 nr 5.1-3/25801-4
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vastavust
SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale
ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning
majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
(MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Männi tee 24, Pärnu-Jaagupi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu
maakond.
1.4. Paikvaatluse aeg: 03.09.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialistid Inna Tamm ja Tõnis Palgi
(järelevalve meeskonna juht).
1.6. Teenuseosutaja poolt osales järelevalvetoimingutes juhataja Merike Lahesaare
1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse registris (MTR) ja
töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-kirjavahetus, vestlused klientide
ja nende lähedastega ning hooldekodu töötajatega.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Sihtasutus Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu ei ole täitnud
järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. SHS § 22¹ lõike 6 kohaselt avalikustab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
osutaja teenuskoha maksumuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja
abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
2.2. SHS § 154 punkti 3 kohaselt lisatakse sotsiaalteenuse osutaja tegevusloale tegutsemiseks
lubatud tegevuskoht.
Järelevalvemenetluse käigus tuvastati, et üldhooldusteenuse saajaid majutatakse aadressil
Männi tee 24/1, Pärnu-Jaagupi alev, asuva hoone ruumidesse, mis ei ole tegevusloa SÜH000079
kontrollesemeks. Tegevusloale kantud teenuse osutamise koht peab vastama SHS § 153
lõigetele 3 ja 4, mis sätestavad, et tegevuskoht peab vastama tervisekaitsenõuetele ja
tuleohutusnõuetele. MTRis Männi tee 24/1 tegevuskoha vastavust tõendavad dokumendid
puuduvad.
SKA teostab järelkontrolli punktis 2.1. ja 2.2. nimetatud rikkumise kõrvaldamise üle alates
1. detsembrist 2024.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1. Üldandmed
SKA algatas riikliku järelevalve menetluse Sihtasutuses Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu 21.08.2024.
Ette teatamata paikvaatlus toimus 03.09.2024. Asutusele on 13.12.2019 väljastatud tähtajatu
tegevusluba (SÜH000079) üldhooldusteenuse osutamiseks kuni 55 inimesele tegevuskohas
Männi tee 24, Pärnu-Jaagupi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond. Ööpäevaringse
üldhooldusteenuse ja iseseisva statsionaarse õendusabi osutamise teave (kontaktandmed) on
avaldatud Põhja-Pärnumaa valla kodulehel: (https://www.pparnumaa.ee/sotsiaal-ja-
tervishoid/hoolekandeasutused#Sihtasutus%20P%C3%A4rnu-Jaagupi%20Hoolduskodu).
3.2. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat
(SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude
muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
MTRi oli 09.10.2024 seisuga sisestatud seitsme hooldustöötaja ja kolme abihooldustöötaja
andmed. Kõigil töötajatel oli kehtiv tööleping. Juhataja 18.09.2024 edastatud töötjate nimekiri
vastas MTRi ja töötamise registri (TÖR) andmetele.
3.3. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.3.1. SHS § 154 punkti 3 kohaselt lisatakse sotsiaalteenuse osutaja tegevusloale tegutsemiseks
lubatud tegevuskoht.
Paikvaatluse käigus tuvastati, et viis teenusesaajat on majutatud endise lastenõuandla
ruumidesse aadressil Männi tee 24/1, Pärnu-Jaagupi alev, mis ei ole tegevusloa SÜH000079
kontrollese. Tegevusloale kantud teenuse osutamise koht peab vastama SHS § 153 lõigetele 3
ja 4, mis sätestavad, et tegevuskoht peab vastama tervisekaitsenõuetele ja tuleohutusnõuetele.
MTRis Männi tee 24/1 tegevuskoha vastavust tõendavad dokumendid puuduvad.
Teenusesaajate majutamiseks on hoones kohaldatud neli tuba.
3.3.2. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse nr 36 § 2 lõigete 1 kuni 3 kohaselt on väljaspool
kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärgiks tagada täisealistele isikutele turvaline keskkond
ja toimetulek, teenuse osutajal tuleb tagada teenusesaajale hooldustoimingud, majutamine,
toitlustamine ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad teenused vastavalt hooldusplaani
määratud tingimustele.
Üldhooldusteenust osutatakse endise Pärnu-Jaagupi haigla kahel korrusel. Liikumisraskustega
teenusesaajate korruste vaheliseks transportimiseks saavad hooldustöötajad kasutada
trepironijat. Hoone esimesel korrusel osutatakse statsionaarset õendusabi kümnele patsiendile.
Teenusesaajad on majutatud ühe kuni neljakohalistesse tubadesse. Kõigis tubades on kasutusel
funktsionaalvoodid. Juhataja sõnul jagatakse kutsunginupud teenusesaajatele, kes on võimelised
seda sihipäraselt kasutama.
Hooldekodu õue ala on heakorrastatud, peamaja ukse ees on pingid, kus teenusesaajad saavad
istuda. Õue ala ei ole aiaga piiratud ning kõigil teenusesaajatel on võimalus soovitud suunas
2
vabalt jalutada. Juhataja selgitas, et õues liikuvad teenusesaajad järelevalvet ei vaja; pidevat
järelevalvet vajavatele dementsusega inimestele osutatakse üldhooldusteenust Sihtasutuse
Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu Kaelase kodu tegevuskohas.
Hooldekodu territooriumil asuvas endise lastenõuandla ruumides osutatakse üldhooldusteenust
väiksema hooldusvajadusega teenusesaajatele; need on meesterahvad, kes erinevate
probleemide tõttu ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul võimelised iseseisvalt elu korraldama,
kuid turvalises keskkonnas siiski küllaltki iseseisvad, vajades majutust, toitlustamist ning kohati
ka juhendamist. Kirjeldatud teenusesaajate majutamiseks on kõnealuses hoones kohandatud neli
tuba. Paikvaatuse ajal elas majas viis meesterahvast, kes olid liikumisvõimelised ning käisid
söömas peamajas asuvas söögisaalis (teisel korrusel).
Hooldekodu elanike ja õendusabi patsientide toit valmistatakse Hooldekodu köögis ning
jagatakse laiali kolme toidukorrana. Küsitletud teenusesaajad olid toitlustamisega rahul.
Teenusesaajate pesu pestakse hooldekodu pesumajas, isiklikud riided on märgistatud vältimaks
nende kaotsiminekut. Kaebusi lahendatakse vastavalt SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu kaebuste
lahendamise korrale. Postkast kaebuste esitamiseks on esimese korruse stendi juures.
3.3.3. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded
väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas
tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks (määrus nr 36).
Määruse nr 36 § 2 lõigete 1 - 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale
hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja
hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga
seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud
toiminguteks. Hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale
privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu
selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult
teavet, kui teenussaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga.
Hooldekodu koostab teenusesaajatele hooldusplaanid, milles on kajastatud hooldusvajaduse
ulatusest lähtuvad isikuhooldustoimingud; „täiendavaid ja toetavaid tegevusi“ ei planeerita.
Juhataja sõnul liiguvad paljud kliendid üldhooldusteenusele statsionaarse õendusabi lõppedes ja
on küllaltki suure hooldusvajadusega. Kohaliku omavalitsuse töötajad tõid Hooldekodu
tugevusena välja, et ollakse valmis vastu võtma küllaltki suure hooldusvajadusega
teenusesaajaid ning hoolduse edasine kulg jätkub teenusesaaja jaoks tuttavas keskkonnas.
Hooldustöötajate sõnul arvestatakse hooldustoimingute tegemisel teenusesaajate erineva
võimekuse ja tahtega; vastav põhimõte on välja toodud ka hooldustöötaja tööjuhistes.
Hooldekodu tubadesse paigutamisel lähtutakse eeskätt vaba koha olemasolust (eri soost
teenusesaajad paigutatakse eraldi tubadesse). Kõigis tubades ei ole privaatsuse loomiseks
võimalik püsivalt kasutada sirmi või laekardinat. Juhataja sõnul kasutab hooldustöötaja vastavalt
hooldustoimingu iseloomule kaasaskantavat sirmi. Hooldustöötajad rääkisid, et enne
isikuhooldustoimingutega alustamist palutakse kõrvalistel isikutel ruumist lahkuda ning
hooldustoimingute sisu selgitatakse teenusesaajale. Hooldekodu elaniku terviseseisundi
halvenemise korral teavitab sellest teenusesaaja lähedast/kontaktisikut Hooldekodu juhataja või
valveõde. Järelevalvemenetluse käigus intervjueeritud lähedased olid Hooldekodu
teavitamiskohustuse täitmisega üldiselt rahul. Ühel küsitletutest meenus aastate tagune juhtum,
kus ta oleks oodanud Hooldekodult kiiremat teavitust pereliikme haiglasse paigutamise korral.
Küsitletud lähedased ei olnud teadlikud hooldusplaanide olemasolust ja nendega
hooldusplaanidega tutvumise võimalusest.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud.
Hooldekodu juhataja jälgib hooldustoimingute teostamise kvaliteeti. Hooldustöötajatele on
koostatud detailsed tööjuhised vastavalt töötaja tööpäeva alguse kellaajale. Juhendites on välja
toodud hooldustöötaja peamised tegevused päevakava lõikes ja hooldustoimingu korrektse
3
soorituse lühikirjeldus. Lisaks on juhendid olulisemate isikuhooldustoimingute tegemiseks
(toitmine, igapäevane pesemine, suuhügieen, üle keha pesemine ja raseerimine).
Teenusesaajate üle keha pesemine toimub vastavalt vajadusele ja mitte harvem kui ühel korral
nädalas. Hooldekodu elanikele pakub vaimset ja hingelist tuge hingehoidja, kes külastab
hooldekodu regulaarselt ühel päeval nädalas. Teenusele võetakse suurema hooldusvajadusega
inimesi, personalil on teadmised ja kogemus ja sonditoidetavate teenusesaajate hoolduseks.
Teenusesaaja surma korral Hooldekodu juhataja suhtleb lähedastega, vajadustel nõustab
edasise toimingute osas. Järelevalvemenetluse käigus kogutud tõendite põhjal (sh vestlused
teenusesaajate, töötajate, lähedaste ja kohalike omavalitsuste esindajatega) võib järeldada,
määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud on tagatud.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud.
Teenusesaajate terviseseisundiga seotud toimingud on tagatud (ravimid väljastab ja elulised
näitajad mõõdab õde), omatakse pidevat ülevaadet teenusesaajate terviseseisundi kohta.
Hooldustöötaja teavitab patsiendi/üldhooldusteenuse saaja seisundi halvenemisest koheselt
valveõde, kes osutab abi oma pädevuse piires või kutsub kiirabi. Hooldustöötajad oskavad
ennetada lamatiste teket. Lamatiste ärahoidmiseks ja raviks väljastatakse teenusesaajale
spetsiaalne madrats. Järelevalvemenetluses kogutud tõenditest nähtub, et terviseseisundiga
seotud toimingute tegemine vastab määruses sätestatud nõuetele.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 7 on loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud.
Hooldekodus töötab tegevusjuhendaja, kelle tööaeg on tööpäeviti kell 8.00–13.00.
Tegevusjuhendaja viib teenusesaajatega läbi võimlemisharjutusi, õpetab abivahendite
kasutamist, korraldab liikumist soovijatele nii õues kui ka koridorides ning suhtleb hooldekodu
elanikega. Üks teenusesaaja märkis, et ta on tegevusjuhendaja käest saanud ristsõnu ja
lugemisvara ning talle on antud võimlemiskava jalgade treenimiseks. Teenusesaaja lähedaste
hinnangul peaks hooldusteenus olema senisest veelgi aktiivsema ja isikukesksema sisuga, kuid
selleks peaks Hooldekodu töötajate arvu suurendama. Praegustes hooldustöötajate
tööjuhendites aktiveerivate tegevuste läbiviimist märgitud ei ole.
3.3.4. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja
koostatavad hooldusplaanid.
Järelevalvemenetluse käigus kontrolliti kaheksa teenusesaaja hooldusplaani (M.R., T.R., L.P.,
H.S., J.K., M.L., T.R. ja M.M.). Kõik kontrollitud hooldusplaanid olid koostatud ja üle vaadatud
vastavalt SHS § 21 lg 4 sätestatud tähtaegadele. Hooldusplaani juurde kuulub hinnanguleht, mis
annab ülevaate teenusesaaja hooldusvajaduse ulatusest. Hinnangulehed ja hooldusplaanid
koostatakse paberkandjale ning neid hoitakse meditsiiniõe kabinetis (ei ole hooldustöötajate
igapäevases kasutuses). Valdavalt on hooldusplaanides seatud eesmärgiks
isikuhooldustoimingute tegemine ("hoolealune on puhas ja hooldatud"); mõnel juhul on lisatud
kukkumisriski ennetavad meetmed, nagu turvalise keskkonna loomine, sobivate abivahendite
soovitamine või abi osutamine siirdumisel. Teenusesaaja vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse
toetamisele suunatud eesmärke ja tegevusi ei ole välja toodud. Hooldusvajaduse kõrval on
hinnatud teenusesaaja tervishoiuteenuse vajadust: märgitud on perearsti andmed, manustatavad
ravimid ning vajadus eriarsti visiidiks. Hooldusplaanide koostamise eest vastutab juhataja, kellel
on tervishoiutöötaja ettevalmistus. Kontrollitud hooldusplaanide koostamises on osalenud
hooldustöötajad H.L. ja A.K. Juhataja sõnul tunnevad hooldustöötajad hooldekodu elanikke
piisavalt hästi ning suudavad abivajadust märgata selleks hooldusplaani kasutamata.
3.3.5. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil,
mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust
osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja.
SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi üldhoodusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
4
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada üldhooldusteenust saama õigustatud isiku elu, tervise
ja vara.
MTRi andmetel töötab hooldekodus kümme hooldustöötajat, neist kolmel puudub vastavus SHS
§ 22 lõike 4 punktides 1-3 sätestatud nõuetele. Päevasel ajal on hooldekodus kolm
hooldustöötajat (erineva tööajaga: 06.00−18.00; 08.00−20.00; 08.00−08.00), ööseks jääb majja
üks hooldaja (20.00−06.00). Õendusabi osakonna õde on majas 24tundi. Üldhooldusteenust
osutatakse 55 inimesele, lisaks hoolitsetakse kümne statsionaarse õendusabi patsiendi hoolduse
eest. Juhataja sõnul tegutseb kollektiiv ühtse meeskonnaga ning tööülesannetega saadakse
hakkama. On positiivne, et hooldustöötajad saavad osaleda täienduskoolitustel – viimati toimus
koolitus 27. augustil teemaks hooldusteenuse osutamine teenusesaaja elu lõpufaasis.
Täiendõpet soodustatakse: üks abihooldustöötajatest alustab lähiajal osalemist hooldustöötaja
täiendkoolitusel.
Juhataja koostab töögraafikud põhimõttel, et 24tunnises vahetuses oleks alati kvalifitseeritud
hooldustöötaja. Õiguskantsler on 2019a kontrollkäigu kokkuvõttes märkinud, et hooldekodu
elanikele õigeaegse abi tagamiseks ning individuaalseks juhendamiseks on vaja rohkem
töötajaid. Teenuseosutaja peab hiljemalt 01.07.2026 täitma määruse nr 36 § 3, mis sätestab
miinimumnõuded hooldustöötajate arvule. SKA hinnangul on miinimumnõude täitmiseks puudu
vähemalt viis hooldustöötajat. Järelevalvemenetluse käigus intervjueeritud teenusesaajate
lähedased leidsid, et töötajatel võiks olla nende pereliikmete jaoks rohkem aega ja individuaalset
lähenemist.
Hooldustöötajate tasutakontroll (SHS § 22 lg 5) on teostatud töölepingu sõlmimisel. Hooldekodu
juhtaja 18.09.2024 edastatud töötajate nimekirjast nähtub, et seitsme töötaja puhul on
karistusregistri päring sooritatud 2019. aastal ning kolme töötaja puhul on seda tehtud 2024. aasta
septembris. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise kohaselt teenuseosutaja teostab
karistusregistri korduspäringud vähemalt üks kord aastas.
3.3.6. SHS § 22¹ lg 6 kohaselt avalikustab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja
teenuskoha maksumuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja
abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Alates 01.04.2024 on hooldekodu kohamaksumus 1100 eurot, millele lisandub retseptiravimite
maksumus. Hoolduskomponendi maksumus on 550 eurot. Teave teenuskoha maksumuse ja
hoolduskomponendi kohta on leitav Hooldekodu stendilt. Teenuse osutamise teave
(kontaktandmed) on avaldatud Põhja-Pärnumaa valla veebilehel, kuid puudub teave teenuskoha
ja hoolduskomponendi maksumuse kohta. SKA on 27.09.2019 järelevalve aktis soovitanud
hooldekodul luua veebilehe, mis annaks teavet osutatava teenuse kohta.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel
peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu töötajate nimekirja (10 hooldustöötajat) alusel olema
ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 421 eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja
abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja
abihooldustöötajate töötasud.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. Luua veebileht või leida muu võimalus teenuskoha maksumuse ning hoolduskomponendi
kulude maksumuse avalikustamiseks;
4.2. Leida võimalusi hooldustoimingute tegemise ajal privaatsuse tagamiseks tubades, kus
puuduvad vahekardinad;
4.3. Hooldusplaanide koostamisel arvestada senisest enam teenusesaaja füüsilist, vaimset ja
sotsiaalset heaolu mõjutavate teguritega ning viia läbi tegevusi, mis toetavad terviklikult tema
heaolu ja elukvaliteeti;
5
4.4. Lähtuda ööpäevaringse üldhooldusteenuse kvaliteedijuhiseses antud soovitusest teostada
karistusregistri korduspäringud vähemalt üks kord aastas.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Palgi
järelevalve peaspetsialist
6