Kaitsevägi · 3. juuli 2024
Sisu (failidest)
RIIGIKAITSJATE OOTUSED,
HOIAKUD JA SUHTED
MUUTUNUD
JULGEOLEKUOLUKORRAS
Kompleksuuringu 2022.-2023.a.
aruanne
Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus, TÜ ühiskonnateaduste instituut, 2024
SISUKORD
ARUANDE PÕHIJÄRELDUSED ....................................................................................... 3
SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 8
1. KAS AJATEENISTUS OLI AJARAISKAMINE VÕI SIISKI MITTE? ................ 11
2. PROBLEEMSED SUHTED AJATEENISTUSES .................................................... 25
3. RIIGIKAITSES OSALEJATE KAITSETAHTELISED HOIAKUD ........................ 44
4. AJATEENIJATE OOTUSED JA HINNANG SAAVUTATULE............................. 59
5. NAISED AJATEENISTUSES: MOTIVATSIOON, HOIAKUD JA
KAASAJATEENIJATE SUHTUMINE NAISTE TEENISTUSSE ................................ 87
6. AJATEENIJA KEHALINE VÕIMEKUS, TERVIS JA SPORTIMINE SEITSME
UURIMISAASTA AEGREAS ......................................................................................... 113
7. KOHAKONFLIKTI MÕJU ÕPPUSEL USSISÕNAD 2023 ............................ 121
LISA 1 ................................................................................................................................. 130
2
ARUANDE
PÕHIJÄRELDUSED
Peatükk 1: Kas ajateenistus oli o „Pettunuid“ (33% ajaraiskamise
ajaraiskamine või siiski mitte? väitega nõustujate rühmast) ise-
loomustab pigem heameelne aja-
Ajateenistust peab enda jaoks aja raiska- teenistusse tulek, teenistuse jook-
miseks 34% ajateenijatest. Ajateenistusse sul kujuneb aga välja tugev rahu-
heameelega või oma kohust täitma tul- lolematus teenistusega ning selle
nud ajateenijate seas on ajateenistuse põhjal vastumeelsus õppekogu-
ajaraiskamiseks pidamine mitmekordselt nemise suhtes.
harvemini esinev seisukoht kui vastu- o „Ükskõikseid“ (36%) iseloomus-
meelselt teenistusse tulnud ajateenijate tab ajateenistuse alguses vastu-
hulgas. meelsus ajateenistusse ja õp-
Ajaraiskamise hinnang on tugevas seoses pekogunemistele tuleku suhtes,
madala teenistusmotivatsiooniga, kui teistest madalam motivatsioon nii
aga ajateenistuse jooksul teenistusmoti- teenistuse alguses kui ka lõpus,
vatsioon kasvas, siis teenistuse ajaraiska- ajateenistuse suhtes seatud
miseks hindamine väheneb. ootuste ja saavutatud eesmärkide
Paraja kehalise pingutuse korral on aja- arvestamine väheolulisena. Sidu-
teenistuse tajumine ajaraiskamisena sus on madal, eriti kaasajateeni-
kõige madalam, kuid nii väga vähene kui jate suhtes.
ka raske pingutus kallutab hinnangut aja- o „Kriitikud“ (31%) erinevad kahest
raiskamise väite poole. eelnevast alarühmast ja on teis-
Ajateenistust ajaraiskamiseks pidanud test enam rahul teenistusega.
ajateenijate valmidus osaleda järgmisel Ajateenistusse ning tulevastele
õppekogunemisel on tunduvalt mada- õppekogunemistele tuleku mee-
lam, võrreldes nendega, kes teenistust leolu on sarnane üldkeskmisega.
ajaraiskamiseks ei pidanud. Ainult 15% Motivatsioon on püsiv ja kõrgem
aja raiskamiseks hinnanud ajateenijatest kui teistel ajaraiskamisega nõus-
tuleks meeleldi või kohusetundest õp- tujatel. Ka on ootuste ja eesmär-
pekogunemisele. kide olulisus keskmisest pisut
Ajateenistuse ajaraiskamiseks hindavad suurem. Seega tegemist on rüh-
ajateenijad jaotuvad kolmeks: 1) ajatee- maga, kes on üldjoontes positiiv-
nistuses pettunud, 2) ajateenistuse kriiti- selt meelestatud, kuid kriitilised
kud ja 3) ajateenistuse suhtes ükskõiksed. ajateenistuse korralduse osas.
3
Peatükk 2: Probleemsed suhted Isiklikke suhteprobleeme ajateenijate ja
ajateenistuses ülemate vahel esineb igapäevaselt või
iganädalaselt suhteliselt vähe — keskmi-
Ajateenistuses ei valmistata ette mitte selt igal kümnendal ajateenijal. Kõige sa-
üksikuid reservväelasi, vaid terveid re- gedamini esineb ajateenija peale karju-
servüksusi. Seetõttu on ajateenistuses mist (iga päev või kord nädalas 13%), sol-
väga olulisel kohal horisontaalne ja verti- vavate märkuste tegemist (10%), taga-
kaalne sidusus ehk head suhted ajateeni- rääkimist (10%). Võrreldes nelja aasta
jate vahel ning erineva taseme ülema- eest läbi viidud uuringuga on kasvanud
tega. Küsitlusest selgus, et valdav enamik vastuse „mitte kunagi“ andnute osakaal.
ajateenijatest (71%) jäi suhetega kaasaja- Ebameeldivusi tekitavate suhteproblee-
teenijatega rahule, suhteid ülematega mide tajumine on kahtlemata indivi-
hindasid aga positiivselt enam kui pooled duaalne ja subjektiivne, sõltudes olulisel
(58%) ajateenijaist. määral sellest, millise eelhoiakuga ajatee-
Ajateenistuses tuleb aeg-ajalt ette ka nistusse tullakse. Probleemsed suhted
ebameeldivusi: suhetega teiste ajateeni- võivad vähendada ka positiivsete tunne-
jatega ei jäänud rahule 13% ja suhetega tega ajateenistusse tulnute rahulolu aja-
ülematega 21% ajateenijaist. teenistusega, kuid päris kindlasti ei pa-
Kõige sagedamini tuli ajateenistuses ette randa need negatiivsete tunnetega aja-
ebameeldivusi oma seisukohtade avaliku teenistusse tulnute suhtumist ajatee-
väljaütlemise (pidevalt või üsna sageli nistusse ja reservväkke.
23%), maailmavaateliste veendumuste
(14%) ja tervisliku seisundi pärast (17%).
Venekeelsed ajateenijad kogevad kõige
Peatükk 3: Riigikaitses osalejate
sagedamini ebameeldivusi oma rahvuse kaitsetahtelised hoiakud
ja riigikeelest erineva keele kasutamise Ajateenistuse alguses pidas Venemaa sõ-
pärast (vastavalt 43% ja 46%). jalist rünnakut Eesti vastu väga tõenäoli-
Suhetes ülematega toob keskmiselt nel- seks 7% vastanutest ning küllaltki tõe-
jandik ajateenijatest esile igapäevaselt näoliseks 39% vastanutest. Ajateenistuse
või iganädalaselt esinevaid teenistusala- lõpus on märgata, et ohutaju on tundu-
seid suhteprobleeme: ülesannete täit- valt vähenenud ning Venemaa sõjalist
mise järjepidevat kritiseerimist (25%), vi- rünnakut pidas ajateenistuse lõpus väga
gade ja eksimuste korduvat meelde tule- või küllalti tõenäoliseks 34% vastajatest.
tamist (22%), informatsiooni varjamist Ajateenijate koduse keele võrdluses pea-
(27%). Siiski on võrreldes nelja aasta eest vad Venemaa sõjalist rünnakut täiesti
läbi viidud uuringuga olukord teenistusa- ebatõenäoliseks 38% vene keelt koduse
laste suhteprobleemide osas ülematega keelena rääkivates vastajatest ning eesti
paranenud – loetletud olukordi esineb keelt koduse keelena kõnelevast ajatee-
iga päev või kord nädalas 7-11 protsen- nijast peab Venemaa rünnakut täiesti
dipunkti võrra vähem ning vastuse „mitte ebatõenäoliseks 8%.
kunagi“ osakaal on kasvanud enam kui Enamus ajateenijaid peab teenistuse al-
10 protsendipunkti võrra. guses Eestit kindlasti kaitstavaks (24%)
4
ning tõenäoliselt kaitstavaks (45%). Aja- Positiivse teenistusse tuleku meelsusega
teenistuse lõpus on hinnang Eesti kaits- kaasnevad kõrgemad ootused ajateenis-
tavusele vähenenud. Ajateenistuse lõpus tuses omandatavate riigikaitseliste ja
peab Eestit kindlasti või tõenäoliselt enesearenguga seotud oskuste suhtes.
kaitstavaks 65% vastanutest. Seega toetab selgem arusaam ja teadlik-
Ajateenijatel on kõrge passiivne kaitse- kus ajateenistuse riigikaitselisest funkt-
tahe. Vastajatest, kes on nõus väitega sioonist positiivsema meelsusega tee-
„Kui Eestit rünnatakse, peame me riigina nistusse astumist.
osutama relvastatud vastupanu“ on nõus Parem füüsiline ettevalmistus ja tervis
73% vastanutest. Väitega „Kui Eestit rün- toetavad kõrgemate ootuste püstitamist
natakse, siis ma olen valmis oma riiki ja eesmärkide tajutud täitmist.
kaitsma“ on nõus 55% ajateenijatest ning Tugev motivatsioon panustada riigikait-
ajateenijate valmisolek tulevikus aktiiv- sesse toob kaasa kõrgemad ootused aja-
selt kaitsetegevuses osaleda jääb 36– teenistuse suhtes, samuti tajuvad tugeva
39% vahemikku. motivatsiooniga ajateenijad rohkemate
Ajateenijatest näeb napilt üle poole enda eesmärkide saavutamist võrreldes nen-
rolli reservväelasena riigikaitses. Ajatee- dega, kelle panustamismotivatsioon oli
nistuse lõpus näevad tulevased reserv- madal.
väelased õppekogunemisi mõnevõrra Üldine teenistusega rahulolu on tugeva-
vähem olulistena kui alguses. Ajateeni- malt kujundatud enesearenguliste ees-
jate seas tõusis ajateenistuse lõpus osa- märkide kui riigikaitseliste eesmärkide
kaal nendes hoiakutes, mis peavad õi- saavutamise kaudu. Seega toetab ajatee-
geks, et Eestis on reservarmeel põhinev nistuse-eelne ootuste kasvatamine ja
riigikaitse ning kohustuslik ajateenistus. suunamine ajateenistuse eel kui ka saa-
Hinnangutes, mis näitasid ajateenija val- vutatud eesmärkide kõrge väärtustamine
misolekut rünnaku korral kaitsetegevuses edasist reservväelase kohustuste täitmist.
osaleda, olulist erinevust ajateenistuse al-
guse ja lõpuga ei tekkinud – kindlate Peatükk 5: Naised
väärtuste osakaal jäi mõlemal juhul alla
ajateenistuses: motivatsioon,
poole.
Kaitseliitlastest on kindlasti või tõenäoli-
hoiakud ja kaasajateenijate
selt nõus relvastatud kaitsetegevuses suhtumine naiste teenistusse
osalema 99% vastanutest. Kuigi naissoost ajateenijate osakaal kõi-
gist ajateenijatest on ligikaudu üks prot-
Peatükk 4: Ajateenijate ootused sent, võib eeldada, et lähiaastatel naiste
ja hinnang saavutatule osalus ja roll, mida nad riigikaitses täida-
vad, tõuseb. Ajateenistusse astunud nai-
Ajateenistuse alguses on ajateenijad sed on rohkem huvitatud tegevväelase
orienteeritud iseenda individuaalsele karjäärist, vaatamata sellele, et enamus
arengule, kuid ajateenistuse läbides nendest on tajunud nende soost tulene-
mõistetakse, et olulisemad eesmärgid, vat kõrgendatud tähelepanu, sh negatiiv-
mida saavutati, on seotud reservväela- set.
seks kujunemisega.
5
Teenistusega rahulolu ei mõjuta nii suu- Peatükk 6: Ajateenija kehaline
resti kõrge teenistusmotivatsiooniga võimekus, tervis ja sportimine
naissoost ajateenijate soovi jätkata te-
seitsme uurimisaasta aegreas
gevteenistuses võrreldes nendega, kelle
motivatsioon teenistuse alguses oli ma- Keskmine ajateenija vanus on nihkunud
dalam. tunduvalt nooremasse ikka. Kui 2016.
Võrreldes meessoost ajateenijatega on aastal ajateenistust alustanud ajateenija-
naissoost ajateenijate hulgas teenistuse test 26% olid kuni 19-aastased, siis 2022.
pidamine ajaraiskamiseks palju vähem le- aastal teenistust alustanutest 65%. Sel-
vinud. lega seoses on muutunud paremaks ka
39% meesajateenijatest teenisid samas ajateenijate tervisehinnangud ja füüsiline
jaos või meeskonnas naisajateenijatega võimekus, kuid see ei tulene üldise vormi
ning 55%-l noormeestest oli ülemate või paranemisest, vaid nooremaealiste aja-
instruktorite seas naisi. teenijate suuremast osakaalust.
Suurem osa meesajateenijaid ei muutnud COVID-19 levikuperioodil ehk aastatel
ajateenistuse jooksul oma hoiakuid 2020-2022 on näha, et ajateenistuse
naiste ajateenistusse kaasamise kohta. jooksul erinevas vanuses ajateenijate
Ligi kolmveerand ajateenijatest jäid oma füüsilise vormi enesehinnang ühtlustus,
seisukohale kindlaks vaatamata sellele, seda peamiselt noorema vanuserühma
kas neil oli teenistusalaseid kokkupuuteid enesekriitilisuse kasvu tõttu: võrreldes
naistega või mitte varasemate aastatega oli rohkem neid,
Ajateenistuse alguses uskus 77% noor- kes hindasid tervist ja vormi kehvemaks.
mehi, et naised võiksid osaleda ajateenis- Kui alates 2016. aastast järjepidevalt
tuses vabatahtlikult. Teenistuse lõpus, kui spordiga tegelemise sagedus ajateenis-
ajateenijatel oli teenistuskogemus, lan- tuses kasvas, siis pandeemia aastad tõid
ges antud näitaja 8% võrra. Teenistuse languse, mis 2022.-2023. aasta aasta-
lõpus paranes aga suhtumine, et ajatee- käigu puhul küll hakkas taas kasvama.
nistus võiks olla naistele kohustuslik, Vaadeldava seitsme aasta jooksul on sel-
kolme protsendipunkti võrra (22%-le) gelt paranenud ajateenijate sportimisvõi-
ning naised ei peaks üldse ajateenistuses malused: kui aastal 2016.-2017. aastal
osalema viie protsendipunkti võrra (9%- olid sportimisvõimalustega rahul 38%
le). ajateenijatest, siis viimasel küsitlusaastal
Ajateenistuse alguses arvas 31% noor- 76%. Seega on rahulolevate osakaal
mehi, et naiste osalemine teenistuses seitsme aasta jooksul kahekordistunud.
toob kaasa probleeme igapäevaelu kor-
ralduses, siis teenistuse lõpus tõdes vaid Peatükk 7: Kohakonflikti mõju
20%, et see oli probleemiks. õppusel „Ussisõnad 2023“
Ussisõnade õppusel osalenud reservväe-
laste püsiva elukoha maakond ja maa-
kaitseringkonnas, mille koosseisus osaleti
õppusel, langes kokku 69% (N=1149) ja
6
erines 31% (N=505) vastajatest. Vaata- ning sealt lahkuvad. Transpordikorral-
mata suhteliselt suurele mittekattuvusele duse tõttu raisati pikkade vahemaade
tajuvad seda probleemina suhteliselt vä- tõttu väga palju aega, mistõttu jäi õppu-
hesed. sest kokkuvõttes halb mulje.
Kohakonflikt väljendub osadel juhtudel Kokkuvõttes siiski ei ilmnenud, et koha-
rahulolematuses transpordiga. Kauge- konflikti olemasolu vähendaks või suu-
mast piirkonnast õppusele tulijate arva- rendaks märkimisväärselt õppuse erine-
tes ei olnud korraldajad arvestanud sel- vate tahkudega rahulolu või valmidust
lega, kuidas osalejad õppusele jõuavad järgmisel õppekogunemisel osaleda.
7
SISSEJUHATUS
Kairi Kasearu
2022. aasta veebruaris toimus täiemahuline saame me rääkida individuaalsest riigikaitse-
Venemaa sissetung Ukrainasse ning see lisest „eluteest“, mille jooksul saab kutsealu-
sündmus on toonud kaasa suured muutused sest ajateenija, ajateenijast reservväelane, re-
nii maailma geopoliitilistes jõujoontes, teh- servväelasest soovi korral tegevteenija või
noloogilises võidurelvastumises kui ka iga kaitseliitlane; võimalikud on nende staatuste
üksiku riigi ja tema kodanike arusaamas va- erinevad kombinatsioonid ja järjestused.
jadusest valmistuda enda kaitsmiseks. Nende
2023. aasta tõi endaga kaasa mitmeid olulisi
kahe aastaga on Eesti ühiskond väga kiiresti
arenguid ja sündmusi: loodi diviis, kaitseku-
suutnud orienteeruda ümber kaitseküsimus-
lud tõusid esmakordselt üle ühe miljardi euro
tele, olgu selle kinnituseks 2022. aasta keva-
piiri, kaitseliidu maakaitseringkondade kor-
del kiiresti kasvanud Kaitseliidu liikmete arv,
raldada oli reservväelaste õppus, kus osaleja-
suuremahulised õppused, kaitsekulutuste
test enamuse ajateenistus jäi ajavahemikku
kasv jne. Selleaastane kompleksuuringu
2003-2016, viidi läbi ridamisi lühiajalisi õp-
aruanne võtab fookusesse riigikaitsjad —
pekogunemisi.
need mehed ja naised, kes sõjaolukorras asu-
vad esimestena vaenalasele vastu. Selliste suuremate struktuursete muutuste
valguses on oluline analüüsida, mil määral
Reservarmeel põhineva riigikaitse põhituu-
peegelduvad sellised muutused tavaliste rii-
miku moodustavad reservväelased, kes on
gikaitsjate: ajateenijate, reservväelaste ja
oma väljaõppe saanud ajateenistuse ja sel-
kaitseliitlaste ootustes, hoiakutes ja hinnan-
lele järgnevate õppekogunemiste raames. Li-
gutes. Aruande peatükid tuginevad 2022.-
saks on väga oluline roll motiveeritud vaba-
2023. aasta ajateenijate ankeetküsitlusele,
tahtlikel ehk kaitseliitlastel, kes vabataht-
õppusel Kevadtorm 2023 osalenud reserv-
likkuse põhimõttel panustavad oma aega ja
väelaste ja kaitseliitlaste ning õppusel Ussi-
ressursse riigikaitseks. Sellist mitmetahulist
sõnad 2023 osalenud reservväelaste ankeet-
süsteemi hoiavad koos tegevväelased. Seega
küsitlustele (vt joonis 1).
2022/23 ajateenijate küsitlus (N=3294)
Kevadtorm 2023 reservväelaste ja kaitseliitlaste küsitlus (N=1822)
Ussisõnad 2023 reservväelaste küsitlus (N=1933)
Joonis 1. Aruande alusandmestikud
8
2022.-2023. aasta ajateenijate küsitluses oli küsitlusega, kokku on selle aja jooksul Komp-
eriteemaks suhtumine naiste osalusse aja- leksuuringu ankeedile vastanud enam kui
teenistuses ja naissoost ajateenijate teenis- 20 000 ajateenijat. Iga kutse ja ajateenistuse
tuskogemus (ptk 5) ning probleemsed suh- alguses ja lõpus toimuva küsitlusvooru kohta
ted ajateenistuses (ptk 2), mis eriteemana oli tehakse eraldi kokkuvõtvad slaidiraportid. Al-
tähelepanu all ka 2018.-2019. aasta küsitlu- guse ja lõpu küsitluse andmed seotakse
ses. Lisaks käsitleme ajateenijate ootusi ja omavahel ning teostatakse põhianalüüs,
ootuste realiseerumist ajateenistuses (ptk 4), mille tulemused avalikustatakse iga-aastas-
analüüsime, kas ja kuidas on ajateenijate ter- tes aruannetes3. Alates 2019. aastast küsitle-
vis ja füüsilised võimed seitsme aasta jooksul takse kõiki kutseid ning võrreldes varase-
muutunud (ptk 7) ja kes on need, kes peavad maga viiakse eraldi küsitlus läbi ka talvise eel-
ajateenistust aja raiskamiseks (ptk 1). kutse ajateenijate hulgas4, alates 2020. aas-
tast kasutatakse kõikide kutsete puhul ident-
Muutunud julgeolekuolukorras on oluline
set ankeeti. Uurimisrühma väljakoolitatud
pöörata tähelepanu elanikkonna riigikaitseli-
küsitlejad viivad küsitlused läbi väeosades,
sele valmisolekule ja toetusele laiemalt, mis-
kus ajateenijad täidavad elektroonilise an-
tõttu oleme laiendanud oma fookuse lisaks
keedi Tartu Ülikooli LimeSurvey keskkonnas.
ajateenijatele ka reservväelastele ja kaitseliit-
Uuringus osalemine on vabatahtlik, samuti
lastele. Aruanne võtab laiemalt vaatluse alla
näeb metoodika ette võimalust soovi korral
riigikaitsjate ehk ajateenijate, reservväelaste
ankeedi täitmine katkestada.
ja kaitseliitlaste riigikaitselased hoiakud (ptk
3) ning maakaitseringkondadesse määratud 2022. aastal ajateenistust alustanud ajateeni-
reservväelaste teenistuskoha ja elukoha kok- jate uuringu esimese etapi küsitlus toimus
kulangevuse küsimuse (ptk 6). talvise eelkutsega teenistusse astunud aja-
teenijatele ajavahemikus 03.-12.02, juuli eel-
Lühiülevaade uuringute kutsega 23.07-31.07 ning põhikutsega tee-
nistusse astunud ajateenijatele ajavahemikus
korraldusest
22.10–30.10.2022. Teise uuringuetapi küsit-
Eesti Kaitseväe inimvara uurimiseks 2015. lus toimus talvise eelkutse puhul 23.11-
aastal algatatud kompleksuuringu1 2 kesk- 19.12.2022 ning juuli ja oktoobri kutsete pu-
mes on kahes etapis – ajateenistuse alguses hul 29.05-19.06.2023.
ja lõpus reserviarvamise eel – toimuvad aja-
Küsitluses osalenud jagunevad kolme vasta-
teenijate küsitlused. 2022.-2023. aastakäigu
jate rühma: 1) osalenud ainult esimesel eta-
ajateenijate puhul on tegemist seitsmenda
1
Vt Allik, S., Talves (2016). Inimressursi komplek- 3
Aruanded on kättesaadavad:
suuringu väljatöötamine kaitsevaldkonnas. L. https://www.kvak.ee/kompleksuuring/
Oja (toim.) Inimressurss ja riigikaitse: Tervis, lk. 4
Talvise eelkutse ajateenijate 2019. aasta
13–23. uuringu fookus oli drillseersantidel ning an-
2
Kasearu, K., Murakas, R., Talves, K., Trumm, A., keedi küsimused ja ülesehitus ei ole üksühele
Truusa, T-T. (2017). Ajateenijate kompleksuu- sama juuli eelkutse ja oktoobri põhikutse an-
ring: metodoloogiline ülevaade. A. Trumm keetidega. Drillseersantide uuringu kohta on
(toim.) Riigikaitse inimvara kaardistamine: koostatud eraldi raport ja esitatud Kaitseväele.
uuringute tulemusi, lk. 9–14.
pil, 2) osalenud ainult teisel etapil, 3) mõle- alusel. Vähemalt ühel küsitlusetapil osales
mal etapil osalenud. Tabelis 1 on esitatud 99% 2022. aastal teenistusse asunud ajatee-
uuringuetappide kirjeldus osalenute arvu nijaist.
Tabel 1. Ajateenijate küsitluses osalejate arv ning osakaal kõigist ajateenijatest erinevates küsitlus-
voorudes.
2022 talvine 2022 juuli eel- 2022 oktoobri Kokku
eelkutse kutse põhikutse
N %5 N % N % N %
I etapil küsitletute arv 296 76,1 1806 93,4 973 96,2 3075 92,2
II etapil küsitletute arv 305 78,4 1567 81 840 83 2712 81,3
I ja II etapil küsitletute 235 60,4 1450 74,9 808 79,8 2493 74,7
arv
Vähemalt ühel etapil 366 94 1923 99 1005 99 3294 98,7
küsitletute arv
Ajateenistust alusta- 389 100 1934 100 1012 100 3335 100,0
nute arv
Kevadtorm toimus 15.-26.05.2023, peale õp- õppuse lõppu vastavalt: 12. september Põhja
puse lõppemist paluti õppusel osalenud re- MKR, 26. september Kirde MKR ja Lõuna
servväelastel täita elektrooniline ankeet. Kü- MKR Sakala malev, 2. oktoober Lääne MKR ja
sitlusankeeti oli võimalik täita õppuse lõppe- 9. oktoober Lõuna MKR Tartu, Põlva, Võru-
des ajavahemikus 26.05-04.06.2023, uurin- maa ja Valgamaa malevad. Küsitlusele oli või-
gus osalemine oli vabatahtlik. Õppusel osa- malik vastata kuni kolm nädalat peale vii-
lenutest 1822 vastas ankeetküsitlusele. Küsit- mase MKR-i (Lõuna) õppekogunemise lõppu
lusele vastanutest 55% osales või oli õppu- ehk 30. oktoobrini. Küsitlusele vastas 1933
sele kutsutud reservväelastena Kaitseväe ük- õppusel osalenud reservväelast. Mõlemas
suste ja 45% kaitseliitlastena maakaitsering- uuringus osalesid ka õppusel mitteosalejad,
konna üksuste alt. Ussisõnad 2023 õppuse kuid kuna vastajate arv oli väike, ei ole neid
järgselt saadeti küsitluskutsed välja igale antud raporti analüüsidesse kaasatud.
maakaitseringkonnale (edaspidi MKR) peale
5
% näitab siin vastamismäära ehk kui palju tee-
nistust alustanutest vastas küsitlusele esimeses ja
teises etapis ning mõlemas etapis.
10
1. KAS AJATEENISTUS OLI
AJARAISKAMINE VÕI
SIISKI MITTE?
Kairi Kasearu, Liina-Mai Tooding
Ajateenistuse vajalikkust saab lahti mõtes- Sellest tulenevalt uurime selles aruande pea-
tada nii riigi ja ühiskonna kui indiviidi vaatest. tükis täpsemalt ühte väga spetsiifilist ajatee-
Kompleksuuringus on sellele küsimusele aas- nistusega seonduvat (eel)arvamust — ajatee-
tate jooksul tähelepanu pööratud ning leitud, nistus on aja raiskamine.
et ajateenistuse jooksul hinnang teenistuse
vajalikkusele riigi ja ühiskonna vaates suure- 1.1. Ajateenistuse kasulikkuse
neb, kuid isikliku arengu vaates teenistuse
hinnangud
jooksul pigem väheneb (Müürsoo 20186).
Ajateenistusel on kindel funktsioon riigi- Vastuseks küsimusele „Kuidas hindate aja-
kaitse vaates, mis demokraatlikus ühiskonnas teenistuse kasulikkust Teile endale?“ oli aja-
eeldab omakorda enamuse elanikkonna toe- teenijatel võimalik teenistuse lõpus seitsme
tust ja vastavalt ühiskondlikule kokkuleppele ette antud väitega nõusoleku kaudu aval-
ka selles osalemist ja oma rolli täitmist (Ka- dada ajateenistuse kasulikkuse hinnangut
searu, Lillemäe, Ben-Ari 20237). (skaala: 1-olen täiesti nõus, 2-olen nõus, 3-ei
ole nõus ega vastu, 4-ei ole nõus, 5-ei ole
Indiviidi tasandil tuleb arvestada ka ajateeni-
üldse nõus). Väited olid positiivse sisuga,
jate isiklike huvide ja eesmärkidega ning
välja arvatud üks: ajateenistus oli minu jaoks
pöörata tähelepanu sellele, kui hästi ajatee-
aja raiskamine.
nija suudab oma rolli teenistuses mõtestada
ja pöörata teenistuse enda jaoks kasulikuks Selle väite alusel jagunesid ajateenijad ligi-
kogemuseks. kaudu kolmeks:
a) väitega täiesti nõus või nõus olijad – uuri-
misaastate 2016-2023 eri aastail 31%-
41%, 2022/23 – 34%,
6
Müürsoo, A. (2018). Kui vajalikuks peavad aja- 7
Lillemäe, E.; Kasearu, K.; Ben-Ari, E.
teenijad ajateenistust? Mõjutegurid ja hin- (2023). Conscription and Social Transforma-
nangu muutus teenistuse jooksul. Sõjateadlane, tions: Estonia Between Security Needs and
nr 6, lk 52-107. Social Expectations. Journal of Baltic Studies,
DOI: 10.1080/01629778.2023.2212914
11
b) neutraalsel seisukohal olijad (ei nõus ega Kasulikkuse ploki tunnuseid ja nende prot-
vastu) – 30%-36%, 2022/23 – 34%, sendilisi jaotusi on tutvustatud joonisel 1.1.
c) mitte nõusolijad või üldse mitte nõusoli- Sagedasemad „kasud“, mida kinnitab üle
jad – 27%-36%, 2022/23 - 32%. poole küsitletuist, on sotsiaalsete sidemete
tekkimine (83% nõustub, et leidis heade ja
Seega leidus kogu senise uurimisperioodi
edaspidise suhtluse perspektiiviga tuttavaid),
vältel kolmandiku ringis neid, kes selle väite
enesekindluse suurenemine (62%) ja eluks
kohaselt keeldusid kinnitamast ajateenistuse
kasulike teadmiste ja oskuste saamine (59%).
kasulikkust iseenda jaoks. Saaksime pealkirja
Füüsilise vormi paranemist ning sportliku ja
küsimusele anda selge eitava vastuse ja
tervislikkust soosiva meelelaadi süvenemist
panna punkti, aga leiame, et see intrigeeriv
kinnitab vähemalt kolmandik.
tunnus võiks siiski pälvida enam tähelepanu.
Ajateenistuses leidsin endale palju häid
30 43 18 6 3
tuttavaid, kellega on kavas suhelda ka edaspidi
Tänu ajateenistuse läbimisele muutus minu
9 25 29 26 11
eluviis tervislikumaks
Ajateenistus tõstis motivatsiooni liikuda ja teha
12 31 29 19 9
sporti
Ajateenistuse läbimine parandas minu füüsilist
19 35 22 15 9
vormi
Ajateenistuse läbimine suurendas minu
19 43 22 11 5
enesekindlust
Ajateenistuse käigus omandasin edasiseks
16 43 24 12 5
eluks kasulikke teadmisi ja oskusi
Ajateenistus oli minu jaoks aja raiskamine 16 18 34 24 8
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Olen täiesti nõus Olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus Ei ole üldse nõus
Joonis 1.1. Küsimusele „Kuidas hindate ajateenistuse kasulikkust Teile endale?“ antud vastuste protsent-
jaotus
Kas emotsionaalse värvinguga ajaraiska- -0,43 ja väite „Ajateenistuse läbimine suuren-
mise väide peab üldse vett? Valideerimi- das minu enesekindlust“ puhul -0,40, st seos
seks toome esile, et korrelatsioon kasu- on pigem mõõdukas kui nõrk. Ajateenistu-
likkuse ploki ülejäänud väidetega on nega- sega üldine rahulolu (1-ei olnud üldse rahul,
tiivne, seejuures on korrelatsioonikordaja 2-pigem ei olnud rahul, 3-ei rahul ega mitte
väite „Ajateenistuse käigus omandasin edasi- rahul, 4-pigem rahul, 5-väga rahul) ja ajarais-
seks eluks kasulikke teadmisi ja oskusi“ puhul kamise väitega nõusolek osutusid korreleeri-
12
tuks kordajaga 0,59 ning rahulolu väljaõp- seoses teenistusega, aga ka hinnangut võim-
pega (sama skaala) ja ajaraiskamise väide - alustele, mida ta ajateenistuses enda jaoks
kordajaga 0,48. Seega näib väide mõõtvat arvestab olulistena. Võib arvata, mida olulise-
ootuspärast sisu. maks arvestas ajateenija meie poolt ette an-
tud loetelus olevaid ootusi, seda aktiivsemalt
Silma jäi ka vastuolulist. Nendest, kes on
kavatses ta lülituda teenistusse. Ootuste kok-
nõus, et teenistus oli ajaraiskamine, kinnitab
kuvõtliku mõõdiku alusel jagame ajateenijad
34%, et ajateenistuse käigus sai edasiseks
igas ootuste liigis kaheks: ootuse olulisus alla
eluks kasulikke teadmisi ja oskusi (üldiselt
keskmise ja üle keskmise, vastavalt väiksem
kinnitas seda 59%), et suurenes enesekindlus
ja suurem ootuste olulisus (ootuste olulisus
– 39% (üldiselt 62%) ning ajateenistus paran-
on standarditud, keskmine 0 ja stan-
das füüsilist vormi – 40% (üldiselt 54%).
dardhälve 1).
Seega — ajaraiskamine küll, aga osaliselt ka
kasulik. Jooniselt 1.2 nähtub, et kui ootusi arvesta-
takse keskmisest enamoluliseks, siis lüka-
Allpool toome kirjeldavalt esile teenistusaja
takse ajaraiskamise väide vähemoluliste
selle negatiivse hinnanguga nõus olnud aja-
ootustega võrreldes umbes 10% võrra sage-
teenijate iseloomustuse mitmete nii ajatee-
damini ümber (tärn tunnusenime taga viitab
nija teenistuseelset tausta ja tollaseid arva-
siin ja edaspidi sellele, et erinevus oleks sta-
musi kui ka teenistust vaadeldes. Püüame
tistiliselt oluline, kui andmestikku käsitleda
selgusele jõuda, kuivõrd on negatiivne hin-
valimina, olulisuse nivoo 0,05; enamasti sel-
nang pigem kaasatoodud eelarvamus ja kui-
lest väiksem). Erand on praktilised ootused,
võrd pigem teenistuskäigust ajendatud.
kus vahe on väga väike. Suurimad erinevused
ilmnevad riigikaitseliste ootuste osas. Seega
1.2. Hoiakud teenistuse eel ja võimaldab teenistuseelne hoiak ennustada,
hinnang teenistusajale kuhu kaldub teenistuse lõpus teenistusaja
Ajateenija ootusi teenistuse suhtes ja saa- hinne — väiksemate ootuste olulisuse korral
vutatud eesmärkide subjektiivset olulisust on negatiivse poole.
lähemalt käsitletud peatükis 4. Analüüsist Koostasime ka teenistusaja hinde regressioo-
selgus neli peamist ootuste olulisust kokku niprognoosi nelja ootuste mõõdiku alusel
võtvat mõõdikut (riigikaitselised, enesearen- (tulemusi ei ole siin esitatud, huvi korral võib
duslikud, füüsilise vormi ja praktilised ootu- lisamaterjali küsida töörühmast). Analüüsist
sed, lk 64) ja neile vastavalt neli saavutatud tuli esile, et ajaraiskamise kinnituse suhteline
eesmärkide mõõdikut (lk 64-65). Eesmärkide tõenäosus neutraalse hinnangu andmise
saavutamises mängib rolli ajateenistusse pa- suhtes on riigikaitseliste ootuste väiksema
nustamise motivatsiooni „tüüp“, mis seob olulisuse puhul 1,2 korda suurem kui suu-
motivaatorite teenistuse alguses prognoosi- rema puhul (neutraalse hinnangu osakaal on
tavat ja teenistuse lõpus tagasivaatavalt hin- ühetaoliselt kolmandiku ringis kõigis vaadel-
natud tugevust. davates liigendustes).
Ootused peegeldavad ajateenija teenistu-
seelsest elust kaasa võetud plaane ja soove
13
100%
Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine
90%
27 27 28 32
80% 38 37 38 35
70%
60%
35 34 36
50% 34
32 34 32 33
40%
30%
20% 38 39 36
30 29 30 32 34
10%
0%
Väiksem, Suurem, Väiksem, Suurem, Väiksem, Suurem, Väiksem, Suurem,
alla üle alla üle alla üle alla üle
keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise
Riigikaitseliste ootuste Enesearenduslike Füüsilise vormi ootuste Praktiliste ootuste
olulisus* V=0,12 ootuste olulisus* V=0,13 olulisus* V=0,11 olulisus
V=0,04
Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus
Joonis 1.2. Teenistusaja hinnangu jaotus ootuste olulisuse järgi (olulisuse skaala standarditud, üldkesk-
mine 0 ja standardhälve 1)8
ajateenistust pigem või täielikult mittevajali-
Vähemolulised enesearenduslikud ootused
kuks Eesti riigi julgeoleku seisukohalt 31%
toovad enamoluliste ootustega võrreldes
(neutraalsel seisukohal olijaist 16% ja väidet
kaasa 1,4-kordse vahe ajaraiskamise kinnitu-
eitajaist 8%) ja isikliku arengu seisukohalt
ses neutraalse vastusega võrreldes. Praktili-
45% (neutraalsel seisukohal olijaist 25% ja
sed ja füüsilise vormi ootused ei erista neut-
väidet eitajaist 14%). Seega teenistusaja
raalset vastust ja nõusolekut. Ajaraiskamise
halva lõpphinnangu juured on osaliselt tee-
väitega mittenõustumise suhteline tõenäo-
nistuseelses ajas.
sus neutraalse vastuse taustal näitab kõigi
ootuste puhul sama mustrit: olulisemateks Ajateenistusse tuleku meelsus on teenistu-
arvestatud ootustega kaasneb kallak mitte- seelseid arvamusi ja hoiakuid kokku võtva
nõustumise poole (suhteliste tõenäosuste hinnanguna osutunud meie analüüsides
suhe 1,3-1,5-kordne). heaks ajateenijaid liigendavaks tunnuseks.
See näitaja on tähenduse poolest seotud aja-
Ootustega samalaadse mõjuga eelhoiakuks
teenistusele seatud ootustega ja seda võiks
osutub teenistuse alguses avaldatud hinnang
nimetada ootuste emotsionaalseks kokku-
ajateenistuse vajalikkuse kohta. Reservi min-
võtteks. Jooniselt 1.3 näeme, et ajatee-
nes ajateenistust ajaraiskamiseks arvestava-
nistusse heameelega või oma kohust täitma
test ajateenijatest pidas teenistuse alguses
8
Craméri V mõõdab statistilise seose tugevust kahe kategooriate kaudu mõõdetud tunnuse ühisjaotu-
ses, saavutades lae 1 üksühese vastavuse korral. Siin kõne all seos kaheastmelise ootuse taseme tun-
nuse ja väitega nõustumise määra vahel.
14
tulijate seas on ajaraiskamise väide mitme- gendatav kolmveerandile ajaraiskamise eita-
kordselt harvem kui vastumeelselt tulijate jatest ja 15%-le ajaraiskamisega nõustuvatest
seas (vasakpoolne diagramm, V=0,25). Tee- (parempoolne diagramm, V=0,40). Lisame
nistuse alguse positiivne hoiak kandub edasi veel, et ajateenistusse meelsasti või kohust
teenistuse lõpu hinnangusse. täitma tulijaist tuleks õppekogunemisele
heameelega või oma kohust täitma 61% ja
Võttes ajaraiskamise väite lähtekohaks, et
vastumeelselt tulijaist 21%. Ajaraiskamise
iseloomustada tulevastele õppekogunemis-
väitega nõustumine-mittenõustumine teki-
tele tuleku meelsust, näeme selget vahet: tu-
tab suhtumises oma tulevastesse reservväe-
lek oleks meelepärane või oma kohusena tõl-
lase kohustustesse tugevama veelahkme kui
tulekumeeleolu.
Milliste tunnetega te tulite ajateenistusse?
Tulin täiesti
62 28 10
vastumeelselt (7%) Ei ole nõus või ei ole üldse
Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine
23 52 20 5
nõus
Võimaluse korral
oleksin tulemata jätnud 48 34 18
(34%)
Ei ole nõus ega vastu 6 36 47 11
Olin valmis oma kohust
24 38 38
täitma (37%)
Olen täiesti nõus või olen
12 50 35
nõus
Tulin hea meelega (22%) 20 28 52
0% 50% 100%
0% 20% 40% 60% 80% 100% Milliste tunnetega Te tuleksite
õppekogunemisele?
Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine
Olen täiesti nõus või olen nõus Tuleksin hea meelega
Oleksin valmis oma kohust täitma
Ei ole nõus ega vastu Võimaluse korral jätaksin tulemata
Ei ole nõus või ei ole üldse nõus Tuleksin täiesti vastumeelselt
Joonis 1.3. Ajateenistusse ja õppekogunemisele tuleku meeleolu ning ajaraiskamise väide
Ootused teenistuse suhtes, selle vajalikkus ja väidet 46% (neutraalsel seisukohal 33% ja ei-
meelestatus teenistusse tulekul leiavad väl- taval 21%) ja neist, kel kõrgemas – 24%
jenduse teenistusmotivatsioonis. Osutus, et (neutraalsel seisukohal 34% ja eitaval 42%).
ajateenija hindas küsimustikus ette antud Teenistuse lõpu motivatsiooni hinde, st mo-
kümne motivaatori tugevust ajateenistusse tivaatorite tagasivaatava hinde järgi on pilt
panustamisel tugevas omavahelises seoses, veel selgem: madal motivatsioon ja kehv tee-
mistõttu vaatlesime kompaktsuse huvides nistusaja hinnang käivad käsikäes. Neist, kel
ajateenija keskmist individuaalset motivat- teenistuse lõpu motivatsioon oli madalamas
siooni (lähemalt vt osa 4.2), motivaatori tä- pooles, kinnitas ajaraiskamise väidet 54%
hendust arvestamata. Jagasime skaala taas (neutraalsel seisukohal 33% ja eitaval 14%) ja
üldkeskmise alusel kaheks – madalam ja kõr- neist, kel kõrgemas – 16% (neutraalsel seisu-
gem motivatsioon (hinne anti nii teenistuse kohal 35% ja eitaval 49%).
alguses kui ka lõpus).
Joonisel 1.4 on näidatud teenistusaja hin-
Neist, kel teenistuse alguse motivatsioon oli nangu jaotus teenistuse alguse ja lõpu kaht
madalamas pooles, kinnitas ajaraiskamise motivatsiooni taset omavahel kombineerides
15
saadud liigenduses (V=0,33 hinnangu ja lii- kel motivatsioon tõusis, on kehva hinde tõe-
genduse tunnuse vahel). Üldmulje on, et lõpu näosus püsivalt kõrgema motivatsiooniga
motivatsioon loeb rohkem kui alguse moti- ajateenijatele vastava osatähtsuse lähedal
vatsioon. Ajaraiskamise kinnitajate osatäht- (vastavalt 18% ja 15%, st kuuendiku ringis).
sus on neil, kel motivatsioon teenistuses lan- Neil, kel motivatsiooni tugevus muutus, on
ges, püsivalt madalama motivatsiooniga aja- neutraalse hinde osakaal teistest pisut suu-
teenijatele vastava osatähtsuse lähedal rem.
(vastavalt 45% ja 57%, st poole ringis). Neil,
Keskmine individuaalne motivatsioon
Kõrgem alguses ja lõpus (39%) 15 32 53
Madalam alguses ja kõrgem lõpus (13%) 18 43 39
Kõrgem alguses ja madalam lõpus (16%) 45 39 16
Madalam alguses ja lõpus (32%) 57 29 14
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine
Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus
Joonis 1.4. Teenistusaja hinnang alguse ja lõpu keskmise individuaalse motivatsiooni järgi
1.5, V=0,10). Ajaraiskamise kinnitus antakse
Üheks meie poolt hindamiseks nimetatud
kõige harvemini keskmise (paraja?) kehalise
motivaatoriks oli ka väljakutset ja põnevust
pingutuse korral, alla kolmandiku, kuid nii
pakkuv tegevus ajateenistuses. Kui seda
väga vähene kui ka raske pingutus kallutab
mõista teenistuses vajamineva kehalise pin-
hinnangut ajaraiskamise väite poole. Väga
gutuse võtmes, siis näeme siin teenistusaja
vähest pingutust vajanud ajateenijaist eitab
lõpphinnangu kujunemise üht tegurit (joonis
ajaraiskamist ainult viiendik.
16
igapäevaselt ajateenistuses teenimine?
Kui suurt kehalist pingutust nõudis
Rasket kehalist pingutust (8%) 39 29 32
Keskmist kehalist pingutust (45%) 29 36 35
Kerget kehalist pingutust (35%) 34 34 32
Väga vähest kehalist pingutust (12%) 50 29 21
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Ajateenistus oli ajaraiskamine
Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus
Joonis 1.5. Teenistusaja hinnang rakendatud kehalise pingutuse järgi
1.3. Saavutatud eesmärkide ringis). Ajaraiskamisega nõusoleku suhteline
olulisus, teenistuskeskkond tõenäosus on vähemoluliste enesearendus-
ja teenistusaja hinne. like eesmärkide korral 2,3-kordne võrreldes
enamolulistega, riigikaitseliste eesmärkide
Teenistuses saavutatud eesmärkide olulisus
puhul 2-kordne ja füüsilise vormi ja prakti-
on meie uuringus subjektiivne, st ajateenija
liste eesmärkide korral 1,6-kordne. Väheolu-
enesekohane nägemus sellest, kui oluline oli
liseks arvestatud eesmärkidega kaasneb
üks või teine teenistuses saavutatud ees-
nõusoleku ja neutraalse vastuse vahelises va-
märk. Joonisel 1.6 on analoogiliselt ootus-
likus suhteliselt sagedamini kui oluliseks ar-
tega näidatud eesmärkide olulisuse astme
vestatud eesmärkide korral ajaraiskamise
järgi, kuidas jaotuvad ajateenijad teenistu-
väide. Tugevaim erinevus ilmneb enesearen-
saja hinde alusel. Tulemus on ootuspärane,
duslike eesmärkide korral.
sest ajaraiskamise väide tähendab nähtavasti
suures osas seda, et ei väärtustata teenistu- Analoogilist tulemust näeme ajaraiskamist
ses saavutatut, ei tunta seda ära või see ei eitava vastuse tõenäosuses neutraalse vas-
ühildu loodetud eesmärkidega. tuse suhtes: enamoluliste ja vähemoluliste
eesmärkide vahel on suhe ajaraiskamist ei-
Toetudes teenistusaja hinnangu regressioo-
tava vastuse kasuks enesearenduse eesmär-
nimudelile eesmärkide olulisuse kaudu,
kide puhul 2,1-kordne, riigikaitseliste ees-
saame joonisel illustreeritud seoseid iseloo-
märkide puhul 1,8-kordne ja füüsilise vormi
mustada nõusoleku ja mittenõustumise suh-
eesmärkide puhul 1,3-kordne ja praktiliste
telise tõenäosuse kaudu neutraalse vastuse
eesmärkide puhul 1,2-kordne.
suhtes järgmiselt (neutraalse vastuse osakaal
on väheste kõikumistega ka siin kolmandiku
17
100%
Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine 90% 23 22 28 29
80% 42 40 38
45
70%
60% 33 33
32 31
50%
35 35
40% 34 34
30%
20% 45 45 40 40
10% 24 22 26 27
0%
Väiksem, Suurem, Väiksem, Suurem, Väiksem, Suurem, Väiksem, Suurem,
alla üle alla üle alla üle alla üle
keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise
Riigikaitseliste Enesearenduslike Füüsilise vormi Praktiliste eesmärkide
eesmärkide olulisus* eesmärkide olulisus* eesmärkide olulisus* olulisus* V=0,14
V=0,24 V=0,28 V=0,17
Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu
Ei ole nõus või ei ole üldse nõus
Joonis 1.6. Teenistusaja hinnangu jaotus saavutatud eesmärkide olulisuse järgi (olulisuse skaala stan-
darditud, üldkeskmine 0 ja standardhälve 1)
Eeltoodust võiks üldistatult järeldada, et kui hästi teenistuses ennast tuntakse. Seetõttu
ajateenija jaoks on ootused ebamäärased ja vaatleme teenistuskeskkonna laiemaks kaa-
ta ei suuda mõtestada oma teenistuse ees- samiseks teenistusaja hinnangut teenistus-
märke ning anda hinnangut nende täitmi- keskkonna sidususe nelja mõõdiku – organi-
sele, siis väljendubki selline apaatsus lõpuks satsioonilise9, horisontaalse positiivse, hori-
ajateenistuse tajumisena ajaraiskamisena. sontaalse negatiivse ja vertikaalse sidususe
Teiste sõnadega, ajateenistusega hõlmatud alusel. Taas on tegemist standarditud mõõ-
eluetappi ei suudeta enda jaoks mõtestada. dikutega ning taas vaatleme ajateenijaid ka-
Ajateenistuse planeerimise ja läbiviimisel on hes jaos: alla ja üle keskmise vastava mõõ-
seega oluline mõtestada läbi ka ajateenistu- diku järgi.
sele eelnev aeg ehk kuidas me saame noori
Joonisel 1.7 on näidatud teenistusaja hin-
paremini valmistada ette teenistuseks läbi
nangu jaotus olenevalt sidususe astmest.
nende ootuste juhtimise. Teiselt poolt tuleb
Madalama sidususega teenistusrühma jaotus
aga välja ka see, kui ajateenistus kui kesk-
erineb kõrgema sidususega teenistusrühma
kond ei ole piisavalt stimuleeriv ehk on liiga
jaotusest kõigi sidususe liikide puhul, kusjuu-
lihtne, siis seda tajutakse samuti ajaraiskami-
res neutraalse arvamuse osatähtsus on kõigis
sena. Lisaks eelhäälestusele ja keskkonna stii-
liigendustes üsna püsivalt kolmandiku ringis.
mulitele on oluline pöörata tähelepanu kui
9
Konspektiivselt meenutuseks: ühtehoidmist teenistusrühmana, vertikaalne
organisatsiooniline sidusus mõõdab lähedust sidusus mõõdab suhete laadi ülematega,
Kaitseväe väärtustega ja osalustunnet negatiivne horisontaalne sidusus mõõdab
Kaitseväes, positiivne horisontaalne sidusus ajateenijate vahelise konfliktsuse astet.
mõõdab ajateenijate vahelist sõbralikkust ja
18
Suurem vahe väitega nõustujate vahel (ja pü- Ajaraiskamise väitega mittenõustumise tõe-
siva neutraalsete osa tõttu ka mitte nõus oli- näosus neutraalseks jäämise suhtes on kõr-
jate vahel) tuleb esile organisatsioonilise si- gema organisatsioonilise sidususe korral 2,8
dususe ja positiivse horisontaalse sidususe korda, vertikaalse sidususe korral 1,5 korda ja
tasemeid võrreldes (vrd kordaja V väärtusi positiivse horisontaalse sidususe korral 2
väitega nõustumise ja sidususe taseme vahe- korda suurem kui madalama sidususe korral.
lise seose kohta). Mittenõustumine vs neutraalsus negatiivse
horisontaalse sidususe kahel tasemel on
Neid seoseid saab tõlgendada ka nii, et aja-
praktiliselt sama suhtelise tõenäosusega.
raiskamisega nõusoleku tõenäosus neutraal-
Seega kokkuvõtlikult saab järeldada, et aja-
seks jäämise tõenäosuse suhtes on mada-
teenistuse ajaraiskamisena tajumine on sel-
lama organisatsioonilise sidususe korral 3,1
gelt seotud sidususe erinevate dimensiooni-
korda suurem kui kõrgema sidususe korral.
dega. Kuna tegemist on läbilõike andmetega,
Sama kordsus positiivse horisontaalse sidu-
siis me ei saa siin teha kindlaks põhjuslikku
suse korral on 1,7, vertikaalse sidususe korral
seost, kuid võime üheselt kinnitada, et mada-
1,9 ja negatiivse horisontaalse sidususe kor-
lam sidusus ehk madalam ühtekuuluvus-
ral 0,7 (st kõrgema negatiivse horisontaalse
tunne rühma, ülemate ja Kaitseväega väljen-
sidususe korral 1,5-kordne võrreldes mada-
dub hinnangus, et ajateenistus on ajaraiska-
lamaga).
mine.
100%
Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine
90% 23 18
25 31
80% 38 33
41 47
70%
33
60% 32 34
50% 31
36
35 33
40%
34
30%
43 43 49
20% 38
27 26 31
10% 19
0%
Alla Üle Alla Üle Alla Üle Alla Üle
keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise
Vertikaalne sidusus* Positiivne Organisatsiooniline Negatiivne
V=0,18 horisontaalne sidusus* sidusus* V=0,37 horisontaalne sidusus*
V=0,22 V=0,07
Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus
Joonis 1.7. Teenistusaja hinnangu jaotus teenistuskeskkonna sidususe järgi
Head suhted ülematega, teenistusele ja Kait- hinnangu suhtes on küllaltki sarnane tee-
seväele pühendumist soosiv sõbralike kollee- nistusse meelsasti ja vastumeelselt tulijail
gisuhetega teenistusrühm kallutab teenistu- (puudus koosmõju). Seega oleme leidnud
saja positiivse hinde poole. Lisaanalüüs näi- teenistusaja hinnangu niihästi teenistuseel-
tas, et sidususe mõju muster teenistusaja sest ajast pärit kui ka teenistusaegseid mõju-
reid.
19
1.4. Ajaraiskamise väitega nõus Ka kaldub vertikaalne sidusus (usaldus ülema
olijate liigitus vastu ja rahulolu) miinuspoolele ja negatiivne
horisontaalne sidusus (ehk teenistuskesk-
Võtame eraldi vaatluse alla teenistusajale ne-
konna konfliktsuse mõõdik) plusspoolele.
gatiivse hinnangu andnud ajateenijad ja
Motivatsioon on langenud, ootuste olulisus
uurime, milline on selle rühma sisemine lii-
on üle keskmise, eesmärkide olulisus – alla
gendus, kui võtta arvesse hinnangu eespool
vaadeldud mõjureid. Kaasasime 13 näitajat keskmise.
nii teenistuseelse aja kui ka teenistuse lõpu „Ükskõikseid“ (36%) iseloomustab ajatee-
kohta ja rakendasime klasterdust k-keskmise nistuse alguses vastumeelsus ajateenistusse
meetodil10 linnulennukauguse (eukleidilise ja õppekogunemistele tuleku suhtes, teistest
kauguse) alusel (n=429, näitajad standardi-
madalam motivatsioon nii teenistuse alguses
tud kujul kõiki küsitletuid arvestades, üld-
kui ka lõpus, ajateenistuse suhtes seatud
keskmine 0, standardhälve 1).
ootuste ja saavutatud eesmärkide arvesta-
Joonisel 1.8 on esile toodud klasterdamisel mine väheoluliseks. Sidusus on madal, eriti
kasutatud tunnuste keskmised väärtused kaasajateenijate suhtes.
moodustunud klastrite kaupa. Klastrite arv 3
„Kriitikud“ (31%) erinevad kahest eelnevast
on valitud ülevaatlikkust ja tõlgenduse või-
alarühmast ja on teistest enam rahul teenis-
malusi silmas pidades ning nimetused kok-
tusega. Ajateenistusse ning tulevastele õp-
kuleppelised (rõhutame seda jutumärki-
pekogunemistele tuleku meeleolu on sar-
dega).
nane üldkeskmisega. Motivatsioon on püsiv
Jooniselt torkab kohe silma, et näitajate ja kõrgem kui teistel väitega nõustujate rüh-
keskmised on teenistust iseloomustavate mas. Ka on ootuste ja eesmärkide olulisus
tunnuste järgi pigem miinuspoolel (standar- keskmisest pisut suurem. Seega on tegemist
ditud andmed tervikuna paiknevad 0 ümber rühmaga, kes on üldjoontes positiivselt mee-
tasakaalus), mis on ootuspärane, sest liigen- lestatud, kuid nad tajuvad teenistust siiski
datav rühm on andnud teenistusele nega- ajaraiskamisena.
tiivse - lausa äärmusliku - hinnangu. Meie
Lisaanalüüs tõi esile, et „kriitikute“ hulgas on
huvi on võrrelda kolme alarühma omavahel,
veidi enam kui ajaraiskamise väitega nõustu-
vaatamata sellele, millises skaalaosas arut-
jate seas üldiselt riigikaitseliste või sisejul-
leme.
geoleku organisatsioonidega seotud ajatee-
Ajateenijad, kes peavad teenistust ajaraiska- nijaid (23%, „pettunute“ seas 19% ja „üks-
miseks jagunevad kolme klastrisse ehk tüüpi kõiksete“ seas 12%). Samuti selgus, et enam
suhteliselt võrdselt. kui pooltel on nii teenistuse alguses ja kui ka
„Pettunuid“ (33% ajaraiskamise väitega lõpus keskmine teenistusmotivatsioon üle
nõustujate rühmast) iseloomustab pigem üldkeskmise. Ajaraiskamise väite kinnitus
heameelne ajateenistusse tulek, tugev rahu- võib seega tuleneda nõudlikumast pilgust
lolematus teenistusega ning selle põhjal ku- teenistusele.
junev vastumeelsus õppekogunemise suhtes.
10
k-keskmiste meetodil paigutatakse objekt arvestatult on lähim; tekkinud klastrid on sees-
klastrisse, mille keskpunkt kõigi näitajate järgi miselt võimalikult tihedad ja üksteisest tsent-
ritega võimalikult kaugel.
20
Peamist kodust keelt aluseks võttes ilmnes, Seega moodustavad ajaraiskamise väitega
et eesti keel kodukeelena on „kriitikute“ ja nõustujad heterogeense rühma, kus ajendid
„pettunute“ seas sagedasem (vastavalt 89% nõustumiseks on erisugused. Võimalikud te-
ja 91%) kui ajaraiskamise väitega nõustujate gevused, millega ajateenijate sellist hinnan-
seas üldiselt (85%) ja harvem kui üldiselt gut ennetada, hõlmavad osalt teenistuseel-
„ükskõiksete“ seas (77%). set aega, osalt otseselt ajateenistust.
Enesearenduslike eesmärkide olulisus
Riigikaitseliste eesmärkide olulisus
Enesearenduse ootuste olulisus
Riigikaitseliste ootuste olulisus
Keskmine motivatsiooni tugevus teenistuse
lõpus
Keskmine motivatsiooni tugevus teenistuse
alguses
Negatiivne horisontaalne sidusus
Positiivne horisontaalne sidusus
Vertikaalne sidusus
Kuivõrd rahul Te olite ajateenistuses
väljaõppega?
Kuivõrd rahul Te olite ajateenistuses kogu
teenistusega?
Milliste tunnetega Te tuleksite
reservõppekogunemisele?
Milliste tunnetega Te ajateenistusse tulite?
-1,6 -1,4 -1,2 -1,0 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0,0 0,2 0,4 0,6
Keskmine standarditud skaalal
"Pettunud" "Ükskõiksed" "Kriitikud"
Joonis 1.8. Näitajate keskmine11 ajaraiskamise väitega nõustujate jaotuses kolmeks rühmaks klaste-
ranalüüsi abil
11
Küsimuste „Kuivõrd rahul Te olite ajateenistu- ajateenistusse tulite?“ ja „Milliste tunnetega Te
ses kogu teenistusega?“ ja „Kuivõrd rahul Te tuleksite õppekogunemisele?“ vastuste skaala
olite ajateenistuses väljaõppega?“ vastuste vastavalt 1-tulin/tuleksin täiesti vastumeelselt,
skaala: 1-ei olnud üldse rahul, 5-väga rahul, 4-tulin/tuleksin hea meelega, standarditud.
standarditud; küsimuste „Milliste tunnetega Te
21
1.5. Ajateenija taustaandmed ja Halvem subjektiivne tervis (meditsiiniline ja
teenistusaja hinnang subjektiivse heaolu indikaator üheskoos) ja
halvem füüsilise vormi enesehinnang käivad
Esitame lõpuks tabeli 1.1 abil ülevaate tee- sagedamini kui hea tervis ja füüsiline vorm
nistusaja hinnangust lähtudes ajateenija sot- ajaraiskamise väitega koos. Need, kelle sõnul
siaal-demograafilisest taustast, tervisest, elu- füüsiline vorm ja kehaline võimekus ajatee-
viisist. Erinevused sotsiaaldemograafilise nistuses paranes, pigem ei nõustu ajaraiska-
tausta järgi ei ole suured, kuid kallakuna ilm- mise väitega (on saavutatud tulemus). Neile,
neb, et negatiivse väitega nõustuvad pigem kes ajateenistuses spordist hoiduvad, on sa-
vanemad kui nooremad ajateenijad, pigem gedamini kui sporti harrastavatele ajateenija-
mitte keskharidusega, pigem mitte-eesti ko- tele omane arvestada teenistus ajaraiskami-
dukeelega ajateenijad. Sotsiaaldemograafi- seks.
line taust on seotud teenistusse tuleku meel-
susega, mis siis omakorda kujundab ajarais-
kamise hinnangut.
Tabel 1.1. Kuivõrd nõustute: ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine?
Olen täiesti Ei ole nõus Ei ole nõus või
nõus või olen ega vastu, % ei ole üldse
nõus, % nõus, %
Üldiselt 34 34 32
Peamine kodune keel, V=0,09
Eesti keel 32 35 33
Vene keel 43 31 26
Vanuserühm, V=0,08
Kuni 19 30 35 35
20-21 38 32 30
22 ja vanemad 47 30 23
Haridusrühm, V=0,08
Põhiharidus ja kutseharidus põhihariduse 38 32 30
baasil
Keskharidus 29 35 36
Keskhariduse järel omandatud haridus 42 33 25
Kas Te kuulute või olete varem kuulunud mõnda riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organi-
satsiooni, nagu näiteks Kaitseliit, Noored Kotkad, Naiskodukaitse, Kodutütred, Vabatahtlikud
päästjad, abipolitseinikud? V=0,08
Jah 27 35 38
Ei 36 33 31
Kas olete koolis läbinud riigikaitseõpetuse? V=0,09
Jah 29 36 35
Ei 38 32 30
22
Tabel 1.1. (järg). Kuivõrd nõustute: ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine?
Olen täiesti Ei ole nõus Ei ole nõus või
nõus või olen ega vastu, % ei ole üldse
nõus, % nõus, %
Kuidas Te hindate oma füüsilist vormi võrreldes ajateenistuse eelse ajaga?, V=0,17
Olen oluliselt paremas vormis, tunnen end 21 33 46
füüsiliselt tugevamana
Mõningane positiivne muutus on tunda 31 37 32
Eriti pole midagi muutunud 45 34 21
Olen pigem halvemas füüsilises vormis, kui 46 28 26
enne ajateenistusse asumist
Kuidas Te hindate oma füüsilist vormi/kehalist võimekust käesoleval hetkel (teenistuse lõpus)?
V=0,10
Hea 33 28 39
Üsna hea 30 33 37
Keskmine 35 38 27
Üsna halb või halb 46 31 23
Milliseks hindate oma tervist üldiselt (teenistuse lõpus)? V=0,12
Hea 30 31 39
Üsna hea 30 35 35
Keskmine 39 38 23
Üsna halb või halb 54 22 24
Kui sageli harrastasite ajateenistuses vabal ajal sporti (iseseisev treening korraga vähemalt
poole tunni vältel, nii et hakkasite hingeldama ja higistama)? V=0,10
2-3 korda nädalas või sagedamini 30 33 37
Kord nädalas või 2-3 korda kuus 32 36 32
Mõned korrad või üldse mitte 44 34 22
1.6. Kokkuvõte võimalik nende arusaamu ja ootuseid kujun-
dada.
Ajateenistust peab enda jaoks aja raiskami-
seks kolmandik ajateenijatest, kuid tegemist Ülejäänud kahte rühma kuuluvad aga need
ei ole homogeense grupiga, vaid selgelt eris- ajateenijad, kes nendivad teenistuse lõpus, et
tub kolm eriilmelist ajateenijate gruppi, kelle see oli nende jaoks aja raiskamine, kuid tee-
puhul ajateenistuse aja raiskamiseks hinda- nistusse tulles ei olnud nende eelhäälestus
mine põhineb erinevatel alustel. sugugi nii kriitiline. See rühm jaguneb oma-
korda veel kaheks: „pettunuteks“ ja „kriitiku-
Ligikaudu üks kolmandik on neid ajateeni-
teks.
jaid, kes peavad teenistuse aja raiskamiseks,
kuna nad on tulnud teenistusse vastumeel- „Pettunute“ puhul tuleneb teenistuse ajarais-
selt, nende rahulolu teenistusega on madal ja kamiseks pidamine nii-öelda ootuste mitte-
neil puudub igasugune soov reservtee- realiseerumisest, teenistusega rahulolematu-
nistusse panustada. Nende puhul ei muuda sest, mis päädib sellega, et nad ei soovi tulla
teenistuse kogemus nende arvamust ajatee- edaspidi õppekogunemistele. Antud rühma
nistusest ning selle grupi puhul on küsimus puhul on oluline selgitada täpsemalt välja,
selles, mil määral on juba enne ajateenistust mis on pettumise põhjused, analüüs viitab, et
23
selleks võib olla pettumus ülemates ja väl- grupiga, kelle potentsiaali saaks nii teenistu-
jaõppes. Kriitikud on need, kes näevad aja- ses kui õppekogunemistel senisest rohkem
teenistust aja raiskamisena ilmselt ühelt sihipäraselt rakendada.
poolt seetõttu, et nende ootused ja eesmär-
Kokkuvõtlikult võibki öelda, et on nii eelarvu-
kide täitmine on suhteliselt kõrge, nad on
musi, sealjuures püsivaid, kui ka teenistus-
võrreldes teise kahe grupiga teenistusega
käigu mõju. Kui motivatsioon kaob ja saavu-
rohkem rahul ja valmis tulema ka keskmisest
tatust mitte midagi ei tundu lõpus oluline, siis
enam õppusele, samuti on nende seas roh-
mis see muud on kui raisatud aeg. Suuremad
kem neid, kes on olnud enne ajateenistust
ootused ja positiivne eelhäälestus võiks kasu
seotud riigikaitseliste organisatsioonidega,
märkamist toetada, samuti peab olema pin-
seega võib öelda, et nad hindavad ja väärtus-
gutusaste nii-öelda paras, füüsiliselt väga
tavad teenistust teiste kriteeriumide järgi ja
kerge teenistus tundub tühine.
vaatamata aja kasutuse suhtes kriitiline ole-
misele, on neil siiski suundumus riigikaitsesse
panustada. Seega võib öelda, et tegemist on
24
2. PROBLEEMSED SUHTED
AJATEENISTUSES
Juhan Kivirähk
Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kuidas madalam sidusus soodustab nega-
kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eel- tiivse hinnangu andmist ajateenistusele. Sel-
dused elukutseliste kaitseväelaste tee- les peatükis analüüsime seda, millised ajatee-
nistusse võtmiseks. Reservväelased peavad nistuses esinenud probleemid mõjuvad sidu-
olema valmis vajadusel osalema õppekogu- sust kahjustavalt.
nemistel ning vaenlase sõjalise rünnaku kor-
Viimati uuriti probleemseid suhteid ajatee-
ral reageerima mobilisatsioonikutsele ning
nistuses 2018.-2019. aasta kompleksuurin-
asuma relv käes Eestit kaitsma.
gus. Tookord olid eraldi vaatluse all suhted
Selleks, et ajateenistus suudaks välja õpetada kaasajateenijatega ning suhted ülematega.
motiveeritud reservväelasi, on vaja ajateenis- 2022.-2023. aasta küsitluses probleemseid
tuse igakülgset õnnestumist. Õnnestunud suhteid ajateenijate vahel eraldi välja ei too-
ajateenistus tähendab, et ajateenistuse läbi- dud – vastav küsimus oli sõnastatud selliselt,
nud jäävad sellega rahule ning peavad aja- et sellele vastates võis silmas pidada nii teiste
teenistuses oldud aega vajalikuks ja kasuli- ajateenijate kui ka ülemate poolt põhjusta-
kuks. Ajateenistuse õnnestumisele avaldavad tud probleeme ja ebameeldivusi. 2018.-2019.
mõju mitmed tegurid: see, milliste ootustega aastaga võrreldavad on tunnused, mille abil
ajateenistusse tuldi ning mil määral need ajateenijatel paluti hinnata ülemate poolset
ootused täitusid, milline oli väljaõppe korral- problemaatilist käitumist.
dus ja kvaliteet, millised olid igapäevased ol-
Enne, kui hakata uurima probleemseid suh-
metingimused jms. Ajateenijate komplek-
teid ajateenistuses, tasub vaadata, kuidas
suuring võtabki vaatluse alla kogu protsessi,
hindavad ajateenijad suhteid oma kaaslas-
mille käigus kaitseväkke saabunud ajateeni-
tega ja ülematega üldiselt. Milline on nende
jast kujuneb väljaõppe käigus reservväelane.
rahulolu nende suhetega, kuidas iseloomus-
Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab rahu- tatakse erineva taseme ülemaid ning kirjel-
lolu ajateenistusega ning suhtumist tulevas- datakse suhteid kaasajateenijatega oma al-
tesse kohustustesse reservväelasena, on suh- lüksuses.
ted ajateenijate vahel ning suhted erineva ta-
Varasemad uuringud on näidanud, et nii ra-
seme ülematega – nimetagem seda vastavalt
hulolu ajateenistusega kui ka probleemsete
horisontaalseks ja vertikaalseks sidususeks.
suhete tajumine sõltuvad ajateenija eelhää-
Aruande neljandas peatükis on näidatud,
lestusest - tema suhtumisest ajateenistusse
25
tulekusse. Kas need ajateenijad, kes tulid aja- ajateenistuse ja selle erinevate külgedega ra-
teenistusse positiivsete ootustega, kuid ei hule. Ehkki ajateenistusega rahulolu ei ole
jäänud ajateenistusega rahule, on oma hin- selle peatüki põhiteema, on kõik muud aja-
nangutes mõjutatud ajateenistuses kogetud teenistusele antud hinnangud, sealhulgas
probleemsetest suhetest või on probleem- ajateenistuses kogetud ebameeldivusi puu-
sete suhete tajumine ning rahuolematus aja- dutavad hinnangud, seotud üldise rahu-
teenistusega seotud eelkõige negatiivse eel- loluga ajateenistusega.
häälestusega ajateenistuse suhtes. On ju
Pooled selles aastakäigus ajateenistuse läbi-
ootuspärane, et vastumeelselt ajateenistusse
nud jäid ajateenistusega tervikuna rahule, ra-
tulnud näevad probleeme ka seal, kus posi-
hulolematuid oli vähem kui kolmandik (joo-
tiivse suhtumisega ajateenistusse tulijad neid
nis 2.1.). Selle peatüki teema seisukohalt on
ei näe.
oluline, et ajateenijate omavaheliste suhe-
tega jäi rahule 71 protsenti ajateenijatest
2.1. 2022.-2023. aasta uuringu ning suhetega ülemustega 58 protsenti, ra-
tulemused hulolematuid oli vastavalt 13% ja 21%. Seega
võib isikute vaheliste suhete olukorda ajatee-
2.1.1. Rahulolu ajateenistusega ning su- nistuses pidada üldiselt positiivseks. Sellises
hetega kaasajateenijate ja ülematega suurusjärgus on need näitajad olnud ka vara-
Enne, kui asuda lahkama ajateenistuses esi- sematel aastatel. 2020.-2021. aasta komplek-
nenud probleemseid suhteid, tasub vaa- suuringus oli ajateenijate omavaheliste suhe-
delda, kuidas kirjeldavad ajateenijad suhteid tega rahul 75% ja suhetega ülematega 65%;
kaaslaste ja ülematega üldiselt. 2021.-2022. aasta uuringus vastavalt 71% ja
56%.
Ajateenistuse lõpus läbi viidavas küsitluses
tuntakse huvi, kuidas jäid ajateenijad läbitud
sportimisvõimalustega 76 13 11
elamistingimustega 71 17 12
ajateenijate omavaheliste suhetega 71 16 13
toitlustamisega 64 16 20
suhetega ülemustega 58 21 21
meditsiiniabiga 57 19 24
võimalustega vaba aja veetmiseks 54 22 24
väljaõppega 54 24 22
teile antud varustusega 50 26 24
kogu ajateenistusega 50 21 29
0 20 40 60 80 100
rahul ei rahul ega mitte rahul ei ole rahul
Joonis 2.1. Rahulolu ajateenistusega tervikuna ja selle üksikute külgedega (%)(küsitluse teisel etapil
vastanud ajateenijad n=2712)
26
Mõistagi on kõik küsitlusega mõõdetavad võidakse küll väga rahul olla, kuid see rahu-
üksikud rahulolunäitajad tugevas korrelat- lolu ei saa määravaks ajateenistusele üldise
sioonis rahuloluga ajateenistusega tervikuna, hinnangu andmisel.
mis kujunebki lõppkokkuvõttes ajateenistuse
Kõige tugevamini korreleerub rahulolu kogu
erinevatele külgedele antud hinnangute baa-
ajateenistusega rahuloluga väljaõppega ja
sil. Väiksemad, ehkki olulised, on korrelat-
suhetega ülematega (vt. tabel 2.1). Väljaõpet
sioonikoefitsiendid nende ajateenistuse kül-
ajateenistuses viivad läbi erineva taseme üle-
gedega, mille puhul domineerib suurem ra-
mad ning nende suhtumisest ajateenijatesse
hulolu – toitlustamine, sportimisvõimalused,
ning oma ülesannetesse sõltub olulisel mää-
suhted ajateenijate vahel. Nende külgedega
ral see, kui rahule ajateenistusega jäädakse.
Tabel 2.1. Korrelatsioonid kogu teenistusega rahulolu ja üksikute külgedega rahulolu vahel
Pearson Spearman
Väljaõppega 0,709 0,689
Suhetega ülemustega 0,577 0,558
Võimalustega vaba aja veetmiseks 0,481 0,472
Elamistingimustega 0,454 0,446
Teile antud varustusega 0,413 0,399
Ajateenijate omavaheliste suhetega 0,405 0,384
Sportimisvõimalustega 0,361 0,356
Meditsiiniabiga 0,277 0,265
Toitlustamisega 0,275 0,269
* Korrelatsioonikoefitsiendid on statistiliselt olulised.
Rahulolu ajateenistuse ja selle üksikute kül- Seevastu suhetes ülemustega jääb eesti- ja
gedega erineb olulisel määral sõltuvalt aja- venekeelsete ajateenijate hinnangute erine-
teenija kodusest keelest. Vene koduse kee- vus kümne protsendi piiresse nagu ka ena-
lega ajateenijate puhul on nii üldine rahulolu miku teiste ajateenistuse külgede hindami-
kui ka üksikute valdkondade rahulolud mõ- sel. Kui eestlastest ajateenijatest on suhetega
nevõrra madalamal tasemel kui eestikeelse- teiste ajateenijatega rahulolematuid vaid
tel ajateenijatel. kümnendik, siis suhetega ülemustega tervelt
viiendik. Venekeelsetel ajateenijatel on aga
Eriti oluliselt erineb ajateenija koduse keele
nii ülemustega kui ka teiste ajateenijatega
lõikes rahulolu ajateenijate omavaheliste su-
suhetega rahulolematute osakaal võrdne (vt.
hetega. Eestikeelsetest ajateenijatest on aja-
joonis 2.2).
teenijate omavaheliste suhetega väga või pi-
gem rahul 75 protsenti, venekeelsetest aga Samas on võimalik, et küsimus pole mitte nii-
vaid 51%. Pigem ei ole või ei ole üldse aja- võrd koduses keeles, kuivõrd suhtumises aja-
teenijate omavaheliste suhetega rahul vasta- teenistusse tulekusse. Kui eestikeelsetest aja-
valt 11 protsenti ja 26 protsenti. See viitab as- teenijatest tuli ajateenistusse hea meelega
jaolule, et venekeelsete ajateenijate seas on või valmisolekust oma kohust täita 62 prot-
rohkem neid, kes kogesid oma igapäevastes senti, siis vene koduse keelega ajateenijatest
suhetes kaaslastega teatud ebamugavustun- 47 protsenti. 53 protsenti venekeelsetest ei
net. oleks parema meelega ajateenistusse tulnud.
27
ajateenijate omavaheliste suhetega
eesti 75 11
vene 52 26
suhetega ülemustega
eesti 60 20
vene 50 27
0 20 40 60 80 100
rahul ei ole rahul
Joonis 2.2. Rahulolu ajateenijate omavaheliste suhetega ja suhetega ülemustega koduse keele lõikes
(%). (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712)
ajateenijate omavaheliste suhetega
tuli positiivsete tunnetega 76 11
tuli negatiivsete tunnetega 66 16
suhetega ülemustega
tuli positiivsete tunnetega 64 18
tuli negatiivsete tunnetega 50 27
0 20 40 60 80 100
rahul ei ole rahul
Joonis 2.3. Rahulolu ajateenijate omavaheliste suhetega ja suhetega ülemustega ajateenistusse tu-
lekusse suhtumise lõikes (%) (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712)
nägime, oli ülematega rahulolematuid ka
Kui koduse keele lõikes erinesid eesti- ja ve-
viiendik eestikeelsetest ajateenijatest.
nekeelsete ajateenijate hinnangud kõige
enam suhete osas teenistuskaaslastega, siis Kokkuvõtvalt võib järeldada, et ajateenistu-
negatiivsete meeleoludega ajateenistusse sega rahulolu saavutamiseks on väga olulisel
tulnud väljendasid suuremat rahulolematust kohal allüksuse sisene mikrokliima ning eriti
just ülematega (joonis 2.3). Nagu eelnevast see, kui professionaalselt ja empaatiliselt üle-
mad ajateenijatega suhtlevad (vt. joonis 2.4).
28
ajateenijate omavaheliste suhetega
jäi ajateenistusega rahule 85 5
ei rahul ega mitte rahul 66 11
ei jäänud ajateenistusega rahule 50 29
suhetega ülemustega
jäi ajateenistusega rahule 79 7
ei rahul ega mitte rahul 53 17
ei jäänud ajateenistusega rahule 25 50
0 20 40 60 80 100
rahul ei ole rahul
Joonis 2.4. Rahulolu ajateenijate omavaheliste suhetega ja suhetega ülemustega rahulolu lõikes aja-
teenistusega tervikuna (%) (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712)
Väeosa ülem 45 34 12 5 4
Jaoülem 36 39 13 8 4
Kompanii ülema abi 37 37 15 6 5
Tegevväelasest rühmaülem 37 37 14 8 4
Tegevväelasest rühmavanem 36 38 15 7 4
Ajateenijast rühmaülem 33 40 14 8 5
Ajateenijast rühmavanem 32 39 15 9 5
Kompanii veebel 34 35 17 10 5
Kompanii ülem 34 34 17 9 6
0 20 40 60 80 100
Alati Enamasti Mõnikord Harva Mitte kunagi
Joonis 2.5. Hinnang väitele „Minu ülemad on minu suhtes õiglased ja ausad“ (%) (Küsitluse teisel etapil
vastanud ajateenijad n=2712)
Ajateenijatel paluti anda hinnang ka erineva võrdselt valdavalt positiivseid hinnanguid.
taseme ülematele, hinnates väite „Minu üle- Nende ajateenijate osakaal, kelle arvates üle-
mad on minu suhtes õiglased ja ausad“ pai- mad harva või mitte kunagi õiglaselt ja ausalt
kapidavust. Nagu näeme jooniselt 2.5, an- ei käitu, ei ületa ühegi hinnatava kategooria
takse erineva taseme ülematele küllaltki puhul 15 protsenti.
29
Muidugi on neil, kes ei jäänud ajateenistuses malt mitte vahetutesse ajateenijatest ülema-
ülematega rahule, asjast erinev arvamus. Kui tesse, vaid hoopis tegevväelastesse: kompa-
võrrelda keskmisi hinnanguid sõltuvalt üle- nii ülemasse (keskmine 2,96), tegevväelasest
mustega rahulolust, saame järgmised tule- rühmaülemasse (3,05) ja kompanii veeblisse
mused (vt. tabel 2. 2). (3,10). Tabeli viimases veerus on toodud üle-
matele antud hinnangute „harva“ või „mitte
Tabelist nähtub, et ülemustega mitte rahule
kunagi“ osakaal.
jäänud ajateenijad suhtuvad kõige kriitilise-
Tabel 2.2 Keskmised hinnangud väitele „Minu ülemad on minu suhtes õiglased ja ausad“ ülematega
suhetega rahulolu lõikes. Ülemate aususe ja õiglusega harva või mitte kunagi nõustunud ajateeni-
jate osakaal (%, tabeli viimane veerg)
Rahulolu suhetega ülemustega (keskmine) Vastuse
ei rahul „harva“ või
ega mitte ra- mitte kunagi“
rahul kõik
mitte ra- hul andnud aja-
hul teenijate %
Jaoülem (N=2163) 4,13 3,93 3,60 3,98 22%
Ajateenijast rühmavanem
4,11 3,69 3,37 3,86 27%
(N=2015)
Tegevväelasest rühmava-
4,30 3,73 3,31 3,97 29%
nem (N=2413)
Ajateenijast rühmaülem
4,17 3,72 3,32 3,88 28%
(N=2105)
Tegevväelasest rühmaülem
4,34 3,78 3,05 3,96 35%
(N=2419)
Kompanii veebel (N=2276) 4,15 3,72 3,10 3,84 35%
Kompanii ülema abi
4,24 3,80 3,40 3,98 24%
(N=1933)
Kompanii ülem (N=2159) 4,20 3,67 2,96 3,83 36%
Väeosa ülem (N=1769) 4,37 4,01 3,50 4,13 25%
* Hinnangu skaala: „alati“ – 5; „enamasti“ – 4; „mõnikord“ – 3; „harva“ – 2; „mitte kunagi“ – 1. Keskmiste
erinevused on statistiliselt olulised
Küsitlustulemuste abil saame ülevaate ka sel- kaaslaste vägivaldsust, kuid teiste suhtes äh-
lest, millise hinnangu annavad ajateenijad vardavat käitumist nimetab enam kui neljan-
oma teenistuskaaslastele (joonis 2.6). Ehkki dik ning kaaslaste alavääristamist ja nende
ajateenijad möönavad distsipliiniproblee- kallal norimist enam kui kolmandik vastanu-
mide esinemist oma kaaslaste käitumises test.
(üritatakse ülemate käske mitte täita, lüka-
Ajateenistuses ajateenijate omavaheliste su-
takse ülesandeid teiste kaela), siis omavahe-
hetega mitte rahule jäänute seas (selliseid oli
lisi suhteid iseloomustatakse valdavalt posi-
352 ehk 13 protsenti kõigist ajateenistuse lõ-
tiivselt (rühma liikmed hoiavad kokku, nende
pus küsitlusele vastanutest) on oma allük-
peale võib kindel olla). Väike on nende aja-
suse liikmete negatiivse iseloomustusega
teenijate osakaal, kes toovad esile teenistus-
nõustujaid muidugi rohkem (vt. tabel 2.3.).
30
Seega, ehkki omavahelised suhted allüksus- jäänute seas (tõsi, neid on vähemus) aga tõu-
tes saavad valdavalt positiivse iseloomus- seb negatiivsete omaduste (norimine, kaas-
tuse, ei saa mööda vaadata ka oma kaaslaste laste alavääristamine) osakaal enam kui ka-
negatiivsete iseloomustuste esile toomisest hele kolmandikule. See on taustsüsteem,
enam kui kolmandiku ajateenijate poolt. Aja- mille pinnalt saab paremini mõista ka järgmi-
teenijate omavaheliste suhetega mitte rahule ses peatükis kirjeldatavaid ajateenistuses ko-
getud ebameeldivusi.
Rühmas on isikuid, kes lükkavad enda
76 14 10
ülesandeid teiste kaela.
Rühma liikmed hoiavad kokku kui nad
60 20 20
peavad meeskonnana tegutsema.
Rühmas on isikuid, kes üritavad ülemate
57 21 22
käske mitte täita.
Ma võin enamuse oma rühma liikmete peale
52 21 27
kindel olla.
Suhtlen paljude rühma liikmetega ka
44 22 34
väljaspool teenistust.
Ma tunnen väga tugevat sidet oma rühma
44 27 29
liikmetega.
Rühmas on isikuid, kes alavääristavad enda
38 22 40
kaaslasi.
Rühmas on isikuid, kes norivad teistega. 37 21 42
Rühmas on isikuid, kes käituvad
28 17 55
ähvardavalt (vaenulikult) kaaslaste suhtes.
Rühmas on teiste suhtes vägivaldseid
14 20 66
inimesi.
0 20 40 60 80 100
olen nõus ei ole nõus ega vastu ei ole nõus
Joonis 2.6. „Kuivõrd te nõustute nende väidetega oma allüksuse kohta?“ (%) (Küsitluse teisel etapil
vastanud ajateenijad n=2712)
Tabel 2.3. Väidetega nõustujate osakaal ajateenijate omavaheliste suhetega mitte rahule jäänute seas
(N=352)
Väide Nõustujate %
Rühmas on teiste suhtes vägivaldseid inimesi. 28%
Rühmas on isikuid, kes käituvad ähvardavalt (vaenulikult) kaaslaste suhtes. 61%
Rühmas on isikuid, kes norivad teistega. 70%
Rühmas on isikuid, kes alavääristavad enda kaaslasi. 68%
Ma tunnen väga tugevat sidet oma rühma liikmetega. 16%
Suhtlen paljude rühma liikmetega ka väljaspool teenistust. 19%
Ma võin enamuse oma rühma liikmete peale kindel olla. 19%
Rühmas on isikuid, kes üritavad ülemate käske mitte täita. 71%
Rühma liikmed hoiavad kokku kui nad peavad meeskonnana tegutsema. 26%
Rühmas on isikuid, kes lükkavad enda ülesandeid teiste kaela. 85%
31
2.2. Ajateenistuses kogetud määratleda neljapallise skaala abil: pidevalt,
ebameeldivused üldiselt üsna sageli, vahetevahel, üldse mitte. Lisaks
oli antud ka vastusevariant „ei käi minu
2018-2019 aasta kompleksuuringus küsiti kohta“. Sellele küsimusele antud vastuste ei
ajateenijatelt „Kui tihti olete kokku puutunud saa teada, kas kogetud ebameeldivused olid
järgneva käitumisega ajateenijate vahel?“, põhjustatud kaasajateenijate või ülemate
millele järgnes 18 probleemse käitumisviisi poolt.
(näiteolukorra) kirjeldus. Komponentanalüüsi
abil koondati 18 üksiktunnust neljaks fakto- Nende üheksa teguri komponentanalüüs an-
riks: naeruvääristamine (ajateenija narri- dis tulemuseks kaks faktorit (tabel 2.4), mil-
mine välimuse, naiselikkuse-mehelikkuse, lest esimesse kuulusid eelkõige ajateenija vä-
vaimsete ja füüsiliste võimete või seksuaalse listest tunnustest ja teenistusega toimetu-
sättumuse alusel), tõrjumine ja halvusta- lekust tulenevad probleemid (kirjeldab 32
mine (ajateenija madalasse staatusesse suru- protsenti tunnuste varieeruvusest) ning teise
mine materiaalse olukorra tõttu või vaimsete tema rahvuse ja emakeelega seotud prob-
ja füüsiliste võimete alusel), vahendatud leemid (puudutavad eelkõige venekeelseid
kius (verbaalne ja kirjalik ahistamine elekt- ajateenijaid, kirjeldades 25 protsenti variee-
roonsete ja tehniliste meediumite vahendu- ruvusest).
sel) ja füüsiline kius (füüsiline ebamugavuse Mõlemasse faktorisse kuuluvad võrdse kaa-
ja valu tekitamine, ahistamine, sund ebavää- luga ebameeldivused oma seisukohtade ava-
rikaks käitumiseks). Teatud määral aitab sell- liku väljaütlemise pärast. Selline faktoritesse
iste probleemide esinemist välja tuua eelne- jagunemine on ootuspärane, sest kui välis-
valt kirjeldatud iseloomustused teenistus- test tunnustest ja teenistusega toimetulekust
kaaslaste kohta. tulenevad ebameeldivused võivad puudu-
2022.-2023. aasta uuringus spetsiifiliselt aja- tada kõiki ajateenijaid, siis rahvusest ja riigi-
teenijate vahelistes suhetes esinenud prob- keelest erineva keele kasutamisest tulenevad
leeme ei käsitletud. Küsimusele „Kas Teil on vaid mitte-eestikeelseid ajateenijaid. Tun-
ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldi- nuste sagedusjaotused on esitatud joonisel
vusi ...“ lisatud võimalike ebameeldivuste näi- 2.7.
teid oli üheksa ning nende esinemist sai
Tabel 2.4. Peakomponentide analüüsi roteeritud tulemus
Komponent
1 2
… oma seisukohtade avaliku väljaütlemise pärast ,473 ,431
… rahvuse tõttu ,175 ,888
… maailmavaateliste veendumuste pärast ,443 ,627
… tervisliku seisundi päras ,706 ,203
… nõrga füüsilise võimekuse pärast ,759 ,133
… riigikeelest erineva keele kasutamise pärast ,175 ,842
… välimuse pärast ,695 ,200
… aeglase õppimise päras ,700 ,211
… sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, vaene) ,606 ,263
32
oma seisukohtade avaliku väljaütlemise
10 13 38 30 9
pärast
tervisliku seisundi pärast 7 10 27 45 11
maailmavaateliste veendumuste pärast 5 9 22 52 12
riigikeelest erineva keele kasutamise pärast 7 6 11 57 19
rahvuse tõttu 6 6 10 61 17
nõrga füüsilise võimekuse pärast 4 7 24 52 13
aeglase õppimise pärast 4 6 19 57 14
välimuse pärast 3 4 14 66 13
sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas,
4 4 10 68 14
vaene)
0 20 40 60 80 100
pidevalt üsna sageli vahetevahel üldse mitte ei käi minu kohta
Joonis 2.7. „Kas Teil on ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldivusi …?“ (%) (Küsitluse teisel etapil
vastanud ajateenijad n=2712)
Kõige sagedamini tuli ajateenistuses ette Oktoobrikutse ajateenijate puhul on kesk-
ebameeldivusi oma seisukohtade avaliku väl- mine 1,23 ja talvises kutses 1,34.
jaütlemise pärast (pidevalt või üsna sageli 23
Tasub märkida, et talvise kutse koosseisus on
protsendil ajateenijatest) ja tervisliku sei-
keskmisest enam venekeelseid ajateenijaid
sundi pärast (17%).
ning kui vaadelda vastuseid kogetud eba-
Moodustasime summaarse tunnuse selle meeldivustele ajateenija koduse keele lõikes,
kohta, mitut erinevat pidevalt või üsna sageli siis näeme, et vene emakeelega ajateenijad
esinevat ebameeldivust ajateenija oma vas- on kogenud ebameeldivusi oluliselt sageda-
tustes esile tõi. 59 protsenti ajateenijatest ei mini kui eestikeelsed (vt. joonis 2.8). Eelkõige
nimetanud mitte ühtegi pidevalt või üsna sa- on need ebameeldivused seotud rahvusega
geli esinenud ebameeldivust. 16 protsenti tõi ning riigikeelest erineva keele kasutamisega.
välja ühe, 10 protsenti kaks, 6 protsenti kolm,
Ajateenistuses esinenud ebameeldivuste ta-
4 protsenti neli ning 5 protsenti viis või enam
jumine on tugevalt individuaalne. Väga oluli-
pidevalt või üsna sageli esinenud ebameeldi-
sel määral sõltub see sellest, millise suhtumi-
vust.
sega ajateenija teenistusse tuli (vt. joonis 2.9)
Kõige väiksem on ajateenistuses pidevalt või ja mil määral ta ajateenistusega rahule jäi (vt.
üsna sageli kogetud ebameeldivuste kesk- joonis 2.10).
mine arv suvise kutse ajateenijate seas (0,86).
33
oma seisukohtade avaliku väljaütlemise 34
pärast 21
tervisliku seisundi pärast 30
15
maailmavaateliste veendumuste pärast 30
10
riigikeelest erineva keele kasutamise pärast 46
6
rahvuse tõttu 43
5
nõrga füüsilise võimekuse pärast 22
9
aeglase õppimise pärast 20
8
välimuse pärast 15
5
sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, vaene) 15
6
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50
vene eesti
Joonis 2.8. „Kas Teil on ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldivusi …?“ Vastuse „pidevalt“ või „üsna
sageli“ andnud vastajate osakaal (%) ajateenija koduse keele lõikes. (Küsitluse teisel etapil vastanud
ajateenijad n=2712)
oma seisukohtade avaliku väljaütlemise 30
pärast 21
tervisliku seisundi pärast 24
15
maailmavaateliste veendumuste pärast 18
13
riigikeelest erineva keele kasutamise pärast 20
11
rahvuse tõttu 17
11
nõrga füüsilise võimekuse pärast 17
9
aeglase õppimise pärast 15
9
välimuse pärast 11
6
sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, vaene) 12
6
0 5 10 15 20 25 30 35
tuli negatiivsete tunnetega tuli positiivsete tunnetega
Joonis 2.9. „Kas Teil on ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldivusi …?“ Vastuse „pidevalt“ või „üsna
sageli“ andnud vastajate osakaal (%) , ajateenistusse suhtumise lõikes. (Küsitluse teisel etapil vasta-
nud ajateenijad n=2712)
* Positiivselt ajateenistusse suhtujad on need, kes tulid ajateenistusse hea meelega või kohusetundest, negatiivselt
suhtujad need, kes tulid vastumeelselt või poleks parema meelega üldse tulnud.
34
oma seisukohtade avaliku väljaütlemise 42
pärast 16
tervisliku seisundi pärast 30
13
maailmavaateliste veendumuste pärast 24
11
riigikeelest erineva keele kasutamise pärast 24
12
rahvuse tõttu 22
11
nõrga füüsilise võimekuse pärast 19
10
aeglase õppimise pärast 17
9
välimuse pärast 12
7
sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, vaene) 13
7
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
ajateenistusega mitte rahul ajateenistusega rahul
Joonis 2.10. „Kas Teil on ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldivusi …?“ Vastuse „pidevalt“ või „üsna
sageli“ andnud vastajate osakaal (%) , ajateenistusega rahulolu lõikes. (Küsitluse teisel etapil vastanud
ajateenijad n=2712)
negatiivsete (-) tunnetega) ning rahulolust
Ajateenistuses kogetud ebameeldivuste
ajateenistusega (rahul (+), ei rahul ega mitte
keskmine on suurem nende vastajate puhul,
rahul (0), mitte rahul (-), siis saame ajateenis-
kes tulid ajateenistusse vastumeelselt ning
tuses kogetud ebameeldivuste kohta järgmi-
kes ei jäänud ajateenistusega rahule. Need
sed tulemused (tabel 2.5).
parameetrid on ka omavahel tihedalt seotud.
Kui moodustada uus tunnus ajateenistusse
tulekusse suhtumisest (positiivsete (+) või
Tabel 2.5. Ajateenistuses esinenud ebameeldivuste arv ja keskmine ajateenistusse tulekusse suhtu-
mise ja ajateenistusega rahulolu koondtunnuse lõikes
KÕIK Suhtumine Suhtumine Suhtumine Suhtumine Suhtumine Suhtumine
+, rahu- -, rahulolu +, rahu- -, rahulolu +, rahu- -, rahulolu
lolu + + lolu 0 0 lolu - -
n=2712 n=840 n=344 n=267 n=197 n=257 n=410
0 ebameeldi- 70% 70% 54% 60% 54% 33% 41%
vust
1 ebameeldi- 15% 15% 17% 19% 16% 22% 21%
vus
2 ebameeldi- 8% 8% 10% 8% 11% 17% 14%
vust
3 ebameeldi- 4% 4% 6% 7% 8% 12% 9%
vust
4 ja rohkem 3% 3% 13% 6% 11% 16% 15%
Keskmine 1,1 0,61 1,31 0,84 1,25 1,78 1,62
35
Kui vaadata positiivsete tunnetega ajatee- leemsete suhetega tegelema pidavate insti-
nistusse tulnuid, kes ei jäänud läbitud ajatee- tutsioonide ja ametiisikute poole pöördu-
nistusega rahule (selliseid on 257 ehk 9 prot- takse harva. Võimalik, et kogetud ebameeldi-
senti kõigist ajateenistuse lõpus vastanutest), vused pole piisavalt kaalukad, et nendega
siis nende puhul on pidevalt või üsna sageli ülemate või peainspektori poole pöörduda -
kogetud ebameeldivuste keskmine arv kõige iga tögamist või ka solvangut suure kella
suurem. See annab põhjuse eeldada, et vaa- külge panna pole ju mõtet. Kuid kindlasti
tamata positiivsele eelhäälestatusele või- väärib põhjalikumat uurimist, kui teadlikud
vad ajateenistuses kogetud ebameeldivu- on ajateenijad sellest, kelle poole problee-
sed olla üheks põhjuseks, mis rahulolu mide esinemisel on võimalik pöörduda ning
hinnangut mõjutavad. Loomulikult on mil määral sellisest pöördumisest abi loode-
keskmisest oluliselt rohkem ebameeldivusi takse saada.
kogenud ka need, kes tulid ajateenistusse
Mida rohkem erinevaid ebameeldivusi koge-
negatiivsete tunnetega ega jäänud ajateenis-
takse, seda enam pöördutakse siiski ka üle-
tusega rahule (keskmine 1,62).
mate või sotsiaaltöötajate poole. Näiteks viit
Küsitluses tunti huvi ka selle vastu, mida aja- või enamat ebameeldivust kogenutest teatas
teenijad ebameeldivuste korral ette võtsid. neist oma vahetule ülemale 24% ning väeosa
Peamiseks viisiks ebameeldivustega toime- sotsiaaltöötajale/psühholoogile 17%. Kuid
tulekul jääb nende ära kannatamine või püüd enamik valib ikkagi ebameeldivuste talumise
ise neile lahendust leida (joonis 2.11). Prob- ja/või nendele ise lahenduse leidmise.
Kannatasite ära 70
Püüdsite ise lahenduse leida 60
Teatasite sellest oma vahetule ülemale 16
Pöördusite üksuse sotsiaaltöötaja/ psühholoogi
8
poole
Teatasite sellest väeosa ajateenijate
6
esindusmehele
Teatasite sellest väeosa ülemale 5
Pöördusite kaitseväe peainspektori poole 2
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Joonis 2.11. „Mida te ajateenistuse vältel ette tulnud ebameeldivuste korral ette võtsite ?“ (%) /Küsitluse
teisel etapil vastanud, kellel esines vähemalt üks pidevalt või üsna sageli esinenud ebameeldivus
n=1106/
36
1.3. Ajateenistuses kogetud Täpselt sama faktorstruktuuri andis ka 2022.-
ülemate poolt tekitatud 2023. küsitluse andmete põhjal tehtud kom-
ponentanalüüs. Kuna 2018.-2019. aasta kü-
ebameeldivused
sitluses sisaldusid vaid juulis ja oktoobris aja-
Ajateenijate ja ülemate vaheliste suhteprob- teenistust alustanute andmed, siis jätsime tu-
leemide välja selgitamiseks kasutatud tun- lemuste võrreldavuse huvides ka 2022.-2023.
nuste plokk oli 2018.-2019. ja 2022.-2023. aasta andmetest kõrvale talvise kutse ajatee-
aasta küsitlustes samasugune, mis võimaldab nijate vastused.
neid otseselt võrrelda.
Esimene faktor (teenistusalased suhteprob-
Ajateenijate suhteid ülematega uuriti mõle- leemid ülematega) kirjeldab 41% tunnuste
mas uuringus üheksa probleeme sisaldava varieeruvusest, teine faktor (isiklikud suhtep-
olukorra esinemissageduse kaudu. Nende robleemid ülematega) 27% (tabel 2.6).
näitajate omavaheliste seoste alusel moo-
Tulemustest nähtub, et nelja aastaga on olu-
dustati 2018.-2019. aasta uuringus kompo-
kord teenistusalaste suhteprobleemide osas
nentanalüüsi põhjal kaks koondtunnust, mis
ülematega paranenud – loetletud olukordi
kirjeldasid 66% esialgse üheksa tunnuse va-
esineb iga päev või kord nädalas 7-11 prot-
riatiivsusest. Faktor „Isiklikud suhteprob-
sendipunkti võrra vähem ning vastuse „mitte
leemid“ (kirjeldas 40% algtunnuste varieeru-
kunagi“ osakaal on kasvanud enam kui 10
vusest) väljendas probleemide määra, mis te-
protsendipunkti võrra (joonis 2.12). Kuid
kivad ajateenija arvates ülema negatiivsest
siiski on ligikaudu neljandik ajateenijatest
suhtumisest tema isikusse. Faktor „Teenistu-
ülemate taolisest suhtumisest puudutatud
salased suhteprobleemid“ (kirjeldas 26%
kas igapäevaselt või kord nädalas.
varieeruvusest) väljendas suhete probleem-
suse määra, mida ajateenija seob oma tee-
nistusalase efektiivsusega.
Tabel 2.6. Peakomponentide analüüsi roteeritud tulemus
Faktor
1 2
Teie eest varjatakse informatsiooni ja see mõjutab Teile antud ülesande
,170 ,780
täitmist
Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu või eksimusi ,323 ,820
Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse järjepidevalt ,381 ,810
Teid räägitakse taga või levitatakse Teie kohta kuulujutte ,743 ,301
Teie suunas tehakse solvavaid või ründavaid märkusi (sh Teie harjumuste,
,794 ,251
tausta, seisukohtade või eraelu kohta)
Teie peale karjutakse või Te olete spontaanse viha (või raevu) sihtmärk ,681 ,397
Teid ignoreeritakse või tõrjutakse ,776 ,271
Teid ignoreeritakse või Teisse suhtutakse vaenulikult kui pöördute ülema
,793 ,244
poole
Tehakse tünga (rumalat nalja) ülemate poolt, kellega Te läbi ei saa] ,748 ,197
37
Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse
järjepidevalt
2018-2019 33 50 17
2022-2023 25 44 31
Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu või
eksimusi
2018-2019 33 54 13
2022-2023 22 52 26
Teie eest varjatakse informatsiooni ja see
mõjutab Teile antud ülesande täitmist
2018-2019 34 54 12
2022-2023 27 48 25
0 20 40 60 80 100
kord nädalas või iga päev vahetevahel, kord kuus mitte kunagi
Joonis 2.12. „Kui tihti olete kogenud ülemate poolt järgmist käitumist?“ (%) (2018.-2019. ja 2022.-2023.
aasta kompleksuuringute teenistusalaseid suhteprobleeme käsitlevate tulemuste võrdlus)
Küsitluses paluti ajateenijatel lisada oma- Väljaõppe kvaliteet jäi ülemate taha kinni,
poolne kommentaar väljaõppe kohta. Lahti- sest neil puudus piisav pädevus mingit tee-
seid vastuseid annavad enamasti need, kellel mat õpetada või puudus õpetamise oskus.
on soov endasse kogunenud negatiivseid Kõik õpetasid erinevalt ja puudus koos-
emotsioone välja öelda. Ometi leiab neist kõla, mis viis tihti selleni, et üks õpetas vas-
tupidiselt eelnevale ja lõpuks oli mingi se-
vastustest kriitiliste väljaütlemiste kõrval ka
gadus.
kiitvaid hinnanguid. Nagu näiteks:
Väljaõpet läbi viivad isikud võiks paremini
Väljaõppega jäin rahule. Kevadtormil oli
suhtuda ja austada neid keda nad õpeta-
tunda et oskame oma asja.
vad. Seersandid ainult karjuvad ja solvavad
Väljaõpe oli mitmekesine ja adrenaliini terve rühma ees.
pakkuv - olin väga rahul.
On arusaadav, kui Venemaa agressiooni
Väljaõppe tegid huvitavaks meie tegevväe- tõttu Ukrainas valitseb kaitseväes negatiivne
lastest juhtkond (rühmaülem ja rühmava- suhtumine Venemaasse, ent kahjuks suuna-
nem). Meiega oldi karmid, aga väljaõpe oli
takse oma negatiivsed emotsioonid mõni-
tasemel.
kord ka vene keelt kõnelevate ajateenijate
Kuid hoopis sagedasemad olid kriitikat sisal- aadressil:
davad vastused:
38
Tegevväelased ei peaks vene keelt kõnele- 2019. aasta küsitlusega suuri muutusi vas-
vate isikute suhtes olema ksenofoobsed ja tuste osakaalus ei ole. Küll aga on kõikide
kasutama väljendeid nagu „sibul“ ja „tibla“. olukordade puhul kasvanud vastuse „mitte
Isiklikke suhteprobleeme ajateenijate ja üle- kunagi“ andnute osakaal (joonis 2.13).
mate vahel esineb igapäevaselt või iganäda-
laselt suhteliselt vähe ning võrreldes 2018.-
Tehakse tünga (rumalat nalja) ülemate poolt,
kellega Te läbi ei saa
2018-2019 10 31 59
2022-2023 8 24 68
Teid ignoreeritakse või Teisse suhtutakse
vaenulikult kui pöördute ülema poole
2018-2019 8 33 59
2022-2023 7 23 70
Teid ignoreeritakse või tõrjutakse
2018-2019 8 33 59
2022-2023 8 28 64
Teie peale karjutakse või Te olete spontaanse
viha (või raevu) sihtmärk
2018-2019 14 40 46
2022-2023 13 34 53
Teie suunas tehakse solvavaid või ründavaid
märkusi
2018-2019 16 33 51
2022-2023 10 25 65
Teid räägitakse taga või levitatakse Teie kohta
kuulujutte
2018-2019 14 39 47
2022-2023 10 29 61
0 20 40 60 80 100
kord nädalas või iga päev vahetevahel, kord kuus mitte kunagi
Joonis 2.13. „Kui tihti olete kogenud ülemate poolt järgmist käitumist?“ (%) (2018.-2019. ja 2022.-2023.
aasta kompleksuuringute isiklikke suhteprobleeme käsitlevate tulemuste võrdlus
Mõistagi on ülemate poolsel ebakohasel käi- esines ajateenistusega mitte rahule jäänud
tumisel mõju sellele, kui rahule ajateenija aja- ajateenijatel teenistusalaseid suhteprob-
teenistusega jäi. Nagu näha jooniselt 2.14, leeme ülematega oluliselt sagedamini kui
39
neil, kes ajateenistusega rahule jäid. Samuti (joonis 2.15). Seevastu ajateenija kodune
toovad ülematega esinenud teenistuseala- keel teenistusalaste suhteprobleemide sage-
seid probleeme rohkem (ehkki rahuloluga dusega seotud ei olnud (joonis 2.16).
võrreldes vähemal määral) esile need, kes tu-
lid ajateenistusse negatiivsete tunnetega
Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse
järjepidevalt
jäi ajateenistusega rahule 15
ei jäänud rahule 42
Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu
või eksimusi
jäi ajateenistusega rahule 14
ei jäänud rahule 37
Teie eest varjatakse informatsiooni ja see
mõjutab Teile antud ülesande täitmist
jäi ajateenistusega rahule 17
ei jäänud rahule 46
0 10 20 30 40 50
Joonis 2.14. Hinnangud ülemate poolsele käitumisele ajateenistusega rahulolu lõikes (%) (kord näda-
las või iga päev esinevad teenistusalased suhteprobleemid juuli ja oktoobrikutse ajateenijatel N=2407)
Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse
järjepidevalt
tuli positiivsete tunnetega 21
tuli negatiivsete tunnetega 31
Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu
või eksimusi
tuli positiivsete tunnetega 19
tuli negatiivsete tunnetega 27
Teie eest varjatakse informatsiooni ja see
mõjutab Teile antud ülesande täitmist
tuli positiivsete tunnetega 24
tuli negatiivsete tunnetega 33
0 10 20 30 40
Joonis 2.15. Hinnangud ülemate poolsele käitumisele ajateenistusse tulekusse suhtumise lõikes (%)
(kord nädalas või iga päev esinevad teenistusalased suhteprobleemid juuli ja oktoobrikutse ajateeni-
jatel N=2407)
40
Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse
järjepidevalt
eestikeelsed 24
venekeelsed 25
Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu
või eksimusi
eestikeelsed 22
venekeelsed 20
Teie eest varjatakse informatsiooni ja see
mõjutab Teile antud ülesande täitmist
eestikeelsed 28
venekeelsed 25
0 5 10 15 20 25 30
Joonis 2.16. Hinnangud ülemate poolsele käitumisele koduse keele lõikes (%) (kord nädalas või iga
päev esinevad teenistusalased suhteprobleemid juuli ja oktoobrikutse ajateenijatel N=2407)
Sarnaselt peatüki eelmises osas kirjelda- protsenti kolm, 4 protsenti neli ning 8
tud ajateenistuses kogetud ebameeldi- protsenti viis või enam igapäevaselt või
vustele moodustasime ka ülemate eba- iganädalaselt kogetud ülema poolset
kohase käitumise kohta summaarse tun- ebameeldivat käitumist.
nuse selle kohta, mitut igapäevaselt või Vastaja emakeele lõikes kogetud eba-
iganädalaselt esinenud ülema käitumis- meeldivuste keskmine arv ei erinenud,
viisi ajateenija oma vastustes esile tõi. 56
küll aga oli see erinev ajateenistusse tu-
protsenti ajateenijatest ei nimetanud lekusse suhtumise ja ajateenistusega ra-
mitte ühtegi sellist käitumisviisi, 16 prot- hulolu lõikes (tabel 2.7).
senti tõi välja ühe, 9 protsenti kaks, 7
Tabel 2.7. Ülemate poolse käitumisega põhjustatud ebameeldivuste arv ja keskmine ajateenistusse
tulekusse suhtumise ja ajateenistusega rahulolu lõikes
Ei ra-
Tuli ajatee-
Tuli ajatee- hul
nistusse posi- Jäi ajateenistu- Ei jäänud ajatee-
Kõik nistusse vastu- ega
tiivsete tunne- sega rahule nistusega rahule
meelselt mitte
tega
rahul
n=2712 n=1394 n=984 n=1327 n=544 n=764
0 ebameeldi- 56% 61% 50% 68% 54% 37%
vust
1 ebameeldi- 16% 15% 17% 15% 19% 16%
vus
2 ebameeldi- 9% 8% 9% 7% 10% 12%
vust
41
3 ebameeldi- 7% 5% 9% 5% 7% 10%
vust
4 ja rohkem 12% 11% 15% 7% 10% 26%
Keskmine 1,26 1,09 1,50 0,74 1,12 2,25
Näeme, et seos ajateenistusega rahulolu
Kõige sagedamini tuli ajateenistuses ette
ning ülemate ebakohase käitumisega kokku-
ebameeldivusi oma seisukohtade avaliku väl-
puutumise sageduse vahel on tugev, mis ilm-
jaütlemise (pidevalt või üsna sageli 23%),
nes ka joonisel 2.14 kujutatud sagedusjaotu-
maailmavaateliste veendumuste (14%) ja ter-
sest.
visliku seisundi pärast (17%). Venekeelsed
ajateenijad kogevad kõige sagedamini eba-
Kokkuvõtteks meeldivusi oma rahvuse ja riigikeelest eri-
Andes hinnanguid läbitud ajateenistusele, jäi neva keele kasutamise pärast (vastavalt 43%
enamik (71%) ajateenijaist rahule suhetega ja 46%).
teiste ajateenijatega. Suhetega ülematega Analüüsist selgus, et kogetud ebameeldi-
väljendas rahulolu 58 protsenti, nende suhe- vuste keskmine arv on kõige suurem nende
tega ei jäänud rahule 21% ajateenijaist. positiivsete tunnetega ajateenistusse tulnute
Enam-vähem sarnasel tasemel on rahulolu puhul, kes ei jäänud läbitud ajateenistusega
suhetega olnud läbi erinevate aastate. rahule (selliseid on 9% kõigist ajateenistuse
Vaatamata valdavalt positiivsetele hinnangu- lõpus vastanutest).
tele suhetele kaasajateenijatega ja ülema- Venekeelsete ajateenijate suhtumine ajatee-
tega, kogeb teatud osa ajateenijatest ajatee- nistusse on negatiivsem kui eesti koduse
nistuse jooksul ebameeldivusi nii suhetes keelega ajateenijatel, mis omakorda kandub
oma teenistuskaaslastega kui ka ülematega. üle ka hinnangutele suhetele nii kaasajatee-
Kogetud probleemid vähendavad rahulolu nijate kui ka ülematega. Siiski mängib ko-
ajateenistusega ning võivad mõjutada suhtu- dune keel lisaks suhtumisele ajateenistusse
mist kogu kaitseväkke ja valmisolekut vaja- tulekusse ka iseseisvat rolli probleemsete su-
duse korral täita oma kohust reservväela- hete tajumisel. Koduse keelega seotud suh-
sena. tumistes väljenduvad meie ühiskonna lõimu-
Ebameeldivusi ja probleeme kogevad sage- misraskused, mis tulenevad segregeeritud
damini need ajateenijad, kelle suhtumine aja- haridussüsteemist ja erinevas inforuumis ela-
teenistusse on algusest peale negatiivne. Sel- misest. Kaitseväel on väga keeruline selliseid
line ajateenistust puudutav eelhoiak mõjutab ajateenistuse eel tekkinud hoiakuid muuta.
ootusi ajateenistusele, suhtumist ajateenis- Suur osa ajateenistusse kutsutud vene ema-
tuse käigus toimuvasse ning ka rahulolu aja- keelega noortest ei valda eesti keelt piisaval
teenistusega. Positiivsete tunnetega ajatee- tasemel, et läbida ajateenistust võrdselt ees-
nistusse tulijad võtavad ka ajateenistuses tikeelsete ajateenijatega. Tõenäoliselt on vii-
ette tulevaid raskusi avatuma meelega, nega- mase kahe aasta jooksul oma mõju avalda-
tiivsete tunnete korral aga kiputakse kõiki nud ka Venemaa vallutussõda Ukrainas, mis
probleeme ja ebameeldivusi üle tähtsustama kipub laiendama negatiivset suhtumist Vene-
ja isiklikult võtma. maasse kõigile vene rahvusest inimestele.
42
Ajateenijate suhteid ülematega uuriti nii Ülemate poolsel ebakohasel käitumisel on
2018.-2019. kui ka 2022.-2023. aasta küsitlu- mõju sellele, kui rahule ajateenija ajateenis-
ses sama metoodika alusel üheksa prob- tusega jäi: ajateenistusega mitte rahule jää-
leeme sisaldava olukorra esinemissageduse nud ajateenijatel esines teenistusalaseid suh-
kaudu. Tulemustest nähtub, et nelja aastaga teprobleeme ülematega oluliselt sagedamini
on olukord teenistusalaste suhteproblee- kui neil, kes ajateenistusega rahule jäid. Sa-
mide osas ülematega paranenud – loetletud muti tõid ülematega esinenud teenistuseala-
olukordi (ülesannete täitmist kritiseeritakse seid probleeme keskmisest enam esile need,
järjepidevalt, tuletatakse korduvalt meelde kes tulid ajateenistusse negatiivsete tunne-
tehtud vigu või eksimusi, varjatakse infor- tega.
matsiooni, mis mõjutab ülesannete täitmist)
Kaitseväe tegevus tugineb käskude vastu-
esineb iga päev või kord nädalas 7-11 prot-
vaidlematul täitmisel ja tõenäoliselt lähtuvad
sendipunkti võrra vähem ning vastuse „mitte
sellest reeglist ka ülemad. Siiski nähtub aja-
kunagi“ osakaal on kasvanud enam kui 10
teenijate poolt antud lahtistest vastustest, et
protsendipunkti võrra. Kuid siiski on ca nel-
mõned ülemad suhtlevad alluvatega üleole-
jandik ajateenijatest ülemate negatiivsest
valt ja neid alavääristavalt. Tuleb arvestada,
suhtumisest puudutatud kas igapäevaselt või
et ajateenistusse tulijad on seni elanud hoo-
kord nädalas.
pis teistsuguste reeglite alusel toimivas kesk-
Isiklikke suhteprobleeme ajateenijate ja üle- konnas tänased noored on harjunud, et neil
mate vahel esineb igapäevaselt või iganäda- on palju õigusi ja vabadusi ning kaitseväe
laselt suhteliselt vähe ning võrreldes 2018.- rangete reeglitega kohanemine nõuab harju-
2019. aasta küsitlusega suuri muutusi vas- mist.
tuste osakaalus ei ole. Küll aga on kõikide
Küsitlusuuringuga on võimalik kaardistada
olukordade puhul kasvanud vastuse „mitte
ebameeldivuste levi, kuid tegelikust tõsidu-
kunagi“ andnute osakaal.
sest aitaks anda parema ülevaate kvalitatii-
vuuring.
43
3. RIIGIKAITSES OSALEJATE
KAITSETAHTELISED
HOIAKUD
Kristjan Silm
Sissejuhatus ebapraktiline. Seega aitab väiksemat palga-
list isikkoosseisu kompenseerida suur tsiviil-
Geopoliitiline olukord ja reaalse sõjalise
kaitsevõime ning elanikkonna kaitsetahe.
konflikti oht regioonis on suurendanud vaja-
dust riigi ning ühiskonna valmisolekuks kait- Kuna kaitsetahe on riikliku kaitsevalmiduse
sevõimesse operatiivselt panustada12. Eesti hindamise üheks peamiseks indikaatoriks, on
kaitsestrateegia põhineb laiapindsel riigi- antud peatüki eesmärk võrrelda elanikkonna
kaitse kontseptsioonil13, milles sõjalise kaitse erinevate gruppide kaitsetahet ning selle
toimimise üheks eelduseks on valmisolek seoseid muude hoiakute, väärtushinnangute
kriisiolukordades tõhusalt ja efektiivselt te- ja julgeolekuriskide tajumisega. Fookuses on
gutseda. Julgeolekuohu korral on oluline, et vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooniga lii-
reservväelasel oleks tahe riigikaitse üle- tunud ehk kaitseliitlased, äsja ajateenistuse
sandeid täita ning Kaitseväega erinevates lõpetanud reservväelased (2023) ehk värske
vormides koostööd teha. Seetõttu on kaitse- reserv, ajateenistuse lõpetanud ajateenijad,
tahe laiapindse riigikaitse strateegia üks toi- kes on reservi arvatud vahemikus 2019-2023
mimise aluseid ja riikliku julgeoleku tagamise ehk kuum reserv ning ajateenistuse lõpeta-
vahendeid. Samuti on ajateenistus üks vähe- nud ajateenijad, kes on reservi arvatud aastal
seid võimalusi sõjaväelise isikkoosseisu efek- 2018 või varem. Uuringu andmed pärinevad
tiivseks suurendamiseks ja riigikaitsefunkt- 2023. aastal õppustel ja ajateenistuses osale-
siooni tagamiseks. Kui Eesti Kaitseväe isik- nute küsitlustest: Ajateenijate kompleksuu-
koosseis ei kasva koos riigikaitse vajadus- ring (2023 aastal reservi arvatud), Kevadtorm
tega, siis tema funktsionaalsus erinevate kait- 2023 (kaitseliitlased ja nn „kuum reserv“), Us-
seülesannete täitmisel hakkab langema, sa- sisõnad 2023 (nn „külm reserv“ ehk maakait-
mas on isikkoosseisu suurendamine palgalise seüksuses olev reservväelane). Analüüsis ka-
armee näol liiga kulukas ning mõneti ka sutatakse ankeetküsitlustest küsimusi, mis
puudutavad reservväelase identiteedi tunnu-
12
Eesti riigikaitse sõjaline areng 2031 | Kaitsemi- 13
Kaitseministeerium. (n.d.). https://www.kaitse-
nisteerium. (n.d.). https://kaitseministee- ministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laia-
rium.ee/et/riigikaitse2031Laiapindne riigikaitse pindne-riigikaitse
44
seid, ohu tajumist, tahet/nõusolekut osale- Ajateenistuse alguse hinnangutes peab Ve-
maks kaitsetegevuses ning meelsust. Kaitse- nemaa rünnakut väga või küllaltki tõenäoli-
tahte ja identiteedi puhul analüüsitakse va- seks 46% vastanutest. Suurem erinevus vas-
rieeruvust sotsiaaldemograafiliste gruppide tajate seas tõuseb esile koduse keele tunnuse
lõikes. põhjal (vt. joonis 3.1). 49% eesti keelt koduse
keelena rääkivatest ajateenijatest peab Vene-
1.1. Ajateenijate ohutaju maa rünnakut väga või küllaltki tõenäoliseks,
samas kui vene kodukeelega ajateenijatest
Kaitsetahte hindamisel vaatleme seda läbi hindab ohtu väga või küllaltki tõenäoliseks
subjektiivse ohu realiseerimise tõenäosuse 25% vastajatest.
aspekti. Meie geograafiline positsioon ning
geopoliitiline olukord piirkonnas võimalda- Kui võrrelda ajateenijate küsitluse esimese
vad kaitsetahet uurida üsna vahetult ning küsitluslaine vastuseid teise laine vastustega,
luua võimalikult realistliku pildi hetkeolukor- siis saame öelda, et ajateenistus ei võimenda
rast. Eesrinderiigina, s.t. olles tajutavas ohu vastajate hirme vaid pigem vähendab neid.
ning konflikti piirkonnas, kus on suur ohu Võrdlus erinevate demograafiliste rühmade
realiseerumise tõenäosus, saame analüüsile ja ajateenistuse kutsete lõikes näitab, et vas-
lähtuda hoopis suurema kaaluga kui seda tajate hinnanguis on väga või küllaltki tõe-
teevad toetajariigid ehk ohu ja konflikti piir- näolise rünnaku osatähtsus vähenenud. Kui
konnast eemal asuvad riigid, kus ohu reali- ajateenistuse alguses hindas Venemaa sõja-
seerumise tõenäosus on madal. list rünnakut Eesti vastu väga või küllaltki
tõenäoliseks 46% respondentidest, siis tee-
Ohu realiseerumise tõenäosuse paremaks nistuse lõpus pidas rünnakut väga või kül-
mõistmiseks mõtestame seda riskina. Risk on laltki tõenäoliseks 34%. See viitab võimali-
definitsiooni järgi väga lai mõiste ja seda on kule arusaamade muutumisele ajateenistuse
mitmed teadusharud erinevalt kasutanud. perioodi vältel. Sellel muutusel võib olla kaks
Üks riski tõlgendusi on "soovimatu sünd- põhjust: (1) Kuna sõda Ukrainas ei ole vahe-
muse toimumise objektiivne tõenäosus"14. peal eskaleerunud on ühiskonnas ohufoon
Soovimatu sündmus agressiooni kontekstis muutunud madalamaks, st võrreldes 2022.
võrdub aga julgeolekuohuga. aasta suvega on 2023. aasta suveks tekkinud
Seetõttu analüüsime esmalt, kuidas tajuvad sõjaharjumus. (2) Teine mehhanism/ seletus
ajateenijad vahetut julgeolekuohtu Eestis on aga see, et ajateenistuse jooksul on aja-
ning kui tõenäoliseks nad peavad selle reali- teenijad omandanud teadmisi ning saanud
seerumist ajateenistuse alguses ning lõpus. teavet, mis on vähendanud ohutaju ning nad
(Ajateenijate küsitluses vastas küsimusele ei on heidutuse toimimises rohkem veendu-
oska öelda 12% vastanutest, „ei oska öelda“ nud.
vastuseid ei ole allolevas analüüsis arvesse
võetud. Lisaks ei olnud seda küsimust talvise
kutse esimeses küsimustikus).
14
Crowe, R. M., & Horn, R. C. (1967). The meaning
of risk. Journal of Risk and Insurance, 34(3), 459.
https://doi.org/10.2307/250861
45
46%
KÕIK VASTAJAD
34%
VANUS
47%
kuni 19-aastased
35%
42%
20-21-aastased
33%
42%
22 ja vanemad
30%
HARIDUS
46%
põhiharidus
36%
46%
keskharidus
34%
44%
keskhariduse järgne
31%
KODUNE KEEL
49%
eesti keel
37%
25%
vene keel
20%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
ajateenistuse algus ajateenistuse lõpp
Joonis 3.1. „Kui tõenäoliseks Te peate Venemaa sõjalist rünnakut Eesti vastu?“ (teenistuse alguse ja
lõpu küsitluse tulemused, %, n=1988)
nud, eriti madalama haridustasemega vasta-
Ajateenijate koduse keele võrdluses ilmne-
jate seas. Tajutav tõenäosus väheneb kõigis
vad vastustes suured erinevused. Venemaa
vanuserühmades, kõige märgatavam muutus
sõjalist rünnakut peab täiesti ebatõenäoli-
on 22-aastaste ja vanemate seas. Kuigi de-
seks 38% vene keelt koduse keelena rääkiva-
mograafiliste rühmade vahel on erinevusi, on
tes vastajatest. Samas, kui eesti keelt koduse
üldine suundumus rünnaku tajutava tõenäo-
keelena kõnelev ajateenija peab Venemaa
suse vähenemine. Seda võivad mõjutada te-
rünnakut täiesti ebatõenäoliseks 8%. Mõ-
gurid nagu muutuv poliitiline või jul-
lema vastajate grupi puhul vähenevad rünna-
geolekuolukord, muutused avalikus diskur-
kut küllaltki või väga tõenäoliseks pidavate
suses või ajateenistuse ajal saadud kogemu-
vastajate osakaalud, kuigi üldjoontes jääb
sed. Lisaks tasub märkida, et ka täiesti eba-
erinevus püsima.
tõenäoliste hinnangute arv kasvas kõikide
Kokkuvõttes on Venemaa ohu hindamine ko- gruppide lõikes olulisel määral.
duse keele järgi eristataval kahel grupil oluli-
Järgmiseks vaatleme ajateenijate hinnangut
selt erinev. Erinevate haridustasemete lõikes
Eesti kaitstavusele relvastatud kallaletungi
on rünnaku ohu tajutav tõenäosus vähene-
46
korral ning võrdleme seda ajateenistuse al- madalamad, (2) talvise kutse ajateenijad vas-
guse ja ajateenistuse lõpu küsitluse tulemus- tasid küsimustikule veebruarikuus ehk Vene-
tega (vt. joonis 3.2). maa agressiooni foonil, mis langetas vasta-
jate seas ka Eesti kaitstavuse hinnangut. Selle
Ajateenistuse alguses peab 70% vastanutest
mõju on nähtav ka eesti keelt koduse keelena
Eestit võõrriigi relvastatud kallaletungi korral
kõneleva vastaja hinnangutes, mis olid sa-
kindlasti või tõenäoliselt kaitstavaks. Teenis-
muti teiste kutsete võrdluses tunduvalt ma-
tusele tuleku kutseid võrreldes annavad
dalamad. Kui juuli- ja oktoobrikutse vastaja-
kõige kõrgema hinnangu Eesti kaitstavusele
test pidas Eestit kindlasti või tõenäoliselt
juuli- ja oktoobrikutsete ajateenijad, kellest
kaitstavaks 75-77% respondentidest, siis tal-
71% vastanutest hindab Eestit kindlasti või
vises kutses oli nende hinnangute osakaal
tõenäoliselt kaitstavaks. Talvise kutse rühm
51%.
on siinkohal tunduvalt madalama hinnan-
guga (45%) ja seda põhjusel, et (1) talvise Neist vastajaist, kes tulid ajateenistusse omal
kutse vastajate seas on proportsionaalselt algatusel, peab Eesti kaitstavust kindlasti või
rohkem vene keelt koduse keelena kõnele- tõenäoselt võimalikuks 74% ja kutsega tulnu-
vaid ajateenijaid kui teistes kutsetes ja vene test 64%.
keelt koduse keelena kõneleva vastaja hin-
nangud Eesti kaitstavusele on ka üldjoontes
70%
KÕIK VASTAJAD
65%
VANUS
72%
kuni 19-aastased
68%
64%
20-21-aastased
57%
66%
22 ja vanemad
62%
HARIDUS
67%
põhiharidus
59%
72%
keskharidus
69%
65%
keskhariduse järgne
59%
KODUNE KEEL
74%
eesti keel
69%
47%
vene keel
43%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%
ajateenistuse algus ajateenistuse lõpp
Joonis 3.2. „Kuidas Teile tundub, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit
kaitsta?“ (ajateenistuse alguse ja lõpu vastused, %, n=2241)
47
Vene keelt koduse keelena kõnelevast aja- kindlust ning tõstsid nende hinnanguid ka
teenijast hindab Eestit kindlasti või tõenäoli- Eesti kaitstavuse osas, seda näitavad nii ees-
selt kaitstavaks 47% vastajatest, samas kui tikeelse kui ka venekeelse grupi vastused. Li-
eesti keelt koduse keelena kasutavast ajatee- saks näitab see, milline on mõju subjektiivsel
nijast peab Eestit kindlasti või tõenäoliselt ohutajul kaitsetahtele Eesti kaitstavuse hin-
kaitstavaks 74%. Hariduse tunnuse alusel nangute läbi.
peavad Eestit kaitstavaks enim keskharidu-
Kuigi üldpildis püsib hinnang Eesti kaitstavu-
sega ajateenijad (72%). Lisaks on erinevus ka
sele hea, siis positiivsete hinnangute langus
vanuselises lõikes, kus kuni 19-aastased aja-
(vastused „jah, kindlasti) ja negatiivsete hin-
teenijad hindavad Eesti kaitstavust teiste va-
nangute tõus (kindlasti mitte), viitab as-
nuserühmadega võrreldes kõrgemalt (vasta-
jaolule, et ka ajateenistusel on oma mõju
valt 72% ja 64-66%).
kaitstavuse hinnangule.
Teises küsitluslaines ehk ajateenistuse lõpu
võrdluses langes küsimuse, kas võõrriigi kal- 3.1.1. Ajateenijate kaitsetahe
laletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta Järgnevas etapis analüüsime, milline on aja-
„jah, kindlasti“ vastuste osakaal. Kui ajatee- teenijate kaitsetahe. Kaitsetahte oleme mõ-
nistuse alguses pidas Eestit relvastatud kalla- testanud lahti järgmiselt: passiivse kaitsetah-
letungi korral kindlasti kaitstavaks 24% vas- tena mõeldakse antud uuringu kontekstis
tanutest, siis ajateenistuse lõpus hindas Eestit toetust riigi sõjalisele kaitsele ning aktiivne
kaitstavaks 16% respondentidest. Sarnast kaitsetahe näitab valmidust ise sõdida või
langustrendi esines ajateenistuse lõpuküsit- osaleda riigikaitselistes tegevustes. Esmalt
luses kõikide gruppide lõikes, välja arvatud vaatleme kaitsetahet läbi kahe küsimuse, mil-
talvise kutse puhul, kus hinnangud Eesti lest esimene väljendab kaitsetahet passiivselt
kaitstavusele tõusid. Seega saame kinnitada „Kui Eestit rünnatakse, peame end igal juhul
ohufooni tõlgendust. relvadega kaitsma (n=2502)“ ning teine ak-
Talvise kutse hinnangute tõus näitab, et Uk- tiivselt „Kui Eestit rünnatakse, siis ma olen
raina vastupanuvõime ja Venemaa suutma- valmis oma riiki kaitsma (n=2497)“ (vt. joonis
tus sõjas edu saavutada, andis ajateenijatele 3.3).
Kui Eestit rünnatakse, peame end igal juhul
36% 37% 16% 4%4%
relvadega kaitsma (n=2502)
Kui Eestit rünnatakse, siis ma olen valmis
23% 33% 28% 9% 6%
oma riiki kaitsma (n=2497)
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Olen täiesti nõus Olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus Ei ole üldse nõus
Joonis 3.3 „Kas Eestit peaks kaitsma ning kas olen valmis Eestit kaitsma?“, %
48
Esmase võrdluse tulemused näitavad, et pas- sinna vastumeelselt. See on üsna ootuspä-
siivne kaitsetahe on ajateenijatel kõrge. Vas- rane ja loogiline tulemus ning näitab antud
tajad, kes on nõus väitega, et kui Eestit rün- võrdluste asjakohasust.
natakse peame me riigina osutama relvasta-
Kokkuvõttes näitab kolme küsimuse analüüs,
tud vastupanu jagunevad järgmiselt: 36%
et ajateenijad, kes arvavad, et Eestit tuleks
täiesti nõus ning 37% nõus. Aktiivset kaitse-
kaitsta ning usuvad selle kaitstavusse, on
tahet väljendava väite puhul on aga vastused
nõus ka ise kaitsetegevuses osalema. Selle il-
mõnevõrra erinevad. Väite „kui Eestit rünna-
mestamiseks viisime läbi korrelatsioonana-
takse siis ma olen valmis oma riiki kaitsma“
lüüsi, mille tulemused näitasid, et Eestile suu-
puhul on „täiesti nõus“ vastuste osakaal 23%
natud rünnaku korral kaitset puudutavate ar-
ning „nõus“ vastuste osakaal 33%.
vamustega seotud muutujate vahel on statis-
Selleks, et ajateenijate kaitsetahte mõistele tiliselt olulised positiivsed korrelatsioonid
anda juurde sügavust ning vähendada (korrelatsioonikordaja 0,5-0,6). See tähen-
mõiste abstraktset tõlgendamist, lisame an- dab, et kaitsehoiakute kontekstis inimesed,
tud küsimused võrdlusesse õppekogunemis- kes väljendavad valmisolekut Eestit relvaga
tele tuleku küsimusega. Selline võrdlus lisab kaitsta, usuvad ka võimalusse riiki relvastatud
kaitsetahtele objektiivsust ning annab meile rünnaku korral edukalt kaitsta. Lisaks nõustu-
teadmise selle kohta, milline on ajateenija vad need, kes on valmis oma riiki kaitsma, nii
valmisolek osaleda aktiivses kaitsetegevuses väidetega relvadega kaitsmise kohta kui ka
rahuajal. Need vastajad, kes on nõus väide- eduka kaitse võimalikkuse kohta.
tega Eesti kaitsmise kohta ning nõus tulema
õppekogunemisele, väljendavad kindlamalt 3.1.2. Ajateenija riigikaitseline identiteet
oma valmidust osaleda kaitsetegevuses, kui Ajateenijate riigikaitseliste hoiakute analüü-
need, kes õppekogunemistel osaleda ei simiseks vaatleme, kuidas hindavad ajateeni-
soovi. jad enda riigikaitselist rolli. Küsimustik sisal-
Õppekogunemisele meelsasti tulijate prot- das nelja vastandlike väidete paari, mille suh-
sendid jäävad väidetega nõustunutega kõr- tes vastaja sai end paigutada 10-pallist skaa-
vutades vahemikku 36%-39% ehk teisisõnu lat kasutades. Vastavalt vastus „1“ tähistas
jääb ajateenijate aktiivne valmisolek 36%- täielikku toetust vasakpoolsele seisukohale ja
39% vahemikku. Võimalusel õppekogunemi- „10“ parempoolsele. Ülejäänud skaalaposit-
sel mitteosalejate protsendid jäid väidete sioonid näitasid, kumma seisukoha poole
võrdluses vahemikku 21%-37%, mis ilmes- vastaja rohkem kaldub (tabel 3.1). nelja vas-
tab, kui suur osa on neid vastajaid, kes on tandliku väite alusel.
andnud püsitatud väitele riigikaitse konteks- Analüüsiks koondasime antud vastused
tis positiivse vastuse, kuid reaalselt aktiivses skaalal kolme rühma: vastused 1-3 näitavad
kaitsetegevuses osaleda ei sooviks. Vastajad, toetust vasakul skaala poolel olevale seisuko-
kes ei olnud väidetega nõus, ei soovi osaleda hale, vastused 8-10 paremal asuvale. Vastu-
ka järgmisel õppekogunemisel või tuleks sed 4-7 näitavad asumist vahepealsel posit-
sioonil.
49
Tabel 3.1. Riigikaitselisi hoiakuid mõõtvad vastandlikud väidetepaarid kompleksuuringu küsimustikus.
(1) Läbin/ läbisin ajateenistuse, et panustada (10) Läbisin ajateenistuse, kuid ei näe oma
A
reservväelasena riigikaitsesse pikemaajalist rolli riigikaitses
(1) Reservõppekogunemised tagavad re- (10) Reservõppekogunemised on reserv-
B servväelaste väljaõppe taseme säilimise ja väelaste jaoks aja ja riigi jaoks raha raiska-
tugevdavad riigi kaitsevõimet mine
(1) Mulle tundub õige, et Eestis on kohustus- (10) Minu arvates võiks Eesti loobuda ko-
C lik ajateenistus ja reservarmeel põhinev riigi- hustuslikust ajateenistusest ja reservar-
kaitse meel põhinevast riigikaitsest
(1) Kui Eestile tungitaks kallale, oleksin val- (10) Kui Eestile tungitaks kallale, hoiaksin
D
mis osalema kaitsetegevuses kaitsetegevusest pigem kõrvale
Vaadates joonist 3.4 näeme, et ajateenistuse Väite D tulemustest selgub, et 47% ajateeni-
alguses kalduvad vastajad väitele A vastami- jaist oleks valmis osalema kaitsetegevuses
sel paremale telgjoont ehk suur osa ajateeni- ning 18% hoiaks kaitsetegevusest pigem kõr-
jatest ei näe teenistuse alguses enda rolli re- vale. 35% jääb oma hinnangutes keskmisele
servväelasena riigikaitsesse panustades. positsioonile.
Neid, kes näevad enda rolli riigikaitsesse re-
Hoiakute võrdluses ajateenistuse alguse ning
servväelasena panustades, on ligikaudu kaks
lõpu vastuste lõikes näeme, et väite A puhul,
korda vähem kui neid, kes seda rolli ei näe.
kus vastajad hindasid oma rolli peale ajatee-
Kutsete lõikes kerkib tugevamalt esile talvise
nistust, on toimunud positiivne nihe vasakule
kutse ajateenija, kellest 64% ei näe endid rii-
ehk osa neid ajateenijaid, kes teenistuse al-
gikaitsesse reservväelasena panustamas.
guses ei näinud oma rolli reservväelasena, on
Väitele B vastanutest kaldub enamus (56%) muutnud oma arvamust.
respondentidest vasakule skaala poolele,
Ajateenistuse lõpus näevad tulevased reserv-
kuhu koonduvad hinnangud, et reservõppe-
väelased õppekogunemisi mõnevõrra vähem
kogunemised tagavad reservväelaste väl-
olulisena. Kui ajateenistuse alguses hindas
jaõppe taseme säilimise ja tugevdavad riigi
56% vastajatest kõrgelt õppekogunemiste
kaitsevõimet. Kutsete lõikes eristub jällegi
olulisust, siis ajateenistuse lõpus on selle hin-
talvine kutse, millest üksnes 29% leiab, et õp-
nangu juurde jäänud 47% vastajatest.
pekogunemisi on kaitsevõime tugevdami-
seks vaja. Väite C puhul tõusis ajateenistuse lõpus
nende hoiakute osakaal, mis peab õigeks, et
Väide C käsitleb endas ajateenistuse kohus-
Eestis on reservarmeel põhinev riigikaitse
tuslikkuse hoiakut, milles vasakpoolne skaala
ning kohustuslik ajateenistus. Kui varem pi-
hindab reservarmeed oluliseks ja ajateenis-
das reservarmeed ja ajateenistust õigeks 50%
tust vajalikuks ning parempoolsed hinnan-
vastajatest, siis ajateenistuse lõpus tõusis po-
gud näitavad nende osakaalu, kes loobuks
sitiivsete hoiakute osakaal 53%-ni.
ajateenistusest täielikult. Ajateenijaist 50%
jaoks on õige, et Eestis on kohustuslik ajatee- Väite D hoiakutes olulist muutust ei esine-
nistus ja reservarmeel põhinev riigikaitse. nud, see tähendab, et ajateenijad, kes oli aja-
19% vastajaist seda seisukohta ei poolda. teenistuse alguses nõus Eestile kallale tungi-
mise korral kaitsetegevuses osalema, on seda
50
ka jätkuvalt. Kui ajateenistuse alguses oli po- neid, kes Eestile kallaletungi korral hoiaks
sitiivsete väärtuste osakaal 47% siis ajatee- kaitsetegevusest pigem kõrvale.
nistuse lõpus oli hoiaku osakaaluks 46%. Sa-
mas on teenistuse lõppedes jätkuvalt 20%
A Koond (n=2299) 23% 32% 45%
B koond (n=2204) 56% 33% 11%
C koond (n=2162) 50% 31% 19%
D koond (n=2319) 47% 35% 18%
A koond lõpp 26% 27% 47%
B koond lõpp 47% 35% 18%
C koond lõpp 53% 29% 18%
D koond lõpp 46% 34% 20%
0% 20% 40% 60% 80% 100%
"1-3" "4-7" "8-10"
Joonis 3.4 Riigikaitselised hoiakud ajateenistuse alguses ning ajateenistuse lõpus, %
3.1.3. Ajateenijate riigikaitselased hoiakud nis 3.5). Kuigi andmed näitavad, et ajateenis-
ajateenijate tüüpide lõikes tuse kogemus võis omada tema riigikaitselis-
tele hoiakutele mõningast negatiivset mõju.
Kuna varasemad uuringud on näidanud, et
Kui võrrelda aktiivse vabatahtliku reservväela-
ajateenistusse tuleku meelestatus ja motivee-
sena panustamise soovi ajateenistuse alguses
ritus mängivad suurt rolli suhtumisele ajatee-
ja lõpus, siis selgub, et aktiivsetel vabatahtlikel
nistusse ning ajateenijate teenistuskäigu ko-
keskmiste väärtuste osakaal ajateenistuse lõ-
gemusele, analüüsime ajateenijate meelesta-
pus mõnevõrra langes ning suuremate väär-
tust ka riigikaitseliste hoiakute kontekstis ning
tuste ehk negatiivsete hoiakute osakaal nende
võrdleme muutusi teenistuskäigu alguse ja
arvelt tõusis. Nende ajateenijate osakaal, kes
lõpu vastustes. Analüüsis on kasutatud nelja
nägid enda rolli ajateenistuse alguses kindla-
erinevat ajateenija tüüpi15 ning suhtumist rii-
mini, jäi samaks. Lisaks langes ajateenistuse
gikaitsesse läbi nelja vastandliku väite (3.1).
käigus aktiivsel vabatahtlikul oluliselt suhtu-
Aktiivne vabatahtlik on üldjoones väga po- mine reservväelaste õppekogunemisele. Kui
sitiivsete riigikaitseliste hinnangutega (vt. joo- varem arvas 81%, et õppekogunemised taga-
vad reservväelaste väljaõppetaseme säilimise
15
vt Kasearu, K.; Truusa, T.-T. (2016). Ajateenistusse aasta pilootuuringu tulemuste aruanne. KVÜÕA,
asumise mustrid ja motiivid ning seos hoiaku- TÜ, TAI, SJKK 2018, lk 12–27.
tega ajateenistuse jooksul. – Ajateenijate hoia- https://www.kvak.ee/files/2018/03/Ajateenijate_
kute, tervise ja käitumise muutumine ajateenis- kompleksuuringu-2016.-2017.aruanne.pdf
tuse käigus. Ajateenijate kompleksuuringu 2016.
51
ja tugevdavad riigi kaitsevõimet, siis teenis- ajateenistust õigeks. Lisaks langes ka nende
tuse lõpus kahanes nende osakaal 61%-ni. 4% tugevate hinnangute osakaal, mis hindasid
võrra langes ka aktiivsetel vabatahtlikel nende valmisolekut rünnaku korral Eestit kaitsta.
vastuste osakaal, kes pidasid reservarmeed ja
A Aktiivsed vabatahtlikud n=414 53% 24% 23%
A Kohustuse ajastajad n=530 21% 25% 54%
A Vabatahtlikud kutse ootajad n=272 37% 30% 33%
A Vastumeelsed seadusetäitjad N=806 12% 24% 64%
B Aktiivsed vabatahtlikud n=407 67% 24% 9%
B Kohustuse ajastajad n=509 43% 40% 17%
B Vabatahtlikud kutse ootajad n=263 56% 33% 11%
B Vastumeelsed seadusetäitjad n=778 35% 38% 27%
C Aktiivsed vabatahtlikud n=407 76% 18% 6%
C Kohustuse ajastajad n=509 49% 33% 18%
C Vabatahtlikud kutse ootajad n=263 62% 27% 11%
C Vastumeelsed seadusetäitjad n=778 37% 35% 28%
D Aktiivsed vabatahtlikud n=408 75% 18% 7%
D Kohustuse ajastajad n=504 40% 37% 23%
D Vabatahtlikud kutse ootajad n=266 62% 25% 13%
D Vastumeelsed seadusetäitjad n=765 28% 43% 29%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
"1-3" "4-7" "8-10"
Joonis 3.5 Ajateenijate riigikaitselased hoiakud ajateenijate tüüpide lõikes
Kohustuse ajastaja tüüp paikneb hoiakute nistuse alguses ja lõpus, näeme, et ajateenis-
hinnangutes valdavalt keskel, kuid omades tuse lõpus on muutnud positiivsemaks hin-
ka teatud väidete juures positiivsemaid hin- nangud reservväelase rollile (+10%), ajatee-
nanguid. Suurem osas kohustuste ajastaja- nistuse ja reservväe õigsusele (+7%) ning
test ei näe tulevikus oma rolli reservväela- tõusnud valmisolek Eestit rünnaku korral
sena (53%), kuigi tema suhtumine õppeko- kaitsta (+6%). Langenud on positiivsete hin-
gunemistele on pigem positiivne: skaalal on nangute arv reservväelase õppekogunemi-
positiivseid hinnanguid 43% ning keskmisi sele (-10%).
hinnanguid on 40%. Sarnane jaotus esineb
Vabatahtlikud kutse ootajad on enamasti
nii ajateenistuse ja reservväe õiguse hinnan-
positiivselt meelestatud riigikaitseliste hoia-
gutes, kui ka valmisolekus Eestit kaitsta. Võr-
kute suhtes ehk neil esineb rohkem positiiv-
reldes kohustuste ajastaja seisukohti ajatee-
semaid (1-3) hinnanguid antud väidete skaa-
52
lal, kuigi ajateenistuse alguse ja lõpu võrdlu- Samuti on neil madal valmisolek Eestit ründe
ses on kõikide tugevate hoiakute osakaalud korral kaitsta („1-3“ 28%). Ajateenistuse lõpu
langenud. Vabatahtlikest kutse saajatel on ja alguse võrdluses on vastumeelsetel seadu-
üldiselt kõrge tahe Eestit kaitsta („1-3“ 62%), setäitjate grupil langenud positiivsete hin-
nad peavad enamasti õigeks ajateenistust ja nangute osakaal õppekogunemistele (-6%).
reservarmeed („1-3“ 62%) ning väärtustavad Suuremal määral on tõusnud ajateenistuse
õppekogunemisi (56%). Reservväelase rolli vajalikkuse hinnangute osakaal (+7%) ning
hinnangud jagunevad vabatahtlikel kutse väga vähesel määral tõusnud nägemus re-
ootajatel hinnangute vahel ühtlaselt (30%- servväelase rollist (+2%) ning valmisolek Ees-
37%) . tit rünnaku korral kaitsta (+2%).
Viimase analüüsitava grupina vaatleme vas-
tumeelseid seadusetäitjad, kelle hinnangud 3.2 Riigikaitsja ohutaju
riigikaitselistele hoiakutele asetsevad pare- Kaitsetahte analüüsimisel on olulisel kohal
mal pool telgjoont ehk on negatiivsed. Vas- konflikti olemus ning üksikindiviidile määra-
tumeelsetest seadusetäitjatest näeb kindlasti tud riigikaitseline roll. Järgnevalt vaatleme
oma rolli peale ajateenistust reservväelasena erinevate gruppide (reservväelaste, ajateeni-
üksnes 12% vastajatest, 35% peab vajalikuks jate, kaitseliitlaste) kaitsetahet ning kaitse-
õppekogunemisi ning 37% peab õigeks aja- tahte seoseid hoiakute, väärtushinnangute ja
teenistust ning reservväel põhinevat armeed. julgeolekuriskide tajumisega.
Kevadtorm 2023
5% 29% 58% 8%
(reserväelane)n=785
Kevadtorm 2023
9% 49% 40% 2%
(kaitseliitlane)n=756
Ajateenijate küsitlus 2023
6% 28% 53% 13%
n=2168
Ussisõnad 2023 (maakaitse
5% 35% 56% 4%
reserv)n=1766
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Väga tõenäoline Küllaltki tõenäoline Mitte eriti tõenäoline Täiesti ebatõenäoline
Joonis 3.6. „Kui tõenäoliseks Te peate Venemaa sõjalist rünnakut Eesti vastu?“ (koondtulemused õp-
pustel osalenute lõikes, %)
Kõigepealt toome võrdlusesse ohutaju ning Venemaa rünnakut suuremal määral mitte
vaatleme, kuidas hindavad Venemaa sõjalise eriti (53%) või täiesti ebatõenäoliseks (13%).
rünnaku tõenäosust kaitseliitlased, ajateeni- Nõndanimetatud maakaitse reserv ja kuum
jad ning reservväelased. Võrrelduna teiste reserv on oma hinnangutes üsna sarnased.
gruppidega (vt. joonis 3.6) peab ajateenija Kõige enam eristuvad teistest gruppidest
53
kaitseliitlased, kellest üksnes 2% peab Vene- 16% ajateenijatest peab Eestit kindlasti kaits-
maa rünnakut täiesti ebatõenäoliseks ning tavaks, siis nn maakaitse reservist peab Eestit
väga või küllaltki tõenäoliseks peab seda kindlasti kaitstavaks 32% ning kuumast re-
lausa 58% vastanutest. servist 34% vastanutest. Kõige kõrgema hin-
nangu Eesti kaitstavusele annab kaitseliit-
Analüüsides hinnanguid Eesti kaitstavusele
lane, kellest 68% peab Eestit kindlasti kaitsta-
ajateenijate, reservväelaste ja kaitseliitlaste
vaks.
koondtulemuste lõikes, ilmneb, et ajateeni-
jate hinnangud on Eesti kaitstavuse osas
kõige madalamad (vt joonis 3.7). Kui üksnes
Kevadtorm 2023
34% 47% 16% 3%
(reservväelane)n=769
Kevadtorm 2023
68% 28% 4%
(kaitseliitlane)n=773
Ajateenijate küsitlus
16% 48% 27% 9%
2023 n=2168
Ussisõnad 2023
(maakaitse 32% 51% 15%
reserv)n=1766
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Jah, kindlasti Tõenäoliselt küll Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte
Joonis 3.7. „Kuidas Teile tundub, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit
kaitsta?“ (koondtulemused, %)
Kui vaadelda ohutaju ja usku Eesti kaitsta- liikmete arv pidevas langustrendis, kui
vusse, siis näeme, et kõrgemad väärtused 2018. aastal oli Kaitseliidu liikmeskond
ohuhinnangute ja kaitstavuse suhtes esine- kokku 26 069 inimest, siis 2021. aastal oli
vad kaitseliitlastel. Selline seos esineb see- kaitseliitlaste arv langenud 25 355 liik-
tõttu, et Kaitseliit on vabatahtlik organisat- meni16. Vahetult peale Venemaa agres-
sioon ning usk Eesti kaitstavusse peab or- siooni kasvas Kaitseliidu liikmete arv ühe
ganisatsiooniga liitumisel olema suur, kuid kuuga 1428 inimese võrra17 ning 2022 aasta
see näitab ühtlasi ka seda, et selle grupi pu- lõpuks oli kaitseliidu liikmeskond kokku
hul on liitumist võimendanud suurenenud 29 098 inimest18. Kokkuvõttes, jul-
julgeolekuoht ja kõrgem ohutaju. Enne geolekuolukorra muutudes astub inimene
suurenenud julgeolekuohtu oli Kaitseliidu
16
https://www.kaitseliit.ee/files/kaitse- 18
https://www.kaitseliit.ee/files/kaitse-
liit/img/files/Aruanne_2021.pdf liit/img/files/2022_majandu-
17
https://www.err.ee/1608544477/naiskodu- saasta_aruanne.pdf
kaitsjate-ja-kaitseliitlaste-arv-on-soja-algu-
sest-kiiresti-kasvanud
54
Kaitseliitu, kuna ta usub Eesti kaitstavusse kasutati reservväelaste ja kaitseliitlaste õp-
ning tunneb, et tema panus on oluline. puse küsimustikes ning seetõttu kasuta-
sime nende puhul sisult ja skaalalt sama-
laadset küsimust „Kui Eestit rünnatakse, siis
3.2.1. Kaitsetahe ma olen valmis oma riiki kaitsma?“ ajatee-
Kui võrrelda tulemusi reservväelaste ja kait- nijatest 24% vastas, et on kindlasti valmis
seliitlastega (vt joonis 3.8), selgub, et kait- riiki kaitsma ning 33% andis hinnangu, et
seliitlased on enim nõus osalema Eesti kait- on tõenäoliselt selleks valmis. 28% vastaja-
setegevuses ning ajateenijate tahe osale- test ei olnud antud väite poolt ega vastu,
miseks on selles võrdluses kõige madalam. mida võime tõlgendada samaväärselt „ei
oska vastata“ vastusevariandiga. Lisaks tõu-
Kaitseliitlastest on nõus kindlasti või tõe-
sis teistega võrdluses esile ka suurem „tõe-
näoliselt relvastatud kaitsetegevuses osa-
näoliselt“ ja „kindlasti mitte“ vastuste osa-
lema 99% vastanutest, maakaitse reserv-
kaal. Siinkohal tuleb märkida, et värske re-
väelastest (Ussisõnad 2023) 91% vastajatest
servväelase esimesel õppekogunemisel
ning kuumast reservist (Kevadtorm 2023
(Kevadtorm 2023) on riigikaitseline meeles-
reservväelased) on nõus kindlasti või tõe-
tatus ja usk kaitsevõimesse kõrgem, kui
näoliselt relvastatud kaitsetegevuses osa-
seda on ajateenistuse lõpus.
lema 88% vastanutest. Ajateenijate küsitlu-
ses ei olnud täpselt sama küsimust, mida
Kevadtorm 2023
46% 42% 8% 4%
(reservväelane)n=781
Kevadtorm 2023
80% 19%
(kaiseliitlane)n=772
Ajateenijate küsitlus
24% 33% 28% 9% 6%
2023 n=2690
Ussisõnad 2023
(maakaitse 44% 47% 7%
reserv)n=1743
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei ole poolt ega vastu
Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte
Joonis 3.8. Kaitsevalmidus (Ajateenijate puhul on kasutatud küsimust: „Kui Eestit rünnatakse, siis ma
olen valmis oma riiki kaitsma?“; kaitseliitlaste ja reservväelaste puhul: „Kui Eestile tungitaks kallale,
kas olete valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses relvastatud vastupanu
osutades?“, %)
Sellised tulemused on tingitud mitmest as- het ning soovi kaitsetegevuses osaleda, (3) li-
pektist: (1) ajateenistuse lõpus on teenistu- saks tuleb tulemuste võrdlemisel arvestada
sest tekkinud teatav tüdimus ning seetõttu asjaoluga, et juba õppekogunemisel osale-
antakse negatiivsem hinnang, (2) peale aja- mine näitab reservväelase kõrgendatud mo-
teenistust ja õppekogunemise vahel tekivad tivatsiooni ning küsimustikule vastanud on
elulised muutused, mis mõjutavad kaitseta- samuti teatud mõttes juba motiveeritumad
55
3.2.2 Riigikaitsja identiteet seisukohale, vastused 8-10 paremal asuvale.
Vastused 4-7 näitavad asumist vahepealsel
Riigikaitseliste hoiakute võrdlemiseks vaat-
positsioonil.
leme, kuidas liigituvad ajateenijad, kaitseliit-
lased ning reservväelased nelja vastandliku Vaadates joonist 3.9 näeme, et kaitseliitlaste
väite alusel (tabel 3.1). Kuna ajateenijate kü- vastused jaotuvad enim skaalapunktidel 1-3,
sitluses oli väidete vastuste skaala pöördvõr- mis tähistavad tugevaid positiivseid hinnan-
deline reservväelaste ning kaitseliitlaste guid riigikaitsele. Ajateenijate puhul on jao-
omaga, tõstsime need ümber selliselt, et vas- tumine kõigis nendes punktides kõige mada-
tus „1“ tähistas täielikku toetust vasakpool- lam. Reservväelastel paigutuvad ajateenijate
sele seisukohale (positiivne) ja „10“ parem- ning kaitseliitlaste vahele, olles pigem kaldu
poolsele (negatiivne). Skaalal on koondatud vasakpoolsele teljele ehk tugevamale posi-
vastused kolme rühma: vastused 1-3 näi- tiivsemale hoiakule.
tevad toetust vasakul skaala poolel olevale
A ajateenija (n=2361) 26% 27% 47%
A kaitseliitlane (n=372) 78% 17% 5%
A reserv (Kevadtorm)… 45% 33% 22%
A reserv (maakaitse)… 43% 37% 20%
B ajateenija (n=2331) 47% 36% 17%
B kaitseliitlane (n=775) 85% 12% 3%
B reserv (Kevadtorm)(n=795) 53% 32% 15%
B reserv (maakaitse)(n=1803) 62% 31% 7%
C ajateenija (n=2289) 52% 30% 18%
C kaitseliitlane (n=774) 94% 4%2%
C reserv (Kevadtorm)… 72% 21% 7%
C reserv (maakaitse)(n=1800) 76% 19% 5%
D ajateenija (n=2264) 46% 34% 20%
D kaitseliitlane (n=773) 95% 4%1%
D reserv (Kevadtorm)… 64% 26% 10%
D reserv (maakaitse)… 65% 28% 7%
0% 20% 40% 60% 80% 100%
"1-3" "4-7" "8-10"
Joonis 3.9. Riigikaitselised hoiakud ajateenijate, reservväelaste ning kaitseliitlaste võrdluses, %
56
väga sarnased ning nende tugevad hinnan-
Väite A puhul, milles väiksem väärtus (1) tä-
gud jäävad 64-65% vahemikku.
histab kindlat valmisolekut reservväelasena
riigikaitsesse panustada ning suurem väärtus
(10) tähistab panustamise soovi puudumist, Kokkuvõte
näeme, et üksnes 26% ajateenijatest soovib Peatükk võttis kokku ajateenijate, reservväe-
panustada reservväelasena riigikaitsesse. laste ning kaitseliitlaste riigikaitse ja kaitse-
Nii maakaitse reservväelased kui ka Kevad- tahtelised hoiakud. Analüüsis kasutati uurin-
tormi reservväelased on väga sarnaste hin- guküsimusi, mis puudutavad reservväelase
nangutega ning neist soovib riigikaitsesse identiteeti, ohu tajumist, tahet või nõusole-
panustada 43-45% vastajatest. Kaitseliitlased kut osalemaks kaitsetegevuses ning meel-
on ennast määratlenud kõige kindlamini, sust.
78% vastajatest paigutub väärtuste „1-3“ juu- Uuringust selgub, et enamus ajateenijaid
res. peavad Venemaa sõjalist rünnakut Eesti
Alla poole ajateenijatest hindab õppekogu- vastu ebatõenäoliseks. Ohutaju langes aja-
nemisi kõrgelt (47%). Ussisõnade õppusel teenistuse käigus ning võib olla tingitud as-
osalenud maakaitseüksuse reservväelased jaolust, et sõjaliseks ohuks peetav Venemaa
hindavad reservväljaõppe-kogunemisi kõr- ei ole Ukrainas suutnud suuremat läbimurret
gemalt (62%) kui Kevadtormil osalenud re- saavutada ning seetõttu ei hinda ajateenijad
servväelased (53%). Kaitseliitlaste jaoks on eriti tõenäoliseks, et sõda võiks laieneda Uk-
õppekogunemiste vajalikkuse osas kõige rainast välja. Venemaa rünnaku korral peab
kõrgem hinnang (85%). Eestit kindlasti või tõenäoliselt kaitstavaks
65% ajateenijatest. Venemaa agressioon Uk-
94% kaitseliitlastest peab ajateenistust ja re-
rainas avaldab ka selget mõju antud näita-
servväel põhinevat riigikaitset õigeks. Re-
jele. Nimelt, talvise kutse ajateenijatel, kes
servväelased hindavad seda samuti kõrgelt:
vastasid küsimustikule veebruarikuus, on
nn kuumast reservist 72% ning maakaitse re-
märgatavalt väiksem usk Eesti kaitstavusse,
servist 76% on oma hinnangutest 1-3 punkti
kui seda oli oktoobri ja juuli kutse puhul. Tal-
vahemikus. Ajateenijatest peab ajateenistust
vise kutse puhul näeme, et usk Eesti kaitsta-
kindlasti vajalikuks 53% vastajatest.
vusse on ajateenistuse lõpus tunduvalt tõus-
Neljandaks vaatleme, kuidas paiknevad vas- nud, samas kui teiste kutsete puhul, see mõ-
tused väite: „Kui Eestile tungitaks kallale, nevõrra vähenes.
oleksin valmis osalema kaitsetegevuses“
Ajateenijate kaitsetahte analüüs näitas, et
kohta. Ajateenijate tugevate hinnangute
ajateenijad, kes arvavad, et Eestit tuleks
paiknevus antud küsimuses on paremal pool
kaitsta ning usuvad selle kaitstavusse on
telgjoont, mis tähendab, et enamus ajateeni-
nõus ka ise kaitsetegevuses osalema. Ajatee-
jaid ei ole kõrgelt motiveeritud osalema Eesti
nijate aktiivne valmisolek kaitsetegevuses
kaitses võõrriigi kallaletungi korral. Kõige
osaleda on 36-39% vahemikus. Ajateenijate
kindlamalt hindab oma valmisolekut Eestit
riigikaitselased hoiakud on valdavalt positiiv-
kaitsta kaitseliitlane, kellest 95% hinnangud
sed, kuigi kindlate väärtuste osakaal hoiakute
on „1-3“ punkti vahemikus ning 4%-il „4-7“
jagunemisel jääb kõigi väidete lõikes alla
juures. Kevadtormi ning maakaitseüksuse re-
poole.
servväelaste hinnangud on antud küsimuses
57
Ajateenijate tulemusi reservväelaste ja kait- 1-3, mis tähistavad tugevaid positiivseid hin-
seliitlaste omadega võrreldes ilmnes, et kõr- nanguid riigikaitselistele hoiakutele, samuti
gemad väärtused ohuhinnangute ja Eesti on vasakpoolsele teljele ehk tugevama
kaitstavuse suhtes esinevad kaitseliitlastel hoiaku suunas kaldu reservväelased. Reserv-
ning kõige madalamad ajateenijatel. Võrrel- väelased ning maakaitseüksuse reservväela-
duna teiste gruppidega hindavad ajateenijad sed on oma hinnangute poolest üsna sarna-
Venemaa ohtu kõige väiksemaks. Reservväe- sed. Erinevus tõusis esile õppekogunemisi
lased on oma hinnangutes üsna sarnased, puudutavas küsimuses, kus Kevadtormil osa-
asetudes kaitseliitlaste ja ajateenijate vahele. lenud ei pidanud õppusi niivõrd vajalikuks
Kõige enim eristub teistest kaitseliitlane. kui seda tegid maakaitseüksuse reservväela-
sed.
Kaitseliitlastest on nõus kindlasti või tõenäo-
liselt relvastatud kaitsetegevuses osalema Ajateenijate puhul on jaotumine kõigis nen-
99% vastanutest. Kuumast reservist on nõus des punktides gruppide võrdluses madalaim.
kindlasti või tõenäoliselt relvastatud kaitsete- Uuringust selgub, et enamus ajateenijaid ei
gevuses osalema 81% vastanutest ning maa- ole kõrgelt motiveeritud osalema Eesti kalla-
kaitseüksuste reservist 83% vastajatest. letungi korral kaitsetegevuses, jäädes oma
hinnangutest pigem keskmiste väärtuste
Ajateenijatest 24% vastas, et on kindlasti val-
juurde. Kõige kindlamalt hindab oma val-
mis riiki kaitsma ning 33% andis hinnangu, et
misolekut kaitseliitlane.
on tõenäoliselt selleks valmis. Riigikaitseliste
seisukohtade võrdluses nähtub, et kaitseliit-
laste vastused jaotuvad enim skaalapunktidel
58
4. AJATEENIJATE OOTUSED
JA HINNANG
SAAVUTATULE
Liina-Mai Tooding, Kairi Kasearu
Sissejuhatus on sõjaliste oskuste ja võitlusvalmiduse õpe-
tamine kohustusliku ajateenistuse raames.
Ühiskonnas laiemalt on levinud teatud ku-
Mida paremas kooskõlas riigikaitse vajadus-
vand ajateenistusest, see põhineb nii indivi-
tega on noorte ootused elukaare sellel etapil,
duaalsetel kogemustel, meedias kajastatul,
seda tõhusamat panust on oodata reserv-
kuid ka stereotüüpe taastootvatel mängufil-
kaitsesse. Ootustes ajateenistuse suhtes väl-
midel. Selline üldine kuvand, mis võib ka eri-
jendavad ajateenijad teenistuse alguses oma
nevate sotsiaalsete gruppide vahel märkimis-
soove ligi aasta kestvale teenistusele ja val-
väärselt varieeruda, loob aluse ka ootusteks,
midust kasutada ajateenistuse võimalusi
millega ajateenijad teenistusse tulevad.
ootuste realiseerimiseks, aga teisalt peegel-
Lillemäe ja Tulk (2023)19 toovad esile, et davad ootused osaliselt ka tähendust, mille
2021/22 aastakäigu noormeeste kogemuse- ajateenija omistab kaitseväele. Ajateenijad
põhised ootused varieeruvad ja ebakõla võib tulevad teenistusse erinevate eelteadmiste,
tekkida kõrgendatud ootuste puhul, mille hoiakute ja oskustega ning nendest ja ka aja-
aluseks on ühiskondlik kuvand ajateenistu- teenistuse korraldusest oleneb, millisel mää-
sest kui maskuliinsust ja distsipliini rõhuta- ral teenistuse alguse ootused realiseeruvad.
vast institutsioonist. Lisaks taolisele kuvan-
Ajateenistuses saavutatud eesmärkide ko-
dile on oluline mõista kuivõrd ajateenijate
gum, mida hinnatakse teenistuse lõpus, pee-
ootused vastavad ühiskondlikule kokkulep-
geldab ühelt poolt, ajateenija individuaalseid
pele20.
ettekujutusi teenistusest ja omaenese saavu-
Riigikaitse aluseks Eestis on sotsiaalne lepe tustest, teiselt poolt aga tingimusi, millesse
reservkaitses osalemiseks. Selle oluline osa ootused asetusid. Ootuste täitumise indivi-
19
Lillemäe, E., Tulk, M-L. (2023). Ettekujutus aja- and Social Cohesion in Democracies: Estonia
teenistusest ja selle muutumine: etnograafilise as an Exploratory Case Study. Armed Forces &
uuringu tekstikaeve. EMA Occasional Papers, Society, 0095327X221100769.
16, 24-42. https://doi.org/10.1177/0095327X221100769
20
Kasearu, K., Lillemäe, E., & Ben-Ari, E. (2022).
The Military Covenant, Contractual Relations,
59
duaalsed motivaatorid ajateenistusse panus- 4.1. Ootused teenistusele ja
tamiseks on need „tööriistad“, mille abil saab nende realiseerumise tajutud
teataval määral suunata eesmärkide saavuta-
olulisus
mist. Kui ajateenistus võimendab motivaato-
reid, siis on teenistus subjektiivselt tulemus- 4.1.1. Tunnused ja nende jaotus
lik; kui aga nõrgendab, siis mitte.
Ajateenistuse eri külgi puudutava 13 hinda-
Aruande selles osas uuritakse ootuste, saavu- miseks antud ootuse kohta küsiti ajateenijalt
tatud eesmärkide ja teenistusse panustamise teenistuse alguses, kui oluliseks ta arvestab
motiivide vahelisi seoseid, aga samuti vastavat asjaolu eelseisvas teenistuses, kasu-
ootuste ja eesmärkide peegeldust tulevaste tades vastusevariante "jah, see on oluline",
reservväelaste riigikaitsealastes hoiakutes. "see on samuti oluline", "see ei ole nii olu-
Analüüs jaguneb järgmisteks uurimisüle- line", "see ei ole üldse oluline". Ajateenistuse
sanneteks: lõpus küsiti samade vastusevariantidega, kui
tuua esile ette antud ootuste ja saavuta- oluliseks osutus teenistuses ootustele vasta-
vate eesmärkide saavutamine. Joonisel 4.1
tud eesmärkide hinnangud eesmärgiga
on näidatud saadud vastuste protsendilised
võrrelda nende olulisuse järjekorda, osa
jaotused (kahe esimese vastusevariandi sum-
4.1.1;
toetudes hinnangute vahelisele seosele
maarse osatähtsuse järjekorras; kokkuvõte
keskmise ootuse ja eesmärgi keskmise oluli-
tuletada üksikootustest ja -eesmärkidest
suse alusel annab praktiliselt sama järjestuse;
kokkuvõtlikud koondnäitajad (statistili-
huvi korral küsida andmeid töörühmast).
sed peakomponendid) edasise analüüsi
kompaktsema alusena, osa 4.1.2; Väga oluliseks või samuti oluliseks peetavate
uurida, kuivõrd saab ootusi kirjeldada asjaolude osatähtsus varieerub ootustena
ajateenija teenistuseelse tausta kaudu, piirides 76-95% ja saavutatud eesmärkidena
osa 4.1.3; piirides 47-86%. Seega on ootused kõrged ja
selgitada teenistusse panustamise indivi- ei leidu ootust, mida vähemalt kolmveerand
duaalse motivatsiooni tugevuse ja moti- vastanuist ei peaks väga oluliseks või samuti
vatsiooni muutuse tähendust ootuste oluliseks. Eesmärkide olulisus varieerub laie-
edasikandumisel ajateenistuse eesmärki- mates piirides ja olulise-mitteolulise piir on
deks, osa 4.2; nihkunud allapoole. Siiski on poole ringis aja-
hinnata, kuivõrd seotud on motivatsiooni teenijaist arvestanud ka viimasteks paiguta-
muutus teenistuse mõnede külgedega ja tud eesmärke teenistuse väga olulisteks või
ühtlasi prognoosida eesmärkide olulisust samuti olulisteks külgedeks. Üksmeel
nende külgede kaudu, osa 4.3; ootuste olulisuses on suurem kui eesmärkide
tuua esile, kuivõrd toovad suuremad hindamisel (keskmised vastavalt piirides 3,0 –
ootused ja olulisemaks arvestatud ees- 3,6 ja 2,4 – 3,3 ning standardhälbed piirides
märgid kaasa positiivsemad riigikaitsea- 0,6 – 0,9 ja 0,8 – 1,1; vastusevariantidele
lased hoiakud, osa 4.4. omistatud arvulised väärtused: 1 – „see ei ole
üldse oluline“, 4 – „jah, see on oluline“).
Kas ootuste järgi olulised teenistuse küljed
osutuvad oluliseks ka teenistuses tajutud
eesmärkidena? Protsendiliste osakaalude
60
aritmeetiline võrdlus ei tundu nende kahe damine. Hea füüsilise vormi saavutamine pai-
tunnusrühma puhul õige, sest ootuste ja ees- gutub eesmärkide olulisuse reas lõpupoole
märkide hindeskaalad ei pruugi formaalsele nagu ka tsiviilhädaolukordades tegutsemise
sarnasusele vaatamata tähenduse poolest oskused.
langeda kokku. Seepärast kõrvutame ootusi
Saame kokkuvõtteks öelda, et ootustes väl-
ja saavutatud eesmärke olulisuse järjekorra
jendati pigem abstraktseid noore inimese
alusel (erinevust järjekorras näitavad nooled
soove edasi liikuda, kuid ajateenistuse tule-
joonise 4.1 kahe poole vahel).
mustes märgati pigem reservkaitseväelase
Jooniselt näeme, et olulisuse järgi on otseselt kujunemiseks olulist.
teenistusega seotud asjaolud tajutud ees-
Korrelatsioonseos ootuse ja tähenduselt sel-
märkide seas eespool kui ootuste seas.
lele vastava eesmärgi vahel on positiivne
Ootuste esiviisikus on üks otseselt teenistu-
(mida enamat oodati, seda olulisem keskmi-
sega seotud asjaolu (sõjaliste oskuste õpeta-
selt vastav eesmärk tundus), kuid nõrk (0,2-
mine) ja ülejäänud peegeldavad pigem ene-
0,3 piires, st näitajate vastastikkuse prognoo-
searenduse soove, mis kahtlemata on tule-
sivõimega kuni kümnendiku piires). See tä-
vase reservväelase puhul samuti tähtsad.
hendab erisuguseid põhimõtteid olulisuse
Saavutatud eesmärkide esiviisikusse nihkusid
hindamisel ja viib meid allpool individuaal-
ootuste eelviimaselt kohalt reservkaitseväe
sete motiivide uurimise juurde, mille toel aja-
ettevalmistamine ja ootuste keskpaigas ol-
teenistus kulges.
nud rühma sidususe ja kokkuhoidmise aren-
61
Joonis 4.1. Ajateenistusele seatud ootuste ja teenistuses saavutatud eesmärkide olulisus
62
4.1.2. Ootuste ja eesmärkide olulisuse kendamise ja edasiarendamise, samuti juhti-
kokkuvõtlikud mõõdikud misoskuste ning tsiviilhädaolukordades te-
gutsemise oskuste saamise olulisust. Neli
Kompaktsema käsitluse huvides koondame
mõõdikut kokku annavad edasi 67% esialg-
ootuste ja eesmärkide üksikküljed statistilise
sete näitajate variatiivsusest. Mitut esialgset
peakomponentide analüüsi abil neljaks kok-
tunnust on erinevate koondnäitajate võtmes
kuvõtlikuks, üldisemaks ootuseks ja eesmär-
tõlgendatud erisuguselt (nt sõjalised osku-
giks21. Tabeleis 4.1 ja 4.2 on näidatud, kui tu-
sed on enesearenduslikud ja riigikaitseala-
gevalt korreleeruvad need uued mõõdikud
sed). Riigikaitselised ootused ja enesearen-
esialgsete näitajatega (tugevam seos tume-
duse ootused on ajateenijate üksteisest eris-
das kirjas; koondmõõdikute nimetused on
tamisel tugevamad mõõdikud kui kaks üle-
kokkuleppelised, tõlgenduslikud).
jäänut (kokku 41% esialgsete tunnuste varia-
Riigikaitselised ootused (21% esialgsete tiivsusest).
tunnuste varieeruvusest) mõõdavad seda, kui
Saavutatud eesmärkide olulisuse järgi eral-
oluliseks arvestatakse sõjaliste oskuste õpe-
dasime välja neli ootustega samanimelist
tamist, rühma sidususe ja kokkuhoidmise
kokkuvõtlikku eesmärki, kuid nende seos
arendamist, reservkaitseväe ettevalmistust ja
esialgsete tunnustega ja järjekord eristus-
Eesti põhiseadusliku korra ning riigikaitse
võime poolest on veidi teistsugune (tabel
põhimõtete selgitamist (tabel 4.1).
4.2).
Enesearenduse ootused (20%) mõõdavad
Kõige tugevamini erinevad vastajad ükstei-
füüsiliselt raskete ülesannete ja stressiga
sest enesearenduse eesmärkide olulisuse
hakkamasaamise, tsiviilhädaolukordades te-
näitaja poolest (esialgsete tunnuste variatiiv-
gutsemise ja sotsiaalsete oskuste ning ka sõ-
susest kirjeldatud 24%), mis mõõdab lisaks
jaliste oskuste omandamise olulisust eelseis-
juhtimisoskuste, stressi, füüsiliselt raskete
vas ajateenistuses.
olude ja tsiviilkatastroofidega toimetuleku
Füüsilise vormi ootused (14%) tähendavad oskuste saamise olulisusele ka seda, kui täht-
hea füüsilise vormi saavutamise kõrval ka sal kohal oli teenistuses üksuse sidususe ja
soovi sportliku eluviisi kinnistumiseks ülejää- kokkuhoidmise arendamine. Üksusesiseste
nud eluks väljaspool ajateenistust. suhete arendamist tõlgendavad ajateenijad
Praktilised ootused (12%) mõõdavad otse- eesmärkide võtmes seega oma kommunika-
selt tsiviilelus vajalike oskuste (autosõiduos- tiivsete oskuste arendamisena ja mitte nii-
kus, IT-alased oskused) saamise olulisust, aga võrd riigikaitseliste oskuse osana, nagu oli
ka juba olemas olevate tsiviilelu oskuste ra- ootuste kirjeldamisel. Riigikaitseliste ees-
märkide olulisuse määrab sõjaliste oskuste
21
Peakomponendid leitakse esialgsete tunnuste standardhälve 1, võimalike väärtuste piirkond
korrelatsioonseoste alusel variatiivsuse kirjel- hinnanguliselt 3-4 standardhälbe ulatuses
dusvõime (st, ajateenijate üksteisest eristamise keskmise ümber). Peakomponentide alusel ei
tugevuse) järjekorras. Nende arv määratakse saa võrrelda ühe ja sama ajateenija eri liiki
variatiivsuse kogukirjelduse ja tõlgenduse sel- ootusi (eesmärke), küll aga saab ajateenijaid
guse tasakaalu järgi. Peakomponendid ei ole kõrvutada üht ja sama liiki ootuse (eesmärgi)
omavahel korreleeritud ja nende individuaal- alusel.
sed väärtused on standarditud (keskmine 0,
63
saamise, põhiseadusliku korra ja riigikaitse oskusi sai teenistuses rakendada ja edasi
põhimõtete tundmaõppimise ja reservkaitse- arendada. Neli eesmärkide mõõdikut kokku
väe ettevalmistusega seotud tegevuste olu- kirjeldavad 69% esialgsete tunnuste variatiiv-
lisus ajateenistuses (kirjeldusaste 17%). Füü- susest.
silise vormi eesmärkide näitaja (kirjeldus-
Vaatasime läbi ka kompleksuuringu 2021/22.
võime 15%) mõõdab hea füüsilise vormi saa-
a ja 2020/21. a uurimuse analoogilised
mise olulisuse kõrval ka sportliku eluviisi juu-
ootuste ja eesmärkide koondnäitajate mude-
rutamise olulisust kogu ülejäänud eluks.
lid. Kokkulangevus siinvaadeldavate mõõdi-
Praktiliste eesmärkide koondnäitaja (13%)
kutega on hea, kaasa arvatud rühma sidu-
mõõdab lisaks autosõiduoskuste, IT-alaste
suse arendamise tunnuse erinev „asukoht“
teadmiste jms saamise olulisusele seda, et
ootuste ja eesmärkide mudeleis.
tsiviilelus varasemalt omandatud teadmisi ja
Tabel 4.1. Ajateenistuse suhtes püstitatud ootuste olulisuse kokkuvõtlikud mõõdikud: mõõdiku ja
esialgse üksikootuse olulisuse vahelised korrelatsioonikordajad (mõõdikute laadungid)
Ene- Tunnuse
Riigikait- Füüsilise Praktili-
searen- kirjel-
selised vormi sed ootu-
duse dusaste,
ootused ootused sed
ootused %
Palun hinnake, millised on Teie ootused ajateenistusele? Ajateenistus peaks...
õpetama sõjalisi oskusi 0,53 0,58 0,06 -0,16 65
õpetama oskusi, kuidas saada hakkama
0,22 0,74 0,36 0,03 73
füüsiliselt raskete ülesannete/oludega
õpetama oskusi, kuidas tulla toime
0,09 0,76 0,15 0,23 66
stressiga
õpetama sotsiaalseid oskusi: käitumist,
0,39 0,62 0,21 0,17 61
distsipliini, meeskonnatunnet
õpetama oskusi tegutsemiseks tsiviilhä-
daolukordades (katastroofid, õnnetu- 0,30 0,56 0,07 0,43 59
sed)
õpetama juhtimisoskusi 0,39 0,35 0,20 0,43 50
andma praktilisi oskusi, mida läheb vaja
ka tsiviilelus (autosõiduoskus, IT-alased 0,03 0,07 0,15 0,87 78
oskused jms)
andma hea füüsilise vormi 0,14 0,26 0,83 0,16 81
juurutama sportlikku eluviisi ka kogu
0,25 0,15 0,84 0,16 81
ülejäänud eluks väljaspool ajateenistust
andma teadmisi Eesti põhiseaduslikust
0,76 0,13 0,19 0,21 67
korrast ja riigikaitse põhimõtetest
arendama minu üksuse (rühma) sisest
0,66 0,26 0,21 0,22 60
sidusust ja kokkuhoidmist
valmistama ette reservkaitseväge mobi-
0,81 0,24 0,12 0,00 73
lisatsiooniks
võimaldama rakendada ja edasi aren-
dada tsiviilelus saadud oskusi ja tead- 0,44 0,23 0,32 0,47 57
misi
Koondmõõdiku kirjeldusaste, % 21 20 14 12 67
64
Tabel 4.2. Ajateenistuses saavutatud eesmärkide olulisuse kokkuvõtlikud mõõdikud: mõõdiku ja
esialgse üksikeesmärgi olulisuse vahelised korrelatsioonikordajad (mõõdikute laadungid)
Ene- Riigikait- Füüsilise
Praktili- Tunnuse
searen- selised vormi
sed ees- kirjeldus-
duse ees- eesmär- eesmär-
märgid aste, %
märgid gid gid
Palun hinnake, kui olulisel määral täitis ajateenistus järgnevaid eesmärke? Ajateenistus …
õpetas sõjalisi oskusi 0,30 0,78 0,09 0,02 71
õpetas oskusi, kuidas saada hakkama
0,68 0,20 0,41 0,12 68
füüsiliselt raskete ülesannete/ oludega
õpetas oskusi, kuidas tulla toime stres-
0,68 0,14 0,39 0,06 65
siga
õpetas sotsiaalseid oskusi: käitumist,
0,77 0,22 0,15 0,19 70
distsipliini, meeskonnatunnet
õpetas oskusi tegutsemiseks tsiviilhä-
daolukordades (katastroofid, õnnetu- 0,49 0,20 0,22 0,34 44
sed)
õpetas juhtimisoskusi 0,61 0,37 0,10 0,23 57
andis praktilisi oskusi, mida läheb vaja
ka tsiviilelus (autosõiduoskus, IT-alased 0,18 0,05 0,14 0,86 80
oskused jms)
andis hea füüsilise vormi 0,24 0,16 0,85 0,18 83
juurutas sportlikku eluviisi ka kogu üle-
0,26 0,16 0,81 0,27 82
jäänud eluks väljaspool ajateenistust
andis teadmisi Eesti põhiseaduslikust
0,20 0,66 0,20 0,28 60
korrast ja riigikaitse põhimõtetest
arendas minu üksuse (rühma) sisest si-
0,72 0,26 0,07 0,21 64
dusust ja kokkuhoidmist
valmistas ette reservkaitseväge mobili-
0,22 0,83 0,12 0,07 76
satsiooniks
võimaldas rakendada ja edasi aren-
dada tsiviilelus saadud oskusi ja tead- 0,27 0,20 0,28 0,75 75
misi
Koondmõõdiku kirjeldusaste, % 24 17 15 13 69
Selle osa lõpetuseks pöörame tähelepanu riantidega „tulin täiesti vastumeelselt“, „või-
ühele meie senistes analüüsides hea mõju- maluse korral oleksin tulemata jätnud“, „olin
rina kesksele kohale tõusnud tunnusele, mis valmis oma kohust täitma“ ja „tulin hea mee-
saadakse vastusena küsimusele „Milliste tun- lega“. Joonisel 4.2 on näidatud ootuste
netega Te ajateenistusse tulite?“ vastuseva- koondtunnuste keskmine tuleku meeleolu eri
vastuste korral.
65
1,0
0,8
0,6
0,4
Keskmine ootus
0,2
0,46 0,28 0,25 0,18
0,0
-0,25 0,05 -0,75 -0,64 -0,31
-0,2 0,01 0,16 0… -0,04
-0,12 -0,18 -0,06
-0,4
-0,6
-0,8
-1,0
Tulin hea meelega (22%) Olin valmis oma kohust Võimaluse korral oleksin Tulin täiesti
täitma (38%) tulemata jätnud (34%) vastumeelselt (6%)
Riigikaitselised ootused Enesearenduse ootused Füüsilise vormi ootused Praktilised ootused
Joonis 4.2. Keskmine ootuste olulisus ajateenistusse tuleku meeleolu järgi, standarditud skaala, usal-
dusvahemik usaldusnivool 95% (N=2617)
Usaldusvahemike kattuvust (õigemini, mitte- kodu, kool, sõbrad, huvitegevused, meedia,
kattuvust) tähele pannes saame järeldada, et üldisem ajaloo- ja kultuurikontekst. Komp-
riigikaitseliste ja enesearenduse ootuste leksuuring on eeskätt suunatud ajateenistuse
poolest erinevad keskmiselt üksteisest kõik seirele ja seetõttu on meie andmeis teenistu-
neli meeleolu varianti. Positiivsemale mee- seelse aja kohta andmeid napimalt (nt on aja-
leolule vastavad keskmiselt suurema olulisu- teenija noorpõlvest puudu selline hädavajalik
sega riigikaitselised ja enesearenduse ootu- liin nagu perekonna riigikaitse alane koge-
sed, negatiivsemale - väiksemad. Füüsilise mus).
vormi ootus on hea meelega tulijal olulisem
Ootuste olulisuse prognoos ajateenija tee-
kui ülejäänuil ja kohuse täitmiseks valmis oli-
nistuseelse aja ja teenistuse alguse andmete
jail olulisem kui võimalusel tulemata jätnutel
kaudu (seletavad tunnused: vanuserühm, ha-
ja vastumeelselt tulijail (viimased kaks omav-
ridustase, peamine kodune keel, osalus riigi-
ahel sarnased). Praktilised ootused tuleku
kaitse- või sisejulgeolekualastes organisat-
meeleolu alusel kuigivõrd ei erine. Nende tä-
sioonides, riigikaitseõpetuse läbimine koolis,
helepanekute alusel võiksime tulekumee-
subjektiivne tervis teenistuse eel ja kehalise
leolu tõlgendada ootuste emotsionaalse
võimekuse enesehinnang) osutus tagasi-
kokkuvõttena.
hoidlikuks (tabel 4.3, lineaarne mudel). Kirjel-
dusaste riigikaitseliste ootuste korral on 9%,
4.1.3. Kellel on suuremad ja kellel väikse-
enesearenduslike ja füüsilise vormi ootuste
mad ootused?
korral vastavalt 6% ja 5% ning praktilisi
Ootused on pagas, millega ajateenija tee- ootusi kirjeldavad need seletavad tunnused
nistusse tuleb ja mis vormub teenistuseelsel statistiliselt ülivähe.
ajal tsiviilkeskkonna erinevates mõjuväljades:
66
Tabel 4.3. Ootuste prognoos ajateenija taustaandmete kaudu: lineaarse regressioonimudeli kordajad
usaldusvahemikuga usaldusnivool 95% (N=2707)
Prognoositav tunnus Riigikaitseli- Enesearen- Füüsilise Praktilised
Seletav tunnus, kordaja 22
sed ootused duse ootused vormi ootu- ootused
sed
Konstant -0,69±0,17 -0,72±0,17 -0,03±0,17 0,19±0,17
Peamine kodune keel; taustarühm „muu keel“
Eesti keel 0,63±0,10 0,45±0,10 -0,23±0,10 -0,11±0,11
Riigikaitseõpetuse läbimine koolis; taustarühm „ei läbinud“
Riigikaitseõpetuse läbinud 0,10±0,07 (0,06±0,08) (0,00±0,07) (0,07±0,08)
Kuuluvus mõnda riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organisatsiooni, nagu näiteks Kaitseliit,
Noored Kotkad, Naiskodukaitse, Kodutütred, Vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud; taustarühm
„ei kuulu/ei ole kuulunud“
Kuulub/on kuulunud 0,18±0,09 0,09±0,09 0,11±0,09 (0,06±0,09)
Subjektiivne tervis ajateenistuse alguses; taustarühm „keskmine“
Hea 0,25±0,11 0,15±0,12 0,25±0,11 (0,04±0,12)
Üsna hea 0,18±0,09 0,14±0,09 0,18±0,09 (0,06±0,10)
Üsna halb või halb -0,19±0,20 -0,38±0,20 -0,19±0,20 (0,06±0,21)
Füüsiline vorm/kehaline võimekus ajateenistuse alguses enesehinnangu kohaselt; taustarühm
„keskmine“
Hea (-0,06±0,13) (0,02±0,13) 0,17±0,13 (-0,04±0,14)
Üsna hea (-0,04±0,09) (0,07±0,09) 0,13±0,09 (0,04±0,10)
Üsna halb või halb (-0,03±0,11) 0,13±0,11 -0,13±0,11 (-0,03±0,11)
Vanus; taustarühm 22-aastased ja vanemad
Kuni 19-aastased (-0,03±0,13) (0,11±0,13) (-0,03±0,13) (-0,02±0,13)
20-21-aastased (-0,06±0,14) (0,12±0,14) (-0,04±0,14) (0,00±0,14)
Haridus; taustarühm „keskhariduse järel omandatud haridusega“
Põhihariduse või kutsehari- (0,07±0,11) (0,05±0,12) 0,10±0,11 -0,18±0,12
dusega põhihariduse alusel
Keskharidusega (0,01±0,10) 0,13±0,10 0,13±0,10 -0,22±0,10
Kirjeldusaste (R-ruut), % 9% 6% 5% 1%
Peamine kodune keel osutub kõigi ootuste olevad tunnused on samad). Eesti kodukee-
mõõdikute mõjuriks (rõhutame lisatingimust, lega ajateenijad erinevad muu kodukeelega
mida arvestada siin ja edaspidi mitme sele- ajateenijatest suuremate (st olulisemaks ar-
tava tunnusega mudelis: kui teised mudelis vestatud) riigikaitseliste ja enesearenduslike
22
Tabelis näidatud kordajad tähendavad prognoositava tunnuse (ootus, tabeli veerg) keskmist erinevust
seletava tunnuse konkreetsele vastusevariandile (tabeli rida) vastava ja taustarühmale vastava väär-
tuse vahel, kui ülejäänud seletavad tunnused on ühetaolised; plussmärgiga kordaja tähendab taus-
tarühmast suuremat ja miinusmärgiga kordaja taustarühmast väiksemat väärtust. Nt, ajateenijal, kelle
peamine kodune keel on eesti keel, on riigikaitselised ootused keskmiselt 0,63±0,10 võrra suuremad
kui muu kodukeelega ajateenijal, kui ülejäänud mudelisse võetud seletavad tunnused on neil samade
väärtustega. Kui kordaja usaldusvahemik katab nullpunkti (tabelis sulgudes), siis on seletav tunnus
ootuse nõrk mõjur (nt vanuserühm).
67
ootuste poolest (erinevus ootuse stan- ridusega seotud ja keskhariduse järel oman-
dardhälbe ühikuis keskmiselt vastavalt 0,63 ja datud haridusega ajateenijad. Vanuserühma
0,45) ja on keskmiselt väiksemate (st vähem- osa on ootuste kujunemisel väga väike.
oluliseks arvestatud) ootustega hea füüsilise
Kokkuvõtteks, ootused kujunevad eelneva
vormi ja praktiliste oskuste saamiseks (erine-
riigikaitse alase kogemuse ja etnilise tausta
vus siiski väike, vastavalt 0,23 ja 0,11). Eesti
alusel ja hea subjektiivse tervise ning füüsilise
kodukeelega ajateenijad näevad ootuste alu-
vormi toel.
sel otsustades ajateenistust pigem võimalu-
sena arendada riigikaitse alaseid oskusi, muu Teenistuseelne taust peegeldub ka ajateenis-
kodukeelega ajateenijad — pigem tsiviilelus tuse eesmärkide olulisuses, aga statistilist kir-
rakendatavat. jeldusastet aluseks võttes osutub peegeldus
nõrgemaks kui ootuste puhul (prognoos ai-
Riigikaitse- või sisejulgeolekuorganisatsioo-
nult 3%-4% ulatuses eesmärkide varieeruvu-
nides osalevate või osalenud ajateenijate
sest; prognoosimudelid samade taustatun-
ootused on keskmiselt pisut suuremad kui
nuste kaudu, nagu olid ootuste juures; ar-
mitteosalejatel, va praktiliste oskuste saa-
vandmeid ei ole siinkohal esitatud; huvi kor-
mine, kus vahe on väike. Riigikaitseõpetuse
ral küsida töörühmast).
läbinuil on riigikaitselised ootused keskmiselt
olulisemad kui mitteläbinuil, aga ülejäänud Eesmärkide olulisust kujundab peamine ko-
ootuste olulisus erineb riigikaitseõpetuse dune keel sarnaselt ootustele: riigikaitselisi ja
alusel väga vähe. Eelnev riigikaitse või sisejul- enesearenduse eesmärke hindavad eesti ko-
geoleku alane kogemus ning teadmised sel dukeelega ajateenijad keskmiselt olulisema-
alal suurendavad mõnevõrra ajateenija am- teks kui muu kodukeelega ajateenijad, füüsi-
bitsioone teenistuse suhtes. lise vormi ja praktilisi eesmärke vähem oluli-
semateks (kui muud tunnused on sarnased).
Teenistuse alguses hea või üsna hea subjek-
Riigikaitse ja sisejulgeoleku organisatsiooni-
tiivse tervisega ajateenijad hindavad ootusi
des osalejad või osalenud tajuvad riigikaitse-
(va praktilised ootused) olulisemaks kui kesk-
lisi ja enesearengu eesmärke mõnevõrra olu-
mise tervisehinnanguga ajateenijad. Halva
lisematena kui mitteosalenud, seega kandub
või väga halva subjektiivse tervise korral on
omandatud kogemus ka läbi ajateenistuse.
ootused vähemolulised (va praktilised ootu-
Teenistuse alguses hea või üsna hea subjek-
sed) kui keskmise tervisehinnangu korral.
tiivse tervisega ajateenijad arvestavad riigi-
Füüsiline vorm/kehaline võimekus teenistuse
kaitselised ja enesearenduse eesmärgid veidi
alguses prognoosib ettearvatult füüsilise
olulisemateks kui ülejäänud, st alguse sub-
vormi ootusi, kusjuures hea ja üsna hea hin-
jektiivne heaolu toetab saavutusi. Põhihari-
nangu korral on ootused suuremad kui kesk-
duse või selle alusel saadud keskharidusega
mise hinnangu korral, ja halva või üsna halva
ajateenijad näevad füüsilise vormi saavuta-
tervise korral – väiksemad. Hea subjektiivne
mise eesmärki olulisemana kui ülejäänud (ka
tervis ja füüsiline vorm julgustavad ajateeni-
olid nende ootused suuremad). Keskharidu-
jat tegema suuremaid plaane ajateenistuse
sega ajateenijad arvestavad riigikaitselised ja
võimaluste kasutamisel.
enesearenduse eesmärgid olulisemaks kui
Keskharidusega ajateenijad arvestavad ene- ülejäänud haridusrühmade ajateenijad. Tuleb
searenduse ootused olulisemaks kui põhiha- esile nõrk vanuserühma erisus: 22-aastased
68
ja vanemad hindavad enesearenduse ees- Füüsilise vormi ootused kirjeldavad füüsilise
märke vähemoluliseks kui neist nooremad vormi eesmärke väga nõrgalt (2%, peamiselt
ajateenijad. füüsilise vormi ootuste arvelt), mis tähendab,
et selle eesmärgi olulisus kujunes muudel as-
4.2. Motivatsioon, ootused ja jaoludel, mitte niivõrd teenistuse alguse kava
kohaselt (vt ka üksikootuste joonisel 4.1 füü-
eesmärgid
silise vormi parandamise ootuse ja eesmärgi
Eelnev analüüs näitas (joonis 4.1), et ootuste asetust olulisuse järgi – üks eesotsas, teine
ja eesmärkide olulisuse järjekord erineb, mis lõpuotsas).
tähendab teatavate mõjutegurite toimet
Praktiliste eesmärkide peamiseks prognoosi-
ootuste realiseerumisel eesmärkidena. Sama
jateks osutuvad praktiliste ootuste tunnus ja
kinnitab see, et ootuste mõõdikud on korre-
mõnevõrra ka riigikaitselised ootused (näh-
leeritud vastavate eesmärkide mõõdikutega
tavasti tsiviilelu oskuste osa neis).
küll positiivselt, kuid üsna nõrgalt: tugevaim
korrelatsioon 0,33 (ehk vastastikune kirjeldus Kokkuvõtteks — eesmärkide olulisus sõltub
kuni 11% ulatuses) tuleb esile riigikaitseliste ootuste olulisusest, mitte küll tugevalt, aga
ootuste ning riigikaitseliste eesmärkide mõõ- siiski määral, mis annab võimaluse teenistuse
dikute vahel ja ülejäänud seosed on nõrge- eelsete ootuste kasvatamise kaudu kindlus-
mad. tada olulisemaid eesmärke.
Lisa 1 tabelis 1 on näidatud, kuivõrd ootused 4.2.1. Teenistusse panustamise motivaa-
(mudelis kõik neli ootuste mõõdikut korraga) torid
prognoosivad eesmärke. Tugevaima ennus-
tuse saame riigikaitseliste eesmärkide jaoks, Et selgitada, millistel ajenditel kandub ootus
mil kõik neli kokkuvõtlikku ootust osutuvad ajateenija arvestusel oluliseks eesmärgiks,
eesmärgi olulisuse mõjuriks (lineaarse mu- vaatleme allpool ajateenistusse panustamist
deli kirjeldusaste 14%): mida suurem keskmi- motiveerivaid tegureid ja nende tähtsuse
selt riigikaitseline, enesearenduse ja füüsilise muutumist teenistuses. Asetame oma käsit-
vormi ootus, seda olulisem riigikaitseliste luses motivaatorid ootuste ja eesmärkide va-
eesmärkide hinne. Suuremad praktilised helüliks, keskendudes motivatsiooni tuge-
ootused antud väärtusega võrreldes toovad vuse asemel pigem selle muutusele. Moti-
muude võrdsete asjaolude korral, vastupidi, vaatorite tugevust hindas ajateenija ettesuu-
kaasa riigikaitseliste eesmärkide pisut mada- natult teenistuse alguses („Kuivõrd motivee-
lama hinde. Suurte praktiliste ootustega aja- rib Teid… ?“) ja tagasivaatavalt teenistuse lõ-
teenija on orienteeritud tsiviilelu oskustele ja pus („Kuivõrd motiveeris Teid … ?“) skaalal: 1
seetõttu tähtsustab riigikaitse alaseid saavu- – ei motiveeri üldse kuni 5 – motiveerib väga
tusi pisut vähem. tugevalt.
Enesearenduse eesmärkide prognoos Loetlesime hindamiseks järgmised osalt aja-
ootuste kaudu tuleb nõrgem (kirjeldusaste teenijast lähtuvad, osalt välised, teenistusest
6%) ja selles osutuvad positiivseteks mõjuri- tulenevad motivaatorid (teenistuse alguse
teks (tugevuse järjekorras) riigikaitselised, keskmise hinde järjekorras, detailsemalt and-
enesearenduse ja füüsilise vormi ootused, med lisa 1, joonis 1): võimalus parandada
praktilised ootused – vaevumärgatavalt. füüsilist vormi (keskmine alguses 3,96±0,04
69
ja lõpus 3,23±0,05; usaldusvahemik usaldus- 4.2.2. Motivatsiooni muutus, eesmärgid
nivool 95%), võimalus ennast arendada ja ootused
(3,88±0,03 ja 3,33±0,04), väljakutset ja põne-
Motivaatorite vaheline korrelatsioonseos on
vust pakkuvad tegevused, soov kaasajatee-
positiivne ja nii alguses kui ka lõpus küllaltki
nijaid mitte alt vedada, soov tõestada endale
tugev (0,4-0,7 piires) peegeldades ajateenija
ja teistele, et olen võimeline ajateenistuse lä-
üldist panustamisvalmiduse astet (Cronbachi
bima, püstitatud ülesannete selgus, minu
sisereliaabluse kordaja alguse küsitluse and-
väärtustamine ajateenistuse jooksul, minu
meil 0,91 ja lõpus 0,90). Sellele toetudes
soorituste tunnustamine ülemate poolt, ko-
oleme allpool käsitluse kompaktsuse huvides
husetunne oma riigi ja rahva ees (3,04±0,04
kasutanud üksikmotivaatorite tugevuse ase-
ja 2,76±0,04), võimalus teha karjääri riigi-
mel nende aritmeetilist keskmist tugevust,
kaitse valdkonnas (2,32±0,04 ja 1,98±0,04).
nimetades seda näitajat kokkuleppeliselt aja-
Motivaatorite tugevus muutub teenistuse teenija motivatsiooni tugevuseks teenistusse
käigus ja teenistuse alguses hinnatakse kõiki panustada. Sellega kaotame üksikmotivaato-
motivaatoreid tugevamaks kui lõpus. See ei rite eripära, kuid võidame ülevaatlikkuses.
pruugi tähendada langust formaalse kesk- Üksikmotivaatorite alusel saadud indivi-
miste vahe määral, sest teenistuse jooksul duaalne keskmine motivaatorite tugevus on
võib motivaatorite tähendus ja seega hindes- viiepallisel skaalal teenistuse alguses keskmi-
kaala muutuda. Motivaatorite järjestus kesk- selt 3,3 (standardhälve 0,9) ja lõpus 2,9 (stan-
mise tugevuse järgi algust ja lõppu võrreldes dardhälve 0,9). Korrelatsioonikordaja alguse
märgatavalt ei muutu (motiiv „võimalus pa- ja lõpu motivatsiooni tugevuse vahel 0,53.
randada füüsilist vormi“ nihkub järjekorras
Jagasime (taas käsitluse ülevaatlikkuse ja
tahapoole ja motiiv „kohusetunne oma riigi
kompaktsuse huvides) ajateenijad motivat-
ja rahva ees“ veidi ettepoole, lisa 1 joonis 1).
siooni tugevuse alusel kaheks: allpool kesk-
Motivaatorite tugevuse muutus ja selle põh- mist („nõrgem“ motivatsioon) ja üle keskmise
jused ning määr ei ole siinse analüüsi keskne („tugevam“ motivatsioon). Alguse ja lõpu
teema. Siinkohal vaatleme, kuivõrd võiksime jaotust kaheks omavahel kombineerides tek-
motivaatorite tugevust ja selle muutusi ar- kis 4 motivatsiooni liiki: nõrgem (alguses) –
vestada ootuse „transportijaks“ eesmärgini, nõrgem (lõpus), osatähtsus 32%; tugevam –
mis teatud vaatenurgast võimaldab avada, nõrgem, osatähtsus 16%; nõrgem – tugevam,
kuidas ajateenija sisemine valmidus ootusi osatähtsus 13%; tugevam – tugevam, osa-
täita (motivatsioon) kombineerub teenistus- tähtsus 39%. Allpool vaatleme ootuste ja
keskkonna teguritega. Ootustel ja motivaa- eesmärkide olulisust nende liigenduste val-
toritel on otsesemaid ja kaudsemaid kokku- guses.
puutukohti (nt ootus parandada füüsilist
Tugevama motivatsiooniga teenistuse algu-
vormi ja füüsilise vormi parandamine kui mo-
ses kaasnevad keskmiselt suuremad (olulise-
tiveeriv tegur), kuid ka oluline vahe: ootus on
mad) ootused kui nõrgema motivatsiooni
kava, soov, aga motiveeriv tegur liikumapa-
korral (joonis 4.3, meenutame, et ootused on
nev jõud kava elluviimisel.
standarditud, keskmine 0 ja standardhälve 1).
Kõik neli ootuste mõõdikut on tugevamat ja
nõrgemat motivatsiooni eristavad näitajad
70
(keskmise ootuse usaldusvahemikud vasta- peliselt siin motivatsioon) on positiivselt kor-
vas kahes motivatsiooni rühmas ei kattu), releeritud ootustega: riigikaitseliste ootus-
kusjuures erineval määral: riigikaitselised tega korrelatsioonikordaja 0,44 (tugevaim
ootused kõige suurema ootuste keskmise seos), enesearenduse ootustega – 0,32, füü-
vahega (0,7 piires), enesearenduse ja füüsilise silise vormi ootustega – 0,26, praktiliste
vormi ootused veidi väiksemaga (0,5 piires) ootustega – 0,11. Korrelatsioonseos ei ole tu-
ja praktilised ootused kõige väiksema va- gev ja võime ka joonist 4.3 arvestades kokku-
hega. Seejuures ei ole meie andmeil võimalik võtlikult öelda, et ootused ning teenistuse al-
kindlaks määrata põhjuslikku ahelat motivat- guse motivatsioon on küll omavahel seotud,
siooni ja ootuste vahel, kuid tõlgenduslikult kuid kummalgi neist on iseseisev sõnum aja-
kaldume ootusi pidama motivaatorite lähte- teenija suhtumise kohta tulevasse tee-
kohaks. nistusse (mingit muud liiki seost peale li-
neaarse, mida peegeldab korrelatsioonikor-
Lisame, et ajateenistuse alguse individuaalne
daja, ootuste ja motivatsiooni vahel esile ei
keskmine motivaatorite tugevus (kokkulep-
tulnud).
0,50
Keskmine ootuse olulisus
0,40
0,30
0,20
0,10 0,06
-0,09 0,34 0,24 0,21
0,00
-0,10 -0,37 -0,24 -0,22
-0,20
-0,30
-0,40
-0,50
Nõrgem (alla keskmise) Tugevam (üle keskmise)
Motivatsiooni tugevus teenistuse alguses
Riigikaitselised ootused Enesearenduse ootused
Füüsilise vormi ootused Praktilised ootused
Joonis 4.3. Ootuste keskmine olulisus motivatsiooni tugevuse järgi teenistuse alguses, usaldusvahe-
mik usaldusnivool 95%
Eesmärkide olulisuse korrelatsioonseos tee- Erinevalt ootuste juhust on tugevaim moti-
nistuse lõpu motivatsiooniga on sarnaselt vatsiooni kaht taset eristav tegur siin ene-
ootustele positiivne ja pigem mõõdukas kui searenduse eesmärkide olulisus, mil tekib
tugev: riigikaitselised eesmärgid – 0,37; ene- vahe 0,7 ringis. Riigikaitseliste eesmärkide ja
searenduse eesmärgid – 0,44 (tugevaim füüsilise vormi eesmärkide järgi on vahe 0,5
seos); füüsilise vormi eesmärgid – 0,27; prak- piires ja vahe on märgatav ka praktiliste ees-
tilised eesmärgid - 0,23. Nende seostega on märkide puhul.
kooskõlas teenistuse lõpu motivatsiooni
kahe taseme võrdlus eesmärkide olulisuse
poolest (joonis 4.4).
71
0,50
0,40
Keskmine eesmärgi olulisus
0,30
0,20
0,10
0,24 0,33 0,22 0,18
0,00
-0,27 -0,38 -0,27 -0,19
-0,10
-0,20
-0,30
-0,40
-0,50
Nõrgem (alla keskmise) Tugevam (üle keskmise)
Motivatsiooni tugevus teenistuse lõpus
Riigikaitselised eesmärgid Enesearenduse eesmärgid
Füüsilise vormi eesmärgid Praktilised eesmärgid
Joonis 4.4. Eesmärkide keskmine olulisus motivatsiooni tugevuse järgi teenistuse lõpus, usaldusvahemik
usaldusnivool 95%
gevam) rühmas ühtmoodi üldkeskmisel tase-
Liigendades ajateenijaid mõlema, nii teenis-
mel (nulltase). Enesearenduse eesmärkide pu-
tuse alguse kui ka lõpu motivatsiooni järgi kor-
hul arvestatakse langeva motivatsiooni korral
raga, näeme joonisel 4.5 kokkuvõtlikku pilti
eesmärgid siiski olulisemaks kui esimeses, pü-
motivatsiooni muutuse-püsivuse peegeldusest
sivalt nõrgema motivatsiooniga rühmas. Loo-
eesmärkide olulisuses, st, ajateenistuses saavu-
tusrikas algus peegeldub lõpus positiivsena
tatu subjektiivseis hinnanguis. Ootuspärane
eesmärkide tajus. Tugevneva motivatsiooniga
on, et püsivalt nõrgema (st, nii alguses kui ka
ajateenijad arvestavad enesearenduse ees-
lõpus nõrgema) motivatsiooni rühmas on ees-
märke olulisemana kui kahes esimeses rühmas,
märkide keskmine olulisus madalam kui püsi-
kuid siiski vähem olulisena kui püsivalt tugeva-
valt tugevama motivatsiooni rühmas. Vahe on
malt motiveeritud ajateenijad.
riigikaitselistel eesmärkidel 0,7, enesearenduse
eesmärkidel 0,9 (suurim), füüsilise vormi ees- Füüsilise vormi eesmärkide ja praktiliste ees-
märkidel 0,5 ja praktilistel eesmärkidel 0,4 rin- märkide olulisus varieerub keskmiselt ainult
gis. selle järgi, kui tugev on motivatsioon lõpus –
tugevama motivatsiooni korral tajutakse ees-
Kahes vahepealses, ülejäänuist arvuliselt väik-
märke olulisemana kui nõrgema motivatsiooni
semas muutliku motivatsiooni rühmas kujuneb
korral vaatamata alguse motivatsioonile.
eesmärkide olulisus erinevalt, eesmärgi liigist
olenevalt. Riigikaitseliste eesmärkide keskmine
olulisus on motivatsiooni languse (tugevam –
nõrgem) ja motivatsiooni tõusu (nõrgem - tu-
72
Enesearenduse eesmärk on neljast siinvaadel- mata muudu suunda. Teenistusülesanded ku-
davast teenistuse küljest kõige isiklikum ja jundavad ajateenija tegevuse kindla välise raa-
kõige enam omaenese valikutel põhinev ning mistiku, mis tasandab motivatsiooni nõrgene-
seetõttu motivatsiooni muutuse suhtes kõige mist riigikaitseliste eesmärkide arvestuses, kuid
tundlikum. Riigikaitseliste eesmärkide puhul mitte enesearenduse puhul. Füüsilise vormi ja
vähendab eesmärgi olulisust võrreldes püsivalt praktiliste eesmärkide olulisust arvestatakse
tugevama motivatsiooni juhuga üksnes see, et pragmaatiliselt, käegakatsutavate tulemuste
motivatsioon teenistuse vältel kõigub, arvesta- järgi.
0,60
Keskmine eesmärgi olulisus
0,40
0,20
0,06 0,23 0,20 0,14 0,31 0,37 0,22 0,18
0,00
-0,39 -0,53 -0,28 -0,24 -0,03 -0,26 -0,15
-0,20
-0,07
-0,40
-0,60
-0,80
Nõrgem - nõrgem Tugevam - nõrgem Nõrgem - tugevam Tugevam - tugevam
Motivatsiooni tugevus
Riigikaitselised eesmärgid Enesearenduse eesmärgid
Füüsilise vormi eesmärgid Praktilised eesmärgid
Joonis 4.5. Eesmärkide keskmine olulisus motivatsiooni tugevuse järgi teenistuse alguses ja lõpus, usal-
dusvahemik usaldusnivool 95%
Lisame veel, et üksikmotivaatorite kaupa teh- kaasnevad nähtused nagu ka tugev motivat-
tud eeltooduga sarnane analüüs tõi esile ka sioon teenistuse lõpus ja eesmärkide suur olu-
motivaatorite eripära: mis tegurite kaudu lisus. Motivatsiooni languse ja püsivalt nõr-
konkreetse eesmärgi olulisus varieerub enam gema motivatsiooniga kaasneb eesmärkide ar-
ja mis tegurite kaudu vähem (huvi korral küsida vestamine vähemoluliseks. Motivatsiooni
töörühmast lisamaterjali). tõusu ja püsivalt tugevama motivatsiooniga
kaasneb eesmärkide arvestamine enamoluli-
Kokkuvõtteks, kõrged ootused ja tugev moti-
seks.23
vatsioon teenistuse alguses on teineteisega
23
Analüüsi käigus oleme struktuurivõrrandite me- rühmast lisamaterjali). Osutus, et ootused prog-
toodika abil uurinud ka terviklikku seoste süs- noosivad eesmärkide olulisust otse nõrgemini
teemi ootuste olulisuse, motivatsiooni ja ees- kui kaudselt, teenistuse alguse ja lõpu motivat-
märkide olulisuse ümber (huvi korral küsida töö- siooni kaudu vahendatult. Tõlgendasime seda
mõttena, et motivatsioon on üks abivahendeist
ootuste teisenemisel eesmärkideks.
73
Samas tuleb silmas pidada, et eesmärkide olu- selle peatüki raamesse ja piirdume kokkuvõt-
lisuse hinnang kujuneb teenistuse käigus näh- tega, et motivaatorid võivad osutuda vahenda-
tavasti pikema aja jooksul ja põhjuse-tagajärje jateks subjektiivselt oluliste eesmärkide saavu-
rolli võimaliku vahetumisega. Kord on motivat- tamisel. Allpool vaatleme veel üksnes põgusalt
sioon liikumapanev jõud eesmärgi poole liiku- motivatsiooni seost ajateenistuse kulgemise
misel, kord tugevdab õnnestumine teel ees- mõnede külgedega.
märgi poole motivatsiooni. Siinkohal vaatleme
sellest protsessist ainult kaht kindlat ajamo-
menti: teenistuse algust ja lõppu. Motivat-
siooni muutuse üksikasjalik käsitlus ei mahu
motivatsiooni liigi kaudu on 26%, st,
4.3. Ajateenistuse kulg, motivatsiooni liik kirjeldab üle veerandi
organisatsioonilise sidususe variatiivsusest.
motivatsioon ja eesmärkide
olulisus Organisatsioonilise sidususe mõõdiku vahe
püsivalt madalama (nõrgim sidusus
4.3.1. Motivatsiooni muutus ja hinnangud keskmiselt) ja püsivalt kõrgema motivatsiooni
väljaõppe käigule puhul (tugevaim sidusus keskmiselt) on 1,6
(sidususe standardhälbe ühikutes, sidusus
Eelnevas osas nägime motivatsiooni muutuse
standarditud). Kõik motivatsiooni liigid
seost saavutatud eesmärkide subjektiivselt
vastastikku erinevad üksteisest
oluliseks arvestamisel: püsiva tugevama või tu-
organisatsioonilise sidususe keskmise määra
gevneva motivatsiooniga kaasnes eesmärkide
poolest. Tugev motivatsioon ja Kaitseväega
olulisemaks arvestus kui nõrgema või nõrge-
kindla seotuse tunne teenistusrühmas on
neva motivatsiooni korral. Vaatleme lühidalt,
teineteisega kaasnevad nähtused, samuti nagu
kuidas seostuvad motivatsiooni muutusega
nõrk motivatsioon ja osalustunde puudumine
mõned teenistuse tahud: teenistusrühma sidu-
Kaitseväe suhtes.
suse erinevad dimensioonid24, hinnangud väl-
jaõppele ja ülemate eestvedamislaad. Positiivne horisontaalne sidusus (mõõdab
ajateenijate vahelist sõbralikkust ja
Joonisel 4.6 on näidatud keskmine sidususe
ühtehoidmist teenistusrühmana) varieerub
aste nelja eespool kirjeldatud motivatsiooni
motivatsiooni liigi järgi keskmiselt vähem kui
liigi korral (sidususe empiirilist definitsiooni
organisatsiooniline sidusus (kirjeldusaste 6%).
käesolevas andmestikus vt lisa 1, tabel 2).
Püsivalt nõrgema motivatsiooni ja nõrgeneva
Tugevaimad erinevused ilmnevad
motivatsiooniga kaasneb keskmiselt nõrgim ja
organisatsioonilises sidususes (mõõdab
püsivalt tugevama motivatsiooniga keskmiselt
lähedust Kaitseväe väärtustega ja osalustunnet
tugevaim positiivne horisontaalne sidusus. Siin
Kaitseväes): kirjeldusaste (nn R-ruut)
24
Meerits, A. (2012). Eesti Kaitseväes kasutatavad juh-
timisstiilid ja nende seos soorituse ning sidususega.
Magistritöö. Tartu: KVÜÕA
74
võib, nagu mujalgi, arvata ka teenistuse vältel motivatsiooniga kaasneb usalduslikum
vahelduvat vastastikust mõju: ajuti positiivsed teenistusalane suhe ülematega kui nõrgema
rühmasuhted tugevdavad motivatsiooni ja või nõrgenenud motivatsiooni korral.
ajuti tugev motivatsioon tagab avatud ja isetu
Negatiivne horisontaalne sidusus (mõõdab
rühmasuhtluse.
ajateenijate vahelise konfliktsuse astet) ei
Vertikaalse sidususe korral (mõõdab suhete varieeru motivatsiooni liigi järgi kuigipalju.
laadi ülematega, kirjeldusaste pisut üle 4%)
Kokkuvõtteks, motivatsiooni eri tasemete ja
loeb teenistuse lõpu motivatsiooni tase.
muutustega kaasnevad keskmiselt erinevused
Teenistuse lõpus nõrgema, allpool keskmist
sidususe kõigis mõõtmetes, va negatiivne
oleva motivatsiooniga kaasneb nõrgem
horisontaalne sidusus. Tugeva püsiva või
vertikaalne sidusus, ülalpool keskmist oleva
teenistuses tõusnud motivatsiooniga kaasneb
motivatsiooniga – tugevam. Teenistuse lõpuks
suurem sidusus kui nõrga või nõrgenenud
saavutatud või lõpuni säilitatud tugevama
motivatsiooniga.
0,8
0,6
0,4
0,2 0,00
0,05 -0,05
Keskmin sidusus
0,21 0,28 0,21 0,24 0,51
0,0
-0,21 -0,31 -0,65 -0,22 -0,25
0,12
-0,2 -0,03
-0,04
-0,4
-0,6
-0,8
Nõrgem - Nõrgem Tugevam - Nõrgem Nõrgem - Tugevam Tugevam - Tugevam
Motivatsioon alguses ja lõpus
Vertikaalne sidusus Positiivne horisontaalne sidusus
Organisatsiooniline sidusus Negatiivne horisontaalne sidusus
Joonis 4.6. Rühma sidususe mõõdikute keskmine ja teenistusse panustamise motivatsiooni tugevus aja-
teenistuse alguses ja lõpus, usaldusvahemik usaldusnivool 95%
Motivatsiooni liik ja väljaõppe laad on samuti teenijad sagedamini kui nõrgema või nõrge-
selgelt seotud (joonis 4.7). Tugevama või tu- neva motivatsiooni korral, et ajateenistus on
gevneva motivatsiooni korral kinnitavad aja- kaasav („meile selgitati, miks me midagi
õpime/harjutame ja miks see on oluline“;
75
Craméri seosekordaja motivatsiooni muutuse alguses ja lõpus nõrgema motivatsiooni korral
ja väite kehtimise määra vahel V=0,18) ja köi- alla viiendiku (18%). Ka siinkohal tuleb arves-
tev („väljaõpe oli huvitav“; V=0,29) ning rõhu- tada vastastikuse mõju vaheldumise võimalu-
tab isiklikku panust („sain aru enda ülesandest sega teenistuse kestel: väljaõpe näib positiiv-
ja rollist meeskonnas“; V=0,22). Nii näiteks kin- semas valguses, kui mingi muu tegur on moti-
nitab alguses ja lõpus tugevama motivatsiooni vatsiooni tugevdanud, ja vastupidi – väljaõppe
korral peaaegu 2/3 ajateenijatest (64%), et väl- õnnestunud etapp võib tugevdada motivat-
jaõpe oli alati või enamasti huvitav, ning siooni.
Tugevam - tugevam 20 44 28 7
Väljaõpe oli huvitav
Nõrgem - tugevam 13 43 36 7
Tugevam - nõrgem 4 20 45 25 6
Nõrgem - nõrgem 3 15 38 32 12
Väljaõpet läbides selgitati,
harjutame ja miks see on
Tugevam - tugevam 33 45 17 6
miks me midagi õpime/
Nõrgem - tugevam 23 48 22 6
oluline
Tugevam - nõrgem 12 41 28 17 3
Nõrgem - nõrgem 8 37 27 20 8
Väljaõpet läbides sain aru
enda ülesandest ja rollist
Tugevam - tugevam 39 52 8
meeskonnas
Nõrgem - tugevam 26 61 9 4
Tugevam - nõrgem 22 54 14 7 2
Nõrgem - nõrgem 16 54 17 8 6
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Alati Enamasti Mõnikord Harva Mitte kunagi
Joonis 4.7. Keskmise individuaalse motivatsiooni tugevus teenistuse alguses ja lõpus ning väljaõppe hin-
nanguid
76
Kolmanda teenistusega seotud asjaoluna vaat- positiivset hinnangut ning teenistusrühma tu-
leme motivatsiooni seoses ülemate eestveda- geva sidususe kinnitust kui motivatsiooni tõu-
misstiiliga. Küsimustikus on 11 positiivset väi- suga kaasnevaid tegureid võib seega arves-
det ülemate kohta25, millega nõusolekut aja- tada ka eesmärkide subjektiivse olulisuse tegu-
teenijad oma teenistuskogemuse alusel hinda- ritena, kusjuures nende vahendajaks on teenis-
sid skaalal „1 – ei ole üldse nõus“ kuni „5 – olen tusmotivatsioon. Toome eesmärkide teema lõ-
täiesti nõus“. Väidete vahel on tugev positiivne petuseks ja kokkuvõtteks esile ka otsese seose
korrelatsioon enamjaolt piirides 0,5-0,7 teenistuskeskkonna siinvaadeldud tunnuste ja
(Cronbachi sisereliaabluse kordaja 0,92). eesmärkide olulisuse vahel.
Näitajate seost arvestades vaatlesime kom- Tabelis 4.4 on näidatud eesmärkide olulisuse
paktsema käsitluse huvides väidete indivi- prognoos teenistusrühma sidususe kaudu.
duaalset keskmist nõusolekut, mida allpool ni- Riigikaitseliste eesmärkide prognoosimisel on
metame kokkuleppeliselt keskmiseks eestve- tugevaim mõjur organisatsiooniline sidusus,
damiseks (selle keskmine 3,2, standardhälve järgnevad vertikaalne sidusus ja nõrgemalt po-
0,9). Tuli välja, et kõik vaadeldavad motivat- sitiivne horisontaalne sidusus, kuid praktiliselt
siooni liigid erinevad keskmiselt üksteisest ei ilmne negatiivse horisontaalse sidususe
eestvedamise alusel. Alguses ja lõpus nõrgema mõju. Enesearenduse eesmärkide prognoosi-
motivatsiooniga kaasneb keskmine eestveda- mudel on kirjeldusjõu poolest tugevaim (de-
mise hinne 2,80±0,06 (usaldusnivoo 95%), nõr- terminatsioonikordaja 0,21) ja selles on olulise
geneva motivatsiooniga 3,02±0,10, tugevneva mõjuga kõik sidususe komponendid (konflikt-
motivatsiooniga 3,39±0,08 ja alguses ja lõpus sust mõõtev negatiivne horisontaalne sidusus
tugevama motivatsiooniga 3,60±0,05. Seega seejuures eesmärgi olulisuse hinnet vähendav).
on ülemate juhtimislaad oluline teenistusmoti- Tugevaim enesearenduse olulisuse tegur on
vatsiooniga seotud asjaolu. positiivne horisontaalne sidusus.
Füüsilise vormi eesmärkide olulisuse mudel on
4.3.2. Eesmärkide olulisuse prognoos tee-
kehvapoolne ja ainus mõjur negatiivne hori-
nistuse käigu kaudu
sontaalne sidusus, seejuures eesmärgi olulisust
Äsjane käsitlus teenistusmotivatsiooni liigi suurendades. Spekulatsioonidest hoidudes
kaudu lähtus eespool kinnitatud tulemusest, et võiks siin vihjata üksnes mõnele keerulisemale
teenistuse eesmärkide suur olulisus toetub tu- ja nii napis mudelis varju jäävale mehhanismile
gevale motivatsioonile. Väljaõppe ja ülemate – konkurents?
25
Väited on: minu üksuse ülemad … püstitavad üle- len ja tunnen, on motiveeritud ja eeskujuks sõdu-
sannete andmisel selgeid eesmärke, on huvitatud ritele; ülemad on kindlad alluvate võimes teha
minu isiklikust heaolust, delegeerivad tööd efek- oma tööd õigesti; alluvatele antakse piisavalt ise-
tiivselt, tunnustavad head sooritust, hoiduvad seisvust, kui nad oma ülesandeid täidavad; allu-
korraldusi andes ütlemast, kuidas midagi tegema vatele antakse nende arengu kohta tagasisidet,
peab (nõrgalt teistega korreleeritud tunnus), on alluvaid julgustatakse tegutsema iseseisvalt, vaa-
huvitatud sellest, mida ma mingi asja kohta mõt- tamata sellele, et nad teevad vahel vigu.
77
Praktiliste eesmärkide suurema olulisuse ka- mudel on kirjeldusjõu poolest nõrk, nagu ka
suks mõjub tugevam organisatsiooniline sidu- eelmine mudel.
sus ja positiivne horisontaalne sidusus, kuid
Tabel 4.4. Eesmärkide olulisuse prognoos sidususe mõõdikute kaudu: lineaarse regressioonimudeli kor-
dajad usaldusvahemikuga usaldusnivool 95% (N=1727)
Tegur Riigikaitselised Enesearenduse Füüsilise vormi Praktilised ees-
eesmärgid 1
eesmärgid eesmärgid märgid
Vertikaalne sidusus 0,18±0,04 0,20±0,04 (0,01±0,05) (0,03±0,05)
Positiivne horisontaalne si-
0,11±0,04 0,33±0,04 (0,03±0,05) 0,10±0,05
dusus
Organisatsiooniline sidu-
0,30±0,04 0,25±0,04 (-0,01±0,05) 0,16±0,05
sus
Negatiivne horisontaalne
(-0,02±0,04) .-0,07±0,04 0,24±0,05 (-0,07±0,05)
sidusus
Konstant (0,02±0,04) (-0,03±0,04) (0,02±0,05) (-0,01±0,05)
Kirjeldusaste, % 14 21 6 5
1 Sulgudesse võetud kordaja oleks statistiliselt null (p=0,05), kui andmestikku tõlgendada valimina.
suurema keskmise olulisuse poolel vastuse
Väljaõppe hinnangute vahetut peegeldust
„alati“ andjad ja väiksema olulisuse poolel vas-
eesmärkide olulisuse subjektiivsetes hinnan-
tuste „harva“ ning „mitte kunagi“ andjad. Üle-
gutes on illustreeritud joonisel 4.8 kolme ees-
jäänud vastustega „enamasti“ ja „mõnikord“
pool vaadeldud väljaõppe näitaja kaudu.
ollakse keskmisel positsioonil. Taas on vahed
Kui väljaõpe oli alati või enamasti huvitav26 riigikaitseliste ja enesearenduslike eesmärkide
(joonise a-osa), siis märkis ajateenija kõigi nelja järgi teravamad (kirjeldusaste vastavalt 14% ja
eesmärgi keskmisest suurema olulisuse poo- 10%) võrreldes füüsilise vormi ja praktiliste
lele (joonisel paremale). Kui väljaõpe oli harva eesmärkidega (mõlemad 3%, nõrk prognoos).
huvitav või ei huvitanud mitte kunagi, siis ar-
Oma teenistuslike ülesannete ja rolli mõistmi-
vestatakse eesmärgid väheoluliseks. Suuremad
sega seotud näitaja puhul (joonise c-osa) on
on vahed riigikaitseliste ja enesearenduslike
eesmärkide olulisuse variatiivsus sarnane eel-
eesmärkide puhul (eesmärgi olulisuse kirjel-
toodutega: oma ülesannete ja rolli sageda-
dusastmed väljaõppe huvitavuse kaudu vasta-
sema mõistmisega kaasnevad keskmiselt oluli-
valt 15% ja 16%). Füüsilise vormi ja praktiliste
semana tajutud eesmärgid (eesmärkide kirjel-
eesmärkide olulisus varieerub sarnaselt (kirjel-
dusaste selle tunnuse kaudu: riigikaitselised
dusastmed vastavalt 4% ja 5%, väljaõppe huvi-
eesmärgid – 15%, enesearenduse eesmärgid –
tavuse kaudu saame nõrga prognoosi).
10%, füüsilise vormi eesmärgid – 2% ja prakti-
Väljaõppe eesmärkide seletamise määra järgi lised eesmärgid 1%; kaks viimast seega väga
(joonise b-osa) eralduvad teistest eesmärkide vähe).
26
Väljaõppe huvitavust ei ole põhjust pidada mee- nustega, mis peegeldavad väljaõppe sisu (nt siin-
lelahutuslikkuse mõõdikuks, sest see näitaja on vaadeldavas tunnuste kolmikus korrelatsiooni-
positiivselt korreleeritud väljaõppe mitmete tun- kordajad 0,45-0,57).
78
a. Väljaõpe oli huvitav
Kui sageli?
Alati (N=252)
Enamasti (N=666)
Mõnikord (N=695)
Harva (N=353)
Mitte kunagi (N=95)
-1,6 -1,4 -1,2 -1 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0 0,2 0,4 0,6
Eesmärgi olulisus keskmiselt
Praktilised eesmärgid Füüsilise vormi eesmärgid
b. Väljaõpet läbides selgitati, miks me midagi õpime/harjutame ja miks see
on oluline Kui sageli?
Alati (N=439)
Enamasti (N=877)
Mõnikord (N=437)
Harva (N=234)
Mitte kunagi (N=69)
-1,6 -1,4 -1,2 -1 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0 0,2 0,4 0,6
Eesmärgi olulisus keskmiselt
Praktilised eesmärgid Füüsilise vormi eesmärgid
Enesearenduslikud eesmärgid Riigikaitselised eesmärgid
c. Väljaõpet läbides sain aru enda ülesandest ja rollist meeskonnas
Kui sageli?
Alati (N=583)
Enamasti (N=1106)
Mõnikord (N=243)
Harva (N=79)
Mitte kunagi (N=50)
-1,6 -1,4 -1,2 -1 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0 0,2 0,4 0,6
Eesmärgi olulisus keskmiselt
Praktilised eesmärgid Füüsilise vormi eesmärgid
Enesearenduslikud eesmärgid Riigikaitselised eesmärgid
Joonis 4.8. Ajateenistuses saavutatud eesmärkide keskmine olulisus ja hinnangud väljaõppele
79
0,60
0,40
Eesmärgi olulisus keskmiselt
0,20
0,00
-0,20
-0,40
-0,60
-0,80
-1,00
Alla 1,5 1,5 - 1,9 2,0 - 2,4 2,5 - 2,9 3,0 - 3,4 3,5 - 3,9 4,0 - 4,4 4,5 - 5
(N=79) (N=122) (N=176) (N=292) (N=450) (N=450) (N=303) (N=161)
Keskmine eestvedamine
Riigikaitselised eesmärgid Enesearenduslikud eesmärgid
Füüsilise vormi eesmärgid Praktilised eesmärgid
Joonis 4.9. Eesmärkide olulisus keskmise eestvedamise kaudu
Keskmise eestvedamise ja eesmärkide oluli- 4.4. Eesmärkide subjektiivne
suse vahelise seose selgitamiseks on joonisel olulisus ja riigikaitselised
4.9 esile toodud keskmine eesmärgi olulisus
hoiakud
eestvedamise klassideks jagatud skaalal. Ül-
dine tendents on selge: eestvedamise parema Selles alaosas vaatleme, kuivõrd seostuvad aja-
hinnanguga kaasneb ka eesmärgi suurem sub- teenija kui tulevase reservväelase hoiakutega
jektiivne olulisus. Diagrammi joone tõus on rii- riigikaitse suhtes ja oma osa nägemisega riigi-
gikaitselistel ja enesearenduse eesmärkidel kaitse süsteemis ootused, millega ta tuli tee-
sarnane, ülejäänud kahel eesmärgil veidi lau- nistusse, ja saavutatud eesmärgid, nagu ta neid
gem (kirjeldusaste eestvedamise kaudu vasta- ise väärtustab.
valt 9% ja 10% ning 3% ja 3%). Alustame ootustest. Tulevikus reservkaitseväe-
Nende kokkuvõtetega lõpetame ootuste ja lasena õppekogunemisele tuleku tõepära-
eesmärkide teema ja siirdume selle küsimuse sus osutub seda suuremaks, mida tugevamad
juurde, kuivõrd eesmärkide saavutamise sub- (olulisemad) olid ajateenija ootused (tabel 4.5
jektiivne hinnang seostub riigikaitseliste hoia- vasakpoolne plokk). Kahest ajateenijast, kelle
kutega, sh kaitsevalmiduse ja reservkaitseväe riigikaitselised ootused erinevad ühiku (st,
suhtes. standardhälbe) võrra, on tugevamate riigikait-
seliste ootustega ajateenija suhteline tõenäo-
sus (šansid) heameelega tulla õppekogunemi-
sele või oma kohuse täitmiseks tulekuks valmis
80
olla 1,9 korda suuremad kui väiksemate ootus- tsiviilelu oskusi ja neid arendada). Riigikaitseli-
tega ajateenijal (kui neil ülejäänud mudelisse sed ja enesearenduse, samuti füüsilise vormi
võetud tunnused on samad; selline klausel ikka suured ootused ajateenistuse alguses tähen-
jälle). Enesearenduse ja füüsilise vormi ootuste davad nende andmete valguses muude ees-
kaudu on šansside suhe veidi väiksem (1,2-1,3). märkide kõrval valmidust läbida ajateenistus
Tugevamad praktilised ootused tähendavad selle põhieesmärgi – reservkaitseväe etteval-
väiksemat valmidust tulla õppekogunemisele mistamise – nimel ja olla avatud selleks vajalike
meelsasti (meenutame, et nende ootuste tä- teenistusülesannete suhtes ka peale ajateenis-
henduseks on tsiviilelus kasulik - soov õppida tust.
autojuhtimist, arendada end IT alal, rakendada
Tabel 4.6. Milliste tunnetega Te tuleksite õppekogunemisele? Logistilise regressiooni mudel väite „tuleksin
hea meelega või oleksin valmis oma kohust täitma“ prognoosimiseks väite „võimaluse korral jätaksin
tulemata või tuleksin täiesti vastumeelselt“ suhtes
Ootused Eesmärgid
Riskisuhe Usaldusvahemik, Riskisuhe Usaldusvahemik,
Mõjutegur Mõjutegur
exp(b) 95% exp(b) 95%
Riigikaitselised Riigikaitselised
1,86 1,68 - 2,06 2,40 2,12 – 2,71
ootused eesmärgid
Enesearenduslikud Enesearenduslikud
1,33 1,20 – 1,47 2,32 2,07 – 2,62
ootused eesmärgid
Füüsilise vormi Füüsilise vormi
1,22 1,11 – 1,35 1,41 1,27 – 1,56
ootused eesmärgid
Praktilised eesmär-
Praktilised ootused 0,86 0,78 -0,94 1,35 1,21 – 1,50
gid
N 2083 N 1952
Hii-ruut-statistik1 203 Hii-ruut-statistik1 518
1
Vabadusastmete arv 4; kui andmeid kokkuleppeliselt tõlgendada valimina, siis on nii mudelid tervikuna kui ka kõik
esile toodud mõjud statistiliselt olulised olulisuse nivool 0,05 (enamasti ka väiksema korral).
Teenistuses saavutatud eesmärkide olulisus eesmärkide kaudu tugevamalt kui ootuste
prognoosib õppekogunemisele tulekut terava- kaudu.
malt kui ootuste olulisus (tabeli 4.6 parem-
Osutus, et eesmärkide seadmine (ootused) ja
poolne plokk): ühikuline eesmärkide olulisuse
nende saavutamine kujundab rahulolu aja-
vahe tähendab riigikaitseliste ja enesearendus-
teenistusega (vastused küsimusele, kuivõrd
like eesmärkide puhul 2,3-2,4-kordset tuleku
rahul olite ajateenistuses kogu teenistusega,
šansside erinevust (mida olulisemad eesmär-
skaala „1 – ei olnud üldse rahul“ kuni „5 – väga
gid saavutatud, seda tõenäosem tulekuvalmi-
rahul“). Ootused prognoosivad nõrgemalt (kir-
dus). Füüsilise vormi ja praktiliste eesmärkide
jeldusaste 8%, lõviosa sellest riigikaitseliste ja
puhul on šansside suhe 1,3-1,4-kordne (ka
enesearenduse ootuste arvelt) üldist rahulolu
praktiliste eesmärkide olulisus on tulekuvalmi-
ja eesmärkide saavutamine väga tugevalt (kir-
duse positiivne tegur). Ajateenistuse kogemus
jeldusaste 41%), mis tähendab, et rahulolu ja
teravdab hoiakut õppekogunemise suhtes di-
ferentseerides seda teenistuses saavutatud
81
eesmärkideni jõudmine ajateenijate tõlgendu- arvamus?“; metoodika Kasearu ja Lillemäe
ses suures osas kattuvad. Enesearenduse ees- 202227). Skaala väiksemate numbrite poolel on
märkide olulisus on seejuures tugevam rahu- riigikaitse seisukohalt positiivsemad ja paremal
lolu mõjur kui riigikaitseliste eesmärkide oluli- poolel negatiivsemad arvamused.
sus (regressioonikordajad vastavalt 0,49 ± 0,04
Analüüs näitas, et ajateenija riigikaitsealaseid
ja 0,40 ± 0,04; näitavad keskmist rahulolu
seisukohti ajateenistuse alguses saab teatud
muutu, kui eesmärgi olulisus muutub ühiku
ulatuses prognoosida teenistuse alguses väl-
võrra). Füüsilise vormi eesmärkide olulisus ja
jendatud ootuste kaudu. Samuti osutub, et
praktiliste eesmärkide olulisus on nõrgemad
teenistuse lõpus ajateenistuse „tulemuslikku-
rahulolu tegurid (kordajad mõlemal 0,25 ±
sele“ antud subjektiivne hinnang saavutatud
0,04; mudeli konstant 3,23). Kokkuvõtteks: nii-
eesmärkide kaudu on teenistuse lõpu arva-
hästi ootuste kasvatamine teenistuse eel kui ka
muste oluline prediktor. Kasutasime selleks rii-
saavutatud eesmärkide kõrge subjektiivne
gikaitseliste väidete skaala jaotust kaheks, po-
väärtustamine on hea lähtekoht naasta tsivii-
sitiivseks ja negatiivseks pooleks (tabel 4.7, sa-
lellu ja jätkata ajateenistusega rahul olevana
mas näha väidete kokkuleppelised nimed) ning
reservväelase kohustustega.
koostasime logistilise regressioonimudeli ar-
Ajateenija riigikaitse alaste arvamuste teada- vamuse skaalal positiivse poole valiku suhtelise
saamiseks esitati nii teenistuse alguses kui ka tõenäosuse prognoosimiseks28.
lõpus neli vastandlike väidete paari skaalal 1
.
kuni 10, millel ajateenijal tuli osutada oma sei-
sukoht (vastus küsimusele „Kus paikneb Teie
Tabel 4.7. Riigikaitsealaste arvamuste skaala
Positiivne, vastused 1 - 5 Negatiivne, vastused 6 - 10
Arvamus ajatee- 1 - Läbin ajateenistuse, et panustada re- 10 - Läbin ajateenistuse, kuid ei näe
nistuse kohta (A) servväelasena riigikaitsesse oma pikemaajalist rolli riigikaitses
Arvamus reserv- 1 - Reservõppekogunemised tagavad 10 - Reservõppekogunemised on re-
õppekogunemiste reservväelaste väljaõppe taseme säili- servväelaste jaoks aja ja riigi jaoks raha
kohta (B) mise ja tugevdavad riigi kaitsevõimet raiskamine
1 - Mulle tundub õige, et Eestis on ko- 10 - Minu arvates võiks Eesti loobuda
Arvamus reservar-
hustuslik ajateenistus ja reservarmeel kohustuslikust ajateenistusest ja reser-
mee kohta (C)
põhinev riigikaitse varmeel põhinevast riigikaitsest
Arvamus kaitse-
1 - Kui Eestile tungitaks kallale, oleksin 10 - Kui Eestile tungitaks kallale, hoiak-
valmiduse kohta
valmis osalema kaitsetegevuses sin kaitsetegevusest pigem kõrvale
(D)
27
Kasearu, K., Lillemäe, E. (2022). Kaitsetahe: Ajatee- 28
Vastuste statistiline jaotus osutus ebasümmeetri-
nijate ja reservväelaste vaade. Ettekanne Kaitse- liselt kallutatuks kas skaala ühe või ka mõlema
väe Akadeemia juhtimine ja pedagoogika konve- otsa poole (U-kujuline) ja seetõttu keskmisel põ-
rentsil „Kaitsetahe 2022“, Tartu, 09.11.2022. hinevaid prognoosimudeleid ei saanud kasutada.
82
Enesearenduse ootuste puhul on see suhe (ris-
Tähtis on lisada, et mudeli koostamisel valisime
kisuhe ehk šansside suhe) 1,5-kordne ja füüsi-
ootuste-eesmärkide ja hoiakute seose ühe
lise vormi ootuste korral 1,3-kordne. Praktiliste
kindla suuna: ootused-eesmärgid kujundavad
ootuste suurem tähtsus kallutab pigem väite
hoiakuid. Mõeldav on ka vastupidine: riigikait-
„läbin ajateenistuse, kuid ei näe oma pike-
selistest hoiakutest teenistuse alguses tulene-
maajalist rolli riigikaitses“ suunas.
vad soovid ja kavatsused teenistuse suhtes ja
hoiakutest teenistuse lõpus eesmärkide arves- Analoogilist ootuste tähendust arvamustele
tamiseks oluliseks-ebaoluliseks. Meil ei ole näeme ka ülejäänud väitepaaride korral. Arva-
andmeid (ajateenija mõtete ajateljel) kummagi mustes õppekogunemiste ja reservarmee
suuna õigsuse kinnituseks. Kui siinkohal tehtud kohta näeme enesearenduse ootuste veidi tu-
valik näitab veenvaid mõjutusi ootuste-ees- gevamat mõju „poole“ valikule kui arvamustes
märkide poolt hoiakutele, siis võime selgelt ajateenistuse ja kaitsevalmiduse kohta, st ene-
kinnitada vähemalt seda, et ootuste-eesmär- searenduse ootusi seotakse reservkaitseväe-
kide ja hoiakute puhul esineb koosvarieeruvus lase staatuses arvatavalt avanevate võimalus-
– üks muut toob kaasa teise muudu. Allpool on tega. Teisalt võib seda tõlgendada ka teadmi-
sõnastus esitatud siiski meie poolt valitud suu- sega, et reservväelase tegevus nõuab head
nas, kus hoiakud on ajateenistuses kujunenud füüsilist ja vaimset toimetulekut. Praktilistele
saavutuste „tulemuseks“ ja ootused need sise- (tsiviilelu eesmärkidele) tugevamalt orienteeri-
miselt läbitunnetatud seisukohad, mis meie tud ajateenijad kalduvad teenistuse alguses
poolt ette antud raamides väljenduvad teenis- kõigis väidetes pigem eitavale poolele (šans-
tuse alguses riigikaitseliste arvamustena side suhe väiksem kui 1).
Vaatleme esmalt ajateenistuse alguses avalda- Arvestades eespool esile toodud seoseid
tud arvamuste prognoosimudeleid ootuste ootuste ja eesmärkide vahel (tõsi küll, nõrga-
kaudu (tabel 4.8, ülemine plokk). Arvamust poolseid) on arvata, et teenistuse lõpu riigikait-
ajateenistuse kohta kallutavad positiivsele seliste arvamuste kujunemine eesmärkide
poolele suuremad riigikaitselised, enesearen- kaudu kulgeb üldjoontes sarnaselt ootuste
duse ja füüsilise vormi ootused. Ühiku (stan- mõjumehhanismile (tabel 4.8, alumine plokk).
dardhälbe) võrra mingist antud tasemest suu- Võtsime eesmärkide kaudu koostatud mudelis
remate riigikaitseliste ootuste korral on šansid arvesse ka teenistuse alguses avaldatud vasta-
ajateenija paiknemiseks pigem väite „läbin aja- vat riigikaitselist arvamust (taas kaheks jaga-
teenistuse, et panustada reservväelasena riigi- tuna – positiivsel ja negatiivsel poolel). See
kaitsesse“ poolel üle kahe korra suuremad kui osutus küll tugevaimaks lõpus avaldatud arva-
sellele vastandliku väite poolel paiknemiseks. muse prediktoriks, kuid ei kustutanud mudelis
eesmärkide tähtsust seletavate tunnustena.
83
Tabel 4.8. Kus paikneb Teie arvamus? Logistilise regressiooni mudel positiivsel poolel paiknemise suhte-
lise tõenäosuse prognoosimiseks negatiivsel poolel paiknemise suhtes
Arvamus
ajateenistuse kohta õppekogunemise reservarmee kaitsevalmiduse
kohta kohta kohta
Riski- Usaldus- Riski- Usaldus- Riski- Usaldus- Riski- Usaldus-
suhe vahemik, suhe vahemik, suhe vahemik, suhe vahemik,
exp(b) 95% exp(b) 95% exp(b) 95% exp(b) 95%
Mudel ootuste kaudu
Riigikaitselised
2,17 1,96 – 2,40 2,21 1,99 – 2,46 2,16 1,96 – 2,38 2,10 1,91 – 2,31
ootused
Enesearenduslikud
1,51 1,37 - 1,67 1,76 1,59 – 1,95 1,83 1,66 – 2,02 1,49 1,36 – 1,63
ootused
Füüsilise vormi
1,32 1,20 – 1,44 1,22 1,11 – 1,35 1,26 1,14 – 1,38 1,20 1,10 – 1,32
ootused
Praktilised ootused 0,85 0,78 – 0,92 0,88 0,79 – 0,98 0,85 0,77 – 0,93 0,86 0,78- 0,94
N 2657 2586 2578 2561
Hii-ruut-statistik1 359 402 457 361
Mudel eesmärkide olulisuse ja teenistuse alguse arvamuse kaudu
Riigikaitselised ees-
1,92 1,69 – 2,18 2,22 1,95 – 2,53 2,04 1,78 – 2,34 1,79 1,58 – 2,03
märgid
Enesearenduslikud
1,73 1,53 – 1,95 1,66 1,47 – 1,87 1,87 1,64 – 2,13 1,61 1,43 – 1,82
eesmärgid
Füüsilise vormi ees-
1,21 1,09 – 1,35 1,19 1,05 – 1,34 (1,02) 0,90 – 1,17 1,15 1,02 – 1,30
märgid
Praktilised eesmär-
1,27 1,14 – 1,43 1,13 1,00 – 1,28 (1,14) 1,00 – 1,30 1,26 1,11 – 1,42
gid
Ajateenistuse algu-
ses positiivne arva- 4,02 3,22 – 5,01 3,62 2,76 – 4,76 6,62 5,09 – 8,62 5,53 4,32 – 7,07
mus2
N 1781 1729 1698 1675
Hii-ruut-statistik3 472 431 566 466
1 Vabadusastmete arv on 4.
2 Arvestus negatiivse arvamuse suhtes.
3 Vabadusastmete arv on 5.
Kui teenistuse alguses on arvamus ajateenis- kordne (st, siin alguse arvamus kujundab arva-
tuse suhtes positiivne, siis on lõpus positiivse must lõpus tugevamalt kui õppekogunemisse
arvamuse šansid neljakordsed võrreldes sel- suhtumise puhul).
lega, kui algul oleks olnud positsioon negatiiv-
Riigikaitselised ja enesearenduse eesmärgid
sel poolel (meenutame lisaklauslit: kui mude-
on ühevõrra tugevad riigikaitseliste arvamuste
lisse kaasatud ülejäänud näitajad on samad).
prediktorid, välja arvatud arvamus õppekogu-
Arvamuse puhul õppekogunemise kohta keh-
nemise kohta, kus enesearenduse eesmärkide
tib ligikaudu sama, kuid reservarmee ja kaitse-
olulisus prediktorina jääb alla riigikaitselistele
valmiduse kohta avaldatud arvamuses peegel-
eesmärkidele (riskisuhted vastavalt 2,2 ja 1,7,
dub teenistuse alguse positiivse-negatiivse
usaldusvahemikud ei kattu). See, kui ajateenija
vahe veel teravamalt: šansside suhe 6-7-
84
teenistuse lõpus subjektiivselt väärtustab kõr- Kokkuvõte
gelt neid saavutatud eesmärke, mis on seotud
Ajateenistuse alguses on ajateenijad oma
sõjaliste oskuste arendamise, riigi kaitsestra-
ootustelt suhteliselt enam orienteeritud
teegia tundmise ja reservväe mobilisatsiooniks
iseenda individuaalsele arengule, kuid ajatee-
ettevalmistamisega, kallutab teda reservkaitse-
nistuse läbides mõistetakse, et olulisemad ees-
väe suhtes tugevamalt positiivsete arvamuste
märgid, mida saavutati, on seotud reservväela-
poole võrreldes ajateenijaga, kes neid ees-
seks kujunemisega. Ootuste seadmine ja juhti-
märke väärtustab madalamalt.
mine on seotud teenistusse tulemise mee-
Enesearenduse eesmärke kõrgelt hinnates leoluga: heal meelel teenistusse tulijate puhul
väärtustab ajateenija teenistuses tekkinud sot- on riigikaitselased ja enesearengulised ootu-
siaalseid oskusi ja teenistusrühma sidususe sed kõrgemad kui vastumeelselt teenistust
saavutamist, aga samuti füüsilise ja vaimse vas- alustanutel, väiksem on varieeruvus aga prak-
tupidavuse teket. See, et vaadeldavas mudelis tiliste ootuste puhul.
subjektiivselt suuremate (olulisemate) ene-
Seda seost võib tõlgendada ka nii, et ajateeni-
searenduse eesmärkide korral võrreldes väik-
jad, kelle jaoks on teenistuse riigikaitseline
sematega võib kinnitada positiivsemat riigi-
funktsioon selgem, tulevad ka meelsamini tee-
kaitselist hoiakut, annab tunnistust ka selle,
nistusse. Sellist tõlgendust toetab ka asjaolu,
ajateenistuse indiviidikesksema tahu tulemus-
et ootused on kujundatud eelneva riigikaitsea-
likkusest.
lase kogemuse ja etnilise tausta alusel ning hea
Füüsilise vormi ja praktiliste eesmärkide saavu- subjektiivne tervis ja füüsiline vorm toetavad
tamise olulisus on suuremat-väiksemat subjek- nii ootuste püstitamist kui nende täitmist.
tiivset olulisust kõrvutades samuti positiivse
Ootuspäraselt tuli esile, et motivatsioon on
poole kallutavad tegurid (va arvamuses reserv-
seotud nii ootuste kui eesmärkide saavutami-
armee kohta, kus šansid eesmärgi olulisuse
sega. Kui ajateenija motivatsioon panustada
muutudes jäävad samaks, šansside suhte usal-
on tugev, siis kaasnevad sellega ka kõrged
dusvahemik katab arvu 1 ehk võrdsete šans-
ootused teenistuse suhtes. Samuti hindavad
side juhtu; sulud kordaja ümber sellele osuta-
ajateenistuse lõpus motiveeritumad ajateeni-
miseks). Siiski ei ole riigikaitse alaste arvamuste
jad ja ka need, kelle motivatsioon võrreldes
jaoks füüsilise vormi saavutamise ja praktiliste
ajateenistuse algusega tõusis, eesmärkide täi-
eesmärkide realiseerumine kuigi tugevad pre-
tumist olulisemaks. Individuaalset motivat-
diktorid – riskisuhete usaldusvahemik on mit-
siooni toetavad, ühelt poolt Kaitseväega ühte-
mel juhul otspunktiga lähedal arvule 1.
kuuluvustunne, rühmakaaslaste ja ülematega
Kokkuvõtteks võiksime lühidalt öelda ka nii, et sidusus, kuid teisest küljest panustab ka see ise
põhilisteks positiivseteks mõjuriteks jäävad sidususe tekkesse ja alalhoidmisesse.
ajateenija riigikaitseliste arvamuste kujunemi-
Selgelt tuli esile riigikaitseliste eesmärkide ja
sel kõik need saavutatud eesmärgid, mis on ot-
Kaitseväega ühtekuuluvustunde (organisat-
seselt seotud heaks sõduriks saamisega.
siooniline sidus) seos. Samas üldist teenistu-
85
sega rahulolu kujundab enesearenduse ees- Kokkuvõtlikult võib öelda, et ootused teenis-
märkide oluliseks pidamine rohkem kui riigi- tuse suhtes saavad alguse ajateenistusele eel-
kaitseliste eesmärkide olulisus. Seega võib neval perioodil. Teenistuskogemuse käigus
nentida, et ootuste kasvatamine niihästi tee- ootuste olulisus muutub, kuid selges seoses nii
nistuse eel kui ka saavutatud eesmärkide kõrge teenistusega rahulolu, sidususe kui ka reserv-
subjektiivne väärtustamine on hea lähtekoht teenistuse mõtestamisega. Seega on tulevaste
naasta tsiviilellu ja jätkata ajateenistusega ra- ajateenijate ootuste juhtimine ning ajateenis-
hul olevana reservväelase kohustustega. Kui tuse ja reservteenistuse tähenduse selgitamine
ajateenija teenistuse lõpus subjektiivselt väär- potentsiaalsed teenistuskogemuse võimenda-
tustab kõrgelt neid saavutatud eesmärke, mis jad ja kanduvad selle kaudu edasi valmidusse
on seotud sõjaliste oskuste arendamise, riigi panustada reservväelasena riigikaitsesse.
kaitsestrateegia tundmise ja reservväe mobili-
satsiooniks ettevalmistamisega, on ta reserv-
kaitseväe suhtes positiivsemal arvamusel.
86
5. NAISED AJATEENISTUSES:
MOTIVATSIOON,
HOIAKUD JA
KAASAJATEENIJATE
SUHTUMINE NAISTE
TEENISTUSSE
Elen Lina, Marii-Liis Tulk, Sigrid Aas
Sissejuhatus Eesti kaitsevägi alustas naiste kaasamise ja vär-
bamise tõhustamist pärast 2017. aastat kui
Tänapäeva riigikaitses on järjest olulisemaks
Kaitseministeerium (KMIN) kinnitas poliitika
muutunud naiste kaasamine, kuna see võimal-
naiste enamaks kaasamiseks kaitseväetee-
dab laiendada üldist organisatsiooni kompe-
nistusse. Varasemad värbamiskampaaniad olid
tentsi ja oskusi ning võimaldab paremini saa-
enamjaolt ühe soogrupi suunalised, ühe eran-
vutada julgeoleku tagamise eesmärke29. Nii
dina oli siinkohal Kaitseväe Akadeemia (KVA)
aja- kui tegevteenistuse värbamisväljale laie-
hakates naisi kõrgharidusõppesse värbama
malt lähenemine võimaldab Kaitseväel haarata
koheselt pärast 2013. aasta seadusmuudatust,
rohkem ühiskonnas saada olevat inimressurssi.
mis lubas naistel ametlikult ajateenistust lä-
Eestil väikeriigina on oluline iga inimese panus
bida.
riigikaitsesse ning stereotüüpsed uskumused
ja hirmud ning nendest tulenevad nii institut- Eestis lähtutakse naiste riigikaitsesse kaasami-
sionaalsed kui ka mitteformaalsed barjäärid sel alljärgnevatest põhimõtetest: 1) riigikaitse
võiva olla takistuseks organisatsiooni tõhusu- on kõikide kodanike ja terve ühiskonna ühine
sele. jõupingutus, mistõttu on riigikaitsesse ooda-
tud panustama nii mehed kui naised võrdselt;
29
Egnell, R. (2016). Gender Perspectives and Mili-
tary Effectiveness. – PRISM Vol 6 No 1.
87
2) ühiskond laiemalt peab võrdselt toetama ja Kompleksuuringu raames ajateenistuse algu-
tunnustama nii meeste kui naiste panust ühis- ses läbiviidavas küsitluses selgitati välja, mis
kondlikku ellu ja tagama soost sõltumata võrd- kaalutlustel tulid naised vabatahtlikult ajatee-
sed karjäärivõimalused; 3) Kaitseväes ja Kaitse- nistusse ning millised tegurid motiveerivad
liidus ei ole erialasid ega ametikohti, kus naiste neid ajateenistusse panustama. Lisaks selgitati
osalemine on soost tulenevalt piiratud või välja kogu ajateenijate grupi üldised hoiakud
eelistatud30. naiste ajateenistuse kohta ning hinnangud
naiste sobivuse kohta kaitseväeteenistusse.
Naiste värbamine nii aja- kui tegevteenistusse
ühtib laiemalt ka 2022.–2031. aasta Riigikaitse Hoiakuid uuriti ka ajateenistuse lõpus, et selgi-
arengukavas püstitatud inimvara osakaalu tada välja, mil määral on tegeliku ajateenistus-
kasvu eesmärgiga. Kuigi Eestis on naiste osalus kogemuse mõjul hoiakud naiste sobivuse
ajateenistuses endiselt väga väike, siis on näha kohta muutunud. Lisaks üldisele rahulolule aja-
aasta-aastalt teenistusse astuvate naiste arvu teenistusega uuriti eraldi naisajateenijate pu-
suurenemist (ajateenistusse astunud naiste hul ka mõningaid spetsiifilisi teenistusega seo-
arv): 2017–34; 2018–27; 2019-38; 2020–40; tud kogemusi, näiteks võimaliku ebavõrdse
2021–60; 2022–50)31, mistõttu on oluline pöö- kohtlemise või ahistamise kohta, selleks, et
rata rohkem tähelepanu sellele, millistel põh- teada saada kas ja kuidas taoline kogemus mõ-
justel naised ajateenistusse astuvad, kuidas jutab nende üldist rahulolu teenistusega ja
nad teenistusega kohanevad, kuidas organi- edasisi karjääriplaane riigikaitses. Hoiakute
satsioon naiste osalemisse suhtub ja kuidas on uurimine naiste ajateenistuses osalemise osas
ajateenijate koosseisu mitmekesistumisega on vajalik, et saada teada, kuidas naiste osalust
kohanetud. ajateenistuses tajutakse ning mil määral võib
märgata soostereotüüpseid hoiakuid ja suhtu-
Kaitseväe soov läheneda värbamisväljale laie-
mist. Stereotüüpsed uskumused ja suhtumine
malt ning kaasata ajateenistusse senisest enam
võivad raskendada ja takistada naiste (kes on
naisi ning leida nende seast tegevväelasi oli
riigikaitse mõistes vähemusgrupp) edukat in-
põhjus, miks antud teema 2022.-2023. aasta
tegreerimist.
ajateenijate kompleksuuringusse lisati. Küsit-
luse tulemused aitavad paremini mõtestada Peatüki eesmärgiks on välja selgitada:
naissoost ajateenijate motivatsiooni, kohane-
naissoost ajateenijate vabatahtlikult aja-
mist ja rahulolu ajateenistusega ning olulise
teenistusse tuleku põhjused ja ajatee-
punktina ka teiste kaasajateenijate suhtumist
nistusse panustamise motivaatorid;
naiste teenistusse. Analüüsi piiranguks on nais-
soost ajateenijate vähesus.
30
Kaitseministeerium (2017) Poliitika naiste kaitse- 31
Uuringud ja aruanded (25.05.2023). Kaitseres-
väeteenistuses osalemise võimaluste suurenda- sursside amet. https://kra.ee/kodanik-ja-riigi-
miseks https://kaitseministeerium.ee/sites/de- kaitse/uuringud-ja-aruanded/
fault/files/sisulehed/struktuur/polii-
tika_naiste_kaasatuse_suurendami-
seks_2017_0.pdf
88
meessoost ajateenijate hoiakud naiste aja- sega ning edasisi karjääriplaane. Kuna nais-
teenistuse kohta; soost ajateenijaid on vähe, ei ole naistele ning
naissoost ajateenijate rahulolu ajateenistu- nende teenistuskogemusele kompleksuuringu
sega ja seda mõjutanud faktorid; raames varasemalt eraldi keskendutud.
hinnangud teenistussuhetele ja -atmosfää-
Naissoost ajateenijate rühma väiksus (2022.-
rile;
23. aastal osales ajateenijate kompleksuurin-
kuidas muutusid ajateenijate hoiakud
gus 47 naist, vt tabel 5.1) seab andmeanalüü-
naiste ajateenistuse osas võrreldes ajatee-
sile väljakutseid, mida tuleb silmas pidada,
nistuse alguses väljendatud hoiakutega;
nagu:
kas meeste hoiakuid naiste ajateenistuses
osalemise osas mõjutas naisajateenijatega väikeste rühmade puhul on statistilised
või -tegevväelastega kokkupuude. testid vähemtundlikud, mistõttu võib juh-
tuda, et analüüs ei tuvasta olulist mõju,
Peatükk on jaotatud kaheks osaks, kus esi-
kuigi see on olemas.
mene osa analüüsib naiste kogemust ajatee-
väikesed rühmad on erindite osas tundliku-
nistuses ning teine osa üldisi kaasajateenijate
mad ehk juba üksik teistest märkimisväär-
hoiakuid ja suhtumist naiste osalemisele aja-
selt erinev vastus võib mõjutada oluliselt
teenistuses.
kogu rühma keskmist väärtust.
Joonistel on naisi kujutades kasutatud läbivalt
5.1. Naissoost ajateenijate
indiviidide arvu ja keskmisi väärtusi, kuna
ajateenistusse tuleku naiste rühma väiksearvulisuse tõttu võivad
põhjused, motiveerivad protsentuaalsed väärtused olla eksitavad.
tegurid ning hinnang läbitud Tekstis oleme võrdluseks toonud välja ka prot-
ajateenistusele sente, et väljendada lugejale mõistetavamalt
proportsioone eri rühmade vahel (näiteks me-
Alapeatükk pakub sissevaadet naisajateenijate
hed ja naised), kuid naiste rühma väiksearvuli-
ajateenistuskogemusele. Oleme kaardistanud
suse tõttu palume neid võtta väga üldistava-
naisajateenijate teenistusse tuleku põhjused ja
tena.
ajateenistusse panustama motiveerivad tegu-
rid. Vaatame, kuidas naissoost ajateenijate ko-
gemus mõjutab nende rahulolu ajateenistu-
Tabel 5.1. Ajateenijate kompleksuuringus osalejad
Mõlemas küsit- KOKKU 7. küsit-
I küsitlusetapil II küsitlusetapil
lusetapis osale- luslaines osale-
Sugu osalejad osalejad
jad jaid
N % N % N % N %
Mees või määramata 3030 98,5 2681 98,9 2464 98,8 3247 98,6
Naine 45 1,5 31 1,1 29 1,2 47 1,4
KOKKU 3075 100 2712 100 2493 100 3294 100
89
5.1.1. Naiste sotsiaaldemograafiline taust 5.1). Võrreldes meesajateenijatega (arvud joo-
nisel esitamata) on naisajateenijate seas pro-
Ligikaudu kolmveerand 2022.-23. aastal aja-
portsionaalselt rohkem kuni 19-aastaseid,
teenijate kompleksuuringus osalenud naistest
keskharidusega ja vene keelt koduse keelena
olid kuni 19-aastased, keskharidusega ning kõ-
kõnelevaid ajateenijaid, kes vahetult enne aja-
nelesid koduse keelena eesti keelt (vt joonis
teenistust õppisid.
KUTSE
Talvine eelkutse 4
Oktoobri põhikutse 11
Juuli eelkutse 32
KUULUMINE VABATAHTLIKKU…
Ei 33
Jah 14
TEGEVUS ENNE AJATEENISTUST
Ei õppinud ega töötanud 3
Õppis ja töötas 9
Töötas 8
Õppis 25
KEEL
muu 1
vene 12
eesti 34
HARIDUSTASEMED
Keskhariduse järel omandatud haridus 3
Keskharidus 37
Põhi- või kutseharidus põhihariduse baasil 7
VANUS
22 ja vanemad 6
20-21 7
Kuni 19 34
0 10 20 30 40
Indiviidide arv
Joonis 5.1. Naisajateenijate sotsiaaldemograafiline profiil
90
2/3 naistest läbis ajateenistuse juuli eelkutses, 5.1.2. Naiste vabatahtlikult ajateenistusse
järgnes oktoobri põhikutse ja talvine eelkutse astumise põhjused
(vt joonis 5.1). 1/3 naistest oli varem kuulunud
Järgnevalt vaatame põhjuseid, mis panid naisi
mõnda vabatahtlikku riigikaitse või sisejul-
kaalutlema vabatahtlikult ajateenistusse as-
geolekuga seotud organisatsiooni32. Naised
tuma. Tegemist on küsimuste plokiga, mis si-
kinnitasid meestest ca kümnendiku võrra
saldas 13 erinevat väidet, mida respondent sai
enam varasemat kuulumist vabatahtlikku or-
hinnata skaalal 1-„ei ole üldse oluline“ kuni 4-
ganisatsiooni.
„jah, see on väga oluline“. Lisaks oli võimalik
Kui naistest on läbinud riigikaitseõpetuse 64%, valida vastusevariant „ei oska öelda“, mida ka-
siis meessoost ajateenijatest 48%. Selgelt tuleb sutas olenevalt väitest 0–20% vastanud nais-
esile aga riigikaitseõpetuse positiivne mõju test ja 2–29% vastanud meestest. Naiste puhul
naissoost ajateenijate hulgas – kõik riigikait- oli kõige vähem valitud vastusevarianti „ei oska
seõpetuse läbinud hindasid riigikaitseõpetuse öelda“ nende väidete puhul, mis olid seotud
pigem meeldivaks või väga meeldivaks ja 86% enese proovile panekuga ja huviga militaar-
jaoks tekitas riigikaitseõpetuse läbimine soovi valdkonna vastu. Kõige rohkem valiti vastuse-
panustada riigikaitsesse, meesoost ajateenijate varianti „ei oska öelda“ nende väidete puhul,
puhul oli samal arvamusel 29%. Kui võtame mis olid seotud lähedaste soovituse järgimi-
võrdlusgrupiks meessoost aktiivsed vabataht- sega ajateenistusse astumisel ning praegu
likud33, oli nende seast riigikaitseõpetuse läbi- heas füüsilises vormis olekuga – mõlemal juhul
jaid 59% ning 87% hindas riigikaitseõpetuse vastas viiendik naistest „ei oska öelda“. Isikliku
pigem meeldivaks või väga meeldivaks ning avalduse alusel teenistusse tulnud meesajatee-
60% jaoks tekitas riigikaitseõpetuse läbimine nijad valisid vastusevarianti „ei oska öelda“ vä-
soovi panustada riigikatisesse. Kokkuvõtvalt him väidete puhul, mis olid seotud tahtmisega
võib öelda, et naisajateenijate kõrvutamisel läbida ajateenistus enne, kui tekivad muud ko-
meesajateenijatest aktiivsete vabatahtlikega ei hustused ning sooviga omandada praktilisi
ole käärid naiste- ja meeste vahel niivõrd suu- oskusi (2% „ei oska öelda“). Samal ajal ei osa-
red, kuid riigikaitseõpetuse läbinud naiste seas nud 29% meestest öelda, kas omal algatusel
on meestega võrreldes rohkem neid, kes tun- ajateenistusse astumisele avaldas mõju soov
nevad, et aine läbimine suurendas nende soovi tulevikus Kaitseväes tööle asuda ning 11% ei
panustada riigikaitsesse. osanud öelda, kas teenistusse tulekule aitas
kaasa kindla sihi puudumine, mida oma eluga
edasi teha.
32
Näiteks Kodutütred, Noored Kotkad, Naiskodu- 33
SJKK uurimisrühma poolt välja töötatud ajatee-
kaitse, Kaitseliit, abipolitseinikud, vabatahtlikud nija tüüp, kes tuli ajateenistusse oma avalduse
päästjad. alusel ja tuleks ajateenistusse ka vabatahtliku tee-
nistuse korral.
91
Käesolevale küsimusele on andnud vastuseid et nende jaoks on ajateenistuse näol tegemist
vaid need meesajateenijad, kes tulid tee- siiski kohustusega, mida on omal algatusel tu-
nistusse isikliku avalduse alusel. Kuna naistele lekuga võimalus eluteel ajastada. Meesajatee-
on ajateenistus vabatahtlik, on sellele küsimu- nijate jaoks on märkimisväärselt olulisem ka
seplokile vastanud kõik küsitluses osalenud sõprade/klassiga ajateenistusse tulek, seda
naised. Meeste puhul oleme isikliku avalduse eriti kohustuse ajastajate seas.
alusel ajateenistusse astujad jaganud varase-
malt SJKK uurimisrühma poolt välja töötatud 5.1.3. Naisajateenijate rühmad motivat-
ajateenija tüübi alusel kaheks – juba eelpool sioonitunnuste kaudu
mainitud aktiivsed vabatahtlikud ja kohustuste Selleks, et mõista paremini, mis motiveerib eri-
ajastajad34. Naistega sarnasemaid vastuseid nevaid naisajateenijaid vähem või rohkem aja-
annavad aktiivsed vabatahtlikud ehk need aja- teenistusse ja kaitseväkke panustama, rühmi-
teenijad, kes on tulnud ajateenistusse isikliku tasime naised kahte erinevasse rühma ehk
avalduse alusel ja tuleksid ka vabatahtliku tee- klastrisse. Selleks kasutasime klasteranalüüsi k-
nistuse korral. Naistest (ja ka aktiivsetest vaba- keskmiste meetodil. Klasteranalüüs on statisti-
tahtlikest) erinevad märkimisväärselt kohus- lise andmeanalüüsi tehnika, mille alusel jaga-
tuste ajastajad, kes tulid ajateenistusse küll takse sarnased liikmed rühmadesse. Liigituse
isikliku avalduse alusel, kuid ei oleks tulnud, kui aluseks on võetud ajateenistuse algusküsitlu-
teenistus oleks vabatahtlik. ses küsitud motivatsiooni teemaplokk, mis
Jooniselt 5.2 näeme, et naisi on ajateenistusse koosnes 10 tegurist ning tegureid tuli hinnata
vabatahtlikult tulema enim ajendanud soov skaalal 1-„ei motiveeri üldse“ kuni 5-„motivee-
panna ennast uues olukorras proovile, soov rib väga tugevalt“. Klastrite arvuks on võetud 2,
omandada praktilisi oskusi ja soov panustada mis on saadud 2–4-klastriliste liigituste ana-
Eesti kaitsevõime tagamisse. Samu põhjuseid lüüsi käigus. Tekkinud klastrite alusel saab
on olulisemateks pidanud ka aktiivsetest vaba- naissoost ajateenijaid jagada kahte erineva
tahtlikest meesajateenijad. Küll aga näeme, et motivatsioonitasemega rühma: 1/3 madalama
meesajateenijate seas (seda nii aktiivsete vaba- ja 2/3 kõrgema motivatsiooniga naisajateeni-
tahtlike kui ka kohustuste ajastajate puhul) on jaid. Rühmade sotsiaaldemograafilist profiili
kõige tähtsamaks ajendiks teenistuse läbimine põhjal saab välja tuua, et kõrgema motivat-
enne muude kohustuste tekkimist ning samuti siooniga naisajateenijad asusid enam teenima
peetakse väga oluliseks soovi läbida ajateenis- juulikutses: madalama motivatsiooniga naisa-
tus enne õppima asumist. Mõlemad eeltoodud jateenijatest asusid juulikutsesse teenima poo-
põhjused jäävad naiste olulisuse hinnangutes led (6/12st), kõrgema motivatsiooniga naisaja-
pingerea tagumisse poolde. Eeltoodud põhju- teenijatest aga üle kolmveerandi (25/32st) (vt
sed on meeste puhul selgelt seotud asjaoluga, joonis 5.3).
34
siia kuuluvad ajateenijad, kes tulid teenistusse
oma avalduse alusel, kuid jätaksid tulemata, kui
ajateenistus oleks vabatahtlik.
92
3,6
Soovisin panna ennast uues olukorras proovile 3,4
2,4
Soovisin omandada praktilisi oskusi (nt 3,3
keeleoskus, autojuhtimisõigus, meditsiinilised 3,2
oskused) 2,8
Tundsin, et pean andma oma panuse Eesti 3,2
3,2
kaitsevõime tagamisse 2,1
3,2
Leidsin, et praegu on sobiv aeg elumuutuseks 2,8
2,1
Ma tunnen huvi sõjanduse ja militaarteemade 2,9
3,2
vastu 2,0
Tahtsin muuta oma elukombeid ja saada eluga 2,9
2,8
järjele 2,2
Hetkel puudus mul kindel siht, mida oma eluga 2,7
edasi teha ja seetõttu tundus ajateenistus 2,3
mõistlik valik 2,0
2,6
Tulevikus tahan asuda tööle Kaitseväes 2,3
1,3
Soovisin läbida ajateenistuse enne õppima 2,5
3,1
asumist 3,3
Tahtsin läbida ajateenistuse enne, kui tekivad 2,5
3,4
kohustused (nt pere, töökoht) 3,6
Olen praegu heas füüsilises vormis ja seega on 2,1
2,4
ajateenistuse läbimine lihtsam 2,1
Soovisin läbida ajateenistuse koos oma 1,6
2,3
sõprade/klassiga 2,8
Järgisin lähedaste (vanemad, sõbrad jne) 1,5
2,1 Keskmine
soovitust astuda ajateenistusse 2,1
1,0 2,0 3,0 4,0
Naised (N=36-45) Aktiivsed vabatahtlikud (N=355-472) Kohustuse ajastajad (N=365-509)
Joonis 5.2. Keskmised hinnangud vabatahtlikult ajateenistusse astumise kaalutlemisel skaalal 1-„ei ole
üldse oluline“ kuni 4-„jah, see on väga oluline“
93
KUTSE
Oktoobri põhikutse 5 5
Juuli eelkutse 6 25
Talvine eelkutse 1 2
KUULUMINE VABATAHTLIKKU ORGANISATSIOONI
Ei 9 22
Jah 3 10
TEGEVUS ENNE AJATEENISTUST
Ei õppinud ega töötanud 11
Õppis ja töötas 3 6
Töötas 3 5
Õppis 5 20
KEEL
muu 1
vene 3 6
eesti 9 25
HARIDUSTASEMED
Keskhariduse järel omandatu haridus 2
Keskharidus 9 26
Põhi- või kutseharidus põhihariduse baasil 3 4
VANUS
22 ja vanemad 2 3
20-21 1 6
Indiviidide arv
Kuni 19 9 23
0 5 10 15 20 25 30 35 40
Madalam motivatsioon Kõrgem motivatsioon
Joonis 5.3. Motivatsiooniklastritesse jaotunud naiste sotsiaaldemograafiline profiil
Kõrgema motivatsiooniga naisajateenijatest seotud organisatsiooni kuulus varasemalt vee-
õppis vahetult enne ajateenistusse astumist ca rand (3/12st) madalama motivatsiooniga nais-
2/3 (20/32st), madalama motivatsiooniga nais- test ja kolmandik (10/32st) kõrgema motivat-
test aga alla poolte (5/12st). Ülejäänud tausta- siooniga naisi. Ligi kolmveerand nii madalama
tunnuste puhul jagunesid naised madalama ja kui ka kõrgema motivatsiooniga naistest kõne-
kõrgema motivatsiooni lõikes sarnasemalt. Va- les põhilise koduse keelena eesti keelt, olid
batahtlikku riigikaitse või sisejulgeolekuga kuni 19 aasta vanused ja keskharidusega.
94
Valdav enamus nii kõrgema kui ka madalama maplokk oli sees ka ajateenistuse lõpuküsitlu-
motivatsiooniga naistest tuli ajateenistusse ses, mis annab võimaluse võrrelda mõlemas
hea meelega: madalama motivatsiooni puhul küsitlusetapis osalenud naiste hinnangute
9/12st ning kõrgema motivatsiooni puhul muutust. Vastajatel paluti hinnata 5-pallisel
26/32st. Vastumeelselt või võimaluse korral tu- skaalal, kuivõrd tugevalt motiveerib (alguskü-
lemata vastusevarianti ei kasutanud ükski sitlus) või kuivõrd tugevalt motiveeris (lõpukü-
naine, mis on ka ootuspärane naiste vabataht- sitlus) tegur neid kaitseväkke/ajateenistusse
likult teenistusse tulekut arvestades. Pooled panustama.
kõrgema ja veerand madalama motivatsioo-
Näeme, et ajateenistuse alguses hindasid kõr-
niga naistest olid teenistuse alguses kindlad, et
gema motivatsiooniga naised kaheksat tegurit
läbivad ajateenistuse. Selgelt tulevad motivat-
kümnest keskmise hinnanguga 4 või kõrgem
siooniklastrite lõikes välja naiste kursuse eelis-
(vt joonis 5.4). Kõige tugevamaks motivaato-
tused peale sõduri baaskursuse läbimist – kui
riks teenistuse alguses oli võimalus ennast
kõrgema motivatsiooniga naistest eelistaks ligi
arendada, järgnesid soov tõestada endale ja
pooled (15/32st) nooremallohvitseride kursust
teistele, et ollakse võimeline ajateenistus lä-
(NAK), siis madalama motivatsiooniga naiste
bima, väljakutset ja põnevust pakkuvad tege-
puhul eelistaks NAK-i vaid kaks 12-st. Samuti
vused ning võimalus parandada füüsilist vormi.
saab välja tuua kõrgema motivatsiooniga
Kõige vähem motiveerivamaks peeti võimalust
naiste puhul kindla kursuse eelistuse olema-
teha karjääri riigikaitse valdkonnas ja kohuse-
solu. Madalama motivatsiooniga naiste puhul
tunnet oma riigi ja rahva ees.
ei oska kursuse eelistust öelda ligi pooled
(5/12st) vastajatest, kõrgema motivatsiooniga Madalama motivatsiooniga naiste hinnangud
naiste puhul ei oska kursuse eelistust välja tuua olid võrreldes kõrgema motivatsiooniga naiste
alla viiendiku (5/32st). Muud kursust pakutava- hinnangutega ajateenistuse alguses märkimis-
test eelistas üks madalama ja seitse kõrgema väärselt madalamad (mis selgitab ka asjaolu,
motivatsiooniga naist. Selgelt tuleb välja, et miks nad klasterdamisega eeltoodud rühma
muu kursusena eelistaks naised parameediku sattusid). Motiveerivate tegurite esinelik on nii
kursust (kokku maininud kaheksast naisest kõrgema kui ka madalama motivaatoriga nais-
seitse). tel sarnane, ent hinnangute keskmised erine-
vad 1,4–1,3 palli võrra (joonisel 5.4 kujutatud
5.1.4. Naisajateenijaid motiveerivad tegu- paremal teljel valgete ringidega kõrgema ja
rid madalama motivatsiooni vahe). Kõige suurem
erinevus ajateenistuse alguses esines kõrgema
Järgnevalt võtsime vaatluse alla naisajateeni-
ja madalama motivatsiooniga naiste hinnan-
jaid motiveerivad tegurid, kasutades selleks
gutes soorituste tunnustamises ülemate poolt
motivatsiooni teemaplokki, mille alusel jaga-
ning võimaluses teha karjääri riigikaitse vald-
sime naisajateenijad rühmadesse (kõrgem ja
konnas, mis olid kõrgema motivatsiooniga
madalam motivatsioon). Eelneva rühmituse
naiste jaoks 1,5 palli võrra tugevamateks moti-
aluseks võtsime ajateenistuse alguses antud
vaatoriteks kui madalama motivatsiooniga
hinnangud tegurite olulisusele, kuid sama tee-
naiste puhul.
95
Keskmine
1,0
1,5
2,0
2,5
5,0
3,0
3,5
4,0
4,5
3,8
1,0
Kohusetunne oma riigi ja rahva ees 2,9
1,3 4,3
Soov kaasajateenijaid mitte alt vedada 3,0
4,7
1,4
Võimalus ennast arendada 3,3
3,8
1,5
Võimalus teha karjääri riigikaitse valdkonnas 2,3
4,2
1,5
Minu soorituste tunnustamine ülemate poolt 2,7
4,4
1,3
Minu väärtustamine ajateenistuse jooksul 3,1
4,0
0,9
Püstitatud ülesannete selgus 3,1
4,6
AJATEENISTUSE ALGUS
1,3
Väljakutset ja põnevust pakkuvad tegevused 3,3
Kõrgem motivatsioon
4,6
1,1
Võimalus parandada füüsilist vormi 3,4
4,6
1,3
Soov tõestada endale ja teistele, et olen võimeline ajateenistuse… 3,3
96
0,0 3,3
Kohusetunne oma riigi ja rahva ees 3,3
4,2
0,3
Soov kaasajateenijaid mitte alt vedada 3,9
4,4
kõrgema ja madalama motivatsiooniga naiste hinnangute vahe
0,2
Võimalus ennast arendada 4,2
3,2
0,3
Võimalus teha karjääri riigikaitse valdkonnas 2,9
3,7
0,2
Minu soorituste tunnustamine ülemate poolt 3,4
Madalam motivatsioon
3,8
0,1
Minu väärtustamine ajateenistuse jooksul 3,8
3,5
Püstitatud ülesannete selgus
-0,3
3,8
AJATEENISTUSE LÕPP
4,1
Vahe
Väljakutset ja põnevust pakkuvad tegevused
-0,1
4,1
3,8
0,4
Võimalus parandada füüsilist vormi 3,4
4,6
0,5
Soov tõestada endale ja teistele, et olen võimeline ajateenistuse… 4,1
1,6
1,2
1,0
1,8
1,4
0,6
0,2
0,0
0,8
0,4
-0,2
-0,4
Kõrgema ja madalama motivatsiooni vahe
Joonis 5.4. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naiste keskmised hinnangud kaitseväkke/ajateenistusse
panustamisel motiveerivatele teguritele skaalal 1-„ei motiveeri üldse“ kuni 5-„motiveerib väga tugevalt“
(kaasatud ainult mõlemas küsitlusetapis osalejad), vasakul teljel keskmised hinnangud ja paremal teljel
Ajateenistuse lõpuks oli naisajateenijaid moti- naistel, mistõttu vaatame mõlemas küsitluse-
veerivate tegurite näitajad ühtlustunud ning tapis osalenud naiste hinnanguid, et näha kas
vahe kõrgema ja madalama motivatsiooniga ja kuidas on need teenistuse jooksul muutu-
ajateenijate vahel ei olnud enam niivõrd suur, nud. Ühtlasi lisame analüüsi juurde motivat-
kui see oli teenistuse alguses ning mõne tun- siooni dimensiooni selgitamaks välja, kas ma-
nuse raames oli see madalama motivatsioo- dalama ja kõrgema motivatsiooniga naistel on
niga naistel sama või isegi kõrgem kui kõr- erinevad hoiakud seoses naiste osalusega aja-
gema motivatsiooniga naistel. Kõrgema moti- teenistuses.
vatsiooniga naised hindasid teenistuse lõpus
Tunnuste plokk sisaldas seitset väidet, mida
vähem motiveerivateks kui alguses kümnest
mõõdeti skaalal 1–4, kus 1 tähistas väitega
tegurist üheksat. Suurim langus esines võima-
üldse mitte nõustumist ja 4 täielikku nõustu-
luses parandada füüsilist vormi, kus näitaja vä-
mist. Lisaks oli võimalik valida vastusevariant
henes -0,8 palli (vahe 0,4) ja võimaluses teha
„ei oska öelda“, mida kasutas olenevalt küsi-
karjääri riigikaitse valdkonnas, kus näitaja lan-
musest 1–4 naist moodustades küsimusele
ges -0,6 palli (vahe 0,3 palli). Sama tugevaks
vastajatest 4–14%.
motivaatoriks hinnati nii alguses kui ka lõpus
soovi tõestada endale ja teistele, et ollakse või- Vaadates madalama motivatsiooniga naiste
meline ajateenistust läbima. hinnanguid väidetele ajateenistuse alguses ja
lõpus, saame välja tuua, et teenistuse alguses
Madalama motivatsiooniga naised hindasid
nõustuti oluliselt enam väitega, et ühise ajatee-
teenistuse lõpus aga kümnest tegurist üheksat
nistuse puhul võib tekkida ebavõrdse kohtle-
tugevamalt motiveerivamaks kui alguses. 0,9
mise oht kui teenistuse lõpus – nõustumise
palli võrra tugevamaks motivaatoriks hinnati
langus -1 palli (vt tabel 5.2). Mõnevõrra vähem
soovi kaasajateenijaid mitte alt vedada ning
nõustuti teenistuse lõpuks ka väitega, et naiste
võimalus ennast arendada, 0,8 palli võrra tuge-
ajateenistuses osalemine suurendab meesaja-
vamaks hinnati väljakutset ja põnevust pakku-
teenijate motivatsiooni – näitaja langes -0,5
vaid tegevusi ning soovi tõestada endale ja
palli.
teistele, et ollakse võimeline ajateenistus lä-
bima. Kõrgema motivatsiooniga naiste hinnangutes
võib täheldada teenistuse jooksul rohkemaid
5.1.5. Eelarvamused ja uskumused seoses muutusi. Ajateenistuse alguses nõustuti 0,7
naiste osalusega ajateenistuses palli võrra enam kui teenistuse lõpus, et ühine
ajateenistus parandab ajateenijate omavahe-
2022.-2023. aasta kompleksuuringu raames oli
list suhtluskultuuri ning ühise ajateenistusega
küsitlusse lisatud eriplokk selgitamaks välja
võib tekkida ebavõrdse kohtlemise oht. Samuti
ajateenijate üldiseid hoiakuid naiste ajateenis-
nõustuti teenistuse alguses enam, et naiste
tuses osalemise kohta ning naiste sobivuse
osalemine parandab meesajateenijate moti-
kohta kaitseväeteenistusse. Käesolevad küsi-
vatsiooni (0,6 palli), riigikaitsesse panustamine
mused olid suunatud eelkõige meesajateenija-
ei sõltu isiku soost (0,4 palli) ja ühine ajateenis-
tele, kelle hoiakud kujundavad samuti naiste
tus tekitab probleeme igapäevastes elukorral-
edukust ja motivatsiooni säilimist ajateenistu-
dustes (0,3 palli).
ses. Antud teemaplokile oli võimalus vastata ka
97
Võrreldes madalama ja kõrgema motivatsioo- Vaadates kõiki mõlemas küsitlusetapis osale-
niga naiste hinnanguid ajateenistuse alguses, nud naisi koos ning nende hoiakute muutust,
saame öelda, et hoiakud on sarnased ning saab öelda, et ajateenistuse lõpuks nõustuvad
märkimisväärseid erinevusi ei saa esile tuua. naised vähem, et ühise ajateenistuse korral
Ajateenistuse lõpuks näeme, et madalama mo- võib tekkida ebavõrdse kohtlemise oht ja et
tivatsiooniga naiste hoiak seoses asjaoluga, et naiste osalemine teenistuses suurendab mee-
ühine teenistus tekitab probleeme igapäevases sajateenijate motivatsiooni. Tegemist on posi-
elukorralduses, ei ole algusega võrreldes muu- tiivsete muutustega. Iseenesest ei peakski
tunud, ent kõrgema motivatsiooniga naiste naiste kaasamine meesajateenijate motivat-
puhul on nõustumine väitega võrreldes teenis- siooni kuidagi suurendama, vaid naised peak-
tuse algusega vähenenud. Seetõttu on väitega sid olema sama loomulik osa ajateenistusest
nõustumise vahe kahe rühma puhul suurene- nagu mehed ehk sool ei tohiks olla tähtsust.
nud (kõrgema ja madalama motivatsiooniga Seega saab meesajateenijate motivatsiooni
naiste vahe 0,7 palli). langust tõlgendada pigem heana. Samuti on
positiivne, et ebavõrdse kohtlemise ohu taju-
mine teenistuse lõpuks väheneb.
Tabel 5.2. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naisajateenijate keskmised hinnangud ja nende muutus
eelarvamuste ja uskumustega seotud väidete osas skaalal 1-„ei nõustu üldse“ kuni 4-„nõustun täielikult“
(kaasatud ainult mõlemas küsitlusetapis osalejad)
MADALAM MOTIVAT- KÕRGEM MOTIVATSIOON
SIOON
Algus Lõpp
Algus Lõpp
Muutus (N=16- (N=16- Muutus
(N=7-9) (N=7-8)
18) 19)
Naiste osalemine suurendab meesajatee-
2,6 2,1 -0,5 2,8 2,2 -0,6
nijate motivatsiooni
Naiste osalemine muudab väljaõppe kee-
1,6 1,7 0,1 1,5 1,5 0,0
rulisemaks
Ühine ajateenistus tekitab probleeme
1,9 1,9 0,0 1,5 1,2 -0,3
igapäevases elukorralduses
Ühine ajateenistus tekitab probleeme
1,4 1,4 0,0 1,4 1,5 0,1
omavahelistes suhetes
Parandab üksuses ajateenijate omavahe-
2,8 2,9 0,1 3,2 2,5 -0,7
list suhtluskultuuri
Ühise ajateenistuse puhul võib tekkida
2,6 1,6 -1 2,3 1,6 -0,7
ebavõrdse kohtlemise oht
Riigikaitsesse panustamise tõhusus ei
3,8 3,8 0,0 3,8 3,4 -0,4
sõltu isiku soost
98
5.1.6. Hinnangud ajateenistusele omandati edasiseks eluks kasulikke teadmisi ja
oskusi (vt joonis 5.5). Teise ja kolmandana ka-
Edasi vaatasime, kas ja kuidas erinevad ajatee-
sulikuks pidasid kõrgema motivatsiooniga nai-
nistuse lõpus kõrgema ja madalama motivat-
sed asjaolu, et ajateenistuses leiti endale palju
siooniga naiste hinnangud ajateenistuse kasu-
häid tuttavaid, kellega soovitakse ka edaspidi
likkusele, ajateenistuse vajalikkusele nii isikliku
suhelda ning enesekindluse tõusu. Madalama
arengu kui ka Eesti riigi julgeoleku jaoks ning
motivatsiooniga naised seadsid kasulikkuse
väljaõppele.
poolest võrdselt teisele ja kolmandale kohale
Ajateenistuse kasulikkuse hindamiseks oli esi- spordi ja füüsilise vormiga seotud väited. Sel-
tatud seitse väidet, mida hinnati skaalal 1-„ei lega, et ajateenistuse läbimise näol oli tegemist
ole üldse nõus“ kuni 5-„olen täiesti nõus“. aja raiskamisega, nõustusid oluliselt enam ma-
Nii kõrgema kui ka madalama motivatsiooniga dalama motivatsiooniga naised.
naised nõustusid enam, et ajateenistuse käigus
Ajateenistuse käigus omandasin edasiseks eluks 4,3
kasulikke teadmisi ja oskusi 4,2
Ajateenistuses leidsin endale palju häid tuttavaid, 4,1
kellega on kavas suhelda ka edaspidi 3,8
Ajateenistuse läbimine suurendas minu 3,9
enesekindlust 3,4
3,7
Ajateenistus tõstis motivatsiooni liikuda ja teha sporti
4,0
3,7
Ajateenistuse läbimine parandas minu füüsilist vormi
4,0
Tänu ajateenistuse läbimisele muutus minu eluviis 3,3
tervislikumaks 3,2
1,6 Keskmine
Ajateenistus oli minu jaoks aja raiskamine
2,3
1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0
Kõrgem motivatsioon (N=19) Madalam motivatsioon (N=9)
Joonis 5.5. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naiste keskmised hinnangud ajateenistuse kasulikkusele
endale skaalal 1-„ei ole üldse nõus“ kuni 5-„olen täiesti nõus“
99
Seda, kui vajalikuks peetakse ajateenistust isik- vajalikumaks kõrgema motivatsiooniga naised,
liku arengu ja Eesti riigi julgeoleku jaoks küsi- ent teenistuse lõpuks olid vajalikkuse hinnan-
takse ajateenijatelt nii teenistuse alguses kui ka gud mõlema motivatsioonirühma naistel üht-
lõpus. Vajalikkust mõõdeti skaalal 1-„täiesti lustunud.
mittevajalik“ kuni 4-„kindlasti vajalik“. Selleks,
Hinnanguid väljaõppele anti sagedusskaalal 1-
et näha, kas kõrgema ja madalama motivat-
„mitte kunagi“ kuni 5-„alati“ ning hindamiseks
siooniga naistel on käesolevate küsimuste osas
oli viis väljaõppega seotud väidet. Hinnangud
sarnane või erinev hinnang ning kas see tee-
väljaõppele olid nii kõrgema kui ka madalama
nistuse jooksul muutus, kaasasime analüüsi
motivatsiooniga naiste seas väga sarnased, eri-
vaid mõlemas küsitlusetapis osalenud naised.
nedes kas üldse mitte või 0,1–0,2 palli võrra (vt
Näeme, et ajateenistuse alguses hindasid kõr- joonis 5.7). Kõrgeimalt hinnati väljaõppe jõu-
gema motivatsiooniga naised ajateenistuse kohasust – keskmine hinnang mõlema rühma
isikliku arengu seisukohast vajalikumaks kui naistel 4. Madalaimalt hinnati väljaõppe pinge-
madalama motivatsiooniga naised, ent teenis- lisust – keskmine kõrgema motivatsiooniga
tuse lõpuks oli olukord vastupidine (vt joonis naistel 3,1 ja madalama motivatsiooniga nais-
5.6). Ajateenistuse vajalikkust Eesti riigi jul- tel 3,2.
geoleku jaoks hindasid ajateenistuse alguses
ajateenistuse läbimist Eesti ajateenistuse läbimist isikliku
Kuivõrd vajalikuks Te peate Kuivõrd vajalikuks Te peate
3,4
AJATEENISTUSE ALGUSES (N=7-19)
arengu jaoks?
3,1
3,2
AJATEENISTUSE LÕPUS (N=9-19)
3,3
3,8
riigi julgeoleku jaoks?
AJATEENISTUSE ALGUSES (N=8-19)
3,5
3,6
AJATEENISTUSE LÕPUS (N=7-19)
3,6
Keskmine
1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0
Kõrgem motivatsioon Madalam motivatsioon
Joonis 5.6. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naiste keskmised hinnangud ajateenistuse vajalikkusele
isikliku arengu ja Eesti riigi julgeoleku jaoks saakalal 1-„täiesti mittevajalik“ kuni 4-„kindlasti vajalik“, (kaa-
satud ainult mõlemas küsitlusetapis osalejad)
100
4,0
Väljaõpe oli jõukohane
4,0
Väljaõpet läbides sain aru enda ülesandest ja rollist 4,0
meeskonnas 3,9
3,9
Väljaõpe oli huvitav
3,7
Väljaõpet läbides selgitasid instruktorid/ülemad, miks 3,8
me midagi õpime/harjutame ja miks see on oluline 3,6
3,1
Väljaõpe oli pingeline
3,2
Keskmine
1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0
Kõrgem motivatsioon (N=19) Madalam motivatsioon (N=9)
Joonis 5.7. Motivatsiooniklastritesse kuulunud naiste keskmised hinnangud väljaõppele skaalal 1-„mitte
kunagi“ kuni 5-„alati“
5.1.7. Rahulolu ajateenistusega Suuremad erinevused esinesid elamistingi-
mustele ning varustusele antud hinnangutes.
Rahulolu ajateenistusega hinnati viiepallilisel
Elamistingimustega olid rahulolevamad kõr-
skaalal, kus 1 tähistas madalat rahulolu ja 5
gema motivatsiooniga naised. Varustusega
kõrget rahulolu. Kokku oli hindamiseks 13 te-
olid rahulolevamad aga madalama motivat-
gurit, millest naistega seotud analüüsi kaasa-
siooniga naised. Selline rahulolu varieeruvus
sime 10, kuna lisaks hinnangu andmisele oli
võib tuleneda ootuste erinevusest ehk kõr-
võimaliku vastusevariandina valikus „ei oska
gema motivatsiooniga naisajateenijate ootu-
öelda“ ning kolme küsimuse raames kasutas
sed varustusele on kõrgemad, nad on varus-
seda 61–82% naistest. Enim valiti „ei oska
tuse suhtes kõrgendatud ootustega, samas
öelda“ vastuseid väidete puhul, mis olid seotud
elamistingimuste osas neil ilmselt ei ole nii
sotsiaaltöö ja psühholoogi tugiteenuste ning
suuri illusioone kui seda madalama motivat-
kaplaniteenistusega, mida saab pidada ootus-
siooniga naistega. Antud tulemuste tõlgenda-
päraseks, sest kõigil ei ole teenistuse jooksul
misel peame võtma siiski arvesse seda, et te-
eelpool nimetatud teenustega kokkupuudet.
gemist on väga väikese arvu indiviididega ja
Ka ajateenistusega rahulolu puhul olid naiste tegemist võib olla juhusliku erinevusega.
hinnangud üpriski sarnased (vt joonis 5.8).
101
4,2
Elamistingimustega 3,6
4,1
Kogu teenistusega 3,9
4,1
Suhetega ülemustega 4,0
3,9
Väljaõppega 3,9
3,8
Sportimisvõimalustega 3,9
3,7
Ajateenijate omavaheliste suhetega 3,9
3,7
Meditsiiniabiga 3,7
3,7
Toitlustamisega 3,9
3,6
Võimalustega vaba aja veetmiseks 3,6
3,2
Teile antud varustusega 3,6 Keskmine
1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0
Kõrgem motivatsioon (N=19) Madalam motivatsioon (N=8-9)
Joonis 5.8. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naiste keskmised hinnangud ajateenistusega rahulolule
skaalal 1-„ei olnud üldse rahul“ kuni 5-„väga rahul“
5.1.8. Ajateenistuse kogemus ja edasine sis on kokku koondatud kolmeks vastuseva-
teenistusmotivatsioon riandiks – kindlasti või tõenäoliselt tegevväela-
seks tulijad, kaalujad (sõltub pakutavatest tin-
Järgnevalt vaatame, kuidas ajateenistuses ko-
gimustest) ja tõenäoliselt või kindlasti mittetu-
getu kujundab edasist teenistusmotivatsiooni
lijad.
ehk õppekogunemistel (edasi ÕK) osalemist ja
soovi tulla tegevteenistusse. Lisaks uurime, kas Kui ajateenistuse alguses nõustusid pea poo-
soost tuleneva erineva kohtlemise tajumine led (8/19st) kõrgema motivatsiooniga naised,
(kergemad ülesanded, tähelepanu jne) mõju- et oleksid kindlasti või tõenäoliselt valmis as-
tab edasist teenistusmotivatsiooni. tuma teenistusse tegevväelasena, siis teenis-
tuse lõpuks näitas valmisolekut veerand kõr-
Alustuseks vaatame motivatsioonirühmade
gema motivatsiooniga naistest (5/19st) (vt joo-
lõikes, kuidas mõlemas küsitlusetapis osalenud
nis 5.9). Kui ajateenistuse alguses kinnitas 1/3
naised suhtusid tegevteenistusse tulekusse
madalama motivatsiooniga naistest (3/9st) val-
ajateenistuse alguses ja lõpus ning kas teenis-
misolekut tegevteenistuseks, siis ajateenistuse
tuse jooksul suhtumine muutus. Tegevteenis-
lõpuks oli valmisolek tegevteenistuseks ole-
tuseks valmisoleku tõenäosust mõõdetakse
mas üle poolte (5/9st) madalama motivatsioo-
viie vastusevariandiga, mis käesolevas analüü-
niga naistest.
102
Oleksin kindlasti nõus või tõenäoliselt nõus 3 8
AJATEENISTUSE
Kaaluksin sellist võimalust sõltuvalt
ALGUSES
4 7
pakutavatest tingimustest
Tõenäoliselt ei oleks nõus 1 4
Ei oska öelda 1
AJATEENISTUSE
Oleksin kindlasti nõus või tõenäoliselt nõus 5 5
LÕPUS
Kaaluksin sellist võimalust sõltuvalt
1 8
pakutavatest tingimustest
Tõenäoliselt või kindlasti ei oleks nõus 3 6 Indiviidide arv
0 2 4 6 8 10 12
Madalam motivatsioon (N=9) Kõrgem motivatsioon (N=19)
Joonis 5.9. Tegevteenistusse tuleku tõenäosus motivatsiooniklastrite lõikes (kaasatud ainult mõlemas kü-
sitlusetapis osalejad)
Edasi vaatame, kas ajateenistusega rahulolu naiste seas on veidi alla poolte (2/5st) ajatee-
mõjutab tegevteenistuseks valmisolekut. nistusega mitterahulolijatest valmis tegevväe-
Oleme koondanud küsimuse „Kuivõrd rahul Te laseks tulemist kaaluma, siis madalama moti-
olite ajateenistuses kogu teenistusega?“, mida vatsiooniga naiste seas ei ole kumbki mittera-
mõõdeti skaalal 1-„ei olnud üldse rahul“ kuni hulolijatest valmis seda tegema. Seega võime
5-„väga rahul“ vastused kaheks – ajateenistu- eeldada, et kõrgema motivatsiooniga teenis-
sega rahul (väga rahul või pigem rahul valijad) tust alustanud naiste puhul ei mängi teenistu-
ja ajateenistusega mitterahul (ei rahul ega mit- sega rahulolu nii suurt rolli tegevteenistusse
terahul ja pigem ei olnud rahul valijad). Kogu tuleku puhul madalama motivatsiooniga alus-
teenistusega täiesti rahulolematuid naiste seas tanud naistega võrreldes.
ei olnud.
Uurime, kas ajateenistusega rahulolul ning ÕK-
Näeme, et naiste teenistusega rahulolu jagu- il osalemise tunnetel on omavaheline seos.
neb mõlemas motivatsiooniklastris sarnaselt: Näeme, et kõrgema motivatsiooniga naiste
ligi 3/4 naistest on kogu teenistusega rahul ja seast tuleks hoolimata ajateenistusega rahu-
ligikaudu veerand mitterahul (joonis 5.10). Küll lolule hea meelega ÕK-ile vaid alla viiendiku
aga näeme, et kui kõrgema motivatsiooniga (2/14st) (vt joonis 5.11). Madalama motivat-
naistest on teenistusega rahulolijatest valmis siooniga naiste seast tulevad ajateenistusega
jätkama tegevteenistuses 1/3 (5/14st), siis ma- rahulolijatest ÕK-ile üle poolte (4/7st). ÕK-ile
dalama motivatsiooniga naistest pea kolmvee- jätaks tulemata alla kümnendiku (1/14st) kõr-
rand (5/7st). Kui kõrgema motivatsiooniga gema motivatsiooniga ajateenistusega rahu-
103
lolevatest naistest, mitterahulolijate seas tule- (1/7st) ajateenistusega rahulolijatest ja pooled
mata jätjaid ei ole. Madalama motivatsiooniga (1/2st) mitterahulolijatest.
naiste seas jätaks ÕK-ile tulemata alla viiendiku
Joonis 5.10. Rahulolu ajateenistusega ja valmisolek tegevteenistuseks motivatsiooniklastrite lõikes, kasti
suurus on võrdeline indiviidide arvuga alarühmas
Joonis 5.11. Rahulolu ajateenistusega ja õppekogunemisele tuleku tunded motivatsiooniklastrite lõikes,
kasti suurus on võrdeline indiviidide arvuga alarühmas
2022.-23. aasta ajateenijate kompleksuuringus kohtlemist, kas neile on antud kergemaid üle-
oli eraldi temaatiline küsimusteplokk vaid nais- sandeid, kas meesajateenijad pidid naiste tõttu
tele, mis sisaldas väiteid naissoost ajateenijate rohkem pingutama ning kas eeldati, et nad ei
ebavõrdse kohtlemise ning ahistamise kohta. saa hakkama. Väiteid sai hinnata skaalal 1-
Esimese nelja väitega selgitati välja ebavõrdse „üldse mitte“ kuni 4-„pidevalt“.
kohtlemise kogemine ja sagedus. Küsiti, kas
naised on tundnud soost tulenevalt erinevat
104
Järgmised kolm väidet olid seotud negatiivse mikku null (mitte ühtegi ebavõrdset kohtle-
kogemuse ning ahistamisega. Naistelt küsiti, mist) kuni 7 (märkinud iga küsimuse puhul, et
kas neile on tehtud solvavaid märkusi, osuta- on seda ajateenistuse jooksul kogenud).
tud ebameeldivat tähelepanu ning tehtud vas-
Vaatame, kuidas ajateenistuses kogetud soost
tumeelseid lähenemiskatseid. Nendele küsi-
tulenevad negatiivsed kogemused ja erinevate
mustele tuli vastata, kelle poolt ebameeldiv ko-
kogemuste rohkus mõjutab naiste tegevtee-
gemus oli tulnud (ajateenijad või ülemad). Kui
nistusse astumist. Kui kõrgema motivatsioo-
kogemus puudus, oli selle jaoks variant „ei ole
niga naiste seast oli valmis tegevteenistuses
kogenud“. Järgnevalt lõime eeltoodud seitsme
jätkama kolmandik (3/8st) naistest, kes olid ko-
tunnuse põhjal koondtunnuse, kuhu märki-
genud ajateenistuses 1-3 erinevat liiki eba-
sime, kui mitu korda on naisajateenija märki-
meeldivat kogemust, siis madalama motivat-
nud ebavõrdset kohtlemist või ahistamist. Siin-
siooniga naiste seas oli neid üle kolmveerandi
kohal ei ole me arvesse võtnud kogemuse sa-
(4/5st) (vt joonis 5.12). Rohkemate ebameeldi-
gedust, vaid üleüldise esinemise, kuna koge-
vate kogemuste korral tegevteenistuse mitte-
muse sagedus ei pruugi peegeldada koge-
tulemist kinnitavad pooled madalama motivat-
muse intensiivsust. Vastusevariandid jäid vahe-
siooniga (2/4st) ja kolmandik (3/9st) kõrgema
motivatsiooniga naistest.
Joonis 5.12. Ebameeldiva kogemuse olemasolu ja valmisolek tegevteenistuseks motivatsiooniklastrite lõi-
kes, kasti suurus on võrdeline indiviidide arvuga alarühmas
motivatsiooniga ja 1/3, kes on madalama mo-
Selles alapeatükis selgitasime välja naiste aja-
tivatsiooniga. Selgus, et edasisel tegevtee-
teenistusse tuleku põhjused ja ajateenistusse
nistusse astumisel ei mängi niivõrd suurt rolli
panustama motiveerivad tegurid. Analüüsi käi-
ajateenistusega rahulolu kui motivatsioon –
gus selgus, et naisi on enim ajendanud ajatee-
kuigi rahulolu ajateenistusega oli nii kõrgema
nistusse vabatahtlikult tulema soov panna en-
kui madalama motivatsiooniga naistel sarnane,
nast uues olukorras proovile, omandada prak-
siis tegevväelaseks on altimad astuma need
tilisi oskusi, panustada Eesti kaitsevõime taga-
naised, kes teenistuse alguses olid madalama
misse ning sobiv aeg elumuutuseks. Leidsime,
motivatsiooniga, kuid teenistuse lõpuks nende
et naised on võimalik jagada kahte rühma – 2/3
motivatsioon tõusis (vt osa 5.1.8).
naisi, kes on ajateenistuse alguses kõrgema
105
5.2. Meessoost ajateenijate 2.1. Meeste suhtumine, eelarvamused ja
hoiakud ja suhtumine naiste uskumused seoses naiste osalusega aja-
teenistuses
osalemisesse ajateenistuses
Esmalt on antud ülevaade noormeeste hoiaku-
Järgnevalt antakse ülevaade sellest, missugu-
test naiste suhtes ajateenistuses ning kuidas
sed on meesajateenijate hoiakud naiste osale-
suhtumine teenistuse jooksul muutus. Siinko-
mise kohta ajateenistuses. Analüüsi on kaasa-
hal tuleb märkida, et enne ajateenistust mõõ-
tud ainult meesajateenijad, kes vastasid küsit-
detakse ajateenijate eelhoiakut ning teenistuse
lusele nii teenistuse alguses kui ka lõpus, et
lõpuks on neil arvamus kujunenud kogemuse
saada parem ülevaade hoiakute muutustest.
pealt. Ajateenistuse alguses uskus 77% noor-
Tulenevalt sellest on järgmises peatükis ana-
mehi, et naised võiksid osaleda ajateenistuses
lüüsitud 2460 osalejat. Vaatluse alla on võetud
vabatahtlikult (vt joonis 5.13). Teenistuse lõ-
noormeeste hoiakud, mis puudutavad naiste
pus, kui ajateenijatel oli teenistuskogemus,
osalemist ajateenistuses, kuidas on hoiakud
langes antud arvamus 8% võrra. Teenistuse lõ-
teenistuse jooksul muutunud ning kuidas mõ-
pus tõusis aga suhtumine, et ajateenistus võiks
jutab hoiakuid ja hoiakute muutust kokku-
olla naistele kohustuslik (3% võrra 22%-le)
puude naistega ajateenistuses.
ning naised ei peaks üldse ajateenistuses osa-
lema (5% võrra 9%-le).
%
80
70 69
60
50
40 77
30
20 22
10 19 9 4
0
Ajateenistus võiks olla Naised võivad vabatahtlikult Naised ei peaks osalema
naistele kohustuslik ajateenistuses osaleda ajateenistuses
Algus Lõpp
Joonis 5.13. Meesajateenijate suhtumise muutus naiste osalemise suhtes ajateenistuses teenistuse jook-
sul (%)
106
Võib öelda, et ajateenistuse käigus hoiakud Joonisel 5.14 on välja toodud eelarvamuste ja
muutusid. Ajateenistuse alguses pooldas 71% uskumuste väited teenistuse alguses ja lõpus.
meesajateenijatest naiste võrdset teenimist Ajateenistuse alguses nõustus üle poole vasta-
kõikides üksustes ja ametikohtadel ning 29% jatest järgnevate väidetega: 51% uskus, et tõu-
uskus, et naised võiksid teenida tagalas ja teis- seb meessoost ajateenijate motiveeritus, 67%
tes toetavates funktsioonides. Ajateenistuse arvas, et paraneb ajateenijate omavaheline
lõpus langes võrdset suhtumist pooldav hoiak suhtlemiskultuur ning 82% arvas, et riigikait-
14% võrra, mis tõstis hinnangut, et naised sesse panustamine ei sõltu isiku soost. Ajatee-
peaksid teenima pigem tagalas ja toetavates nistuse lõpus langesid eeltoodud näitajad 6%-
funktsioonides 22% võrra. Lisaks langesid teenistuse lõpuks
näitajad teiste väidete suhtes, välja arvatud
keerulisem väljaõpe, mis tõusis 4% võrra.
100%
90 Algus Lõpp
80
76
70
60
50
43 45
40
30 29
20 20 20
17
10 51 16 31 19 67 45 82
0
elukorralduses (N=1876-2095)
ebavõrdse kohtlemise oht
tõhusus ei sõltu isiku soost
motiveeritus (N=1924-2027)
vahelistes suhetes (N=1851-
Keerulisem väljaõpe (N=1879-
suhtlemiskultuuri paranemine
Riigikaitsesse panustamise
Nais- ja meesajateenijate
Meesajateenijate suurem
Probleemid ajateenijate
Ajateenijate omavaheline
Probleemid igapäevases
(N=1755-1974)
(N=2114-2199)
(N=1500-1903)
2048)
2061)
Joonis 5.14. Meesajateenijate osakaal, kes nõustus järgnevate eelarvamuste ja uskumuste väidetega (%)
Kui ajateenistuse alguses arvas 31% noormehi, on tähelepanu pöörata asjaolule, et langus ei
et naiste osalemine teenistuses toob kaasa pruugi täheldada pildi halvenemist, kuna tule-
probleeme igapäevaelu korralduses, siis tee- musi saab mitme väite osas tõlgendada kaheti.
nistuse lõpus tõdes vaid 20%, et see oli prob- Näiteks võime küsida, kas naiste osalemine
leemiks. Samuti tundis 29% noormeestest, et ajateenistuses peaks tingimata tõstma meesa-
naiste osalus ajateenistuses tekitas nais- ja jateenijate motiveeritust või parandama aja-
meesajateenijate ebavõrdse kohtlemise ohu, teenijate omavahelist suhtlemiskultuuri? Või
mida oli 16% vähem kui esialgu arvati. Oluline olekski ideaalpilt see, kui naiste osalemine
107
oleks loomulik ning ei muudaks motivatsiooni muudeti arvamust ebavõrdse kohtlemise ohu
ega suhtlemiskultuuri? Eeltoodud näitajate (42%), suhtlemiskultuuri paranemise (39%)
langus võib peegeldada olukorda, kus meesa- ning meesajateenijate suurema motiveerituse
jateenijad ei tajunud, et naisajateenijad oleks (32%) suhtes. 28% noormehi, kes uskus, et
teatava positiivse muutuse esile kutsunud, vaid naiste osalemine toob kaasa ebavõrdse koht-
et naised olid samasugused sõdurid kui me- lemise ohu, tundis ajateenistuse lõpus, et eba-
hed. Seega oleks nende väidete puhul nõustu- võrdse kohtlemise ohtu ei olnud. 31% ajatee-
jate osakaalu langus justkui suurenenud nijatest, kes algselt uskus, et suhtlemiskultuur
võrdse kohtlemise indikaator. paraneb naistega koos teenides, tõdesid, et
suhtlemiskultuur ei paranenud. 20% vastanuist
Tabelis 5.3 on välja toodud eelarvamuste ja
muutis oma arvamust teenistuse lõpus, et
hoiakute muutused teenistuse jooksul. Suurem
meesajateenijate motiveeritus ei tõuse naiste
osa meesajateenijaid on jäänud oma hoiaku-
osalemise tõttu ajateenistuses.
tele kindlaks ning vastasid nii ajateenistuse al-
guses kui lõpus ühtemoodi. Kõige rohkem
Tabel 5.3. Meesajateenijate hoiakute muutus teenistuse jooksul (%)
Väited naiste osalemise kohta ajateenistuses Alguses
Alguses
ei nõus- Püsivalt
Püsivalt nõustus,
tunud, mitte-
nõustuv lõpus
lõpus nõustuv
mitte
nõustus
Meesajateenijate suurem motiveeritus (N=656) 30 20 12 38
Keerulisem väljaõpe (N=706) 7 8 14 71
Probleemid igapäevases elukorralduses (N=759) 9 17 10 65
Probleemid ajateenijate vahelistes suhetes (N=722) 5 9 13 72
Ajateenijate omavaheline suhtlemiskultuuri parane-
40 31 8 22
mine (N=568)
Nais- ja meesajateenijate ebavõrdse kohtlemise oht
16 28 14 43
(N=672)
Riigikaitsesse panustamise tõhusus ei sõltu isiku
68 15 9 8
soost (N=780)
5.2.2. Meesajateenijate hoiakute muutus ja nistuse jooksul teenisite ühes jaos või mees-
kokkupuuted naisajateenijatega konnas koos naissoost ajateenija(te)ga?“ ja
„Kas ajateenistuse jooksul oli Teie ülemate või
Teenistuse jooksul tekkinud hoiakute muutuse
instruktorite hulgas naissoost tegevväelasi?“.
põhjustena võib esile tuua mitu tegurit. Järg-
Noormeeste suhtumist naiste ajateenistuses
nevalt on vaadatud, kuidas muutusid teenis-
osalemisesse analüüsides on antud tunnused
tuse jooksul meesajateenijate hoiakud ning kas
koondatud üheks tunnuseks: „Teenistusalane
muutused on seotud naistega koos teenimi-
kokkupuude naissoost ajateenija/ülemaga“.
sega. Kokkupuute tunnuseid on kaks: „Kas tee-
108
Analüüsides uskumuste ja eelarvamuste väi- kohta ajateenistuse jooksul (vt tabel 5.4a). Ligi
teid, on analüüsi jäetud ainult kokkupuude nai- kolmveerand ajateenijatest jäid oma seisuko-
sajateenijatega. 39% meesajateenijatest teeni- hale kindlaks vaatama sellele, kas neil oli tee-
sid samas jaos või meeskonnas naisajateenija- nistusalaseid kokkupuuteid naistega või mitte.
tega ning 55% noormeestest oli ülemate või Tabel 5.4b annab detailsema ülevaate hoiakute
instruktorite seas naisi. muutustest teenistuse jooksul vastavalt nais-
soost ajateenijate/ülematega kokkupuutele.
Suurem osa meesajateenijaid ei muutnud oma
hoiakuid naiste ajateenistusse kaasamise
Tabel 5.4a. Meesajateenijate suhtumise muutus naiste ajateenistusse kokkupuutel naistega (%)
Ajateenistuse alguses Teenistusalane Teenistusalane
Suhtumise kokkupuude nais- kokkupuude nais-
muutus soost ajateenija/ soost ajateenija/
ülemaga olemas % ülemaga puudus %
Suhtumine jäi sa-
Suhtumine naiste ajateenistusse (ko- 75 75
maks
hustuslik, vabatahtlik, ei peaks osa-
Suhtumine muu-
lema) 25 25
tus
Suhtumine naiste ametikohtadesse Suhtumine jäi sa-
73 71
(võrdselt meestega kõikides üksustes maks
ja ametikohtadel, pigem tagalas ja Suhtumine muu-
27 29
toetavates funktsioonides) tus
Tabel 5.4b. Meesajateenijate suhtumise muutus naiste ajateenistusse kokkupuutel naistega %
Teenistusalane
Teenistusalane
kokkupuude nais-
kokkupuude nais- Erine-
Ajateenistuse alguses Ajateenistuse lõpus soost ajateenija/
soost ajateenija/ vus %
ülemaga puudus
ülemaga olemas %
%
Kohustuslik 12 9 3
Kohustuslik ajateenis-
Vabatahtlik 7 7 0
tus naistele
Ei peaks osalema 1 1 0
Kohustuslik 11 10 1
Vabatahtlik ajateenis-
Vabatahtlik 61 63 -2
tus naistele
Ei peaks osalema 6 6 0
Kohustuslik ˂1 (N=1) ˂1 (N=3) 0
Naised ei peaks osa-
Vabatahtlik 2 1 1
lema ajateenistuses
Ei peaks osalema 2 3 -1
Kõikides üksustes ja
Kõikides üksustes ja 53 48 5
ametikohtadel
ametikohtadel
Tagalas 20 22 -2
Kõikides üksustes ja
7 7 0
Tagalas ametikohtadel
Tagalas 20 23 -3
109
Üldiselt võib öelda, et naissoost ajateenijatega esile, et naissoost ajateenijatega koosteeni-
koos teenimine või naissoost ülema all teeni- mise kogemusel ei ole eraldiseisvat efekti mee-
mine muudab väga vähe meesoost ajateeni- soost ajateenijate hoiakutele. (vt tabel 5.5).
jate hoiakuid naiste ajateenistuses osalemise Statistiliselt oluline erinevus tuli esile ainult
ning teenistus- ja ametikoha suhtes. Seega ei seoses probleemidega ajateenijate vahelistes
saa kinnitada eeldust, et naistega koos teeni- suhetes, kus 22% noormeestest muutsid tee-
mise kogemus muudaks meessoost ajateeni- nistuse jooksul oma arvamust ning see erines
jate suhtumist naiste osalemisesse ajateenistu- vastavalt kokkupuute olemasolule naissoost
ses. Täheldatavad on küll suhtumise muutu- ajateenijatega. Nende noormeeste hulgas, kes
mine teenistuse jooksul, kuid see ei tulene kok- teenisid koos naissoost ajateenijatega, suure-
kupuutest naissoost ajateenijate või ülema- nes nende osakaal, kes jõudsid teenistuse
tega. jooksul järeldusele, et naiste osalemine tekitab
probleeme ajateenijate omavahelistes suhetes.
Kui võrrelda teenistuses alguses ja lõpus küsi-
Seevastus noormeeste hulgas, kes ei teeninud
tud arvamusi naiste osalemise mõju kohta aja-
koos naistega, kasvas nende osakaal, kes jõud-
teenistuse erinevatele aspektidele, siis tuleb
sid teenistuse jooksul järeldusele, et naiste
osalus pigem ei tekita probleeme.
Tabel 5.5. Meesajateenijate hoiakute muutus teenistuse jooksul kokkupuutel naistega (%)
Nõustus Ei nõus- Ei nõus-
Nõustus alguses, tunud al- tunud al-
Eelarvamused ja uskumu- Naistega koos teeni-
alguses ei nõus- guses, guses
sed mine
ja lõpus tunud lõ- nõustus ega lõ-
pus lõpus pus
Meesajateenijate suurem Teenis koos naistega 30 20 12 38
motiveeritus Ei teeninud naistega 32 18 13 37
Teenis koos naistega 7 8 14 71
Keerulisem väljaõpe
Ei teeninud naistega 6 10 12 73
Probleemid igapäevases Teenis koos naistega 9 17 10 65
elukorralduses Ei teeninud naistega 11 19 10 60
Probleemid ajateenijate va- Teenis koos naistega 5 9 13 72
helistes suhetes* Ei teeninud naistega 6 13 9 72
Ajateenijate omavaheline Teenis koos naistega 40 31 8 22
suhtlemiskultuuri parane-
Ei teeninud naistega 37 29 11 23
mine
Nais- ja meesajateenijate Teenis koos naistega 16 28 14 43
ebavõrdse kohtlemise oht Ei teeninud naistega 16 28 11 45
Riigikaitsesse panustamise Teenis koos naistega 68 15 9 8
tõhusus ei sõltu isiku soost Ei teeninud naistega 70 13 8 9
110
Aruande selles osas otsiti vastust küsimus- mehi kui naisi, on sageli loovamad ja tõhusa-
tele, millised on meesajateenijate hoiakud mad, aidates kaasa sõjalise efektiivsuse tõst-
naiste ajateenistuse kohta ning kas ja kuidas misele, seda eriti keerulistes jul-
need ajateenistuse jooksul muutuvad. Lisaks geolekuolekuolukordades, kus on vaja kii-
uuriti, kas meeste hoiakuid naiste ajateenis- resti kohaneda ja leida innovaatilisi lahen-
tuses osalemise osas on mõjutanud naisaja- dusi35.
teenijatega või -tegevväelastega kokku-
Kui varasemalt on uuritud naistesse suhtu-
puude.
mist riigikaitses laiemas kontekstis, siis eraldi
Teenistuse alguses uskus üle kolmveerandi naistega koos teeninud kaasajateenijate suh-
noormeestest, et naised võiksid vabatahtli- tumist naisajateenijatesse uuritud ei ole. Sip-
kult ajateenistuses teenida. Teenistuse lõ- lase (201736) uuringust selgus, et keskmine
puks naiste vabatahtliku teenistuse poolda- tegevväelane suhtub soosivamalt naiste tee-
jate osakaal langes ning leiti, et ajateenistus nistusse kui keskmine Eesti (tsiviil)kodanik.
võiks olla naistele kohustuslik või naised ei Sama uuring tõi veel esile, et naiste sooritus-
peaks üldse ajateenistuses osalema. Kui aja- võime hinnang on kõrgem nendel vastajatel,
teenistuse alguses pooldas enam mehi nais- kes on ise naistega teenistuses kokku puutu-
tega ajateenistuses võrdset teenimist kõiki- nud.
des üksustes ja ametikohtadel, siis teenistuse
Lisaks eelnevale, on varasemad ajateenijate
lõpuks hakkas vähem mehi võrdset suhtu-
kompleksuuringud näidanud, et keskmine
mist pooldama ning süvenes hoiak, et naised
naissoost ajateenija on kõrgemalt motiveeri-
peaksid teenima pigem tagalas ja toetavates
tud kui meessoost ajateenija, mistõttu otsus-
funktsioonides (vt alapeatükk 5.2.1).
tasime vaadata lähemalt naisi motiveerivaid
tegureid ning kuidas need on seotud ajatee-
Kokkuvõte nistuse rahuloluga ning edasiste plaanidega
2022.-2023. aasta kompleksuuringus võeti jätkata riigikaitse valdkonnas. Selgus, et
lähemalt uurimise alla naiste osalus ajatee- naiste edasisel tegevteenistusse astumisel ei
nistuses. Naiste kaasamise edendamine riigi- märgi niivõrd suurt rolli ajateenistusega ra-
kaitsesse hõlmab endast erinevaid aspekte ja hulolu, vaid pigem motivatsioon — kuigi ra-
põhjendusi. Demograafiliste tegurite osas hulolu ajateenistusega oli nii kõrgema kui
laiendab see kaitseväelaste värbamisbaasi, madalama motivatsiooniga naistel sarnane,
mis on eriti oluline väiksema rahvaarvuga rii- siis tegevväelaseks on altimad astuma need
kides. Sotsiaalse võrdsuse seisukohalt eden- naised, kes teenistuse alguses olid madalama
dab see soolist võrdõiguslikkust ja näitab, et motivatsiooniga, kuid teenistuse lõpuks
kõik ühiskonnaliikmed saavad panustada rii- nende motivatsioon tõusis (vt alapeatükk
gikaitsesse. Samuti on tõestatud, et mitme- 5.1.7).
kesisemad meeskonnad, mis hõlmavad nii Lisaks motivatsioonile uurisime naistega seo-
tud eelarvamuste ja hoiakute kohta, eristades
35
Egnell, R. (2016). Gender Perspectives and Mili- 36
Siplane, A (2017). Naised Eesti Kaitseväes: mo-
tary Effectiveness. – PRISM Vol 6 No 1. tivatsioon, suhtumine, kogemused ja väljakut-
sed. Raport. Rahvusvaheline Kaitseuuringute
Keskus.
111
mees-, ja naissoost ajateenijate hinnangud. et naised olid samasugused sõdurid kui me-
Peale selle vaatasime meessoost ajateenijate hed.
suhtumist naisajateenijatesse ning analüüsi-
Kolmveerand meesajateenijatest jäid seoses
sime, kas ja kuidas suhtumine ajateenistuse
naiste ajateenistuses osalemisega oma usku-
jooksul muutus.
muste juurde ning seda ei muutunud märki-
Oluline on siinkohal mainida, et naissoost misväärselt ka naistega teenistusaegne kok-
ajateenijate keskmine protsent on alates kupuude (vt alapeatükk 5.2.2). Naiste ameti-
2013. aastast olnud 1% (kui tegevväelaste kohtade ning naiste ajateenistuse kohustus-
hulgas on naisi veidike alla 10%). Seetõttu on likkusega seotud küsimuste osas kinnistus
meesajateenijal teenistuse jooksul naistega naisajateenijate/-ülematega kokkupuutujatel
kokkupuutumine üldjuhul marginaalne. Vaa- arvamus, et naised võiksid teenida meestega
tamata sellele, et naised on riigikaitses ja võrdselt samadel ametikohtadel ning ajatee-
sealhulgas ka ajateenistuses vähemusgrupp, nistus võiks olla naistele kohustuslik.
on oluline uurida erinevate vähemusgrup-
Esmakordselt oli 2022.-2023. aasta uuringus
pide integreerimise tahke (sh suhtumist) or-
temaatiline küsimusteplokk ainult naistele,
ganisatsioonis. See annab võimaluse erine-
mis käsitles soost tulenevaid negatiivseid
vaid gruppe paremini mõista, toetada mit-
olukordi, ebameeldivat tähelepanu ja vastu-
mekesisust, edendada võrdseid võimalusi
meelseid lähenemiskatseid. Enamus küsitlu-
ning tugevdada kogu organisatsiooni üht-
ses osalenud naisi olid ajateenistuse jooksul
sust ja tõhusust.
kogenud soost tulenevaid ebameeldivaid
Naistega seotud eelarvamuste ja uskumuste olukordi. Olukorra esinemine ei ilmesta isee-
osas langesid meesajateenijate näitajad nesest selle intensiivsust või tõsidust, ega
peaaegu kõigi esitatud väidete osas. Ainult seda, kui häiritud naine sellest oli. Seega tu-
keerulisemat väljaõpet puudutava väitega leb ka järeldustesse suhtuda reservatsiooni-
nõustuti 4% võrra enam kui teenistuse algu- dega ja teemat lähemalt uurida.
ses (vt alapeatükk 5.2.1). Mehed nõustusid
Analüüs kinnitab, et nende naiste seas, kes
vähem, et naisajateenijate osalus ajateenistu-
on kogenud enam soost tulenevaid erinevaid
ses suurendab meesajateenijate motiveeri-
negatiivseid olukordi, on vähem kindlal mee-
tust, tekitab probleeme igapäevaelus ja aja-
lel tegevteenistusse astujaid (vt alapeatükk
teenijate omavahelistes suhetes, parandab
5.1.7). Vähemusgrupi integreerimisel ja tur-
ajateenijate omavahelist suhtluskultuuri, te-
valise väljaõppe keskkonna loomisel tasub
kitab ebavõrdse kohtlemise ohu ning riigi-
organisatsioonil edendada kultuurilist muu-
kaitsesse panustamise tõhusus ei sõltu isiku
tust, mis hõlmab soolise stereotüpiseerimise
soost.
vältimist ja naissõdurite võrdset kohtlemist.
Oluline on tähelepanu pöörata asjaolule, et Kultuurilise muutuse edendamine nõuab sa-
näitajate langus ei pruugi alati olla halb, kuna geli laialdast koolitust ja üleüldist teadlikkuse
tulemusi võib tõlgendada kaheti. See võib tõstmist.
peegeldada ka olukorda, kus meesajateeni-
jad ei tajunud, et naisajateenijad oleks tea-
tava positiivse muutuse esile kutsunud, vaid
112
6. AJATEENIJA KEHALINE
VÕIMEKUS, TERVIS JA
SPORTIMINE SEITSME
UURIMISAASTA
AEGREAS
Liina-Mai Tooding
Ajateenija kehaline võimekus ja füüsiline seost41. See peatükk võtab vaatluse alla aga
vorm, tervis ning sportimisharjumused on ajas toimunud muutused. Kehalise või-
Kompleksuuringu kõikidel uuringuaastatel mekuse arendamine ajateenistuses on ka
olnud analüüsi all kui reservväelase etteval- ajateenija üks olulistest ootustest teenistu-
mistuse oluline osa. Varasemalt oleme ana- sele (ptk 2). Selles raportis on neid teemasid
lüüsinud ajateenijate füüsilise vormi ja spor- vaadeldud lühidalt ja kirjeldavalt, kuid juurde
timisharjumise vahelist seost3738, kehalise või- toodud aja kulg ning andmed esitatud
mekuse kontrolltesti tulemusi39, rühmakuulu- seitsme uurimisaasta 2016-2023 aegrida-
vuse ja sidususe mõju individuaalse tree- des42. Ajamõõtme kaasamise üheks põhju-
ningu tõhususele40 ning füüsilise võimekuse seks on ka vajadus esile tuua kehalise või-
muutuse ja teenistusega rahulolu vahelist mekuse ja tervise enesehinnangute ning
37
Kasearu, K., Sarik, M., Tooding, L-M. (2021). Aja- kujunemisel ajateenistuses. EMA Occasional Pa-
teenijate füüsiline vorm ehk sportimisest kaitse- pers, 16, lk 76-107.
väes. Sõdur nr 4, lk 46-51. 41
Kasesaru, K., Tooding, L-M. (2023). Satisfaction
38
Tooding, L-M. (2022). Ajateenijate füüsilise with service and self-estimated physical fitness
vormi muutus teenistuses. Kompleksuuringu of conscripts. Sõjateadlane (Estonian Journal of
ajateenijate 2020-2021 küsitluse aruanne, lk 70- Military Studies), 22, 123-146
87. 42
Ajateenijate arv (suurusjärk) siin vaadeldavatel
39
Tooding, L-M. (2022). Kehalise võimekuse kont- tunnustel vastavalt alguses ja lõpus: 2016/17 –
rolltesti tulemused ajateenistuse erinevatel 2700 ja 1200; 2017/18 – 2700 ja 2000; 2018/19
etappidel. Kompleksuuringu ajateenijate 2020- – 2500 ja 1600; 2019/20 – 3000 ja 2400; 2020/21
2021 küsitluse aruanne, lk 88-94. – 3200 ja 2700; 2021/22 – 3000 ja 2500; 2022/23
– 3100 ja 2700. Alates 2019/20. a on kaasatud
40
Kasearu, K., Tooding, L-M. (2023). Teenistus-
ka talvise kutse ajateenijate andmed.
rühma roll kehalise võimekuse ja füüsilise vormi
113
sportimisharjumuste tagasilangus vahepeal- kuni 19-aastaste osatähtsus, mis vaadeldaval
setel pandeemia-aastatel ja mõned taastu- seitsmeaastasel perioodil kasvas veerandist
mise märgid käesoleva raporti aluseks oleva- peaaegu 2/3-ni. (joonis 6.1). Et siinvaadelda-
tes 2022.-2023. aasta andmetes. vad näitajad on nooremaealiste seas suhteli-
selt paremad (nad on enesehinnangu koha-
Kehaline võimekus, tervis ja sportimisaktiiv-
selt tervemad, kehaliselt võimekamad, tree-
sus on omavahel seotud nähtused ning ajas
nitumad), siis võivad muutused ajas olla osa-
küllaltki sarnase käiguga, mille tõlgendamisel
liselt tingitud „heade“ näitajatega ajateeni-
on oluline võtta arvesse muutusi ajateenijate
jate osatähtsuse suurenemisest, seega se-
vanuselises koosseisus. Nimelt on aasta-aas-
lektsioonimehhanismist.
talt suurenenud teenistusse astujate seas
100%
18% 13% 12% 10%
31% 26% 23%
80% 25%
33% 29%
60% 36%
41% 40%
43%
40%
59% 65%
46% 54%
20% 33% 37%
26%
0%
2016/17 2017/18 2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23
Kuni 19-aastased 20-21-aastased 22-aastased ja vanemad
Joonis 6.1. Ajateenijate vanuseline jaotus
6.1. Subjektiivne tervis gem langev kui tõusev. Et noorima vanuse-
rühma tervisehinnangud on paremad kui
Oma tervise seisundit (subjektiivset tervist)
ülejäänud rühmades ja nende osatähtsus aja
hindas ajateenija teenistuse alguses ja lõpus
jooksul on kasvanud, siis jääbki üldine hin-
vastuseks küsimusele „Milliseks hindate oma
nang ligikaudu endiseks.
tervist üldiselt?“ valides viie variandi seast:
hea, üsna hea, keskmine, üsna halb, halb Ajateenistuse lõpus antud hinnangud (ruut
(kaks viimast võtsime allpool nende väike- b) paranesid kuni 2019/20. aastani ja on see-
searvulisuse tõttu kokku üheks). Subjektiivne järel tagasi läinud (eriti vanuserühmi vaadel-
tervis on osalt meditsiinilise külje peegeldus, des, ruut d). Et langus võib peatuda, sellele
osalt ka subjektiivse heaolu näitaja ning see- viitab noorima (suurima) vanuserühma
tõttu pandeemiaaegsete piirangute suhtes heade ja üsna heade hinnangute osatähtsuse
tundlik. Joonise 6.2 ruudus a on näha teenis- püsivus kahel viimasel aasta. Vanuserüh-
tuse alguses antud hinnangute vähest järje- made vahelised subjektiivse tervise erinevu-
pidevat paranemist: hea või üsna hea tervise sed hea ja üsna hea hinnangu osatähtsuse
osatähtsus on perioodi alguses 56% ja lõpus järgi on viimastel aastatel väiksemad kui pe-
65%. Viimasel neljal uurimisaastal on hinnan- rioodi alguses, kas püsivalt või pandeemia-
gud suhteliselt püsivad. Ruudus c on näida- aastate tõttu, näitab aeg, sest 2022/23. aastal
tud hea või üsna hea tervise protsendiline erinevus suureneb taas. Silma jääb, et teenis-
osatähtsus vanuserühmades ja see on vii- tuse lõpus on sagedamini kui alguses valitud
mastel aastatel kahes nooremas rühmas pi- vastusevarianti „hea“.
114
a. Subjektiivne tervis teenistuse alguses b. Subjektiivne tervis teenistuse lõpus
2022/23 24 41 31 4 2022/23 27 38 29 6
2021/22 27 39 29 5 2021/22 28 39 27 6
2020/21 27 38 30 5 2020/21 36 36 23 5
2019/20 29 38 29 4 2019/20 37 36 22 5
2018/19 25 35 35 5 2018/19 31 36 26 7
2017/18 22 37 32 9 2017/18 26 39 27 8
2016/17 26 31 36 7 2016/17 30 37 27 6
0% 20% 40% 60% 80% 100% 0% 20% 40% 60% 80% 100%
Hea Üsna hea Keskmine Üsna halb või halb Hea Üsna hea Keskmine Üsna halb või halb
c. Vastuste "hea" või "üsna hea" % d. Vastuste "hea" või "üsna hea" %
(teenistuse algul) (teenistuse lõpus)
80 80 80
75 75 75 75 76 76
73
72 72 71 72 72
70 70 70 70
69 69 69 69
67 67 67 68 67 67
67 67 66
65 65 65 65 65 65 65 64
64
62 62 63
61 61 61
60 60 60 60 60
59 58 59
58 58
57 58
55 55
54 54 55 55
54 53
50 50 50
45 45
16/ 17 17/ 18 18/ 19 19/ 20 20/ 21 21/ 22 22/ 23 16/ 17 17/ 18 18/ 19 19/ 20 20/ 21 21/ 22 22/ 23
aasta aasta
Kuni 19 a 20-21-a 22-a kõik Kuni 19 a 20-21-a 22-a kõik
Joonis 6.2. Ajateenijate subjektiivne tervis aegreas teenistuse alguses ja lõpus
6.2. Füüsiline vorm/kehaline Teenistuseelse füüsilise vormi enesehinnan-
võimekus gud on küllaltki stabiilsed ja kordavad sub-
jektiivse tervise muutusi ajas: 2019.-2020.
Kehalise võimekuse enesehinnang anti tee- aastal parimad hinnangud ja seejärel pigem
nistuse alguses vastuseks küsimusele „Milli- püsiv seis. Vanuserühmade kaupa võrreldes
seks hindate oma füüsilist vormi/kehalist või- väheneb kõigis kolmes vanuserühmas sub-
mekust enne ajateenistusse astumist?“ ja jektiivsele tervisele sarnaselt hea või üsna hea
teenistuse lõpus sarnaselt sellega „käesoleva hinnangu osatähtsus (ruut c). Noorima vanu-
aja“ kohta. Vastusevariandid olid samad mis serühma kui parima kehalise võimekusega
subjektiivse tervise korral, uurimuse kahel al- rühma osatähtsuse kasvu tõttu näeme üldi-
gusaastal väikese erinevusega järgnevatest selt küllalt püsival tasemel kehalist või-
aastatest (joonis 6.3). mekust.
115
Teenistuse lõpus antakse kõigil uuringuaas- või üsna hea hinnangu osatähtsuse lähene-
tail paremad kehalise võimekuse enesehin- mist ja viimasel aastal taas noorima rühma
nangud keskmise ja halva või üsna halva hin- esile kerkimist. Noorima rühma hinnangute
nangu väiksema osatähtsuse tõttu kui algu- tõus nähtavasti on ka üldise väikese parane-
ses. Parim aeg oli taas 2019/20, aga viimane mise taga.
senine uuring jõuab selle lähedale. Vanuse-
rühmades näeme pandeemia-aastatel hea
a. Füüsiline vorm/kehaline võimekus enne b. Füüsiline vorm/kehaline võimekus
ajateenistusse astumist ajateenistuse lõpus
2022/23 12 24 45 19 2022/23 15 35 41 9
2021/22 14 23 44 19 2021/22 12 35 41 12
2020/21 14 23 44 19 2020/21 15 32 42 11
2019/20 16 24 44 16 2019/20 17 35 41 7
2018/19 14 22 47 17 2018/19 15 34 39 12
0% 20% 40% 60% 80% 100% 0% 50% 100%
Hea Üsna hea Keskmine Üsna halb või halb Hea Üsna hea Keskmine Üsna halb või halb
2017/18 6 30 47 17
2017/18 8 28 45 19
2016/17 6 26 47 21
2016/17 7 38 44 11
0% 20% 40% 60% 80% 100% 0% 20% 40% 60% 80% 100%
Väga hea Üsna hea Väga hea Üsna hea
Rahuldav Üsna halb või väga halb Rahuldav Üsna halb või väga halb
c. Vastuste "hea" või "üsna hea" % d. Vastuste "hea" või "üsna hea" %
60 60
55 56
54
52 49 48
50 50 49
50
47 47
46 46
50
42 46 46 46 46 46
40 39 40 40 40 46
37 44 45 44
36 37 36
35 34
32 33
30 34 30
28
32 32
30
28
20 20
2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23
Kuni 19-aastased Kuni 19-aastased
20-21-aastased 20-21-aastased
22-aastased ja vanemad 22-aastased ja vanemad
Üldiselt Üldiselt
Joonis 6.3. Füüsilise vormi/kehalise võimekuse enesehinnangud aegreas teenistuse alguses ja lõpus
Lisame füüsilise vormi andmete kinnituseks võrreldes ajateenistuse eelse ajaga?“ kinnitati
veel ka kokkuvõtte selle kohta, kuidas ajatee- selgelt füüsilise vormi paranemist või posi-
nija ise teenistuse lõpus hindab füüsilise tiivseid muutusi (joonis 6.4). Aegrida füüsilise
vormi muutust ajateenistuses. Vastates küsi- vormi paranemise enesetunde kaudu on
musele „Kuidas hindate oma füüsilist vormi
116
oma käigu poolest küll hüplikum kui eelne- aastakäik 2019/20 ja seejärel tagasilangus
vad aegread, aga nendega sarnane: „parim“ suunaga taastumisele 2022/23. aastal.
2022/23 25 37 18 20
2021/22 20 39 18 23
2020/21 24 37 17 22
2019/20 24 40 16 20
2018/19 23 33 18 26
2017/18 16 37 20 27
2016/17 22 36 19 23
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Olen oluliselt paremas vormis, tunnen end füüsiliselt tugevamana
Mõningane positiivne muutus on tunda
Eriti pole midagi muutunud
Olen pigem halvemas füüsilises vormis, kui enne ajateenistusse asumist
Joonis 6.4. Kuidas hindate oma füüsilist vormi võrreldes ajateenistuse eelse ajaga?
6.3. Spordiharrastus aga seda pehmendavad üldises pildis teistest
ajateenistuse eel ja ajal sportlikumad aasta-aastalt suureneva osa-
kaaluga kuni 19-aastased teenistusse tulijad.
Vaadeldaval seitsmeaastasel perioodil Ajateenistuse eelse sportimise andmeis ei ole
näeme teenistusse tulijate sportimisharju- teravalt näha pandeemia mõju.
muste kasvu (joonis 6.5, ruut a). Vastates kü-
simusele „Kui sageli harrastasite enne ajatee- Sportimine ajateenistuses vabal ajal (esitati
nistusse astumist vabal ajal tervisesporti (ise- teenistuseelsele ajale sarnane küsimus) kul-
seisev treening korraga vähemalt poole tunni geb 2019/20. aastani tõusvas joones, mille
vältel, nii et hakkasite hingeldama ja higis- katkestab pandeemia. Taastumist ei ole veel
tama)?“ kinnitas 2016.-2017. aasta uuringus näha. Vanuserühmade erinevused vähemalt
alla poole vastanuist, et 2-3 korda nädalas või 2-3 korda nädalas spordiga tegelejate osa-
sagedamini, ja järgnevatel aastatel juba üle kaalu alusel on väikesed ja kõikuvad (ruut d).
poole (oleme siinkohal esialgset vastamiseks Selgelt on näha, et ajateenistuses sportimisel
antud skaalat väikeste alagruppide vältimi- on vanuserühmade vahed väiksemad kui tee-
seks „tihendanud“). Aastate jooksul on vähe- nistuseelsel ajal (ühtlustumine: väga sageda-
nenud nende osa, kes praktiliselt üldse ei te- seks sportimiseks on aega vähem kui varem;
gele spordiga, kuid samas näeme perioodi varem väga harva spordiga tegelnud isikuil
lõpuaastail väikest sportimisaktiivsuse taga- võis avaneda sportima kutsuvaid võimalusi).
silangust. Vaadeldes vanuserühmiti vähemalt Samuti on selgelt näha, et kõigil aastail on
2-3 korda nädalas spordiga tegelejate osa- spordiharrastus ajateenistuse eel elavam kui
kaalu paistab tagasiminek selgem (ruut c), teenistuses.
117
a. Spordiga tegelemise sagedus b. Spordiga tegelemise sagedus
ajateenistuse eel ajateenistuses
2022/23 28 28 30 14 2022/23 18 29 32 21
2021/22 24 34 30 12 2021/22 14 28 33 25
2020/21 26 33 29 12 2020/21 20 31 32 17
2019/20 25 32 30 13 2019/20 20 33 34 13
2018/19 25 32 30 13 2018/19 15 28 40 17
2017/18 23 31 28 18 2017/18 12 24 42 22
2016/17 22 27 28 23 2016/17 12 26 43 19
0% 20% 40% 60% 80% 100% 0% 20% 40% 60% 80% 100%
Iga päev või 4-6 korda nädalas Iga päev või 4-6 korda nädalas
2–3 korda nädalas 2–3 korda nädalas
Kord nädalas või 2-3 korda kuus Kord nädalas või 2-3 korda kuus
Mõned korrad aastas või üldse mitte Mõned korrad aastas või üldse mitte
c. Vastuste "iga päev", 4-6 korda nädalas" d. Vastuste "iga päev", 4-6 korda nädalas"
või "2-3 korda nädalas" osatähtsus, % või "2-3 korda nädalas" osatähtsus, %
70 69 70
64 65 65
64 62 62
60 59 60 57
57 57 58
55 56 53
54 53
51 53 50
50 50 51 50 52 51
49 50 47
50 50 46 43 47
% 44 49
43 % 50
38 42 49 42
40 45 40 36 49
46 45
36 36 43
30 43 42
32
30 29 37 40
38
39
20
20
2016/ 2017/ 2018/ 2019/ 2020/ 2021/ 2022/
2016/ 2017/ 2018/ 2019/ 2020/ 2021/ 2022/
17 18 19 20 21 22 23
Kuni 19-aastased 17 18 19 20 21 22 23
Kuni 19-aastased
20-21-aastased
22-aastased ja vanemad 20-21-aastased
Üldiselt 22-aastased ja vanemad
Joonis 6.5. Vaba aja spordiharrastus ajateenistuseel ja ajateenistuses
randi vastanuist ja ka pandeemia ajal ei lan-
Kuidas on muutunud ajateenistuses spordiga
genud hinnangud uurimisperioodi alguse ta-
tegelemise tingimused? Küsimuse „Kuivõrd
semeni (mil oli rahul vähem kui 40% küsitle-
rahul olite ajateenistuses sportimisvõimalus-
tuist; joonis 6.6). Seega peegelduvad ajatee-
tega?“ vastustes ulatus 2022.-2023. aastal
nijate hinnangutes selgelt viimaste aastate
väga või pigem rahul olijate osa üle kolmvee-
investeeringud sporditaristu arendamisesse.
118
2022/23 28 48 12 8 4
2021/22 23 46 16 10 5
2020/21 18 43 16 15 8
2019/20 21 50 14 11 4
2018/19 19 48 15 12 6
2017/18 14 42 19 14 11
2016/17 7 31 37 16 9
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Väga rahul Pigem rahul Ei rahul ega mitte rahul Pigem ei olnud rahul Ei olnud üldse rahul
Joonis 6.6. Kuivõrd rahul olite ajateenistuses sortimisvõimalustega?
Viimastel uuringuaastatel oleme rahulolu aastaga kasvanud kõigi väidete puhul, see-
sportimistingimustega uurinud veel ka täp- juures väite „sain spordisaali kasutada endale
semalt. Selle raporti aasta, 2022/23. a ja sel- sobival ajal“ puhul 11% võrra ja väite „Mul oli
lele eelnenud uurimisaasta võrdluses on aja- piisavalt vaba aega spordiga tegelemiseks“
teenijad kinnitanud edasiminekut teenistuses puhul 10% võrra. Kõigis aspektides, välja ar-
vabal ajal sportimise võimalustes (joonis 6.7). vatud spordiinstruktori tugi, on positiivsete
väidetega sportimisvõimaluste kohta viimase
Sportimisvõimalusi positiivselt kirjeldavate
uurimisaasta andmeil nõus või täiesti nõus
väidetega nõus olijate („täiesti nõus“ või
üle poole vastanutest (52% - 73%).
„nõus“ kokku) osatähtsus vastajate seas on
100% 5
10 7 10 6 6 8 6
7 7 14
90% 9 18
16 15 15
19 18 17
80% 19 21 20 14
23 17
70%
20 25 27
60% 24 28
27
50% 47 42
48 38
47
40% 37 44
39 37
30% 34 36
34
20% 22
21
21 24 26
10% 20 19 15 15
13 9 11 8
6
0%
2021/22 2022/23 2021/22 2022/23 2021/22 2022/23 2021/22 2022/23 2021/22 2022/23 2021/22 2022/23
Mul oli piisavalt Treeningkohad Sain spordisaali Mul on piisavalt Sain piisavalt Sain vajadusel
vaba aega spordiga (ruumid, väljakud) kasutada endale teadmisi enda grupiviisiliselt piisavalt nõu
tegelemiseks olid heal tasemel sobival ajal füüsilise vormi sportida (nt spordiinstruktorilt
arendamiseks korvpall, jalgpall)
Olen täiesti nõus Olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus Ei ole üldse nõus
Joonis 6.7. Rahulolu sportimisvõimalustega ajateenistuses: nõusolek väidetega (%)
119
Kokkuvõtteks noorte üldisest tervise paranemisest. Oluline
teadmine on aga see, et pandeemia aastatel
Ajateenijate tervise- ja füüsilise võimekuse
küll tervise ja füüsilise võimekuse hinnangud
näitajad teenistuse alguses on paranenud,
üldiselt langesid, siis samas pandeemia pe-
kuid seda peamiselt ajateenijate keskmise
riood ühtlustas vanuserühmade füüsilise või-
vanuse languse tõttu. Seega ajateenistusse
mekuse enesehinnangut ajateenistuse jook-
tulevad võrreldes varasemate aastatega
sul.
keskmiselt nooremad noormehed ja neiud,
enamus neist otse koolipingist. Kuni 19-aas- Sportimisvõimalused on ajateenijate hinnan-
tased hindavad oma tervist stabiilselt suhte- gul paranenud ja rahulolu sportimistingi-
liselt heaks, siis oma füüsilist vormi heaks või mustega kasvanud, kuid see ei paista otseselt
üsna heaks hindavate osakaal on antud va- välja ajateenijate aktiivsusest vabal ajal spor-
nusrühmas pigem langeva trendiga. Seega timisel ajateenistuses. Antud küsimus jääb
me ei saa nende andmete alusel rääkida edasiseks uurimisteemaks.
120
7. KOHAKONFLIKTI MÕJU
ÕPPUSEL USSISÕNAD
2023
Kadri Kallip, Eleri Lillemäe
Iga-aastaselt korraldab Kaitsevägi reservväe- Maakaitseüksuste üheks eripäraks on see, et
lastele erinevaid õppekogunemisi, millest kriisi ja sõja korral ei muutu nende vastutu-
kõige suuremad oma mahult on kevadised sala vastavalt lahinguplaanidele. Eelduseks
suurõppekogunemised Kevadtorm ja Siil on, et maakaitseüksuste liikmed tunnevad
ning lisaõppekogunemised Okas. Kui varase- või õpivad tundma ühte kindlat piirkonda ük-
malt oli õppekogunemiste peamiseks siht- sikasjalikult, elades või harjutades just selles
grupiks reservväelased ja nende oskuste kindlas piirkonnas. Kriisis või sõjas annab
värskendamine, siis Ukraina täiemahulise ag- eelise, kui üksuse liikmed tunnevad väga
ressiooni algusest 2022. aastal on üha sage- hästi kohalikke looduslikke eripärasid ja tea-
damini kaasatud õppekogunemistele ka kait- vad, milliseid kohalikke ressursse on võimalik
seliitlased. Ukraina sõja algus tingis vajaduse oma tegevuseks mobiliseerida. Ka võib eel-
ka Eesti kaitsevõimet ja kaitsjate arvu kiiresti dada, et oma kodukohas paiknemine võib
tõsta, mistõttu määrati Kaitseväe sõjaaja tõsta reservväelaste valmidust panustada rii-
koosseisu kuuluvate maakaitseüksuste koos- gikaitsesse.
seisu 10 000 reservväelast. Kui varem kuulu-
Arusaadavalt on aga Eesti eri piirkonnad eri-
sid maakaitsesse kaitseliitlased, siis selle
neva asustustihedusega, koondudes tugevalt
muudatuse tulemusena kuuluvad maakait-
pealinna ümber, mistõttu mitte kõikidel re-
sesse nüüd ka need reservväelased, kes ei
servväelastel ei ole võimalik teenida oma ko-
kuulu enam kiirreageerimisreservi koosseisu.
dulähedases maakaitseringkonnas (MKR).
Uute maakaitsesse lisandunud reservväelaste
Selles peatükis võtamegi lähemalt vaatluse
väljaõpetamiseks korraldasid Kaitsevägi ja
alla olukorra, kus õppusel osaleja peamine
Kaitseliit 2023. aasta sügisel Eesti ajaloo suu-
elukoht ei langenud kokku elukohale vastava
rima õppuse nimega Ussisõnad43.
MKR-ga ja nimetame seda kokkuleppeliselt
kohakonfliktiks. Kohakonflikti tuvastamiseks
43
Täpsemalt saab maakaitse ja õppuse Ussisõnad
kohta lugeda Kaitseväe koduleheküljelt:
https://mil.ee/reserv/maakaitse/
121
kasutasime kahte küsimust, millest üks pee- kokku 69% (N=1149) ja erineb 31% (N=505)
geldas maakonda, mille vastaja märkis oma vastajatest.
püsivaks elukohaks ja teine MKR-i, mille
Vaadates elukoha maakonna ja õppuse ük-
koosseisus osalejaks vastaja end märkis.
suse kokkulangevust lähemalt, selgub, et
Seega tähistab kohakonflikt elukoha ja MKR-
Kirde MKR-s oli kõige enam neid, kes ei ol-
i mittevastavust, kuid see ei pruugi tingimata
nud samast piirkonnast pärit ning suisa 75%
viidata nähtuse negatiivsele iseloomule.
olid pärit mujalt (vt tabel 7.1). Sealjuures 65%
Peatükis uurimegi lähemalt, millisel määral olid pärit Harjumaalt. Kuna Harjumaal elab
kohakonflikti esines ning kas ja milline oli ligi pool Eesti elanikest, siis on arusaadav, et
selle mõju õppusega rahulolule ja reservväe- osa Harjumaal elavatest reservväelastest
laste valmidusele panustada riigikaitsesse. suunati teistesse piirkondadesse. Näiteks
Analüüsis kasutame vahetult pärast Ussisõ- näeme, et ka Lääne MKR-s tuli veerand vas-
nade õppust elektrooniliselt läbiviidud an- tajatest Harjumaalt, kuid samas suurema rah-
keetküsitluse tulemusi. Kuna käesolevas pea- vaarvuga Põhja ja Lõuna MKR-des olid vasta-
tükis keskendutakse kohakonflikti mõjule, jad valdavalt ka samast piirkonnast pärit.
siis võetakse arvesse ainult nende isikute vas-
Antud andmeid võib vaadata aga ka teistpidi
tused, kes olid ankeedis märkinud nii oma
ning uurida, millistest maakondadest jagune-
peamise elukoha maakonna kui ka õppusel
sid õppusel osalejad kõige enam oma pea-
osalemise MKR-i (N=1654). Seega on ana-
misest elukohast erinevasse MKR-i. Tabelist
lüüsist välja jäetud kõik need, kes olid märki-
7.2 võib näha, et kõige rohkem sattusid oma
nud oma elukohaks „väljaspool Eestit“
kodukohast erinevasse piirkonda Harjumaal
(N=37) või kes olid oma elukoha maakonna
(56%) elavad vastajad. Suur enamus koha-
ja/või maakaitseringkonna jätnud märki-
konfliktiga Harjumaa vastajatest läbis õp-
mata.
puse Kirde MKR-i koosseisus (tabel 7.1). Kuigi
Siinjuures on oluline märkida, et tulemused ka Raplamaa paistab silma justkui suure ko-
ei ole üldistatavad laiemalt kõikidele maa- hakonfliktiga vastajate osakaaluga, tasub
kaitsesse kuuluvatele reservväelastele, vaid panna tähele, et Raplamaa vastajaid on vaid
ilmestavad õppusel osalenute ja küsitlusele 23 ning kohakonflikt oli olemas vaid seitsmel
vastanute arvamusi ja kogemusi. Õppusel vastajal. Samal ajal said nii Järvamaal, Põlva-
osalenute andmed võimaldavad siiski avada maal, Valgamaal kui ka Võrumaal elavad kü-
õppuse erinevate tahkude ja reservväelaste sitluses osalenud reservväelased paikneda
edasise osalemisvalmiduse vahelisi seoseid. kõik enda kodukoha piirkonnas. Siinjuures
tasub rõhutada, et 15% õppusel osalenud
7.1. Kohakonflikti ulatus ja vastanutest jättis märkimata oma elukoha
maakonna ja/või MKR-i, mistõttu võis ankee-
olemus
dile vastanute seas olla ka neid, kelle elukoht
Esmalt uurime, mil määral kohakonflikti Ussi- võis asuda eelnevalt mainitud piirkondades,
sõnade küsitluse andmetel esineb. Andme- kuid kes olid õppuse ajal sattunud siiski mu-
test selgub, et püsiva elukoha maakond ja jale.
MKR, mille koosseisus vastaja osales, langeb
122
Tabel 7.1. Ülevaade õppusel osalejate paiknemisest MKR-des maa- ja piirkondade lõikes (N=1654)*
MKR Põhja MKR Kirde MKR Lääne MKR Lõuna MKR
Maa- ja piirkond N % N % N % N %
Põhja piirkond
331 91% 336 65% 54 21% 31 6%
Harjumaa
Raplamaa 16 4% 5 1% 2 1% 0 0%
Kirde piirkond
1 0% 14 3% 0 0% 1 0%
Ida-Virumaa
Jõgevamaa 0 0% 29 6% 0 0% 2 0%
Järvamaa 0 0% 27 5% 0 0% 0 0%
Lääne-Virumaa 3 1% 59 11% 0 0% 0 0%
Lääne piirkond
1 0% 1 0% 14 5% 0 0%
Hiiumaa
Läänemaa 1 0% 2 0% 25 10% 0 0%
Pärnumaa 3 1% 2 0% 94 37% 3 1%
Saaremaa 1 0% 0 0% 59 23% 2 0%
Lõuna piirkond
0 0% 0 0% 0 0% 31 6%
Põlvamaa
Tartumaa 5 1% 40 8% 6 2% 308 59%
Valgamaa 0 0% 0 0% 0 0% 31 6%
Viljandimaa 0 0% 1 0% 2 1% 54 10%
Võrumaa 0 0% 0 0% 0 0% 57 11%
KOKKU 362 100% 516 100% 256 100% 520 100%
*sinise taustaga tähistatud andmed viitavad kohakonflikti puudumisele, oranžiga tähistatud andmed kohakonflikti
olemasolule
Tabel 7.2. Ülevaade õppusel osalejate paiknemisest maakondade lõikes kohakonflikti järgi (N=1654)
Kohakonflikt puudub Kohakonflikt olemas KOKKU
Maa- ja piirkond N % N % N %
Põhja piirkond
Harjumaa 331 44% 421 56% 752 100%
Raplamaa 16 70% 7 30% 23 100%
Kirde piirkond
Ida-Virumaa 14 88% 2 13% 16 100%
Jõgevamaa 29 94% 2 6% 31 100%
Järvamaa 27 100% 0 0% 27 100%
Lääne-Virumaa 59 95% 3 5% 62 100%
Lääne piirkond
Hiiumaa 14 88% 2 13% 16 100%
Läänemaa 25 89% 3 11% 28 100%
Pärnumaa 94 92% 8 8% 102 100%
Saaremaa 59 95% 3 5% 62 100%
Lõuna piirkond
Põlvamaa 31 100% 0 0% 31 100%
Tartumaa 308 86% 51 14% 359 100%
Valgamaa 31 100% 0 0% 31 100%
Viljandimaa 54 95% 3 5% 57 100%
Võrumaa 57 100% 0 0% 57 100%
KOKKU 1149 69% 505 31% 1654 100%
123
Eeltoodu põhjal saab tuua välja, et küsitlusele malevasse. Veel tõi üks vastanu välja, et soo-
vastanud reservväelastest olid oma püsielu- vib tulevikus oma üksust vahetada, et sattuda
koha maakonnast erinevas piirkonnas ligi piirkonda, mis on tema jaoks tuttav.
kolmandik ning kõige enam tekkis killustatus „Muigama pani meile ette loetud tutvus-
Harju- ja Raplamaa vastajate seas, kes toeta- tus, kus Maakaitse idee on selles et inime-
sid oma elukohast erinevate MKR-ide mehi- sed kaitsevad kiirelt enda kodukohti või
tatust. piirkondi mida nad tunnevad - meie rüh-
mas polnud praktiliselt mitte ühtegi ini-
Kohakonflikti lähemaks uurimiseks võeti aga mest kellel oleks mingi side /…/ [asukoht],
vaatluse alla ka kolm avatud küsimust, millele või kes neist piirkondadest kuhu meid saa-
vastajad said anda vastuse vabatekstina. deti, tunneks.“
Nendeks olid: „Arvatavasti sooviks üksust muuta. Olin
Mis õppekogunemisel kogetust võib määratud kohta kus ei olnud ühtegi tutta-
vat ja asukoht oli võõras. Oleks huvitatud
suurendas ja/või vähendas Teie soovi
kodukohas olemast, kuna olen seal ka jahi-
osaleda järgmisel õppekogunemisel?“
mees siis kõik metsad hästi selged ja hea
(N=339) meelega oleksin teises piirkonnas.“
„Kui soovite õppekogunemise kohta veel
Huvitava leiuna saab esile tuua ühe vastaja,
mõtteid jagada või ettepanekuid teha,
kes oli küsimustiku alusel küll oma põhilisest
siis tehke seda siin.“ (N=209)
elukohast erinevas maakaitseringkonnas,
„Palun hinnake, milliseid eesmärke peaks
kuid kes tõi vabades vastustes esile, et ta oli
Teie arvates täitma õppekogunemine?“
sellega rahul, kuna sattus sellesse piirkonda,
vastusevariant „Muu, palun kirjutage…“
kust ta tegelikult pärit oli. See viitab koha-
(N=61)
konflikti mitmekesisele palgele. Püsiva elu-
Läbi töötati ainult need avatud küsimuste koha erinevus osaleja maakaitseringkonnast
vastused, mis olid asjakohased kohakonflikti ei pruugi tingimata tähendada, et määratud
teema uurimiseks. Andmetest selgus, et nen- piirkond on reservväelasele võõras. Reserv-
dest vastanutest, kelle elukoht ja MKR ankee- väelastel võib olla hoopis püsivam ja tuge-
dis ei kattunud, viitas otseselt kohakonfliktile vam side selle kohaga, kus ollakse üles kas-
vaid üheksa inimest. Sealjuures kirjeldas ena- vanud või kus asub näiteks perekonna suvila.
mus neist võõrasse malevasse sattumist pi-
Järgnevalt vaatame ka kvantitatiivselt, kas
gem negatiivses võtmes. Näiteks mainisid
õppusele tuleku meelsus erineb nende vas-
mitmed õppusel osalejad, et nad oleksid
tajate seas, kellel esines kohakonflikt ja kellel
soovinud olla enda kodukoha malevas, kuna
mitte. Selgub, et nii nendest, kellel esines ko-
siis oleks piirkond nende jaoks tuttav olnud.
hakonflikt kui ka nendest, kellel mitte, tuli
Lisaks toodi välja, et võõrasse malevasse sat-
hea meelega õppusele ca 1/3 ning ligikaudu
tumine vähendas oluliselt nende motivat-
pooled olid valmis oma kohust täitma (joonis
siooni õppusel osaleda. Ka leiti, et maleva-
7.1). Kuigi võib esile tuua, et veidi enam ko-
tesse jagamisel oleks pidanud tegema suure-
hakonfliktiga reservväelastest oleks võima-
mat eeltööd, et reservväelastel oleks olnud
luse korral tulemata jätnud, ei võimalda sta-
võimalus osaleda õppusel enda kodu lähedal
tistilised testid selle erinevuse statistilist olu-
ja vastajatele jäi kohati arusaamatuks, miks
oli paigutatud neid just sellesse kindlasse
124
lisust kinnitada. Seega tuleku meeleolu ku- Küll aga võib püstitada hüpoteesi, et peami-
jundamist kohakonflikti poolt ei saa kvan- sest elukohast kaugemas piirkonnas õppusel
titatiivsete andmete põhjal esile tuua. osalemine võib mõjutada õppusega rahulolu.
Sellele ka järgnevalt oma tähelepanu pöö-
rame.
31%
Tulin siia hea meelega
31%
50%
Olin valmis oma kohust täitma
55%
18%
Oleksin võimaluse korral tulemata jätnud
13%
1%
Tulin täiesti vastumeelselt
2%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%
Kohakonflikt olemas Kohakonflikt puudub
Joonis 7.1. Õppusele tuleku meeleolu kohakonflikti esinemise lõikes (N=1646)
7.2. Kohakonflikt ja õppusega Andmete kvantitatiivne analüüs näitab, et
rahulolu need vastajad, kellel esines kohakonflikt, on
õppuse üldise korralduse suhtes tõepoolest
Nagu eelnevalt mainitud, näitas avatud küsi- kriitilisemad. Kui kohakonfliktita vastajatest
muste analüüs, et reservväelased ei viidanud oli õppuse üldise korralduse osas kriitilised
oma vastustes ainult otseselt võõras piirkon- (väga halb ja pigem halb) 13%, siis kohakonf-
nas asumisele, vaid nad tõid välja ka asjaolu- liktiga vastajatest 21%. See erinevus on ka
sid, mida oli võimalik kaudselt seostada ko- statistiliselt oluline. Eeltoodud vastustest läh-
hakonfliktiga. Sellised vastused olid seotud tuvalt vaatame lisaks, kuidas erinevad koha-
näiteks transpordiprobleemidega kodukoha konflikti esinemise alusel saabumisele ja va-
ja õppuse asukoha vahel ning neid oli vabade rustuse väljavõtmisele ning lahkumisele ja
vastuste seas kaheksa. Näiteks mainisid ena- varustuse tagasiandmisele antud hinnangud.
mik kaudsele kohakonfliktile viitavatest re- Ka selles osas selgub, et statistiliselt olulisel
servväelastest, et transporti kogunemiskohta määral saab mõlemas aspektis kinnitada ko-
ja õppuselt tagasi ei olnud üldse korraldatud hakonfliktiga vastajate kõrgemat kriitilisuse
või oli see halvasti korraldatud. Sealjuures astet. Kui nendest vastajatest, kellel koha-
tõid mitu vastanut välja, et kuigi paljud tulid konflikt puudus, jäi saabumise ja varustuse
õppusele kaugemast piirkonnast, siis ei ol- väljavõtmisega rahule 85%, siis kohakonflik-
dud arvestatud sellega, kuidas osalejad tege- tiga vastajatest jäi rahule 73%. Sarnased osa-
likult õppusele jõuavad ning sealt lahkuvad. kaalud saab esile tuua ka lahkumise ja varus-
Ka kirjeldas mitu vastajat, et transpordikor- tuse tagasiandmise puhul (vastavalt 85% ja
ralduse tõttu raisati pikkade vahemaade 71%).
tõttu väga palju aega, mistõttu jäi õppusest
lõppkokkuvõttes halb mulje. Õppuse korraldus ja sellega rahulolu võib
sõltuda aga ka konkreetsest MKR-ist. Kui
125
vaadata lähemalt õppekogunemisega üldist Kirde MKR-is oli kõige enam kohakonfliktiga
rahulolu ja rahulolu saabumise ning lahkumi- vastajaid, mis lõigi esialgse kuvandi koha-
sega, siis selgub, et kuigi kõikides MKR-ides konflikti efektist. Seda järeldust võimaldab
on antud õppuse korraldusele väga kõrgeid kinnitada ka regressioonanalüüs (detailse-
hinnanguid, eristuvad teistest madalamate mad tulemused ei ole siinkohal näidatud).
hinnangute poolest Kirde MKR-i vastajad Nimelt kui võtta regressioonanalüüsi mudelis
(joonis 7.2). üheaegselt kontrolli alla kohakonflikt ja MKR,
siis ei ole seos kohakonflikti ja õppekogune-
Analüüsides kohakonflikti seost õppusega
mise üldise korraldusega rahulolu vahel sta-
korraldusele antud hinnangutega MKR-ide
tistiliselt oluline, vaid oluliseks muutub hoo-
lõikes, siis selgub, et enam ei saa kohakonf-
pis MKR, mille koosseisus vastaja õppusel
likti efekti statistiliselt olulisel määral esile
osales.
tuua. Tulemus on ka igati loogiline, kuna
Põhja maakaitseringkond 90% 10%
Õppekogunemise üldine
Lõuna maakaitseringkond 85% 15%
korraldus
Lääne maakaitseringkond 93% 7%
Kirde maakaitseringkond 76% 24%
Põhja maakaitseringkond 86% 14%
Lahkumine ja varustuse
tagasiandmine
Lõuna maakaitseringkond 82% 18%
Lääne maakaitseringkond 90% 10%
Kirde maakaitseringkond 70% 30%
Põhja maakaitseringkond 89% 11%
Saabumine ja varustuse
väljavõtmine
Lõuna maakaitseringkond 84% 16%
Lääne maakaitseringkond 81% 19%
Kirde maakaitseringkond 73% 27%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Väga hea/pigem hea Pigem halb/Väga halb
Joonis 7.2. Õppekogunemise korraldusele antud hinnangud MKR-ide lõikes (N=1632-1644)
126
Avatud vastustest ilmnes veel, et kaudselt vii- Võrreldes varasemate õppustega tõid õp-
tasid kohakonfliktile ka need õppusel osale- puse Ussisõnad küsitlusuuringus osalenud
jad, kes mainisid, et nende jaoks olid teised reservväelased aga vähem esile seda, et
rühmaliikmed täiesti võõrad. Selliseid vastu- nende jaoks oli õppusele tulekut soodusta-
seid oli andmestikus seitse. Kusjuures, õp- vaks teguriks üksuse ühtekuuluvustunne ja
puse sihtrühm oli varasematest õppustest võimalus saada kokku oma teenistuskaaslas-
erinev, kuna õppusel osalesid ka need reserv- tega. Võib eeldada, et üheks põhjuseks oli
väelased, kes ei olnud üldse õppustel käinud just see, et rühmad koosnesid inimestest, kes
ja/või olid ajateenistuse läbinud pikka aega olid teineteise jaoks alguses võõrad.
tagasi. Seega oli õppuse puhul ootuspärane,
Kui vaadata aga lähemalt õppusega rahulolu
et teatud hulk või kõik rühmaliikmed ei tund-
üksusega seonduvatest aspektidest lähtuvalt
nud teineteist. Sealjuures viitas enamus re-
(joonis 7.3), siis näeme, et olenemata koha-
servväelastest, kelle elukoht ja MKR ei kattu-
konflikti olemasolust, andsid vastajad nii õp-
nud ankeedis, et nende rühmas ei olnud
puse emotsionaalsele õhustikule kui ka ük-
mitte ühtegi tuttavat isikut. Üks vastanu kir-
suse ühtekuuluvustundele ja sidususele õp-
jeldas, et ta tundis enda rühmast ühte kaas-
pusejärgselt võrdselt kõrgeid positiivseid
last, mistõttu oli õppus tema jaoks palju
hinnanguid. Sealjuures on oluline asjaolu, et
meeldivam, sest oli võimalik meenutada ku-
üleüldiselt anti õppekogunemisele osalejate
nagist ajateenistuse aega.
poolt nendes tahkudes väga kõrgeid hinnan-
Need vastanud, kes tõid välja, et nende jaoks guid ja sestap on nendes tunnustes ka va-
olid rühmaliikmed võõrad, pidasid väga olu- rieeruvust vähe. See ühtib hästi eelpool esi-
liseks, et nad saaksid jätkata edaspidi samade tatud vastaja kirjeldusega ning viitab sellele,
rühmakaaslastega. et kuigi õppusele tulles ei olnud üksuse
“Ma ei kohanud kogu õppuse vältel ühtki koosseis tuttav ja seetõttu ei tõusnud see
inimest, kellega koos aega teenisin ja esile ka tavapäraselt tugeva motiveeriva te-
peaaegu kõik teised minu jao- ja rühma- gurina, oldi õppuse lõpuks omavahel tutta-
kaaslased nägid teineteist samuti esimest vaks saadud ning oli tekkinud ühtsustunne.
korda. Eks ta nii vist saab olema ka sõja ajal,
aga usun, et õppustel tekkinud kamraadlus Sealjuures on oluline aga märkida, et mitmed
kindlasti aitaks tulevikus õppustele sissee- vastajad tõid välja, kuidas võõraste rühma-
lamise protsessi lihtsustada ja sel juhul kaaslastega õppusel osalemine tekitas nega-
oleks rühma ühtsus- ja meeskonnatunde tiivseid emotsioone ning muuhulgas vähen-
tekkimine oluliselt kiirem.” das ka motivatsioon, et osaleda nii Ussisõna-
Rõhutamist väärib asjaolu, et paljud reserv- del kui ka järgnevatel õppustel. Järgnevalt
väelased pidasid oma avatud vastustes õp- pööramegi tähelepanu kohakonflikti ja riigi-
pusel osalemise üheks peamiseks motivaato- kaitsesse panustamisvalmiduse omavaheli-
riks ühtekuuluvustunnet, mis oli seotud tut- sele seosele.
tavate isikutega ühes üksuses olemisega.
127
emotsionaalne ühtekuuluvustunne Üldiselt 5% 50% 44%
Oma üksuse
ja sidusus
Kohakonflikt olemas 4% 51% 43%
Kohakonflikt puudub 5% 49% 44%
Õppekogunemise
Üldiselt 5% 57% 38%
õhustik
Kohakonflikt olemas 5% 60% 34%
Kohakonflikt puudub 4% 56% 39%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Väga halb Pigem halb Pigem hea Väga hea
Joonis 7.3. Õppekogunemise emotsionaalse õhustiku ja oma üksuse ühtekuuluvustundele antud hin-
nangud kohakonflikti esinemise lõikes, tärniga tähistatud statistiliselt olulised erinevused (N=1607-
1625)
7.3. Valmisolek panustada tades. Andmetest selgub, et kui nendest, kel-
riigikaitsesse lel kohakonflikt puudub, on valmis relvasta-
tud vastupanus osalema 85%, siis kohakonf-
Esmalt võtame vaatluse alla vastanute val- likti olemasolul on see osakaal vaid margi-
misoleku osaleda järgmisel õppekogunemi- naalselt väiksem – 83%. Erinevust ei võimalda
sel, kuna õppekogunemiste näol on tegemist kinnitada ka statistilised testid.
ettevalmistusega vajaduse korral riigikaitses
ja sõjategevuses osaleda. Andmetest selgub, Riigikaitselisi hoiakuid ilmestavad küsitluses
et õppusele tuleku valmiduses ei saa koha- veel neli väidete paari, kus vastajal on palu-
konflikti alusel erinevust kinnitada. Mõlemal tud skaala vastandotsades asuvate väidete
juhul jääb valmidus osaleda järgmisel õp- puhul indikeerida, millise väite poolega nad
pekogunemisel 80% ringi. Küll aga on statis- rohkem nõustuvad. Samu väidete paare on
tiliselt olulisel määral võimalik tuua esile eri- lähemalt analüüsitud ka peatükis 3. Väidete
nevus selles, kui kiiresti ollakse valmis järgmi- paarid iseloomustavad valmisolekut osaleda
sel õppekogunemisel osalema. Nimelt need kaitsetegevuses, toetust Eesti riigikaitsemu-
vastajad, kellel kohakonflikt puudus, on val- delile, arvamust õppekogunemiste kohta ja
mis tulema järgmisele õppekogunemisele oma pikemaajalise rolli nägemist riigikaitses.
veidi varem ja selle tulemuse puhul saab kin- Kõikide väidete puhul on väidete keskmine
nitada ka statistiliselt olulist erinevust (joonis väärtus kohakonflikti olemasolul ja selle puu-
7.4). dumisel väga sarnane ja ka statistilised testid
ei võimalda erisust siin sisse tuua. Seega võib
Vaatame, kas kohakonflikti olemasolu mõju- tuua esile, et kohakonflikti ja kaitsetahte va-
tab ka kaitsetahet ehk valmidust osaleda helist seost ei ole võimalik meie andmete
kaitsetegevuses relvastatud vastupanu osu- põhjal välja tuua.
128
35%
Poole aasta kuni aasta pärast
40%
45%
Kahe-kolme aasta pärast
36%
20%
Nelja aasta pärast või hiljem
24%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
Kohakonflikt olemas Kohakonflikt puudub
Joonis 7.4. Järgmisele õppekogunemisele tuleku eelistatav aeg kohakonflikti esinemise lõikes (N=1116)
Kokkuvõte Ka väärib rõhutamist asjaolu, et isegi kui and-
Selles peatükis vaadeldi, millises ulatuses ko- med võivad viidata kohakonfliktile, siis tege-
hakonflikt Ussisõnade õppuse küsitlusuurin- likkuses ei pruukinud õppusel osalemise
gul osalejate vastuste põhjal esines ja millist MKR-i piirkond olla reservväelaste jaoks võõ-
mõju avaldas see vastajate õppusega rahu- ras. Näiteks võidi sattuda piirkonda, kus asus
lolule ja valmisolekule panustada riigikait- lapsepõlvekodu või teine elukoht. Lisaks ei
sesse. pruukinud reservväelased mujale MKR-i sat-
tumist pidada ka probleemiks, kui ennast ei
Tulemustest selgus, et vastajad peavad oluli-
identifitseeritud piirkonnaga, kus elati või ei
seks üksuse ühtekuuluvustunde kujunemist
peetud õppusel osalemise asukohta prob-
ning kuigi sel korral tuldi kokku suuresti võõ-
leemseks, sest see ei asunud Eesti väiksuse
raste teenistuskaaslastega ja ühtekuuluvus-
tõttu elukohast väga kaugel.
tunne ei olnud õppusel osalemist soodusta-
vate tegurite seas esirinnas, anti ühtekuulu- Võib eeldada, et Eesti väiksus mängib rolli ka
vustundele õppuse lõpus siiski kõrgeid hin- selles, et kohakonflikt kaitsetahet ei kujunda
nanguid. Ka vabades vastustes peegeldasid – Eesti suuruses väikeriigis on kõik piirkon-
reservväelased soovi edaspidistel õppustel nad lähedased ning ei ole oluline, kas Eesti
sama koosseisuga kokku tulla. Kohakonflikti kaitsmisesse panustatakse konkreetselt oma
teiseks tahuks oli rahulolematus transpor- kodukandis või mõnes muus piirkonnas.
diga. Kuivõrd kohakonflikti puhul tuli liikuda Siiski võib sisulise kaitsetegevuse puhul olla
oma elukohast kaugemale kogunemispunkti, oluline, et kaitstakse endale hästi teada-tun-
kerkisid esile logistilised probleemkohad, mis tud piirkonda, mille erinevaid ressursse on
andsid omakorda tunda ka õppusele saabu- kohaliku elanikuna lihtsam ja kiirem mobili-
misele ja lahkumisele antud hinnangutes. seerida.
129
LISA 1
Lisa 1 tabel 1. Eesmärkide prognoos ootuste kaudu: lineaarse regressioonimudeli kordajad usaldus-
vahemikuga usaldusnivool 95% (N=1761)
Prognoositav tunnus Riigikaitselised Enesearenduse Füüsilise vormi Praktilised eesmär-
Seletav tunnus eesmärgid eesmärgid eesmärgid gid
Riigikaitselised ootused 0,33±0,04 0,20±0,05 (0,03±0,05)1 0,07±0,05
Enesearenduse ootused 0,16±0,04 0,15±0,05 (0,03±0,05) (-0,01±0,05)
Füüsilise vormi ootused 0,08±0,04 0,05±0,05 0,10±0,05 (-0,01±0,05)
Praktilised ootused -0,07±0,04 (0,01±0,05) 0,06±0,05 0,18±0,05
Mudeli konstant (0,02±0,04) (0,02±0,05) (-0,01±0,05) (0,02±0,05)
Mudeli kirjeldusaste 14% 6% 2% 4%
1 Sulgudesse võetud kordaja oleks statistiliselt null (p=0,05), kui andmestikku tõlgendada valimina; usaldusvahemik
katab nulli.
Lisa 1 tabel 2. Rühma sidususe mõõdikud
Positiivne Negatiivne
Organisat- Tunnuse
Vertikaalne horison- horison-
siooniline si- kirjeldus-
sidusus taalne sidu- taalne sidu-
dusus aste
sus sus
Ma tunnen väga tugevat sidet oma
0,19 0,79 0,19 -0,03 0,70
rühma liikmetega
Minu põhiväärtused sarnanevad Kait-
0,12 0,45 0,58 0,06 0,56
seväe väärtustega
Rühmas on isikuid, kes lükkavad enda
-0,03 0,10 -0,17 0,81 0,70
ülesandeid teiste kaela
Suhtlen paljude rühma liikmetega ka
0,12 0,70 0,14 0,04 0,52
väljaspool teenistust
Rühma liikmed hoiavad kokku kui nad
0,34 0,72 0,15 -0,12 0,67
peavad meeskonnana tegutsema
Rühmas on isikuid, kes üritavad üle-
-0,04 0,03 -0,08 0,82 0,68
mate käske mitte täita
Seoses Kaitseväega on mul valdavalt
0,33 0,32 0,70 -0,09 0,71
positiivsed emotsioonid
Ma võin enamuse oma rühma liikmete
0,35 0,58 0,36 -0,23 0,64
peale kindel olla
Tunnen uhkust, et olen osa Kaitseväest 0,26 0,35 0,73 -0,04 0,73
Rühmas on teiste suhtes vägivaldseid
-0,12 -0,36 0,40 0,46 0,52
inimesi
Ma usaldan oma ülemat 0,89 0,22 0,19 -0,06 0,87
Ülem saab enda tööga hästi hakkama 0,91 0,13 0,14 -0,05 0,86
Tunnen, et Kaitsevägi on osa minu tu-
0,13 0,02 0,80 -0,04 0,66
levasest elust
Kriisiolukorras teeniksin meelsasti oma
0,78 0,20 0,32 -0,06 0,76
ülema alluvuses
Rühmas on isikuid, kes norivad (nt tee-
-0,05 -0,39 0,21 0,63 0,60
vad pahatahtlikku nalja) teistega
Ma olen rahul oma ülemaga 0,86 0,25 0,05 -0,02 0,81
Kirjeldusaste, % 22 18 16 13 69
130
3,23
Võimalus parandada füüsilist vormi
3,96
3,33
Võimalus ennast arendada
3,88
3,24
Väljakutset ja põnevust pakkuvad tegevused
3,68
3,25
Soov kaasajateenijaid mitte alt vedada
3,45
Soov tõestada endale ja teistele, et olen 3,05
võimeline ajateenistuse läbima 3,38
2,85
Püstitatud ülesannete selgus
3,30
2,79
Minu väärtustamine ajateenistuse jooksul
3,30
2,66
Minu soorituste tunnustamine ülemate poolt
3,12
2,76
Kohusetunne oma riigi ja rahva ees
3,04
1,98
Võimalus teha karjääri riigikaitse valdkonnas
2,32
1,00 2,00 3,00 4,00 5,00
Keskmine motivaatori tugevus
Ajateenistuse lõpus Ajateenistuse alguses
Lisa 1 joonis 1. Motivaatorite keskmine tugevus teenistuse alguses ja lõpus, usaldusvahemik usaldus-
nivool 95%
131