dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitsevägi
Sissetulev kiriAvalik

Dokumentide edastamine

Kaitsevägi · 3. juuli 2024
Viit
KV-0.7-1.1/24/13973
Registreeritud
3. juuli 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikool
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Ulevaade_2022-2023_aasta_ajateenijate_reservvaelaste_ja_kaitseliitlaste_kusitlusuuringute_tulemustest.pdf3063 KB

Sisu (failidest)

RIIGIKAITSJATE OOTUSED, HOIAKUD JA SUHTED MUUTUNUD JULGEOLEKUOLUKORRAS Kompleksuuringu 2022.-2023.a. aruanne Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus, TÜ ühiskonnateaduste instituut, 2024 SISUKORD ARUANDE PÕHIJÄRELDUSED ....................................................................................... 3 SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 8 1. KAS AJATEENISTUS OLI AJARAISKAMINE VÕI SIISKI MITTE? ................ 11 2. PROBLEEMSED SUHTED AJATEENISTUSES .................................................... 25 3. RIIGIKAITSES OSALEJATE KAITSETAHTELISED HOIAKUD ........................ 44 4. AJATEENIJATE OOTUSED JA HINNANG SAAVUTATULE............................. 59 5. NAISED AJATEENISTUSES: MOTIVATSIOON, HOIAKUD JA KAASAJATEENIJATE SUHTUMINE NAISTE TEENISTUSSE ................................ 87 6. AJATEENIJA KEHALINE VÕIMEKUS, TERVIS JA SPORTIMINE SEITSME UURIMISAASTA AEGREAS ......................................................................................... 113 7. KOHAKONFLIKTI MÕJU ÕPPUSEL USSISÕNAD 2023 ............................ 121 LISA 1 ................................................................................................................................. 130 2 ARUANDE PÕHIJÄRELDUSED Peatükk 1: Kas ajateenistus oli o „Pettunuid“ (33% ajaraiskamise ajaraiskamine või siiski mitte? väitega nõustujate rühmast) ise- loomustab pigem heameelne aja-  Ajateenistust peab enda jaoks aja raiska- teenistusse tulek, teenistuse jook- miseks 34% ajateenijatest. Ajateenistusse sul kujuneb aga välja tugev rahu- heameelega või oma kohust täitma tul- lolematus teenistusega ning selle nud ajateenijate seas on ajateenistuse põhjal vastumeelsus õppekogu- ajaraiskamiseks pidamine mitmekordselt nemise suhtes. harvemini esinev seisukoht kui vastu- o „Ükskõikseid“ (36%) iseloomus- meelselt teenistusse tulnud ajateenijate tab ajateenistuse alguses vastu- hulgas. meelsus ajateenistusse ja õp-  Ajaraiskamise hinnang on tugevas seoses pekogunemistele tuleku suhtes, madala teenistusmotivatsiooniga, kui teistest madalam motivatsioon nii aga ajateenistuse jooksul teenistusmoti- teenistuse alguses kui ka lõpus, vatsioon kasvas, siis teenistuse ajaraiska- ajateenistuse suhtes seatud miseks hindamine väheneb. ootuste ja saavutatud eesmärkide  Paraja kehalise pingutuse korral on aja- arvestamine väheolulisena. Sidu- teenistuse tajumine ajaraiskamisena sus on madal, eriti kaasajateeni- kõige madalam, kuid nii väga vähene kui jate suhtes. ka raske pingutus kallutab hinnangut aja- o „Kriitikud“ (31%) erinevad kahest raiskamise väite poole. eelnevast alarühmast ja on teis-  Ajateenistust ajaraiskamiseks pidanud test enam rahul teenistusega. ajateenijate valmidus osaleda järgmisel Ajateenistusse ning tulevastele õppekogunemisel on tunduvalt mada- õppekogunemistele tuleku mee- lam, võrreldes nendega, kes teenistust leolu on sarnane üldkeskmisega. ajaraiskamiseks ei pidanud. Ainult 15% Motivatsioon on püsiv ja kõrgem aja raiskamiseks hinnanud ajateenijatest kui teistel ajaraiskamisega nõus- tuleks meeleldi või kohusetundest õp- tujatel. Ka on ootuste ja eesmär- pekogunemisele. kide olulisus keskmisest pisut  Ajateenistuse ajaraiskamiseks hindavad suurem. Seega tegemist on rüh- ajateenijad jaotuvad kolmeks: 1) ajatee- maga, kes on üldjoontes positiiv- nistuses pettunud, 2) ajateenistuse kriiti- selt meelestatud, kuid kriitilised kud ja 3) ajateenistuse suhtes ükskõiksed. ajateenistuse korralduse osas. 3 Peatükk 2: Probleemsed suhted  Isiklikke suhteprobleeme ajateenijate ja ajateenistuses ülemate vahel esineb igapäevaselt või iganädalaselt suhteliselt vähe — keskmi-  Ajateenistuses ei valmistata ette mitte selt igal kümnendal ajateenijal. Kõige sa- üksikuid reservväelasi, vaid terveid re- gedamini esineb ajateenija peale karju- servüksusi. Seetõttu on ajateenistuses mist (iga päev või kord nädalas 13%), sol- väga olulisel kohal horisontaalne ja verti- vavate märkuste tegemist (10%), taga- kaalne sidusus ehk head suhted ajateeni- rääkimist (10%). Võrreldes nelja aasta jate vahel ning erineva taseme ülema- eest läbi viidud uuringuga on kasvanud tega. Küsitlusest selgus, et valdav enamik vastuse „mitte kunagi“ andnute osakaal. ajateenijatest (71%) jäi suhetega kaasaja-  Ebameeldivusi tekitavate suhteproblee- teenijatega rahule, suhteid ülematega mide tajumine on kahtlemata indivi- hindasid aga positiivselt enam kui pooled duaalne ja subjektiivne, sõltudes olulisel (58%) ajateenijaist. määral sellest, millise eelhoiakuga ajatee-  Ajateenistuses tuleb aeg-ajalt ette ka nistusse tullakse. Probleemsed suhted ebameeldivusi: suhetega teiste ajateeni- võivad vähendada ka positiivsete tunne- jatega ei jäänud rahule 13% ja suhetega tega ajateenistusse tulnute rahulolu aja- ülematega 21% ajateenijaist. teenistusega, kuid päris kindlasti ei pa-  Kõige sagedamini tuli ajateenistuses ette randa need negatiivsete tunnetega aja- ebameeldivusi oma seisukohtade avaliku teenistusse tulnute suhtumist ajatee- väljaütlemise (pidevalt või üsna sageli nistusse ja reservväkke. 23%), maailmavaateliste veendumuste (14%) ja tervisliku seisundi pärast (17%). Venekeelsed ajateenijad kogevad kõige Peatükk 3: Riigikaitses osalejate sagedamini ebameeldivusi oma rahvuse kaitsetahtelised hoiakud ja riigikeelest erineva keele kasutamise  Ajateenistuse alguses pidas Venemaa sõ- pärast (vastavalt 43% ja 46%). jalist rünnakut Eesti vastu väga tõenäoli-  Suhetes ülematega toob keskmiselt nel- seks 7% vastanutest ning küllaltki tõe- jandik ajateenijatest esile igapäevaselt näoliseks 39% vastanutest. Ajateenistuse või iganädalaselt esinevaid teenistusala- lõpus on märgata, et ohutaju on tundu- seid suhteprobleeme: ülesannete täit- valt vähenenud ning Venemaa sõjalist mise järjepidevat kritiseerimist (25%), vi- rünnakut pidas ajateenistuse lõpus väga gade ja eksimuste korduvat meelde tule- või küllalti tõenäoliseks 34% vastajatest. tamist (22%), informatsiooni varjamist  Ajateenijate koduse keele võrdluses pea- (27%). Siiski on võrreldes nelja aasta eest vad Venemaa sõjalist rünnakut täiesti läbi viidud uuringuga olukord teenistusa- ebatõenäoliseks 38% vene keelt koduse laste suhteprobleemide osas ülematega keelena rääkivates vastajatest ning eesti paranenud – loetletud olukordi esineb keelt koduse keelena kõnelevast ajatee- iga päev või kord nädalas 7-11 protsen- nijast peab Venemaa rünnakut täiesti dipunkti võrra vähem ning vastuse „mitte ebatõenäoliseks 8%. kunagi“ osakaal on kasvanud enam kui  Enamus ajateenijaid peab teenistuse al- 10 protsendipunkti võrra. guses Eestit kindlasti kaitstavaks (24%) 4 ning tõenäoliselt kaitstavaks (45%). Aja-  Positiivse teenistusse tuleku meelsusega teenistuse lõpus on hinnang Eesti kaits- kaasnevad kõrgemad ootused ajateenis- tavusele vähenenud. Ajateenistuse lõpus tuses omandatavate riigikaitseliste ja peab Eestit kindlasti või tõenäoliselt enesearenguga seotud oskuste suhtes. kaitstavaks 65% vastanutest. Seega toetab selgem arusaam ja teadlik-  Ajateenijatel on kõrge passiivne kaitse- kus ajateenistuse riigikaitselisest funkt- tahe. Vastajatest, kes on nõus väitega sioonist positiivsema meelsusega tee- „Kui Eestit rünnatakse, peame me riigina nistusse astumist. osutama relvastatud vastupanu“ on nõus  Parem füüsiline ettevalmistus ja tervis 73% vastanutest. Väitega „Kui Eestit rün- toetavad kõrgemate ootuste püstitamist natakse, siis ma olen valmis oma riiki ja eesmärkide tajutud täitmist. kaitsma“ on nõus 55% ajateenijatest ning  Tugev motivatsioon panustada riigikait- ajateenijate valmisolek tulevikus aktiiv- sesse toob kaasa kõrgemad ootused aja- selt kaitsetegevuses osaleda jääb 36– teenistuse suhtes, samuti tajuvad tugeva 39% vahemikku. motivatsiooniga ajateenijad rohkemate  Ajateenijatest näeb napilt üle poole enda eesmärkide saavutamist võrreldes nen- rolli reservväelasena riigikaitses. Ajatee- dega, kelle panustamismotivatsioon oli nistuse lõpus näevad tulevased reserv- madal. väelased õppekogunemisi mõnevõrra  Üldine teenistusega rahulolu on tugeva- vähem olulistena kui alguses. Ajateeni- malt kujundatud enesearenguliste ees- jate seas tõusis ajateenistuse lõpus osa- märkide kui riigikaitseliste eesmärkide kaal nendes hoiakutes, mis peavad õi- saavutamise kaudu. Seega toetab ajatee- geks, et Eestis on reservarmeel põhinev nistuse-eelne ootuste kasvatamine ja riigikaitse ning kohustuslik ajateenistus. suunamine ajateenistuse eel kui ka saa- Hinnangutes, mis näitasid ajateenija val- vutatud eesmärkide kõrge väärtustamine misolekut rünnaku korral kaitsetegevuses edasist reservväelase kohustuste täitmist. osaleda, olulist erinevust ajateenistuse al- guse ja lõpuga ei tekkinud – kindlate Peatükk 5: Naised väärtuste osakaal jäi mõlemal juhul alla ajateenistuses: motivatsioon, poole.  Kaitseliitlastest on kindlasti või tõenäoli- hoiakud ja kaasajateenijate selt nõus relvastatud kaitsetegevuses suhtumine naiste teenistusse osalema 99% vastanutest.  Kuigi naissoost ajateenijate osakaal kõi- gist ajateenijatest on ligikaudu üks prot- Peatükk 4: Ajateenijate ootused sent, võib eeldada, et lähiaastatel naiste ja hinnang saavutatule osalus ja roll, mida nad riigikaitses täida- vad, tõuseb. Ajateenistusse astunud nai-  Ajateenistuse alguses on ajateenijad sed on rohkem huvitatud tegevväelase orienteeritud iseenda individuaalsele karjäärist, vaatamata sellele, et enamus arengule, kuid ajateenistuse läbides nendest on tajunud nende soost tulene- mõistetakse, et olulisemad eesmärgid, vat kõrgendatud tähelepanu, sh negatiiv- mida saavutati, on seotud reservväela- set. seks kujunemisega. 5  Teenistusega rahulolu ei mõjuta nii suu- Peatükk 6: Ajateenija kehaline resti kõrge teenistusmotivatsiooniga võimekus, tervis ja sportimine naissoost ajateenijate soovi jätkata te- seitsme uurimisaasta aegreas gevteenistuses võrreldes nendega, kelle motivatsioon teenistuse alguses oli ma-  Keskmine ajateenija vanus on nihkunud dalam. tunduvalt nooremasse ikka. Kui 2016.  Võrreldes meessoost ajateenijatega on aastal ajateenistust alustanud ajateenija- naissoost ajateenijate hulgas teenistuse test 26% olid kuni 19-aastased, siis 2022. pidamine ajaraiskamiseks palju vähem le- aastal teenistust alustanutest 65%. Sel- vinud. lega seoses on muutunud paremaks ka  39% meesajateenijatest teenisid samas ajateenijate tervisehinnangud ja füüsiline jaos või meeskonnas naisajateenijatega võimekus, kuid see ei tulene üldise vormi ning 55%-l noormeestest oli ülemate või paranemisest, vaid nooremaealiste aja- instruktorite seas naisi. teenijate suuremast osakaalust.  Suurem osa meesajateenijaid ei muutnud  COVID-19 levikuperioodil ehk aastatel ajateenistuse jooksul oma hoiakuid 2020-2022 on näha, et ajateenistuse naiste ajateenistusse kaasamise kohta. jooksul erinevas vanuses ajateenijate Ligi kolmveerand ajateenijatest jäid oma füüsilise vormi enesehinnang ühtlustus, seisukohale kindlaks vaatamata sellele, seda peamiselt noorema vanuserühma kas neil oli teenistusalaseid kokkupuuteid enesekriitilisuse kasvu tõttu: võrreldes naistega või mitte varasemate aastatega oli rohkem neid,  Ajateenistuse alguses uskus 77% noor- kes hindasid tervist ja vormi kehvemaks. mehi, et naised võiksid osaleda ajateenis-  Kui alates 2016. aastast järjepidevalt tuses vabatahtlikult. Teenistuse lõpus, kui spordiga tegelemise sagedus ajateenis- ajateenijatel oli teenistuskogemus, lan- tuses kasvas, siis pandeemia aastad tõid ges antud näitaja 8% võrra. Teenistuse languse, mis 2022.-2023. aasta aasta- lõpus paranes aga suhtumine, et ajatee- käigu puhul küll hakkas taas kasvama. nistus võiks olla naistele kohustuslik, Vaadeldava seitsme aasta jooksul on sel- kolme protsendipunkti võrra (22%-le) gelt paranenud ajateenijate sportimisvõi- ning naised ei peaks üldse ajateenistuses malused: kui aastal 2016.-2017. aastal osalema viie protsendipunkti võrra (9%- olid sportimisvõimalustega rahul 38% le). ajateenijatest, siis viimasel küsitlusaastal  Ajateenistuse alguses arvas 31% noor- 76%. Seega on rahulolevate osakaal mehi, et naiste osalemine teenistuses seitsme aasta jooksul kahekordistunud. toob kaasa probleeme igapäevaelu kor- ralduses, siis teenistuse lõpus tõdes vaid Peatükk 7: Kohakonflikti mõju 20%, et see oli probleemiks. õppusel „Ussisõnad 2023“  Ussisõnade õppusel osalenud reservväe- laste püsiva elukoha maakond ja maa- kaitseringkonnas, mille koosseisus osaleti õppusel, langes kokku 69% (N=1149) ja 6 erines 31% (N=505) vastajatest. Vaata- ning sealt lahkuvad. Transpordikorral- mata suhteliselt suurele mittekattuvusele duse tõttu raisati pikkade vahemaade tajuvad seda probleemina suhteliselt vä- tõttu väga palju aega, mistõttu jäi õppu- hesed. sest kokkuvõttes halb mulje.  Kohakonflikt väljendub osadel juhtudel  Kokkuvõttes siiski ei ilmnenud, et koha- rahulolematuses transpordiga. Kauge- konflikti olemasolu vähendaks või suu- mast piirkonnast õppusele tulijate arva- rendaks märkimisväärselt õppuse erine- tes ei olnud korraldajad arvestanud sel- vate tahkudega rahulolu või valmidust lega, kuidas osalejad õppusele jõuavad järgmisel õppekogunemisel osaleda. 7 SISSEJUHATUS Kairi Kasearu 2022. aasta veebruaris toimus täiemahuline saame me rääkida individuaalsest riigikaitse- Venemaa sissetung Ukrainasse ning see lisest „eluteest“, mille jooksul saab kutsealu- sündmus on toonud kaasa suured muutused sest ajateenija, ajateenijast reservväelane, re- nii maailma geopoliitilistes jõujoontes, teh- servväelasest soovi korral tegevteenija või noloogilises võidurelvastumises kui ka iga kaitseliitlane; võimalikud on nende staatuste üksiku riigi ja tema kodanike arusaamas va- erinevad kombinatsioonid ja järjestused. jadusest valmistuda enda kaitsmiseks. Nende 2023. aasta tõi endaga kaasa mitmeid olulisi kahe aastaga on Eesti ühiskond väga kiiresti arenguid ja sündmusi: loodi diviis, kaitseku- suutnud orienteeruda ümber kaitseküsimus- lud tõusid esmakordselt üle ühe miljardi euro tele, olgu selle kinnituseks 2022. aasta keva- piiri, kaitseliidu maakaitseringkondade kor- del kiiresti kasvanud Kaitseliidu liikmete arv, raldada oli reservväelaste õppus, kus osaleja- suuremahulised õppused, kaitsekulutuste test enamuse ajateenistus jäi ajavahemikku kasv jne. Selleaastane kompleksuuringu 2003-2016, viidi läbi ridamisi lühiajalisi õp- aruanne võtab fookusesse riigikaitsjad — pekogunemisi. need mehed ja naised, kes sõjaolukorras asu- vad esimestena vaenalasele vastu. Selliste suuremate struktuursete muutuste valguses on oluline analüüsida, mil määral Reservarmeel põhineva riigikaitse põhituu- peegelduvad sellised muutused tavaliste rii- miku moodustavad reservväelased, kes on gikaitsjate: ajateenijate, reservväelaste ja oma väljaõppe saanud ajateenistuse ja sel- kaitseliitlaste ootustes, hoiakutes ja hinnan- lele järgnevate õppekogunemiste raames. Li- gutes. Aruande peatükid tuginevad 2022.- saks on väga oluline roll motiveeritud vaba- 2023. aasta ajateenijate ankeetküsitlusele, tahtlikel ehk kaitseliitlastel, kes vabataht- õppusel Kevadtorm 2023 osalenud reserv- likkuse põhimõttel panustavad oma aega ja väelaste ja kaitseliitlaste ning õppusel Ussi- ressursse riigikaitseks. Sellist mitmetahulist sõnad 2023 osalenud reservväelaste ankeet- süsteemi hoiavad koos tegevväelased. Seega küsitlustele (vt joonis 1). 2022/23 ajateenijate küsitlus (N=3294) Kevadtorm 2023 reservväelaste ja kaitseliitlaste küsitlus (N=1822) Ussisõnad 2023 reservväelaste küsitlus (N=1933) Joonis 1. Aruande alusandmestikud 8 2022.-2023. aasta ajateenijate küsitluses oli küsitlusega, kokku on selle aja jooksul Komp- eriteemaks suhtumine naiste osalusse aja- leksuuringu ankeedile vastanud enam kui teenistuses ja naissoost ajateenijate teenis- 20 000 ajateenijat. Iga kutse ja ajateenistuse tuskogemus (ptk 5) ning probleemsed suh- alguses ja lõpus toimuva küsitlusvooru kohta ted ajateenistuses (ptk 2), mis eriteemana oli tehakse eraldi kokkuvõtvad slaidiraportid. Al- tähelepanu all ka 2018.-2019. aasta küsitlu- guse ja lõpu küsitluse andmed seotakse ses. Lisaks käsitleme ajateenijate ootusi ja omavahel ning teostatakse põhianalüüs, ootuste realiseerumist ajateenistuses (ptk 4), mille tulemused avalikustatakse iga-aastas- analüüsime, kas ja kuidas on ajateenijate ter- tes aruannetes3. Alates 2019. aastast küsitle- vis ja füüsilised võimed seitsme aasta jooksul takse kõiki kutseid ning võrreldes varase- muutunud (ptk 7) ja kes on need, kes peavad maga viiakse eraldi küsitlus läbi ka talvise eel- ajateenistust aja raiskamiseks (ptk 1). kutse ajateenijate hulgas4, alates 2020. aas- tast kasutatakse kõikide kutsete puhul ident- Muutunud julgeolekuolukorras on oluline set ankeeti. Uurimisrühma väljakoolitatud pöörata tähelepanu elanikkonna riigikaitseli- küsitlejad viivad küsitlused läbi väeosades, sele valmisolekule ja toetusele laiemalt, mis- kus ajateenijad täidavad elektroonilise an- tõttu oleme laiendanud oma fookuse lisaks keedi Tartu Ülikooli LimeSurvey keskkonnas. ajateenijatele ka reservväelastele ja kaitseliit- Uuringus osalemine on vabatahtlik, samuti lastele. Aruanne võtab laiemalt vaatluse alla näeb metoodika ette võimalust soovi korral riigikaitsjate ehk ajateenijate, reservväelaste ankeedi täitmine katkestada. ja kaitseliitlaste riigikaitselased hoiakud (ptk 3) ning maakaitseringkondadesse määratud 2022. aastal ajateenistust alustanud ajateeni- reservväelaste teenistuskoha ja elukoha kok- jate uuringu esimese etapi küsitlus toimus kulangevuse küsimuse (ptk 6). talvise eelkutsega teenistusse astunud aja- teenijatele ajavahemikus 03.-12.02, juuli eel- Lühiülevaade uuringute kutsega 23.07-31.07 ning põhikutsega tee- nistusse astunud ajateenijatele ajavahemikus korraldusest 22.10–30.10.2022. Teise uuringuetapi küsit- Eesti Kaitseväe inimvara uurimiseks 2015. lus toimus talvise eelkutse puhul 23.11- aastal algatatud kompleksuuringu1 2 kesk- 19.12.2022 ning juuli ja oktoobri kutsete pu- mes on kahes etapis – ajateenistuse alguses hul 29.05-19.06.2023. ja lõpus reserviarvamise eel – toimuvad aja- Küsitluses osalenud jagunevad kolme vasta- teenijate küsitlused. 2022.-2023. aastakäigu jate rühma: 1) osalenud ainult esimesel eta- ajateenijate puhul on tegemist seitsmenda 1 Vt Allik, S., Talves (2016). Inimressursi komplek- 3 Aruanded on kättesaadavad: suuringu väljatöötamine kaitsevaldkonnas. L. https://www.kvak.ee/kompleksuuring/ Oja (toim.) Inimressurss ja riigikaitse: Tervis, lk. 4 Talvise eelkutse ajateenijate 2019. aasta 13–23. uuringu fookus oli drillseersantidel ning an- 2 Kasearu, K., Murakas, R., Talves, K., Trumm, A., keedi küsimused ja ülesehitus ei ole üksühele Truusa, T-T. (2017). Ajateenijate kompleksuu- sama juuli eelkutse ja oktoobri põhikutse an- ring: metodoloogiline ülevaade. A. Trumm keetidega. Drillseersantide uuringu kohta on (toim.) Riigikaitse inimvara kaardistamine: koostatud eraldi raport ja esitatud Kaitseväele. uuringute tulemusi, lk. 9–14. pil, 2) osalenud ainult teisel etapil, 3) mõle- alusel. Vähemalt ühel küsitlusetapil osales mal etapil osalenud. Tabelis 1 on esitatud 99% 2022. aastal teenistusse asunud ajatee- uuringuetappide kirjeldus osalenute arvu nijaist. Tabel 1. Ajateenijate küsitluses osalejate arv ning osakaal kõigist ajateenijatest erinevates küsitlus- voorudes. 2022 talvine 2022 juuli eel- 2022 oktoobri Kokku eelkutse kutse põhikutse N %5 N % N % N % I etapil küsitletute arv 296 76,1 1806 93,4 973 96,2 3075 92,2 II etapil küsitletute arv 305 78,4 1567 81 840 83 2712 81,3 I ja II etapil küsitletute 235 60,4 1450 74,9 808 79,8 2493 74,7 arv Vähemalt ühel etapil 366 94 1923 99 1005 99 3294 98,7 küsitletute arv Ajateenistust alusta- 389 100 1934 100 1012 100 3335 100,0 nute arv Kevadtorm toimus 15.-26.05.2023, peale õp- õppuse lõppu vastavalt: 12. september Põhja puse lõppemist paluti õppusel osalenud re- MKR, 26. september Kirde MKR ja Lõuna servväelastel täita elektrooniline ankeet. Kü- MKR Sakala malev, 2. oktoober Lääne MKR ja sitlusankeeti oli võimalik täita õppuse lõppe- 9. oktoober Lõuna MKR Tartu, Põlva, Võru- des ajavahemikus 26.05-04.06.2023, uurin- maa ja Valgamaa malevad. Küsitlusele oli või- gus osalemine oli vabatahtlik. Õppusel osa- malik vastata kuni kolm nädalat peale vii- lenutest 1822 vastas ankeetküsitlusele. Küsit- mase MKR-i (Lõuna) õppekogunemise lõppu lusele vastanutest 55% osales või oli õppu- ehk 30. oktoobrini. Küsitlusele vastas 1933 sele kutsutud reservväelastena Kaitseväe ük- õppusel osalenud reservväelast. Mõlemas suste ja 45% kaitseliitlastena maakaitsering- uuringus osalesid ka õppusel mitteosalejad, konna üksuste alt. Ussisõnad 2023 õppuse kuid kuna vastajate arv oli väike, ei ole neid järgselt saadeti küsitluskutsed välja igale antud raporti analüüsidesse kaasatud. maakaitseringkonnale (edaspidi MKR) peale 5 % näitab siin vastamismäära ehk kui palju tee- nistust alustanutest vastas küsitlusele esimeses ja teises etapis ning mõlemas etapis. 10 1. KAS AJATEENISTUS OLI AJARAISKAMINE VÕI SIISKI MITTE? Kairi Kasearu, Liina-Mai Tooding Ajateenistuse vajalikkust saab lahti mõtes- Sellest tulenevalt uurime selles aruande pea- tada nii riigi ja ühiskonna kui indiviidi vaatest. tükis täpsemalt ühte väga spetsiifilist ajatee- Kompleksuuringus on sellele küsimusele aas- nistusega seonduvat (eel)arvamust — ajatee- tate jooksul tähelepanu pööratud ning leitud, nistus on aja raiskamine. et ajateenistuse jooksul hinnang teenistuse vajalikkusele riigi ja ühiskonna vaates suure- 1.1. Ajateenistuse kasulikkuse neb, kuid isikliku arengu vaates teenistuse hinnangud jooksul pigem väheneb (Müürsoo 20186). Ajateenistusel on kindel funktsioon riigi- Vastuseks küsimusele „Kuidas hindate aja- kaitse vaates, mis demokraatlikus ühiskonnas teenistuse kasulikkust Teile endale?“ oli aja- eeldab omakorda enamuse elanikkonna toe- teenijatel võimalik teenistuse lõpus seitsme tust ja vastavalt ühiskondlikule kokkuleppele ette antud väitega nõusoleku kaudu aval- ka selles osalemist ja oma rolli täitmist (Ka- dada ajateenistuse kasulikkuse hinnangut searu, Lillemäe, Ben-Ari 20237). (skaala: 1-olen täiesti nõus, 2-olen nõus, 3-ei ole nõus ega vastu, 4-ei ole nõus, 5-ei ole Indiviidi tasandil tuleb arvestada ka ajateeni- üldse nõus). Väited olid positiivse sisuga, jate isiklike huvide ja eesmärkidega ning välja arvatud üks: ajateenistus oli minu jaoks pöörata tähelepanu sellele, kui hästi ajatee- aja raiskamine. nija suudab oma rolli teenistuses mõtestada ja pöörata teenistuse enda jaoks kasulikuks Selle väite alusel jagunesid ajateenijad ligi- kogemuseks. kaudu kolmeks: a) väitega täiesti nõus või nõus olijad – uuri- misaastate 2016-2023 eri aastail 31%- 41%, 2022/23 – 34%, 6 Müürsoo, A. (2018). Kui vajalikuks peavad aja- 7 Lillemäe, E.; Kasearu, K.; Ben-Ari, E. teenijad ajateenistust? Mõjutegurid ja hin- (2023). Conscription and Social Transforma- nangu muutus teenistuse jooksul. Sõjateadlane, tions: Estonia Between Security Needs and nr 6, lk 52-107. Social Expectations. Journal of Baltic Studies, DOI: 10.1080/01629778.2023.2212914 11 b) neutraalsel seisukohal olijad (ei nõus ega Kasulikkuse ploki tunnuseid ja nende prot- vastu) – 30%-36%, 2022/23 – 34%, sendilisi jaotusi on tutvustatud joonisel 1.1. c) mitte nõusolijad või üldse mitte nõusoli- Sagedasemad „kasud“, mida kinnitab üle jad – 27%-36%, 2022/23 - 32%. poole küsitletuist, on sotsiaalsete sidemete tekkimine (83% nõustub, et leidis heade ja Seega leidus kogu senise uurimisperioodi edaspidise suhtluse perspektiiviga tuttavaid), vältel kolmandiku ringis neid, kes selle väite enesekindluse suurenemine (62%) ja eluks kohaselt keeldusid kinnitamast ajateenistuse kasulike teadmiste ja oskuste saamine (59%). kasulikkust iseenda jaoks. Saaksime pealkirja Füüsilise vormi paranemist ning sportliku ja küsimusele anda selge eitava vastuse ja tervislikkust soosiva meelelaadi süvenemist panna punkti, aga leiame, et see intrigeeriv kinnitab vähemalt kolmandik. tunnus võiks siiski pälvida enam tähelepanu. Ajateenistuses leidsin endale palju häid 30 43 18 6 3 tuttavaid, kellega on kavas suhelda ka edaspidi Tänu ajateenistuse läbimisele muutus minu 9 25 29 26 11 eluviis tervislikumaks Ajateenistus tõstis motivatsiooni liikuda ja teha 12 31 29 19 9 sporti Ajateenistuse läbimine parandas minu füüsilist 19 35 22 15 9 vormi Ajateenistuse läbimine suurendas minu 19 43 22 11 5 enesekindlust Ajateenistuse käigus omandasin edasiseks 16 43 24 12 5 eluks kasulikke teadmisi ja oskusi Ajateenistus oli minu jaoks aja raiskamine 16 18 34 24 8 0% 20% 40% 60% 80% 100% Olen täiesti nõus Olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus Ei ole üldse nõus Joonis 1.1. Küsimusele „Kuidas hindate ajateenistuse kasulikkust Teile endale?“ antud vastuste protsent- jaotus Kas emotsionaalse värvinguga ajaraiska- -0,43 ja väite „Ajateenistuse läbimine suuren- mise väide peab üldse vett? Valideerimi- das minu enesekindlust“ puhul -0,40, st seos seks toome esile, et korrelatsioon kasu- on pigem mõõdukas kui nõrk. Ajateenistu- likkuse ploki ülejäänud väidetega on nega- sega üldine rahulolu (1-ei olnud üldse rahul, tiivne, seejuures on korrelatsioonikordaja 2-pigem ei olnud rahul, 3-ei rahul ega mitte väite „Ajateenistuse käigus omandasin edasi- rahul, 4-pigem rahul, 5-väga rahul) ja ajarais- seks eluks kasulikke teadmisi ja oskusi“ puhul kamise väitega nõusolek osutusid korreleeri- 12 tuks kordajaga 0,59 ning rahulolu väljaõp- seoses teenistusega, aga ka hinnangut võim- pega (sama skaala) ja ajaraiskamise väide - alustele, mida ta ajateenistuses enda jaoks kordajaga 0,48. Seega näib väide mõõtvat arvestab olulistena. Võib arvata, mida olulise- ootuspärast sisu. maks arvestas ajateenija meie poolt ette an- tud loetelus olevaid ootusi, seda aktiivsemalt Silma jäi ka vastuolulist. Nendest, kes on kavatses ta lülituda teenistusse. Ootuste kok- nõus, et teenistus oli ajaraiskamine, kinnitab kuvõtliku mõõdiku alusel jagame ajateenijad 34%, et ajateenistuse käigus sai edasiseks igas ootuste liigis kaheks: ootuse olulisus alla eluks kasulikke teadmisi ja oskusi (üldiselt keskmise ja üle keskmise, vastavalt väiksem kinnitas seda 59%), et suurenes enesekindlus ja suurem ootuste olulisus (ootuste olulisus – 39% (üldiselt 62%) ning ajateenistus paran- on standarditud, keskmine 0 ja stan- das füüsilist vormi – 40% (üldiselt 54%). dardhälve 1). Seega — ajaraiskamine küll, aga osaliselt ka kasulik. Jooniselt 1.2 nähtub, et kui ootusi arvesta- takse keskmisest enamoluliseks, siis lüka- Allpool toome kirjeldavalt esile teenistusaja takse ajaraiskamise väide vähemoluliste selle negatiivse hinnanguga nõus olnud aja- ootustega võrreldes umbes 10% võrra sage- teenijate iseloomustuse mitmete nii ajatee- damini ümber (tärn tunnusenime taga viitab nija teenistuseelset tausta ja tollaseid arva- siin ja edaspidi sellele, et erinevus oleks sta- musi kui ka teenistust vaadeldes. Püüame tistiliselt oluline, kui andmestikku käsitleda selgusele jõuda, kuivõrd on negatiivne hin- valimina, olulisuse nivoo 0,05; enamasti sel- nang pigem kaasatoodud eelarvamus ja kui- lest väiksem). Erand on praktilised ootused, võrd pigem teenistuskäigust ajendatud. kus vahe on väga väike. Suurimad erinevused ilmnevad riigikaitseliste ootuste osas. Seega 1.2. Hoiakud teenistuse eel ja võimaldab teenistuseelne hoiak ennustada, hinnang teenistusajale kuhu kaldub teenistuse lõpus teenistusaja Ajateenija ootusi teenistuse suhtes ja saa- hinne — väiksemate ootuste olulisuse korral vutatud eesmärkide subjektiivset olulisust on negatiivse poole. lähemalt käsitletud peatükis 4. Analüüsist Koostasime ka teenistusaja hinde regressioo- selgus neli peamist ootuste olulisust kokku niprognoosi nelja ootuste mõõdiku alusel võtvat mõõdikut (riigikaitselised, enesearen- (tulemusi ei ole siin esitatud, huvi korral võib duslikud, füüsilise vormi ja praktilised ootu- lisamaterjali küsida töörühmast). Analüüsist sed, lk 64) ja neile vastavalt neli saavutatud tuli esile, et ajaraiskamise kinnituse suhteline eesmärkide mõõdikut (lk 64-65). Eesmärkide tõenäosus neutraalse hinnangu andmise saavutamises mängib rolli ajateenistusse pa- suhtes on riigikaitseliste ootuste väiksema nustamise motivatsiooni „tüüp“, mis seob olulisuse puhul 1,2 korda suurem kui suu- motivaatorite teenistuse alguses prognoosi- rema puhul (neutraalse hinnangu osakaal on tavat ja teenistuse lõpus tagasivaatavalt hin- ühetaoliselt kolmandiku ringis kõigis vaadel- natud tugevust. davates liigendustes). Ootused peegeldavad ajateenija teenistu- seelsest elust kaasa võetud plaane ja soove 13 100% Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine 90% 27 27 28 32 80% 38 37 38 35 70% 60% 35 34 36 50% 34 32 34 32 33 40% 30% 20% 38 39 36 30 29 30 32 34 10% 0% Väiksem, Suurem, Väiksem, Suurem, Väiksem, Suurem, Väiksem, Suurem, alla üle alla üle alla üle alla üle keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise Riigikaitseliste ootuste Enesearenduslike Füüsilise vormi ootuste Praktiliste ootuste olulisus* V=0,12 ootuste olulisus* V=0,13 olulisus* V=0,11 olulisus V=0,04 Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus Joonis 1.2. Teenistusaja hinnangu jaotus ootuste olulisuse järgi (olulisuse skaala standarditud, üldkesk- mine 0 ja standardhälve 1)8 ajateenistust pigem või täielikult mittevajali- Vähemolulised enesearenduslikud ootused kuks Eesti riigi julgeoleku seisukohalt 31% toovad enamoluliste ootustega võrreldes (neutraalsel seisukohal olijaist 16% ja väidet kaasa 1,4-kordse vahe ajaraiskamise kinnitu- eitajaist 8%) ja isikliku arengu seisukohalt ses neutraalse vastusega võrreldes. Praktili- 45% (neutraalsel seisukohal olijaist 25% ja sed ja füüsilise vormi ootused ei erista neut- väidet eitajaist 14%). Seega teenistusaja raalset vastust ja nõusolekut. Ajaraiskamise halva lõpphinnangu juured on osaliselt tee- väitega mittenõustumise suhteline tõenäo- nistuseelses ajas. sus neutraalse vastuse taustal näitab kõigi ootuste puhul sama mustrit: olulisemateks Ajateenistusse tuleku meelsus on teenistu- arvestatud ootustega kaasneb kallak mitte- seelseid arvamusi ja hoiakuid kokku võtva nõustumise poole (suhteliste tõenäosuste hinnanguna osutunud meie analüüsides suhe 1,3-1,5-kordne). heaks ajateenijaid liigendavaks tunnuseks. See näitaja on tähenduse poolest seotud aja- Ootustega samalaadse mõjuga eelhoiakuks teenistusele seatud ootustega ja seda võiks osutub teenistuse alguses avaldatud hinnang nimetada ootuste emotsionaalseks kokku- ajateenistuse vajalikkuse kohta. Reservi min- võtteks. Jooniselt 1.3 näeme, et ajatee- nes ajateenistust ajaraiskamiseks arvestava- nistusse heameelega või oma kohust täitma test ajateenijatest pidas teenistuse alguses 8 Craméri V mõõdab statistilise seose tugevust kahe kategooriate kaudu mõõdetud tunnuse ühisjaotu- ses, saavutades lae 1 üksühese vastavuse korral. Siin kõne all seos kaheastmelise ootuse taseme tun- nuse ja väitega nõustumise määra vahel. 14 tulijate seas on ajaraiskamise väide mitme- gendatav kolmveerandile ajaraiskamise eita- kordselt harvem kui vastumeelselt tulijate jatest ja 15%-le ajaraiskamisega nõustuvatest seas (vasakpoolne diagramm, V=0,25). Tee- (parempoolne diagramm, V=0,40). Lisame nistuse alguse positiivne hoiak kandub edasi veel, et ajateenistusse meelsasti või kohust teenistuse lõpu hinnangusse. täitma tulijaist tuleks õppekogunemisele heameelega või oma kohust täitma 61% ja Võttes ajaraiskamise väite lähtekohaks, et vastumeelselt tulijaist 21%. Ajaraiskamise iseloomustada tulevastele õppekogunemis- väitega nõustumine-mittenõustumine teki- tele tuleku meelsust, näeme selget vahet: tu- tab suhtumises oma tulevastesse reservväe- lek oleks meelepärane või oma kohusena tõl- lase kohustustesse tugevama veelahkme kui tulekumeeleolu. Milliste tunnetega te tulite ajateenistusse? Tulin täiesti 62 28 10 vastumeelselt (7%) Ei ole nõus või ei ole üldse Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine 23 52 20 5 nõus Võimaluse korral oleksin tulemata jätnud 48 34 18 (34%) Ei ole nõus ega vastu 6 36 47 11 Olin valmis oma kohust 24 38 38 täitma (37%) Olen täiesti nõus või olen 12 50 35 nõus Tulin hea meelega (22%) 20 28 52 0% 50% 100% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Milliste tunnetega Te tuleksite õppekogunemisele? Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine Olen täiesti nõus või olen nõus Tuleksin hea meelega Oleksin valmis oma kohust täitma Ei ole nõus ega vastu Võimaluse korral jätaksin tulemata Ei ole nõus või ei ole üldse nõus Tuleksin täiesti vastumeelselt Joonis 1.3. Ajateenistusse ja õppekogunemisele tuleku meeleolu ning ajaraiskamise väide Ootused teenistuse suhtes, selle vajalikkus ja väidet 46% (neutraalsel seisukohal 33% ja ei- meelestatus teenistusse tulekul leiavad väl- taval 21%) ja neist, kel kõrgemas – 24% jenduse teenistusmotivatsioonis. Osutus, et (neutraalsel seisukohal 34% ja eitaval 42%). ajateenija hindas küsimustikus ette antud Teenistuse lõpu motivatsiooni hinde, st mo- kümne motivaatori tugevust ajateenistusse tivaatorite tagasivaatava hinde järgi on pilt panustamisel tugevas omavahelises seoses, veel selgem: madal motivatsioon ja kehv tee- mistõttu vaatlesime kompaktsuse huvides nistusaja hinnang käivad käsikäes. Neist, kel ajateenija keskmist individuaalset motivat- teenistuse lõpu motivatsioon oli madalamas siooni (lähemalt vt osa 4.2), motivaatori tä- pooles, kinnitas ajaraiskamise väidet 54% hendust arvestamata. Jagasime skaala taas (neutraalsel seisukohal 33% ja eitaval 14%) ja üldkeskmise alusel kaheks – madalam ja kõr- neist, kel kõrgemas – 16% (neutraalsel seisu- gem motivatsioon (hinne anti nii teenistuse kohal 35% ja eitaval 49%). alguses kui ka lõpus). Joonisel 1.4 on näidatud teenistusaja hin- Neist, kel teenistuse alguse motivatsioon oli nangu jaotus teenistuse alguse ja lõpu kaht madalamas pooles, kinnitas ajaraiskamise motivatsiooni taset omavahel kombineerides 15 saadud liigenduses (V=0,33 hinnangu ja lii- kel motivatsioon tõusis, on kehva hinde tõe- genduse tunnuse vahel). Üldmulje on, et lõpu näosus püsivalt kõrgema motivatsiooniga motivatsioon loeb rohkem kui alguse moti- ajateenijatele vastava osatähtsuse lähedal vatsioon. Ajaraiskamise kinnitajate osatäht- (vastavalt 18% ja 15%, st kuuendiku ringis). sus on neil, kel motivatsioon teenistuses lan- Neil, kel motivatsiooni tugevus muutus, on ges, püsivalt madalama motivatsiooniga aja- neutraalse hinde osakaal teistest pisut suu- teenijatele vastava osatähtsuse lähedal rem. (vastavalt 45% ja 57%, st poole ringis). Neil, Keskmine individuaalne motivatsioon Kõrgem alguses ja lõpus (39%) 15 32 53 Madalam alguses ja kõrgem lõpus (13%) 18 43 39 Kõrgem alguses ja madalam lõpus (16%) 45 39 16 Madalam alguses ja lõpus (32%) 57 29 14 0% 20% 40% 60% 80% 100% Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus Joonis 1.4. Teenistusaja hinnang alguse ja lõpu keskmise individuaalse motivatsiooni järgi 1.5, V=0,10). Ajaraiskamise kinnitus antakse Üheks meie poolt hindamiseks nimetatud kõige harvemini keskmise (paraja?) kehalise motivaatoriks oli ka väljakutset ja põnevust pingutuse korral, alla kolmandiku, kuid nii pakkuv tegevus ajateenistuses. Kui seda väga vähene kui ka raske pingutus kallutab mõista teenistuses vajamineva kehalise pin- hinnangut ajaraiskamise väite poole. Väga gutuse võtmes, siis näeme siin teenistusaja vähest pingutust vajanud ajateenijaist eitab lõpphinnangu kujunemise üht tegurit (joonis ajaraiskamist ainult viiendik. 16 igapäevaselt ajateenistuses teenimine? Kui suurt kehalist pingutust nõudis Rasket kehalist pingutust (8%) 39 29 32 Keskmist kehalist pingutust (45%) 29 36 35 Kerget kehalist pingutust (35%) 34 34 32 Väga vähest kehalist pingutust (12%) 50 29 21 0% 20% 40% 60% 80% 100% Ajateenistus oli ajaraiskamine Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus Joonis 1.5. Teenistusaja hinnang rakendatud kehalise pingutuse järgi 1.3. Saavutatud eesmärkide ringis). Ajaraiskamisega nõusoleku suhteline olulisus, teenistuskeskkond tõenäosus on vähemoluliste enesearendus- ja teenistusaja hinne. like eesmärkide korral 2,3-kordne võrreldes enamolulistega, riigikaitseliste eesmärkide Teenistuses saavutatud eesmärkide olulisus puhul 2-kordne ja füüsilise vormi ja prakti- on meie uuringus subjektiivne, st ajateenija liste eesmärkide korral 1,6-kordne. Väheolu- enesekohane nägemus sellest, kui oluline oli liseks arvestatud eesmärkidega kaasneb üks või teine teenistuses saavutatud ees- nõusoleku ja neutraalse vastuse vahelises va- märk. Joonisel 1.6 on analoogiliselt ootus- likus suhteliselt sagedamini kui oluliseks ar- tega näidatud eesmärkide olulisuse astme vestatud eesmärkide korral ajaraiskamise järgi, kuidas jaotuvad ajateenijad teenistu- väide. Tugevaim erinevus ilmneb enesearen- saja hinde alusel. Tulemus on ootuspärane, duslike eesmärkide korral. sest ajaraiskamise väide tähendab nähtavasti suures osas seda, et ei väärtustata teenistu- Analoogilist tulemust näeme ajaraiskamist ses saavutatut, ei tunta seda ära või see ei eitava vastuse tõenäosuses neutraalse vas- ühildu loodetud eesmärkidega. tuse suhtes: enamoluliste ja vähemoluliste eesmärkide vahel on suhe ajaraiskamist ei- Toetudes teenistusaja hinnangu regressioo- tava vastuse kasuks enesearenduse eesmär- nimudelile eesmärkide olulisuse kaudu, kide puhul 2,1-kordne, riigikaitseliste ees- saame joonisel illustreeritud seoseid iseloo- märkide puhul 1,8-kordne ja füüsilise vormi mustada nõusoleku ja mittenõustumise suh- eesmärkide puhul 1,3-kordne ja praktiliste telise tõenäosuse kaudu neutraalse vastuse eesmärkide puhul 1,2-kordne. suhtes järgmiselt (neutraalse vastuse osakaal on väheste kõikumistega ka siin kolmandiku 17 100% Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine 90% 23 22 28 29 80% 42 40 38 45 70% 60% 33 33 32 31 50% 35 35 40% 34 34 30% 20% 45 45 40 40 10% 24 22 26 27 0% Väiksem, Suurem, Väiksem, Suurem, Väiksem, Suurem, Väiksem, Suurem, alla üle alla üle alla üle alla üle keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise Riigikaitseliste Enesearenduslike Füüsilise vormi Praktiliste eesmärkide eesmärkide olulisus* eesmärkide olulisus* eesmärkide olulisus* olulisus* V=0,14 V=0,24 V=0,28 V=0,17 Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus Joonis 1.6. Teenistusaja hinnangu jaotus saavutatud eesmärkide olulisuse järgi (olulisuse skaala stan- darditud, üldkeskmine 0 ja standardhälve 1) Eeltoodust võiks üldistatult järeldada, et kui hästi teenistuses ennast tuntakse. Seetõttu ajateenija jaoks on ootused ebamäärased ja vaatleme teenistuskeskkonna laiemaks kaa- ta ei suuda mõtestada oma teenistuse ees- samiseks teenistusaja hinnangut teenistus- märke ning anda hinnangut nende täitmi- keskkonna sidususe nelja mõõdiku – organi- sele, siis väljendubki selline apaatsus lõpuks satsioonilise9, horisontaalse positiivse, hori- ajateenistuse tajumisena ajaraiskamisena. sontaalse negatiivse ja vertikaalse sidususe Teiste sõnadega, ajateenistusega hõlmatud alusel. Taas on tegemist standarditud mõõ- eluetappi ei suudeta enda jaoks mõtestada. dikutega ning taas vaatleme ajateenijaid ka- Ajateenistuse planeerimise ja läbiviimisel on hes jaos: alla ja üle keskmise vastava mõõ- seega oluline mõtestada läbi ka ajateenistu- diku järgi. sele eelnev aeg ehk kuidas me saame noori Joonisel 1.7 on näidatud teenistusaja hin- paremini valmistada ette teenistuseks läbi nangu jaotus olenevalt sidususe astmest. nende ootuste juhtimise. Teiselt poolt tuleb Madalama sidususega teenistusrühma jaotus aga välja ka see, kui ajateenistus kui kesk- erineb kõrgema sidususega teenistusrühma kond ei ole piisavalt stimuleeriv ehk on liiga jaotusest kõigi sidususe liikide puhul, kusjuu- lihtne, siis seda tajutakse samuti ajaraiskami- res neutraalse arvamuse osatähtsus on kõigis sena. Lisaks eelhäälestusele ja keskkonna stii- liigendustes üsna püsivalt kolmandiku ringis. mulitele on oluline pöörata tähelepanu kui 9 Konspektiivselt meenutuseks: ühtehoidmist teenistusrühmana, vertikaalne organisatsiooniline sidusus mõõdab lähedust sidusus mõõdab suhete laadi ülematega, Kaitseväe väärtustega ja osalustunnet negatiivne horisontaalne sidusus mõõdab Kaitseväes, positiivne horisontaalne sidusus ajateenijate vahelise konfliktsuse astet. mõõdab ajateenijate vahelist sõbralikkust ja 18 Suurem vahe väitega nõustujate vahel (ja pü- Ajaraiskamise väitega mittenõustumise tõe- siva neutraalsete osa tõttu ka mitte nõus oli- näosus neutraalseks jäämise suhtes on kõr- jate vahel) tuleb esile organisatsioonilise si- gema organisatsioonilise sidususe korral 2,8 dususe ja positiivse horisontaalse sidususe korda, vertikaalse sidususe korral 1,5 korda ja tasemeid võrreldes (vrd kordaja V väärtusi positiivse horisontaalse sidususe korral 2 väitega nõustumise ja sidususe taseme vahe- korda suurem kui madalama sidususe korral. lise seose kohta). Mittenõustumine vs neutraalsus negatiivse horisontaalse sidususe kahel tasemel on Neid seoseid saab tõlgendada ka nii, et aja- praktiliselt sama suhtelise tõenäosusega. raiskamisega nõusoleku tõenäosus neutraal- Seega kokkuvõtlikult saab järeldada, et aja- seks jäämise tõenäosuse suhtes on mada- teenistuse ajaraiskamisena tajumine on sel- lama organisatsioonilise sidususe korral 3,1 gelt seotud sidususe erinevate dimensiooni- korda suurem kui kõrgema sidususe korral. dega. Kuna tegemist on läbilõike andmetega, Sama kordsus positiivse horisontaalse sidu- siis me ei saa siin teha kindlaks põhjuslikku suse korral on 1,7, vertikaalse sidususe korral seost, kuid võime üheselt kinnitada, et mada- 1,9 ja negatiivse horisontaalse sidususe kor- lam sidusus ehk madalam ühtekuuluvus- ral 0,7 (st kõrgema negatiivse horisontaalse tunne rühma, ülemate ja Kaitseväega väljen- sidususe korral 1,5-kordne võrreldes mada- dub hinnangus, et ajateenistus on ajaraiska- lamaga). mine. 100% Ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine 90% 23 18 25 31 80% 38 33 41 47 70% 33 60% 32 34 50% 31 36 35 33 40% 34 30% 43 43 49 20% 38 27 26 31 10% 19 0% Alla Üle Alla Üle Alla Üle Alla Üle keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise keskmise Vertikaalne sidusus* Positiivne Organisatsiooniline Negatiivne V=0,18 horisontaalne sidusus* sidusus* V=0,37 horisontaalne sidusus* V=0,22 V=0,07 Olen täiesti nõus või olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus või ei ole üldse nõus Joonis 1.7. Teenistusaja hinnangu jaotus teenistuskeskkonna sidususe järgi Head suhted ülematega, teenistusele ja Kait- hinnangu suhtes on küllaltki sarnane tee- seväele pühendumist soosiv sõbralike kollee- nistusse meelsasti ja vastumeelselt tulijail gisuhetega teenistusrühm kallutab teenistu- (puudus koosmõju). Seega oleme leidnud saja positiivse hinde poole. Lisaanalüüs näi- teenistusaja hinnangu niihästi teenistuseel- tas, et sidususe mõju muster teenistusaja sest ajast pärit kui ka teenistusaegseid mõju- reid. 19 1.4. Ajaraiskamise väitega nõus Ka kaldub vertikaalne sidusus (usaldus ülema olijate liigitus vastu ja rahulolu) miinuspoolele ja negatiivne horisontaalne sidusus (ehk teenistuskesk- Võtame eraldi vaatluse alla teenistusajale ne- konna konfliktsuse mõõdik) plusspoolele. gatiivse hinnangu andnud ajateenijad ja Motivatsioon on langenud, ootuste olulisus uurime, milline on selle rühma sisemine lii- on üle keskmise, eesmärkide olulisus – alla gendus, kui võtta arvesse hinnangu eespool vaadeldud mõjureid. Kaasasime 13 näitajat keskmise. nii teenistuseelse aja kui ka teenistuse lõpu „Ükskõikseid“ (36%) iseloomustab ajatee- kohta ja rakendasime klasterdust k-keskmise nistuse alguses vastumeelsus ajateenistusse meetodil10 linnulennukauguse (eukleidilise ja õppekogunemistele tuleku suhtes, teistest kauguse) alusel (n=429, näitajad standardi- madalam motivatsioon nii teenistuse alguses tud kujul kõiki küsitletuid arvestades, üld- kui ka lõpus, ajateenistuse suhtes seatud keskmine 0, standardhälve 1). ootuste ja saavutatud eesmärkide arvesta- Joonisel 1.8 on esile toodud klasterdamisel mine väheoluliseks. Sidusus on madal, eriti kasutatud tunnuste keskmised väärtused kaasajateenijate suhtes. moodustunud klastrite kaupa. Klastrite arv 3 „Kriitikud“ (31%) erinevad kahest eelnevast on valitud ülevaatlikkust ja tõlgenduse või- alarühmast ja on teistest enam rahul teenis- malusi silmas pidades ning nimetused kok- tusega. Ajateenistusse ning tulevastele õp- kuleppelised (rõhutame seda jutumärki- pekogunemistele tuleku meeleolu on sar- dega). nane üldkeskmisega. Motivatsioon on püsiv Jooniselt torkab kohe silma, et näitajate ja kõrgem kui teistel väitega nõustujate rüh- keskmised on teenistust iseloomustavate mas. Ka on ootuste ja eesmärkide olulisus tunnuste järgi pigem miinuspoolel (standar- keskmisest pisut suurem. Seega on tegemist ditud andmed tervikuna paiknevad 0 ümber rühmaga, kes on üldjoontes positiivselt mee- tasakaalus), mis on ootuspärane, sest liigen- lestatud, kuid nad tajuvad teenistust siiski datav rühm on andnud teenistusele nega- ajaraiskamisena. tiivse - lausa äärmusliku - hinnangu. Meie Lisaanalüüs tõi esile, et „kriitikute“ hulgas on huvi on võrrelda kolme alarühma omavahel, veidi enam kui ajaraiskamise väitega nõustu- vaatamata sellele, millises skaalaosas arut- jate seas üldiselt riigikaitseliste või sisejul- leme. geoleku organisatsioonidega seotud ajatee- Ajateenijad, kes peavad teenistust ajaraiska- nijaid (23%, „pettunute“ seas 19% ja „üks- miseks jagunevad kolme klastrisse ehk tüüpi kõiksete“ seas 12%). Samuti selgus, et enam suhteliselt võrdselt. kui pooltel on nii teenistuse alguses ja kui ka „Pettunuid“ (33% ajaraiskamise väitega lõpus keskmine teenistusmotivatsioon üle nõustujate rühmast) iseloomustab pigem üldkeskmise. Ajaraiskamise väite kinnitus heameelne ajateenistusse tulek, tugev rahu- võib seega tuleneda nõudlikumast pilgust lolematus teenistusega ning selle põhjal ku- teenistusele. junev vastumeelsus õppekogunemise suhtes. 10 k-keskmiste meetodil paigutatakse objekt arvestatult on lähim; tekkinud klastrid on sees- klastrisse, mille keskpunkt kõigi näitajate järgi miselt võimalikult tihedad ja üksteisest tsent- ritega võimalikult kaugel. 20 Peamist kodust keelt aluseks võttes ilmnes, Seega moodustavad ajaraiskamise väitega et eesti keel kodukeelena on „kriitikute“ ja nõustujad heterogeense rühma, kus ajendid „pettunute“ seas sagedasem (vastavalt 89% nõustumiseks on erisugused. Võimalikud te- ja 91%) kui ajaraiskamise väitega nõustujate gevused, millega ajateenijate sellist hinnan- seas üldiselt (85%) ja harvem kui üldiselt gut ennetada, hõlmavad osalt teenistuseel- „ükskõiksete“ seas (77%). set aega, osalt otseselt ajateenistust. Enesearenduslike eesmärkide olulisus Riigikaitseliste eesmärkide olulisus Enesearenduse ootuste olulisus Riigikaitseliste ootuste olulisus Keskmine motivatsiooni tugevus teenistuse lõpus Keskmine motivatsiooni tugevus teenistuse alguses Negatiivne horisontaalne sidusus Positiivne horisontaalne sidusus Vertikaalne sidusus Kuivõrd rahul Te olite ajateenistuses väljaõppega? Kuivõrd rahul Te olite ajateenistuses kogu teenistusega? Milliste tunnetega Te tuleksite reservõppekogunemisele? Milliste tunnetega Te ajateenistusse tulite? -1,6 -1,4 -1,2 -1,0 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0,0 0,2 0,4 0,6 Keskmine standarditud skaalal "Pettunud" "Ükskõiksed" "Kriitikud" Joonis 1.8. Näitajate keskmine11 ajaraiskamise väitega nõustujate jaotuses kolmeks rühmaks klaste- ranalüüsi abil 11 Küsimuste „Kuivõrd rahul Te olite ajateenistu- ajateenistusse tulite?“ ja „Milliste tunnetega Te ses kogu teenistusega?“ ja „Kuivõrd rahul Te tuleksite õppekogunemisele?“ vastuste skaala olite ajateenistuses väljaõppega?“ vastuste vastavalt 1-tulin/tuleksin täiesti vastumeelselt, skaala: 1-ei olnud üldse rahul, 5-väga rahul, 4-tulin/tuleksin hea meelega, standarditud. standarditud; küsimuste „Milliste tunnetega Te 21 1.5. Ajateenija taustaandmed ja Halvem subjektiivne tervis (meditsiiniline ja teenistusaja hinnang subjektiivse heaolu indikaator üheskoos) ja halvem füüsilise vormi enesehinnang käivad Esitame lõpuks tabeli 1.1 abil ülevaate tee- sagedamini kui hea tervis ja füüsiline vorm nistusaja hinnangust lähtudes ajateenija sot- ajaraiskamise väitega koos. Need, kelle sõnul siaal-demograafilisest taustast, tervisest, elu- füüsiline vorm ja kehaline võimekus ajatee- viisist. Erinevused sotsiaaldemograafilise nistuses paranes, pigem ei nõustu ajaraiska- tausta järgi ei ole suured, kuid kallakuna ilm- mise väitega (on saavutatud tulemus). Neile, neb, et negatiivse väitega nõustuvad pigem kes ajateenistuses spordist hoiduvad, on sa- vanemad kui nooremad ajateenijad, pigem gedamini kui sporti harrastavatele ajateenija- mitte keskharidusega, pigem mitte-eesti ko- tele omane arvestada teenistus ajaraiskami- dukeelega ajateenijad. Sotsiaaldemograafi- seks. line taust on seotud teenistusse tuleku meel- susega, mis siis omakorda kujundab ajarais- kamise hinnangut. Tabel 1.1. Kuivõrd nõustute: ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine? Olen täiesti Ei ole nõus Ei ole nõus või nõus või olen ega vastu, % ei ole üldse nõus, % nõus, % Üldiselt 34 34 32 Peamine kodune keel, V=0,09 Eesti keel 32 35 33 Vene keel 43 31 26 Vanuserühm, V=0,08 Kuni 19 30 35 35 20-21 38 32 30 22 ja vanemad 47 30 23 Haridusrühm, V=0,08 Põhiharidus ja kutseharidus põhihariduse 38 32 30 baasil Keskharidus 29 35 36 Keskhariduse järel omandatud haridus 42 33 25 Kas Te kuulute või olete varem kuulunud mõnda riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organi- satsiooni, nagu näiteks Kaitseliit, Noored Kotkad, Naiskodukaitse, Kodutütred, Vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud? V=0,08 Jah 27 35 38 Ei 36 33 31 Kas olete koolis läbinud riigikaitseõpetuse? V=0,09 Jah 29 36 35 Ei 38 32 30 22 Tabel 1.1. (järg). Kuivõrd nõustute: ajateenistus oli minu jaoks ajaraiskamine? Olen täiesti Ei ole nõus Ei ole nõus või nõus või olen ega vastu, % ei ole üldse nõus, % nõus, % Kuidas Te hindate oma füüsilist vormi võrreldes ajateenistuse eelse ajaga?, V=0,17 Olen oluliselt paremas vormis, tunnen end 21 33 46 füüsiliselt tugevamana Mõningane positiivne muutus on tunda 31 37 32 Eriti pole midagi muutunud 45 34 21 Olen pigem halvemas füüsilises vormis, kui 46 28 26 enne ajateenistusse asumist Kuidas Te hindate oma füüsilist vormi/kehalist võimekust käesoleval hetkel (teenistuse lõpus)? V=0,10 Hea 33 28 39 Üsna hea 30 33 37 Keskmine 35 38 27 Üsna halb või halb 46 31 23 Milliseks hindate oma tervist üldiselt (teenistuse lõpus)? V=0,12 Hea 30 31 39 Üsna hea 30 35 35 Keskmine 39 38 23 Üsna halb või halb 54 22 24 Kui sageli harrastasite ajateenistuses vabal ajal sporti (iseseisev treening korraga vähemalt poole tunni vältel, nii et hakkasite hingeldama ja higistama)? V=0,10 2-3 korda nädalas või sagedamini 30 33 37 Kord nädalas või 2-3 korda kuus 32 36 32 Mõned korrad või üldse mitte 44 34 22 1.6. Kokkuvõte võimalik nende arusaamu ja ootuseid kujun- dada. Ajateenistust peab enda jaoks aja raiskami- seks kolmandik ajateenijatest, kuid tegemist Ülejäänud kahte rühma kuuluvad aga need ei ole homogeense grupiga, vaid selgelt eris- ajateenijad, kes nendivad teenistuse lõpus, et tub kolm eriilmelist ajateenijate gruppi, kelle see oli nende jaoks aja raiskamine, kuid tee- puhul ajateenistuse aja raiskamiseks hinda- nistusse tulles ei olnud nende eelhäälestus mine põhineb erinevatel alustel. sugugi nii kriitiline. See rühm jaguneb oma- korda veel kaheks: „pettunuteks“ ja „kriitiku- Ligikaudu üks kolmandik on neid ajateeni- teks. jaid, kes peavad teenistuse aja raiskamiseks, kuna nad on tulnud teenistusse vastumeel- „Pettunute“ puhul tuleneb teenistuse ajarais- selt, nende rahulolu teenistusega on madal ja kamiseks pidamine nii-öelda ootuste mitte- neil puudub igasugune soov reservtee- realiseerumisest, teenistusega rahulolematu- nistusse panustada. Nende puhul ei muuda sest, mis päädib sellega, et nad ei soovi tulla teenistuse kogemus nende arvamust ajatee- edaspidi õppekogunemistele. Antud rühma nistusest ning selle grupi puhul on küsimus puhul on oluline selgitada täpsemalt välja, selles, mil määral on juba enne ajateenistust mis on pettumise põhjused, analüüs viitab, et 23 selleks võib olla pettumus ülemates ja väl- grupiga, kelle potentsiaali saaks nii teenistu- jaõppes. Kriitikud on need, kes näevad aja- ses kui õppekogunemistel senisest rohkem teenistust aja raiskamisena ilmselt ühelt sihipäraselt rakendada. poolt seetõttu, et nende ootused ja eesmär- Kokkuvõtlikult võibki öelda, et on nii eelarvu- kide täitmine on suhteliselt kõrge, nad on musi, sealjuures püsivaid, kui ka teenistus- võrreldes teise kahe grupiga teenistusega käigu mõju. Kui motivatsioon kaob ja saavu- rohkem rahul ja valmis tulema ka keskmisest tatust mitte midagi ei tundu lõpus oluline, siis enam õppusele, samuti on nende seas roh- mis see muud on kui raisatud aeg. Suuremad kem neid, kes on olnud enne ajateenistust ootused ja positiivne eelhäälestus võiks kasu seotud riigikaitseliste organisatsioonidega, märkamist toetada, samuti peab olema pin- seega võib öelda, et nad hindavad ja väärtus- gutusaste nii-öelda paras, füüsiliselt väga tavad teenistust teiste kriteeriumide järgi ja kerge teenistus tundub tühine. vaatamata aja kasutuse suhtes kriitiline ole- misele, on neil siiski suundumus riigikaitsesse panustada. Seega võib öelda, et tegemist on 24 2. PROBLEEMSED SUHTED AJATEENISTUSES Juhan Kivirähk Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kuidas madalam sidusus soodustab nega- kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eel- tiivse hinnangu andmist ajateenistusele. Sel- dused elukutseliste kaitseväelaste tee- les peatükis analüüsime seda, millised ajatee- nistusse võtmiseks. Reservväelased peavad nistuses esinenud probleemid mõjuvad sidu- olema valmis vajadusel osalema õppekogu- sust kahjustavalt. nemistel ning vaenlase sõjalise rünnaku kor- Viimati uuriti probleemseid suhteid ajatee- ral reageerima mobilisatsioonikutsele ning nistuses 2018.-2019. aasta kompleksuurin- asuma relv käes Eestit kaitsma. gus. Tookord olid eraldi vaatluse all suhted Selleks, et ajateenistus suudaks välja õpetada kaasajateenijatega ning suhted ülematega. motiveeritud reservväelasi, on vaja ajateenis- 2022.-2023. aasta küsitluses probleemseid tuse igakülgset õnnestumist. Õnnestunud suhteid ajateenijate vahel eraldi välja ei too- ajateenistus tähendab, et ajateenistuse läbi- dud – vastav küsimus oli sõnastatud selliselt, nud jäävad sellega rahule ning peavad aja- et sellele vastates võis silmas pidada nii teiste teenistuses oldud aega vajalikuks ja kasuli- ajateenijate kui ka ülemate poolt põhjusta- kuks. Ajateenistuse õnnestumisele avaldavad tud probleeme ja ebameeldivusi. 2018.-2019. mõju mitmed tegurid: see, milliste ootustega aastaga võrreldavad on tunnused, mille abil ajateenistusse tuldi ning mil määral need ajateenijatel paluti hinnata ülemate poolset ootused täitusid, milline oli väljaõppe korral- problemaatilist käitumist. dus ja kvaliteet, millised olid igapäevased ol- Enne, kui hakata uurima probleemseid suh- metingimused jms. Ajateenijate komplek- teid ajateenistuses, tasub vaadata, kuidas suuring võtabki vaatluse alla kogu protsessi, hindavad ajateenijad suhteid oma kaaslas- mille käigus kaitseväkke saabunud ajateeni- tega ja ülematega üldiselt. Milline on nende jast kujuneb väljaõppe käigus reservväelane. rahulolu nende suhetega, kuidas iseloomus- Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab rahu- tatakse erineva taseme ülemaid ning kirjel- lolu ajateenistusega ning suhtumist tulevas- datakse suhteid kaasajateenijatega oma al- tesse kohustustesse reservväelasena, on suh- lüksuses. ted ajateenijate vahel ning suhted erineva ta- Varasemad uuringud on näidanud, et nii ra- seme ülematega – nimetagem seda vastavalt hulolu ajateenistusega kui ka probleemsete horisontaalseks ja vertikaalseks sidususeks. suhete tajumine sõltuvad ajateenija eelhää- Aruande neljandas peatükis on näidatud, lestusest - tema suhtumisest ajateenistusse 25 tulekusse. Kas need ajateenijad, kes tulid aja- ajateenistuse ja selle erinevate külgedega ra- teenistusse positiivsete ootustega, kuid ei hule. Ehkki ajateenistusega rahulolu ei ole jäänud ajateenistusega rahule, on oma hin- selle peatüki põhiteema, on kõik muud aja- nangutes mõjutatud ajateenistuses kogetud teenistusele antud hinnangud, sealhulgas probleemsetest suhetest või on probleem- ajateenistuses kogetud ebameeldivusi puu- sete suhete tajumine ning rahuolematus aja- dutavad hinnangud, seotud üldise rahu- teenistusega seotud eelkõige negatiivse eel- loluga ajateenistusega. häälestusega ajateenistuse suhtes. On ju Pooled selles aastakäigus ajateenistuse läbi- ootuspärane, et vastumeelselt ajateenistusse nud jäid ajateenistusega tervikuna rahule, ra- tulnud näevad probleeme ka seal, kus posi- hulolematuid oli vähem kui kolmandik (joo- tiivse suhtumisega ajateenistusse tulijad neid nis 2.1.). Selle peatüki teema seisukohalt on ei näe. oluline, et ajateenijate omavaheliste suhe- tega jäi rahule 71 protsenti ajateenijatest 2.1. 2022.-2023. aasta uuringu ning suhetega ülemustega 58 protsenti, ra- tulemused hulolematuid oli vastavalt 13% ja 21%. Seega võib isikute vaheliste suhete olukorda ajatee- 2.1.1. Rahulolu ajateenistusega ning su- nistuses pidada üldiselt positiivseks. Sellises hetega kaasajateenijate ja ülematega suurusjärgus on need näitajad olnud ka vara- Enne, kui asuda lahkama ajateenistuses esi- sematel aastatel. 2020.-2021. aasta komplek- nenud probleemseid suhteid, tasub vaa- suuringus oli ajateenijate omavaheliste suhe- delda, kuidas kirjeldavad ajateenijad suhteid tega rahul 75% ja suhetega ülematega 65%; kaaslaste ja ülematega üldiselt. 2021.-2022. aasta uuringus vastavalt 71% ja 56%. Ajateenistuse lõpus läbi viidavas küsitluses tuntakse huvi, kuidas jäid ajateenijad läbitud sportimisvõimalustega 76 13 11 elamistingimustega 71 17 12 ajateenijate omavaheliste suhetega 71 16 13 toitlustamisega 64 16 20 suhetega ülemustega 58 21 21 meditsiiniabiga 57 19 24 võimalustega vaba aja veetmiseks 54 22 24 väljaõppega 54 24 22 teile antud varustusega 50 26 24 kogu ajateenistusega 50 21 29 0 20 40 60 80 100 rahul ei rahul ega mitte rahul ei ole rahul Joonis 2.1. Rahulolu ajateenistusega tervikuna ja selle üksikute külgedega (%)(küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712) 26 Mõistagi on kõik küsitlusega mõõdetavad võidakse küll väga rahul olla, kuid see rahu- üksikud rahulolunäitajad tugevas korrelat- lolu ei saa määravaks ajateenistusele üldise sioonis rahuloluga ajateenistusega tervikuna, hinnangu andmisel. mis kujunebki lõppkokkuvõttes ajateenistuse Kõige tugevamini korreleerub rahulolu kogu erinevatele külgedele antud hinnangute baa- ajateenistusega rahuloluga väljaõppega ja sil. Väiksemad, ehkki olulised, on korrelat- suhetega ülematega (vt. tabel 2.1). Väljaõpet sioonikoefitsiendid nende ajateenistuse kül- ajateenistuses viivad läbi erineva taseme üle- gedega, mille puhul domineerib suurem ra- mad ning nende suhtumisest ajateenijatesse hulolu – toitlustamine, sportimisvõimalused, ning oma ülesannetesse sõltub olulisel mää- suhted ajateenijate vahel. Nende külgedega ral see, kui rahule ajateenistusega jäädakse. Tabel 2.1. Korrelatsioonid kogu teenistusega rahulolu ja üksikute külgedega rahulolu vahel Pearson Spearman Väljaõppega 0,709 0,689 Suhetega ülemustega 0,577 0,558 Võimalustega vaba aja veetmiseks 0,481 0,472 Elamistingimustega 0,454 0,446 Teile antud varustusega 0,413 0,399 Ajateenijate omavaheliste suhetega 0,405 0,384 Sportimisvõimalustega 0,361 0,356 Meditsiiniabiga 0,277 0,265 Toitlustamisega 0,275 0,269 * Korrelatsioonikoefitsiendid on statistiliselt olulised. Rahulolu ajateenistuse ja selle üksikute kül- Seevastu suhetes ülemustega jääb eesti- ja gedega erineb olulisel määral sõltuvalt aja- venekeelsete ajateenijate hinnangute erine- teenija kodusest keelest. Vene koduse kee- vus kümne protsendi piiresse nagu ka ena- lega ajateenijate puhul on nii üldine rahulolu miku teiste ajateenistuse külgede hindami- kui ka üksikute valdkondade rahulolud mõ- sel. Kui eestlastest ajateenijatest on suhetega nevõrra madalamal tasemel kui eestikeelse- teiste ajateenijatega rahulolematuid vaid tel ajateenijatel. kümnendik, siis suhetega ülemustega tervelt viiendik. Venekeelsetel ajateenijatel on aga Eriti oluliselt erineb ajateenija koduse keele nii ülemustega kui ka teiste ajateenijatega lõikes rahulolu ajateenijate omavaheliste su- suhetega rahulolematute osakaal võrdne (vt. hetega. Eestikeelsetest ajateenijatest on aja- joonis 2.2). teenijate omavaheliste suhetega väga või pi- gem rahul 75 protsenti, venekeelsetest aga Samas on võimalik, et küsimus pole mitte nii- vaid 51%. Pigem ei ole või ei ole üldse aja- võrd koduses keeles, kuivõrd suhtumises aja- teenijate omavaheliste suhetega rahul vasta- teenistusse tulekusse. Kui eestikeelsetest aja- valt 11 protsenti ja 26 protsenti. See viitab as- teenijatest tuli ajateenistusse hea meelega jaolule, et venekeelsete ajateenijate seas on või valmisolekust oma kohust täita 62 prot- rohkem neid, kes kogesid oma igapäevastes senti, siis vene koduse keelega ajateenijatest suhetes kaaslastega teatud ebamugavustun- 47 protsenti. 53 protsenti venekeelsetest ei net. oleks parema meelega ajateenistusse tulnud. 27 ajateenijate omavaheliste suhetega eesti 75 11 vene 52 26 suhetega ülemustega eesti 60 20 vene 50 27 0 20 40 60 80 100 rahul ei ole rahul Joonis 2.2. Rahulolu ajateenijate omavaheliste suhetega ja suhetega ülemustega koduse keele lõikes (%). (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712) ajateenijate omavaheliste suhetega tuli positiivsete tunnetega 76 11 tuli negatiivsete tunnetega 66 16 suhetega ülemustega tuli positiivsete tunnetega 64 18 tuli negatiivsete tunnetega 50 27 0 20 40 60 80 100 rahul ei ole rahul Joonis 2.3. Rahulolu ajateenijate omavaheliste suhetega ja suhetega ülemustega ajateenistusse tu- lekusse suhtumise lõikes (%) (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712) nägime, oli ülematega rahulolematuid ka Kui koduse keele lõikes erinesid eesti- ja ve- viiendik eestikeelsetest ajateenijatest. nekeelsete ajateenijate hinnangud kõige enam suhete osas teenistuskaaslastega, siis Kokkuvõtvalt võib järeldada, et ajateenistu- negatiivsete meeleoludega ajateenistusse sega rahulolu saavutamiseks on väga olulisel tulnud väljendasid suuremat rahulolematust kohal allüksuse sisene mikrokliima ning eriti just ülematega (joonis 2.3). Nagu eelnevast see, kui professionaalselt ja empaatiliselt üle- mad ajateenijatega suhtlevad (vt. joonis 2.4). 28 ajateenijate omavaheliste suhetega jäi ajateenistusega rahule 85 5 ei rahul ega mitte rahul 66 11 ei jäänud ajateenistusega rahule 50 29 suhetega ülemustega jäi ajateenistusega rahule 79 7 ei rahul ega mitte rahul 53 17 ei jäänud ajateenistusega rahule 25 50 0 20 40 60 80 100 rahul ei ole rahul Joonis 2.4. Rahulolu ajateenijate omavaheliste suhetega ja suhetega ülemustega rahulolu lõikes aja- teenistusega tervikuna (%) (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712) Väeosa ülem 45 34 12 5 4 Jaoülem 36 39 13 8 4 Kompanii ülema abi 37 37 15 6 5 Tegevväelasest rühmaülem 37 37 14 8 4 Tegevväelasest rühmavanem 36 38 15 7 4 Ajateenijast rühmaülem 33 40 14 8 5 Ajateenijast rühmavanem 32 39 15 9 5 Kompanii veebel 34 35 17 10 5 Kompanii ülem 34 34 17 9 6 0 20 40 60 80 100 Alati Enamasti Mõnikord Harva Mitte kunagi Joonis 2.5. Hinnang väitele „Minu ülemad on minu suhtes õiglased ja ausad“ (%) (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712) Ajateenijatel paluti anda hinnang ka erineva võrdselt valdavalt positiivseid hinnanguid. taseme ülematele, hinnates väite „Minu üle- Nende ajateenijate osakaal, kelle arvates üle- mad on minu suhtes õiglased ja ausad“ pai- mad harva või mitte kunagi õiglaselt ja ausalt kapidavust. Nagu näeme jooniselt 2.5, an- ei käitu, ei ületa ühegi hinnatava kategooria takse erineva taseme ülematele küllaltki puhul 15 protsenti. 29 Muidugi on neil, kes ei jäänud ajateenistuses malt mitte vahetutesse ajateenijatest ülema- ülematega rahule, asjast erinev arvamus. Kui tesse, vaid hoopis tegevväelastesse: kompa- võrrelda keskmisi hinnanguid sõltuvalt üle- nii ülemasse (keskmine 2,96), tegevväelasest mustega rahulolust, saame järgmised tule- rühmaülemasse (3,05) ja kompanii veeblisse mused (vt. tabel 2. 2). (3,10). Tabeli viimases veerus on toodud üle- matele antud hinnangute „harva“ või „mitte Tabelist nähtub, et ülemustega mitte rahule kunagi“ osakaal. jäänud ajateenijad suhtuvad kõige kriitilise- Tabel 2.2 Keskmised hinnangud väitele „Minu ülemad on minu suhtes õiglased ja ausad“ ülematega suhetega rahulolu lõikes. Ülemate aususe ja õiglusega harva või mitte kunagi nõustunud ajateeni- jate osakaal (%, tabeli viimane veerg) Rahulolu suhetega ülemustega (keskmine) Vastuse ei rahul „harva“ või ega mitte ra- mitte kunagi“ rahul kõik mitte ra- hul andnud aja- hul teenijate % Jaoülem (N=2163) 4,13 3,93 3,60 3,98 22% Ajateenijast rühmavanem 4,11 3,69 3,37 3,86 27% (N=2015) Tegevväelasest rühmava- 4,30 3,73 3,31 3,97 29% nem (N=2413) Ajateenijast rühmaülem 4,17 3,72 3,32 3,88 28% (N=2105) Tegevväelasest rühmaülem 4,34 3,78 3,05 3,96 35% (N=2419) Kompanii veebel (N=2276) 4,15 3,72 3,10 3,84 35% Kompanii ülema abi 4,24 3,80 3,40 3,98 24% (N=1933) Kompanii ülem (N=2159) 4,20 3,67 2,96 3,83 36% Väeosa ülem (N=1769) 4,37 4,01 3,50 4,13 25% * Hinnangu skaala: „alati“ – 5; „enamasti“ – 4; „mõnikord“ – 3; „harva“ – 2; „mitte kunagi“ – 1. Keskmiste erinevused on statistiliselt olulised Küsitlustulemuste abil saame ülevaate ka sel- kaaslaste vägivaldsust, kuid teiste suhtes äh- lest, millise hinnangu annavad ajateenijad vardavat käitumist nimetab enam kui neljan- oma teenistuskaaslastele (joonis 2.6). Ehkki dik ning kaaslaste alavääristamist ja nende ajateenijad möönavad distsipliiniproblee- kallal norimist enam kui kolmandik vastanu- mide esinemist oma kaaslaste käitumises test. (üritatakse ülemate käske mitte täita, lüka- Ajateenistuses ajateenijate omavaheliste su- takse ülesandeid teiste kaela), siis omavahe- hetega mitte rahule jäänute seas (selliseid oli lisi suhteid iseloomustatakse valdavalt posi- 352 ehk 13 protsenti kõigist ajateenistuse lõ- tiivselt (rühma liikmed hoiavad kokku, nende pus küsitlusele vastanutest) on oma allük- peale võib kindel olla). Väike on nende aja- suse liikmete negatiivse iseloomustusega teenijate osakaal, kes toovad esile teenistus- nõustujaid muidugi rohkem (vt. tabel 2.3.). 30 Seega, ehkki omavahelised suhted allüksus- jäänute seas (tõsi, neid on vähemus) aga tõu- tes saavad valdavalt positiivse iseloomus- seb negatiivsete omaduste (norimine, kaas- tuse, ei saa mööda vaadata ka oma kaaslaste laste alavääristamine) osakaal enam kui ka- negatiivsete iseloomustuste esile toomisest hele kolmandikule. See on taustsüsteem, enam kui kolmandiku ajateenijate poolt. Aja- mille pinnalt saab paremini mõista ka järgmi- teenijate omavaheliste suhetega mitte rahule ses peatükis kirjeldatavaid ajateenistuses ko- getud ebameeldivusi. Rühmas on isikuid, kes lükkavad enda 76 14 10 ülesandeid teiste kaela. Rühma liikmed hoiavad kokku kui nad 60 20 20 peavad meeskonnana tegutsema. Rühmas on isikuid, kes üritavad ülemate 57 21 22 käske mitte täita. Ma võin enamuse oma rühma liikmete peale 52 21 27 kindel olla. Suhtlen paljude rühma liikmetega ka 44 22 34 väljaspool teenistust. Ma tunnen väga tugevat sidet oma rühma 44 27 29 liikmetega. Rühmas on isikuid, kes alavääristavad enda 38 22 40 kaaslasi. Rühmas on isikuid, kes norivad teistega. 37 21 42 Rühmas on isikuid, kes käituvad 28 17 55 ähvardavalt (vaenulikult) kaaslaste suhtes. Rühmas on teiste suhtes vägivaldseid 14 20 66 inimesi. 0 20 40 60 80 100 olen nõus ei ole nõus ega vastu ei ole nõus Joonis 2.6. „Kuivõrd te nõustute nende väidetega oma allüksuse kohta?“ (%) (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712) Tabel 2.3. Väidetega nõustujate osakaal ajateenijate omavaheliste suhetega mitte rahule jäänute seas (N=352) Väide Nõustujate % Rühmas on teiste suhtes vägivaldseid inimesi. 28% Rühmas on isikuid, kes käituvad ähvardavalt (vaenulikult) kaaslaste suhtes. 61% Rühmas on isikuid, kes norivad teistega. 70% Rühmas on isikuid, kes alavääristavad enda kaaslasi. 68% Ma tunnen väga tugevat sidet oma rühma liikmetega. 16% Suhtlen paljude rühma liikmetega ka väljaspool teenistust. 19% Ma võin enamuse oma rühma liikmete peale kindel olla. 19% Rühmas on isikuid, kes üritavad ülemate käske mitte täita. 71% Rühma liikmed hoiavad kokku kui nad peavad meeskonnana tegutsema. 26% Rühmas on isikuid, kes lükkavad enda ülesandeid teiste kaela. 85% 31 2.2. Ajateenistuses kogetud määratleda neljapallise skaala abil: pidevalt, ebameeldivused üldiselt üsna sageli, vahetevahel, üldse mitte. Lisaks oli antud ka vastusevariant „ei käi minu 2018-2019 aasta kompleksuuringus küsiti kohta“. Sellele küsimusele antud vastuste ei ajateenijatelt „Kui tihti olete kokku puutunud saa teada, kas kogetud ebameeldivused olid järgneva käitumisega ajateenijate vahel?“, põhjustatud kaasajateenijate või ülemate millele järgnes 18 probleemse käitumisviisi poolt. (näiteolukorra) kirjeldus. Komponentanalüüsi abil koondati 18 üksiktunnust neljaks fakto- Nende üheksa teguri komponentanalüüs an- riks: naeruvääristamine (ajateenija narri- dis tulemuseks kaks faktorit (tabel 2.4), mil- mine välimuse, naiselikkuse-mehelikkuse, lest esimesse kuulusid eelkõige ajateenija vä- vaimsete ja füüsiliste võimete või seksuaalse listest tunnustest ja teenistusega toimetu- sättumuse alusel), tõrjumine ja halvusta- lekust tulenevad probleemid (kirjeldab 32 mine (ajateenija madalasse staatusesse suru- protsenti tunnuste varieeruvusest) ning teise mine materiaalse olukorra tõttu või vaimsete tema rahvuse ja emakeelega seotud prob- ja füüsiliste võimete alusel), vahendatud leemid (puudutavad eelkõige venekeelseid kius (verbaalne ja kirjalik ahistamine elekt- ajateenijaid, kirjeldades 25 protsenti variee- roonsete ja tehniliste meediumite vahendu- ruvusest). sel) ja füüsiline kius (füüsiline ebamugavuse Mõlemasse faktorisse kuuluvad võrdse kaa- ja valu tekitamine, ahistamine, sund ebavää- luga ebameeldivused oma seisukohtade ava- rikaks käitumiseks). Teatud määral aitab sell- liku väljaütlemise pärast. Selline faktoritesse iste probleemide esinemist välja tuua eelne- jagunemine on ootuspärane, sest kui välis- valt kirjeldatud iseloomustused teenistus- test tunnustest ja teenistusega toimetulekust kaaslaste kohta. tulenevad ebameeldivused võivad puudu- 2022.-2023. aasta uuringus spetsiifiliselt aja- tada kõiki ajateenijaid, siis rahvusest ja riigi- teenijate vahelistes suhetes esinenud prob- keelest erineva keele kasutamisest tulenevad leeme ei käsitletud. Küsimusele „Kas Teil on vaid mitte-eestikeelseid ajateenijaid. Tun- ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldi- nuste sagedusjaotused on esitatud joonisel vusi ...“ lisatud võimalike ebameeldivuste näi- 2.7. teid oli üheksa ning nende esinemist sai Tabel 2.4. Peakomponentide analüüsi roteeritud tulemus Komponent 1 2 … oma seisukohtade avaliku väljaütlemise pärast ,473 ,431 … rahvuse tõttu ,175 ,888 … maailmavaateliste veendumuste pärast ,443 ,627 … tervisliku seisundi päras ,706 ,203 … nõrga füüsilise võimekuse pärast ,759 ,133 … riigikeelest erineva keele kasutamise pärast ,175 ,842 … välimuse pärast ,695 ,200 … aeglase õppimise päras ,700 ,211 … sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, vaene) ,606 ,263 32 oma seisukohtade avaliku väljaütlemise 10 13 38 30 9 pärast tervisliku seisundi pärast 7 10 27 45 11 maailmavaateliste veendumuste pärast 5 9 22 52 12 riigikeelest erineva keele kasutamise pärast 7 6 11 57 19 rahvuse tõttu 6 6 10 61 17 nõrga füüsilise võimekuse pärast 4 7 24 52 13 aeglase õppimise pärast 4 6 19 57 14 välimuse pärast 3 4 14 66 13 sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, 4 4 10 68 14 vaene) 0 20 40 60 80 100 pidevalt üsna sageli vahetevahel üldse mitte ei käi minu kohta Joonis 2.7. „Kas Teil on ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldivusi …?“ (%) (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712) Kõige sagedamini tuli ajateenistuses ette Oktoobrikutse ajateenijate puhul on kesk- ebameeldivusi oma seisukohtade avaliku väl- mine 1,23 ja talvises kutses 1,34. jaütlemise pärast (pidevalt või üsna sageli 23 Tasub märkida, et talvise kutse koosseisus on protsendil ajateenijatest) ja tervisliku sei- keskmisest enam venekeelseid ajateenijaid sundi pärast (17%). ning kui vaadelda vastuseid kogetud eba- Moodustasime summaarse tunnuse selle meeldivustele ajateenija koduse keele lõikes, kohta, mitut erinevat pidevalt või üsna sageli siis näeme, et vene emakeelega ajateenijad esinevat ebameeldivust ajateenija oma vas- on kogenud ebameeldivusi oluliselt sageda- tustes esile tõi. 59 protsenti ajateenijatest ei mini kui eestikeelsed (vt. joonis 2.8). Eelkõige nimetanud mitte ühtegi pidevalt või üsna sa- on need ebameeldivused seotud rahvusega geli esinenud ebameeldivust. 16 protsenti tõi ning riigikeelest erineva keele kasutamisega. välja ühe, 10 protsenti kaks, 6 protsenti kolm, Ajateenistuses esinenud ebameeldivuste ta- 4 protsenti neli ning 5 protsenti viis või enam jumine on tugevalt individuaalne. Väga oluli- pidevalt või üsna sageli esinenud ebameeldi- sel määral sõltub see sellest, millise suhtumi- vust. sega ajateenija teenistusse tuli (vt. joonis 2.9) Kõige väiksem on ajateenistuses pidevalt või ja mil määral ta ajateenistusega rahule jäi (vt. üsna sageli kogetud ebameeldivuste kesk- joonis 2.10). mine arv suvise kutse ajateenijate seas (0,86). 33 oma seisukohtade avaliku väljaütlemise 34 pärast 21 tervisliku seisundi pärast 30 15 maailmavaateliste veendumuste pärast 30 10 riigikeelest erineva keele kasutamise pärast 46 6 rahvuse tõttu 43 5 nõrga füüsilise võimekuse pärast 22 9 aeglase õppimise pärast 20 8 välimuse pärast 15 5 sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, vaene) 15 6 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 vene eesti Joonis 2.8. „Kas Teil on ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldivusi …?“ Vastuse „pidevalt“ või „üsna sageli“ andnud vastajate osakaal (%) ajateenija koduse keele lõikes. (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712) oma seisukohtade avaliku väljaütlemise 30 pärast 21 tervisliku seisundi pärast 24 15 maailmavaateliste veendumuste pärast 18 13 riigikeelest erineva keele kasutamise pärast 20 11 rahvuse tõttu 17 11 nõrga füüsilise võimekuse pärast 17 9 aeglase õppimise pärast 15 9 välimuse pärast 11 6 sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, vaene) 12 6 0 5 10 15 20 25 30 35 tuli negatiivsete tunnetega tuli positiivsete tunnetega Joonis 2.9. „Kas Teil on ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldivusi …?“ Vastuse „pidevalt“ või „üsna sageli“ andnud vastajate osakaal (%) , ajateenistusse suhtumise lõikes. (Küsitluse teisel etapil vasta- nud ajateenijad n=2712) * Positiivselt ajateenistusse suhtujad on need, kes tulid ajateenistusse hea meelega või kohusetundest, negatiivselt suhtujad need, kes tulid vastumeelselt või poleks parema meelega üldse tulnud. 34 oma seisukohtade avaliku väljaütlemise 42 pärast 16 tervisliku seisundi pärast 30 13 maailmavaateliste veendumuste pärast 24 11 riigikeelest erineva keele kasutamise pärast 24 12 rahvuse tõttu 22 11 nõrga füüsilise võimekuse pärast 19 10 aeglase õppimise pärast 17 9 välimuse pärast 12 7 sotsiaalmajanduslikel põhjustel (rikas, vaene) 13 7 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 ajateenistusega mitte rahul ajateenistusega rahul Joonis 2.10. „Kas Teil on ajateenistuse vältel tulnud ette ebameeldivusi …?“ Vastuse „pidevalt“ või „üsna sageli“ andnud vastajate osakaal (%) , ajateenistusega rahulolu lõikes. (Küsitluse teisel etapil vastanud ajateenijad n=2712) negatiivsete (-) tunnetega) ning rahulolust Ajateenistuses kogetud ebameeldivuste ajateenistusega (rahul (+), ei rahul ega mitte keskmine on suurem nende vastajate puhul, rahul (0), mitte rahul (-), siis saame ajateenis- kes tulid ajateenistusse vastumeelselt ning tuses kogetud ebameeldivuste kohta järgmi- kes ei jäänud ajateenistusega rahule. Need sed tulemused (tabel 2.5). parameetrid on ka omavahel tihedalt seotud. Kui moodustada uus tunnus ajateenistusse tulekusse suhtumisest (positiivsete (+) või Tabel 2.5. Ajateenistuses esinenud ebameeldivuste arv ja keskmine ajateenistusse tulekusse suhtu- mise ja ajateenistusega rahulolu koondtunnuse lõikes KÕIK Suhtumine Suhtumine Suhtumine Suhtumine Suhtumine Suhtumine +, rahu- -, rahulolu +, rahu- -, rahulolu +, rahu- -, rahulolu lolu + + lolu 0 0 lolu - - n=2712 n=840 n=344 n=267 n=197 n=257 n=410 0 ebameeldi- 70% 70% 54% 60% 54% 33% 41% vust 1 ebameeldi- 15% 15% 17% 19% 16% 22% 21% vus 2 ebameeldi- 8% 8% 10% 8% 11% 17% 14% vust 3 ebameeldi- 4% 4% 6% 7% 8% 12% 9% vust 4 ja rohkem 3% 3% 13% 6% 11% 16% 15% Keskmine 1,1 0,61 1,31 0,84 1,25 1,78 1,62 35 Kui vaadata positiivsete tunnetega ajatee- leemsete suhetega tegelema pidavate insti- nistusse tulnuid, kes ei jäänud läbitud ajatee- tutsioonide ja ametiisikute poole pöördu- nistusega rahule (selliseid on 257 ehk 9 prot- takse harva. Võimalik, et kogetud ebameeldi- senti kõigist ajateenistuse lõpus vastanutest), vused pole piisavalt kaalukad, et nendega siis nende puhul on pidevalt või üsna sageli ülemate või peainspektori poole pöörduda - kogetud ebameeldivuste keskmine arv kõige iga tögamist või ka solvangut suure kella suurem. See annab põhjuse eeldada, et vaa- külge panna pole ju mõtet. Kuid kindlasti tamata positiivsele eelhäälestatusele või- väärib põhjalikumat uurimist, kui teadlikud vad ajateenistuses kogetud ebameeldivu- on ajateenijad sellest, kelle poole problee- sed olla üheks põhjuseks, mis rahulolu mide esinemisel on võimalik pöörduda ning hinnangut mõjutavad. Loomulikult on mil määral sellisest pöördumisest abi loode- keskmisest oluliselt rohkem ebameeldivusi takse saada. kogenud ka need, kes tulid ajateenistusse Mida rohkem erinevaid ebameeldivusi koge- negatiivsete tunnetega ega jäänud ajateenis- takse, seda enam pöördutakse siiski ka üle- tusega rahule (keskmine 1,62). mate või sotsiaaltöötajate poole. Näiteks viit Küsitluses tunti huvi ka selle vastu, mida aja- või enamat ebameeldivust kogenutest teatas teenijad ebameeldivuste korral ette võtsid. neist oma vahetule ülemale 24% ning väeosa Peamiseks viisiks ebameeldivustega toime- sotsiaaltöötajale/psühholoogile 17%. Kuid tulekul jääb nende ära kannatamine või püüd enamik valib ikkagi ebameeldivuste talumise ise neile lahendust leida (joonis 2.11). Prob- ja/või nendele ise lahenduse leidmise. Kannatasite ära 70 Püüdsite ise lahenduse leida 60 Teatasite sellest oma vahetule ülemale 16 Pöördusite üksuse sotsiaaltöötaja/ psühholoogi 8 poole Teatasite sellest väeosa ajateenijate 6 esindusmehele Teatasite sellest väeosa ülemale 5 Pöördusite kaitseväe peainspektori poole 2 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Joonis 2.11. „Mida te ajateenistuse vältel ette tulnud ebameeldivuste korral ette võtsite ?“ (%) /Küsitluse teisel etapil vastanud, kellel esines vähemalt üks pidevalt või üsna sageli esinenud ebameeldivus n=1106/ 36 1.3. Ajateenistuses kogetud Täpselt sama faktorstruktuuri andis ka 2022.- ülemate poolt tekitatud 2023. küsitluse andmete põhjal tehtud kom- ponentanalüüs. Kuna 2018.-2019. aasta kü- ebameeldivused sitluses sisaldusid vaid juulis ja oktoobris aja- Ajateenijate ja ülemate vaheliste suhteprob- teenistust alustanute andmed, siis jätsime tu- leemide välja selgitamiseks kasutatud tun- lemuste võrreldavuse huvides ka 2022.-2023. nuste plokk oli 2018.-2019. ja 2022.-2023. aasta andmetest kõrvale talvise kutse ajatee- aasta küsitlustes samasugune, mis võimaldab nijate vastused. neid otseselt võrrelda. Esimene faktor (teenistusalased suhteprob- Ajateenijate suhteid ülematega uuriti mõle- leemid ülematega) kirjeldab 41% tunnuste mas uuringus üheksa probleeme sisaldava varieeruvusest, teine faktor (isiklikud suhtep- olukorra esinemissageduse kaudu. Nende robleemid ülematega) 27% (tabel 2.6). näitajate omavaheliste seoste alusel moo- Tulemustest nähtub, et nelja aastaga on olu- dustati 2018.-2019. aasta uuringus kompo- kord teenistusalaste suhteprobleemide osas nentanalüüsi põhjal kaks koondtunnust, mis ülematega paranenud – loetletud olukordi kirjeldasid 66% esialgse üheksa tunnuse va- esineb iga päev või kord nädalas 7-11 prot- riatiivsusest. Faktor „Isiklikud suhteprob- sendipunkti võrra vähem ning vastuse „mitte leemid“ (kirjeldas 40% algtunnuste varieeru- kunagi“ osakaal on kasvanud enam kui 10 vusest) väljendas probleemide määra, mis te- protsendipunkti võrra (joonis 2.12). Kuid kivad ajateenija arvates ülema negatiivsest siiski on ligikaudu neljandik ajateenijatest suhtumisest tema isikusse. Faktor „Teenistu- ülemate taolisest suhtumisest puudutatud salased suhteprobleemid“ (kirjeldas 26% kas igapäevaselt või kord nädalas. varieeruvusest) väljendas suhete probleem- suse määra, mida ajateenija seob oma tee- nistusalase efektiivsusega. Tabel 2.6. Peakomponentide analüüsi roteeritud tulemus Faktor 1 2 Teie eest varjatakse informatsiooni ja see mõjutab Teile antud ülesande ,170 ,780 täitmist Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu või eksimusi ,323 ,820 Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse järjepidevalt ,381 ,810 Teid räägitakse taga või levitatakse Teie kohta kuulujutte ,743 ,301 Teie suunas tehakse solvavaid või ründavaid märkusi (sh Teie harjumuste, ,794 ,251 tausta, seisukohtade või eraelu kohta) Teie peale karjutakse või Te olete spontaanse viha (või raevu) sihtmärk ,681 ,397 Teid ignoreeritakse või tõrjutakse ,776 ,271 Teid ignoreeritakse või Teisse suhtutakse vaenulikult kui pöördute ülema ,793 ,244 poole Tehakse tünga (rumalat nalja) ülemate poolt, kellega Te läbi ei saa] ,748 ,197 37 Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse järjepidevalt 2018-2019 33 50 17 2022-2023 25 44 31 Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu või eksimusi 2018-2019 33 54 13 2022-2023 22 52 26 Teie eest varjatakse informatsiooni ja see mõjutab Teile antud ülesande täitmist 2018-2019 34 54 12 2022-2023 27 48 25 0 20 40 60 80 100 kord nädalas või iga päev vahetevahel, kord kuus mitte kunagi Joonis 2.12. „Kui tihti olete kogenud ülemate poolt järgmist käitumist?“ (%) (2018.-2019. ja 2022.-2023. aasta kompleksuuringute teenistusalaseid suhteprobleeme käsitlevate tulemuste võrdlus) Küsitluses paluti ajateenijatel lisada oma- Väljaõppe kvaliteet jäi ülemate taha kinni, poolne kommentaar väljaõppe kohta. Lahti- sest neil puudus piisav pädevus mingit tee- seid vastuseid annavad enamasti need, kellel mat õpetada või puudus õpetamise oskus. on soov endasse kogunenud negatiivseid Kõik õpetasid erinevalt ja puudus koos- emotsioone välja öelda. Ometi leiab neist kõla, mis viis tihti selleni, et üks õpetas vas- tupidiselt eelnevale ja lõpuks oli mingi se- vastustest kriitiliste väljaütlemiste kõrval ka gadus. kiitvaid hinnanguid. Nagu näiteks: Väljaõpet läbi viivad isikud võiks paremini Väljaõppega jäin rahule. Kevadtormil oli suhtuda ja austada neid keda nad õpeta- tunda et oskame oma asja. vad. Seersandid ainult karjuvad ja solvavad Väljaõpe oli mitmekesine ja adrenaliini terve rühma ees. pakkuv - olin väga rahul. On arusaadav, kui Venemaa agressiooni Väljaõppe tegid huvitavaks meie tegevväe- tõttu Ukrainas valitseb kaitseväes negatiivne lastest juhtkond (rühmaülem ja rühmava- suhtumine Venemaasse, ent kahjuks suuna- nem). Meiega oldi karmid, aga väljaõpe oli takse oma negatiivsed emotsioonid mõni- tasemel. kord ka vene keelt kõnelevate ajateenijate Kuid hoopis sagedasemad olid kriitikat sisal- aadressil: davad vastused: 38 Tegevväelased ei peaks vene keelt kõnele- 2019. aasta küsitlusega suuri muutusi vas- vate isikute suhtes olema ksenofoobsed ja tuste osakaalus ei ole. Küll aga on kõikide kasutama väljendeid nagu „sibul“ ja „tibla“. olukordade puhul kasvanud vastuse „mitte Isiklikke suhteprobleeme ajateenijate ja üle- kunagi“ andnute osakaal (joonis 2.13). mate vahel esineb igapäevaselt või iganäda- laselt suhteliselt vähe ning võrreldes 2018.- Tehakse tünga (rumalat nalja) ülemate poolt, kellega Te läbi ei saa 2018-2019 10 31 59 2022-2023 8 24 68 Teid ignoreeritakse või Teisse suhtutakse vaenulikult kui pöördute ülema poole 2018-2019 8 33 59 2022-2023 7 23 70 Teid ignoreeritakse või tõrjutakse 2018-2019 8 33 59 2022-2023 8 28 64 Teie peale karjutakse või Te olete spontaanse viha (või raevu) sihtmärk 2018-2019 14 40 46 2022-2023 13 34 53 Teie suunas tehakse solvavaid või ründavaid märkusi 2018-2019 16 33 51 2022-2023 10 25 65 Teid räägitakse taga või levitatakse Teie kohta kuulujutte 2018-2019 14 39 47 2022-2023 10 29 61 0 20 40 60 80 100 kord nädalas või iga päev vahetevahel, kord kuus mitte kunagi Joonis 2.13. „Kui tihti olete kogenud ülemate poolt järgmist käitumist?“ (%) (2018.-2019. ja 2022.-2023. aasta kompleksuuringute isiklikke suhteprobleeme käsitlevate tulemuste võrdlus Mõistagi on ülemate poolsel ebakohasel käi- esines ajateenistusega mitte rahule jäänud tumisel mõju sellele, kui rahule ajateenija aja- ajateenijatel teenistusalaseid suhteprob- teenistusega jäi. Nagu näha jooniselt 2.14, leeme ülematega oluliselt sagedamini kui 39 neil, kes ajateenistusega rahule jäid. Samuti (joonis 2.15). Seevastu ajateenija kodune toovad ülematega esinenud teenistuseala- keel teenistusalaste suhteprobleemide sage- seid probleeme rohkem (ehkki rahuloluga dusega seotud ei olnud (joonis 2.16). võrreldes vähemal määral) esile need, kes tu- lid ajateenistusse negatiivsete tunnetega Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse järjepidevalt jäi ajateenistusega rahule 15 ei jäänud rahule 42 Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu või eksimusi jäi ajateenistusega rahule 14 ei jäänud rahule 37 Teie eest varjatakse informatsiooni ja see mõjutab Teile antud ülesande täitmist jäi ajateenistusega rahule 17 ei jäänud rahule 46 0 10 20 30 40 50 Joonis 2.14. Hinnangud ülemate poolsele käitumisele ajateenistusega rahulolu lõikes (%) (kord näda- las või iga päev esinevad teenistusalased suhteprobleemid juuli ja oktoobrikutse ajateenijatel N=2407) Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse järjepidevalt tuli positiivsete tunnetega 21 tuli negatiivsete tunnetega 31 Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu või eksimusi tuli positiivsete tunnetega 19 tuli negatiivsete tunnetega 27 Teie eest varjatakse informatsiooni ja see mõjutab Teile antud ülesande täitmist tuli positiivsete tunnetega 24 tuli negatiivsete tunnetega 33 0 10 20 30 40 Joonis 2.15. Hinnangud ülemate poolsele käitumisele ajateenistusse tulekusse suhtumise lõikes (%) (kord nädalas või iga päev esinevad teenistusalased suhteprobleemid juuli ja oktoobrikutse ajateeni- jatel N=2407) 40 Teie ülesannete täitmist kritiseeritakse järjepidevalt eestikeelsed 24 venekeelsed 25 Teile tuletatakse korduvalt meelde Teie vigu või eksimusi eestikeelsed 22 venekeelsed 20 Teie eest varjatakse informatsiooni ja see mõjutab Teile antud ülesande täitmist eestikeelsed 28 venekeelsed 25 0 5 10 15 20 25 30 Joonis 2.16. Hinnangud ülemate poolsele käitumisele koduse keele lõikes (%) (kord nädalas või iga päev esinevad teenistusalased suhteprobleemid juuli ja oktoobrikutse ajateenijatel N=2407) Sarnaselt peatüki eelmises osas kirjelda- protsenti kolm, 4 protsenti neli ning 8 tud ajateenistuses kogetud ebameeldi- protsenti viis või enam igapäevaselt või vustele moodustasime ka ülemate eba- iganädalaselt kogetud ülema poolset kohase käitumise kohta summaarse tun- ebameeldivat käitumist. nuse selle kohta, mitut igapäevaselt või Vastaja emakeele lõikes kogetud eba- iganädalaselt esinenud ülema käitumis- meeldivuste keskmine arv ei erinenud, viisi ajateenija oma vastustes esile tõi. 56 küll aga oli see erinev ajateenistusse tu- protsenti ajateenijatest ei nimetanud lekusse suhtumise ja ajateenistusega ra- mitte ühtegi sellist käitumisviisi, 16 prot- hulolu lõikes (tabel 2.7). senti tõi välja ühe, 9 protsenti kaks, 7 Tabel 2.7. Ülemate poolse käitumisega põhjustatud ebameeldivuste arv ja keskmine ajateenistusse tulekusse suhtumise ja ajateenistusega rahulolu lõikes Ei ra- Tuli ajatee- Tuli ajatee- hul nistusse posi- Jäi ajateenistu- Ei jäänud ajatee- Kõik nistusse vastu- ega tiivsete tunne- sega rahule nistusega rahule meelselt mitte tega rahul n=2712 n=1394 n=984 n=1327 n=544 n=764 0 ebameeldi- 56% 61% 50% 68% 54% 37% vust 1 ebameeldi- 16% 15% 17% 15% 19% 16% vus 2 ebameeldi- 9% 8% 9% 7% 10% 12% vust 41 3 ebameeldi- 7% 5% 9% 5% 7% 10% vust 4 ja rohkem 12% 11% 15% 7% 10% 26% Keskmine 1,26 1,09 1,50 0,74 1,12 2,25 Näeme, et seos ajateenistusega rahulolu Kõige sagedamini tuli ajateenistuses ette ning ülemate ebakohase käitumisega kokku- ebameeldivusi oma seisukohtade avaliku väl- puutumise sageduse vahel on tugev, mis ilm- jaütlemise (pidevalt või üsna sageli 23%), nes ka joonisel 2.14 kujutatud sagedusjaotu- maailmavaateliste veendumuste (14%) ja ter- sest. visliku seisundi pärast (17%). Venekeelsed ajateenijad kogevad kõige sagedamini eba- Kokkuvõtteks meeldivusi oma rahvuse ja riigikeelest eri- Andes hinnanguid läbitud ajateenistusele, jäi neva keele kasutamise pärast (vastavalt 43% enamik (71%) ajateenijaist rahule suhetega ja 46%). teiste ajateenijatega. Suhetega ülematega Analüüsist selgus, et kogetud ebameeldi- väljendas rahulolu 58 protsenti, nende suhe- vuste keskmine arv on kõige suurem nende tega ei jäänud rahule 21% ajateenijaist. positiivsete tunnetega ajateenistusse tulnute Enam-vähem sarnasel tasemel on rahulolu puhul, kes ei jäänud läbitud ajateenistusega suhetega olnud läbi erinevate aastate. rahule (selliseid on 9% kõigist ajateenistuse Vaatamata valdavalt positiivsetele hinnangu- lõpus vastanutest). tele suhetele kaasajateenijatega ja ülema- Venekeelsete ajateenijate suhtumine ajatee- tega, kogeb teatud osa ajateenijatest ajatee- nistusse on negatiivsem kui eesti koduse nistuse jooksul ebameeldivusi nii suhetes keelega ajateenijatel, mis omakorda kandub oma teenistuskaaslastega kui ka ülematega. üle ka hinnangutele suhetele nii kaasajatee- Kogetud probleemid vähendavad rahulolu nijate kui ka ülematega. Siiski mängib ko- ajateenistusega ning võivad mõjutada suhtu- dune keel lisaks suhtumisele ajateenistusse mist kogu kaitseväkke ja valmisolekut vaja- tulekusse ka iseseisvat rolli probleemsete su- duse korral täita oma kohust reservväela- hete tajumisel. Koduse keelega seotud suh- sena. tumistes väljenduvad meie ühiskonna lõimu- Ebameeldivusi ja probleeme kogevad sage- misraskused, mis tulenevad segregeeritud damini need ajateenijad, kelle suhtumine aja- haridussüsteemist ja erinevas inforuumis ela- teenistusse on algusest peale negatiivne. Sel- misest. Kaitseväel on väga keeruline selliseid line ajateenistust puudutav eelhoiak mõjutab ajateenistuse eel tekkinud hoiakuid muuta. ootusi ajateenistusele, suhtumist ajateenis- Suur osa ajateenistusse kutsutud vene ema- tuse käigus toimuvasse ning ka rahulolu aja- keelega noortest ei valda eesti keelt piisaval teenistusega. Positiivsete tunnetega ajatee- tasemel, et läbida ajateenistust võrdselt ees- nistusse tulijad võtavad ka ajateenistuses tikeelsete ajateenijatega. Tõenäoliselt on vii- ette tulevaid raskusi avatuma meelega, nega- mase kahe aasta jooksul oma mõju avalda- tiivsete tunnete korral aga kiputakse kõiki nud ka Venemaa vallutussõda Ukrainas, mis probleeme ja ebameeldivusi üle tähtsustama kipub laiendama negatiivset suhtumist Vene- ja isiklikult võtma. maasse kõigile vene rahvusest inimestele. 42 Ajateenijate suhteid ülematega uuriti nii Ülemate poolsel ebakohasel käitumisel on 2018.-2019. kui ka 2022.-2023. aasta küsitlu- mõju sellele, kui rahule ajateenija ajateenis- ses sama metoodika alusel üheksa prob- tusega jäi: ajateenistusega mitte rahule jää- leeme sisaldava olukorra esinemissageduse nud ajateenijatel esines teenistusalaseid suh- kaudu. Tulemustest nähtub, et nelja aastaga teprobleeme ülematega oluliselt sagedamini on olukord teenistusalaste suhteproblee- kui neil, kes ajateenistusega rahule jäid. Sa- mide osas ülematega paranenud – loetletud muti tõid ülematega esinenud teenistuseala- olukordi (ülesannete täitmist kritiseeritakse seid probleeme keskmisest enam esile need, järjepidevalt, tuletatakse korduvalt meelde kes tulid ajateenistusse negatiivsete tunne- tehtud vigu või eksimusi, varjatakse infor- tega. matsiooni, mis mõjutab ülesannete täitmist) Kaitseväe tegevus tugineb käskude vastu- esineb iga päev või kord nädalas 7-11 prot- vaidlematul täitmisel ja tõenäoliselt lähtuvad sendipunkti võrra vähem ning vastuse „mitte sellest reeglist ka ülemad. Siiski nähtub aja- kunagi“ osakaal on kasvanud enam kui 10 teenijate poolt antud lahtistest vastustest, et protsendipunkti võrra. Kuid siiski on ca nel- mõned ülemad suhtlevad alluvatega üleole- jandik ajateenijatest ülemate negatiivsest valt ja neid alavääristavalt. Tuleb arvestada, suhtumisest puudutatud kas igapäevaselt või et ajateenistusse tulijad on seni elanud hoo- kord nädalas. pis teistsuguste reeglite alusel toimivas kesk- Isiklikke suhteprobleeme ajateenijate ja üle- konnas tänased noored on harjunud, et neil mate vahel esineb igapäevaselt või iganäda- on palju õigusi ja vabadusi ning kaitseväe laselt suhteliselt vähe ning võrreldes 2018.- rangete reeglitega kohanemine nõuab harju- 2019. aasta küsitlusega suuri muutusi vas- mist. tuste osakaalus ei ole. Küll aga on kõikide Küsitlusuuringuga on võimalik kaardistada olukordade puhul kasvanud vastuse „mitte ebameeldivuste levi, kuid tegelikust tõsidu- kunagi“ andnute osakaal. sest aitaks anda parema ülevaate kvalitatii- vuuring. 43 3. RIIGIKAITSES OSALEJATE KAITSETAHTELISED HOIAKUD Kristjan Silm Sissejuhatus ebapraktiline. Seega aitab väiksemat palga- list isikkoosseisu kompenseerida suur tsiviil- Geopoliitiline olukord ja reaalse sõjalise kaitsevõime ning elanikkonna kaitsetahe. konflikti oht regioonis on suurendanud vaja- dust riigi ning ühiskonna valmisolekuks kait- Kuna kaitsetahe on riikliku kaitsevalmiduse sevõimesse operatiivselt panustada12. Eesti hindamise üheks peamiseks indikaatoriks, on kaitsestrateegia põhineb laiapindsel riigi- antud peatüki eesmärk võrrelda elanikkonna kaitse kontseptsioonil13, milles sõjalise kaitse erinevate gruppide kaitsetahet ning selle toimimise üheks eelduseks on valmisolek seoseid muude hoiakute, väärtushinnangute kriisiolukordades tõhusalt ja efektiivselt te- ja julgeolekuriskide tajumisega. Fookuses on gutseda. Julgeolekuohu korral on oluline, et vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooniga lii- reservväelasel oleks tahe riigikaitse üle- tunud ehk kaitseliitlased, äsja ajateenistuse sandeid täita ning Kaitseväega erinevates lõpetanud reservväelased (2023) ehk värske vormides koostööd teha. Seetõttu on kaitse- reserv, ajateenistuse lõpetanud ajateenijad, tahe laiapindse riigikaitse strateegia üks toi- kes on reservi arvatud vahemikus 2019-2023 mimise aluseid ja riikliku julgeoleku tagamise ehk kuum reserv ning ajateenistuse lõpeta- vahendeid. Samuti on ajateenistus üks vähe- nud ajateenijad, kes on reservi arvatud aastal seid võimalusi sõjaväelise isikkoosseisu efek- 2018 või varem. Uuringu andmed pärinevad tiivseks suurendamiseks ja riigikaitsefunkt- 2023. aastal õppustel ja ajateenistuses osale- siooni tagamiseks. Kui Eesti Kaitseväe isik- nute küsitlustest: Ajateenijate kompleksuu- koosseis ei kasva koos riigikaitse vajadus- ring (2023 aastal reservi arvatud), Kevadtorm tega, siis tema funktsionaalsus erinevate kait- 2023 (kaitseliitlased ja nn „kuum reserv“), Us- seülesannete täitmisel hakkab langema, sa- sisõnad 2023 (nn „külm reserv“ ehk maakait- mas on isikkoosseisu suurendamine palgalise seüksuses olev reservväelane). Analüüsis ka- armee näol liiga kulukas ning mõneti ka sutatakse ankeetküsitlustest küsimusi, mis puudutavad reservväelase identiteedi tunnu- 12 Eesti riigikaitse sõjaline areng 2031 | Kaitsemi- 13 Kaitseministeerium. (n.d.). https://www.kaitse- nisteerium. (n.d.). https://kaitseministee- ministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laia- rium.ee/et/riigikaitse2031Laiapindne riigikaitse pindne-riigikaitse 44 seid, ohu tajumist, tahet/nõusolekut osale- Ajateenistuse alguse hinnangutes peab Ve- maks kaitsetegevuses ning meelsust. Kaitse- nemaa rünnakut väga või küllaltki tõenäoli- tahte ja identiteedi puhul analüüsitakse va- seks 46% vastanutest. Suurem erinevus vas- rieeruvust sotsiaaldemograafiliste gruppide tajate seas tõuseb esile koduse keele tunnuse lõikes. põhjal (vt. joonis 3.1). 49% eesti keelt koduse keelena rääkivatest ajateenijatest peab Vene- 1.1. Ajateenijate ohutaju maa rünnakut väga või küllaltki tõenäoliseks, samas kui vene kodukeelega ajateenijatest Kaitsetahte hindamisel vaatleme seda läbi hindab ohtu väga või küllaltki tõenäoliseks subjektiivse ohu realiseerimise tõenäosuse 25% vastajatest. aspekti. Meie geograafiline positsioon ning geopoliitiline olukord piirkonnas võimalda- Kui võrrelda ajateenijate küsitluse esimese vad kaitsetahet uurida üsna vahetult ning küsitluslaine vastuseid teise laine vastustega, luua võimalikult realistliku pildi hetkeolukor- siis saame öelda, et ajateenistus ei võimenda rast. Eesrinderiigina, s.t. olles tajutavas ohu vastajate hirme vaid pigem vähendab neid. ning konflikti piirkonnas, kus on suur ohu Võrdlus erinevate demograafiliste rühmade realiseerumise tõenäosus, saame analüüsile ja ajateenistuse kutsete lõikes näitab, et vas- lähtuda hoopis suurema kaaluga kui seda tajate hinnanguis on väga või küllaltki tõe- teevad toetajariigid ehk ohu ja konflikti piir- näolise rünnaku osatähtsus vähenenud. Kui konnast eemal asuvad riigid, kus ohu reali- ajateenistuse alguses hindas Venemaa sõja- seerumise tõenäosus on madal. list rünnakut Eesti vastu väga või küllaltki tõenäoliseks 46% respondentidest, siis tee- Ohu realiseerumise tõenäosuse paremaks nistuse lõpus pidas rünnakut väga või kül- mõistmiseks mõtestame seda riskina. Risk on laltki tõenäoliseks 34%. See viitab võimali- definitsiooni järgi väga lai mõiste ja seda on kule arusaamade muutumisele ajateenistuse mitmed teadusharud erinevalt kasutanud. perioodi vältel. Sellel muutusel võib olla kaks Üks riski tõlgendusi on "soovimatu sünd- põhjust: (1) Kuna sõda Ukrainas ei ole vahe- muse toimumise objektiivne tõenäosus"14. peal eskaleerunud on ühiskonnas ohufoon Soovimatu sündmus agressiooni kontekstis muutunud madalamaks, st võrreldes 2022. võrdub aga julgeolekuohuga. aasta suvega on 2023. aasta suveks tekkinud Seetõttu analüüsime esmalt, kuidas tajuvad sõjaharjumus. (2) Teine mehhanism/ seletus ajateenijad vahetut julgeolekuohtu Eestis on aga see, et ajateenistuse jooksul on aja- ning kui tõenäoliseks nad peavad selle reali- teenijad omandanud teadmisi ning saanud seerumist ajateenistuse alguses ning lõpus. teavet, mis on vähendanud ohutaju ning nad (Ajateenijate küsitluses vastas küsimusele ei on heidutuse toimimises rohkem veendu- oska öelda 12% vastanutest, „ei oska öelda“ nud. vastuseid ei ole allolevas analüüsis arvesse võetud. Lisaks ei olnud seda küsimust talvise kutse esimeses küsimustikus). 14 Crowe, R. M., & Horn, R. C. (1967). The meaning of risk. Journal of Risk and Insurance, 34(3), 459. https://doi.org/10.2307/250861 45 46% KÕIK VASTAJAD 34% VANUS 47% kuni 19-aastased 35% 42% 20-21-aastased 33% 42% 22 ja vanemad 30% HARIDUS 46% põhiharidus 36% 46% keskharidus 34% 44% keskhariduse järgne 31% KODUNE KEEL 49% eesti keel 37% 25% vene keel 20% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% ajateenistuse algus ajateenistuse lõpp Joonis 3.1. „Kui tõenäoliseks Te peate Venemaa sõjalist rünnakut Eesti vastu?“ (teenistuse alguse ja lõpu küsitluse tulemused, %, n=1988) nud, eriti madalama haridustasemega vasta- Ajateenijate koduse keele võrdluses ilmne- jate seas. Tajutav tõenäosus väheneb kõigis vad vastustes suured erinevused. Venemaa vanuserühmades, kõige märgatavam muutus sõjalist rünnakut peab täiesti ebatõenäoli- on 22-aastaste ja vanemate seas. Kuigi de- seks 38% vene keelt koduse keelena rääkiva- mograafiliste rühmade vahel on erinevusi, on tes vastajatest. Samas, kui eesti keelt koduse üldine suundumus rünnaku tajutava tõenäo- keelena kõnelev ajateenija peab Venemaa suse vähenemine. Seda võivad mõjutada te- rünnakut täiesti ebatõenäoliseks 8%. Mõ- gurid nagu muutuv poliitiline või jul- lema vastajate grupi puhul vähenevad rünna- geolekuolukord, muutused avalikus diskur- kut küllaltki või väga tõenäoliseks pidavate suses või ajateenistuse ajal saadud kogemu- vastajate osakaalud, kuigi üldjoontes jääb sed. Lisaks tasub märkida, et ka täiesti eba- erinevus püsima. tõenäoliste hinnangute arv kasvas kõikide Kokkuvõttes on Venemaa ohu hindamine ko- gruppide lõikes olulisel määral. duse keele järgi eristataval kahel grupil oluli- Järgmiseks vaatleme ajateenijate hinnangut selt erinev. Erinevate haridustasemete lõikes Eesti kaitstavusele relvastatud kallaletungi on rünnaku ohu tajutav tõenäosus vähene- 46 korral ning võrdleme seda ajateenistuse al- madalamad, (2) talvise kutse ajateenijad vas- guse ja ajateenistuse lõpu küsitluse tulemus- tasid küsimustikule veebruarikuus ehk Vene- tega (vt. joonis 3.2). maa agressiooni foonil, mis langetas vasta- jate seas ka Eesti kaitstavuse hinnangut. Selle Ajateenistuse alguses peab 70% vastanutest mõju on nähtav ka eesti keelt koduse keelena Eestit võõrriigi relvastatud kallaletungi korral kõneleva vastaja hinnangutes, mis olid sa- kindlasti või tõenäoliselt kaitstavaks. Teenis- muti teiste kutsete võrdluses tunduvalt ma- tusele tuleku kutseid võrreldes annavad dalamad. Kui juuli- ja oktoobrikutse vastaja- kõige kõrgema hinnangu Eesti kaitstavusele test pidas Eestit kindlasti või tõenäoliselt juuli- ja oktoobrikutsete ajateenijad, kellest kaitstavaks 75-77% respondentidest, siis tal- 71% vastanutest hindab Eestit kindlasti või vises kutses oli nende hinnangute osakaal tõenäoliselt kaitstavaks. Talvise kutse rühm 51%. on siinkohal tunduvalt madalama hinnan- guga (45%) ja seda põhjusel, et (1) talvise Neist vastajaist, kes tulid ajateenistusse omal kutse vastajate seas on proportsionaalselt algatusel, peab Eesti kaitstavust kindlasti või rohkem vene keelt koduse keelena kõnele- tõenäoselt võimalikuks 74% ja kutsega tulnu- vaid ajateenijaid kui teistes kutsetes ja vene test 64%. keelt koduse keelena kõneleva vastaja hin- nangud Eesti kaitstavusele on ka üldjoontes 70% KÕIK VASTAJAD 65% VANUS 72% kuni 19-aastased 68% 64% 20-21-aastased 57% 66% 22 ja vanemad 62% HARIDUS 67% põhiharidus 59% 72% keskharidus 69% 65% keskhariduse järgne 59% KODUNE KEEL 74% eesti keel 69% 47% vene keel 43% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% ajateenistuse algus ajateenistuse lõpp Joonis 3.2. „Kuidas Teile tundub, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta?“ (ajateenistuse alguse ja lõpu vastused, %, n=2241) 47 Vene keelt koduse keelena kõnelevast aja- kindlust ning tõstsid nende hinnanguid ka teenijast hindab Eestit kindlasti või tõenäoli- Eesti kaitstavuse osas, seda näitavad nii ees- selt kaitstavaks 47% vastajatest, samas kui tikeelse kui ka venekeelse grupi vastused. Li- eesti keelt koduse keelena kasutavast ajatee- saks näitab see, milline on mõju subjektiivsel nijast peab Eestit kindlasti või tõenäoliselt ohutajul kaitsetahtele Eesti kaitstavuse hin- kaitstavaks 74%. Hariduse tunnuse alusel nangute läbi. peavad Eestit kaitstavaks enim keskharidu- Kuigi üldpildis püsib hinnang Eesti kaitstavu- sega ajateenijad (72%). Lisaks on erinevus ka sele hea, siis positiivsete hinnangute langus vanuselises lõikes, kus kuni 19-aastased aja- (vastused „jah, kindlasti) ja negatiivsete hin- teenijad hindavad Eesti kaitstavust teiste va- nangute tõus (kindlasti mitte), viitab as- nuserühmadega võrreldes kõrgemalt (vasta- jaolule, et ka ajateenistusel on oma mõju valt 72% ja 64-66%). kaitstavuse hinnangule. Teises küsitluslaines ehk ajateenistuse lõpu võrdluses langes küsimuse, kas võõrriigi kal- 3.1.1. Ajateenijate kaitsetahe laletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta Järgnevas etapis analüüsime, milline on aja- „jah, kindlasti“ vastuste osakaal. Kui ajatee- teenijate kaitsetahe. Kaitsetahte oleme mõ- nistuse alguses pidas Eestit relvastatud kalla- testanud lahti järgmiselt: passiivse kaitsetah- letungi korral kindlasti kaitstavaks 24% vas- tena mõeldakse antud uuringu kontekstis tanutest, siis ajateenistuse lõpus hindas Eestit toetust riigi sõjalisele kaitsele ning aktiivne kaitstavaks 16% respondentidest. Sarnast kaitsetahe näitab valmidust ise sõdida või langustrendi esines ajateenistuse lõpuküsit- osaleda riigikaitselistes tegevustes. Esmalt luses kõikide gruppide lõikes, välja arvatud vaatleme kaitsetahet läbi kahe küsimuse, mil- talvise kutse puhul, kus hinnangud Eesti lest esimene väljendab kaitsetahet passiivselt kaitstavusele tõusid. Seega saame kinnitada „Kui Eestit rünnatakse, peame end igal juhul ohufooni tõlgendust. relvadega kaitsma (n=2502)“ ning teine ak- Talvise kutse hinnangute tõus näitab, et Uk- tiivselt „Kui Eestit rünnatakse, siis ma olen raina vastupanuvõime ja Venemaa suutma- valmis oma riiki kaitsma (n=2497)“ (vt. joonis tus sõjas edu saavutada, andis ajateenijatele 3.3). Kui Eestit rünnatakse, peame end igal juhul 36% 37% 16% 4%4% relvadega kaitsma (n=2502) Kui Eestit rünnatakse, siis ma olen valmis 23% 33% 28% 9% 6% oma riiki kaitsma (n=2497) 0% 20% 40% 60% 80% 100% Olen täiesti nõus Olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus Ei ole üldse nõus Joonis 3.3 „Kas Eestit peaks kaitsma ning kas olen valmis Eestit kaitsma?“, % 48 Esmase võrdluse tulemused näitavad, et pas- sinna vastumeelselt. See on üsna ootuspä- siivne kaitsetahe on ajateenijatel kõrge. Vas- rane ja loogiline tulemus ning näitab antud tajad, kes on nõus väitega, et kui Eestit rün- võrdluste asjakohasust. natakse peame me riigina osutama relvasta- Kokkuvõttes näitab kolme küsimuse analüüs, tud vastupanu jagunevad järgmiselt: 36% et ajateenijad, kes arvavad, et Eestit tuleks täiesti nõus ning 37% nõus. Aktiivset kaitse- kaitsta ning usuvad selle kaitstavusse, on tahet väljendava väite puhul on aga vastused nõus ka ise kaitsetegevuses osalema. Selle il- mõnevõrra erinevad. Väite „kui Eestit rünna- mestamiseks viisime läbi korrelatsioonana- takse siis ma olen valmis oma riiki kaitsma“ lüüsi, mille tulemused näitasid, et Eestile suu- puhul on „täiesti nõus“ vastuste osakaal 23% natud rünnaku korral kaitset puudutavate ar- ning „nõus“ vastuste osakaal 33%. vamustega seotud muutujate vahel on statis- Selleks, et ajateenijate kaitsetahte mõistele tiliselt olulised positiivsed korrelatsioonid anda juurde sügavust ning vähendada (korrelatsioonikordaja 0,5-0,6). See tähen- mõiste abstraktset tõlgendamist, lisame an- dab, et kaitsehoiakute kontekstis inimesed, tud küsimused võrdlusesse õppekogunemis- kes väljendavad valmisolekut Eestit relvaga tele tuleku küsimusega. Selline võrdlus lisab kaitsta, usuvad ka võimalusse riiki relvastatud kaitsetahtele objektiivsust ning annab meile rünnaku korral edukalt kaitsta. Lisaks nõustu- teadmise selle kohta, milline on ajateenija vad need, kes on valmis oma riiki kaitsma, nii valmisolek osaleda aktiivses kaitsetegevuses väidetega relvadega kaitsmise kohta kui ka rahuajal. Need vastajad, kes on nõus väide- eduka kaitse võimalikkuse kohta. tega Eesti kaitsmise kohta ning nõus tulema õppekogunemisele, väljendavad kindlamalt 3.1.2. Ajateenija riigikaitseline identiteet oma valmidust osaleda kaitsetegevuses, kui Ajateenijate riigikaitseliste hoiakute analüü- need, kes õppekogunemistel osaleda ei simiseks vaatleme, kuidas hindavad ajateeni- soovi. jad enda riigikaitselist rolli. Küsimustik sisal- Õppekogunemisele meelsasti tulijate prot- das nelja vastandlike väidete paari, mille suh- sendid jäävad väidetega nõustunutega kõr- tes vastaja sai end paigutada 10-pallist skaa- vutades vahemikku 36%-39% ehk teisisõnu lat kasutades. Vastavalt vastus „1“ tähistas jääb ajateenijate aktiivne valmisolek 36%- täielikku toetust vasakpoolsele seisukohale ja 39% vahemikku. Võimalusel õppekogunemi- „10“ parempoolsele. Ülejäänud skaalaposit- sel mitteosalejate protsendid jäid väidete sioonid näitasid, kumma seisukoha poole võrdluses vahemikku 21%-37%, mis ilmes- vastaja rohkem kaldub (tabel 3.1). nelja vas- tab, kui suur osa on neid vastajaid, kes on tandliku väite alusel. andnud püsitatud väitele riigikaitse konteks- Analüüsiks koondasime antud vastused tis positiivse vastuse, kuid reaalselt aktiivses skaalal kolme rühma: vastused 1-3 näitavad kaitsetegevuses osaleda ei sooviks. Vastajad, toetust vasakul skaala poolel olevale seisuko- kes ei olnud väidetega nõus, ei soovi osaleda hale, vastused 8-10 paremal asuvale. Vastu- ka järgmisel õppekogunemisel või tuleks sed 4-7 näitavad asumist vahepealsel posit- sioonil. 49 Tabel 3.1. Riigikaitselisi hoiakuid mõõtvad vastandlikud väidetepaarid kompleksuuringu küsimustikus. (1) Läbin/ läbisin ajateenistuse, et panustada (10) Läbisin ajateenistuse, kuid ei näe oma A reservväelasena riigikaitsesse pikemaajalist rolli riigikaitses (1) Reservõppekogunemised tagavad re- (10) Reservõppekogunemised on reserv- B servväelaste väljaõppe taseme säilimise ja väelaste jaoks aja ja riigi jaoks raha raiska- tugevdavad riigi kaitsevõimet mine (1) Mulle tundub õige, et Eestis on kohustus- (10) Minu arvates võiks Eesti loobuda ko- C lik ajateenistus ja reservarmeel põhinev riigi- hustuslikust ajateenistusest ja reservar- kaitse meel põhinevast riigikaitsest (1) Kui Eestile tungitaks kallale, oleksin val- (10) Kui Eestile tungitaks kallale, hoiaksin D mis osalema kaitsetegevuses kaitsetegevusest pigem kõrvale Vaadates joonist 3.4 näeme, et ajateenistuse Väite D tulemustest selgub, et 47% ajateeni- alguses kalduvad vastajad väitele A vastami- jaist oleks valmis osalema kaitsetegevuses sel paremale telgjoont ehk suur osa ajateeni- ning 18% hoiaks kaitsetegevusest pigem kõr- jatest ei näe teenistuse alguses enda rolli re- vale. 35% jääb oma hinnangutes keskmisele servväelasena riigikaitsesse panustades. positsioonile. Neid, kes näevad enda rolli riigikaitsesse re- Hoiakute võrdluses ajateenistuse alguse ning servväelasena panustades, on ligikaudu kaks lõpu vastuste lõikes näeme, et väite A puhul, korda vähem kui neid, kes seda rolli ei näe. kus vastajad hindasid oma rolli peale ajatee- Kutsete lõikes kerkib tugevamalt esile talvise nistust, on toimunud positiivne nihe vasakule kutse ajateenija, kellest 64% ei näe endid rii- ehk osa neid ajateenijaid, kes teenistuse al- gikaitsesse reservväelasena panustamas. guses ei näinud oma rolli reservväelasena, on Väitele B vastanutest kaldub enamus (56%) muutnud oma arvamust. respondentidest vasakule skaala poolele, Ajateenistuse lõpus näevad tulevased reserv- kuhu koonduvad hinnangud, et reservõppe- väelased õppekogunemisi mõnevõrra vähem kogunemised tagavad reservväelaste väl- olulisena. Kui ajateenistuse alguses hindas jaõppe taseme säilimise ja tugevdavad riigi 56% vastajatest kõrgelt õppekogunemiste kaitsevõimet. Kutsete lõikes eristub jällegi olulisust, siis ajateenistuse lõpus on selle hin- talvine kutse, millest üksnes 29% leiab, et õp- nangu juurde jäänud 47% vastajatest. pekogunemisi on kaitsevõime tugevdami- seks vaja. Väite C puhul tõusis ajateenistuse lõpus nende hoiakute osakaal, mis peab õigeks, et Väide C käsitleb endas ajateenistuse kohus- Eestis on reservarmeel põhinev riigikaitse tuslikkuse hoiakut, milles vasakpoolne skaala ning kohustuslik ajateenistus. Kui varem pi- hindab reservarmeed oluliseks ja ajateenis- das reservarmeed ja ajateenistust õigeks 50% tust vajalikuks ning parempoolsed hinnan- vastajatest, siis ajateenistuse lõpus tõusis po- gud näitavad nende osakaalu, kes loobuks sitiivsete hoiakute osakaal 53%-ni. ajateenistusest täielikult. Ajateenijaist 50% jaoks on õige, et Eestis on kohustuslik ajatee- Väite D hoiakutes olulist muutust ei esine- nistus ja reservarmeel põhinev riigikaitse. nud, see tähendab, et ajateenijad, kes oli aja- 19% vastajaist seda seisukohta ei poolda. teenistuse alguses nõus Eestile kallale tungi- mise korral kaitsetegevuses osalema, on seda 50 ka jätkuvalt. Kui ajateenistuse alguses oli po- neid, kes Eestile kallaletungi korral hoiaks sitiivsete väärtuste osakaal 47% siis ajatee- kaitsetegevusest pigem kõrvale. nistuse lõpus oli hoiaku osakaaluks 46%. Sa- mas on teenistuse lõppedes jätkuvalt 20% A Koond (n=2299) 23% 32% 45% B koond (n=2204) 56% 33% 11% C koond (n=2162) 50% 31% 19% D koond (n=2319) 47% 35% 18% A koond lõpp 26% 27% 47% B koond lõpp 47% 35% 18% C koond lõpp 53% 29% 18% D koond lõpp 46% 34% 20% 0% 20% 40% 60% 80% 100% "1-3" "4-7" "8-10" Joonis 3.4 Riigikaitselised hoiakud ajateenistuse alguses ning ajateenistuse lõpus, % 3.1.3. Ajateenijate riigikaitselased hoiakud nis 3.5). Kuigi andmed näitavad, et ajateenis- ajateenijate tüüpide lõikes tuse kogemus võis omada tema riigikaitselis- tele hoiakutele mõningast negatiivset mõju. Kuna varasemad uuringud on näidanud, et Kui võrrelda aktiivse vabatahtliku reservväela- ajateenistusse tuleku meelestatus ja motivee- sena panustamise soovi ajateenistuse alguses ritus mängivad suurt rolli suhtumisele ajatee- ja lõpus, siis selgub, et aktiivsetel vabatahtlikel nistusse ning ajateenijate teenistuskäigu ko- keskmiste väärtuste osakaal ajateenistuse lõ- gemusele, analüüsime ajateenijate meelesta- pus mõnevõrra langes ning suuremate väär- tust ka riigikaitseliste hoiakute kontekstis ning tuste ehk negatiivsete hoiakute osakaal nende võrdleme muutusi teenistuskäigu alguse ja arvelt tõusis. Nende ajateenijate osakaal, kes lõpu vastustes. Analüüsis on kasutatud nelja nägid enda rolli ajateenistuse alguses kindla- erinevat ajateenija tüüpi15 ning suhtumist rii- mini, jäi samaks. Lisaks langes ajateenistuse gikaitsesse läbi nelja vastandliku väite (3.1). käigus aktiivsel vabatahtlikul oluliselt suhtu- Aktiivne vabatahtlik on üldjoones väga po- mine reservväelaste õppekogunemisele. Kui sitiivsete riigikaitseliste hinnangutega (vt. joo- varem arvas 81%, et õppekogunemised taga- vad reservväelaste väljaõppetaseme säilimise 15 vt Kasearu, K.; Truusa, T.-T. (2016). Ajateenistusse aasta pilootuuringu tulemuste aruanne. KVÜÕA, asumise mustrid ja motiivid ning seos hoiaku- TÜ, TAI, SJKK 2018, lk 12–27. tega ajateenistuse jooksul. – Ajateenijate hoia- https://www.kvak.ee/files/2018/03/Ajateenijate_ kute, tervise ja käitumise muutumine ajateenis- kompleksuuringu-2016.-2017.aruanne.pdf tuse käigus. Ajateenijate kompleksuuringu 2016. 51 ja tugevdavad riigi kaitsevõimet, siis teenis- ajateenistust õigeks. Lisaks langes ka nende tuse lõpus kahanes nende osakaal 61%-ni. 4% tugevate hinnangute osakaal, mis hindasid võrra langes ka aktiivsetel vabatahtlikel nende valmisolekut rünnaku korral Eestit kaitsta. vastuste osakaal, kes pidasid reservarmeed ja A Aktiivsed vabatahtlikud n=414 53% 24% 23% A Kohustuse ajastajad n=530 21% 25% 54% A Vabatahtlikud kutse ootajad n=272 37% 30% 33% A Vastumeelsed seadusetäitjad N=806 12% 24% 64% B Aktiivsed vabatahtlikud n=407 67% 24% 9% B Kohustuse ajastajad n=509 43% 40% 17% B Vabatahtlikud kutse ootajad n=263 56% 33% 11% B Vastumeelsed seadusetäitjad n=778 35% 38% 27% C Aktiivsed vabatahtlikud n=407 76% 18% 6% C Kohustuse ajastajad n=509 49% 33% 18% C Vabatahtlikud kutse ootajad n=263 62% 27% 11% C Vastumeelsed seadusetäitjad n=778 37% 35% 28% D Aktiivsed vabatahtlikud n=408 75% 18% 7% D Kohustuse ajastajad n=504 40% 37% 23% D Vabatahtlikud kutse ootajad n=266 62% 25% 13% D Vastumeelsed seadusetäitjad n=765 28% 43% 29% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% "1-3" "4-7" "8-10" Joonis 3.5 Ajateenijate riigikaitselased hoiakud ajateenijate tüüpide lõikes Kohustuse ajastaja tüüp paikneb hoiakute nistuse alguses ja lõpus, näeme, et ajateenis- hinnangutes valdavalt keskel, kuid omades tuse lõpus on muutnud positiivsemaks hin- ka teatud väidete juures positiivsemaid hin- nangud reservväelase rollile (+10%), ajatee- nanguid. Suurem osas kohustuste ajastaja- nistuse ja reservväe õigsusele (+7%) ning test ei näe tulevikus oma rolli reservväela- tõusnud valmisolek Eestit rünnaku korral sena (53%), kuigi tema suhtumine õppeko- kaitsta (+6%). Langenud on positiivsete hin- gunemistele on pigem positiivne: skaalal on nangute arv reservväelase õppekogunemi- positiivseid hinnanguid 43% ning keskmisi sele (-10%). hinnanguid on 40%. Sarnane jaotus esineb Vabatahtlikud kutse ootajad on enamasti nii ajateenistuse ja reservväe õiguse hinnan- positiivselt meelestatud riigikaitseliste hoia- gutes, kui ka valmisolekus Eestit kaitsta. Võr- kute suhtes ehk neil esineb rohkem positiiv- reldes kohustuste ajastaja seisukohti ajatee- semaid (1-3) hinnanguid antud väidete skaa- 52 lal, kuigi ajateenistuse alguse ja lõpu võrdlu- Samuti on neil madal valmisolek Eestit ründe ses on kõikide tugevate hoiakute osakaalud korral kaitsta („1-3“ 28%). Ajateenistuse lõpu langenud. Vabatahtlikest kutse saajatel on ja alguse võrdluses on vastumeelsetel seadu- üldiselt kõrge tahe Eestit kaitsta („1-3“ 62%), setäitjate grupil langenud positiivsete hin- nad peavad enamasti õigeks ajateenistust ja nangute osakaal õppekogunemistele (-6%). reservarmeed („1-3“ 62%) ning väärtustavad Suuremal määral on tõusnud ajateenistuse õppekogunemisi (56%). Reservväelase rolli vajalikkuse hinnangute osakaal (+7%) ning hinnangud jagunevad vabatahtlikel kutse väga vähesel määral tõusnud nägemus re- ootajatel hinnangute vahel ühtlaselt (30%- servväelase rollist (+2%) ning valmisolek Ees- 37%) . tit rünnaku korral kaitsta (+2%). Viimase analüüsitava grupina vaatleme vas- tumeelseid seadusetäitjad, kelle hinnangud 3.2 Riigikaitsja ohutaju riigikaitselistele hoiakutele asetsevad pare- Kaitsetahte analüüsimisel on olulisel kohal mal pool telgjoont ehk on negatiivsed. Vas- konflikti olemus ning üksikindiviidile määra- tumeelsetest seadusetäitjatest näeb kindlasti tud riigikaitseline roll. Järgnevalt vaatleme oma rolli peale ajateenistust reservväelasena erinevate gruppide (reservväelaste, ajateeni- üksnes 12% vastajatest, 35% peab vajalikuks jate, kaitseliitlaste) kaitsetahet ning kaitse- õppekogunemisi ning 37% peab õigeks aja- tahte seoseid hoiakute, väärtushinnangute ja teenistust ning reservväel põhinevat armeed. julgeolekuriskide tajumisega. Kevadtorm 2023 5% 29% 58% 8% (reserväelane)n=785 Kevadtorm 2023 9% 49% 40% 2% (kaitseliitlane)n=756 Ajateenijate küsitlus 2023 6% 28% 53% 13% n=2168 Ussisõnad 2023 (maakaitse 5% 35% 56% 4% reserv)n=1766 0% 20% 40% 60% 80% 100% Väga tõenäoline Küllaltki tõenäoline Mitte eriti tõenäoline Täiesti ebatõenäoline Joonis 3.6. „Kui tõenäoliseks Te peate Venemaa sõjalist rünnakut Eesti vastu?“ (koondtulemused õp- pustel osalenute lõikes, %) Kõigepealt toome võrdlusesse ohutaju ning Venemaa rünnakut suuremal määral mitte vaatleme, kuidas hindavad Venemaa sõjalise eriti (53%) või täiesti ebatõenäoliseks (13%). rünnaku tõenäosust kaitseliitlased, ajateeni- Nõndanimetatud maakaitse reserv ja kuum jad ning reservväelased. Võrrelduna teiste reserv on oma hinnangutes üsna sarnased. gruppidega (vt. joonis 3.6) peab ajateenija Kõige enam eristuvad teistest gruppidest 53 kaitseliitlased, kellest üksnes 2% peab Vene- 16% ajateenijatest peab Eestit kindlasti kaits- maa rünnakut täiesti ebatõenäoliseks ning tavaks, siis nn maakaitse reservist peab Eestit väga või küllaltki tõenäoliseks peab seda kindlasti kaitstavaks 32% ning kuumast re- lausa 58% vastanutest. servist 34% vastanutest. Kõige kõrgema hin- nangu Eesti kaitstavusele annab kaitseliit- Analüüsides hinnanguid Eesti kaitstavusele lane, kellest 68% peab Eestit kindlasti kaitsta- ajateenijate, reservväelaste ja kaitseliitlaste vaks. koondtulemuste lõikes, ilmneb, et ajateeni- jate hinnangud on Eesti kaitstavuse osas kõige madalamad (vt joonis 3.7). Kui üksnes Kevadtorm 2023 34% 47% 16% 3% (reservväelane)n=769 Kevadtorm 2023 68% 28% 4% (kaitseliitlane)n=773 Ajateenijate küsitlus 16% 48% 27% 9% 2023 n=2168 Ussisõnad 2023 (maakaitse 32% 51% 15% reserv)n=1766 0% 20% 40% 60% 80% 100% Jah, kindlasti Tõenäoliselt küll Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte Joonis 3.7. „Kuidas Teile tundub, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta?“ (koondtulemused, %) Kui vaadelda ohutaju ja usku Eesti kaitsta- liikmete arv pidevas langustrendis, kui vusse, siis näeme, et kõrgemad väärtused 2018. aastal oli Kaitseliidu liikmeskond ohuhinnangute ja kaitstavuse suhtes esine- kokku 26 069 inimest, siis 2021. aastal oli vad kaitseliitlastel. Selline seos esineb see- kaitseliitlaste arv langenud 25 355 liik- tõttu, et Kaitseliit on vabatahtlik organisat- meni16. Vahetult peale Venemaa agres- sioon ning usk Eesti kaitstavusse peab or- siooni kasvas Kaitseliidu liikmete arv ühe ganisatsiooniga liitumisel olema suur, kuid kuuga 1428 inimese võrra17 ning 2022 aasta see näitab ühtlasi ka seda, et selle grupi pu- lõpuks oli kaitseliidu liikmeskond kokku hul on liitumist võimendanud suurenenud 29 098 inimest18. Kokkuvõttes, jul- julgeolekuoht ja kõrgem ohutaju. Enne geolekuolukorra muutudes astub inimene suurenenud julgeolekuohtu oli Kaitseliidu 16 https://www.kaitseliit.ee/files/kaitse- 18 https://www.kaitseliit.ee/files/kaitse- liit/img/files/Aruanne_2021.pdf liit/img/files/2022_majandu- 17 https://www.err.ee/1608544477/naiskodu- saasta_aruanne.pdf kaitsjate-ja-kaitseliitlaste-arv-on-soja-algu- sest-kiiresti-kasvanud 54 Kaitseliitu, kuna ta usub Eesti kaitstavusse kasutati reservväelaste ja kaitseliitlaste õp- ning tunneb, et tema panus on oluline. puse küsimustikes ning seetõttu kasuta- sime nende puhul sisult ja skaalalt sama- laadset küsimust „Kui Eestit rünnatakse, siis 3.2.1. Kaitsetahe ma olen valmis oma riiki kaitsma?“ ajatee- Kui võrrelda tulemusi reservväelaste ja kait- nijatest 24% vastas, et on kindlasti valmis seliitlastega (vt joonis 3.8), selgub, et kait- riiki kaitsma ning 33% andis hinnangu, et seliitlased on enim nõus osalema Eesti kait- on tõenäoliselt selleks valmis. 28% vastaja- setegevuses ning ajateenijate tahe osale- test ei olnud antud väite poolt ega vastu, miseks on selles võrdluses kõige madalam. mida võime tõlgendada samaväärselt „ei oska vastata“ vastusevariandiga. Lisaks tõu- Kaitseliitlastest on nõus kindlasti või tõe- sis teistega võrdluses esile ka suurem „tõe- näoliselt relvastatud kaitsetegevuses osa- näoliselt“ ja „kindlasti mitte“ vastuste osa- lema 99% vastanutest, maakaitse reserv- kaal. Siinkohal tuleb märkida, et värske re- väelastest (Ussisõnad 2023) 91% vastajatest servväelase esimesel õppekogunemisel ning kuumast reservist (Kevadtorm 2023 (Kevadtorm 2023) on riigikaitseline meeles- reservväelased) on nõus kindlasti või tõe- tatus ja usk kaitsevõimesse kõrgem, kui näoliselt relvastatud kaitsetegevuses osa- seda on ajateenistuse lõpus. lema 88% vastanutest. Ajateenijate küsitlu- ses ei olnud täpselt sama küsimust, mida Kevadtorm 2023 46% 42% 8% 4% (reservväelane)n=781 Kevadtorm 2023 80% 19% (kaiseliitlane)n=772 Ajateenijate küsitlus 24% 33% 28% 9% 6% 2023 n=2690 Ussisõnad 2023 (maakaitse 44% 47% 7% reserv)n=1743 0% 20% 40% 60% 80% 100% Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei ole poolt ega vastu Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte Joonis 3.8. Kaitsevalmidus (Ajateenijate puhul on kasutatud küsimust: „Kui Eestit rünnatakse, siis ma olen valmis oma riiki kaitsma?“; kaitseliitlaste ja reservväelaste puhul: „Kui Eestile tungitaks kallale, kas olete valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses relvastatud vastupanu osutades?“, %) Sellised tulemused on tingitud mitmest as- het ning soovi kaitsetegevuses osaleda, (3) li- pektist: (1) ajateenistuse lõpus on teenistu- saks tuleb tulemuste võrdlemisel arvestada sest tekkinud teatav tüdimus ning seetõttu asjaoluga, et juba õppekogunemisel osale- antakse negatiivsem hinnang, (2) peale aja- mine näitab reservväelase kõrgendatud mo- teenistust ja õppekogunemise vahel tekivad tivatsiooni ning küsimustikule vastanud on elulised muutused, mis mõjutavad kaitseta- samuti teatud mõttes juba motiveeritumad 55 3.2.2 Riigikaitsja identiteet seisukohale, vastused 8-10 paremal asuvale. Vastused 4-7 näitavad asumist vahepealsel Riigikaitseliste hoiakute võrdlemiseks vaat- positsioonil. leme, kuidas liigituvad ajateenijad, kaitseliit- lased ning reservväelased nelja vastandliku Vaadates joonist 3.9 näeme, et kaitseliitlaste väite alusel (tabel 3.1). Kuna ajateenijate kü- vastused jaotuvad enim skaalapunktidel 1-3, sitluses oli väidete vastuste skaala pöördvõr- mis tähistavad tugevaid positiivseid hinnan- deline reservväelaste ning kaitseliitlaste guid riigikaitsele. Ajateenijate puhul on jao- omaga, tõstsime need ümber selliselt, et vas- tumine kõigis nendes punktides kõige mada- tus „1“ tähistas täielikku toetust vasakpool- lam. Reservväelastel paigutuvad ajateenijate sele seisukohale (positiivne) ja „10“ parem- ning kaitseliitlaste vahele, olles pigem kaldu poolsele (negatiivne). Skaalal on koondatud vasakpoolsele teljele ehk tugevamale posi- vastused kolme rühma: vastused 1-3 näi- tiivsemale hoiakule. tevad toetust vasakul skaala poolel olevale A ajateenija (n=2361) 26% 27% 47% A kaitseliitlane (n=372) 78% 17% 5% A reserv (Kevadtorm)… 45% 33% 22% A reserv (maakaitse)… 43% 37% 20% B ajateenija (n=2331) 47% 36% 17% B kaitseliitlane (n=775) 85% 12% 3% B reserv (Kevadtorm)(n=795) 53% 32% 15% B reserv (maakaitse)(n=1803) 62% 31% 7% C ajateenija (n=2289) 52% 30% 18% C kaitseliitlane (n=774) 94% 4%2% C reserv (Kevadtorm)… 72% 21% 7% C reserv (maakaitse)(n=1800) 76% 19% 5% D ajateenija (n=2264) 46% 34% 20% D kaitseliitlane (n=773) 95% 4%1% D reserv (Kevadtorm)… 64% 26% 10% D reserv (maakaitse)… 65% 28% 7% 0% 20% 40% 60% 80% 100% "1-3" "4-7" "8-10" Joonis 3.9. Riigikaitselised hoiakud ajateenijate, reservväelaste ning kaitseliitlaste võrdluses, % 56 väga sarnased ning nende tugevad hinnan- Väite A puhul, milles väiksem väärtus (1) tä- gud jäävad 64-65% vahemikku. histab kindlat valmisolekut reservväelasena riigikaitsesse panustada ning suurem väärtus (10) tähistab panustamise soovi puudumist, Kokkuvõte näeme, et üksnes 26% ajateenijatest soovib Peatükk võttis kokku ajateenijate, reservväe- panustada reservväelasena riigikaitsesse. laste ning kaitseliitlaste riigikaitse ja kaitse- Nii maakaitse reservväelased kui ka Kevad- tahtelised hoiakud. Analüüsis kasutati uurin- tormi reservväelased on väga sarnaste hin- guküsimusi, mis puudutavad reservväelase nangutega ning neist soovib riigikaitsesse identiteeti, ohu tajumist, tahet või nõusole- panustada 43-45% vastajatest. Kaitseliitlased kut osalemaks kaitsetegevuses ning meel- on ennast määratlenud kõige kindlamini, sust. 78% vastajatest paigutub väärtuste „1-3“ juu- Uuringust selgub, et enamus ajateenijaid res. peavad Venemaa sõjalist rünnakut Eesti Alla poole ajateenijatest hindab õppekogu- vastu ebatõenäoliseks. Ohutaju langes aja- nemisi kõrgelt (47%). Ussisõnade õppusel teenistuse käigus ning võib olla tingitud as- osalenud maakaitseüksuse reservväelased jaolust, et sõjaliseks ohuks peetav Venemaa hindavad reservväljaõppe-kogunemisi kõr- ei ole Ukrainas suutnud suuremat läbimurret gemalt (62%) kui Kevadtormil osalenud re- saavutada ning seetõttu ei hinda ajateenijad servväelased (53%). Kaitseliitlaste jaoks on eriti tõenäoliseks, et sõda võiks laieneda Uk- õppekogunemiste vajalikkuse osas kõige rainast välja. Venemaa rünnaku korral peab kõrgem hinnang (85%). Eestit kindlasti või tõenäoliselt kaitstavaks 65% ajateenijatest. Venemaa agressioon Uk- 94% kaitseliitlastest peab ajateenistust ja re- rainas avaldab ka selget mõju antud näita- servväel põhinevat riigikaitset õigeks. Re- jele. Nimelt, talvise kutse ajateenijatel, kes servväelased hindavad seda samuti kõrgelt: vastasid küsimustikule veebruarikuus, on nn kuumast reservist 72% ning maakaitse re- märgatavalt väiksem usk Eesti kaitstavusse, servist 76% on oma hinnangutest 1-3 punkti kui seda oli oktoobri ja juuli kutse puhul. Tal- vahemikus. Ajateenijatest peab ajateenistust vise kutse puhul näeme, et usk Eesti kaitsta- kindlasti vajalikuks 53% vastajatest. vusse on ajateenistuse lõpus tunduvalt tõus- Neljandaks vaatleme, kuidas paiknevad vas- nud, samas kui teiste kutsete puhul, see mõ- tused väite: „Kui Eestile tungitaks kallale, nevõrra vähenes. oleksin valmis osalema kaitsetegevuses“ Ajateenijate kaitsetahte analüüs näitas, et kohta. Ajateenijate tugevate hinnangute ajateenijad, kes arvavad, et Eestit tuleks paiknevus antud küsimuses on paremal pool kaitsta ning usuvad selle kaitstavusse on telgjoont, mis tähendab, et enamus ajateeni- nõus ka ise kaitsetegevuses osalema. Ajatee- jaid ei ole kõrgelt motiveeritud osalema Eesti nijate aktiivne valmisolek kaitsetegevuses kaitses võõrriigi kallaletungi korral. Kõige osaleda on 36-39% vahemikus. Ajateenijate kindlamalt hindab oma valmisolekut Eestit riigikaitselased hoiakud on valdavalt positiiv- kaitsta kaitseliitlane, kellest 95% hinnangud sed, kuigi kindlate väärtuste osakaal hoiakute on „1-3“ punkti vahemikus ning 4%-il „4-7“ jagunemisel jääb kõigi väidete lõikes alla juures. Kevadtormi ning maakaitseüksuse re- poole. servväelaste hinnangud on antud küsimuses 57 Ajateenijate tulemusi reservväelaste ja kait- 1-3, mis tähistavad tugevaid positiivseid hin- seliitlaste omadega võrreldes ilmnes, et kõr- nanguid riigikaitselistele hoiakutele, samuti gemad väärtused ohuhinnangute ja Eesti on vasakpoolsele teljele ehk tugevama kaitstavuse suhtes esinevad kaitseliitlastel hoiaku suunas kaldu reservväelased. Reserv- ning kõige madalamad ajateenijatel. Võrrel- väelased ning maakaitseüksuse reservväela- duna teiste gruppidega hindavad ajateenijad sed on oma hinnangute poolest üsna sarna- Venemaa ohtu kõige väiksemaks. Reservväe- sed. Erinevus tõusis esile õppekogunemisi lased on oma hinnangutes üsna sarnased, puudutavas küsimuses, kus Kevadtormil osa- asetudes kaitseliitlaste ja ajateenijate vahele. lenud ei pidanud õppusi niivõrd vajalikuks Kõige enim eristub teistest kaitseliitlane. kui seda tegid maakaitseüksuse reservväela- sed. Kaitseliitlastest on nõus kindlasti või tõenäo- liselt relvastatud kaitsetegevuses osalema Ajateenijate puhul on jaotumine kõigis nen- 99% vastanutest. Kuumast reservist on nõus des punktides gruppide võrdluses madalaim. kindlasti või tõenäoliselt relvastatud kaitsete- Uuringust selgub, et enamus ajateenijaid ei gevuses osalema 81% vastanutest ning maa- ole kõrgelt motiveeritud osalema Eesti kalla- kaitseüksuste reservist 83% vastajatest. letungi korral kaitsetegevuses, jäädes oma hinnangutest pigem keskmiste väärtuste Ajateenijatest 24% vastas, et on kindlasti val- juurde. Kõige kindlamalt hindab oma val- mis riiki kaitsma ning 33% andis hinnangu, et misolekut kaitseliitlane. on tõenäoliselt selleks valmis. Riigikaitseliste seisukohtade võrdluses nähtub, et kaitseliit- laste vastused jaotuvad enim skaalapunktidel 58 4. AJATEENIJATE OOTUSED JA HINNANG SAAVUTATULE Liina-Mai Tooding, Kairi Kasearu Sissejuhatus on sõjaliste oskuste ja võitlusvalmiduse õpe- tamine kohustusliku ajateenistuse raames. Ühiskonnas laiemalt on levinud teatud ku- Mida paremas kooskõlas riigikaitse vajadus- vand ajateenistusest, see põhineb nii indivi- tega on noorte ootused elukaare sellel etapil, duaalsetel kogemustel, meedias kajastatul, seda tõhusamat panust on oodata reserv- kuid ka stereotüüpe taastootvatel mängufil- kaitsesse. Ootustes ajateenistuse suhtes väl- midel. Selline üldine kuvand, mis võib ka eri- jendavad ajateenijad teenistuse alguses oma nevate sotsiaalsete gruppide vahel märkimis- soove ligi aasta kestvale teenistusele ja val- väärselt varieeruda, loob aluse ka ootusteks, midust kasutada ajateenistuse võimalusi millega ajateenijad teenistusse tulevad. ootuste realiseerimiseks, aga teisalt peegel- Lillemäe ja Tulk (2023)19 toovad esile, et davad ootused osaliselt ka tähendust, mille 2021/22 aastakäigu noormeeste kogemuse- ajateenija omistab kaitseväele. Ajateenijad põhised ootused varieeruvad ja ebakõla võib tulevad teenistusse erinevate eelteadmiste, tekkida kõrgendatud ootuste puhul, mille hoiakute ja oskustega ning nendest ja ka aja- aluseks on ühiskondlik kuvand ajateenistu- teenistuse korraldusest oleneb, millisel mää- sest kui maskuliinsust ja distsipliini rõhuta- ral teenistuse alguse ootused realiseeruvad. vast institutsioonist. Lisaks taolisele kuvan- Ajateenistuses saavutatud eesmärkide ko- dile on oluline mõista kuivõrd ajateenijate gum, mida hinnatakse teenistuse lõpus, pee- ootused vastavad ühiskondlikule kokkulep- geldab ühelt poolt, ajateenija individuaalseid pele20. ettekujutusi teenistusest ja omaenese saavu- Riigikaitse aluseks Eestis on sotsiaalne lepe tustest, teiselt poolt aga tingimusi, millesse reservkaitses osalemiseks. Selle oluline osa ootused asetusid. Ootuste täitumise indivi- 19 Lillemäe, E., Tulk, M-L. (2023). Ettekujutus aja- and Social Cohesion in Democracies: Estonia teenistusest ja selle muutumine: etnograafilise as an Exploratory Case Study. Armed Forces & uuringu tekstikaeve. EMA Occasional Papers, Society, 0095327X221100769. 16, 24-42. https://doi.org/10.1177/0095327X221100769 20 Kasearu, K., Lillemäe, E., & Ben-Ari, E. (2022). The Military Covenant, Contractual Relations, 59 duaalsed motivaatorid ajateenistusse panus- 4.1. Ootused teenistusele ja tamiseks on need „tööriistad“, mille abil saab nende realiseerumise tajutud teataval määral suunata eesmärkide saavuta- olulisus mist. Kui ajateenistus võimendab motivaato- reid, siis on teenistus subjektiivselt tulemus- 4.1.1. Tunnused ja nende jaotus lik; kui aga nõrgendab, siis mitte. Ajateenistuse eri külgi puudutava 13 hinda- Aruande selles osas uuritakse ootuste, saavu- miseks antud ootuse kohta küsiti ajateenijalt tatud eesmärkide ja teenistusse panustamise teenistuse alguses, kui oluliseks ta arvestab motiivide vahelisi seoseid, aga samuti vastavat asjaolu eelseisvas teenistuses, kasu- ootuste ja eesmärkide peegeldust tulevaste tades vastusevariante "jah, see on oluline", reservväelaste riigikaitsealastes hoiakutes. "see on samuti oluline", "see ei ole nii olu- Analüüs jaguneb järgmisteks uurimisüle- line", "see ei ole üldse oluline". Ajateenistuse sanneteks: lõpus küsiti samade vastusevariantidega, kui  tuua esile ette antud ootuste ja saavuta- oluliseks osutus teenistuses ootustele vasta- vate eesmärkide saavutamine. Joonisel 4.1 tud eesmärkide hinnangud eesmärgiga on näidatud saadud vastuste protsendilised võrrelda nende olulisuse järjekorda, osa jaotused (kahe esimese vastusevariandi sum- 4.1.1;  toetudes hinnangute vahelisele seosele maarse osatähtsuse järjekorras; kokkuvõte keskmise ootuse ja eesmärgi keskmise oluli- tuletada üksikootustest ja -eesmärkidest suse alusel annab praktiliselt sama järjestuse; kokkuvõtlikud koondnäitajad (statistili- huvi korral küsida andmeid töörühmast). sed peakomponendid) edasise analüüsi kompaktsema alusena, osa 4.1.2; Väga oluliseks või samuti oluliseks peetavate  uurida, kuivõrd saab ootusi kirjeldada asjaolude osatähtsus varieerub ootustena ajateenija teenistuseelse tausta kaudu, piirides 76-95% ja saavutatud eesmärkidena osa 4.1.3; piirides 47-86%. Seega on ootused kõrged ja  selgitada teenistusse panustamise indivi- ei leidu ootust, mida vähemalt kolmveerand duaalse motivatsiooni tugevuse ja moti- vastanuist ei peaks väga oluliseks või samuti vatsiooni muutuse tähendust ootuste oluliseks. Eesmärkide olulisus varieerub laie- edasikandumisel ajateenistuse eesmärki- mates piirides ja olulise-mitteolulise piir on deks, osa 4.2; nihkunud allapoole. Siiski on poole ringis aja-  hinnata, kuivõrd seotud on motivatsiooni teenijaist arvestanud ka viimasteks paiguta- muutus teenistuse mõnede külgedega ja tud eesmärke teenistuse väga olulisteks või ühtlasi prognoosida eesmärkide olulisust samuti olulisteks külgedeks. Üksmeel nende külgede kaudu, osa 4.3; ootuste olulisuses on suurem kui eesmärkide  tuua esile, kuivõrd toovad suuremad hindamisel (keskmised vastavalt piirides 3,0 – ootused ja olulisemaks arvestatud ees- 3,6 ja 2,4 – 3,3 ning standardhälbed piirides märgid kaasa positiivsemad riigikaitsea- 0,6 – 0,9 ja 0,8 – 1,1; vastusevariantidele lased hoiakud, osa 4.4. omistatud arvulised väärtused: 1 – „see ei ole üldse oluline“, 4 – „jah, see on oluline“). Kas ootuste järgi olulised teenistuse küljed osutuvad oluliseks ka teenistuses tajutud eesmärkidena? Protsendiliste osakaalude 60 aritmeetiline võrdlus ei tundu nende kahe damine. Hea füüsilise vormi saavutamine pai- tunnusrühma puhul õige, sest ootuste ja ees- gutub eesmärkide olulisuse reas lõpupoole märkide hindeskaalad ei pruugi formaalsele nagu ka tsiviilhädaolukordades tegutsemise sarnasusele vaatamata tähenduse poolest oskused. langeda kokku. Seepärast kõrvutame ootusi Saame kokkuvõtteks öelda, et ootustes väl- ja saavutatud eesmärke olulisuse järjekorra jendati pigem abstraktseid noore inimese alusel (erinevust järjekorras näitavad nooled soove edasi liikuda, kuid ajateenistuse tule- joonise 4.1 kahe poole vahel). mustes märgati pigem reservkaitseväelase Jooniselt näeme, et olulisuse järgi on otseselt kujunemiseks olulist. teenistusega seotud asjaolud tajutud ees- Korrelatsioonseos ootuse ja tähenduselt sel- märkide seas eespool kui ootuste seas. lele vastava eesmärgi vahel on positiivne Ootuste esiviisikus on üks otseselt teenistu- (mida enamat oodati, seda olulisem keskmi- sega seotud asjaolu (sõjaliste oskuste õpeta- selt vastav eesmärk tundus), kuid nõrk (0,2- mine) ja ülejäänud peegeldavad pigem ene- 0,3 piires, st näitajate vastastikkuse prognoo- searenduse soove, mis kahtlemata on tule- sivõimega kuni kümnendiku piires). See tä- vase reservväelase puhul samuti tähtsad. hendab erisuguseid põhimõtteid olulisuse Saavutatud eesmärkide esiviisikusse nihkusid hindamisel ja viib meid allpool individuaal- ootuste eelviimaselt kohalt reservkaitseväe sete motiivide uurimise juurde, mille toel aja- ettevalmistamine ja ootuste keskpaigas ol- teenistus kulges. nud rühma sidususe ja kokkuhoidmise aren- 61 Joonis 4.1. Ajateenistusele seatud ootuste ja teenistuses saavutatud eesmärkide olulisus 62 4.1.2. Ootuste ja eesmärkide olulisuse kendamise ja edasiarendamise, samuti juhti- kokkuvõtlikud mõõdikud misoskuste ning tsiviilhädaolukordades te- gutsemise oskuste saamise olulisust. Neli Kompaktsema käsitluse huvides koondame mõõdikut kokku annavad edasi 67% esialg- ootuste ja eesmärkide üksikküljed statistilise sete näitajate variatiivsusest. Mitut esialgset peakomponentide analüüsi abil neljaks kok- tunnust on erinevate koondnäitajate võtmes kuvõtlikuks, üldisemaks ootuseks ja eesmär- tõlgendatud erisuguselt (nt sõjalised osku- giks21. Tabeleis 4.1 ja 4.2 on näidatud, kui tu- sed on enesearenduslikud ja riigikaitseala- gevalt korreleeruvad need uued mõõdikud sed). Riigikaitselised ootused ja enesearen- esialgsete näitajatega (tugevam seos tume- duse ootused on ajateenijate üksteisest eris- das kirjas; koondmõõdikute nimetused on tamisel tugevamad mõõdikud kui kaks üle- kokkuleppelised, tõlgenduslikud). jäänut (kokku 41% esialgsete tunnuste varia- Riigikaitselised ootused (21% esialgsete tiivsusest). tunnuste varieeruvusest) mõõdavad seda, kui Saavutatud eesmärkide olulisuse järgi eral- oluliseks arvestatakse sõjaliste oskuste õpe- dasime välja neli ootustega samanimelist tamist, rühma sidususe ja kokkuhoidmise kokkuvõtlikku eesmärki, kuid nende seos arendamist, reservkaitseväe ettevalmistust ja esialgsete tunnustega ja järjekord eristus- Eesti põhiseadusliku korra ning riigikaitse võime poolest on veidi teistsugune (tabel põhimõtete selgitamist (tabel 4.1). 4.2). Enesearenduse ootused (20%) mõõdavad Kõige tugevamini erinevad vastajad ükstei- füüsiliselt raskete ülesannete ja stressiga sest enesearenduse eesmärkide olulisuse hakkamasaamise, tsiviilhädaolukordades te- näitaja poolest (esialgsete tunnuste variatiiv- gutsemise ja sotsiaalsete oskuste ning ka sõ- susest kirjeldatud 24%), mis mõõdab lisaks jaliste oskuste omandamise olulisust eelseis- juhtimisoskuste, stressi, füüsiliselt raskete vas ajateenistuses. olude ja tsiviilkatastroofidega toimetuleku Füüsilise vormi ootused (14%) tähendavad oskuste saamise olulisusele ka seda, kui täht- hea füüsilise vormi saavutamise kõrval ka sal kohal oli teenistuses üksuse sidususe ja soovi sportliku eluviisi kinnistumiseks ülejää- kokkuhoidmise arendamine. Üksusesiseste nud eluks väljaspool ajateenistust. suhete arendamist tõlgendavad ajateenijad Praktilised ootused (12%) mõõdavad otse- eesmärkide võtmes seega oma kommunika- selt tsiviilelus vajalike oskuste (autosõiduos- tiivsete oskuste arendamisena ja mitte nii- kus, IT-alased oskused) saamise olulisust, aga võrd riigikaitseliste oskuse osana, nagu oli ka juba olemas olevate tsiviilelu oskuste ra- ootuste kirjeldamisel. Riigikaitseliste ees- märkide olulisuse määrab sõjaliste oskuste 21 Peakomponendid leitakse esialgsete tunnuste standardhälve 1, võimalike väärtuste piirkond korrelatsioonseoste alusel variatiivsuse kirjel- hinnanguliselt 3-4 standardhälbe ulatuses dusvõime (st, ajateenijate üksteisest eristamise keskmise ümber). Peakomponentide alusel ei tugevuse) järjekorras. Nende arv määratakse saa võrrelda ühe ja sama ajateenija eri liiki variatiivsuse kogukirjelduse ja tõlgenduse sel- ootusi (eesmärke), küll aga saab ajateenijaid guse tasakaalu järgi. Peakomponendid ei ole kõrvutada üht ja sama liiki ootuse (eesmärgi) omavahel korreleeritud ja nende individuaal- alusel. sed väärtused on standarditud (keskmine 0, 63 saamise, põhiseadusliku korra ja riigikaitse oskusi sai teenistuses rakendada ja edasi põhimõtete tundmaõppimise ja reservkaitse- arendada. Neli eesmärkide mõõdikut kokku väe ettevalmistusega seotud tegevuste olu- kirjeldavad 69% esialgsete tunnuste variatiiv- lisus ajateenistuses (kirjeldusaste 17%). Füü- susest. silise vormi eesmärkide näitaja (kirjeldus- Vaatasime läbi ka kompleksuuringu 2021/22. võime 15%) mõõdab hea füüsilise vormi saa- a ja 2020/21. a uurimuse analoogilised mise olulisuse kõrval ka sportliku eluviisi juu- ootuste ja eesmärkide koondnäitajate mude- rutamise olulisust kogu ülejäänud eluks. lid. Kokkulangevus siinvaadeldavate mõõdi- Praktiliste eesmärkide koondnäitaja (13%) kutega on hea, kaasa arvatud rühma sidu- mõõdab lisaks autosõiduoskuste, IT-alaste suse arendamise tunnuse erinev „asukoht“ teadmiste jms saamise olulisusele seda, et ootuste ja eesmärkide mudeleis. tsiviilelus varasemalt omandatud teadmisi ja Tabel 4.1. Ajateenistuse suhtes püstitatud ootuste olulisuse kokkuvõtlikud mõõdikud: mõõdiku ja esialgse üksikootuse olulisuse vahelised korrelatsioonikordajad (mõõdikute laadungid) Ene- Tunnuse Riigikait- Füüsilise Praktili- searen- kirjel- selised vormi sed ootu- duse dusaste, ootused ootused sed ootused % Palun hinnake, millised on Teie ootused ajateenistusele? Ajateenistus peaks... õpetama sõjalisi oskusi 0,53 0,58 0,06 -0,16 65 õpetama oskusi, kuidas saada hakkama 0,22 0,74 0,36 0,03 73 füüsiliselt raskete ülesannete/oludega õpetama oskusi, kuidas tulla toime 0,09 0,76 0,15 0,23 66 stressiga õpetama sotsiaalseid oskusi: käitumist, 0,39 0,62 0,21 0,17 61 distsipliini, meeskonnatunnet õpetama oskusi tegutsemiseks tsiviilhä- daolukordades (katastroofid, õnnetu- 0,30 0,56 0,07 0,43 59 sed) õpetama juhtimisoskusi 0,39 0,35 0,20 0,43 50 andma praktilisi oskusi, mida läheb vaja ka tsiviilelus (autosõiduoskus, IT-alased 0,03 0,07 0,15 0,87 78 oskused jms) andma hea füüsilise vormi 0,14 0,26 0,83 0,16 81 juurutama sportlikku eluviisi ka kogu 0,25 0,15 0,84 0,16 81 ülejäänud eluks väljaspool ajateenistust andma teadmisi Eesti põhiseaduslikust 0,76 0,13 0,19 0,21 67 korrast ja riigikaitse põhimõtetest arendama minu üksuse (rühma) sisest 0,66 0,26 0,21 0,22 60 sidusust ja kokkuhoidmist valmistama ette reservkaitseväge mobi- 0,81 0,24 0,12 0,00 73 lisatsiooniks võimaldama rakendada ja edasi aren- dada tsiviilelus saadud oskusi ja tead- 0,44 0,23 0,32 0,47 57 misi Koondmõõdiku kirjeldusaste, % 21 20 14 12 67 64 Tabel 4.2. Ajateenistuses saavutatud eesmärkide olulisuse kokkuvõtlikud mõõdikud: mõõdiku ja esialgse üksikeesmärgi olulisuse vahelised korrelatsioonikordajad (mõõdikute laadungid) Ene- Riigikait- Füüsilise Praktili- Tunnuse searen- selised vormi sed ees- kirjeldus- duse ees- eesmär- eesmär- märgid aste, % märgid gid gid Palun hinnake, kui olulisel määral täitis ajateenistus järgnevaid eesmärke? Ajateenistus … õpetas sõjalisi oskusi 0,30 0,78 0,09 0,02 71 õpetas oskusi, kuidas saada hakkama 0,68 0,20 0,41 0,12 68 füüsiliselt raskete ülesannete/ oludega õpetas oskusi, kuidas tulla toime stres- 0,68 0,14 0,39 0,06 65 siga õpetas sotsiaalseid oskusi: käitumist, 0,77 0,22 0,15 0,19 70 distsipliini, meeskonnatunnet õpetas oskusi tegutsemiseks tsiviilhä- daolukordades (katastroofid, õnnetu- 0,49 0,20 0,22 0,34 44 sed) õpetas juhtimisoskusi 0,61 0,37 0,10 0,23 57 andis praktilisi oskusi, mida läheb vaja ka tsiviilelus (autosõiduoskus, IT-alased 0,18 0,05 0,14 0,86 80 oskused jms) andis hea füüsilise vormi 0,24 0,16 0,85 0,18 83 juurutas sportlikku eluviisi ka kogu üle- 0,26 0,16 0,81 0,27 82 jäänud eluks väljaspool ajateenistust andis teadmisi Eesti põhiseaduslikust 0,20 0,66 0,20 0,28 60 korrast ja riigikaitse põhimõtetest arendas minu üksuse (rühma) sisest si- 0,72 0,26 0,07 0,21 64 dusust ja kokkuhoidmist valmistas ette reservkaitseväge mobili- 0,22 0,83 0,12 0,07 76 satsiooniks võimaldas rakendada ja edasi aren- dada tsiviilelus saadud oskusi ja tead- 0,27 0,20 0,28 0,75 75 misi Koondmõõdiku kirjeldusaste, % 24 17 15 13 69 Selle osa lõpetuseks pöörame tähelepanu riantidega „tulin täiesti vastumeelselt“, „või- ühele meie senistes analüüsides hea mõju- maluse korral oleksin tulemata jätnud“, „olin rina kesksele kohale tõusnud tunnusele, mis valmis oma kohust täitma“ ja „tulin hea mee- saadakse vastusena küsimusele „Milliste tun- lega“. Joonisel 4.2 on näidatud ootuste netega Te ajateenistusse tulite?“ vastuseva- koondtunnuste keskmine tuleku meeleolu eri vastuste korral. 65 1,0 0,8 0,6 0,4 Keskmine ootus 0,2 0,46 0,28 0,25 0,18 0,0 -0,25 0,05 -0,75 -0,64 -0,31 -0,2 0,01 0,16 0… -0,04 -0,12 -0,18 -0,06 -0,4 -0,6 -0,8 -1,0 Tulin hea meelega (22%) Olin valmis oma kohust Võimaluse korral oleksin Tulin täiesti täitma (38%) tulemata jätnud (34%) vastumeelselt (6%) Riigikaitselised ootused Enesearenduse ootused Füüsilise vormi ootused Praktilised ootused Joonis 4.2. Keskmine ootuste olulisus ajateenistusse tuleku meeleolu järgi, standarditud skaala, usal- dusvahemik usaldusnivool 95% (N=2617) Usaldusvahemike kattuvust (õigemini, mitte- kodu, kool, sõbrad, huvitegevused, meedia, kattuvust) tähele pannes saame järeldada, et üldisem ajaloo- ja kultuurikontekst. Komp- riigikaitseliste ja enesearenduse ootuste leksuuring on eeskätt suunatud ajateenistuse poolest erinevad keskmiselt üksteisest kõik seirele ja seetõttu on meie andmeis teenistu- neli meeleolu varianti. Positiivsemale mee- seelse aja kohta andmeid napimalt (nt on aja- leolule vastavad keskmiselt suurema olulisu- teenija noorpõlvest puudu selline hädavajalik sega riigikaitselised ja enesearenduse ootu- liin nagu perekonna riigikaitse alane koge- sed, negatiivsemale - väiksemad. Füüsilise mus). vormi ootus on hea meelega tulijal olulisem Ootuste olulisuse prognoos ajateenija tee- kui ülejäänuil ja kohuse täitmiseks valmis oli- nistuseelse aja ja teenistuse alguse andmete jail olulisem kui võimalusel tulemata jätnutel kaudu (seletavad tunnused: vanuserühm, ha- ja vastumeelselt tulijail (viimased kaks omav- ridustase, peamine kodune keel, osalus riigi- ahel sarnased). Praktilised ootused tuleku kaitse- või sisejulgeolekualastes organisat- meeleolu alusel kuigivõrd ei erine. Nende tä- sioonides, riigikaitseõpetuse läbimine koolis, helepanekute alusel võiksime tulekumee- subjektiivne tervis teenistuse eel ja kehalise leolu tõlgendada ootuste emotsionaalse võimekuse enesehinnang) osutus tagasi- kokkuvõttena. hoidlikuks (tabel 4.3, lineaarne mudel). Kirjel- dusaste riigikaitseliste ootuste korral on 9%, 4.1.3. Kellel on suuremad ja kellel väikse- enesearenduslike ja füüsilise vormi ootuste mad ootused? korral vastavalt 6% ja 5% ning praktilisi Ootused on pagas, millega ajateenija tee- ootusi kirjeldavad need seletavad tunnused nistusse tuleb ja mis vormub teenistuseelsel statistiliselt ülivähe. ajal tsiviilkeskkonna erinevates mõjuväljades: 66 Tabel 4.3. Ootuste prognoos ajateenija taustaandmete kaudu: lineaarse regressioonimudeli kordajad usaldusvahemikuga usaldusnivool 95% (N=2707) Prognoositav tunnus Riigikaitseli- Enesearen- Füüsilise Praktilised Seletav tunnus, kordaja 22 sed ootused duse ootused vormi ootu- ootused sed Konstant -0,69±0,17 -0,72±0,17 -0,03±0,17 0,19±0,17 Peamine kodune keel; taustarühm „muu keel“ Eesti keel 0,63±0,10 0,45±0,10 -0,23±0,10 -0,11±0,11 Riigikaitseõpetuse läbimine koolis; taustarühm „ei läbinud“ Riigikaitseõpetuse läbinud 0,10±0,07 (0,06±0,08) (0,00±0,07) (0,07±0,08) Kuuluvus mõnda riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organisatsiooni, nagu näiteks Kaitseliit, Noored Kotkad, Naiskodukaitse, Kodutütred, Vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud; taustarühm „ei kuulu/ei ole kuulunud“ Kuulub/on kuulunud 0,18±0,09 0,09±0,09 0,11±0,09 (0,06±0,09) Subjektiivne tervis ajateenistuse alguses; taustarühm „keskmine“ Hea 0,25±0,11 0,15±0,12 0,25±0,11 (0,04±0,12) Üsna hea 0,18±0,09 0,14±0,09 0,18±0,09 (0,06±0,10) Üsna halb või halb -0,19±0,20 -0,38±0,20 -0,19±0,20 (0,06±0,21) Füüsiline vorm/kehaline võimekus ajateenistuse alguses enesehinnangu kohaselt; taustarühm „keskmine“ Hea (-0,06±0,13) (0,02±0,13) 0,17±0,13 (-0,04±0,14) Üsna hea (-0,04±0,09) (0,07±0,09) 0,13±0,09 (0,04±0,10) Üsna halb või halb (-0,03±0,11) 0,13±0,11 -0,13±0,11 (-0,03±0,11) Vanus; taustarühm 22-aastased ja vanemad Kuni 19-aastased (-0,03±0,13) (0,11±0,13) (-0,03±0,13) (-0,02±0,13) 20-21-aastased (-0,06±0,14) (0,12±0,14) (-0,04±0,14) (0,00±0,14) Haridus; taustarühm „keskhariduse järel omandatud haridusega“ Põhihariduse või kutsehari- (0,07±0,11) (0,05±0,12) 0,10±0,11 -0,18±0,12 dusega põhihariduse alusel Keskharidusega (0,01±0,10) 0,13±0,10 0,13±0,10 -0,22±0,10 Kirjeldusaste (R-ruut), % 9% 6% 5% 1% Peamine kodune keel osutub kõigi ootuste olevad tunnused on samad). Eesti kodukee- mõõdikute mõjuriks (rõhutame lisatingimust, lega ajateenijad erinevad muu kodukeelega mida arvestada siin ja edaspidi mitme sele- ajateenijatest suuremate (st olulisemaks ar- tava tunnusega mudelis: kui teised mudelis vestatud) riigikaitseliste ja enesearenduslike 22 Tabelis näidatud kordajad tähendavad prognoositava tunnuse (ootus, tabeli veerg) keskmist erinevust seletava tunnuse konkreetsele vastusevariandile (tabeli rida) vastava ja taustarühmale vastava väär- tuse vahel, kui ülejäänud seletavad tunnused on ühetaolised; plussmärgiga kordaja tähendab taus- tarühmast suuremat ja miinusmärgiga kordaja taustarühmast väiksemat väärtust. Nt, ajateenijal, kelle peamine kodune keel on eesti keel, on riigikaitselised ootused keskmiselt 0,63±0,10 võrra suuremad kui muu kodukeelega ajateenijal, kui ülejäänud mudelisse võetud seletavad tunnused on neil samade väärtustega. Kui kordaja usaldusvahemik katab nullpunkti (tabelis sulgudes), siis on seletav tunnus ootuse nõrk mõjur (nt vanuserühm). 67 ootuste poolest (erinevus ootuse stan- ridusega seotud ja keskhariduse järel oman- dardhälbe ühikuis keskmiselt vastavalt 0,63 ja datud haridusega ajateenijad. Vanuserühma 0,45) ja on keskmiselt väiksemate (st vähem- osa on ootuste kujunemisel väga väike. oluliseks arvestatud) ootustega hea füüsilise Kokkuvõtteks, ootused kujunevad eelneva vormi ja praktiliste oskuste saamiseks (erine- riigikaitse alase kogemuse ja etnilise tausta vus siiski väike, vastavalt 0,23 ja 0,11). Eesti alusel ja hea subjektiivse tervise ning füüsilise kodukeelega ajateenijad näevad ootuste alu- vormi toel. sel otsustades ajateenistust pigem võimalu- sena arendada riigikaitse alaseid oskusi, muu Teenistuseelne taust peegeldub ka ajateenis- kodukeelega ajateenijad — pigem tsiviilelus tuse eesmärkide olulisuses, aga statistilist kir- rakendatavat. jeldusastet aluseks võttes osutub peegeldus nõrgemaks kui ootuste puhul (prognoos ai- Riigikaitse- või sisejulgeolekuorganisatsioo- nult 3%-4% ulatuses eesmärkide varieeruvu- nides osalevate või osalenud ajateenijate sest; prognoosimudelid samade taustatun- ootused on keskmiselt pisut suuremad kui nuste kaudu, nagu olid ootuste juures; ar- mitteosalejatel, va praktiliste oskuste saa- vandmeid ei ole siinkohal esitatud; huvi kor- mine, kus vahe on väike. Riigikaitseõpetuse ral küsida töörühmast). läbinuil on riigikaitselised ootused keskmiselt olulisemad kui mitteläbinuil, aga ülejäänud Eesmärkide olulisust kujundab peamine ko- ootuste olulisus erineb riigikaitseõpetuse dune keel sarnaselt ootustele: riigikaitselisi ja alusel väga vähe. Eelnev riigikaitse või sisejul- enesearenduse eesmärke hindavad eesti ko- geoleku alane kogemus ning teadmised sel dukeelega ajateenijad keskmiselt olulisema- alal suurendavad mõnevõrra ajateenija am- teks kui muu kodukeelega ajateenijad, füüsi- bitsioone teenistuse suhtes. lise vormi ja praktilisi eesmärke vähem oluli- semateks (kui muud tunnused on sarnased). Teenistuse alguses hea või üsna hea subjek- Riigikaitse ja sisejulgeoleku organisatsiooni- tiivse tervisega ajateenijad hindavad ootusi des osalejad või osalenud tajuvad riigikaitse- (va praktilised ootused) olulisemaks kui kesk- lisi ja enesearengu eesmärke mõnevõrra olu- mise tervisehinnanguga ajateenijad. Halva lisematena kui mitteosalenud, seega kandub või väga halva subjektiivse tervise korral on omandatud kogemus ka läbi ajateenistuse. ootused vähemolulised (va praktilised ootu- Teenistuse alguses hea või üsna hea subjek- sed) kui keskmise tervisehinnangu korral. tiivse tervisega ajateenijad arvestavad riigi- Füüsiline vorm/kehaline võimekus teenistuse kaitselised ja enesearenduse eesmärgid veidi alguses prognoosib ettearvatult füüsilise olulisemateks kui ülejäänud, st alguse sub- vormi ootusi, kusjuures hea ja üsna hea hin- jektiivne heaolu toetab saavutusi. Põhihari- nangu korral on ootused suuremad kui kesk- duse või selle alusel saadud keskharidusega mise hinnangu korral, ja halva või üsna halva ajateenijad näevad füüsilise vormi saavuta- tervise korral – väiksemad. Hea subjektiivne mise eesmärki olulisemana kui ülejäänud (ka tervis ja füüsiline vorm julgustavad ajateeni- olid nende ootused suuremad). Keskharidu- jat tegema suuremaid plaane ajateenistuse sega ajateenijad arvestavad riigikaitselised ja võimaluste kasutamisel. enesearenduse eesmärgid olulisemaks kui Keskharidusega ajateenijad arvestavad ene- ülejäänud haridusrühmade ajateenijad. Tuleb searenduse ootused olulisemaks kui põhiha- esile nõrk vanuserühma erisus: 22-aastased 68 ja vanemad hindavad enesearenduse ees- Füüsilise vormi ootused kirjeldavad füüsilise märke vähemoluliseks kui neist nooremad vormi eesmärke väga nõrgalt (2%, peamiselt ajateenijad. füüsilise vormi ootuste arvelt), mis tähendab, et selle eesmärgi olulisus kujunes muudel as- 4.2. Motivatsioon, ootused ja jaoludel, mitte niivõrd teenistuse alguse kava kohaselt (vt ka üksikootuste joonisel 4.1 füü- eesmärgid silise vormi parandamise ootuse ja eesmärgi Eelnev analüüs näitas (joonis 4.1), et ootuste asetust olulisuse järgi – üks eesotsas, teine ja eesmärkide olulisuse järjekord erineb, mis lõpuotsas). tähendab teatavate mõjutegurite toimet Praktiliste eesmärkide peamiseks prognoosi- ootuste realiseerumisel eesmärkidena. Sama jateks osutuvad praktiliste ootuste tunnus ja kinnitab see, et ootuste mõõdikud on korre- mõnevõrra ka riigikaitselised ootused (näh- leeritud vastavate eesmärkide mõõdikutega tavasti tsiviilelu oskuste osa neis). küll positiivselt, kuid üsna nõrgalt: tugevaim korrelatsioon 0,33 (ehk vastastikune kirjeldus Kokkuvõtteks — eesmärkide olulisus sõltub kuni 11% ulatuses) tuleb esile riigikaitseliste ootuste olulisusest, mitte küll tugevalt, aga ootuste ning riigikaitseliste eesmärkide mõõ- siiski määral, mis annab võimaluse teenistuse dikute vahel ja ülejäänud seosed on nõrge- eelsete ootuste kasvatamise kaudu kindlus- mad. tada olulisemaid eesmärke. Lisa 1 tabelis 1 on näidatud, kuivõrd ootused 4.2.1. Teenistusse panustamise motivaa- (mudelis kõik neli ootuste mõõdikut korraga) torid prognoosivad eesmärke. Tugevaima ennus- tuse saame riigikaitseliste eesmärkide jaoks, Et selgitada, millistel ajenditel kandub ootus mil kõik neli kokkuvõtlikku ootust osutuvad ajateenija arvestusel oluliseks eesmärgiks, eesmärgi olulisuse mõjuriks (lineaarse mu- vaatleme allpool ajateenistusse panustamist deli kirjeldusaste 14%): mida suurem keskmi- motiveerivaid tegureid ja nende tähtsuse selt riigikaitseline, enesearenduse ja füüsilise muutumist teenistuses. Asetame oma käsit- vormi ootus, seda olulisem riigikaitseliste luses motivaatorid ootuste ja eesmärkide va- eesmärkide hinne. Suuremad praktilised helüliks, keskendudes motivatsiooni tuge- ootused antud väärtusega võrreldes toovad vuse asemel pigem selle muutusele. Moti- muude võrdsete asjaolude korral, vastupidi, vaatorite tugevust hindas ajateenija ettesuu- kaasa riigikaitseliste eesmärkide pisut mada- natult teenistuse alguses („Kuivõrd motivee- lama hinde. Suurte praktiliste ootustega aja- rib Teid… ?“) ja tagasivaatavalt teenistuse lõ- teenija on orienteeritud tsiviilelu oskustele ja pus („Kuivõrd motiveeris Teid … ?“) skaalal: 1 seetõttu tähtsustab riigikaitse alaseid saavu- – ei motiveeri üldse kuni 5 – motiveerib väga tusi pisut vähem. tugevalt. Enesearenduse eesmärkide prognoos Loetlesime hindamiseks järgmised osalt aja- ootuste kaudu tuleb nõrgem (kirjeldusaste teenijast lähtuvad, osalt välised, teenistusest 6%) ja selles osutuvad positiivseteks mõjuri- tulenevad motivaatorid (teenistuse alguse teks (tugevuse järjekorras) riigikaitselised, keskmise hinde järjekorras, detailsemalt and- enesearenduse ja füüsilise vormi ootused, med lisa 1, joonis 1): võimalus parandada praktilised ootused – vaevumärgatavalt. füüsilist vormi (keskmine alguses 3,96±0,04 69 ja lõpus 3,23±0,05; usaldusvahemik usaldus- 4.2.2. Motivatsiooni muutus, eesmärgid nivool 95%), võimalus ennast arendada ja ootused (3,88±0,03 ja 3,33±0,04), väljakutset ja põne- Motivaatorite vaheline korrelatsioonseos on vust pakkuvad tegevused, soov kaasajatee- positiivne ja nii alguses kui ka lõpus küllaltki nijaid mitte alt vedada, soov tõestada endale tugev (0,4-0,7 piires) peegeldades ajateenija ja teistele, et olen võimeline ajateenistuse lä- üldist panustamisvalmiduse astet (Cronbachi bima, püstitatud ülesannete selgus, minu sisereliaabluse kordaja alguse küsitluse and- väärtustamine ajateenistuse jooksul, minu meil 0,91 ja lõpus 0,90). Sellele toetudes soorituste tunnustamine ülemate poolt, ko- oleme allpool käsitluse kompaktsuse huvides husetunne oma riigi ja rahva ees (3,04±0,04 kasutanud üksikmotivaatorite tugevuse ase- ja 2,76±0,04), võimalus teha karjääri riigi- mel nende aritmeetilist keskmist tugevust, kaitse valdkonnas (2,32±0,04 ja 1,98±0,04). nimetades seda näitajat kokkuleppeliselt aja- Motivaatorite tugevus muutub teenistuse teenija motivatsiooni tugevuseks teenistusse käigus ja teenistuse alguses hinnatakse kõiki panustada. Sellega kaotame üksikmotivaato- motivaatoreid tugevamaks kui lõpus. See ei rite eripära, kuid võidame ülevaatlikkuses. pruugi tähendada langust formaalse kesk- Üksikmotivaatorite alusel saadud indivi- miste vahe määral, sest teenistuse jooksul duaalne keskmine motivaatorite tugevus on võib motivaatorite tähendus ja seega hindes- viiepallisel skaalal teenistuse alguses keskmi- kaala muutuda. Motivaatorite järjestus kesk- selt 3,3 (standardhälve 0,9) ja lõpus 2,9 (stan- mise tugevuse järgi algust ja lõppu võrreldes dardhälve 0,9). Korrelatsioonikordaja alguse märgatavalt ei muutu (motiiv „võimalus pa- ja lõpu motivatsiooni tugevuse vahel 0,53. randada füüsilist vormi“ nihkub järjekorras Jagasime (taas käsitluse ülevaatlikkuse ja tahapoole ja motiiv „kohusetunne oma riigi kompaktsuse huvides) ajateenijad motivat- ja rahva ees“ veidi ettepoole, lisa 1 joonis 1). siooni tugevuse alusel kaheks: allpool kesk- Motivaatorite tugevuse muutus ja selle põh- mist („nõrgem“ motivatsioon) ja üle keskmise jused ning määr ei ole siinse analüüsi keskne („tugevam“ motivatsioon). Alguse ja lõpu teema. Siinkohal vaatleme, kuivõrd võiksime jaotust kaheks omavahel kombineerides tek- motivaatorite tugevust ja selle muutusi ar- kis 4 motivatsiooni liiki: nõrgem (alguses) – vestada ootuse „transportijaks“ eesmärgini, nõrgem (lõpus), osatähtsus 32%; tugevam – mis teatud vaatenurgast võimaldab avada, nõrgem, osatähtsus 16%; nõrgem – tugevam, kuidas ajateenija sisemine valmidus ootusi osatähtsus 13%; tugevam – tugevam, osa- täita (motivatsioon) kombineerub teenistus- tähtsus 39%. Allpool vaatleme ootuste ja keskkonna teguritega. Ootustel ja motivaa- eesmärkide olulisust nende liigenduste val- toritel on otsesemaid ja kaudsemaid kokku- guses. puutukohti (nt ootus parandada füüsilist Tugevama motivatsiooniga teenistuse algu- vormi ja füüsilise vormi parandamine kui mo- ses kaasnevad keskmiselt suuremad (olulise- tiveeriv tegur), kuid ka oluline vahe: ootus on mad) ootused kui nõrgema motivatsiooni kava, soov, aga motiveeriv tegur liikumapa- korral (joonis 4.3, meenutame, et ootused on nev jõud kava elluviimisel. standarditud, keskmine 0 ja standardhälve 1). Kõik neli ootuste mõõdikut on tugevamat ja nõrgemat motivatsiooni eristavad näitajad 70 (keskmise ootuse usaldusvahemikud vasta- peliselt siin motivatsioon) on positiivselt kor- vas kahes motivatsiooni rühmas ei kattu), releeritud ootustega: riigikaitseliste ootus- kusjuures erineval määral: riigikaitselised tega korrelatsioonikordaja 0,44 (tugevaim ootused kõige suurema ootuste keskmise seos), enesearenduse ootustega – 0,32, füü- vahega (0,7 piires), enesearenduse ja füüsilise silise vormi ootustega – 0,26, praktiliste vormi ootused veidi väiksemaga (0,5 piires) ootustega – 0,11. Korrelatsioonseos ei ole tu- ja praktilised ootused kõige väiksema va- gev ja võime ka joonist 4.3 arvestades kokku- hega. Seejuures ei ole meie andmeil võimalik võtlikult öelda, et ootused ning teenistuse al- kindlaks määrata põhjuslikku ahelat motivat- guse motivatsioon on küll omavahel seotud, siooni ja ootuste vahel, kuid tõlgenduslikult kuid kummalgi neist on iseseisev sõnum aja- kaldume ootusi pidama motivaatorite lähte- teenija suhtumise kohta tulevasse tee- kohaks. nistusse (mingit muud liiki seost peale li- neaarse, mida peegeldab korrelatsioonikor- Lisame, et ajateenistuse alguse individuaalne daja, ootuste ja motivatsiooni vahel esile ei keskmine motivaatorite tugevus (kokkulep- tulnud). 0,50 Keskmine ootuse olulisus 0,40 0,30 0,20 0,10 0,06 -0,09 0,34 0,24 0,21 0,00 -0,10 -0,37 -0,24 -0,22 -0,20 -0,30 -0,40 -0,50 Nõrgem (alla keskmise) Tugevam (üle keskmise) Motivatsiooni tugevus teenistuse alguses Riigikaitselised ootused Enesearenduse ootused Füüsilise vormi ootused Praktilised ootused Joonis 4.3. Ootuste keskmine olulisus motivatsiooni tugevuse järgi teenistuse alguses, usaldusvahe- mik usaldusnivool 95% Eesmärkide olulisuse korrelatsioonseos tee- Erinevalt ootuste juhust on tugevaim moti- nistuse lõpu motivatsiooniga on sarnaselt vatsiooni kaht taset eristav tegur siin ene- ootustele positiivne ja pigem mõõdukas kui searenduse eesmärkide olulisus, mil tekib tugev: riigikaitselised eesmärgid – 0,37; ene- vahe 0,7 ringis. Riigikaitseliste eesmärkide ja searenduse eesmärgid – 0,44 (tugevaim füüsilise vormi eesmärkide järgi on vahe 0,5 seos); füüsilise vormi eesmärgid – 0,27; prak- piires ja vahe on märgatav ka praktiliste ees- tilised eesmärgid - 0,23. Nende seostega on märkide puhul. kooskõlas teenistuse lõpu motivatsiooni kahe taseme võrdlus eesmärkide olulisuse poolest (joonis 4.4). 71 0,50 0,40 Keskmine eesmärgi olulisus 0,30 0,20 0,10 0,24 0,33 0,22 0,18 0,00 -0,27 -0,38 -0,27 -0,19 -0,10 -0,20 -0,30 -0,40 -0,50 Nõrgem (alla keskmise) Tugevam (üle keskmise) Motivatsiooni tugevus teenistuse lõpus Riigikaitselised eesmärgid Enesearenduse eesmärgid Füüsilise vormi eesmärgid Praktilised eesmärgid Joonis 4.4. Eesmärkide keskmine olulisus motivatsiooni tugevuse järgi teenistuse lõpus, usaldusvahemik usaldusnivool 95% gevam) rühmas ühtmoodi üldkeskmisel tase- Liigendades ajateenijaid mõlema, nii teenis- mel (nulltase). Enesearenduse eesmärkide pu- tuse alguse kui ka lõpu motivatsiooni järgi kor- hul arvestatakse langeva motivatsiooni korral raga, näeme joonisel 4.5 kokkuvõtlikku pilti eesmärgid siiski olulisemaks kui esimeses, pü- motivatsiooni muutuse-püsivuse peegeldusest sivalt nõrgema motivatsiooniga rühmas. Loo- eesmärkide olulisuses, st, ajateenistuses saavu- tusrikas algus peegeldub lõpus positiivsena tatu subjektiivseis hinnanguis. Ootuspärane eesmärkide tajus. Tugevneva motivatsiooniga on, et püsivalt nõrgema (st, nii alguses kui ka ajateenijad arvestavad enesearenduse ees- lõpus nõrgema) motivatsiooni rühmas on ees- märke olulisemana kui kahes esimeses rühmas, märkide keskmine olulisus madalam kui püsi- kuid siiski vähem olulisena kui püsivalt tugeva- valt tugevama motivatsiooni rühmas. Vahe on malt motiveeritud ajateenijad. riigikaitselistel eesmärkidel 0,7, enesearenduse eesmärkidel 0,9 (suurim), füüsilise vormi ees- Füüsilise vormi eesmärkide ja praktiliste ees- märkidel 0,5 ja praktilistel eesmärkidel 0,4 rin- märkide olulisus varieerub keskmiselt ainult gis. selle järgi, kui tugev on motivatsioon lõpus – tugevama motivatsiooni korral tajutakse ees- Kahes vahepealses, ülejäänuist arvuliselt väik- märke olulisemana kui nõrgema motivatsiooni semas muutliku motivatsiooni rühmas kujuneb korral vaatamata alguse motivatsioonile. eesmärkide olulisus erinevalt, eesmärgi liigist olenevalt. Riigikaitseliste eesmärkide keskmine olulisus on motivatsiooni languse (tugevam – nõrgem) ja motivatsiooni tõusu (nõrgem - tu- 72 Enesearenduse eesmärk on neljast siinvaadel- mata muudu suunda. Teenistusülesanded ku- davast teenistuse küljest kõige isiklikum ja jundavad ajateenija tegevuse kindla välise raa- kõige enam omaenese valikutel põhinev ning mistiku, mis tasandab motivatsiooni nõrgene- seetõttu motivatsiooni muutuse suhtes kõige mist riigikaitseliste eesmärkide arvestuses, kuid tundlikum. Riigikaitseliste eesmärkide puhul mitte enesearenduse puhul. Füüsilise vormi ja vähendab eesmärgi olulisust võrreldes püsivalt praktiliste eesmärkide olulisust arvestatakse tugevama motivatsiooni juhuga üksnes see, et pragmaatiliselt, käegakatsutavate tulemuste motivatsioon teenistuse vältel kõigub, arvesta- järgi. 0,60 Keskmine eesmärgi olulisus 0,40 0,20 0,06 0,23 0,20 0,14 0,31 0,37 0,22 0,18 0,00 -0,39 -0,53 -0,28 -0,24 -0,03 -0,26 -0,15 -0,20 -0,07 -0,40 -0,60 -0,80 Nõrgem - nõrgem Tugevam - nõrgem Nõrgem - tugevam Tugevam - tugevam Motivatsiooni tugevus Riigikaitselised eesmärgid Enesearenduse eesmärgid Füüsilise vormi eesmärgid Praktilised eesmärgid Joonis 4.5. Eesmärkide keskmine olulisus motivatsiooni tugevuse järgi teenistuse alguses ja lõpus, usal- dusvahemik usaldusnivool 95% Lisame veel, et üksikmotivaatorite kaupa teh- kaasnevad nähtused nagu ka tugev motivat- tud eeltooduga sarnane analüüs tõi esile ka sioon teenistuse lõpus ja eesmärkide suur olu- motivaatorite eripära: mis tegurite kaudu lisus. Motivatsiooni languse ja püsivalt nõr- konkreetse eesmärgi olulisus varieerub enam gema motivatsiooniga kaasneb eesmärkide ar- ja mis tegurite kaudu vähem (huvi korral küsida vestamine vähemoluliseks. Motivatsiooni töörühmast lisamaterjali). tõusu ja püsivalt tugevama motivatsiooniga kaasneb eesmärkide arvestamine enamoluli- Kokkuvõtteks, kõrged ootused ja tugev moti- seks.23 vatsioon teenistuse alguses on teineteisega 23 Analüüsi käigus oleme struktuurivõrrandite me- rühmast lisamaterjali). Osutus, et ootused prog- toodika abil uurinud ka terviklikku seoste süs- noosivad eesmärkide olulisust otse nõrgemini teemi ootuste olulisuse, motivatsiooni ja ees- kui kaudselt, teenistuse alguse ja lõpu motivat- märkide olulisuse ümber (huvi korral küsida töö- siooni kaudu vahendatult. Tõlgendasime seda mõttena, et motivatsioon on üks abivahendeist ootuste teisenemisel eesmärkideks. 73 Samas tuleb silmas pidada, et eesmärkide olu- selle peatüki raamesse ja piirdume kokkuvõt- lisuse hinnang kujuneb teenistuse käigus näh- tega, et motivaatorid võivad osutuda vahenda- tavasti pikema aja jooksul ja põhjuse-tagajärje jateks subjektiivselt oluliste eesmärkide saavu- rolli võimaliku vahetumisega. Kord on motivat- tamisel. Allpool vaatleme veel üksnes põgusalt sioon liikumapanev jõud eesmärgi poole liiku- motivatsiooni seost ajateenistuse kulgemise misel, kord tugevdab õnnestumine teel ees- mõnede külgedega. märgi poole motivatsiooni. Siinkohal vaatleme sellest protsessist ainult kaht kindlat ajamo- menti: teenistuse algust ja lõppu. Motivat- siooni muutuse üksikasjalik käsitlus ei mahu motivatsiooni liigi kaudu on 26%, st, 4.3. Ajateenistuse kulg, motivatsiooni liik kirjeldab üle veerandi organisatsioonilise sidususe variatiivsusest. motivatsioon ja eesmärkide olulisus Organisatsioonilise sidususe mõõdiku vahe püsivalt madalama (nõrgim sidusus 4.3.1. Motivatsiooni muutus ja hinnangud keskmiselt) ja püsivalt kõrgema motivatsiooni väljaõppe käigule puhul (tugevaim sidusus keskmiselt) on 1,6 (sidususe standardhälbe ühikutes, sidusus Eelnevas osas nägime motivatsiooni muutuse standarditud). Kõik motivatsiooni liigid seost saavutatud eesmärkide subjektiivselt vastastikku erinevad üksteisest oluliseks arvestamisel: püsiva tugevama või tu- organisatsioonilise sidususe keskmise määra gevneva motivatsiooniga kaasnes eesmärkide poolest. Tugev motivatsioon ja Kaitseväega olulisemaks arvestus kui nõrgema või nõrge- kindla seotuse tunne teenistusrühmas on neva motivatsiooni korral. Vaatleme lühidalt, teineteisega kaasnevad nähtused, samuti nagu kuidas seostuvad motivatsiooni muutusega nõrk motivatsioon ja osalustunde puudumine mõned teenistuse tahud: teenistusrühma sidu- Kaitseväe suhtes. suse erinevad dimensioonid24, hinnangud väl- jaõppele ja ülemate eestvedamislaad. Positiivne horisontaalne sidusus (mõõdab ajateenijate vahelist sõbralikkust ja Joonisel 4.6 on näidatud keskmine sidususe ühtehoidmist teenistusrühmana) varieerub aste nelja eespool kirjeldatud motivatsiooni motivatsiooni liigi järgi keskmiselt vähem kui liigi korral (sidususe empiirilist definitsiooni organisatsiooniline sidusus (kirjeldusaste 6%). käesolevas andmestikus vt lisa 1, tabel 2). Püsivalt nõrgema motivatsiooni ja nõrgeneva Tugevaimad erinevused ilmnevad motivatsiooniga kaasneb keskmiselt nõrgim ja organisatsioonilises sidususes (mõõdab püsivalt tugevama motivatsiooniga keskmiselt lähedust Kaitseväe väärtustega ja osalustunnet tugevaim positiivne horisontaalne sidusus. Siin Kaitseväes): kirjeldusaste (nn R-ruut) 24 Meerits, A. (2012). Eesti Kaitseväes kasutatavad juh- timisstiilid ja nende seos soorituse ning sidususega. Magistritöö. Tartu: KVÜÕA 74 võib, nagu mujalgi, arvata ka teenistuse vältel motivatsiooniga kaasneb usalduslikum vahelduvat vastastikust mõju: ajuti positiivsed teenistusalane suhe ülematega kui nõrgema rühmasuhted tugevdavad motivatsiooni ja või nõrgenenud motivatsiooni korral. ajuti tugev motivatsioon tagab avatud ja isetu Negatiivne horisontaalne sidusus (mõõdab rühmasuhtluse. ajateenijate vahelise konfliktsuse astet) ei Vertikaalse sidususe korral (mõõdab suhete varieeru motivatsiooni liigi järgi kuigipalju. laadi ülematega, kirjeldusaste pisut üle 4%) Kokkuvõtteks, motivatsiooni eri tasemete ja loeb teenistuse lõpu motivatsiooni tase. muutustega kaasnevad keskmiselt erinevused Teenistuse lõpus nõrgema, allpool keskmist sidususe kõigis mõõtmetes, va negatiivne oleva motivatsiooniga kaasneb nõrgem horisontaalne sidusus. Tugeva püsiva või vertikaalne sidusus, ülalpool keskmist oleva teenistuses tõusnud motivatsiooniga kaasneb motivatsiooniga – tugevam. Teenistuse lõpuks suurem sidusus kui nõrga või nõrgenenud saavutatud või lõpuni säilitatud tugevama motivatsiooniga. 0,8 0,6 0,4 0,2 0,00 0,05 -0,05 Keskmin sidusus 0,21 0,28 0,21 0,24 0,51 0,0 -0,21 -0,31 -0,65 -0,22 -0,25 0,12 -0,2 -0,03 -0,04 -0,4 -0,6 -0,8 Nõrgem - Nõrgem Tugevam - Nõrgem Nõrgem - Tugevam Tugevam - Tugevam Motivatsioon alguses ja lõpus Vertikaalne sidusus Positiivne horisontaalne sidusus Organisatsiooniline sidusus Negatiivne horisontaalne sidusus Joonis 4.6. Rühma sidususe mõõdikute keskmine ja teenistusse panustamise motivatsiooni tugevus aja- teenistuse alguses ja lõpus, usaldusvahemik usaldusnivool 95% Motivatsiooni liik ja väljaõppe laad on samuti teenijad sagedamini kui nõrgema või nõrge- selgelt seotud (joonis 4.7). Tugevama või tu- neva motivatsiooni korral, et ajateenistus on gevneva motivatsiooni korral kinnitavad aja- kaasav („meile selgitati, miks me midagi õpime/harjutame ja miks see on oluline“; 75 Craméri seosekordaja motivatsiooni muutuse alguses ja lõpus nõrgema motivatsiooni korral ja väite kehtimise määra vahel V=0,18) ja köi- alla viiendiku (18%). Ka siinkohal tuleb arves- tev („väljaõpe oli huvitav“; V=0,29) ning rõhu- tada vastastikuse mõju vaheldumise võimalu- tab isiklikku panust („sain aru enda ülesandest sega teenistuse kestel: väljaõpe näib positiiv- ja rollist meeskonnas“; V=0,22). Nii näiteks kin- semas valguses, kui mingi muu tegur on moti- nitab alguses ja lõpus tugevama motivatsiooni vatsiooni tugevdanud, ja vastupidi – väljaõppe korral peaaegu 2/3 ajateenijatest (64%), et väl- õnnestunud etapp võib tugevdada motivat- jaõpe oli alati või enamasti huvitav, ning siooni. Tugevam - tugevam 20 44 28 7 Väljaõpe oli huvitav Nõrgem - tugevam 13 43 36 7 Tugevam - nõrgem 4 20 45 25 6 Nõrgem - nõrgem 3 15 38 32 12 Väljaõpet läbides selgitati, harjutame ja miks see on Tugevam - tugevam 33 45 17 6 miks me midagi õpime/ Nõrgem - tugevam 23 48 22 6 oluline Tugevam - nõrgem 12 41 28 17 3 Nõrgem - nõrgem 8 37 27 20 8 Väljaõpet läbides sain aru enda ülesandest ja rollist Tugevam - tugevam 39 52 8 meeskonnas Nõrgem - tugevam 26 61 9 4 Tugevam - nõrgem 22 54 14 7 2 Nõrgem - nõrgem 16 54 17 8 6 0% 20% 40% 60% 80% 100% Alati Enamasti Mõnikord Harva Mitte kunagi Joonis 4.7. Keskmise individuaalse motivatsiooni tugevus teenistuse alguses ja lõpus ning väljaõppe hin- nanguid 76 Kolmanda teenistusega seotud asjaoluna vaat- positiivset hinnangut ning teenistusrühma tu- leme motivatsiooni seoses ülemate eestveda- geva sidususe kinnitust kui motivatsiooni tõu- misstiiliga. Küsimustikus on 11 positiivset väi- suga kaasnevaid tegureid võib seega arves- det ülemate kohta25, millega nõusolekut aja- tada ka eesmärkide subjektiivse olulisuse tegu- teenijad oma teenistuskogemuse alusel hinda- ritena, kusjuures nende vahendajaks on teenis- sid skaalal „1 – ei ole üldse nõus“ kuni „5 – olen tusmotivatsioon. Toome eesmärkide teema lõ- täiesti nõus“. Väidete vahel on tugev positiivne petuseks ja kokkuvõtteks esile ka otsese seose korrelatsioon enamjaolt piirides 0,5-0,7 teenistuskeskkonna siinvaadeldud tunnuste ja (Cronbachi sisereliaabluse kordaja 0,92). eesmärkide olulisuse vahel. Näitajate seost arvestades vaatlesime kom- Tabelis 4.4 on näidatud eesmärkide olulisuse paktsema käsitluse huvides väidete indivi- prognoos teenistusrühma sidususe kaudu. duaalset keskmist nõusolekut, mida allpool ni- Riigikaitseliste eesmärkide prognoosimisel on metame kokkuleppeliselt keskmiseks eestve- tugevaim mõjur organisatsiooniline sidusus, damiseks (selle keskmine 3,2, standardhälve järgnevad vertikaalne sidusus ja nõrgemalt po- 0,9). Tuli välja, et kõik vaadeldavad motivat- sitiivne horisontaalne sidusus, kuid praktiliselt siooni liigid erinevad keskmiselt üksteisest ei ilmne negatiivse horisontaalse sidususe eestvedamise alusel. Alguses ja lõpus nõrgema mõju. Enesearenduse eesmärkide prognoosi- motivatsiooniga kaasneb keskmine eestveda- mudel on kirjeldusjõu poolest tugevaim (de- mise hinne 2,80±0,06 (usaldusnivoo 95%), nõr- terminatsioonikordaja 0,21) ja selles on olulise geneva motivatsiooniga 3,02±0,10, tugevneva mõjuga kõik sidususe komponendid (konflikt- motivatsiooniga 3,39±0,08 ja alguses ja lõpus sust mõõtev negatiivne horisontaalne sidusus tugevama motivatsiooniga 3,60±0,05. Seega seejuures eesmärgi olulisuse hinnet vähendav). on ülemate juhtimislaad oluline teenistusmoti- Tugevaim enesearenduse olulisuse tegur on vatsiooniga seotud asjaolu. positiivne horisontaalne sidusus. Füüsilise vormi eesmärkide olulisuse mudel on 4.3.2. Eesmärkide olulisuse prognoos tee- kehvapoolne ja ainus mõjur negatiivne hori- nistuse käigu kaudu sontaalne sidusus, seejuures eesmärgi olulisust Äsjane käsitlus teenistusmotivatsiooni liigi suurendades. Spekulatsioonidest hoidudes kaudu lähtus eespool kinnitatud tulemusest, et võiks siin vihjata üksnes mõnele keerulisemale teenistuse eesmärkide suur olulisus toetub tu- ja nii napis mudelis varju jäävale mehhanismile gevale motivatsioonile. Väljaõppe ja ülemate – konkurents? 25 Väited on: minu üksuse ülemad … püstitavad üle- len ja tunnen, on motiveeritud ja eeskujuks sõdu- sannete andmisel selgeid eesmärke, on huvitatud ritele; ülemad on kindlad alluvate võimes teha minu isiklikust heaolust, delegeerivad tööd efek- oma tööd õigesti; alluvatele antakse piisavalt ise- tiivselt, tunnustavad head sooritust, hoiduvad seisvust, kui nad oma ülesandeid täidavad; allu- korraldusi andes ütlemast, kuidas midagi tegema vatele antakse nende arengu kohta tagasisidet, peab (nõrgalt teistega korreleeritud tunnus), on alluvaid julgustatakse tegutsema iseseisvalt, vaa- huvitatud sellest, mida ma mingi asja kohta mõt- tamata sellele, et nad teevad vahel vigu. 77 Praktiliste eesmärkide suurema olulisuse ka- mudel on kirjeldusjõu poolest nõrk, nagu ka suks mõjub tugevam organisatsiooniline sidu- eelmine mudel. sus ja positiivne horisontaalne sidusus, kuid Tabel 4.4. Eesmärkide olulisuse prognoos sidususe mõõdikute kaudu: lineaarse regressioonimudeli kor- dajad usaldusvahemikuga usaldusnivool 95% (N=1727) Tegur Riigikaitselised Enesearenduse Füüsilise vormi Praktilised ees- eesmärgid 1 eesmärgid eesmärgid märgid Vertikaalne sidusus 0,18±0,04 0,20±0,04 (0,01±0,05) (0,03±0,05) Positiivne horisontaalne si- 0,11±0,04 0,33±0,04 (0,03±0,05) 0,10±0,05 dusus Organisatsiooniline sidu- 0,30±0,04 0,25±0,04 (-0,01±0,05) 0,16±0,05 sus Negatiivne horisontaalne (-0,02±0,04) .-0,07±0,04 0,24±0,05 (-0,07±0,05) sidusus Konstant (0,02±0,04) (-0,03±0,04) (0,02±0,05) (-0,01±0,05) Kirjeldusaste, % 14 21 6 5 1 Sulgudesse võetud kordaja oleks statistiliselt null (p=0,05), kui andmestikku tõlgendada valimina. suurema keskmise olulisuse poolel vastuse Väljaõppe hinnangute vahetut peegeldust „alati“ andjad ja väiksema olulisuse poolel vas- eesmärkide olulisuse subjektiivsetes hinnan- tuste „harva“ ning „mitte kunagi“ andjad. Üle- gutes on illustreeritud joonisel 4.8 kolme ees- jäänud vastustega „enamasti“ ja „mõnikord“ pool vaadeldud väljaõppe näitaja kaudu. ollakse keskmisel positsioonil. Taas on vahed Kui väljaõpe oli alati või enamasti huvitav26 riigikaitseliste ja enesearenduslike eesmärkide (joonise a-osa), siis märkis ajateenija kõigi nelja järgi teravamad (kirjeldusaste vastavalt 14% ja eesmärgi keskmisest suurema olulisuse poo- 10%) võrreldes füüsilise vormi ja praktiliste lele (joonisel paremale). Kui väljaõpe oli harva eesmärkidega (mõlemad 3%, nõrk prognoos). huvitav või ei huvitanud mitte kunagi, siis ar- Oma teenistuslike ülesannete ja rolli mõistmi- vestatakse eesmärgid väheoluliseks. Suuremad sega seotud näitaja puhul (joonise c-osa) on on vahed riigikaitseliste ja enesearenduslike eesmärkide olulisuse variatiivsus sarnane eel- eesmärkide puhul (eesmärgi olulisuse kirjel- toodutega: oma ülesannete ja rolli sageda- dusastmed väljaõppe huvitavuse kaudu vasta- sema mõistmisega kaasnevad keskmiselt oluli- valt 15% ja 16%). Füüsilise vormi ja praktiliste semana tajutud eesmärgid (eesmärkide kirjel- eesmärkide olulisus varieerub sarnaselt (kirjel- dusaste selle tunnuse kaudu: riigikaitselised dusastmed vastavalt 4% ja 5%, väljaõppe huvi- eesmärgid – 15%, enesearenduse eesmärgid – tavuse kaudu saame nõrga prognoosi). 10%, füüsilise vormi eesmärgid – 2% ja prakti- Väljaõppe eesmärkide seletamise määra järgi lised eesmärgid 1%; kaks viimast seega väga (joonise b-osa) eralduvad teistest eesmärkide vähe). 26 Väljaõppe huvitavust ei ole põhjust pidada mee- nustega, mis peegeldavad väljaõppe sisu (nt siin- lelahutuslikkuse mõõdikuks, sest see näitaja on vaadeldavas tunnuste kolmikus korrelatsiooni- positiivselt korreleeritud väljaõppe mitmete tun- kordajad 0,45-0,57). 78 a. Väljaõpe oli huvitav Kui sageli? Alati (N=252) Enamasti (N=666) Mõnikord (N=695) Harva (N=353) Mitte kunagi (N=95) -1,6 -1,4 -1,2 -1 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0 0,2 0,4 0,6 Eesmärgi olulisus keskmiselt Praktilised eesmärgid Füüsilise vormi eesmärgid b. Väljaõpet läbides selgitati, miks me midagi õpime/harjutame ja miks see on oluline Kui sageli? Alati (N=439) Enamasti (N=877) Mõnikord (N=437) Harva (N=234) Mitte kunagi (N=69) -1,6 -1,4 -1,2 -1 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0 0,2 0,4 0,6 Eesmärgi olulisus keskmiselt Praktilised eesmärgid Füüsilise vormi eesmärgid Enesearenduslikud eesmärgid Riigikaitselised eesmärgid c. Väljaõpet läbides sain aru enda ülesandest ja rollist meeskonnas Kui sageli? Alati (N=583) Enamasti (N=1106) Mõnikord (N=243) Harva (N=79) Mitte kunagi (N=50) -1,6 -1,4 -1,2 -1 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0 0,2 0,4 0,6 Eesmärgi olulisus keskmiselt Praktilised eesmärgid Füüsilise vormi eesmärgid Enesearenduslikud eesmärgid Riigikaitselised eesmärgid Joonis 4.8. Ajateenistuses saavutatud eesmärkide keskmine olulisus ja hinnangud väljaõppele 79 0,60 0,40 Eesmärgi olulisus keskmiselt 0,20 0,00 -0,20 -0,40 -0,60 -0,80 -1,00 Alla 1,5 1,5 - 1,9 2,0 - 2,4 2,5 - 2,9 3,0 - 3,4 3,5 - 3,9 4,0 - 4,4 4,5 - 5 (N=79) (N=122) (N=176) (N=292) (N=450) (N=450) (N=303) (N=161) Keskmine eestvedamine Riigikaitselised eesmärgid Enesearenduslikud eesmärgid Füüsilise vormi eesmärgid Praktilised eesmärgid Joonis 4.9. Eesmärkide olulisus keskmise eestvedamise kaudu Keskmise eestvedamise ja eesmärkide oluli- 4.4. Eesmärkide subjektiivne suse vahelise seose selgitamiseks on joonisel olulisus ja riigikaitselised 4.9 esile toodud keskmine eesmärgi olulisus hoiakud eestvedamise klassideks jagatud skaalal. Ül- dine tendents on selge: eestvedamise parema Selles alaosas vaatleme, kuivõrd seostuvad aja- hinnanguga kaasneb ka eesmärgi suurem sub- teenija kui tulevase reservväelase hoiakutega jektiivne olulisus. Diagrammi joone tõus on rii- riigikaitse suhtes ja oma osa nägemisega riigi- gikaitselistel ja enesearenduse eesmärkidel kaitse süsteemis ootused, millega ta tuli tee- sarnane, ülejäänud kahel eesmärgil veidi lau- nistusse, ja saavutatud eesmärgid, nagu ta neid gem (kirjeldusaste eestvedamise kaudu vasta- ise väärtustab. valt 9% ja 10% ning 3% ja 3%). Alustame ootustest. Tulevikus reservkaitseväe- Nende kokkuvõtetega lõpetame ootuste ja lasena õppekogunemisele tuleku tõepära- eesmärkide teema ja siirdume selle küsimuse sus osutub seda suuremaks, mida tugevamad juurde, kuivõrd eesmärkide saavutamise sub- (olulisemad) olid ajateenija ootused (tabel 4.5 jektiivne hinnang seostub riigikaitseliste hoia- vasakpoolne plokk). Kahest ajateenijast, kelle kutega, sh kaitsevalmiduse ja reservkaitseväe riigikaitselised ootused erinevad ühiku (st, suhtes. standardhälbe) võrra, on tugevamate riigikait- seliste ootustega ajateenija suhteline tõenäo- sus (šansid) heameelega tulla õppekogunemi- sele või oma kohuse täitmiseks tulekuks valmis 80 olla 1,9 korda suuremad kui väiksemate ootus- tsiviilelu oskusi ja neid arendada). Riigikaitseli- tega ajateenijal (kui neil ülejäänud mudelisse sed ja enesearenduse, samuti füüsilise vormi võetud tunnused on samad; selline klausel ikka suured ootused ajateenistuse alguses tähen- jälle). Enesearenduse ja füüsilise vormi ootuste davad nende andmete valguses muude ees- kaudu on šansside suhe veidi väiksem (1,2-1,3). märkide kõrval valmidust läbida ajateenistus Tugevamad praktilised ootused tähendavad selle põhieesmärgi – reservkaitseväe etteval- väiksemat valmidust tulla õppekogunemisele mistamise – nimel ja olla avatud selleks vajalike meelsasti (meenutame, et nende ootuste tä- teenistusülesannete suhtes ka peale ajateenis- henduseks on tsiviilelus kasulik - soov õppida tust. autojuhtimist, arendada end IT alal, rakendada Tabel 4.6. Milliste tunnetega Te tuleksite õppekogunemisele? Logistilise regressiooni mudel väite „tuleksin hea meelega või oleksin valmis oma kohust täitma“ prognoosimiseks väite „võimaluse korral jätaksin tulemata või tuleksin täiesti vastumeelselt“ suhtes Ootused Eesmärgid Riskisuhe Usaldusvahemik, Riskisuhe Usaldusvahemik, Mõjutegur Mõjutegur exp(b) 95% exp(b) 95% Riigikaitselised Riigikaitselised 1,86 1,68 - 2,06 2,40 2,12 – 2,71 ootused eesmärgid Enesearenduslikud Enesearenduslikud 1,33 1,20 – 1,47 2,32 2,07 – 2,62 ootused eesmärgid Füüsilise vormi Füüsilise vormi 1,22 1,11 – 1,35 1,41 1,27 – 1,56 ootused eesmärgid Praktilised eesmär- Praktilised ootused 0,86 0,78 -0,94 1,35 1,21 – 1,50 gid N 2083 N 1952 Hii-ruut-statistik1 203 Hii-ruut-statistik1 518 1 Vabadusastmete arv 4; kui andmeid kokkuleppeliselt tõlgendada valimina, siis on nii mudelid tervikuna kui ka kõik esile toodud mõjud statistiliselt olulised olulisuse nivool 0,05 (enamasti ka väiksema korral). Teenistuses saavutatud eesmärkide olulisus eesmärkide kaudu tugevamalt kui ootuste prognoosib õppekogunemisele tulekut terava- kaudu. malt kui ootuste olulisus (tabeli 4.6 parem- Osutus, et eesmärkide seadmine (ootused) ja poolne plokk): ühikuline eesmärkide olulisuse nende saavutamine kujundab rahulolu aja- vahe tähendab riigikaitseliste ja enesearendus- teenistusega (vastused küsimusele, kuivõrd like eesmärkide puhul 2,3-2,4-kordset tuleku rahul olite ajateenistuses kogu teenistusega, šansside erinevust (mida olulisemad eesmär- skaala „1 – ei olnud üldse rahul“ kuni „5 – väga gid saavutatud, seda tõenäosem tulekuvalmi- rahul“). Ootused prognoosivad nõrgemalt (kir- dus). Füüsilise vormi ja praktiliste eesmärkide jeldusaste 8%, lõviosa sellest riigikaitseliste ja puhul on šansside suhe 1,3-1,4-kordne (ka enesearenduse ootuste arvelt) üldist rahulolu praktiliste eesmärkide olulisus on tulekuvalmi- ja eesmärkide saavutamine väga tugevalt (kir- duse positiivne tegur). Ajateenistuse kogemus jeldusaste 41%), mis tähendab, et rahulolu ja teravdab hoiakut õppekogunemise suhtes di- ferentseerides seda teenistuses saavutatud 81 eesmärkideni jõudmine ajateenijate tõlgendu- arvamus?“; metoodika Kasearu ja Lillemäe ses suures osas kattuvad. Enesearenduse ees- 202227). Skaala väiksemate numbrite poolel on märkide olulisus on seejuures tugevam rahu- riigikaitse seisukohalt positiivsemad ja paremal lolu mõjur kui riigikaitseliste eesmärkide oluli- poolel negatiivsemad arvamused. sus (regressioonikordajad vastavalt 0,49 ± 0,04 Analüüs näitas, et ajateenija riigikaitsealaseid ja 0,40 ± 0,04; näitavad keskmist rahulolu seisukohti ajateenistuse alguses saab teatud muutu, kui eesmärgi olulisus muutub ühiku ulatuses prognoosida teenistuse alguses väl- võrra). Füüsilise vormi eesmärkide olulisus ja jendatud ootuste kaudu. Samuti osutub, et praktiliste eesmärkide olulisus on nõrgemad teenistuse lõpus ajateenistuse „tulemuslikku- rahulolu tegurid (kordajad mõlemal 0,25 ± sele“ antud subjektiivne hinnang saavutatud 0,04; mudeli konstant 3,23). Kokkuvõtteks: nii- eesmärkide kaudu on teenistuse lõpu arva- hästi ootuste kasvatamine teenistuse eel kui ka muste oluline prediktor. Kasutasime selleks rii- saavutatud eesmärkide kõrge subjektiivne gikaitseliste väidete skaala jaotust kaheks, po- väärtustamine on hea lähtekoht naasta tsivii- sitiivseks ja negatiivseks pooleks (tabel 4.7, sa- lellu ja jätkata ajateenistusega rahul olevana mas näha väidete kokkuleppelised nimed) ning reservväelase kohustustega. koostasime logistilise regressioonimudeli ar- Ajateenija riigikaitse alaste arvamuste teada- vamuse skaalal positiivse poole valiku suhtelise saamiseks esitati nii teenistuse alguses kui ka tõenäosuse prognoosimiseks28. lõpus neli vastandlike väidete paari skaalal 1 . kuni 10, millel ajateenijal tuli osutada oma sei- sukoht (vastus küsimusele „Kus paikneb Teie Tabel 4.7. Riigikaitsealaste arvamuste skaala Positiivne, vastused 1 - 5 Negatiivne, vastused 6 - 10 Arvamus ajatee- 1 - Läbin ajateenistuse, et panustada re- 10 - Läbin ajateenistuse, kuid ei näe nistuse kohta (A) servväelasena riigikaitsesse oma pikemaajalist rolli riigikaitses Arvamus reserv- 1 - Reservõppekogunemised tagavad 10 - Reservõppekogunemised on re- õppekogunemiste reservväelaste väljaõppe taseme säili- servväelaste jaoks aja ja riigi jaoks raha kohta (B) mise ja tugevdavad riigi kaitsevõimet raiskamine 1 - Mulle tundub õige, et Eestis on ko- 10 - Minu arvates võiks Eesti loobuda Arvamus reservar- hustuslik ajateenistus ja reservarmeel kohustuslikust ajateenistusest ja reser- mee kohta (C) põhinev riigikaitse varmeel põhinevast riigikaitsest Arvamus kaitse- 1 - Kui Eestile tungitaks kallale, oleksin 10 - Kui Eestile tungitaks kallale, hoiak- valmiduse kohta valmis osalema kaitsetegevuses sin kaitsetegevusest pigem kõrvale (D) 27 Kasearu, K., Lillemäe, E. (2022). Kaitsetahe: Ajatee- 28 Vastuste statistiline jaotus osutus ebasümmeetri- nijate ja reservväelaste vaade. Ettekanne Kaitse- liselt kallutatuks kas skaala ühe või ka mõlema väe Akadeemia juhtimine ja pedagoogika konve- otsa poole (U-kujuline) ja seetõttu keskmisel põ- rentsil „Kaitsetahe 2022“, Tartu, 09.11.2022. hinevaid prognoosimudeleid ei saanud kasutada. 82 Enesearenduse ootuste puhul on see suhe (ris- Tähtis on lisada, et mudeli koostamisel valisime kisuhe ehk šansside suhe) 1,5-kordne ja füüsi- ootuste-eesmärkide ja hoiakute seose ühe lise vormi ootuste korral 1,3-kordne. Praktiliste kindla suuna: ootused-eesmärgid kujundavad ootuste suurem tähtsus kallutab pigem väite hoiakuid. Mõeldav on ka vastupidine: riigikait- „läbin ajateenistuse, kuid ei näe oma pike- selistest hoiakutest teenistuse alguses tulene- maajalist rolli riigikaitses“ suunas. vad soovid ja kavatsused teenistuse suhtes ja hoiakutest teenistuse lõpus eesmärkide arves- Analoogilist ootuste tähendust arvamustele tamiseks oluliseks-ebaoluliseks. Meil ei ole näeme ka ülejäänud väitepaaride korral. Arva- andmeid (ajateenija mõtete ajateljel) kummagi mustes õppekogunemiste ja reservarmee suuna õigsuse kinnituseks. Kui siinkohal tehtud kohta näeme enesearenduse ootuste veidi tu- valik näitab veenvaid mõjutusi ootuste-ees- gevamat mõju „poole“ valikule kui arvamustes märkide poolt hoiakutele, siis võime selgelt ajateenistuse ja kaitsevalmiduse kohta, st ene- kinnitada vähemalt seda, et ootuste-eesmär- searenduse ootusi seotakse reservkaitseväe- kide ja hoiakute puhul esineb koosvarieeruvus lase staatuses arvatavalt avanevate võimalus- – üks muut toob kaasa teise muudu. Allpool on tega. Teisalt võib seda tõlgendada ka teadmi- sõnastus esitatud siiski meie poolt valitud suu- sega, et reservväelase tegevus nõuab head nas, kus hoiakud on ajateenistuses kujunenud füüsilist ja vaimset toimetulekut. Praktilistele saavutuste „tulemuseks“ ja ootused need sise- (tsiviilelu eesmärkidele) tugevamalt orienteeri- miselt läbitunnetatud seisukohad, mis meie tud ajateenijad kalduvad teenistuse alguses poolt ette antud raamides väljenduvad teenis- kõigis väidetes pigem eitavale poolele (šans- tuse alguses riigikaitseliste arvamustena side suhe väiksem kui 1). Vaatleme esmalt ajateenistuse alguses avalda- Arvestades eespool esile toodud seoseid tud arvamuste prognoosimudeleid ootuste ootuste ja eesmärkide vahel (tõsi küll, nõrga- kaudu (tabel 4.8, ülemine plokk). Arvamust poolseid) on arvata, et teenistuse lõpu riigikait- ajateenistuse kohta kallutavad positiivsele seliste arvamuste kujunemine eesmärkide poolele suuremad riigikaitselised, enesearen- kaudu kulgeb üldjoontes sarnaselt ootuste duse ja füüsilise vormi ootused. Ühiku (stan- mõjumehhanismile (tabel 4.8, alumine plokk). dardhälbe) võrra mingist antud tasemest suu- Võtsime eesmärkide kaudu koostatud mudelis remate riigikaitseliste ootuste korral on šansid arvesse ka teenistuse alguses avaldatud vasta- ajateenija paiknemiseks pigem väite „läbin aja- vat riigikaitselist arvamust (taas kaheks jaga- teenistuse, et panustada reservväelasena riigi- tuna – positiivsel ja negatiivsel poolel). See kaitsesse“ poolel üle kahe korra suuremad kui osutus küll tugevaimaks lõpus avaldatud arva- sellele vastandliku väite poolel paiknemiseks. muse prediktoriks, kuid ei kustutanud mudelis eesmärkide tähtsust seletavate tunnustena. 83 Tabel 4.8. Kus paikneb Teie arvamus? Logistilise regressiooni mudel positiivsel poolel paiknemise suhte- lise tõenäosuse prognoosimiseks negatiivsel poolel paiknemise suhtes Arvamus ajateenistuse kohta õppekogunemise reservarmee kaitsevalmiduse kohta kohta kohta Riski- Usaldus- Riski- Usaldus- Riski- Usaldus- Riski- Usaldus- suhe vahemik, suhe vahemik, suhe vahemik, suhe vahemik, exp(b) 95% exp(b) 95% exp(b) 95% exp(b) 95% Mudel ootuste kaudu Riigikaitselised 2,17 1,96 – 2,40 2,21 1,99 – 2,46 2,16 1,96 – 2,38 2,10 1,91 – 2,31 ootused Enesearenduslikud 1,51 1,37 - 1,67 1,76 1,59 – 1,95 1,83 1,66 – 2,02 1,49 1,36 – 1,63 ootused Füüsilise vormi 1,32 1,20 – 1,44 1,22 1,11 – 1,35 1,26 1,14 – 1,38 1,20 1,10 – 1,32 ootused Praktilised ootused 0,85 0,78 – 0,92 0,88 0,79 – 0,98 0,85 0,77 – 0,93 0,86 0,78- 0,94 N 2657 2586 2578 2561 Hii-ruut-statistik1 359 402 457 361 Mudel eesmärkide olulisuse ja teenistuse alguse arvamuse kaudu Riigikaitselised ees- 1,92 1,69 – 2,18 2,22 1,95 – 2,53 2,04 1,78 – 2,34 1,79 1,58 – 2,03 märgid Enesearenduslikud 1,73 1,53 – 1,95 1,66 1,47 – 1,87 1,87 1,64 – 2,13 1,61 1,43 – 1,82 eesmärgid Füüsilise vormi ees- 1,21 1,09 – 1,35 1,19 1,05 – 1,34 (1,02) 0,90 – 1,17 1,15 1,02 – 1,30 märgid Praktilised eesmär- 1,27 1,14 – 1,43 1,13 1,00 – 1,28 (1,14) 1,00 – 1,30 1,26 1,11 – 1,42 gid Ajateenistuse algu- ses positiivne arva- 4,02 3,22 – 5,01 3,62 2,76 – 4,76 6,62 5,09 – 8,62 5,53 4,32 – 7,07 mus2 N 1781 1729 1698 1675 Hii-ruut-statistik3 472 431 566 466 1 Vabadusastmete arv on 4. 2 Arvestus negatiivse arvamuse suhtes. 3 Vabadusastmete arv on 5. Kui teenistuse alguses on arvamus ajateenis- kordne (st, siin alguse arvamus kujundab arva- tuse suhtes positiivne, siis on lõpus positiivse must lõpus tugevamalt kui õppekogunemisse arvamuse šansid neljakordsed võrreldes sel- suhtumise puhul). lega, kui algul oleks olnud positsioon negatiiv- Riigikaitselised ja enesearenduse eesmärgid sel poolel (meenutame lisaklauslit: kui mude- on ühevõrra tugevad riigikaitseliste arvamuste lisse kaasatud ülejäänud näitajad on samad). prediktorid, välja arvatud arvamus õppekogu- Arvamuse puhul õppekogunemise kohta keh- nemise kohta, kus enesearenduse eesmärkide tib ligikaudu sama, kuid reservarmee ja kaitse- olulisus prediktorina jääb alla riigikaitselistele valmiduse kohta avaldatud arvamuses peegel- eesmärkidele (riskisuhted vastavalt 2,2 ja 1,7, dub teenistuse alguse positiivse-negatiivse usaldusvahemikud ei kattu). See, kui ajateenija vahe veel teravamalt: šansside suhe 6-7- 84 teenistuse lõpus subjektiivselt väärtustab kõr- Kokkuvõte gelt neid saavutatud eesmärke, mis on seotud Ajateenistuse alguses on ajateenijad oma sõjaliste oskuste arendamise, riigi kaitsestra- ootustelt suhteliselt enam orienteeritud teegia tundmise ja reservväe mobilisatsiooniks iseenda individuaalsele arengule, kuid ajatee- ettevalmistamisega, kallutab teda reservkaitse- nistuse läbides mõistetakse, et olulisemad ees- väe suhtes tugevamalt positiivsete arvamuste märgid, mida saavutati, on seotud reservväela- poole võrreldes ajateenijaga, kes neid ees- seks kujunemisega. Ootuste seadmine ja juhti- märke väärtustab madalamalt. mine on seotud teenistusse tulemise mee- Enesearenduse eesmärke kõrgelt hinnates leoluga: heal meelel teenistusse tulijate puhul väärtustab ajateenija teenistuses tekkinud sot- on riigikaitselased ja enesearengulised ootu- siaalseid oskusi ja teenistusrühma sidususe sed kõrgemad kui vastumeelselt teenistust saavutamist, aga samuti füüsilise ja vaimse vas- alustanutel, väiksem on varieeruvus aga prak- tupidavuse teket. See, et vaadeldavas mudelis tiliste ootuste puhul. subjektiivselt suuremate (olulisemate) ene- Seda seost võib tõlgendada ka nii, et ajateeni- searenduse eesmärkide korral võrreldes väik- jad, kelle jaoks on teenistuse riigikaitseline sematega võib kinnitada positiivsemat riigi- funktsioon selgem, tulevad ka meelsamini tee- kaitselist hoiakut, annab tunnistust ka selle, nistusse. Sellist tõlgendust toetab ka asjaolu, ajateenistuse indiviidikesksema tahu tulemus- et ootused on kujundatud eelneva riigikaitsea- likkusest. lase kogemuse ja etnilise tausta alusel ning hea Füüsilise vormi ja praktiliste eesmärkide saavu- subjektiivne tervis ja füüsiline vorm toetavad tamise olulisus on suuremat-väiksemat subjek- nii ootuste püstitamist kui nende täitmist. tiivset olulisust kõrvutades samuti positiivse Ootuspäraselt tuli esile, et motivatsioon on poole kallutavad tegurid (va arvamuses reserv- seotud nii ootuste kui eesmärkide saavutami- armee kohta, kus šansid eesmärgi olulisuse sega. Kui ajateenija motivatsioon panustada muutudes jäävad samaks, šansside suhte usal- on tugev, siis kaasnevad sellega ka kõrged dusvahemik katab arvu 1 ehk võrdsete šans- ootused teenistuse suhtes. Samuti hindavad side juhtu; sulud kordaja ümber sellele osuta- ajateenistuse lõpus motiveeritumad ajateeni- miseks). Siiski ei ole riigikaitse alaste arvamuste jad ja ka need, kelle motivatsioon võrreldes jaoks füüsilise vormi saavutamise ja praktiliste ajateenistuse algusega tõusis, eesmärkide täi- eesmärkide realiseerumine kuigi tugevad pre- tumist olulisemaks. Individuaalset motivat- diktorid – riskisuhete usaldusvahemik on mit- siooni toetavad, ühelt poolt Kaitseväega ühte- mel juhul otspunktiga lähedal arvule 1. kuuluvustunne, rühmakaaslaste ja ülematega Kokkuvõtteks võiksime lühidalt öelda ka nii, et sidusus, kuid teisest küljest panustab ka see ise põhilisteks positiivseteks mõjuriteks jäävad sidususe tekkesse ja alalhoidmisesse. ajateenija riigikaitseliste arvamuste kujunemi- Selgelt tuli esile riigikaitseliste eesmärkide ja sel kõik need saavutatud eesmärgid, mis on ot- Kaitseväega ühtekuuluvustunde (organisat- seselt seotud heaks sõduriks saamisega. siooniline sidus) seos. Samas üldist teenistu- 85 sega rahulolu kujundab enesearenduse ees- Kokkuvõtlikult võib öelda, et ootused teenis- märkide oluliseks pidamine rohkem kui riigi- tuse suhtes saavad alguse ajateenistusele eel- kaitseliste eesmärkide olulisus. Seega võib neval perioodil. Teenistuskogemuse käigus nentida, et ootuste kasvatamine niihästi tee- ootuste olulisus muutub, kuid selges seoses nii nistuse eel kui ka saavutatud eesmärkide kõrge teenistusega rahulolu, sidususe kui ka reserv- subjektiivne väärtustamine on hea lähtekoht teenistuse mõtestamisega. Seega on tulevaste naasta tsiviilellu ja jätkata ajateenistusega ra- ajateenijate ootuste juhtimine ning ajateenis- hul olevana reservväelase kohustustega. Kui tuse ja reservteenistuse tähenduse selgitamine ajateenija teenistuse lõpus subjektiivselt väär- potentsiaalsed teenistuskogemuse võimenda- tustab kõrgelt neid saavutatud eesmärke, mis jad ja kanduvad selle kaudu edasi valmidusse on seotud sõjaliste oskuste arendamise, riigi panustada reservväelasena riigikaitsesse. kaitsestrateegia tundmise ja reservväe mobili- satsiooniks ettevalmistamisega, on ta reserv- kaitseväe suhtes positiivsemal arvamusel. 86 5. NAISED AJATEENISTUSES: MOTIVATSIOON, HOIAKUD JA KAASAJATEENIJATE SUHTUMINE NAISTE TEENISTUSSE Elen Lina, Marii-Liis Tulk, Sigrid Aas Sissejuhatus Eesti kaitsevägi alustas naiste kaasamise ja vär- bamise tõhustamist pärast 2017. aastat kui Tänapäeva riigikaitses on järjest olulisemaks Kaitseministeerium (KMIN) kinnitas poliitika muutunud naiste kaasamine, kuna see võimal- naiste enamaks kaasamiseks kaitseväetee- dab laiendada üldist organisatsiooni kompe- nistusse. Varasemad värbamiskampaaniad olid tentsi ja oskusi ning võimaldab paremini saa- enamjaolt ühe soogrupi suunalised, ühe eran- vutada julgeoleku tagamise eesmärke29. Nii dina oli siinkohal Kaitseväe Akadeemia (KVA) aja- kui tegevteenistuse värbamisväljale laie- hakates naisi kõrgharidusõppesse värbama malt lähenemine võimaldab Kaitseväel haarata koheselt pärast 2013. aasta seadusmuudatust, rohkem ühiskonnas saada olevat inimressurssi. mis lubas naistel ametlikult ajateenistust lä- Eestil väikeriigina on oluline iga inimese panus bida. riigikaitsesse ning stereotüüpsed uskumused ja hirmud ning nendest tulenevad nii institut- Eestis lähtutakse naiste riigikaitsesse kaasami- sionaalsed kui ka mitteformaalsed barjäärid sel alljärgnevatest põhimõtetest: 1) riigikaitse võiva olla takistuseks organisatsiooni tõhusu- on kõikide kodanike ja terve ühiskonna ühine sele. jõupingutus, mistõttu on riigikaitsesse ooda- tud panustama nii mehed kui naised võrdselt; 29 Egnell, R. (2016). Gender Perspectives and Mili- tary Effectiveness. – PRISM Vol 6 No 1. 87 2) ühiskond laiemalt peab võrdselt toetama ja Kompleksuuringu raames ajateenistuse algu- tunnustama nii meeste kui naiste panust ühis- ses läbiviidavas küsitluses selgitati välja, mis kondlikku ellu ja tagama soost sõltumata võrd- kaalutlustel tulid naised vabatahtlikult ajatee- sed karjäärivõimalused; 3) Kaitseväes ja Kaitse- nistusse ning millised tegurid motiveerivad liidus ei ole erialasid ega ametikohti, kus naiste neid ajateenistusse panustama. Lisaks selgitati osalemine on soost tulenevalt piiratud või välja kogu ajateenijate grupi üldised hoiakud eelistatud30. naiste ajateenistuse kohta ning hinnangud naiste sobivuse kohta kaitseväeteenistusse. Naiste värbamine nii aja- kui tegevteenistusse ühtib laiemalt ka 2022.–2031. aasta Riigikaitse Hoiakuid uuriti ka ajateenistuse lõpus, et selgi- arengukavas püstitatud inimvara osakaalu tada välja, mil määral on tegeliku ajateenistus- kasvu eesmärgiga. Kuigi Eestis on naiste osalus kogemuse mõjul hoiakud naiste sobivuse ajateenistuses endiselt väga väike, siis on näha kohta muutunud. Lisaks üldisele rahulolule aja- aasta-aastalt teenistusse astuvate naiste arvu teenistusega uuriti eraldi naisajateenijate pu- suurenemist (ajateenistusse astunud naiste hul ka mõningaid spetsiifilisi teenistusega seo- arv): 2017–34; 2018–27; 2019-38; 2020–40; tud kogemusi, näiteks võimaliku ebavõrdse 2021–60; 2022–50)31, mistõttu on oluline pöö- kohtlemise või ahistamise kohta, selleks, et rata rohkem tähelepanu sellele, millistel põh- teada saada kas ja kuidas taoline kogemus mõ- justel naised ajateenistusse astuvad, kuidas jutab nende üldist rahulolu teenistusega ja nad teenistusega kohanevad, kuidas organi- edasisi karjääriplaane riigikaitses. Hoiakute satsioon naiste osalemisse suhtub ja kuidas on uurimine naiste ajateenistuses osalemise osas ajateenijate koosseisu mitmekesistumisega on vajalik, et saada teada, kuidas naiste osalust kohanetud. ajateenistuses tajutakse ning mil määral võib märgata soostereotüüpseid hoiakuid ja suhtu- Kaitseväe soov läheneda värbamisväljale laie- mist. Stereotüüpsed uskumused ja suhtumine malt ning kaasata ajateenistusse senisest enam võivad raskendada ja takistada naiste (kes on naisi ning leida nende seast tegevväelasi oli riigikaitse mõistes vähemusgrupp) edukat in- põhjus, miks antud teema 2022.-2023. aasta tegreerimist. ajateenijate kompleksuuringusse lisati. Küsit- luse tulemused aitavad paremini mõtestada Peatüki eesmärgiks on välja selgitada: naissoost ajateenijate motivatsiooni, kohane-  naissoost ajateenijate vabatahtlikult aja- mist ja rahulolu ajateenistusega ning olulise teenistusse tuleku põhjused ja ajatee- punktina ka teiste kaasajateenijate suhtumist nistusse panustamise motivaatorid; naiste teenistusse. Analüüsi piiranguks on nais- soost ajateenijate vähesus. 30 Kaitseministeerium (2017) Poliitika naiste kaitse- 31 Uuringud ja aruanded (25.05.2023). Kaitseres- väeteenistuses osalemise võimaluste suurenda- sursside amet. https://kra.ee/kodanik-ja-riigi- miseks https://kaitseministeerium.ee/sites/de- kaitse/uuringud-ja-aruanded/ fault/files/sisulehed/struktuur/polii- tika_naiste_kaasatuse_suurendami- seks_2017_0.pdf 88  meessoost ajateenijate hoiakud naiste aja- sega ning edasisi karjääriplaane. Kuna nais- teenistuse kohta; soost ajateenijaid on vähe, ei ole naistele ning  naissoost ajateenijate rahulolu ajateenistu- nende teenistuskogemusele kompleksuuringu sega ja seda mõjutanud faktorid; raames varasemalt eraldi keskendutud.  hinnangud teenistussuhetele ja -atmosfää- Naissoost ajateenijate rühma väiksus (2022.- rile; 23. aastal osales ajateenijate kompleksuurin-  kuidas muutusid ajateenijate hoiakud gus 47 naist, vt tabel 5.1) seab andmeanalüü- naiste ajateenistuse osas võrreldes ajatee- sile väljakutseid, mida tuleb silmas pidada, nistuse alguses väljendatud hoiakutega; nagu:  kas meeste hoiakuid naiste ajateenistuses osalemise osas mõjutas naisajateenijatega  väikeste rühmade puhul on statistilised või -tegevväelastega kokkupuude. testid vähemtundlikud, mistõttu võib juh- tuda, et analüüs ei tuvasta olulist mõju, Peatükk on jaotatud kaheks osaks, kus esi- kuigi see on olemas. mene osa analüüsib naiste kogemust ajatee-  väikesed rühmad on erindite osas tundliku- nistuses ning teine osa üldisi kaasajateenijate mad ehk juba üksik teistest märkimisväär- hoiakuid ja suhtumist naiste osalemisele aja- selt erinev vastus võib mõjutada oluliselt teenistuses. kogu rühma keskmist väärtust. Joonistel on naisi kujutades kasutatud läbivalt 5.1. Naissoost ajateenijate indiviidide arvu ja keskmisi väärtusi, kuna ajateenistusse tuleku naiste rühma väiksearvulisuse tõttu võivad põhjused, motiveerivad protsentuaalsed väärtused olla eksitavad. tegurid ning hinnang läbitud Tekstis oleme võrdluseks toonud välja ka prot- ajateenistusele sente, et väljendada lugejale mõistetavamalt proportsioone eri rühmade vahel (näiteks me- Alapeatükk pakub sissevaadet naisajateenijate hed ja naised), kuid naiste rühma väiksearvuli- ajateenistuskogemusele. Oleme kaardistanud suse tõttu palume neid võtta väga üldistava- naisajateenijate teenistusse tuleku põhjused ja tena. ajateenistusse panustama motiveerivad tegu- rid. Vaatame, kuidas naissoost ajateenijate ko- gemus mõjutab nende rahulolu ajateenistu- Tabel 5.1. Ajateenijate kompleksuuringus osalejad Mõlemas küsit- KOKKU 7. küsit- I küsitlusetapil II küsitlusetapil lusetapis osale- luslaines osale- Sugu osalejad osalejad jad jaid N % N % N % N % Mees või määramata 3030 98,5 2681 98,9 2464 98,8 3247 98,6 Naine 45 1,5 31 1,1 29 1,2 47 1,4 KOKKU 3075 100 2712 100 2493 100 3294 100 89 5.1.1. Naiste sotsiaaldemograafiline taust 5.1). Võrreldes meesajateenijatega (arvud joo- nisel esitamata) on naisajateenijate seas pro- Ligikaudu kolmveerand 2022.-23. aastal aja- portsionaalselt rohkem kuni 19-aastaseid, teenijate kompleksuuringus osalenud naistest keskharidusega ja vene keelt koduse keelena olid kuni 19-aastased, keskharidusega ning kõ- kõnelevaid ajateenijaid, kes vahetult enne aja- nelesid koduse keelena eesti keelt (vt joonis teenistust õppisid. KUTSE Talvine eelkutse 4 Oktoobri põhikutse 11 Juuli eelkutse 32 KUULUMINE VABATAHTLIKKU… Ei 33 Jah 14 TEGEVUS ENNE AJATEENISTUST Ei õppinud ega töötanud 3 Õppis ja töötas 9 Töötas 8 Õppis 25 KEEL muu 1 vene 12 eesti 34 HARIDUSTASEMED Keskhariduse järel omandatud haridus 3 Keskharidus 37 Põhi- või kutseharidus põhihariduse baasil 7 VANUS 22 ja vanemad 6 20-21 7 Kuni 19 34 0 10 20 30 40 Indiviidide arv Joonis 5.1. Naisajateenijate sotsiaaldemograafiline profiil 90 2/3 naistest läbis ajateenistuse juuli eelkutses, 5.1.2. Naiste vabatahtlikult ajateenistusse järgnes oktoobri põhikutse ja talvine eelkutse astumise põhjused (vt joonis 5.1). 1/3 naistest oli varem kuulunud Järgnevalt vaatame põhjuseid, mis panid naisi mõnda vabatahtlikku riigikaitse või sisejul- kaalutlema vabatahtlikult ajateenistusse as- geolekuga seotud organisatsiooni32. Naised tuma. Tegemist on küsimuste plokiga, mis si- kinnitasid meestest ca kümnendiku võrra saldas 13 erinevat väidet, mida respondent sai enam varasemat kuulumist vabatahtlikku or- hinnata skaalal 1-„ei ole üldse oluline“ kuni 4- ganisatsiooni. „jah, see on väga oluline“. Lisaks oli võimalik Kui naistest on läbinud riigikaitseõpetuse 64%, valida vastusevariant „ei oska öelda“, mida ka- siis meessoost ajateenijatest 48%. Selgelt tuleb sutas olenevalt väitest 0–20% vastanud nais- esile aga riigikaitseõpetuse positiivne mõju test ja 2–29% vastanud meestest. Naiste puhul naissoost ajateenijate hulgas – kõik riigikait- oli kõige vähem valitud vastusevarianti „ei oska seõpetuse läbinud hindasid riigikaitseõpetuse öelda“ nende väidete puhul, mis olid seotud pigem meeldivaks või väga meeldivaks ja 86% enese proovile panekuga ja huviga militaar- jaoks tekitas riigikaitseõpetuse läbimine soovi valdkonna vastu. Kõige rohkem valiti vastuse- panustada riigikaitsesse, meesoost ajateenijate varianti „ei oska öelda“ nende väidete puhul, puhul oli samal arvamusel 29%. Kui võtame mis olid seotud lähedaste soovituse järgimi- võrdlusgrupiks meessoost aktiivsed vabataht- sega ajateenistusse astumisel ning praegu likud33, oli nende seast riigikaitseõpetuse läbi- heas füüsilises vormis olekuga – mõlemal juhul jaid 59% ning 87% hindas riigikaitseõpetuse vastas viiendik naistest „ei oska öelda“. Isikliku pigem meeldivaks või väga meeldivaks ning avalduse alusel teenistusse tulnud meesajatee- 60% jaoks tekitas riigikaitseõpetuse läbimine nijad valisid vastusevarianti „ei oska öelda“ vä- soovi panustada riigikatisesse. Kokkuvõtvalt him väidete puhul, mis olid seotud tahtmisega võib öelda, et naisajateenijate kõrvutamisel läbida ajateenistus enne, kui tekivad muud ko- meesajateenijatest aktiivsete vabatahtlikega ei hustused ning sooviga omandada praktilisi ole käärid naiste- ja meeste vahel niivõrd suu- oskusi (2% „ei oska öelda“). Samal ajal ei osa- red, kuid riigikaitseõpetuse läbinud naiste seas nud 29% meestest öelda, kas omal algatusel on meestega võrreldes rohkem neid, kes tun- ajateenistusse astumisele avaldas mõju soov nevad, et aine läbimine suurendas nende soovi tulevikus Kaitseväes tööle asuda ning 11% ei panustada riigikaitsesse. osanud öelda, kas teenistusse tulekule aitas kaasa kindla sihi puudumine, mida oma eluga edasi teha. 32 Näiteks Kodutütred, Noored Kotkad, Naiskodu- 33 SJKK uurimisrühma poolt välja töötatud ajatee- kaitse, Kaitseliit, abipolitseinikud, vabatahtlikud nija tüüp, kes tuli ajateenistusse oma avalduse päästjad. alusel ja tuleks ajateenistusse ka vabatahtliku tee- nistuse korral. 91 Käesolevale küsimusele on andnud vastuseid et nende jaoks on ajateenistuse näol tegemist vaid need meesajateenijad, kes tulid tee- siiski kohustusega, mida on omal algatusel tu- nistusse isikliku avalduse alusel. Kuna naistele lekuga võimalus eluteel ajastada. Meesajatee- on ajateenistus vabatahtlik, on sellele küsimu- nijate jaoks on märkimisväärselt olulisem ka seplokile vastanud kõik küsitluses osalenud sõprade/klassiga ajateenistusse tulek, seda naised. Meeste puhul oleme isikliku avalduse eriti kohustuse ajastajate seas. alusel ajateenistusse astujad jaganud varase- malt SJKK uurimisrühma poolt välja töötatud 5.1.3. Naisajateenijate rühmad motivat- ajateenija tüübi alusel kaheks – juba eelpool sioonitunnuste kaudu mainitud aktiivsed vabatahtlikud ja kohustuste Selleks, et mõista paremini, mis motiveerib eri- ajastajad34. Naistega sarnasemaid vastuseid nevaid naisajateenijaid vähem või rohkem aja- annavad aktiivsed vabatahtlikud ehk need aja- teenistusse ja kaitseväkke panustama, rühmi- teenijad, kes on tulnud ajateenistusse isikliku tasime naised kahte erinevasse rühma ehk avalduse alusel ja tuleksid ka vabatahtliku tee- klastrisse. Selleks kasutasime klasteranalüüsi k- nistuse korral. Naistest (ja ka aktiivsetest vaba- keskmiste meetodil. Klasteranalüüs on statisti- tahtlikest) erinevad märkimisväärselt kohus- lise andmeanalüüsi tehnika, mille alusel jaga- tuste ajastajad, kes tulid ajateenistusse küll takse sarnased liikmed rühmadesse. Liigituse isikliku avalduse alusel, kuid ei oleks tulnud, kui aluseks on võetud ajateenistuse algusküsitlu- teenistus oleks vabatahtlik. ses küsitud motivatsiooni teemaplokk, mis Jooniselt 5.2 näeme, et naisi on ajateenistusse koosnes 10 tegurist ning tegureid tuli hinnata vabatahtlikult tulema enim ajendanud soov skaalal 1-„ei motiveeri üldse“ kuni 5-„motivee- panna ennast uues olukorras proovile, soov rib väga tugevalt“. Klastrite arvuks on võetud 2, omandada praktilisi oskusi ja soov panustada mis on saadud 2–4-klastriliste liigituste ana- Eesti kaitsevõime tagamisse. Samu põhjuseid lüüsi käigus. Tekkinud klastrite alusel saab on olulisemateks pidanud ka aktiivsetest vaba- naissoost ajateenijaid jagada kahte erineva tahtlikest meesajateenijad. Küll aga näeme, et motivatsioonitasemega rühma: 1/3 madalama meesajateenijate seas (seda nii aktiivsete vaba- ja 2/3 kõrgema motivatsiooniga naisajateeni- tahtlike kui ka kohustuste ajastajate puhul) on jaid. Rühmade sotsiaaldemograafilist profiili kõige tähtsamaks ajendiks teenistuse läbimine põhjal saab välja tuua, et kõrgema motivat- enne muude kohustuste tekkimist ning samuti siooniga naisajateenijad asusid enam teenima peetakse väga oluliseks soovi läbida ajateenis- juulikutses: madalama motivatsiooniga naisa- tus enne õppima asumist. Mõlemad eeltoodud jateenijatest asusid juulikutsesse teenima poo- põhjused jäävad naiste olulisuse hinnangutes led (6/12st), kõrgema motivatsiooniga naisaja- pingerea tagumisse poolde. Eeltoodud põhju- teenijatest aga üle kolmveerandi (25/32st) (vt sed on meeste puhul selgelt seotud asjaoluga, joonis 5.3). 34 siia kuuluvad ajateenijad, kes tulid teenistusse oma avalduse alusel, kuid jätaksid tulemata, kui ajateenistus oleks vabatahtlik. 92 3,6 Soovisin panna ennast uues olukorras proovile 3,4 2,4 Soovisin omandada praktilisi oskusi (nt 3,3 keeleoskus, autojuhtimisõigus, meditsiinilised 3,2 oskused) 2,8 Tundsin, et pean andma oma panuse Eesti 3,2 3,2 kaitsevõime tagamisse 2,1 3,2 Leidsin, et praegu on sobiv aeg elumuutuseks 2,8 2,1 Ma tunnen huvi sõjanduse ja militaarteemade 2,9 3,2 vastu 2,0 Tahtsin muuta oma elukombeid ja saada eluga 2,9 2,8 järjele 2,2 Hetkel puudus mul kindel siht, mida oma eluga 2,7 edasi teha ja seetõttu tundus ajateenistus 2,3 mõistlik valik 2,0 2,6 Tulevikus tahan asuda tööle Kaitseväes 2,3 1,3 Soovisin läbida ajateenistuse enne õppima 2,5 3,1 asumist 3,3 Tahtsin läbida ajateenistuse enne, kui tekivad 2,5 3,4 kohustused (nt pere, töökoht) 3,6 Olen praegu heas füüsilises vormis ja seega on 2,1 2,4 ajateenistuse läbimine lihtsam 2,1 Soovisin läbida ajateenistuse koos oma 1,6 2,3 sõprade/klassiga 2,8 Järgisin lähedaste (vanemad, sõbrad jne) 1,5 2,1 Keskmine soovitust astuda ajateenistusse 2,1 1,0 2,0 3,0 4,0 Naised (N=36-45) Aktiivsed vabatahtlikud (N=355-472) Kohustuse ajastajad (N=365-509) Joonis 5.2. Keskmised hinnangud vabatahtlikult ajateenistusse astumise kaalutlemisel skaalal 1-„ei ole üldse oluline“ kuni 4-„jah, see on väga oluline“ 93 KUTSE Oktoobri põhikutse 5 5 Juuli eelkutse 6 25 Talvine eelkutse 1 2 KUULUMINE VABATAHTLIKKU ORGANISATSIOONI Ei 9 22 Jah 3 10 TEGEVUS ENNE AJATEENISTUST Ei õppinud ega töötanud 11 Õppis ja töötas 3 6 Töötas 3 5 Õppis 5 20 KEEL muu 1 vene 3 6 eesti 9 25 HARIDUSTASEMED Keskhariduse järel omandatu haridus 2 Keskharidus 9 26 Põhi- või kutseharidus põhihariduse baasil 3 4 VANUS 22 ja vanemad 2 3 20-21 1 6 Indiviidide arv Kuni 19 9 23 0 5 10 15 20 25 30 35 40 Madalam motivatsioon Kõrgem motivatsioon Joonis 5.3. Motivatsiooniklastritesse jaotunud naiste sotsiaaldemograafiline profiil Kõrgema motivatsiooniga naisajateenijatest seotud organisatsiooni kuulus varasemalt vee- õppis vahetult enne ajateenistusse astumist ca rand (3/12st) madalama motivatsiooniga nais- 2/3 (20/32st), madalama motivatsiooniga nais- test ja kolmandik (10/32st) kõrgema motivat- test aga alla poolte (5/12st). Ülejäänud tausta- siooniga naisi. Ligi kolmveerand nii madalama tunnuste puhul jagunesid naised madalama ja kui ka kõrgema motivatsiooniga naistest kõne- kõrgema motivatsiooni lõikes sarnasemalt. Va- les põhilise koduse keelena eesti keelt, olid batahtlikku riigikaitse või sisejulgeolekuga kuni 19 aasta vanused ja keskharidusega. 94 Valdav enamus nii kõrgema kui ka madalama maplokk oli sees ka ajateenistuse lõpuküsitlu- motivatsiooniga naistest tuli ajateenistusse ses, mis annab võimaluse võrrelda mõlemas hea meelega: madalama motivatsiooni puhul küsitlusetapis osalenud naiste hinnangute 9/12st ning kõrgema motivatsiooni puhul muutust. Vastajatel paluti hinnata 5-pallisel 26/32st. Vastumeelselt või võimaluse korral tu- skaalal, kuivõrd tugevalt motiveerib (alguskü- lemata vastusevarianti ei kasutanud ükski sitlus) või kuivõrd tugevalt motiveeris (lõpukü- naine, mis on ka ootuspärane naiste vabataht- sitlus) tegur neid kaitseväkke/ajateenistusse likult teenistusse tulekut arvestades. Pooled panustama. kõrgema ja veerand madalama motivatsioo- Näeme, et ajateenistuse alguses hindasid kõr- niga naistest olid teenistuse alguses kindlad, et gema motivatsiooniga naised kaheksat tegurit läbivad ajateenistuse. Selgelt tulevad motivat- kümnest keskmise hinnanguga 4 või kõrgem siooniklastrite lõikes välja naiste kursuse eelis- (vt joonis 5.4). Kõige tugevamaks motivaato- tused peale sõduri baaskursuse läbimist – kui riks teenistuse alguses oli võimalus ennast kõrgema motivatsiooniga naistest eelistaks ligi arendada, järgnesid soov tõestada endale ja pooled (15/32st) nooremallohvitseride kursust teistele, et ollakse võimeline ajateenistus lä- (NAK), siis madalama motivatsiooniga naiste bima, väljakutset ja põnevust pakkuvad tege- puhul eelistaks NAK-i vaid kaks 12-st. Samuti vused ning võimalus parandada füüsilist vormi. saab välja tuua kõrgema motivatsiooniga Kõige vähem motiveerivamaks peeti võimalust naiste puhul kindla kursuse eelistuse olema- teha karjääri riigikaitse valdkonnas ja kohuse- solu. Madalama motivatsiooniga naiste puhul tunnet oma riigi ja rahva ees. ei oska kursuse eelistust öelda ligi pooled (5/12st) vastajatest, kõrgema motivatsiooniga Madalama motivatsiooniga naiste hinnangud naiste puhul ei oska kursuse eelistust välja tuua olid võrreldes kõrgema motivatsiooniga naiste alla viiendiku (5/32st). Muud kursust pakutava- hinnangutega ajateenistuse alguses märkimis- test eelistas üks madalama ja seitse kõrgema väärselt madalamad (mis selgitab ka asjaolu, motivatsiooniga naist. Selgelt tuleb välja, et miks nad klasterdamisega eeltoodud rühma muu kursusena eelistaks naised parameediku sattusid). Motiveerivate tegurite esinelik on nii kursust (kokku maininud kaheksast naisest kõrgema kui ka madalama motivaatoriga nais- seitse). tel sarnane, ent hinnangute keskmised erine- vad 1,4–1,3 palli võrra (joonisel 5.4 kujutatud 5.1.4. Naisajateenijaid motiveerivad tegu- paremal teljel valgete ringidega kõrgema ja rid madalama motivatsiooni vahe). Kõige suurem erinevus ajateenistuse alguses esines kõrgema Järgnevalt võtsime vaatluse alla naisajateeni- ja madalama motivatsiooniga naiste hinnan- jaid motiveerivad tegurid, kasutades selleks gutes soorituste tunnustamises ülemate poolt motivatsiooni teemaplokki, mille alusel jaga- ning võimaluses teha karjääri riigikaitse vald- sime naisajateenijad rühmadesse (kõrgem ja konnas, mis olid kõrgema motivatsiooniga madalam motivatsioon). Eelneva rühmituse naiste jaoks 1,5 palli võrra tugevamateks moti- aluseks võtsime ajateenistuse alguses antud vaatoriteks kui madalama motivatsiooniga hinnangud tegurite olulisusele, kuid sama tee- naiste puhul. 95 Keskmine 1,0 1,5 2,0 2,5 5,0 3,0 3,5 4,0 4,5 3,8 1,0 Kohusetunne oma riigi ja rahva ees 2,9 1,3 4,3 Soov kaasajateenijaid mitte alt vedada 3,0 4,7 1,4 Võimalus ennast arendada 3,3 3,8 1,5 Võimalus teha karjääri riigikaitse valdkonnas 2,3 4,2 1,5 Minu soorituste tunnustamine ülemate poolt 2,7 4,4 1,3 Minu väärtustamine ajateenistuse jooksul 3,1 4,0 0,9 Püstitatud ülesannete selgus 3,1 4,6 AJATEENISTUSE ALGUS 1,3 Väljakutset ja põnevust pakkuvad tegevused 3,3 Kõrgem motivatsioon 4,6 1,1 Võimalus parandada füüsilist vormi 3,4 4,6 1,3 Soov tõestada endale ja teistele, et olen võimeline ajateenistuse… 3,3 96 0,0 3,3 Kohusetunne oma riigi ja rahva ees 3,3 4,2 0,3 Soov kaasajateenijaid mitte alt vedada 3,9 4,4 kõrgema ja madalama motivatsiooniga naiste hinnangute vahe 0,2 Võimalus ennast arendada 4,2 3,2 0,3 Võimalus teha karjääri riigikaitse valdkonnas 2,9 3,7 0,2 Minu soorituste tunnustamine ülemate poolt 3,4 Madalam motivatsioon 3,8 0,1 Minu väärtustamine ajateenistuse jooksul 3,8 3,5 Püstitatud ülesannete selgus -0,3 3,8 AJATEENISTUSE LÕPP 4,1 Vahe Väljakutset ja põnevust pakkuvad tegevused -0,1 4,1 3,8 0,4 Võimalus parandada füüsilist vormi 3,4 4,6 0,5 Soov tõestada endale ja teistele, et olen võimeline ajateenistuse… 4,1 1,6 1,2 1,0 1,8 1,4 0,6 0,2 0,0 0,8 0,4 -0,2 -0,4 Kõrgema ja madalama motivatsiooni vahe Joonis 5.4. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naiste keskmised hinnangud kaitseväkke/ajateenistusse panustamisel motiveerivatele teguritele skaalal 1-„ei motiveeri üldse“ kuni 5-„motiveerib väga tugevalt“ (kaasatud ainult mõlemas küsitlusetapis osalejad), vasakul teljel keskmised hinnangud ja paremal teljel Ajateenistuse lõpuks oli naisajateenijaid moti- naistel, mistõttu vaatame mõlemas küsitluse- veerivate tegurite näitajad ühtlustunud ning tapis osalenud naiste hinnanguid, et näha kas vahe kõrgema ja madalama motivatsiooniga ja kuidas on need teenistuse jooksul muutu- ajateenijate vahel ei olnud enam niivõrd suur, nud. Ühtlasi lisame analüüsi juurde motivat- kui see oli teenistuse alguses ning mõne tun- siooni dimensiooni selgitamaks välja, kas ma- nuse raames oli see madalama motivatsioo- dalama ja kõrgema motivatsiooniga naistel on niga naistel sama või isegi kõrgem kui kõr- erinevad hoiakud seoses naiste osalusega aja- gema motivatsiooniga naistel. Kõrgema moti- teenistuses. vatsiooniga naised hindasid teenistuse lõpus Tunnuste plokk sisaldas seitset väidet, mida vähem motiveerivateks kui alguses kümnest mõõdeti skaalal 1–4, kus 1 tähistas väitega tegurist üheksat. Suurim langus esines võima- üldse mitte nõustumist ja 4 täielikku nõustu- luses parandada füüsilist vormi, kus näitaja vä- mist. Lisaks oli võimalik valida vastusevariant henes -0,8 palli (vahe 0,4) ja võimaluses teha „ei oska öelda“, mida kasutas olenevalt küsi- karjääri riigikaitse valdkonnas, kus näitaja lan- musest 1–4 naist moodustades küsimusele ges -0,6 palli (vahe 0,3 palli). Sama tugevaks vastajatest 4–14%. motivaatoriks hinnati nii alguses kui ka lõpus soovi tõestada endale ja teistele, et ollakse või- Vaadates madalama motivatsiooniga naiste meline ajateenistust läbima. hinnanguid väidetele ajateenistuse alguses ja lõpus, saame välja tuua, et teenistuse alguses Madalama motivatsiooniga naised hindasid nõustuti oluliselt enam väitega, et ühise ajatee- teenistuse lõpus aga kümnest tegurist üheksat nistuse puhul võib tekkida ebavõrdse kohtle- tugevamalt motiveerivamaks kui alguses. 0,9 mise oht kui teenistuse lõpus – nõustumise palli võrra tugevamaks motivaatoriks hinnati langus -1 palli (vt tabel 5.2). Mõnevõrra vähem soovi kaasajateenijaid mitte alt vedada ning nõustuti teenistuse lõpuks ka väitega, et naiste võimalus ennast arendada, 0,8 palli võrra tuge- ajateenistuses osalemine suurendab meesaja- vamaks hinnati väljakutset ja põnevust pakku- teenijate motivatsiooni – näitaja langes -0,5 vaid tegevusi ning soovi tõestada endale ja palli. teistele, et ollakse võimeline ajateenistus lä- bima. Kõrgema motivatsiooniga naiste hinnangutes võib täheldada teenistuse jooksul rohkemaid 5.1.5. Eelarvamused ja uskumused seoses muutusi. Ajateenistuse alguses nõustuti 0,7 naiste osalusega ajateenistuses palli võrra enam kui teenistuse lõpus, et ühine ajateenistus parandab ajateenijate omavahe- 2022.-2023. aasta kompleksuuringu raames oli list suhtluskultuuri ning ühise ajateenistusega küsitlusse lisatud eriplokk selgitamaks välja võib tekkida ebavõrdse kohtlemise oht. Samuti ajateenijate üldiseid hoiakuid naiste ajateenis- nõustuti teenistuse alguses enam, et naiste tuses osalemise kohta ning naiste sobivuse osalemine parandab meesajateenijate moti- kohta kaitseväeteenistusse. Käesolevad küsi- vatsiooni (0,6 palli), riigikaitsesse panustamine mused olid suunatud eelkõige meesajateenija- ei sõltu isiku soost (0,4 palli) ja ühine ajateenis- tele, kelle hoiakud kujundavad samuti naiste tus tekitab probleeme igapäevastes elukorral- edukust ja motivatsiooni säilimist ajateenistu- dustes (0,3 palli). ses. Antud teemaplokile oli võimalus vastata ka 97 Võrreldes madalama ja kõrgema motivatsioo- Vaadates kõiki mõlemas küsitlusetapis osale- niga naiste hinnanguid ajateenistuse alguses, nud naisi koos ning nende hoiakute muutust, saame öelda, et hoiakud on sarnased ning saab öelda, et ajateenistuse lõpuks nõustuvad märkimisväärseid erinevusi ei saa esile tuua. naised vähem, et ühise ajateenistuse korral Ajateenistuse lõpuks näeme, et madalama mo- võib tekkida ebavõrdse kohtlemise oht ja et tivatsiooniga naiste hoiak seoses asjaoluga, et naiste osalemine teenistuses suurendab mee- ühine teenistus tekitab probleeme igapäevases sajateenijate motivatsiooni. Tegemist on posi- elukorralduses, ei ole algusega võrreldes muu- tiivsete muutustega. Iseenesest ei peakski tunud, ent kõrgema motivatsiooniga naiste naiste kaasamine meesajateenijate motivat- puhul on nõustumine väitega võrreldes teenis- siooni kuidagi suurendama, vaid naised peak- tuse algusega vähenenud. Seetõttu on väitega sid olema sama loomulik osa ajateenistusest nõustumise vahe kahe rühma puhul suurene- nagu mehed ehk sool ei tohiks olla tähtsust. nud (kõrgema ja madalama motivatsiooniga Seega saab meesajateenijate motivatsiooni naiste vahe 0,7 palli). langust tõlgendada pigem heana. Samuti on positiivne, et ebavõrdse kohtlemise ohu taju- mine teenistuse lõpuks väheneb. Tabel 5.2. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naisajateenijate keskmised hinnangud ja nende muutus eelarvamuste ja uskumustega seotud väidete osas skaalal 1-„ei nõustu üldse“ kuni 4-„nõustun täielikult“ (kaasatud ainult mõlemas küsitlusetapis osalejad) MADALAM MOTIVAT- KÕRGEM MOTIVATSIOON SIOON Algus Lõpp Algus Lõpp Muutus (N=16- (N=16- Muutus (N=7-9) (N=7-8) 18) 19) Naiste osalemine suurendab meesajatee- 2,6 2,1 -0,5 2,8 2,2 -0,6 nijate motivatsiooni Naiste osalemine muudab väljaõppe kee- 1,6 1,7 0,1 1,5 1,5 0,0 rulisemaks Ühine ajateenistus tekitab probleeme 1,9 1,9 0,0 1,5 1,2 -0,3 igapäevases elukorralduses Ühine ajateenistus tekitab probleeme 1,4 1,4 0,0 1,4 1,5 0,1 omavahelistes suhetes Parandab üksuses ajateenijate omavahe- 2,8 2,9 0,1 3,2 2,5 -0,7 list suhtluskultuuri Ühise ajateenistuse puhul võib tekkida 2,6 1,6 -1 2,3 1,6 -0,7 ebavõrdse kohtlemise oht Riigikaitsesse panustamise tõhusus ei 3,8 3,8 0,0 3,8 3,4 -0,4 sõltu isiku soost 98 5.1.6. Hinnangud ajateenistusele omandati edasiseks eluks kasulikke teadmisi ja oskusi (vt joonis 5.5). Teise ja kolmandana ka- Edasi vaatasime, kas ja kuidas erinevad ajatee- sulikuks pidasid kõrgema motivatsiooniga nai- nistuse lõpus kõrgema ja madalama motivat- sed asjaolu, et ajateenistuses leiti endale palju siooniga naiste hinnangud ajateenistuse kasu- häid tuttavaid, kellega soovitakse ka edaspidi likkusele, ajateenistuse vajalikkusele nii isikliku suhelda ning enesekindluse tõusu. Madalama arengu kui ka Eesti riigi julgeoleku jaoks ning motivatsiooniga naised seadsid kasulikkuse väljaõppele. poolest võrdselt teisele ja kolmandale kohale Ajateenistuse kasulikkuse hindamiseks oli esi- spordi ja füüsilise vormiga seotud väited. Sel- tatud seitse väidet, mida hinnati skaalal 1-„ei lega, et ajateenistuse läbimise näol oli tegemist ole üldse nõus“ kuni 5-„olen täiesti nõus“. aja raiskamisega, nõustusid oluliselt enam ma- Nii kõrgema kui ka madalama motivatsiooniga dalama motivatsiooniga naised. naised nõustusid enam, et ajateenistuse käigus Ajateenistuse käigus omandasin edasiseks eluks 4,3 kasulikke teadmisi ja oskusi 4,2 Ajateenistuses leidsin endale palju häid tuttavaid, 4,1 kellega on kavas suhelda ka edaspidi 3,8 Ajateenistuse läbimine suurendas minu 3,9 enesekindlust 3,4 3,7 Ajateenistus tõstis motivatsiooni liikuda ja teha sporti 4,0 3,7 Ajateenistuse läbimine parandas minu füüsilist vormi 4,0 Tänu ajateenistuse läbimisele muutus minu eluviis 3,3 tervislikumaks 3,2 1,6 Keskmine Ajateenistus oli minu jaoks aja raiskamine 2,3 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 Kõrgem motivatsioon (N=19) Madalam motivatsioon (N=9) Joonis 5.5. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naiste keskmised hinnangud ajateenistuse kasulikkusele endale skaalal 1-„ei ole üldse nõus“ kuni 5-„olen täiesti nõus“ 99 Seda, kui vajalikuks peetakse ajateenistust isik- vajalikumaks kõrgema motivatsiooniga naised, liku arengu ja Eesti riigi julgeoleku jaoks küsi- ent teenistuse lõpuks olid vajalikkuse hinnan- takse ajateenijatelt nii teenistuse alguses kui ka gud mõlema motivatsioonirühma naistel üht- lõpus. Vajalikkust mõõdeti skaalal 1-„täiesti lustunud. mittevajalik“ kuni 4-„kindlasti vajalik“. Selleks, Hinnanguid väljaõppele anti sagedusskaalal 1- et näha, kas kõrgema ja madalama motivat- „mitte kunagi“ kuni 5-„alati“ ning hindamiseks siooniga naistel on käesolevate küsimuste osas oli viis väljaõppega seotud väidet. Hinnangud sarnane või erinev hinnang ning kas see tee- väljaõppele olid nii kõrgema kui ka madalama nistuse jooksul muutus, kaasasime analüüsi motivatsiooniga naiste seas väga sarnased, eri- vaid mõlemas küsitlusetapis osalenud naised. nedes kas üldse mitte või 0,1–0,2 palli võrra (vt Näeme, et ajateenistuse alguses hindasid kõr- joonis 5.7). Kõrgeimalt hinnati väljaõppe jõu- gema motivatsiooniga naised ajateenistuse kohasust – keskmine hinnang mõlema rühma isikliku arengu seisukohast vajalikumaks kui naistel 4. Madalaimalt hinnati väljaõppe pinge- madalama motivatsiooniga naised, ent teenis- lisust – keskmine kõrgema motivatsiooniga tuse lõpuks oli olukord vastupidine (vt joonis naistel 3,1 ja madalama motivatsiooniga nais- 5.6). Ajateenistuse vajalikkust Eesti riigi jul- tel 3,2. geoleku jaoks hindasid ajateenistuse alguses ajateenistuse läbimist Eesti ajateenistuse läbimist isikliku Kuivõrd vajalikuks Te peate Kuivõrd vajalikuks Te peate 3,4 AJATEENISTUSE ALGUSES (N=7-19) arengu jaoks? 3,1 3,2 AJATEENISTUSE LÕPUS (N=9-19) 3,3 3,8 riigi julgeoleku jaoks? AJATEENISTUSE ALGUSES (N=8-19) 3,5 3,6 AJATEENISTUSE LÕPUS (N=7-19) 3,6 Keskmine 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 Kõrgem motivatsioon Madalam motivatsioon Joonis 5.6. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naiste keskmised hinnangud ajateenistuse vajalikkusele isikliku arengu ja Eesti riigi julgeoleku jaoks saakalal 1-„täiesti mittevajalik“ kuni 4-„kindlasti vajalik“, (kaa- satud ainult mõlemas küsitlusetapis osalejad) 100 4,0 Väljaõpe oli jõukohane 4,0 Väljaõpet läbides sain aru enda ülesandest ja rollist 4,0 meeskonnas 3,9 3,9 Väljaõpe oli huvitav 3,7 Väljaõpet läbides selgitasid instruktorid/ülemad, miks 3,8 me midagi õpime/harjutame ja miks see on oluline 3,6 3,1 Väljaõpe oli pingeline 3,2 Keskmine 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 Kõrgem motivatsioon (N=19) Madalam motivatsioon (N=9) Joonis 5.7. Motivatsiooniklastritesse kuulunud naiste keskmised hinnangud väljaõppele skaalal 1-„mitte kunagi“ kuni 5-„alati“ 5.1.7. Rahulolu ajateenistusega Suuremad erinevused esinesid elamistingi- mustele ning varustusele antud hinnangutes. Rahulolu ajateenistusega hinnati viiepallilisel Elamistingimustega olid rahulolevamad kõr- skaalal, kus 1 tähistas madalat rahulolu ja 5 gema motivatsiooniga naised. Varustusega kõrget rahulolu. Kokku oli hindamiseks 13 te- olid rahulolevamad aga madalama motivat- gurit, millest naistega seotud analüüsi kaasa- siooniga naised. Selline rahulolu varieeruvus sime 10, kuna lisaks hinnangu andmisele oli võib tuleneda ootuste erinevusest ehk kõr- võimaliku vastusevariandina valikus „ei oska gema motivatsiooniga naisajateenijate ootu- öelda“ ning kolme küsimuse raames kasutas sed varustusele on kõrgemad, nad on varus- seda 61–82% naistest. Enim valiti „ei oska tuse suhtes kõrgendatud ootustega, samas öelda“ vastuseid väidete puhul, mis olid seotud elamistingimuste osas neil ilmselt ei ole nii sotsiaaltöö ja psühholoogi tugiteenuste ning suuri illusioone kui seda madalama motivat- kaplaniteenistusega, mida saab pidada ootus- siooniga naistega. Antud tulemuste tõlgenda- päraseks, sest kõigil ei ole teenistuse jooksul misel peame võtma siiski arvesse seda, et te- eelpool nimetatud teenustega kokkupuudet. gemist on väga väikese arvu indiviididega ja Ka ajateenistusega rahulolu puhul olid naiste tegemist võib olla juhusliku erinevusega. hinnangud üpriski sarnased (vt joonis 5.8). 101 4,2 Elamistingimustega 3,6 4,1 Kogu teenistusega 3,9 4,1 Suhetega ülemustega 4,0 3,9 Väljaõppega 3,9 3,8 Sportimisvõimalustega 3,9 3,7 Ajateenijate omavaheliste suhetega 3,9 3,7 Meditsiiniabiga 3,7 3,7 Toitlustamisega 3,9 3,6 Võimalustega vaba aja veetmiseks 3,6 3,2 Teile antud varustusega 3,6 Keskmine 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 Kõrgem motivatsioon (N=19) Madalam motivatsioon (N=8-9) Joonis 5.8. Motivatsiooniklastritesse kuuluvate naiste keskmised hinnangud ajateenistusega rahulolule skaalal 1-„ei olnud üldse rahul“ kuni 5-„väga rahul“ 5.1.8. Ajateenistuse kogemus ja edasine sis on kokku koondatud kolmeks vastuseva- teenistusmotivatsioon riandiks – kindlasti või tõenäoliselt tegevväela- seks tulijad, kaalujad (sõltub pakutavatest tin- Järgnevalt vaatame, kuidas ajateenistuses ko- gimustest) ja tõenäoliselt või kindlasti mittetu- getu kujundab edasist teenistusmotivatsiooni lijad. ehk õppekogunemistel (edasi ÕK) osalemist ja soovi tulla tegevteenistusse. Lisaks uurime, kas Kui ajateenistuse alguses nõustusid pea poo- soost tuleneva erineva kohtlemise tajumine led (8/19st) kõrgema motivatsiooniga naised, (kergemad ülesanded, tähelepanu jne) mõju- et oleksid kindlasti või tõenäoliselt valmis as- tab edasist teenistusmotivatsiooni. tuma teenistusse tegevväelasena, siis teenis- tuse lõpuks näitas valmisolekut veerand kõr- Alustuseks vaatame motivatsioonirühmade gema motivatsiooniga naistest (5/19st) (vt joo- lõikes, kuidas mõlemas küsitlusetapis osalenud nis 5.9). Kui ajateenistuse alguses kinnitas 1/3 naised suhtusid tegevteenistusse tulekusse madalama motivatsiooniga naistest (3/9st) val- ajateenistuse alguses ja lõpus ning kas teenis- misolekut tegevteenistuseks, siis ajateenistuse tuse jooksul suhtumine muutus. Tegevteenis- lõpuks oli valmisolek tegevteenistuseks ole- tuseks valmisoleku tõenäosust mõõdetakse mas üle poolte (5/9st) madalama motivatsioo- viie vastusevariandiga, mis käesolevas analüü- niga naistest. 102 Oleksin kindlasti nõus või tõenäoliselt nõus 3 8 AJATEENISTUSE Kaaluksin sellist võimalust sõltuvalt ALGUSES 4 7 pakutavatest tingimustest Tõenäoliselt ei oleks nõus 1 4 Ei oska öelda 1 AJATEENISTUSE Oleksin kindlasti nõus või tõenäoliselt nõus 5 5 LÕPUS Kaaluksin sellist võimalust sõltuvalt 1 8 pakutavatest tingimustest Tõenäoliselt või kindlasti ei oleks nõus 3 6 Indiviidide arv 0 2 4 6 8 10 12 Madalam motivatsioon (N=9) Kõrgem motivatsioon (N=19) Joonis 5.9. Tegevteenistusse tuleku tõenäosus motivatsiooniklastrite lõikes (kaasatud ainult mõlemas kü- sitlusetapis osalejad) Edasi vaatame, kas ajateenistusega rahulolu naiste seas on veidi alla poolte (2/5st) ajatee- mõjutab tegevteenistuseks valmisolekut. nistusega mitterahulolijatest valmis tegevväe- Oleme koondanud küsimuse „Kuivõrd rahul Te laseks tulemist kaaluma, siis madalama moti- olite ajateenistuses kogu teenistusega?“, mida vatsiooniga naiste seas ei ole kumbki mittera- mõõdeti skaalal 1-„ei olnud üldse rahul“ kuni hulolijatest valmis seda tegema. Seega võime 5-„väga rahul“ vastused kaheks – ajateenistu- eeldada, et kõrgema motivatsiooniga teenis- sega rahul (väga rahul või pigem rahul valijad) tust alustanud naiste puhul ei mängi teenistu- ja ajateenistusega mitterahul (ei rahul ega mit- sega rahulolu nii suurt rolli tegevteenistusse terahul ja pigem ei olnud rahul valijad). Kogu tuleku puhul madalama motivatsiooniga alus- teenistusega täiesti rahulolematuid naiste seas tanud naistega võrreldes. ei olnud. Uurime, kas ajateenistusega rahulolul ning ÕK- Näeme, et naiste teenistusega rahulolu jagu- il osalemise tunnetel on omavaheline seos. neb mõlemas motivatsiooniklastris sarnaselt: Näeme, et kõrgema motivatsiooniga naiste ligi 3/4 naistest on kogu teenistusega rahul ja seast tuleks hoolimata ajateenistusega rahu- ligikaudu veerand mitterahul (joonis 5.10). Küll lolule hea meelega ÕK-ile vaid alla viiendiku aga näeme, et kui kõrgema motivatsiooniga (2/14st) (vt joonis 5.11). Madalama motivat- naistest on teenistusega rahulolijatest valmis siooniga naiste seast tulevad ajateenistusega jätkama tegevteenistuses 1/3 (5/14st), siis ma- rahulolijatest ÕK-ile üle poolte (4/7st). ÕK-ile dalama motivatsiooniga naistest pea kolmvee- jätaks tulemata alla kümnendiku (1/14st) kõr- rand (5/7st). Kui kõrgema motivatsiooniga gema motivatsiooniga ajateenistusega rahu- 103 lolevatest naistest, mitterahulolijate seas tule- (1/7st) ajateenistusega rahulolijatest ja pooled mata jätjaid ei ole. Madalama motivatsiooniga (1/2st) mitterahulolijatest. naiste seas jätaks ÕK-ile tulemata alla viiendiku Joonis 5.10. Rahulolu ajateenistusega ja valmisolek tegevteenistuseks motivatsiooniklastrite lõikes, kasti suurus on võrdeline indiviidide arvuga alarühmas Joonis 5.11. Rahulolu ajateenistusega ja õppekogunemisele tuleku tunded motivatsiooniklastrite lõikes, kasti suurus on võrdeline indiviidide arvuga alarühmas 2022.-23. aasta ajateenijate kompleksuuringus kohtlemist, kas neile on antud kergemaid üle- oli eraldi temaatiline küsimusteplokk vaid nais- sandeid, kas meesajateenijad pidid naiste tõttu tele, mis sisaldas väiteid naissoost ajateenijate rohkem pingutama ning kas eeldati, et nad ei ebavõrdse kohtlemise ning ahistamise kohta. saa hakkama. Väiteid sai hinnata skaalal 1- Esimese nelja väitega selgitati välja ebavõrdse „üldse mitte“ kuni 4-„pidevalt“. kohtlemise kogemine ja sagedus. Küsiti, kas naised on tundnud soost tulenevalt erinevat 104 Järgmised kolm väidet olid seotud negatiivse mikku null (mitte ühtegi ebavõrdset kohtle- kogemuse ning ahistamisega. Naistelt küsiti, mist) kuni 7 (märkinud iga küsimuse puhul, et kas neile on tehtud solvavaid märkusi, osuta- on seda ajateenistuse jooksul kogenud). tud ebameeldivat tähelepanu ning tehtud vas- Vaatame, kuidas ajateenistuses kogetud soost tumeelseid lähenemiskatseid. Nendele küsi- tulenevad negatiivsed kogemused ja erinevate mustele tuli vastata, kelle poolt ebameeldiv ko- kogemuste rohkus mõjutab naiste tegevtee- gemus oli tulnud (ajateenijad või ülemad). Kui nistusse astumist. Kui kõrgema motivatsioo- kogemus puudus, oli selle jaoks variant „ei ole niga naiste seast oli valmis tegevteenistuses kogenud“. Järgnevalt lõime eeltoodud seitsme jätkama kolmandik (3/8st) naistest, kes olid ko- tunnuse põhjal koondtunnuse, kuhu märki- genud ajateenistuses 1-3 erinevat liiki eba- sime, kui mitu korda on naisajateenija märki- meeldivat kogemust, siis madalama motivat- nud ebavõrdset kohtlemist või ahistamist. Siin- siooniga naiste seas oli neid üle kolmveerandi kohal ei ole me arvesse võtnud kogemuse sa- (4/5st) (vt joonis 5.12). Rohkemate ebameeldi- gedust, vaid üleüldise esinemise, kuna koge- vate kogemuste korral tegevteenistuse mitte- muse sagedus ei pruugi peegeldada koge- tulemist kinnitavad pooled madalama motivat- muse intensiivsust. Vastusevariandid jäid vahe- siooniga (2/4st) ja kolmandik (3/9st) kõrgema motivatsiooniga naistest. Joonis 5.12. Ebameeldiva kogemuse olemasolu ja valmisolek tegevteenistuseks motivatsiooniklastrite lõi- kes, kasti suurus on võrdeline indiviidide arvuga alarühmas motivatsiooniga ja 1/3, kes on madalama mo- Selles alapeatükis selgitasime välja naiste aja- tivatsiooniga. Selgus, et edasisel tegevtee- teenistusse tuleku põhjused ja ajateenistusse nistusse astumisel ei mängi niivõrd suurt rolli panustama motiveerivad tegurid. Analüüsi käi- ajateenistusega rahulolu kui motivatsioon – gus selgus, et naisi on enim ajendanud ajatee- kuigi rahulolu ajateenistusega oli nii kõrgema nistusse vabatahtlikult tulema soov panna en- kui madalama motivatsiooniga naistel sarnane, nast uues olukorras proovile, omandada prak- siis tegevväelaseks on altimad astuma need tilisi oskusi, panustada Eesti kaitsevõime taga- naised, kes teenistuse alguses olid madalama misse ning sobiv aeg elumuutuseks. Leidsime, motivatsiooniga, kuid teenistuse lõpuks nende et naised on võimalik jagada kahte rühma – 2/3 motivatsioon tõusis (vt osa 5.1.8). naisi, kes on ajateenistuse alguses kõrgema 105 5.2. Meessoost ajateenijate 2.1. Meeste suhtumine, eelarvamused ja hoiakud ja suhtumine naiste uskumused seoses naiste osalusega aja- teenistuses osalemisesse ajateenistuses Esmalt on antud ülevaade noormeeste hoiaku- Järgnevalt antakse ülevaade sellest, missugu- test naiste suhtes ajateenistuses ning kuidas sed on meesajateenijate hoiakud naiste osale- suhtumine teenistuse jooksul muutus. Siinko- mise kohta ajateenistuses. Analüüsi on kaasa- hal tuleb märkida, et enne ajateenistust mõõ- tud ainult meesajateenijad, kes vastasid küsit- detakse ajateenijate eelhoiakut ning teenistuse lusele nii teenistuse alguses kui ka lõpus, et lõpuks on neil arvamus kujunenud kogemuse saada parem ülevaade hoiakute muutustest. pealt. Ajateenistuse alguses uskus 77% noor- Tulenevalt sellest on järgmises peatükis ana- mehi, et naised võiksid osaleda ajateenistuses lüüsitud 2460 osalejat. Vaatluse alla on võetud vabatahtlikult (vt joonis 5.13). Teenistuse lõ- noormeeste hoiakud, mis puudutavad naiste pus, kui ajateenijatel oli teenistuskogemus, osalemist ajateenistuses, kuidas on hoiakud langes antud arvamus 8% võrra. Teenistuse lõ- teenistuse jooksul muutunud ning kuidas mõ- pus tõusis aga suhtumine, et ajateenistus võiks jutab hoiakuid ja hoiakute muutust kokku- olla naistele kohustuslik (3% võrra 22%-le) puude naistega ajateenistuses. ning naised ei peaks üldse ajateenistuses osa- lema (5% võrra 9%-le). % 80 70 69 60 50 40 77 30 20 22 10 19 9 4 0 Ajateenistus võiks olla Naised võivad vabatahtlikult Naised ei peaks osalema naistele kohustuslik ajateenistuses osaleda ajateenistuses Algus Lõpp Joonis 5.13. Meesajateenijate suhtumise muutus naiste osalemise suhtes ajateenistuses teenistuse jook- sul (%) 106 Võib öelda, et ajateenistuse käigus hoiakud Joonisel 5.14 on välja toodud eelarvamuste ja muutusid. Ajateenistuse alguses pooldas 71% uskumuste väited teenistuse alguses ja lõpus. meesajateenijatest naiste võrdset teenimist Ajateenistuse alguses nõustus üle poole vasta- kõikides üksustes ja ametikohtadel ning 29% jatest järgnevate väidetega: 51% uskus, et tõu- uskus, et naised võiksid teenida tagalas ja teis- seb meessoost ajateenijate motiveeritus, 67% tes toetavates funktsioonides. Ajateenistuse arvas, et paraneb ajateenijate omavaheline lõpus langes võrdset suhtumist pooldav hoiak suhtlemiskultuur ning 82% arvas, et riigikait- 14% võrra, mis tõstis hinnangut, et naised sesse panustamine ei sõltu isiku soost. Ajatee- peaksid teenima pigem tagalas ja toetavates nistuse lõpus langesid eeltoodud näitajad 6%- funktsioonides 22% võrra. Lisaks langesid teenistuse lõpuks näitajad teiste väidete suhtes, välja arvatud keerulisem väljaõpe, mis tõusis 4% võrra. 100% 90 Algus Lõpp 80 76 70 60 50 43 45 40 30 29 20 20 20 17 10 51 16 31 19 67 45 82 0 elukorralduses (N=1876-2095) ebavõrdse kohtlemise oht tõhusus ei sõltu isiku soost motiveeritus (N=1924-2027) vahelistes suhetes (N=1851- Keerulisem väljaõpe (N=1879- suhtlemiskultuuri paranemine Riigikaitsesse panustamise Nais- ja meesajateenijate Meesajateenijate suurem Probleemid ajateenijate Ajateenijate omavaheline Probleemid igapäevases (N=1755-1974) (N=2114-2199) (N=1500-1903) 2048) 2061) Joonis 5.14. Meesajateenijate osakaal, kes nõustus järgnevate eelarvamuste ja uskumuste väidetega (%) Kui ajateenistuse alguses arvas 31% noormehi, on tähelepanu pöörata asjaolule, et langus ei et naiste osalemine teenistuses toob kaasa pruugi täheldada pildi halvenemist, kuna tule- probleeme igapäevaelu korralduses, siis tee- musi saab mitme väite osas tõlgendada kaheti. nistuse lõpus tõdes vaid 20%, et see oli prob- Näiteks võime küsida, kas naiste osalemine leemiks. Samuti tundis 29% noormeestest, et ajateenistuses peaks tingimata tõstma meesa- naiste osalus ajateenistuses tekitas nais- ja jateenijate motiveeritust või parandama aja- meesajateenijate ebavõrdse kohtlemise ohu, teenijate omavahelist suhtlemiskultuuri? Või mida oli 16% vähem kui esialgu arvati. Oluline olekski ideaalpilt see, kui naiste osalemine 107 oleks loomulik ning ei muudaks motivatsiooni muudeti arvamust ebavõrdse kohtlemise ohu ega suhtlemiskultuuri? Eeltoodud näitajate (42%), suhtlemiskultuuri paranemise (39%) langus võib peegeldada olukorda, kus meesa- ning meesajateenijate suurema motiveerituse jateenijad ei tajunud, et naisajateenijad oleks (32%) suhtes. 28% noormehi, kes uskus, et teatava positiivse muutuse esile kutsunud, vaid naiste osalemine toob kaasa ebavõrdse koht- et naised olid samasugused sõdurid kui me- lemise ohu, tundis ajateenistuse lõpus, et eba- hed. Seega oleks nende väidete puhul nõustu- võrdse kohtlemise ohtu ei olnud. 31% ajatee- jate osakaalu langus justkui suurenenud nijatest, kes algselt uskus, et suhtlemiskultuur võrdse kohtlemise indikaator. paraneb naistega koos teenides, tõdesid, et suhtlemiskultuur ei paranenud. 20% vastanuist Tabelis 5.3 on välja toodud eelarvamuste ja muutis oma arvamust teenistuse lõpus, et hoiakute muutused teenistuse jooksul. Suurem meesajateenijate motiveeritus ei tõuse naiste osa meesajateenijaid on jäänud oma hoiaku- osalemise tõttu ajateenistuses. tele kindlaks ning vastasid nii ajateenistuse al- guses kui lõpus ühtemoodi. Kõige rohkem Tabel 5.3. Meesajateenijate hoiakute muutus teenistuse jooksul (%) Väited naiste osalemise kohta ajateenistuses Alguses Alguses ei nõus- Püsivalt Püsivalt nõustus, tunud, mitte- nõustuv lõpus lõpus nõustuv mitte nõustus Meesajateenijate suurem motiveeritus (N=656) 30 20 12 38 Keerulisem väljaõpe (N=706) 7 8 14 71 Probleemid igapäevases elukorralduses (N=759) 9 17 10 65 Probleemid ajateenijate vahelistes suhetes (N=722) 5 9 13 72 Ajateenijate omavaheline suhtlemiskultuuri parane- 40 31 8 22 mine (N=568) Nais- ja meesajateenijate ebavõrdse kohtlemise oht 16 28 14 43 (N=672) Riigikaitsesse panustamise tõhusus ei sõltu isiku 68 15 9 8 soost (N=780) 5.2.2. Meesajateenijate hoiakute muutus ja nistuse jooksul teenisite ühes jaos või mees- kokkupuuted naisajateenijatega konnas koos naissoost ajateenija(te)ga?“ ja „Kas ajateenistuse jooksul oli Teie ülemate või Teenistuse jooksul tekkinud hoiakute muutuse instruktorite hulgas naissoost tegevväelasi?“. põhjustena võib esile tuua mitu tegurit. Järg- Noormeeste suhtumist naiste ajateenistuses nevalt on vaadatud, kuidas muutusid teenis- osalemisesse analüüsides on antud tunnused tuse jooksul meesajateenijate hoiakud ning kas koondatud üheks tunnuseks: „Teenistusalane muutused on seotud naistega koos teenimi- kokkupuude naissoost ajateenija/ülemaga“. sega. Kokkupuute tunnuseid on kaks: „Kas tee- 108 Analüüsides uskumuste ja eelarvamuste väi- kohta ajateenistuse jooksul (vt tabel 5.4a). Ligi teid, on analüüsi jäetud ainult kokkupuude nai- kolmveerand ajateenijatest jäid oma seisuko- sajateenijatega. 39% meesajateenijatest teeni- hale kindlaks vaatama sellele, kas neil oli tee- sid samas jaos või meeskonnas naisajateenija- nistusalaseid kokkupuuteid naistega või mitte. tega ning 55% noormeestest oli ülemate või Tabel 5.4b annab detailsema ülevaate hoiakute instruktorite seas naisi. muutustest teenistuse jooksul vastavalt nais- soost ajateenijate/ülematega kokkupuutele. Suurem osa meesajateenijaid ei muutnud oma hoiakuid naiste ajateenistusse kaasamise Tabel 5.4a. Meesajateenijate suhtumise muutus naiste ajateenistusse kokkupuutel naistega (%) Ajateenistuse alguses Teenistusalane Teenistusalane Suhtumise kokkupuude nais- kokkupuude nais- muutus soost ajateenija/ soost ajateenija/ ülemaga olemas % ülemaga puudus % Suhtumine jäi sa- Suhtumine naiste ajateenistusse (ko- 75 75 maks hustuslik, vabatahtlik, ei peaks osa- Suhtumine muu- lema) 25 25 tus Suhtumine naiste ametikohtadesse Suhtumine jäi sa- 73 71 (võrdselt meestega kõikides üksustes maks ja ametikohtadel, pigem tagalas ja Suhtumine muu- 27 29 toetavates funktsioonides) tus Tabel 5.4b. Meesajateenijate suhtumise muutus naiste ajateenistusse kokkupuutel naistega % Teenistusalane Teenistusalane kokkupuude nais- kokkupuude nais- Erine- Ajateenistuse alguses Ajateenistuse lõpus soost ajateenija/ soost ajateenija/ vus % ülemaga puudus ülemaga olemas % % Kohustuslik 12 9 3 Kohustuslik ajateenis- Vabatahtlik 7 7 0 tus naistele Ei peaks osalema 1 1 0 Kohustuslik 11 10 1 Vabatahtlik ajateenis- Vabatahtlik 61 63 -2 tus naistele Ei peaks osalema 6 6 0 Kohustuslik ˂1 (N=1) ˂1 (N=3) 0 Naised ei peaks osa- Vabatahtlik 2 1 1 lema ajateenistuses Ei peaks osalema 2 3 -1 Kõikides üksustes ja Kõikides üksustes ja 53 48 5 ametikohtadel ametikohtadel Tagalas 20 22 -2 Kõikides üksustes ja 7 7 0 Tagalas ametikohtadel Tagalas 20 23 -3 109 Üldiselt võib öelda, et naissoost ajateenijatega esile, et naissoost ajateenijatega koosteeni- koos teenimine või naissoost ülema all teeni- mise kogemusel ei ole eraldiseisvat efekti mee- mine muudab väga vähe meesoost ajateeni- soost ajateenijate hoiakutele. (vt tabel 5.5). jate hoiakuid naiste ajateenistuses osalemise Statistiliselt oluline erinevus tuli esile ainult ning teenistus- ja ametikoha suhtes. Seega ei seoses probleemidega ajateenijate vahelistes saa kinnitada eeldust, et naistega koos teeni- suhetes, kus 22% noormeestest muutsid tee- mise kogemus muudaks meessoost ajateeni- nistuse jooksul oma arvamust ning see erines jate suhtumist naiste osalemisesse ajateenistu- vastavalt kokkupuute olemasolule naissoost ses. Täheldatavad on küll suhtumise muutu- ajateenijatega. Nende noormeeste hulgas, kes mine teenistuse jooksul, kuid see ei tulene kok- teenisid koos naissoost ajateenijatega, suure- kupuutest naissoost ajateenijate või ülema- nes nende osakaal, kes jõudsid teenistuse tega. jooksul järeldusele, et naiste osalemine tekitab probleeme ajateenijate omavahelistes suhetes. Kui võrrelda teenistuses alguses ja lõpus küsi- Seevastus noormeeste hulgas, kes ei teeninud tud arvamusi naiste osalemise mõju kohta aja- koos naistega, kasvas nende osakaal, kes jõud- teenistuse erinevatele aspektidele, siis tuleb sid teenistuse jooksul järeldusele, et naiste osalus pigem ei tekita probleeme. Tabel 5.5. Meesajateenijate hoiakute muutus teenistuse jooksul kokkupuutel naistega (%) Nõustus Ei nõus- Ei nõus- Nõustus alguses, tunud al- tunud al- Eelarvamused ja uskumu- Naistega koos teeni- alguses ei nõus- guses, guses sed mine ja lõpus tunud lõ- nõustus ega lõ- pus lõpus pus Meesajateenijate suurem Teenis koos naistega 30 20 12 38 motiveeritus Ei teeninud naistega 32 18 13 37 Teenis koos naistega 7 8 14 71 Keerulisem väljaõpe Ei teeninud naistega 6 10 12 73 Probleemid igapäevases Teenis koos naistega 9 17 10 65 elukorralduses Ei teeninud naistega 11 19 10 60 Probleemid ajateenijate va- Teenis koos naistega 5 9 13 72 helistes suhetes* Ei teeninud naistega 6 13 9 72 Ajateenijate omavaheline Teenis koos naistega 40 31 8 22 suhtlemiskultuuri parane- Ei teeninud naistega 37 29 11 23 mine Nais- ja meesajateenijate Teenis koos naistega 16 28 14 43 ebavõrdse kohtlemise oht Ei teeninud naistega 16 28 11 45 Riigikaitsesse panustamise Teenis koos naistega 68 15 9 8 tõhusus ei sõltu isiku soost Ei teeninud naistega 70 13 8 9 110 Aruande selles osas otsiti vastust küsimus- mehi kui naisi, on sageli loovamad ja tõhusa- tele, millised on meesajateenijate hoiakud mad, aidates kaasa sõjalise efektiivsuse tõst- naiste ajateenistuse kohta ning kas ja kuidas misele, seda eriti keerulistes jul- need ajateenistuse jooksul muutuvad. Lisaks geolekuolekuolukordades, kus on vaja kii- uuriti, kas meeste hoiakuid naiste ajateenis- resti kohaneda ja leida innovaatilisi lahen- tuses osalemise osas on mõjutanud naisaja- dusi35. teenijatega või -tegevväelastega kokku- Kui varasemalt on uuritud naistesse suhtu- puude. mist riigikaitses laiemas kontekstis, siis eraldi Teenistuse alguses uskus üle kolmveerandi naistega koos teeninud kaasajateenijate suh- noormeestest, et naised võiksid vabatahtli- tumist naisajateenijatesse uuritud ei ole. Sip- kult ajateenistuses teenida. Teenistuse lõ- lase (201736) uuringust selgus, et keskmine puks naiste vabatahtliku teenistuse poolda- tegevväelane suhtub soosivamalt naiste tee- jate osakaal langes ning leiti, et ajateenistus nistusse kui keskmine Eesti (tsiviil)kodanik. võiks olla naistele kohustuslik või naised ei Sama uuring tõi veel esile, et naiste sooritus- peaks üldse ajateenistuses osalema. Kui aja- võime hinnang on kõrgem nendel vastajatel, teenistuse alguses pooldas enam mehi nais- kes on ise naistega teenistuses kokku puutu- tega ajateenistuses võrdset teenimist kõiki- nud. des üksustes ja ametikohtadel, siis teenistuse Lisaks eelnevale, on varasemad ajateenijate lõpuks hakkas vähem mehi võrdset suhtu- kompleksuuringud näidanud, et keskmine mist pooldama ning süvenes hoiak, et naised naissoost ajateenija on kõrgemalt motiveeri- peaksid teenima pigem tagalas ja toetavates tud kui meessoost ajateenija, mistõttu otsus- funktsioonides (vt alapeatükk 5.2.1). tasime vaadata lähemalt naisi motiveerivaid tegureid ning kuidas need on seotud ajatee- Kokkuvõte nistuse rahuloluga ning edasiste plaanidega 2022.-2023. aasta kompleksuuringus võeti jätkata riigikaitse valdkonnas. Selgus, et lähemalt uurimise alla naiste osalus ajatee- naiste edasisel tegevteenistusse astumisel ei nistuses. Naiste kaasamise edendamine riigi- märgi niivõrd suurt rolli ajateenistusega ra- kaitsesse hõlmab endast erinevaid aspekte ja hulolu, vaid pigem motivatsioon — kuigi ra- põhjendusi. Demograafiliste tegurite osas hulolu ajateenistusega oli nii kõrgema kui laiendab see kaitseväelaste värbamisbaasi, madalama motivatsiooniga naistel sarnane, mis on eriti oluline väiksema rahvaarvuga rii- siis tegevväelaseks on altimad astuma need kides. Sotsiaalse võrdsuse seisukohalt eden- naised, kes teenistuse alguses olid madalama dab see soolist võrdõiguslikkust ja näitab, et motivatsiooniga, kuid teenistuse lõpuks kõik ühiskonnaliikmed saavad panustada rii- nende motivatsioon tõusis (vt alapeatükk gikaitsesse. Samuti on tõestatud, et mitme- 5.1.7). kesisemad meeskonnad, mis hõlmavad nii Lisaks motivatsioonile uurisime naistega seo- tud eelarvamuste ja hoiakute kohta, eristades 35 Egnell, R. (2016). Gender Perspectives and Mili- 36 Siplane, A (2017). Naised Eesti Kaitseväes: mo- tary Effectiveness. – PRISM Vol 6 No 1. tivatsioon, suhtumine, kogemused ja väljakut- sed. Raport. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. 111 mees-, ja naissoost ajateenijate hinnangud. et naised olid samasugused sõdurid kui me- Peale selle vaatasime meessoost ajateenijate hed. suhtumist naisajateenijatesse ning analüüsi- Kolmveerand meesajateenijatest jäid seoses sime, kas ja kuidas suhtumine ajateenistuse naiste ajateenistuses osalemisega oma usku- jooksul muutus. muste juurde ning seda ei muutunud märki- Oluline on siinkohal mainida, et naissoost misväärselt ka naistega teenistusaegne kok- ajateenijate keskmine protsent on alates kupuude (vt alapeatükk 5.2.2). Naiste ameti- 2013. aastast olnud 1% (kui tegevväelaste kohtade ning naiste ajateenistuse kohustus- hulgas on naisi veidike alla 10%). Seetõttu on likkusega seotud küsimuste osas kinnistus meesajateenijal teenistuse jooksul naistega naisajateenijate/-ülematega kokkupuutujatel kokkupuutumine üldjuhul marginaalne. Vaa- arvamus, et naised võiksid teenida meestega tamata sellele, et naised on riigikaitses ja võrdselt samadel ametikohtadel ning ajatee- sealhulgas ka ajateenistuses vähemusgrupp, nistus võiks olla naistele kohustuslik. on oluline uurida erinevate vähemusgrup- Esmakordselt oli 2022.-2023. aasta uuringus pide integreerimise tahke (sh suhtumist) or- temaatiline küsimusteplokk ainult naistele, ganisatsioonis. See annab võimaluse erine- mis käsitles soost tulenevaid negatiivseid vaid gruppe paremini mõista, toetada mit- olukordi, ebameeldivat tähelepanu ja vastu- mekesisust, edendada võrdseid võimalusi meelseid lähenemiskatseid. Enamus küsitlu- ning tugevdada kogu organisatsiooni üht- ses osalenud naisi olid ajateenistuse jooksul sust ja tõhusust. kogenud soost tulenevaid ebameeldivaid Naistega seotud eelarvamuste ja uskumuste olukordi. Olukorra esinemine ei ilmesta isee- osas langesid meesajateenijate näitajad nesest selle intensiivsust või tõsidust, ega peaaegu kõigi esitatud väidete osas. Ainult seda, kui häiritud naine sellest oli. Seega tu- keerulisemat väljaõpet puudutava väitega leb ka järeldustesse suhtuda reservatsiooni- nõustuti 4% võrra enam kui teenistuse algu- dega ja teemat lähemalt uurida. ses (vt alapeatükk 5.2.1). Mehed nõustusid Analüüs kinnitab, et nende naiste seas, kes vähem, et naisajateenijate osalus ajateenistu- on kogenud enam soost tulenevaid erinevaid ses suurendab meesajateenijate motiveeri- negatiivseid olukordi, on vähem kindlal mee- tust, tekitab probleeme igapäevaelus ja aja- lel tegevteenistusse astujaid (vt alapeatükk teenijate omavahelistes suhetes, parandab 5.1.7). Vähemusgrupi integreerimisel ja tur- ajateenijate omavahelist suhtluskultuuri, te- valise väljaõppe keskkonna loomisel tasub kitab ebavõrdse kohtlemise ohu ning riigi- organisatsioonil edendada kultuurilist muu- kaitsesse panustamise tõhusus ei sõltu isiku tust, mis hõlmab soolise stereotüpiseerimise soost. vältimist ja naissõdurite võrdset kohtlemist. Oluline on tähelepanu pöörata asjaolule, et Kultuurilise muutuse edendamine nõuab sa- näitajate langus ei pruugi alati olla halb, kuna geli laialdast koolitust ja üleüldist teadlikkuse tulemusi võib tõlgendada kaheti. See võib tõstmist. peegeldada ka olukorda, kus meesajateeni- jad ei tajunud, et naisajateenijad oleks tea- tava positiivse muutuse esile kutsunud, vaid 112 6. AJATEENIJA KEHALINE VÕIMEKUS, TERVIS JA SPORTIMINE SEITSME UURIMISAASTA AEGREAS Liina-Mai Tooding Ajateenija kehaline võimekus ja füüsiline seost41. See peatükk võtab vaatluse alla aga vorm, tervis ning sportimisharjumused on ajas toimunud muutused. Kehalise või- Kompleksuuringu kõikidel uuringuaastatel mekuse arendamine ajateenistuses on ka olnud analüüsi all kui reservväelase etteval- ajateenija üks olulistest ootustest teenistu- mistuse oluline osa. Varasemalt oleme ana- sele (ptk 2). Selles raportis on neid teemasid lüüsinud ajateenijate füüsilise vormi ja spor- vaadeldud lühidalt ja kirjeldavalt, kuid juurde timisharjumise vahelist seost3738, kehalise või- toodud aja kulg ning andmed esitatud mekuse kontrolltesti tulemusi39, rühmakuulu- seitsme uurimisaasta 2016-2023 aegrida- vuse ja sidususe mõju individuaalse tree- des42. Ajamõõtme kaasamise üheks põhju- ningu tõhususele40 ning füüsilise võimekuse seks on ka vajadus esile tuua kehalise või- muutuse ja teenistusega rahulolu vahelist mekuse ja tervise enesehinnangute ning 37 Kasearu, K., Sarik, M., Tooding, L-M. (2021). Aja- kujunemisel ajateenistuses. EMA Occasional Pa- teenijate füüsiline vorm ehk sportimisest kaitse- pers, 16, lk 76-107. väes. Sõdur nr 4, lk 46-51. 41 Kasesaru, K., Tooding, L-M. (2023). Satisfaction 38 Tooding, L-M. (2022). Ajateenijate füüsilise with service and self-estimated physical fitness vormi muutus teenistuses. Kompleksuuringu of conscripts. Sõjateadlane (Estonian Journal of ajateenijate 2020-2021 küsitluse aruanne, lk 70- Military Studies), 22, 123-146 87. 42 Ajateenijate arv (suurusjärk) siin vaadeldavatel 39 Tooding, L-M. (2022). Kehalise võimekuse kont- tunnustel vastavalt alguses ja lõpus: 2016/17 – rolltesti tulemused ajateenistuse erinevatel 2700 ja 1200; 2017/18 – 2700 ja 2000; 2018/19 etappidel. Kompleksuuringu ajateenijate 2020- – 2500 ja 1600; 2019/20 – 3000 ja 2400; 2020/21 2021 küsitluse aruanne, lk 88-94. – 3200 ja 2700; 2021/22 – 3000 ja 2500; 2022/23 – 3100 ja 2700. Alates 2019/20. a on kaasatud 40 Kasearu, K., Tooding, L-M. (2023). Teenistus- ka talvise kutse ajateenijate andmed. rühma roll kehalise võimekuse ja füüsilise vormi 113 sportimisharjumuste tagasilangus vahepeal- kuni 19-aastaste osatähtsus, mis vaadeldaval setel pandeemia-aastatel ja mõned taastu- seitsmeaastasel perioodil kasvas veerandist mise märgid käesoleva raporti aluseks oleva- peaaegu 2/3-ni. (joonis 6.1). Et siinvaadelda- tes 2022.-2023. aasta andmetes. vad näitajad on nooremaealiste seas suhteli- selt paremad (nad on enesehinnangu koha- Kehaline võimekus, tervis ja sportimisaktiiv- selt tervemad, kehaliselt võimekamad, tree- sus on omavahel seotud nähtused ning ajas nitumad), siis võivad muutused ajas olla osa- küllaltki sarnase käiguga, mille tõlgendamisel liselt tingitud „heade“ näitajatega ajateeni- on oluline võtta arvesse muutusi ajateenijate jate osatähtsuse suurenemisest, seega se- vanuselises koosseisus. Nimelt on aasta-aas- lektsioonimehhanismist. talt suurenenud teenistusse astujate seas 100% 18% 13% 12% 10% 31% 26% 23% 80% 25% 33% 29% 60% 36% 41% 40% 43% 40% 59% 65% 46% 54% 20% 33% 37% 26% 0% 2016/17 2017/18 2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 Kuni 19-aastased 20-21-aastased 22-aastased ja vanemad Joonis 6.1. Ajateenijate vanuseline jaotus 6.1. Subjektiivne tervis gem langev kui tõusev. Et noorima vanuse- rühma tervisehinnangud on paremad kui Oma tervise seisundit (subjektiivset tervist) ülejäänud rühmades ja nende osatähtsus aja hindas ajateenija teenistuse alguses ja lõpus jooksul on kasvanud, siis jääbki üldine hin- vastuseks küsimusele „Milliseks hindate oma nang ligikaudu endiseks. tervist üldiselt?“ valides viie variandi seast: hea, üsna hea, keskmine, üsna halb, halb Ajateenistuse lõpus antud hinnangud (ruut (kaks viimast võtsime allpool nende väike- b) paranesid kuni 2019/20. aastani ja on see- searvulisuse tõttu kokku üheks). Subjektiivne järel tagasi läinud (eriti vanuserühmi vaadel- tervis on osalt meditsiinilise külje peegeldus, des, ruut d). Et langus võib peatuda, sellele osalt ka subjektiivse heaolu näitaja ning see- viitab noorima (suurima) vanuserühma tõttu pandeemiaaegsete piirangute suhtes heade ja üsna heade hinnangute osatähtsuse tundlik. Joonise 6.2 ruudus a on näha teenis- püsivus kahel viimasel aasta. Vanuserüh- tuse alguses antud hinnangute vähest järje- made vahelised subjektiivse tervise erinevu- pidevat paranemist: hea või üsna hea tervise sed hea ja üsna hea hinnangu osatähtsuse osatähtsus on perioodi alguses 56% ja lõpus järgi on viimastel aastatel väiksemad kui pe- 65%. Viimasel neljal uurimisaastal on hinnan- rioodi alguses, kas püsivalt või pandeemia- gud suhteliselt püsivad. Ruudus c on näida- aastate tõttu, näitab aeg, sest 2022/23. aastal tud hea või üsna hea tervise protsendiline erinevus suureneb taas. Silma jääb, et teenis- osatähtsus vanuserühmades ja see on vii- tuse lõpus on sagedamini kui alguses valitud mastel aastatel kahes nooremas rühmas pi- vastusevarianti „hea“. 114 a. Subjektiivne tervis teenistuse alguses b. Subjektiivne tervis teenistuse lõpus 2022/23 24 41 31 4 2022/23 27 38 29 6 2021/22 27 39 29 5 2021/22 28 39 27 6 2020/21 27 38 30 5 2020/21 36 36 23 5 2019/20 29 38 29 4 2019/20 37 36 22 5 2018/19 25 35 35 5 2018/19 31 36 26 7 2017/18 22 37 32 9 2017/18 26 39 27 8 2016/17 26 31 36 7 2016/17 30 37 27 6 0% 20% 40% 60% 80% 100% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Hea Üsna hea Keskmine Üsna halb või halb Hea Üsna hea Keskmine Üsna halb või halb c. Vastuste "hea" või "üsna hea" % d. Vastuste "hea" või "üsna hea" % (teenistuse algul) (teenistuse lõpus) 80 80 80 75 75 75 75 76 76 73 72 72 71 72 72 70 70 70 70 69 69 69 69 67 67 67 68 67 67 67 67 66 65 65 65 65 65 65 65 64 64 62 62 63 61 61 61 60 60 60 60 60 59 58 59 58 58 57 58 55 55 54 54 55 55 54 53 50 50 50 45 45 16/ 17 17/ 18 18/ 19 19/ 20 20/ 21 21/ 22 22/ 23 16/ 17 17/ 18 18/ 19 19/ 20 20/ 21 21/ 22 22/ 23 aasta aasta Kuni 19 a 20-21-a 22-a kõik Kuni 19 a 20-21-a 22-a kõik Joonis 6.2. Ajateenijate subjektiivne tervis aegreas teenistuse alguses ja lõpus 6.2. Füüsiline vorm/kehaline Teenistuseelse füüsilise vormi enesehinnan- võimekus gud on küllaltki stabiilsed ja kordavad sub- jektiivse tervise muutusi ajas: 2019.-2020. Kehalise võimekuse enesehinnang anti tee- aastal parimad hinnangud ja seejärel pigem nistuse alguses vastuseks küsimusele „Milli- püsiv seis. Vanuserühmade kaupa võrreldes seks hindate oma füüsilist vormi/kehalist või- väheneb kõigis kolmes vanuserühmas sub- mekust enne ajateenistusse astumist?“ ja jektiivsele tervisele sarnaselt hea või üsna hea teenistuse lõpus sarnaselt sellega „käesoleva hinnangu osatähtsus (ruut c). Noorima vanu- aja“ kohta. Vastusevariandid olid samad mis serühma kui parima kehalise võimekusega subjektiivse tervise korral, uurimuse kahel al- rühma osatähtsuse kasvu tõttu näeme üldi- gusaastal väikese erinevusega järgnevatest selt küllalt püsival tasemel kehalist või- aastatest (joonis 6.3). mekust. 115 Teenistuse lõpus antakse kõigil uuringuaas- või üsna hea hinnangu osatähtsuse lähene- tail paremad kehalise võimekuse enesehin- mist ja viimasel aastal taas noorima rühma nangud keskmise ja halva või üsna halva hin- esile kerkimist. Noorima rühma hinnangute nangu väiksema osatähtsuse tõttu kui algu- tõus nähtavasti on ka üldise väikese parane- ses. Parim aeg oli taas 2019/20, aga viimane mise taga. senine uuring jõuab selle lähedale. Vanuse- rühmades näeme pandeemia-aastatel hea a. Füüsiline vorm/kehaline võimekus enne b. Füüsiline vorm/kehaline võimekus ajateenistusse astumist ajateenistuse lõpus 2022/23 12 24 45 19 2022/23 15 35 41 9 2021/22 14 23 44 19 2021/22 12 35 41 12 2020/21 14 23 44 19 2020/21 15 32 42 11 2019/20 16 24 44 16 2019/20 17 35 41 7 2018/19 14 22 47 17 2018/19 15 34 39 12 0% 20% 40% 60% 80% 100% 0% 50% 100% Hea Üsna hea Keskmine Üsna halb või halb Hea Üsna hea Keskmine Üsna halb või halb 2017/18 6 30 47 17 2017/18 8 28 45 19 2016/17 6 26 47 21 2016/17 7 38 44 11 0% 20% 40% 60% 80% 100% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Väga hea Üsna hea Väga hea Üsna hea Rahuldav Üsna halb või väga halb Rahuldav Üsna halb või väga halb c. Vastuste "hea" või "üsna hea" % d. Vastuste "hea" või "üsna hea" % 60 60 55 56 54 52 49 48 50 50 49 50 47 47 46 46 50 42 46 46 46 46 46 40 39 40 40 40 46 37 44 45 44 36 37 36 35 34 32 33 30 34 30 28 32 32 30 28 20 20 2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 Kuni 19-aastased Kuni 19-aastased 20-21-aastased 20-21-aastased 22-aastased ja vanemad 22-aastased ja vanemad Üldiselt Üldiselt Joonis 6.3. Füüsilise vormi/kehalise võimekuse enesehinnangud aegreas teenistuse alguses ja lõpus Lisame füüsilise vormi andmete kinnituseks võrreldes ajateenistuse eelse ajaga?“ kinnitati veel ka kokkuvõtte selle kohta, kuidas ajatee- selgelt füüsilise vormi paranemist või posi- nija ise teenistuse lõpus hindab füüsilise tiivseid muutusi (joonis 6.4). Aegrida füüsilise vormi muutust ajateenistuses. Vastates küsi- vormi paranemise enesetunde kaudu on musele „Kuidas hindate oma füüsilist vormi 116 oma käigu poolest küll hüplikum kui eelne- aastakäik 2019/20 ja seejärel tagasilangus vad aegread, aga nendega sarnane: „parim“ suunaga taastumisele 2022/23. aastal. 2022/23 25 37 18 20 2021/22 20 39 18 23 2020/21 24 37 17 22 2019/20 24 40 16 20 2018/19 23 33 18 26 2017/18 16 37 20 27 2016/17 22 36 19 23 0% 20% 40% 60% 80% 100% Olen oluliselt paremas vormis, tunnen end füüsiliselt tugevamana Mõningane positiivne muutus on tunda Eriti pole midagi muutunud Olen pigem halvemas füüsilises vormis, kui enne ajateenistusse asumist Joonis 6.4. Kuidas hindate oma füüsilist vormi võrreldes ajateenistuse eelse ajaga? 6.3. Spordiharrastus aga seda pehmendavad üldises pildis teistest ajateenistuse eel ja ajal sportlikumad aasta-aastalt suureneva osa- kaaluga kuni 19-aastased teenistusse tulijad. Vaadeldaval seitsmeaastasel perioodil Ajateenistuse eelse sportimise andmeis ei ole näeme teenistusse tulijate sportimisharju- teravalt näha pandeemia mõju. muste kasvu (joonis 6.5, ruut a). Vastates kü- simusele „Kui sageli harrastasite enne ajatee- Sportimine ajateenistuses vabal ajal (esitati nistusse astumist vabal ajal tervisesporti (ise- teenistuseelsele ajale sarnane küsimus) kul- seisev treening korraga vähemalt poole tunni geb 2019/20. aastani tõusvas joones, mille vältel, nii et hakkasite hingeldama ja higis- katkestab pandeemia. Taastumist ei ole veel tama)?“ kinnitas 2016.-2017. aasta uuringus näha. Vanuserühmade erinevused vähemalt alla poole vastanuist, et 2-3 korda nädalas või 2-3 korda nädalas spordiga tegelejate osa- sagedamini, ja järgnevatel aastatel juba üle kaalu alusel on väikesed ja kõikuvad (ruut d). poole (oleme siinkohal esialgset vastamiseks Selgelt on näha, et ajateenistuses sportimisel antud skaalat väikeste alagruppide vältimi- on vanuserühmade vahed väiksemad kui tee- seks „tihendanud“). Aastate jooksul on vähe- nistuseelsel ajal (ühtlustumine: väga sageda- nenud nende osa, kes praktiliselt üldse ei te- seks sportimiseks on aega vähem kui varem; gele spordiga, kuid samas näeme perioodi varem väga harva spordiga tegelnud isikuil lõpuaastail väikest sportimisaktiivsuse taga- võis avaneda sportima kutsuvaid võimalusi). silangust. Vaadeldes vanuserühmiti vähemalt Samuti on selgelt näha, et kõigil aastail on 2-3 korda nädalas spordiga tegelejate osa- spordiharrastus ajateenistuse eel elavam kui kaalu paistab tagasiminek selgem (ruut c), teenistuses. 117 a. Spordiga tegelemise sagedus b. Spordiga tegelemise sagedus ajateenistuse eel ajateenistuses 2022/23 28 28 30 14 2022/23 18 29 32 21 2021/22 24 34 30 12 2021/22 14 28 33 25 2020/21 26 33 29 12 2020/21 20 31 32 17 2019/20 25 32 30 13 2019/20 20 33 34 13 2018/19 25 32 30 13 2018/19 15 28 40 17 2017/18 23 31 28 18 2017/18 12 24 42 22 2016/17 22 27 28 23 2016/17 12 26 43 19 0% 20% 40% 60% 80% 100% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Iga päev või 4-6 korda nädalas Iga päev või 4-6 korda nädalas 2–3 korda nädalas 2–3 korda nädalas Kord nädalas või 2-3 korda kuus Kord nädalas või 2-3 korda kuus Mõned korrad aastas või üldse mitte Mõned korrad aastas või üldse mitte c. Vastuste "iga päev", 4-6 korda nädalas" d. Vastuste "iga päev", 4-6 korda nädalas" või "2-3 korda nädalas" osatähtsus, % või "2-3 korda nädalas" osatähtsus, % 70 69 70 64 65 65 64 62 62 60 59 60 57 57 57 58 55 56 53 54 53 51 53 50 50 50 51 50 52 51 49 50 47 50 50 46 43 47 % 44 49 43 % 50 38 42 49 42 40 45 40 36 49 46 45 36 36 43 30 43 42 32 30 29 37 40 38 39 20 20 2016/ 2017/ 2018/ 2019/ 2020/ 2021/ 2022/ 2016/ 2017/ 2018/ 2019/ 2020/ 2021/ 2022/ 17 18 19 20 21 22 23 Kuni 19-aastased 17 18 19 20 21 22 23 Kuni 19-aastased 20-21-aastased 22-aastased ja vanemad 20-21-aastased Üldiselt 22-aastased ja vanemad Joonis 6.5. Vaba aja spordiharrastus ajateenistuseel ja ajateenistuses randi vastanuist ja ka pandeemia ajal ei lan- Kuidas on muutunud ajateenistuses spordiga genud hinnangud uurimisperioodi alguse ta- tegelemise tingimused? Küsimuse „Kuivõrd semeni (mil oli rahul vähem kui 40% küsitle- rahul olite ajateenistuses sportimisvõimalus- tuist; joonis 6.6). Seega peegelduvad ajatee- tega?“ vastustes ulatus 2022.-2023. aastal nijate hinnangutes selgelt viimaste aastate väga või pigem rahul olijate osa üle kolmvee- investeeringud sporditaristu arendamisesse. 118 2022/23 28 48 12 8 4 2021/22 23 46 16 10 5 2020/21 18 43 16 15 8 2019/20 21 50 14 11 4 2018/19 19 48 15 12 6 2017/18 14 42 19 14 11 2016/17 7 31 37 16 9 0% 20% 40% 60% 80% 100% Väga rahul Pigem rahul Ei rahul ega mitte rahul Pigem ei olnud rahul Ei olnud üldse rahul Joonis 6.6. Kuivõrd rahul olite ajateenistuses sortimisvõimalustega? Viimastel uuringuaastatel oleme rahulolu aastaga kasvanud kõigi väidete puhul, see- sportimistingimustega uurinud veel ka täp- juures väite „sain spordisaali kasutada endale semalt. Selle raporti aasta, 2022/23. a ja sel- sobival ajal“ puhul 11% võrra ja väite „Mul oli lele eelnenud uurimisaasta võrdluses on aja- piisavalt vaba aega spordiga tegelemiseks“ teenijad kinnitanud edasiminekut teenistuses puhul 10% võrra. Kõigis aspektides, välja ar- vabal ajal sportimise võimalustes (joonis 6.7). vatud spordiinstruktori tugi, on positiivsete väidetega sportimisvõimaluste kohta viimase Sportimisvõimalusi positiivselt kirjeldavate uurimisaasta andmeil nõus või täiesti nõus väidetega nõus olijate („täiesti nõus“ või üle poole vastanutest (52% - 73%). „nõus“ kokku) osatähtsus vastajate seas on 100% 5 10 7 10 6 6 8 6 7 7 14 90% 9 18 16 15 15 19 18 17 80% 19 21 20 14 23 17 70% 20 25 27 60% 24 28 27 50% 47 42 48 38 47 40% 37 44 39 37 30% 34 36 34 20% 22 21 21 24 26 10% 20 19 15 15 13 9 11 8 6 0% 2021/22 2022/23 2021/22 2022/23 2021/22 2022/23 2021/22 2022/23 2021/22 2022/23 2021/22 2022/23 Mul oli piisavalt Treeningkohad Sain spordisaali Mul on piisavalt Sain piisavalt Sain vajadusel vaba aega spordiga (ruumid, väljakud) kasutada endale teadmisi enda grupiviisiliselt piisavalt nõu tegelemiseks olid heal tasemel sobival ajal füüsilise vormi sportida (nt spordiinstruktorilt arendamiseks korvpall, jalgpall) Olen täiesti nõus Olen nõus Ei ole nõus ega vastu Ei ole nõus Ei ole üldse nõus Joonis 6.7. Rahulolu sportimisvõimalustega ajateenistuses: nõusolek väidetega (%) 119 Kokkuvõtteks noorte üldisest tervise paranemisest. Oluline teadmine on aga see, et pandeemia aastatel Ajateenijate tervise- ja füüsilise võimekuse küll tervise ja füüsilise võimekuse hinnangud näitajad teenistuse alguses on paranenud, üldiselt langesid, siis samas pandeemia pe- kuid seda peamiselt ajateenijate keskmise riood ühtlustas vanuserühmade füüsilise või- vanuse languse tõttu. Seega ajateenistusse mekuse enesehinnangut ajateenistuse jook- tulevad võrreldes varasemate aastatega sul. keskmiselt nooremad noormehed ja neiud, enamus neist otse koolipingist. Kuni 19-aas- Sportimisvõimalused on ajateenijate hinnan- tased hindavad oma tervist stabiilselt suhte- gul paranenud ja rahulolu sportimistingi- liselt heaks, siis oma füüsilist vormi heaks või mustega kasvanud, kuid see ei paista otseselt üsna heaks hindavate osakaal on antud va- välja ajateenijate aktiivsusest vabal ajal spor- nusrühmas pigem langeva trendiga. Seega timisel ajateenistuses. Antud küsimus jääb me ei saa nende andmete alusel rääkida edasiseks uurimisteemaks. 120 7. KOHAKONFLIKTI MÕJU ÕPPUSEL USSISÕNAD 2023 Kadri Kallip, Eleri Lillemäe Iga-aastaselt korraldab Kaitsevägi reservväe- Maakaitseüksuste üheks eripäraks on see, et lastele erinevaid õppekogunemisi, millest kriisi ja sõja korral ei muutu nende vastutu- kõige suuremad oma mahult on kevadised sala vastavalt lahinguplaanidele. Eelduseks suurõppekogunemised Kevadtorm ja Siil on, et maakaitseüksuste liikmed tunnevad ning lisaõppekogunemised Okas. Kui varase- või õpivad tundma ühte kindlat piirkonda ük- malt oli õppekogunemiste peamiseks siht- sikasjalikult, elades või harjutades just selles grupiks reservväelased ja nende oskuste kindlas piirkonnas. Kriisis või sõjas annab värskendamine, siis Ukraina täiemahulise ag- eelise, kui üksuse liikmed tunnevad väga ressiooni algusest 2022. aastal on üha sage- hästi kohalikke looduslikke eripärasid ja tea- damini kaasatud õppekogunemistele ka kait- vad, milliseid kohalikke ressursse on võimalik seliitlased. Ukraina sõja algus tingis vajaduse oma tegevuseks mobiliseerida. Ka võib eel- ka Eesti kaitsevõimet ja kaitsjate arvu kiiresti dada, et oma kodukohas paiknemine võib tõsta, mistõttu määrati Kaitseväe sõjaaja tõsta reservväelaste valmidust panustada rii- koosseisu kuuluvate maakaitseüksuste koos- gikaitsesse. seisu 10 000 reservväelast. Kui varem kuulu- Arusaadavalt on aga Eesti eri piirkonnad eri- sid maakaitsesse kaitseliitlased, siis selle neva asustustihedusega, koondudes tugevalt muudatuse tulemusena kuuluvad maakait- pealinna ümber, mistõttu mitte kõikidel re- sesse nüüd ka need reservväelased, kes ei servväelastel ei ole võimalik teenida oma ko- kuulu enam kiirreageerimisreservi koosseisu. dulähedases maakaitseringkonnas (MKR). Uute maakaitsesse lisandunud reservväelaste Selles peatükis võtamegi lähemalt vaatluse väljaõpetamiseks korraldasid Kaitsevägi ja alla olukorra, kus õppusel osaleja peamine Kaitseliit 2023. aasta sügisel Eesti ajaloo suu- elukoht ei langenud kokku elukohale vastava rima õppuse nimega Ussisõnad43. MKR-ga ja nimetame seda kokkuleppeliselt kohakonfliktiks. Kohakonflikti tuvastamiseks 43 Täpsemalt saab maakaitse ja õppuse Ussisõnad kohta lugeda Kaitseväe koduleheküljelt: https://mil.ee/reserv/maakaitse/ 121 kasutasime kahte küsimust, millest üks pee- kokku 69% (N=1149) ja erineb 31% (N=505) geldas maakonda, mille vastaja märkis oma vastajatest. püsivaks elukohaks ja teine MKR-i, mille Vaadates elukoha maakonna ja õppuse ük- koosseisus osalejaks vastaja end märkis. suse kokkulangevust lähemalt, selgub, et Seega tähistab kohakonflikt elukoha ja MKR- Kirde MKR-s oli kõige enam neid, kes ei ol- i mittevastavust, kuid see ei pruugi tingimata nud samast piirkonnast pärit ning suisa 75% viidata nähtuse negatiivsele iseloomule. olid pärit mujalt (vt tabel 7.1). Sealjuures 65% Peatükis uurimegi lähemalt, millisel määral olid pärit Harjumaalt. Kuna Harjumaal elab kohakonflikti esines ning kas ja milline oli ligi pool Eesti elanikest, siis on arusaadav, et selle mõju õppusega rahulolule ja reservväe- osa Harjumaal elavatest reservväelastest laste valmidusele panustada riigikaitsesse. suunati teistesse piirkondadesse. Näiteks Analüüsis kasutame vahetult pärast Ussisõ- näeme, et ka Lääne MKR-s tuli veerand vas- nade õppust elektrooniliselt läbiviidud an- tajatest Harjumaalt, kuid samas suurema rah- keetküsitluse tulemusi. Kuna käesolevas pea- vaarvuga Põhja ja Lõuna MKR-des olid vasta- tükis keskendutakse kohakonflikti mõjule, jad valdavalt ka samast piirkonnast pärit. siis võetakse arvesse ainult nende isikute vas- Antud andmeid võib vaadata aga ka teistpidi tused, kes olid ankeedis märkinud nii oma ning uurida, millistest maakondadest jagune- peamise elukoha maakonna kui ka õppusel sid õppusel osalejad kõige enam oma pea- osalemise MKR-i (N=1654). Seega on ana- misest elukohast erinevasse MKR-i. Tabelist lüüsist välja jäetud kõik need, kes olid märki- 7.2 võib näha, et kõige rohkem sattusid oma nud oma elukohaks „väljaspool Eestit“ kodukohast erinevasse piirkonda Harjumaal (N=37) või kes olid oma elukoha maakonna (56%) elavad vastajad. Suur enamus koha- ja/või maakaitseringkonna jätnud märki- konfliktiga Harjumaa vastajatest läbis õp- mata. puse Kirde MKR-i koosseisus (tabel 7.1). Kuigi Siinjuures on oluline märkida, et tulemused ka Raplamaa paistab silma justkui suure ko- ei ole üldistatavad laiemalt kõikidele maa- hakonfliktiga vastajate osakaaluga, tasub kaitsesse kuuluvatele reservväelastele, vaid panna tähele, et Raplamaa vastajaid on vaid ilmestavad õppusel osalenute ja küsitlusele 23 ning kohakonflikt oli olemas vaid seitsmel vastanute arvamusi ja kogemusi. Õppusel vastajal. Samal ajal said nii Järvamaal, Põlva- osalenute andmed võimaldavad siiski avada maal, Valgamaal kui ka Võrumaal elavad kü- õppuse erinevate tahkude ja reservväelaste sitluses osalenud reservväelased paikneda edasise osalemisvalmiduse vahelisi seoseid. kõik enda kodukoha piirkonnas. Siinjuures tasub rõhutada, et 15% õppusel osalenud 7.1. Kohakonflikti ulatus ja vastanutest jättis märkimata oma elukoha maakonna ja/või MKR-i, mistõttu võis ankee- olemus dile vastanute seas olla ka neid, kelle elukoht Esmalt uurime, mil määral kohakonflikti Ussi- võis asuda eelnevalt mainitud piirkondades, sõnade küsitluse andmetel esineb. Andme- kuid kes olid õppuse ajal sattunud siiski mu- test selgub, et püsiva elukoha maakond ja jale. MKR, mille koosseisus vastaja osales, langeb 122 Tabel 7.1. Ülevaade õppusel osalejate paiknemisest MKR-des maa- ja piirkondade lõikes (N=1654)* MKR Põhja MKR Kirde MKR Lääne MKR Lõuna MKR Maa- ja piirkond N % N % N % N % Põhja piirkond 331 91% 336 65% 54 21% 31 6% Harjumaa Raplamaa 16 4% 5 1% 2 1% 0 0% Kirde piirkond 1 0% 14 3% 0 0% 1 0% Ida-Virumaa Jõgevamaa 0 0% 29 6% 0 0% 2 0% Järvamaa 0 0% 27 5% 0 0% 0 0% Lääne-Virumaa 3 1% 59 11% 0 0% 0 0% Lääne piirkond 1 0% 1 0% 14 5% 0 0% Hiiumaa Läänemaa 1 0% 2 0% 25 10% 0 0% Pärnumaa 3 1% 2 0% 94 37% 3 1% Saaremaa 1 0% 0 0% 59 23% 2 0% Lõuna piirkond 0 0% 0 0% 0 0% 31 6% Põlvamaa Tartumaa 5 1% 40 8% 6 2% 308 59% Valgamaa 0 0% 0 0% 0 0% 31 6% Viljandimaa 0 0% 1 0% 2 1% 54 10% Võrumaa 0 0% 0 0% 0 0% 57 11% KOKKU 362 100% 516 100% 256 100% 520 100% *sinise taustaga tähistatud andmed viitavad kohakonflikti puudumisele, oranžiga tähistatud andmed kohakonflikti olemasolule Tabel 7.2. Ülevaade õppusel osalejate paiknemisest maakondade lõikes kohakonflikti järgi (N=1654) Kohakonflikt puudub Kohakonflikt olemas KOKKU Maa- ja piirkond N % N % N % Põhja piirkond Harjumaa 331 44% 421 56% 752 100% Raplamaa 16 70% 7 30% 23 100% Kirde piirkond Ida-Virumaa 14 88% 2 13% 16 100% Jõgevamaa 29 94% 2 6% 31 100% Järvamaa 27 100% 0 0% 27 100% Lääne-Virumaa 59 95% 3 5% 62 100% Lääne piirkond Hiiumaa 14 88% 2 13% 16 100% Läänemaa 25 89% 3 11% 28 100% Pärnumaa 94 92% 8 8% 102 100% Saaremaa 59 95% 3 5% 62 100% Lõuna piirkond Põlvamaa 31 100% 0 0% 31 100% Tartumaa 308 86% 51 14% 359 100% Valgamaa 31 100% 0 0% 31 100% Viljandimaa 54 95% 3 5% 57 100% Võrumaa 57 100% 0 0% 57 100% KOKKU 1149 69% 505 31% 1654 100% 123 Eeltoodu põhjal saab tuua välja, et küsitlusele malevasse. Veel tõi üks vastanu välja, et soo- vastanud reservväelastest olid oma püsielu- vib tulevikus oma üksust vahetada, et sattuda koha maakonnast erinevas piirkonnas ligi piirkonda, mis on tema jaoks tuttav. kolmandik ning kõige enam tekkis killustatus „Muigama pani meile ette loetud tutvus- Harju- ja Raplamaa vastajate seas, kes toeta- tus, kus Maakaitse idee on selles et inime- sid oma elukohast erinevate MKR-ide mehi- sed kaitsevad kiirelt enda kodukohti või tatust. piirkondi mida nad tunnevad - meie rüh- mas polnud praktiliselt mitte ühtegi ini- Kohakonflikti lähemaks uurimiseks võeti aga mest kellel oleks mingi side /…/ [asukoht], vaatluse alla ka kolm avatud küsimust, millele või kes neist piirkondadest kuhu meid saa- vastajad said anda vastuse vabatekstina. deti, tunneks.“ Nendeks olid: „Arvatavasti sooviks üksust muuta. Olin  Mis õppekogunemisel kogetust võib määratud kohta kus ei olnud ühtegi tutta- vat ja asukoht oli võõras. Oleks huvitatud suurendas ja/või vähendas Teie soovi kodukohas olemast, kuna olen seal ka jahi- osaleda järgmisel õppekogunemisel?“ mees siis kõik metsad hästi selged ja hea (N=339) meelega oleksin teises piirkonnas.“  „Kui soovite õppekogunemise kohta veel Huvitava leiuna saab esile tuua ühe vastaja, mõtteid jagada või ettepanekuid teha, kes oli küsimustiku alusel küll oma põhilisest siis tehke seda siin.“ (N=209) elukohast erinevas maakaitseringkonnas,  „Palun hinnake, milliseid eesmärke peaks kuid kes tõi vabades vastustes esile, et ta oli Teie arvates täitma õppekogunemine?“ sellega rahul, kuna sattus sellesse piirkonda, vastusevariant „Muu, palun kirjutage…“ kust ta tegelikult pärit oli. See viitab koha- (N=61) konflikti mitmekesisele palgele. Püsiva elu- Läbi töötati ainult need avatud küsimuste koha erinevus osaleja maakaitseringkonnast vastused, mis olid asjakohased kohakonflikti ei pruugi tingimata tähendada, et määratud teema uurimiseks. Andmetest selgus, et nen- piirkond on reservväelasele võõras. Reserv- dest vastanutest, kelle elukoht ja MKR ankee- väelastel võib olla hoopis püsivam ja tuge- dis ei kattunud, viitas otseselt kohakonfliktile vam side selle kohaga, kus ollakse üles kas- vaid üheksa inimest. Sealjuures kirjeldas ena- vanud või kus asub näiteks perekonna suvila. mus neist võõrasse malevasse sattumist pi- Järgnevalt vaatame ka kvantitatiivselt, kas gem negatiivses võtmes. Näiteks mainisid õppusele tuleku meelsus erineb nende vas- mitmed õppusel osalejad, et nad oleksid tajate seas, kellel esines kohakonflikt ja kellel soovinud olla enda kodukoha malevas, kuna mitte. Selgub, et nii nendest, kellel esines ko- siis oleks piirkond nende jaoks tuttav olnud. hakonflikt kui ka nendest, kellel mitte, tuli Lisaks toodi välja, et võõrasse malevasse sat- hea meelega õppusele ca 1/3 ning ligikaudu tumine vähendas oluliselt nende motivat- pooled olid valmis oma kohust täitma (joonis siooni õppusel osaleda. Ka leiti, et maleva- 7.1). Kuigi võib esile tuua, et veidi enam ko- tesse jagamisel oleks pidanud tegema suure- hakonfliktiga reservväelastest oleks võima- mat eeltööd, et reservväelastel oleks olnud luse korral tulemata jätnud, ei võimalda sta- võimalus osaleda õppusel enda kodu lähedal tistilised testid selle erinevuse statistilist olu- ja vastajatele jäi kohati arusaamatuks, miks oli paigutatud neid just sellesse kindlasse 124 lisust kinnitada. Seega tuleku meeleolu ku- Küll aga võib püstitada hüpoteesi, et peami- jundamist kohakonflikti poolt ei saa kvan- sest elukohast kaugemas piirkonnas õppusel titatiivsete andmete põhjal esile tuua. osalemine võib mõjutada õppusega rahulolu. Sellele ka järgnevalt oma tähelepanu pöö- rame. 31% Tulin siia hea meelega 31% 50% Olin valmis oma kohust täitma 55% 18% Oleksin võimaluse korral tulemata jätnud 13% 1% Tulin täiesti vastumeelselt 2% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% Kohakonflikt olemas Kohakonflikt puudub Joonis 7.1. Õppusele tuleku meeleolu kohakonflikti esinemise lõikes (N=1646) 7.2. Kohakonflikt ja õppusega Andmete kvantitatiivne analüüs näitab, et rahulolu need vastajad, kellel esines kohakonflikt, on õppuse üldise korralduse suhtes tõepoolest Nagu eelnevalt mainitud, näitas avatud küsi- kriitilisemad. Kui kohakonfliktita vastajatest muste analüüs, et reservväelased ei viidanud oli õppuse üldise korralduse osas kriitilised oma vastustes ainult otseselt võõras piirkon- (väga halb ja pigem halb) 13%, siis kohakonf- nas asumisele, vaid nad tõid välja ka asjaolu- liktiga vastajatest 21%. See erinevus on ka sid, mida oli võimalik kaudselt seostada ko- statistiliselt oluline. Eeltoodud vastustest läh- hakonfliktiga. Sellised vastused olid seotud tuvalt vaatame lisaks, kuidas erinevad koha- näiteks transpordiprobleemidega kodukoha konflikti esinemise alusel saabumisele ja va- ja õppuse asukoha vahel ning neid oli vabade rustuse väljavõtmisele ning lahkumisele ja vastuste seas kaheksa. Näiteks mainisid ena- varustuse tagasiandmisele antud hinnangud. mik kaudsele kohakonfliktile viitavatest re- Ka selles osas selgub, et statistiliselt olulisel servväelastest, et transporti kogunemiskohta määral saab mõlemas aspektis kinnitada ko- ja õppuselt tagasi ei olnud üldse korraldatud hakonfliktiga vastajate kõrgemat kriitilisuse või oli see halvasti korraldatud. Sealjuures astet. Kui nendest vastajatest, kellel koha- tõid mitu vastanut välja, et kuigi paljud tulid konflikt puudus, jäi saabumise ja varustuse õppusele kaugemast piirkonnast, siis ei ol- väljavõtmisega rahule 85%, siis kohakonflik- dud arvestatud sellega, kuidas osalejad tege- tiga vastajatest jäi rahule 73%. Sarnased osa- likult õppusele jõuavad ning sealt lahkuvad. kaalud saab esile tuua ka lahkumise ja varus- Ka kirjeldas mitu vastajat, et transpordikor- tuse tagasiandmise puhul (vastavalt 85% ja ralduse tõttu raisati pikkade vahemaade 71%). tõttu väga palju aega, mistõttu jäi õppusest lõppkokkuvõttes halb mulje. Õppuse korraldus ja sellega rahulolu võib sõltuda aga ka konkreetsest MKR-ist. Kui 125 vaadata lähemalt õppekogunemisega üldist Kirde MKR-is oli kõige enam kohakonfliktiga rahulolu ja rahulolu saabumise ning lahkumi- vastajaid, mis lõigi esialgse kuvandi koha- sega, siis selgub, et kuigi kõikides MKR-ides konflikti efektist. Seda järeldust võimaldab on antud õppuse korraldusele väga kõrgeid kinnitada ka regressioonanalüüs (detailse- hinnanguid, eristuvad teistest madalamate mad tulemused ei ole siinkohal näidatud). hinnangute poolest Kirde MKR-i vastajad Nimelt kui võtta regressioonanalüüsi mudelis (joonis 7.2). üheaegselt kontrolli alla kohakonflikt ja MKR, siis ei ole seos kohakonflikti ja õppekogune- Analüüsides kohakonflikti seost õppusega mise üldise korraldusega rahulolu vahel sta- korraldusele antud hinnangutega MKR-ide tistiliselt oluline, vaid oluliseks muutub hoo- lõikes, siis selgub, et enam ei saa kohakonf- pis MKR, mille koosseisus vastaja õppusel likti efekti statistiliselt olulisel määral esile osales. tuua. Tulemus on ka igati loogiline, kuna Põhja maakaitseringkond 90% 10% Õppekogunemise üldine Lõuna maakaitseringkond 85% 15% korraldus Lääne maakaitseringkond 93% 7% Kirde maakaitseringkond 76% 24% Põhja maakaitseringkond 86% 14% Lahkumine ja varustuse tagasiandmine Lõuna maakaitseringkond 82% 18% Lääne maakaitseringkond 90% 10% Kirde maakaitseringkond 70% 30% Põhja maakaitseringkond 89% 11% Saabumine ja varustuse väljavõtmine Lõuna maakaitseringkond 84% 16% Lääne maakaitseringkond 81% 19% Kirde maakaitseringkond 73% 27% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Väga hea/pigem hea Pigem halb/Väga halb Joonis 7.2. Õppekogunemise korraldusele antud hinnangud MKR-ide lõikes (N=1632-1644) 126 Avatud vastustest ilmnes veel, et kaudselt vii- Võrreldes varasemate õppustega tõid õp- tasid kohakonfliktile ka need õppusel osale- puse Ussisõnad küsitlusuuringus osalenud jad, kes mainisid, et nende jaoks olid teised reservväelased aga vähem esile seda, et rühmaliikmed täiesti võõrad. Selliseid vastu- nende jaoks oli õppusele tulekut soodusta- seid oli andmestikus seitse. Kusjuures, õp- vaks teguriks üksuse ühtekuuluvustunne ja puse sihtrühm oli varasematest õppustest võimalus saada kokku oma teenistuskaaslas- erinev, kuna õppusel osalesid ka need reserv- tega. Võib eeldada, et üheks põhjuseks oli väelased, kes ei olnud üldse õppustel käinud just see, et rühmad koosnesid inimestest, kes ja/või olid ajateenistuse läbinud pikka aega olid teineteise jaoks alguses võõrad. tagasi. Seega oli õppuse puhul ootuspärane, Kui vaadata aga lähemalt õppusega rahulolu et teatud hulk või kõik rühmaliikmed ei tund- üksusega seonduvatest aspektidest lähtuvalt nud teineteist. Sealjuures viitas enamus re- (joonis 7.3), siis näeme, et olenemata koha- servväelastest, kelle elukoht ja MKR ei kattu- konflikti olemasolust, andsid vastajad nii õp- nud ankeedis, et nende rühmas ei olnud puse emotsionaalsele õhustikule kui ka ük- mitte ühtegi tuttavat isikut. Üks vastanu kir- suse ühtekuuluvustundele ja sidususele õp- jeldas, et ta tundis enda rühmast ühte kaas- pusejärgselt võrdselt kõrgeid positiivseid last, mistõttu oli õppus tema jaoks palju hinnanguid. Sealjuures on oluline asjaolu, et meeldivam, sest oli võimalik meenutada ku- üleüldiselt anti õppekogunemisele osalejate nagist ajateenistuse aega. poolt nendes tahkudes väga kõrgeid hinnan- Need vastanud, kes tõid välja, et nende jaoks guid ja sestap on nendes tunnustes ka va- olid rühmaliikmed võõrad, pidasid väga olu- rieeruvust vähe. See ühtib hästi eelpool esi- liseks, et nad saaksid jätkata edaspidi samade tatud vastaja kirjeldusega ning viitab sellele, rühmakaaslastega. et kuigi õppusele tulles ei olnud üksuse “Ma ei kohanud kogu õppuse vältel ühtki koosseis tuttav ja seetõttu ei tõusnud see inimest, kellega koos aega teenisin ja esile ka tavapäraselt tugeva motiveeriva te- peaaegu kõik teised minu jao- ja rühma- gurina, oldi õppuse lõpuks omavahel tutta- kaaslased nägid teineteist samuti esimest vaks saadud ning oli tekkinud ühtsustunne. korda. Eks ta nii vist saab olema ka sõja ajal, aga usun, et õppustel tekkinud kamraadlus Sealjuures on oluline aga märkida, et mitmed kindlasti aitaks tulevikus õppustele sissee- vastajad tõid välja, kuidas võõraste rühma- lamise protsessi lihtsustada ja sel juhul kaaslastega õppusel osalemine tekitas nega- oleks rühma ühtsus- ja meeskonnatunde tiivseid emotsioone ning muuhulgas vähen- tekkimine oluliselt kiirem.” das ka motivatsioon, et osaleda nii Ussisõna- Rõhutamist väärib asjaolu, et paljud reserv- del kui ka järgnevatel õppustel. Järgnevalt väelased pidasid oma avatud vastustes õp- pööramegi tähelepanu kohakonflikti ja riigi- pusel osalemise üheks peamiseks motivaato- kaitsesse panustamisvalmiduse omavaheli- riks ühtekuuluvustunnet, mis oli seotud tut- sele seosele. tavate isikutega ühes üksuses olemisega. 127 emotsionaalne ühtekuuluvustunne Üldiselt 5% 50% 44% Oma üksuse ja sidusus Kohakonflikt olemas 4% 51% 43% Kohakonflikt puudub 5% 49% 44% Õppekogunemise Üldiselt 5% 57% 38% õhustik Kohakonflikt olemas 5% 60% 34% Kohakonflikt puudub 4% 56% 39% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Väga halb Pigem halb Pigem hea Väga hea Joonis 7.3. Õppekogunemise emotsionaalse õhustiku ja oma üksuse ühtekuuluvustundele antud hin- nangud kohakonflikti esinemise lõikes, tärniga tähistatud statistiliselt olulised erinevused (N=1607- 1625) 7.3. Valmisolek panustada tades. Andmetest selgub, et kui nendest, kel- riigikaitsesse lel kohakonflikt puudub, on valmis relvasta- tud vastupanus osalema 85%, siis kohakonf- Esmalt võtame vaatluse alla vastanute val- likti olemasolul on see osakaal vaid margi- misoleku osaleda järgmisel õppekogunemi- naalselt väiksem – 83%. Erinevust ei võimalda sel, kuna õppekogunemiste näol on tegemist kinnitada ka statistilised testid. ettevalmistusega vajaduse korral riigikaitses ja sõjategevuses osaleda. Andmetest selgub, Riigikaitselisi hoiakuid ilmestavad küsitluses et õppusele tuleku valmiduses ei saa koha- veel neli väidete paari, kus vastajal on palu- konflikti alusel erinevust kinnitada. Mõlemal tud skaala vastandotsades asuvate väidete juhul jääb valmidus osaleda järgmisel õp- puhul indikeerida, millise väite poolega nad pekogunemisel 80% ringi. Küll aga on statis- rohkem nõustuvad. Samu väidete paare on tiliselt olulisel määral võimalik tuua esile eri- lähemalt analüüsitud ka peatükis 3. Väidete nevus selles, kui kiiresti ollakse valmis järgmi- paarid iseloomustavad valmisolekut osaleda sel õppekogunemisel osalema. Nimelt need kaitsetegevuses, toetust Eesti riigikaitsemu- vastajad, kellel kohakonflikt puudus, on val- delile, arvamust õppekogunemiste kohta ja mis tulema järgmisele õppekogunemisele oma pikemaajalise rolli nägemist riigikaitses. veidi varem ja selle tulemuse puhul saab kin- Kõikide väidete puhul on väidete keskmine nitada ka statistiliselt olulist erinevust (joonis väärtus kohakonflikti olemasolul ja selle puu- 7.4). dumisel väga sarnane ja ka statistilised testid ei võimalda erisust siin sisse tuua. Seega võib Vaatame, kas kohakonflikti olemasolu mõju- tuua esile, et kohakonflikti ja kaitsetahte va- tab ka kaitsetahet ehk valmidust osaleda helist seost ei ole võimalik meie andmete kaitsetegevuses relvastatud vastupanu osu- põhjal välja tuua. 128 35% Poole aasta kuni aasta pärast 40% 45% Kahe-kolme aasta pärast 36% 20% Nelja aasta pärast või hiljem 24% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% Kohakonflikt olemas Kohakonflikt puudub Joonis 7.4. Järgmisele õppekogunemisele tuleku eelistatav aeg kohakonflikti esinemise lõikes (N=1116) Kokkuvõte Ka väärib rõhutamist asjaolu, et isegi kui and- Selles peatükis vaadeldi, millises ulatuses ko- med võivad viidata kohakonfliktile, siis tege- hakonflikt Ussisõnade õppuse küsitlusuurin- likkuses ei pruukinud õppusel osalemise gul osalejate vastuste põhjal esines ja millist MKR-i piirkond olla reservväelaste jaoks võõ- mõju avaldas see vastajate õppusega rahu- ras. Näiteks võidi sattuda piirkonda, kus asus lolule ja valmisolekule panustada riigikait- lapsepõlvekodu või teine elukoht. Lisaks ei sesse. pruukinud reservväelased mujale MKR-i sat- tumist pidada ka probleemiks, kui ennast ei Tulemustest selgus, et vastajad peavad oluli- identifitseeritud piirkonnaga, kus elati või ei seks üksuse ühtekuuluvustunde kujunemist peetud õppusel osalemise asukohta prob- ning kuigi sel korral tuldi kokku suuresti võõ- leemseks, sest see ei asunud Eesti väiksuse raste teenistuskaaslastega ja ühtekuuluvus- tõttu elukohast väga kaugel. tunne ei olnud õppusel osalemist soodusta- vate tegurite seas esirinnas, anti ühtekuulu- Võib eeldada, et Eesti väiksus mängib rolli ka vustundele õppuse lõpus siiski kõrgeid hin- selles, et kohakonflikt kaitsetahet ei kujunda nanguid. Ka vabades vastustes peegeldasid – Eesti suuruses väikeriigis on kõik piirkon- reservväelased soovi edaspidistel õppustel nad lähedased ning ei ole oluline, kas Eesti sama koosseisuga kokku tulla. Kohakonflikti kaitsmisesse panustatakse konkreetselt oma teiseks tahuks oli rahulolematus transpor- kodukandis või mõnes muus piirkonnas. diga. Kuivõrd kohakonflikti puhul tuli liikuda Siiski võib sisulise kaitsetegevuse puhul olla oma elukohast kaugemale kogunemispunkti, oluline, et kaitstakse endale hästi teada-tun- kerkisid esile logistilised probleemkohad, mis tud piirkonda, mille erinevaid ressursse on andsid omakorda tunda ka õppusele saabu- kohaliku elanikuna lihtsam ja kiirem mobili- misele ja lahkumisele antud hinnangutes. seerida. 129 LISA 1 Lisa 1 tabel 1. Eesmärkide prognoos ootuste kaudu: lineaarse regressioonimudeli kordajad usaldus- vahemikuga usaldusnivool 95% (N=1761) Prognoositav tunnus Riigikaitselised Enesearenduse Füüsilise vormi Praktilised eesmär- Seletav tunnus eesmärgid eesmärgid eesmärgid gid Riigikaitselised ootused 0,33±0,04 0,20±0,05 (0,03±0,05)1 0,07±0,05 Enesearenduse ootused 0,16±0,04 0,15±0,05 (0,03±0,05) (-0,01±0,05) Füüsilise vormi ootused 0,08±0,04 0,05±0,05 0,10±0,05 (-0,01±0,05) Praktilised ootused -0,07±0,04 (0,01±0,05) 0,06±0,05 0,18±0,05 Mudeli konstant (0,02±0,04) (0,02±0,05) (-0,01±0,05) (0,02±0,05) Mudeli kirjeldusaste 14% 6% 2% 4% 1 Sulgudesse võetud kordaja oleks statistiliselt null (p=0,05), kui andmestikku tõlgendada valimina; usaldusvahemik katab nulli. Lisa 1 tabel 2. Rühma sidususe mõõdikud Positiivne Negatiivne Organisat- Tunnuse Vertikaalne horison- horison- siooniline si- kirjeldus- sidusus taalne sidu- taalne sidu- dusus aste sus sus Ma tunnen väga tugevat sidet oma 0,19 0,79 0,19 -0,03 0,70 rühma liikmetega Minu põhiväärtused sarnanevad Kait- 0,12 0,45 0,58 0,06 0,56 seväe väärtustega Rühmas on isikuid, kes lükkavad enda -0,03 0,10 -0,17 0,81 0,70 ülesandeid teiste kaela Suhtlen paljude rühma liikmetega ka 0,12 0,70 0,14 0,04 0,52 väljaspool teenistust Rühma liikmed hoiavad kokku kui nad 0,34 0,72 0,15 -0,12 0,67 peavad meeskonnana tegutsema Rühmas on isikuid, kes üritavad üle- -0,04 0,03 -0,08 0,82 0,68 mate käske mitte täita Seoses Kaitseväega on mul valdavalt 0,33 0,32 0,70 -0,09 0,71 positiivsed emotsioonid Ma võin enamuse oma rühma liikmete 0,35 0,58 0,36 -0,23 0,64 peale kindel olla Tunnen uhkust, et olen osa Kaitseväest 0,26 0,35 0,73 -0,04 0,73 Rühmas on teiste suhtes vägivaldseid -0,12 -0,36 0,40 0,46 0,52 inimesi Ma usaldan oma ülemat 0,89 0,22 0,19 -0,06 0,87 Ülem saab enda tööga hästi hakkama 0,91 0,13 0,14 -0,05 0,86 Tunnen, et Kaitsevägi on osa minu tu- 0,13 0,02 0,80 -0,04 0,66 levasest elust Kriisiolukorras teeniksin meelsasti oma 0,78 0,20 0,32 -0,06 0,76 ülema alluvuses Rühmas on isikuid, kes norivad (nt tee- -0,05 -0,39 0,21 0,63 0,60 vad pahatahtlikku nalja) teistega Ma olen rahul oma ülemaga 0,86 0,25 0,05 -0,02 0,81 Kirjeldusaste, % 22 18 16 13 69 130 3,23 Võimalus parandada füüsilist vormi 3,96 3,33 Võimalus ennast arendada 3,88 3,24 Väljakutset ja põnevust pakkuvad tegevused 3,68 3,25 Soov kaasajateenijaid mitte alt vedada 3,45 Soov tõestada endale ja teistele, et olen 3,05 võimeline ajateenistuse läbima 3,38 2,85 Püstitatud ülesannete selgus 3,30 2,79 Minu väärtustamine ajateenistuse jooksul 3,30 2,66 Minu soorituste tunnustamine ülemate poolt 3,12 2,76 Kohusetunne oma riigi ja rahva ees 3,04 1,98 Võimalus teha karjääri riigikaitse valdkonnas 2,32 1,00 2,00 3,00 4,00 5,00 Keskmine motivaatori tugevus Ajateenistuse lõpus Ajateenistuse alguses Lisa 1 joonis 1. Motivaatorite keskmine tugevus teenistuse alguses ja lõpus, usaldusvahemik usaldus- nivool 95% 131
Allikas: Kaitsevägi dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel