Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate
Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Tallinn 2024
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
2
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
Nimetus: Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: Idasuuna Arenduse OÜ
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 5139031
E-post
[email protected]
KSH ekspert: Mihkel Vaarik
Töö versioon: 29.05.2024
3
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................ 4
Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 5
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus .............................................................................................. 7
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .......................................................10
2.1 Arengudokumendid ......................................................................................................10
2.2 Kehtiv üldplaneering .....................................................................................................10
2.3 Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi teemaplaneering ..........................................12
3 Mõjutatav keskkond ..............................................................................................................14
4 Võimalikud keskkonnamõjud.................................................................................................16
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ...............................................................16
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele .....................16
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ..............................................16
4.4 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus..............................................................17
4.5 Mõju välisõhule s.h lõhn ...............................................................................................18
4.6 Müra ..............................................................................................................................19
4.7 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ............................................................................21
4.8 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................21
4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ..........................................21
4.10 Mõju kultuuriväärtustele ..............................................................................................22
4.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ......................................................................23
4.12 Lähipiirkonna teised arendused ning võimalik mõjude kumuleerumine .....................25
4.13 Keskkonnalubade vajadus .............................................................................................26
4.14 Muud aspektid ..............................................................................................................27
Järeldused.......................................................................................................................................28
Kasutatud materjalid ......................................................................................................................31
4
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ
(reg nr 11453673) 2024. aastal. Vastutav keskkonnaekspert oli Mihkel Vaarik.
Soldina küla Kurvi ja Raja maaüksuste detailplaneering algatati endise Vaivara Vallavolikogu
20.09.2007 otsusega nr 120. Samaaegselt algatati ka DP keskkonnamõju strateegiline
hindamine 2007. aastal kehtinud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) alusel. Koostati keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm ja
viidi 2008. aastal läbi selle avalikustamine. Edasi on planeeringu koostamine seiskunud.
2015. aastal kehtima hakanud planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et
detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta
möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse § 1 lõike 4 kohaselt tuleb enne 30.06.2015 algatatud
detailplaneeringute menetlus lõpetada kolme aasta jooksul planeerimisseaduse jõustumisest
ehk 1. juuliks 2018. Tähtaeg ühildub planeerimisseaduse § 139 lõikes 2 sätestatuga.
Planeerimisseaduse eelnõu juurde koostatud seletuskiri märgib lk 179 kolme aastase tähtaja
sätestamise kohta järgmist: „Nimetatud aja möödudes peab kohalik omavalitsus tegema
detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse. Tähtaja kehtestamine aitab
tagada, et detailplaneeringute koostamine toimuks mõistliku aja jooksul ega jääks venima.“
Kui detailplaneeringu menetlus on seiskunud ja on lõpuni viimata seadustes toodud tähtajaks
ning samuti on detailplaneeringu lähteülesanne aegunud, siis on otstarbekas algatada uus DP
menetlus.
Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on 07.05.2024 esitatud taotlus varasema DP menetluse
lõpetamiseks ja alale uue DP algatamiseks samadel tingimustel.
Vastavalt KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu" § 13 punktile 1 tuleb eelhinnang koostada Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul
tööstuspiirkonna arendamisel ning § 13 punktile 2 vastavalt tuleb eelhinnang koostada
infrastruktuuri ehitamise valdkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide,
elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete
projektide arendamisel. Samuti tuleb määruse § 16 (muud juhud) järgi keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang anda muu käesolevas määruses nimetamata tegevus, mis
võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Eelnevat arvesse võttes on antud planeeringu
algatamisel vajalik KSH eelhindamise läbiviimine.
5
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.
08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja erinevatest
asjakohastest juhendmaterjalidest.
Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate
Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu (DP) koostamisel on täna kehtiva seadusandluse
põhjal vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või
mitte. Lõpliku otsuse sellele KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus
ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu
põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
Tuleb arvestada, et KSH algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt
strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kui aga strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua
olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist kaaluda ja vajadusel KSH algatada
viivitamata.
6
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks on Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvad Raja ja
Kurvi maaüksused, kuhu soovitakse kavandada äri- ja tootmismaa krundid. Sisuliselt
kavandatakse uut tehnoparki, kus on kaasaegsetele nõuetele vastavad tootmis- ja ärimaa
kinnistud koos sinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega. Selline läbimõeldud terviklik
vajaduspõhine ärikinnisvara arendus on suunitlusest lähtuvalt logistiliselt soodsas asukohas
paiknev infrastruktuuri „toorik“, kus arendaja planeerib atraktiivsed multifunktsionaalsed või
spetsiifilised krundid ja vastavalt erinevate huvitatud klientide vajadusele ka hooned
terviklikult/osaliselt välja ehitab.
Raja maaüksus (kat. tunnus 51401:001:0330) on maatulundusmaa 100%. MÜ pindala on
29.44 ha, millest kõlvikuliselt moodustab haritav maa 19.59 ha, looduslik rohumaa 6.29 ha,
metsamaa 0.32 ha, õuemaa 0.15 ha ja muu maa 3.09 ha. Maaüksuse lõunapiiril asub
amortiseerunud elamu (EHR kood 102028048 ), mis kuulub lammutamisele.
Raja maaüksus (85101:003:0395) on maatulundusmaa 100%. MÜ pindala on 11.06 ha, millest
kõlvikuliselt moodustab haritav maa 10.12 ha, looduslik rohumaa 0.46 ha ja muu maa 0.48
ha.
Kurvi maaüksus (85101:003:0346) on elamumaa 100%. MÜ pindala on 19 954 m², millest
haritav maa moodustab 19 882 m² ja looduslik rohumaa 72 m².
Juurdepääs DP alale on võimalik riigi põhimaanteelt nr 1 Tallinn-Narva tee kas Härmamäe tee
või Narva-Arumäe tee kaudu. Alale juurdepääs kavandati Narva-Arumäe kõrvalmaanteelt.
Planeeritavale alale ulatub riigi põhimaantee Tallinn-Narva maantee kaitsevöönd ulatusega
50 m äärmise sõiduraja välimisest servast, samuti avalikult kasutatava Narva-Arumäe tee
kaitsevöönd ulatusega 50 m.
Alast lääne poole jääb Lennuvälja (kat. tunnus 85101:003:1275) maaüksus, kuhu samuti
koostatakse detailplaneeringut ning millega tuleb antud planeeringu koostamisel muuhulgas
arvestada. Lennuvälja maaüksusel asub olemasolev murukattega lennurada, kuid DP eskiisi
kohaselt on sinna planeeritud uus lennurada, ühendustee, parkimisrada, samuti krundid äri-
ja tootmismaade teenindushoonete ja seonduvate tegevuste jaoks (kavandada ka tehnopark,
et meelitada piirkonda uusi ettevõtteid). Lisaks on alale kavandatud ka õppesõiduplats (koos
libedasõidu rajaga), helikopterite maandumisplats ning motoringrada pikkusega u 2,4 km.
Kavandatava tegevuse puhul ei saa võimaldada instrumentaallennureeglite järgi toimuvate
lendude (IFR) tingimustele vastavat lennutegevust, sest sellisel juhul ulatuks piirangupind üle
riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile.
7
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
Soldina küla Kurvi ja Raja maaüksuste detailplaneering on algatatud endise Vaivara
Vallavolikogu 20.09.2007 otsusega nr 120. Kuna dokumendid on tänaseks vananenud, esitati
alale uus DP algatamise taotlus ja kaalutakse KSH vajadust.
Raja ja Kurvi maaüksuste DP eesmärk on planeeritava maa-ala äri- ja tootmismaa
sihtotstarbega kruntideks jaotamine (kruntide suurus ca 2000 m² - 40 000 m²) ärihoonete
rajamiseks, samuti transpordimaa tänavate ja juurdepääsuteede rajamiseks, tootmismaa
tehnorajatiste (alajaam, gaasijaotusjaam, pumbajaam jms) rajamiseks. Samuti määratakse
moodustavate kruntide ehitusõigus, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
liikluskorralduse ja vajalike tehnovõrkude lahendamis tingimused. Seoses Narva lennuvälja
arengutega loobutakse varasema lahendusega võrreldes antud asukohas ühiskondlike
hoonete rajamisest ja DP ala kirdenurka on nüüd kavandatud üks üldkasutatava maa krunt,
mis on avalikult kasutatav hooneteta maa näiteks haljasala vms tarbeks.
Joonis 1. Kavandatud tegevus. Väljavõte DP eskiisist.
Uue DP algatamisel puudub võrreldes varasemaga vajadus uue puurkaevu ja reoveepuhasti
rajamiseks, kuna eeldatavalt on võimalik ala liita olemasoleva ühisveevärgi- ja
kanalisatsioonisüsteemiga. Vaivara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava
8
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
aastateks 2016-2028 kohaselt on selleks nüüdseks perspektiiv olemas. AS Narva-Jõesuu
Kommunaal (endise nimega AS KA Vaiko) on määratud vee-ettevõtjaks Olgina ja Sinimäe
alevikus. Tehnovõrgud kavandatakse taotletavate tehniliste tingimuste, arvestatakse
Lennuvälja maaüksuse analoogiaga. Olemasolev ühisveevärgi torustik on de110 veetorustik
Olgina alevikus Narva maantee (85101:003:0930) kinnistul. Olemasolev reovee
ühiskanalisatsioonitorustik on Olgina alevikus Rebase tänav L1 kinnistul (85101:003:1039)
paiknev de200 reoveetorustik. Vajalik on DP alale reoveepumpla kavandamine. Planeeringu
ala orienteeruvad vooluhulgad ei ole hetkel teada. Planeeringu koostamisel antakse
põhimõtteline lahendus ning ehitusprojektis täpsustatakse planeeringuala konkreetsed
lahendused.
Konkreetsed tegevused kruntidel ja sellega kaasnev veevajadus, reoveekogus ning
kõvakattega pindadelt kogutava sademevee hulk ei ole hetkel teada. Vastavalt
Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate
piirväärtused ja reovee puhastusastmed”) tuleb sademevesi, mis ületab sademevee
reostusnäitajate piirväärtusi enne suublasse juhtimist puhastada.
Narva-Arumäe tee ning Tallinn-Narva tee ääres asub olemasolev D-kategooria gaasi
magistraaltorustik maksimaalse töörõhuga MOP üle 16 bari. Olemasoleva D-kategooria
gaasitorule rakendub katsevöönd. Muud gaasitorustikud planeeringualal hetkel puuduvad.
Vajadusel saab planeeringuala liita maagaasivõrguga hoonete soojusvarustuse tagamiseks.
9
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Arengudokumendid
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+ sätestab, et aastaks 2035 toimib Ida-
Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse
loomist soodustav ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja
mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele.
Maakonna ettevõtluse mitmekesistamisel on oluline uute põlevkivisektorist sõltumatute
tootmiste ja teenuste loomine maakonda, välisinvesteeringute kaasamine, tööstus- ja
ettevõtlusalade rohepöörde projektide edendamine ja uue ettevõtluse soodustamine, mis
aitab kasvatada ettevõtlusaktiivsust ning leida uusi ärivõimalusi.
Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025 konkreetsem arenguplaan tootmise ja äri arendamiseks
puudub. Kõrvalkinnistul on ette nähtud lennuvälja arendamine.
2.2 Kehtiv üldplaneering
Varasema samale alale DP algatamise ajal 2007.a kehtis veel varasem Vaivara valla
üldplaneering, mis nägi alale ette väikeelamute-, büroohoonete- ning maatulundusmaa.
Detailplaneering sisaldas algatamisel seega kehtiva üldplaneeringu muutmisettepanekut.
Detailplaneeringu ala jääb alates 1. jaanuarist 2018 Narva-Jõesuu ja Vaivara valla liitumise
tulemusel tekkinud Narva-Jõesuu linna territooriumile, kuid värskema üldplaneeringu
kehtestamiseni kehtib alal Vaivara valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vaivara
Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11.
Üldplaneeringus on detailplaneeringu ala maakasutuse juhtotstarbeks reserveeritud ärimaa
(üldplaneeringu kaardil tähisega BR), kuhu võib rajada ainult ärimaa sihtotstarbega haakuvaid
hooneid ja rajatisi nagu bürood, laod keskkonnaohutute kaupade hoidmiseks, tanklad,
autoremondi töökojad, kauplused vms kaubandus-, ning teeninduspinnad, majutuse-,
meelelahutuse- ja söögikohad, keskkonnaohutu väiketootmisega (nt arvuti- või
elektroonikaseadmete kooste vms) tegelevate ettevõtete ruume jms analoogset
äriotstarbelist maakasutust, mis ei nõua otseselt tootmismaa sihtotstarbe määramist.
Erandina võib selle otstarbega alal asuda äripiirkonda otseselt teenindavate tehnorajatiste
maa (katastri järgi: tootmismaa). Samuti on lubatud sinna rajada vabaaja veetmisega seotud
ettevõtlust jmt.
10
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
Joonis 2. Väljavõte Vaivara valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetest.
Ärimaade ja reserveeritud ärimaade planeerimisel ja kõigi muude äriobjektide planeerimisel
tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
• detailplaneeringus või projekti asendiplaanil tuleb määrata ärimaa krundi minimaalne
haljastuse protsent ja anda haljasalade asukohad ning vajalik parkimiskohtade arv ning
paigutus;
• ärihoone tuleb maanteede äärde paigutada nii, et seda teenindavad laoplatsid ja parklad
jääks maantee poolsesse külge või kavandatava ärihoonestuse vahele. Sellisel juhul toimiks
11
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
ärihoone väljapool krunti asuvale alale müraseinana, mis summutaks teelt ja krundi seest
tulevat liiklusmüra;
• enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste või turiste teenindavate ärihoonete juurde
tuleb tagada bussi parkimise võimalus;
• ärihoonete parkimine tuleb lahendada krundi siseselt;
• ärimaale rajatud hoonetesse ei ole lubatud seada korteriomandit, kui detailplaneering seda
ette ei näe. Samuti ei ole ärimaale lubatud rajada iseseisvat elamufunktsiooniga hoonet (sh
ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist, st üle aastast majutusteenust pakkuvad
majutusasutused), kui detailplaneering seda ette ei näe. Vastavat tüüpi hoone puhul tuleb
parkimise jms korraldamisel lähtuda elamutele esitatud nõuetest.
DP algatamine ei ole vastuolus endise Vaivara valla kehtiva üldplaneeringuga.
Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71 on algatatud Narva-Jõesuu linna
üldplaneeringu koostamine. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu eelnõu on läbinud avaliku
väljapaneku. Uues ÜP-s on uute tootmisalade planeerimisel lähtutud olemasolevate
lähedusest, et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist. DP alale ei ole uue ÜP
maakasutuse kaardil hetkel juhtotstarvet määratud. Maaüksuste omanikud on samas
esitanud vallale taotluse endise juhtotstarbe kandmiseks uue ÜP eelnõusse.
2.3 Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi teemaplaneering
Detailplaneeringu ala kattub osaliselt Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi puhveralaga.
Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ on heaks kiidetud
regionaalministri 06.03.2013 kirjaga nr 13-2/22-10.
Trassi puhverala sisse jäävad Kurvi maaüksus ja Raja maaüksuse põhjaosa riigi põhimaantee
ääres.
Teemaplaneeringu seletuskiri ütleb, et trassi koridori puhveralas tuleb arendustegevuse
kavandamisel arvestada maanteeliiklusest tulenevate mõjudega, nagu võimalik müra ja
õhusaaste. Seetõttu ei ole puhveralas soovitav müra ja saastetundlike objektide rajamine.
Seoses perspektiivse I klassi maantee väljaehitamisega on teemaplaneeringus ette nähtud
mitmeid müratõkke rajatisi maanteest põhja suunas, mis vähendaks maanteemüra.
12
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
Joonis 3. Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi koridori e. puhverala paiknemine
detailplaneeringu alal. Allikas: Transpordiamet.
Juhul, kui põhimaantee trassi koridorist kaugemale jäävad arendusalad vajavad juurdepääsu
põhimaanteele, tuleb arendustegevuse kavandamisel arvestada Tallinn-Narva maantee
teemaplaneeringus väljatöötatud lahendusega. Detailplaneeringu ala juurdepääsu lahendus
ei tohi minna konflikti Tallinn-Narva maantee teemaplaneeringuga. Detailplaneeringu
koostamine ei ole vastuolus Tallinn-Narva põhimaantee trassi teemaplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd Transpordiametiga.
13
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
3 Mõjutatav keskkond
Detailplaneeringu ala asub Narva-Jõesuu linnas Soldina külas. DP alast lääne pool asub Narva
lennuväli, mida on kavas hakata tulevikus arendama ning mis võib seejärel kitsendada DP ala
kasutusvõimalusi. Hetkel töötab lennuväli ainult 01.05-31.10 ja vähe kasutatav lennurada on
valgustamata.
DP alast põhja pool, Tallinn-Narva maanteest üle tee leidub mitmeid arenevaid Olgina aleviku
arenduspiirkondi.
Planeeringualal kaitstavad loodusobjektid puuduvad. Kaitse- ja hoiualasid, Natura 2000
võrgustikku kuuluvaid alasid, kaitsealuste liikide leiukohti DP alale ega selle lähiümbrusesse
ei jää.
Lähimad kaitstavad alad asuvad planeeringualast ca 3 km ida suunas, milleks on Narva jõe
alamjooksu hoiuala (KLO2000089) ja Struuga loodusala (RAH0000602). Lähim veekogu on
läänes Soldina peakraav (VEE1065800).
Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige kehtiva üldplaneeringu elluviimine ja
planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate
ehitustegevuse alus.
Joonis 4. Planeeringuala paiknemine hetkel piiranguid põhjustavate objektide suhtes. Alus:
Maainfo kaardirakendus.
14
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
Lähtuvalt geoloogilisest ehitusest alal põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt-
või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.
DP alal puudub hetkel elektriliitumine ning vee- ja kanalisatsiooniga liitumine.
Detailplaneeringu ala paikneb trassidega varustatud piirkonna lähedal ja seda on võimalik
tulevikus erinevate tehnovõrkudega liita.
Ala ei ole kaetud maaparandussüsteemidega, kuid seal asuvad hetkel PRIA-s registreeritud
kasutusel olevad põllumassiivid.
Joonis 5. Planeeringuala põllumassiivid. Alus: Maainfo kaardirakendus ja PRIA.
15
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
4 Võimalikud keskkonnamõjud
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
DP alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim
Natura 2000 ala, Struuga loodusala (RAH0000602), jääb planeeringualast u 3 km kaugusele ja
kattub Narva jõega. Narva jõgi on selles piirkonnas inventeeritud Natura elupaigatüübina
3260 (jõed ja ojad).
Struuga loodusala kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ja lamminiidud (6450),
liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio
crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik
tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik
vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (jääb Natura alast 3 km kaugusele),
siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks
Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit,
negatiivselt.
Tegevusega ei kaasne mõjusid Struuga loodusalale (Narva jõele) ja seal elutsevatele
liikidele. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele.
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele
Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti ega kõrge väärtusega
taimekooslusi. Sellest lähtuvalt ei ole oodata olulist mõju kaitsealustele liikidele.
Planeeringualale ja selle kontaktvööndisse ei jää looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid
alasid. Käsitletaval alal puuduvad ka kaitsealuste liikide teadaolevad leiukohad. Lähim
kaitseala (Narva Pimeaed, KLO1200459) jääb alast ca 4 km kaugusele ida suunda.
Eelnevast lähtuvalt olulist negatiivset mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele ei avaldata.
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende
16
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Metsamaad on alal vaid 0.32 ha, mis tuleb raadata
enne ehitustegevuse algust. Tegu ei ole metsa vääriselupaiga tunnustele vastava alaga ega
muul viisil väärtusliku (nt aktiivses puhkemajanduslikus kasutuses oleva) kooslusega. Seega
võib raadamise mõju pidada mõõdukalt negatiivseks.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata
jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete
taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse
jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest.
Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda
jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja
omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistu varasemat
maakasutust ei saa välistada, et lennuraja pinnas võib kohati olla reostunud kütusega. Sellest
lähtuvalt tuleb ehitustegevuse käigus jälgida praeguselt lennuraja osalt eemaldatava pinnase
seisundit ning selle reostuse kahtluse korral teostada reostusanalüüsid. Reostuse esinemisel
tuleb pinnas anda üle edasiseks käitlemiseks jäätmekäitlejale.
4.4 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus
DP alal veekogud ja nende veekaitselised kitsendused puuduvad. Ehitustööd peavad olema
korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.
Perspektiivne võimalus on liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Kui lokaalset
veevõttu ei kavandata, siis eeltoodust lähtuvalt pole vaja taotleda ka keskkonnaluba vee
erikasutuseks.
Arvestades reovee kavandatavat käitluslahendust (eeldatavalt ühiskanalisatsioon), ei ole
oodata olulist negatiivset mõju veekeskkonnale. Juhul kui detailplaneeringu lahenduse
edasisel elluviimisel osutub vajalikuks lokaalse reoveekäitluslahenduse kasutamine, siis tuleb
tagada selle vastavus keskkonnakaitsenõuetele.
Hetkel ei ole teada täpsemat reoveemahtu ega sademevee käitluse lahendust. Arvestades ala
suurust, siis on võimalik sademevesi immutada ja/või juhtida kraavidesse. Kuna
kavandatavatel kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu sademevee reostumiseks
17
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
kütuste ja õlidega, siis platsidelt ja teedelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne
immutamist või suublasse juhtimist õlipüüduris.
Reostuse vältimise meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega
kaasnevalt mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.
DP alale võimaliku tankla projekteerimisel tuleb rakendada kaasaegseid veekaitsemeetmeid
- kogu tankla ala tuleb projekteerida vett läbilaskmatu kattega, paigaldatavad mahutid rajada
topeltkestalised ja mahutitele rajatakse lekkekontrolli süsteem, lisaks varustatakse mahutid
ületäite anduritega, torustikena tohib kasutada vastavaid sertifikaate omavaid
plastmaterjale, tankla tuleb varustada tankuritega, mis katkestavad tankimise automaatselt
paakide täitumisel või vooliku purunemisel. Arvestades asjaolu, et kogu planeeringuala asub
nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning vältimaks veekeskkonna reostumist, tuleb ka tanklaga
seotud alalt tulev sademevesi enne ärajuhtimist või immutamist puhastada liiva-
õlipüüduris.
Kavandatav tegevus avaldab vähesel määral mõju pinnase veerežiimile. Alalt pinnase- ja
sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada vastava projektiga.
4.5 Mõju välisõhule s.h lõhn
Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning
lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms). Ehitustööd
kavandatakse eeldatavalt etapiti.
Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel
võib piirkonnas esineda kohati kõrge radooniriskiga alad. Ka ärihoonete puhul viidatakse
tavaliselt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“, mille alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone
ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on
siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi
ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi
viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head
praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.
Detailplaneeringu praeguses faasis ei ole teada alal tegutsema hakkavad ettevõtted ning
seega ei saa täpselt hinnata võimalikke heiteallikaid ja nendest väljutatavate saasteainete
18
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
koguseid. Tegevuste edasistel kavandamistel tuleb arvestada võimaliku keskkonnalubade
kohustusega.
Kavandatava tankla käitamisel tuleb arvestada, et juhul kui tankla summaarne naftasaaduste,
muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete
(alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 tähenduses) laadimiskäive aastas on
suurem kui 2000 m3, kuid väiksem kui 10 000 m3, siis vajab tegevus paikse heiteallika
registreeringut. Suurema kui 10 000 m3 käibe korral (mis antud juhul on vähetõenäoline) on
vajalik keskkonnaluba paikse heiteallika käitamiseks. Kuna tankla laadimiskäive jääb väga
suure tõenäosusega alla 10 000 m3 aastas, siis ei ole oodata olulist mõju piirkonna
õhukvaliteedile. Väiketanklate puhul pole keskkonnaluba nõutav just seetõttu, et nende
tegevusega olulist mõju õhukvaliteedile ei kaasne.
Kavandatava tegevuse olulised käitamisaegsed mõjud välisõhus seisundile eeldatavalt
puuduvad. Samas ei ole hetkel teada ala kruntidel kavandatavate (tootmis)tegevuste
iseloom. Kavandatud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist ehitus- ega kasutusaegset
lõhnahäiringu teket.
4.6 Müra
Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist müra, mis võiks põhjustada häiringuid
väljaspool planeeringuala. Arvestada tuleb, et kõrvalkinnistule kavandatakse lennuvälja
arendamist ja motoringrada. Lisaks näeb lennuvälja planeering ette ka õppesõiduplatsi ja
helikopteri maandumisplatsi rajamist. Müra tekitavad lennuvälja kasutusperioodi jooksul seal
maanduvad ja õhku tõusvad lennukid ja helikopterid.
Lennuvälja kasutusaegse müra võimalikku mõju võib pidada käsitletava detailplaneeringu
puhul kõige olulisemaks aspektiks lisaks olemasolevale maanteeliiklusele.
Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra
normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a
määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71).
Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest
põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või
liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra normtasemed on:
19
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
− müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise
abinõusid;
− müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uus
planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse
hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.
Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad
määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Vastavalt üldplaneeringu
maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:
− I kategooria - virgestusrajatise maa-alad;
− II kategooria - haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu
maa-alad, rohealad;
− III kategooria - keskuse maa-alad;
− IV kategooria - ühiskondlike hoone maa-alad;
− V kategooria - tootmise maa-alad;
− VI kategooria - liikluse maa-alad.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et
planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset.
Liiklusmüra määruse 71 tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja
lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise
liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel.
DP ala piirneb põhjast vahetult riigimaanteega (transpordimaaga), millele ei rakendu müra
normtasemed (Vaivara valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt).
Praegu koostatava Lennuvälja detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva Narva
lennuvälja arendamist – lennuraja pikendamist ja kõvakatteliseks muutmist. Samuti
kavandatakse helikopteri maandumisplatsi. Lennuvälja arendustegevus võimaldab selle
kasutust praegusest suuremate lennukite poolt. Samuti võimaldab taristu väljaarendamine
intensiivsemat kasutust (praegu lennuväljal puudub vajalik teenindav taristu ja seetõttu on
kasutus vähene). Selge on, et seoses lennuvälja arendustegevusega on oodata lennuväljal
toimuvatest tegevustest tulenevalt müratasemete suurenemist ka lähialal. Lennuvälja
kinnistu ja lähiala detailplaneeringule on koostatud KSH aruanne (Lemma OÜ). KSH koosseisus
on tehtud lennuvälja mürahinnang. Detailplaneering on vastu võetud Narva-Jõesuu
Linnavolikogu 15.05.2024 otsusega nr 95 ja suunatud avalikule väljapanekule.
20
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
4.7 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne
eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse või vibratsiooni teket.
4.8 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Oht inimese (eelkõige ehitajate) tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis.
Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates
dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid
ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust
nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik
vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha otsest mõju varale. Kaudselt on DP ala
arendamisel eeldatavalt Ida-Virumaale laiemalt positiivne mõju läbi töökohtade loomise.
Tšarterlendude võimalus kõrvalkinnistul lennuväljal võib soodustada ettevõtluse edendamist
ka DP alal.
4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine
Kavandatava tegevusega kaasneb ulatuslik maakasutuse muutus – praegune valdavalt
rohumaa ala asendub suures osas hoonestatud ja kõvakatteliste aladega. Vähesel määral on
tegevuse elluviimiseks vajalik ka metsamaa raadamine, kuid valdav maakasutuse muutus on
praeguse rohumaa arvelt.
Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske
nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt soojussaare efektina, kus
suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad
suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Tekkiv soojussaar on
ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem tehisala. Maa-ameti soojussaarte
kaardirakendusest on näha, et olulised soojussaarte tekkekohad on tehnopargid. Samuti on
täheldada soojussaarte teket parklate ja ka olemasolevate lennuväljade puhul.
Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes ka äri- ja tootmishoonete
kruntidele ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada. Samuti on
soovitav kasutada maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis
võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega
kaasnevate valingvihmade veekoguseid. Vältida suurte ilma haljastuseta parklate
kavandamist – liigendada parklaid põõsaste ja puudega.
21
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada endise keskkonnaministri poolt kinnitatud
kliimamuutustega kohanemise arengukavaga1. Kliimamuutustega kohanemise arengukava
ja selle juurde kuuluva rakendusplaani kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste
sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste
sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri
äärmuslikud muutused. Muuhulgas on soovituslik territoorium liigendada, vältida ulatuslikke
kõvakattega pindu, et vähendada kuumasaarte teket, tolmu jm ainete lendumist ning tagada
esteetilisem ning puhtam keskkond. Kliimamõju leevendamiseks parklate ja platside rajamisel
tuleb eelistada katet, mis tagab sadevee läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist
võimalusel vältida või liigendada suuri tehispindasid rohealade või kõrghaljastusega.
DP alal veekogudest tulenevat üleujutusohtu ei ole tuvastatud. Maa-ameti üleujutusalade
kaardirakenduse kohaselt ei jää planeeringuala üleujutusohu riskipiirkonda. Üleujutusohu oht
seega alal puudub ja selle riske seoses kliimamuutuste mõjuga ei ole asjakohane hinnata.
Planeeringu sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete
hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee
lahendusi, sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on
suurem kui torustikel. Sademevee lahenduste projekteerimisel, sh dimensioneerimisel, tuleb
arvestada muutuvate kliimaoludega.
Kuivõrd tegu on planeeringuga, siis otseseid kasvuhoonegaaside heiteid, mis kaasnevad
kavandatavate ehitiste elektri- ja soojusenergia tarbega ning mootorkütuste tarbega ei ole
võimalik hetkel asjakohaselt hinnata. Juhul kui alale kavandatakse edaspidi olulise
kasvuhoonegaaside heitega käitisi tuleb nende mõju kliimale hinnata vastavate
tegevuslubade taotlemisel. Kaasaegsed hooned kasutavad siiski vähem elektrienergiat ja
sellega väheneb elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku
vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase.
Lokaalsed mõjud on olemas, kuid olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega
kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.
4.10 Mõju kultuuriväärtustele
Planeeringualale ega lähinaabrusse ei jää muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid
kultuurimälestisi.
Mõju kultuuriväärtustele ei esine.
1 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
22
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
4.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Kavandatud tegevusega kaasnevalt võib seoses Narva lennuvälja arendamisega mõningal
määral kaasneda lennuõnnetuse oht maandumisel või õhkutõusmisel.
Vastavalt lennundusseaduse § 341 on lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus on maa-ala
lennuvälja ja kopteriväljaku ümber, millel asuvatele ehitistele kehtestatakse ohutu
lennuliikluse tagamise eesmärgil kõrguspiirangud ning kus reguleeritakse lennuliiklust
mõjutada võivat muud inimtegevust. Lähiümbruse määratlemise eesmärk on lennuvälja või
kopteriväljaku käitamisega ning lennundustegevusega kaasnevate riskide maandamine,
lennuohutuse tagamine ja elanike kaitse.
Lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist.
Kaitsevöönd on lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse tagamiseks
ning lennuväljalt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, kus
kitsendatakse kinnisasja kasutamist.
Lennuvälja kaitsevöönd moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 meetrini
lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest
lähenemisalade suunas.
Transpordiametil on õigus lennuvälja käitaja taotlusel teha põhjendatud juhul erand
lennuvälja kaitsevööndi mõõtmete vähendamiseks, kui sellega on tagatud samaväärne
lennuliikluse ohutus. Lennuvälja käitaja lisab taotlusele riskianalüüsi.
Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud sõltuvad lennuraja pikkusest,
lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest lennujuhtimis- ning
raadionavigatsiooniseadmetega. Kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ning
kõrguspiirangud sõltuvad kopteri lennuklassist, lennutegevuse laadist ja kopteriväljaku
varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. Täpsed lähiümbruse
mõõtmed ja kõrguspiirangud kehtestab Transpordiamet.
Transpordiamet edastab kehtestatud lähiümbruse mõõtmed Maa-ametile maakatastrisse
kandmiseks. Lähiümbruse mõõtmeid peab seejärel kohalik omavalitsus arvestama edasiste
üld- ja detailplaneeringute koostamisel.
Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed
ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni
kaupa ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja
23
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded
kopteri lennuklassi alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Lennuvälja tõusu- ja lähenemissektori piirangupinnale seatakse maksimaalsed võimalikud
ehituskõrgused (kõrgust arvestatakse koos kõikide katusele paigaldatavate seadmete jms)
maapinnast, olenevalt sektori täpsest asukohast.
Lennundusseaduse § 352 on toodud lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused. Tuleb
arvestada, et lennuvälja kaitsevööndis on keelatud muuhulgas seadmete paigaldamine, mille
töö võib segada lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööd ja uute elamurajoonide
ja ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad).
Lennuõnnetus võib lisaks inimohvritele kaasa tuua tulekahju või plahvatusohu ja/või
võimaluse, et kütust lekib pinnasesse. Samas nii DP ala kui lennuvälja planeerimisel,
projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal tegutsemisel järgitakse kehtivas õiguses esinevaid
nõudeid lennuohutusele ja tehakse koostööd Päästeametiga ja Transpordiametiga.
Detailplaneeringu algatamisel on arvestatud DP alale tankla rajamisega. Kütusemahutite
planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda asjakohastest
keskkonnanõuetest. Arvestada tuleb, et tegu on kaitsmata põhjaveega alaga. Mahutite
liigitumine ohtlikuks ettevõtteks sõltub kavandatavast üheaegselt hoiustatavast kütuse
mahust. Ohtlikuks loetakse käitisi, milles hoiustatav kütuse kogus on üheaegselt üle 1000
tonni2. Tankla kütusemahutite maht jääb kindlasti väiksemaks kui ohtlikku ettevõtte
künniskogus. Kütuse hoiustamisel võivad esineda järgmised inimtegevusest või
tehnogeensetest protsessidest tulenevad ohud:
1. Kütuse väljavoolamine. Lekkeid võib põhjustada hooletus mahuti kütusega täitmisel;
transpordimahuti torustike või voolikute mehhaanilised vigastused; mahuti
mehhaanilisel vigastused.
2. Tulekahju. Ohutuskaardi andmetel on kütus ja kütuseaurud tuleohtlikud ained.
Süttimist võib põhjustada säde, leek või piisava soojusmahtuvusega ning küllalt kõrge
temperatuuriga ese või keskkond. Kütuste süttimise ja põlemise korral vabanev rohke
soojusenergia võib süüdata ümbritsevaid alasid.
Tulekahju teket võivad põhjustada lahtise tule kasutamine (tuleohutusnõuete
rikkumine); mehhaanilise või elektrilise sädeme teke; tahtlik süütamine.
2
Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku
kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” Lisa (ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 28.05.2021 määruse nr 27 sõnastuses).
24
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
3. Plahvatus. Teatud juhtudel võivad kütuseaurud plahvatuslikult süttida. Kütuste
aurude plahvatus tekib juhul, kui need segunevad õhuga sobivas vahekorras ning
samaaegselt on olemas süüteallikas (lahtine tuli, säde vms). Kui kütust sisaldavad
mahutid puutuvad kokku tulega, siis suurenenud siserõhu tõttu anumates on olemas
plahvatusoht. Toote mahavalgumise korral tekkiv süsivesinike aurude ja õhu segu
võib plahvatada või süttida sädemete või kuumade pindadega kokkupuute tagajärjel.
Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahutit.
Mahuti peab olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga, mis mahutab 110%
mahuti kogumahust.
Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega
lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning
teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise
eesmärgil“.
4.12 Lähipiirkonna teised arendused ning võimalik mõjude
kumuleerumine
Lähipiirkonnas pole lisaks lennuvälja arendusele teada teisi samalaadseid uusi arendusi, mis
võiksid põhjustada koosmõju.
Teisel pool Tallinn-Narva riigimaanteed Olgina alevikus on kehtestatud mitmeid
detailplaneeringuid, kuid reaalset arengut seni ei ole. Piirkonna müraallikateks on pigem
tulevane lennuliiklus ja maanteeliiklus ning nende koosmõju.
Lennuvälja detailplaneeringus on üldplaneeringu kohasele lennuvälja maale ja
reserveeritud lennuvälja maale kavandatud lisaks liiklusmaale ka äri- ja tootmismaa
sihtotstarbed, mis on kasutusotstarbelt seotud eelkõige lennundusvaldkonnaga.
25
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
Joonis 6. DP ala lähiala detailplaneeringud. Alus: Maainfo kaardirakendus.
4.13 Keskkonnalubade vajadus
Hetkel, DP algatamise staadiumis, pole teada, millist tootmist alal hakatakse tegema.
Tööstusheite seadus määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad ja
sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise eest. Antud
alale tootmishoonetesse vastavaid tegevusi suure tõenäosusega ei kavandata. Seaduse alusel
06.06.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsus määrus nr 89 “Alltegevusvaldkondade loetelu ning
künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba” täpsustab
tegevusi, mille käitamiseks on nõutav kompleksluba. Tegevused on sarnase iseloomuga
olulise keskkonnamõjuga tegevustele KeHJS järgi, millele tuleb algatada KMH.
Võimalike keskkonnahäiringute vähendamist, keskkonna hea seisundi tagamist ning
keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamist reguleerib
keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Seaduse § 11 (Ettevaatuspõhimõte) lõige 2 järgi
selgitatakse keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel välja nende tegevuste mõju
keskkonnale ning seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju
26
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
hindamise menetlus. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse peatükk 5 reguleerib
keskkonnalubade menetlust ja loa olemasolu seadusega sätestatud juhtudel. Keskkonnaluba
annab õiguse vähemalt üheks seaduse § 41 nimetatud, milleks on vee erikasutus,
saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku või jäätmete käitlemine. Keskkonnaloa
annab Keskkonnaamet. Loa andmisel tuleb loa andjal täiendavalt kaaluda keskkonnamõju
hindamise (KMH) vajadust.
Jäätmeseaduse § 73 alusel on jäätmeluba vajalik jäätmete kõrvaldamiseks, jäätmete
taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse
käigus, metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus.
Hetkel pole ette näha taoliste ettevõtete (käitiste) asumist hinnatavale alale.
Võimalike äri- ja tootmisettevõtete keskkonnaloa, keskkonna kompleksloa või paikse
heiteallika registreeringu kohustus tuleb selgitada vastavalt iga ettevõtte kavandatavast
tegevusalast ja -mahust. Keskkonnalubade ja keskkonnakomplekslubade taotlemisel tuleb
hinnata vastavust välisõhu kvaliteedi piirväärtustele, arvestades piirkonnas esinevat
foonisaastet. Planeeringu faasis, kus pole teada tegutsema hakkavad ettevõtted, mahud,
heiteallikate paiknemine jms algandmed, ei ole võimalik hinnata saasteainete heitkoguseid
ega mõju õhukvaliteedile. Paikse heiteallika käitamiseks vajaliku keskkonnaloa saamise
eelduseks on tegevuse vastavus õhukvaliteedi piirväärtustele.
4.14 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse. Antud juhul kavandava detailplaneeringu olulisus
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Tegu on hetkel
kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas oleva tegevusega.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi,
sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa
Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste
õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata.
27
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
Järeldused
Kehtivad detailplaneeringud alal puuduvad. Planeeringualale algatati DP endise Vaivara
Vallavolikogu 20.09.2007 otsusega nr 120. Samaaegselt algatati ka DP keskkonnamõju
strateegiline hindamine, seda 2007. aastal kehtinud Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel. Algatamise hetkel kehtis varasem Vaivara valla
üldplaneering ja DP algatati ÜP-d muutvana. Samale alale uue detailplaneeringu algatamisel
tuleb omavalitsusel eelmine menetlus nõuetekohaselt lõpetada.
Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on esitatud uus DP algatamise taotlus, mille algatamisel tuleb
kaaluda KSH vajadust. DP algatamise taotlus menetletakse vastavalt praegu kehtivale
õigusele ja kehtiva planeerimisseaduse alusel.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata
detailplaneeringu elluviimisel ning hoonete ja rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat
olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise
läbiviimist. Täiendavaid uuringuid ja hinnanguid asjakohastele mõjudele saab anda ka DP
koostamise käigus.
DP ala võib tulevikus jääda lennuvälja kaitsevööndisse, kus tuleb arvestada
lennundusseaduses toodud piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud võimaliku müraga.
Lennuvälja lennuliikluse müra on põhjustatud maanduvate ja õhkutõusvate lennukite
mootoritest, mille levik väliskeskkonnas tulenevalt liikumiskõrgusest on võrreldes muu
liiklusmüraga laialdasem. Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevus oleks seaduse järgi uute
elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad jms).
Õigusaktide, nagu “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” või “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”, järgi laienevad
ühiskasutusega hoonetele nagunii ka rangemad normid.
Antud juhul elamuid ja selliseid ühiskasutusega hooneid ei kavandata ning vastuolu
puudub. Tootmis- ja ärihoonete puhul on tegemist eeldatavalt ilma olulise ruumilise mõjuta
tegevustega, mille puhul tootmisest ei tulene olulist keskkonnamõju ning mis ei oleks
vastuolus lennuvälja kaitsevööndis lubatud tegevustega.
KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist vajalikuks
järgnevatel põhjustel:
1) kavandatav tegevus ei põhjusta teadaolevatel andmetel looduskeskkonna
vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;
28
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
2) detailplaneeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju
hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
3) detailplaneeringu hõlmatud alal ja lähipiirkonnas ei paikne looduskaitseseaduse
alusel kaitstavaid alasid, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke
alasid;
4) detailplaneeringuga ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega
terviklikkusele ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;
5) DP ala on kavandatud väljaspoole rohelise võrgustiku ala;
6) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
Tegevusega ei kaasne õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete
saastetasemete esinemist;
7) kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse,
valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
8) tegevusega kaasneb eeldatavalt teataval määral müratasemete tõus, kuid
arvestada tuleb eelkõige maanteeliikluse ja kavandatava lennuliikluse
koosmõjuga;
9) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei
ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
majandustegevusele;
10) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse olulist
kasvu. DP koostamisel tuleb teha koostööd Transpordiameti ja Päästeametiga;
11) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole
ette näha esialgse eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist
negatiivset keskkonnamõju. Puuduvad muud olulised kriteeriumid, mis
detailplaneeringu puhul tingiks KSH algatamise vajaduse.
Eelnevast lähtuvalt teeb eelhinnang ettepaneku jätta Raja ja Kurvi maaüksuste DP
keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata. Planeeringu keskkonnakaitselisi
küsimusi on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise ja menetlemise käigus.
29
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne
otsuse tegemist tuleb küsida (KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu
põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid.
Siiski tuleks planeerimisel ja edaspidi järgida järgmisi soovitusi:
− Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate
parkimiskohad ei tohi olla rajatud veekogude lähedale. Ehitustööd peavad olema
korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.
− Hoonete konstruktiivse ja tehnilise lahenduse kavandamisel lähtuda energiasäästlike
hoonete kontseptsioonist. Järgnevates projekteerimisstaadiumites analüüsida
hoonete energiakulu, energiatarbimise efektiivsust ja heitmete vähendamise
meetmeid. Näha planeeringus ette võimalused hoonete ja platside lahendustes
alternatiivsete energiaallikate (eeskätt päikeseenergia) kasutamiseks.
− Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes ka äri- ja
tootmishoonete kruntidele ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti
vähendada.
− Samuti on soovitav kasutada maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud
kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada
sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid. Vältida suurte ilma
haljastuseta parklate kavandamist – liigendada parklaid põõsaste ja puudega.
− Planeeringu sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate
sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb
looduslähedasi sademeevee lahendusi, sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee
koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel.
− Planeeringus tuleb ette näha kõvakattega alade sademevee puhastamine
õlipüüduriga.
− Planeeringu koostamisel kütusemahutite kavandamisel tuleb sätestada, et kütuse
hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahuteid.
Mahutid peavad olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga, mis mahutab
110% mahuti kogumahust.
30
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuvate Raja ja Kurvi maaüksuste detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Töö versioon: 29.05.2024
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+
Kättesaadav: https://ivol.kovtp.ee/maakonna-arengustrateegia
Vaivara valla üldplaneering.
Kättesaadav: http://vaivaravald.ee/dp/yp2/yp2_pdf/dp_pass.htm
Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava
Kättesaadav: https://ivol.ee/ida-viru-maakonna-energia-ja-kliimakava
Seadused, määrused:
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/867983?leiaKehtiv
Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003
Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
VEKA (veevaldkonnaga seotud info):
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803
31
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;
\*020b0604020202020204Arial\*Helvetica;\*02010600030101010101SimSun\*?????;
\*00000400000000000000Mangal\*Courier New;\*02040503050406030204Cambria Math\*Calisto MT;
\*00000000000000000000Microsoft YaHei\*Cambria;\*00000000000000000000Tahoma\*Lucidasans;
@Microsoft YaHei;\*02010600030101010101@SimSun\*@Arial Unicode MS;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;
\*02040503050406030204Cambria;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;
\*020f0502020204030204Calibri;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;
Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times;
Times New Roman (Arabic)\*Times;Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Arial\*Helvetica;
Arial CE\*Helvetica;Arial Cyr\*Helvetica;Arial Greek\*Helvetica;
Arial Tur\*Helvetica;Arial (Hebrew)\*Helvetica;Arial (Arabic)\*Helvetica;
Arial (Vietnamese)\*Helvetica;SimSun Western\*?????;Mangal\*Courier New;
Cambria Math\*Calisto MT;Cambria Math CE\*Calisto MT;Cambria Math Cyr\*Calisto MT;
Cambria Math Greek\*Calisto MT;Cambria Math Tur\*Calisto MT;Cambria Math (Vietnamese)\*Calisto MT;
Microsoft YaHei Western\*Cambria;Microsoft YaHei CE\*Cambria;Microsoft YaHei Cyr\*Cambria;
Microsoft YaHei Greek\*Cambria;Microsoft YaHei Tur\*Cambria;Tahoma\*Lucidasans;
Tahoma CE\*Lucidasans;Tahoma Cyr\*Lucidasans;Tahoma Greek\*Lucidasans;
Tahoma Tur\*Lucidasans;Tahoma (Hebrew)\*Lucidasans;Tahoma (Arabic)\*Lucidasans;
Tahoma (Vietnamese)\*Lucidasans;Tahoma (Thai)\*Lucidasans;@Microsoft YaHei Western;
@Microsoft YaHei CE;@Microsoft YaHei Cyr;@Microsoft YaHei Greek;@Microsoft YaHei Tur;
@SimSun Western\*@Arial Unicode MS;Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;
Times New Roman Cyr\*Times;Times New Roman Greek\*Times;
Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times;
Times New Roman (Arabic)\*Times;Times New Roman (Vietnamese)\*Times;
Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Cambria;Cambria CE;
Cambria Cyr;Cambria Greek;Cambria Tur;
Cambria (Vietnamese);Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;
Times New Roman Cyr\*Times;Times New Roman Greek\*Times;
Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times;
Times New Roman (Arabic)\*Times;Times New Roman (Vietnamese)\*Times;
Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Times New Roman\*Times;
Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Calibri;Calibri CE;
Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur;
Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic);Calibri (Vietnamese);
Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;;;;;;;;
;;;;;;;;;;;
\*\*
Normal;
heading 4;
heading 5;
heading 6;
heading 7;
heading 8;
heading 9;\*Default Paragraph Font;\*
Normal Table;\*
Heading 4 Char;\*
Heading 5 Char;\*Heading 6 Char;\*
Heading 7 Char;\*
Heading 8 Char;\*Heading 9 Char;\*
Hyperlink;\*Numbering Symbols;
Heading;
footer;\*Footer Char;
Table Heading;
Table Contents;
List;
header;\*
Header Char;
Index;
List 2;
AK;
Adressaat;
Title;\*
Title Char;
Sõnum;
Balloon Text;\*
Balloon Text Char;\*
\*
Gert UiboaedAnnaGrete Paalberg
\*http://schemas.microsoft.com/office/word/2003/wordml
\*0100\*D:\\\\veebi\.dotx\*
\*shapeType1fFlipH0fFlipV0
fFilled1lineWidth0fLine0bWMode9fBackground1fLayoutInCell1fLayoutInCell1\*
\*
\*
\*
\* PAGE \\* MERGEFORMAT
2
\*.\*.\*.\*)
\*()\*()\*()\*
()\*()
Saatja kuupäev
02.07.2024
Kellelt
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Kellele
Pealkiri
Narva-Jõesuu linna Soldina kü
la Raja ja Kurvi detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise eelnõu
Kaitsevägi
Meie: 02.07.2024 nr 4-4/24/2921-2
Narva-Jõ
esuu Linnavalitsus esitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele seisukoha andmiseks Narva-Jõesuu linna Soldina küla Raja ja Kurvi detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise eeln
õu koos lisadega.
Detailplaneeringu ala koosneb Raja 51401:001:0330 (kinnistu nr 3549808), Raja 85101:003:0395 (kinnistu nr 3691008), Kurvi 85101:003:0346 (kinnistu nr 3691008) ja Härmam
äe tee 85101:003:1031 (kinnistu nr 4702908) kinnistutest.
Detailplaneeringu eesmärk on kinnistute moodustamine, ehitusõiguse mää
ramine tehnopargi rajamiseks ja infrastruktuuri loomine. Krundipiiride korrastamine. Maa sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks vastavalt kehtivale üldplaneeringule. Detailplaneering
u KSH eelhinnangus on märgitud, et planeeringus tuleb näha ette võimalused hoonete ja platside lahendustes alternatiivsete energiaallikate (eeskä
tt päikeseenergia) kasutamiseks.
Palume Kaitseväel tutvuda Narva-Jõesuu linna Soldina küla Raja ja Kurvi detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jä
tmise eelnõu ja nende lisadega ning esitada oma arvamus nende kohta hiljemalt 16.07.2024. Kui nimetatud kuupäevaks ei ole seisukohta võ
i ettepanekuid laekunud, siis loeme, et Kaitseväel ei ole ettepanekuid esitatud materjalide kohta.
Lugupidamisega
Priit Alekask
planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht
717 0536; +372 53871440