Teie 18.01.2023
Alfa-Omega Communications Meie 26.01.2023 nr 12.2-1/430-2
[email protected]
Vastuskiri
Austatud proua Aasma
Osaühingu Alfa-Omega Communications, registrikood 10639849, seadusliku esindajana esitasite
Rahandusministeeriumile pöördumise, milles palusite kinnitada, et Integratsiooni Sihtasutus,
registrikood 90000788, (edaspidi: hankija) oli sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse "Eesti keele
aktiivset kasutamist toetavad spordi- ja kultuuritegevused Ida-Virumaa lastega peredele",
viitenumber 212150, (edaspidi: riigihange) kehtetuks tunnistamisel teadlik Rahandusministeeriumi
poolt selle riigihanke läbiviimisel tuvastatud formaalsetest ja sisulistest vigadest.
Kõnealune riigihanke menetlus oli 2019. aastal Rahandusministeeriumi juhtumipõhise järelevalve
fookuses. Rahandusministeeriumi seadusest tulenevaks ülesandeks on teha avalikes huvides riiklikku
ja haldusjärelevalvet riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktide
täitmise üle (RHS § 180 p 6 ja § 203 lg 1). Järelevalvemenetluse käigus kontrollisime hankija
tegevuse õiguspärasust riigihanke korraldamisel. Vastates Teie pöördumisele, kirjeldame kokku-
võtlikult riigihanke menetlusega seoses läbi viidud järelevalvetoiminguid.
Rahandusministeeriumile laekus kaks järelevalveteadet riigihankes osalenud pakkujatelt.
Mõlemas järelevalveteates väljendati rahulolematust selle üle, et hankija ei ole edastanud teate
esitajale edukat pakkumust iseloomustavad andmeid, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema
pakkumusega võrreldes.
08.10.2019 kirjaga nr 12.2-1/6151-1 küsisime hankijalt selgitusi järelevalvemenetluse alustamise
otsustamiseks. Viidatud kirjas selgitasime hankijale, et ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse
korral peab hankija järgima RHS-i 1. ptk-s sätestatut. RHS § 47 lg 4 p 3 sätestab, et koos sama
paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatega peab hankija esitama vastavaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed ja need
edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema
pakkumusega võrreldes. Seega peab hankija esitama edukat pakkumust iseloomustavad andmed,
selle eelised asjaomase pakkumuse ees ja eduka pakkuja nime asjaomastele pakkujatele juba koos
edukaks tunnistamise otsusega, ilma, et asjaomased pakkujad nimetatud teavet eraldi taotleksid
(vt ka RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 59). Lisaks juhtisime hankija tähelepanu sellele, et
hankija otsus peab olema põhjendatud ja otsusest peavad nähtuma andmed (otsuse faktiline alus),
millest selgub, miks just selline otsustus tehti.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks selgituste küsimisel märkisime, et riigihangete
registris avaldatud ja pakkujatele kättesaadavaks tehtud otsustest ei selgu edukat pakkumust
iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise teiste pakkujate pakkumusega
võrreldes. Eeltoodust tulenevalt palusime hankijal selgitada RHS § 47 lg 4 p 3 täitmisega
seonduvat või esitada vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele edukat pakkumust
iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise teiste vastavaks tunnistatud
pakkumustega võrreldes.
14.10.2019 kirjaga nr 12.2-1/6151-3 teavitasime hankijat järelevalvemenetluse alustamisest,
põhjendades järelevalvemenetluse alustamist RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud kohustuse rikkumise
kahtlusega ning asjaoluga, et vaatamata 08.10.2019 kirjas nr 12.2-1/6151-1 toodud selgitustele ei
ole hankija otsuste vormistamisel ja otsustest teavitamisel ilmnenud puudusi kõrvaldanud. Järele-
valvemenetluse alustamise otsustamisel tõime välja, et edukaks tunnistamise otsusest nähtub küll
edukaks tunnistatud pakkumusele punktide andmine (koondtabel), kuid puuduvad hankija
põhjendused, ja arutluskäik, mis võimaldab teada saada punktide andmise põhjused. Järelevalve-
menetluse läbiviimiseks palusime hankijal esitada kõik riigihankes koostatud menetlusdokumendid,
sh hindamiskomisjoni protokollid ja muud dokumendid, millest nähtuksid hindamiskomisjoni
liikmete poolt pakkumustele hindamiskriteeriumide osakaalude ja komponentide kaupa omistatud
hindepunktid koos sellekohaste põhjendustega.
16.10.2019 tegi hankija järelevalveametnikule riigihangete registris nähtavaks hindamiskomisjoni
liikmete täidetud hindamislehed, punktide arvestuse tabeli ja hindamisaruande. Hindamislehtede
kontrollimisel ilmnes, et üks komisjoni liige oli tema poolt Osaühingu Alfa-Omega Communications
pakkumusele antud hindepunktide kokku liitmisel teinud aritmeetilise vea, mis mõjutas kõnealuse
pakkuja pakkumusele antud hindepunktide kogusummat ja pakkumuste hindamise tulemusel
kujunenud pakkujate järjestust. Järelevalveametnik teavitas avastatud veast telefoni teel hankija
rakenduskeskuse juhti, kes tagasikõnes kinnitas, et tegemist on arvutusveaga. Järelevalveametnik
tegi hankija esindajale ettepaneku tunnistada vigane otsus kehtetuks ning teha olemasolevate
hindamistulemuste põhjal uus otsus, järgides otsuse vormistamisel ja uuest otsusest pakkujate
teavitamisel põhjendamiskohustust ning RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud nõudeid. Hankija esindaja
selgitas, et otsustuspädevus ei kuulu talle ning sihtasutuse juhataja ja juhataja asendaja on hetkel
lähetuses, kuid lubas anda info juhtkonnale edasi, et saaks riigihanke menetlusega õiguspäraselt
jätkata.
25.10.2019 teatas hankija Rahandusministeeriumile riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisest,
lisades e-kirjale Integratsiooni Sihtasutuse juhataja ülesandeid täitva administratiivdirektori 25.10.
2019 käskkirja nr 5.2/63. Hankija tugines sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kehtetuks
tunnistamisel RHS § 126 lg-le 3 ja § 73 lg 3 p-le 6 nende koostoimes, mis võimaldab hankijal
tunnistada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus kehtetuks põhjendatud vajaduse korral omal algatusel.
Käskkirjas põhjendas hankija riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamist väitega, et riigihanke
eesmärgi saavutamine ning hankelepingu täitmine olid muutunud ajaliselt võimatuks, mistõttu
hankijal oli vajadus hanke järele ära langenud.
29.10.2019 kirjaga nr 12.2-1/6151-5 lõpetas Rahandusministeerium järelevalvemenetluse põhjusel,
et hankija oli järelevalvealuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistanud. Järelevalvemenetluse
kestel ei ole hankijal keelatud tunnistada riigihanke menetlust kehtetuks. Riigihanke menetluse
kehtetuks tunnistamine põhjendatud vajaduse korral hankija omal algatusel lõpetab ühtlasi sotsiaal-
ja eriteenuste erimenetluse (RHS § 126 lg 3 ja § 73 lg 3 p 6). Riigihanke menetluse lõppemine, sh
RHS § 73 lg 3 p-s 6 sätestatud alusel, on absoluutne menetlustakistus, mille esinemisel kuulub
juhtumipõhiselt (RHS § 205 lg 1 p 1) alustatud järelevalvemenetlus alati lõpetamisele (RHS §206
lg 1 p 4).
2
Järelevalvemenetluse lõpetamise kirjas tõi Rahandusministeerium kokkuvõtlikult välja järelevalve-
menetluses tuvastatud asjaolud. Esiteks leidis tuvastamist, et riigihangete registri tõrke tõttu
pikendatud pakkumuste esitamise tähtaeg oli lühem kui üks (täis)päev tähtaja pikendamise kohta
teate saatmisest arvates. Sellega eirati RHS § 83 lg 3 teist lauset. Teiseks, nagu juba eelnevalt
märgitud, oli pakkumuse edukaks tunnistamise otsus põhjendamispuudustega ja hankija ei esitanud
igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukat pakkumust iseloomustavaid
andmeid, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. Kirjeldatuga
eiras hankija RHS § 117 lg 1 teist lauset ja § 47 lg 4 p 3. Kolmandaks põhistasime kirjalikult, miks
oli hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ka sisuliselt väär, milles seisnes
arvutusviga ja kuidas mõjutas antud viga hinnatud pakkumuste järjestust. Tunnistades edukaks
pakkumuse, mis ei olnud tegelikkuses saanud hindamisel kõige rohkem punkte, eiras hankija
iseenda kehtestatud riigihanke alusdokumente ning läks vastuollu RHS § 117 lg 1 teises lauses
sätestatud nõudega tunnistada edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt
majanduslikult soodsaima pakkumuse.
Järelevalvemenetluse lõpetamisel juhtis Rahandusministeerium tähelepanu sellele, et asjaomasel
ettevõtjal on võimalik vaidlustada riigihanke kehtetuks tunnistamise otsust riigihangete vaidlustus-
komisjonis (RHS § 185 lg 2 p 8, vt ka RHS § 206 komm.-d 13-15 – M. A. Simovart, M. Parind
(koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Hankija poolt
riigihanke menetluse põhjendamatu kehtetuks tunnistamise eest ettevõtjatele efektiivse õiguskaitse
tagamiseks näevad RHS § 47 lg 1 p 12 ja lg 3 ette hankija kohustuse teavitada kehtetuks
tunnistamise otsusest riigihankes osalevaid ettevõtjaid ning lisada otsuse kohta esitatavale teatele
riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjused. Rahandusministeeriumile teadaolevalt oli hankija need
kohustused täitnud ning ükski pakkuja kehtetuks tunnistamise otsust vaidlustuskomisjonis ei
vaidlustanud.
Eelnevale tuginedes, saame vastata Teie pöördumisele jaatavalt, et sotsiaal- ja eriteenuste
erimenetluse "Eesti keele aktiivset kasutamist toetavad spordi- ja kultuuritegevused Ida-
Virumaa lastega peredele", viitenumber 212150, kehtetuks tunnistamisel Integratsiooni Sihtasutus
oli või vähemalt pidi olema teadlik järelevalvetegevuses Rahandusministeeriumi tuvastatud
formaalsetest ja sisulistest vigadest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja
osakonnajuhataja ülesannetes
Mihhail Antonov 611 3468
[email protected]
3