dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja seisukoht hankija vastusele

Rahandusministeerium · 25. jaanuar 2023
Viit
12.2-10/23-9/38-2
Registreeritud
25. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo RASK
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-9
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎TM_vastuväited_25 01 23.asice817 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn [email protected] 23.01.2023 SEISUKOHT hankija 18.01.2023 vastusele Vaidlustaja: Top Marine Infra OÜ Registrikood: 14645953 Tule 33, Saue, 76505 Harju Maakond Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Sihtasutus Luunja Jõesadam Registrikood: 90012550 Jõesadama tn 19, Luunja alevik, 62222, Tartu maakond Hankija volitatud esindaja: Marko Jaeger, Adius Consult OÜ, [email protected] 1. MENETLUSE KÄIK 1.1. 02.12.2022 avaldas Luunja Jõesadam SA riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihankemenetluse „Luunja jõesadama ujuvkaide ehitustööd“ viitenumbriga 254977. 1.2. 13.01.2023 esitas vaidlustaja Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija otsustele. Vaidlustaja vaidlustusele esitas hankija 18.01.2023 omapoolse vastuse. 1.3. 20.01.2023 andis Riigihangete vaidlustuskomisjon teada, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses ning menetlusosalistel on võimalik esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi kuni 25.01.2023 ning viidatud tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 30.01.2023. Käesolevaga esitab vaidlustaja omapoolsed seisukohad ja vastuväited hankija vastustele. 2. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD  Hankija ei ole järginud RHS § 115 lg 2 p 2 tulenevat kohustust Vibur OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel 1/4 2.1. Hankija on vastuses vaidlustusele asunud järgmistele seisukohtadele: (i) hankija ei pidanud järgima RHS § 115 lg 2 p 2 tulenevat kohustust, kuna hankija poolt läbi viidava menetluse puhul on hankemenetluse eeldatavast maksumusest tulenevalt tegemist lihthankemenetlusega, mitte riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumusega menetlusega; (ii) tööjõukulude kontrollimine ei ole oluline ega võimalik ning valdkonna hooajalisuse tõttu ei saa lähtuda aastaringsetest palgaandmetest. Lisaks on ettevõttel õigus töö tegemiseks kasutada ka alltöövõtjaid, kellele makstud tasud ei kajastu pakkuja enda palgaandmetes. 2.2. Hankija seisukohad on väärad ning kinnitavad üheselt vaidlustaja poolt vaidlustuses välja toodud puudulikke asjaolusid. 2.3. Esiteks, on otseselt ebaõige hankija väide, et hankija viib läbi lihthankemenetluse või „osaliselt avatud menetluse“. RHR-i ja ka RHAD-i kohaselt on hankija valinud menetlusliigiks avatud hankemenetluse ning viinud läbi riigihanke. Hankija ei ole kehtestanud RHS § 125 lg 2 sätestatud lihthankemenetluse korda, milles oleks viidanud sellele, millises ulatuses on hankija võtnud üle muid seaduse sätteid, nt 2 peatüki sätteid. 2.4. RHS § 15 lg 11 ja 12 kohaselt on hankijal õigus kohaldada riigihanke piirmäärast, rahvusvahelisest piirmäärast või hankelepingu olemusest tulenevalt seaduses sätestatud kohustuslikku korda ka sellise hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu vastava piirmäärani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda tingivale tunnusele. Sellise hanke alustamisel on hankija aga igal juhul kohustatud järgima seaduses sätestatud riigihanke menetluse korda. 2.5. Avatud hankemenetlus reguleerib RHS-i 2 peatükk, millise osaks on ka RHS § 115 sätestatud nõuded. Seega on hankija kohustatud järgima RHS § 115 sätestatut selle tervikus olemuses, sh järgima RHS § 115 lõikes 2 tulenevaid kontrollikohustusi, kui sellised aspektid realiseeruvad. Seda olenemata hankija poolt määratud eeldatavast maksumusest, kui ta on otsustanud avatud hankemenetlusele vastava riigihankemenetluse läbi viia. 2.6. Hankija on aga enda vastuses vaidlustusele kinnitanud, et RHS § 115 tulenevaid nõudeid järgitud ei ole. 2.7. Teiseks, on ebaõige ka hankija väide, et hankijal ei pidanud tekkima põhjendatud kahtlust ka RHS § 115 lg 1 mõttes. 2.8. Tartu Halduskohtu 20.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-20-526 on kohus märkinud, et hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal siis, kui pakkumuse hinna ja teostatavate tööde eeldatava maksumuse vahe on silmatorkavalt erinev. 2.9. Vaidlustuskomisjoni praktika on leitud, et kui pakkumuse maksumus on erinevatest võrreldavatest väärtustest vähemalt ca kolmandiku võrra odavam, siis võib neid erinevusi üldjuhul pidada piisavaks, et hankijas peab tekkima kahtlus pakutud hinna põhjendatuses (VaKo otsused 125-17/188223, p-d 30 ja 32 ning 52-20/219089, p 25). 2.10. Hankija on vaidlustusmenetluses avaldanud, et hankija poolt määratav eeldatav maksumus menetluses oli 140 000 eurot. Vibur OÜ pakkumus menetlus oli 87 375,68 eurot. Vibur pakkumus oli seega hankija poolt määratud eeldatavast maksumusest 37,59% madalam, mis on enam kui kolmandiku võrra ning ka silmatorkavalt erinev. Lisaks on ka kahe pakkumuse vahe enam kui 20%. 2.11. Seega pidi hankijal tekkima igal juhul kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Hankija on ava vastuses vaidlustusele kinnitanud, et ei ole RHS § 115 sätestatud nõudeid üldse järginud, kuigi selline kohustus hankijale nii seadusest, kui RHADist tulenes. 2.12. Kolmandaks, on ebaõige ka hankija käsitlus, et valdkonna hooajalisuse tõttu ei saa lähtuda aastaringsetest palgaandmetest, mistõttu ei pidanud hankija kolmanda isiku palgaandmeid üldse kontrollima ega arvesse võtma. 2.13. Nimetatud hankija seisukoht on vastuolus nii RHS § 115 lg-te 2 ja 9 sätestatuga. RHS § 115 lg 2 p 2 tuleneb selgesti, et pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu ei tohiks võrdlusperioodi jooksul olla väiksem kui 70% sama vahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. RHS § 115 lg 6 sätestab, et võrdlusperiood on 6 kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on riigihanke algamisele kalendrikuust üle-eelmine kalendrikuu. Seega reguleerib seadus väga selgesti selle, milline on minimaalne arvestusperiood ning hankija ei saa sellest aspekti ühetigi vastavalt hooajale asuda modifitseerima. Kolmandas isikul on avalike andmete järgi töötajad, kellele makstav keskmine 2/4 töötasu on miinimumi lähedal või alla selle. See on keelatud üldiste tööõiguslike regulatsioonidega ning nimetatud aspekti ei saa põhistada hooajalisusega. RHS § 115 lg 9 keelab sellise pakkuja edukaks tunnistamise, millise põhimõtte ülevõtmist on hankija ka ise enda hankedokumendist veel eraldi rõhutanud. Täiesti põhjendamatult on hankija sellist põhimõtet asunud aga ühtäkki ignoreerima. 2.14. Neljandaks, on arusaamatu ka hankija väide, et ettevõttel oli õigus töö tegemiseks kasutada ka alltöövõtjaid, kellele makstud tasud ei kajastu pakkuja enda palgaandmetes. Hankija sellekohase väite esitamisel nähtub, et hankija ei mõista, et tööõiguse normide rikkumine enda töötajate osas on keelatud, olenemata sellest kas kolmas isik enda töötajaid kasutab või ei kasuta töö teostamiseks. Nagu vaidlustaja on esitanud tõendid, siis on kolmandal isikul 4 palgalist töötajat, kelle töötasu on alla seaduse kehtestatud miinimumi. Oluline on tähele panna, et selle kohane muster oleks igal juhul keelatud ka alltöövõtja kasutamisel, sh ka alltöövõtja ei või pakkuda odavat hinda, milline on saavutatud läbi tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise. 2.15. Lisaks viitas vaidlustaja juba vaidlustuses, et alltöövõtjate kasutamine hankes oli vajalik pakkumuses ära näidata. Kolmas isik sellist asjaolu aga teadaolevalt ei esitanud ning ka hankija ei ole vastuses vaidlustusele tõendanud, et kolmas isik alltöövõtjaid kasutaks. 2.16. Kokkuvõttes jääb vaidlustaja enda vaidlustuses esitatud seisukohta juurde ning on seisukohal, et hankija poolt esitatud väited kinnitavad vaidlustaja seisukohta.  Vibur OÜ pakkumuse vastavus riigihankes nõutud tingimustele 2.17. Hankija on vastuses vaidlustusele asunud seisukohale, et vaidlustaja ajab ekslikult segamini kvalifitseerimise ja vastavuse tingimused ning rõhutab, et hankija ei ole kvalifitseerimisnõudeid kehtestanud, viidates taaskord väidetavale läbi viidud lihthankemenetlusele. 2.18. Vaidlustaja hankija sellekohaste väidetega ei nõustu. 2.19. Nagu eelnevalt viidatud, siis ei ole hankija viinud läbi lihthankemenetlust nagu hankija püüab läbivalt väita. Hankija poolt on läbi viidud riigihankemenetlus avatud hankemenetluse vormis. 2.20. Lisaks ei nõustu vaidlustaja hankija väitega kvalifitseerimise ja vastavustingimuste „segi ajamisest“. Vaidlustaja ei ole nimetatud aspekte segamini ajanud, vaid viitab sellele, et kuigi hankija üritab väita, et tal oli RHS alusel vabatahtlikus otsustada, kas ta kvalifitseerimistingimused rakendab või mitte (ning millisele RHSist tulenevale õigusele vaidlustaja ka vatsu ei vaidle), siis ei saa hankija ignoreerida aga neid kohustusi, mis tulevad eriseadustest. Nimetatud ei ole aga sõltuvuses hankija poolt kehtestatud või kehtestamata kvalifikatsiooni nõuetega. 2.21. Nimelt, millele viitab vaidlustaja vaidlustuses on see, et ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“ sätete § 1 ja § 3 koosmõjus on hüdrotehnilised ehitiste ja sadamarajatiste puhul ette nähtud kvalifikatsiooni tõendamise kohustus. Nimetatud kohustus, st omada vastavat kvalifikatsiooni, on igal ettevõtjal, kes asub hüdrotehniliste ehitiste või sadamaehitistega tegelema, olenemata sellest, kas konkreetne riigihange kvalifikatsiooni nõudis või mitte. Kui vastavat kvalifikatsiooni ettevõtjal ei ole, siis ei saa ettevõtja sellist tööd ka teostada. 2.22. Täiendavalt on vaidlustaja viidanud vaidlustuses, et avalike registrite kohaselt ei ole kolmandal isikul vastavat kvalifikatsiooni, mis tähendab, et tööde teostamiseks pidi kolmas isik kasutama alltöövõtjat. Alltöövõtja kohta andmete esitamise kohustus, eriti kui sellise isiku kvalifikatsioonile tuginetakse, on pakkumuses, millise nõude ülevõtmist tuli vastavustingimusena kinnitada. Hankija vastusest vaidlustusele nähtub aga üheselt, et kolmas isik ei ole sellekohast teavet pakkumuses esitanud, mistõttu jääb selgusetuks, kuidas järgib kolmas isik ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“ sätteid § 1 ja § 3 või alternatiivselt alltöövõtja kasutamisest teavitamise nõudeid. 2.23. Kokkuvõttes jääb vaidlustaja enda vaidlustuses esitatud seisukoha juurde ning on seisukohal, et ka nimetatud küsimuses hankija poolt esitatud väited kinnitavad vaidlustaja seisukohta. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Taotlus menetluskulude väljamõistmiseks. Vaidlustaja esitab koos käesoleva menetlusdokumendiga ka taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. 3/4 Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Top Marine Infra OÜ lepinguline esindaja 4/4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel