Riigihangete vaidlustuskomisjon
Endla 13, 10122 Tallinn
[email protected]
23.01.2023
SEISUKOHT
hankija 18.01.2023 vastusele
Vaidlustaja: Top Marine Infra OÜ
Registrikood: 14645953
Tule 33, Saue, 76505 Harju Maakond
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv
Advokaadibüroo RASK
Rotermanni 8, 10111 Tallinn
tel: 618 0820, faks: 618 0821
e-post:
[email protected]
Hankija: Sihtasutus Luunja Jõesadam
Registrikood: 90012550
Jõesadama tn 19, Luunja alevik, 62222, Tartu maakond
Hankija volitatud esindaja: Marko Jaeger, Adius Consult OÜ,
[email protected]
1. MENETLUSE KÄIK
1.1. 02.12.2022 avaldas Luunja Jõesadam SA riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava
riigihankemenetluse „Luunja jõesadama ujuvkaide ehitustööd“ viitenumbriga 254977.
1.2. 13.01.2023 esitas vaidlustaja Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija otsustele. Vaidlustaja
vaidlustusele esitas hankija 18.01.2023 omapoolse vastuse.
1.3. 20.01.2023 andis Riigihangete vaidlustuskomisjon teada, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses ning
menetlusosalistel on võimalik esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh
menetluskulude taotlusi kuni 25.01.2023 ning viidatud tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel
menetlusosalistel võimalik vastata kuni 30.01.2023. Käesolevaga esitab vaidlustaja omapoolsed
seisukohad ja vastuväited hankija vastustele.
2. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD
Hankija ei ole järginud RHS § 115 lg 2 p 2 tulenevat kohustust Vibur OÜ pakkumuse maksumuse
põhjendatuse hindamisel
1/4
2.1. Hankija on vastuses vaidlustusele asunud järgmistele seisukohtadele:
(i) hankija ei pidanud järgima RHS § 115 lg 2 p 2 tulenevat kohustust, kuna hankija poolt läbi viidava
menetluse puhul on hankemenetluse eeldatavast maksumusest tulenevalt tegemist
lihthankemenetlusega, mitte riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava
maksumusega menetlusega;
(ii) tööjõukulude kontrollimine ei ole oluline ega võimalik ning valdkonna hooajalisuse tõttu ei saa
lähtuda aastaringsetest palgaandmetest. Lisaks on ettevõttel õigus töö tegemiseks kasutada ka
alltöövõtjaid, kellele makstud tasud ei kajastu pakkuja enda palgaandmetes.
2.2. Hankija seisukohad on väärad ning kinnitavad üheselt vaidlustaja poolt vaidlustuses välja toodud
puudulikke asjaolusid.
2.3. Esiteks, on otseselt ebaõige hankija väide, et hankija viib läbi lihthankemenetluse või „osaliselt avatud
menetluse“. RHR-i ja ka RHAD-i kohaselt on hankija valinud menetlusliigiks avatud hankemenetluse ning
viinud läbi riigihanke. Hankija ei ole kehtestanud RHS § 125 lg 2 sätestatud lihthankemenetluse korda,
milles oleks viidanud sellele, millises ulatuses on hankija võtnud üle muid seaduse sätteid, nt 2 peatüki
sätteid.
2.4. RHS § 15 lg 11 ja 12 kohaselt on hankijal õigus kohaldada riigihanke piirmäärast, rahvusvahelisest
piirmäärast või hankelepingu olemusest tulenevalt seaduses sätestatud kohustuslikku korda ka sellise
hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu vastava piirmäärani või mis oma olemuselt ei
vasta seda korda tingivale tunnusele. Sellise hanke alustamisel on hankija aga igal juhul kohustatud
järgima seaduses sätestatud riigihanke menetluse korda.
2.5. Avatud hankemenetlus reguleerib RHS-i 2 peatükk, millise osaks on ka RHS § 115 sätestatud nõuded.
Seega on hankija kohustatud järgima RHS § 115 sätestatut selle tervikus olemuses, sh järgima RHS § 115
lõikes 2 tulenevaid kontrollikohustusi, kui sellised aspektid realiseeruvad. Seda olenemata hankija poolt
määratud eeldatavast maksumusest, kui ta on otsustanud avatud hankemenetlusele vastava
riigihankemenetluse läbi viia.
2.6. Hankija on aga enda vastuses vaidlustusele kinnitanud, et RHS § 115 tulenevaid nõudeid järgitud ei ole.
2.7. Teiseks, on ebaõige ka hankija väide, et hankijal ei pidanud tekkima põhjendatud kahtlust ka RHS § 115 lg
1 mõttes.
2.8. Tartu Halduskohtu 20.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-20-526 on kohus märkinud, et hankijal peab
tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal siis, kui pakkumuse hinna ja
teostatavate tööde eeldatava maksumuse vahe on silmatorkavalt erinev.
2.9. Vaidlustuskomisjoni praktika on leitud, et kui pakkumuse maksumus on erinevatest võrreldavatest
väärtustest vähemalt ca kolmandiku võrra odavam, siis võib neid erinevusi üldjuhul pidada piisavaks, et
hankijas peab tekkima kahtlus pakutud hinna põhjendatuses (VaKo otsused 125-17/188223, p-d 30 ja 32
ning 52-20/219089, p 25).
2.10. Hankija on vaidlustusmenetluses avaldanud, et hankija poolt määratav eeldatav maksumus menetluses
oli 140 000 eurot. Vibur OÜ pakkumus menetlus oli 87 375,68 eurot. Vibur pakkumus oli seega hankija
poolt määratud eeldatavast maksumusest 37,59% madalam, mis on enam kui kolmandiku võrra ning ka
silmatorkavalt erinev. Lisaks on ka kahe pakkumuse vahe enam kui 20%.
2.11. Seega pidi hankijal tekkima igal juhul kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Hankija on ava
vastuses vaidlustusele kinnitanud, et ei ole RHS § 115 sätestatud nõudeid üldse järginud, kuigi selline
kohustus hankijale nii seadusest, kui RHADist tulenes.
2.12. Kolmandaks, on ebaõige ka hankija käsitlus, et valdkonna hooajalisuse tõttu ei saa lähtuda aastaringsetest
palgaandmetest, mistõttu ei pidanud hankija kolmanda isiku palgaandmeid üldse kontrollima ega arvesse
võtma.
2.13. Nimetatud hankija seisukoht on vastuolus nii RHS § 115 lg-te 2 ja 9 sätestatuga. RHS § 115 lg 2 p 2 tuleneb
selgesti, et pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu ei tohiks
võrdlusperioodi jooksul olla väiksem kui 70% sama vahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele
vastavas valdkonnas. RHS § 115 lg 6 sätestab, et võrdlusperiood on 6 kalendrikuud, mille viimaseks kuuks
on riigihanke algamisele kalendrikuust üle-eelmine kalendrikuu. Seega reguleerib seadus väga selgesti
selle, milline on minimaalne arvestusperiood ning hankija ei saa sellest aspekti ühetigi vastavalt hooajale
asuda modifitseerima. Kolmandas isikul on avalike andmete järgi töötajad, kellele makstav keskmine
2/4
töötasu on miinimumi lähedal või alla selle. See on keelatud üldiste tööõiguslike regulatsioonidega ning
nimetatud aspekti ei saa põhistada hooajalisusega. RHS § 115 lg 9 keelab sellise pakkuja edukaks
tunnistamise, millise põhimõtte ülevõtmist on hankija ka ise enda hankedokumendist veel eraldi
rõhutanud. Täiesti põhjendamatult on hankija sellist põhimõtet asunud aga ühtäkki ignoreerima.
2.14. Neljandaks, on arusaamatu ka hankija väide, et ettevõttel oli õigus töö tegemiseks kasutada ka
alltöövõtjaid, kellele makstud tasud ei kajastu pakkuja enda palgaandmetes. Hankija sellekohase väite
esitamisel nähtub, et hankija ei mõista, et tööõiguse normide rikkumine enda töötajate osas on keelatud,
olenemata sellest kas kolmas isik enda töötajaid kasutab või ei kasuta töö teostamiseks. Nagu vaidlustaja
on esitanud tõendid, siis on kolmandal isikul 4 palgalist töötajat, kelle töötasu on alla seaduse kehtestatud
miinimumi. Oluline on tähele panna, et selle kohane muster oleks igal juhul keelatud ka alltöövõtja
kasutamisel, sh ka alltöövõtja ei või pakkuda odavat hinda, milline on saavutatud läbi tööõiguse valdkonda
reguleerivate sätete eiramise.
2.15. Lisaks viitas vaidlustaja juba vaidlustuses, et alltöövõtjate kasutamine hankes oli vajalik pakkumuses ära
näidata. Kolmas isik sellist asjaolu aga teadaolevalt ei esitanud ning ka hankija ei ole vastuses vaidlustusele
tõendanud, et kolmas isik alltöövõtjaid kasutaks.
2.16. Kokkuvõttes jääb vaidlustaja enda vaidlustuses esitatud seisukohta juurde ning on seisukohal, et
hankija poolt esitatud väited kinnitavad vaidlustaja seisukohta.
Vibur OÜ pakkumuse vastavus riigihankes nõutud tingimustele
2.17. Hankija on vastuses vaidlustusele asunud seisukohale, et vaidlustaja ajab ekslikult segamini
kvalifitseerimise ja vastavuse tingimused ning rõhutab, et hankija ei ole kvalifitseerimisnõudeid
kehtestanud, viidates taaskord väidetavale läbi viidud lihthankemenetlusele.
2.18. Vaidlustaja hankija sellekohaste väidetega ei nõustu.
2.19. Nagu eelnevalt viidatud, siis ei ole hankija viinud läbi lihthankemenetlust nagu hankija püüab läbivalt
väita. Hankija poolt on läbi viidud riigihankemenetlus avatud hankemenetluse vormis.
2.20. Lisaks ei nõustu vaidlustaja hankija väitega kvalifitseerimise ja vastavustingimuste „segi ajamisest“.
Vaidlustaja ei ole nimetatud aspekte segamini ajanud, vaid viitab sellele, et kuigi hankija üritab väita, et
tal oli RHS alusel vabatahtlikus otsustada, kas ta kvalifitseerimistingimused rakendab või mitte (ning
millisele RHSist tulenevale õigusele vaidlustaja ka vatsu ei vaidle), siis ei saa hankija ignoreerida aga neid
kohustusi, mis tulevad eriseadustest. Nimetatud ei ole aga sõltuvuses hankija poolt kehtestatud või
kehtestamata kvalifikatsiooni nõuetega.
2.21. Nimelt, millele viitab vaidlustaja vaidlustuses on see, et ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017
määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“ sätete §
1 ja § 3 koosmõjus on hüdrotehnilised ehitiste ja sadamarajatiste puhul ette nähtud kvalifikatsiooni
tõendamise kohustus. Nimetatud kohustus, st omada vastavat kvalifikatsiooni, on igal ettevõtjal, kes asub
hüdrotehniliste ehitiste või sadamaehitistega tegelema, olenemata sellest, kas konkreetne riigihange
kvalifikatsiooni nõudis või mitte. Kui vastavat kvalifikatsiooni ettevõtjal ei ole, siis ei saa ettevõtja sellist
tööd ka teostada.
2.22. Täiendavalt on vaidlustaja viidanud vaidlustuses, et avalike registrite kohaselt ei ole kolmandal isikul
vastavat kvalifikatsiooni, mis tähendab, et tööde teostamiseks pidi kolmas isik kasutama alltöövõtjat.
Alltöövõtja kohta andmete esitamise kohustus, eriti kui sellise isiku kvalifikatsioonile tuginetakse, on
pakkumuses, millise nõude ülevõtmist tuli vastavustingimusena kinnitada. Hankija vastusest vaidlustusele
nähtub aga üheselt, et kolmas isik ei ole sellekohast teavet pakkumuses esitanud, mistõttu jääb
selgusetuks, kuidas järgib kolmas isik ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määruse nr 61
„Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“ sätteid § 1 ja § 3 või
alternatiivselt alltöövõtja kasutamisest teavitamise nõudeid.
2.23. Kokkuvõttes jääb vaidlustaja enda vaidlustuses esitatud seisukoha juurde ning on seisukohal, et ka
nimetatud küsimuses hankija poolt esitatud väited kinnitavad vaidlustaja seisukohta.
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1. Taotlus menetluskulude väljamõistmiseks. Vaidlustaja esitab koos käesoleva menetlusdokumendiga ka
taotluse menetluskulude väljamõistmiseks.
3/4
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Keidi Kõiv
vandeadvokaat
Top Marine Infra OÜ lepinguline esindaja
4/4