dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri „Metsanduse arengukava aastani 2030“ eelnõule esitatud ettepanekutele

Rahandusministeerium · 25. jaanuar 2023
Viit
1.1-11/9783-4
Registreeritud
25. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎Vastuskiri „Metsanduse arengukava aastani 2030“ eelnõule esitatud ettepanekutele.asice221 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 03.01.2023 nr 1.1-11/9783-3 Meie 25.01.2023 nr 15-4/22/5529-25 Vastuskiri „Metsanduse arengukava aastani 2030“ eelnõule esitatud ettepanekutele Täname teid „Metsanduse arengukava aastani 2030“ (MAK2030) eelnõule esitatud ettepanekute ja märkuste eest. Selguse huvides toome teile vastates välja ka teie kommentaarid. 1. Vabariigi Valitsusele arengukava esitades oleks kasulik lisada täiendava infona võrdlus eelmise metsanduse arengukavaga, tuues välja peamised muutused eesmärkides ja soovitavate tulemuste tasemetes koos muutuse põhjendusega. Selline lisainfo lihtsustab oluliselt selge arusaama tekkimist arengukavaga taotletavatest muutustest. Arvestasime teie märkusega. Arengukava esitledes tuuakse selgemini välja eelmise perioodi ja edasiste tegevuste võrdlus. 2. Arengukavas tuleb näidata, kuidas metsanduse arengukava sobitub keskkonna tulemusvaldkonna planeerimise tervikpilti, kuidas suhestub koostatava KEVAD arengukavaga ning millal on kavas koostada rakenduslik programm. Arvestasime teie ettepanekuga ja viisime arengukava teksti sisse vastava täienduse. MAK2030 programm on kavas koostada 2023. aasta III kvartalis. 3. Arengukava ei käsitle otseselt raiemahtude suunamist, mille kohta on erinevatel huvigruppidel oluliselt erinevad ootused, sh teadmispõhised, mistõttu võib olla keeruline dimensioneerida arengukavaga soovitavate tulemuste saavutamiseks vajalike meetmete rakendamist. Peame vajalikuks, et arengukavas määratletaks üheselt, et milline raiestsenaarium on see, mida riigi poolt õigeks peetakse. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes analüüsiti nelja raiestsenaariumit ning järeldati, et ühtlane kasutus ei täida küll kõigi osapoolte soove, kuid tasakaalu saavutamiseks tuleb rakendada meetmeid, mis on soovitustena välja toodud. Et arengukava lahutamatu lisa on KSH aruanne, tuleb kava rakendamisel neid soovitusi arvesse võtta. Sellisteks tegevusteks on näiteks metsandusnõukogu taaselustamine, et raiete monitoorimine oleks tagatud. Kuigi metsakasutuse suunamine on keerukas, kuna seda mõjutab eelkõige metsaomaniku tahe ja võimalused, turunõudluse olemasolu ning näiteks soodne ilmastik, siis selle piiramiseks erametsades on kaudsed võimalused kitsendavad raiereeglistikud (raielangi maksimaalne pindala, raievanused jms), maksumäärade tõstmine ja toetuste vähendamine. Samuti on metsaseadusega antud volitus Vabariigi Valitsusele metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et metsakasutus võib ületada majandatava metsa juurdekasvu. Vastavalt metsaseadusele määrab keskkonnaminister iga aasta 1. detsembriks arvestuslangi alusel metsa majandavale riigimetsa majandajale järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala. Arengukava läbiv idee on liikuda võimalikult ühtlase metsakasutuse poole. See oleks tasakaalus looduskeskkonna võimaluste, ühiskonna vajaduste ning huvirühmade soovide ja ootustega. Vastavalt arengukava lisale 1 on järgmise perioodi raiete maht kümne aasta keskmisena vahemikus 9–11 mln m3/aastas. Ükski määratav raiete pindala ega maht arengukava tasandil ei taga, et seatud eesmärgid saavad täidetud iseenesest. Seetõttu on oluline metsakasutust pidevalt jälgida ning vajaduse korral teha korrektuure prognoosides ja piiride seadmisel, et täita arengukavaga seatud eesmärgid. 4. Arengukava maksumuse prognoosi tuleb täpsustada, et oleks aru saada, mis aastate kohta maksumus on näidatud, tehes seda aastate ja rahastamisallikate lõikes. Samuti on vaja riigieelarve kaudu planeeritavate kulude puhul näidata, kas vastavad kulud on riigi eelarvestrateegiasse juba planeeritud või on vajalikud lisavahendid (sel juhul lisada, millises ulatuses). Hea oleks kulude näitamine riigieelarve planeerimistasandite lõikes. Arvestasime teie ettepanekuga osaliselt. Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse määruse „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 3 lg 6 ja eelnõu seletuskirja, jaotati maksumus vastavalt rahastamisallikale riigieelarve ja välisvahendite vahel, lisaks täpsustati ka ajaperioodi. 5. Puidu parema väärindamise tegevussuunana on mh soovitud riigihangete süsteemi parandamiseks kohustada eelistama avalike hoonete ehitamisel puitu enam kasutavaid lahendusi (p 4). Rahandusministeerium ei saa sellise eesmärgiga nõustuda, kuna puidu eelistamine ei puutu riigihangete süsteemi kui sellisesse. Teeme ettepaneku vastava lause välja jätmiseks, kuna meie hinnangul piisab sama tegevussuuna punktist 3, kuhu võib soovi korral puidust referentshoonetele lisada soovituse eelistada avalike hoonete ehitamisel puitu enam kasutavaid lahendusi. Ühtlasi palume punktist 3 välja jätte viide Keskkonnamajale, kuna selle ehitamise perspektiiv ei ole selge. Arvestasime teie ettepanekuga ja viisime arengukava teksti sisse vastavad korrektuurid. 6. Arengukavas ei ole sõnaselgelt käsitletud metsade ruumilise planeerimise ja metsamajanduslike tööde planeerimise sisulist erinevust ja nende vahekorda. Vaatamata sellele, et arengukava KSH aruandes peatükki 4.9. Metsade kasutamise ruumiline planeerimine täiendati vastavalt programmile tehtud ettepanekutele, ei ole need täiendused arengukavasse jõudnud. Seetõttu jääb üldsõnaliseks hetkeolukorra analüüsi alajaotuses lk 25 tõdetud vajadus planeerida ruumi nii, et see oleks inimestele parim elukeskkond, kaasates kohalikke elanikke ning leppida kokku ühisosa huvirühmade vahel. Arengukava lahutamatu lisa on KSH aruanne ning selles sisalduvad järeldused ning soovitused on siduvad arengukava rakendamisel. Programmi koostamisel arvestatakse mh ruumilise planeerimise kontekstis käsitletut. Näiteks on aruandes välja toodud järgmine soovitus: metsakasutuse reeglid ja selleks sobivad alad määrata läbi kohaliku, regionaalse või riikliku (teema)planeeringu, mille raames erinevate huvigruppide osalusel saab seada piirkondlikud metsa puudutavad tingimused. Määratleda, millistele metsadele saab seada piiranguid (eramets, riigimets), ja millises ulatuses (nt metsamaa mingi kindel osakaal, kus kogukond saab oma soove esitada). Raielangipõhine kokkulepe ei võimalda kuvada piisavalt ülevaatlikku pilti. 7. Arengukavas ei ole KSH-s kasutatud mõistet „linnametsad“ ega mõiste laiendamist tiheasumitele. Kogu Eestis, kuid eelkõige kasvava elanikkonnaga Põhja-Eestis, on mitmeid suuri tiheasustusega asulaid, mis pole linnad, kuid mille sees, ääres ja ümber olevad metsad on nö „linnametsad“, mille tasakaalustatud kasutamise vastu on kohalikel suur huvi. Vastavaid alasid on arengukavas nimetatud kui kogukonnale olulised alad, mis oma olemuselt on laiem kui linnametsade sisu. 8. Planeerimisseadusest lähtuvate planeerimise põhimõtete (elukeskkonna parendamine, avalikkuse kaasamine ja teavitamine huvide tasakaalustamine ja lõimimine) seisukohalt võimaldab positiivset edasiminekut mitmete arengukava elurikkusega seotud mõõdikute rakendamine (lk 35 jj), sh lageraiele alternatiivsete meetodite laiema kasutamise soodustamine näiteks kõrgendatud avaliku huviga ja rohealadel. Selle indikaatorina on kavandatud turbe- ja valikraiete pindala osakaalu suurenemine uuendusraiete pindalast, samas puudub numbriline mõõdik. Esialgu on keeruline hinnata, kui suur võiks osakaal turbe- ja valikraiete puhul olla, sest sobivate alade kindlaks tegemiseks on tarvis uuringuid, et metsakasvatusvõtted ei seaks ohtu vastavate alade kvaliteeti nii kogukonna eelistustest, metsade seisukorrast kui ka elurikkusest lähtuvalt. 9. Tehnilise kommentaarina soovitame arengukava peatükid nummerdada ja paremini struktureerida, mis hõlbustaks oluliselt dokumendis orienteerumist ja ülesehituse hoomamist. Arvestasime teie ettepanekuga ja viisime arengukava teksti sisse vastavad korrektuurid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Seedre Metsaosakonna juhataja Epp Kikas, 600 0149 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel