Rahandusministeerium
Teie 03.01.2023 nr 1.1-11/9783-3
Meie 25.01.2023 nr 15-4/22/5529-25
Vastuskiri „Metsanduse arengukava aastani
2030“ eelnõule esitatud ettepanekutele
Täname teid „Metsanduse arengukava aastani 2030“ (MAK2030) eelnõule esitatud
ettepanekute ja märkuste eest. Selguse huvides toome teile vastates välja ka teie kommentaarid.
1. Vabariigi Valitsusele arengukava esitades oleks kasulik lisada täiendava infona võrdlus
eelmise metsanduse arengukavaga, tuues välja peamised muutused eesmärkides ja soovitavate
tulemuste tasemetes koos muutuse põhjendusega. Selline lisainfo lihtsustab oluliselt selge
arusaama tekkimist arengukavaga taotletavatest muutustest.
Arvestasime teie märkusega. Arengukava esitledes tuuakse selgemini välja eelmise perioodi ja
edasiste tegevuste võrdlus.
2. Arengukavas tuleb näidata, kuidas metsanduse arengukava sobitub keskkonna
tulemusvaldkonna planeerimise tervikpilti, kuidas suhestub koostatava KEVAD arengukavaga
ning millal on kavas koostada rakenduslik programm.
Arvestasime teie ettepanekuga ja viisime arengukava teksti sisse vastava täienduse. MAK2030
programm on kavas koostada 2023. aasta III kvartalis.
3. Arengukava ei käsitle otseselt raiemahtude suunamist, mille kohta on erinevatel
huvigruppidel oluliselt erinevad ootused, sh teadmispõhised, mistõttu võib olla keeruline
dimensioneerida arengukavaga soovitavate tulemuste saavutamiseks vajalike meetmete
rakendamist. Peame vajalikuks, et arengukavas määratletaks üheselt, et milline
raiestsenaarium on see, mida riigi poolt õigeks peetakse.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes analüüsiti nelja raiestsenaariumit ning
järeldati, et ühtlane kasutus ei täida küll kõigi osapoolte soove, kuid tasakaalu saavutamiseks
tuleb rakendada meetmeid, mis on soovitustena välja toodud. Et arengukava lahutamatu lisa on
KSH aruanne, tuleb kava rakendamisel neid soovitusi arvesse võtta. Sellisteks tegevusteks on
näiteks metsandusnõukogu taaselustamine, et raiete monitoorimine oleks tagatud. Kuigi
metsakasutuse suunamine on keerukas, kuna seda mõjutab eelkõige metsaomaniku tahe ja
võimalused, turunõudluse olemasolu ning näiteks soodne ilmastik, siis selle piiramiseks
erametsades on kaudsed võimalused kitsendavad raiereeglistikud (raielangi maksimaalne
pindala, raievanused jms), maksumäärade tõstmine ja toetuste vähendamine. Samuti on
metsaseadusega antud volitus Vabariigi Valitsusele metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et metsakasutus
võib ületada majandatava metsa juurdekasvu.
Vastavalt metsaseadusele määrab keskkonnaminister iga aasta 1. detsembriks arvestuslangi
alusel metsa majandavale riigimetsa majandajale järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie
pindala. Arengukava läbiv idee on liikuda võimalikult ühtlase metsakasutuse poole. See oleks
tasakaalus looduskeskkonna võimaluste, ühiskonna vajaduste ning huvirühmade soovide ja
ootustega. Vastavalt arengukava lisale 1 on järgmise perioodi raiete maht kümne aasta
keskmisena vahemikus 9–11 mln m3/aastas. Ükski määratav raiete pindala ega maht
arengukava tasandil ei taga, et seatud eesmärgid saavad täidetud iseenesest. Seetõttu on oluline
metsakasutust pidevalt jälgida ning vajaduse korral teha korrektuure prognoosides ja piiride
seadmisel, et täita arengukavaga seatud eesmärgid.
4. Arengukava maksumuse prognoosi tuleb täpsustada, et oleks aru saada, mis aastate kohta
maksumus on näidatud, tehes seda aastate ja rahastamisallikate lõikes. Samuti on vaja
riigieelarve kaudu planeeritavate kulude puhul näidata, kas vastavad kulud on riigi
eelarvestrateegiasse juba planeeritud või on vajalikud lisavahendid (sel juhul lisada, millises
ulatuses). Hea oleks kulude näitamine riigieelarve planeerimistasandite lõikes.
Arvestasime teie ettepanekuga osaliselt. Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja
muutmise kord“ § 3 lg 6 ja eelnõu seletuskirja, jaotati maksumus vastavalt rahastamisallikale
riigieelarve ja välisvahendite vahel, lisaks täpsustati ka ajaperioodi.
5. Puidu parema väärindamise tegevussuunana on mh soovitud riigihangete süsteemi
parandamiseks kohustada eelistama avalike hoonete ehitamisel puitu enam kasutavaid
lahendusi (p 4). Rahandusministeerium ei saa sellise eesmärgiga nõustuda, kuna puidu
eelistamine ei puutu riigihangete süsteemi kui sellisesse. Teeme ettepaneku vastava lause välja
jätmiseks, kuna meie hinnangul piisab sama tegevussuuna punktist 3, kuhu võib soovi korral
puidust referentshoonetele lisada soovituse eelistada avalike hoonete ehitamisel puitu enam
kasutavaid lahendusi. Ühtlasi palume punktist 3 välja jätte viide Keskkonnamajale, kuna selle
ehitamise perspektiiv ei ole selge.
Arvestasime teie ettepanekuga ja viisime arengukava teksti sisse vastavad korrektuurid.
6. Arengukavas ei ole sõnaselgelt käsitletud metsade ruumilise planeerimise ja
metsamajanduslike tööde planeerimise sisulist erinevust ja nende vahekorda. Vaatamata
sellele, et arengukava KSH aruandes peatükki 4.9. Metsade kasutamise ruumiline planeerimine
täiendati vastavalt programmile tehtud ettepanekutele, ei ole need täiendused arengukavasse
jõudnud. Seetõttu jääb üldsõnaliseks hetkeolukorra analüüsi alajaotuses lk 25 tõdetud vajadus
planeerida ruumi nii, et see oleks inimestele parim elukeskkond, kaasates kohalikke elanikke
ning leppida kokku ühisosa huvirühmade vahel.
Arengukava lahutamatu lisa on KSH aruanne ning selles sisalduvad järeldused ning soovitused
on siduvad arengukava rakendamisel. Programmi koostamisel arvestatakse mh ruumilise
planeerimise kontekstis käsitletut. Näiteks on aruandes välja toodud järgmine soovitus:
metsakasutuse reeglid ja selleks sobivad alad määrata läbi kohaliku, regionaalse või riikliku
(teema)planeeringu, mille raames erinevate huvigruppide osalusel saab seada piirkondlikud
metsa puudutavad tingimused. Määratleda, millistele metsadele saab seada piiranguid (eramets,
riigimets), ja millises ulatuses (nt metsamaa mingi kindel osakaal, kus kogukond saab oma
soove esitada). Raielangipõhine kokkulepe ei võimalda kuvada piisavalt ülevaatlikku pilti.
7. Arengukavas ei ole KSH-s kasutatud mõistet „linnametsad“ ega mõiste laiendamist
tiheasumitele. Kogu Eestis, kuid eelkõige kasvava elanikkonnaga Põhja-Eestis, on mitmeid
suuri tiheasustusega asulaid, mis pole linnad, kuid mille sees, ääres ja ümber olevad metsad
on nö „linnametsad“, mille tasakaalustatud kasutamise vastu on kohalikel suur huvi.
Vastavaid alasid on arengukavas nimetatud kui kogukonnale olulised alad, mis oma olemuselt
on laiem kui linnametsade sisu.
8. Planeerimisseadusest lähtuvate planeerimise põhimõtete (elukeskkonna parendamine,
avalikkuse kaasamine ja teavitamine huvide tasakaalustamine ja lõimimine) seisukohalt
võimaldab positiivset edasiminekut mitmete arengukava elurikkusega seotud mõõdikute
rakendamine (lk 35 jj), sh lageraiele alternatiivsete meetodite laiema kasutamise soodustamine
näiteks kõrgendatud avaliku huviga ja rohealadel. Selle indikaatorina on kavandatud turbe- ja
valikraiete pindala osakaalu suurenemine uuendusraiete pindalast, samas puudub numbriline
mõõdik.
Esialgu on keeruline hinnata, kui suur võiks osakaal turbe- ja valikraiete puhul olla, sest
sobivate alade kindlaks tegemiseks on tarvis uuringuid, et metsakasvatusvõtted ei seaks ohtu
vastavate alade kvaliteeti nii kogukonna eelistustest, metsade seisukorrast kui ka elurikkusest
lähtuvalt.
9. Tehnilise kommentaarina soovitame arengukava peatükid nummerdada ja paremini
struktureerida, mis hõlbustaks oluliselt dokumendis orienteerumist ja ülesehituse hoomamist.
Arvestasime teie ettepanekuga ja viisime arengukava teksti sisse vastavad korrektuurid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Seedre
Metsaosakonna juhataja
Epp Kikas, 600 0149
[email protected]