dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja seisukoht hankija taotlusele

Rahandusministeerium · 25. jaanuar 2023
Viit
12.2-10/23-8/22-4
Registreeritud
25. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sorainen (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esindaja)
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-8
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎seisukoht.ESSPO-vs-RKIK.2023-01-24.est.sorainen.asice152 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Endla 13, Tallinn 24.01.2023 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 255129 Vaidlustaja: UAB ESSPO Registrikood: 154167210 Troškūnų g. 1, LT-29100, Anykščiai e-post: [email protected] Esindaja: advokaat Mario Sõrm advokaat Gerli Helene Gritsenko Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Järve 34a, 11314, Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: UAB Stega Registrikood: 301177572 Laisvės 17-14, LT-89222, Mazeikiai e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA SEISUKOH T HANKIJA 20.01.2023 TAOTLUSELE Sorainen – 2/4 – 1. TAOTLUS Jätta hankija 20.01.2023 taotlus vaidlustuskomisjonilt loa saamiseks raamlepingu sõlmimiseks RHS § 193 lg 5 alusel rahuldamata. 2. HANKIJA TAOTLUS TULEB JÄTTA RAHULDAMATA 1. Hankija esitas 20.01.2023 taotluse, millega taotleb vaidlustuskomisjonilt (edaspidi VaKo) luba raamlepingu sõlmimiseks RHS § 193 lg 5 alusel. Vaidlustaja hinnangul ei ole antud juhul RHS § 193 lg 5 eeldused täidetud, mistõttu tuleb hankija taotlus jätta rahuldamata. 2. RHS § 193 lg 5 sätestab: Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. RHS § 193 lg 5 alusel loa andmiseks peavad seega täidetud olema järgnevad tingimused: 1) vaidlustatakse nn viimane hankija otsus; 2) esineb oluline avalik huvi, mida võidakse hankelepingu sõlmimata jäämise korral kahjustada; 3) see avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise.1 3. RHS § 193 lg 5 esimene kohaldamise eeldus on täidetud, kuivõrd vaidlustaja esitas 09.01.2023 vaidlustuse, millega muuhulgas vaidlustab hankija viimast otsust (täpsemalt 29.12.2022 otsuse nr 368H p-d 1-5, millega mh jäeti eduka pakkujana kõrvaldamata kolmas isik). Seevastu teised RHS § 193 lg 5 kohaldamise eeldused täidetud ei ole. 2.1. Hankija ei ole tõendanud ega usutavalt põhjendanud olulise avaliku huvi kahjustumist 4. Hankija ei ole usutavalt põhjendanud ega tõendanud olulise avaliku huvi kahjustumise ohtu. Olulise avaliku huvi olemasolu tuleb sisustada kaasuspõhiselt ning lepingu sõlmimise viibimine peab ohustama hankija sisulist tegevust, mille tarvis kaupa või teenust soetatakse ning sellest funktsioonist peab sõltuma oluline avalik huvi.2 5. Hankija selgitab antud juhul üldsõnaliselt, et jäätõrjevahendite tarnete katkemise tõttu ei ole talvistes tingimustes võimalik tagada lennukite õhkutõusmise ohutust ning seetõttu on õhuturbe tagamine ning riigikaitse Balti regioonis oluliselt häiritud. Kuigi teoreetiliselt võib tegemist olla olulise avaliku huviga, ei ole antud juhul hankija tõendanud, et tõepoolest sellise olulise avaliku huvi kahjustumise oht esineb, kui hankija raamlepingut sõlmida ei saa. 6. Lisaks on hankija esitanud taotluses väite, et lõppeva hankelepingu alusel on võimalik küll soetada jäätõrjevahendite varusid, kuid ladustamisvõimalused on piiratud ning sõltuvalt ilmastikuoludest on võimalik soetada ligikaudu ühe nädala varu. 7. Hankija väide on täielikult tõendamata, st pole kuidagi võimalik kindlaks teha, kas hankija väide peab paika. Hankija on esitanud üksnes umbmäärase väite, et ta saab soetada jäätõrjevahendeid, sealjuures ka täpsustamata, millises mahus, kuid probleem tõusetub hoopis sellest, et tal pole, jällegi täpsustamata asukohas, võimalik ladustada rohkem kui nädala varu. 8. Kui jääda uskuma hankija taotlust, siis raamlepingu sõlmimata jätmise korral suletakse lennurajad, lennuliiklus katkeb, lennukid ei saa õhku tõusta ning riigikaitse on Balti regioonis oluliselt häiritud. Hankija ei ole välja toonud, millistest lennuradadest räägime, kus lennuliiklus 1 Pilving, Parind. RHS kommenteeritud väljaanne. § 193 lg 5, p 25. 2 Pilving, Parind. RHS kommenteeritud väljaanne. § 193 lg 5, p 28. Sorainen – 3/4 – katkeb ega millised lennukid õhku tõusta ei saa. Mõistetav, kuigi täiesti ebausutav, on hankija väide, et riigikaitse on raamlepingu sõlmimata jätmisel Balti regioonis oluliselt häiritud. 9. Hankija taotluse kohaselt on kõik need väidetavad ohud avalikule huvile seotud sellega, et kuskil täpsustamata asukohas on ladustamisvõimalused piiratud, mille tõttu pole üle nädala jao jäätõrjevahendite ladustamine võimalik. 10. Kui see on tõepoolest nii, nagu hankija väidab, siis on sõltub riigikaitse Balti regioonis suurel määral sellest, millised on jäätõrjevahendite ladustamise võimalused hankija väidetud asukohas. Vaidlustajale pole eluliselt usutav, et Eesti riik on jätnud kogu Balti regiooni õhuturbe selle meelevalda, et üle nädala jao jäätõrjevahendite ladustamine pole võimalik. Sellisel juhul on hankija väidetava ladustamisvõimaluste piiratuse näol tegemist kogu Balti riikide riigikaitse Achilleuse kannaga, mille kohta mistahes teave peaks olema käsitletav riigisaladusena. 11. Kuna vaidlustajal on usku Balti riikide riigikaitsesse, eriti praegusel geopoliitilisel ajal, ja ka sellesse, et Balti riikide õhuturve ei sõltu teadmata asukohas esinevast väidetavast piiratud ladustamisvõimekusest, siis ei saa hankija põhjendusi usutavaks pidada. 12. Isegi kui minna hankija väidetega kaasa, siis ei selgu hankija taotlusest seegi, kas hankijal oleks võimalik kasutada teiste lennujaamade varusid/hoidlaid vms. Ka Tallinna Halduskohtu ja vaidluskomisjoni praktikast tuleneb, et hankija taotluse põhjendused ei tohi olla üldsõnalised.3 13. Vaidlustaja hinnangul puudub mistahes põhjus, miks hankija või Kaitsevägi ei saaks kasutada teiste riigiasutuste või riigi äriühingute jäätõrjevahendite ladustamise võimekust. See oleks võimalik riigiasutuste vahel kasvõi ametiabi või teenuse tellimise korral RHS § 12 mõttes sisetehinguga. Veelgi enam, vaidlustajale, kui jäätõrjevahendite valdkonnas tegutsevale ettevõtjale, on teada, et jäätõrjevahendeid saab ladustada nt 1000 liitristes IBC konteinerites. 14. Seega on hankija taotluses kokkuvõtvalt täiesti käsitlemata jäänud hankija võimalused nn asenduslepingu sõlmimiseks, seda nii ladustamisvõimaluste kui ka jäätõrjevahendite suhtes. 2.2. Avalik huvi ei kaalu üles vaidlustaja õiguste võimalikku kahjustamist 15. Isegi kui jaatada olulise avaliku huvi olemasolu, ei kaaluks antud juhul avalik huvi üles vaidlustaja õiguste võimalikku kahjustumist. Seda seetõttu, et väidetav kiireloomuline vajadus sõlmida käesoleval hetkel raamleping tuleneb hankija enda tegevusest. 16. Vaidlustuskomisjon on leidnud, et hankelepingu sõlmimiseks loa andmisel tuleb kaalumisel mh arvestada hädaolukorra tekkimise põhjusi ning kui hankija on hanke väljakuulutamisega põhjendamatult viivitanud, siis väheneb oluliselt hankelepingu sõlmimise loaga kaitstava avaliku huvi kaal.4 17. Antud juhul on hankija hanke väljakuulutamisega põhjendamatult viivitanud. Hankija algatas 10.11.2022 avaldatud hanketeatega avatud hankemenetluse. Hankija tegi oma viimased otsused hankes 29.12.2022. Hankija teadis seejuures juba tol hetkel, et kehtivad hankelepingud lõppevad juba 23.01.2023 nagu ta pidi teadma sedagi, et jäätõrjevahendite ladustamise võimalused on (väidetavalt) äärmiselt piiratud. Seega on antud juhul selge, et hankija ei arvestanud riigihanke menetluse väljakuulutamisel isegi võimalike vaidlustuste esitamisega ega asjaoludega, mis pidid talle olema juba ammuilma teada. Vaidlustuse esitamisega arvestamine on hankija hoolsuskohustuse osa.5 18. Kui hankija sellega arvestanud oleks, oleks ta ka hanke tunduvalt varem välja kuulutanud. On selge, et kui vaidlustuste esitamise tähtaeg on 09.01.2023, siis lõpeb vaidlustusmenetlus 3 Pilving, Parind. RHS kommenteeritud väljaanne. § 193 lg 5, p 26. 4 Pilving, Parind. RHS kommenteeritud väljaanne. § 193 lg 5, p 29. 5 TlnHKo 3-17-2743, p 17. Sorainen – 4/4 – hiljem, kui hankija väidetavate hankelepingute tähtaeg. Arvestamata siinjuures isegi võimalust, et VaKo otsus võidakse halduskohtusse edasi kaevata. 19. Seega on hankija väidetav oht avalikule huvile tekkinud puhtakujuliselt hankija enda tegevuse tõttu. Selliselt tekkinud olukorras ei saa väita, et avalik huvi kaaluks üles vaidlustaja võimalike õiguste kahjustumise. 20. Olgem ausad, lisaks sellele, et hankija ei arvestanud hankemenetluse korraldamisel isegi vaidlustuste esitamise võimalusega, ei saanud hankijale olla saladuseks ka tema väidetud ladustamisvõimaluste piiratus. Ka see viitab järeldusele, et hankija põhjendused RHS § 193 lg 5 alusel loa saamiseks on otsitud. Mõistlik hankija ei seaks kogu Balti regiooni õhuturvet ohtu sellega, et alustab jäätõrjevahendite hankimist sisuliselt viimasel hetkel, lisaks samal ajal teades, et saab (väidetavalt) ladustada üksnes nädala jagu varusid. 21. Sellele, et tegelikult hankija väidetavat hädaolukorda ei eksisteeri, viitab ka hankija tegevus vaidlustusmenetluses. Nimelt, hankijal oli võimalik RHS § 193 lg 5 alusel taotlus kohe vaidlustusest teadasaamisel esitada. Vaidlustaja esitas vaidlustuse 09.01.2023, kuid hankija ootas 11 päeva, et taotlus esitada, mille tõttu oli see esitatud niivõrd hilinenult, et juba käesoleva seisukoha esitamise hetkeks on hankija viidatud hankelepingud lõppenud. 22. Lisaks tuleks antud juhul tähelepanu pöörata ka sellele, kas tulenevalt RHS § 193 lg 5 koosmõjust RHS § 201 lg-ga 4, saab VaKo anda loa hankelepingu sõlmimiseks kui lepingu saab sõlmida vaidlustusmenetluse kestel.6 Antud juhul see nii ka formaalselt oleks, kuna tulenevalt RHS § 193 lg-st 6, peab VaKo tegema otsuse hankija taotluse kohta hiljemalt 27.01.2023. Kui VaKo sel kuupäeval loa annab, siis RHS § 201 lg 4 kohaselt saab hankija raamlepingu sõlmida alles 03.02.2023. 23. Konks on siin aga selles, et raamlepingu enda sõlmimine ei annaks hankijale veel õigust kolmandalt isikult jäätõrjevahendite ostmiseks, kuna selleks peab ta sõlmima kolmanda isikuga eraldi hankelepingu. Hankelepingu sõlmimine ja selle alusel jäätõrjevahendite tellimine ei saa toimuma aga koheselt, kuna eeldab esmalt erinevate formaalsuste täitmist nii hankija kui ka pakkuja poolt. Nii peab hankija vajadusel esmalt täpsustama, mida ja kui palju ta hankelepingu alusel tellida soovib ja pakkuja peab sellele omakorda reageerima. 24. Antud juhul tähendab see lõppastmes seda, et kuigi raamlepingu saab tõepoolest sõlmida nt 03.02.2023, ehk reedel, siis puudub alus eeldada, et hankeleping oleks VaKo otsuse tegemise ajaks, ehk 07.02.2023 sõlmitud, või veel vähem, et hankija vajadus jäätõrjevahendite suhtes saaks raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguga olla juba 07.02.2023 rahuldatud. Selle tõttu ei muuda hankijale raamlepingu sõlmimiseks loa andmine nt kaks tööpäeva enne VaKo otsuse tegemist hankija jaoks praktilises vaates suurt midagi, kuid kahjustab ebaproportsionaalselt vaidlustaja õigusi. 3. MENETLUSLIKUD TEATED 25. Vaidlustuskomisjon andis 20.01.2023 RHS § 193 lg 6 alusel kahe tööpäeva pikkuse tähtaja hankija taotlusele vastamiseks. Seega on käesolev seisukoht tähtaegne, kuivõrd on esitatud hiljemalt 24.01.2023. Lugupidamisega Mario Sõrm Gerli Helene Gritsenko advokaat advokaat 6 Pilving, Parind. RHS kommenteeritud väljaanne. § 193 lg 5, p 26.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel