Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn
Endla 13, Tallinn 24.01.2023
Digiallkirjastatud
Edastatud e-posti teel:
[email protected]
Riigihanke viitenumber: 255129
Vaidlustaja: UAB ESSPO
Registrikood: 154167210
Troškūnų g. 1, LT-29100, Anykščiai
e-post:
[email protected]
Esindaja: advokaat Mario Sõrm
advokaat Gerli Helene Gritsenko
Advokaadibüroo Sorainen
Rotermanni 6, 10111, Tallinn
Tel: 6 400 900
e-post:
[email protected]
[email protected]
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Registrikood: 70009764
Järve 34a, 11314, Tallinn
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: UAB Stega
Registrikood: 301177572
Laisvės 17-14, LT-89222, Mazeikiai
e-post:
[email protected]
VAIDLUSTAJA SEISUKOH T HANKIJA 20.01.2023 TAOTLUSELE
Sorainen – 2/4 –
1. TAOTLUS
Jätta hankija 20.01.2023 taotlus vaidlustuskomisjonilt loa saamiseks raamlepingu
sõlmimiseks RHS § 193 lg 5 alusel rahuldamata.
2. HANKIJA TAOTLUS TULEB JÄTTA RAHULDAMATA
1. Hankija esitas 20.01.2023 taotluse, millega taotleb vaidlustuskomisjonilt (edaspidi VaKo)
luba raamlepingu sõlmimiseks RHS § 193 lg 5 alusel. Vaidlustaja hinnangul ei ole antud juhul
RHS § 193 lg 5 eeldused täidetud, mistõttu tuleb hankija taotlus jätta rahuldamata.
2. RHS § 193 lg 5 sätestab: Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu
sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse
kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku
kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas
vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise
lubamise kohta. RHS § 193 lg 5 alusel loa andmiseks peavad seega täidetud olema järgnevad
tingimused: 1) vaidlustatakse nn viimane hankija otsus; 2) esineb oluline avalik huvi, mida
võidakse hankelepingu sõlmimata jäämise korral kahjustada; 3) see avalik huvi kaalub üles
vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise.1
3. RHS § 193 lg 5 esimene kohaldamise eeldus on täidetud, kuivõrd vaidlustaja esitas
09.01.2023 vaidlustuse, millega muuhulgas vaidlustab hankija viimast otsust (täpsemalt
29.12.2022 otsuse nr 368H p-d 1-5, millega mh jäeti eduka pakkujana kõrvaldamata kolmas
isik). Seevastu teised RHS § 193 lg 5 kohaldamise eeldused täidetud ei ole.
2.1. Hankija ei ole tõendanud ega usutavalt põhjendanud olulise avaliku huvi
kahjustumist
4. Hankija ei ole usutavalt põhjendanud ega tõendanud olulise avaliku huvi kahjustumise
ohtu. Olulise avaliku huvi olemasolu tuleb sisustada kaasuspõhiselt ning lepingu sõlmimise
viibimine peab ohustama hankija sisulist tegevust, mille tarvis kaupa või teenust soetatakse
ning sellest funktsioonist peab sõltuma oluline avalik huvi.2
5. Hankija selgitab antud juhul üldsõnaliselt, et jäätõrjevahendite tarnete katkemise tõttu ei
ole talvistes tingimustes võimalik tagada lennukite õhkutõusmise ohutust ning seetõttu on
õhuturbe tagamine ning riigikaitse Balti regioonis oluliselt häiritud. Kuigi teoreetiliselt võib
tegemist olla olulise avaliku huviga, ei ole antud juhul hankija tõendanud, et tõepoolest sellise
olulise avaliku huvi kahjustumise oht esineb, kui hankija raamlepingut sõlmida ei saa.
6. Lisaks on hankija esitanud taotluses väite, et lõppeva hankelepingu alusel on võimalik
küll soetada jäätõrjevahendite varusid, kuid ladustamisvõimalused on piiratud ning sõltuvalt
ilmastikuoludest on võimalik soetada ligikaudu ühe nädala varu.
7. Hankija väide on täielikult tõendamata, st pole kuidagi võimalik kindlaks teha, kas
hankija väide peab paika. Hankija on esitanud üksnes umbmäärase väite, et ta saab soetada
jäätõrjevahendeid, sealjuures ka täpsustamata, millises mahus, kuid probleem tõusetub hoopis
sellest, et tal pole, jällegi täpsustamata asukohas, võimalik ladustada rohkem kui nädala varu.
8. Kui jääda uskuma hankija taotlust, siis raamlepingu sõlmimata jätmise korral suletakse
lennurajad, lennuliiklus katkeb, lennukid ei saa õhku tõusta ning riigikaitse on Balti regioonis
oluliselt häiritud. Hankija ei ole välja toonud, millistest lennuradadest räägime, kus lennuliiklus
1
Pilving, Parind. RHS kommenteeritud väljaanne. § 193 lg 5, p 25.
2
Pilving, Parind. RHS kommenteeritud väljaanne. § 193 lg 5, p 28.
Sorainen – 3/4 –
katkeb ega millised lennukid õhku tõusta ei saa. Mõistetav, kuigi täiesti ebausutav, on hankija
väide, et riigikaitse on raamlepingu sõlmimata jätmisel Balti regioonis oluliselt häiritud.
9. Hankija taotluse kohaselt on kõik need väidetavad ohud avalikule huvile seotud sellega,
et kuskil täpsustamata asukohas on ladustamisvõimalused piiratud, mille tõttu pole üle nädala
jao jäätõrjevahendite ladustamine võimalik.
10. Kui see on tõepoolest nii, nagu hankija väidab, siis on sõltub riigikaitse Balti regioonis
suurel määral sellest, millised on jäätõrjevahendite ladustamise võimalused hankija väidetud
asukohas. Vaidlustajale pole eluliselt usutav, et Eesti riik on jätnud kogu Balti regiooni õhuturbe
selle meelevalda, et üle nädala jao jäätõrjevahendite ladustamine pole võimalik. Sellisel juhul
on hankija väidetava ladustamisvõimaluste piiratuse näol tegemist kogu Balti riikide riigikaitse
Achilleuse kannaga, mille kohta mistahes teave peaks olema käsitletav riigisaladusena.
11. Kuna vaidlustajal on usku Balti riikide riigikaitsesse, eriti praegusel geopoliitilisel ajal,
ja ka sellesse, et Balti riikide õhuturve ei sõltu teadmata asukohas esinevast väidetavast piiratud
ladustamisvõimekusest, siis ei saa hankija põhjendusi usutavaks pidada.
12. Isegi kui minna hankija väidetega kaasa, siis ei selgu hankija taotlusest seegi, kas hankijal
oleks võimalik kasutada teiste lennujaamade varusid/hoidlaid vms. Ka Tallinna Halduskohtu ja
vaidluskomisjoni praktikast tuleneb, et hankija taotluse põhjendused ei tohi olla üldsõnalised.3
13. Vaidlustaja hinnangul puudub mistahes põhjus, miks hankija või Kaitsevägi ei saaks
kasutada teiste riigiasutuste või riigi äriühingute jäätõrjevahendite ladustamise võimekust. See
oleks võimalik riigiasutuste vahel kasvõi ametiabi või teenuse tellimise korral RHS § 12 mõttes
sisetehinguga. Veelgi enam, vaidlustajale, kui jäätõrjevahendite valdkonnas tegutsevale
ettevõtjale, on teada, et jäätõrjevahendeid saab ladustada nt 1000 liitristes IBC konteinerites.
14. Seega on hankija taotluses kokkuvõtvalt täiesti käsitlemata jäänud hankija võimalused nn
asenduslepingu sõlmimiseks, seda nii ladustamisvõimaluste kui ka jäätõrjevahendite suhtes.
2.2. Avalik huvi ei kaalu üles vaidlustaja õiguste võimalikku kahjustamist
15. Isegi kui jaatada olulise avaliku huvi olemasolu, ei kaaluks antud juhul avalik huvi üles
vaidlustaja õiguste võimalikku kahjustumist. Seda seetõttu, et väidetav kiireloomuline vajadus
sõlmida käesoleval hetkel raamleping tuleneb hankija enda tegevusest.
16. Vaidlustuskomisjon on leidnud, et hankelepingu sõlmimiseks loa andmisel tuleb
kaalumisel mh arvestada hädaolukorra tekkimise põhjusi ning kui hankija on hanke
väljakuulutamisega põhjendamatult viivitanud, siis väheneb oluliselt hankelepingu sõlmimise
loaga kaitstava avaliku huvi kaal.4
17. Antud juhul on hankija hanke väljakuulutamisega põhjendamatult viivitanud. Hankija
algatas 10.11.2022 avaldatud hanketeatega avatud hankemenetluse. Hankija tegi oma viimased
otsused hankes 29.12.2022. Hankija teadis seejuures juba tol hetkel, et kehtivad hankelepingud
lõppevad juba 23.01.2023 nagu ta pidi teadma sedagi, et jäätõrjevahendite ladustamise
võimalused on (väidetavalt) äärmiselt piiratud. Seega on antud juhul selge, et hankija ei
arvestanud riigihanke menetluse väljakuulutamisel isegi võimalike vaidlustuste esitamisega ega
asjaoludega, mis pidid talle olema juba ammuilma teada. Vaidlustuse esitamisega arvestamine
on hankija hoolsuskohustuse osa.5
18. Kui hankija sellega arvestanud oleks, oleks ta ka hanke tunduvalt varem välja kuulutanud.
On selge, et kui vaidlustuste esitamise tähtaeg on 09.01.2023, siis lõpeb vaidlustusmenetlus
3
Pilving, Parind. RHS kommenteeritud väljaanne. § 193 lg 5, p 26.
4
Pilving, Parind. RHS kommenteeritud väljaanne. § 193 lg 5, p 29.
5
TlnHKo 3-17-2743, p 17.
Sorainen – 4/4 –
hiljem, kui hankija väidetavate hankelepingute tähtaeg. Arvestamata siinjuures isegi võimalust,
et VaKo otsus võidakse halduskohtusse edasi kaevata.
19. Seega on hankija väidetav oht avalikule huvile tekkinud puhtakujuliselt hankija enda
tegevuse tõttu. Selliselt tekkinud olukorras ei saa väita, et avalik huvi kaaluks üles vaidlustaja
võimalike õiguste kahjustumise.
20. Olgem ausad, lisaks sellele, et hankija ei arvestanud hankemenetluse korraldamisel isegi
vaidlustuste esitamise võimalusega, ei saanud hankijale olla saladuseks ka tema väidetud
ladustamisvõimaluste piiratus. Ka see viitab järeldusele, et hankija põhjendused RHS § 193 lg
5 alusel loa saamiseks on otsitud. Mõistlik hankija ei seaks kogu Balti regiooni õhuturvet ohtu
sellega, et alustab jäätõrjevahendite hankimist sisuliselt viimasel hetkel, lisaks samal ajal
teades, et saab (väidetavalt) ladustada üksnes nädala jagu varusid.
21. Sellele, et tegelikult hankija väidetavat hädaolukorda ei eksisteeri, viitab ka hankija
tegevus vaidlustusmenetluses. Nimelt, hankijal oli võimalik RHS § 193 lg 5 alusel taotlus kohe
vaidlustusest teadasaamisel esitada. Vaidlustaja esitas vaidlustuse 09.01.2023, kuid hankija
ootas 11 päeva, et taotlus esitada, mille tõttu oli see esitatud niivõrd hilinenult, et juba käesoleva
seisukoha esitamise hetkeks on hankija viidatud hankelepingud lõppenud.
22. Lisaks tuleks antud juhul tähelepanu pöörata ka sellele, kas tulenevalt RHS § 193 lg 5
koosmõjust RHS § 201 lg-ga 4, saab VaKo anda loa hankelepingu sõlmimiseks kui lepingu saab
sõlmida vaidlustusmenetluse kestel.6 Antud juhul see nii ka formaalselt oleks, kuna tulenevalt
RHS § 193 lg-st 6, peab VaKo tegema otsuse hankija taotluse kohta hiljemalt 27.01.2023. Kui
VaKo sel kuupäeval loa annab, siis RHS § 201 lg 4 kohaselt saab hankija raamlepingu sõlmida
alles 03.02.2023.
23. Konks on siin aga selles, et raamlepingu enda sõlmimine ei annaks hankijale veel õigust
kolmandalt isikult jäätõrjevahendite ostmiseks, kuna selleks peab ta sõlmima kolmanda isikuga
eraldi hankelepingu. Hankelepingu sõlmimine ja selle alusel jäätõrjevahendite tellimine ei saa
toimuma aga koheselt, kuna eeldab esmalt erinevate formaalsuste täitmist nii hankija kui ka
pakkuja poolt. Nii peab hankija vajadusel esmalt täpsustama, mida ja kui palju ta hankelepingu
alusel tellida soovib ja pakkuja peab sellele omakorda reageerima.
24. Antud juhul tähendab see lõppastmes seda, et kuigi raamlepingu saab tõepoolest sõlmida
nt 03.02.2023, ehk reedel, siis puudub alus eeldada, et hankeleping oleks VaKo otsuse tegemise
ajaks, ehk 07.02.2023 sõlmitud, või veel vähem, et hankija vajadus jäätõrjevahendite suhtes
saaks raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguga olla juba 07.02.2023 rahuldatud. Selle tõttu
ei muuda hankijale raamlepingu sõlmimiseks loa andmine nt kaks tööpäeva enne VaKo otsuse
tegemist hankija jaoks praktilises vaates suurt midagi, kuid kahjustab ebaproportsionaalselt
vaidlustaja õigusi.
3. MENETLUSLIKUD TEATED
25. Vaidlustuskomisjon andis 20.01.2023 RHS § 193 lg 6 alusel kahe tööpäeva pikkuse
tähtaja hankija taotlusele vastamiseks. Seega on käesolev seisukoht tähtaegne, kuivõrd on
esitatud hiljemalt 24.01.2023.
Lugupidamisega
Mario Sõrm Gerli Helene Gritsenko
advokaat advokaat
6
Pilving, Parind. RHS kommenteeritud väljaanne. § 193 lg 5, p 26.