Maaeluministri 27.01.2023 käskkiri nr 19 Lisa 2
Põllumajandus, toit ja maaelu programm 2023-2026. Rahastamiskava
Nimetused 2023 eelarve 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve
Põllumajandus, toit, maaelu
Kulud 442 349 065 455 227 182 420 647 834 420 691 244
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 362 065 091 384 952 772 351 834 644 352 347 815
Investeeringud 4 096 635 818 927 818 960 818 931
Mitterahalised kulud 3 785 228 3 545 748 3 546 339 3 545 827
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine
Kulud 81 848 347 65 637 458 60 686 180 59 140 925
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 77 473 837 59 919 384 56 508 516 55 509 801
Investeeringud 333 575 89 689 88 845 87 779
Mitterahalised kulud 448 716 453 338 438 455 419 640
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine
Kulud 81 848 347 65 637 458 60 686 180 59 140 925
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 77 473 837 59 919 384 56 508 516 55 509 801
Investeeringud 333 575 89 689 88 845 87 779
Mitterahalised kulud 448 716 453 338 438 455 419 640
Taimetervis, loomade tervis ja heaolu
Kulud 20 966 822 23 957 398 24 652 202 25 637 106
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 10 719 655 13 433 983 14 103 389 15 065 554
Investeeringud 337 080 156 289 155 924 155 198
Mitterahalised kulud 473 646 526 329 519 892 507 080
Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine
Kulud 20 966 822 23 957 398 24 652 202 25 637 106
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 10 719 655 13 433 983 14 103 389 15 065 554
Investeeringud 337 080 156 289 155 924 155 198
Mitterahalised kulud 473 646 526 329 519 892 507 080
Toiduohutuse tagamine
Kulud 11 224 638 11 107 912 11 116 075 11 124 603
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 158 591 122 573 122 573 122 573
Investeeringud 120 639 82 380 82 380 82 380
Mitterahalised kulud 347 761 347 761 347 761 347 761
Toiduohutuse tagamine
Kulud 11 224 638 11 107 912 11 116 075 11 124 603
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 158 591 122 573 122 573 122 573
Investeeringud 120 639 82 380 82 380 82 380
Mitterahalised kulud 347 761 347 761 347 761 347 761
Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses
Kulud 39 745 078 35 811 955 35 315 966 33 509 080
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 18 690 808 15 492 273 14 967 238 13 160 581
Investeeringud 2 235 494 266 438 267 527 267 057
Mitterahalised kulud 794 899 724 776 743 992 735 706
Maakasutus
Kulud 9 984 511 9 591 646 9 782 952 9 373 933
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 7 350 964 6 948 610 7 141 646 6 738 867
Investeeringud 71 213 34 646 34 357 33 718
Mitterahalised kulud 65 569 117 988 112 886 101 613
Maaparandus
Kulud 13 268 807 11 784 358 11 293 089 9 891 159
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 9 703 635 8 266 269 7 753 413 6 347 370
Investeeringud 67 813 22 278 23 657 23 825
Mitterahalised kulud 104 262 99 407 123 742 126 715
Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal
Kulud 10 285 842 9 428 032 9 276 552 9 278 333
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 330 960 160 535 - -
Investeeringud 2 031 564 187 909 187 909 187 909
Mitterahalised kulud 608 754 500 986 500 986 500 986
Põllumajandusloomade aretus
Kulud 6 205 918 5 007 919 4 963 374 4 965 655
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 1 305 249 116 859 72 179 74 345
Investeeringud 64 905 21 605 21 604 21 605
Mitterahalised kulud 16 314 6 394 6 377 6 392
Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine
Kulud 253 574 018 262 711 361 246 402 528 246 561 318
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 225 215 017 244 522 369 228 156 523 228 259 485
Investeeringud 911 547 183 894 185 657 188 797
Mitterahalised kulud 1 446 538 1 120 036 1 151 140 1 206 556
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime
Kulud 79 090 437 91 973 703 82 668 796 81 542 169
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 71 740 687 84 512 165 75 153 176 73 950 534
Investeeringud 234 992 43 666 46 366 50 564
Mitterahalised kulud 453 911 434 384 482 022 556 125
Põlvkondade vahetus
Kulud 10 555 255 9 345 436 9 404 915 9 455 451
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 9 215 931 8 999 084 9 043 160 9 100 375
Investeeringud 208 571 26 743 26 776 26 292
Mitterahalised kulud 356 735 100 510 101 087 92 551
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal
Kulud 128 869 458 120 100 368 120 302 619 121 149 271
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 115 565 293 116 348 387 116 569 117 117 433 698
Investeeringud 158 429 32 474 32 318 32 398
Mitterahalised kulud 271 382 233 910 231 167 232 584
Ühistegevus ja koostöö
Kulud 4 377 137 3 517 108 1 907 514 1 386 768
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 3 360 772 2 628 047 1 019 211 498 688
Investeeringud 80 490 22 808 22 754 22 726
Mitterahalised kulud 61 411 36 179 35 218 34 725
Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand
Kulud 2 414 009 4 029 788 4 533 720 4 534 859
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 1 035 536 2 697 577 3 199 679 3 201 845
Investeeringud 150 683 31 598 31 492 31 303
Mitterahalised kulud 237 017 202 254 200 390 197 051
Mahepõllumajandus
Kulud 28 267 720 33 744 958 27 584 964 28 492 801
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 24 296 798 29 337 110 23 172 179 24 074 345
Investeeringud 78 382 26 605 25 951 25 513
Mitterahalised kulud 66 082 112 799 101 256 93 520
Maa- ja rannapiirkonna areng
Kulud 34 990 162 56 001 099 42 474 881 44 718 212
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 29 807 183 51 462 189 37 976 405 40 229 820
Investeeringud 158 300 40 237 38 627 37 720
Mitterahalised kulud 273 668 373 509 345 098 329 084
Maa- ja rannapiirkonna arendamine
Kulud 34 990 162 56 001 099 42 474 881 44 718 212
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 29 807 183 51 462 189 37 976 405 40 229 820
Investeeringud 158 300 40 237 38 627 37 720
Mitterahalised kulud 273 668 373 509 345 098 329 084
Maaeluministri 27.01.2023 käskkiri nr 19 Lisa 1
PÕLLUMAJANDUS, TOIT JA MAAELU
Programm 2023–2026
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................ 2
1. Programmi üldinfo................................................................................................................. 4
2. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4
3. Programmi juhtimiskorraldus................................................................................................ 5
4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ............................................................................ 7
5. Hetkeolukorra lühianalüüs..................................................................................................... 9
Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire ................................................................................ 9
Biomajandus ............................................................................................................................ 11
Põllumajandus ja toiduainetööstus ......................................................................................... 12
Toiduohutus ............................................................................................................................. 15
Maaelu ..................................................................................................................................... 16
6. Olulised tegevused .............................................................................................................. 18
7. Programmi tegevused ......................................................................................................... 21
7.1. Meede – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine ....................................... 21
7.1.1. Programmi tegevus – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine ........... 21
Taimekaitse....................................................................................................................... 21
Väetised ............................................................................................................................ 23
Täiendav keskkonnahoid .................................................................................................. 24
7.2. Meede – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine ...................................... 26
7.2.1. Programmi tegevus – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine ......... 26
Taimetervis ....................................................................................................................... 26
Loomatervis ...................................................................................................................... 27
Söödaohutus ..................................................................................................................... 30
Loomade heaolu ............................................................................................................... 31
7.3. Meede – Toiduohutus.................................................................................................. 33
7.3.1. Programmi tegevus - Toiduohutus ...................................................................... 33
7.4. Meede – Põllumajanduses kvaliteetsete sisendite tagamine ..................................... 37
7.4.1. Programmi tegevus – Maakasutus ...................................................................... 38
2
7.4.2. Programmi tegevus – Maaparandus ................................................................... 39
7.4.3. Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal ......................... 40
7.4.4. Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus ........................................ 43
7.5. Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine ................ 45
7.5.1. Programmi tegevus – Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste
konkurentsivõime ........................................................................................................................... 45
7.5.2. Programmi tegevus – Põlvkondade vahetus ....................................................... 47
7.5.3. Programmi tegevus – Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal ........... 49
7.5.4. Programmi tegevus – Ühistegevus ja koostöö .................................................... 50
7.5.5. Programmi tegevus – Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand .......................... 52
7.5.6. Programmi tegevus – Mahepõllumajandus ......................................................... 54
7.6. Meede – Maa- ja rannapiirkonna arendamine ............................................................. 56
7.6.1. Programmi tegevus – Maa- ja rannapiirkonna arendamine ................................ 56
Maaelu ja kohalik kogukond.............................................................................................. 56
Finantsinstrumendid ......................................................................................................... 60
3
1. Programmi üldinfo
Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus
Tulemusvaldkonna Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted
eesmärk on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised
Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada
Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu
Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud
keskkond
Programmi periood 2023–2026
Peavastutaja Maaeluministeerium
(ministeerium)
Kaasvastutajad (oma Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise
valitsemisala Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA),
asutused) Maaelu Teadmuskeskus (METK)
2. Sissejuhatus
Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad kaasa Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse
arengule ning konkurentsivõime kasvule, toiduohutuse ja -julgeoleku tagamisele, maa- ja
rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt. Samuti taimede ja loomade
heale tervisele, muldade seisundi parandamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse
säilimisele.
Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“.
Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on seatud üheks arenguvajaduseks julgeolek ja turvalisus
ning peetud oluliseks tagada julgeolek igas olukorras ja parandada kriisideks valmisolekut.
Põllumajandus, toit ja maaelu programmi tegevused panustavad sellesse, et toidujulgeolek oleks
Eestis tagatud.
Programmi tegevus „Toiduohutus“ panustab sellesse, et kujundada inimese tervist toetav keskkond
(„Eesti 2035“ sihid „Inimene“ ja „Elukeskkond“).
Maaeluminister annab igal aastal Riigikogus ülevaate1 Maaeluministeeriumi panusest
arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse panustamisest.
Biomajandus on programmis läbiv teema ja panustab strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava
muutusesse, mis peab vajalikuks suurendada Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust.
Maaeluministeerium on peavastutaja kestliku ringbiomajanduse (sh sinimajanduse) arendamisel.
1 Maaeluministri kõne 18.04.2022 Riigikogus ettekanne-2022-04-18-urmas-kruuse.pdf (agri.ee)
4
3. Programmi juhtimiskorraldus
Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026“ (edaspidi programm) panustab riigi
eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ ning osaliselt ka
tulemusvaldkondadesse „Regionaalareng ja maaelu“, „Keskkond“ (Natura 2000) ja „Tervis“ (ohutu
toit), „Teadus“ (rakendusuuringud) ning „Ettevõtlus ja innovatsioon“ (koostöömeetmed).
Programmdokument koosneb kuuest programmi tegevusest, mille alla on koondatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud teenused.
Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“
seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument.
Programmi koostamist ja täitmist koordineerib strateegia- ja finantsosakond ning programmi
kooskõlastab ministeeriumi juhtkond. Programmi kinnitab maaeluminister käskkirjaga pärast
riigieelarve vastuvõtmist ja programm avalikustatakse Maaeluministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva
jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vastavalt
vajadusele või sama aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi eelarvet seiratakse
minimaalselt kord kvartalis ning tegevusi kord poolaastas.
Teenuste arendamiseks toimuvad regulaarselt teenuste kvaliteeditöörühma kohtumised, kuhu
kuuluvad nii ministeeriumi kui ka valitsemisala asutuste esindajad. Programmi 2023. aasta eelarve
kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht on 429 237 579 eurot. Programmi
rahastamiskava koosneb planeerimistasandite kuludest.
Programmi elluviimise seisukohalt on suure kaaluga ka Rohelepe koos selle strateegiatega "Talust
taldrikule" ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue finantsperioodi planeerimine ja käivitumine. Nende protsesside
5
käigus tuleb tagada kooskõla ja loogiline sidusus programmi, "Talust taldrikule" strateegia,
„Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning ÜPP järgmise finantsperioodi eesmärkide
ja tegevuste vahel. "Talust taldrikule" strateegia ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani
2030“ algatused konkreetsete eesmärkide ja sihttasemetega võivad muuta programmi seniseid
eesmärke ning mõõdikutele seatud sihttasemeid.
Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle
rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi
rahastamiskava koostatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Programmi tulud, kulud ja
finantseerimistehingud kinnitatakse riigi eelarvestrateegiaga 2023–2026.
Maaeluministeeriumi koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande.
Olulisemad muudatused 2023-2026 programmis võrreldes varasemaga:
Programmi tegevuste hulka on vähendatud, programmis on kolm uut tegevust:
põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine (kokku on liidetud varasemad tegevused
taimekaitse, väetised ja täiendav keskkonnahoid), taime tervise, loomade tervise ja heaolu
tagamine (kokku on liidetud varasemad tegevused taimetervis, loomade tervis, loomade heaolu ja
söödaohutus) ja maa- ja rannapiirkonna arendamine (kokku on liidetud varasemad tegevused
maaelu ja kohalik kogukond ja finantsinstrumendid). Programmi teenustes on muudatusi,
kustutatud on teenused, mida asutused enam ei paku. Teenustes on toimunud muudatusi ka
lähtuvalt käimasolevatest struktuurireformidest (muudatused valitsemisalas ja valitsemisalaülene
riigilaborite konsolideerimine) ning uue ÜPP eelarveperioodi avanemisest.
1.01.2023 liideti Maaeluministeeriumi valitsemisalas kaks asutust: Põllumajandusuuringute
Keskus (PMK) ja Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI). Uus ühendasutus kannab nime Maaelu
Teadmuskeskus (METK).
1.01.2023 alustas Maaeluministeeriumi valitsemisalas tööd Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise
Keskus (LABRIS), kuhu on dubleerimise vähendamiseks koondunud toidu tarneahela analüüside
teostamine. LABRIS on loodud Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi baasil.
6
4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja
hoitud keskkond.
Programmi mõõdikud:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Kasutuses oleva 986 672 990 000 990 000 990 000 990 000
põllumajandusmaa pindala, ha
Kogu tarneahela loodava 7,7 (2020) 7,2 7,2 7,2 7,2
lisandväärtuse osatähtsus
kogu ettevõtlussektori
lisandväärtuses2, %
Tarbija kindlustunde indeks, % 67 - 69 - -
Keskkonnasõbralikult 88,40 80 80 80 80
majandatava maa osakaal, %
Maapiirkonnas elavate noorte 27,52 27,76 27,76 27,76 27,76
vanuses 21–40 osatähtsus
sama vanusegrupi noorte
üldarvus, %
Programmi eelarve:3
Programmi kulud 2022 2023 eelarve
eelarve
eelarve 2024 2025 2026
2022 2023
planeerimistasandid planeerimistasandid
Meede – Meede – 101 525 914 87 277 861 66 072 61 140 59 615
Põllumajanduskeskkond Põllumajanduskeskkonna 369 941 733
hea seisundi tagamine
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 1 128 082 87 277 861 66 072 61 140 59 615
Taimekaitse Põllumajanduskeskkonna 369 941 733
hea seisundi tagamine
Programmi tegevus – 317 743
Väetised
2
Metoodika: Eurostati andmeallikad: nama_10_a10, aact_eaa01, sbs_na_sca_r2, sbs_na_dt_r2;
(A01+C10...C12+I56+G4617+G463+G4711+G472+G4781)/Kokku
3 Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda
investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse
tasemel mitterahalistes kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta
7
Programmi tegevus – 100 080 090
Täiendav
keskkonnahoid4
Meede – Taimetervis, Meede – Taimetervise, 20 378 776 21 518 176 24 459 25 119 26 059
loomade tervis ja heaolu loomade tervise ja heaolu 734 777 709
tagamine
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 2 212 141 21 518 176 24 459 25 119 26 059
Taimetervis Taimetervise, loomade 734 777 709
tervise ja heaolu
tagamine
Programmi tegevus – 8 412 322
Loomatervis
Programmi tegevus – 1 441 731
Söödaohutus
Programmi tegevus – 8 312 582
Loomade heaolu
Meede – Toiduohutus Meede – Toiduohutuse 9 054 479 11 434 778 11 347 11 348 11 350
tagamine 110 894 164
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 9 054 479 11 434 778 11 347 11 348 11 350
Toiduohutus Toiduohutuse tagamine 110 894 164
Meede – Kvaliteetsed Meede – Kvaliteetsed 34 060 516 40 328 266 36 434 34 696 34 132
sisendid sisendid põllumajanduses 817 569 808
põllumajanduses
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 7 544 270 10 023 973 9 714 8 642 243 9 476 045
Maakasutus Maakasutus 870
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 11 394 581 13 342 979 11 853 11 385 9 985 056
Maaparandus Maaparandus 795 376
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 8 845 179 10 734 528 9 847 9 694 541 9 695 003
Sordiaretus ja taimne Sordiaretus ja taimne 181
paljundusmaterjal paljundusmaterjal
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 6 276 485 6 226 785 5 018 4 974 410 4 976 705
Põllumajandusloomade Põllumajandusloomade 971
aretus aretus
Meede – Programmi tegevus – 227 066 646 255 121 263 900 247 610 247 811
Põllumajandussaaduste Põllumajandussaaduste 883 339 644 044
tootmine, väärindamine tootmise, väärindamise ja
ja turustamine turustamise toetamine
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 53 877 379 79 622 227 92 453 83 185 82 121
Põllumajandustootjate Põllumajandustootjate ja 716 958 210
ja toiduainetetööstuste toiduainetetööstuste
konkurentsivõime konkurentsivõime
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 8 589 010 10 909 368 9 459 9 519 574 9 561 685
Põlvkondade vahetus Põlvkondade vahetus 521
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 1 706 304 129 137 120 322 120 522 121 370
Riskijuhtimine ja Riskijuhtimine ja 548 644 487 882
põllumajandusturgude põllumajandusturgude
tasakaal tasakaal
4
Lisaks ÜPP toetustele hõlmavad PõKa programmi eelarvekulud ka MeM-i, PRIA, PTA ja/või METK-i majanduskulusid.
8
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 3 075 145 4 425 685 3 550 1 939 907 1 418 674
Ühistegevus ja koostöö Ühistegevus ja koostöö 448
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 131 376 579 2 701 085 4 271 4 772 235 4 768 112
ekspordivõimekus ja ekspordivõimekus ja 895
Eesti toidu kuvand Eesti toidu kuvand
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 28 442 219 28 325 971 33 842 27 670 28 570
Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus 116 483 481
Meede – Maa- ja Meede – Maa- ja 28 306 119 35 310 775 56 450 42 895 44 509
rannapiirkonna areng rannapiirkonna 712 914 080
arendamine
Programmi tegevus – Programmi tegevus – 26 775 022 35 310 775 56 450 42 895 44 509
Maaelu ja kohalik Maa- ja rannapiirkonna 712 914 080
kogukond arendamine
Programmi tegevus – 1 531 098
Finantsinstrumendid
.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või
ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust
osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi,
meetme ja tegevuse tasemel.
2023. aasta suuremad investeeringu projektid:
METK-i laboriinfosüsteemi arendus;
PTA järelevalve infosüsteemide arendustööd;
MeM kliendiportaali e-teenuste arendused;
PRIA arengutoetuste valdkonna menetlussüsteemid (MATS);
PRIA otsetoetuste valdkonna menetlussüsteemid (TAKS);
PRIA pinnaseiresüsteemi loomine;
kalanduse infosüsteemide arendamine, et lihtsustada kutselise kalapüügi lubade taotlemist
ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamist;
põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist
kontrolliva infosüsteemi arendus.
Lisaks soetatakse põldkatsete läbiviimiseks katsetehnikat METK-le ning järelevalve ja seire
toimivuse tagamiseks vajalike laborianalüüside teostamiseks laboriseadmeid. CO2 kvooditulust
viiakse ellu pilootprojekt, mille raames rajatakse taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega
kasvuhooned.
5. Hetkeolukorra lühianalüüs
Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire
Teadus- ja arendustegevus, valdkondlik koolitus ning sidus teadmussiirde- ja nõuandesüsteem
mängivad tähtsat rolli Eesti põllumajanduspoliitika elluviimisel ning põllumajanduse,
toiduainetööstuse, maaeluga ja metsandusega seotud ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisel.
Valdkonna teadustoe tagamiseks koordineerib ja rahastab Maaeluministeerium põllumajandus- ja
9
toiduvaldkonna teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning teadmussiiret järgmiste
programmide ja meetmete kaudu:
Maaeluministeeriumi uuringute programm „Põllumajanduslikud rakendus-uuringud ja
arendustegevus aastatel 2004–2008“, „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja
arendustegevus aastatel 2009–2014“ ning „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja
arendustegevus aastatel 2015–2021“ tegevuste jätkamiseks. Programmi raames rahastatakse
rakendusuuringuid teaduspõhiseks poliitikakujundamiseks, õigusloomeks, riiklikuks
järelevalveks, kestliku biomajanduse arendamiseks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks
ning toetatakse Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teadus- ja arenduskoostöös.
Programm „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ – toetab ja edendab kohalikesse muutuvatesse
keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga
põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust, sellekohase teabe
levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ja säästva arengu tagamiseks
kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega.
Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine
2021–2027“ – põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine,
uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö, lisaks
rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad
kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda, tagavad toidujulgeoleku ja kultuuripärandi
säilimise. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) koostöömeetmed "Uute toodete, tavade,
protsesside ja tehnoloogiate arendamine. Euroopa innovatsioonipartnerlus" ning
„Innovatsiooniklaster“ põllumajandustootjate ja –töötlejate, teadlaste ning nõustajate koostöö
toetamiseks. Innovatsioonikoostöö toetamine on kavas ka järgmisel programmiperioodil ÜPP
strateegiakava raames.
MAK teadmussiirde meetmed „Teadmussiire ja teavitus“, „Pikaajalised programmid“ ning „Toetus
nõustajate järelkasvu arendamiseks“ – koolitus-, info- ja teavitustegevused
põllumajandustootjatele ja põllumajandussaaduste töötlejatele ning nõustajate
järelkasvuprogramm. Teadmussiirde toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, mille
sekkumised on ettevalmistamisel.
MAK nõustamisteenuste meetmed „Individuaalse nõustamisteenuse toetamine“ ja „Nõustajate
koolitustoetus“ – nõustamisteenuse toetamine ning kvaliteetse ja kättesaadava
nõustamisteenuse tagamine. Nõuandeteenuse osutamise ja sellega seotud tegevuste
toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, mille sekkumised on ettevalmistamisel.
Nõustajate koolitustegevused liiguvad uuel programmiperioodil teadmussiirde sekkumise alla.
Valdkondliku kutse- ja kõrghariduse populariseerimine ja toetamine (praktikatoetus ning
veterinaarmeditsiini kliinilise õppe toetamine) ning kultuuripärandi säilitamisele kaasaaitamine.
10
Põllumajandustootja asendamise toetus – riiklik toetus põllumajandustootja asendamiseks
tema puhkuse (rasedus- ja sünnituspuhkus), haiguse, lapse põetamise ajal ning tema surma
korral.5
Biomajandus
Biomajandusel on määrav roll nii Euroopa roheleppes ja kliimaneutraalse majanduse poole
liikumisel kui ka majandusarengus, sest bioressursi toel on võimalik asendada (peamiselt
imporditud) fossiilseid tooraineid kestlikemate alternatiividega ning pakkuda uusi tooteid ja
teenuseid ning käivitada uute tehnoloogia- ja ettevõtlussektorite teke. Globaalne nõudlus toidu,
sööda, bioenergia, biomaterjalide ja muude taastuval bioressursil põhinevate toodete järele kasvab.
Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“ kui seda elluviivates
programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse arendamist
peetakse oluliseks ka strateegias „Eesti 2035“, kus on seatud eesmärgiks kujundada Eesti
biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas. Maaeluministeerium esitas vastavalt
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2021. aasta lõpuks analüüsi ja ettepanekud biomajanduse
arendamiseks. Analüüsis käsitleti Eesti biomajanduse olukorda, väljakutseid ja võimalusi ning
rõhutati, et Euroopa roheleppe ambitsioonide ja „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamine vajab
selgemat, süsteemsemat ning ambitsioonikamat biomajanduse arengu toetamist, mh
biomajanduse ja ringmajanduse põhimõtete ühildamist. Maaeluministeerium koostab koostöös
Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja
Teadusministeeriumi ning Välisministeeriumiga ringbiomajanduse arendamise teekaardi ning
koordineerib piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamist. Ringbiomajanduse teekaart ja
piirkondlike teekaartide metoodiline raam valmivad 2023. aasta I poolaastal. Teekaardis
sõnastatakse ministeeriumite tegevusvaldkondade üleselt peamised ringbiomajanduse
tegevussuunad, millega suunatakse eelkõige arendusi ja initsiatiive, mis püüavad leida
majanduslikult ja ökoloogiliselt kasulikke uudseid praktilisi lahendusi ja praktikaid suure
keskkonnajäljega toorme asendamiseks taastuvatega ning võimendatakse uudsete kohalike
biomajanduse lisandväärtuse kasvu toetavate algatuste ja koostöövormide (nt klastrid, ühistulised
ärimudelid, tööstussümbioos jms) teket. Ringbiomajanduse teekaart koostatakse sünergias teiste
asjakohaste strateegiate ja arengukavadega (ja nende koordineerimiseks loodud struktuuridega),
mh „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse“ (TAIE) arengukava 2021–2035
fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine“ ja selle teekaardid ning ringmajanduse valge
raamat ja tegevuskava.
Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus ning suur
osatähtsus on toorme (nt töötlemata või vähetöödeldud teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Eestis
annavad biomajandusega seotud sektorid ja tegevusalad ligikaudu 13% majanduse lisandväärtusest
ning 17% ekspordist, lisandväärtus töötaja kohta on olnud aga ligikaudu 30% allpool ELi keskmist6.
Kui jõukamate Euroopa riikide riikide biomajanduses on olulisel kohal kapitali- ja
tehnoloogiamahukad tegevusalad (mh farmaatsia- ja keemiatööstus), siis Eesti biomajandus on
5
2022.a teenusdisaini programmi raames edendati oluliselt ka asendusteenuse protsesse (sh Eestimaa Talupidajate
Keskliidu tegevused) ning tehti ettepanek rahastuse suurendamiseks, et asendusteenuse pakkujaid saaks olla rohkem.
6
ADDVAL-BIOEC. Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses. RITA ADDVAL-BIOEC
uuringu lõppraport, Tallinn & Tartu: www.taltech.ee/biomajandus, 2021.
11
olnud väga tooraine (metsa/puidu, põllumajanduse/toidu) keskne – neis väärtusahelates luuakse
90% Eesti biomajanduse lisandväärtusest.
Samuti pole ringmajanduse põhimõtted primaarsektorites (sh põllumajanduses) seni laialt levinud
ning põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas tekkivaid
kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku
lisandväärtusega.
Seega tuleb kohaliku tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada ning kasvatada biomassi
töötlemisvõimekust, kuna mitmed bioressursside väärindamise perspektiivikad arengusuunad, nt
tööstussümbioos, biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia ja nendega seotud
digitehnoloogiad vajavad ka uuel tasemel teadus-arendustegevust ja innovatsiooni. Selleks on
Maaeluministeerium käivitanud ja käivitamas sekkumisi investeeringuteks tootmistehnoloogia
uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse (sh kõrvalsaaduste ja jääkide
kasutamine mh bioenergia tootmiseks) ning teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsioonivõimekuse kasvatamisse. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) bioressursside
väärindamise investeeringutoetuse (kogumahuga 28,8 mln eurot) taotlusvoor avati 2022. aasta II
poolaastal ning vastavat tegevust toetatakse ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava
aastateks 2023–2027 raames (käivitub 2024. aastal). Lisaks on REPowerEU raames tehtud
ettepanek täiendavate investeeringute toetamiseks biogaasi ja -metaanitootmiseks.
Põllumajandus ja toiduainetööstus7
Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on valdkonnad, mis katavad meie toidulaua, kuid
annavad ka olulise panuse Eesti majandusse ja tööhõivesse.
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on oluline roll Eesti majanduses.
Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis loodud lisandväärtusest ja seal töötab ~4% hõivatutest.
Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15 tuhat hõivatut, ehk 9% maapiirkonna
hõivatutest.
Eesti põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb suurte
kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Arvestades suhteliselt suurt mahemaa pindala
Eestis ja suurenevat nõudlust mahetoodangu järele ELis, on mahepõllumajandusliku tootmise
arenguks palju potentsiaali. Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses
aastatega oluliselt suurenenud, kuid on ELi keskmisest väiksem. Tootlikkus on kasvanud peamiselt
suurtes, tehnoloogiliselt tõhusates ja uuenduslikes põllumajandusettevõtetes. Suurte ja väikeste
ettevõtete tootlikkuse erinevus suureneb.
Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades)
kujunes 2021. aasta andmetel 1,13 miljardit mln eurot, millest toodanguga seotud toetused
moodustasid 2%. Toodangust moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (571 mln
eurot) ~51%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (451 mln eurot) ~40% ning
lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~9% (kokku 107 mln eurot).
Suurima osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (22%), ja
7
Põhjalikuma ülevaate põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2021. aastast leiab Põllumajanduse,
kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2021 (agri.ee)
12
teraviljatoodang (23%). 2022. aasta esialgsel hinnangul kujuneb põllumajandussektori
kogutoodangu väärtuseks 1,63 mld eurot8.
Toiduainetööstuses töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 2% Eestis loodud
lisandväärtusest. Eesti majandust iseloomustas 2021. aastal kiire taastumine koroonakriisist.
Statistikaameti lühiajastatistika andmetel toodeti 2021. aasta toiduainetööstuse ettevõtete poolt
kokku ~1,8 mld euro eest toodangut, millest kolmandik (~640 mln eurot) eksporditi. Suurima osa
Eesti toidutööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- (23%) ja lihatööstus (19%), joogitööstuse
osakaal oli 10% ja valmis loomasööda toodang moodustas 4%.
Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2021. aastal 2,3 mld eurot ja see moodustas 15% kogu
töötleva tööstuse müügitulust. Võrreldes eelmise aastaga toiduainetööstuse müügitulu suurenes
8,7%. Kuna toidutööstusel tervikuna jäi toodangumaht 2021. aastal võrreldavaks eelneva aastaga,
siis müügitulu kasv tulenes eelkõige toodangu kallinemisest.
Toiduainetööstuse 2021. aasta kulud kokku olid 2,2 mld eurot mida oli 9,4% rohkem kui eelmisel
aastal. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli kulude kasv eriti kiire 2021. aasta IV kvartalis,
suurenedes toidutootmises 16%. Kulude kasvu soodustas sisendite hinnatõus. Kui 2020. aastal
tööjõukulude kasv rauges, siis 2021. aastat iseloomustab taas tööjõukulude kiire kasv (+9%).
Toiduainetööstuste kasumlikkus on viimastel aastatel vähenenud. Toiduainetööstuse kogukasum9
2021. aastal oli 72,3 mln eurot, vähenedes aastaga peaaegu kümnendiku võrra (-9,2%).
Toiduainetööstuses loodi 2021. aastal 368,2 mln eurot puhast lisandväärtust10, suurenedes
aastaga 4,9% võrra Suurima panuse toiduainetööstuse lisandväärtuse loomisse andsid joogi-,
piima-, pagari- ja lihatööstus, kõige tagasihoidlikum oli taimse õli tööstuse osakaal.
Toiduainetööstuse ja joogitootmise ettevõtete, sh mahetöötlejate arv on kasvanud, 2021. aastal
tegeles mahetoorainest toodete valmistamisega 204 ettevõtet. Toidutööstuse probleemiks on
mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, väikesed tootmismahud ning vähene
võimekus iseseisvaks tootearenduseks ja innovatsiooniks. Teisalt on väiksemate ettevõtete
eeliseks tootmise paindlikkus. Toidutööstuse üks arengumootor on sisemaine tarbimine –
kodumaist toitu eelistavad 74% tarbijatest, kuid jaekaubanduse sortimendis on Eestist pärit
põhitoiduaineid vaid 57%. Hõivatute hulk väheneb nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses.
Probleemiks on nii kvalifitseeritud kui hooajatööjõu puudus ning spetsialistide ja juhtide keskmise
vanuse kriitiline kasv. Noored ei huvitu põllumajanduse ja toidutööstuse töökohtadest ja vastava
erihariduse omandamisest. Uute ettevõtete loomist põllumajanduses takistab põllumajandusmaa
piiratus ja suur kapitalivajadus. Paremad väljavaated on köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuses,
kus saab tegevust alustada ka väiksemal põllumajandusmaa pinnal, kuid ka seda tüüpi ettevõtete
kapitalimahukus on suur.
Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2021. aastal oli
hinnanguliselt 1,1 mld eurot. 2021. aastal põllumajandussaaduste ja toidukaupade
kaubandusbilansi puudujääk vähenes 22% võrreldes algtasemega. Ligi kolmandiku ekspordist
moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja sõltudes tooraine
8
Avaldatud 06.12.2022 (SA)
9 Kasutatud on Statistikaameti andmebaasis lühiajastatistikas avaldatud ettevõtete kogukasumit, mis ei ole võrreldav
aastastatistikas avaldatava puhaskasumiga, kuna nende arvutamisel on kasutatud erinevaid metoodikaid.
10
Puhas lisandväärtus = kogukasum (-kahjum) + tööjõukulud
13
hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Maailmamajandust iseloomustas 2021.
aastal taastumine koroonakriisist. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas on majanduse
lähiväljavaade endiselt seotud ebakindlusega ning hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest
kasvuootust. Kallinenud energiahinnad, sisendite hinnakasv ning ostujõu vähenemine oodatust
kiirema hinnakasvu tõttu mõjutavad kaubavahetust. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori
lähiaastate suurimaks väljakutseks leida uusi turustusvõimalusi väärindatud toodetele, mis aitaks
maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning tugevdada
Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete seniste
turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab
ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata.
Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist ligi poole moodustab väljavedu nelja
lähiriiki (Leetu, Lätti, Soome ja Rootsi), samas on sihtriikide arv aasta-aastalt suurenenud. Mida laiem
on stabiilsete sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja
seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk. Eesti põllumajandussaadusi ja
toidukaupu on viimastel aastatel eksporditud enam kui 100 erinevale sihtturule.
Teravilja peamised sihtriigid olid Maroko, Saudi Araabia, Alžeeria, Holland ja Türgi. Suurem osa
piima ja piimattooteid eksporditi lähinaabritele — Leetu, Lätti ja Soome. Kalade, vähilaadsete,
limuste ja muude veeselgrootute osakaal ekspordis oli 8% ja olulisemad sihtriigid olid Ukraina,
Soome, Hiina, Portugal ja Rootsi.
2021. aasta detsembris allkirjastas maaeluminister visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“, mis
kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii siseturul kui ka
välisriikides, keskendudes eelkõige tarbijate teadlikkuse tõstmisele, kohaliku toidutootmise
väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime tagamisele ning toidukultuuri populariseerimisele.
Toidusektori edendamisel on endiselt olulisel kohal koostöö erinevate organisatsioonide ja
ministeeriumite vahel. Sektori jätkusuutlikuks arenguks seatakse dokumendis järgmised
eesmärgid – Eesti toidul on hea maine nii kodu- kui välisturul, tarbija teeb teadlikke valikuid ning
sektori ettevõtted on aktiivsed eksportijad.
Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist.
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel ja parendamisel mängib olulist rolli
seadusandluse efektiivne rakendamine, põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus ja
vabatahtlikud tegevused. Samuti on kasvanud ühiskonna üldine teadlikkus keskkonnaküsimustes.
Riigi roll on siin läbi erinevate keskkonnameetmete põllumajandustootjate innustamine
keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa kliimamuutuste mõju vähendamisele ja
kliimamuutustega kohanemisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee,
maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele.
Nitraatide sisaldus Eesti jõgedes on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus
püsib madal, kuid jätkuvalt on probleemiks põhjavee kohatine saastumine nitraatidega ning osade
järvede ja rannikumere eutrofeerumine. Põllumajanduse negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele, aga
ka muldadele saab vähendada keskkonnahoidlike majandamisviisidega. Selliste majandamisviiside
eelduseks on teadmispõhisus, kuid mitmes keskkonnavaldkonnas puuduvad kaasaegsed ning Eesti
14
oludesse kohandatud uuringud, näiteks kuidas hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku
akumuleerumist ja toimet muldades.
Elurikkuse kaitsmiseks on taimekaitsevahendite järelevalve tõhustamisel hakatud keskenduma
peamistele ohukohtadele, nagu näiteks taimekaitsetööd õitsvatel taimedel. Oluline on parandada
taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, taimekaitsevahendite ja nende
toimeainete hindamise, määratud ulatuses kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate
taimekaitsevahendite turule toomise protsessi võimekust. Arvestades ELi poliitika üldist
suundumust kestliku toidutootmise suunas tegeletakse ka keemilistele taimekaitsevahenditele
alternatiivsete lahenduste kättesaadavuse edendamisega.
Eestis on 2021. a lõpu seisuga 2043 mahepõllumajandustootjat, kes majandavad 229 400 hektaril,
mis moodustab ligikaudu 23% Eesti põllumajandusmaast. Et mahepõllumajanduslik tootmine on
range kontrolli all, siis on maheettevõtete arvu ja mahemaa kiire kasv esitanud täiendavaid
ülesandeid järelevalvesüsteemile.
Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnameetmete abil
hooldatakse sellest üle poole. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on
liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Sellised alad tuleks esmalt inventeerida ning
rakendada seejärel nende säilitamiseks toetusskeem.
Hetkeolukord taimetervise tagamisel on Eestis hea. ELi taimetervise määruse rakendamisel on
oluline kindlustada ressurss liikmesriikidele kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude
lisanduvate ülesannete täitmiseks. Suurenenud on ettevõtjate omavastutus, mistõttu tuleb enam
tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele.
Toiduohutus
Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning
rahvatervise arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse
olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2021. aastal 99,33. Eesmärgiks
on, et näit oleks vähemalt 100. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või füüsikalise ohu
vältimist ja vähendamist toidus. Toiduohutuse baromeeter näitas 2021. aastal võrreldes 2020.
aastaga toiduohutuse olukorra kerget langust. Kõige enam on üldist olukorda mõjutanud
toiduohutuse ennetavate meetmete täitmise langus (kaalutud muutus kokku võrreldes eelmise
aastaga -4%).
Toiduohutuse tagamise olukord Eestis on hea ja kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94%
tarbijatest. Tarbija kindlustunde indeksi väärtus 2021. aastal oli 0.6711. Protsentides väljendatuna
on see 67% ja näitab, et selline osakaal Eesti elanikest olid toiduohutuse suhtes pigem kindlad kui
mitte. Tarbija kindlustunne toiduohutuse suhtes ei ole Eestis aastate 2021 ja 2019 võrdluses
muutunud. Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks
arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga
Codex Alimentarius. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda
ajakohastatakse lähtuvalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest, nagu e-kaubandus,
11 EMÜ ekspertarvamus „Tarbija kindluse indeks 2021“
15
otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuutused, tarbijate toiduvalikud (nt
toitumisalased valikud) jne.
Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja paljud erinevad IT-
lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid).
Järelevalveasutuste prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised nakkushaigused).
Pikaajalise mõjuga riske (nt saasteained, lisaained, GMO) on seni hinnatud ebapiisavalt. Tulenevalt
uutest mõjuteguritest lisandub järelevalveasutuste ülesannete hulka uusi valdkondi (nt
toidupettuste ärahoidmine, uued tehnoloogiad toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonnas,
toidu reformuleerimine). 2022. aastal jaanuari seisuga on Eestis 19 283 toidukäitlemisettevõtet
ning see arv on kasvanud eelneva aasta võrreldes ligikaudu 13% (2021. a jaanuari seisuga oli 17
028). Viimase 5 aastaga on Eestis toidu käitlemisettevõtete arv kasvanud ligikaudu 27%. See kõik
on suurendanud ka järelevalve koormust.
Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid
probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem
pikas perspektiivis kestlikumaks12. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on kasvanud tänu
toiduohutuse valdkonna pikaajalise teadmussiirde programmi tõhusale tegevusele, kuid on veel
ebaühtlane. Teadmiste edendamine jätkub teadmussiirde pikaajalises programmis
põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas. Positiivsena võib välja tuua, et osa
neist on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme
(nt ISO, BRC). Madalam nõuete alane teadlikkus on alustavatel väikekäitlejatel. Seda ilmestab
näiteks asjaolu, et 2019. aastal olid 25%, 2020. aastal 19% ning 2021. aastal 14% toidukäitlejatest
oma tegevusest avalikel üritustel jätnud teavitamata.
Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja
oskusele teha teadlikult kestlikke, sh tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse
teavitamine toiduohutuse probleemidest. Tarbijale ei ole läbi viidud suunatud süstemaatilisi
toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme, mistõttu on teadlikkus ebaühtlane.
Maaelu
Sarnaselt teistele ELi liikmesriikidele seisavad ka Eesti maapiirkonnad silmitsi struktuursete
probleemidega, nagu rahvastiku vähenemine, atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus,
arvestatav hooajatööjõu vajadus ning teenuste kehv kättesaadavus ja halb kvaliteet. Suur
väljakutse on sotsiaalse ja materiaalse heaolu tagamine, selle ühtlustamine linnapiirkonna
tasemega ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine maapiirkonnas.
Maapiirkonnas elab kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik
ettevõtetest. Olenemata asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv kasvas 2022. aastal kuuendat aastat
järjest, on maapiirkonna elanike arv languses. Maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21-40)
osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvust on jätkuvalt languses, olles 2022. aastal 26,65%,
mis jääb alla 2030. aastaks seatud PõKa eesmärgile (27,76%). Seevastu on märgata maapiirkonnas
viimase viie aasta jooksul sündinud laste osakaalu kasvu. Eestis on viimasel kolmel aastal laste
sündide arv olnud langustrendis, kuid maapiirkonnas sündinud laste osakaal püsib kõrgem kui
12
Kestliku toidusüsteemi all mõistame majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, et tagada piisav,
ohutu ja tervist toetav toit viisil, kus tootmine on võimalikult süsinikuneutraalne, elurikkust ja konkurentsivõimet hoidev.
16
linnapiirkonnas. Kui 2016. aastal sündis maapiirkonda 26,7% kõikidest lastest, siis 2021. aastal
juba 30,1%.
Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu
kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva
tööstusega. Maapiirkond pakub tööd 28,4%-le koguhõives osalejale, so 186 000 inimesele, mis on
4% kõrgem, kui PÕKA-s 2030. aastaks seatud siht (24,4%). 2021. aastal oli maapiirkonna elanike
vanuses 20-64 tööhõivemäär 78,3%, olles võrreldes eelmise aastaga kasvanud 2 protsendipunkti.
Tulenevalt primaarsektori hõive jätkuvast vähenemisest (primaarsektori hõivatute osatähtsus maa-
asulates oli 2005. aastal 15,1%, 2010. aastal 11,3%, 2015. aastal 10,8%, 2021. aastal 7,8%) sõltub
maapiirkondade majanduslik areng ja elujõud üha enam maapiirkonnas sekundaar- ja
tertsiaalsektoris tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimest, hästi tasustatud eripalgeliste
töökohtade kättesaadavusest ning tugevatest ja toimivatest kohalikest kogukondadest (Joonised
1 ja 2). Hõive languse primaarsektoris on tänaseks maapiirkonnas kompenseerinud tertsiaarsektor,
kus hõivatute osatähtsus on aastatega stabiilselt kasvanud ning on 2021. aasta seisuga 58,7%.
Eestis on elanike sissetulekud piirkonniti väga erinevad. Linnalises asustuspiirkonnas on elanike
sissetulekud maapiirkonnaga võrreldes oluliselt suuremad. Suur erinevus on elanike sissetulekutes
ka maakonniti. Kui Harjumaal on elanike keskmine sissetulek aastas Statistikaameti andmetel 16
041 eurot, siis Valgamaal 11 550 eurot.
Maapiirkonna tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate
noorte arv. Kui linnapiirkonnas 21–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus
kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb.
Toetusmeetmete rakendamisel ja sihtide seadmisel tuleb üha enam tähelepanu pöörata uute hästi
tasustatud töökohtade loomisele maapiirkonnas, ettevõtete konkurentsivõime tagamisele ning
kõrgemat lisandväärtust loovate valdkondade edendamisele.
Maapiirkonna elanike hõivatus sektorite kaupa
250
200
Hõivatute arv, tuhat
150
100
50
0
1990 1995 2000 2005 2010 2015 2021
Hõivatute arv primaarsektoris Hõivatute arv sekundaarsektoris Hõivatute arv tertsiaarsektoris
Joonis 1. Hõivatute arv sektorite lõikes maapiirkonnas elanike elukoha alusel (2020)
17
Allikas: Statistikaamet, TT20
Maapiirkonna elanike hõivatus sektorite kaupa
70%
Sektoris hõivatute osakaal
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
1990 1995 2000 2005 2010 2015 2021
Primaarsektoris hõivatute osakaal Sekundaarsektoris hõivatute osakaal
Tertsiaarsektoris hõivatute osakaal
Joonis 2. Hõivatute osatähtsus sektorite lõikes maapiirkonnas elanike elukoha alusel (2021)
Allikas: Statistikaamet, TT207
6. Olulised tegevused
Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks:
Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt kliimamuutused,
globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse areng ja uued
toiduohutuse riskid) toimetulekuks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine
toiduohutuse tagamisse (sh järelevalveasutuste haldussuutlikkuse tõstmine,
toidukvaliteedi ja –ohutuse seirete mahu suurendamine ja tarbijate teadlikkuse tõstmine).
Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim-
ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR vähendamiseks kehtestatakse
veterinaararstidele antibiootikumide veterinaarsel otstarbel kasutamise aruandluse nõue
koos vastava andmekogu loomisega, tõhustatakse järelevalvet veterinaarseks otstarbeks
kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle, tõstetakse veterinaararstide,
loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide
kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega. AMR
suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga
kaasnevaid kulusid.
Jätkatakse loomataudide ja taimehaiguste seiret ning tauditõrjeprogrammide rakendamist.
Ühiskonna ootusetele vastamiseks loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus
loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel jätkatakse põllumajandusloomade
kõrgema heaolu tagamiseks tootjate toetamist kõrgemate nõuete järgimiseks ning
fokusseeritud järelevalvet mittenõuetekohaste loomapidamisjuhtude lahendamisele. PTA
18
tagab lepingutega jätkusuutliku valmiduse loomade heaolu tagamiseks (pidamine, sööt,
veterinaarabi) peale loomapidamiskohustuse ülevõtmist.
Ühise põllumajanduspoliitika vahendite kaudu jätkatakse maakasutusele olulist mõju
avaldavate toetuste eraldamist. 1. jaanuaril 2023 rakendub suurem osa ÜPP strateegiakava
pindala- ja loomatoetustest. Nende hulgas on sissetulekutoetused ja kliima, keskkonna ja
loomade heaoluga seotud toetused.
Kõige laiema sissetulekutoetusena asendab senist ühtset pindalatoetust edaspidi
põhisissetulekutoetus, sellele lisandub ümberjaotav toetus, mille kaudu suunatakse osa
otsetoetuste eelarvest väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Põllumajandustootjatele stabiilsete sissetulekute tagamiseks jätkatakse ka
turukorraldusmeetmete ja riskijuhtimismeetmete, sh põllumajanduskindlustustoetuse
rakendamisega.
Põllumajandussektori sissetulekuid ja konkurentsivõimet suurendavad
tootmiskohustusega seotud toetused. Nendeks on piimalehma kasvatamise, ute ja kitse
kasvatamise, ammlehma kasvatamise seotud toetus loomakasvatusele ning puu- ja
köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise, tera- ja kaunvilja kasvatamise ja
seemnekartuli kasvatamise seotud toetus taimekasvatuseks.
Keskkonnahoidlikel põllumajanduspraktikatel on maakasutusele ja toidutootmisele
märkimisväärne mõju. Selleks jätkatakse põllumeestele keskkonnatoetuste maksmist.
2023. aastast rakendatakse üheaastaseid keskkonnatoetusi, nagu keskkonnasõbraliku
majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuse ja
mesilaste korjeala ökokava. Maaelu viieaastastest põllumajanduskeskkonnatoetustest on
võimalik saada mulla- ja veekaitsetoetust, pärandniidu hooldamise toetust ning ohustatud
tõugu looma pidamise toetust.
Loomakasvatajad saavad loomade heaolutingimuste täiendavaks parandamiseks või
karjatervise jälgimiseks ja parandamiseks taotleda loomade heaolu,
mahepõllumajandusliku loomakasvatuse ning loomade tervist edendavate kõrgemate
majandamisnõuete toetust.
Erametsades looduskaitseseadusest tulenevate piirangute kompenseerimiseks antakse
Natura 2000 erametsatoetust.
Kõigi pindala- ja loomatoetuste saamise eelduseks on baasnõuete täitmine. Selleks on välja
töötatud tingimuslikkuse (senine nõuetele vastavus) süsteem, mis tagab, et toetusi
makstakse täies mahus vaid neile põllumeestele ja erametsaomanikele, kes täidavad
erinevate keskkonnavaldkondade, nagu veekaitse või elurikkus, aga ka toiduohutuse,
loomatervise, taimekaitsevahendite ning loomade heaolu nõudeid. 2025. aastast liidetakse
tingimuslikkuse süsteemi ka tööohutuse, töökeskkonna ja töötervishoiu valdkond.
Maaparandussekkumiste, sh keskkonnakaitserajatiste toetamise rakendamine aitab
tagada kuivendatud põllumajandusmaa toimimist ning kliimamuutustega kohaneda.
Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetamise ja täiendava pindalatoetuse
kaudu soodustatakse põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidatakse kaasa
noortel põllumajandusettevõtlusega alustamisele ning jätkamisele.
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas
jätkatakse koostööd ja ühistegevust soodustavate meetmete rakendamisega eesmärgiga
jõuda vähemalt ühe tunnustatud tootjaorganisatsiooni loomiseni igas
põllumajandussektori tegevusvaldkonnas Eestis.
19
Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustega aidatakse kaasa
toiduainetööstuse ettevõtjate tegevuse kestlikkuse parandamisele.
Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks on oluline tegeleda kvaliteedikavade
arendamisega ning selles valdkonnas ka tarbijate teadlikkuse tõstmisega. Vajalik on
toetada tootjaid riiklikult tunnustatud kvaliteedikavade arendamisel ning julgustada EL
kvaliteedikavade raames geograafiliste tähiste aktiivsemat taotlemist.
Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“
raames erinevate tegevuste rakendamine, mis panustavad kohaliku toidu kuvandisse,
tarbijate teadlikkuse tõstmisse, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate
konkurentsivõime tõstmisesse.
Ettevõtetele (sh põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse
ettevõtetele) ning teadus- ja arendusasutustele antakse Euroopa Liidu taaste- ja
vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest toetust, et investeerida tootmistehnoloogia
uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse, loomaks uuenduslikke,
ressursitõhusaid ja kõrge lisandväärusega tooteid.
Ekspordi edendamiseks on vajalik leida võimalusi ja jätkata tegevusi uute eksporditurgude
avamiseks ja turgude avatuna hoidmiseks. Müügivõimekuse suurendamiseks ja
ettevõtetele paremate võimaluste loomiseks välisriigi messidel osalemiseks makstakse
turuarendustoetust ja rakendatakse teadmussiirde pikaajalist programmi.
Koolikava kaudu soodustatakse puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete laialdasemat
tarbimist, et koolilaste toidulauale jõuaks senisest rohkem tervist toetavat toitu.
Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamiseks vajalike tingimuste loomise ja
keemilistele taimekaitsevahenditele alternatiivsete lahenduste kättesaadavuse
edendamise eesmärgil jätkatakse asjakohaste rakendusuuringute projektide elluviimist.
Mahepõllumajanduse arendamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse tarneahela
tervikarengut soodustavaid toetusmeetmeid ning jätkatakse mahepõllumajanduse tõhusa
järelevalve teostamisega, et tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija
silmis. Jätkatakse projektiga, mille eesmärk on mahetoidu laialdasem pakkumine koolides.
Jätkatakse maapiirkonnas kohaliku elu edendamise, uute töökohade loomise ja
ettevõtluskeskkonna loomise toetamist läbi ÜPP strateegiakava sekkumiste. Jätkatakse ka
põllumajandustootjate, toidutööstuste ja teiste maapiirkondade ettevõtete finantseerimist
läbi sihitatud rahastamisvahendite.
Valdkonna teadustoe tagamiseks jätkatakse hästi toimiva valdkondliku rakendusuuringute
programmiga, sordiaretuse programmiga ning põllumajanduskultuuride geneetilise
ressursi kogumise, säilitamise ja kasutamise programmiga.
Loodud Maaelu Teadmuskeskuse (METK) kujundamine teadmussiirde- ja
innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise ülesannete põhitäitjaks, kelle vastutusvaldkond
hakkab hõlmama teadmussiirde ja nõuandeteenuste sisulist koordineerimist ja
korraldamist. Lisaks osaleb AKISe ülesannete täitmisel PRIA, kelle vastutusvaldkonnaks on
teabesalve digitaalse taristu võimaldamine ja äritellimuse alusel IT-lahenduse arendamine.
20
7. Programmi tegevused
7.1. Meede – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine
7.1.1. Programmi tegevus – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine
Programmi tegevuse eesmärk on vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste,
taimekaitsevahendite ja kasvuhoonegaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada
põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine.
Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Integreeritud taimekaitse (ITK) 99 95 95 95 95
põhimõtetele vastamine, %
Püsirohumaade osakaal kogu 23.93 25,63 25,63 25,63 25,63
põllumajandusmaast, %
Taimekaitse
Taimekaitse valdkonnas on eesmärk tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade
tervisele ning keskkonnale.
Inimeste tervise ning keskkonna kaitse on toiduahela ohutuse tagamiseks väga tähtis.
Põllumajanduses kasutatakse taimede kaitseks erinevaid meetodeid, et tõrjuda või piirata
ebasoovitavate taimede, kahjurputukate, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise
kiirust ning seeläbi tagada taimekasvatussaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Kõige levinumaks
meetodiks taimekahjustajatest vabanemisel on keemiline tõrje. Lisaks keemilisele meetodile
kasutatakse taimede kaitseks veel ka bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid. Füüsikalist
ja ka mehaanilist tõrjet kasutatakse teiste meetoditega võrreldes vähem, sest need mõlemad on
väga ajamahukad. Oskamatu ja hooletu taimekaitsevahenditega ümberkäimine võib kahjustada nii
inimeste ja loomade tervist kui ka keskkonda. Lisaks võib taimekaitsevahendi kasutusnormide
ületamine põhjustada märkimisväärse saagikao. Kasutada võib üksnes sellist taimekaitsevahendit,
mille riske ja mõjusid on eelnevalt hinnatud ning mille kasutamiseks ja turustamiseks on PTA poolt
antud asjakohane luba. Programmi tegevuse raames on oluline tagada ohutute
taimekaitsevahendite kättesaadavus ning reeglite järgimine taimekaitsevahendite turustamisel ja
kasutamisel. Lisaks peab soodustama taimekaitsevahendite säästvat kasutamist läbi integreeritud
taimekaitse põhimõtete rakendamiseks vajalike abinõude kättesaadavaks tegemise ja asjakohase
info levitamise. Taimekaitsekoolitusel on väga oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega
kaasnevate riskide vähendamisel ja säästvama taimekaitse ning integreeritud taimekaitse
põhimõtete rakendamise edendamisel. PTA poolt kinnitatud programmi alusel on koolituste
korraldamise õigus antud 7 koolitusasutusele. Seisuga 10.05.2022 on Eestis kokku 4646 kehtivat
taimekaitsetunnistust, sellest 4187 professionaalse kasutaja tunnistust, 433 turustaja tunnistust ja
26 nõustaja tunnistust. 2022. aastal korraldati 63 koolitust. Selleks, et integreeritud taimekaitse
põhimõtete rakendamist soodustada, peavad liikmesriigid looma nende põhimõtete
rakendamiseks vajalikud tingimused ja tegema ITK alase teabe taimekaitsevahendite kasutajatele
21
kättesaadavaks. Samal eesmärgil alustati 2022. a kolme kolmeaastase rakendusuuringu
projektiga. Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades
vähem kui mujal Euroopas. Eestis on puudu efektiivsetest taimekaitsevahenditest, seda eriti
putukatõrjevahendite hulgas ning endiselt tuleb pingutada, et Eesti turul oleks piisav valik eri
toimega taimekaitsevahendeid. Suurenenud on üldsuse negatiivne hoiak taimekaitsevahendite
kasutamise ja nende vajaduse suhtes. Seetõttu on jätkuvalt oluline asjakohase teavitustegevusega
tegelemine. Heade tulemuste saavutamisel on olulisel kohal ka osapoolte vaheline koostöö –
põllumeeste, mesinike ja valdkonna ametnike ühiste pingutuste tulemusel ei ole taimekaitsetööd
Eestis teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba neljal järjestikusel aastal.
Põllumajandus- ja Toiduameti võimekus reageerida ohtudele, avastada väärtegusid, tagada nende
kiire kohtueelne menetlus ja väärtegude tõhus lahendamine ning hinnata toimeaineid on piiratud ja
vajab arendamist. Samuti vajab arendamist PTA võimekus taimekaitsevahendite lubasid
tähtaegselt menetleda, sest tähtaegade ületamine mõjutab lõpuks taimekaitsevahendite
kättesaadavust lõppkasutajate sh põllumajandustootjate jaoks ja seda olukorras, kus
alternatiivseid lahendusi napib.
Taimekaitse on üks valdkondadest mille suundumuste muutmiseks on Euroopa Komisjon poolt
vastu võetud „Talust taldrikule“ strateegias kindlaks määratud ambitsioonikad eesmärgid. Nende
eesmärkide praktiliseks rakendamiseks on välja töötatud õigusakti eelnõu. Kõnealuste
ambitsioonikate eesmärkide mõjude selgitamiseks telliti Eesti Maaülikooli teadlastelt
eksperthinnang „Eksperthinnang keemiliste taimekaitsevahendite vähendamisest tingitud
mõjudele Eesti taimekasvatuses“13. Eelnõu tutvustamiseks ja arvamuste kogumiseks viidi läbi
asjaomaseid huvirühmasid hõlmava Taimekaitse Nõukogu koosolek. Vabariigi Valitsuse
seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, milles käsitletakse
taimekaitsevahendite säästvat kasutamist määruse eelnõu kohta võeti vastu 13.10.2022. Eesti
esindajad lähtuvad Eesti huvide kaitsmisel kõnealustest seisukohtadest ja väljendavad neid
Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
Oodatavad tulemused:
1. suurendatakse üldsuse turvatunnet ning rahulolu asjaomaste asutuste tegevusega,
tagades adekvaatse ülevaate taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest ning
arendades asutuste võimekust tagada ligipääs ohututele taimekaitsevahenditele ja
kontrollida reeglite järgimist taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel;
2. tagatakse hea riigisisene ja rahvusvaheline koostöö taimekaitse valdkonnas;
3. teavitatakse taimekaitsevahendi kasutajaid, sh mittepõllumajanduslikul eesmärgil
kasutajaid, et nad oleks taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest teadlikud
ning oskaksid neid ennetada ja neile reageerida. Lisaks jätkatakse taimekaitsevahendite
kasutajatele suunatud koolitussüsteemi arendamisega;
4. Eesti eripärade arvestamine ELi ambitsioone rakendavate algatuste puhul;
5. ELi eesmärkide liigsest ambitsioonikusest toidujulgeoleku tagamisele ning esmatootjate
konkurentsivõime kadumisele tuleneva riski vältimine;
6. analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude
mõjusust.
13
https://www.pikk.ee/valdkonnad/teadusinfo/rakendusuuringud/
22
Väetised
Väetiste valdkonnas on eesmärk tagada väetiste ohutus inimese ja looma elule, tervisele, varale ja
keskkonnale ning väetise soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele.
Uus ELi väetisemäärus on osa 2015. a lõpus Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud ringmajanduse
paketist, mille eesmärk oli EL-i konkurentsivõime ja jätkusuutliku majanduskasvu suurendamine
ning uute töökohtade loomine. ELi väetisetoodete määruse üheks poliitiliseks eesmärgiks on
soodustada kooskõlas ringmajanduse mudeliga ELi päritolu orgaanilistest või teisesest toormest
(nt loomsetest kõrvalsaadustest) saadud väetiste tootmist, muutes mitmed kõrvalsaadused ja
jäätmed taimedele toitaineteks ning vähendades seeläbi sõltuvust imporditavatest toorainetest.
ELi väetisemäärusega 1009/2019 ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus turustatavate
väetiste tootmise- ja kvaliteedinõudeid ning ühtne turg avaneb toodetele nagu mineraal- ja
orgaanilised väetised, orgaanilis-mineraalsed väetised, mullaparandajad, kasvusubstraadid, mille
puhul seni ühtlustatud nõuded puudusid.
Seega kehtiva õigusega võrreldes laiendatakse oluliselt reguleerimisala, senine tooteuuendust
pärssiv eeldefineeritud väetiseliikide loetelul põhinev süsteem asendatakse paindlikumaga,
lineaarmajanduse mudelil põhinev tootmine asendub ringmajanduse mudelil põhinevaga ning
esmakordselt kehtestatakse ELi ülesed raskmetallide piirnormid väetistele. Põhilised ELi
väetisetoodete turustamist reguleerivad sätted on edaspidi esitatud vahetult kohaldatavas ELi
väetisemääruses. Samas jätkub valikuline väetiseturu reeglite ühtlustamine ehk liikmesriikidel on
siseriiklike reeglite säilitamise võimalus ja väetise tootja peab valima kas toodab siseriiklikele
nõuetele vastavaid väetisi või viib oma tootmisprotsessid ELi väetisemääruse nõuetega kooskõlla.
Esimesel juhul saab väetisi turustada üksnes Eestis, teisel juhul aga kogu ELis.
Väetiseseadus ja selle alamaktid moodustavad siseriiklike väetiste tururegulatsiooni ja need
kasutamise etappi ei hõlma. Eestis turustatav väetis peab olema kantud väetiseregistrisse, või
kandma ELi vastavusmärgist „CE“. Väetise koostis peab vastama väetiseseaduse alusel
kehtestatud ministri määruses esitatud nõuetele. Kui esitatud dokumendid on nõuetekohased ja
väetise koostis vastab kehtestatud nõuetele kantakse väetis väetiseregistrisse ühe tööpäeva
jooksul. Eesmärk on tagada, et tarbijal on kasutada soovitud omadustega ja lubamatut ohtu mitte
põhjustavad väetised.
Uut ELi väetisemäärust kohaldatakse alates 16.07.2022 ja selleks ajakohastati siseriiklikke
õigusakte. Uue ELi väetisemääruse alusel tekib väetiste valdkonnas uus menetlus, milleks on
vastavushindamine ja mängu tulevad vastavushindamisasutused. Kuigi uute ELi väetisetoodete
turule tuleku eelduseks on asjakohaste vastavushindamisasutuste olemasolu, siis liikmesriigil
otsest kohustust neid määrata ei ole, sest vastavushindamisasutusena tegutsemine on huvi- ning
vajaduspõhine. Vastavushindamisasutamisena tegutsemiseks vajaliku akrediteeringu on küll
Eestis saanud üks ettevõte, kuid nende tegevusala on piiratud. Väetise tootjad saavad vajaduse
korral kasutada teiste liikmesriikide poolt asjakohase tegevusloa saanud
vastavushindamisasutuste teenuseid.
Uute väetiseliikide järkjärgulise turule tulekuga suureneb PTA-l kontrolliobjektide maht ning METK-
le kaasneb täiendavate laborianalüüside tegemise vajadus ja seetõttu peab labor olema valmis
kõiki (sh uusi) ELi väetistooteid analüüsima. Keeruline on hinnata, millises mahus ja kui kiiresti uue
ELi väetisemääruse nõuetele vastavaid tooteid Eesti turule jõuab. Kuid pikemas perspektiivis on nii
23
järelevalve võimekuse kui laborianalüüside võimekuse tõstmise vajadus ja see eeldab kulude
kasvu. ELi väetisetoodete määruse rakendamine tähendab labori vaates uute meetodite välja
töötamist ja akrediteerimist ning võimalik, et ka seadmete soetamist.
Järelevalveasutuse senise praktika kohaselt kõrvaldatakse nõuete rikkumised vabatahtlikult ilma
riigipoolse täiendava sekkumiseta. See viitab tootja ja käitleja huvile hoida käitlemisega seotud
tegevus ja dokumentatsioon korras. 2022. aasta jooksul on väetiste tootmise ja turustamise
protsessis läbi viidud 172 kontrolli. Kontrollide tulemusel koostati 2 ettekirjutust, sunniraha määrati
üks kord ja ühtegi trahvi 2022. a väetistega seoses määratud ei ole. Väetise käitlemise kontrollidel
tuvastatud nõuetele vastavuse osakaal läbitud kontrollide arvust ületas 2022. aastal ette nähtud
sihttaseme. Seega võib väetiste järelevalve süsteemi lugeda toimivaks.
Oodatavad tulemused:
õigusaktide ajakohastamisega võimaldatakse üleminek uue ELi väetisemääruse kohasele
regulatsioonile ja luuakse eeldused selle takistuseta toimimiseks;
analüüsitakse väetiste valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist ja rakendamist
ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides;
tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise
eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest, sh uuest ELi väetisemäärusest
tulenevatest nõuetest;
analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude
mõjusust; analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi
plaane ning kujundatakse õigusnorme.
Täiendav keskkonnahoid
Täiendava keskkonnahoiu valdkonna eesmärk on tagada keskkonnasõbralike tavade laiem kasutus
põllumajanduses.
Põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel on kasvamas surve mulla ja vee heale seisukorrale.
Kasvuteel on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heide ning
taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutamine.
Sõnnikumajanduses on probleemiks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet vähendavate
praktikate vähene rakendamine. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja
mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente liiga vähe ning suured, üksteise kõrval asetsevad
maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade
sidusust. Põllumajanduskeskkonnas toimuvate muutuste tuvastamiseks ning vajalike meetmete
kujundamiseks tehakse uuringuid ning hinnatakse keskkonnaseisundit, ent seirevõimekus ei ole
sageli piisav teadmuspõhiste otsuste tegemiseks.
Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike
majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist muu hulgas ka toetuste abiga.
Täiendava keskkonnahoiu tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga seotud õigusloome,
toimiv kohustuslike reeglite ja järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste
levik ning toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitaks pidada
põlluraamatut, anda väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi ning koostada toitainete bilansse.
Need tegevused on seotud ka ÜPP strateegiakava 2023-2027 sekkumiste nõuetesse.
24
Pea kogu põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis kehtib Euroopa Liidu
ühise põllumajanduspoliitika kõigile pindala- ja loomatoetuste taotlejatele. Süsteem koosneb
nõuetest ja nende kontrollisüsteemist, mis peab finantskorrektsioonide vältimiseks olema
kooskõlas EL reeglitega. Senine nõuetele vastavuse keerukas süsteem laieneb eelarveperioodiks
2023–2027 uute nõuete ja standarditega tingimuslikkuse süsteemiks ja see toob kaasa
administratiivkulude kasvu.
Ühise põllumajanduspoliitika I sambas toimub 2023. aastal mitmeid muudatusi. Senised kliima- ja
keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse nõuded kanduvad tingimuslikkuse süsteemi, mis
omakorda asendab senise nõuetele vastavuse süsteemi. Lisaks rakendatakse kliima-, keskkonna-
ja loomade heaolu kavadega seotud toetusi ehk nn ökokavasid. Püsirohumaade säilitamise nõude
üle peetakse arvet riigi tasemel läbi tingimuslikkuse süsteemi ja seda mõõdetakse jooksva aasta
suhtarvuga võrrelduna võrdlussuhtarvuga. Võrdlussuhtarv arvutatakse 2018. aasta andmete
põhjal, milleks on 29,05%. Kuna igal aastal on võimalik võrdlussuhtarvu korrigeerida, on 2019.
aastast alates kehtiv korrigeeritud võrdlussuhtarv 25,63%.
Ühise põllumajanduspoliitika II samba ehk maaelupoliitika põllumajanduskeskkonna toetused on
suunatud mulla- ja veekeskkonna, õhukvaliteedi, elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse
hoidmisele ning kliimamuutuse leevendamisele. 2022. aastal hõlmasid maaelupoliitika
põllumajanduskeskkonna toetused ligi 50% kasutatavast põllumajandusmaast.
Paralleelselt kehtivate keskkonnatoetuste kohustuste täitmisega rakendatakse alates 2023.
aastast keskkonnategevusi ÜPP strateegiakava 2023-2027 kaudu. Uuel programmiperioodil on
seniseid keskkonnameetmeid tõhustatud ning lisandunud on mitmeid uusi
põllumajanduskeskkonna toetusi, sellega seoses rakendatakse ka vastavat kontrollisüsteemi,
suurem fookus on erinevatel digivõimalustel, nagu näiteks kaugseire. ÜPP strateegiakava sisaldab
lisaks ÜPP II samba maaelu arengukava toetustele ka I samba otsetoetusi sh kliima ja
keskkonnakavu. Olulisemat mõju avaldavad keskkonnatoetused/-tegevused on järgmised:
Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamine avaldab mõju viljavaheldusele,
mullaproovide võtmisele, sertifitseeritud seemne kasutamisele ning glüfosaadi ja muude
taimekaitsevahendite kasutamise piiramisele. Eraldi lisameetmed on välja töötatud
aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks, vahekultuuride kasvatamiseks,
happeliste muldade neutraliseerimiseks jms.
Mulla- ja veekaitse toetus aitab kaasa erodeeritud ja turvasmuldade säästlikule
kasutamisele, muldade degradatsiooni vähenemisele ja muldades orgaanilise süsiniku
talletamisele maa pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu. Pinna- ja põhjavee kaitsele
suunatud täiendavad tegevused aitavad kaasa veekeskkonna seisundi parandamisele.
Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse
soodustamiseks rakendatakse Eestis alates 2001. aastast poolloodusliku koosluse
hooldamise toetust, mis jätkub ka uuel programmiperioodil. Poollooduslike koosluste e
pärandniitude kõrval pööratakse senisest enam tähelepanu ka muudele kõrge
loodusväärtusega rohumaadele. Nende inventeerimisega on plaanis alustada 2023. aastal
ning alates 2024. aastast on plaanis rakendada nende alade hoidmiseks väärtusliku
püsirohumaa säilitamise toetust.
25
Koolituste, infopäevade ja infomaterjalidega suurendatakse põllumajandustootjate
teadlikkust ökosüsteemiteenustest, keskkonda säästvatest põllumajanduspraktikatest ja
kliimariskidest.
Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele ja
elurikkusele.
2022. aastal alustati hanget, et viia läbi süsiniku auditid suuremates põllumajandusettevõtetes.
Hanke võitis Sustinere OÜ, kellega sõlmiti detsembris töövõtuleping „Põllumajandusettevõtetes
süsiniku jalajälje hindamiseks tööriista ja juhendi koostamine“. Uuringut rahastatakse
kauplemisperioodi 2021+ CO2 kauplemistulust. Meede hõlmab metoodika väljatöötamist, auditi
meeskonna koolitust ning auditite läbiviimist. Auditite raames hinnatakse ettevõtete praegust
olukorda ning pakutakse välja peamised meetmed olukorra parandamiseks.
Programmi tegevusse panustavad teenused
Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada MeM, PTA, PRIA ja METK oma
teenuste kaudu. Põllumajanduskeskkonna hea seisund, väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus
inimesele ja keskkonnale tagatakse MeM taimekaitsepoliitika, väetiste turustamise poliitika ja
täiendava keskkonnahoiu poliitika kujundamisega. PTA teostab taimekaitse ja väetiste valdkonnas
järelevalvet, METK panustab valdkondadesse teaduse ja teadmussiirde teenustega. METK teostab
taimekaitsevahendite ja väetiste laboratoorseid analüüse ja teostab Eesti maaelu arengukava
keskkonnategevuste seiret ja hindamist. PRIA ülesanne on korraldada riiklike toetuste ning ühise
põllumajanduspoliitika toetuste andmist, tingimuslikkuse süsteemi kontrolli on hõlmatud PRIA ja
PTA.
7.2. Meede – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine
7.2.1. Programmi tegevus – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine
Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja
eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud.
Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Ohtlike taimekahjustajate 3 4 4 4 4
puhangute arv
Eriti ohtliku loomataudi 2 1 1 1 1
esinemine, arv
Taimetervis
Taimetervise valdkonna eesmärk on säilitada riigis hea taimetervislik olukord ning tagada
eksporditavate kaupade vastavus taimetervise nõuetele.
Eesti hea taimetervisliku olukorra tagamiseks aidatakse kaasa põllumajandustootmise ja
metsamajanduse tasuvusele, säilitatakse looduskeskkonda ning hoitakse ära taimekahjustajate
levikust tingitud piiranguid kaubandusele. Selleks kaitstakse põllumajandust ja metsandust ohtlike
ja olulist kahju põhjustavate taimekahjustajate leviku eest.
26
Teenuste pakkumiseks peab olema kindlustatud õigusruum ja süsteem, mis tagab PTA ning METK
reageerimisvõimekuse. Taimetervise valdkonna olukorra ja arengusuundade analüüsimisel ning
õigusaktide, standardite ja eeskirjade kehtestamisel ja jõustamisel rakendatakse otsekohalduvat
Euroopa Liidu taimetervise määrust14.
ELi taimetervise määruse rakendamisel on oluline:
taimede tervisega seotud riskide hindamine ja haldamine;
järelevalve tootmise, turustamise ja impordi taimetervise nõuete järgimise üle;
kontroll sihtriigi taimetervise nõuete järgimise üle (ekspordi kontroll);
taimekahjustajate seiresüsteemi ja kriisivalmiduse tugevdamine;
taimekahjustajate laboratoorne määramine;
ettevalmistumine hädaolukordadeks, sh meetmete rakendamine soovimatu mõju
minimeerimiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks hädaolukordade tekkimisel;
tootjate ja kauplejate teadlikkuse tõstmine: tuleb tõsta ettevõtjate teadlikkust ELi
taimetervise määruse nõuetest, kuna määruse rakendamine seondub ka ettevõtjatele
suurema vastutuse võtmise kohustusega;
laboratoorse/diagnostilise võimekuse tugevdamine taimekahjustajate määramiseks;
väärtegude põhjuste ja nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjususe analüüs;
analüüside tulemusena saab koordineerida arendusi, teha strateegilisi plaane ning
kujundada õigusnorme.
Uue taimetervise režiimi kohaselt tehakse alates 2021. aastast ohtlike taimekahjustajate seireid
mitmeaastase seirekava alusel. Eesti mitmeaastane seirekava on koostatud 7 aastaks (2021-2027)
ning hõlmab EL-i karantiinseid taimekahjustajaid (sh prioriteetsed taimekahjustajad), EL-i
erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajaid ning ühte kaitstava piirkonna karantiinset
taimekahjustajat (viljapuu-bakterpõletik). Igal aastal tehakse prioriteetsete taimekahjustajate
seireid, EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajate seireid ning kaitstava
piirkonna kahjustaja seiret. Teiste karantiinsete taimekahjustajate seired peab läbi viima vähemalt
kord 7 aasta jooksul.
Loomatervis
Loomatervise valdkonna eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis.
Loomade hea tervis mõjutab ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise
kaudu ning toetab elujõulist ja kasumlikku põllumajandustootmist. Kõrgete standardite järgimine
tagab põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumise Euroopa Liidu siseturul ja võimaldab
ligipääsu välisturgudele. Samuti edendatakse loomatervise poliitikaga häid põllumajandustavasid,
mis ennetavad loomahaiguste levikut ning on vastavuses loomakaitse ja säästva arengu
põhimõtetega. 2021. a jõustus loomatervise uus õigusraamistik, mis kohaldub ühetaoliselt kogu
Euroopa Liidus ja võimaldab loomataudidega seotud riske tõhusalt ennetada ja juhtida. Olulised
riskid, mis mõjutavad loomataudide jõudmist Eestisse, on seotud kliimamuutuste, lindude ja
loomade rände ning globaliseeruva kaubandusega. Karjatervise tasandil mõjutavad kriisid
põllumajanduses loomapidajate suutlikkust panustada loomatervise taseme tõusu.
14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2031/2016, taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta, rakendus 14.12.2019.a.
27
Eriti ohtlike loomataudide, inimesele ohtlike loomataudide ja Eestis pikema aja jooksul või seni
üldse mitte esinenud loomataudide varajase tuvastamise tagamiseks on PTA teavitamine nende
diagnoosimisest kohustuslik. Loomahaiguste tekitajate tuvastamise ja haigustekitajate
iseloomustamise teenust pakub LABRIS. Euroopa Liidu teavituskohustuslike loomataudide
puhangud registreeritakse loomataudide teavitussüsteemi (ADIS) kaudu.
2022. aastal seirati riiklikult 34 loomataudi.
Eesti on Rahvusvahelise Loomaterviseameti (WOAH) loomataudistaatuse reeglite kohaselt vaba
viiest loomataudist (veiste spongioformne entsefalopaatia ehk BSE osas väheolulise riskiga riigi
staatus, suu- ja sõrataud, veiste katk, väikemäletsejaliste katk, hobuste Aafrika katk) ja Euroopa
Liidu reeglitele vastavalt vaba üheksast loomataudist (veiste enzootiline leukoos, Mycobacterium
tuberculosis’e kompleksi (M. bovis, M. caprae ja M. tuberculosis) põhjustatud nakkus,15, Brucella
abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i põhjustatud nakkus veise ning lammaste ja kitsede
populatsioonis, lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkus, marutaudiviiruse nakkus, Aujeszky
haiguse viiruse nakkus, lõhede nakkava kehvveresuse viiruse ülipolümorfse piirkonna deletsiooniga
tüve põhjustatud nakkus, Bonamia exitiosa põhjustatud nakkus, Bonamia ostreae põhjustatud
nakkus).12 Kuigi taudide vaba staatust on üha keerulisem saada, tuleb siiski selle nimel pingutada,
et tagada meie ettevõtjatele ekspordivabadus teiste riikidega.
2022. aastal ei tuvastatud detsembri keskpaiga seisuga ühtegi SAKi juhtumit kodusigadel, küll aga
leiti SAK 56 metsseal. Kuna SAK on jätkuvalt suureks ohuks kodusigadele, tuleb jätkata SAK
ennetus- ja tõrjemeetmetega. Metssigade arvukus suureneb ning tõenäosus SAK kollete arvu
tõusuks metsas sunnib jätkuvalt järgima rangeid bioohutusmeetmeid kodusigade farmides.
Metslindude uurimisega leiti 2022. aastal 1 positiivne metslind, kes kandis viirustüve H5N1. Kuigi
Eestis ei ole viimasel ajal olnud ühtegi linnugripi puhangut kodulindudel, tuleb jätkuvalt
linnufarmides hoida kõrget bioohtusmeetmete taset, sest oht linnugripi levikuks on kõrge.
Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks on kehtestatud asjakohased nõuded
ning peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning
liikumiste kohta. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2022. aasta lõpu seisuga Eestis 249
452 veist, 60 783 lammast ja 3890 kitse ja 12 828 hobust. 2022. aasta lõpu seisuga oli sigade arv
269 730 ja mesilasperede arv 52 600.
PTA kasutab loomatervise järelevalveandmete haldamiseks järelevalveinfosüsteemi (JVIS).
Hukkunud loomad kuuluvad nõuetekohasele kõrvaldamisele. Transmissiivsete spongiformsete
entsefalopaatiate (TSE) ohu tõttu kõrgema riskiga I kategooria loomsete kõrvalsaaduste (hukkunud
veis, lammas, kits) 2021. aasta jooksul käideldud kogus oli 4582,2 tonni. Riik toetab I kategooria
kõrvaldamist lubatud riigiabi piires. II ja III kategooria loomsete kõrvalsaaduste (hukkunud sead,
hobused), mis olid kokku puutunud I kategooriaga, kogus aastas oli orienteeruvalt 5216 tonni.
Tulenevalt loomade koguarvu muutumise dünaamikast võib ette näha I ja II kategooria loomsete
kõrvalsaaduste mahu suurenemist. Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise ja kahjutustamise
toetamise suhtarvu vähenemine kahandab loomapidajate motivatsiooni teha õigeid valikuid nende
nõuetekohaseks käitlemiseks. Kuna II kategooria kõrvalsaaduste käitlemist ei toetata ja
seakasvatussektoris on väiksemaid ettevõtteid rohkem, siis on oht, et kõrgema tonnihinna tõttu
võivad loomapidajad otsida hukkunud loomade kõrvaldamiseks ebaseaduslikke lahendusi. Et riski
12 Komisjoni määrus (EL) 2021/620
28
vältida, peab PTA hindama antud loomakasvatusettevõtete riske ning vajadusel tõhustama
kohapealseid kontrolle. Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttest pärineva I kategooria
kõrvalsaadusi sisaldava materjali edasiseks käitlemiseks on vähe võimalusi, uute
kõrvaldamismeetodite välja töötamiseks on vaja teadusuuringuid, mille abil oleks võimalik sellise
materjali võimalikult efektiivne kasutamine lõpptootena.
Loomataudide seire maht ei anna piisavat ülevaadet ekspordiks oluliste või peamiselt
majanduslikult oluliste karjapõhiste loomataudide levikust riigis ning ei võimalda algatada uusi
tõrjeprogramme taudivabade staatuste taotlemiseks. Praegu on käimas kalataudide viirusliku
hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi (IHN) EK poolt
heakskiidetud likvideerimisprogramm, mida kaasrahastatakse EL kalandusfondist. ÜPP
sekkumismeetmete kaudu on välja töötatud loomataudide kotrolliprogrammi alase koostöö toetus
veiste haiguste infektsioosse rinotrahheiidi (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVDV) tõrjeprogrammide
rakendamise toetamiseks ja loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus.
Sekkumised annavad võimaluse põllumajandustootjatel vähendada ravimite kasutust, piirata suure
majandusliku mõjuga loomataudide levikut ning pikemaajalises perspektiivis suurendada tänu
karjatervise näitajate paranemisele tootmise konkurentsivõimet ning ekspordi vabadust.
Toetusmeetmed avanevad 2023. aastal ja annavad võimaluse ettevõtjatel oma tegevustesse
panustada.
Põllumajandusloomade karjatervist mõjutavad lisaks taudidele erinevad pidamiskeskkonnast,
hügieenitingimustest ja söötmisest tingitud haiguslikud seisundid. Puudulik karjatervis põhjustab
loomapidajale lisaks saamata jäänud tulule ka otseseid ravikulusid. Eestis müüdud
antibiootikumide toimeainete kogused on aastatega vähenenud. Kui 2020. aastal müüdi Eestis 5,9
tonni antibiootikume siis 2021. aastal 5,3 tonni. Seega müüginumbrid on jätkuvalt vähenemise
trendis ja seda trendi tuleb jätkata. Antimikroobsete ravimite vastutustundetu kasutamine
suurendab mikroobide resistentsuse (AMR) kujunemist. Tulenevalt AMR tegevuskavast
(Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini
valdkonnas aastateks 2021–2026) on vaja jätkuvalt lisaressurssi, et suurendada koolitustellimust
antibiootikumide teadliku kasutamise kohta ning tõsta sidusrühmade teadlikkust antibiootikumide
kasutamise osas. Loomatervise järelevalve teenust pakub PTA. Järelevalve kehtivate nõuete üle ei
taga hetkel ühtlast nõuetest kinnipidamist. Järelevalve tõhustamist kriitilistes punktides piirab
inimeste ja kompetentside puudus, mis ei võimalda kõikide riskide järjepidevat ja süsteemset
hindamist ega juhtimist. Veterinaararsti haridusega järelevalveametnike palgad ei ole turul endiselt
konkurentsivõimelised. Ekspordivõimekuse suurendamist ning kriisivalmiduse paranemist uute
turgude avamise kaudu piirab samuti ressursi vähesus. 2023. aasta alguses jõustuvad ELi uued
otsekohalduvad määrused16. Seoses sellega on riiklikud õigusaktid üle vaadatud ja EL õigusega
vastavusse viidud.
Riiklikud registrid ja infosüsteemid ning laborid vajavad arendamist vastavalt ajas muutuvatele
vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule. Olemasolevate andmete tegelikkusele vastavus
andmekogudes vajab pidevat kontrolli ja korrigeerimist. 2023. aastaks valmib veterinaararstide
registri juurde e-andmekogu, kuhu veterinaararstid hakkavad esitama andmeid kasutatud
16
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta (rakendub 21.04.2020);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid (rakendub 28.01.2022)
29
antimikroobsete ainete kohta loomaliigiti ja ettevõttepõhiselt. Selleks korraldati 2021-2022 aastatel
e-andmekogu IT-lahenduse hange ning ajakohastati seadusandlust.
Koostöös teadlastega on välja töötatud loomade tervise ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab
hinnata olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks loomade karjaspüsivuse
aeg, vasikate suremus, somaatiliste rakkude arv piimas, nõuetekohasuse kontrolli tulemused jne).
2021. aastal kuulutati välja hange rakendusuuringu projekti „Loomatervise ja –heaolu baromeetri
väljatöötamine“ läbiviimiseks. Leping sõlmiti Eesti Maaülikooliga. Projekt lõppes 2022. aasta
detsembris.
Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik
teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu. Loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavitamise
kaudu motiveeritakse neid tegema otsuseid, mis panustaks nii loomade tervise kui ka heaolu tõusu,
parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Selleks, et tõsta
süsteemselt ka tarbijate teadlikkust loomade tervise ja heaolu teemadel, tuleb leida täiendavaid
ressursse. Olemasolev nõuandesüsteem ei kata loomakasvatuse kõiki aspekte. Puudu on
karjatervise, mesinduse ja vesiviljeluse valdkonna terviseeksperte. Loomakasvatajate teadlikkus
loomatervise riskidest ja kehtivatest nõuetest vajab järjepidevat tõstmist.
Söödaohutus
Söödaohutuse valdkonna eesmärk on tagada Eestis toodetud ja turustatava sööda ohutus.
Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab
kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning
keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu.
Eestis ei ole esinenud suuri söödaohutuse probleeme. Selle olukorra säilitamiseks on jätkuvalt
vajalik kõigi poolte tõhus koostöö ja pidev panustamine söödaohutuse tagamisse. 2022. aasta
novembri seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 4181 söödakäitlejat,
neist 18 tegevusloaga. Söödakäitlejal peab olema tegevusluba, kui sööda, sh erisööda, tootmiseks
kasutatakse kõrgema riskiga söödalisandeid või ta tegeleb ravimsööda tootmisega. Lisaks
eelnevale peab alates 1. juulist 2022 sööda käitlejal olema tegevusluba, kui tema ettevõttes
tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega või ravimsööda ja vahetoote ladustamise, veo või
turuleviimisega. Muu sööda tootmise puhul tuleb enne tootmise alustamist esitada
majandustegevusteade PTAle. Söödaohutuse tagamiseks on kehtestatud nõuded söödaseaduses
ja ELi otsekohalduvates õigusaktides (söödahügieen, soovimatute ainete sisaldus söödas, keelatud
ained söödas, erisööt, ravimsööt). Valdkonnas pakuvad laboriteenust LABRIS ja METK.
Eesti loomakasvatust toetab hea kohalik söödabaas. Suurema osa Eestis toodetavast söödast
kasutavad ära Eesti loomapidajad. Lisaks tööstuslikult toodetavale söödale toodetakse arvestatav
osa loomade söötmiseks kasutatavast söödast põllumajandusettevõtetes kohapeal, sh
kasvatatakse teravilja ja heina, valmistatakse silo või segasööta. Proteiinsöödad (nt mais,
rapsikook, sojasrott) tuuakse sisse peamiselt kolmandatest riikidest, kas otse või läbi teiste
liikmesriikide. Strateegias „Talust taldrikule“ on seatud eesmärgiks imporditud söödamaterjalide
asendamine ELis kasvatatud taimsete proteiinide ja alternatiivsete söödamaterjalidega, mis on
põhjendatud eelkõige keskkonnakaitse ja kliimamuutuste leevendamise vajadusega. Seetõttu on
kasvanud vajadus tegeleda võimaluste otsimisega, et asendada imporditud proteiinsööt kohalike
proteiinsöötadega.
30
Kui tööstuslikult toodetud sööt on enamasti kuumutatud, st hävitatud on paljud bakteriaalsed
haigusetekitajad, siis põllumajandusettevõttes kohapeal segatakse sööda koostisosad kokku
vahetult enne söötmist ning mikrobioloogiline saastumine on üks riskidest. Olenemata sellest, kus
sööt toodetakse, tuleb jälgida, et ei toimuks sööda ohtlikku ristsaastumist (nt koktsidiostaatikumid,
loomsed proteiinid, geneetiliselt muundatud organismid). Ettevõttes kohapeal toodetud või
segatud ja imporditavate söötade iseloomust (srott) tulenevalt on riskikohtadeks nii
mikrobioloogiline saaste (nt Salmonella spp) kui ka soovimatute ainete lubatust suurem sisaldus.
Sööda käitlemise valdkonnas teostas PTA 2021. aastal kokku 288 kontrolli, mis moodustab 82,05%
aastaplaanist. Arvestades sööda käitlemisega kaasneda võivaid riske oleks kontrollivajadus
suurem. 2021. a tehti söödakäitlejatele 104 ettekirjutust. Sööda ja söödaohutuse valdkonnas
tuvastati nõuetele mittevastavuse osas rikkumisi näiteks sööda märgistamisnõuete, käitlemise
nõuetekohasuse, enesekontrolliplaani ja sööda kasutamise ja loomaliigile sobivuse osas. Jätkata
tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest ning käitlejate ja
loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat
nõuandesüsteemi, kuna see kõiki vajadusi ei kata.
PTA järelevalve kehtivate nõuete üle ei taga hetkel ühtlast nõuetest kinnipidamist. Järelevalve
tõhustamist kriitilistes punktides piirab inimeste ja ressursside puudus, mis ei võimalda kõikide
riskide järjepidevat ja süsteemset hindamist ega juhtimist. Söödaohutuse tagamiseks tuleb
kontrollida kogu söödaahelat ning suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate
analüüside mahtu, arvestades olemasolevaid ja uusi riske (Euroopa Komisjoni soovitused17). Vajalik
on tõsta kompetentsi olemasolevate ja uute riskide (söödapettused, kolmandatest riikidest pärit
sööt, e-kaubandus, kliimamuutuste mõju, uued tehnoloogiad, uued söödamaterjalid) ohjamiseks ja
tagada konkurentsivõimeline töötasu. Samuti on olulised kaasaegsete IT-lahenduste olemasolu ja
nende rakendatavuse kiirus, tasakaal järelevalve mahu ja ressursi vahel, probleemide lahendamise
suutlikkus. Oluline on, et tagatud oleks ajas muutuvatele vajadustele ja nõuetele vastav
analüüsiteenus, mis toetaks järelevalve tegevust.
Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas,
suurendades teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu.
Loomade heaolu
Loomade heaolu valdkonna eesmärk on parandada loomade heaolu taset.
Loomade heaolu kõrge tase on eelduseks eetilisele, ühiskonna ootustele vastavale loomapidamis-
ja toidutootmiskultuurile ning tõstab põllumajandustootjate konkurentsivõimet loomade heaolu
väärtustavatel turgudel.
Loomakaitseseadusega reguleeritakse loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse
eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loomade pidamisel, veol ja
tapmisel või muul lubatud hukkamisel tuleb järgida loomaliigile või –rühmale õigusaktidega
kehtestatud heaolunõudeid. Loomkatsetele esitatavate nõuete eesmärk on loomkatsete
asendamine, vähendamine ja täiustamine.
Heaolu tase põllumajanduslikus loomakasvatuses on tõusnud tänu laiemale teadlikkusele,
tootmistehnoloogiate arengule, uusimatele teadusuuringutele ning tootmise nõuetekohasuse
17 2016/1110/EL; 2012/154/EL; 2013/1319/EL
31
järelevalvele. Miinimumnõuetest kõrgemate standardite kasutamist loomapidamisel toetatakse
maaelu arengukava ja edaspidi ÜPP strateegiakava loomade heaolu meetme alt. Loomapidajate
teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse pikaajalise teadmussiirde programmi kaudu.
Riskideks on jätkuvalt tootmise intensiivistumine, kontsentreerumine ja globaliseerumisest tulenev
surve omahinnale. Endiselt esineb teadmatust ja loomaheaolunõuete eiramist.
Lisaks plaanilistele loomapidamise nõuetekohasuse tagamiseks tehtavatele kontrollidele on
loomade heaolu nõuete tagamisel oluline vihjepõhine reageerimine. Vihjete arv PTA-le on
tõusutrendis, 13.12.2022 seisuga on registreeritud PTA-s 739 vihjet, seega inimeste märkamine ja
teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemisest on tõusuteel. 2022. aastal tehti kokku 2111
loomaheaolu kontrolli.
PTA järelevalve kehtivate nõuete üle ei taga hetkel ühtlast nõuetest kinnipidamist. Järelevalve
tõhustamist kriitilistes punktides piirab inimeste ja kompetentside puudus, mis ei võimalda kõikide
riskide järjepidevat ja süsteemset hindamist ega juhtimist. Tõhustamist vajab näiteks järelevalve
põllumajandusloomade kodus omaks tarbeks tapmise ja loomkatsete läbiviimise üle.
Maaeluministeeriumi juures töötab järelevalveasutusele ja loomkatseprojekti loa andjale nõu andev
katseloomade kaitse komitee. Loomkatseprojekti lubade andmise pädevus viiakse alates 2023.
aasta 1. jaanuarist PTA teenuseks, et tagada lubade andmine töökorralduslike takistusteta ja
parimal viisil. Selle tõttu muutub Maaeluministeeriumi juures tegutsev loomkatseprojekti
loakomisjon, kes kuni 31. detsembrini 2022 andis iseseisva haldusorganina loomkatseprojektide
läbiviimiseks lube, loomkatseprojekti hindamiskomisjoniks, kes on PTA juures tegutsev nõuandva
õigusega komisjon. Loomkatseprojekti lube annab PTA hindamiskomisjoni ettepanekul.
Loomkatseprojekti loataotluse menetlemine on oluline etapp, et tagada loomkatsete tegemise
nõuetekohasus ja selle kaudu ka katseloomade heaolu kõrge tase. Sellekohane
loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu jõustus 1. jaanuaril 2023.
Tõusvas trendis on lemmikloomade (ka eksootiliste loomade) piiriülene kaubandus, sh illegaalne
kaubandus, mis lisaks loomade heaolu probleemidele seab ohtu ka Eesti marutaudivaba staatuse.
Eesti kennelites ja kassitõugude aretusühingutes kasvatatud loomad turustatakse suures osas
teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Eestisse tuuakse lemmikloomi kolmandatest riikidest
(peaasjalikult Venemaalt, aga ka mujalt) ning teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Lemmikloomade pidamine on järjest populaarsem, kuid siiani puudub üleriigiline kohustus
lemmikloomi mikrokiibiga märgistada. Lemmikloomade üle arvestuse pidamise kohustus on
KOVidel, kelle kiibipõhistes elektroonsetes registrites on registreeritud 2022. aasta detsembri
alguse seisuga 152 233 koera ja 96 214 kassi. KOV andmebaasides võib aga registreerida
lemmikloomi lisaks kiibile ka muude tunnuste (tätoveering, kaelarihma number jms) alusel. Jätkuv
suundumus on ka mitmesuguste eksootiliste loomaliikide pidamine lemmikloomadena.
Riskihinnangu alusel on tegemist tähelepanu vääriva valdkonnaga eelkõige zoonooside leviku,
illegaalse kaubanduse ja dokumentide võltsimise tõttu ning seetõttu, et loomadega kauplejatel ja
loomapidajatel napib teadmisi loomaliigile vajalikest pidamistingimustest. 2022. aastal jätkati
veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamist eesmärgiga
analüüsida lemmikloomade kiibistamise ja looma andmete lemmikloomaregistrisse kandmise
kohustuse kehtestamist Eestis. VTK eesmärgiks on leida kõiki osapooli, nii lemmikloomaomanike,
loomaarste, KOV-e, PTA-d kui ka heaoluorganisatsioone, rahuldav tulemus. VTK koostamine jätkub
2023. aastal.
32
Ühiskond muutub aasta-aastalt järjest teadlikumaks loomakasvatuse eetika küsimustes. Järjest
enam huvitab tarbijaid, kas loomade pidamistingimused vastavad kõrgematele heaolu
standarditele. Olulist rolli ühiskonna ootuste peegeldamisel avalikkusele kannavad loomade
eestkosteorganisatsioonid ning nad proovivad lahendada ka loomade heaolu puudutavaid
üksikküsimusi. Loomaheaolu valdkonda on oluline leida lisaressurssi, et suurendada
reageerimisvõimekust ning viia läbi tõhustatud etteteatamata kontrolle. Lisaks on vaja leida
ressurssi loomakasvatajate teadlikkuse tõstmiseks loomaheaolu valdkonnas.
Rahvusvaheliste loomakaitseorganisatsioonide kaudu on tõstatatud küsimus, kuidas tagada
kehtivate loomaheaolu nõuete järgimine loomade pikaajalisel veol. Tavapäraselt ekspordib Eesti
aastas umbes 2000 veist Türki, mille käigus on maismaatranspordiks kuluva aja ja klimaatiliste
tingimuste tõttu suur tõenäosus, et teekonnal rikutakse veonõudeid. Alates 2021. aastast on
eksport võrreldes Covid-19 pandeema aastaga taastunud ning PTA väljastas 2021. aastal 3059
sertifikaati loomade väljaveoks. 2022. aastal on sertifikaate väljastatud mõnevõrra vähem (2360),
kuid siin võib näha seoseid julgeolekuolukorra muutusega Euroopas. Kuid olenemata erinevatest
kriisiolukordadest on Eesti loomakasvatajate oluliseks tuluallikaks loomade eksport, mis näitab
pikemas perspektiivis taastumist kriisieelsetele tasemetele. Seega on oluline vaadata üle
õigusaktid, mis reguleerivad loomade transporti nii siseriiklikult kui EL-i ja kolmandate riikide vahel.
Euroopa Komisjon on lõpetanud loomaheaolu õigusraamistiku läbivaatamise. 2023. aastal koostab
Komisjon mõjuhinnangud ning esitab eelnõud õigusaktide muutmiseks. Suuremaks eesmärgiks on
integreerida õigusaktidesse uusimad teadusandmed. Kui õigusaktid on EL-is vastu võetud, saame
need omakorda üle võtta Eesti õigusruumi.
Programmi tegevusse panustavad teenused
Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada MeM, PTA, PRIA, LABRIS ja METK oma
teenuste kaudu. Hea taimetervise ja loomade tervise alane olukord ning kõrge loomade heaolu
tagatakse MeM-i taimetervise, söödaohutuse, loomatervise ja loomade heaolu poliitika
kujundamisega.
PTA teostab järelevalvet söödaohutuse, loomade pidamise, heaolu, kõrvalsaaduste käitlemise ja
puidutöötlemisetetvõtete üle. PTA teostab taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli.
PRIA kaudu makstakse loomade heaolu toetust. METK teeb taimse materjali ja sööda
laborianalüüse ning taimekahjustajate määramise analüüse. LABRIS teeb laboriuuringuid ja annab
riskihinnanguid loomatervise ja söödaohutuse valdkonnas.
7.3. Meede – Toiduohutus
7.3.1. Programmi tegevus - Toiduohutus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning
tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad.
Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
33
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Toiduohutuse baromeeter 99,33 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100
Tarbija teadlikkuse baromeeter 69,4%18 (2019) 72,4% - -
Toiduohutusel on ühiskonnas oluline roll inimeste tervise tagamisel. Inimeste hea tervisliku
seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu toit kui ka võimalus teha tervist toetavaid ja
kestlikke toiduvalikuid. Lisaks mõjutab toiduohutus otseselt nii kaupade vaba liikumist Euroopa
Liidu turul kui ka kauplemist kolmandate riikidega.
Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt uued tehnoloogiad,
keskkonnariskid) toimetulekuks on vajalik kõigi poolte pidev panustamine toiduohutuse tagamisse.
Olulisematest riskidest, mis mõjutavad toiduohutust ning seeläbi ka toidukäitlejate
konkurentsivõimet nii siseturul kui ka ekspordil, võib välja tuua nt kliimamuutused, globaliseeruva
kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse arengu ja uued toiduohutuse riskid.
Toiduohutuse tagamisega seotud nõuded on enamasti reguleeritud Euroopa Liidu üleselt, hõlmates
selliseid meetmeid nagu käitleja vastutus ja enesekontrolli kohustus, jälgitavuse nõue, keemiliste
ja bioloogiliste riskide ohjamiseks kehtestatud nõuded. Samuti on oluline osa toiduohutuse
nõuetest seotud toidualase teabe esitamisega.
Tulenevalt Euroopa Komisjoni Rohelisest kokkuleppest ja selle raames esitatavatest
tegevuskavadest tuleb tähelepanu pöörata toidusüsteemi kestlikuks muutmisele. Välja võib tuua
sellistest tegevuskavadest, nagu „Talust taldrikule“, „Euroopa Vähitõrjeplaan“,
„Kemikaalistrateegia“, „Ringmajanduse tegevuskava“ jne tulenevad algatused, mis on alates 2022.
aastast eelnõudena arutlusel. Olulised muudatused ootavad ees toiduga kokkupuutuvate
materjalide ja esemete valdkonnas ning toidualase teabe temaatikas, kus peamine rõhk on tervist
toetava märgisüsteemi ning tervise- ja toitumisalaste väidete aluseks olevate toitaineliste
põhijoonte loomisel ning toidu päritolu ja säilimisaja esitamise nõuete ülevaatamisel. Lisaks on
toiduohutuse kõrval lähiaastatel keskne teema kestliku toidusüsteemi õigusliku raamistiku
kujundamine.
Märgistamise määruse 1169/2011 säilimisaja esitamise nõuete ülevaatamisel kaalutakse nende
toitude loetelu pikendamist, mille puhul ei ole vaja säilimisaega märkida ning seeläbi panustakse
toiduraiskamise vähendamisse. Lisaks on ülevaatamisel Põllumajandusministri määruse nr 24, mis
käsitleb pakendamata toidu märgistamist, nõuded eesmärgiga lihtsustada toidu annetamise
nõudeid. Viimasega seonduvalt täpsustatakse ka Põllumajandus- ja Toiduameti juhendit
„Toiduohutus annetamisel“. Toiduraiskamise vähendamisse panustab mh Maaelumuuseumide II ja
III kooliastmele suunatud õppeprogramm „Toidu eluring“, milles õpitakse hindama inimtegevuse
mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete
probleemile lahendusi. Toidualaste õigusnormide koostamisel on üldpõhimõtteks nende
tuginemine teaduspõhisele riskide hindamisele. Sõltumatute teadushinnangute koostamise ja
toiduohutuse riskidest teavitamise paremaks korraldamiseks loodi 2021. aastal Veterinaar- ja
Toidulaboratooriumi koosseisu riskihindamise osakond. Sellega kaasnenud suurem eelarve
teadushinnangute koostamiseks võimaldab nende tulemusi arvesse võtta õigusloome protsessis
18 2019.a mõõdetud algtase
34
ja järelevalves. Jätkuvalt tuleb tegeleda toiduohutuse valdkonna teadlaste järelkasvu tagamisega.
Samuti on vajalik teadlaste ja valdkonna ekspertide riskihindamisalase kompetentsi tõstmine
vastavate koolituste ja rahvusvahelise koostöö võimaluste tagamisega.
Toidukäitlejate arvu kasv on olnud kiire. 2022. aasta jaanuari seisuga on Eestis 19 283 toidu
käitlemisettevõtet. Ettevõtetele tehti 2021. aastal 882 ettekirjutust ning 2021 haldusmenetlemise
lõpetamise teadet (ehk ettekirjutusest loobuti, näiteks kuna käitleja asus puudust kõrvaldama).
Ettekirjutuste arv võrreldes 2020. aastaga on kasvanud. Tehti umbes 6770 kontrolli, mille käigus
hinnati kokku umbes 100 000 korda nõuetele vastavust, millest vastas 85% ja ei vastanud 15%.
Hindamiste raames on juhitud tähelepanu toidualasele teabele, toidu laboriuuringutele ning
töötajate teadlikkusele toiduohutuse tagamisel. Kontrollide käigus on täheldatud töötajate vähest
teadlikkust toiduohutuse nõuetest ning isikliku hügieenireeglite täitmisel. Selle põhjus on vähene
koolitus või puudulik koolituskava. Toidu käitlemise tegevuse juures on täheldatud puuduseid toidu
valmistamiseks ja toidu pesemiseks kasutatava vee nõuetekohasuse osas. Lisaks on juhitud
tähelepanu ka ruumide nõuetele, mis on olulised ohutu toidu tootmiseks. Jätkuvalt vajavad
täiendamist ohuanalüüsid, mis on oluline osa enesekontrolliplaanide koostamisel.
Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab järjepidevat kohanemist ühiskonna ootustega
riskide maandamisel ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja järjepidevalt tõsta riigi
suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja –
kommunikatsiooniga. Selleks on vajadus tõsta riskipõhise järelevalve ning kommunikatsiooni
edendamiseks vajalikke kompetentse, sh rohepoliitika edendamise teemas. PTAs tuleb luua
täiendav kompetents suutmaks paremini analüüsida järelevalveks kasutatavaid andmeid, et
tõhusamalt ohjata toiduohutuse, sh uusi riske. Toidutekkeliste nakkushaiguste puhangute põhjuste
väljaselgitamiseks tuleb parandada koostööd Terviseametiga. Järelevalveasutuste
haldussuutlikkust tuleb muuta ühiskonna ootustele paremini vastavaks infosüsteemide
ajakohastamisega, järelevalveprotsesside tõhustamisega ja läbipaistvuse suurendamisega.
Vaja on suurendada seirete ulatust ja mahtu riskihindamiseks vajalike algandmete kogumiseks (nt
pestitsiidide, antibiootikumide jääkide, taimetoksiinide, püsivate orgaaniliste saasteainte jm toidu
saasteainete seire nii Eesti kui import toodetes, toidupettuste, sh päritolu tuvastamiseks,
eksportturgude avamisega seonduvad seired). Valdkonnas on saavutatud mõningane järjepidevus
toiduohutuse seireprogrammide puhul, mida korraldatakse zoonooside, üksikute
saasteainegruppide (sh veterinaarravimite ja pestitsiidide jäägid) ning väga vähesel määral ka
lisaainete seiramiseks. Toiduohutuse keemiliste riskide osale on siiski tähelepanu pööratud liiga
vähe; osa näitajaid ei seirata üldse või seiratakse väga väikeses mahus. Samuti ei ole olnud
suutlikkust viia läbi seiret valdkondades, kus piirnorme pole kehtestatud, kuid teaduslike andmete
põhjal võib eeldada ohtu inimese tervisele. Seetõttu ei paku seireprogrammid alati vajalikku alust
riigisisestele otsustele ja õigusaktidele ega võimalda seista Eesti tarbijate ja käitlejate huvide eest
Euroopa Liidu õigusloomeprotsessis. 1. jaanuarist 2023. a kohaldatakse EL-is ühtseid kriteeriume
toidu saasteainete kontrollikavade koostamisele. EL üleste kriteeriumite kohaldamine on
kavandatud ka lõhna- ja maitseainete ning lisaainete korral. Lõhna- ja maitseainete ning lisaainete
pilootseire on kavas läbi viia aastatel 2024-2026. Tulevikus peaks see tagama kõikide
tootegruppide kontrolli teatavas ulatuses, kuid piisava ulatuse tagamiseks tuleb leida lisaressursse.
Läbiviidavad seired ei kata uute turgude avamisega seotud vajadusi.
35
Puuduvad piisavad ressursid maandamaks riske pidevalt laienevates valdkondades nagu e-
kaubandus, toidulisandid, toidupettuste ärahoidmine, toiduga kokkupuutuvad materjalid (TKM) jne.
Näiteks avaldas 2021. a Euroopa Komisjon aruande toiduga kokkupuutuvate materjalide ametlikust
kontrollist liikmesriikides. Aruandes toodi välja palju puudusi EL üleselt valdkonna järelevalves, sh
kontrollimahtude, kvaliteedi ning inspektorite puudulike kompetentside kohta. Arvestades
Komisjoni aruandes esitatut, analüüsime toiduohutuse tervikteenuse raames TKMi ametliku
kontrolli tõhusust Eestis, st mil määral praegune kontrolli korraldus ja maht, sh inspektorite
teadlikkus, seirete maht, keskasutuse ja labori tugi, tagab inimeste tervise ja tarbijate huvide
kõrgetasemelise kaitse ning vaja on edaspidi leida täiendavad ressursid parendustegevusteks.
Nimetatud valdkond vajab esiletõstmist ka tulenevalt järjest suurenevast ühiskondlikust ootusest
vähendada pakendite koguseid ning võtta kasutusele keskkonnahoidlikumaid alternatiive. Uute
lahenduste kasutuselevõtmine eeldab aga toiduohutuse uute riskide hindamist ning kontrolli
ulatuse laiendamist.
Turul olevate ja turule toodavate toidulisandite hulk on suur ning aina kasvava trendiga.
Toidulisandite turu suuruseks maailmas on 155 miljardit $, 2027. aastaks ennustatakse 7,3%
turukasvu, mida seostatakse tarbijate terviseteadlikkuse ning sissetuleku suurenemisega.
Toidulisandite esmakordsest turuleviimisest teavitamiste arv on kasvava trendiga. Aastal 2021
teavitati Eestis 1147 toidulisandi esmakordsest turule viimisest. Sealjuures aastal 2022 (novembri
seisuga) teavitati Eestis 1160 toidulisandi esmakordsest turule viimisest. See arv on võrreldes 10
aasta taguse ajaga kahekordistunud. Samuti on selle ajaga mitmekordistunud toidulisandite
tootjate arv Eestis. JVIS andmete põhjal on alates 2004. aastast Eestis turule viidud ligikaudu 13
000 erinevat toidulisandit.
Toidulisandite valdkonna järelevalve tõhustamiseks on tehtud esimesed sammud, kuid see vajab
veelgi suuremat tähelepanu. Näiteks ei kontrollita praegu piisavalt kõikide toidulisandite gruppe, nt
taimsed toidulisandid, sportlastele mõeldud toidulisandid jne. Samuti on seire mahud väikesed.
Vajalik on suurendada valdkonnas ressurssi (tööjõud, analüüsid), kui ka tõsta ametnike pädevust,
mis võimaldaks hõlpsamini tuvastada uusi riske.
Ebaausate tegevustega toidu tarneahelas kaasneb sageli risk rahvatervisele, majanduslik kahju
tarbijatele ja käitlejatele, samuti seab see ohtu Euroopa Liidu siseturu efektiivse toimimise.
Järelevalveasutusel peab olema teadlikkus ja võimekus eristada ja tõendada pettuse eesmärgil
toime pandud tahtlikku nõuete rikkumist ja muud rikkumist ning vajalik on koostöö teiste
ametiasutustega. Toidupettuste kontroll peab olema üheks osaks riskipõhises järelevalves. Eestis
ei ole toidupettusi järelevalve käigus süsteemselt uuritud. Tõhusa pettuste tuvastamisele suunatud
järelevalvesüsteemi arendamiseks on vaja tagada piisav ressurss (mh tööjõud, andmeanalüüs, IT-
lahendused (sh masinõpe), analüüsimeetodid jne), koolitada valdkonnale spetsialiseerunud
eksperdid ning tõhustada nii riikide kui asutustevahelist koostööd. 2021. aastal alustati
rakendusuuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi loomiseks.
Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale
konkurentsile meeturul, sealjuures võimaldab see tõhusamalt võidelda mee võltsimisega. Meetodi
loomise tähtaeg on eeldatavasti 2025. a sügis.
Oluline on tagada laborite suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents) riiklike teenuste
osutamiseks vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused). Järelevalve analüüse
tegevate laborite seadmepark on amortiseerunud ega vasta kaasaja nõuetele. Järelevalveks
oluliste analüüside tegemiseks tuleb pidevalt kaasajastada riigiasutuste laborite seadmeparki, et
36
see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule. Eesti toiduohutuse alase
situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute tegemine -
laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest tulenevate riskide hindamine,
toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine,
sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring, toiduga kokkupuutuvate materjalide uute
tehnoloogiatega kaasnevate riskide hindamine ja meetodite arendamine.
Selleks, et tõsta tarbija teadlikkust toiduohutusest on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, et
korraldada süsteemset teavitust (nt teemadel - toiduhügieeni põhimõtted, keemiliste riskide
maandamine läbi tasakaalustatud, mitmekülgse ja mõõduka toitumise, planeeritav toidupakendi
esikülje märgisüsteemi juurutamine eesmärgiga edendada kestlikke ja tervist toetavaid
toiduvalikuid, toidupakendil oleva info lugemise oskus (koostis, säilimisaeg jne)). Järjepideva
teavitustöö sisu määratlemiseks ning tulemuste hindamiseks on vajadus korraldada regulaarseid
tarbijauuringuid. Tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati suvel 201919, järgmine hindamine
toimub 2023.a.
Jätkata tuleb toidukäitlejate süsteemse teavitamisega toiduohutuse teemadest, sh toiduraiskamise
vähendamise vajalikkusest ning sidusrühmade (nt arstid, õed, toitumisnõustajad jne) toiduohutuse
alase teadlikkuse tõstmisega. Arendada tuleb toidukäitejate nõuandesüsteemi, kuna see ei kata
praegusi vajadusi. Senisest tõhusamalt tuleb tõsta toiduohutuse nõuete alast teadlikkust
alustavatel ja väikeses mahus tegutsevatel toidukäitlejatel, kellel puudub toidu valdkonna hariduslik
taust, kes tegutsevad põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas või ajutiselt.
Programmi tegevusse panustavad teenused
Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu MeM toiduohutuse poliitika
kujundamisega, PTA toiduohutuse järelevalve ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega ning
LABRIS toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja
toiduohutuse valdkonna riskihindamisega.
7.4. Meede – Põllumajanduses kvaliteetsete sisendite tagamine
Meetme eesmärk on võimaldada mitmekesist põllumajandustootmist.
Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Toimivate riigi poolt korras hoitavate 143 924 153 500 155 500 157 500 159 500
ühiseesvooludega seotud põllumajandusmaa
pind, ha
Eestis aretatud sortide arv sordilehes 281 265 265 265 265
Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus, t 33 797 40 000 45 000 50 000 50 000
(2020)
Sordilehte võetud sortide arv 746 830 840 840 840
19 Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuring, RAIT Faktum & Ariko, 2019
37
Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud 98757 100 000 100 500 100550 100600
loomade arv (2020)
7.4.1. Programmi tegevus – Maakasutus
Maakasutuse programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline
kasutamine ja põllumajandusmaa säilimine.
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala 66093 66000 66000 68000 68800
aastas (ha)
Eestis on põllumajandusmaad ligi miljon hektarit ja on olemas potentsiaal põllumajandusliku
maakasutuse mõõdukaks suurenemiseks. Samas läheb aastas umbes 1000 hektarit
põllumajandusmaid hoonete ehitamise või teede rajamise tõttu põllumajanduslikust kasutusest
välja. Eesti põllumuldade peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine,
kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud põllumajandusmaa kasutusvõimaluste
vähenemine, muldade kurnamine ja muldade hapestumine. Samuti on Eestis viljaka mullastikuga
põllumajandusmaa kaitse ning muldade (sh orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate)
põllumajanduspraktikate rakendamine ja levik ebapiisav.
Eesti on ka üks Euroopa metsasemaid riike. Eestis on metsamaad üle poole Eesti pindala (u 2,3
miljonit hektarit). Samas on liiga vähe teadvustatud säästliku metsanduse, sh metsamajandamise
hea tava järgimise põhimõtteid, noorendike hooldusraiete, metsakahjude ennetamise ja
kahjustatud metsa taastamise olulisust.
Natura 2000 alade maismaa pindala on 724 260 ha, lisaks on 22 188 ha erametsamaal väljaspool
Natura 2000 ala looduskaitselisi piiranguid. Kuna erametsadel on maapiirkonna
majandustegevuses tähtis osa, on siiani kompenseeritud erametsaomanikele osaliselt saamata
jäänud tulu, et kaitsta Natura 2000 aladel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja
liikide soodsat seisundit. Toetuse maksmist jätkatakse ka ÜPP strateegiakava 2023-2027 alusel.
Programmi olulisemad maakasutuse ülesanded on järgmised:
kehtestada nõuded, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse20 ja töötada välja
asjakohane infosüsteem;
tõsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust
mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toiduga varustamiskindlusest sh
toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid
kaitsemeetmeid;
rakendada Euroopa Liidu metsandustoetusi metsade majandusliku väärtuse
parandamiseks ning metsade liigilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks (mh Natura
2000 aladel);
seirata ja hinnata põllumajandusmaad ja põllumuldi.
20
Põllumuldade seisukorra parandamisele suunatud keskkonnategevused on ka täiendava keskkonnahoiu tegevuses
38
Nende tegevuste tulemusena:
väärtuslikku põllumajandusmaad on kajastatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes
ning üldplaneeringutes on toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja
kasutustingimuste põhimõtted;
Euroopa Liidu metsandustoetused on rakendatud, suurenenud on metsade kestlik ja
tulemuslik kasutamine. Looduskaitseliste piirangutega (nii Natura 2000 alad ja väljaspool
Natura 2000 ala) erametsamaadel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja
liikide soodne seisund on tagatud ja erametsaomanikele on toetusega osaliselt hüvitatud
looduskaitselistest piirangutest saamata jäänud tulu;
põllumajandusmaa ja põllumuldade kohta on olemas kvaliteetsed andmed, mis on vajalikud
maakasutusega seotud otsuste tegemiseks.
Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab MeM poliitikat
maakasutuse valdkonnas. Olulisemad teenused METK poolt on riikliku mullaseire teostamine,
väetistarbekaartide koostamine, mullaproovide võtmine, mullaproovivõtjate koolitamine ja
laboratoorsete analüüside teostamine. PRIA kaudu makstakse erinevaid metsandustoetusi.
7.4.2. Programmi tegevus – Maaparandus
Maaparanduse valdkonna eesmärk on tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa
sihtotstarbeline kasutamine.
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Kuivendatud maatulundusmaa pind (ha) 138453 139530 139630 139730 140000
6 0 0 0 0
Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa 636 803 ha ja
metsamaa 751 443 ha (01.01.2023. a seisuga) metsamaa sihtotstarbelisele kasutamisele
olukorras, kus kliimamuutuste tõttu aasta keskmine sademete hulk suureneb ligi 18% ning
ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad. Senised toetatud
maaparandusinvesteeringud on aidanud põllumajandusmaa kuivendusseisundi halvenemist
pidurdada ja vähesel määral kaasajastada maaparandussüsteeme, samas ei ole see küllaldane, et
suurendada nende vastupidavust tuleviku ilmastiku riskidele. Riigi poolt korras hoitavate
ühiseesvoolude ebapiisav maaparandushoid ei maanda samuti piisavalt ilmastikuriske
põllumajandustootjale ja metsakasvatajale. Maaparandussüsteemid vajavad hea
kuivendusseisundi ja veekaitseliste eesmärkide saavutamiseks investeeringuid. Kitsaskohaks on
ebapiisav maaparandusseire, mis ei anna piisavat ülevaadet maaparandussüsteemide tehnilise
seisundi ega kuivendusseisundi muutusest. Samuti mõjutab maaparandussüsteemide seisukorda
see, et maaomanikud ei ole teadlikud maaparandussüsteemide paiknemisest ega korrashoiu ja
ühistegevuse vajadusest, sest maaparandussüsteemid on suured ja mitme maaomaniku omandis.
Üha rohkem hakkab valdkonna arengut sh projekteerimise, ehitamise ja järelevalve tegemise
kvaliteeti negatiivselt mõjutama erialase kompetentsi ja järelkasvu vähesus. Riiklikud
39
maaparandusregistrid (sh kaardikihid) vajavad järjepidevat arendamist ja täiendamist, et vastata
paremini teenusetarbijate ootustele ja vajadustele ning tehnoloogilisele arengule. Selleks, et tagada
programmi eesmärkide täitmine, on vaja:
rakendada maaparanduse investeeringutoetusi, sh riigi poolt korras hoitavate
ühiseesvoolude korrashoiuks;
senisest enam arvestada maaparandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ja
meetmete rakendamisel kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ning ühiskonna ootustega;
lihtsustada maaparandusega seotud lubade menetlust ja kooskõlastusprotsessi, tagades
kliendisõbralikkuse ning kvaliteetse avaliku teenuse; parandada teavitustegevusi
maaparanduse valdkonnas;
Parandada kättesaadavust maaparandussüsteemide teostusjooniste digitaalsele
andmebaasile ja alustada PTA arhiivides oleva teabe digiteerimist, mis aitab suurendada
maaparandusalast teadlikkust ja lihtsustab PTAst maaparandussüsteemide tehniliste
andmete ja kooskõlastuste saamist;
täpsustada maaparandusseire metoodikat, mis tagab kvaliteetsemad andmed kuivendatud
põllumajandusmaade mullaviljakuse ja maakasutuse muutuse kohta.
Tulemuste saavutamist võib mõjutada tegevusteks vajalike ressursside nappus.
Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab MeM poliitikat maaparanduse
valdkonnas. PTA korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide
taotlemist, maaparanduse kooskõlastuste ja tõendusdokumentide taotlemist ja
maaparandussüsteemi toimimisega seotud tegevusi, samuti maaparanduse nõuetele vastavuse
kontrolli ja järelevalvet. PRIA kaudu toetatakse maaparandusega seotud taristu arendamist ja
hoidmist ning keskkonnakaitserajatiste ehitamist.
7.4.3. Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal
Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed
ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid.
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv, % 87 95 95 95 95
Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 95 90 90 90 90
kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust, %
Tuulekaeraga saastunud pind, ha21 132275 151000 150000 149000 149000
Paljundusmaterjali tootmisega tegelevate 315 300 300 300 300
ettevõtete arv
21 Riiklikust järelevalvest on kavas loobuda. Edaspidi on andmeallikateks PTA (sertifitseeritud teraviljaseemne kasvatuse
põldtunnustamis) ja muul juhul PRIA (kui maakasutajal on toetust vähendatud tuulekaeraga umbrohtumise tõttu).
40
Uute Eestis aretatud ja sordilehte võetud sortide 2 3 3 3 3
arv aastas
Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 100 95 95 95 95
kontrollitud tegevusloaga põldtunnustajate poolt
tunnustatud põldudest
Taimekasvatussaaduste kvaliteedi tagamiseks on oluline kasutada Eesti keskkonnatingimustesse
sobivaid taimesorte ja kvaliteetset seemet ning kahjustajatest vaba ja nõuetekohast taimset
paljundusmaterjali. Eesti oludesse sobivate sortide olemasolu eeldab põllumajanduskultuuride ja
sortide geneetilise ressursi säilitamist, sordiaretust ning sortide katsetamist. Eesti sordilehes oli
2021. aastal 746 sorti, neist Eestis aretatud põllukultuuride sorte 58, köögiviljakultuuride sorte 24.
Lisaks on sordilehes 7 Eesti säilitussorti. Puuviljasorte oli sordilehel 338, neist tuntud puuvilja-
marjakultuuri sorte 251 ning Eestis aretatud ja registreeritud puuviljakultuuride sorte 87. 2021.
aastal võeti sordilehte ja sordikaitse alla 2 Eestis aretatud uut sorti – suvinisu ´Mireete´ ja
hübriidlutsern ´Heiti´. Uute sortide jõudmist sordilehte on oodata ka 2022. aastal, kuna
registreerimis- ja majanduskatsetes oli 2020. aastal 5 aretist. Sordi sordilehte võtmiseks peab sort
läbima lisaks registreerimiskatsetele ka majandusviljelusväärtuse katsed selleks, et teha kindlaks,
kas sordid sobivad Eesti kliima- ja mullastikutingimustes kasvatamiseks. Viimased aastad on nii
Eestis kui ka Euroopas näidanud, et majandusviljelusväärtuse katsete tulevik on tihedalt seotud
kliimamuutustega. Ilmastik muutub üha ekstreemsemaks ning põua ja veedefitsiidi tingimustes
saab peamiseks probleemiks olema katsete säilimine. Teiselt poolt võib katseid ohustada tugev
vihmasadu ja tuul, mis võib põhjustada lamandumist.
Sordilehte võetavate põllu- ja köögiviljakultuuride liikide puhul tohib turustada vaid sordilehte
võetud sordi seemet või paljundusmaterjali. Selleks toimub sortide katsetamine, nõuetele
vastavate sortide sordilehte võtmine ja sertifitseerimine ning järelevalve turustamise üle.
Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid sorte katsetatakse METK-s, 2021. aastal oli katsetuses 234
sorti 17 liigist, neist 46 standardsorti. Kuigi sortide katsetamine on oluline kliimatingimustesse
sobivate sortide arvu suurendamiseks, on teiseks mõjutavaks teguriks õige standardsortide valik
ning laiem teave põllumajandustootmises kasutatavate sortide kasutamise kohta.
Eestis toodetakse sertifitseeritud seemet järjest enam. 2021. aastal esitas 114 seemnetootjat
taotluse 1341 seemnepõllu põldtunnustamiseks kogupinnaga 13 527 ha. 2020. aastal tegutses
Eestis 106 seemnekasvatajat, kes esitasid taotluse põldtunnustamiseks 1298 seemnepõllule
kogupinnaga 12971,84 ha. 2019. aasta seemnesaagi sertifitseerimise perioodil (01.07.2019-
30.06.2020) oli sertifitseeritud seemnepartii tootjaid (seemne pakendajaid) kokku 82.
Põllukultuuride sertifitseeritud seemne tootmise kogused on toodud joonisel 3.
41
60000
50000 51426
47001
40000 38707 38952
38097
32558 33575
30000 29853 30483 29604
27751
23623
20000
13442 13147 14150
10000 11266 10897 11685
0
2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 2019/2020
Sertifitseerimisse tulnud kogus (tonni) Sertifitseeritud seemnekogus (tonni)
Põldtunnustatud pind (ha)
Joonis 3. Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus ja põldtunnustatud pind aastatel 2014–
2019. Allikas: PTA
Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus
(2020. aastal 91%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning
tasusüsteemi muutmises proovide analüüsimisel. Teraviljaseemne idanevus on hea, üle 90%, kuid
probleeme esineb osade kaunviljaseemnepartiide idanevusega. Puhtuse nõuetele vastavate
partiide osakaal jõudis 95%-ni.
Sertifitseeritud seemnekartuli ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on veel
potentsiaalset kasvuruumi. 2021. aastal oli tunnustatud seemnekartuli kasvupind 219,4 ha.
Põldtunnustamiseks esitatud pinnast läks praakimisele 5,45 ha. 2020. aastal oli aga tunnustatud
seemnekartuli kasvupind 216,8 ha, millest läks praakimisele 2 ha. 2020. aasta saagist sertifitseeriti
2323 tonni seemnekartulit 162 partiist. 2021. aasta saagist sertifitseeriti 2119 tonni seemnekartulit
140 partiist. 2022. aastal oli tunnustatud seemnekartuli kasvupind 223,1 ha. Põldtunnustamiseks
esitatud pinnast ei läinud ükski hektar praakimisele ja ka viirusanalüüside analüüsimise tulemusena
ei läinud ükski seemnekartuli partii praakimisele.
Kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks makstakse viie põllukultuuri sordi ning 55
puuvilja- ja marjasordi kasvatamise eest kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust.
2022. aastal taotles toetust 20 taotlejat 12 641 viljapuu ja marjapõõsa kasvatamise ning 278
hektari põllukultuuride kasvatamise eest summas 101 227 eurot.
Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi suurim eesmärk suurendada sertifitseeritud
seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase. Kvaliteetse seemne üheks sambaks
on põldtunnustamine. Kui 2020. aastal praagiti 58% ehk 352 ha, siis 2021. aastal on praagitud
põldtunnustamise ajal tuulekaera tõttu 242 ha põlde ehk 16%. Tuulekaera tõrjeabinõude
42
rakendamise küsimus on oluline probleem, mis tuleb lahendada nii seemnetootmises kui ka
tavatootmises. Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mida peab tõrjuma, kuna see levib kiiresti
ning võib põhjustada olulist majanduslikku kahju seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel
(saagikadu). Tuulekaeraga saastunud pind järjest väheneb: kui 2020. aastal oli tuulekaeraga
saastunud pind 156 173 ha, siis 2021. aastal oli saastunud pind 23 898 ha võrra väiksem ehk 132
275 ha. Lisaks tuleb jätkuvalt tõsta tootjate ja kauplejate teadlikkust ELi taimetervise määrusest
tulenevatest nõuetest.
Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse võimalikult
kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema
keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnikate kasutuselevõtt (ja selle lubamine
konventsionaalses aretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete
lahendamiseks tuleb panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus
kasvatatavate sortide info kogumiseks. Uute aretustehnikate arengutega kaasas käimiseks tuleb
aktiivselt osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Järjest olulisem on tootjate keskkonnahoidliku
tootmise alane nõustamine.
Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab MeM poliitikat sordiaretuse ja
taimse paljundusmaterjali valdkonnas. PTA tegeleb seemnete sertifitseermise ja turustamise
nõuetele vastavuse kontrollidega, sordi registreerimise ja –kaitsega, tuulekaera tõrjemeetmete
kohaldamisega. Olulisemad teenused METK poolt on seemnete kvaliteedi määramine ning
seemnepartiide järelkontrolli katsete läbiviimine ja geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine ning
põllumajanduskultuuride sordiaretus. PRIA kaudu toetatakse kohalikku sorti taimede kasvatamist.
7.4.4. Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus
Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad
tõud ja geneetiline mitmekesisus.
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Kohalike ohustatud tõugu loomade arv (tõuti):
Eesti hobune 2517 2620 2630 2640 2640
Eesti raskeveohobune 358 360 360 360 360
Tori TA 591 615 615 615 615
Vana-Tori 25 48 49 50 50
Eesti maatõug 889 840 860 880 880
Kihnu maalammas 386 500 550 600 600
Eesti vutt 2555 9700 9800 9900 9900
2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis kokku 14 tegevusluba omavat põllumajandusloomade
aretusega tegelevat juriidilist isikut, neist kaks veiste, kolm lammaste, üks sigade ja kuus hobuste
aretusega tegelevat aretusühingut. Lisaks neile on kaks tegevusluba väljastatud vuttide aretusega
tegelevatele aretusühingutele, kelleks on Eesti Linnukasvatajate Selts ja MTÜ Eesti Vutt.
43
Aretusühingutele maksti 2022. aastal aretustoetust 4 548 500 eurot tõuraamatu pidamise ja
jõudluskontrolli läbiviimise eest.
Selleks, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike
ohustatud tõugude (eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, kihnu
maalammas ja eesti vutt) säilimine, makstakse ohustatud tõugu loomade pidajatele alates 2004.
aastast Eesti maaelu arengukavast toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata
tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. Joonisel 4 on toodud ohustatud
tõugu loomade arvud viimasel kümnel aastal.
3 000
2 500
2 000
1 500
1 000
500
0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Eesti hobune Tori hobune Eesti raskeveohobune Eesti maatõugu veis* Eesti vutt
Joonis 4. Ohustatud tõugu loomade arv
* Vaid tõuraamatu A ja B osa lehmad ja tõuraamatu pullid
Aretustoetuse praegune tase ja jaotus loomaliigiti on ebaühtlane ega taga kulude hüvitamist riigiabi
reeglitega lubatud mahus.
Kuigi põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt on järelevalveasutusel kahtluse korral
kohustus teostada põlvnemise tuvastamise ekspertiise laboratoorselt, siis praeguse ajani
ekspertiiside tarbeks raha eelarvesse ei ole planeeritud ning neid tellitud ei ole. PTA-le tuleb
planeerida ressursid põlvnemise tuvastamise laboratoorsete ekspertiiside tellimiseks, kuna see on
vajalik väljastatavate põlvnemistunnistuste täiendava usaldusväärsuse tagamiseks
Tõuloomade sisseost ei kata tõuaretuse vajadusi, mis seab kahtluse alla eesmärgipärase aretuse
suutlikkuse. Tõuloomade importi ei ole võimalik toetada aretustoetusest, kuna seda toetust on
aretusühingutel lubatud kasutada vaid tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning
põllumajandusloomade jõudluskontrolli tegemiseks ja geneetilise väärtuse hindamiseks ning sama
teenuse pakkumiseks põllumajandusloomade aretajatele. Riigiabi reeglite kohaselt on riigil
võimalik kompenseerida tõuloomade sisseostmist 30% ulatuses.
Aastaid on põllumajandusloomade aretusel lähtutud ühekülgselt vaid toodangu näitajate
suurendamisest. Selle tõttu on vähenenud oluliselt veiste karjas püsivuse aeg. Tootmisele ja
kaubandusele orienteeritud aretustöö tulemusel on hakatud laialdaselt kasvatama
44
intensiivpidamiseks sobilikke tõuge. Seetõttu on ohtu sattunud kohalikud väärtuslikud geneetilised
ressursid.
Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise tegevuskava väljatöötamist on
alustatud ning see peaks valmis saama 2023. aastal. Tegevuskavas ettenähtavate tegevuste
elluviimiseks on vajalik kindlustada piisavad vahendid järjepidevaks loomageneetiliste
ressurssidega tegelemiseks. Uuringud ohustatud tõugude loetelusse kantud tõugude
populatsioonide olukorra väljaselgitamise osas tuleb läbi viia kõigi nende tõugude osas.
Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab MeM poliitikat
põllumajandusloomade aretuse valdkonnas. PTA teostab järelevalvet aretuse üle. PRIA kaudu
makstakse ohustatud tõugu looma pidamise toetust ja põllumajandusloomade aretustoetust.
7.5. Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine
Meetme eesmärk on tagada Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõime.
Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Põllumajandussektori tootmisteguritulu tööjõu 9722
aastaühiku kohta võrreldes ELi keskmisega (3 a (2021) 93 94 95 95
liikuv keskmine), %
Mahetootjate lisandväärtus aasta tööjõuühiku 28 611
22 500 23 000 23 500 24 100
kohta, €
7.5.1. Programmi tegevus – Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste
konkurentsivõime
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime valdkonna eesmärk on tagada Eesti
toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul.
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu 27 963 27597 28284 28991 29716
aastaühiku kohta (kolme aasta liikuv keskmine,
FADN)
Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja 34 041 35300 36200 37100 38000
kohta
Põllumajanduse kui majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates
kahekordistunud. Samas aga jääb toodangu väärtus hektari kohta oluliselt madalamaks ELi
keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Ka lisandväärtus
faktorhinnas hõivatu kohta, mis on oluliselt suurenenud, jääb alla ELi keskmise taseme (Joonis 5).
22
Eurostat seisuga 13.11.2022, Eesti võrdluses EL27 keskmine
45
Joonis 5. Põllumajandussektori lisandväärtus faktorhinnas 3 aasta keskmisena võrdluses Euroopa
Liidu keskmisega
Andmed: Eurostat, seisuga 13.12.2022
Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne ehk põllumajandusmaa on koondunud
suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb nende kõrval ka palju väikeseid
põllumajandusettevõtteid. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt
tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Samas jäävad
brutoinvesteeringud kasutuses oleva maa hektari kohta alla ELi keskmist taset.
Eestis tegutseb suur hulk toiduainetööstuse ettevõtteid, kes toodavad kõrge kvaliteediga ja
mitmekesist toodangut. Eesti toiduainetööstuse (sh joogitootmise) ettevõtete arv hakkas alates
2011. aastast taas kasvama, ületades nüüd juba majanduskriisi eelset taset (2021. aastal
keskmiselt 880 ettevõtet). Kasvanud nõudlus mahetoodete järgi on iga aastaga suurendanud ka
mahetöötlejate arvu (2021. aastal 204). Samas on toiduainetööstuse ettevõtetes hõivatute arv
aastate jooksul vähenenud (2021. aastal keskmiselt 13 080 hõivatut), mis näitab, et tänu
investeeringutele on ettevõtted muutunud efektiivsemaks. Viimastel aastatel on Eestis aina
teravamaks muutunud tööjõupuudus. Kuna toiduainetööstuses on tööstusharusid, nt
pagaritööstus, lihatööstus, kus kasutatakse veel palju inimtööjõudu, on tööjõupuudus suureks
probleemiks ka toiduainetööstusele. Seda probleemi aitaks leevendada investeeringud uutesse
tehnoloogiatesse. Toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtted on 70% ulatuses väikesed, 1–9
hõivatuga mikroettevõtted, üle 50 hõivatuga ettevõtteid on 10%.
Eesti toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul
kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Toidutööstuse probleemiks on mastaabiefekti
võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väikesed tootmismahud ning madal
konkurentsivõime. Samuti kaasneb sellega madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja
innovatsioonitegevuseks. Ka Eesti suurimad toiduainetööstused on ELi keskmisest väiksemad.
Järk-järgult on paranenud toiduainetööstuse ettevõtete loodav lisandväärtus hõivatu kohta, kuid
see püsib endiselt üle kahe korra madalamana ELi keskmisest. Seni pole toiduainetööstuste
investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks. Investeeringud töötaja kohta jäävad Eesti
46
toiduainetööstuse ettevõtetes võrreldes ELi keskmisega tagasihoidlikuks (Eestis 70% ELi
keskmisest).
Kuna põllumajandustootmise ja ka toiduainetööstuse investeeringud on turuolukorra muutustele
reageerimiseks liiga jäigad, ei suuda nad kuigi kiiresti tootmissuunda turul toimuvatele muutustele
reageerimiseks ümber kujundada.
Aitamaks kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja
lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja
stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele, on võimalik taotleda põllumajandustoodete
töötlemise ja turustamise investeeringutoetusi. Investeeringutoetustega aidatakse kaasa mikro- ja
väikeettevõtjate elujõulisusele, keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate arengule ning
koostöös tehtavatele ühistulistelele investeeringutele. Omatoodetud kõrgema lisandväärtusega
põllumajandustoodetega on võimalik saavutada kasumi teenimiseks vajalik mastaabiefekt, tagada
pidev kaubapakkumine ning arendada välja äritehingute sõlmimise kompetents nii koduturul kui ka
välisturgudel. Uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega suureneb konkurentsivõime lisaks
siseturule ka välisturgudel.
Põllumajandussektori erinevate harude konkurentsivõime tagamiseks ja eelkõige raskustes olevate
sektorite toetamiseks on Eestis rakendatud ELi eelarvest makstavaid tootmiskohustusega seotud
toetusi loomakasvatus- ning taimekasvatussektoris, kus on nii tootjate kui ka kasvatatavate
loomade ja viljeletavate hektarite arv olnud stabiilne või kerges languses.
Ka koolikava toetus, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeede,
panustab läbi täiendavate turustusvõimaluste põllumajandustootjate konkurentsivõime
parandamisse.
Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime tõstmiseks rakendatakse
investeeringutoetusi tulemuslikkuse parandamiseks, töötlemise toetusi, väikeste
põllumajandusettevõtete toetust. Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse
mesilasperede toetust ja mesindussektori sekkumist. Põllumajandusliku turukorraldusmeetmena
rakendatakse koolikavade toetust. Lisaks toetatakse nõuandeteenuse toimimist ning tehakse
järelevalvet turukorralduse üle.
7.5.2. Programmi tegevus – Põlvkondade vahetus
Põlvkondade vahetuse valdkonna eesmärk on tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu
põllumajandussektoris.
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osatähtsus 17 17 17 17 17
põllumajanduslikes majapidamistes, %
Põllumajanduse tööhõivet iseloomustab alates Eesti taasiseseisvumisest pidev vähenemine.
Analoogselt teiste arenenud riikidega on probleemiks kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu puudus,
spetsialistide, sealhulgas ettevõtete tegevjuhtide keskmise vanuse kriitiline kasv, noorte vähene
47
huvi põllumajandusliku ja toidukäitlemise erihariduse omandamiseks ning põllumajanduse ja
toidutööstuse töökohtade madal atraktiivsus noorte silmis.
Peamine probleem on noorte vähene huvi põllumajanduse vastu. Ettevõtete juhtide vanuselises
struktuuris ületab 65-aastaste juhtide osakaal (26%) noorte juhtide osakaalu (17%), mis viitab
otseselt probleemidele põlvkondade vahetuses (Joonis 6). Seega on vajalik põlvkondade vahetuse
soodustamisega tuua noori põllumajandussektorisse. Üks võimalus on soodustada põlvkondade
vahetust meetmetega, mis aitavad noortel sellesse valdkonda suunduda, tagada nende hoidmise
sektoris ning edendada nende kestlikku arengut.
Arvestades väljakujunenud põllumajandustootmise struktuuri, on uute ettevõtete loomine
sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku
suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu.
Joonis 6. Alla 40-aastate ja üle 65-aastaste juhtide osakaal põllumajanduslikes majapidamistest
Allikas: Eurostat (2016 Farm Structure Survey), SA (2020 põllumajandusloendus)
Olulisemad teenused on põlvkondade vahetuse poliitika kujundamine (MeM), mida rakendatakse
mh PRIA teenuste kaudu (rakendab toetusi). Noorte põllumajandustootjate osakaalu
suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse noore alustava
põllumajandustootja toetust ning täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele.
Mõlema toetusmeetme eesmärk on hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist,
aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega
ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Noore alustava põllumajandustootja toetusest
saavad noored põllumajandustootjad toetust taotleda äriplaanis kirjeldatud tegevuste
elluviimiseks. Täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele raames toetatakse
noorte põllumajandustootjate sissetulekuid, andes seeläbi täiendavaid vahendeid
põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks.
48
7.5.3. Programmi tegevus – Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal
Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaalu valdkonna eesmärk on tagada
põllumajandustootjate stabiilsed sissetulekud ja riskide maandamine.
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Netolisandväärtus faktorhinnas aasta tööjõuühiku 19 536 17100 17425 18000 18550
kohta (3 aasta liikuv keskmine EAA alusel)
Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha arv 0 4 4 4 4
põllukultuuride pinnast %
Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud koos põllumajandustootmise
suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades
ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate
investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on
vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis
võivad olla nii ettevõttesised kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu
muutumisi, hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust.
Põllumajandustootjate sissetulekutele avaldavad olulist mõju hinna-, tootmis-, ilmastiku-,
makromajanduslikud ja poliitikariskid. Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused ühes neist
tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis põhjustavad
ka tootmispotentsiaali hävimist. Eriti ohtlike loomataudide loetelus on kokku 16 haigust, sealhulgas
Eestis mets- ja kodusigadel tuvastatud sigade Aafrika katk.
Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on vajalik rakendada erinevaid
toetusmeetmeid (sh maksuerisusi), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja
tootmisriskide puhul. Alates 2015. aastast oleks põllumajandussektori ettevõtjatulu ilma
sissetulekutoetusteta negatiivne23 (Joonis 7). Normaalsete riskidega, millel ei ole ulatuslikku mõju,
tuleb tegeleda põllumajandusettevõtete igapäevases juhtimises, seejuures on oluline
põllumajandustootjate nõustamine ja koolitus. Kindlustatavate riskide maandamisse panustavad
ühise põllumajanduspoliitika otsetoetused ja turukorraldusmeetmed ning ka saagi, loomade ja
taimede kindlustamine.
23
2022 aasta esialgsetel andmetel (SA seisuga 06.12.2022) oli ettevõtjatulu 247 mln €, ilma toetusteta -31 mln €
49
Joonis 7. Põllumajandussektori ettevõtjatulu koos ja ilma toetusteta 2005–2021, mln eurot
Allikas: Statistikaamet, seisuga 13.12.2022
Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendatakse ELis pindalapõhiseid
otsetoetusi. Põllumajandusega tegelevatele isikutele makstakse Eestis põhilist sissetulekutoetust
jätkusuutlikkuseks kasutatava põllumajandusmaa kohta. Põhilise sissetulekutoetuse
jätkusuutlikkuseks taotlejate arv aasta-aastalt väheneb (2021. aastal 14 007 taotlejat), ent
taotletava põllumajandusmaa hektarite arv pidevalt suureneb ning oli aastaks 2021 jõudnud
970 290 hektarini. Planeeritav toetuse määr 2023. aastal on 109 eurot hektari kohta. Sellele
lisandub ümberjaotav toetus, mille kaudu suunatakse osa otsetoetuste eelarvest väiksematele ja
keskmise suurusega ettevõtetele.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmetest aitavad sekkumiskokkuost,
eraladustamine ja erakorralised meetmed stabiliseerida turgu ja tagada põllumajandustootjatele
turuväljundi ja sissetuleku olukorras, kus nõudlus on järsult ja oluliselt vähenenud või
põllumajandustoodang on saanud olulisel määral kahjustada või on hävinenud.
Saagi, loomade ja taimede kindlustamise toetamise raames hüvitatakse 70% ulatuses
põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Lisaks on põllumajandustootjal
võimalik taotleda ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud
põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetust, mille eesmärk on taastada
põllumajanduse tootmispotentsiaal, mis on kahjustunud loodusõnnetuses, ebasoodsates
ilmastikutingimustes või katastroofides.
Riskijuhtimismeetmete võtmise soodustamiseks on väga oluline tõsta teadlikkust riskijuhtimise
vajalikkusest ja arendada selle rakendamise oskusi.
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA
(rakendab toetusi) ja PTA teenuste kaudu.
7.5.4. Programmi tegevus – Ühistegevus ja koostöö
Ühistegevuse ja koostöö valdkonna eesmärk on tagada põllumajandustootjate tugev positsioon
tarneahelas.
50
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 102 107 108 109 109
(2020)
Põllumajandusühistutesse koondunud 22 22 22 22
põllumajandustootjate osakaal FADNi
põllumajandustootjate üldkogumist, %
Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad põllumajandussaaduste
hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika. Samas on turutõrgete korral
Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk raskused võimenduvad kiiremini.
Selle põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene koostöö ahela lülide vahel.
Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju
jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab võrreldes
põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni ning riskid kantakse üle
nõrgema positsiooniga lülile.
Kaubavoogude kaupa vaadates iseloomustab Eesti toidusektorit suhteliselt vähene sidusus. See
tähendab, et ka suurematele sektoritele (teravili, liha ja piim) on iseloomulik tooraine eksport, ehkki
samas kasutab valdkonna töötlev tööstus sisseveetavat toorainet. Vähe on arenenud ka lühikesed
tarneahelad, näiteks otseturundus ning avaliku sektoriga seotud toitlustuses toimiva tarneahela
sidusus (koolid ja koolieelsed lasteasutused, vanglad, kaitsevägi jne).
Kui Euroopa Liidus on põllumajandusühistute keskmine turuosa 40%, siis Eestis on ühistegevus eri
sektorites väga erineval arengutasemel. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole
toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused.
Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem
madal (erandina paar suuremat ühistut). Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk: tegutsevad vaid
üksikud ühistud, esineb usaldamatust koostööpartnerite vahel ning puudub valmisolek investeerida
ühistu arendamisse. Ühistegevuse edasisel arendamisel on takistuseks põllumajandustootjate
vähene usaldus ühistegevuse vastu, ühistegevuse kompetentsi puudumine, ühistute võimetus
kaasata kapitali ning puudujäägid ühistute juhtimisstruktuuris. Samuti on endiselt probleemiks
ettevõtjate reeglina vähene kogemus ühistegevuses ja seotud traditsioonide puudumine.
Põllumajandussektoris on alates 2013. aastast registreeritud üle 50 uue tulundusühistu ning
tunnustatud 38 tootjarühma ja üks tootjaorganisatsioon. Tootjarühmad koondavad üle 150
põllumajandustootja ning tunnustatud riikliku kvaliteedikavaga on 2022. aasta aprilli seisuga
liitunud 87 põllumajandustootjat. Lühikese tarneahela edendamisele suunatud toetusest on kasu
saanud 14 tootjaid koondavat liitu ja ühistut.
Ühistegevuse ja koostöö arendamine aitavad tugevdada põllumajandustootjate positsiooni turul,
mis saavutatakse mitme erineva toetuse rakendamise abil: tootjarühma loomise ja arendamise
toetus, tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete
töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu
põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus. Need toetused on
aidanud kaasa põllumajandustootjate koostöö edendamisele.
51
7.5.5. Programmi tegevus – Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand
Ekspordivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi valdkonna eesmärk ja oodatav tulemus: Eesti
põllumajandus- ja toiduainesektor on välisturgudel konkurentsivõimeline ning Eesti toidu kuvand on
positiivne.
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade 22 25 20 22 26
kaubandusbilansi defitsiidi langus võrdluses
algtasemega (2018), %
Kodumaise toidukauba eelistamine toiduostudes, % 74 75 75 75 75
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja 29 15 14 16 19
toidukaupade ekspordi väärtuse kasv võrdluses
algtasemega (2018), %
2021. aasta detsembris allkirjastas maaeluminister visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“, mis
kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii koduturul kui ka
välisriikides. Toidusektori jätkusuutlikuks arenguks seatakse dokumendis järgmised eesmärgid –
Eesti toidul on hea maine nii sise- kui välisturul, tarbija teeb teadlikke valikuid ning sektori ettevõtted
on aktiivsed eksportijad.
Nõudlus toidu järele maailmas üha kasvab ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile on üha kõrgemad.
Eestil on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude
tootmissisendite ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund
kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava
kuvandi loomisele, mis aitaks suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riik on panustanud
eksportööridele kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamisse. Kolmandate
riikide turgude avamisel on väga tähtis osa Eesti taime- ja loomatervise ning toidujärelevalve
toimival korraldusel, samuti tihedatel diplomaatilistel suhetel, mis saavutatakse läbi
kõrgetasemeliste kohtumiste.
Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab aastaid 200-300 miljoni euro suurune negatiivne
kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja
tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis viitab
toiduainetööstuste suhtelisele mahajäämusele ja töötleva tööstuse mahu nappusele teatud
kaubagruppides.
Eesti impordib võrreldes ELi keskmisega suhteliselt palju valmistooteid ja vähem vahetooteid
edasiseks töötlemiseks, samas aga ekspordib suhteliselt palju vahetooteid edasiseks töötlemiseks
teistesse riikidesse (Joonis 8).
52
1 781
2 000
1 631
1 620
1 546
1 542
1 507
1 490
1 472
1 443
1 419
1 402
1 366
1 246
1 207
1 182
1 500
1 154
1 134
1 121
1 082
1 079
1 038
868
867
847
845
831
778
1 000
500
0
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
-201
-261
-265
-268
-283
-500
-309
-361
-359
-392
-1 000
Eksport Eesti päritolu kaupade eksport Import Defitsiit
Joonis 8. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus Eestis 2013–2021, mln €
Allikas: Statistikaamet
Madal töötlemisvõimekus avaldub selgelt tegevusalade kaupa – Eesti on teravilja netoeksportija,
aga töödeldud teraviljatoodete netoimportija; elusloomade netoeksportija, aga liha netoimportija.
Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osakaal
ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest ilma neile täiendavat
lisandväärtust andmata.
Ekspordi sihtriikide arv on ettevõtjate aktiivse uute turgude otsingu ja riigi poolt avatud sihtturgude
abil ajas järjepidevalt kasvanud, samas pool ekspordimahtudest suundub kolme lähiriiki – Soome,
Lätti ja Leetu.
Tooraine suurem kohapealne väärindamine annab ka stabiilsema eksporditulu ettevõtjatele.
Tooraine hinnad on maailmaturul volatiilsed ja eksportööride sissetulek seetõttu kõikuv. Riigi jaoks
tähendab omamaiste põllumajandussaaduste kohapealne väärindamine ühtlasi suuremat panust
tööhõivesse ja maksutulude laekumisse. Mida laiem on seejuures ligipääsetavate sihtturgude ring,
seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu
äralangemisest tulenev äriline risk.
Kaubamärgiga tarbijatoodete ekspordi eripära on see, et erinevalt toorainest ja vahetoodetest on
valmistoodete turundusse vaja üldjuhul rohkem investeerida. Lõpptarbijatele mõeldud kaubad
nõuavad keerukamaid turule sisenemise strateegiaid, erinevalt toorainest, mis müüakse
börsikaubana. Tugeva konkurentsi tingimustes ja geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel
sihtturgudel valmistoodetega läbilöömise eelduseks on seetõttu toidusektori eksportööride tugev
müügivõimekus. Eesti ettevõtete tagasihoidlik müügi- ja turunduskompetents on uutele turgudele
sisenemist pärssiva tegurina välja toodud ka erinevates analüüsides.
Ettevõtete müügi- ja turunduskompetentside tõstmiseks alustas 2021. aastal toidusektori
müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm, mis kestab 2024.
aasta kevadeni. Programmi eesmärgiks on põllumajandustootjate ja töötlejate ekspordialaste
53
kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste arendamine erinevate infopäevade,
konverentside, täiendkoolituste, õppereiside ja ettevõtete juhendamiste abil.
Ka koduturul tuleb põllumajandustootjatel konkurentsivõime tõstmiseks keskenduda senisest
enam toodete kvaliteedile ja selle esile toomisele. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab
toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade arendamisel
oluline roll tootjate positsiooni parandamisel tarneahelas. 2022. aasta seisuga on Eestis
tunnustatud 2 riiklikku kvaliteedikava – „Rohumaaveise liha tootmine“ ja „Biosfääri programmiala
rohumaaveis ja –lammas“ – mis keskenduvad rohumaal kasvatatud loomade liha tootmisele.
Lisaks on registreeritud ka 2 Euroopa Liidu geograafilise tähisega toodet – piiritusjook Estonian
vodka ja kohupiimajuust Sõir. Alates 2013. aastast on Eesti maaelu arengukavast olnud võimalik
taotleda toetust toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi
edendamiseks. Kuigi seni on Eestis kvaliteedikavade võimalusi pigem tagasihoidlikult kasutatud,
on oluline toetada kvaliteedikavade arendamist, julgustada tootjaid kvaliteedikavadega ühinema
ning tõsta laiema avalikkuse teadlikkust kvaliteedikavade olemusest. Kvaliteedikavade toetamine
on oluline tegevus ka uuel ÜPP rahastusperioodil.
Visioonidokument „Eesti toit 2022-2025“ seab koduturul fookusesse tarbija, et tõsta nende
teadlikkust tarbimisotuste tegemisel ning kujundada kohaliku toidu mainet läbi erinevate ürituste.
Kohaliku toidukultuuri väärtustamisse panustavad mitmed projektid nagu avatud talude päev,
avatud kalasadamate päev, avatud toiduainetööstuste nädal, Eesti toidupiirkonna valimine ja Eesti
toidu kuu korraldamine. Tarbijate seas on oluliseks sihtgrupiks lapsed ja noored, kellest kujuneb
uus põlvkond teadlikke tarbijaid. Planeeritud on mitmed haridusliku sisuga programmid, mida
haridusasutustes läbi viiakse.
Tarbijate kasvav tähelepanu toidu ohutusele, loomade heaolule, tooraine kasvukeskkonna
puhtusele ja tootmisega kaasnevatele keskkonnamõjudele muudab üha olulisemaks faktidele
tugineva kuvandiloome. Tarbijatele oluliste parameetrite muutmine nähtavaks annab nii
ettevõtetele kui ka Eesti toidule laiemalt täiendava kvaliteedigarantii. Seda peab toetama tõhus
järelevalvesüsteem, mis on usaldatav ka kõige nõudlikumatel tarbijaturgudel. Samuti ei saa
globaalses majandustegelikkuses eksport areneda liberaalse kauplemiskeskkonnata, mille
kindlustamine nõuab Eestilt rahvusvahelist ja ELi tasemel tehtavat koostööd ja kohalolekut.
Eesti toit on hinnatud, kui selle järele valitseb kodu- ja välisturgudel kõrge nõudlus, mis põhineb
teadlikult kujundatud tugeval mainel, ning kogu tarneahelas saadakse toidu ja teiste saaduste eest
õiglast hinda, mis tagab piisava sissetuleku ahela kõigile lülidele.
Olulisemad teenused on MeM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste
rakendamine) ja PTA (turgude avamine) teenuste kaudu. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja
toidukaupade ekspordi väärtuse suurendamiseks ning eesti toidu positiivse kuvandi hoidmiseks nii
siseturul kui eksporditurgudel rakendatakse turuarendustoetust, teavitamis- ja müügi edendamise
toetust, ning avatakse uusi eksporditurge.
7.5.6. Programmi tegevus – Mahepõllumajandus
Mahepõllumajanduse valdkonna eesmärk on tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja
tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis.
54
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Tunnustatud ettevõtete arv 2510 2400 2400 2400 2400
Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu 13 11 12 12 12
regulaarselt (vähemalt kord nädalas) (%) (2020)
Mahepõllumajandussektor on Eestis viimastel aastatel järjepidevalt arenenud. 2021. aasta lõpuks
oli mahepõllumajanduse registrisse kantud 2043 mahetootmisega tegelevat ettevõtet ja 229
400 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab ligikaudu 23% Eesti põllumajandusmaast.
Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur osatähtsus. 2021. aastal
oli 64% mahepõllumajandusmaast rohumaa. Viimastel aastatel on rohumaade osakaal hakanud
vähenema ning külvipinna osakaal kasvama. Kõige enam kasvatatakse teravilja, kaunvilja ja
tehnilisi kultuure. Teraviljadest kasvatati kõige enam kaera ja nisu, kaunviljadest põlduba ja
põldhernest ning tehnilistest kultuuridest rapsi ja rüpsi ning kanepit.
Maheloomakasvatusega tegeles 2021. aastal 1111 mahetootjat. Kõige enam peeti lihaveiseid ja
lambaid. Mahepiimalehmade arv oli 2021. aastal 1942, võrreldes 2021. aastaga suurenes see 7%,
mis moodustab Eesti piimalehmadest ligikaudu 2%. Mahepiima järele on küll nõudlust, aga praegu
on suurematel piimatootjatel karjatamise nõude tõttu keeruline mahetootmisele üle minna.
Iga aastaga kasvab ka mahetoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtete arv, keda
oli 2021. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 467. Eesti mahetoodete eksport
vähenes veidi võrreldes 2019. aastaga. Kokku eksporditi Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI)
hinnangul 2021. aastal mahetooteid ligikaudu 29 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem, ligi 12
miljoni euro väärtuses eksporditi teravilja.
Mahetoidukaupade ja -jookide müügikäive koos otsemüügiga oli 2020. aastal EKI arvutuste
kohaselt vähemalt 76,5 miljonit eurot. Sellest 30% ehk 23,0 miljonit eurot moodustas kodumaine
mahetoidukaupade ja -jookide müügikäive ning ülejäänu (70%) importmahetoodete müügist
saadud tulu. Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal toiduainete jaemüük spetsialiseerimata
kauplustes alkohoolseid jooke ja tubakatooteid arvestamata 1,8 miljardit eurot. Sellest
mahetoodete osa oli EKI andmetel 4,3%.
Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja
turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja
turustusskeemide arendamisele.
Mahetoitu pakkuvate ja toidu valmistamiseks mahepõllumajanduslikke tooteid kasutavate
toitlustusettevõtete arv on hakanud suurenema. Järjest enam kasutatakse mahetooteid
lasteasutuste toitlustamisel.
Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist. Toetuse peamised
eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine
haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuse
suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja
seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele
üle Eesti. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse
55
lastele toidu valmistamiseks igas kuus vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ja kelle
toitlustaja on sellest PTA-d teavitanud. Toetus on suurendanud haridusasutuste huvi mahetoidu
pakkumise vastu. Kui 2021/2022 õppeaastal pakuti mahetoitu 45 haridusasutuses, siis 2022/2023
õppeaastal on mahetoitu pakkuvate haridusasutuste arv suurenenud 107-ni.
Järgnevatel aastatel tuleb toitlustamise valdkonnale jätkuvalt tähelepanu pöörata.
Mahepõllumajandussektori kiire areng toob kaasa järelevalve kasvu PTAle. Siiani on suudetud
tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus nii kohalikul turul kui ka välismaal. Eesti mahetoodete
usaldusväärsuse ka tulevikus aitab tagada senisest tõhusam järelevalve.
Isikud (füüsilised või juriidilised), kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega,
peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse.
Kontrolle tehakse vähemalt kord aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5%
tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku
mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist.
Olulisemad teenused on MeM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste
rakendamine), PTA (järelevalve) teenuste kaudu. Mahepõllumajanduse konkurentsivõime
tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse
mahepõllumajanduse toetust, tehakse järelevalvet mahepõllumajandustootjate ning
mahekäitlejate üle.
7.6. Meede – Maa- ja rannapiirkonna arendamine
7.6.1. Programmi tegevus – Maa- ja rannapiirkonna arendamine
Programmi tegevuse eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond.
Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik
(2021) (2023) (2024) (2025) (2026)
Maapiirkonnas elavate 21–40-aastaste noorte
osatähtsus sama vanusegrupi noorte 27,52 27,76 27,76 27,76 27,76
üldarvus, % (Statistikaamet, RV0240)
Maapiirkonnas töötavate inimeste arv
põhitöökoha asukoha alusel (Statistikaamet, 186 000 179 900 180 000 180 000 186000
TT210)
Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus
koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha 28,4 27,4 27,4 27,4 27,4
alusel, % (Statistikaamet, TT210)
Maaelu ja kohalik kogukond
Maaelu ja kohaliku kogukonna valdkonna eesmärk on luua maapiirkonda uusi, kestlikke töökohti ja
kaasata maapiirkonna elanikkonda kohaliku arengu strateegiaga.
“Maaelu ja kohalik kogukond“ sisaldab kolme alamtegevust, mis on järgmised.
56
Maapiirkonnas ettevõtluse arendamisse suunatud investeeringud ettevõtete
konkurentsivõime tugevdamiseks ja selle kaudu uute kestlike töökohtade loomiseks, sh
majandustegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.
Leader-tüüpi kohalikul algatusel põhineva lähenemisviisi rakendamine.
Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ÜPP võrgustik) tegevused, näiteks kogukonna juhitud
kohaliku arengu (CLLD/Leader) meetme võrgustikutöö korraldamine, maaelu arendamise
näidete kogumine ja levitamine ning koostöö piiriüleste organisatsioonidega, sh osalemine
Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) töös.
Aktiivseid inimesi motiveerib maal elama ja tegutsema eneseteostamist võimaldav elu- ja
ettevõtluskeskkond, elukohalähedaste ja kõrgemat lisandväärtust pakkuvate töökohtade saadavus,
sotsiaalselt aktiivne ja tugev kogukond, elu- ja ettevõtluskeskkonna hea ja ligitõmbav kuvand,
vajaduspõhiste teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning turvaline elukeskkond. Maa- ja
rannapiirkonna arengu puhul on olulisteks näitajateks maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja
tööhõive määr (Joonis 9).
200 28% 30%
27%
180 24%
22% 22% 22% 25%
160 21%
20% 20%
140
Hõivatud, tuhat
20%
120
100 179.6 15%
186
162.2
150.6
80
147.6
147.6
144.7
142.8
134.3
132.2
130.8
126.3
10%
114.8
60
99.4
99.1
93.1
91.3
90.7
40
5%
48.5
47.4
46.8
45.3
45.3
43.2
33.2
35.6
39.1
20
0 0%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Maapiirkonnas töötavate inimeste arv sh maapiirkonna elanikud
sh linnapiirkonna elanikud Osakaal kogu hõivatute arvust
Joonis 9. Maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja osakaal kogu hõivatute arvust põhitöökoha
asukoha alusel. (2020)
Allikas: Statistikaamet, TT234
Maapiirkonnas varasemalt domineerinud põllumajanduslike ettevõtete panus tööhõivesse on
viimastel kümnenditel prognoositavalt vähenenud. Maamajandus on kohanenud ning muutunud
oluliselt mitmekesisemaks tänu erinevates valdkondades tegutsevate tootmis- ja
teenindusettevõtete osakaalu kasvule ja aktiivsete kohalike kogukondade kiirele arengule (Joonis
10). Samas inimeste sissetulekud maapiirkonnas on keskmiselt madalamad ning hea palgaga
töökohti napib. Üldise rahvastiku vananemise tõttu on tekkinud olukord, kus tööturult vanuse tõttu
välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui
57
linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis
maapiirkonnas see kahaneb.
Töötlev tööstus
Hulgi- ja jaekaubandus
28.2
37.6
Haridus
7.2
Ehitus
7.4
Põllumajandus, metsandus
12.7 26.5 Avalik haldus ja riigikaitse
12.9 Veondus ja laondus
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
14.4 21.0
Teadus- ja tehnikaalane tegevus
17.2 20.3 Majutus ja toitlustus
Muud tegevusalad
Joonis 10. Hõivatute arv maa-asulates tegevusalade kaupa (2018)
Allikas: Statistikaamet, TT0203
Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute hästi tasustatud
eripalgeliste töökohtade tekkeks ja kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea elu- ja
ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendatakse
maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meedet. Maaelu arendatakse ka Leader
meetme abil. Senised tulemused nende programmide ja meetmete rakendamisel on olnud head.
Ettevõtjate ja kogukondade huvi programmides pakutavate võimaluste vastu on suur, mida näitab
esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate töökohtade ja kohalike
kogukondade omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv.
Riskid, mille maandamisega tuleb tegeleda maaelu ja kohaliku kogukonna tegevuste puhul, on
peamiselt seotud prognoositud tulemuste saavutamise tagamisega, toetatavate projektide sisulise
hindamisega ja tegevuste suunamisega olulist mõju loovale sihtrühmale.
Leader-lähenemise eelisteks võrreldes sekkumistega, kus eesmärgid ning suunad määratakse
ühiselt kogu rakenduspiirkonnale, on otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale toomine ning
piirkondlike eripärade (piirkonna potentsiaal, ressursid, võimalused) parem arvestamine. Maaelu ja
-ettevõtluse edendamisega tegeleb 26 kohalikku Leader-tegevusgruppi (Joonis 11), mille
tegevuspiirkonnad katavad kogu Eesti maapiirkonna.
58
Joonis 11. LEADER tegevusgrupid
Maamajanduse jõukuse tõstmiseks arendatakse kohalikku ettevõtlust. Kestliku ja mitmekesise
elukeskkonna loomiseks ja tagamiseks panustatakse kohaliku piirkonna spordi- ja vabaaja-
tegevustesse, kultuuri- ja looduspärandi säilitamisse, töökohtade loomise ning internetiühenduse
ja muude teenuste kättesaadavuse parandamisse. Leader-lähenemise puhul on oluliseks
läbipaistvus nii taotlemisel kui ka hindamisel. Tänu pikaajalisele rakendamisele (läbi mitme
programmiperioodi) on kohalikel tegevusgruppidel olemas kompetents piirkonna eripärade
rakendamisel, strateegiate koostamisel, ettevõtjate ja organisatsioonide nõustamisel ning
abistamisel piirkonna arendamisel.
Tänu eeltoodule on Leader meede rakendunud edukalt. 2022. aasta lõpu seisuga on kasutatud 91%
planeeritud eelarvest. Seejuures on välja makstud üle 80% programmiperioodi jooksul määratud
toetusest. Leader lähenemise kaudu arendatakse tegevuspiirkonnas erinevaid sektoreid (48%
toetuse saajatest tuleb kolmandast sektorist). Piirkonna arendamisel on tähtsal kohal inimeste
kaasamine ning koostöö – ligi 70% Leader toetuse saajatest on esmakordsed toetuse saajad.
Lähtudes kohaliku arengu strateegiast on täiendavalt võimalik suunata rahalisi vahendeid
tegevuspiirkonnas valukohaks olevatesse valdkondadesse ning samuti ka piirkonna mootoriks
olevatesse tegevustesse. Seda näitab ka olukord, kus 56% heaks kiidetud projektidest on
defineeritud kui piirkondliku eripära projektid. Kohaliku elu viivad edasi just piirkonnas tegutsevad
väikesed ettevõtted. Tänu Leaderile on paljud neist saanud tuge, et edendada ja laiendada enda
tegevust. Ligi 70% toetust saanud ettevõtjatest on mikroettevõtjad, kes loovad maapiirkonnas
töökohti.
59
ÜPP võrgustiku tegevuse peamine eesmärk uuel perioodil on parandada ühise
põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2023-2027 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade
kaasatust, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid ÜPP poliitikast ning aidata kaasa
uuendusmeelsuse edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja
maapiirkonnas. Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks mh kogutakse, koondatakse ja
levitatakse häid tavasid, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida
koostööpartnereid ning osaletakse innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline roll
ka avalikkuse teavitamisel ja informeerimisel.
Finantsinstrumendid
Finantsinstrumentide valdkonna eesmärk on tagada põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete
töötlemise ja turustamisega tegelevatele ning maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele parem
juurdepääs kapitalile.
Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna
laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või
maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või
tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada
uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära arvestavaid
rahastamisvahendeid. Erakapitali kaasamist soodustavad rahastamisvahendid aitavad korvata
ajutist rahavoogude puudujääki ning parandada ettevõtjate likviidsust. Finantsinstrumentide kaudu
saab toetada erinevate arengueesmärkide saavutamist ning tagasi laekuvat raha saab uuesti
kasutada investeeringute tegemiseks. Tootlike investeeringute rahastamisel tuleks eelistada
finantsinstrumente, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu
ning inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse põllumajandus- ja toiduainesektoris ning
maamajanduses.
Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat
ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele. Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on raskesti
kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Kapitalile
ligipääsu piiratus tuleneb eelkõige krediidiasutuste tegevuse maksimaalsest optimeeritusest, st
võimalusel tegelevad nad võimekate klientidega, kes tegutsevad majanduse mõttes olulise mahuga
ja stabiilses ettevõtlusvaldkonnas. Pankadel on suuremates majandusvaldkondades paremad
teadmised turutrendidest, seega suudavad nad riske paremini hinnata, mis omakorda väljendub
madalama riskisuse tõttu intressi suuruses. Tulenevalt laenutoote madalatest intressimääradest
ei ole krediidiasutused väga altid võtma lisariske, mistõttu on neil selged nõuded (kasumlik
tegevusajalugu, tugev rahavoog, piisavad tagatised), mille täitmata jätmisel kliendile laenu ei
väljastata. Tavaliselt on pikaajalise ärilise ajalooga ja väärtuse poolest paremate tagatistega
suurettevõtted. Negatiivses võtmes mõjutab eeltoodu eelkõige alustavaid ettevõtteid, millel on
lühike tegutsemisajalugu ja puuduvad piisavad tagatised pangalaenu saamiseks, ning kasvavaid
ettevõtteid, millel on keeruline saada laenu, kuna pangad annavad seda pigem ulatuses, mida
ettevõtte olemasolevad rahavood võimaldavad. Need ettevõtted võivad vajada vastavalt
ettevõtluse iseloomule, kas riskikapitali investeeringuid, laene või tagatisi. Kapitalile ligipääsu
piiratus võimendub eriti maapiirkondades uusi töökohti loovate alustavate ettevõtete puhul.
Finantsinstrumentide rakendamine on läinud plaanipäraselt. Kuid turutõrge vastavates sektorites
on tunduvalt suurem kui finantsinstrumentide rakendamiseks kavandatud eelarvelised vahendid,
60
seega on oluline jätkata finantsinstrumentide rakendamisega ka ÜPP strateegikava raames,
toetades ettevõtteid täiendavalt digi- ja rohepöörde elluviimisel. Ettevõtjate huvi ja vajadus on
finantstoodete (mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen ning pikaajaline investeerimislaen) vastu olnud
senini suur ning täiendavalt on planeeritud rakendada ka käibekapitali laenu, mis võimaldab
lahendada lühiajalisi või sesoonsusest tekkinud takistusi kapitali leidmisel. Finantsinstrumentide
rakendamisel on riskiteguriks välja laenatud raha tagasilaekumine.
Programmi tegevusse panustavad teenused
Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on maaelu ja kohaliku kogukonna ning
finantsinstrumendi poliitika kujundamine ning toetus investeeringuteks majandustegevuse
mitmekesistamiseks maapiirkonnas mitte-põllumajandusliku tegevuse suunas, LEADER toetus,
finantsinstrumentide rakendamine.
61
KÄSKKIRI
27.01.2023 nr 19
Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026” kinnitamine
Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel.
1. Kinnitan programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026” (lisatud) ja programmi
„Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026” rahastamiskava (lisatud).
2. Avaldada programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026” ja programmi
„Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026” rahastamiskava Maaeluministeeriumi veebilehel.
Saata: Maaeluministeeriumi osakonnad, Rahandusministeerium (elektrooniliselt).
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
Lisa 1 programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2026”
Lisa 2 programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2026” rahastamiskava
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734