dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026” kinnitamine

Rahandusministeerium · 27. jaanuar 2023
Viit
4-1/680-1
Registreeritud
27. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2023
Vastutaja
Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond)

Failid

  • 📎M_kk_19_2023.asice1747 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministri 27.01.2023 käskkiri nr 19 Lisa 2 Põllumajandus, toit ja maaelu programm 2023-2026. Rahastamiskava Nimetused 2023 eelarve 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve Põllumajandus, toit, maaelu Kulud 442 349 065 455 227 182 420 647 834 420 691 244 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 362 065 091 384 952 772 351 834 644 352 347 815 Investeeringud 4 096 635 818 927 818 960 818 931 Mitterahalised kulud 3 785 228 3 545 748 3 546 339 3 545 827 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Kulud 81 848 347 65 637 458 60 686 180 59 140 925 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 77 473 837 59 919 384 56 508 516 55 509 801 Investeeringud 333 575 89 689 88 845 87 779 Mitterahalised kulud 448 716 453 338 438 455 419 640 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Kulud 81 848 347 65 637 458 60 686 180 59 140 925 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 77 473 837 59 919 384 56 508 516 55 509 801 Investeeringud 333 575 89 689 88 845 87 779 Mitterahalised kulud 448 716 453 338 438 455 419 640 Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Kulud 20 966 822 23 957 398 24 652 202 25 637 106 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 10 719 655 13 433 983 14 103 389 15 065 554 Investeeringud 337 080 156 289 155 924 155 198 Mitterahalised kulud 473 646 526 329 519 892 507 080 Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine Kulud 20 966 822 23 957 398 24 652 202 25 637 106 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 10 719 655 13 433 983 14 103 389 15 065 554 Investeeringud 337 080 156 289 155 924 155 198 Mitterahalised kulud 473 646 526 329 519 892 507 080 Toiduohutuse tagamine Kulud 11 224 638 11 107 912 11 116 075 11 124 603 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 158 591 122 573 122 573 122 573 Investeeringud 120 639 82 380 82 380 82 380 Mitterahalised kulud 347 761 347 761 347 761 347 761 Toiduohutuse tagamine Kulud 11 224 638 11 107 912 11 116 075 11 124 603 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 158 591 122 573 122 573 122 573 Investeeringud 120 639 82 380 82 380 82 380 Mitterahalised kulud 347 761 347 761 347 761 347 761 Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Kulud 39 745 078 35 811 955 35 315 966 33 509 080 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 18 690 808 15 492 273 14 967 238 13 160 581 Investeeringud 2 235 494 266 438 267 527 267 057 Mitterahalised kulud 794 899 724 776 743 992 735 706 Maakasutus Kulud 9 984 511 9 591 646 9 782 952 9 373 933 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 7 350 964 6 948 610 7 141 646 6 738 867 Investeeringud 71 213 34 646 34 357 33 718 Mitterahalised kulud 65 569 117 988 112 886 101 613 Maaparandus Kulud 13 268 807 11 784 358 11 293 089 9 891 159 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 9 703 635 8 266 269 7 753 413 6 347 370 Investeeringud 67 813 22 278 23 657 23 825 Mitterahalised kulud 104 262 99 407 123 742 126 715 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Kulud 10 285 842 9 428 032 9 276 552 9 278 333 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 330 960 160 535 - - Investeeringud 2 031 564 187 909 187 909 187 909 Mitterahalised kulud 608 754 500 986 500 986 500 986 Põllumajandusloomade aretus Kulud 6 205 918 5 007 919 4 963 374 4 965 655 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 1 305 249 116 859 72 179 74 345 Investeeringud 64 905 21 605 21 604 21 605 Mitterahalised kulud 16 314 6 394 6 377 6 392 Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Kulud 253 574 018 262 711 361 246 402 528 246 561 318 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 225 215 017 244 522 369 228 156 523 228 259 485 Investeeringud 911 547 183 894 185 657 188 797 Mitterahalised kulud 1 446 538 1 120 036 1 151 140 1 206 556 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Kulud 79 090 437 91 973 703 82 668 796 81 542 169 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 71 740 687 84 512 165 75 153 176 73 950 534 Investeeringud 234 992 43 666 46 366 50 564 Mitterahalised kulud 453 911 434 384 482 022 556 125 Põlvkondade vahetus Kulud 10 555 255 9 345 436 9 404 915 9 455 451 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 9 215 931 8 999 084 9 043 160 9 100 375 Investeeringud 208 571 26 743 26 776 26 292 Mitterahalised kulud 356 735 100 510 101 087 92 551 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Kulud 128 869 458 120 100 368 120 302 619 121 149 271 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 115 565 293 116 348 387 116 569 117 117 433 698 Investeeringud 158 429 32 474 32 318 32 398 Mitterahalised kulud 271 382 233 910 231 167 232 584 Ühistegevus ja koostöö Kulud 4 377 137 3 517 108 1 907 514 1 386 768 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 3 360 772 2 628 047 1 019 211 498 688 Investeeringud 80 490 22 808 22 754 22 726 Mitterahalised kulud 61 411 36 179 35 218 34 725 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Kulud 2 414 009 4 029 788 4 533 720 4 534 859 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 1 035 536 2 697 577 3 199 679 3 201 845 Investeeringud 150 683 31 598 31 492 31 303 Mitterahalised kulud 237 017 202 254 200 390 197 051 Mahepõllumajandus Kulud 28 267 720 33 744 958 27 584 964 28 492 801 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 24 296 798 29 337 110 23 172 179 24 074 345 Investeeringud 78 382 26 605 25 951 25 513 Mitterahalised kulud 66 082 112 799 101 256 93 520 Maa- ja rannapiirkonna areng Kulud 34 990 162 56 001 099 42 474 881 44 718 212 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 29 807 183 51 462 189 37 976 405 40 229 820 Investeeringud 158 300 40 237 38 627 37 720 Mitterahalised kulud 273 668 373 509 345 098 329 084 Maa- ja rannapiirkonna arendamine Kulud 34 990 162 56 001 099 42 474 881 44 718 212 sh välistoetused ja kaasrahastus, € 29 807 183 51 462 189 37 976 405 40 229 820 Investeeringud 158 300 40 237 38 627 37 720 Mitterahalised kulud 273 668 373 509 345 098 329 084 Maaeluministri 27.01.2023 käskkiri nr 19 Lisa 1 PÕLLUMAJANDUS, TOIT JA MAAELU Programm 2023–2026 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 1. Programmi üldinfo................................................................................................................. 4 2. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4 3. Programmi juhtimiskorraldus................................................................................................ 5 4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ............................................................................ 7 5. Hetkeolukorra lühianalüüs..................................................................................................... 9 Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire ................................................................................ 9 Biomajandus ............................................................................................................................ 11 Põllumajandus ja toiduainetööstus ......................................................................................... 12 Toiduohutus ............................................................................................................................. 15 Maaelu ..................................................................................................................................... 16 6. Olulised tegevused .............................................................................................................. 18 7. Programmi tegevused ......................................................................................................... 21 7.1. Meede – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine ....................................... 21 7.1.1. Programmi tegevus – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine ........... 21 Taimekaitse....................................................................................................................... 21 Väetised ............................................................................................................................ 23 Täiendav keskkonnahoid .................................................................................................. 24 7.2. Meede – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine ...................................... 26 7.2.1. Programmi tegevus – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine ......... 26 Taimetervis ....................................................................................................................... 26 Loomatervis ...................................................................................................................... 27 Söödaohutus ..................................................................................................................... 30 Loomade heaolu ............................................................................................................... 31 7.3. Meede – Toiduohutus.................................................................................................. 33 7.3.1. Programmi tegevus - Toiduohutus ...................................................................... 33 7.4. Meede – Põllumajanduses kvaliteetsete sisendite tagamine ..................................... 37 7.4.1. Programmi tegevus – Maakasutus ...................................................................... 38 2 7.4.2. Programmi tegevus – Maaparandus ................................................................... 39 7.4.3. Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal ......................... 40 7.4.4. Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus ........................................ 43 7.5. Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine ................ 45 7.5.1. Programmi tegevus – Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime ........................................................................................................................... 45 7.5.2. Programmi tegevus – Põlvkondade vahetus ....................................................... 47 7.5.3. Programmi tegevus – Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal ........... 49 7.5.4. Programmi tegevus – Ühistegevus ja koostöö .................................................... 50 7.5.5. Programmi tegevus – Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand .......................... 52 7.5.6. Programmi tegevus – Mahepõllumajandus ......................................................... 54 7.6. Meede – Maa- ja rannapiirkonna arendamine ............................................................. 56 7.6.1. Programmi tegevus – Maa- ja rannapiirkonna arendamine ................................ 56 Maaelu ja kohalik kogukond.............................................................................................. 56 Finantsinstrumendid ......................................................................................................... 60 3 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted eesmärk on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond Programmi periood 2023–2026 Peavastutaja Maaeluministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise valitsemisala Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), asutused) Maaelu Teadmuskeskus (METK) 2. Sissejuhatus Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad kaasa Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengule ning konkurentsivõime kasvule, toiduohutuse ja -julgeoleku tagamisele, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt. Samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi parandamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on seatud üheks arenguvajaduseks julgeolek ja turvalisus ning peetud oluliseks tagada julgeolek igas olukorras ja parandada kriisideks valmisolekut. Põllumajandus, toit ja maaelu programmi tegevused panustavad sellesse, et toidujulgeolek oleks Eestis tagatud. Programmi tegevus „Toiduohutus“ panustab sellesse, et kujundada inimese tervist toetav keskkond („Eesti 2035“ sihid „Inimene“ ja „Elukeskkond“). Maaeluminister annab igal aastal Riigikogus ülevaate1 Maaeluministeeriumi panusest arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse panustamisest. Biomajandus on programmis läbiv teema ja panustab strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava muutusesse, mis peab vajalikuks suurendada Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust. Maaeluministeerium on peavastutaja kestliku ringbiomajanduse (sh sinimajanduse) arendamisel. 1 Maaeluministri kõne 18.04.2022 Riigikogus ettekanne-2022-04-18-urmas-kruuse.pdf (agri.ee) 4 3. Programmi juhtimiskorraldus Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026“ (edaspidi programm) panustab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ ning osaliselt ka tulemusvaldkondadesse „Regionaalareng ja maaelu“, „Keskkond“ (Natura 2000) ja „Tervis“ (ohutu toit), „Teadus“ (rakendusuuringud) ning „Ettevõtlus ja innovatsioon“ (koostöömeetmed). Programmdokument koosneb kuuest programmi tegevusest, mille alla on koondatud tegevuste elluviimiseks vajalikud teenused. Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. Programmi koostamist ja täitmist koordineerib strateegia- ja finantsosakond ning programmi kooskõlastab ministeeriumi juhtkond. Programmi kinnitab maaeluminister käskkirjaga pärast riigieelarve vastuvõtmist ja programm avalikustatakse Maaeluministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vastavalt vajadusele või sama aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi eelarvet seiratakse minimaalselt kord kvartalis ning tegevusi kord poolaastas. Teenuste arendamiseks toimuvad regulaarselt teenuste kvaliteeditöörühma kohtumised, kuhu kuuluvad nii ministeeriumi kui ka valitsemisala asutuste esindajad. Programmi 2023. aasta eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht on 429 237 579 eurot. Programmi rahastamiskava koosneb planeerimistasandite kuludest. Programmi elluviimise seisukohalt on suure kaaluga ka Rohelepe koos selle strateegiatega "Talust taldrikule" ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue finantsperioodi planeerimine ja käivitumine. Nende protsesside 5 käigus tuleb tagada kooskõla ja loogiline sidusus programmi, "Talust taldrikule" strateegia, „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning ÜPP järgmise finantsperioodi eesmärkide ja tegevuste vahel. "Talust taldrikule" strateegia ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ algatused konkreetsete eesmärkide ja sihttasemetega võivad muuta programmi seniseid eesmärke ning mõõdikutele seatud sihttasemeid. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava koostatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigi eelarvestrateegiaga 2023–2026. Maaeluministeeriumi koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Olulisemad muudatused 2023-2026 programmis võrreldes varasemaga: Programmi tegevuste hulka on vähendatud, programmis on kolm uut tegevust: põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine (kokku on liidetud varasemad tegevused taimekaitse, väetised ja täiendav keskkonnahoid), taime tervise, loomade tervise ja heaolu tagamine (kokku on liidetud varasemad tegevused taimetervis, loomade tervis, loomade heaolu ja söödaohutus) ja maa- ja rannapiirkonna arendamine (kokku on liidetud varasemad tegevused maaelu ja kohalik kogukond ja finantsinstrumendid). Programmi teenustes on muudatusi, kustutatud on teenused, mida asutused enam ei paku. Teenustes on toimunud muudatusi ka lähtuvalt käimasolevatest struktuurireformidest (muudatused valitsemisalas ja valitsemisalaülene riigilaborite konsolideerimine) ning uue ÜPP eelarveperioodi avanemisest. 1.01.2023 liideti Maaeluministeeriumi valitsemisalas kaks asutust: Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) ja Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI). Uus ühendasutus kannab nime Maaelu Teadmuskeskus (METK). 1.01.2023 alustas Maaeluministeeriumi valitsemisalas tööd Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), kuhu on dubleerimise vähendamiseks koondunud toidu tarneahela analüüside teostamine. LABRIS on loodud Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi baasil. 6 4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond. Programmi mõõdikud: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Kasutuses oleva 986 672 990 000 990 000 990 000 990 000 põllumajandusmaa pindala, ha Kogu tarneahela loodava 7,7 (2020) 7,2 7,2 7,2 7,2 lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses2, % Tarbija kindlustunde indeks, % 67 - 69 - - Keskkonnasõbralikult 88,40 80 80 80 80 majandatava maa osakaal, % Maapiirkonnas elavate noorte 27,52 27,76 27,76 27,76 27,76 vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, % Programmi eelarve:3 Programmi kulud 2022 2023 eelarve eelarve eelarve 2024 2025 2026 2022 2023 planeerimistasandid planeerimistasandid Meede – Meede – 101 525 914 87 277 861 66 072 61 140 59 615 Põllumajanduskeskkond Põllumajanduskeskkonna 369 941 733 hea seisundi tagamine Programmi tegevus – Programmi tegevus – 1 128 082 87 277 861 66 072 61 140 59 615 Taimekaitse Põllumajanduskeskkonna 369 941 733 hea seisundi tagamine Programmi tegevus – 317 743 Väetised 2 Metoodika: Eurostati andmeallikad: nama_10_a10, aact_eaa01, sbs_na_sca_r2, sbs_na_dt_r2; (A01+C10...C12+I56+G4617+G463+G4711+G472+G4781)/Kokku 3 Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta 7 Programmi tegevus – 100 080 090 Täiendav keskkonnahoid4 Meede – Taimetervis, Meede – Taimetervise, 20 378 776 21 518 176 24 459 25 119 26 059 loomade tervis ja heaolu loomade tervise ja heaolu 734 777 709 tagamine Programmi tegevus – Programmi tegevus – 2 212 141 21 518 176 24 459 25 119 26 059 Taimetervis Taimetervise, loomade 734 777 709 tervise ja heaolu tagamine Programmi tegevus – 8 412 322 Loomatervis Programmi tegevus – 1 441 731 Söödaohutus Programmi tegevus – 8 312 582 Loomade heaolu Meede – Toiduohutus Meede – Toiduohutuse 9 054 479 11 434 778 11 347 11 348 11 350 tagamine 110 894 164 Programmi tegevus – Programmi tegevus – 9 054 479 11 434 778 11 347 11 348 11 350 Toiduohutus Toiduohutuse tagamine 110 894 164 Meede – Kvaliteetsed Meede – Kvaliteetsed 34 060 516 40 328 266 36 434 34 696 34 132 sisendid sisendid põllumajanduses 817 569 808 põllumajanduses Programmi tegevus – Programmi tegevus – 7 544 270 10 023 973 9 714 8 642 243 9 476 045 Maakasutus Maakasutus 870 Programmi tegevus – Programmi tegevus – 11 394 581 13 342 979 11 853 11 385 9 985 056 Maaparandus Maaparandus 795 376 Programmi tegevus – Programmi tegevus – 8 845 179 10 734 528 9 847 9 694 541 9 695 003 Sordiaretus ja taimne Sordiaretus ja taimne 181 paljundusmaterjal paljundusmaterjal Programmi tegevus – Programmi tegevus – 6 276 485 6 226 785 5 018 4 974 410 4 976 705 Põllumajandusloomade Põllumajandusloomade 971 aretus aretus Meede – Programmi tegevus – 227 066 646 255 121 263 900 247 610 247 811 Põllumajandussaaduste Põllumajandussaaduste 883 339 644 044 tootmine, väärindamine tootmise, väärindamise ja ja turustamine turustamise toetamine Programmi tegevus – Programmi tegevus – 53 877 379 79 622 227 92 453 83 185 82 121 Põllumajandustootjate Põllumajandustootjate ja 716 958 210 ja toiduainetetööstuste toiduainetetööstuste konkurentsivõime konkurentsivõime Programmi tegevus – Programmi tegevus – 8 589 010 10 909 368 9 459 9 519 574 9 561 685 Põlvkondade vahetus Põlvkondade vahetus 521 Programmi tegevus – Programmi tegevus – 1 706 304 129 137 120 322 120 522 121 370 Riskijuhtimine ja Riskijuhtimine ja 548 644 487 882 põllumajandusturgude põllumajandusturgude tasakaal tasakaal 4 Lisaks ÜPP toetustele hõlmavad PõKa programmi eelarvekulud ka MeM-i, PRIA, PTA ja/või METK-i majanduskulusid. 8 Programmi tegevus – Programmi tegevus – 3 075 145 4 425 685 3 550 1 939 907 1 418 674 Ühistegevus ja koostöö Ühistegevus ja koostöö 448 Programmi tegevus – Programmi tegevus – 131 376 579 2 701 085 4 271 4 772 235 4 768 112 ekspordivõimekus ja ekspordivõimekus ja 895 Eesti toidu kuvand Eesti toidu kuvand Programmi tegevus – Programmi tegevus – 28 442 219 28 325 971 33 842 27 670 28 570 Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus 116 483 481 Meede – Maa- ja Meede – Maa- ja 28 306 119 35 310 775 56 450 42 895 44 509 rannapiirkonna areng rannapiirkonna 712 914 080 arendamine Programmi tegevus – Programmi tegevus – 26 775 022 35 310 775 56 450 42 895 44 509 Maaelu ja kohalik Maa- ja rannapiirkonna 712 914 080 kogukond arendamine Programmi tegevus – 1 531 098 Finantsinstrumendid . Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. 2023. aasta suuremad investeeringu projektid:  METK-i laboriinfosüsteemi arendus;  PTA järelevalve infosüsteemide arendustööd;  MeM kliendiportaali e-teenuste arendused;  PRIA arengutoetuste valdkonna menetlussüsteemid (MATS);  PRIA otsetoetuste valdkonna menetlussüsteemid (TAKS);  PRIA pinnaseiresüsteemi loomine;  kalanduse infosüsteemide arendamine, et lihtsustada kutselise kalapüügi lubade taotlemist ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamist;  põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist kontrolliva infosüsteemi arendus. Lisaks soetatakse põldkatsete läbiviimiseks katsetehnikat METK-le ning järelevalve ja seire toimivuse tagamiseks vajalike laborianalüüside teostamiseks laboriseadmeid. CO2 kvooditulust viiakse ellu pilootprojekt, mille raames rajatakse taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega kasvuhooned. 5. Hetkeolukorra lühianalüüs Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire Teadus- ja arendustegevus, valdkondlik koolitus ning sidus teadmussiirde- ja nõuandesüsteem mängivad tähtsat rolli Eesti põllumajanduspoliitika elluviimisel ning põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaeluga ja metsandusega seotud ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisel. Valdkonna teadustoe tagamiseks koordineerib ja rahastab Maaeluministeerium põllumajandus- ja 9 toiduvaldkonna teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning teadmussiiret järgmiste programmide ja meetmete kaudu:  Maaeluministeeriumi uuringute programm „Põllumajanduslikud rakendus-uuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008“, „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009–2014“ ning „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021“ tegevuste jätkamiseks. Programmi raames rahastatakse rakendusuuringuid teaduspõhiseks poliitikakujundamiseks, õigusloomeks, riiklikuks järelevalveks, kestliku biomajanduse arendamiseks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ning toetatakse Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teadus- ja arenduskoostöös.  Programm „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ – toetab ja edendab kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust, sellekohase teabe levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ja säästva arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega.  Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ – põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö, lisaks rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda, tagavad toidujulgeoleku ja kultuuripärandi säilimise. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses.  Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) koostöömeetmed "Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine. Euroopa innovatsioonipartnerlus" ning „Innovatsiooniklaster“ põllumajandustootjate ja –töötlejate, teadlaste ning nõustajate koostöö toetamiseks. Innovatsioonikoostöö toetamine on kavas ka järgmisel programmiperioodil ÜPP strateegiakava raames.  MAK teadmussiirde meetmed „Teadmussiire ja teavitus“, „Pikaajalised programmid“ ning „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ – koolitus-, info- ja teavitustegevused põllumajandustootjatele ja põllumajandussaaduste töötlejatele ning nõustajate järelkasvuprogramm. Teadmussiirde toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, mille sekkumised on ettevalmistamisel.  MAK nõustamisteenuste meetmed „Individuaalse nõustamisteenuse toetamine“ ja „Nõustajate koolitustoetus“ – nõustamisteenuse toetamine ning kvaliteetse ja kättesaadava nõustamisteenuse tagamine. Nõuandeteenuse osutamise ja sellega seotud tegevuste toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, mille sekkumised on ettevalmistamisel. Nõustajate koolitustegevused liiguvad uuel programmiperioodil teadmussiirde sekkumise alla.  Valdkondliku kutse- ja kõrghariduse populariseerimine ja toetamine (praktikatoetus ning veterinaarmeditsiini kliinilise õppe toetamine) ning kultuuripärandi säilitamisele kaasaaitamine. 10  Põllumajandustootja asendamise toetus – riiklik toetus põllumajandustootja asendamiseks tema puhkuse (rasedus- ja sünnituspuhkus), haiguse, lapse põetamise ajal ning tema surma korral.5 Biomajandus Biomajandusel on määrav roll nii Euroopa roheleppes ja kliimaneutraalse majanduse poole liikumisel kui ka majandusarengus, sest bioressursi toel on võimalik asendada (peamiselt imporditud) fossiilseid tooraineid kestlikemate alternatiividega ning pakkuda uusi tooteid ja teenuseid ning käivitada uute tehnoloogia- ja ettevõtlussektorite teke. Globaalne nõudlus toidu, sööda, bioenergia, biomaterjalide ja muude taastuval bioressursil põhinevate toodete järele kasvab. Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“ kui seda elluviivates programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse arendamist peetakse oluliseks ka strateegias „Eesti 2035“, kus on seatud eesmärgiks kujundada Eesti biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas. Maaeluministeerium esitas vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2021. aasta lõpuks analüüsi ja ettepanekud biomajanduse arendamiseks. Analüüsis käsitleti Eesti biomajanduse olukorda, väljakutseid ja võimalusi ning rõhutati, et Euroopa roheleppe ambitsioonide ja „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamine vajab selgemat, süsteemsemat ning ambitsioonikamat biomajanduse arengu toetamist, mh biomajanduse ja ringmajanduse põhimõtete ühildamist. Maaeluministeerium koostab koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Välisministeeriumiga ringbiomajanduse arendamise teekaardi ning koordineerib piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamist. Ringbiomajanduse teekaart ja piirkondlike teekaartide metoodiline raam valmivad 2023. aasta I poolaastal. Teekaardis sõnastatakse ministeeriumite tegevusvaldkondade üleselt peamised ringbiomajanduse tegevussuunad, millega suunatakse eelkõige arendusi ja initsiatiive, mis püüavad leida majanduslikult ja ökoloogiliselt kasulikke uudseid praktilisi lahendusi ja praktikaid suure keskkonnajäljega toorme asendamiseks taastuvatega ning võimendatakse uudsete kohalike biomajanduse lisandväärtuse kasvu toetavate algatuste ja koostöövormide (nt klastrid, ühistulised ärimudelid, tööstussümbioos jms) teket. Ringbiomajanduse teekaart koostatakse sünergias teiste asjakohaste strateegiate ja arengukavadega (ja nende koordineerimiseks loodud struktuuridega), mh „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse“ (TAIE) arengukava 2021–2035 fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine“ ja selle teekaardid ning ringmajanduse valge raamat ja tegevuskava. Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus ning suur osatähtsus on toorme (nt töötlemata või vähetöödeldud teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Eestis annavad biomajandusega seotud sektorid ja tegevusalad ligikaudu 13% majanduse lisandväärtusest ning 17% ekspordist, lisandväärtus töötaja kohta on olnud aga ligikaudu 30% allpool ELi keskmist6. Kui jõukamate Euroopa riikide riikide biomajanduses on olulisel kohal kapitali- ja tehnoloogiamahukad tegevusalad (mh farmaatsia- ja keemiatööstus), siis Eesti biomajandus on 5 2022.a teenusdisaini programmi raames edendati oluliselt ka asendusteenuse protsesse (sh Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevused) ning tehti ettepanek rahastuse suurendamiseks, et asendusteenuse pakkujaid saaks olla rohkem. 6 ADDVAL-BIOEC. Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses. RITA ADDVAL-BIOEC uuringu lõppraport, Tallinn & Tartu: www.taltech.ee/biomajandus, 2021. 11 olnud väga tooraine (metsa/puidu, põllumajanduse/toidu) keskne – neis väärtusahelates luuakse 90% Eesti biomajanduse lisandväärtusest. Samuti pole ringmajanduse põhimõtted primaarsektorites (sh põllumajanduses) seni laialt levinud ning põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. Seega tuleb kohaliku tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada ning kasvatada biomassi töötlemisvõimekust, kuna mitmed bioressursside väärindamise perspektiivikad arengusuunad, nt tööstussümbioos, biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia ja nendega seotud digitehnoloogiad vajavad ka uuel tasemel teadus-arendustegevust ja innovatsiooni. Selleks on Maaeluministeerium käivitanud ja käivitamas sekkumisi investeeringuteks tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse (sh kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine mh bioenergia tootmiseks) ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisse. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) bioressursside väärindamise investeeringutoetuse (kogumahuga 28,8 mln eurot) taotlusvoor avati 2022. aasta II poolaastal ning vastavat tegevust toetatakse ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027 raames (käivitub 2024. aastal). Lisaks on REPowerEU raames tehtud ettepanek täiendavate investeeringute toetamiseks biogaasi ja -metaanitootmiseks. Põllumajandus ja toiduainetööstus7 Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on valdkonnad, mis katavad meie toidulaua, kuid annavad ka olulise panuse Eesti majandusse ja tööhõivesse. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on oluline roll Eesti majanduses. Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis loodud lisandväärtusest ja seal töötab ~4% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15 tuhat hõivatut, ehk 9% maapiirkonna hõivatutest. Eesti põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb suurte kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Arvestades suhteliselt suurt mahemaa pindala Eestis ja suurenevat nõudlust mahetoodangu järele ELis, on mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali. Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses aastatega oluliselt suurenenud, kuid on ELi keskmisest väiksem. Tootlikkus on kasvanud peamiselt suurtes, tehnoloogiliselt tõhusates ja uuenduslikes põllumajandusettevõtetes. Suurte ja väikeste ettevõtete tootlikkuse erinevus suureneb. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades) kujunes 2021. aasta andmetel 1,13 miljardit mln eurot, millest toodanguga seotud toetused moodustasid 2%. Toodangust moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (571 mln eurot) ~51%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (451 mln eurot) ~40% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~9% (kokku 107 mln eurot). Suurima osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (22%), ja 7 Põhjalikuma ülevaate põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2021. aastast leiab Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2021 (agri.ee) 12 teraviljatoodang (23%). 2022. aasta esialgsel hinnangul kujuneb põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 1,63 mld eurot8. Toiduainetööstuses töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest. Eesti majandust iseloomustas 2021. aastal kiire taastumine koroonakriisist. Statistikaameti lühiajastatistika andmetel toodeti 2021. aasta toiduainetööstuse ettevõtete poolt kokku ~1,8 mld euro eest toodangut, millest kolmandik (~640 mln eurot) eksporditi. Suurima osa Eesti toidutööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- (23%) ja lihatööstus (19%), joogitööstuse osakaal oli 10% ja valmis loomasööda toodang moodustas 4%. Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2021. aastal 2,3 mld eurot ja see moodustas 15% kogu töötleva tööstuse müügitulust. Võrreldes eelmise aastaga toiduainetööstuse müügitulu suurenes 8,7%. Kuna toidutööstusel tervikuna jäi toodangumaht 2021. aastal võrreldavaks eelneva aastaga, siis müügitulu kasv tulenes eelkõige toodangu kallinemisest. Toiduainetööstuse 2021. aasta kulud kokku olid 2,2 mld eurot mida oli 9,4% rohkem kui eelmisel aastal. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli kulude kasv eriti kiire 2021. aasta IV kvartalis, suurenedes toidutootmises 16%. Kulude kasvu soodustas sisendite hinnatõus. Kui 2020. aastal tööjõukulude kasv rauges, siis 2021. aastat iseloomustab taas tööjõukulude kiire kasv (+9%). Toiduainetööstuste kasumlikkus on viimastel aastatel vähenenud. Toiduainetööstuse kogukasum9 2021. aastal oli 72,3 mln eurot, vähenedes aastaga peaaegu kümnendiku võrra (-9,2%). Toiduainetööstuses loodi 2021. aastal 368,2 mln eurot puhast lisandväärtust10, suurenedes aastaga 4,9% võrra Suurima panuse toiduainetööstuse lisandväärtuse loomisse andsid joogi-, piima-, pagari- ja lihatööstus, kõige tagasihoidlikum oli taimse õli tööstuse osakaal. Toiduainetööstuse ja joogitootmise ettevõtete, sh mahetöötlejate arv on kasvanud, 2021. aastal tegeles mahetoorainest toodete valmistamisega 204 ettevõtet. Toidutööstuse probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, väikesed tootmismahud ning vähene võimekus iseseisvaks tootearenduseks ja innovatsiooniks. Teisalt on väiksemate ettevõtete eeliseks tootmise paindlikkus. Toidutööstuse üks arengumootor on sisemaine tarbimine – kodumaist toitu eelistavad 74% tarbijatest, kuid jaekaubanduse sortimendis on Eestist pärit põhitoiduaineid vaid 57%. Hõivatute hulk väheneb nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses. Probleemiks on nii kvalifitseeritud kui hooajatööjõu puudus ning spetsialistide ja juhtide keskmise vanuse kriitiline kasv. Noored ei huvitu põllumajanduse ja toidutööstuse töökohtadest ja vastava erihariduse omandamisest. Uute ettevõtete loomist põllumajanduses takistab põllumajandusmaa piiratus ja suur kapitalivajadus. Paremad väljavaated on köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuses, kus saab tegevust alustada ka väiksemal põllumajandusmaa pinnal, kuid ka seda tüüpi ettevõtete kapitalimahukus on suur. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2021. aastal oli hinnanguliselt 1,1 mld eurot. 2021. aastal põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi puudujääk vähenes 22% võrreldes algtasemega. Ligi kolmandiku ekspordist moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja sõltudes tooraine 8 Avaldatud 06.12.2022 (SA) 9 Kasutatud on Statistikaameti andmebaasis lühiajastatistikas avaldatud ettevõtete kogukasumit, mis ei ole võrreldav aastastatistikas avaldatava puhaskasumiga, kuna nende arvutamisel on kasutatud erinevaid metoodikaid. 10 Puhas lisandväärtus = kogukasum (-kahjum) + tööjõukulud 13 hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Maailmamajandust iseloomustas 2021. aastal taastumine koroonakriisist. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas on majanduse lähiväljavaade endiselt seotud ebakindlusega ning hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest kasvuootust. Kallinenud energiahinnad, sisendite hinnakasv ning ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu mõjutavad kaubavahetust. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks leida uusi turustusvõimalusi väärindatud toodetele, mis aitaks maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete seniste turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata. Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist ligi poole moodustab väljavedu nelja lähiriiki (Leetu, Lätti, Soome ja Rootsi), samas on sihtriikide arv aasta-aastalt suurenenud. Mida laiem on stabiilsete sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk. Eesti põllumajandussaadusi ja toidukaupu on viimastel aastatel eksporditud enam kui 100 erinevale sihtturule. Teravilja peamised sihtriigid olid Maroko, Saudi Araabia, Alžeeria, Holland ja Türgi. Suurem osa piima ja piimattooteid eksporditi lähinaabritele — Leetu, Lätti ja Soome. Kalade, vähilaadsete, limuste ja muude veeselgrootute osakaal ekspordis oli 8% ja olulisemad sihtriigid olid Ukraina, Soome, Hiina, Portugal ja Rootsi. 2021. aasta detsembris allkirjastas maaeluminister visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“, mis kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii siseturul kui ka välisriikides, keskendudes eelkõige tarbijate teadlikkuse tõstmisele, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime tagamisele ning toidukultuuri populariseerimisele. Toidusektori edendamisel on endiselt olulisel kohal koostöö erinevate organisatsioonide ja ministeeriumite vahel. Sektori jätkusuutlikuks arenguks seatakse dokumendis järgmised eesmärgid – Eesti toidul on hea maine nii kodu- kui välisturul, tarbija teeb teadlikke valikuid ning sektori ettevõtted on aktiivsed eksportijad. Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel ja parendamisel mängib olulist rolli seadusandluse efektiivne rakendamine, põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus ja vabatahtlikud tegevused. Samuti on kasvanud ühiskonna üldine teadlikkus keskkonnaküsimustes. Riigi roll on siin läbi erinevate keskkonnameetmete põllumajandustootjate innustamine keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa kliimamuutuste mõju vähendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele. Nitraatide sisaldus Eesti jõgedes on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on probleemiks põhjavee kohatine saastumine nitraatidega ning osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. Põllumajanduse negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele, aga ka muldadele saab vähendada keskkonnahoidlike majandamisviisidega. Selliste majandamisviiside eelduseks on teadmispõhisus, kuid mitmes keskkonnavaldkonnas puuduvad kaasaegsed ning Eesti 14 oludesse kohandatud uuringud, näiteks kuidas hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Elurikkuse kaitsmiseks on taimekaitsevahendite järelevalve tõhustamisel hakatud keskenduma peamistele ohukohtadele, nagu näiteks taimekaitsetööd õitsvatel taimedel. Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise protsessi võimekust. Arvestades ELi poliitika üldist suundumust kestliku toidutootmise suunas tegeletakse ka keemilistele taimekaitsevahenditele alternatiivsete lahenduste kättesaadavuse edendamisega. Eestis on 2021. a lõpu seisuga 2043 mahepõllumajandustootjat, kes majandavad 229 400 hektaril, mis moodustab ligikaudu 23% Eesti põllumajandusmaast. Et mahepõllumajanduslik tootmine on range kontrolli all, siis on maheettevõtete arvu ja mahemaa kiire kasv esitanud täiendavaid ülesandeid järelevalvesüsteemile. Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest üle poole. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Sellised alad tuleks esmalt inventeerida ning rakendada seejärel nende säilitamiseks toetusskeem. Hetkeolukord taimetervise tagamisel on Eestis hea. ELi taimetervise määruse rakendamisel on oluline kindlustada ressurss liikmesriikidele kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. Suurenenud on ettevõtjate omavastutus, mistõttu tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. Toiduohutus Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning rahvatervise arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2021. aastal 99,33. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või füüsikalise ohu vältimist ja vähendamist toidus. Toiduohutuse baromeeter näitas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga toiduohutuse olukorra kerget langust. Kõige enam on üldist olukorda mõjutanud toiduohutuse ennetavate meetmete täitmise langus (kaalutud muutus kokku võrreldes eelmise aastaga -4%). Toiduohutuse tagamise olukord Eestis on hea ja kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94% tarbijatest. Tarbija kindlustunde indeksi väärtus 2021. aastal oli 0.6711. Protsentides väljendatuna on see 67% ja näitab, et selline osakaal Eesti elanikest olid toiduohutuse suhtes pigem kindlad kui mitte. Tarbija kindlustunne toiduohutuse suhtes ei ole Eestis aastate 2021 ja 2019 võrdluses muutunud. Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest, nagu e-kaubandus, 11 EMÜ ekspertarvamus „Tarbija kindluse indeks 2021“ 15 otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuutused, tarbijate toiduvalikud (nt toitumisalased valikud) jne. Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja paljud erinevad IT- lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid). Järelevalveasutuste prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised nakkushaigused). Pikaajalise mõjuga riske (nt saasteained, lisaained, GMO) on seni hinnatud ebapiisavalt. Tulenevalt uutest mõjuteguritest lisandub järelevalveasutuste ülesannete hulka uusi valdkondi (nt toidupettuste ärahoidmine, uued tehnoloogiad toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonnas, toidu reformuleerimine). 2022. aastal jaanuari seisuga on Eestis 19 283 toidukäitlemisettevõtet ning see arv on kasvanud eelneva aasta võrreldes ligikaudu 13% (2021. a jaanuari seisuga oli 17 028). Viimase 5 aastaga on Eestis toidu käitlemisettevõtete arv kasvanud ligikaudu 27%. See kõik on suurendanud ka järelevalve koormust. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem pikas perspektiivis kestlikumaks12. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on kasvanud tänu toiduohutuse valdkonna pikaajalise teadmussiirde programmi tõhusale tegevusele, kuid on veel ebaühtlane. Teadmiste edendamine jätkub teadmussiirde pikaajalises programmis põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas. Positiivsena võib välja tuua, et osa neist on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Madalam nõuete alane teadlikkus on alustavatel väikekäitlejatel. Seda ilmestab näiteks asjaolu, et 2019. aastal olid 25%, 2020. aastal 19% ning 2021. aastal 14% toidukäitlejatest oma tegevusest avalikel üritustel jätnud teavitamata. Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele teha teadlikult kestlikke, sh tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse teavitamine toiduohutuse probleemidest. Tarbijale ei ole läbi viidud suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme, mistõttu on teadlikkus ebaühtlane. Maaelu Sarnaselt teistele ELi liikmesriikidele seisavad ka Eesti maapiirkonnad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu rahvastiku vähenemine, atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, arvestatav hooajatööjõu vajadus ning teenuste kehv kättesaadavus ja halb kvaliteet. Suur väljakutse on sotsiaalse ja materiaalse heaolu tagamine, selle ühtlustamine linnapiirkonna tasemega ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine maapiirkonnas. Maapiirkonnas elab kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Olenemata asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv kasvas 2022. aastal kuuendat aastat järjest, on maapiirkonna elanike arv languses. Maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21-40) osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvust on jätkuvalt languses, olles 2022. aastal 26,65%, mis jääb alla 2030. aastaks seatud PõKa eesmärgile (27,76%). Seevastu on märgata maapiirkonnas viimase viie aasta jooksul sündinud laste osakaalu kasvu. Eestis on viimasel kolmel aastal laste sündide arv olnud langustrendis, kuid maapiirkonnas sündinud laste osakaal püsib kõrgem kui 12 Kestliku toidusüsteemi all mõistame majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, et tagada piisav, ohutu ja tervist toetav toit viisil, kus tootmine on võimalikult süsinikuneutraalne, elurikkust ja konkurentsivõimet hoidev. 16 linnapiirkonnas. Kui 2016. aastal sündis maapiirkonda 26,7% kõikidest lastest, siis 2021. aastal juba 30,1%. Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Maapiirkond pakub tööd 28,4%-le koguhõives osalejale, so 186 000 inimesele, mis on 4% kõrgem, kui PÕKA-s 2030. aastaks seatud siht (24,4%). 2021. aastal oli maapiirkonna elanike vanuses 20-64 tööhõivemäär 78,3%, olles võrreldes eelmise aastaga kasvanud 2 protsendipunkti. Tulenevalt primaarsektori hõive jätkuvast vähenemisest (primaarsektori hõivatute osatähtsus maa- asulates oli 2005. aastal 15,1%, 2010. aastal 11,3%, 2015. aastal 10,8%, 2021. aastal 7,8%) sõltub maapiirkondade majanduslik areng ja elujõud üha enam maapiirkonnas sekundaar- ja tertsiaalsektoris tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimest, hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade kättesaadavusest ning tugevatest ja toimivatest kohalikest kogukondadest (Joonised 1 ja 2). Hõive languse primaarsektoris on tänaseks maapiirkonnas kompenseerinud tertsiaarsektor, kus hõivatute osatähtsus on aastatega stabiilselt kasvanud ning on 2021. aasta seisuga 58,7%. Eestis on elanike sissetulekud piirkonniti väga erinevad. Linnalises asustuspiirkonnas on elanike sissetulekud maapiirkonnaga võrreldes oluliselt suuremad. Suur erinevus on elanike sissetulekutes ka maakonniti. Kui Harjumaal on elanike keskmine sissetulek aastas Statistikaameti andmetel 16 041 eurot, siis Valgamaal 11 550 eurot. Maapiirkonna tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 21–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Toetusmeetmete rakendamisel ja sihtide seadmisel tuleb üha enam tähelepanu pöörata uute hästi tasustatud töökohtade loomisele maapiirkonnas, ettevõtete konkurentsivõime tagamisele ning kõrgemat lisandväärtust loovate valdkondade edendamisele. Maapiirkonna elanike hõivatus sektorite kaupa 250 200 Hõivatute arv, tuhat 150 100 50 0 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2021 Hõivatute arv primaarsektoris Hõivatute arv sekundaarsektoris Hõivatute arv tertsiaarsektoris Joonis 1. Hõivatute arv sektorite lõikes maapiirkonnas elanike elukoha alusel (2020) 17 Allikas: Statistikaamet, TT20 Maapiirkonna elanike hõivatus sektorite kaupa 70% Sektoris hõivatute osakaal 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2021 Primaarsektoris hõivatute osakaal Sekundaarsektoris hõivatute osakaal Tertsiaarsektoris hõivatute osakaal Joonis 2. Hõivatute osatähtsus sektorite lõikes maapiirkonnas elanike elukoha alusel (2021) Allikas: Statistikaamet, TT207 6. Olulised tegevused Olulised tegevused 2023-2026 eesmärkide täitmiseks:  Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt kliimamuutused, globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse areng ja uued toiduohutuse riskid) toimetulekuks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine toiduohutuse tagamisse (sh järelevalveasutuste haldussuutlikkuse tõstmine, toidukvaliteedi ja –ohutuse seirete mahu suurendamine ja tarbijate teadlikkuse tõstmine).  Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR vähendamiseks kehtestatakse veterinaararstidele antibiootikumide veterinaarsel otstarbel kasutamise aruandluse nõue koos vastava andmekogu loomisega, tõhustatakse järelevalvet veterinaarseks otstarbeks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle, tõstetakse veterinaararstide, loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega. AMR suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid.  Jätkatakse loomataudide ja taimehaiguste seiret ning tauditõrjeprogrammide rakendamist.  Ühiskonna ootusetele vastamiseks loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel jätkatakse põllumajandusloomade kõrgema heaolu tagamiseks tootjate toetamist kõrgemate nõuete järgimiseks ning fokusseeritud järelevalvet mittenõuetekohaste loomapidamisjuhtude lahendamisele. PTA 18 tagab lepingutega jätkusuutliku valmiduse loomade heaolu tagamiseks (pidamine, sööt, veterinaarabi) peale loomapidamiskohustuse ülevõtmist.  Ühise põllumajanduspoliitika vahendite kaudu jätkatakse maakasutusele olulist mõju avaldavate toetuste eraldamist. 1. jaanuaril 2023 rakendub suurem osa ÜPP strateegiakava pindala- ja loomatoetustest. Nende hulgas on sissetulekutoetused ja kliima, keskkonna ja loomade heaoluga seotud toetused.  Kõige laiema sissetulekutoetusena asendab senist ühtset pindalatoetust edaspidi põhisissetulekutoetus, sellele lisandub ümberjaotav toetus, mille kaudu suunatakse osa otsetoetuste eelarvest väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Põllumajandustootjatele stabiilsete sissetulekute tagamiseks jätkatakse ka turukorraldusmeetmete ja riskijuhtimismeetmete, sh põllumajanduskindlustustoetuse rakendamisega.  Põllumajandussektori sissetulekuid ja konkurentsivõimet suurendavad tootmiskohustusega seotud toetused. Nendeks on piimalehma kasvatamise, ute ja kitse kasvatamise, ammlehma kasvatamise seotud toetus loomakasvatusele ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise, tera- ja kaunvilja kasvatamise ja seemnekartuli kasvatamise seotud toetus taimekasvatuseks.  Keskkonnahoidlikel põllumajanduspraktikatel on maakasutusele ja toidutootmisele märkimisväärne mõju. Selleks jätkatakse põllumeestele keskkonnatoetuste maksmist. 2023. aastast rakendatakse üheaastaseid keskkonnatoetusi, nagu keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuse ja mesilaste korjeala ökokava. Maaelu viieaastastest põllumajanduskeskkonnatoetustest on võimalik saada mulla- ja veekaitsetoetust, pärandniidu hooldamise toetust ning ohustatud tõugu looma pidamise toetust.  Loomakasvatajad saavad loomade heaolutingimuste täiendavaks parandamiseks või karjatervise jälgimiseks ja parandamiseks taotleda loomade heaolu, mahepõllumajandusliku loomakasvatuse ning loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetust.  Erametsades looduskaitseseadusest tulenevate piirangute kompenseerimiseks antakse Natura 2000 erametsatoetust.  Kõigi pindala- ja loomatoetuste saamise eelduseks on baasnõuete täitmine. Selleks on välja töötatud tingimuslikkuse (senine nõuetele vastavus) süsteem, mis tagab, et toetusi makstakse täies mahus vaid neile põllumeestele ja erametsaomanikele, kes täidavad erinevate keskkonnavaldkondade, nagu veekaitse või elurikkus, aga ka toiduohutuse, loomatervise, taimekaitsevahendite ning loomade heaolu nõudeid. 2025. aastast liidetakse tingimuslikkuse süsteemi ka tööohutuse, töökeskkonna ja töötervishoiu valdkond.  Maaparandussekkumiste, sh keskkonnakaitserajatiste toetamise rakendamine aitab tagada kuivendatud põllumajandusmaa toimimist ning kliimamuutustega kohaneda.  Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetamise ja täiendava pindalatoetuse kaudu soodustatakse põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidatakse kaasa noortel põllumajandusettevõtlusega alustamisele ning jätkamisele.  Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas jätkatakse koostööd ja ühistegevust soodustavate meetmete rakendamisega eesmärgiga jõuda vähemalt ühe tunnustatud tootjaorganisatsiooni loomiseni igas põllumajandussektori tegevusvaldkonnas Eestis. 19  Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustega aidatakse kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate tegevuse kestlikkuse parandamisele.  Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks on oluline tegeleda kvaliteedikavade arendamisega ning selles valdkonnas ka tarbijate teadlikkuse tõstmisega. Vajalik on toetada tootjaid riiklikult tunnustatud kvaliteedikavade arendamisel ning julgustada EL kvaliteedikavade raames geograafiliste tähiste aktiivsemat taotlemist.  Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“ raames erinevate tegevuste rakendamine, mis panustavad kohaliku toidu kuvandisse, tarbijate teadlikkuse tõstmisse, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime tõstmisesse.  Ettevõtetele (sh põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse ettevõtetele) ning teadus- ja arendusasutustele antakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest toetust, et investeerida tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse, loomaks uuenduslikke, ressursitõhusaid ja kõrge lisandväärusega tooteid.  Ekspordi edendamiseks on vajalik leida võimalusi ja jätkata tegevusi uute eksporditurgude avamiseks ja turgude avatuna hoidmiseks. Müügivõimekuse suurendamiseks ja ettevõtetele paremate võimaluste loomiseks välisriigi messidel osalemiseks makstakse turuarendustoetust ja rakendatakse teadmussiirde pikaajalist programmi.  Koolikava kaudu soodustatakse puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete laialdasemat tarbimist, et koolilaste toidulauale jõuaks senisest rohkem tervist toetavat toitu.  Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamiseks vajalike tingimuste loomise ja keemilistele taimekaitsevahenditele alternatiivsete lahenduste kättesaadavuse edendamise eesmärgil jätkatakse asjakohaste rakendusuuringute projektide elluviimist.  Mahepõllumajanduse arendamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse tarneahela tervikarengut soodustavaid toetusmeetmeid ning jätkatakse mahepõllumajanduse tõhusa järelevalve teostamisega, et tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. Jätkatakse projektiga, mille eesmärk on mahetoidu laialdasem pakkumine koolides.  Jätkatakse maapiirkonnas kohaliku elu edendamise, uute töökohade loomise ja ettevõtluskeskkonna loomise toetamist läbi ÜPP strateegiakava sekkumiste. Jätkatakse ka põllumajandustootjate, toidutööstuste ja teiste maapiirkondade ettevõtete finantseerimist läbi sihitatud rahastamisvahendite.  Valdkonna teadustoe tagamiseks jätkatakse hästi toimiva valdkondliku rakendusuuringute programmiga, sordiaretuse programmiga ning põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise, säilitamise ja kasutamise programmiga.  Loodud Maaelu Teadmuskeskuse (METK) kujundamine teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise ülesannete põhitäitjaks, kelle vastutusvaldkond hakkab hõlmama teadmussiirde ja nõuandeteenuste sisulist koordineerimist ja korraldamist. Lisaks osaleb AKISe ülesannete täitmisel PRIA, kelle vastutusvaldkonnaks on teabesalve digitaalse taristu võimaldamine ja äritellimuse alusel IT-lahenduse arendamine. 20 7. Programmi tegevused 7.1. Meede – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine 7.1.1. Programmi tegevus – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Programmi tegevuse eesmärk on vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste, taimekaitsevahendite ja kasvuhoonegaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine. Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Integreeritud taimekaitse (ITK) 99 95 95 95 95 põhimõtetele vastamine, % Püsirohumaade osakaal kogu 23.93 25,63 25,63 25,63 25,63 põllumajandusmaast, % Taimekaitse Taimekaitse valdkonnas on eesmärk tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Inimeste tervise ning keskkonna kaitse on toiduahela ohutuse tagamiseks väga tähtis. Põllumajanduses kasutatakse taimede kaitseks erinevaid meetodeid, et tõrjuda või piirata ebasoovitavate taimede, kahjurputukate, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust ning seeläbi tagada taimekasvatussaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Kõige levinumaks meetodiks taimekahjustajatest vabanemisel on keemiline tõrje. Lisaks keemilisele meetodile kasutatakse taimede kaitseks veel ka bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid. Füüsikalist ja ka mehaanilist tõrjet kasutatakse teiste meetoditega võrreldes vähem, sest need mõlemad on väga ajamahukad. Oskamatu ja hooletu taimekaitsevahenditega ümberkäimine võib kahjustada nii inimeste ja loomade tervist kui ka keskkonda. Lisaks võib taimekaitsevahendi kasutusnormide ületamine põhjustada märkimisväärse saagikao. Kasutada võib üksnes sellist taimekaitsevahendit, mille riske ja mõjusid on eelnevalt hinnatud ning mille kasutamiseks ja turustamiseks on PTA poolt antud asjakohane luba. Programmi tegevuse raames on oluline tagada ohutute taimekaitsevahendite kättesaadavus ning reeglite järgimine taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel. Lisaks peab soodustama taimekaitsevahendite säästvat kasutamist läbi integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamiseks vajalike abinõude kättesaadavaks tegemise ja asjakohase info levitamise. Taimekaitsekoolitusel on väga oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel ja säästvama taimekaitse ning integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise edendamisel. PTA poolt kinnitatud programmi alusel on koolituste korraldamise õigus antud 7 koolitusasutusele. Seisuga 10.05.2022 on Eestis kokku 4646 kehtivat taimekaitsetunnistust, sellest 4187 professionaalse kasutaja tunnistust, 433 turustaja tunnistust ja 26 nõustaja tunnistust. 2022. aastal korraldati 63 koolitust. Selleks, et integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamist soodustada, peavad liikmesriigid looma nende põhimõtete rakendamiseks vajalikud tingimused ja tegema ITK alase teabe taimekaitsevahendite kasutajatele 21 kättesaadavaks. Samal eesmärgil alustati 2022. a kolme kolmeaastase rakendusuuringu projektiga. Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades vähem kui mujal Euroopas. Eestis on puudu efektiivsetest taimekaitsevahenditest, seda eriti putukatõrjevahendite hulgas ning endiselt tuleb pingutada, et Eesti turul oleks piisav valik eri toimega taimekaitsevahendeid. Suurenenud on üldsuse negatiivne hoiak taimekaitsevahendite kasutamise ja nende vajaduse suhtes. Seetõttu on jätkuvalt oluline asjakohase teavitustegevusega tegelemine. Heade tulemuste saavutamisel on olulisel kohal ka osapoolte vaheline koostöö – põllumeeste, mesinike ja valdkonna ametnike ühiste pingutuste tulemusel ei ole taimekaitsetööd Eestis teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba neljal järjestikusel aastal. Põllumajandus- ja Toiduameti võimekus reageerida ohtudele, avastada väärtegusid, tagada nende kiire kohtueelne menetlus ja väärtegude tõhus lahendamine ning hinnata toimeaineid on piiratud ja vajab arendamist. Samuti vajab arendamist PTA võimekus taimekaitsevahendite lubasid tähtaegselt menetleda, sest tähtaegade ületamine mõjutab lõpuks taimekaitsevahendite kättesaadavust lõppkasutajate sh põllumajandustootjate jaoks ja seda olukorras, kus alternatiivseid lahendusi napib. Taimekaitse on üks valdkondadest mille suundumuste muutmiseks on Euroopa Komisjon poolt vastu võetud „Talust taldrikule“ strateegias kindlaks määratud ambitsioonikad eesmärgid. Nende eesmärkide praktiliseks rakendamiseks on välja töötatud õigusakti eelnõu. Kõnealuste ambitsioonikate eesmärkide mõjude selgitamiseks telliti Eesti Maaülikooli teadlastelt eksperthinnang „Eksperthinnang keemiliste taimekaitsevahendite vähendamisest tingitud mõjudele Eesti taimekasvatuses“13. Eelnõu tutvustamiseks ja arvamuste kogumiseks viidi läbi asjaomaseid huvirühmasid hõlmava Taimekaitse Nõukogu koosolek. Vabariigi Valitsuse seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, milles käsitletakse taimekaitsevahendite säästvat kasutamist määruse eelnõu kohta võeti vastu 13.10.2022. Eesti esindajad lähtuvad Eesti huvide kaitsmisel kõnealustest seisukohtadest ja väljendavad neid Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. Oodatavad tulemused: 1. suurendatakse üldsuse turvatunnet ning rahulolu asjaomaste asutuste tegevusega, tagades adekvaatse ülevaate taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest ning arendades asutuste võimekust tagada ligipääs ohututele taimekaitsevahenditele ja kontrollida reeglite järgimist taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel; 2. tagatakse hea riigisisene ja rahvusvaheline koostöö taimekaitse valdkonnas; 3. teavitatakse taimekaitsevahendi kasutajaid, sh mittepõllumajanduslikul eesmärgil kasutajaid, et nad oleks taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest teadlikud ning oskaksid neid ennetada ja neile reageerida. Lisaks jätkatakse taimekaitsevahendite kasutajatele suunatud koolitussüsteemi arendamisega; 4. Eesti eripärade arvestamine ELi ambitsioone rakendavate algatuste puhul; 5. ELi eesmärkide liigsest ambitsioonikusest toidujulgeoleku tagamisele ning esmatootjate konkurentsivõime kadumisele tuleneva riski vältimine; 6. analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust. 13 https://www.pikk.ee/valdkonnad/teadusinfo/rakendusuuringud/ 22 Väetised Väetiste valdkonnas on eesmärk tagada väetiste ohutus inimese ja looma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Uus ELi väetisemäärus on osa 2015. a lõpus Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud ringmajanduse paketist, mille eesmärk oli EL-i konkurentsivõime ja jätkusuutliku majanduskasvu suurendamine ning uute töökohtade loomine. ELi väetisetoodete määruse üheks poliitiliseks eesmärgiks on soodustada kooskõlas ringmajanduse mudeliga ELi päritolu orgaanilistest või teisesest toormest (nt loomsetest kõrvalsaadustest) saadud väetiste tootmist, muutes mitmed kõrvalsaadused ja jäätmed taimedele toitaineteks ning vähendades seeläbi sõltuvust imporditavatest toorainetest. ELi väetisemäärusega 1009/2019 ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus turustatavate väetiste tootmise- ja kvaliteedinõudeid ning ühtne turg avaneb toodetele nagu mineraal- ja orgaanilised väetised, orgaanilis-mineraalsed väetised, mullaparandajad, kasvusubstraadid, mille puhul seni ühtlustatud nõuded puudusid. Seega kehtiva õigusega võrreldes laiendatakse oluliselt reguleerimisala, senine tooteuuendust pärssiv eeldefineeritud väetiseliikide loetelul põhinev süsteem asendatakse paindlikumaga, lineaarmajanduse mudelil põhinev tootmine asendub ringmajanduse mudelil põhinevaga ning esmakordselt kehtestatakse ELi ülesed raskmetallide piirnormid väetistele. Põhilised ELi väetisetoodete turustamist reguleerivad sätted on edaspidi esitatud vahetult kohaldatavas ELi väetisemääruses. Samas jätkub valikuline väetiseturu reeglite ühtlustamine ehk liikmesriikidel on siseriiklike reeglite säilitamise võimalus ja väetise tootja peab valima kas toodab siseriiklikele nõuetele vastavaid väetisi või viib oma tootmisprotsessid ELi väetisemääruse nõuetega kooskõlla. Esimesel juhul saab väetisi turustada üksnes Eestis, teisel juhul aga kogu ELis. Väetiseseadus ja selle alamaktid moodustavad siseriiklike väetiste tururegulatsiooni ja need kasutamise etappi ei hõlma. Eestis turustatav väetis peab olema kantud väetiseregistrisse, või kandma ELi vastavusmärgist „CE“. Väetise koostis peab vastama väetiseseaduse alusel kehtestatud ministri määruses esitatud nõuetele. Kui esitatud dokumendid on nõuetekohased ja väetise koostis vastab kehtestatud nõuetele kantakse väetis väetiseregistrisse ühe tööpäeva jooksul. Eesmärk on tagada, et tarbijal on kasutada soovitud omadustega ja lubamatut ohtu mitte põhjustavad väetised. Uut ELi väetisemäärust kohaldatakse alates 16.07.2022 ja selleks ajakohastati siseriiklikke õigusakte. Uue ELi väetisemääruse alusel tekib väetiste valdkonnas uus menetlus, milleks on vastavushindamine ja mängu tulevad vastavushindamisasutused. Kuigi uute ELi väetisetoodete turule tuleku eelduseks on asjakohaste vastavushindamisasutuste olemasolu, siis liikmesriigil otsest kohustust neid määrata ei ole, sest vastavushindamisasutusena tegutsemine on huvi- ning vajaduspõhine. Vastavushindamisasutamisena tegutsemiseks vajaliku akrediteeringu on küll Eestis saanud üks ettevõte, kuid nende tegevusala on piiratud. Väetise tootjad saavad vajaduse korral kasutada teiste liikmesriikide poolt asjakohase tegevusloa saanud vastavushindamisasutuste teenuseid. Uute väetiseliikide järkjärgulise turule tulekuga suureneb PTA-l kontrolliobjektide maht ning METK- le kaasneb täiendavate laborianalüüside tegemise vajadus ja seetõttu peab labor olema valmis kõiki (sh uusi) ELi väetistooteid analüüsima. Keeruline on hinnata, millises mahus ja kui kiiresti uue ELi väetisemääruse nõuetele vastavaid tooteid Eesti turule jõuab. Kuid pikemas perspektiivis on nii 23 järelevalve võimekuse kui laborianalüüside võimekuse tõstmise vajadus ja see eeldab kulude kasvu. ELi väetisetoodete määruse rakendamine tähendab labori vaates uute meetodite välja töötamist ja akrediteerimist ning võimalik, et ka seadmete soetamist. Järelevalveasutuse senise praktika kohaselt kõrvaldatakse nõuete rikkumised vabatahtlikult ilma riigipoolse täiendava sekkumiseta. See viitab tootja ja käitleja huvile hoida käitlemisega seotud tegevus ja dokumentatsioon korras. 2022. aasta jooksul on väetiste tootmise ja turustamise protsessis läbi viidud 172 kontrolli. Kontrollide tulemusel koostati 2 ettekirjutust, sunniraha määrati üks kord ja ühtegi trahvi 2022. a väetistega seoses määratud ei ole. Väetise käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuse osakaal läbitud kontrollide arvust ületas 2022. aastal ette nähtud sihttaseme. Seega võib väetiste järelevalve süsteemi lugeda toimivaks. Oodatavad tulemused:  õigusaktide ajakohastamisega võimaldatakse üleminek uue ELi väetisemääruse kohasele regulatsioonile ja luuakse eeldused selle takistuseta toimimiseks;  analüüsitakse väetiste valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist ja rakendamist ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides;  tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest, sh uuest ELi väetisemäärusest tulenevatest nõuetest;  analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust; analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi plaane ning kujundatakse õigusnorme. Täiendav keskkonnahoid Täiendava keskkonnahoiu valdkonna eesmärk on tagada keskkonnasõbralike tavade laiem kasutus põllumajanduses. Põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel on kasvamas surve mulla ja vee heale seisukorrale. Kasvuteel on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heide ning taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutamine. Sõnnikumajanduses on probleemiks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet vähendavate praktikate vähene rakendamine. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente liiga vähe ning suured, üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Põllumajanduskeskkonnas toimuvate muutuste tuvastamiseks ning vajalike meetmete kujundamiseks tehakse uuringuid ning hinnatakse keskkonnaseisundit, ent seirevõimekus ei ole sageli piisav teadmuspõhiste otsuste tegemiseks. Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist muu hulgas ka toetuste abiga. Täiendava keskkonnahoiu tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga seotud õigusloome, toimiv kohustuslike reeglite ja järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste levik ning toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitaks pidada põlluraamatut, anda väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi ning koostada toitainete bilansse. Need tegevused on seotud ka ÜPP strateegiakava 2023-2027 sekkumiste nõuetesse. 24 Pea kogu põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis kehtib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kõigile pindala- ja loomatoetuste taotlejatele. Süsteem koosneb nõuetest ja nende kontrollisüsteemist, mis peab finantskorrektsioonide vältimiseks olema kooskõlas EL reeglitega. Senine nõuetele vastavuse keerukas süsteem laieneb eelarveperioodiks 2023–2027 uute nõuete ja standarditega tingimuslikkuse süsteemiks ja see toob kaasa administratiivkulude kasvu. Ühise põllumajanduspoliitika I sambas toimub 2023. aastal mitmeid muudatusi. Senised kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse nõuded kanduvad tingimuslikkuse süsteemi, mis omakorda asendab senise nõuetele vastavuse süsteemi. Lisaks rakendatakse kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetusi ehk nn ökokavasid. Püsirohumaade säilitamise nõude üle peetakse arvet riigi tasemel läbi tingimuslikkuse süsteemi ja seda mõõdetakse jooksva aasta suhtarvuga võrrelduna võrdlussuhtarvuga. Võrdlussuhtarv arvutatakse 2018. aasta andmete põhjal, milleks on 29,05%. Kuna igal aastal on võimalik võrdlussuhtarvu korrigeerida, on 2019. aastast alates kehtiv korrigeeritud võrdlussuhtarv 25,63%. Ühise põllumajanduspoliitika II samba ehk maaelupoliitika põllumajanduskeskkonna toetused on suunatud mulla- ja veekeskkonna, õhukvaliteedi, elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse hoidmisele ning kliimamuutuse leevendamisele. 2022. aastal hõlmasid maaelupoliitika põllumajanduskeskkonna toetused ligi 50% kasutatavast põllumajandusmaast. Paralleelselt kehtivate keskkonnatoetuste kohustuste täitmisega rakendatakse alates 2023. aastast keskkonnategevusi ÜPP strateegiakava 2023-2027 kaudu. Uuel programmiperioodil on seniseid keskkonnameetmeid tõhustatud ning lisandunud on mitmeid uusi põllumajanduskeskkonna toetusi, sellega seoses rakendatakse ka vastavat kontrollisüsteemi, suurem fookus on erinevatel digivõimalustel, nagu näiteks kaugseire. ÜPP strateegiakava sisaldab lisaks ÜPP II samba maaelu arengukava toetustele ka I samba otsetoetusi sh kliima ja keskkonnakavu. Olulisemat mõju avaldavad keskkonnatoetused/-tegevused on järgmised:  Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamine avaldab mõju viljavaheldusele, mullaproovide võtmisele, sertifitseeritud seemne kasutamisele ning glüfosaadi ja muude taimekaitsevahendite kasutamise piiramisele. Eraldi lisameetmed on välja töötatud aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks, vahekultuuride kasvatamiseks, happeliste muldade neutraliseerimiseks jms.  Mulla- ja veekaitse toetus aitab kaasa erodeeritud ja turvasmuldade säästlikule kasutamisele, muldade degradatsiooni vähenemisele ja muldades orgaanilise süsiniku talletamisele maa pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu. Pinna- ja põhjavee kaitsele suunatud täiendavad tegevused aitavad kaasa veekeskkonna seisundi parandamisele.  Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse soodustamiseks rakendatakse Eestis alates 2001. aastast poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, mis jätkub ka uuel programmiperioodil. Poollooduslike koosluste e pärandniitude kõrval pööratakse senisest enam tähelepanu ka muudele kõrge loodusväärtusega rohumaadele. Nende inventeerimisega on plaanis alustada 2023. aastal ning alates 2024. aastast on plaanis rakendada nende alade hoidmiseks väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust. 25  Koolituste, infopäevade ja infomaterjalidega suurendatakse põllumajandustootjate teadlikkust ökosüsteemiteenustest, keskkonda säästvatest põllumajanduspraktikatest ja kliimariskidest.  Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele ja elurikkusele. 2022. aastal alustati hanget, et viia läbi süsiniku auditid suuremates põllumajandusettevõtetes. Hanke võitis Sustinere OÜ, kellega sõlmiti detsembris töövõtuleping „Põllumajandusettevõtetes süsiniku jalajälje hindamiseks tööriista ja juhendi koostamine“. Uuringut rahastatakse kauplemisperioodi 2021+ CO2 kauplemistulust. Meede hõlmab metoodika väljatöötamist, auditi meeskonna koolitust ning auditite läbiviimist. Auditite raames hinnatakse ettevõtete praegust olukorda ning pakutakse välja peamised meetmed olukorra parandamiseks. Programmi tegevusse panustavad teenused Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada MeM, PTA, PRIA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajanduskeskkonna hea seisund, väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus inimesele ja keskkonnale tagatakse MeM taimekaitsepoliitika, väetiste turustamise poliitika ja täiendava keskkonnahoiu poliitika kujundamisega. PTA teostab taimekaitse ja väetiste valdkonnas järelevalvet, METK panustab valdkondadesse teaduse ja teadmussiirde teenustega. METK teostab taimekaitsevahendite ja väetiste laboratoorseid analüüse ja teostab Eesti maaelu arengukava keskkonnategevuste seiret ja hindamist. PRIA ülesanne on korraldada riiklike toetuste ning ühise põllumajanduspoliitika toetuste andmist, tingimuslikkuse süsteemi kontrolli on hõlmatud PRIA ja PTA. 7.2. Meede – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine 7.2.1. Programmi tegevus – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Ohtlike taimekahjustajate 3 4 4 4 4 puhangute arv Eriti ohtliku loomataudi 2 1 1 1 1 esinemine, arv Taimetervis Taimetervise valdkonna eesmärk on säilitada riigis hea taimetervislik olukord ning tagada eksporditavate kaupade vastavus taimetervise nõuetele. Eesti hea taimetervisliku olukorra tagamiseks aidatakse kaasa põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvusele, säilitatakse looduskeskkonda ning hoitakse ära taimekahjustajate levikust tingitud piiranguid kaubandusele. Selleks kaitstakse põllumajandust ja metsandust ohtlike ja olulist kahju põhjustavate taimekahjustajate leviku eest. 26 Teenuste pakkumiseks peab olema kindlustatud õigusruum ja süsteem, mis tagab PTA ning METK reageerimisvõimekuse. Taimetervise valdkonna olukorra ja arengusuundade analüüsimisel ning õigusaktide, standardite ja eeskirjade kehtestamisel ja jõustamisel rakendatakse otsekohalduvat Euroopa Liidu taimetervise määrust14. ELi taimetervise määruse rakendamisel on oluline:  taimede tervisega seotud riskide hindamine ja haldamine;  järelevalve tootmise, turustamise ja impordi taimetervise nõuete järgimise üle;  kontroll sihtriigi taimetervise nõuete järgimise üle (ekspordi kontroll);  taimekahjustajate seiresüsteemi ja kriisivalmiduse tugevdamine;  taimekahjustajate laboratoorne määramine;  ettevalmistumine hädaolukordadeks, sh meetmete rakendamine soovimatu mõju minimeerimiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks hädaolukordade tekkimisel;  tootjate ja kauplejate teadlikkuse tõstmine: tuleb tõsta ettevõtjate teadlikkust ELi taimetervise määruse nõuetest, kuna määruse rakendamine seondub ka ettevõtjatele suurema vastutuse võtmise kohustusega;  laboratoorse/diagnostilise võimekuse tugevdamine taimekahjustajate määramiseks;  väärtegude põhjuste ja nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjususe analüüs; analüüside tulemusena saab koordineerida arendusi, teha strateegilisi plaane ning kujundada õigusnorme. Uue taimetervise režiimi kohaselt tehakse alates 2021. aastast ohtlike taimekahjustajate seireid mitmeaastase seirekava alusel. Eesti mitmeaastane seirekava on koostatud 7 aastaks (2021-2027) ning hõlmab EL-i karantiinseid taimekahjustajaid (sh prioriteetsed taimekahjustajad), EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajaid ning ühte kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat (viljapuu-bakterpõletik). Igal aastal tehakse prioriteetsete taimekahjustajate seireid, EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajate seireid ning kaitstava piirkonna kahjustaja seiret. Teiste karantiinsete taimekahjustajate seired peab läbi viima vähemalt kord 7 aasta jooksul. Loomatervis Loomatervise valdkonna eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis. Loomade hea tervis mõjutab ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu ning toetab elujõulist ja kasumlikku põllumajandustootmist. Kõrgete standardite järgimine tagab põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumise Euroopa Liidu siseturul ja võimaldab ligipääsu välisturgudele. Samuti edendatakse loomatervise poliitikaga häid põllumajandustavasid, mis ennetavad loomahaiguste levikut ning on vastavuses loomakaitse ja säästva arengu põhimõtetega. 2021. a jõustus loomatervise uus õigusraamistik, mis kohaldub ühetaoliselt kogu Euroopa Liidus ja võimaldab loomataudidega seotud riske tõhusalt ennetada ja juhtida. Olulised riskid, mis mõjutavad loomataudide jõudmist Eestisse, on seotud kliimamuutuste, lindude ja loomade rände ning globaliseeruva kaubandusega. Karjatervise tasandil mõjutavad kriisid põllumajanduses loomapidajate suutlikkust panustada loomatervise taseme tõusu. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2031/2016, taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta, rakendus 14.12.2019.a. 27 Eriti ohtlike loomataudide, inimesele ohtlike loomataudide ja Eestis pikema aja jooksul või seni üldse mitte esinenud loomataudide varajase tuvastamise tagamiseks on PTA teavitamine nende diagnoosimisest kohustuslik. Loomahaiguste tekitajate tuvastamise ja haigustekitajate iseloomustamise teenust pakub LABRIS. Euroopa Liidu teavituskohustuslike loomataudide puhangud registreeritakse loomataudide teavitussüsteemi (ADIS) kaudu. 2022. aastal seirati riiklikult 34 loomataudi. Eesti on Rahvusvahelise Loomaterviseameti (WOAH) loomataudistaatuse reeglite kohaselt vaba viiest loomataudist (veiste spongioformne entsefalopaatia ehk BSE osas väheolulise riskiga riigi staatus, suu- ja sõrataud, veiste katk, väikemäletsejaliste katk, hobuste Aafrika katk) ja Euroopa Liidu reeglitele vastavalt vaba üheksast loomataudist (veiste enzootiline leukoos, Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi (M. bovis, M. caprae ja M. tuberculosis) põhjustatud nakkus,15, Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i põhjustatud nakkus veise ning lammaste ja kitsede populatsioonis, lammaste katarraalse palaviku viiruse nakkus, marutaudiviiruse nakkus, Aujeszky haiguse viiruse nakkus, lõhede nakkava kehvveresuse viiruse ülipolümorfse piirkonna deletsiooniga tüve põhjustatud nakkus, Bonamia exitiosa põhjustatud nakkus, Bonamia ostreae põhjustatud nakkus).12 Kuigi taudide vaba staatust on üha keerulisem saada, tuleb siiski selle nimel pingutada, et tagada meie ettevõtjatele ekspordivabadus teiste riikidega. 2022. aastal ei tuvastatud detsembri keskpaiga seisuga ühtegi SAKi juhtumit kodusigadel, küll aga leiti SAK 56 metsseal. Kuna SAK on jätkuvalt suureks ohuks kodusigadele, tuleb jätkata SAK ennetus- ja tõrjemeetmetega. Metssigade arvukus suureneb ning tõenäosus SAK kollete arvu tõusuks metsas sunnib jätkuvalt järgima rangeid bioohutusmeetmeid kodusigade farmides. Metslindude uurimisega leiti 2022. aastal 1 positiivne metslind, kes kandis viirustüve H5N1. Kuigi Eestis ei ole viimasel ajal olnud ühtegi linnugripi puhangut kodulindudel, tuleb jätkuvalt linnufarmides hoida kõrget bioohtusmeetmete taset, sest oht linnugripi levikuks on kõrge. Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks on kehtestatud asjakohased nõuded ning peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning liikumiste kohta. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2022. aasta lõpu seisuga Eestis 249 452 veist, 60 783 lammast ja 3890 kitse ja 12 828 hobust. 2022. aasta lõpu seisuga oli sigade arv 269 730 ja mesilasperede arv 52 600. PTA kasutab loomatervise järelevalveandmete haldamiseks järelevalveinfosüsteemi (JVIS). Hukkunud loomad kuuluvad nõuetekohasele kõrvaldamisele. Transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate (TSE) ohu tõttu kõrgema riskiga I kategooria loomsete kõrvalsaaduste (hukkunud veis, lammas, kits) 2021. aasta jooksul käideldud kogus oli 4582,2 tonni. Riik toetab I kategooria kõrvaldamist lubatud riigiabi piires. II ja III kategooria loomsete kõrvalsaaduste (hukkunud sead, hobused), mis olid kokku puutunud I kategooriaga, kogus aastas oli orienteeruvalt 5216 tonni. Tulenevalt loomade koguarvu muutumise dünaamikast võib ette näha I ja II kategooria loomsete kõrvalsaaduste mahu suurenemist. Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise ja kahjutustamise toetamise suhtarvu vähenemine kahandab loomapidajate motivatsiooni teha õigeid valikuid nende nõuetekohaseks käitlemiseks. Kuna II kategooria kõrvalsaaduste käitlemist ei toetata ja seakasvatussektoris on väiksemaid ettevõtteid rohkem, siis on oht, et kõrgema tonnihinna tõttu võivad loomapidajad otsida hukkunud loomade kõrvaldamiseks ebaseaduslikke lahendusi. Et riski 12 Komisjoni määrus (EL) 2021/620 28 vältida, peab PTA hindama antud loomakasvatusettevõtete riske ning vajadusel tõhustama kohapealseid kontrolle. Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttest pärineva I kategooria kõrvalsaadusi sisaldava materjali edasiseks käitlemiseks on vähe võimalusi, uute kõrvaldamismeetodite välja töötamiseks on vaja teadusuuringuid, mille abil oleks võimalik sellise materjali võimalikult efektiivne kasutamine lõpptootena. Loomataudide seire maht ei anna piisavat ülevaadet ekspordiks oluliste või peamiselt majanduslikult oluliste karjapõhiste loomataudide levikust riigis ning ei võimalda algatada uusi tõrjeprogramme taudivabade staatuste taotlemiseks. Praegu on käimas kalataudide viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi (IHN) EK poolt heakskiidetud likvideerimisprogramm, mida kaasrahastatakse EL kalandusfondist. ÜPP sekkumismeetmete kaudu on välja töötatud loomataudide kotrolliprogrammi alase koostöö toetus veiste haiguste infektsioosse rinotrahheiidi (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVDV) tõrjeprogrammide rakendamise toetamiseks ja loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus. Sekkumised annavad võimaluse põllumajandustootjatel vähendada ravimite kasutust, piirata suure majandusliku mõjuga loomataudide levikut ning pikemaajalises perspektiivis suurendada tänu karjatervise näitajate paranemisele tootmise konkurentsivõimet ning ekspordi vabadust. Toetusmeetmed avanevad 2023. aastal ja annavad võimaluse ettevõtjatel oma tegevustesse panustada. Põllumajandusloomade karjatervist mõjutavad lisaks taudidele erinevad pidamiskeskkonnast, hügieenitingimustest ja söötmisest tingitud haiguslikud seisundid. Puudulik karjatervis põhjustab loomapidajale lisaks saamata jäänud tulule ka otseseid ravikulusid. Eestis müüdud antibiootikumide toimeainete kogused on aastatega vähenenud. Kui 2020. aastal müüdi Eestis 5,9 tonni antibiootikume siis 2021. aastal 5,3 tonni. Seega müüginumbrid on jätkuvalt vähenemise trendis ja seda trendi tuleb jätkata. Antimikroobsete ravimite vastutustundetu kasutamine suurendab mikroobide resistentsuse (AMR) kujunemist. Tulenevalt AMR tegevuskavast (Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026) on vaja jätkuvalt lisaressurssi, et suurendada koolitustellimust antibiootikumide teadliku kasutamise kohta ning tõsta sidusrühmade teadlikkust antibiootikumide kasutamise osas. Loomatervise järelevalve teenust pakub PTA. Järelevalve kehtivate nõuete üle ei taga hetkel ühtlast nõuetest kinnipidamist. Järelevalve tõhustamist kriitilistes punktides piirab inimeste ja kompetentside puudus, mis ei võimalda kõikide riskide järjepidevat ja süsteemset hindamist ega juhtimist. Veterinaararsti haridusega järelevalveametnike palgad ei ole turul endiselt konkurentsivõimelised. Ekspordivõimekuse suurendamist ning kriisivalmiduse paranemist uute turgude avamise kaudu piirab samuti ressursi vähesus. 2023. aasta alguses jõustuvad ELi uued otsekohalduvad määrused16. Seoses sellega on riiklikud õigusaktid üle vaadatud ja EL õigusega vastavusse viidud. Riiklikud registrid ja infosüsteemid ning laborid vajavad arendamist vastavalt ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule. Olemasolevate andmete tegelikkusele vastavus andmekogudes vajab pidevat kontrolli ja korrigeerimist. 2023. aastaks valmib veterinaararstide registri juurde e-andmekogu, kuhu veterinaararstid hakkavad esitama andmeid kasutatud 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta (rakendub 21.04.2020); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid (rakendub 28.01.2022) 29 antimikroobsete ainete kohta loomaliigiti ja ettevõttepõhiselt. Selleks korraldati 2021-2022 aastatel e-andmekogu IT-lahenduse hange ning ajakohastati seadusandlust. Koostöös teadlastega on välja töötatud loomade tervise ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab hinnata olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks loomade karjaspüsivuse aeg, vasikate suremus, somaatiliste rakkude arv piimas, nõuetekohasuse kontrolli tulemused jne). 2021. aastal kuulutati välja hange rakendusuuringu projekti „Loomatervise ja –heaolu baromeetri väljatöötamine“ läbiviimiseks. Leping sõlmiti Eesti Maaülikooliga. Projekt lõppes 2022. aasta detsembris. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu. Loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavitamise kaudu motiveeritakse neid tegema otsuseid, mis panustaks nii loomade tervise kui ka heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Selleks, et tõsta süsteemselt ka tarbijate teadlikkust loomade tervise ja heaolu teemadel, tuleb leida täiendavaid ressursse. Olemasolev nõuandesüsteem ei kata loomakasvatuse kõiki aspekte. Puudu on karjatervise, mesinduse ja vesiviljeluse valdkonna terviseeksperte. Loomakasvatajate teadlikkus loomatervise riskidest ja kehtivatest nõuetest vajab järjepidevat tõstmist. Söödaohutus Söödaohutuse valdkonna eesmärk on tagada Eestis toodetud ja turustatava sööda ohutus. Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu. Eestis ei ole esinenud suuri söödaohutuse probleeme. Selle olukorra säilitamiseks on jätkuvalt vajalik kõigi poolte tõhus koostöö ja pidev panustamine söödaohutuse tagamisse. 2022. aasta novembri seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 4181 söödakäitlejat, neist 18 tegevusloaga. Söödakäitlejal peab olema tegevusluba, kui sööda, sh erisööda, tootmiseks kasutatakse kõrgema riskiga söödalisandeid või ta tegeleb ravimsööda tootmisega. Lisaks eelnevale peab alates 1. juulist 2022 sööda käitlejal olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega või ravimsööda ja vahetoote ladustamise, veo või turuleviimisega. Muu sööda tootmise puhul tuleb enne tootmise alustamist esitada majandustegevusteade PTAle. Söödaohutuse tagamiseks on kehtestatud nõuded söödaseaduses ja ELi otsekohalduvates õigusaktides (söödahügieen, soovimatute ainete sisaldus söödas, keelatud ained söödas, erisööt, ravimsööt). Valdkonnas pakuvad laboriteenust LABRIS ja METK. Eesti loomakasvatust toetab hea kohalik söödabaas. Suurema osa Eestis toodetavast söödast kasutavad ära Eesti loomapidajad. Lisaks tööstuslikult toodetavale söödale toodetakse arvestatav osa loomade söötmiseks kasutatavast söödast põllumajandusettevõtetes kohapeal, sh kasvatatakse teravilja ja heina, valmistatakse silo või segasööta. Proteiinsöödad (nt mais, rapsikook, sojasrott) tuuakse sisse peamiselt kolmandatest riikidest, kas otse või läbi teiste liikmesriikide. Strateegias „Talust taldrikule“ on seatud eesmärgiks imporditud söödamaterjalide asendamine ELis kasvatatud taimsete proteiinide ja alternatiivsete söödamaterjalidega, mis on põhjendatud eelkõige keskkonnakaitse ja kliimamuutuste leevendamise vajadusega. Seetõttu on kasvanud vajadus tegeleda võimaluste otsimisega, et asendada imporditud proteiinsööt kohalike proteiinsöötadega. 30 Kui tööstuslikult toodetud sööt on enamasti kuumutatud, st hävitatud on paljud bakteriaalsed haigusetekitajad, siis põllumajandusettevõttes kohapeal segatakse sööda koostisosad kokku vahetult enne söötmist ning mikrobioloogiline saastumine on üks riskidest. Olenemata sellest, kus sööt toodetakse, tuleb jälgida, et ei toimuks sööda ohtlikku ristsaastumist (nt koktsidiostaatikumid, loomsed proteiinid, geneetiliselt muundatud organismid). Ettevõttes kohapeal toodetud või segatud ja imporditavate söötade iseloomust (srott) tulenevalt on riskikohtadeks nii mikrobioloogiline saaste (nt Salmonella spp) kui ka soovimatute ainete lubatust suurem sisaldus. Sööda käitlemise valdkonnas teostas PTA 2021. aastal kokku 288 kontrolli, mis moodustab 82,05% aastaplaanist. Arvestades sööda käitlemisega kaasneda võivaid riske oleks kontrollivajadus suurem. 2021. a tehti söödakäitlejatele 104 ettekirjutust. Sööda ja söödaohutuse valdkonnas tuvastati nõuetele mittevastavuse osas rikkumisi näiteks sööda märgistamisnõuete, käitlemise nõuetekohasuse, enesekontrolliplaani ja sööda kasutamise ja loomaliigile sobivuse osas. Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi, kuna see kõiki vajadusi ei kata. PTA järelevalve kehtivate nõuete üle ei taga hetkel ühtlast nõuetest kinnipidamist. Järelevalve tõhustamist kriitilistes punktides piirab inimeste ja ressursside puudus, mis ei võimalda kõikide riskide järjepidevat ja süsteemset hindamist ega juhtimist. Söödaohutuse tagamiseks tuleb kontrollida kogu söödaahelat ning suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu, arvestades olemasolevaid ja uusi riske (Euroopa Komisjoni soovitused17). Vajalik on tõsta kompetentsi olemasolevate ja uute riskide (söödapettused, kolmandatest riikidest pärit sööt, e-kaubandus, kliimamuutuste mõju, uued tehnoloogiad, uued söödamaterjalid) ohjamiseks ja tagada konkurentsivõimeline töötasu. Samuti on olulised kaasaegsete IT-lahenduste olemasolu ja nende rakendatavuse kiirus, tasakaal järelevalve mahu ja ressursi vahel, probleemide lahendamise suutlikkus. Oluline on, et tagatud oleks ajas muutuvatele vajadustele ja nõuetele vastav analüüsiteenus, mis toetaks järelevalve tegevust. Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas, suurendades teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu. Loomade heaolu Loomade heaolu valdkonna eesmärk on parandada loomade heaolu taset. Loomade heaolu kõrge tase on eelduseks eetilisele, ühiskonna ootustele vastavale loomapidamis- ja toidutootmiskultuurile ning tõstab põllumajandustootjate konkurentsivõimet loomade heaolu väärtustavatel turgudel. Loomakaitseseadusega reguleeritakse loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loomade pidamisel, veol ja tapmisel või muul lubatud hukkamisel tuleb järgida loomaliigile või –rühmale õigusaktidega kehtestatud heaolunõudeid. Loomkatsetele esitatavate nõuete eesmärk on loomkatsete asendamine, vähendamine ja täiustamine. Heaolu tase põllumajanduslikus loomakasvatuses on tõusnud tänu laiemale teadlikkusele, tootmistehnoloogiate arengule, uusimatele teadusuuringutele ning tootmise nõuetekohasuse 17 2016/1110/EL; 2012/154/EL; 2013/1319/EL 31 järelevalvele. Miinimumnõuetest kõrgemate standardite kasutamist loomapidamisel toetatakse maaelu arengukava ja edaspidi ÜPP strateegiakava loomade heaolu meetme alt. Loomapidajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse pikaajalise teadmussiirde programmi kaudu. Riskideks on jätkuvalt tootmise intensiivistumine, kontsentreerumine ja globaliseerumisest tulenev surve omahinnale. Endiselt esineb teadmatust ja loomaheaolunõuete eiramist. Lisaks plaanilistele loomapidamise nõuetekohasuse tagamiseks tehtavatele kontrollidele on loomade heaolu nõuete tagamisel oluline vihjepõhine reageerimine. Vihjete arv PTA-le on tõusutrendis, 13.12.2022 seisuga on registreeritud PTA-s 739 vihjet, seega inimeste märkamine ja teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemisest on tõusuteel. 2022. aastal tehti kokku 2111 loomaheaolu kontrolli. PTA järelevalve kehtivate nõuete üle ei taga hetkel ühtlast nõuetest kinnipidamist. Järelevalve tõhustamist kriitilistes punktides piirab inimeste ja kompetentside puudus, mis ei võimalda kõikide riskide järjepidevat ja süsteemset hindamist ega juhtimist. Tõhustamist vajab näiteks järelevalve põllumajandusloomade kodus omaks tarbeks tapmise ja loomkatsete läbiviimise üle. Maaeluministeeriumi juures töötab järelevalveasutusele ja loomkatseprojekti loa andjale nõu andev katseloomade kaitse komitee. Loomkatseprojekti lubade andmise pädevus viiakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist PTA teenuseks, et tagada lubade andmine töökorralduslike takistusteta ja parimal viisil. Selle tõttu muutub Maaeluministeeriumi juures tegutsev loomkatseprojekti loakomisjon, kes kuni 31. detsembrini 2022 andis iseseisva haldusorganina loomkatseprojektide läbiviimiseks lube, loomkatseprojekti hindamiskomisjoniks, kes on PTA juures tegutsev nõuandva õigusega komisjon. Loomkatseprojekti lube annab PTA hindamiskomisjoni ettepanekul. Loomkatseprojekti loataotluse menetlemine on oluline etapp, et tagada loomkatsete tegemise nõuetekohasus ja selle kaudu ka katseloomade heaolu kõrge tase. Sellekohane loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu jõustus 1. jaanuaril 2023. Tõusvas trendis on lemmikloomade (ka eksootiliste loomade) piiriülene kaubandus, sh illegaalne kaubandus, mis lisaks loomade heaolu probleemidele seab ohtu ka Eesti marutaudivaba staatuse. Eesti kennelites ja kassitõugude aretusühingutes kasvatatud loomad turustatakse suures osas teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Eestisse tuuakse lemmikloomi kolmandatest riikidest (peaasjalikult Venemaalt, aga ka mujalt) ning teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Lemmikloomade pidamine on järjest populaarsem, kuid siiani puudub üleriigiline kohustus lemmikloomi mikrokiibiga märgistada. Lemmikloomade üle arvestuse pidamise kohustus on KOVidel, kelle kiibipõhistes elektroonsetes registrites on registreeritud 2022. aasta detsembri alguse seisuga 152 233 koera ja 96 214 kassi. KOV andmebaasides võib aga registreerida lemmikloomi lisaks kiibile ka muude tunnuste (tätoveering, kaelarihma number jms) alusel. Jätkuv suundumus on ka mitmesuguste eksootiliste loomaliikide pidamine lemmikloomadena. Riskihinnangu alusel on tegemist tähelepanu vääriva valdkonnaga eelkõige zoonooside leviku, illegaalse kaubanduse ja dokumentide võltsimise tõttu ning seetõttu, et loomadega kauplejatel ja loomapidajatel napib teadmisi loomaliigile vajalikest pidamistingimustest. 2022. aastal jätkati veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamist eesmärgiga analüüsida lemmikloomade kiibistamise ja looma andmete lemmikloomaregistrisse kandmise kohustuse kehtestamist Eestis. VTK eesmärgiks on leida kõiki osapooli, nii lemmikloomaomanike, loomaarste, KOV-e, PTA-d kui ka heaoluorganisatsioone, rahuldav tulemus. VTK koostamine jätkub 2023. aastal. 32 Ühiskond muutub aasta-aastalt järjest teadlikumaks loomakasvatuse eetika küsimustes. Järjest enam huvitab tarbijaid, kas loomade pidamistingimused vastavad kõrgematele heaolu standarditele. Olulist rolli ühiskonna ootuste peegeldamisel avalikkusele kannavad loomade eestkosteorganisatsioonid ning nad proovivad lahendada ka loomade heaolu puudutavaid üksikküsimusi. Loomaheaolu valdkonda on oluline leida lisaressurssi, et suurendada reageerimisvõimekust ning viia läbi tõhustatud etteteatamata kontrolle. Lisaks on vaja leida ressurssi loomakasvatajate teadlikkuse tõstmiseks loomaheaolu valdkonnas. Rahvusvaheliste loomakaitseorganisatsioonide kaudu on tõstatatud küsimus, kuidas tagada kehtivate loomaheaolu nõuete järgimine loomade pikaajalisel veol. Tavapäraselt ekspordib Eesti aastas umbes 2000 veist Türki, mille käigus on maismaatranspordiks kuluva aja ja klimaatiliste tingimuste tõttu suur tõenäosus, et teekonnal rikutakse veonõudeid. Alates 2021. aastast on eksport võrreldes Covid-19 pandeema aastaga taastunud ning PTA väljastas 2021. aastal 3059 sertifikaati loomade väljaveoks. 2022. aastal on sertifikaate väljastatud mõnevõrra vähem (2360), kuid siin võib näha seoseid julgeolekuolukorra muutusega Euroopas. Kuid olenemata erinevatest kriisiolukordadest on Eesti loomakasvatajate oluliseks tuluallikaks loomade eksport, mis näitab pikemas perspektiivis taastumist kriisieelsetele tasemetele. Seega on oluline vaadata üle õigusaktid, mis reguleerivad loomade transporti nii siseriiklikult kui EL-i ja kolmandate riikide vahel. Euroopa Komisjon on lõpetanud loomaheaolu õigusraamistiku läbivaatamise. 2023. aastal koostab Komisjon mõjuhinnangud ning esitab eelnõud õigusaktide muutmiseks. Suuremaks eesmärgiks on integreerida õigusaktidesse uusimad teadusandmed. Kui õigusaktid on EL-is vastu võetud, saame need omakorda üle võtta Eesti õigusruumi. Programmi tegevusse panustavad teenused Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada MeM, PTA, PRIA, LABRIS ja METK oma teenuste kaudu. Hea taimetervise ja loomade tervise alane olukord ning kõrge loomade heaolu tagatakse MeM-i taimetervise, söödaohutuse, loomatervise ja loomade heaolu poliitika kujundamisega. PTA teostab järelevalvet söödaohutuse, loomade pidamise, heaolu, kõrvalsaaduste käitlemise ja puidutöötlemisetetvõtete üle. PTA teostab taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli. PRIA kaudu makstakse loomade heaolu toetust. METK teeb taimse materjali ja sööda laborianalüüse ning taimekahjustajate määramise analüüse. LABRIS teeb laboriuuringuid ja annab riskihinnanguid loomatervise ja söödaohutuse valdkonnas. 7.3. Meede – Toiduohutus 7.3.1. Programmi tegevus - Toiduohutus Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad. Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: 33 Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Toiduohutuse baromeeter 99,33 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100 Tarbija teadlikkuse baromeeter 69,4%18 (2019) 72,4% - - Toiduohutusel on ühiskonnas oluline roll inimeste tervise tagamisel. Inimeste hea tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu toit kui ka võimalus teha tervist toetavaid ja kestlikke toiduvalikuid. Lisaks mõjutab toiduohutus otseselt nii kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu turul kui ka kauplemist kolmandate riikidega. Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt uued tehnoloogiad, keskkonnariskid) toimetulekuks on vajalik kõigi poolte pidev panustamine toiduohutuse tagamisse. Olulisematest riskidest, mis mõjutavad toiduohutust ning seeläbi ka toidukäitlejate konkurentsivõimet nii siseturul kui ka ekspordil, võib välja tuua nt kliimamuutused, globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse arengu ja uued toiduohutuse riskid. Toiduohutuse tagamisega seotud nõuded on enamasti reguleeritud Euroopa Liidu üleselt, hõlmates selliseid meetmeid nagu käitleja vastutus ja enesekontrolli kohustus, jälgitavuse nõue, keemiliste ja bioloogiliste riskide ohjamiseks kehtestatud nõuded. Samuti on oluline osa toiduohutuse nõuetest seotud toidualase teabe esitamisega. Tulenevalt Euroopa Komisjoni Rohelisest kokkuleppest ja selle raames esitatavatest tegevuskavadest tuleb tähelepanu pöörata toidusüsteemi kestlikuks muutmisele. Välja võib tuua sellistest tegevuskavadest, nagu „Talust taldrikule“, „Euroopa Vähitõrjeplaan“, „Kemikaalistrateegia“, „Ringmajanduse tegevuskava“ jne tulenevad algatused, mis on alates 2022. aastast eelnõudena arutlusel. Olulised muudatused ootavad ees toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valdkonnas ning toidualase teabe temaatikas, kus peamine rõhk on tervist toetava märgisüsteemi ning tervise- ja toitumisalaste väidete aluseks olevate toitaineliste põhijoonte loomisel ning toidu päritolu ja säilimisaja esitamise nõuete ülevaatamisel. Lisaks on toiduohutuse kõrval lähiaastatel keskne teema kestliku toidusüsteemi õigusliku raamistiku kujundamine. Märgistamise määruse 1169/2011 säilimisaja esitamise nõuete ülevaatamisel kaalutakse nende toitude loetelu pikendamist, mille puhul ei ole vaja säilimisaega märkida ning seeläbi panustakse toiduraiskamise vähendamisse. Lisaks on ülevaatamisel Põllumajandusministri määruse nr 24, mis käsitleb pakendamata toidu märgistamist, nõuded eesmärgiga lihtsustada toidu annetamise nõudeid. Viimasega seonduvalt täpsustatakse ka Põllumajandus- ja Toiduameti juhendit „Toiduohutus annetamisel“. Toiduraiskamise vähendamisse panustab mh Maaelumuuseumide II ja III kooliastmele suunatud õppeprogramm „Toidu eluring“, milles õpitakse hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. Toidualaste õigusnormide koostamisel on üldpõhimõtteks nende tuginemine teaduspõhisele riskide hindamisele. Sõltumatute teadushinnangute koostamise ja toiduohutuse riskidest teavitamise paremaks korraldamiseks loodi 2021. aastal Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi koosseisu riskihindamise osakond. Sellega kaasnenud suurem eelarve teadushinnangute koostamiseks võimaldab nende tulemusi arvesse võtta õigusloome protsessis 18 2019.a mõõdetud algtase 34 ja järelevalves. Jätkuvalt tuleb tegeleda toiduohutuse valdkonna teadlaste järelkasvu tagamisega. Samuti on vajalik teadlaste ja valdkonna ekspertide riskihindamisalase kompetentsi tõstmine vastavate koolituste ja rahvusvahelise koostöö võimaluste tagamisega. Toidukäitlejate arvu kasv on olnud kiire. 2022. aasta jaanuari seisuga on Eestis 19 283 toidu käitlemisettevõtet. Ettevõtetele tehti 2021. aastal 882 ettekirjutust ning 2021 haldusmenetlemise lõpetamise teadet (ehk ettekirjutusest loobuti, näiteks kuna käitleja asus puudust kõrvaldama). Ettekirjutuste arv võrreldes 2020. aastaga on kasvanud. Tehti umbes 6770 kontrolli, mille käigus hinnati kokku umbes 100 000 korda nõuetele vastavust, millest vastas 85% ja ei vastanud 15%. Hindamiste raames on juhitud tähelepanu toidualasele teabele, toidu laboriuuringutele ning töötajate teadlikkusele toiduohutuse tagamisel. Kontrollide käigus on täheldatud töötajate vähest teadlikkust toiduohutuse nõuetest ning isikliku hügieenireeglite täitmisel. Selle põhjus on vähene koolitus või puudulik koolituskava. Toidu käitlemise tegevuse juures on täheldatud puuduseid toidu valmistamiseks ja toidu pesemiseks kasutatava vee nõuetekohasuse osas. Lisaks on juhitud tähelepanu ka ruumide nõuetele, mis on olulised ohutu toidu tootmiseks. Jätkuvalt vajavad täiendamist ohuanalüüsid, mis on oluline osa enesekontrolliplaanide koostamisel. Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab järjepidevat kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja järjepidevalt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja – kommunikatsiooniga. Selleks on vajadus tõsta riskipõhise järelevalve ning kommunikatsiooni edendamiseks vajalikke kompetentse, sh rohepoliitika edendamise teemas. PTAs tuleb luua täiendav kompetents suutmaks paremini analüüsida järelevalveks kasutatavaid andmeid, et tõhusamalt ohjata toiduohutuse, sh uusi riske. Toidutekkeliste nakkushaiguste puhangute põhjuste väljaselgitamiseks tuleb parandada koostööd Terviseametiga. Järelevalveasutuste haldussuutlikkust tuleb muuta ühiskonna ootustele paremini vastavaks infosüsteemide ajakohastamisega, järelevalveprotsesside tõhustamisega ja läbipaistvuse suurendamisega. Vaja on suurendada seirete ulatust ja mahtu riskihindamiseks vajalike algandmete kogumiseks (nt pestitsiidide, antibiootikumide jääkide, taimetoksiinide, püsivate orgaaniliste saasteainte jm toidu saasteainete seire nii Eesti kui import toodetes, toidupettuste, sh päritolu tuvastamiseks, eksportturgude avamisega seonduvad seired). Valdkonnas on saavutatud mõningane järjepidevus toiduohutuse seireprogrammide puhul, mida korraldatakse zoonooside, üksikute saasteainegruppide (sh veterinaarravimite ja pestitsiidide jäägid) ning väga vähesel määral ka lisaainete seiramiseks. Toiduohutuse keemiliste riskide osale on siiski tähelepanu pööratud liiga vähe; osa näitajaid ei seirata üldse või seiratakse väga väikeses mahus. Samuti ei ole olnud suutlikkust viia läbi seiret valdkondades, kus piirnorme pole kehtestatud, kuid teaduslike andmete põhjal võib eeldada ohtu inimese tervisele. Seetõttu ei paku seireprogrammid alati vajalikku alust riigisisestele otsustele ja õigusaktidele ega võimalda seista Eesti tarbijate ja käitlejate huvide eest Euroopa Liidu õigusloomeprotsessis. 1. jaanuarist 2023. a kohaldatakse EL-is ühtseid kriteeriume toidu saasteainete kontrollikavade koostamisele. EL üleste kriteeriumite kohaldamine on kavandatud ka lõhna- ja maitseainete ning lisaainete korral. Lõhna- ja maitseainete ning lisaainete pilootseire on kavas läbi viia aastatel 2024-2026. Tulevikus peaks see tagama kõikide tootegruppide kontrolli teatavas ulatuses, kuid piisava ulatuse tagamiseks tuleb leida lisaressursse. Läbiviidavad seired ei kata uute turgude avamisega seotud vajadusi. 35 Puuduvad piisavad ressursid maandamaks riske pidevalt laienevates valdkondades nagu e- kaubandus, toidulisandid, toidupettuste ärahoidmine, toiduga kokkupuutuvad materjalid (TKM) jne. Näiteks avaldas 2021. a Euroopa Komisjon aruande toiduga kokkupuutuvate materjalide ametlikust kontrollist liikmesriikides. Aruandes toodi välja palju puudusi EL üleselt valdkonna järelevalves, sh kontrollimahtude, kvaliteedi ning inspektorite puudulike kompetentside kohta. Arvestades Komisjoni aruandes esitatut, analüüsime toiduohutuse tervikteenuse raames TKMi ametliku kontrolli tõhusust Eestis, st mil määral praegune kontrolli korraldus ja maht, sh inspektorite teadlikkus, seirete maht, keskasutuse ja labori tugi, tagab inimeste tervise ja tarbijate huvide kõrgetasemelise kaitse ning vaja on edaspidi leida täiendavad ressursid parendustegevusteks. Nimetatud valdkond vajab esiletõstmist ka tulenevalt järjest suurenevast ühiskondlikust ootusest vähendada pakendite koguseid ning võtta kasutusele keskkonnahoidlikumaid alternatiive. Uute lahenduste kasutuselevõtmine eeldab aga toiduohutuse uute riskide hindamist ning kontrolli ulatuse laiendamist. Turul olevate ja turule toodavate toidulisandite hulk on suur ning aina kasvava trendiga. Toidulisandite turu suuruseks maailmas on 155 miljardit $, 2027. aastaks ennustatakse 7,3% turukasvu, mida seostatakse tarbijate terviseteadlikkuse ning sissetuleku suurenemisega. Toidulisandite esmakordsest turuleviimisest teavitamiste arv on kasvava trendiga. Aastal 2021 teavitati Eestis 1147 toidulisandi esmakordsest turule viimisest. Sealjuures aastal 2022 (novembri seisuga) teavitati Eestis 1160 toidulisandi esmakordsest turule viimisest. See arv on võrreldes 10 aasta taguse ajaga kahekordistunud. Samuti on selle ajaga mitmekordistunud toidulisandite tootjate arv Eestis. JVIS andmete põhjal on alates 2004. aastast Eestis turule viidud ligikaudu 13 000 erinevat toidulisandit. Toidulisandite valdkonna järelevalve tõhustamiseks on tehtud esimesed sammud, kuid see vajab veelgi suuremat tähelepanu. Näiteks ei kontrollita praegu piisavalt kõikide toidulisandite gruppe, nt taimsed toidulisandid, sportlastele mõeldud toidulisandid jne. Samuti on seire mahud väikesed. Vajalik on suurendada valdkonnas ressurssi (tööjõud, analüüsid), kui ka tõsta ametnike pädevust, mis võimaldaks hõlpsamini tuvastada uusi riske. Ebaausate tegevustega toidu tarneahelas kaasneb sageli risk rahvatervisele, majanduslik kahju tarbijatele ja käitlejatele, samuti seab see ohtu Euroopa Liidu siseturu efektiivse toimimise. Järelevalveasutusel peab olema teadlikkus ja võimekus eristada ja tõendada pettuse eesmärgil toime pandud tahtlikku nõuete rikkumist ja muud rikkumist ning vajalik on koostöö teiste ametiasutustega. Toidupettuste kontroll peab olema üheks osaks riskipõhises järelevalves. Eestis ei ole toidupettusi järelevalve käigus süsteemselt uuritud. Tõhusa pettuste tuvastamisele suunatud järelevalvesüsteemi arendamiseks on vaja tagada piisav ressurss (mh tööjõud, andmeanalüüs, IT- lahendused (sh masinõpe), analüüsimeetodid jne), koolitada valdkonnale spetsialiseerunud eksperdid ning tõhustada nii riikide kui asutustevahelist koostööd. 2021. aastal alustati rakendusuuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi loomiseks. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul, sealjuures võimaldab see tõhusamalt võidelda mee võltsimisega. Meetodi loomise tähtaeg on eeldatavasti 2025. a sügis. Oluline on tagada laborite suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents) riiklike teenuste osutamiseks vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused). Järelevalve analüüse tegevate laborite seadmepark on amortiseerunud ega vasta kaasaja nõuetele. Järelevalveks oluliste analüüside tegemiseks tuleb pidevalt kaasajastada riigiasutuste laborite seadmeparki, et 36 see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule. Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute tegemine - laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring, toiduga kokkupuutuvate materjalide uute tehnoloogiatega kaasnevate riskide hindamine ja meetodite arendamine. Selleks, et tõsta tarbija teadlikkust toiduohutusest on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, et korraldada süsteemset teavitust (nt teemadel - toiduhügieeni põhimõtted, keemiliste riskide maandamine läbi tasakaalustatud, mitmekülgse ja mõõduka toitumise, planeeritav toidupakendi esikülje märgisüsteemi juurutamine eesmärgiga edendada kestlikke ja tervist toetavaid toiduvalikuid, toidupakendil oleva info lugemise oskus (koostis, säilimisaeg jne)). Järjepideva teavitustöö sisu määratlemiseks ning tulemuste hindamiseks on vajadus korraldada regulaarseid tarbijauuringuid. Tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati suvel 201919, järgmine hindamine toimub 2023.a. Jätkata tuleb toidukäitlejate süsteemse teavitamisega toiduohutuse teemadest, sh toiduraiskamise vähendamise vajalikkusest ning sidusrühmade (nt arstid, õed, toitumisnõustajad jne) toiduohutuse alase teadlikkuse tõstmisega. Arendada tuleb toidukäitejate nõuandesüsteemi, kuna see ei kata praegusi vajadusi. Senisest tõhusamalt tuleb tõsta toiduohutuse nõuete alast teadlikkust alustavatel ja väikeses mahus tegutsevatel toidukäitlejatel, kellel puudub toidu valdkonna hariduslik taust, kes tegutsevad põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas või ajutiselt. Programmi tegevusse panustavad teenused Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu MeM toiduohutuse poliitika kujundamisega, PTA toiduohutuse järelevalve ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega ning LABRIS toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja toiduohutuse valdkonna riskihindamisega. 7.4. Meede – Põllumajanduses kvaliteetsete sisendite tagamine Meetme eesmärk on võimaldada mitmekesist põllumajandustootmist. Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Toimivate riigi poolt korras hoitavate 143 924 153 500 155 500 157 500 159 500 ühiseesvooludega seotud põllumajandusmaa pind, ha Eestis aretatud sortide arv sordilehes 281 265 265 265 265 Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus, t 33 797 40 000 45 000 50 000 50 000 (2020) Sordilehte võetud sortide arv 746 830 840 840 840 19 Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuring, RAIT Faktum & Ariko, 2019 37 Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud 98757 100 000 100 500 100550 100600 loomade arv (2020) 7.4.1. Programmi tegevus – Maakasutus Maakasutuse programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine ja põllumajandusmaa säilimine. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala 66093 66000 66000 68000 68800 aastas (ha) Eestis on põllumajandusmaad ligi miljon hektarit ja on olemas potentsiaal põllumajandusliku maakasutuse mõõdukaks suurenemiseks. Samas läheb aastas umbes 1000 hektarit põllumajandusmaid hoonete ehitamise või teede rajamise tõttu põllumajanduslikust kasutusest välja. Eesti põllumuldade peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud põllumajandusmaa kasutusvõimaluste vähenemine, muldade kurnamine ja muldade hapestumine. Samuti on Eestis viljaka mullastikuga põllumajandusmaa kaitse ning muldade (sh orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate) põllumajanduspraktikate rakendamine ja levik ebapiisav. Eesti on ka üks Euroopa metsasemaid riike. Eestis on metsamaad üle poole Eesti pindala (u 2,3 miljonit hektarit). Samas on liiga vähe teadvustatud säästliku metsanduse, sh metsamajandamise hea tava järgimise põhimõtteid, noorendike hooldusraiete, metsakahjude ennetamise ja kahjustatud metsa taastamise olulisust. Natura 2000 alade maismaa pindala on 724 260 ha, lisaks on 22 188 ha erametsamaal väljaspool Natura 2000 ala looduskaitselisi piiranguid. Kuna erametsadel on maapiirkonna majandustegevuses tähtis osa, on siiani kompenseeritud erametsaomanikele osaliselt saamata jäänud tulu, et kaitsta Natura 2000 aladel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide soodsat seisundit. Toetuse maksmist jätkatakse ka ÜPP strateegiakava 2023-2027 alusel. Programmi olulisemad maakasutuse ülesanded on järgmised:  kehtestada nõuded, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse20 ja töötada välja asjakohane infosüsteem;  tõsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toiduga varustamiskindlusest sh toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid;  rakendada Euroopa Liidu metsandustoetusi metsade majandusliku väärtuse parandamiseks ning metsade liigilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks (mh Natura 2000 aladel);  seirata ja hinnata põllumajandusmaad ja põllumuldi. 20 Põllumuldade seisukorra parandamisele suunatud keskkonnategevused on ka täiendava keskkonnahoiu tegevuses 38 Nende tegevuste tulemusena:  väärtuslikku põllumajandusmaad on kajastatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ning üldplaneeringutes on toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste põhimõtted;  Euroopa Liidu metsandustoetused on rakendatud, suurenenud on metsade kestlik ja tulemuslik kasutamine. Looduskaitseliste piirangutega (nii Natura 2000 alad ja väljaspool Natura 2000 ala) erametsamaadel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide soodne seisund on tagatud ja erametsaomanikele on toetusega osaliselt hüvitatud looduskaitselistest piirangutest saamata jäänud tulu;  põllumajandusmaa ja põllumuldade kohta on olemas kvaliteetsed andmed, mis on vajalikud maakasutusega seotud otsuste tegemiseks. Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab MeM poliitikat maakasutuse valdkonnas. Olulisemad teenused METK poolt on riikliku mullaseire teostamine, väetistarbekaartide koostamine, mullaproovide võtmine, mullaproovivõtjate koolitamine ja laboratoorsete analüüside teostamine. PRIA kaudu makstakse erinevaid metsandustoetusi. 7.4.2. Programmi tegevus – Maaparandus Maaparanduse valdkonna eesmärk on tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Kuivendatud maatulundusmaa pind (ha) 138453 139530 139630 139730 140000 6 0 0 0 0 Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa 636 803 ha ja metsamaa 751 443 ha (01.01.2023. a seisuga) metsamaa sihtotstarbelisele kasutamisele olukorras, kus kliimamuutuste tõttu aasta keskmine sademete hulk suureneb ligi 18% ning ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad. Senised toetatud maaparandusinvesteeringud on aidanud põllumajandusmaa kuivendusseisundi halvenemist pidurdada ja vähesel määral kaasajastada maaparandussüsteeme, samas ei ole see küllaldane, et suurendada nende vastupidavust tuleviku ilmastiku riskidele. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ebapiisav maaparandushoid ei maanda samuti piisavalt ilmastikuriske põllumajandustootjale ja metsakasvatajale. Maaparandussüsteemid vajavad hea kuivendusseisundi ja veekaitseliste eesmärkide saavutamiseks investeeringuid. Kitsaskohaks on ebapiisav maaparandusseire, mis ei anna piisavat ülevaadet maaparandussüsteemide tehnilise seisundi ega kuivendusseisundi muutusest. Samuti mõjutab maaparandussüsteemide seisukorda see, et maaomanikud ei ole teadlikud maaparandussüsteemide paiknemisest ega korrashoiu ja ühistegevuse vajadusest, sest maaparandussüsteemid on suured ja mitme maaomaniku omandis. Üha rohkem hakkab valdkonna arengut sh projekteerimise, ehitamise ja järelevalve tegemise kvaliteeti negatiivselt mõjutama erialase kompetentsi ja järelkasvu vähesus. Riiklikud 39 maaparandusregistrid (sh kaardikihid) vajavad järjepidevat arendamist ja täiendamist, et vastata paremini teenusetarbijate ootustele ja vajadustele ning tehnoloogilisele arengule. Selleks, et tagada programmi eesmärkide täitmine, on vaja:  rakendada maaparanduse investeeringutoetusi, sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks;  senisest enam arvestada maaparandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ja meetmete rakendamisel kliima- ja keskkonnaeesmärkidega ning ühiskonna ootustega;  lihtsustada maaparandusega seotud lubade menetlust ja kooskõlastusprotsessi, tagades kliendisõbralikkuse ning kvaliteetse avaliku teenuse; parandada teavitustegevusi maaparanduse valdkonnas;  Parandada kättesaadavust maaparandussüsteemide teostusjooniste digitaalsele andmebaasile ja alustada PTA arhiivides oleva teabe digiteerimist, mis aitab suurendada maaparandusalast teadlikkust ja lihtsustab PTAst maaparandussüsteemide tehniliste andmete ja kooskõlastuste saamist;  täpsustada maaparandusseire metoodikat, mis tagab kvaliteetsemad andmed kuivendatud põllumajandusmaade mullaviljakuse ja maakasutuse muutuse kohta. Tulemuste saavutamist võib mõjutada tegevusteks vajalike ressursside nappus. Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab MeM poliitikat maaparanduse valdkonnas. PTA korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide taotlemist, maaparanduse kooskõlastuste ja tõendusdokumentide taotlemist ja maaparandussüsteemi toimimisega seotud tegevusi, samuti maaparanduse nõuetele vastavuse kontrolli ja järelevalvet. PRIA kaudu toetatakse maaparandusega seotud taristu arendamist ja hoidmist ning keskkonnakaitserajatiste ehitamist. 7.4.3. Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv, % 87 95 95 95 95 Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 95 90 90 90 90 kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust, % Tuulekaeraga saastunud pind, ha21 132275 151000 150000 149000 149000 Paljundusmaterjali tootmisega tegelevate 315 300 300 300 300 ettevõtete arv 21 Riiklikust järelevalvest on kavas loobuda. Edaspidi on andmeallikateks PTA (sertifitseeritud teraviljaseemne kasvatuse põldtunnustamis) ja muul juhul PRIA (kui maakasutajal on toetust vähendatud tuulekaeraga umbrohtumise tõttu). 40 Uute Eestis aretatud ja sordilehte võetud sortide 2 3 3 3 3 arv aastas Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 100 95 95 95 95 kontrollitud tegevusloaga põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest Taimekasvatussaaduste kvaliteedi tagamiseks on oluline kasutada Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid taimesorte ja kvaliteetset seemet ning kahjustajatest vaba ja nõuetekohast taimset paljundusmaterjali. Eesti oludesse sobivate sortide olemasolu eeldab põllumajanduskultuuride ja sortide geneetilise ressursi säilitamist, sordiaretust ning sortide katsetamist. Eesti sordilehes oli 2021. aastal 746 sorti, neist Eestis aretatud põllukultuuride sorte 58, köögiviljakultuuride sorte 24. Lisaks on sordilehes 7 Eesti säilitussorti. Puuviljasorte oli sordilehel 338, neist tuntud puuvilja- marjakultuuri sorte 251 ning Eestis aretatud ja registreeritud puuviljakultuuride sorte 87. 2021. aastal võeti sordilehte ja sordikaitse alla 2 Eestis aretatud uut sorti – suvinisu ´Mireete´ ja hübriidlutsern ´Heiti´. Uute sortide jõudmist sordilehte on oodata ka 2022. aastal, kuna registreerimis- ja majanduskatsetes oli 2020. aastal 5 aretist. Sordi sordilehte võtmiseks peab sort läbima lisaks registreerimiskatsetele ka majandusviljelusväärtuse katsed selleks, et teha kindlaks, kas sordid sobivad Eesti kliima- ja mullastikutingimustes kasvatamiseks. Viimased aastad on nii Eestis kui ka Euroopas näidanud, et majandusviljelusväärtuse katsete tulevik on tihedalt seotud kliimamuutustega. Ilmastik muutub üha ekstreemsemaks ning põua ja veedefitsiidi tingimustes saab peamiseks probleemiks olema katsete säilimine. Teiselt poolt võib katseid ohustada tugev vihmasadu ja tuul, mis võib põhjustada lamandumist. Sordilehte võetavate põllu- ja köögiviljakultuuride liikide puhul tohib turustada vaid sordilehte võetud sordi seemet või paljundusmaterjali. Selleks toimub sortide katsetamine, nõuetele vastavate sortide sordilehte võtmine ja sertifitseerimine ning järelevalve turustamise üle. Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid sorte katsetatakse METK-s, 2021. aastal oli katsetuses 234 sorti 17 liigist, neist 46 standardsorti. Kuigi sortide katsetamine on oluline kliimatingimustesse sobivate sortide arvu suurendamiseks, on teiseks mõjutavaks teguriks õige standardsortide valik ning laiem teave põllumajandustootmises kasutatavate sortide kasutamise kohta. Eestis toodetakse sertifitseeritud seemet järjest enam. 2021. aastal esitas 114 seemnetootjat taotluse 1341 seemnepõllu põldtunnustamiseks kogupinnaga 13 527 ha. 2020. aastal tegutses Eestis 106 seemnekasvatajat, kes esitasid taotluse põldtunnustamiseks 1298 seemnepõllule kogupinnaga 12971,84 ha. 2019. aasta seemnesaagi sertifitseerimise perioodil (01.07.2019- 30.06.2020) oli sertifitseeritud seemnepartii tootjaid (seemne pakendajaid) kokku 82. Põllukultuuride sertifitseeritud seemne tootmise kogused on toodud joonisel 3. 41 60000 50000 51426 47001 40000 38707 38952 38097 32558 33575 30000 29853 30483 29604 27751 23623 20000 13442 13147 14150 10000 11266 10897 11685 0 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 2019/2020 Sertifitseerimisse tulnud kogus (tonni) Sertifitseeritud seemnekogus (tonni) Põldtunnustatud pind (ha) Joonis 3. Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus ja põldtunnustatud pind aastatel 2014– 2019. Allikas: PTA Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2020. aastal 91%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning tasusüsteemi muutmises proovide analüüsimisel. Teraviljaseemne idanevus on hea, üle 90%, kuid probleeme esineb osade kaunviljaseemnepartiide idanevusega. Puhtuse nõuetele vastavate partiide osakaal jõudis 95%-ni. Sertifitseeritud seemnekartuli ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on veel potentsiaalset kasvuruumi. 2021. aastal oli tunnustatud seemnekartuli kasvupind 219,4 ha. Põldtunnustamiseks esitatud pinnast läks praakimisele 5,45 ha. 2020. aastal oli aga tunnustatud seemnekartuli kasvupind 216,8 ha, millest läks praakimisele 2 ha. 2020. aasta saagist sertifitseeriti 2323 tonni seemnekartulit 162 partiist. 2021. aasta saagist sertifitseeriti 2119 tonni seemnekartulit 140 partiist. 2022. aastal oli tunnustatud seemnekartuli kasvupind 223,1 ha. Põldtunnustamiseks esitatud pinnast ei läinud ükski hektar praakimisele ja ka viirusanalüüside analüüsimise tulemusena ei läinud ükski seemnekartuli partii praakimisele. Kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks makstakse viie põllukultuuri sordi ning 55 puuvilja- ja marjasordi kasvatamise eest kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust. 2022. aastal taotles toetust 20 taotlejat 12 641 viljapuu ja marjapõõsa kasvatamise ning 278 hektari põllukultuuride kasvatamise eest summas 101 227 eurot. Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi suurim eesmärk suurendada sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase. Kvaliteetse seemne üheks sambaks on põldtunnustamine. Kui 2020. aastal praagiti 58% ehk 352 ha, siis 2021. aastal on praagitud põldtunnustamise ajal tuulekaera tõttu 242 ha põlde ehk 16%. Tuulekaera tõrjeabinõude 42 rakendamise küsimus on oluline probleem, mis tuleb lahendada nii seemnetootmises kui ka tavatootmises. Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mida peab tõrjuma, kuna see levib kiiresti ning võib põhjustada olulist majanduslikku kahju seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel (saagikadu). Tuulekaeraga saastunud pind järjest väheneb: kui 2020. aastal oli tuulekaeraga saastunud pind 156 173 ha, siis 2021. aastal oli saastunud pind 23 898 ha võrra väiksem ehk 132 275 ha. Lisaks tuleb jätkuvalt tõsta tootjate ja kauplejate teadlikkust ELi taimetervise määrusest tulenevatest nõuetest. Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnikate kasutuselevõtt (ja selle lubamine konventsionaalses aretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete lahendamiseks tuleb panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus kasvatatavate sortide info kogumiseks. Uute aretustehnikate arengutega kaasas käimiseks tuleb aktiivselt osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Järjest olulisem on tootjate keskkonnahoidliku tootmise alane nõustamine. Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab MeM poliitikat sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonnas. PTA tegeleb seemnete sertifitseermise ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega, sordi registreerimise ja –kaitsega, tuulekaera tõrjemeetmete kohaldamisega. Olulisemad teenused METK poolt on seemnete kvaliteedi määramine ning seemnepartiide järelkontrolli katsete läbiviimine ja geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine ning põllumajanduskultuuride sordiaretus. PRIA kaudu toetatakse kohalikku sorti taimede kasvatamist. 7.4.4. Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Kohalike ohustatud tõugu loomade arv (tõuti): Eesti hobune 2517 2620 2630 2640 2640 Eesti raskeveohobune 358 360 360 360 360 Tori TA 591 615 615 615 615 Vana-Tori 25 48 49 50 50 Eesti maatõug 889 840 860 880 880 Kihnu maalammas 386 500 550 600 600 Eesti vutt 2555 9700 9800 9900 9900 2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis kokku 14 tegevusluba omavat põllumajandusloomade aretusega tegelevat juriidilist isikut, neist kaks veiste, kolm lammaste, üks sigade ja kuus hobuste aretusega tegelevat aretusühingut. Lisaks neile on kaks tegevusluba väljastatud vuttide aretusega tegelevatele aretusühingutele, kelleks on Eesti Linnukasvatajate Selts ja MTÜ Eesti Vutt. 43 Aretusühingutele maksti 2022. aastal aretustoetust 4 548 500 eurot tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise eest. Selleks, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude (eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, kihnu maalammas ja eesti vutt) säilimine, makstakse ohustatud tõugu loomade pidajatele alates 2004. aastast Eesti maaelu arengukavast toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. Joonisel 4 on toodud ohustatud tõugu loomade arvud viimasel kümnel aastal. 3 000 2 500 2 000 1 500 1 000 500 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Eesti hobune Tori hobune Eesti raskeveohobune Eesti maatõugu veis* Eesti vutt Joonis 4. Ohustatud tõugu loomade arv * Vaid tõuraamatu A ja B osa lehmad ja tõuraamatu pullid Aretustoetuse praegune tase ja jaotus loomaliigiti on ebaühtlane ega taga kulude hüvitamist riigiabi reeglitega lubatud mahus. Kuigi põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt on järelevalveasutusel kahtluse korral kohustus teostada põlvnemise tuvastamise ekspertiise laboratoorselt, siis praeguse ajani ekspertiiside tarbeks raha eelarvesse ei ole planeeritud ning neid tellitud ei ole. PTA-le tuleb planeerida ressursid põlvnemise tuvastamise laboratoorsete ekspertiiside tellimiseks, kuna see on vajalik väljastatavate põlvnemistunnistuste täiendava usaldusväärsuse tagamiseks Tõuloomade sisseost ei kata tõuaretuse vajadusi, mis seab kahtluse alla eesmärgipärase aretuse suutlikkuse. Tõuloomade importi ei ole võimalik toetada aretustoetusest, kuna seda toetust on aretusühingutel lubatud kasutada vaid tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning põllumajandusloomade jõudluskontrolli tegemiseks ja geneetilise väärtuse hindamiseks ning sama teenuse pakkumiseks põllumajandusloomade aretajatele. Riigiabi reeglite kohaselt on riigil võimalik kompenseerida tõuloomade sisseostmist 30% ulatuses. Aastaid on põllumajandusloomade aretusel lähtutud ühekülgselt vaid toodangu näitajate suurendamisest. Selle tõttu on vähenenud oluliselt veiste karjas püsivuse aeg. Tootmisele ja kaubandusele orienteeritud aretustöö tulemusel on hakatud laialdaselt kasvatama 44 intensiivpidamiseks sobilikke tõuge. Seetõttu on ohtu sattunud kohalikud väärtuslikud geneetilised ressursid. Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise tegevuskava väljatöötamist on alustatud ning see peaks valmis saama 2023. aastal. Tegevuskavas ettenähtavate tegevuste elluviimiseks on vajalik kindlustada piisavad vahendid järjepidevaks loomageneetiliste ressurssidega tegelemiseks. Uuringud ohustatud tõugude loetelusse kantud tõugude populatsioonide olukorra väljaselgitamise osas tuleb läbi viia kõigi nende tõugude osas. Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab MeM poliitikat põllumajandusloomade aretuse valdkonnas. PTA teostab järelevalvet aretuse üle. PRIA kaudu makstakse ohustatud tõugu looma pidamise toetust ja põllumajandusloomade aretustoetust. 7.5. Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Meetme eesmärk on tagada Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõime. Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Põllumajandussektori tootmisteguritulu tööjõu 9722 aastaühiku kohta võrreldes ELi keskmisega (3 a (2021) 93 94 95 95 liikuv keskmine), % Mahetootjate lisandväärtus aasta tööjõuühiku 28 611 22 500 23 000 23 500 24 100 kohta, € 7.5.1. Programmi tegevus – Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime valdkonna eesmärk on tagada Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu 27 963 27597 28284 28991 29716 aastaühiku kohta (kolme aasta liikuv keskmine, FADN) Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja 34 041 35300 36200 37100 38000 kohta Põllumajanduse kui majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates kahekordistunud. Samas aga jääb toodangu väärtus hektari kohta oluliselt madalamaks ELi keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Ka lisandväärtus faktorhinnas hõivatu kohta, mis on oluliselt suurenenud, jääb alla ELi keskmise taseme (Joonis 5). 22 Eurostat seisuga 13.11.2022, Eesti võrdluses EL27 keskmine 45 Joonis 5. Põllumajandussektori lisandväärtus faktorhinnas 3 aasta keskmisena võrdluses Euroopa Liidu keskmisega Andmed: Eurostat, seisuga 13.12.2022 Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne ehk põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb nende kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Samas jäävad brutoinvesteeringud kasutuses oleva maa hektari kohta alla ELi keskmist taset. Eestis tegutseb suur hulk toiduainetööstuse ettevõtteid, kes toodavad kõrge kvaliteediga ja mitmekesist toodangut. Eesti toiduainetööstuse (sh joogitootmise) ettevõtete arv hakkas alates 2011. aastast taas kasvama, ületades nüüd juba majanduskriisi eelset taset (2021. aastal keskmiselt 880 ettevõtet). Kasvanud nõudlus mahetoodete järgi on iga aastaga suurendanud ka mahetöötlejate arvu (2021. aastal 204). Samas on toiduainetööstuse ettevõtetes hõivatute arv aastate jooksul vähenenud (2021. aastal keskmiselt 13 080 hõivatut), mis näitab, et tänu investeeringutele on ettevõtted muutunud efektiivsemaks. Viimastel aastatel on Eestis aina teravamaks muutunud tööjõupuudus. Kuna toiduainetööstuses on tööstusharusid, nt pagaritööstus, lihatööstus, kus kasutatakse veel palju inimtööjõudu, on tööjõupuudus suureks probleemiks ka toiduainetööstusele. Seda probleemi aitaks leevendada investeeringud uutesse tehnoloogiatesse. Toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtted on 70% ulatuses väikesed, 1–9 hõivatuga mikroettevõtted, üle 50 hõivatuga ettevõtteid on 10%. Eesti toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Toidutööstuse probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väikesed tootmismahud ning madal konkurentsivõime. Samuti kaasneb sellega madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks. Ka Eesti suurimad toiduainetööstused on ELi keskmisest väiksemad. Järk-järgult on paranenud toiduainetööstuse ettevõtete loodav lisandväärtus hõivatu kohta, kuid see püsib endiselt üle kahe korra madalamana ELi keskmisest. Seni pole toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks. Investeeringud töötaja kohta jäävad Eesti 46 toiduainetööstuse ettevõtetes võrreldes ELi keskmisega tagasihoidlikuks (Eestis 70% ELi keskmisest). Kuna põllumajandustootmise ja ka toiduainetööstuse investeeringud on turuolukorra muutustele reageerimiseks liiga jäigad, ei suuda nad kuigi kiiresti tootmissuunda turul toimuvatele muutustele reageerimiseks ümber kujundada. Aitamaks kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele, on võimalik taotleda põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetusi. Investeeringutoetustega aidatakse kaasa mikro- ja väikeettevõtjate elujõulisusele, keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate arengule ning koostöös tehtavatele ühistulistelele investeeringutele. Omatoodetud kõrgema lisandväärtusega põllumajandustoodetega on võimalik saavutada kasumi teenimiseks vajalik mastaabiefekt, tagada pidev kaubapakkumine ning arendada välja äritehingute sõlmimise kompetents nii koduturul kui ka välisturgudel. Uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega suureneb konkurentsivõime lisaks siseturule ka välisturgudel. Põllumajandussektori erinevate harude konkurentsivõime tagamiseks ja eelkõige raskustes olevate sektorite toetamiseks on Eestis rakendatud ELi eelarvest makstavaid tootmiskohustusega seotud toetusi loomakasvatus- ning taimekasvatussektoris, kus on nii tootjate kui ka kasvatatavate loomade ja viljeletavate hektarite arv olnud stabiilne või kerges languses. Ka koolikava toetus, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeede, panustab läbi täiendavate turustusvõimaluste põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisse. Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime tõstmiseks rakendatakse investeeringutoetusi tulemuslikkuse parandamiseks, töötlemise toetusi, väikeste põllumajandusettevõtete toetust. Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesilasperede toetust ja mesindussektori sekkumist. Põllumajandusliku turukorraldusmeetmena rakendatakse koolikavade toetust. Lisaks toetatakse nõuandeteenuse toimimist ning tehakse järelevalvet turukorralduse üle. 7.5.2. Programmi tegevus – Põlvkondade vahetus Põlvkondade vahetuse valdkonna eesmärk on tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu põllumajandussektoris. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osatähtsus 17 17 17 17 17 põllumajanduslikes majapidamistes, % Põllumajanduse tööhõivet iseloomustab alates Eesti taasiseseisvumisest pidev vähenemine. Analoogselt teiste arenenud riikidega on probleemiks kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu puudus, spetsialistide, sealhulgas ettevõtete tegevjuhtide keskmise vanuse kriitiline kasv, noorte vähene 47 huvi põllumajandusliku ja toidukäitlemise erihariduse omandamiseks ning põllumajanduse ja toidutööstuse töökohtade madal atraktiivsus noorte silmis. Peamine probleem on noorte vähene huvi põllumajanduse vastu. Ettevõtete juhtide vanuselises struktuuris ületab 65-aastaste juhtide osakaal (26%) noorte juhtide osakaalu (17%), mis viitab otseselt probleemidele põlvkondade vahetuses (Joonis 6). Seega on vajalik põlvkondade vahetuse soodustamisega tuua noori põllumajandussektorisse. Üks võimalus on soodustada põlvkondade vahetust meetmetega, mis aitavad noortel sellesse valdkonda suunduda, tagada nende hoidmise sektoris ning edendada nende kestlikku arengut. Arvestades väljakujunenud põllumajandustootmise struktuuri, on uute ettevõtete loomine sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu. Joonis 6. Alla 40-aastate ja üle 65-aastaste juhtide osakaal põllumajanduslikes majapidamistest Allikas: Eurostat (2016 Farm Structure Survey), SA (2020 põllumajandusloendus) Olulisemad teenused on põlvkondade vahetuse poliitika kujundamine (MeM), mida rakendatakse mh PRIA teenuste kaudu (rakendab toetusi). Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse noore alustava põllumajandustootja toetust ning täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele. Mõlema toetusmeetme eesmärk on hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Noore alustava põllumajandustootja toetusest saavad noored põllumajandustootjad toetust taotleda äriplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. Täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele raames toetatakse noorte põllumajandustootjate sissetulekuid, andes seeläbi täiendavaid vahendeid põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks. 48 7.5.3. Programmi tegevus – Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaalu valdkonna eesmärk on tagada põllumajandustootjate stabiilsed sissetulekud ja riskide maandamine. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Netolisandväärtus faktorhinnas aasta tööjõuühiku 19 536 17100 17425 18000 18550 kohta (3 aasta liikuv keskmine EAA alusel) Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha arv 0 4 4 4 4 põllukultuuride pinnast % Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud koos põllumajandustootmise suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesised kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Põllumajandustootjate sissetulekutele avaldavad olulist mõju hinna-, tootmis-, ilmastiku-, makromajanduslikud ja poliitikariskid. Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused ühes neist tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis põhjustavad ka tootmispotentsiaali hävimist. Eriti ohtlike loomataudide loetelus on kokku 16 haigust, sealhulgas Eestis mets- ja kodusigadel tuvastatud sigade Aafrika katk. Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on vajalik rakendada erinevaid toetusmeetmeid (sh maksuerisusi), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja tootmisriskide puhul. Alates 2015. aastast oleks põllumajandussektori ettevõtjatulu ilma sissetulekutoetusteta negatiivne23 (Joonis 7). Normaalsete riskidega, millel ei ole ulatuslikku mõju, tuleb tegeleda põllumajandusettevõtete igapäevases juhtimises, seejuures on oluline põllumajandustootjate nõustamine ja koolitus. Kindlustatavate riskide maandamisse panustavad ühise põllumajanduspoliitika otsetoetused ja turukorraldusmeetmed ning ka saagi, loomade ja taimede kindlustamine. 23 2022 aasta esialgsetel andmetel (SA seisuga 06.12.2022) oli ettevõtjatulu 247 mln €, ilma toetusteta -31 mln € 49 Joonis 7. Põllumajandussektori ettevõtjatulu koos ja ilma toetusteta 2005–2021, mln eurot Allikas: Statistikaamet, seisuga 13.12.2022 Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendatakse ELis pindalapõhiseid otsetoetusi. Põllumajandusega tegelevatele isikutele makstakse Eestis põhilist sissetulekutoetust jätkusuutlikkuseks kasutatava põllumajandusmaa kohta. Põhilise sissetulekutoetuse jätkusuutlikkuseks taotlejate arv aasta-aastalt väheneb (2021. aastal 14 007 taotlejat), ent taotletava põllumajandusmaa hektarite arv pidevalt suureneb ning oli aastaks 2021 jõudnud 970 290 hektarini. Planeeritav toetuse määr 2023. aastal on 109 eurot hektari kohta. Sellele lisandub ümberjaotav toetus, mille kaudu suunatakse osa otsetoetuste eelarvest väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmetest aitavad sekkumiskokkuost, eraladustamine ja erakorralised meetmed stabiliseerida turgu ja tagada põllumajandustootjatele turuväljundi ja sissetuleku olukorras, kus nõudlus on järsult ja oluliselt vähenenud või põllumajandustoodang on saanud olulisel määral kahjustada või on hävinenud. Saagi, loomade ja taimede kindlustamise toetamise raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Lisaks on põllumajandustootjal võimalik taotleda ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetust, mille eesmärk on taastada põllumajanduse tootmispotentsiaal, mis on kahjustunud loodusõnnetuses, ebasoodsates ilmastikutingimustes või katastroofides. Riskijuhtimismeetmete võtmise soodustamiseks on väga oluline tõsta teadlikkust riskijuhtimise vajalikkusest ja arendada selle rakendamise oskusi. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on MeM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (rakendab toetusi) ja PTA teenuste kaudu. 7.5.4. Programmi tegevus – Ühistegevus ja koostöö Ühistegevuse ja koostöö valdkonna eesmärk on tagada põllumajandustootjate tugev positsioon tarneahelas. 50 Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 102 107 108 109 109 (2020) Põllumajandusühistutesse koondunud 22 22 22 22 põllumajandustootjate osakaal FADNi põllumajandustootjate üldkogumist, % Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad põllumajandussaaduste hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika. Samas on turutõrgete korral Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk raskused võimenduvad kiiremini. Selle põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene koostöö ahela lülide vahel. Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab võrreldes põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni ning riskid kantakse üle nõrgema positsiooniga lülile. Kaubavoogude kaupa vaadates iseloomustab Eesti toidusektorit suhteliselt vähene sidusus. See tähendab, et ka suurematele sektoritele (teravili, liha ja piim) on iseloomulik tooraine eksport, ehkki samas kasutab valdkonna töötlev tööstus sisseveetavat toorainet. Vähe on arenenud ka lühikesed tarneahelad, näiteks otseturundus ning avaliku sektoriga seotud toitlustuses toimiva tarneahela sidusus (koolid ja koolieelsed lasteasutused, vanglad, kaitsevägi jne). Kui Euroopa Liidus on põllumajandusühistute keskmine turuosa 40%, siis Eestis on ühistegevus eri sektorites väga erineval arengutasemel. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem madal (erandina paar suuremat ühistut). Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk: tegutsevad vaid üksikud ühistud, esineb usaldamatust koostööpartnerite vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse. Ühistegevuse edasisel arendamisel on takistuseks põllumajandustootjate vähene usaldus ühistegevuse vastu, ühistegevuse kompetentsi puudumine, ühistute võimetus kaasata kapitali ning puudujäägid ühistute juhtimisstruktuuris. Samuti on endiselt probleemiks ettevõtjate reeglina vähene kogemus ühistegevuses ja seotud traditsioonide puudumine. Põllumajandussektoris on alates 2013. aastast registreeritud üle 50 uue tulundusühistu ning tunnustatud 38 tootjarühma ja üks tootjaorganisatsioon. Tootjarühmad koondavad üle 150 põllumajandustootja ning tunnustatud riikliku kvaliteedikavaga on 2022. aasta aprilli seisuga liitunud 87 põllumajandustootjat. Lühikese tarneahela edendamisele suunatud toetusest on kasu saanud 14 tootjaid koondavat liitu ja ühistut. Ühistegevuse ja koostöö arendamine aitavad tugevdada põllumajandustootjate positsiooni turul, mis saavutatakse mitme erineva toetuse rakendamise abil: tootjarühma loomise ja arendamise toetus, tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus. Need toetused on aidanud kaasa põllumajandustootjate koostöö edendamisele. 51 7.5.5. Programmi tegevus – Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Ekspordivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi valdkonna eesmärk ja oodatav tulemus: Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on välisturgudel konkurentsivõimeline ning Eesti toidu kuvand on positiivne. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Põllumajandussaaduste ja toidukaupade 22 25 20 22 26 kaubandusbilansi defitsiidi langus võrdluses algtasemega (2018), % Kodumaise toidukauba eelistamine toiduostudes, % 74 75 75 75 75 Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja 29 15 14 16 19 toidukaupade ekspordi väärtuse kasv võrdluses algtasemega (2018), % 2021. aasta detsembris allkirjastas maaeluminister visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“, mis kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii koduturul kui ka välisriikides. Toidusektori jätkusuutlikuks arenguks seatakse dokumendis järgmised eesmärgid – Eesti toidul on hea maine nii sise- kui välisturul, tarbija teeb teadlikke valikuid ning sektori ettevõtted on aktiivsed eksportijad. Nõudlus toidu järele maailmas üha kasvab ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile on üha kõrgemad. Eestil on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisele, mis aitaks suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riik on panustanud eksportööridele kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamisse. Kolmandate riikide turgude avamisel on väga tähtis osa Eesti taime- ja loomatervise ning toidujärelevalve toimival korraldusel, samuti tihedatel diplomaatilistel suhetel, mis saavutatakse läbi kõrgetasemeliste kohtumiste. Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab aastaid 200-300 miljoni euro suurune negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis viitab toiduainetööstuste suhtelisele mahajäämusele ja töötleva tööstuse mahu nappusele teatud kaubagruppides. Eesti impordib võrreldes ELi keskmisega suhteliselt palju valmistooteid ja vähem vahetooteid edasiseks töötlemiseks, samas aga ekspordib suhteliselt palju vahetooteid edasiseks töötlemiseks teistesse riikidesse (Joonis 8). 52 1 781 2 000 1 631 1 620 1 546 1 542 1 507 1 490 1 472 1 443 1 419 1 402 1 366 1 246 1 207 1 182 1 500 1 154 1 134 1 121 1 082 1 079 1 038 868 867 847 845 831 778 1 000 500 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 -201 -261 -265 -268 -283 -500 -309 -361 -359 -392 -1 000 Eksport Eesti päritolu kaupade eksport Import Defitsiit Joonis 8. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus Eestis 2013–2021, mln € Allikas: Statistikaamet Madal töötlemisvõimekus avaldub selgelt tegevusalade kaupa – Eesti on teravilja netoeksportija, aga töödeldud teraviljatoodete netoimportija; elusloomade netoeksportija, aga liha netoimportija. Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osakaal ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest ilma neile täiendavat lisandväärtust andmata. Ekspordi sihtriikide arv on ettevõtjate aktiivse uute turgude otsingu ja riigi poolt avatud sihtturgude abil ajas järjepidevalt kasvanud, samas pool ekspordimahtudest suundub kolme lähiriiki – Soome, Lätti ja Leetu. Tooraine suurem kohapealne väärindamine annab ka stabiilsema eksporditulu ettevõtjatele. Tooraine hinnad on maailmaturul volatiilsed ja eksportööride sissetulek seetõttu kõikuv. Riigi jaoks tähendab omamaiste põllumajandussaaduste kohapealne väärindamine ühtlasi suuremat panust tööhõivesse ja maksutulude laekumisse. Mida laiem on seejuures ligipääsetavate sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk. Kaubamärgiga tarbijatoodete ekspordi eripära on see, et erinevalt toorainest ja vahetoodetest on valmistoodete turundusse vaja üldjuhul rohkem investeerida. Lõpptarbijatele mõeldud kaubad nõuavad keerukamaid turule sisenemise strateegiaid, erinevalt toorainest, mis müüakse börsikaubana. Tugeva konkurentsi tingimustes ja geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel valmistoodetega läbilöömise eelduseks on seetõttu toidusektori eksportööride tugev müügivõimekus. Eesti ettevõtete tagasihoidlik müügi- ja turunduskompetents on uutele turgudele sisenemist pärssiva tegurina välja toodud ka erinevates analüüsides. Ettevõtete müügi- ja turunduskompetentside tõstmiseks alustas 2021. aastal toidusektori müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm, mis kestab 2024. aasta kevadeni. Programmi eesmärgiks on põllumajandustootjate ja töötlejate ekspordialaste 53 kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste arendamine erinevate infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside ja ettevõtete juhendamiste abil. Ka koduturul tuleb põllumajandustootjatel konkurentsivõime tõstmiseks keskenduda senisest enam toodete kvaliteedile ja selle esile toomisele. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade arendamisel oluline roll tootjate positsiooni parandamisel tarneahelas. 2022. aasta seisuga on Eestis tunnustatud 2 riiklikku kvaliteedikava – „Rohumaaveise liha tootmine“ ja „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja –lammas“ – mis keskenduvad rohumaal kasvatatud loomade liha tootmisele. Lisaks on registreeritud ka 2 Euroopa Liidu geograafilise tähisega toodet – piiritusjook Estonian vodka ja kohupiimajuust Sõir. Alates 2013. aastast on Eesti maaelu arengukavast olnud võimalik taotleda toetust toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamiseks. Kuigi seni on Eestis kvaliteedikavade võimalusi pigem tagasihoidlikult kasutatud, on oluline toetada kvaliteedikavade arendamist, julgustada tootjaid kvaliteedikavadega ühinema ning tõsta laiema avalikkuse teadlikkust kvaliteedikavade olemusest. Kvaliteedikavade toetamine on oluline tegevus ka uuel ÜPP rahastusperioodil. Visioonidokument „Eesti toit 2022-2025“ seab koduturul fookusesse tarbija, et tõsta nende teadlikkust tarbimisotuste tegemisel ning kujundada kohaliku toidu mainet läbi erinevate ürituste. Kohaliku toidukultuuri väärtustamisse panustavad mitmed projektid nagu avatud talude päev, avatud kalasadamate päev, avatud toiduainetööstuste nädal, Eesti toidupiirkonna valimine ja Eesti toidu kuu korraldamine. Tarbijate seas on oluliseks sihtgrupiks lapsed ja noored, kellest kujuneb uus põlvkond teadlikke tarbijaid. Planeeritud on mitmed haridusliku sisuga programmid, mida haridusasutustes läbi viiakse. Tarbijate kasvav tähelepanu toidu ohutusele, loomade heaolule, tooraine kasvukeskkonna puhtusele ja tootmisega kaasnevatele keskkonnamõjudele muudab üha olulisemaks faktidele tugineva kuvandiloome. Tarbijatele oluliste parameetrite muutmine nähtavaks annab nii ettevõtetele kui ka Eesti toidule laiemalt täiendava kvaliteedigarantii. Seda peab toetama tõhus järelevalvesüsteem, mis on usaldatav ka kõige nõudlikumatel tarbijaturgudel. Samuti ei saa globaalses majandustegelikkuses eksport areneda liberaalse kauplemiskeskkonnata, mille kindlustamine nõuab Eestilt rahvusvahelist ja ELi tasemel tehtavat koostööd ja kohalolekut. Eesti toit on hinnatud, kui selle järele valitseb kodu- ja välisturgudel kõrge nõudlus, mis põhineb teadlikult kujundatud tugeval mainel, ning kogu tarneahelas saadakse toidu ja teiste saaduste eest õiglast hinda, mis tagab piisava sissetuleku ahela kõigile lülidele. Olulisemad teenused on MeM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste rakendamine) ja PTA (turgude avamine) teenuste kaudu. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse suurendamiseks ning eesti toidu positiivse kuvandi hoidmiseks nii siseturul kui eksporditurgudel rakendatakse turuarendustoetust, teavitamis- ja müügi edendamise toetust, ning avatakse uusi eksporditurge. 7.5.6. Programmi tegevus – Mahepõllumajandus Mahepõllumajanduse valdkonna eesmärk on tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. 54 Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Tunnustatud ettevõtete arv 2510 2400 2400 2400 2400 Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu 13 11 12 12 12 regulaarselt (vähemalt kord nädalas) (%) (2020) Mahepõllumajandussektor on Eestis viimastel aastatel järjepidevalt arenenud. 2021. aasta lõpuks oli mahepõllumajanduse registrisse kantud 2043 mahetootmisega tegelevat ettevõtet ja 229 400 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab ligikaudu 23% Eesti põllumajandusmaast. Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur osatähtsus. 2021. aastal oli 64% mahepõllumajandusmaast rohumaa. Viimastel aastatel on rohumaade osakaal hakanud vähenema ning külvipinna osakaal kasvama. Kõige enam kasvatatakse teravilja, kaunvilja ja tehnilisi kultuure. Teraviljadest kasvatati kõige enam kaera ja nisu, kaunviljadest põlduba ja põldhernest ning tehnilistest kultuuridest rapsi ja rüpsi ning kanepit. Maheloomakasvatusega tegeles 2021. aastal 1111 mahetootjat. Kõige enam peeti lihaveiseid ja lambaid. Mahepiimalehmade arv oli 2021. aastal 1942, võrreldes 2021. aastaga suurenes see 7%, mis moodustab Eesti piimalehmadest ligikaudu 2%. Mahepiima järele on küll nõudlust, aga praegu on suurematel piimatootjatel karjatamise nõude tõttu keeruline mahetootmisele üle minna. Iga aastaga kasvab ka mahetoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtete arv, keda oli 2021. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 467. Eesti mahetoodete eksport vähenes veidi võrreldes 2019. aastaga. Kokku eksporditi Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul 2021. aastal mahetooteid ligikaudu 29 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem, ligi 12 miljoni euro väärtuses eksporditi teravilja. Mahetoidukaupade ja -jookide müügikäive koos otsemüügiga oli 2020. aastal EKI arvutuste kohaselt vähemalt 76,5 miljonit eurot. Sellest 30% ehk 23,0 miljonit eurot moodustas kodumaine mahetoidukaupade ja -jookide müügikäive ning ülejäänu (70%) importmahetoodete müügist saadud tulu. Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal toiduainete jaemüük spetsialiseerimata kauplustes alkohoolseid jooke ja tubakatooteid arvestamata 1,8 miljardit eurot. Sellest mahetoodete osa oli EKI andmetel 4,3%. Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja turustusskeemide arendamisele. Mahetoitu pakkuvate ja toidu valmistamiseks mahepõllumajanduslikke tooteid kasutavate toitlustusettevõtete arv on hakanud suurenema. Järjest enam kasutatakse mahetooteid lasteasutuste toitlustamisel. Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist. Toetuse peamised eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuse suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele üle Eesti. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse 55 lastele toidu valmistamiseks igas kuus vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ja kelle toitlustaja on sellest PTA-d teavitanud. Toetus on suurendanud haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu. Kui 2021/2022 õppeaastal pakuti mahetoitu 45 haridusasutuses, siis 2022/2023 õppeaastal on mahetoitu pakkuvate haridusasutuste arv suurenenud 107-ni. Järgnevatel aastatel tuleb toitlustamise valdkonnale jätkuvalt tähelepanu pöörata. Mahepõllumajandussektori kiire areng toob kaasa järelevalve kasvu PTAle. Siiani on suudetud tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus nii kohalikul turul kui ka välismaal. Eesti mahetoodete usaldusväärsuse ka tulevikus aitab tagada senisest tõhusam järelevalve. Isikud (füüsilised või juriidilised), kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega, peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Kontrolle tehakse vähemalt kord aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist. Olulisemad teenused on MeM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste rakendamine), PTA (järelevalve) teenuste kaudu. Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetust, tehakse järelevalvet mahepõllumajandustootjate ning mahekäitlejate üle. 7.6. Meede – Maa- ja rannapiirkonna arendamine 7.6.1. Programmi tegevus – Maa- ja rannapiirkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond. Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik (2021) (2023) (2024) (2025) (2026) Maapiirkonnas elavate 21–40-aastaste noorte osatähtsus sama vanusegrupi noorte 27,52 27,76 27,76 27,76 27,76 üldarvus, % (Statistikaamet, RV0240) Maapiirkonnas töötavate inimeste arv põhitöökoha asukoha alusel (Statistikaamet, 186 000 179 900 180 000 180 000 186000 TT210) Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha 28,4 27,4 27,4 27,4 27,4 alusel, % (Statistikaamet, TT210) Maaelu ja kohalik kogukond Maaelu ja kohaliku kogukonna valdkonna eesmärk on luua maapiirkonda uusi, kestlikke töökohti ja kaasata maapiirkonna elanikkonda kohaliku arengu strateegiaga. “Maaelu ja kohalik kogukond“ sisaldab kolme alamtegevust, mis on järgmised. 56  Maapiirkonnas ettevõtluse arendamisse suunatud investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks ja selle kaudu uute kestlike töökohtade loomiseks, sh majandustegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.  Leader-tüüpi kohalikul algatusel põhineva lähenemisviisi rakendamine.  Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ÜPP võrgustik) tegevused, näiteks kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD/Leader) meetme võrgustikutöö korraldamine, maaelu arendamise näidete kogumine ja levitamine ning koostöö piiriüleste organisatsioonidega, sh osalemine Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) töös. Aktiivseid inimesi motiveerib maal elama ja tegutsema eneseteostamist võimaldav elu- ja ettevõtluskeskkond, elukohalähedaste ja kõrgemat lisandväärtust pakkuvate töökohtade saadavus, sotsiaalselt aktiivne ja tugev kogukond, elu- ja ettevõtluskeskkonna hea ja ligitõmbav kuvand, vajaduspõhiste teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning turvaline elukeskkond. Maa- ja rannapiirkonna arengu puhul on olulisteks näitajateks maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja tööhõive määr (Joonis 9). 200 28% 30% 27% 180 24% 22% 22% 22% 25% 160 21% 20% 20% 140 Hõivatud, tuhat 20% 120 100 179.6 15% 186 162.2 150.6 80 147.6 147.6 144.7 142.8 134.3 132.2 130.8 126.3 10% 114.8 60 99.4 99.1 93.1 91.3 90.7 40 5% 48.5 47.4 46.8 45.3 45.3 43.2 33.2 35.6 39.1 20 0 0% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Maapiirkonnas töötavate inimeste arv sh maapiirkonna elanikud sh linnapiirkonna elanikud Osakaal kogu hõivatute arvust Joonis 9. Maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja osakaal kogu hõivatute arvust põhitöökoha asukoha alusel. (2020) Allikas: Statistikaamet, TT234 Maapiirkonnas varasemalt domineerinud põllumajanduslike ettevõtete panus tööhõivesse on viimastel kümnenditel prognoositavalt vähenenud. Maamajandus on kohanenud ning muutunud oluliselt mitmekesisemaks tänu erinevates valdkondades tegutsevate tootmis- ja teenindusettevõtete osakaalu kasvule ja aktiivsete kohalike kogukondade kiirele arengule (Joonis 10). Samas inimeste sissetulekud maapiirkonnas on keskmiselt madalamad ning hea palgaga töökohti napib. Üldise rahvastiku vananemise tõttu on tekkinud olukord, kus tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui 57 linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus 28.2 37.6 Haridus 7.2 Ehitus 7.4 Põllumajandus, metsandus 12.7 26.5 Avalik haldus ja riigikaitse 12.9 Veondus ja laondus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 14.4 21.0 Teadus- ja tehnikaalane tegevus 17.2 20.3 Majutus ja toitlustus Muud tegevusalad Joonis 10. Hõivatute arv maa-asulates tegevusalade kaupa (2018) Allikas: Statistikaamet, TT0203 Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade tekkeks ja kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meedet. Maaelu arendatakse ka Leader meetme abil. Senised tulemused nende programmide ja meetmete rakendamisel on olnud head. Ettevõtjate ja kogukondade huvi programmides pakutavate võimaluste vastu on suur, mida näitab esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate töökohtade ja kohalike kogukondade omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv. Riskid, mille maandamisega tuleb tegeleda maaelu ja kohaliku kogukonna tegevuste puhul, on peamiselt seotud prognoositud tulemuste saavutamise tagamisega, toetatavate projektide sisulise hindamisega ja tegevuste suunamisega olulist mõju loovale sihtrühmale. Leader-lähenemise eelisteks võrreldes sekkumistega, kus eesmärgid ning suunad määratakse ühiselt kogu rakenduspiirkonnale, on otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale toomine ning piirkondlike eripärade (piirkonna potentsiaal, ressursid, võimalused) parem arvestamine. Maaelu ja -ettevõtluse edendamisega tegeleb 26 kohalikku Leader-tegevusgruppi (Joonis 11), mille tegevuspiirkonnad katavad kogu Eesti maapiirkonna. 58 Joonis 11. LEADER tegevusgrupid Maamajanduse jõukuse tõstmiseks arendatakse kohalikku ettevõtlust. Kestliku ja mitmekesise elukeskkonna loomiseks ja tagamiseks panustatakse kohaliku piirkonna spordi- ja vabaaja- tegevustesse, kultuuri- ja looduspärandi säilitamisse, töökohtade loomise ning internetiühenduse ja muude teenuste kättesaadavuse parandamisse. Leader-lähenemise puhul on oluliseks läbipaistvus nii taotlemisel kui ka hindamisel. Tänu pikaajalisele rakendamisele (läbi mitme programmiperioodi) on kohalikel tegevusgruppidel olemas kompetents piirkonna eripärade rakendamisel, strateegiate koostamisel, ettevõtjate ja organisatsioonide nõustamisel ning abistamisel piirkonna arendamisel. Tänu eeltoodule on Leader meede rakendunud edukalt. 2022. aasta lõpu seisuga on kasutatud 91% planeeritud eelarvest. Seejuures on välja makstud üle 80% programmiperioodi jooksul määratud toetusest. Leader lähenemise kaudu arendatakse tegevuspiirkonnas erinevaid sektoreid (48% toetuse saajatest tuleb kolmandast sektorist). Piirkonna arendamisel on tähtsal kohal inimeste kaasamine ning koostöö – ligi 70% Leader toetuse saajatest on esmakordsed toetuse saajad. Lähtudes kohaliku arengu strateegiast on täiendavalt võimalik suunata rahalisi vahendeid tegevuspiirkonnas valukohaks olevatesse valdkondadesse ning samuti ka piirkonna mootoriks olevatesse tegevustesse. Seda näitab ka olukord, kus 56% heaks kiidetud projektidest on defineeritud kui piirkondliku eripära projektid. Kohaliku elu viivad edasi just piirkonnas tegutsevad väikesed ettevõtted. Tänu Leaderile on paljud neist saanud tuge, et edendada ja laiendada enda tegevust. Ligi 70% toetust saanud ettevõtjatest on mikroettevõtjad, kes loovad maapiirkonnas töökohti. 59 ÜPP võrgustiku tegevuse peamine eesmärk uuel perioodil on parandada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2023-2027 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade kaasatust, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid ÜPP poliitikast ning aidata kaasa uuendusmeelsuse edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja maapiirkonnas. Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks mh kogutakse, koondatakse ja levitatakse häid tavasid, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida koostööpartnereid ning osaletakse innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline roll ka avalikkuse teavitamisel ja informeerimisel. Finantsinstrumendid Finantsinstrumentide valdkonna eesmärk on tagada põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ning maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele parem juurdepääs kapitalile. Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära arvestavaid rahastamisvahendeid. Erakapitali kaasamist soodustavad rahastamisvahendid aitavad korvata ajutist rahavoogude puudujääki ning parandada ettevõtjate likviidsust. Finantsinstrumentide kaudu saab toetada erinevate arengueesmärkide saavutamist ning tagasi laekuvat raha saab uuesti kasutada investeeringute tegemiseks. Tootlike investeeringute rahastamisel tuleks eelistada finantsinstrumente, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse põllumajandus- ja toiduainesektoris ning maamajanduses. Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele. Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Kapitalile ligipääsu piiratus tuleneb eelkõige krediidiasutuste tegevuse maksimaalsest optimeeritusest, st võimalusel tegelevad nad võimekate klientidega, kes tegutsevad majanduse mõttes olulise mahuga ja stabiilses ettevõtlusvaldkonnas. Pankadel on suuremates majandusvaldkondades paremad teadmised turutrendidest, seega suudavad nad riske paremini hinnata, mis omakorda väljendub madalama riskisuse tõttu intressi suuruses. Tulenevalt laenutoote madalatest intressimääradest ei ole krediidiasutused väga altid võtma lisariske, mistõttu on neil selged nõuded (kasumlik tegevusajalugu, tugev rahavoog, piisavad tagatised), mille täitmata jätmisel kliendile laenu ei väljastata. Tavaliselt on pikaajalise ärilise ajalooga ja väärtuse poolest paremate tagatistega suurettevõtted. Negatiivses võtmes mõjutab eeltoodu eelkõige alustavaid ettevõtteid, millel on lühike tegutsemisajalugu ja puuduvad piisavad tagatised pangalaenu saamiseks, ning kasvavaid ettevõtteid, millel on keeruline saada laenu, kuna pangad annavad seda pigem ulatuses, mida ettevõtte olemasolevad rahavood võimaldavad. Need ettevõtted võivad vajada vastavalt ettevõtluse iseloomule, kas riskikapitali investeeringuid, laene või tagatisi. Kapitalile ligipääsu piiratus võimendub eriti maapiirkondades uusi töökohti loovate alustavate ettevõtete puhul. Finantsinstrumentide rakendamine on läinud plaanipäraselt. Kuid turutõrge vastavates sektorites on tunduvalt suurem kui finantsinstrumentide rakendamiseks kavandatud eelarvelised vahendid, 60 seega on oluline jätkata finantsinstrumentide rakendamisega ka ÜPP strateegikava raames, toetades ettevõtteid täiendavalt digi- ja rohepöörde elluviimisel. Ettevõtjate huvi ja vajadus on finantstoodete (mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen ning pikaajaline investeerimislaen) vastu olnud senini suur ning täiendavalt on planeeritud rakendada ka käibekapitali laenu, mis võimaldab lahendada lühiajalisi või sesoonsusest tekkinud takistusi kapitali leidmisel. Finantsinstrumentide rakendamisel on riskiteguriks välja laenatud raha tagasilaekumine. Programmi tegevusse panustavad teenused Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on maaelu ja kohaliku kogukonna ning finantsinstrumendi poliitika kujundamine ning toetus investeeringuteks majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mitte-põllumajandusliku tegevuse suunas, LEADER toetus, finantsinstrumentide rakendamine. 61 KÄSKKIRI 27.01.2023 nr 19 Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026” kinnitamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel. 1. Kinnitan programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026” (lisatud) ja programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026” rahastamiskava (lisatud). 2. Avaldada programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026” ja programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026” rahastamiskava Maaeluministeeriumi veebilehel. Saata: Maaeluministeeriumi osakonnad, Rahandusministeerium (elektrooniliselt). (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: Lisa 1 programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2026” Lisa 2 programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2022–2026” rahastamiskava Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel