dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Kantsleri põhitegevuse käskkiriAvalik

Kordade kehtetuks tunnistamine

Rahandusministeerium · 27. jaanuar 2023
Viit
6
Registreeritud
27. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Kantsleri põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-6 Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-6/2023
Vastutaja
Liina Värs (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja arendusosakond)

Failid

  • 📎6 27.01.2023 Kantsleri põhitegevuse käskkiri.asice3040 KB

Sisu (failidest)

Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 1/12 personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4 Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36 personaliosakond Rahandusministeeriumi kantsleri 31.01.2007. a käskkirja nr 17 lisa 38 Rahandusministeeriumi kantsleri käskkirja nr <DataType_25690548_3_1 /> sõnastuses RAHANDUSMINISTEERIUMI PERSONALIPOLIITIKA RAAMDOKUMENT 2017- 2020 Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) personalipoliitilised valikud põhinevad organisatsiooni missioonil, visioonil ja väärtustel. Käesolev dokument sätestab põhimõtted, mille alusel organisatsioonis inimeste juhtimisega seonduvaid otsuseid vastu võetakse ning ellu viiakse. Eesmärk on kujundada ühtsed arusaamad igapäevaseks juhtimispraktikaks. Personalipoliitika elluviijaks on RM juhid. RM personalipoliitika eesmärgiks on arengukavas sõnastatud strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalik ja pigem väikesearvuline, kuid hästi tasustatud, püsiv ja efektiivne töötajaskond. Ametnikke ja töötajaid (edaspidi töötajad) koheldakse samadel üldpõhimõtetel, arvestades erinevusi, mis tulenevad avaliku teenistuse seadusest. 1. ÜLDPÕHIMÕTTED JA -JUHTIMINE 1.1 Personalijuhtimise põhieesmärgiks on toetada arengukava elluviimist, mille eelduseks on kompetentsed ja motiveeritud töötajad. Personalijuhtimise all mõistetakse RM-is järgmisi valdkondi: inimeste juhtimine, organisatsioonikultuuri arendamine, personali planeerimine, värbamine ja valik, töötasustamine, kompetentside arendamine, hindamine ja koolitus, tõhus sisekommunikatsioon, töösuhted ning töötervishoid ja -ohutus. Igal aastal vaadatakse üle personalijuhtimise valdkondlikud eesmärgid ja mõõdikud, mis on sihiks nii juhtidele kui personaliosakonnale (vt lisa 1). 1.2 Arengu- ja tegevuskavas on määratletud RM strateegilised eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Sellest tulenevalt seab vahetu juht igale töötajale arenguvestlustes konkreetsed eesmärgid ning määratleb tegevused, mille kaudu töötaja panustab strateegiliste eesmärkide saavutamisse. 1.3 Kõikide tasandite juhid viivad ellu kokkulepitud personalipoliitikat, personaliosakonna roll on eestvedav, nõustav ja toetav. Igalt töötajalt ootab RM organisatsiooni väärtuste ja personalipoliitika põhimõtete järgimist. 1.4 RM-i ootused juhtidele: 1.4.1 on eestvedaja ning loob professionaalse toimiva meeskonna; 1.4.2 toimetab personaliküsimused tõhusalt, kvaliteetselt, tasakaalukalt ja õiguspäraselt; 1.4.3 lahendab kohe ja efektiivselt esilekerkivad probleemid; 1.4.4 toetab töötulemuste saavutamisel ja tasustab vastavalt tulemustele; 1.4.5 kaasab töötajaid ning innustab neid saavutama parimaid tulemusi; 1.4.6 annab tagasisidet nii arenguvestlustel kui ka igapäevase töö käigus, tunnustab hea töö ja saavutuste eest avalikult. Negatiivne tagasiside antakse konstruktiivses vormis ja nelja-silma vestlusel; 1.4.7 väärtustab korrektset ja õigeaegset infojagamist, sh vastutab osaletud koosolekutel arutatud teemade Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 2/12 personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4 Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36 personaliosakond (näit. juhtkonna otsused ja nende selgitused) ning muu organisatsiooni kui tervikut puudutava info jõudmise eest oma alluvateni; on proaktiivne oma vastutusvaldkonna teemade kommunikeerimisel avalikkusele ja organisatsioonile; 1.4.8 on avatud paindlike töövormide rakendamisele (projektipõhine, paindlik ja/või osaajaga tööaeg, distantstöö jmt) ja arvestab selle juhtimise eripärade ja kvaliteedieeldustega. 2. PERSONALI PLANEERIMINE, VÄRBAMINE JA VALIK 2.1 Personali planeerimise eesmärgiks on optimaalne kulude ja töötajaskonnale seatud kvalifikatsioonieelduste tasakaal. Organisatsiooni personali planeerimisse annavad sisendi kõikide tasandite juhid. 2.2 Teenistuskohtade planeerimisel ning töötajate värbamisel ja valikul arvestatakse organisatsioonis kokku lepitud kompetentsuse kriteeriume (teenistuskohtade põhiprofiilide kaupa) haridusele ja kogemustele. Ilma eelneva valdkondliku töökogemuseta töötajate värbamist kaalutakse pigem üksikjuhtudel (soovitavalt mitte rohkem kui hinnanguliselt 10% üksuse töötajaskonnast). Personali planeerimisel lähtub juht põhimõttest, et mida rohkem on üksuse vastutusel RM põhifunktsioone ning vähem tehnilisi ülesandeid, seda suurem on kogenud spetsialistide osakaal üksuses. Kompetentse tööjõu värbamise eesmärgil on klassikalisele värbamispraktikale ja töövormide rakendamisele alternatiivideks projektimeeskondade ja paindlike töövormide rakendamine. 2.3 Vabade teenistuskohtade täitmisel kaalutakse esimeses järjekorras alati sisekonkurssi, avaliku konkursi korral on RM töötajatel alati võimalus kandideerida vakantsele teenistuskohale ning võrdsete tulemuste korral eelistatakse sisekandidaate. 2.4 RM peab oluliseks tihedaid suhteid kõrgkoolidega ning võtab igal aastal praktikale tudengeid nii põhi- kui ka tugivaldkondadesse. 3. TÖÖTASUSTAMINE JA MOTIVATSIOON 3.1 RM-i palgapoliitika ning -süsteem põhinevad organisatsiooni valdkondade ja protsesside strateegiliste võimekuste (vt lisa 4) ning strateegilise mõjuga teenistuskohtade (vt lisa 3) eristamisel, samuti individuaalse töö tulemuslikkuse hindamisel ja arvestamisel. 3.2 RM seab läbi palgapoliitika sihiks: 3.2.1 hoida strateegilistel teenistuskohtadel olevaid tippspetsialiste organisatsioonis ja tagada nende töö tulemuslikkus; 3.2.2 omada võimekust ja paindlikkust kõrgendatud turunõudlusega positsioonidesse värbamisel; 3.2.3 olla tööandjana atraktiivne sobivate oskuste ja omadustega töötajate värbamiseks. 3.3 RM personaliga seonduvatest kuludest suunatakse enamik vahenditest põhipalkadesse. 3.4 RM põhipalkade üldine tase kujuneb tööjõuturu olukorra võrdleva analüüsi põhjal (sh koostab personaliosakond kord aastas RM põhipalkade võrdluse kogu palgaturuga ja tutvustab seda juhtidele), lähtudes teenistuskohtade gruppide võrdlusest tööjõuturuga ja eelarvelistest võimalustest. 3.5 Töötaja individuaalne põhipalk kujuneb RM palgajuhendis määratletud palgaastmestiku alusel, võttes arvesse valdkonna ja teenistuskoha strateegilisust, töö keerukuse astet ja vastutuse ulatust, töötaja töösooritust (sh tööeesmärkide täitmine ja kompetentsid), töö tulemuslikkuse stabiilsust, ametialase pädevuse kasvu ja kompetentside arengut ning põhjendatud juhtudel ka spetsiifiliste oskuste defitsiiti tööjõuturul. 3.6 Preemia maksmise võimalust kasutatakse organisatsiooni strateegiliste võtme-ülesannete ja ka kitsamate valdkondlikult prioriteetsete projektide silmapaistva ja väga hea elluviimise eest. Samuti premeeritakse erandkorras põhitööl tehtud märkimisväärse lisapingutuse eest (töömahu ajutise ja olulise intensiivsuse tõusu korral). Preemiaga tasustatakse reeglina vahetult pärast projekti lõppu. 3.7 Oluliseks eelduseks on, et RM põhivaldkondade töötajate üheks arvestatavaks motivaatoriks on huvitav töö, mis võimaldab panustada riigi arengu seisukohalt olulistesse otsustesse ja osaleda vastavates Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 3/12 personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4 Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36 personaliosakond protsessides. Teenistujate motivatsioonil on oluline roll arendustegevustel - vastavalt võimalustele koolitusprojektid (sh rotatsioon ja stažeerimine). RM pakub ka sportimisvõimalusi asutuse ruumides, tööandja kulul tervisepäevade ja lapsevanemale kooliaasta alguse puhul ühe vaba päeva võimaldamist. Soodustusena pakub RM ka võimalust kõigil teenistujatel võtta põhipuhkust tööpäevades (v.a seadusest tulenev kohustus 14 kalendripäeva katkematu põhipuhkuse kasutamise osas). Rohkem kui nädala kestva puhkuse korral arvestatakse puhkusepäevade hulka ka tööpäevade vahele jäävad laupäevad ja pühapäevad. 3.8 Motivatsiooni seisukohalt on oluline nii see, et juhid tunnustavad oma meeskonna liikmeid hea töö ja suurepäraselt lõpetatud projektide ja muude saavutuste eest avalikult kui ka kaastöötajate tunnustamine oma kolleegide poolt. 4. KOOLITUS JA ARENDAMINE 4.1 Töötajate kompetentsuse hindamise ja arendamise eest vastutavad kõikide tasandite juhid. Lisaks igapäevasele tagasisidele antakse töösoorituse ja arenguvajadustega seonduvat arenguvestluste käigus, kus lepitakse kokku järgmise perioodi tööeesmärgid ja nende eduka täitmise eelduseks olevad koolitus- arendustegevused. 4.2 RM hindab töötajaid, kes väärtustavad pidevat enesetäiendamist, rakendavad uusi teadmisi, oskusi ja vilumusi oma töös ning arendavad ka teisi teenistujaid neid juhendades (sh mentorid), oma teadmisi edasi andes ja sisekoolitusi läbi viies. 4.3 RM tasub tööalase koolituse kulud (vt täpsemalt RM koolituspõhimõtete töökorras) ning abistab töötajaid koolitusinfo hankimisel. Samuti toetab RM töötajaid stažeerimisvõimaluste leidmisel, eesmärgiga pakkuda alternatiivi tavapärasele koolitusele. 4.4 Uue töötaja sisseelamise hõlbustamiseks rakendab RM mentorsüsteemi, mille eesmärk on aidata kaasa organisatsiooni efektiivsuse tõusule läbi eduka sisseelamise organisatsiooni ja konkreetsesse ametisse. 4.5 RM peab oluliseks sisemisi liikumisi nii ministeeriumisiseselt kui ka valitsemisalas. Eesmärk on kasutada sisemisel värbamisel tõhusalt ära organisatsioonisisest teadmust. Teisalt annab see töötajaile võimaluse professionaalseks arenguks ning tööalaseks edenemiseks kas siis horisontaalselt või vertikaalselt. 4.6 Töötajate karjäärialase potentsiaali määratlemine toimub arenguvestlustel. 4.7 Oluline on, et liikumisi soodustavad kõikide tasandite juhid, olles avatud kuulama töötajate arengu ja karjääriga seotud huvisid ning toetama vastavat arengut, mis on kooskõlas organisatsiooni vajaduste ja võimalustega. Juhid toetavad organisatsioonisisest mobiilsust, vahetades vastavat infot omavahel. Personaliosakond aitab korraldada sisekonkursse (sh valitsemisalasiseseid), samuti kogub ja jagab liikumissoovide kohta infot. 4.8 RM soosib ja toetab praktilist õppeotstarbelist tegevust (sh töötaja ajutist üleviimist teisele teenistuskohale RM-is, valitsemisalas või muus institutsioonis, kus ta täidab eelnevalt kindlaks määratud ja ajaliselt piiritletud tööülesandeid. 4.9 Toetame RM esindatust EL institutsioonides (nii töö- kui praktikakohtade täitmisel) läbi kandidaatide esitamise Eestile olulistes valdkondades. RM juhtkond teeb vastavad otsused strateegilistest prioriteetidest lähtuvalt. Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 4/12 personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4 Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36 personaliosakond 5. SISEKOMMUNIKATSIOON 5.1 Ministeeriumisisese kommunikatsiooni peamine eesmärk on toetada organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamist, tagades töötajatele tööks vajaliku informatsiooni olemasolu ja õigeaegse kättesaadavuse. Sisekommunikatsioon on osa RM-i juhtimisest, mille eest vastutavad kõikide tasandite juhid. Sisekommunikatsiooni nõuniku roll on nõustav ja toetav. Oluline on teavitada töötajaid RM-i tegevustest, jagada tunnustust tehtud töö eest ning säilitada ja arendada organisatsiooni identiteeti. 5.2 Info jagamisel lähtume põhimõttest, et informatsioon puudutaks kõiki käsitletava teema olulisi aspekte, oleks objektiivne, lihtsas ja selges eesti keeles ning jõuaks sihtrühmadeni õigeaegselt. RM-i organisatsioonilisi muudatusi toetava läbimõeldud sisekommunikatsiooni toimimise eelduseks on osapoolte proaktiivne kaasamine juba planeerimise faasis. 5.3 RM-i puudutava teabe puhul jälgime alati, et sise- ja väliskommunikatsioon toimiksid koordineeritult. Meie töötajaid puudutav oluline info peab jõudma töötajateni (sisemiste sihtrühmadeni) enne info andmist avalikkusele. Sissejagatav info peab võimalusel olema laiemalt avatud ja sisemist sihtrühma arvestav, võrreldes avalikkusele antava infoga. Igapäevatööd puudutava info edastame sisemistele ja välimistele sihtrühmadele samaaegselt. 5.4 RM-i töötajatena esindame avalikel sõnavõttudel, esinemistel või suhtluses väliste sihtrühmadega alati oma organisatsiooni, kogu valitsust ja riiki, mistõttu hoiame ja kujundame RM-i, Eesti valitsuse ja Eesti riigi head mainet. Organisatsioonisisesed probleemid ning eriarvamused lahendame alati organisatsiooni sees. Teadvustame, et meie antavad hinnangud kujundavad info vastuvõtja hinnangu edastatavast teemast. Seetõttu jälgime, et kommentaarid ja hinnangud, mida me edastatavale infole anname, ei kahjustaks käsitletavat teemat. 5.5 RM-is on sisekommunikatsiooni protsessis igal töötajal oluline roll ja on oluline, et iga kolleeg jagab enda vastutusvaldkonda kuuluvat informatsiooni oma juhtide ja kaastöötajatega. Igalt töötajalt eeldab RM kursis olemist informatsiooniga, mis puudutab töötaja enda igapäevatööd, kuid samuti RM-is ja valitsemisalas ning riigis laiemalt toimuvat. 5.6 RM-is on sisekommunikatsiooni peamiseks kõneisikuks kantsler. 5.7 RM valitsemisala asutuste juhid jagavad juhtkonnas teavet ja teevad koostööd asutuste sisekommunikatsiooni eest vastutavate töötajatega, valitsemisalaüleses sisekommunikatsioonis on RM-l koordineeriv roll. Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 5/12 personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4 Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36 personaliosakond Lisa 1. RAHANDUSMINISTEERIUMI PERSONALIJUHTIMISE STRATEEGILISED EESMÄRGID 2017-2020 – efektiivsus (kvaliteetne töö optimeeritud koosseisu ja piiratud eelarve tingimustes) – püsiv töötajaskond (mõjutab töö kvaliteeti) – kompetentsed ja motiveeritud töötajad 1. TEENISTUSKOHTADE PÕHIPROFIILID: Teenistuskoht Minimaalne nõutav kogemus Minimaalne nõutav haridus Suure (enam kui 7 Inimeste juhtimise kogemus min 5 a; Magistrikraad või sellega võrdsustatav alluvat) osakonna majasisese liikumise puhul haridus. juhataja projektide, töörühmade juhtimise kogemus min 3 a; valdkonna kogemus min 3 a. Väikese (kuni 7 Inimeste juhtimise kogemus min 3 a; Magistrikraad või sellega võrdsustatav alluvat) osakonna majasisese liikumise puhul haridus. juhataja; projektide, töörühmade juhtimise Talitusejuhataja/ kogemus min 2 a; osakonnajuhataja valdkonna kogemus min 3 a. asetäitja Nõunik Protsesside/ töörühmade juhtimise Magistrikraad või sellega võrdsustatav kogemus min 2 a; haridus (või kõrgharidus ja vähemalt valdkonna kogemus min 5 a. 7a valdkondlik kogemus). Juhtivspetsialist, Erialane töökogemus min 4 a. Kõrgharidus (soovitavalt magistrikraad -audiitor, või sellega võrdsustatav haridus). vanemspetsialist, ekspert. Peaspetsialist, Erialane töökogemus min 3 a. Kõrgharidus (soovitavalt magistrikraad (sise)audiitor, või sellega võrdsustatav haridus). jurist, analüütik, koordinaator, finantsspetsialist, pressiesindaja Juhiabi Erialane töökogemus min 2 a. Kõrgharidus. Spetsialist, referent Valdkonna töökogemus min 2 a. Kõrgharidus (erandiks standardse ja tehnilise iseloomuga teenistuskohad nt Üksikjuhtumitel valdkonna kogemust halduse, registrihalduse vms tööd, kus ei nõuta (soovitavalt ei tööta üksuses eelduseks (kutse)keskharidus). rohkem kui 1-2 (10%) kogemuseta spetsialisti). 2. VOOLAVUSE PIIRAMISE EESMÄRGID Organisatsioonist ei lahku aastas omal soovil üle 8% kogu RM töötajaskonnast, sh mitte rohkem kui 2 võtmetöötajat (võtmetöötaja = tipptegija võtmeametikohal), arvesse ei võeta valitsemisala siseseid liikumisi). Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 6/12 personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4 Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36 personaliosakond 3. TÖÖTASUEESMÄRGID RM eesmärk on tasustada töötajaid: – õiglaselt organisatsioonis (sisemine õiglus) ja konkurentsivõimeliselt palgaturul (väline õiglus); – diferentseeritult ning arvestades valdkonna ja teenistuskoha strateegilist mõju organisatsiooni eesmärkide täitmisele; – töö tegija individuaalset tulemuslikkust arvestavalt. Sihttasemed: – võtmetöötajate (väga hea sooritusega töötaja võtmeteenistuskohal) palgataseme eesmärk on võrdluses kogupalgaturuga +15% Tallinn/Harju vastavast mediaantasemest; – muud teenistuskohad – kogupalgaturu Tallinn/Harju mediaantase. 4. VÄRBAMISE JA VALIKU EESMÄRGID – koosseis on täidetud vähemalt 95% ulatuses; – 95% töötajatest vastab profiilile. 5. KARJÄÄRIEESMÄRGID – võtmetöötaja töötab RM-is või valitsemisalas vähemalt 5 aastat, sh on soovitav soovi korral võimaldada sisemisi liikumisi (st töötamine rohkem kui ühel teenistuskohal või valdkonnas); – sisemised liikumised moodustavad vähemalt 15% värbamistest; võtmeteenistuskohad täidetakse vähemalt 80% juhtudest majasisese konkursiga. 6. KOOLITUS-ARENDUSEESMÄRGID – kõigil töötajail on võimalus väljaspool otseseid töökohustusi erialast arengut toetavaks tegevuseks minimaalselt üks kord aastas (formaat sõltuvalt võimalustest ja vajadustest - koolitused, seminarid, ühisarutelud, õppereisid, praktika, kogemuste jagamine teistes asutustes jmt); – sõltuvalt osakonna ja/või RM-i vajadustest, osaleb aasta jooksul igast osakonnast vähemalt üks inimene praktilises õppeotstarbelises tegevuses (õppereis või praktika mõnes teises RM osakonnas/asutuses või muus organisatsioonis); – arendatakse organisatsioonisisest teadmiste juhtimise süsteemi: sisekoolitused (sh nõuniku tasemel kohustus läbi viia sisekoolitusi) ja uute töötajate edukas sisseelamine; – toetatakse Eesti eesistumisega seotud koolitustel osalemist. Prioriteedid: – spetsialistide erialane areng ja koolitused; – tsentraalsed teemad: • praktilised, aktuaalsed ja uuendustega seotud teemad juhtimise valdkonnas; • horisontaalsed erialased teemad; – oluliseks põhimõtteks on kaasata võimalikult palju rahvusvahelist oskusteavet. 7. RAHULOLU-UURINGU EESMÄRGID – RM töötajate osalus rahulolu-uuringus – vähemalt 80 % töötajatest; – Olen rahul RM-i kui tööandjaga – soovitud tase 4,0 (5-palli skaalal). Sisekommunikatsiooni üldmõõdik rahulolu-uuringus: – Infovahetus tervikuna on RM-s hästi organiseeritud – soovitud tase 4,0. Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 7/12 personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4 Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36 personaliosakond Lisa 2. KAUGTÖÖ JA PAINDLIKU TÖÖAJA VÕIMALDAMISE PÕHIMÕTTED 1. Kaugtöö ja paindliku tööaja võimaldamise üle otsustab struktuuriüksuse juht, kes lähtub järgmistest põhimõtetest: 1.1 töötajaga peab olema kokku lepitud konkreetsetes, selgelt sõnastatud tööeesmärkides, tähtaegades ja tulemuste kvaliteedis; 1.2 kaugtööd ei saa võimaldada teenistuskohtadel ja/või tööperioodil, mis eeldavad füüsilist kohalviibimist (näiteks töövahenditest, konfidentsiaalsusnõuetest ja vajadusest olla teistele organisatsiooni liikmetele vahetult kättesaadav); 1.3 kaugtöö ja paindliku tööaja kasutamisel lepitakse kokku sidevahendite teel kontakti hoidmise põhimõtetes (mis ajal, kellele ollakse kättesaadav) ning teavitatakse nendest kokkulepetest ka teisi osapooli, kellel antud töötajaga kontakteeruda on tarvis. Täpsemalt on põhimõtted kirjeldatud RM sisekorraeeskirjas; 1.4 kaugtöö võimaldamise korral peavad juht ja töötaja lähtuma RM infosüsteemi kasutamise korras kehtestatud põhimõtetest; 1.5 kui põhjendatud asjaoludel on kaugtöö vajadus mitmel sarnaseid tööülesandeid täitval töötajal, peab juht tagama läbi töökorralduse vahetult kättesaadavuse nõude. 2. Põhimõtted kehtivad nii üksikute päevade (näiteks kord kuus vms) kui ka perioodiliste kokkulepete puhul. Võimalusel osaleb töötaja kokkulepitud regulaarsusega osakonna infokoosolekutel. Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 8/12 personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4 Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36 personaliosakond Lisa 3. TEENISTUSKOHTADE MÄÄRATLEMISE KRITEERIUMID 1. RM-i strateegiat kujundava ja mõjutava võtmeteenistuskoha definitsioon  Teenistuskohal on riigis ja/või RM-i valitsemisalas strateegilise tähtsuse ja mõjuga arenguid ning protsesse algatav, kujundav ja läbiviiv roll;  Teenistuskoha tegevuse mõju valdkonna arengule on suur (enamasti plaani, teostuse ja tulemuse kvaliteedi seisukohalt);  Viivitus või otsuse/ töökvaliteedi viga on märgatav ning suure mõjuga riigi, valitsemisala või RM-i mainele;  Olulise strateegilise mõjuga teenistuskoht eeldab selle täitjalt: o Eksperdi tasemel süvateadmist. Professionaalses plaanis oma valdkonna põhjalikku tundmist ja/või mitme seotud valdkonna põhjalikku tundmist; eelduseks vähemalt magistrikraad ning vähemalt 5- aastane töökogemus valdkonnas. o Võimekust juhtida RM strateegia seisukohalt kriitilise tähtsusega projekte nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasemel; saada kooskõlastusi jms. Eeldused võtmeteenistuskohtade gruppi määratlemisel RM-s on enamik võtmeteenistuskohti põhivaldkondades poliitikaid kujundavates osakondades. Teenistuskohtade määratlemisel võtmeteenistuskohtade gruppi hinnatakse seda suhtes teiste RM valdkondade ning teenistuskohtadega ning lähtutakse järgmisest: 1) Valdkonna olulisus püsivalt või teatud ajaperioodi vältel. 2) Valdkonnas on arenduste ja sellest tulenevalt muutuste maht suur ja/ või valdkonnal on vajadus kujundada olulist muutust üleriiklikult või RM-i valitsemisalas. 3) Siia kategooriasse võib grupeerida: a. spetsialisti taseme töid – sellisel juhul on kindlasti vajalik lisaks tehtavale sisutööle seotud protsesside koordineerimine ning valdkonna esindamine; b. juhi töid – sellisel juhul on tegu kas juhi/spetsialisti töö kombinatsiooniga ühes olulise strateegilise mõjuga valdkonnas või juhi tööga valdkonnas, kus juhtimiskeerukus väljendub ennekõike töö tõhusaks sujumiseks vajalike protsesside arendamises ja hoidmises suure töötajate arvuga osakonnas; c. üksikut unikaalset kompetentsi või valdkonnapädevust koondava, arendava spetsialisti taseme teenistuskoha. Antud juhul võib olla teenistuskoha võtmegruppi klassifitseerimise aluseks pigem vastava oskuse defitsiit turul ning vähem valdkonna erilisus. 4) Erandina võib võtmeteenistuskohti esineda ka RM-i tugiüksustes. Sellistel juhtudel on tegu ajutise iseloomuga (tähtajalised projektid), kuid olulise strateegilise mõjuga arendusprojektidega, mis hõlmavad vähemalt RM-i valitsemisala. 5) Teenistuskoha staatus võib aja jooksul muutuda. Võtmeteenistuja = võtmeteenistuskohal töötav ja arenguvestluse hindamisel kõrgeima üldhinnangu saanud töötaja. Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 9/12 personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4 Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36 personaliosakond 2. Strateegiat elluviiva teenistuskoha definitsioon Strateegiat elluviivaid teenistuskohti esineb kõigis valdkondades. Üldjuhul on enamik RM-i teenistuskohti strateegiat elluviivad teenistuskohad.  Üldjuhul on tegu strateegiat elluviiva, täitva/teostava rolliga.  Teenistuskohal võib olla oma (kitsamas) valdkonnas tegevusi algatav ning protsesse kujundav roll. Need on olulised tegevused konkreetse valdkonna piires, kuid mitte riigi ja/või RM-i valitsemisala tasemel strateegilise tähtsuse ja -mõjuga arendused.  Valdkond on üks ja konkreetne, sidususi teiste valdkondadega esineb, kuid need lahenduvad igapäevase koostöö/koordinatsiooni käigus.  Võrreldes võtmeteenistuskohaga on tööprotseduurid ning -ülesanded reguleeritumad ja lihtsamini järgitavad ning ootused töötulemusele konkreetsemalt kirjeldatud.  Teenistuskoha mõju on mõõdukas, töö tegemata jätmise mõju märgatav.  Strateegiat elluviiv teenistuskoht eeldab selle täitjalt põhjalikke spetsialisti tasemel valdkondlikke teadmisi ja kogemust: vähemalt esimese astme kõrgharidust ning vähemalt 2- 4 aastast töökogemust valdkonnas konkreetsest teenistuskohast ja valdkonnast sõltuvalt. 3. Organisatsiooni tegevustõhusust toetava teenistuskoha definitsioon:  Teenistuskoha eesmärgiks on tegevustõhususe tagamine ja töö sujuvuse kindlustamine.  Üldjuhul on selle kategooria tööd üsna reguleeritud ja vastavad töötajad täidavad etteantud selgepiirilisi ülesandeid.  Tegevus on käsitletav tugitegevusena (sh vastavad tööd ka põhivaldkondades).  Kuna antud tööd on RM-i strateegia elluviimisega olemuslikult vähem seotud, võib neid teatud tingimustel ka teenusena sisse osta. Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 10/12 personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4 Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36 personaliosakond Lisa 4. RAHANDUSMINISTEERIUMI VALDKONDADE STRUKTUUR Lähtudes RM eesmärgist, milleks on riigi rahanduse korraldamine ja juhtimine, täitevvõimu finantsilise jätkusuutlikkuse tagamine, jagunevad RM valdkonnad järgmiselt:  Põhivaldkonnad - Riigieelarve (põhifunktsiooni täitvad osakonnad: fiskaalpoliitika, riigieelarve, KOV finantsjuhtimine, v.a. EL struktuurivahendid ja välisvahendid ning EL maksed) - Maksu- ja tollipoliitika - Regionaalpoliitika - Finantspoliitika (kindlustuspoliitika, ettevõtluse ja arvestuspoliitika, finantsturgude poliitika) - Halduspoliitika (riigihaldus ja avalik teenistus, riigivara, riigihanked ja riigiabi, riigikassa investeeringute pool, v.a. riigikassa arveldused). - EL ja rahvusvaheline koostöö  Riigi tugifunktsioonid - Finantskontroll - Riigikassa osakonna arveldused - EL struktuurivahendid ja välisvahendid - EL maksed  RM tugiüksused - Juriidiline - Finants - Personal - Avalikud suhted - Arendus - Haldus - Siseaudit KÄSKKIRI 27.01.2023 nr 6 Kordade kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 53 lõike 1, § 54 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 12 punktide 1, 14 ja 15 ning § 13 lõike 1 alusel: 1. Tunnistan kehtetuks kantsleri 31. jaanuari 2007. a käskkirja nr 17 „Töökorra vormi, selle täitmise juhendi ja töökordade kinnitamine“ lisa 41 „Rahandusministeeriumi juhtimissüsteemi põhimõtted“ (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks kantsleri 31. jaanuari 2007. a käskkirja nr 17 „Töökorra vormi, selle täitmise juhendi ja töökordade kinnitamine“ lisa 38 „Rahandusministeeriumi personalipoliitika raamdokument“ (lisatud). 3. Tunnistan kehtetuks kantsleri 31. jaanuari 2007. a käskkirja nr 17 „Töökorra vormi, selle täitmise juhendi ja töökordade kinnitamine“ lisa 16 „Auditeeriva asutuse tööprotsessid programmeerimisperioodiks 2007-2013“ (lisatud). 4. Tunnistan kehtetuks kantsleri 31. jaanuari 2007. a käskkirja nr 17 „Töökorra vormi, selle täitmise juhendi ja töökordade kinnitamine“ punkti 2 alapunkti 49 „Maakonnaplaneeringute järelevalve töökorra“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Vastutav osakond: Koostas: arendusosakonna juhataja Lk. 1/12 arendusosakond Kinnitamise kuupäev: 25.07.2014 Versioon 3 Protsessi koordinaator: Avaldatud: 25.07.2014 Tähis: TK 39 arendusosakonna juhataja Rahandusministeeriumi kantsleri 31.01.2007. a käskkirja nr 17 lisa 41 Rahandusministeeriumi kantsleri 25.07.2014 a käskkirja nr 087 sõnastuses RAHANDUSMINISTEERIUMI JUHTIMISSÜSTEEMI PÕHIMÕTTED I Juhtimissüsteemi üldpõhimõtted  Rahandusministeerium (RM) juhtimissüsteemi peamiseks eesmärgiks on RM valitsemisala strateegiliste eesmärkide tulemusliku rakendamise ja RM eduka toimimise tagamine. RM juhtimissüsteem hõlmab endas strateegilise ja finantsjuhtimise protsesse, juhtimiskvaliteedi ja personalijuhtimise arendamist ning riskijuhtimist.  Käesoleva dokumendi e. Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) juhtimissüsteemi põhimõtete eesmärgiks on anda terviklik ülevaade juhtimissüsteemist.  RM juhtimissüsteemi põhimõtted kiidab heaks RM juhtkond ja kinnitab kantsler.  Käesolevate põhimõtete ajakohasuse ja vajadusel uuendamise eest vastutab RM arendusosakond (edaspidi AO), kes esitab sellekohased ettepanekud RM juhtkonnale.  RM juhtkonnana mõistetakse käesolevate põhimõtete kontekstis kantslerit ja asekantslereid. II RM valitsemisalas rakendatavad juhtimispõhimõtted  RM juhtimissüsteem lähtub RM valitsemisalas kokkulepitud juhtimispõhimõtetest. RM valitsemisala juhtimissüsteemi peamiseks eesmärgiks on RM valitsemisala arengukava tulemusliku rakendamise ja RM valitsemisala eduka toimimise tagamine.  RM valitsemisalas on kontsernijuhtimise põhimõtete rakendamise eesmärgiks juurutada terviklik planeerimis- ja ressursside juhtimise süsteem, mis eelkõige hõlmab: 1) ühtsete strateegiliste eesmärkide ning juhtimispõhimõtete, sh -aruandluse kujundamist; 2) personalipoliitika põhimõtete; kommunikatsiooni ning finantsjuhtimise kujundamist.  Tulemusena tekib võimalus tagada ressursside planeerimine ja ümbersuunamine valitsemisalas vastavalt strateegilistele prioriteetidele ning arendada valitsemisalas tervikuna ühtseid juhtimispõhimõtteid ning kujundada kompetentne personal.  Valitsemisalas rakendatakse ühtseid põhimõtteid järgmistes valdkondades: 1) strateegiline planeerimine (arengukavad); 2) 1-aastane planeerimine (tegevuskavad); 3) eelarvestamine; 4) juhtimiskvaliteedi arendamine; 5) riskijuhtimine; 6) personalijuhtimine.  RM valitsemisala juhtimissüsteemi puudutavad otsused võtab vastu RM valitsemisala juhtkomisjon. RM valitsemisala juhtkomisjonina mõistetakse ministri käskkirjaga moodustatud alalist komisjoni, kuhu kuuluvad RM kantsler ja asekantslerid ning valitsemisala asutuste juhid. 1 Vastutav osakond: Koostas: arendusosakonna juhataja Lk. 2/12 arendusosakond Kinnitamise kuupäev: 25.07.2014 Versioon 3 Protsessi koordinaator: Avaldatud: 25.07.2014 Tähis: TK 39 arendusosakonna juhataja  RM valitsemisala juhtimissüsteemi täpsemat korraldust käesolevas dokumendis ei kajastata. III Juhtimissüsteemi elemendid  RM juhtimissüsteemi peamised elemendid on väljendatud omavahel seoses olevate dokumentide kujul, milleks on nii valitsemisala-ülesed kui ministeeriumi sisesed dokumendid.  RM valitsemisala-ülesed juhtimissüsteemi dokumendid on järgmised: 1) RM valitsemisala arengukava ja valitsemisala arengukava finantsplaan; 2) RM valitsemisala tegevuskava ja RM valitsemisala eelarve projekt; 3) RM valitsemisala konsolideeritud majandusaasta aruanne,  RM sisesed juhtimisdokumendid on järgmised: 1) RM tegevuskava; 2) RM eelarve; 3) RM tegevuskava ja eelarve täitmise aruanded; 4) RM riskide hindamise tulemused ja riskiaruandlus; 5) siseaudiitori aruanded.  Juhtimissüsteemi toimimist toetavad: 1) RM struktuur ja koosseis; 2) RM põhimäärus, osakondade põhimäärused, ametijuhendid; 3) RM personalipoliitika raamdokument; 4) töökorrad, muud sisemised korrad ja põhimõtted.  Juhtimissüsteemi elemendid on omavahel integreeritud ja üksteist täiendavad.  Juhtimissüsteemi elementide iga-aastase ajalise toimumise kinnitab juhtkond vastava kalenderplaaniga. Kalenderplaani ettevalmistamise ja RM sisese avalikustamise eest vastutab AO.  Olulisemaid RM-i puudutavaid küsimusi arutatakse regulaarsetel RM juhtkonna koosolekutel. RM juhtkonna koosolekutele õigeaegselt vajalike teemade esitamise ja info edastamise eest koosolekute otsustest vastutavad kantsler ja asekantslerid neile alluvate osakondade osas. RM juhtkonna koosolekute päevakorrad koostab ning koosolekute korraldamise tehnilise toe tagab RM kantsleri abi. Juhtkonna teisipäevased koosolekud protokollitakse ning avalikustatakse esimesel võimalusel RM siseveebis. IV Keskpikk strateegiline planeerimine  RM valitsemisala arengukava (edaspidi arengukava) on 4-aastane planeerimisdokument. Arengukava vaadatakse üle ja täiendatakse igal aastal vastavalt RM valitsemisala arengukava, tegevuskava ja eelarve koostamise, täitmise ja analüüsi töökorrale ja juhtkonna poolt iga-aastaselt heakskiidetud aja- ja tegevuskavale. Arengukavas määratletakse mõjupõhised strateegilised eesmärgid valitsemisalale tervikuna ning nende saavutamiseks vajalikud meetmed keskpikaks perioodiks. Arengukava osaks on finantsplaan. Arengukavas seatakse strateegilistele eesmärkidele indikaatorid koos sihttasemetega, mille saavutamist hinnatakse koos meetmetele seatud tulemusindikaatorite saavutamise ja vahetute tegevuste tulemuste saavutamisega igal aastal. Tegevuste läbiviimise planeerimise ning metoodilise ja tehnilise toe eest vastutab AO.  Arengukava finantsplaani koostamist koordineerib RM finantsosakond (edaspidi FO). 2 Vastutav osakond: Koostas: arendusosakonna juhataja Lk. 3/12 arendusosakond Kinnitamise kuupäev: 25.07.2014 Versioon 3 Protsessi koordinaator: Avaldatud: 25.07.2014 Tähis: TK 39 arendusosakonna juhataja  Arengukava koostamise ja täiendamise eest vastutavad RM valdkonna juhid e asekantslerid ja valitsemisala asutuste juhid oma tegevusvaldkonna või meetme osas. Vastava protsessi koordinaatoriks on AO.  RM-i strateegilised eesmärgid ja tegevused on kaetud RM valitsemisala arengukavaga st eraldi arengukava RMile ei koostata.  RM valitsemisala arengukava kiidab heaks RM juhtkond ja valitsemisala juhtkomisjon ning kinnitab minister.  RM valitsemisala arengukava vaadatakse üle lähtuvalt kinnitatud riigi eelarvestrateegiast ja teistest strateegilistest dokumentidest.  Valitsemisala arengukava täitmise iga-aastane aruandlus RM valitsemisala asutuste poolt toimub valitsemisala juhtkomisjonis.  RM valitsemisala arengukava iga-aastane täitmine kajastatakse RM valitsemisala tegevuskava täitmise aruandes, mille koostab AO lähtuvalt RM valdkonna juhtide ja valitsemisala asutuste sisenditest. V Ühe-aastane planeerimine valitsemisala üleselt  Iga-aastane RM valitsemisala tegevuskava koostatakse vastavalt RM valitsemisala arengukava, tegevuskava ja eelarve koostamise, täitmise ja analüüsi töökorrale. Valitsemisala tegevuskava on valitsemisala arengukava elluviimisdokument, mis hõlmab kogu valitsemisala ning sisaldab endas strateegilisi eesmärke koos indikaatorite ja sihttasemetega ning nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja olulisemad tegevusi.  Valitsemisala tegevuskava koostab AO vastavalt RM valdkonna juhtidelt ja valitsemisala asutuste juhtidelt saadud sisendile. Valitsemisala tegevuskava esitatakse RM riigieelarve osakonnale vastavalt viimase poolt antud suunistele ning see on üheks aluseks iga- aastasteks riigieelarve läbirääkimisteks. Järgneva aasta RM valitsemisala tegevuskava projekti täpsustatakse peale eelarvestrateegia ja riigieelarve vastuvõtmist. Seejärel esitatakse valitsemisala tegevuskava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Vabariigi Valitsus kinnitab ministeeriumide valitsemisalade tegevuskavad koos eelarve kulude liigendusega.  RM valitsemisala järgmise aasta eelarve projekt koostatakse vastavalt RM valitsemisala arengukava, tegevuskava ja eelarve koostamise, täitmise ja analüüsi töökorrale. RM valitsemisala eelarve projekt esitatakse RMile riigieelarve läbirääkimisteks. RM valitsemisala eelarve projekti koondab FO vastavalt valdkonna juhtidelt saadud sisendile.  RM valitsemisala tegevuskava ja riigieelarve taotluse vastavust arengukavale (sh lisataotlusi) hindab valitsemisala juhtkomisjon.  Järgneva aasta RM valitsemisala eelarve projekti täpsustatakse pärast riigieelarve vastuvõtmist. Vabariigi Valitsus kinnitab riigieelarve kulude liigenduse koos ministeeriumide valitsemisalade tegevuskavadega. RM valitsemisala asutuste eelarved kinnitab minister.  RM valitsemisala tegevuskava ja valitsemisala asutuste eelarvete täitmist vaadatakse üle ja vajadusel muudetakse 4 korda aastas. Vastavad sisendid koondavad AO ja FO RM valdkondade ja valitsemisala asutuste juhtidelt. VI Ühe-aastane planeerimine RMis 3 Vastutav osakond: Koostas: arendusosakonna juhataja Lk. 4/12 arendusosakond Kinnitamise kuupäev: 25.07.2014 Versioon 3 Protsessi koordinaator: Avaldatud: 25.07.2014 Tähis: TK 39 arendusosakonna juhataja  RM iga-aastane tegevuskava ja eelarve koostatakse lähtuvalt RM valitsemisala arengukavast, valitsemisala tegevuskavast ja teistest strateegilistest dokumentidest (sh Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm). RM tegevuskava koondab AO ja eelarve FO osakondade/valdkondade sisendite põhjal. Tegevuskava ja eelarve koostamisel toimuvad kantsleri ja asekantslerite vahelised läbirääkimised RM valdkondade lõikes. RM tegevuskava ja eelarve kiidab heaks RM juhtkond.  RM tegevuskava on aluseks igale töötajale tema eesmärkide ja tegevuste määratlemiseks, mille täitmist hinnatakse arenguvestluse käigus.  RM ühe-aastane planeerimine ja täitmise seire toimub tegevuskava infosüsteemis TEIS (edaspidi TEIS). TEISi administreerimise eest vastutab AO. TEISi täitmine toimub koheselt peale planeeritud tegevuste elluviimist, TEISi täitmise eest vastutavad osakonnajuhatajad.  RM tegevuskava ja eelarve täitmise osas toimub aruandlus RM juhtkonnas. Aruandluse ettevalmistamise eest vastutavad AO ja FO.  RM tegevuskava ja eelarve vaadatakse üle ja vajadusel muudetakse 4 korda aastas RM juhtkonna poolt. Põhjendatud taotlus tegevuskava muutmiseks (ülesannete lisamiseks, muutmiseks ja väljajätmiseks) ja eelarve muutmiseks esitatakse asekantslerite poolt vastavalt AOle ja FOle, kes teevad selle kohta ettepaneku juhtkonnale.  RM struktuur ja põhimäärus, sh osakondade põhimäärustes vajalike muudatuste osas teeb ettepanekud juhtkonnale vastava valdkonna asekantsler. Juhtkond vaatab esitatud ettepanekud üle ning hindab muudatuste kooskõla arengukavas seatud strateegiliste eesmärkidega. RM põhimääruste muudatuste ettevalmistamise eest vastutab AO, struktuuri- ja koosseisumuudatuste ettevalmistamise eest PO. Ametijuhendite koostamise ja ajakohasuse eest vastutavad osakonnajuhatajad. VII Aruandlus  RM tegevus(tulemus)- ja finantsaruandlus tagab RM valitsemisala planeerimisdokumentide elluviimise käigus RM juhtkonnale ülevaate, kuidas liigutakse eesmärkide saavutamise poole ning annab infot vajaduse kohta muuta esialgselt planeeritud eesmärke/meetmeid/tegevusi ning eelarvet.  Aruandlusest lähtutakse RM valitsemisala planeerimisdokumentide täiendamisel ja koostamisel, samuti annab juhtimisinfo sisendi kvaliteedijuhtimissüsteemi ning parendustegevuste rakendamisele.  Aruandluse allikateks on: 1) RM valitsemisala konsolideeritud majandusaasta aruanne; 2) RM tegevuskava ja eelarve täitmise aruanded; 3) RM riskide hindamise tulemused ja riskiaruandlus; 4) siseaudiitori aruanded.  Kõige olulisemaks aruandluse allikaks RM valitsemisalas on RM valitsemisala konsolideeritud majandusaasta aruanne, mis sisaldab tegevusaruannet ja raamatupidamise aastaaruannet. Tegevusaruanne sisaldab endas ka tegevuskava täitmise aruannet. RM valitsemisala konsolideeritud majandusaasta aruande koostamist koordineerib FO. VIII Personalijuhtimine 4 Vastutav osakond: Koostas: arendusosakonna juhataja Lk. 5/12 arendusosakond Kinnitamise kuupäev: 25.07.2014 Versioon 3 Protsessi koordinaator: Avaldatud: 25.07.2014 Tähis: TK 39 arendusosakonna juhataja  Personalivaldkonna strateegiline sisend tuleneb RM valitsemisala arengukavast ja valitsemisala asutuste personalivaldkonna strateegilistest eesmärkidest.  Kõigil RM valitsemisala asutustel tuleb kinnitada oma asutuste personalivaldkonna strateegilised eesmärgid, lähtudes RM valitsemisala arengukavas kokkulepitud põhimõtetest ja valitsemisala personalivaldkonna strateegilistest eesmärkidest.  Kõik valitsemisala asutused esitavad 4 korda aastas ülevaate asutuste voolavuse ja koosseisunäitajate ja 1 kord aastas palgaeesmärkide täitmisest koos järgmise aasta RM valitsemisala eelarve projekti menetlemisega. IX Riskide juhtimine  Riskide juhtimine on organisatsiooni riskide määratlemise, hindamise ja maandamise pidev protsess. RM-is toimub riskide juhtimine pidevalt. Riskide hindamise käigus määratletakse riskid protsesside lõikes, antakse hinnang riskide realiseerumise tõenäosusele ja mõjule ja planeeritakse maandamistegevused, mis on täiendavaks sisendiks tegevuskavade koostamisel ja arengukava täiendamisel.  Riskide hindamine toimub vastavalt RM riskide hindamise töökorrale.  Riskide määratlemise, hindamise ja riskide maandamise tegevuskava koostamise eest vastutab RM juhtkond.  RM riskide ja nende maandamistegevuste aruandlus toimub koos RM tegevuskava täitmise aruandlusega RM juhtkonnas. Valitsemisala asutuste riskiaruandlus esitatakse 1 kord aastas valitsemisala juhtkomisjonis. Kokkuleppel juhtkonnaga nõustab siseauditi osakonna juht riskijuhtimise rakendamist valitsemisalas. X Siseauditeerimine valitsemisalas  Siseauditeerimine on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud väärtuse loomisele ja organisatsiooni tegevuse täiustamisele. Siseauditeerimine aitab kaasa RM valitsemisala eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset lähenemist, hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, sisekontrollisüsteemide ja protsesside tõhusust. Siseauditeerimine (sh (kvaliteedi)juhtimissüsteemi toimivuse hindamine) toimub erinevate siseauditite ning nõuandvate tööde kaudu ministri kinnitatud tööplaani alusel. Siseaudiitori arvamused ning hinnangud on täiendavaks sisendiks juhtimisotsuste tegemisel. Valitsemisala siseauditi funktsioon on konsolideeritud RM-i.  RM siseauditi osakonna juht esitab enne majandusaasta aruande ministri poolt kinnitamist siseaudiitori aruande, milles avaldab arvamust RM valitsemisala sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta.  RM ja RM valitsemisala asutuste siseauditeerimise eest vastutab RM siseauditi osakonna juhataja. XI Kvaliteedijuhtimissüsteem RMis  Süsteemse kvaliteedijuhtimise rakendamise toetamise eest vastutab kvaliteedi töörühm, kuhu kuuluvad erinevate juhtimistasandite ja osakondade esindajad. Kvaliteedi töörühma ülesandeks on nõustada RM sisemiste protsesside kaardistamist ja prioritiseerimist. Töökordade väljatöötamise eesmärgiks on määratleda ja kokku leppida konkreetse 5 Vastutav osakond: Koostas: arendusosakonna juhataja Lk. 6/12 arendusosakond Kinnitamise kuupäev: 25.07.2014 Versioon 3 Protsessi koordinaator: Avaldatud: 25.07.2014 Tähis: TK 39 arendusosakonna juhataja protsessi eesmärgid, vastutajad, läbiviimise etapid ja muud protsessi aspektid vastavalt kinnitatud töökorra koostamise põhimõtetele.  Kvaliteedisüsteemi arendamise ja rakendamise eest vastutab kantsler koos asekantsleritega neile alluvate osakondade osas. Protsessi koordinaatoriks on RM kvaliteedijuht.  Kvaliteedijuhtimissüsteemi toimivuse hindamiseks viiakse regulaarselt läbi töökordade kvaliteedi- ja rakendumise hindamist. Hindamise läbiviimise eest vastutab AO.  Juhtimissüsteem tugineb tervikliku kvaliteedijuhtimise põhimõttele ja järgib pidevat parendamise tsüklit planeerimine-rakendamine-ülevaatamine-parendamine. Erinevate juhtimiselementide toimimist ja nende kooskõla hinnatakse enesehindamise mudeli järgi. Sobiva enesehindamise mudeli valikuks teeb AO vastava ettepaneku RM juhtkonnale. XII Töörühmade töö põhimõtted RMis  RM töörühmad on juhtkonnale nõuandvas rollis. Majasisestes töörühmades väljatöötatud ettepanekud ja väljundid (väljatöötatud dokumendid jne) esitatakse juhtkonnale arutamiseks ja/või kinnitamiseks.  Organisatsiooni arendamisega tegelevate majasiseste töörühmade juhi ja liikmed määrab kantsler, valitsemisala üleste töörühmade juhi ja liikmed määrab minister.  Töörühmad on kohustatud avalikustama info töörühma tegevuse ja otsuste kohta RM intranet’is.  Töörühmade tegevusest antakse ülevaade juhtkonnale üks kord aastas, vastava info koondamise eest vastutab AO.  Juhtkond otsustab töörühmade tegevuse jätkumise või lõpetamise. Joonis 1: RM juhtimissüsteemi elemendid ja nende seosed PLAANI (plan) RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ARENGUKAVA PARENDA TEOSTA (act) (do) PÕHIMÄÄRUSE JA STRUKTUURI KOHANDAMINE RAHANDUSMINISTEERIUMI TEGEVUSKAVA JA RISKIDE EELARVE RISKIDE HINDAMINE MAANDAMISTEGEVUSED JUHTIMISOTSUSED PROTSESSIJUHTIMINE PARENDUSTE ELLUVIIMISEKS PERSONALIARENDUS KONTROLLI (check) PERSONALI TEGEVUSKAVA JA CAF RAHULOLU EELARVE TÄITMISE UURING ARUANDLUS PROTSESSIDE RISKIDE HINDAMINE ARUANDLUS MAJANDUSAASTA SISEAUDIITORI ARENGU- ARUANNE ARUANNE VESTLUSED 6 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 1 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 Rahandusministeeriumi kantsleri 31.01.2007. a käskkirja nr 17 lisa 16 Rahandusministeeriumi kantsleri 16.04.2013.a käskkirja nr 49 sõnastuses Rahandusministeerium TÖÖKORD Auditeeriva asutuse tööprotsessid programmeerimisperioodiks 2007-2013 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 2 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 1. Andmed dokumendi muutmise kohta Staatus Jõustumise Muudatuse kirjeldus (algne/ kuupäev täiendatud/ kehtetu) Algne 12.01.2009 Algse täisversiooni loomine Täiendatud 16.04.2013 Algse versiooni täiendamine tulenevalt muudatustest auditeeriva asutuse tööprotsessides, IIA standardites, 18.12.2011. a jõustunud „Siseaudiitori kutsetegevuse standardite kehtestamise“ määrusest1 ning auditeerimise kvaliteedijuhi ametikoha kaotamisest. 1 Rahandusministri 13.12.2011. a määrus nr 57. 2 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 3 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 SISUKORD AUDITEERIVA ASUTUSE TÖÖPROTSESSID PROGRAMMEERIMISPERIOODIKS 2007-2013 .............................................. 1 1. ANDMED DOKUMENDI MUUTMISE KOHTA .............................................................................................................. 2 2. MÕISTED JA LÜHENDID .......................................................................................................................................... 4 2.1 LÜHENDID ...................................................................................................................................................... 4 2.2 MÕISTED ........................................................................................................................................................ 4 3. EESMÄRK ............................................................................................................................................................... 5 4. KASUTUSULATUS ................................................................................................................................................... 7 5. VASTUTAJA............................................................................................................................................................ 8 6. VIITED ................................................................................................................................................................... 8 6.1 ÕIGUSAKTID......................................................................................................................................................... 8 6.2 JUHENDMATERJALID JM NORMDOKUMENDID ....................................................................................................... 9 7. PROTSESSIJOONIS ................................................................................................................................................. 10 8. TÖÖPROTSESS ...................................................................................................................................................... 11 AA JKK koostamine, muutmine ja hindamine ..................................................................................................... 11 Auditeerimise strateegia ja sellest tulenevate dokumentide koostamine ning edastamine EK-le........................ 14 Auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine ................................................................................................... 17 Aruandluse esitamine EK-le ................................................................................................................................ 21 Toetuse kasutamise lõpetamine ........................................................................................................................... 24 Koordineerimise ja järelevalve tegevused auditeerimise kvaliteedi tagamiseks ................................................. 25 9. KOOSKÕLASTUSTABEL ........................................................................................................................................ 26 3 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 4 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 2. Mõisted2 ja lühendid 2.1 Lühendid  AA – auditeeriv asutus  AFCOS – Euroopa Pettustevastase Ameti koostööpartner (Anti-Fraud Co-ordination Service)  CIRCA – Euroopa institutsioonide virtuaalne töökeskkond (http://circa.europa.eu/)  EL – Euroopa Liit  EK – Euroopa Komisjon  EN – Euroopa Liidu Nõukogu  EÜ – Euroopa Ühendus  FKO – finantskontrolli osakond  IIA – Rahvusvaheline Siseaudiitorite Instituut (Institute of Internal Auditors)  JKK – juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus  JKS – juhtimis- ja kontrollisüsteem  KA – korraldusasutus  MA – makseasutus  OLAF – Euroopa Pettustevastane Amet (European Anti-Fraud Office)  RA – rakendusasutus  RM – Rahandusministeerium  RÜ – rakendusüksus  ST – struktuuritoetus  SFC 2007 – EK veebipõhine keskkond liikmesriikide ja EK vaheliseks kommunikatsiooniks  SFOS – struktuuritoetuse register  VV – Vabariigi Valitsus  Vabariigi Valitsuse 8. mai 2007. a määrus nr 125 – auditi määrus 2.2 Mõisted  Auditeerimise aastaaruanne (annual control report) – dokument, mis annab ülevaate AA aasta auditeerimistegevusest (sh teostatud projekti- ning JKS auditite tulemustest ning soovituste rakendamise seirest), muudatustest JKK-s ja auditeerimise strateegias ning AA koordineerimistegevusest.  Koondarvamus (annual opinion) – dokument, millega esitatakse AA koondhinnang struktuuritoetuse andmist ja kasutamist korraldavate asutuste JKS-ide nõuetekohase toimimise kohta.  Auditeerimise aasta tööplaan (annual audit plan) – AA konkreetse aasta struktuuritoetuse ja omafinantseeringu auditeerimistegevust kajastav dokument, milles esitatakse lähtuvalt auditeerimise strateegiast ja moodustatud valimist planeeritud projekti- ning JKS auditid, auditeeritavad, auditite teostamise aeg ning läbiviijad.  Auditeerimise strateegia (audit strategy) – AA struktuuritoetuse ja omafinantseeringu auditeerimistegevusi hõlmav strateegiadokument, milles kirjeldatakse AA ülesanded, auditeerimise metoodika ja prioriteedid, kasutatav riskide hindamise ja valimi moodustamise metoodika, olemasolevad ressursid ning aruandlusskeem.  Aasta kokkuvõte (annual summary) – dokument, mis annab lühiülevaate struktuurifondidest, Ühtekuuluvusfondist ja Kalandusfondist antud toetuste osas eelneva aasta auditeerimistegevusest, MA poolt EK-le sertifitseeritud kuludest ning liikmesriigis tuvastatud ja EK-le raporteeritud rikkumistest.  Erakorraline audit (ad-hoc audit) – EK, KA, MA, RA või RÜ ettepanekul läbiviidav audit, kui toetuse andmist ja kasutamist korraldava asutuse JKS ei vasta EN määruse nr 1083/2006 artiklis 58 2 VV 22. detsembri 2006. a määruse nr 275 “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste akrediteerimise tingimused ja kord” ning VV 08. mai 2007. a määruse nr 125 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse ja omafinantseeringu auditi tegemise ning struktuuritoetuse kasutamise lõpetamise ja osalise lõpetamise deklaratsiooni esitamise kord“ kohaselt. 4 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 5 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 sätestatud nõuetele või toetuse saaja ei järgi toetuse kasutamisel õigusaktides sätestatud nõudeid ning tegemist võib olla süsteemse veaga.  Juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus (description of management and control systems) – dokument, mis sisaldab toetuse andmise ja kasutamisega seotud isikute ja asutuste vaheliste tegevuste kirjeldust ning õiguste ja vastutuse jaotust.  Juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit (management and control systems audit) – audit, mille eesmärgiks on analüüsida ja hinnata toetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide JKS-i tõhusust.  Järelaudit (follow-up audit) – audit, mille eesmärgiks on selgitada, kas ja kuidas on auditeeritav rakendanud auditi tulemusena tehtud soovitusi ning hinnata soovituste rakendamise tulemusena loodud JKS-i vastavust kehtestatud nõuetele.  Projektiaudit (audit of operations) – audit, mille eesmärgiks on analüüsida ja hinnata, kas: 1) projekti või programmi tegevused vastavad meetme määruses või programmi juhendis toodud nõuetele ning kas need on teostatud otstarbekalt ja sihipäraselt; 2) deklareeritud kulud vastavad toetuse saaja raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele; 3) toetuse saaja poolt deklareeritud kulud on vastavuses EL-i ja siseriiklike õigusaktidega; 4) toetuse saajale on toetus makstud õigeaegselt ja ettenähtud mahus.  Soovituste rakendamise seire (follow-up of recommendations) – protsess, mille käigus tehakse kindlaks, kas auditite tulemusena tehtud tähelepanekud ja soovitused on rakendatud efektiivselt ja õigeaegselt.  Tegevuskava (action plan) – dokument, mis sisaldab auditi käigus tuvastatud olulisi tähelepanekuid ning nende kõrvaldamiseks ettenähtud tegevusi, ajakava ja puuduste kõrvaldamise eest vastutavaid isikuid.  Toetuse kasutamise (osalise) lõpetamise deklaratsioon ((partial) closure declaration) – AA poolt enne rakenduskava sulgemist koostatav deklaratsioon, millega antakse hinnang lõppmaksetaotluse õigsusele ja lõplikus kuluaruandes käsitletavate tehingute seaduslikkusele ja korrektsusele.  Vastavusaudit (compliance assessment) – audit, mille käigus antakse hinnang toetuse andmise ja kasutamise korraldamisega seotud asutuste (akrediteeritava asutuse) JKS nõuetele vastavusele.  Vastavusauditite koondaruanne (compliance assessment report) – aruanne, millesse koondatakse kõikide läbiviidud vastavusauditite käigus antud hinnangud asutuste JKS nõuetele vastavusele.  Vastavusauditi järeltoimingud / järelaudit – täiendavad auditi toimingud / audit, mis viiakse läbi enne vastavusauditite koondaruande koostamist, et selgitada välja pärast vastavusauditite läbiviimist asutuste perioodi 2007-2013 JKK-des tehtud muudatused ja hinnata, kas tehtud muudatused on kooskõlas JKS-ile esitatud nõuetele. 2.3 Siseaudiitori kutsetegevuse standardite tõlgendamine AA kontekstis Arvestades, et AA ei ole siseauditi üksus tavamõistes, on AA tõlgendanud siseauditeerimisalase terminoloogia AA kontekstis järgmiselt:  organisatsioon = struktuurivahendite rakendussüsteem (SV rakendussüsteem);  kõrgem juhtorgan3 = Euroopa Komisjoni Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat ning Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat;  tippjuhtkond = korraldusasutus (korraldusasutuse juht)4;  siseauditi juht = auditeeriva asutuse juht, (Standardi 2340 mõistes järelevalve teostaja ehk auditi eest vastutav isik = talitusejuhataja); 3 FKO kontekstis on kõrgem juhtorgan minister. 4 FKO kontekstis on tippjuhtkond kantsler. 5 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 6 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14  siseaudiitor = (juhtiv)audiitor;  standardid = audiitortegevuse seaduse § 70 lõike 2 alusel kehtestatud siseauditeerimise standardid. 3. Eesmärk Töökorra eesmärgiks on kirjeldada AA tööprotsesse ja tegevusi AA ülesannete kvaliteetseks ja läbipaistvaks täitmiseks. Töökord reguleerib AA-le EK ja siseriiklike õigusaktidega pandud kohustuste ja ülesannete täitmist programmeerimisperioodil 2007-2013. Perioodi 2007–2013 ST AA on perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 9 lõike 1 kohaselt VV nimetatud ministeerium, mis on vastavalt VV määrusele „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine“5 RM. Rahandusministri 4. juuli 2011. a käskkirja nr 116 (viimati muudetud rahandusministri 4. septembri 2012. a käskkirjaga nr 125) kohaselt täidab AA ülesandeid FKO. AA ülesanded on esitatud EL õigusaktide tasandil EN määruse nr 1083/2006 artiklites 62 ja 71 ning EK rakendusmääruses nr 1828/2006; siseriiklikult perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduses ja selle rakendusaktides, sh auditi määrus. Samuti on AA ülesanded kirjeldatud riiklikus struktuurivahendite kasutamise strateegias 2007-2013 ning valdkondlikes rakenduskavades. Täiendavalt on AA ülesanded ST auditeerimisel ja aruandluse esitamisel EK-le sätestatud FKO põhimääruses (kinnitatud rahandusministri 22. mai 2012. a käskkirjaga nr 79) ning struktuuritoetuse auditeerimise strateegias. AA juhi ülesandeid täidab FKO juhataja. Käesolev töökord koosneb järgnevast kuuest protsessikirjeldusest: 1. AA JKK koostamine, muutmine ja hindamine 1.1 AA JKK koostamine ja muutmine 1.2 JKS-i koondkirjelduse hindamine (vastavusauditid) 1.3 Arvamuse ja selle juurde kuuluva (koond)aruande koostamine ning EK-le edastamine 2. Auditeerimise strateegia ja sellest tulenevate dokumentide koostamine ning edastamine EK-le 2.1 Auditeerimise strateegia koostamine, täiendamine/ muutmine ja EK-ga kooskõlastamine 2.2 Auditite metoodikate koostamine 2.3 Valimi moodustamise metoodika koostamine 2.4 Auditeerimise aasta tööplaani koostamine 3. Auditite läbiviimine, tulemustest teavitamine 3.1 JKS-i auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine 3.2 Projektiauditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine 3.3 Erakorraliste auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine 3.4 Koostööpartnerite läbiviidud ja sisseostetud auditite kvaliteedihindamine, tulemuste koondamine 3.5 Auditi käigus tuvastatud pettuseriskist/korruptsiooniohust teavitamine 3.6 Auditi lõpparuannetest tulenevate soovituste rakendamise seire AA-s ja järelauditite läbiviimine 4. Aruandluse esitamine EK-le 4.1 Aasta kokkuvõtte koostamine ja EK-le edastamine 4.2 Auditeerimise aastaaruande ja koondarvamuse koostamine 5. Toetuse kasutamise lõpetamine 5 VV 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 § 2. 6 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 7 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 5.1 Toetuse kasutamise osalise lõpetamise deklaratsiooni koostamine ja EK-le esitamine 5.2 Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamine ja EK-le esitamine 6. Koordineerimise ja järelevalve tegevused auditeerimise kvaliteedi tagamiseks 6.1 Järelevalve koostööpartnerite auditite ning audiitoräriühingutelt sisseostetud auditi teenuste üle 6.2 SF auditi töörühma koosolekute, seminaride ja koolituste korraldamine ning informatsiooni haldamine ST ekstraneti auditi moodulis 4. Kasutusulatus Töökord laieneb täitmiseks ja järgimiseks FKO-le, kes täidab AA rolli ST kontekstis. Joonis 3.1: AA paiknemine RM struktuuris (struktuur alates 1. jaanuar 2012. a). 7 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 8 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 Osakonnajuhataja (AA juht) Nõunik (AFCOS) Spetsialist (AFCOS) I auditi talitus II auditi talitus Sisekontrolli koordineerimise Talitusejuhataja Talitusejuhataja talitus Juhtivaudiitor (3) Juhtivaudiitor (3) Talitusejuhataja (1) Audiitor (6) Audiitor (5) Peaspetsialist (2) Joonis 3.2: FKO struktuuriskeem seisuga 21. jaanuar 2013. a. 5. Vastutaja Töökorra koostamise ning ajakohastamise, sellest tulenevate AA ülesannete täitmise ning täitmise üle teostatava kontrolli eest vastutab kooskõlas RM-i põhimäärusega FKO osakonnajuhataja. 6. Viited 6.1 Õigusaktid EL õigusaktid:  EN määrus nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1260/1999;  EK määrus nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad EN määrusele nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja EN määrusele nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi. Siseriiklikud õigusaktid:  Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadus;  VV 08. mai 2007. a määrus nr 125 “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse ja omafinantseeringu auditi tegemise ning struktuuritoetuse kasutamise lõpetamise ja osalise lõpetamise deklaratsiooni esitamise kord”;  VV 22. detsembri 2006. a määrus nr 275 “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste akrediteerimise tingimused ja kord;  VV 8. mai 2007. a määrus nr 126 „Struktuuritoetuse riikliku registri pidamise põhimäärus”;  Rahandusministri 28. veebruari 2007. a määrus nr 14 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kasutamise ja väljamaksmise aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid”;  Rahandusministri 13.12.2011. a määrus nr 54 „Siseaudiitori kutsetegevuse standardite kehtestamine“. Muud dokumendid: 8 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 9 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14  RM-i põhimäärus (vastu võetud VV 22. detsembri 2011. a määrusega nr 177);  RM-i asjaajamiskord (kinnitatud rahandusministri 25. juuli 2012. a käskkirjaga nr 115);  FKO põhimäärus (kinnitatud rahandusministri 22. mai 2012. a käskkirjaga nr 79);  FKO auditeerimise töökord;  AA auditeerimise strateegia perioodiks 2007-2013. 6.2 Juhendmaterjalid jm normdokumendid EK koostatud juhendmaterjalid6:  „Guidance Note on the Compliance Assessment Exercise” ning selle lisad „Model report” ja „Check- list” (COCOF 07/0039/01);  „Guidance on a Common Methodology for the Assessment of Management and Control Systems in the Member States (2007-2013 programming period)” (COCOF 08/0019/01);  „Guidance Note on the Audit Strategy” (COCOF 07/0038/01);  „Guidance Note on sampling methods for audit authorities” (COCOF 08/0021/01);  „Guidance Note on the Annual Summary in relation to Structural Actions and the European Fisheries Fund” (COCOF 07/0063/02);  „Guidance Note on Annual Control Reports and Annual Opinions“ (COCOF 09/004/01);  „Guidance Note on Financial Engineering Instruments under Article 44 of Council Regulation“ (EC) No 1083/2006 (COCOF 10/0014/04);  „Guidance Note on the concept of Reliance on the Work of Other Auditors“ (COCOF /09/002/01).  „Audit Reference Manual for the Structural Funds“ (COCOF 09/0023/00);  „Guidance Note on treatment of errors disclosed in the Annual Control Reports“ (COCOF 11/0041/01);  Guidelines for determining financial corrections to be made to expenditure co-financed by the structural funds or the cohesion fund for non-compliance with the rules on public procurement (COCOF 07/0037/03);  Commission decision of 19.10.2011 on the approval of guidelines on the principles, criteria and indicative scales to be applied in respect of financial corrections made by the Commission under Articles 99 and 100 of Council Regulation (EC) N° 1083/2006 of 11 July 2006;  Guidelines on closure 2007-2013 (draft). Siseriiklikud juhendmaterjalid7:  Perioodi 2007-2013 auditeerimise strateegia;  Perioodi 2007-2013 auditeerimise metoodikad ja juhendmaterjalid:  Valimite moodustamise käsiraamat;  Vastavusauditi käsiraamat;  Projektiauditi käsiraamat;  JKS-i auditeerimise käsiraamat. 6 Dokumendid on kättesaadavad CIRCA-st. 7 Dokumendid on kättesaadavad SF ekstraneti auditi moodulist. 9 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 10 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 7. Protsessijoonis Vooskeem AA ülesannetest EN määruses nr 1083/2006 artiklis 62 esitatud nõuete täitmisel: 1. AA JKK koostamine, muutmine ja hindamine 6.2 ST auditi töörühma koosolekute, seminaride ja koolituste korraldamine ning informatsiooni haldamine ST 1.1 AA JKK koostamine ja muutmine 6.1 Järelevalve koostööpartnerite auditite ning audiitoräriühingutelt sisseostetud auditi teenuste üle 1.2 JKS-i koondkirjelduse hindamine (vastavusauditid) 1.3 Arvamuse ja sinna juurde kuuluva (koond)aruande koostamine ning EK-le edastamine 2. Auditeerimise strateegia ja sellest tulenevate dokumentide koostamine ning edastamine EK-le 2.1 Auditeerimise strateegia koostamine, täiendamine/muutmine ja EK- ga kooskõlastamine 2.2 Auditite metoodika koostamine 6. Koordineerimise ja järelevalve tegevused auditeerimise kvaliteedi tagamiseks. 2.3 Valimi moodustamise metoodika koostamine 2.4 Auditeerimise valimi moodustamine ja auditeerimise aasta tööplaani koostamine 3. Auditite läbiviimine, tulemustest teavitamine ja seire teostamine 3.1 JKS-i auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine 3.2 Projektiauditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine 3.3 Tööplaaniväliste auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine 3.4 Koostööpartnerite läbiviidud auditite tulemuste iga-aastane koondamine 3.5 Auditi käigus tuvastatud pettuseriskist/korruptsiooniohust teavitamine 3.6 Auditi aruannetest tulenevate soovituste rakendamise seire AA-s ja järelauditite teostamine 4. Aruandluse esitamine EK-le 4.1 Aasta kokkuvõtte koostamine ja EK-le edastamine ekstraneti auditi moodulis 4.2 Auditeerimise aastaaruande ja koondarvamuse koostamine ja EK-le edastamine 5. Toetuse kasutamise lõpetamine 5.1 Toetuse kasutamise osalise lõpetamise deklaratsiooni koostamine ja EK-le esitamine 5.2 Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamine ja EK-le esitamine 10 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 11 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 8. Tööprotsess Vastutaja Nr (ametikoht/üks Tegevuse kirjeldus us 1 AA JKK koostamine, muutmine ja hindamine 1.1 AA JKK koostamine ja muutmine Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikli 71 punkt 1 b Esitamise tähtaeg: 31.05.2008 Muutmise tähtaeg: AA juht esitab AA muudetud JKK KA-le iga aasta 31. augustiks. 1.1.1 Talitusejuhataja koostab vastavalt EK määruse nr 1828/2006 lisale XII ning KA nimetatud juhendile „Perioodi 2007-2013 struktuurivahendite juhtimis- ja audiitor kontrollisüsteemide kirjelduse koostamise juhend RA-dele ja RÜ-dele” JKK AA kohta, mis hõlmab AA-d ja muid isikuid/asutusi, kes tema vastutusel auditeid läbi viivad (koostööpartnerid rakendusasutustes ja -üksustes). 1.1.2 Talitusejuhatajad kommenteerivad/täiendavad AA JKK-d ning kooskõlastavad AA JKK AA juhiga. 1.1.3 AA juht kooskõlastab täiendatud AA JKK. 1.1.4 AA juht esitab AA JKK KA-le (KA hindab AA JKK nõuetele vastavust ning vajadusel palub seda täiendada). 1.1.5 Talitusejuhataja täiendab vajadusel (KA tuvastatud mittevastavuste korral) AA JKK-d nimetatud ning kooskõlastab talitusejuhataja ja AA juhiga. audiitor 1.1.6 Talitusejuhataja kooskõlastavad vastavad muudatused. ja AA juht 1.1.7 AA juht esitab täiendatud AA JKK KA-le (KA edastab selle koos teiste asutuste JKK-dega koond-dokumendina EK-le). 1.1.8 Talitusejuhatajad vaatavad üle ja vajadusel täiendavad/muudavad AA JKK-d iga aasta koostöös nende 30. juuni seisuga. Kui AA JKS-is on toimunud muudatusi, kajastavad nimetatud koostajad muudatused AA JKK-s nii, et need oleksid selgesti audiitoritega eristatavad selle esialgsest versioonist (nt track change’iga). 1.1.9 Talitusejuhatajad kommenteerivad/täiendavad vajadusel muudetud AA JKK-d ning koostöös nende kooskõlastavad selle AA juhiga hiljemalt 15. augustiks. nimetatud audiitoritega 1.1.10 AA juht kooskõlastab muudetud AA JKK hiljemalt 15. augustiks. 1.1.11 AA juht esitab muudetud AA JKK KA-le (KA edastab selle koos teiste asutuste JKK-dega koonddokumendina EK-le), kuid kui JKS-is ei ole jooksval aastal muudatusi tehtud, esitab KA-le vastavasisulise teate. 11 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 12 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 1.2 JKS-i koondkirjelduse hindamine (vastavusauditid) Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artiklites 58-62 toodud nõuete järgimise kohta EK määruse nr 1828/2006 artikkel 25 ja EN määruse nr 1083/2006 artikkel 71 Vastavusauditite tähtaeg: 30.06.2008 1.2.1 Vastavusauditite läbiviimise korraldamine ja kajastamine auditeerimise aasta tööplaanis 1.2.1.1 AA juht lepib KA-ga kokku auditeeritavate asutuste järjekorra ning auditite koostöös läbiviimise ajakava. talitusejuhatajate ga 1.2.1.2 AA juht lisab vastavusauditid AA auditeerimise aasta tööplaani. 1.2.1.3 Talitusejuhatajad kooskõlastavad jooksvalt muudatused auditeerimise aasta tööplaanis KA-ga ja auditeeritavate asutustega. 1.2.2 Vastavusauditite teostamine ja tulemustest teavitamine 1.2.2.1 Talitusejuhatajad korraldavad vastavusauditite läbiviimise RA-des, RÜ-des, KA-s ja MA-s vastavalt kokkulepitud auditeerimise ajakavale, nimetades auditite läbiviimiseks audiitorid (auditi töörühma). Vastavusauditite tegemisel võib AA arvestada perioodil 2004-2006 läbiviidud auditite tulemusi juhul, kui hinnatav JKK on olulises osas sama. 1.2.2.2 Audiitorid annavad vastavusauditite käigus hinnangu rakenduskavade jaoks loodud JKS-ide nõuetele vastavusele JKK-de jm dokumentide alusel. Vastavusauditite läbiviimisel lähtuvad talitusejuhatajate nimetatud audiitorid siseaudiitori kutsetegevuse standarditest, “Vastavusauditi käsiraamatust”, „FKO auditeerimise töökorrast” ning EK juhendmaterjalist „Guidance Note on the Compliance Assessment Exercise”. 1.2.2.3 Audiitorid viivad läbi AA enesehindamise, lähtudes IIA kvaliteedi hindamise metoodikast8 ning täidavad EN määruse nr 1083/2006 artikli 71 kohase kontroll-lehe ja koostavad „Pädevuse ja sõltumatuse deklaratsiooni”. 1.2.2.4 Audiitorid koostavad auditi toimingute lõppedes auditi lõpparuande projekti, milles esitavad arvamuse JKS-i nõuetele vastavuse kohta ning toovad välja tähelepanekud. 1.2.2.5 Audiitorid kooskõlastavad auditi lõpparuande projekti enne auditeeritavale kommenteerimiseks edastamist talitusejuhatajaga ning vajadusel AA juhiga. 1.2.2.6 Talitusejuhataja kooskõlastavad auditi lõpparuande projekti. ja vajadusel AA juht 1.2.2.7 Audiitorid koostavad auditi lõpparuanded, kooskõlastavad talitusejuhatajaga ning vajadusel AA juhiga ning edastavad AA juhi kirjaga auditeeritavatele (RÜ-de aruanded edastab AA juht ka RA-dele). 8 Quality Assessment Manual (6th ed). 12 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 13 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 1.2.2.8 Talitusejuhataja kooskõlastavad lõpparuande. ja vajadusel AA juht 1.2.2.9 AA juht kooskõlastab lõpparuande kaaskirja auditeeritavatele (RÜ-de aruanded edastab AA juht ka RA-dele). 1.2.2.10 Audiitorid edastavad auditi lõpparuanded järeltoimingute teostamiseks ja RÜ-de puhul akrediteerimisotsuste langetamiseks teadmiseks ka KA-le ja MA-le (vajadusel koostavad KA tegevuskava ning jälgivad selle täitmist). 1.2.2.11 Audiitorid ja osalevad vajadusel auditi läbiviinud KA poolt kokkukutsutavatel talitusejuhatajad akrediteerimiskoosolekutel. 1.2.2.12 AA juht võib korraldada vastavusauditi sisseostmise läbi hankemenetluse, tagades auditi teenuse sisseostmisel piisava järelevalve teenuse osutajate tegevuse ja vastavusauditi läbiviimise metoodika järgimise. 1.2.3 Vastavusauditite järeltoimingute teostamine 1.2.3.1 Talitusejuhatajad korraldavad vastavusauditite osas järeltoimingute teostamise nimetades selleks vastavad audiitorid (töörühma). 1.2.3.2 Audiitorid teostavad järeltoiminguid, et veenduda auditi lõpparuannetes väljatoodud oluliste tähelepanekute likvideerimises ja puuduste kõrvaldamises. Järeltoimingute teostamisel võtavad audiitorid aluseks koond JKK või asutuste poolt KA-le esitatud lõplikud JKK-d; KA koondatud täidetud tegevuskavad ja auditeeritavate esitatud tõendusmaterjalid. 1.2.3.3 Audiitorid hindavad asutuse JKK-s tehtud olulisi muudatusi, muudetud JKK-d ja vajadusel muude dokumentide nõuetele vastavust juhul, kui JKK-d on muudetud. 1.2.3.4 Audiitorid täidavad vajadusel EK määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 71 kohase kontroll-lehe, mis järgib (koond)aruande näidist. 1.2.3.5 Audiitorid vormistavad järeltoimingute tulemusena tuvastatud olulised tähelepanekud vastavusauditi järeltoimingute kokkuvõttena. 1.2.3.6 Talitusejuhataja kooskõlastavad vastavusauditi järeltoimingute kokkuvõtte enne ja AA juht auditeeritavale kommenteerimiseks esitamist. 1.2.3.7 Audiitorid esitavad kokkuvõtte järeltoimingute tulemustest auditeeritavale kommenteerimiseks ning KA/MA-le teadmiseks. 1.2.3.8 Audiitorid koostavad lõplikud järeltoimingute tulemused. 1.2.3.9 Talitusejuhataja kooskõlastavad lõplikud järeltoimingute tulemused. ja AA juht 1.2.2.10 AA juht kooskõlastab lõplike järeltoimingute tulemuste kaaskirja. 1.2.3.11 Audiitorid esitavad AA juhi kirjaga järeltoimingute tulemused koos auditeeritava kommentaaridega auditeeritavale asutusele (RÜ puhul ka RA-le), KA-le ja MA-le. 13 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 14 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 1.3 Arvamuse9 ja selle juurde kuuluva (koond)aruande koostamine10 ning EK-le edastamine Allikas: EK määrus nr 1828/2006 artikkel 25 ja EN määruse nr 1083/2006 artikkel 71 1.3.1 Talitusejuhatajad korraldavad arvamuse ja ühtse (koond)aruande koostamise kõigi rakenduskavade JKS toimimise kohta moodustades selleks töörühma. 1.3.2 Talitusejuhatajad lähtuvad arvamuse ja (koond)aruande koostamisel “Vastavusauditi koostöös käsiraamatust”, EK juhendmaterjalist „Guidance Note on the audiitoritega Compliance Assessment Exercise” ja selle lisadest (artikkel 71 kontroll-leht, (koond)aruande näidis) ning EK määruse nr 1828/2006 lisast XIII (arvamuse näidis). 1.3.3 Talitusejuhatajad koostavad arvamuse (märkusteta, märkustega või eitav) kõigi toetuse koostöös andmise ja korraldamisega seotud asutuste JKS-ide nõuetele vastavuse audiitoritega kohta vastaval vormil (EK määruse nr 1828/2006 lisas XIII toodud vorm). 1.3.4 Talitusejuhatajad koostavad (koond)aruande vastaval aruande põhjal (eelpool nimetatud koostöös EK juhendmaterjali lisa), mis koondab kõikide vastavusauditite audiitoritega tulemused ja AA kohta koostatud „Pädevuse ja sõltumatuse deklaratsiooni”. 1.3.5 AA juht kooskõlastab arvamuse ja selle juurde kuuluva aruande. 1.3.6 AA juht edastab arvamuse ja selle juurde kuuluva aruande KA-le (KA esitab need EN määruse nr 1083/2006 artikli 71 lõike 1 kohaselt koos koond JKK-ga EK-le SFC 2007 kaudu). 1.3.7 AA juht korraldab nimetatud dokumentide muutmise/täiendamise ja uuesti KA- le edastamise, kui EK esitab 2 kuu jooksul kommentaare nimetatud dokumentide kohta, ning esitab täiendatud dokumendid uuesti EK-le. Juhul kui EK ei esita kahe kuu jooksul omapoolseid tähelepanekuid, loeb AA juht aruande ja arvamuse kooskõlastatuks. 1.3.8 AA juht esitab EK-le SFC 2007 kaudu tegevus- ja ajakava märkuste kõrvaldamiseks, kui arvamus on märkustega. 1.3.9 AA juht korraldab puuduste kõrvaldamise ja esitab kinnituse selle kohta, kas korrigeerivad tegevused on ellu viidud ja puudused kõrvaldatud. Vastava kinnituse esitab AA juht SFC 2007 kaudu EK-le ning juhul kui EK ei esita kahe kuu jooksul omapoolseid tähelepanekuid, loeb AA juht aruande ja arvamuse kooskõlastatuks. 2 Auditeerimise strateegia ja sellest tulenevate dokumentide koostamine ning edastamine EK-le 2.1 Auditeerimise strateegia koostamine, täiendamine/ muutmine ja EK-ga kooskõlastamine Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikkel 62 (c) Tähtaeg: EK-le esitamise tähtaeg on 9 kuu jooksul alates rakenduskavadele heakskiidu saamisest (hiljemalt viimase rakenduskava kinnitamisest) s.t 09.07.2008 SFC 2007 kaudu. 9 Kui arvamuse esitab AA, peab ta esitama pädevuse ja sõltumatuse deklaratsiooni EN määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 kohaste ülesannete täitmise kohta. 10 VV 22. detsembri 2006. a määruse nr 275 “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste akrediteerimise tingimused ja kord” kohaselt. 14 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 15 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 Strateegia täiendused edastab AA juht EK-le SFC 2007 kaudu koos auditeerimise aastaaruandega. 2.1.1 Talitusejuhatajad korraldavad AA tegevusi hõlmava rakenduskavade-ülese auditeerimise strateegia koostamise tagades, et auditeerimise strateegia koostamisel lähtuvad koostajad EK juhendmaterjalist „Guidance Note on Audit Strategy” ning EK määruse nr 1828/2006 lisas V toodud vormist. 2.1.2 Talitusejuhatajad kooskõlastavad AA juhiga auditeerimise strateegias auditite läbiviimise metoodikad ja valimite moodustamise põhimõtted, esialgse auditeerimise aasta tööplaani ning informatsiooni auditi prioriteetide, aruandluse korra ja olemasolevate ressursside kohta. 2.1.3 AA juht kooskõlastab auditeerimise strateegias auditite läbiviimise metoodikad ja valimite moodustamise põhimõtted, esialgse auditeerimise aasta tööplaani ning informatsiooni auditi prioriteetide, aruandluse korra ja olemasolevate ressursside kohta. 2.1.4 AA juht edastab auditeerimise strateegia EK-le kooskõlastamiseks SFC 2007 kaudu (EK esitab oma märkused hiljemalt 3 kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui nimetatud aja jooksul märkusi ei esitata, loeb AA juht auditeerimise strateegia vastuvõetuks). 2.1.5 AA juht korraldab vajadusel viivitamatult auditeerimise strateegia täiendamise vastavalt EK esitatud kommentaaridele ning esitab selle taas EK-le ülevaatamiseks. 2.1.6 AA juht kinnitab auditeerimise strateegia pärast EK kooskõlastuse saamist. 2.1.7 AA juht korraldab auditeerimise strateegia ülevaatamise ja täiendamise kord aastas järgmise auditeerimise aasta tööplaani koostamisel ning muudetud auditeerimise strateegia EK-le edastamise, algatades auditeerimise strateegia uuendamise hiljemalt iga aasta 1. novembril. 2.2 Auditite metoodikate koostamine Tähtaeg: Esialgse versiooni valmimise tähtaeg 05.01.2009. Täiendatud versioonide tähtajad määrab AA juht. 2.2.1 Talitusejuhatajad korraldavad auditi metoodikate väljatöötamise. 2.2.2 Audiitorid koostavad projektiauditite läbiviimiseks “Projektiauditi käsiraamatu” ning kooskõlastavad selle talitusejuhatajate ja AA juhiga. 2.2.3 Audiitorid koostavad JKS-i auditite läbiviimiseks “JKS-i auditeerimise käsiraamatu”, lähtudes EK juhendmaterjalist „Guidance on a common metogology for the assessment of the management and control systems in the MS (2007-2013 period)” ning kooskõlastavad selle talitusejuhatajate ja AA juhiga. 2.2.4 Talitusejuhataja kooskõlastavad „Projektiauditi käsiraamatu“ ja “JKS-i auditeerimise ja AA juht käsiraamatu”. 2.2.5 AA juht korraldab metoodiliste juhendmaterjalide uuendamise kord aastas või vastavalt vajadusele ning määrab täiendatud juhendmaterjalide 15 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 16 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 kinnitamise tähtajad, tagades juhendmaterjalide kooskõla EK poolt täiendavalt välja antud juhiste ning näidistega (nt kontroll-lehtedega). 2.2.6 Talitusejuhatajad korraldavad juhendmaterjalide avalikustamise ST ekstraneti auditi moodulis. 2.3 Valimi moodustamise metoodika koostamine Tähtaeg: Esialgse versiooni valmimise tähtaeg 31.03.2009. Täiendatud versioonide tähtajad määrab AA juht. 2.3.1 Talitusejuhatajad korraldavad valimi moodustamise metoodika koostamise. 2.3.2 Audiitorid koostavad valimi moodustamise metoodika vastavalt EK määruse nr 1828/2006 artiklile 17 ning lisas IV toodud juhendile, lähtudes EK juhendmaterjalist „Guidance Note on sampling methods for audit authorities”. 2.3.3 Audiitorid kooskõlastavad valimi moodustamise metoodika talitusejuhatajatega ja AA juhiga. 2.3.4 Talitusejuhataja kooskõlastavad valimi moodustamise metoodika. ja AA juht 2.3.5 Talitusejuhatajad korraldavad valimi moodustamise metoodika avalikustamise ST ekstraneti auditi moodulis. 2.3.6 AA juht korraldab valimi moodustamise metoodika uuendamise kord aastas või vastavalt vajadusele ning määrab täiendatud metoodika kinnitamise tähtaja. 2.4 Auditeerimise aasta tööplaani koostamine Tähtaeg: Iga aasta 31. detsember. Riigihanke läbiviimise tähtaeg sõltub sisseostetavate auditite planeeritavast läbiviimise tähtajast. 2.4.1 Talitusejuhatajad korraldavad vahetult pärast auditeeritavate kulude sertifitseerimist MA poolt vastavalt juhendmaterjalidele „JKS-i auditeerimise käsiraamat” ja „Valimi moodustamise käsiraamat“ auditeerimise aasta tööplaani koostamise, kindlustades toetuse andmist ja rakendamist korraldavate asutuste auditeerimise ja projektiauditite ühtlase jaotuse kogu programmeerimisperioodi vältel. Talitusejuhatajad lähtuvad auditeerimise aasta tööplaani koostamisel auditeerimise strateegiast. 2.4.2 Talitusejuhatajad tagavad auditeerimise aasta tööplaani koostamisel, et kõikide toetuse andmist ja rakendamist korraldavate asutuste JKS-e auditeerib AA perioodi 2007-2013 jooksul vähemalt kaks korda. 2.4.3 Talitusejuhatajad tagavad auditeerimise aasta tööplaani koostamisel, et sertifitseeritud kuludele hinnangu andmisel lähtub AA statistilistest valimi moodustamise metoodikatest, kasutades vajadusel täiendavat valimit. 2.4.4 Talitusejuhatajad teevad auditeerimise aasta tööplaani koostamisel ning töö jaotamisel koostööd AA koostööpartneritega. 2.4.5 AA juht korraldab vajadusel auditeerimise aasta tööplaanis sisalduvate auditite sisseostmiseks riigihanke vastavalt „Rahandusministeeriumi hankekorrale“. 16 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 17 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 2.4.6 Talitusejuhatajad koostavad auditeerimise aasta tööplaani EK esitatud tööplaani vormil. 2.4.7 AA juht kooskõlastab auditeerimise aasta tööplaani ning esitab selle EK-le koos auditeerimise strateegiaga. 2.4.8 Talitusejuhatajat koostab AA statistika tabeli projektiauditite tulemuste koondamiseks. e määratud isik 2.4.9 Talitusejuhatajad teevad vajadusel tööplaanis muudatusi ning lisavad tööplaanivälised tööd tööplaani. 2.4.10 AA juht kooskõlastab talitusejuhatajate koostatud talituste tööplaanid ja nende muudatused ning edastab informatsiooni tööplaanis toimunud muudatuste kohta KA-le ning EK-le. 3 Auditite läbiviimine, tulemustest teavitamine ja seire teostamine 3.1 JKS-i auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikkel 62 (a) Tähtaeg: Vastavalt auditeerimise aasta tööplaanile 3.1.1 Audiitorid viivad vastavalt auditeerimise strateegiale ning riskide hindamisel põhinevale auditeerimise aasta tööplaanile läbi JKS-i auditid, et analüüsida ja hinnata toetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide JKS-ide tõhusust. Auditite läbiviimisel lähtuvad audiitorid siseaudiitori kutsetegevuse standarditest, auditi määrusest, EK juhendmaterjalist „Guidance on a common methodology for the assessment of management and control systems in the Member States (2007-2013 programming period)” ja „JKS-i auditeerimise käsiraamatust”. JKS-i auditi objektiks võivad olla kõik KA ja MA, RA-de ja RÜ-de ning toetuse saajate struktuuriüksused, süsteemid, protsessid ja tegevused, mis peavad tagama toetuse sihipärase kasutamise. 3.1.2 Audiitorid koostavad auditi tulemusena auditi aruande projekti ning kooskõlastavad selle talitusejuhatajaga ning vajadusel AA juhiga. Juhul, kui aruandesse tähelepanekuid ei tule, koostavad koheselt lõpparuande (vt edasi p 3.1.5). 3.1.3 Talitusejuhataja kooskõlastavad aruande projekti. ja vajadusel AA juht 3.1.4 Audiitorid küsivad auditeeritavatelt nendepoolsed kommentaarid auditi aruande projektile ning koostavad lõpparuande. 3.1.5 Audiitorid kooskõlastavad lõpparuande talitusejuhataja ning vajadusel AA juhiga. 3.1.6 Talitusejuhataja kooskõlastavad lõpparuande. ja vajadusel AA juht 3.1.7 Audiitorid edastavad auditi lõpparuande auditeeritavale AA juhi kirjaga ning teavitavad auditi tulemustest KA-d ja MA-d ning RÜ-de auditeerimisel ka RA-d. 17 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 18 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 3.1.8 AA juht kooskõlastab auditi lõpparuande kaaskirja. 3.1.9 Audiitorid koostavad auditi lõpparuande põhjal EK esitatud dokumendivormil kokkuvõtte11, kus kajastavad auditi eesmärke, ulatust, olulisi tähelepanekuid ning läbiviidavaid järeltoiminguid. 3.1.10 Talitusejuhatajad edastavad kokkuvõtted EK-le koos auditi lõpparuannetega SFC 2007 kaudu. 3.1.11 Audiitorid sisestavad SFOS-i JKS auditi tulemused kümne tööpäeva jooksul alates auditi lõpparuande kinnitamisest auditi juhi ja auditi eest vastutava isiku poolt. 3.1.12 Talitusejuhataja lisab lõpparuande RM-i kodulehele. nimetatud audiitor 3.2 Projektiauditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikkel 62 (b) Tähtaeg: Vastavalt auditeerimise aasta tööplaanile. 3.2.1 Audiitorid viivad läbi projektiauditid, lähtudes auditi määrusest, siseaudiitori kutsetegevuse standarditest ja „Projektiauditi käsiraamatust”, vastavalt auditeerimise strateegiale ning auditeerimise aasta tööplaanile, et analüüsida ja hinnata:  kas projekti või programmi tegevused vastavad meetme määruses või programmi juhendis toodud nõuetele ning kas need on teostatud otstarbekalt ja sihipäraselt;  kas deklareeritud kulud vastavad toetuse saaja raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele;  kas toetuse saaja poolt deklareeritud kulud on vastavuses EL-i ja siseriiklike õigusaktidega;  kas toetuse saajale on toetus makstud õigeaegselt ja ettenähtud mahus. Projektiauditi objektiks võivad olla kõik toetuse andmist korraldavate asutuste ja toetuse saajate kuludokumentide koostamise ja menetlemisega seotud süsteemid, funktsioonid, aruandlus, toetuse ja omafinantseeringuga seotud dokumendid ning muu teave, mis on audiitoritele vajalik hinnangu andmiseks. 3.2.2 Audiitorid koostavad auditi läbiviimise tulemusena auditi aruande projekti ning kooskõlastavad selle talitusejuhataja ja vajadusel AA juhiga. Juhul, kui aruandesse tähelepanekuid ei tule, koostavad koheselt lõpparuande (vt edasi p 3.2.5). 3.2.3 Talitusejuhataja kooskõlastavad auditi aruande projekti. ja vajadusel AA juht 11 Inglise keeles executive summary. 18 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 19 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 3.2.4 Audiitorid küsivad auditeeritavatelt nendepoolsed kommenteerid auditi aruande projektile ning koostavad lõpparuande, lisades vajadusel audiitori täiendavad kommentaarid. 3.2.5 Audiitorid kooskõlastavad lõpparuande talitusejuhataja ning vajadusel AA juhiga. 3.2.6 Talitusejuhataja kooskõlastavad lõpparuande. ja vajadusel AA juht 3.2.7 Audiitorid edastavad auditi lõpparuande koos auditeeritava kommentaaridega auditeeritavale AA juhi kirjaga ning teavitavad auditi tulemustest KA-d ja MA-d ning edastavad RÜ-de kohta tehtud aruanded RA-dele. 3.2.8 AA juht kooskõlastab lõpparuande kaaskirja. 3.2.9 Audiitorid sisestavad projektiauditi tulemused SFOS-i kümne tööpäeva jooksul alates auditi lõpparuande kinnitamisest auditi juhi ja auditi eest vastutava isiku poolt. 3.2.10 Talitusejuhataja sisestab auditi lõpparuannete põhjal auditi tulemused AA statistika määratud isik tabelisse. 3.2.11 Talitusejuhataja lisab lõpparuande RM-i kodulehele. nimetatud audiitor 3.3 Erakorraliste auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine Tähtaeg: Vastavalt vajadusele. 3.3.1 Talitusejuhatajad korraldavad vajadusel erakorralise auditi läbiviimise, kui EK, KA, MA, RA või RÜ on esitanud AA juhile vastavasisulise ettepaneku või AA näeb selleks ise vajadust. 3.3.2 AA juht lisab erakorralised auditid auditeerimise aasta tööplaani pärast vastava ettepaneku saamist või vajaduse ilmnemist. 3.3.3 Audiitorid viivad auditi läbi vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 9 lõike 3 alusel kehtestatud korrale ning AA auditeerimise metoodikatele. 3.3.4 Audiitorid koostavad auditi läbiviimise tulemusena auditi aruande projekti ning kooskõlastavad selle talitusejuhataja ja vajadusel AA juhiga. 3.3.5 Talitusejuhataja kooskõlastavad auditi aruande projekti. Juhul kui aruandesse ja vajadusel AA tähelepanekuid ei tule, koostavad koheselt lõpparuande (vt edasi p juht 3.3.7). 3.3.6 Audiitorid küsivad auditeeritavatelt nendepoolsed kommentaarid auditi aruande projektile ning koostavad lõpparuande. 3.3.7 Audiitorid kooskõlastavad lõpparuande talitusejuhatajaga ning vajadusel AA juhiga. 3.3.8 Talitusejuhataja kooskõlastavad lõpparuande. ja vajadusel AA juht 19 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 20 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 3.3.9 Audiitorid edastavad auditi lõpparuande auditeeritavale AA juhi kirjaga ning teavitavad auditi tulemustest vajadusel teisi struktuuritoetuse korraldamise eest vastutavaid asutusi. 3.3.10 AA juht kooskõlastab lõpparuande kaaskirja. 3.3.11 Talitusejuhataja lisab lõpparuande RM kodulehele. nimetatud audiitor 3.4 Koostööpartnerite läbiviidud ja sisseostetud auditite kvaliteedihindamine, tulemuste koondamine ja avalikustamine Tähtaeg: Vastava aasta auditeerimise aasta tööplaan. 3.4.1 AA juht edastab AA koostööpartneritelt/ audiitoriäriühingutelt läbiviidud auditite lõpparuanded talitusejuhatajatele. 3.4.2 Audiitorid teostavad järelevalvet auditi toimikute ja aruannete kvaliteedi üle, kasutades „Projektiauditi käsiraamatusse“ või „JKS auditeerimise käsiraamatusse“ lisatud vastavasisulist kontroll-lehte. 3.4.3 Audiitorid hindavad toimikute ja aruannete kvaliteeti auditi metoodika põhjal kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel ning kontrollivad koostööpartneri poolt SFOS-i sisestatud andmete õigsust. 3.4.4 Talitusejuhatajad teavitavad kvaliteedihindamisel tuvastatud puudustest koostööpartnerit/ audiitoriäriühingut ja paluvad olulised puudused kõrvaldada. 3.4.5 Talitusejuhatajad korraldavad eriarvamuste lahendamise auditi käigus kerkinud küsimuste osas koostööpartnerite/ audiitoriäriühingute ja kvaliteedikontrolli teostavate audiitorite vahel. 3.4.6 AA juht arvestab auditi tulemustega kui koostööpartnerid/ audiitoriäriühingud on auditi läbiviimisel lähtunud auditi määrusest, AA koostatud auditeerimise metoodikast ning need on läbinud AA kvaliteedikontrolli. 3.4.7 Talitusejuhataja sisestab koostööpartnerite/ audiitoriäriühingute auditite tulemused AA määratud isik statistika tabelisse. 3.4.8 Talitusejuhataja lisab koostööpartnerite/ audiitoriäriühingute koostatud lõpparuanded määratud isik RM-ii kodulehele. 3.4.9 Talitusejuhataja sisestab audiitoriäriühingute teostatud projektiauditite tulemused määratud isik SFOS-i kümne tööpäeva jooksul alates auditi lõpparuande kinnitamisest auditi juhi ja auditi eest vastutava isiku poolt. 3.5 Auditi käigus tuvastatud pettuseriskist/korruptsiooniohust teavitamine Tähtaeg: Jooksvalt12 12 Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrus nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” (viimati muudetud VV 30. juuni 2011. a määrusega nr 87). 20 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 21 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 3.5.1 Audiitorid teavitavad talitusejuhatajat ja AA juhti, kui on tuvastanud auditi käigus pettuseriski/korruptsiooniohu. 3.5.2 Talitusejuhatajad teavitavad pettuseriskist/korruptsiooniohust vajadusel KA-d ja MA-d ning AFCOS-t, järgides õigusakte ja siseaudiitori kutsetegevuse standardeid. 3.2.3 AA juht teavitab vajadusel vastavaid uurimisasutusi. 3.6 Auditi lõpparuannetest tulenevate soovituste rakendamise seire AA-s ja järelauditite läbiviimine Tähtaeg: Vastavalt vajadusele 3.6.1 Audiitorid teostavad soovituste rakendamise seiret projektiauditite ja JKS-i auditite soovituste rakendamise üle SFOS-i kaudu, lähtudes soovituste rakendamise tähtaegadest auditi aruannetes. Seire teostamise eesmärk on veenduda auditi aruannetes väljatoodud oluliste puuduste kõrvaldamises ning selle teostamisel lähtuvad audiitorid siseaudiitori kutsetegevuse standarditest, „Projektiauditi käsiraamatust” (pt 2.4) ning „JKS-i auditeerimise käsiraamatust“ (pt 2.4). Koostööpartnerite/ audiitoriäriühingute teostatud auditite osas teostavad soovituste rakendamise seiret talitusejuhatajate nimetatud audiitorid. 3.6.2 Audiitorid küsivad vajadusel auditeeritavatelt, RA-delt, RÜ-delt, MA-lt ja/või KA-lt täiendavat informatsiooni ning tõendusmaterjale ja lisavad need SFOS-i. 3.6.3 Audiitorid annavad AA lõpliku hinnangu soovituste rakendamise kohta, tehes vastava märke SFOS-i. 3.6.4 Audiitorid jäädes eriarvamusele auditi aruandes välja toodud soovituste rakendamise osas kooskõlastavad seire tulemused talitusejuhatajaga. 3.6.5 Talitusejuhatajad kooskõlastavad eriarvamused soovituste rakendamise osas. 3.6.6 Talitusejuhatajad korraldavad kord kvartalis kuupäevadeks 1.04, 1.07, 1.10 ja 20.12 auditite tähelepanekute rakendamise seisude ülevaatamise SFOS-is. 3.6.7 Audiitorid sulgevad nimetatud kuupäevadeks võimalusel tähelepanekud. 3.6.8 Talitusejuhatajad osalevad KA-MA-AA koosolekutel (ümarlaudadel) soovituste ja audiitorid rakendamise osas esilekerkinud eriarvamuste lahendamiseks. 3.6.9 Talitusejuhatajad korraldavad vajadusel järelauditi läbiviimise, nimetades selleks vastavad audiitorid (töörühma). Järelauditi eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on auditeeritav rakendanud auditi tulemusena antud soovitusi, ning vajadusel hinnata jätkuvat kooskõla kehtestatud nõuetega. 3.6.10 AA juht lisab järelauditi auditeerimise aasta tööplaani vastava vajaduse ilmnemisel. 3.6.11 Audiitorid lähtuvad järelauditi läbiviimisel samadest põhimõtetest, mis korralise auditi läbiviimisel. 4 Aruandluse esitamine EK-le 21 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 22 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 4.1 Aasta kokkuvõtte koostamine ja EK-le edastamine Allikas: EK (EÜ) määruse nr 1995/2006 artikkel 53 b (3) Tähtaeg: Iga aasta 15. veebruar 4.1.2 Talitusejuhatajad korraldavad aasta kokkuvõtte koostamise, küsides selleks vajaliku sisendi MA-lt, Põllumajandusministeeriumilt ning Siseministeeriumilt, alustades aasta kokkuvõtte koostamisega hiljemalt iga aasta 15. jaanuaril. 4.1.3 Audiitorid lähtuvad aasta kokkuvõtte koostamisel EK juhendmaterjalist „Guidance Note on the Annual Summary in relation to Structural Actions and the European Fisheries Fund” ning vormistavad selle juhendmaterjalis esitatud vormil. 4.1.4 Audiitorid lisavad aasta kokkuvõttesse MA-lt, Siseministeeriumilt ja Põllumajandusministeeriumilt saadud informatsiooni EK-le deklareeritud finantsandmete ja AA teostatud auditite kohta koos omapoolse üldise hinnanguga. 4.1.5 Audiitorid kooskõlastavad aasta kokkuvõtte talitusejuhatajatega ja AA juhiga. 4.1.6 Talitusejuhataja kooskõlastavad aasta kokkuvõtte. ja AA juht 4.1.7 AA juht edastab aasta kokkuvõtte EK-le kooskõlastamiseks SFC 2007 kaudu igal aastal hiljemalt 15. veebruariks. 4.2 Auditeerimise aastaaruande ja koondarvamuse koostamine ja EK-le edastamine Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikkel 62 (d) Tähtaeg: aastatel 2008-2015 iga aasta 31. detsembriks. Esimene aruanne katab auditeerimisperioodi 01.01.07-30.06.08 4.2.1 AA juht korraldab auditeerimise aastaaruande ja koondarvamuse koostamise, koostöös määrates selleks auditeerimise aastaaruande koostamise töögrupi talitusejuhatajate hiljemalt iga aasta 1. novembriks. ga 4.2.2 Talitusejuhatajad jagavad töögrupi liikmete vahel ülesanded ning määravad iga aastaaruande peatüki koostamise eest vastutavad audiitorid. 4.2.3 Audiitorid koostavad vastavad peatükid, lähtudes EK määruse nr 1828/2006 lisas VI ja EK juhendis „Guidance Note on Annual Reports and Opinions“ toodud struktuurist ja nõuetest ning EK juhendist „Guidance Note on treatment of errors disclosed in the Annual Control Reports“. 4.2.4 Audiitorid koondavad vastava peatüki koostamise aluseks olevad dokumendid ehk tõendusmaterjali auditeerimise aastaaruande elektroonilisse toimikusse, mis on üles ehitatud peatükkide põhiselt. 4.2.5 Audiitorid koostavad aastaaruande I peatüki jaoks struktuuritoetuse rakendussüsteemi lühikirjelduse, võttes aluseks KA koostatud koond- dokumendi „Struktuurifondide juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus perioodiks 2007-2013“ (ehk JKK vastava aasta 30.06 seisuga). 4.2.6 Audiitorid analüüsivad aastaaruande II peatüki koostamiseks 30.06 seisuga esitatud kõikide rakendamisega seotud asutuste JKK-d ning kajastavad 22 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 23 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 asutuste lõikes kõik olulisemad muudatused JKS-ides, küsides vajadusel täiendavat informatsiooni KA-lt, MA-lt, RA-delt, RÜ-delt, et hinnata JKK-s toodud muudatuste olulisust. Samuti annavad hinnangu muudatuste mõju kohta ning kinnituse, et asutuste JKS-id vastavad EN määruse 1083/2006 artiklite 58-62 esitatud nõuetele, tuginedes vastavate muudatuste osas tehtud auditeerimistegevusele. 4.2.7 Audiitorid vaatavad aastaaruande III peatüki koostamisel üle auditeerimisperioodil tehtud täiendused auditeerimise strateegias ning esitavad informatsiooni olulisematest muudatustest strateegias (vt pt 2.1) ning nende põhjustest. 4.2.8 Audiitorid viivad aastaaruande IV peatüki koostamisel läbi järgmised toimingud:  analüüsivad kõigi perioodil 01.01-31.12 lõppenud JKS auditite tulemusi ning esitavad kokkuvõtte peamistest tähelepanekutest ja tehtud soovitustest asutuste ja hindamise aluseks olevate põhinõuete lõikes, võttes JKS auditite tulemuste analüüsi aluseks AA auditeerimise aasta tööplaani, auditite lõpparuanded ning SFOS-i sisestatud informatsiooni JKS auditites toodud tähelepanekute ning läbiviidud järeltegevuste kohta (vt p 5.7);  kajastavad perioodil 01.01-31.12 lõppenud ja aasta aruande esitamisel veel töös olevate JKS auditite nimekirja ning põhinõuete lõikes antud hinnangud auditeerimise aastaaruande lisas 4.1;  analüüsivad JKS auditite tulemuste põhjal, kas on tuvastatud süsteemseid probleeme rakendussüsteemis (vt „JKS-i auditi käsiraamatu“ p 1.9);  lähtuvad rakendussüsteemile koondhinnangu andmisel käsiraamatus toodud põhimõtetest (vt „JKS- auditeerimise käsiraamatu“ p 1.9) ning täidavad käsiraamatu lisad 7 ja 8. 4.2.9 Audiitorid viivad aastaaruande V peatüki koostamisel läbi järgmised toimingud:  analüüsivad kõigi perioodil 01.01-31.12. läbiviidud projektiauditite tulemusi ning esitavad kokkuvõtte oluliste tähelepanekute ja tehtud soovituste kohta, tuginedes projektiauditite tulemuste analüüsimisel AA aasta tööplaanile, AA statistika tabelile, auditite lõpparuannetele ning SFOS-i sisestatud informatsioonile projektiauditites toodud tähelepanekute ning läbiviidud järeltegevuste kohta (vt p 5.7);  esitavad oluliste tähelepanekute kokkuvõtte projektiauditi alameesmärkide lõikes;  kajastatavad projektiauditite tulemused auditeerimise aastaaruande lisades 5.1 ja 5.2;  analüüsivad projektiauditite tulemuste põhjal, kas on tuvastatud süsteemseid probleeme rakendussüsteemis (vt „JKS-i auditeerimise käsiraamatu“ p 1.9);  arvestavad projektiauditite tulemusi koondhinnangu andmisel rakendussüsteemile (vt „JKS-i auditeerimise käsiraamatu“ p 1.9);  annavad ülevaate valimi moodustamise põhimõtetest ning toovad välja projektiauditite vea määra vastavalt EK juhenditele. 4.2.10 Audiitorid koostavad aastaaruande VI peatüki jaoks ülevaate AA ja tema koostööpartnerite koostööpõhimõtetest ning kirjeldavad, milliseid 23 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 24 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 tegevusi on AA teinud perioodil 01.01-31.12 järelevalve teostamisel koostööpartnerite töö üle. 4.2.11 Audiitorid viivad aastaaruande VII peatüki koostamisel läbi järgmised toimingud:  vaatavad üle kõigi JKS auditite ja projektiauditite osas läbiviidud järeltegevused SFOS-i andmete põhjal (vt „Projektiauditi käsiraamatu“ p 2.4 ja „JKS-i auditeerimise käsiraamatu“ p 2.4);  kontrollivad, kas tehtud soovitused on tähtaegselt rakendatud, järeltegevusi puudutav informatsioon SFOS-i sisestatud ja auditi juhi lõplik hinnang soovituse rakendamisele antud;  annavad ülevaate oluliste tähelepanekute sulgemisest. 4.2.12 Audiitorid annavad aastaaruande VIII peatükis ülevaate tööplaanivälistest audititest ning kirjeldavad, kuidas on saadud koondhinnang JKS auditite ja projektiauditite tulemuste põhjal. 4.2.13 Audiitorid koostavad auditeerimise aastaaruande peatükid hiljemalt 15. detsembriks. 4.2.14 Talitusejuhatajad kooskõlastavad auditeerimise aastaaruande hiljemalt 22. detsembriks. 4.2.15 AA juht AA juht kooskõlastab auditeerimise aastaaruande hiljemalt 29. detsembriks. 4.2.16 AA juht edastab auditeerimise aastaaruande EK-le hiljemalt 31. detsembriks SFC 2007 kaudu. 4.2.17 Talitusejuhatajad koostavad aastaaruande põhjal koondarvamuse JKS-i toimimise kohta, et anda piisav kindlustunne, et EK-le esitatud kuluaruanded on õiged ning et nende aluseks olnud tehingud on olnud seaduslikud ja korrektsed, lähtudes koondarvamuse koostamisel EK määruse nr 1828/2006 lisas VII toodud vormist hiljemalt 22. detsembriks. 4.2.18 Talitusejuhatajad kooskõlastavad koondarvamuse AA juhiga hiljemalt 29. detsembriks. 4.2.19 AA juht kooskõlastab koondarvamuse hiljemalt 29. detsembriks. 4.2.20 AA juht edastab koondarvamuse EK-le hiljemalt 31. detsembriks SFC 2007 kaudu. 5 Toetuse kasutamise lõpetamine 5.1 Toetuse kasutamise osalise lõpetamise deklaratsiooni koostamine ja EK-le esitamine Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikkel 62 (d) iii) Tähtaeg: Hiljemalt rakenduskava osalisele lõpetamisele järgneva aasta 31. detsember. 5.1.1 Talitusejuhatajad korraldavad vajadusel toetuse kasutamise osalise lõpetamise deklaratsiooni koostamise. 5.1.2 Audiitorid koostavad rakenduskava osalise lõpetamise deklaratsiooni EK määruse nr 1828/2006 lisas IX toodud vormil, andes hinnangu eelmise aasta 31. detsembriks tehtud kulude seaduslikkusele ja korrektsusele. 5.1.3 Audiitorid kooskõlastavad toetuse osalise lõpetamise deklaratsiooni talitusejuhatajatega ja AA juhiga. 5.1.4 Talitusejuhatajad kooskõlastavad toetuse osalise lõpetamise deklaratsiooni. ja AA juht 5.1.5 AA juht edastab toetuse osalise lõpetamise deklaratsiooni EK-le. 5.2 Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamine ja EK-le esitamine Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikkel 62 (e) 24 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 25 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 Tähtaeg: Hiljemalt 31. märtsiks 2017. a. 5.2.1 Talitusejuhatajad korraldavad toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamise. 5.2.2 Audiitorid koostavad toetuse lõpetamise deklaratsiooni EK määruse nr 1828/2006 lisas VIII toodud vormil, andes hinnangu lõppmaksetaotluse õigsusele ja lõplikus kuluaruandes käsitletavate tehingute seaduslikkusele ja korrektsusele. Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamisel võtavad audiitorid aluseks SFOS-is olevad andmed ning rakenduskavade lõpparuanded. 5.2.3 Audiitorid viivad andmete ebapiisavuse korral vajadusel läbi täiendavaid auditi toiminguid. 5.2.4 Audiitorid koostavad koos toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooniga lõpliku kontrolliaruande, milles on esitatud:  kokkuvõte kõigist siseriiklikest ja EÜ institutsioonideläbiviidud auditite tulemustest, mis olid deklaratsiooni koostamise ajal AA-le kättesaadavad;  toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamisel kasutatud metoodika ja protseduuride kirjeldus ning muu teave. 5.2.5 Audiitorid kooskõlastavad toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni ja lõpliku kontrolliaruande talitusejuhatajate ning AA juhiga. 5.2.6 Talitusejuhatajad kooskõlastavad toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni ja lõpliku ja AA juht kontrolliaruande EK-le. 5.2.7 AA juht edastab toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni ja lõpliku kontrolliaruande EK-le. 6 Koordineerimise ja järelevalve tegevused auditeerimise kvaliteedi tagamiseks 6.1 Järelevalve koostööpartnerite auditite ning audiitoräriühingutelt sisseostetud auditi teenuste üle Tähtaeg: Jooksvalt. 6.1.1 AA juht võib arvestada JKS-i auditina ning projektiauditina koostööpartnerite või audiitoräriühingute poolt läbiviidud auditit, kui selle tegemisel on juhindutud auditi määruse § 5 lõikes 2 nimetatud dokumentidest ning auditite läbiviimist käsitletavatest juhendmaterjalidest („JKS-i auditeerimise käsiraamatust” ja „Projektiauditi käsiraamat”). 6.1.2 Talitusejuhatajad korraldavad pidevat kvaliteedikontrolli ja vajadusel korraldavad koostööpartnerite juures struktuuritoetuse auditite perioodilisi kvaliteedi hindamisi, et veenduda koostööpartnerite töö kvaliteedis. 6.1.3 Talitusejuhatajad korraldavad vajadusel auditi teenuse sisseostmise ning audiitoräriühingutelt vastava teenuse kvaliteedikontrolli teostamise. 6.2 SF auditi töörühma koosolekute, seminaride ja koolituste korraldamine ning informatsiooni haldamine ST ekstraneti auditi moodulis Tähtaeg: Jooksvalt. 6.2.1 Talitusejuhatajad korraldavad vastavalt vajadusele ST auditi töörühma koosolekuid seminare ja koolitusi. 25 Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 26 / 26 osakond Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2 Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14 6.2.2 Talitusejuhataja sisestab struktuuritoetuse auditeerimise alase informatsiooni ST määratud isik ekstraneti auditi moodulisse ning tagab moodulis oleva informatsiooni ajakohasuse. 9. Kooskõlastustabel Struktuuriüksus Ametinimetus Allkiri Kuupäev Finantskontrolli osakond Osakonnajuhataja Kaur Siruli I auditi talitus Talitusejuhataja asendaja Oliver Gross II auditi talitus Talitusejuhataja Mariliis Männik-Sepp 26 Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 1/ Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1 Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49 Rahandusministeeriumi kantsleri 31.01.2007.a käskkirja nr 17 Lisa 49 Rahandusministeerium TÖÖKORD Maakonnaplaneeringute järelevalve Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 2/ Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1 Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49 Andmed dokumendi muutmise kohta Staatus Jõustumise (algne/ kuupäev Muudatuse kirjeldus täiendatud/ kehtetu) Algne Algse täisversiooni loomine Sisukord 1. Eesmärk ........................................................................................................................ 3 2. Kasutusulatus ............................................................................................................... 3 3. Vastutajad..................................................................................................................... 3 4. Mõisted ........................................................................................................................ 3 5. Viited ............................................................................................................................ 3 6. Protsessijoonis………………………………………………………………………..5 7. Tööprotsess………………………………………………………………………….. 6 8. Kaasnevad dokumendid………………………………………………………………8 9. Kooskõlastustabel…………………………………………………………………….9 Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 3/ Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1 Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49 1. Eesmärk Töökorra koostamise eesmärk on reguleerida maakonnaplaneeringute üle järelevalve teostamise tööprotsessi, et tagada järelevalve teostamise õiguspärasus, ühetaolisus, läbipaistvus ja efektiivsus. Maakonnaplaneeringute järelevalvet teostatakse planeerimisseaduses1 (edaspidi PlanS) sätestatud ulatuses, võttes muuhulgas arvesse eelkõige haldusmenetluse seadust, ehitusseadustikku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust, asjaõigusseadust, avaliku teabe seadust, Vabariigi Valitsuse seadust jne ning asutusesiseseid normdokumente (nt asjaajamiskord). Töökord reguleerib maakonnaplaneeringute tööprotsessi järelevalve teostamise põhiselt. 2. Kasutusulatus Töökord laieneb planeeringute osakonna (edaspidi PLO) juhatajale ja ametnikele, õigusosakonna (edaspidi JOK) ametnikele ning regionaalarengu osakonna (edaspidi REGO) õigusnõunikele. 3. Vastutajad Töökorra väljatöötamise, muutmise ja selle täitmise kontrollimise eest vastutab PLO juhataja. Järelevalve eest vastutav ametnik on vastutav järelevalve õiguspärase ja tähtaegse läbiviimise eest. PLO juhataja vastutab maakonnaplaneeringute üle järelevalve teostamise tööprotsessi juhtimise eest. 4. Mõisted ja lühendid Järelevalve eest vastutav ametnik (edaspidi vastutav ametnik) – maakonnaplaneeringute üle järelevalve teostamise volitustega PLO nõunik. Järelevalves osalevad ametnikud – PLO, JOK ja REGO ametnikud, kes osalevad maakonnaplaneeringute üle järelevalve teostamises. Järelevalve – kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 23 alusel läbiviidav maakonnaplaneeringute üle järelevalve teostamine. Järelevalvetaotlus – Maavanema taotlus maakonnaplaneeringu üle järelevalve teostamiseks ja heakskiitmiseks. Planeeringu menetluse nõuetele vastavuse kontroll – järelevalve teostamise osa, mille käigus kontrollitakse, kas planeeringu menetlemine on toimunud vastavalt planeerimisseaduses sätestatud nõuetele (vt lisa 1). Planeeringu sisu õigusaktidele vastavuse kontroll – järelevalve teostamise osa, millega tuvastatakse planeeringu sisu õigusaktidele vastavus (vt lisa 2). 5. Viited 5.1. Õigusaktid 1) Planeerimisseadus2 1 Käesolev töökord laieneb enne 01.07.2015 algatatud maakonnaplaneeringutele, mida menetletakse ja mille üle teostab Rahandusministeerium järelevalvet kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse alusel. Käesolev töökord ei laiene alates 01.07.2015 algatatud maakonnaplaneeringutele, kuna nende üle ei teosta Rahandusministeerium järelevalvet, vaid otsustab nende heakskiitmise 01.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse alusel. 2 Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse redaktsioon. Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 4/ Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1 Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49 2) Haldusmenetluse seadus 3) Ehitusseadustik 4) Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus 5) Asjaõigusseadus 6) Vabariigi Valitsuse seadus 7) Avaliku teabe seadus 5.2. Ministeeriumisisesed dokumendid 1) Rahandusministeeriumi põhimäärus 2) PLO põhimäärus 3) PLO teenistujate ametijuhendid 4) Rahandusministeeriumi asjaajamiskord Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 5/ Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1 Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49 6. Protsessijoonis JÄRELEVALVE- ESITAMINE TAOTLUSE Järelevalvetaotluse Järelevalvetaotluse edastamine vastutavale esitamine PLO juhatajale ametnikule DOKUMENTATSIOONI Järelevalve tegevustega JÄRELEVALVESSE Järelevalvesse esitatud ON PIISAV Dokumentatsiooni alustamine dokumentide salvestamine ja KONTROLL ESITATUD hindamine järelevalve osapooltele infole ligipääsu alustamiseks võimaldamine Järelevalvetaotluse EI OLE PIISAV esitajalt puuduolevate dokumentide küsimine KOKKULEPPIMINE JÄRELEVALVE TEGEVUSTE Protsessis osalevate PROTSESSI ametnike tegevuste kokkuleppimine VÄLJASELGITAMINE, MENETLUSOSALISTE RM SEISUKOHTADE ÄRAKUULAMINE JA KUJUNDAMINE Suuline ärakuulamine Menetlusosaliste Vastuväidete ja ettepanekute Vastuväidete kohta väljaselgitamine sisu hindamine seisukohakirjade eelnõude ettevalmistamine Kirjalik ärakuulamine MENETLUSE VASTAVUSE KONTROLL NÕUETELE Menetlusnõuete tabeli Menetlusnõuete rikkumiste Nõuetele vastavuse kontrolli vormistamine tuvastamine ja hindamine vormistamine ÕIGUSAKTIDELE VASTAVUSE KONTROLL Planeeringu materjalide Õigusaktidele mittevastavuste Õigusaktidele vastavuse läbitöötamine tuvastamine ja hindamine kontrolli vormistamine PLANEERINGULE ÜLERIIGILISELE VASTAVUSE KONTROLL Maakonnaplaneeringu üleriigilisele planeeringule vastavuse kontrollimine DHS-is vastuväidete kohta VORMISTAMINE JA ALLKIRJASTAMINE seisukohakirjade eelnõude töövoogude algatamine JÄRELEVALVE TULEMUSTE Maakonnaplaneeringu Vastuväidete kohta heakskiitmise või seisukohakirjade heakskiitmata jätmise allkirjastamine kohta RM lõpliku seisukoha Maakonnaplaneeringu ettevalmistamine heakskiitmise või heakskiitmata Lõpliku seisukohakirja DHS-is seisukohakirja jätmise seisukohakirja eelnõu vormistamine eelnõu töövoo algatamine allkirjastamine Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 6/ Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1 Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49 7. Tööprotsess Maakonnaplaneeringute järelevalve 1.1. Maavanem Esitab järelevalvetaotluse Rahandusministeeriumile menetlemiseks. 1.2. PLO Järelevalvetaotluse põhjal edastab vastutavale ametnikule järelevalve juhataja teostamise tööülesande menetlemiseks. 1.3. Vastutav 1.3.1. Loob X:\PLO kettal vastava maakonnaplaneeringu kohta järelevalve ametnik kausta ning salvestab sinna kogu järelevalvesse esitatud maakonnaplaneeringu dokumendid. Lisaks PLO ametnikele on kaustale ligipääs ka REGO ja JOK ametnikel. 1.3.2. Järelevalve teostamise käigus talletab olulise menetlusinfo (kirjavahetus, järelepäringud, selgitused, dokumendid jms) maakonnaplaneeringu kohta loodud alamkausta. 1.3.3. Tutvub esitatud järelevalvetaotluse ja maakonnaplaneeringu dokumentidega ning selgitab välja, kas järelevalvesse esitatud dokumentatsiooni alusel on võimalik alustada maakonnaplaneeringu üle järelevalve teostamise menetlusega. Kui järelevalvesse esitatud maakonnaplaneeringu dokumentatsioon on puudulik või ebakvaliteetne, pöördub puuduolevate dokumentide esitamiseks järelevalvetaotluse esitaja poole. Maakonnaplaneeringu dokumentatsiooni nõuetele vastavuse selgitab vastutav ametnik välja hiljemalt 5 tööpäeva jooksul järelevalvetaotluse esitamisest arvates. 1.4. PLO Kutsub vastutava ametniku ettepanekul kokku järelevalves osalevad juhataja vajalikud ametnikud, et leppida kokku konkreetse maakonnaplaneeringu järelevalve tööprotsessi tegevuste jaotuses. Vajadusel võib tegevuste jaotuse kokku leppida ka meili teel. 1.5. Vastutav 1.5.1. Selgitab välja menetlusosalised ja ärakuulamise läbiviimise ametnik korraldamisega seotud üksikasjad ning kujundab Rahandusministeeriumi seisukohad arvestamata jäänud vastuväidete kohta. 1.5.1.1. Selgitab esmalt välja isikud, keda tuleb menetlusse kaasata ehk menetlusosalised (järelevalvealune maavalitsus, isik, kelle planeeringule esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus ei arvestatud ja muud järelevalvesse kaasatud isikud ning organid). 1.5.1.2. Hindab, kas menetlusse on vaja kaasata ka teisi isikuid (nt eksperte, teisi valitsusasutusi arvamuse andmiseks jne). Vastav vajadus võib selguda ka hilisemas etapis. 1.5.1.3. Analüüsib, millised arvestamata jäänud vastuväidetest ja ettepanekutest on oma sisult vastuväited, sest erinevalt ettepanekutest peab Rahandusministeerium vastuväidete kohta kujundama oma seisukoha. 1.5.1.4. Otsustab koostöös PLO juhatajaga, kas vastuväiteid esitanud isikud kuulatakse ära suuliselt või korraldatakse kirjalik ärakuulamine. 1.5.1.5. Valmistab ette kirjad maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku käigus või selle järgselt enda vastuväitest mitte loobunud isikutele, millega teavitatakse järelevalve teostamisest ja ärakuulamise korraldamisest. Suulise ärakuulamise korral antakse Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 7/ Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1 Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49 teada ärakuulamise aeg ja koht. Kirjaliku ärakuulamise korral palutakse selgitust, kas ja mis osas jääb isik enda poolt esitatud vastuväite juurde. Kirjad allkirjastab PLO juhataja. 1.5.1.6. Suulise ärakuulamise korral kuulab vastuväiteid esitanud isikud ära koostöös PLO juhataja ja vajadusel teiste järelevalves osalevate ametnikega. Vastutav ametnik protokollib suulise ärakuulamise ja fikseerib kirjalikult suulisel ärakuulamisel saavutatud kokkulepped. 1.5.1.7. Pärast osapoolte ärakuulamist koostab koostöös järelevalves osalevate ametnikega Rahandusministeeriumi seisukohakirjade eelnõud nende planeeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete kohta, mille osas ei õnnestunud järelevalve käigus kokkulepet saavutada. Vastutav ametnik kooskõlastab seisukohakirjade eelnõud PLO juhatajaga. 1.5.1.8. Tutvustab Rahandusministeeriumi seisukohakirjade eelnõude sisu riigihalduse ministrile suuliselt või kirjalikult, mille järel otsustab minister nende allkirjastamise. 1.5.1.9. Algatab DHS-is töövood Rahandusministeeriumi seisukohakirjade allkirjastamise menetlemiseks. 1.6. Riigihalduse Allkirjastab DHS-is Rahandusministeeriumi seisukohakirjad minister maakonnaplaneeringu koostamisel arvestamata jäänud vastuväidete kohta. 1.7. Vastutav 1.7.1. Teostab planeerimisseaduse alusel ja planeeringu dokumentidele ametnik tuginedes maakonnaplaneeringu menetluse nõuetele vastavuse või kontrolli. järelevalves 1.7.1.1. Vormistab menetlusnõuete täitmise tabeli (vt lisa 1). osalev 1.7.1.2. Dokumenteerib tuvastatud menetlusnõuete rikkumised, ametnik hindab rikkumise olulisust ja seda, kas vajalik on planeeringu mõne menetluse etapi kordamine. Hindamisse kaasab PLO juhataja, vajadusel JOK nõuniku. 1.7.1.3. Vormistab planeeringu menetluse nõuetele vastavuse kontrolli (osa lõplikust seisukohakirjast maakonnaplaneeringu heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta). 1.8. Vastutav 1.8.1. Teostab maakonnaplaneeringu sisu õigusaktidele vastavuse kontrolli ametnik (vt lisa 2). või 1.8.1.1. Töötab läbi planeeringu materjalid. järelevalves 1.8.1.2. Tuvastab planeeringu õigusaktidele mittevastavused või osalev planeeringu menetluse käigus muutunud õigusaktid. ametnik 1.8.1.3. Dokumenteerib tuvastatud õigusaktidele mittevastavused, hindab mittevastavuse olulisust ja seda, kas tegemist on planeeringu põhilahenduse muutmisega. Hindamisse kaasab PLO juhataja, vajadusel JOK nõuniku. 1.8.1.4. Vormistab planeeringu sisu õigusaktidele vastavuse kontrolli (osa lõplikust seisukohakirjast maakonnaplaneeringu heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta). 1.9. Vastutav Teostab maakonnaplaneeringu üleriigilisele planeeringule vastavuse ametnik kontrolli. või järelevalves osalev ametnik 1.10. Vastutav 1.10.1. Vormistab järelevalve tulemuse ehk koostab Rahandusministeeriumi Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 8/ Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1 Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49 ametnik seisukohakirja eelnõu maakonnaplaneeringu heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta, koondades sellesse info järelevalve teostamise käigus tehtud toimingute kohta, seisukoha maakonnaplaneeringu menetluse nõuetele vastavuse ja sisu õigusaktidele vastavuse kohta, seisukoha maakonnaplaneeringu üleriigilisele planeeringule vastavuse kohta ning ülevaate ja seisukoha maakonnaplaneeringu koostamise käigus arvestamata jäänud vastuväidete kohta. 1.10.2. Esitab seisukohakirja eelnõu maakonnaplaneeringu heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta arvamuse andmiseks vähemalt ühele järelevalves osalenud ametnikule ja PLO juhatajale. 1.10.3. Algatab DHS-is töövoo maakonnaplaneeringu heakskiitmise või heakskiitmata jätmise seisukohakirja allkirjastamise menetlemiseks. Järelevalves Annab maakonnaplaneeringu heakskiitmise või heakskiitmata jätmise 1.11. osalev seisukohakirja eelnõu kohta oma arvamuse vastutavale ametnikule meili teel ametnik, hiljemalt 3 tööpäeva jooksul kirja eelnõu esitamisest arvates. PLO juhataja Riigihalduse Allkirjastab DHS-is lõpliku seisukohakirja maakonnaplaneeringu 1.12. minister heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta. 8. Kaasnevad dokumendid Kaasnev Vastutaja Asukoht Säilitamise Dokumendi tähis Säilitus- dokument viis: tähtaeg paberil/ elektroonilis elt Ärakuulamisele Ametnik/ PLO elektroonselt 15-2 kutsumise kiri juhataja DHS Vastuväidete osas Ametnik/ PLO elektroonselt 15-2 seisukoha juhataja DHS kujundamise kirjad Järelevalve Ametnik/ PLO elektroonselt 15-2 teostamise/ juhataja DHS heakskiidu andmise kiri Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 9/ Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1 Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49 9. Kooskõlastustabel Struktuuriüksus Ametinimetus Allkiri Kuupäev Planeeringute osakond osakonnajuhataja Arendusosakond osakonnajuhataja Regionaalarengu osakonna juhataja Õigusosakonna juhataja Regionaalvaldkonna asekantsler Lisa 1. Planeeringu menetluse nõuete kontroll (tabel)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel