Rahandusministeerium · 27. jaanuar 2023
Sisu (failidest)
Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 1/12
personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4
Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36
personaliosakond
Rahandusministeeriumi kantsleri 31.01.2007. a
käskkirja nr 17 lisa 38
Rahandusministeeriumi kantsleri
käskkirja nr <DataType_25690548_3_1 /> sõnastuses
RAHANDUSMINISTEERIUMI
PERSONALIPOLIITIKA RAAMDOKUMENT 2017-
2020
Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) personalipoliitilised valikud põhinevad organisatsiooni missioonil,
visioonil ja väärtustel. Käesolev dokument sätestab põhimõtted, mille alusel organisatsioonis inimeste
juhtimisega seonduvaid otsuseid vastu võetakse ning ellu viiakse. Eesmärk on kujundada ühtsed arusaamad
igapäevaseks juhtimispraktikaks. Personalipoliitika elluviijaks on RM juhid.
RM personalipoliitika eesmärgiks on arengukavas sõnastatud strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalik
ja pigem väikesearvuline, kuid hästi tasustatud, püsiv ja efektiivne töötajaskond. Ametnikke ja
töötajaid (edaspidi töötajad) koheldakse samadel üldpõhimõtetel, arvestades erinevusi, mis tulenevad
avaliku teenistuse seadusest.
1. ÜLDPÕHIMÕTTED JA -JUHTIMINE
1.1 Personalijuhtimise põhieesmärgiks on toetada arengukava elluviimist, mille eelduseks on kompetentsed
ja motiveeritud töötajad. Personalijuhtimise all mõistetakse RM-is järgmisi valdkondi: inimeste
juhtimine, organisatsioonikultuuri arendamine, personali planeerimine, värbamine ja valik,
töötasustamine, kompetentside arendamine, hindamine ja koolitus, tõhus sisekommunikatsioon,
töösuhted ning töötervishoid ja -ohutus. Igal aastal vaadatakse üle personalijuhtimise valdkondlikud
eesmärgid ja mõõdikud, mis on sihiks nii juhtidele kui personaliosakonnale (vt lisa 1).
1.2 Arengu- ja tegevuskavas on määratletud RM strateegilised eesmärgid ja tegevused nende
saavutamiseks. Sellest tulenevalt seab vahetu juht igale töötajale arenguvestlustes konkreetsed
eesmärgid ning määratleb tegevused, mille kaudu töötaja panustab strateegiliste eesmärkide
saavutamisse.
1.3 Kõikide tasandite juhid viivad ellu kokkulepitud personalipoliitikat, personaliosakonna roll on
eestvedav, nõustav ja toetav. Igalt töötajalt ootab RM organisatsiooni väärtuste ja personalipoliitika
põhimõtete järgimist.
1.4 RM-i ootused juhtidele:
1.4.1 on eestvedaja ning loob professionaalse toimiva meeskonna;
1.4.2 toimetab personaliküsimused tõhusalt, kvaliteetselt, tasakaalukalt ja õiguspäraselt;
1.4.3 lahendab kohe ja efektiivselt esilekerkivad probleemid;
1.4.4 toetab töötulemuste saavutamisel ja tasustab vastavalt tulemustele;
1.4.5 kaasab töötajaid ning innustab neid saavutama parimaid tulemusi;
1.4.6 annab tagasisidet nii arenguvestlustel kui ka igapäevase töö käigus, tunnustab hea töö ja
saavutuste eest avalikult. Negatiivne tagasiside antakse konstruktiivses vormis ja nelja-silma vestlusel;
1.4.7 väärtustab korrektset ja õigeaegset infojagamist, sh vastutab osaletud koosolekutel arutatud teemade
Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 2/12
personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4
Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36
personaliosakond
(näit. juhtkonna otsused ja nende selgitused) ning muu organisatsiooni kui tervikut puudutava info jõudmise
eest oma alluvateni; on proaktiivne oma vastutusvaldkonna teemade kommunikeerimisel avalikkusele ja
organisatsioonile;
1.4.8 on avatud paindlike töövormide rakendamisele (projektipõhine, paindlik ja/või osaajaga tööaeg,
distantstöö jmt) ja arvestab selle juhtimise eripärade ja kvaliteedieeldustega.
2. PERSONALI PLANEERIMINE, VÄRBAMINE JA VALIK
2.1 Personali planeerimise eesmärgiks on optimaalne kulude ja töötajaskonnale seatud
kvalifikatsioonieelduste tasakaal. Organisatsiooni personali planeerimisse annavad sisendi kõikide
tasandite juhid.
2.2 Teenistuskohtade planeerimisel ning töötajate värbamisel ja valikul arvestatakse organisatsioonis kokku
lepitud kompetentsuse kriteeriume (teenistuskohtade põhiprofiilide kaupa) haridusele ja kogemustele.
Ilma eelneva valdkondliku töökogemuseta töötajate värbamist kaalutakse pigem üksikjuhtudel
(soovitavalt mitte rohkem kui hinnanguliselt 10% üksuse töötajaskonnast). Personali planeerimisel
lähtub juht põhimõttest, et mida rohkem on üksuse vastutusel RM põhifunktsioone ning vähem tehnilisi
ülesandeid, seda suurem on kogenud spetsialistide osakaal üksuses. Kompetentse tööjõu värbamise
eesmärgil on klassikalisele värbamispraktikale ja töövormide rakendamisele alternatiivideks
projektimeeskondade ja paindlike töövormide rakendamine.
2.3 Vabade teenistuskohtade täitmisel kaalutakse esimeses järjekorras alati sisekonkurssi, avaliku konkursi
korral on RM töötajatel alati võimalus kandideerida vakantsele teenistuskohale ning võrdsete tulemuste
korral eelistatakse sisekandidaate.
2.4 RM peab oluliseks tihedaid suhteid kõrgkoolidega ning võtab igal aastal praktikale tudengeid nii põhi-
kui ka tugivaldkondadesse.
3. TÖÖTASUSTAMINE JA MOTIVATSIOON
3.1 RM-i palgapoliitika ning -süsteem põhinevad organisatsiooni valdkondade ja protsesside strateegiliste
võimekuste (vt lisa 4) ning strateegilise mõjuga teenistuskohtade (vt lisa 3) eristamisel, samuti
individuaalse töö tulemuslikkuse hindamisel ja arvestamisel.
3.2 RM seab läbi palgapoliitika sihiks:
3.2.1 hoida strateegilistel teenistuskohtadel olevaid tippspetsialiste organisatsioonis ja tagada nende töö
tulemuslikkus;
3.2.2 omada võimekust ja paindlikkust kõrgendatud turunõudlusega positsioonidesse värbamisel;
3.2.3 olla tööandjana atraktiivne sobivate oskuste ja omadustega töötajate värbamiseks.
3.3 RM personaliga seonduvatest kuludest suunatakse enamik vahenditest põhipalkadesse.
3.4 RM põhipalkade üldine tase kujuneb tööjõuturu olukorra võrdleva analüüsi põhjal (sh koostab
personaliosakond kord aastas RM põhipalkade võrdluse kogu palgaturuga ja tutvustab seda juhtidele),
lähtudes teenistuskohtade gruppide võrdlusest tööjõuturuga ja eelarvelistest võimalustest.
3.5 Töötaja individuaalne põhipalk kujuneb RM palgajuhendis määratletud palgaastmestiku alusel, võttes
arvesse valdkonna ja teenistuskoha strateegilisust, töö keerukuse astet ja vastutuse ulatust, töötaja
töösooritust (sh tööeesmärkide täitmine ja kompetentsid), töö tulemuslikkuse stabiilsust, ametialase
pädevuse kasvu ja kompetentside arengut ning põhjendatud juhtudel ka spetsiifiliste oskuste defitsiiti
tööjõuturul.
3.6 Preemia maksmise võimalust kasutatakse organisatsiooni strateegiliste võtme-ülesannete ja ka kitsamate
valdkondlikult prioriteetsete projektide silmapaistva ja väga hea elluviimise eest. Samuti premeeritakse
erandkorras põhitööl tehtud märkimisväärse lisapingutuse eest (töömahu ajutise ja olulise intensiivsuse
tõusu korral). Preemiaga tasustatakse reeglina vahetult pärast projekti lõppu.
3.7 Oluliseks eelduseks on, et RM põhivaldkondade töötajate üheks arvestatavaks motivaatoriks on huvitav
töö, mis võimaldab panustada riigi arengu seisukohalt olulistesse otsustesse ja osaleda vastavates
Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 3/12
personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4
Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36
personaliosakond
protsessides. Teenistujate motivatsioonil on oluline roll arendustegevustel - vastavalt võimalustele
koolitusprojektid (sh rotatsioon ja stažeerimine). RM pakub ka sportimisvõimalusi asutuse ruumides,
tööandja kulul tervisepäevade ja lapsevanemale kooliaasta alguse puhul ühe vaba päeva võimaldamist.
Soodustusena pakub RM ka võimalust kõigil teenistujatel võtta põhipuhkust tööpäevades (v.a seadusest
tulenev kohustus 14 kalendripäeva katkematu põhipuhkuse kasutamise osas). Rohkem kui nädala kestva
puhkuse korral arvestatakse puhkusepäevade hulka ka tööpäevade vahele jäävad laupäevad ja
pühapäevad.
3.8 Motivatsiooni seisukohalt on oluline nii see, et juhid tunnustavad oma meeskonna liikmeid hea töö ja
suurepäraselt lõpetatud projektide ja muude saavutuste eest avalikult kui ka kaastöötajate tunnustamine
oma kolleegide poolt.
4. KOOLITUS JA ARENDAMINE
4.1 Töötajate kompetentsuse hindamise ja arendamise eest vastutavad kõikide tasandite juhid. Lisaks
igapäevasele tagasisidele antakse töösoorituse ja arenguvajadustega seonduvat arenguvestluste käigus,
kus lepitakse kokku järgmise perioodi tööeesmärgid ja nende eduka täitmise eelduseks olevad koolitus-
arendustegevused.
4.2 RM hindab töötajaid, kes väärtustavad pidevat enesetäiendamist, rakendavad uusi teadmisi, oskusi ja
vilumusi oma töös ning arendavad ka teisi teenistujaid neid juhendades (sh mentorid), oma teadmisi
edasi andes ja sisekoolitusi läbi viies.
4.3 RM tasub tööalase koolituse kulud (vt täpsemalt RM koolituspõhimõtete töökorras) ning abistab
töötajaid koolitusinfo hankimisel. Samuti toetab RM töötajaid stažeerimisvõimaluste leidmisel,
eesmärgiga pakkuda alternatiivi tavapärasele koolitusele.
4.4 Uue töötaja sisseelamise hõlbustamiseks rakendab RM mentorsüsteemi, mille eesmärk on aidata kaasa
organisatsiooni efektiivsuse tõusule läbi eduka sisseelamise organisatsiooni ja konkreetsesse ametisse.
4.5 RM peab oluliseks sisemisi liikumisi nii ministeeriumisiseselt kui ka valitsemisalas. Eesmärk on
kasutada sisemisel värbamisel tõhusalt ära organisatsioonisisest teadmust. Teisalt annab see töötajaile
võimaluse professionaalseks arenguks ning tööalaseks edenemiseks kas siis horisontaalselt või
vertikaalselt.
4.6 Töötajate karjäärialase potentsiaali määratlemine toimub arenguvestlustel.
4.7 Oluline on, et liikumisi soodustavad kõikide tasandite juhid, olles avatud kuulama töötajate arengu ja
karjääriga seotud huvisid ning toetama vastavat arengut, mis on kooskõlas organisatsiooni vajaduste ja
võimalustega. Juhid toetavad organisatsioonisisest mobiilsust, vahetades vastavat infot omavahel.
Personaliosakond aitab korraldada sisekonkursse (sh valitsemisalasiseseid), samuti kogub ja jagab
liikumissoovide kohta infot.
4.8 RM soosib ja toetab praktilist õppeotstarbelist tegevust (sh töötaja ajutist üleviimist teisele
teenistuskohale RM-is, valitsemisalas või muus institutsioonis, kus ta täidab eelnevalt kindlaks määratud
ja ajaliselt piiritletud tööülesandeid.
4.9 Toetame RM esindatust EL institutsioonides (nii töö- kui praktikakohtade täitmisel) läbi kandidaatide
esitamise Eestile olulistes valdkondades. RM juhtkond teeb vastavad otsused strateegilistest
prioriteetidest lähtuvalt.
Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 4/12
personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4
Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36
personaliosakond
5. SISEKOMMUNIKATSIOON
5.1 Ministeeriumisisese kommunikatsiooni peamine eesmärk on toetada organisatsiooni strateegiliste
eesmärkide saavutamist, tagades töötajatele tööks vajaliku informatsiooni olemasolu ja õigeaegse
kättesaadavuse. Sisekommunikatsioon on osa RM-i juhtimisest, mille eest vastutavad kõikide tasandite
juhid. Sisekommunikatsiooni nõuniku roll on nõustav ja toetav. Oluline on teavitada töötajaid RM-i
tegevustest, jagada tunnustust tehtud töö eest ning säilitada ja arendada organisatsiooni identiteeti.
5.2 Info jagamisel lähtume põhimõttest, et informatsioon puudutaks kõiki käsitletava teema olulisi aspekte,
oleks objektiivne, lihtsas ja selges eesti keeles ning jõuaks sihtrühmadeni õigeaegselt. RM-i
organisatsioonilisi muudatusi toetava läbimõeldud sisekommunikatsiooni toimimise eelduseks on
osapoolte proaktiivne kaasamine juba planeerimise faasis.
5.3 RM-i puudutava teabe puhul jälgime alati, et sise- ja väliskommunikatsioon toimiksid koordineeritult.
Meie töötajaid puudutav oluline info peab jõudma töötajateni (sisemiste sihtrühmadeni) enne info
andmist avalikkusele. Sissejagatav info peab võimalusel olema laiemalt avatud ja sisemist sihtrühma
arvestav, võrreldes avalikkusele antava infoga. Igapäevatööd puudutava info edastame sisemistele ja
välimistele sihtrühmadele samaaegselt.
5.4 RM-i töötajatena esindame avalikel sõnavõttudel, esinemistel või suhtluses väliste sihtrühmadega alati
oma organisatsiooni, kogu valitsust ja riiki, mistõttu hoiame ja kujundame RM-i, Eesti valitsuse ja Eesti
riigi head mainet. Organisatsioonisisesed probleemid ning eriarvamused lahendame alati organisatsiooni
sees. Teadvustame, et meie antavad hinnangud kujundavad info vastuvõtja hinnangu edastatavast
teemast. Seetõttu jälgime, et kommentaarid ja hinnangud, mida me edastatavale infole anname, ei
kahjustaks käsitletavat teemat.
5.5 RM-is on sisekommunikatsiooni protsessis igal töötajal oluline roll ja on oluline, et iga kolleeg jagab
enda vastutusvaldkonda kuuluvat informatsiooni oma juhtide ja kaastöötajatega. Igalt töötajalt eeldab
RM kursis olemist informatsiooniga, mis puudutab töötaja enda igapäevatööd, kuid samuti RM-is ja
valitsemisalas ning riigis laiemalt toimuvat.
5.6 RM-is on sisekommunikatsiooni peamiseks kõneisikuks kantsler.
5.7 RM valitsemisala asutuste juhid jagavad juhtkonnas teavet ja teevad koostööd asutuste
sisekommunikatsiooni eest vastutavate töötajatega, valitsemisalaüleses sisekommunikatsioonis on RM-l
koordineeriv roll.
Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 5/12
personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4
Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36
personaliosakond
Lisa 1. RAHANDUSMINISTEERIUMI PERSONALIJUHTIMISE STRATEEGILISED
EESMÄRGID 2017-2020
– efektiivsus (kvaliteetne töö optimeeritud koosseisu ja piiratud eelarve tingimustes)
– püsiv töötajaskond (mõjutab töö kvaliteeti)
– kompetentsed ja motiveeritud töötajad
1. TEENISTUSKOHTADE PÕHIPROFIILID:
Teenistuskoht Minimaalne nõutav kogemus Minimaalne nõutav haridus
Suure (enam kui 7 Inimeste juhtimise kogemus min 5 a; Magistrikraad või sellega võrdsustatav
alluvat) osakonna majasisese liikumise puhul haridus.
juhataja projektide, töörühmade juhtimise
kogemus min 3 a;
valdkonna kogemus min 3 a.
Väikese (kuni 7 Inimeste juhtimise kogemus min 3 a; Magistrikraad või sellega võrdsustatav
alluvat) osakonna majasisese liikumise puhul haridus.
juhataja; projektide, töörühmade juhtimise
Talitusejuhataja/ kogemus min 2 a;
osakonnajuhataja valdkonna kogemus min 3 a.
asetäitja
Nõunik Protsesside/ töörühmade juhtimise Magistrikraad või sellega võrdsustatav
kogemus min 2 a; haridus (või kõrgharidus ja vähemalt
valdkonna kogemus min 5 a. 7a valdkondlik kogemus).
Juhtivspetsialist, Erialane töökogemus min 4 a. Kõrgharidus (soovitavalt magistrikraad
-audiitor, või sellega võrdsustatav haridus).
vanemspetsialist,
ekspert.
Peaspetsialist, Erialane töökogemus min 3 a. Kõrgharidus (soovitavalt magistrikraad
(sise)audiitor, või sellega võrdsustatav haridus).
jurist, analüütik,
koordinaator,
finantsspetsialist,
pressiesindaja
Juhiabi Erialane töökogemus min 2 a. Kõrgharidus.
Spetsialist, referent Valdkonna töökogemus min 2 a. Kõrgharidus (erandiks standardse ja
tehnilise iseloomuga teenistuskohad nt
Üksikjuhtumitel valdkonna kogemust halduse, registrihalduse vms tööd, kus
ei nõuta (soovitavalt ei tööta üksuses eelduseks (kutse)keskharidus).
rohkem kui 1-2 (10%) kogemuseta
spetsialisti).
2. VOOLAVUSE PIIRAMISE EESMÄRGID
Organisatsioonist ei lahku aastas omal soovil üle 8% kogu RM töötajaskonnast, sh mitte rohkem kui 2
võtmetöötajat (võtmetöötaja = tipptegija võtmeametikohal), arvesse ei võeta valitsemisala siseseid
liikumisi).
Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 6/12
personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4
Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36
personaliosakond
3. TÖÖTASUEESMÄRGID
RM eesmärk on tasustada töötajaid:
– õiglaselt organisatsioonis (sisemine õiglus) ja konkurentsivõimeliselt palgaturul (väline õiglus);
– diferentseeritult ning arvestades valdkonna ja teenistuskoha strateegilist mõju organisatsiooni
eesmärkide täitmisele;
– töö tegija individuaalset tulemuslikkust arvestavalt.
Sihttasemed:
– võtmetöötajate (väga hea sooritusega töötaja võtmeteenistuskohal) palgataseme eesmärk on
võrdluses kogupalgaturuga +15% Tallinn/Harju vastavast mediaantasemest;
– muud teenistuskohad – kogupalgaturu Tallinn/Harju mediaantase.
4. VÄRBAMISE JA VALIKU EESMÄRGID
– koosseis on täidetud vähemalt 95% ulatuses;
– 95% töötajatest vastab profiilile.
5. KARJÄÄRIEESMÄRGID
– võtmetöötaja töötab RM-is või valitsemisalas vähemalt 5 aastat, sh on soovitav soovi korral
võimaldada sisemisi liikumisi (st töötamine rohkem kui ühel teenistuskohal või valdkonnas);
– sisemised liikumised moodustavad vähemalt 15% värbamistest; võtmeteenistuskohad täidetakse
vähemalt 80% juhtudest majasisese konkursiga.
6. KOOLITUS-ARENDUSEESMÄRGID
– kõigil töötajail on võimalus väljaspool otseseid töökohustusi erialast arengut toetavaks tegevuseks
minimaalselt üks kord aastas (formaat sõltuvalt võimalustest ja vajadustest - koolitused, seminarid,
ühisarutelud, õppereisid, praktika, kogemuste jagamine teistes asutustes jmt);
– sõltuvalt osakonna ja/või RM-i vajadustest, osaleb aasta jooksul igast osakonnast vähemalt üks
inimene praktilises õppeotstarbelises tegevuses (õppereis või praktika mõnes teises RM
osakonnas/asutuses või muus organisatsioonis);
– arendatakse organisatsioonisisest teadmiste juhtimise süsteemi: sisekoolitused (sh nõuniku tasemel
kohustus läbi viia sisekoolitusi) ja uute töötajate edukas sisseelamine;
– toetatakse Eesti eesistumisega seotud koolitustel osalemist.
Prioriteedid:
– spetsialistide erialane areng ja koolitused;
– tsentraalsed teemad:
• praktilised, aktuaalsed ja uuendustega seotud teemad juhtimise valdkonnas;
• horisontaalsed erialased teemad;
– oluliseks põhimõtteks on kaasata võimalikult palju rahvusvahelist oskusteavet.
7. RAHULOLU-UURINGU EESMÄRGID
– RM töötajate osalus rahulolu-uuringus – vähemalt 80 % töötajatest;
– Olen rahul RM-i kui tööandjaga – soovitud tase 4,0 (5-palli skaalal).
Sisekommunikatsiooni üldmõõdik rahulolu-uuringus:
– Infovahetus tervikuna on RM-s hästi organiseeritud – soovitud tase 4,0.
Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 7/12
personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4
Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36
personaliosakond
Lisa 2. KAUGTÖÖ JA PAINDLIKU TÖÖAJA VÕIMALDAMISE PÕHIMÕTTED
1. Kaugtöö ja paindliku tööaja võimaldamise üle otsustab struktuuriüksuse juht, kes lähtub järgmistest
põhimõtetest:
1.1 töötajaga peab olema kokku lepitud konkreetsetes, selgelt sõnastatud tööeesmärkides, tähtaegades ja
tulemuste kvaliteedis;
1.2 kaugtööd ei saa võimaldada teenistuskohtadel ja/või tööperioodil, mis eeldavad füüsilist
kohalviibimist (näiteks töövahenditest, konfidentsiaalsusnõuetest ja vajadusest olla teistele
organisatsiooni liikmetele vahetult kättesaadav);
1.3 kaugtöö ja paindliku tööaja kasutamisel lepitakse kokku sidevahendite teel kontakti hoidmise
põhimõtetes (mis ajal, kellele ollakse kättesaadav) ning teavitatakse nendest kokkulepetest ka teisi
osapooli, kellel antud töötajaga kontakteeruda on tarvis. Täpsemalt on põhimõtted kirjeldatud RM
sisekorraeeskirjas;
1.4 kaugtöö võimaldamise korral peavad juht ja töötaja lähtuma RM infosüsteemi kasutamise korras
kehtestatud põhimõtetest;
1.5 kui põhjendatud asjaoludel on kaugtöö vajadus mitmel sarnaseid tööülesandeid täitval töötajal, peab
juht tagama läbi töökorralduse vahetult kättesaadavuse nõude.
2. Põhimõtted kehtivad nii üksikute päevade (näiteks kord kuus vms) kui ka perioodiliste kokkulepete
puhul. Võimalusel osaleb töötaja kokkulepitud regulaarsusega osakonna infokoosolekutel.
Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 8/12
personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4
Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36
personaliosakond
Lisa 3. TEENISTUSKOHTADE MÄÄRATLEMISE KRITEERIUMID
1. RM-i strateegiat kujundava ja mõjutava võtmeteenistuskoha definitsioon
Teenistuskohal on riigis ja/või RM-i valitsemisalas strateegilise tähtsuse ja mõjuga arenguid ning
protsesse algatav, kujundav ja läbiviiv roll;
Teenistuskoha tegevuse mõju valdkonna arengule on suur (enamasti plaani, teostuse ja tulemuse
kvaliteedi seisukohalt);
Viivitus või otsuse/ töökvaliteedi viga on märgatav ning suure mõjuga riigi, valitsemisala või RM-i
mainele;
Olulise strateegilise mõjuga teenistuskoht eeldab selle täitjalt:
o Eksperdi tasemel süvateadmist. Professionaalses plaanis oma valdkonna põhjalikku tundmist
ja/või mitme seotud valdkonna põhjalikku tundmist; eelduseks vähemalt magistrikraad ning
vähemalt 5- aastane töökogemus valdkonnas.
o Võimekust juhtida RM strateegia seisukohalt kriitilise tähtsusega projekte nii siseriiklikul kui
rahvusvahelisel tasemel; saada kooskõlastusi jms.
Eeldused võtmeteenistuskohtade gruppi määratlemisel
RM-s on enamik võtmeteenistuskohti põhivaldkondades poliitikaid kujundavates osakondades.
Teenistuskohtade määratlemisel võtmeteenistuskohtade gruppi hinnatakse seda suhtes teiste RM
valdkondade ning teenistuskohtadega ning lähtutakse järgmisest:
1) Valdkonna olulisus püsivalt või teatud ajaperioodi vältel.
2) Valdkonnas on arenduste ja sellest tulenevalt muutuste maht suur ja/ või valdkonnal on vajadus
kujundada olulist muutust üleriiklikult või RM-i valitsemisalas.
3) Siia kategooriasse võib grupeerida:
a. spetsialisti taseme töid – sellisel juhul on kindlasti vajalik lisaks tehtavale sisutööle seotud
protsesside koordineerimine ning valdkonna esindamine;
b. juhi töid – sellisel juhul on tegu kas juhi/spetsialisti töö kombinatsiooniga ühes olulise
strateegilise mõjuga valdkonnas või juhi tööga valdkonnas, kus juhtimiskeerukus väljendub
ennekõike töö tõhusaks sujumiseks vajalike protsesside arendamises ja hoidmises suure töötajate
arvuga osakonnas;
c. üksikut unikaalset kompetentsi või valdkonnapädevust koondava, arendava spetsialisti taseme
teenistuskoha. Antud juhul võib olla teenistuskoha võtmegruppi klassifitseerimise aluseks pigem
vastava oskuse defitsiit turul ning vähem valdkonna erilisus.
4) Erandina võib võtmeteenistuskohti esineda ka RM-i tugiüksustes. Sellistel juhtudel on tegu ajutise
iseloomuga (tähtajalised projektid), kuid olulise strateegilise mõjuga arendusprojektidega, mis
hõlmavad vähemalt RM-i valitsemisala.
5) Teenistuskoha staatus võib aja jooksul muutuda.
Võtmeteenistuja = võtmeteenistuskohal töötav ja arenguvestluse hindamisel kõrgeima üldhinnangu saanud
töötaja.
Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 9/12
personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4
Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36
personaliosakond
2. Strateegiat elluviiva teenistuskoha definitsioon
Strateegiat elluviivaid teenistuskohti esineb kõigis valdkondades. Üldjuhul on enamik RM-i
teenistuskohti strateegiat elluviivad teenistuskohad.
Üldjuhul on tegu strateegiat elluviiva, täitva/teostava rolliga.
Teenistuskohal võib olla oma (kitsamas) valdkonnas tegevusi algatav ning protsesse kujundav roll.
Need on olulised tegevused konkreetse valdkonna piires, kuid mitte riigi ja/või RM-i valitsemisala
tasemel strateegilise tähtsuse ja -mõjuga arendused.
Valdkond on üks ja konkreetne, sidususi teiste valdkondadega esineb, kuid need lahenduvad
igapäevase koostöö/koordinatsiooni käigus.
Võrreldes võtmeteenistuskohaga on tööprotseduurid ning -ülesanded reguleeritumad ja lihtsamini
järgitavad ning ootused töötulemusele konkreetsemalt kirjeldatud.
Teenistuskoha mõju on mõõdukas, töö tegemata jätmise mõju märgatav.
Strateegiat elluviiv teenistuskoht eeldab selle täitjalt põhjalikke spetsialisti tasemel valdkondlikke
teadmisi ja kogemust: vähemalt esimese astme kõrgharidust ning vähemalt 2- 4 aastast töökogemust
valdkonnas konkreetsest teenistuskohast ja valdkonnast sõltuvalt.
3. Organisatsiooni tegevustõhusust toetava teenistuskoha definitsioon:
Teenistuskoha eesmärgiks on tegevustõhususe tagamine ja töö sujuvuse kindlustamine.
Üldjuhul on selle kategooria tööd üsna reguleeritud ja vastavad töötajad täidavad etteantud
selgepiirilisi ülesandeid.
Tegevus on käsitletav tugitegevusena (sh vastavad tööd ka põhivaldkondades).
Kuna antud tööd on RM-i strateegia elluviimisega olemuslikult vähem seotud, võib neid teatud
tingimustel ka teenusena sisse osta.
Vastutav osakond: Koostas: personaliosakond Lk. 10/12
personaliosakond Kinnitamise kuupäev: Versioon 4
Protsessi koordinaator: Avaldatud: Tähis: TK36
personaliosakond
Lisa 4. RAHANDUSMINISTEERIUMI VALDKONDADE STRUKTUUR
Lähtudes RM eesmärgist, milleks on riigi rahanduse korraldamine ja juhtimine, täitevvõimu finantsilise
jätkusuutlikkuse tagamine, jagunevad RM valdkonnad järgmiselt:
Põhivaldkonnad
- Riigieelarve (põhifunktsiooni täitvad osakonnad: fiskaalpoliitika, riigieelarve, KOV
finantsjuhtimine, v.a. EL struktuurivahendid ja välisvahendid ning EL maksed)
- Maksu- ja tollipoliitika
- Regionaalpoliitika
- Finantspoliitika (kindlustuspoliitika, ettevõtluse ja arvestuspoliitika, finantsturgude poliitika)
- Halduspoliitika (riigihaldus ja avalik teenistus, riigivara, riigihanked ja riigiabi, riigikassa
investeeringute pool, v.a. riigikassa arveldused).
- EL ja rahvusvaheline koostöö
Riigi tugifunktsioonid
- Finantskontroll
- Riigikassa osakonna arveldused
- EL struktuurivahendid ja välisvahendid
- EL maksed
RM tugiüksused
- Juriidiline
- Finants
- Personal
- Avalikud suhted
- Arendus
- Haldus
- Siseaudit
KÄSKKIRI
27.01.2023 nr 6
Kordade kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 53 lõike 1, § 54 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri
2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 12 punktide 1, 14 ja 15 ning
§ 13 lõike 1 alusel:
1. Tunnistan kehtetuks kantsleri 31. jaanuari 2007. a käskkirja nr 17 „Töökorra vormi, selle
täitmise juhendi ja töökordade kinnitamine“ lisa 41 „Rahandusministeeriumi
juhtimissüsteemi põhimõtted“ (lisatud).
2. Tunnistan kehtetuks kantsleri 31. jaanuari 2007. a käskkirja nr 17 „Töökorra vormi, selle
täitmise juhendi ja töökordade kinnitamine“ lisa 38 „Rahandusministeeriumi
personalipoliitika raamdokument“ (lisatud).
3. Tunnistan kehtetuks kantsleri 31. jaanuari 2007. a käskkirja nr 17 „Töökorra vormi, selle
täitmise juhendi ja töökordade kinnitamine“ lisa 16 „Auditeeriva asutuse tööprotsessid
programmeerimisperioodiks 2007-2013“ (lisatud).
4. Tunnistan kehtetuks kantsleri 31. jaanuari 2007. a käskkirja nr 17 „Töökorra vormi, selle
täitmise juhendi ja töökordade kinnitamine“ punkti 2 alapunkti 49 „Maakonnaplaneeringute
järelevalve töökorra“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Vastutav osakond: Koostas: arendusosakonna juhataja Lk. 1/12
arendusosakond Kinnitamise kuupäev: 25.07.2014 Versioon 3
Protsessi koordinaator: Avaldatud: 25.07.2014 Tähis: TK 39
arendusosakonna juhataja
Rahandusministeeriumi kantsleri 31.01.2007. a
käskkirja nr 17 lisa 41
Rahandusministeeriumi kantsleri 25.07.2014 a
käskkirja nr 087 sõnastuses
RAHANDUSMINISTEERIUMI
JUHTIMISSÜSTEEMI PÕHIMÕTTED
I Juhtimissüsteemi üldpõhimõtted
Rahandusministeerium (RM) juhtimissüsteemi peamiseks eesmärgiks on RM
valitsemisala strateegiliste eesmärkide tulemusliku rakendamise ja RM eduka
toimimise tagamine. RM juhtimissüsteem hõlmab endas strateegilise ja finantsjuhtimise
protsesse, juhtimiskvaliteedi ja personalijuhtimise arendamist ning riskijuhtimist.
Käesoleva dokumendi e. Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) juhtimissüsteemi
põhimõtete eesmärgiks on anda terviklik ülevaade juhtimissüsteemist.
RM juhtimissüsteemi põhimõtted kiidab heaks RM juhtkond ja kinnitab kantsler.
Käesolevate põhimõtete ajakohasuse ja vajadusel uuendamise eest vastutab RM
arendusosakond (edaspidi AO), kes esitab sellekohased ettepanekud RM juhtkonnale.
RM juhtkonnana mõistetakse käesolevate põhimõtete kontekstis kantslerit ja
asekantslereid.
II RM valitsemisalas rakendatavad juhtimispõhimõtted
RM juhtimissüsteem lähtub RM valitsemisalas kokkulepitud juhtimispõhimõtetest. RM
valitsemisala juhtimissüsteemi peamiseks eesmärgiks on RM valitsemisala arengukava
tulemusliku rakendamise ja RM valitsemisala eduka toimimise tagamine.
RM valitsemisalas on kontsernijuhtimise põhimõtete rakendamise eesmärgiks juurutada
terviklik planeerimis- ja ressursside juhtimise süsteem, mis eelkõige hõlmab:
1) ühtsete strateegiliste eesmärkide ning juhtimispõhimõtete, sh -aruandluse
kujundamist;
2) personalipoliitika põhimõtete; kommunikatsiooni ning finantsjuhtimise kujundamist.
Tulemusena tekib võimalus tagada ressursside planeerimine ja ümbersuunamine
valitsemisalas vastavalt strateegilistele prioriteetidele ning arendada valitsemisalas
tervikuna ühtseid juhtimispõhimõtteid ning kujundada kompetentne personal.
Valitsemisalas rakendatakse ühtseid põhimõtteid järgmistes valdkondades:
1) strateegiline planeerimine (arengukavad);
2) 1-aastane planeerimine (tegevuskavad);
3) eelarvestamine;
4) juhtimiskvaliteedi arendamine;
5) riskijuhtimine;
6) personalijuhtimine.
RM valitsemisala juhtimissüsteemi puudutavad otsused võtab vastu RM valitsemisala
juhtkomisjon. RM valitsemisala juhtkomisjonina mõistetakse ministri käskkirjaga
moodustatud alalist komisjoni, kuhu kuuluvad RM kantsler ja asekantslerid ning
valitsemisala asutuste juhid.
1
Vastutav osakond: Koostas: arendusosakonna juhataja Lk. 2/12
arendusosakond Kinnitamise kuupäev: 25.07.2014 Versioon 3
Protsessi koordinaator: Avaldatud: 25.07.2014 Tähis: TK 39
arendusosakonna juhataja
RM valitsemisala juhtimissüsteemi täpsemat korraldust käesolevas dokumendis ei
kajastata.
III Juhtimissüsteemi elemendid
RM juhtimissüsteemi peamised elemendid on väljendatud omavahel seoses olevate
dokumentide kujul, milleks on nii valitsemisala-ülesed kui ministeeriumi sisesed
dokumendid.
RM valitsemisala-ülesed juhtimissüsteemi dokumendid on järgmised:
1) RM valitsemisala arengukava ja valitsemisala arengukava finantsplaan;
2) RM valitsemisala tegevuskava ja RM valitsemisala eelarve projekt;
3) RM valitsemisala konsolideeritud majandusaasta aruanne,
RM sisesed juhtimisdokumendid on järgmised:
1) RM tegevuskava;
2) RM eelarve;
3) RM tegevuskava ja eelarve täitmise aruanded;
4) RM riskide hindamise tulemused ja riskiaruandlus;
5) siseaudiitori aruanded.
Juhtimissüsteemi toimimist toetavad:
1) RM struktuur ja koosseis;
2) RM põhimäärus, osakondade põhimäärused, ametijuhendid;
3) RM personalipoliitika raamdokument;
4) töökorrad, muud sisemised korrad ja põhimõtted.
Juhtimissüsteemi elemendid on omavahel integreeritud ja üksteist täiendavad.
Juhtimissüsteemi elementide iga-aastase ajalise toimumise kinnitab juhtkond vastava
kalenderplaaniga. Kalenderplaani ettevalmistamise ja RM sisese avalikustamise eest
vastutab AO.
Olulisemaid RM-i puudutavaid küsimusi arutatakse regulaarsetel RM juhtkonna
koosolekutel. RM juhtkonna koosolekutele õigeaegselt vajalike teemade esitamise ja info
edastamise eest koosolekute otsustest vastutavad kantsler ja asekantslerid neile alluvate
osakondade osas. RM juhtkonna koosolekute päevakorrad koostab ning koosolekute
korraldamise tehnilise toe tagab RM kantsleri abi. Juhtkonna teisipäevased koosolekud
protokollitakse ning avalikustatakse esimesel võimalusel RM siseveebis.
IV Keskpikk strateegiline planeerimine
RM valitsemisala arengukava (edaspidi arengukava) on 4-aastane planeerimisdokument.
Arengukava vaadatakse üle ja täiendatakse igal aastal vastavalt RM valitsemisala
arengukava, tegevuskava ja eelarve koostamise, täitmise ja analüüsi töökorrale ja
juhtkonna poolt iga-aastaselt heakskiidetud aja- ja tegevuskavale. Arengukavas
määratletakse mõjupõhised strateegilised eesmärgid valitsemisalale tervikuna ning nende
saavutamiseks vajalikud meetmed keskpikaks perioodiks. Arengukava osaks on
finantsplaan. Arengukavas seatakse strateegilistele eesmärkidele indikaatorid koos
sihttasemetega, mille saavutamist hinnatakse koos meetmetele seatud tulemusindikaatorite
saavutamise ja vahetute tegevuste tulemuste saavutamisega igal aastal. Tegevuste
läbiviimise planeerimise ning metoodilise ja tehnilise toe eest vastutab AO.
Arengukava finantsplaani koostamist koordineerib RM finantsosakond (edaspidi FO).
2
Vastutav osakond: Koostas: arendusosakonna juhataja Lk. 3/12
arendusosakond Kinnitamise kuupäev: 25.07.2014 Versioon 3
Protsessi koordinaator: Avaldatud: 25.07.2014 Tähis: TK 39
arendusosakonna juhataja
Arengukava koostamise ja täiendamise eest vastutavad RM valdkonna juhid e
asekantslerid ja valitsemisala asutuste juhid oma tegevusvaldkonna või meetme osas.
Vastava protsessi koordinaatoriks on AO.
RM-i strateegilised eesmärgid ja tegevused on kaetud RM valitsemisala arengukavaga st
eraldi arengukava RMile ei koostata.
RM valitsemisala arengukava kiidab heaks RM juhtkond ja valitsemisala juhtkomisjon
ning kinnitab minister.
RM valitsemisala arengukava vaadatakse üle lähtuvalt kinnitatud riigi
eelarvestrateegiast ja teistest strateegilistest dokumentidest.
Valitsemisala arengukava täitmise iga-aastane aruandlus RM valitsemisala asutuste poolt
toimub valitsemisala juhtkomisjonis.
RM valitsemisala arengukava iga-aastane täitmine kajastatakse RM valitsemisala
tegevuskava täitmise aruandes, mille koostab AO lähtuvalt RM valdkonna juhtide ja
valitsemisala asutuste sisenditest.
V Ühe-aastane planeerimine valitsemisala üleselt
Iga-aastane RM valitsemisala tegevuskava koostatakse vastavalt RM valitsemisala
arengukava, tegevuskava ja eelarve koostamise, täitmise ja analüüsi töökorrale.
Valitsemisala tegevuskava on valitsemisala arengukava elluviimisdokument, mis
hõlmab kogu valitsemisala ning sisaldab endas strateegilisi eesmärke koos indikaatorite ja
sihttasemetega ning nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja olulisemad tegevusi.
Valitsemisala tegevuskava koostab AO vastavalt RM valdkonna juhtidelt ja valitsemisala
asutuste juhtidelt saadud sisendile. Valitsemisala tegevuskava esitatakse RM riigieelarve
osakonnale vastavalt viimase poolt antud suunistele ning see on üheks aluseks iga-
aastasteks riigieelarve läbirääkimisteks. Järgneva aasta RM valitsemisala tegevuskava
projekti täpsustatakse peale eelarvestrateegia ja riigieelarve vastuvõtmist. Seejärel
esitatakse valitsemisala tegevuskava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Vabariigi
Valitsus kinnitab ministeeriumide valitsemisalade tegevuskavad koos eelarve kulude
liigendusega.
RM valitsemisala järgmise aasta eelarve projekt koostatakse vastavalt RM valitsemisala
arengukava, tegevuskava ja eelarve koostamise, täitmise ja analüüsi töökorrale. RM
valitsemisala eelarve projekt esitatakse RMile riigieelarve läbirääkimisteks. RM
valitsemisala eelarve projekti koondab FO vastavalt valdkonna juhtidelt saadud sisendile.
RM valitsemisala tegevuskava ja riigieelarve taotluse vastavust arengukavale (sh
lisataotlusi) hindab valitsemisala juhtkomisjon.
Järgneva aasta RM valitsemisala eelarve projekti täpsustatakse pärast riigieelarve
vastuvõtmist. Vabariigi Valitsus kinnitab riigieelarve kulude liigenduse koos
ministeeriumide valitsemisalade tegevuskavadega. RM valitsemisala asutuste eelarved
kinnitab minister.
RM valitsemisala tegevuskava ja valitsemisala asutuste eelarvete täitmist vaadatakse üle
ja vajadusel muudetakse 4 korda aastas. Vastavad sisendid koondavad AO ja FO RM
valdkondade ja valitsemisala asutuste juhtidelt.
VI Ühe-aastane planeerimine RMis
3
Vastutav osakond: Koostas: arendusosakonna juhataja Lk. 4/12
arendusosakond Kinnitamise kuupäev: 25.07.2014 Versioon 3
Protsessi koordinaator: Avaldatud: 25.07.2014 Tähis: TK 39
arendusosakonna juhataja
RM iga-aastane tegevuskava ja eelarve koostatakse lähtuvalt RM valitsemisala
arengukavast, valitsemisala tegevuskavast ja teistest strateegilistest dokumentidest (sh
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm). RM tegevuskava koondab AO ja eelarve FO
osakondade/valdkondade sisendite põhjal. Tegevuskava ja eelarve koostamisel toimuvad
kantsleri ja asekantslerite vahelised läbirääkimised RM valdkondade lõikes. RM
tegevuskava ja eelarve kiidab heaks RM juhtkond.
RM tegevuskava on aluseks igale töötajale tema eesmärkide ja tegevuste määratlemiseks,
mille täitmist hinnatakse arenguvestluse käigus.
RM ühe-aastane planeerimine ja täitmise seire toimub tegevuskava infosüsteemis TEIS
(edaspidi TEIS). TEISi administreerimise eest vastutab AO. TEISi täitmine toimub
koheselt peale planeeritud tegevuste elluviimist, TEISi täitmise eest vastutavad
osakonnajuhatajad.
RM tegevuskava ja eelarve täitmise osas toimub aruandlus RM juhtkonnas. Aruandluse
ettevalmistamise eest vastutavad AO ja FO.
RM tegevuskava ja eelarve vaadatakse üle ja vajadusel muudetakse 4 korda aastas RM
juhtkonna poolt. Põhjendatud taotlus tegevuskava muutmiseks (ülesannete lisamiseks,
muutmiseks ja väljajätmiseks) ja eelarve muutmiseks esitatakse asekantslerite poolt
vastavalt AOle ja FOle, kes teevad selle kohta ettepaneku juhtkonnale.
RM struktuur ja põhimäärus, sh osakondade põhimäärustes vajalike muudatuste osas
teeb ettepanekud juhtkonnale vastava valdkonna asekantsler. Juhtkond vaatab esitatud
ettepanekud üle ning hindab muudatuste kooskõla arengukavas seatud strateegiliste
eesmärkidega. RM põhimääruste muudatuste ettevalmistamise eest vastutab AO,
struktuuri- ja koosseisumuudatuste ettevalmistamise eest PO. Ametijuhendite koostamise
ja ajakohasuse eest vastutavad osakonnajuhatajad.
VII Aruandlus
RM tegevus(tulemus)- ja finantsaruandlus tagab RM valitsemisala
planeerimisdokumentide elluviimise käigus RM juhtkonnale ülevaate, kuidas liigutakse
eesmärkide saavutamise poole ning annab infot vajaduse kohta muuta esialgselt
planeeritud eesmärke/meetmeid/tegevusi ning eelarvet.
Aruandlusest lähtutakse RM valitsemisala planeerimisdokumentide täiendamisel ja
koostamisel, samuti annab juhtimisinfo sisendi kvaliteedijuhtimissüsteemi ning
parendustegevuste rakendamisele.
Aruandluse allikateks on:
1) RM valitsemisala konsolideeritud majandusaasta aruanne;
2) RM tegevuskava ja eelarve täitmise aruanded;
3) RM riskide hindamise tulemused ja riskiaruandlus;
4) siseaudiitori aruanded.
Kõige olulisemaks aruandluse allikaks RM valitsemisalas on RM valitsemisala
konsolideeritud majandusaasta aruanne, mis sisaldab tegevusaruannet ja
raamatupidamise aastaaruannet. Tegevusaruanne sisaldab endas ka tegevuskava täitmise
aruannet. RM valitsemisala konsolideeritud majandusaasta aruande koostamist
koordineerib FO.
VIII Personalijuhtimine
4
Vastutav osakond: Koostas: arendusosakonna juhataja Lk. 5/12
arendusosakond Kinnitamise kuupäev: 25.07.2014 Versioon 3
Protsessi koordinaator: Avaldatud: 25.07.2014 Tähis: TK 39
arendusosakonna juhataja
Personalivaldkonna strateegiline sisend tuleneb RM valitsemisala arengukavast ja
valitsemisala asutuste personalivaldkonna strateegilistest eesmärkidest.
Kõigil RM valitsemisala asutustel tuleb kinnitada oma asutuste personalivaldkonna
strateegilised eesmärgid, lähtudes RM valitsemisala arengukavas kokkulepitud
põhimõtetest ja valitsemisala personalivaldkonna strateegilistest eesmärkidest.
Kõik valitsemisala asutused esitavad 4 korda aastas ülevaate asutuste voolavuse ja
koosseisunäitajate ja 1 kord aastas palgaeesmärkide täitmisest koos järgmise aasta RM
valitsemisala eelarve projekti menetlemisega.
IX Riskide juhtimine
Riskide juhtimine on organisatsiooni riskide määratlemise, hindamise ja maandamise
pidev protsess. RM-is toimub riskide juhtimine pidevalt. Riskide hindamise käigus
määratletakse riskid protsesside lõikes, antakse hinnang riskide realiseerumise
tõenäosusele ja mõjule ja planeeritakse maandamistegevused, mis on täiendavaks sisendiks
tegevuskavade koostamisel ja arengukava täiendamisel.
Riskide hindamine toimub vastavalt RM riskide hindamise töökorrale.
Riskide määratlemise, hindamise ja riskide maandamise tegevuskava koostamise eest
vastutab RM juhtkond.
RM riskide ja nende maandamistegevuste aruandlus toimub koos RM tegevuskava
täitmise aruandlusega RM juhtkonnas. Valitsemisala asutuste riskiaruandlus esitatakse 1
kord aastas valitsemisala juhtkomisjonis. Kokkuleppel juhtkonnaga nõustab siseauditi
osakonna juht riskijuhtimise rakendamist valitsemisalas.
X Siseauditeerimine valitsemisalas
Siseauditeerimine on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis
on suunatud väärtuse loomisele ja organisatsiooni tegevuse täiustamisele.
Siseauditeerimine aitab kaasa RM valitsemisala eesmärkide saavutamisele, kasutades
süsteemset lähenemist, hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise,
sisekontrollisüsteemide ja protsesside tõhusust. Siseauditeerimine (sh
(kvaliteedi)juhtimissüsteemi toimivuse hindamine) toimub erinevate siseauditite ning
nõuandvate tööde kaudu ministri kinnitatud tööplaani alusel. Siseaudiitori arvamused ning
hinnangud on täiendavaks sisendiks juhtimisotsuste tegemisel. Valitsemisala siseauditi
funktsioon on konsolideeritud RM-i.
RM siseauditi osakonna juht esitab enne majandusaasta aruande ministri poolt kinnitamist
siseaudiitori aruande, milles avaldab arvamust RM valitsemisala sisekontrollisüsteemi
rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta.
RM ja RM valitsemisala asutuste siseauditeerimise eest vastutab RM siseauditi osakonna
juhataja.
XI Kvaliteedijuhtimissüsteem RMis
Süsteemse kvaliteedijuhtimise rakendamise toetamise eest vastutab kvaliteedi töörühm,
kuhu kuuluvad erinevate juhtimistasandite ja osakondade esindajad. Kvaliteedi töörühma
ülesandeks on nõustada RM sisemiste protsesside kaardistamist ja prioritiseerimist.
Töökordade väljatöötamise eesmärgiks on määratleda ja kokku leppida konkreetse
5
Vastutav osakond: Koostas: arendusosakonna juhataja Lk. 6/12
arendusosakond Kinnitamise kuupäev: 25.07.2014 Versioon 3
Protsessi koordinaator: Avaldatud: 25.07.2014 Tähis: TK 39
arendusosakonna juhataja
protsessi eesmärgid, vastutajad, läbiviimise etapid ja muud protsessi aspektid vastavalt
kinnitatud töökorra koostamise põhimõtetele.
Kvaliteedisüsteemi arendamise ja rakendamise eest vastutab kantsler koos asekantsleritega
neile alluvate osakondade osas. Protsessi koordinaatoriks on RM kvaliteedijuht.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi toimivuse hindamiseks viiakse regulaarselt läbi töökordade
kvaliteedi- ja rakendumise hindamist. Hindamise läbiviimise eest vastutab AO.
Juhtimissüsteem tugineb tervikliku kvaliteedijuhtimise põhimõttele ja järgib pidevat
parendamise tsüklit planeerimine-rakendamine-ülevaatamine-parendamine. Erinevate
juhtimiselementide toimimist ja nende kooskõla hinnatakse enesehindamise mudeli järgi.
Sobiva enesehindamise mudeli valikuks teeb AO vastava ettepaneku RM juhtkonnale.
XII Töörühmade töö põhimõtted RMis
RM töörühmad on juhtkonnale nõuandvas rollis. Majasisestes töörühmades
väljatöötatud ettepanekud ja väljundid (väljatöötatud dokumendid jne) esitatakse
juhtkonnale arutamiseks ja/või kinnitamiseks.
Organisatsiooni arendamisega tegelevate majasiseste töörühmade juhi ja liikmed määrab
kantsler, valitsemisala üleste töörühmade juhi ja liikmed määrab minister.
Töörühmad on kohustatud avalikustama info töörühma tegevuse ja otsuste kohta RM
intranet’is.
Töörühmade tegevusest antakse ülevaade juhtkonnale üks kord aastas, vastava info
koondamise eest vastutab AO.
Juhtkond otsustab töörühmade tegevuse jätkumise või lõpetamise.
Joonis 1: RM juhtimissüsteemi elemendid ja nende seosed
PLAANI
(plan)
RAHANDUSMINISTEERIUMI
VALITSEMISALA ARENGUKAVA
PARENDA TEOSTA
(act) (do)
PÕHIMÄÄRUSE JA
STRUKTUURI KOHANDAMINE RAHANDUSMINISTEERIUMI
TEGEVUSKAVA JA RISKIDE EELARVE
RISKIDE
HINDAMINE
MAANDAMISTEGEVUSED
JUHTIMISOTSUSED PROTSESSIJUHTIMINE
PARENDUSTE ELLUVIIMISEKS PERSONALIARENDUS
KONTROLLI
(check)
PERSONALI
TEGEVUSKAVA JA CAF
RAHULOLU
EELARVE TÄITMISE
UURING
ARUANDLUS
PROTSESSIDE RISKIDE
HINDAMINE ARUANDLUS
MAJANDUSAASTA SISEAUDIITORI ARENGU-
ARUANNE ARUANNE VESTLUSED
6
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 1 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
Rahandusministeeriumi kantsleri
31.01.2007. a käskkirja nr 17 lisa 16
Rahandusministeeriumi kantsleri
16.04.2013.a käskkirja nr 49 sõnastuses
Rahandusministeerium
TÖÖKORD
Auditeeriva asutuse tööprotsessid
programmeerimisperioodiks 2007-2013
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 2 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
1. Andmed dokumendi muutmise kohta
Staatus Jõustumise Muudatuse kirjeldus
(algne/ kuupäev
täiendatud/
kehtetu)
Algne 12.01.2009 Algse täisversiooni loomine
Täiendatud 16.04.2013 Algse versiooni täiendamine tulenevalt muudatustest auditeeriva asutuse
tööprotsessides, IIA standardites, 18.12.2011. a jõustunud „Siseaudiitori
kutsetegevuse standardite kehtestamise“ määrusest1 ning auditeerimise
kvaliteedijuhi ametikoha kaotamisest.
1
Rahandusministri 13.12.2011. a määrus nr 57.
2
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 3 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
SISUKORD
AUDITEERIVA ASUTUSE TÖÖPROTSESSID PROGRAMMEERIMISPERIOODIKS 2007-2013 .............................................. 1
1. ANDMED DOKUMENDI MUUTMISE KOHTA .............................................................................................................. 2
2. MÕISTED JA LÜHENDID .......................................................................................................................................... 4
2.1 LÜHENDID ...................................................................................................................................................... 4
2.2 MÕISTED ........................................................................................................................................................ 4
3. EESMÄRK ............................................................................................................................................................... 5
4. KASUTUSULATUS ................................................................................................................................................... 7
5. VASTUTAJA............................................................................................................................................................ 8
6. VIITED ................................................................................................................................................................... 8
6.1 ÕIGUSAKTID......................................................................................................................................................... 8
6.2 JUHENDMATERJALID JM NORMDOKUMENDID ....................................................................................................... 9
7. PROTSESSIJOONIS ................................................................................................................................................. 10
8. TÖÖPROTSESS ...................................................................................................................................................... 11
AA JKK koostamine, muutmine ja hindamine ..................................................................................................... 11
Auditeerimise strateegia ja sellest tulenevate dokumentide koostamine ning edastamine EK-le........................ 14
Auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine ................................................................................................... 17
Aruandluse esitamine EK-le ................................................................................................................................ 21
Toetuse kasutamise lõpetamine ........................................................................................................................... 24
Koordineerimise ja järelevalve tegevused auditeerimise kvaliteedi tagamiseks ................................................. 25
9. KOOSKÕLASTUSTABEL ........................................................................................................................................ 26
3
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 4 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
2. Mõisted2 ja lühendid
2.1 Lühendid
AA – auditeeriv asutus
AFCOS – Euroopa Pettustevastase Ameti koostööpartner (Anti-Fraud Co-ordination Service)
CIRCA – Euroopa institutsioonide virtuaalne töökeskkond (http://circa.europa.eu/)
EL – Euroopa Liit
EK – Euroopa Komisjon
EN – Euroopa Liidu Nõukogu
EÜ – Euroopa Ühendus
FKO – finantskontrolli osakond
IIA – Rahvusvaheline Siseaudiitorite Instituut (Institute of Internal Auditors)
JKK – juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus
JKS – juhtimis- ja kontrollisüsteem
KA – korraldusasutus
MA – makseasutus
OLAF – Euroopa Pettustevastane Amet (European Anti-Fraud Office)
RA – rakendusasutus
RM – Rahandusministeerium
RÜ – rakendusüksus
ST – struktuuritoetus
SFC 2007 – EK veebipõhine keskkond liikmesriikide ja EK vaheliseks kommunikatsiooniks
SFOS – struktuuritoetuse register
VV – Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse 8. mai 2007. a määrus nr 125 – auditi määrus
2.2 Mõisted
Auditeerimise aastaaruanne (annual control report) – dokument, mis annab ülevaate AA aasta
auditeerimistegevusest (sh teostatud projekti- ning JKS auditite tulemustest ning soovituste
rakendamise seirest), muudatustest JKK-s ja auditeerimise strateegias ning AA
koordineerimistegevusest.
Koondarvamus (annual opinion) – dokument, millega esitatakse AA koondhinnang struktuuritoetuse
andmist ja kasutamist korraldavate asutuste JKS-ide nõuetekohase toimimise kohta.
Auditeerimise aasta tööplaan (annual audit plan) – AA konkreetse aasta struktuuritoetuse ja
omafinantseeringu auditeerimistegevust kajastav dokument, milles esitatakse lähtuvalt auditeerimise
strateegiast ja moodustatud valimist planeeritud projekti- ning JKS auditid, auditeeritavad, auditite
teostamise aeg ning läbiviijad.
Auditeerimise strateegia (audit strategy) – AA struktuuritoetuse ja omafinantseeringu
auditeerimistegevusi hõlmav strateegiadokument, milles kirjeldatakse AA ülesanded, auditeerimise
metoodika ja prioriteedid, kasutatav riskide hindamise ja valimi moodustamise metoodika,
olemasolevad ressursid ning aruandlusskeem.
Aasta kokkuvõte (annual summary) – dokument, mis annab lühiülevaate struktuurifondidest,
Ühtekuuluvusfondist ja Kalandusfondist antud toetuste osas eelneva aasta auditeerimistegevusest, MA
poolt EK-le sertifitseeritud kuludest ning liikmesriigis tuvastatud ja EK-le raporteeritud rikkumistest.
Erakorraline audit (ad-hoc audit) – EK, KA, MA, RA või RÜ ettepanekul läbiviidav audit, kui
toetuse andmist ja kasutamist korraldava asutuse JKS ei vasta EN määruse nr 1083/2006 artiklis 58
2
VV 22. detsembri 2006. a määruse nr 275 “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste
akrediteerimise tingimused ja kord” ning VV 08. mai 2007. a määruse nr 125 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse
ja omafinantseeringu auditi tegemise ning struktuuritoetuse kasutamise lõpetamise ja osalise lõpetamise
deklaratsiooni esitamise kord“ kohaselt.
4
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 5 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
sätestatud nõuetele või toetuse saaja ei järgi toetuse kasutamisel õigusaktides sätestatud nõudeid ning
tegemist võib olla süsteemse veaga.
Juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus (description of management and control systems) –
dokument, mis sisaldab toetuse andmise ja kasutamisega seotud isikute ja asutuste vaheliste tegevuste
kirjeldust ning õiguste ja vastutuse jaotust.
Juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit (management and control systems audit) – audit, mille
eesmärgiks on analüüsida ja hinnata toetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide JKS-i tõhusust.
Järelaudit (follow-up audit) – audit, mille eesmärgiks on selgitada, kas ja kuidas on auditeeritav
rakendanud auditi tulemusena tehtud soovitusi ning hinnata soovituste rakendamise tulemusena loodud
JKS-i vastavust kehtestatud nõuetele.
Projektiaudit (audit of operations) – audit, mille eesmärgiks on analüüsida ja hinnata, kas:
1) projekti või programmi tegevused vastavad meetme määruses või programmi juhendis toodud
nõuetele ning kas need on teostatud otstarbekalt ja sihipäraselt;
2) deklareeritud kulud vastavad toetuse saaja raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise
algdokumentidele;
3) toetuse saaja poolt deklareeritud kulud on vastavuses EL-i ja siseriiklike õigusaktidega;
4) toetuse saajale on toetus makstud õigeaegselt ja ettenähtud mahus.
Soovituste rakendamise seire (follow-up of recommendations) – protsess, mille käigus tehakse
kindlaks, kas auditite tulemusena tehtud tähelepanekud ja soovitused on rakendatud efektiivselt ja
õigeaegselt.
Tegevuskava (action plan) – dokument, mis sisaldab auditi käigus tuvastatud olulisi tähelepanekuid
ning nende kõrvaldamiseks ettenähtud tegevusi, ajakava ja puuduste kõrvaldamise eest vastutavaid
isikuid.
Toetuse kasutamise (osalise) lõpetamise deklaratsioon ((partial) closure declaration) – AA poolt
enne rakenduskava sulgemist koostatav deklaratsioon, millega antakse hinnang lõppmaksetaotluse
õigsusele ja lõplikus kuluaruandes käsitletavate tehingute seaduslikkusele ja korrektsusele.
Vastavusaudit (compliance assessment) – audit, mille käigus antakse hinnang toetuse andmise ja
kasutamise korraldamisega seotud asutuste (akrediteeritava asutuse) JKS nõuetele vastavusele.
Vastavusauditite koondaruanne (compliance assessment report) – aruanne, millesse koondatakse
kõikide läbiviidud vastavusauditite käigus antud hinnangud asutuste JKS nõuetele vastavusele.
Vastavusauditi järeltoimingud / järelaudit – täiendavad auditi toimingud / audit, mis viiakse läbi
enne vastavusauditite koondaruande koostamist, et selgitada välja pärast vastavusauditite läbiviimist
asutuste perioodi 2007-2013 JKK-des tehtud muudatused ja hinnata, kas tehtud muudatused on
kooskõlas JKS-ile esitatud nõuetele.
2.3 Siseaudiitori kutsetegevuse standardite tõlgendamine AA kontekstis
Arvestades, et AA ei ole siseauditi üksus tavamõistes, on AA tõlgendanud siseauditeerimisalase
terminoloogia AA kontekstis järgmiselt:
organisatsioon = struktuurivahendite rakendussüsteem (SV rakendussüsteem);
kõrgem juhtorgan3 = Euroopa Komisjoni Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat ning Tööhõive,
sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat;
tippjuhtkond = korraldusasutus (korraldusasutuse juht)4;
siseauditi juht = auditeeriva asutuse juht, (Standardi 2340 mõistes järelevalve teostaja ehk auditi eest
vastutav isik = talitusejuhataja);
3
FKO kontekstis on kõrgem juhtorgan minister.
4
FKO kontekstis on tippjuhtkond kantsler.
5
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 6 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
siseaudiitor = (juhtiv)audiitor;
standardid = audiitortegevuse seaduse § 70 lõike 2 alusel kehtestatud siseauditeerimise standardid.
3. Eesmärk
Töökorra eesmärgiks on kirjeldada AA tööprotsesse ja tegevusi AA ülesannete kvaliteetseks ja
läbipaistvaks täitmiseks. Töökord reguleerib AA-le EK ja siseriiklike õigusaktidega pandud kohustuste ja
ülesannete täitmist programmeerimisperioodil 2007-2013.
Perioodi 2007–2013 ST AA on perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 9 lõike 1 kohaselt
VV nimetatud ministeerium, mis on vastavalt VV määrusele „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse
andmist korraldavate asutuste määramine“5 RM.
Rahandusministri 4. juuli 2011. a käskkirja nr 116 (viimati muudetud rahandusministri 4. septembri 2012. a
käskkirjaga nr 125) kohaselt täidab AA ülesandeid FKO.
AA ülesanded on esitatud EL õigusaktide tasandil EN määruse nr 1083/2006 artiklites 62 ja 71 ning
EK rakendusmääruses nr 1828/2006; siseriiklikult perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduses ja selle
rakendusaktides, sh auditi määrus. Samuti on AA ülesanded kirjeldatud riiklikus struktuurivahendite
kasutamise strateegias 2007-2013 ning valdkondlikes rakenduskavades.
Täiendavalt on AA ülesanded ST auditeerimisel ja aruandluse esitamisel EK-le sätestatud FKO
põhimääruses (kinnitatud rahandusministri 22. mai 2012. a käskkirjaga nr 79) ning struktuuritoetuse
auditeerimise strateegias. AA juhi ülesandeid täidab FKO juhataja.
Käesolev töökord koosneb järgnevast kuuest protsessikirjeldusest:
1. AA JKK koostamine, muutmine ja hindamine
1.1 AA JKK koostamine ja muutmine
1.2 JKS-i koondkirjelduse hindamine (vastavusauditid)
1.3 Arvamuse ja selle juurde kuuluva (koond)aruande koostamine ning EK-le edastamine
2. Auditeerimise strateegia ja sellest tulenevate dokumentide koostamine ning edastamine EK-le
2.1 Auditeerimise strateegia koostamine, täiendamine/ muutmine ja EK-ga kooskõlastamine
2.2 Auditite metoodikate koostamine
2.3 Valimi moodustamise metoodika koostamine
2.4 Auditeerimise aasta tööplaani koostamine
3. Auditite läbiviimine, tulemustest teavitamine
3.1 JKS-i auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine
3.2 Projektiauditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine
3.3 Erakorraliste auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine
3.4 Koostööpartnerite läbiviidud ja sisseostetud auditite kvaliteedihindamine, tulemuste koondamine
3.5 Auditi käigus tuvastatud pettuseriskist/korruptsiooniohust teavitamine
3.6 Auditi lõpparuannetest tulenevate soovituste rakendamise seire AA-s ja järelauditite läbiviimine
4. Aruandluse esitamine EK-le
4.1 Aasta kokkuvõtte koostamine ja EK-le edastamine
4.2 Auditeerimise aastaaruande ja koondarvamuse koostamine
5. Toetuse kasutamise lõpetamine
5
VV 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 § 2.
6
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 7 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
5.1 Toetuse kasutamise osalise lõpetamise deklaratsiooni koostamine ja EK-le esitamine
5.2 Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamine ja EK-le esitamine
6. Koordineerimise ja järelevalve tegevused auditeerimise kvaliteedi tagamiseks
6.1 Järelevalve koostööpartnerite auditite ning audiitoräriühingutelt sisseostetud auditi teenuste üle
6.2 SF auditi töörühma koosolekute, seminaride ja koolituste korraldamine ning informatsiooni haldamine
ST ekstraneti auditi moodulis
4. Kasutusulatus
Töökord laieneb täitmiseks ja järgimiseks FKO-le, kes täidab AA rolli ST kontekstis.
Joonis 3.1: AA paiknemine RM struktuuris (struktuur alates 1. jaanuar 2012. a).
7
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 8 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
Osakonnajuhataja
(AA juht)
Nõunik (AFCOS)
Spetsialist (AFCOS)
I auditi talitus II auditi talitus Sisekontrolli koordineerimise
Talitusejuhataja Talitusejuhataja talitus
Juhtivaudiitor (3) Juhtivaudiitor (3) Talitusejuhataja (1)
Audiitor (6) Audiitor (5) Peaspetsialist (2)
Joonis 3.2: FKO struktuuriskeem seisuga 21. jaanuar 2013. a.
5. Vastutaja
Töökorra koostamise ning ajakohastamise, sellest tulenevate AA ülesannete täitmise ning täitmise üle
teostatava kontrolli eest vastutab kooskõlas RM-i põhimäärusega FKO osakonnajuhataja.
6. Viited
6.1 Õigusaktid
EL õigusaktid:
EN määrus nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1260/1999;
EK määrus nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad EN määrusele nr 1083/2006, millega
nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi
kohta, ning Euroopa Parlamendi ja EN määrusele nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu
Fondi.
Siseriiklikud õigusaktid:
Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadus;
VV 08. mai 2007. a määrus nr 125 “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse ja omafinantseeringu auditi
tegemise ning struktuuritoetuse kasutamise lõpetamise ja osalise lõpetamise deklaratsiooni esitamise
kord”;
VV 22. detsembri 2006. a määrus nr 275 “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate
asutuste akrediteerimise tingimused ja kord;
VV 8. mai 2007. a määrus nr 126 „Struktuuritoetuse riikliku registri pidamise põhimäärus”;
Rahandusministri 28. veebruari 2007. a määrus nr 14 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kasutamise
ja väljamaksmise aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid”;
Rahandusministri 13.12.2011. a määrus nr 54 „Siseaudiitori kutsetegevuse standardite kehtestamine“.
Muud dokumendid:
8
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 9 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
RM-i põhimäärus (vastu võetud VV 22. detsembri 2011. a määrusega nr 177);
RM-i asjaajamiskord (kinnitatud rahandusministri 25. juuli 2012. a käskkirjaga nr 115);
FKO põhimäärus (kinnitatud rahandusministri 22. mai 2012. a käskkirjaga nr 79);
FKO auditeerimise töökord;
AA auditeerimise strateegia perioodiks 2007-2013.
6.2 Juhendmaterjalid jm normdokumendid
EK koostatud juhendmaterjalid6:
„Guidance Note on the Compliance Assessment Exercise” ning selle lisad „Model report” ja „Check-
list” (COCOF 07/0039/01);
„Guidance on a Common Methodology for the Assessment of Management and Control Systems in the
Member States (2007-2013 programming period)” (COCOF 08/0019/01);
„Guidance Note on the Audit Strategy” (COCOF 07/0038/01);
„Guidance Note on sampling methods for audit authorities” (COCOF 08/0021/01);
„Guidance Note on the Annual Summary in relation to Structural Actions and the European Fisheries
Fund” (COCOF 07/0063/02);
„Guidance Note on Annual Control Reports and Annual Opinions“ (COCOF 09/004/01);
„Guidance Note on Financial Engineering Instruments under Article 44 of Council Regulation“ (EC)
No 1083/2006 (COCOF 10/0014/04);
„Guidance Note on the concept of Reliance on the Work of Other Auditors“ (COCOF /09/002/01).
„Audit Reference Manual for the Structural Funds“ (COCOF 09/0023/00);
„Guidance Note on treatment of errors disclosed in the Annual Control Reports“ (COCOF
11/0041/01);
Guidelines for determining financial corrections to be made to expenditure co-financed by the
structural funds or the cohesion fund for non-compliance with the rules on public procurement
(COCOF 07/0037/03);
Commission decision of 19.10.2011 on the approval of guidelines on the principles, criteria and
indicative scales to be applied in respect of financial corrections made by the Commission under
Articles 99 and 100 of Council Regulation (EC) N° 1083/2006 of 11 July 2006;
Guidelines on closure 2007-2013 (draft).
Siseriiklikud juhendmaterjalid7:
Perioodi 2007-2013 auditeerimise strateegia;
Perioodi 2007-2013 auditeerimise metoodikad ja juhendmaterjalid:
Valimite moodustamise käsiraamat;
Vastavusauditi käsiraamat;
Projektiauditi käsiraamat;
JKS-i auditeerimise käsiraamat.
6
Dokumendid on kättesaadavad CIRCA-st.
7
Dokumendid on kättesaadavad SF ekstraneti auditi moodulist.
9
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 10 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
7. Protsessijoonis
Vooskeem AA ülesannetest EN määruses nr 1083/2006 artiklis 62 esitatud nõuete täitmisel:
1. AA JKK koostamine, muutmine ja hindamine
6.2 ST auditi töörühma koosolekute, seminaride ja koolituste korraldamine ning informatsiooni haldamine ST
1.1 AA JKK koostamine ja muutmine
6.1 Järelevalve koostööpartnerite auditite ning audiitoräriühingutelt sisseostetud auditi teenuste üle
1.2 JKS-i koondkirjelduse hindamine (vastavusauditid)
1.3 Arvamuse ja sinna juurde kuuluva (koond)aruande koostamine ning
EK-le edastamine
2. Auditeerimise strateegia ja sellest tulenevate dokumentide koostamine
ning edastamine EK-le
2.1 Auditeerimise strateegia koostamine, täiendamine/muutmine ja EK-
ga kooskõlastamine
2.2 Auditite metoodika koostamine
6. Koordineerimise ja järelevalve tegevused auditeerimise kvaliteedi tagamiseks.
2.3 Valimi moodustamise metoodika koostamine
2.4 Auditeerimise valimi moodustamine ja auditeerimise aasta tööplaani
koostamine
3. Auditite läbiviimine, tulemustest teavitamine ja seire teostamine
3.1 JKS-i auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine
3.2 Projektiauditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine
3.3 Tööplaaniväliste auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine
3.4 Koostööpartnerite läbiviidud auditite tulemuste iga-aastane
koondamine
3.5 Auditi käigus tuvastatud pettuseriskist/korruptsiooniohust
teavitamine
3.6 Auditi aruannetest tulenevate soovituste rakendamise seire AA-s ja
järelauditite teostamine
4. Aruandluse esitamine EK-le
4.1 Aasta kokkuvõtte koostamine ja EK-le edastamine
ekstraneti auditi moodulis
4.2 Auditeerimise aastaaruande ja koondarvamuse koostamine ja EK-le
edastamine
5. Toetuse kasutamise lõpetamine
5.1 Toetuse kasutamise osalise lõpetamise deklaratsiooni koostamine ja
EK-le esitamine
5.2 Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamine ja EK-le
esitamine
10
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 11 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
8. Tööprotsess
Vastutaja
Nr (ametikoht/üks Tegevuse kirjeldus
us
1 AA JKK koostamine, muutmine ja hindamine
1.1 AA JKK koostamine ja muutmine
Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikli 71 punkt 1 b
Esitamise tähtaeg: 31.05.2008
Muutmise tähtaeg: AA juht esitab AA muudetud JKK KA-le iga aasta 31. augustiks.
1.1.1 Talitusejuhataja koostab vastavalt EK määruse nr 1828/2006 lisale XII ning KA
nimetatud juhendile „Perioodi 2007-2013 struktuurivahendite juhtimis- ja
audiitor kontrollisüsteemide kirjelduse koostamise juhend RA-dele ja
RÜ-dele” JKK AA kohta, mis hõlmab AA-d ja muid isikuid/asutusi,
kes tema vastutusel auditeid läbi viivad (koostööpartnerid
rakendusasutustes ja -üksustes).
1.1.2 Talitusejuhatajad kommenteerivad/täiendavad AA JKK-d ning kooskõlastavad AA JKK
AA juhiga.
1.1.3 AA juht kooskõlastab täiendatud AA JKK.
1.1.4 AA juht esitab AA JKK KA-le (KA hindab AA JKK nõuetele vastavust ning
vajadusel palub seda täiendada).
1.1.5 Talitusejuhataja täiendab vajadusel (KA tuvastatud mittevastavuste korral) AA JKK-d
nimetatud ning kooskõlastab talitusejuhataja ja AA juhiga.
audiitor
1.1.6 Talitusejuhataja kooskõlastavad vastavad muudatused.
ja AA juht
1.1.7 AA juht esitab täiendatud AA JKK KA-le (KA edastab selle koos teiste
asutuste JKK-dega koond-dokumendina EK-le).
1.1.8 Talitusejuhatajad vaatavad üle ja vajadusel täiendavad/muudavad AA JKK-d iga aasta
koostöös nende 30. juuni seisuga. Kui AA JKS-is on toimunud muudatusi, kajastavad
nimetatud koostajad muudatused AA JKK-s nii, et need oleksid selgesti
audiitoritega eristatavad selle esialgsest versioonist (nt track change’iga).
1.1.9 Talitusejuhatajad kommenteerivad/täiendavad vajadusel muudetud AA JKK-d ning
koostöös nende kooskõlastavad selle AA juhiga hiljemalt 15. augustiks.
nimetatud
audiitoritega
1.1.10 AA juht kooskõlastab muudetud AA JKK hiljemalt 15. augustiks.
1.1.11 AA juht esitab muudetud AA JKK KA-le (KA edastab selle koos teiste
asutuste JKK-dega koonddokumendina EK-le), kuid kui JKS-is ei ole
jooksval aastal muudatusi tehtud, esitab KA-le vastavasisulise teate.
11
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 12 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
1.2 JKS-i koondkirjelduse hindamine (vastavusauditid)
Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artiklites 58-62 toodud nõuete järgimise kohta EK
määruse nr 1828/2006 artikkel 25 ja EN määruse nr 1083/2006 artikkel 71
Vastavusauditite tähtaeg: 30.06.2008
1.2.1 Vastavusauditite läbiviimise korraldamine ja kajastamine auditeerimise aasta
tööplaanis
1.2.1.1 AA juht lepib KA-ga kokku auditeeritavate asutuste järjekorra ning auditite
koostöös läbiviimise ajakava.
talitusejuhatajate
ga
1.2.1.2 AA juht lisab vastavusauditid AA auditeerimise aasta tööplaani.
1.2.1.3 Talitusejuhatajad kooskõlastavad jooksvalt muudatused auditeerimise aasta tööplaanis
KA-ga ja auditeeritavate asutustega.
1.2.2 Vastavusauditite teostamine ja tulemustest teavitamine
1.2.2.1 Talitusejuhatajad korraldavad vastavusauditite läbiviimise RA-des, RÜ-des, KA-s ja
MA-s vastavalt kokkulepitud auditeerimise ajakavale, nimetades
auditite läbiviimiseks audiitorid (auditi töörühma). Vastavusauditite
tegemisel võib AA arvestada perioodil 2004-2006 läbiviidud auditite
tulemusi juhul, kui hinnatav JKK on olulises osas sama.
1.2.2.2 Audiitorid annavad vastavusauditite käigus hinnangu rakenduskavade jaoks loodud
JKS-ide nõuetele vastavusele JKK-de jm dokumentide alusel.
Vastavusauditite läbiviimisel lähtuvad talitusejuhatajate nimetatud audiitorid
siseaudiitori kutsetegevuse standarditest, “Vastavusauditi käsiraamatust”,
„FKO auditeerimise töökorrast” ning EK juhendmaterjalist „Guidance Note on
the Compliance Assessment Exercise”.
1.2.2.3 Audiitorid viivad läbi AA enesehindamise, lähtudes IIA kvaliteedi hindamise
metoodikast8 ning täidavad EN määruse nr 1083/2006 artikli 71 kohase
kontroll-lehe ja koostavad „Pädevuse ja sõltumatuse deklaratsiooni”.
1.2.2.4 Audiitorid koostavad auditi toimingute lõppedes auditi lõpparuande projekti,
milles esitavad arvamuse JKS-i nõuetele vastavuse kohta ning toovad
välja tähelepanekud.
1.2.2.5 Audiitorid kooskõlastavad auditi lõpparuande projekti enne auditeeritavale
kommenteerimiseks edastamist talitusejuhatajaga ning vajadusel AA
juhiga.
1.2.2.6 Talitusejuhataja kooskõlastavad auditi lõpparuande projekti.
ja vajadusel AA
juht
1.2.2.7 Audiitorid koostavad auditi lõpparuanded, kooskõlastavad talitusejuhatajaga ning
vajadusel AA juhiga ning edastavad AA juhi kirjaga auditeeritavatele
(RÜ-de aruanded edastab AA juht ka RA-dele).
8
Quality Assessment Manual (6th ed).
12
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 13 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
1.2.2.8 Talitusejuhataja kooskõlastavad lõpparuande.
ja vajadusel AA
juht
1.2.2.9 AA juht kooskõlastab lõpparuande kaaskirja auditeeritavatele (RÜ-de aruanded
edastab AA juht ka RA-dele).
1.2.2.10 Audiitorid edastavad auditi lõpparuanded järeltoimingute teostamiseks ja RÜ-de
puhul akrediteerimisotsuste langetamiseks teadmiseks ka KA-le ja
MA-le (vajadusel koostavad KA tegevuskava ning jälgivad selle
täitmist).
1.2.2.11 Audiitorid ja osalevad vajadusel auditi läbiviinud KA poolt kokkukutsutavatel
talitusejuhatajad akrediteerimiskoosolekutel.
1.2.2.12 AA juht võib korraldada vastavusauditi sisseostmise läbi hankemenetluse,
tagades auditi teenuse sisseostmisel piisava järelevalve teenuse
osutajate tegevuse ja vastavusauditi läbiviimise metoodika järgimise.
1.2.3 Vastavusauditite järeltoimingute teostamine
1.2.3.1 Talitusejuhatajad korraldavad vastavusauditite osas järeltoimingute teostamise nimetades
selleks vastavad audiitorid (töörühma).
1.2.3.2 Audiitorid teostavad järeltoiminguid, et veenduda auditi lõpparuannetes
väljatoodud oluliste tähelepanekute likvideerimises ja puuduste
kõrvaldamises. Järeltoimingute teostamisel võtavad audiitorid aluseks
koond JKK või asutuste poolt KA-le esitatud lõplikud JKK-d; KA
koondatud täidetud tegevuskavad ja auditeeritavate esitatud
tõendusmaterjalid.
1.2.3.3 Audiitorid hindavad asutuse JKK-s tehtud olulisi muudatusi, muudetud JKK-d ja
vajadusel muude dokumentide nõuetele vastavust juhul, kui JKK-d on
muudetud.
1.2.3.4 Audiitorid täidavad vajadusel EK määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 71 kohase
kontroll-lehe, mis järgib (koond)aruande näidist.
1.2.3.5 Audiitorid vormistavad järeltoimingute tulemusena tuvastatud olulised
tähelepanekud vastavusauditi järeltoimingute kokkuvõttena.
1.2.3.6 Talitusejuhataja kooskõlastavad vastavusauditi järeltoimingute kokkuvõtte enne
ja AA juht auditeeritavale kommenteerimiseks esitamist.
1.2.3.7 Audiitorid esitavad kokkuvõtte järeltoimingute tulemustest auditeeritavale
kommenteerimiseks ning KA/MA-le teadmiseks.
1.2.3.8 Audiitorid koostavad lõplikud järeltoimingute tulemused.
1.2.3.9 Talitusejuhataja kooskõlastavad lõplikud järeltoimingute tulemused.
ja AA juht
1.2.2.10 AA juht kooskõlastab lõplike järeltoimingute tulemuste kaaskirja.
1.2.3.11 Audiitorid esitavad AA juhi kirjaga järeltoimingute tulemused koos auditeeritava
kommentaaridega auditeeritavale asutusele (RÜ puhul ka RA-le),
KA-le ja MA-le.
13
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 14 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
1.3 Arvamuse9 ja selle juurde kuuluva (koond)aruande koostamine10 ning EK-le
edastamine
Allikas: EK määrus nr 1828/2006 artikkel 25 ja EN määruse nr 1083/2006 artikkel 71
1.3.1 Talitusejuhatajad korraldavad arvamuse ja ühtse (koond)aruande koostamise kõigi
rakenduskavade JKS toimimise kohta moodustades selleks töörühma.
1.3.2 Talitusejuhatajad lähtuvad arvamuse ja (koond)aruande koostamisel “Vastavusauditi
koostöös käsiraamatust”, EK juhendmaterjalist „Guidance Note on the
audiitoritega Compliance Assessment Exercise” ja selle lisadest (artikkel 71
kontroll-leht, (koond)aruande näidis) ning EK määruse nr 1828/2006
lisast XIII (arvamuse näidis).
1.3.3 Talitusejuhatajad koostavad arvamuse (märkusteta, märkustega või eitav) kõigi toetuse
koostöös andmise ja korraldamisega seotud asutuste JKS-ide nõuetele vastavuse
audiitoritega kohta vastaval vormil (EK määruse nr 1828/2006 lisas XIII toodud
vorm).
1.3.4 Talitusejuhatajad koostavad (koond)aruande vastaval aruande põhjal (eelpool nimetatud
koostöös EK juhendmaterjali lisa), mis koondab kõikide vastavusauditite
audiitoritega tulemused ja AA kohta koostatud „Pädevuse ja sõltumatuse
deklaratsiooni”.
1.3.5 AA juht kooskõlastab arvamuse ja selle juurde kuuluva aruande.
1.3.6 AA juht edastab arvamuse ja selle juurde kuuluva aruande KA-le (KA esitab
need EN määruse nr 1083/2006 artikli 71 lõike 1 kohaselt koos koond
JKK-ga EK-le SFC 2007 kaudu).
1.3.7 AA juht korraldab nimetatud dokumentide muutmise/täiendamise ja uuesti KA-
le edastamise, kui EK esitab 2 kuu jooksul kommentaare nimetatud
dokumentide kohta, ning esitab täiendatud dokumendid uuesti EK-le.
Juhul kui EK ei esita kahe kuu jooksul omapoolseid tähelepanekuid,
loeb AA juht aruande ja arvamuse kooskõlastatuks.
1.3.8 AA juht esitab EK-le SFC 2007 kaudu tegevus- ja ajakava märkuste
kõrvaldamiseks, kui arvamus on märkustega.
1.3.9 AA juht korraldab puuduste kõrvaldamise ja esitab kinnituse selle kohta, kas
korrigeerivad tegevused on ellu viidud ja puudused kõrvaldatud.
Vastava kinnituse esitab AA juht SFC 2007 kaudu EK-le ning juhul
kui EK ei esita kahe kuu jooksul omapoolseid tähelepanekuid, loeb AA
juht aruande ja arvamuse kooskõlastatuks.
2 Auditeerimise strateegia ja sellest tulenevate dokumentide koostamine ning
edastamine EK-le
2.1 Auditeerimise strateegia koostamine, täiendamine/ muutmine ja EK-ga
kooskõlastamine
Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikkel 62 (c)
Tähtaeg: EK-le esitamise tähtaeg on 9 kuu jooksul alates rakenduskavadele heakskiidu
saamisest (hiljemalt viimase rakenduskava kinnitamisest) s.t 09.07.2008 SFC 2007 kaudu.
9
Kui arvamuse esitab AA, peab ta esitama pädevuse ja sõltumatuse deklaratsiooni EN määruse (EÜ) nr 1083/2006
artikli 62 kohaste ülesannete täitmise kohta.
10
VV 22. detsembri 2006. a määruse nr 275 “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste
akrediteerimise tingimused ja kord” kohaselt.
14
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 15 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
Strateegia täiendused edastab AA juht EK-le SFC 2007 kaudu koos auditeerimise
aastaaruandega.
2.1.1 Talitusejuhatajad korraldavad AA tegevusi hõlmava rakenduskavade-ülese auditeerimise
strateegia koostamise tagades, et auditeerimise strateegia koostamisel
lähtuvad koostajad EK juhendmaterjalist „Guidance Note on Audit
Strategy” ning EK määruse nr 1828/2006 lisas V toodud vormist.
2.1.2 Talitusejuhatajad kooskõlastavad AA juhiga auditeerimise strateegias auditite
läbiviimise metoodikad ja valimite moodustamise põhimõtted, esialgse
auditeerimise aasta tööplaani ning informatsiooni auditi prioriteetide,
aruandluse korra ja olemasolevate ressursside kohta.
2.1.3 AA juht kooskõlastab auditeerimise strateegias auditite läbiviimise metoodikad
ja valimite moodustamise põhimõtted, esialgse auditeerimise aasta
tööplaani ning informatsiooni auditi prioriteetide, aruandluse korra ja
olemasolevate ressursside kohta.
2.1.4 AA juht edastab auditeerimise strateegia EK-le kooskõlastamiseks SFC 2007
kaudu (EK esitab oma märkused hiljemalt 3 kuu jooksul pärast selle
kättesaamist. Kui nimetatud aja jooksul märkusi ei esitata, loeb AA
juht auditeerimise strateegia vastuvõetuks).
2.1.5 AA juht korraldab vajadusel viivitamatult auditeerimise strateegia täiendamise
vastavalt EK esitatud kommentaaridele ning esitab selle taas EK-le
ülevaatamiseks.
2.1.6 AA juht kinnitab auditeerimise strateegia pärast EK kooskõlastuse saamist.
2.1.7 AA juht korraldab auditeerimise strateegia ülevaatamise ja täiendamise kord
aastas järgmise auditeerimise aasta tööplaani koostamisel ning
muudetud auditeerimise strateegia EK-le edastamise, algatades
auditeerimise strateegia uuendamise hiljemalt iga aasta 1. novembril.
2.2 Auditite metoodikate koostamine
Tähtaeg: Esialgse versiooni valmimise tähtaeg 05.01.2009. Täiendatud versioonide
tähtajad määrab AA juht.
2.2.1 Talitusejuhatajad korraldavad auditi metoodikate väljatöötamise.
2.2.2 Audiitorid koostavad projektiauditite läbiviimiseks “Projektiauditi käsiraamatu”
ning kooskõlastavad selle talitusejuhatajate ja AA juhiga.
2.2.3 Audiitorid koostavad JKS-i auditite läbiviimiseks “JKS-i auditeerimise
käsiraamatu”, lähtudes EK juhendmaterjalist „Guidance on a common
metogology for the assessment of the management and control systems
in the MS (2007-2013 period)” ning kooskõlastavad selle
talitusejuhatajate ja AA juhiga.
2.2.4 Talitusejuhataja kooskõlastavad „Projektiauditi käsiraamatu“ ja “JKS-i auditeerimise
ja AA juht käsiraamatu”.
2.2.5 AA juht korraldab metoodiliste juhendmaterjalide uuendamise kord aastas või
vastavalt vajadusele ning määrab täiendatud juhendmaterjalide
15
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 16 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
kinnitamise tähtajad, tagades juhendmaterjalide kooskõla EK poolt
täiendavalt välja antud juhiste ning näidistega (nt kontroll-lehtedega).
2.2.6 Talitusejuhatajad korraldavad juhendmaterjalide avalikustamise ST ekstraneti auditi
moodulis.
2.3 Valimi moodustamise metoodika koostamine
Tähtaeg: Esialgse versiooni valmimise tähtaeg 31.03.2009. Täiendatud versioonide
tähtajad määrab AA juht.
2.3.1 Talitusejuhatajad korraldavad valimi moodustamise metoodika koostamise.
2.3.2 Audiitorid koostavad valimi moodustamise metoodika vastavalt EK määruse nr
1828/2006 artiklile 17 ning lisas IV toodud juhendile, lähtudes EK
juhendmaterjalist „Guidance Note on sampling methods for audit
authorities”.
2.3.3 Audiitorid kooskõlastavad valimi moodustamise metoodika talitusejuhatajatega ja
AA juhiga.
2.3.4 Talitusejuhataja kooskõlastavad valimi moodustamise metoodika.
ja AA juht
2.3.5 Talitusejuhatajad korraldavad valimi moodustamise metoodika avalikustamise
ST ekstraneti auditi moodulis.
2.3.6 AA juht korraldab valimi moodustamise metoodika uuendamise kord aastas või
vastavalt vajadusele ning määrab täiendatud metoodika kinnitamise
tähtaja.
2.4 Auditeerimise aasta tööplaani koostamine
Tähtaeg: Iga aasta 31. detsember. Riigihanke läbiviimise tähtaeg sõltub sisseostetavate
auditite planeeritavast läbiviimise tähtajast.
2.4.1 Talitusejuhatajad korraldavad vahetult pärast auditeeritavate kulude sertifitseerimist MA
poolt vastavalt juhendmaterjalidele „JKS-i auditeerimise käsiraamat”
ja „Valimi moodustamise käsiraamat“ auditeerimise aasta tööplaani
koostamise, kindlustades toetuse andmist ja rakendamist korraldavate
asutuste auditeerimise ja projektiauditite ühtlase jaotuse kogu
programmeerimisperioodi vältel. Talitusejuhatajad lähtuvad
auditeerimise aasta tööplaani koostamisel auditeerimise strateegiast.
2.4.2 Talitusejuhatajad tagavad auditeerimise aasta tööplaani koostamisel, et kõikide toetuse
andmist ja rakendamist korraldavate asutuste JKS-e auditeerib AA
perioodi 2007-2013 jooksul vähemalt kaks korda.
2.4.3 Talitusejuhatajad tagavad auditeerimise aasta tööplaani koostamisel, et sertifitseeritud
kuludele hinnangu andmisel lähtub AA statistilistest valimi
moodustamise metoodikatest, kasutades vajadusel täiendavat valimit.
2.4.4 Talitusejuhatajad teevad auditeerimise aasta tööplaani koostamisel ning töö jaotamisel
koostööd AA koostööpartneritega.
2.4.5 AA juht korraldab vajadusel auditeerimise aasta tööplaanis sisalduvate auditite
sisseostmiseks riigihanke vastavalt „Rahandusministeeriumi
hankekorrale“.
16
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 17 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
2.4.6 Talitusejuhatajad koostavad auditeerimise aasta tööplaani EK esitatud tööplaani vormil.
2.4.7 AA juht kooskõlastab auditeerimise aasta tööplaani ning esitab selle EK-le koos
auditeerimise strateegiaga.
2.4.8 Talitusejuhatajat koostab AA statistika tabeli projektiauditite tulemuste koondamiseks.
e määratud isik
2.4.9 Talitusejuhatajad teevad vajadusel tööplaanis muudatusi ning lisavad tööplaanivälised
tööd tööplaani.
2.4.10 AA juht kooskõlastab talitusejuhatajate koostatud talituste tööplaanid ja nende
muudatused ning edastab informatsiooni tööplaanis toimunud
muudatuste kohta KA-le ning EK-le.
3 Auditite läbiviimine, tulemustest teavitamine ja seire teostamine
3.1 JKS-i auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine
Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikkel 62 (a)
Tähtaeg: Vastavalt auditeerimise aasta tööplaanile
3.1.1 Audiitorid viivad vastavalt auditeerimise strateegiale ning riskide hindamisel
põhinevale auditeerimise aasta tööplaanile läbi JKS-i auditid, et
analüüsida ja hinnata toetuse andmise ja kasutamisega seotud
subjektide JKS-ide tõhusust. Auditite läbiviimisel lähtuvad audiitorid
siseaudiitori kutsetegevuse standarditest, auditi määrusest, EK
juhendmaterjalist „Guidance on a common methodology for the
assessment of management and control systems in the Member States
(2007-2013 programming period)” ja „JKS-i auditeerimise
käsiraamatust”. JKS-i auditi objektiks võivad olla kõik KA ja MA,
RA-de ja RÜ-de ning toetuse saajate struktuuriüksused, süsteemid,
protsessid ja tegevused, mis peavad tagama toetuse sihipärase
kasutamise.
3.1.2 Audiitorid koostavad auditi tulemusena auditi aruande projekti ning
kooskõlastavad selle talitusejuhatajaga ning vajadusel AA juhiga.
Juhul, kui aruandesse tähelepanekuid ei tule, koostavad koheselt
lõpparuande (vt edasi p 3.1.5).
3.1.3 Talitusejuhataja kooskõlastavad aruande projekti.
ja vajadusel AA
juht
3.1.4 Audiitorid küsivad auditeeritavatelt nendepoolsed kommentaarid auditi aruande
projektile ning koostavad lõpparuande.
3.1.5 Audiitorid kooskõlastavad lõpparuande talitusejuhataja ning vajadusel AA juhiga.
3.1.6 Talitusejuhataja kooskõlastavad lõpparuande.
ja vajadusel AA
juht
3.1.7 Audiitorid edastavad auditi lõpparuande auditeeritavale AA juhi kirjaga ning
teavitavad auditi tulemustest KA-d ja MA-d ning RÜ-de auditeerimisel
ka RA-d.
17
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 18 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
3.1.8 AA juht kooskõlastab auditi lõpparuande kaaskirja.
3.1.9 Audiitorid koostavad auditi lõpparuande põhjal EK esitatud dokumendivormil
kokkuvõtte11, kus kajastavad auditi eesmärke, ulatust, olulisi
tähelepanekuid ning läbiviidavaid järeltoiminguid.
3.1.10 Talitusejuhatajad edastavad kokkuvõtted EK-le koos auditi lõpparuannetega SFC 2007
kaudu.
3.1.11 Audiitorid sisestavad SFOS-i JKS auditi tulemused kümne tööpäeva jooksul
alates auditi lõpparuande kinnitamisest auditi juhi ja auditi eest
vastutava isiku poolt.
3.1.12 Talitusejuhataja lisab lõpparuande RM-i kodulehele.
nimetatud
audiitor
3.2 Projektiauditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine
Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikkel 62 (b)
Tähtaeg: Vastavalt auditeerimise aasta tööplaanile.
3.2.1 Audiitorid viivad läbi projektiauditid, lähtudes auditi määrusest, siseaudiitori
kutsetegevuse standarditest ja „Projektiauditi käsiraamatust”, vastavalt
auditeerimise strateegiale ning auditeerimise aasta tööplaanile, et
analüüsida ja hinnata:
kas projekti või programmi tegevused vastavad meetme määruses
või programmi juhendis toodud nõuetele ning kas need on
teostatud otstarbekalt ja sihipäraselt;
kas deklareeritud kulud vastavad toetuse saaja
raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele;
kas toetuse saaja poolt deklareeritud kulud on vastavuses EL-i ja
siseriiklike õigusaktidega;
kas toetuse saajale on toetus makstud õigeaegselt ja ettenähtud
mahus.
Projektiauditi objektiks võivad olla kõik toetuse andmist korraldavate
asutuste ja toetuse saajate kuludokumentide koostamise ja
menetlemisega seotud süsteemid, funktsioonid, aruandlus, toetuse ja
omafinantseeringuga seotud dokumendid ning muu teave, mis on
audiitoritele vajalik hinnangu andmiseks.
3.2.2 Audiitorid koostavad auditi läbiviimise tulemusena auditi aruande projekti ning
kooskõlastavad selle talitusejuhataja ja vajadusel AA juhiga. Juhul, kui
aruandesse tähelepanekuid ei tule, koostavad koheselt lõpparuande (vt
edasi p 3.2.5).
3.2.3 Talitusejuhataja kooskõlastavad auditi aruande projekti.
ja vajadusel AA
juht
11
Inglise keeles executive summary.
18
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 19 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
3.2.4 Audiitorid küsivad auditeeritavatelt nendepoolsed kommenteerid auditi aruande
projektile ning koostavad lõpparuande, lisades vajadusel audiitori
täiendavad kommentaarid.
3.2.5 Audiitorid kooskõlastavad lõpparuande talitusejuhataja ning vajadusel AA juhiga.
3.2.6 Talitusejuhataja kooskõlastavad lõpparuande.
ja vajadusel AA
juht
3.2.7 Audiitorid edastavad auditi lõpparuande koos auditeeritava kommentaaridega
auditeeritavale AA juhi kirjaga ning teavitavad auditi tulemustest
KA-d ja MA-d ning edastavad RÜ-de kohta tehtud aruanded RA-dele.
3.2.8 AA juht kooskõlastab lõpparuande kaaskirja.
3.2.9 Audiitorid sisestavad projektiauditi tulemused SFOS-i kümne tööpäeva jooksul
alates auditi lõpparuande kinnitamisest auditi juhi ja auditi eest
vastutava isiku poolt.
3.2.10 Talitusejuhataja sisestab auditi lõpparuannete põhjal auditi tulemused AA statistika
määratud isik tabelisse.
3.2.11 Talitusejuhataja lisab lõpparuande RM-i kodulehele.
nimetatud
audiitor
3.3 Erakorraliste auditite läbiviimine ja tulemustest teavitamine
Tähtaeg: Vastavalt vajadusele.
3.3.1 Talitusejuhatajad korraldavad vajadusel erakorralise auditi läbiviimise, kui EK, KA,
MA, RA või RÜ on esitanud AA juhile vastavasisulise ettepaneku või
AA näeb selleks ise vajadust.
3.3.2 AA juht lisab erakorralised auditid auditeerimise aasta tööplaani pärast vastava
ettepaneku saamist või vajaduse ilmnemist.
3.3.3 Audiitorid viivad auditi läbi vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse
seaduse § 9 lõike 3 alusel kehtestatud korrale ning AA auditeerimise
metoodikatele.
3.3.4 Audiitorid koostavad auditi läbiviimise tulemusena auditi aruande projekti ning
kooskõlastavad selle talitusejuhataja ja vajadusel AA juhiga.
3.3.5 Talitusejuhataja kooskõlastavad auditi aruande projekti. Juhul kui aruandesse
ja vajadusel AA tähelepanekuid ei tule, koostavad koheselt lõpparuande (vt edasi p
juht 3.3.7).
3.3.6 Audiitorid küsivad auditeeritavatelt nendepoolsed kommentaarid auditi aruande
projektile ning koostavad lõpparuande.
3.3.7 Audiitorid kooskõlastavad lõpparuande talitusejuhatajaga ning vajadusel AA
juhiga.
3.3.8 Talitusejuhataja kooskõlastavad lõpparuande.
ja vajadusel AA
juht
19
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 20 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
3.3.9 Audiitorid edastavad auditi lõpparuande auditeeritavale AA juhi kirjaga ning
teavitavad auditi tulemustest vajadusel teisi struktuuritoetuse
korraldamise eest vastutavaid asutusi.
3.3.10 AA juht kooskõlastab lõpparuande kaaskirja.
3.3.11 Talitusejuhataja lisab lõpparuande RM kodulehele.
nimetatud
audiitor
3.4 Koostööpartnerite läbiviidud ja sisseostetud auditite kvaliteedihindamine, tulemuste
koondamine ja avalikustamine
Tähtaeg: Vastava aasta auditeerimise aasta tööplaan.
3.4.1 AA juht edastab AA koostööpartneritelt/ audiitoriäriühingutelt läbiviidud
auditite lõpparuanded talitusejuhatajatele.
3.4.2 Audiitorid teostavad järelevalvet auditi toimikute ja aruannete kvaliteedi üle,
kasutades „Projektiauditi käsiraamatusse“ või „JKS auditeerimise
käsiraamatusse“ lisatud vastavasisulist kontroll-lehte.
3.4.3 Audiitorid hindavad toimikute ja aruannete kvaliteeti auditi metoodika põhjal
kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel ning kontrollivad
koostööpartneri poolt SFOS-i sisestatud andmete õigsust.
3.4.4 Talitusejuhatajad teavitavad kvaliteedihindamisel tuvastatud puudustest
koostööpartnerit/ audiitoriäriühingut ja paluvad olulised puudused
kõrvaldada.
3.4.5 Talitusejuhatajad korraldavad eriarvamuste lahendamise auditi käigus kerkinud
küsimuste osas koostööpartnerite/ audiitoriäriühingute ja
kvaliteedikontrolli teostavate audiitorite vahel.
3.4.6 AA juht arvestab auditi tulemustega kui koostööpartnerid/ audiitoriäriühingud
on auditi läbiviimisel lähtunud auditi määrusest, AA koostatud
auditeerimise metoodikast ning need on läbinud AA
kvaliteedikontrolli.
3.4.7 Talitusejuhataja sisestab koostööpartnerite/ audiitoriäriühingute auditite tulemused AA
määratud isik statistika tabelisse.
3.4.8 Talitusejuhataja lisab koostööpartnerite/ audiitoriäriühingute koostatud lõpparuanded
määratud isik RM-ii kodulehele.
3.4.9 Talitusejuhataja sisestab audiitoriäriühingute teostatud projektiauditite tulemused
määratud isik SFOS-i kümne tööpäeva jooksul alates auditi lõpparuande
kinnitamisest auditi juhi ja auditi eest vastutava isiku poolt.
3.5 Auditi käigus tuvastatud pettuseriskist/korruptsiooniohust teavitamine
Tähtaeg: Jooksvalt12
12
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrus nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse
andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” (viimati muudetud VV 30. juuni
2011. a määrusega nr 87).
20
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 21 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
3.5.1 Audiitorid teavitavad talitusejuhatajat ja AA juhti, kui on tuvastanud auditi käigus
pettuseriski/korruptsiooniohu.
3.5.2 Talitusejuhatajad teavitavad pettuseriskist/korruptsiooniohust vajadusel KA-d ja MA-d
ning AFCOS-t, järgides õigusakte ja siseaudiitori kutsetegevuse
standardeid.
3.2.3 AA juht teavitab vajadusel vastavaid uurimisasutusi.
3.6 Auditi lõpparuannetest tulenevate soovituste rakendamise seire AA-s ja järelauditite
läbiviimine
Tähtaeg: Vastavalt vajadusele
3.6.1 Audiitorid teostavad soovituste rakendamise seiret projektiauditite ja JKS-i
auditite soovituste rakendamise üle SFOS-i kaudu, lähtudes soovituste
rakendamise tähtaegadest auditi aruannetes. Seire teostamise eesmärk
on veenduda auditi aruannetes väljatoodud oluliste puuduste
kõrvaldamises ning selle teostamisel lähtuvad audiitorid siseaudiitori
kutsetegevuse standarditest, „Projektiauditi käsiraamatust” (pt 2.4)
ning „JKS-i auditeerimise käsiraamatust“ (pt 2.4). Koostööpartnerite/
audiitoriäriühingute teostatud auditite osas teostavad soovituste
rakendamise seiret talitusejuhatajate nimetatud audiitorid.
3.6.2 Audiitorid küsivad vajadusel auditeeritavatelt, RA-delt, RÜ-delt, MA-lt ja/või
KA-lt täiendavat informatsiooni ning tõendusmaterjale ja lisavad need
SFOS-i.
3.6.3 Audiitorid annavad AA lõpliku hinnangu soovituste rakendamise kohta, tehes
vastava märke SFOS-i.
3.6.4 Audiitorid jäädes eriarvamusele auditi aruandes välja toodud soovituste
rakendamise osas kooskõlastavad seire tulemused talitusejuhatajaga.
3.6.5 Talitusejuhatajad kooskõlastavad eriarvamused soovituste rakendamise osas.
3.6.6 Talitusejuhatajad korraldavad kord kvartalis kuupäevadeks 1.04, 1.07, 1.10 ja 20.12
auditite tähelepanekute rakendamise seisude ülevaatamise SFOS-is.
3.6.7 Audiitorid sulgevad nimetatud kuupäevadeks võimalusel tähelepanekud.
3.6.8 Talitusejuhatajad osalevad KA-MA-AA koosolekutel (ümarlaudadel) soovituste
ja audiitorid rakendamise osas esilekerkinud eriarvamuste lahendamiseks.
3.6.9 Talitusejuhatajad korraldavad vajadusel järelauditi läbiviimise, nimetades selleks
vastavad audiitorid (töörühma). Järelauditi eesmärk on selgitada, kas ja
kuidas on auditeeritav rakendanud auditi tulemusena antud soovitusi,
ning vajadusel hinnata jätkuvat kooskõla kehtestatud nõuetega.
3.6.10 AA juht lisab järelauditi auditeerimise aasta tööplaani vastava vajaduse
ilmnemisel.
3.6.11 Audiitorid lähtuvad järelauditi läbiviimisel samadest põhimõtetest, mis korralise
auditi läbiviimisel.
4 Aruandluse esitamine EK-le
21
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 22 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
4.1 Aasta kokkuvõtte koostamine ja EK-le edastamine
Allikas: EK (EÜ) määruse nr 1995/2006 artikkel 53 b (3)
Tähtaeg: Iga aasta 15. veebruar
4.1.2 Talitusejuhatajad korraldavad aasta kokkuvõtte koostamise, küsides selleks vajaliku
sisendi MA-lt, Põllumajandusministeeriumilt ning Siseministeeriumilt,
alustades aasta kokkuvõtte koostamisega hiljemalt iga aasta
15. jaanuaril.
4.1.3 Audiitorid lähtuvad aasta kokkuvõtte koostamisel EK juhendmaterjalist
„Guidance Note on the Annual Summary in relation to Structural
Actions and the European Fisheries Fund” ning vormistavad selle
juhendmaterjalis esitatud vormil.
4.1.4 Audiitorid lisavad aasta kokkuvõttesse MA-lt, Siseministeeriumilt ja
Põllumajandusministeeriumilt saadud informatsiooni EK-le
deklareeritud finantsandmete ja AA teostatud auditite kohta koos
omapoolse üldise hinnanguga.
4.1.5 Audiitorid kooskõlastavad aasta kokkuvõtte talitusejuhatajatega ja AA juhiga.
4.1.6 Talitusejuhataja kooskõlastavad aasta kokkuvõtte.
ja AA juht
4.1.7 AA juht edastab aasta kokkuvõtte EK-le kooskõlastamiseks SFC 2007 kaudu
igal aastal hiljemalt 15. veebruariks.
4.2 Auditeerimise aastaaruande ja koondarvamuse koostamine ja EK-le edastamine
Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikkel 62 (d)
Tähtaeg: aastatel 2008-2015 iga aasta 31. detsembriks. Esimene aruanne katab
auditeerimisperioodi 01.01.07-30.06.08
4.2.1 AA juht korraldab auditeerimise aastaaruande ja koondarvamuse koostamise,
koostöös määrates selleks auditeerimise aastaaruande koostamise töögrupi
talitusejuhatajate hiljemalt iga aasta 1. novembriks.
ga
4.2.2 Talitusejuhatajad jagavad töögrupi liikmete vahel ülesanded ning määravad iga
aastaaruande peatüki koostamise eest vastutavad audiitorid.
4.2.3 Audiitorid koostavad vastavad peatükid, lähtudes EK määruse nr 1828/2006 lisas
VI ja EK juhendis „Guidance Note on Annual Reports and Opinions“
toodud struktuurist ja nõuetest ning EK juhendist „Guidance Note on
treatment of errors disclosed in the Annual Control Reports“.
4.2.4 Audiitorid koondavad vastava peatüki koostamise aluseks olevad dokumendid ehk
tõendusmaterjali auditeerimise aastaaruande elektroonilisse toimikusse,
mis on üles ehitatud peatükkide põhiselt.
4.2.5 Audiitorid koostavad aastaaruande I peatüki jaoks struktuuritoetuse
rakendussüsteemi lühikirjelduse, võttes aluseks KA koostatud koond-
dokumendi „Struktuurifondide juhtimis- ja kontrollisüsteemide
kirjeldus perioodiks 2007-2013“ (ehk JKK vastava aasta 30.06
seisuga).
4.2.6 Audiitorid analüüsivad aastaaruande II peatüki koostamiseks 30.06 seisuga
esitatud kõikide rakendamisega seotud asutuste JKK-d ning kajastavad
22
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 23 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
asutuste lõikes kõik olulisemad muudatused JKS-ides, küsides
vajadusel täiendavat informatsiooni KA-lt, MA-lt, RA-delt, RÜ-delt, et
hinnata JKK-s toodud muudatuste olulisust.
Samuti annavad hinnangu muudatuste mõju kohta ning kinnituse, et
asutuste JKS-id vastavad EN määruse 1083/2006 artiklite 58-62
esitatud nõuetele, tuginedes vastavate muudatuste osas tehtud
auditeerimistegevusele.
4.2.7 Audiitorid vaatavad aastaaruande III peatüki koostamisel üle
auditeerimisperioodil tehtud täiendused auditeerimise strateegias ning
esitavad informatsiooni olulisematest muudatustest strateegias (vt pt
2.1) ning nende põhjustest.
4.2.8 Audiitorid viivad aastaaruande IV peatüki koostamisel läbi järgmised toimingud:
analüüsivad kõigi perioodil 01.01-31.12 lõppenud JKS auditite
tulemusi ning esitavad kokkuvõtte peamistest tähelepanekutest ja
tehtud soovitustest asutuste ja hindamise aluseks olevate
põhinõuete lõikes, võttes JKS auditite tulemuste analüüsi aluseks
AA auditeerimise aasta tööplaani, auditite lõpparuanded ning
SFOS-i sisestatud informatsiooni JKS auditites toodud
tähelepanekute ning läbiviidud järeltegevuste kohta (vt p 5.7);
kajastavad perioodil 01.01-31.12 lõppenud ja aasta aruande
esitamisel veel töös olevate JKS auditite nimekirja ning põhinõuete
lõikes antud hinnangud auditeerimise aastaaruande lisas 4.1;
analüüsivad JKS auditite tulemuste põhjal, kas on tuvastatud
süsteemseid probleeme rakendussüsteemis (vt „JKS-i auditi
käsiraamatu“ p 1.9);
lähtuvad rakendussüsteemile koondhinnangu andmisel
käsiraamatus toodud põhimõtetest (vt „JKS- auditeerimise
käsiraamatu“ p 1.9) ning täidavad käsiraamatu lisad 7 ja 8.
4.2.9 Audiitorid viivad aastaaruande V peatüki koostamisel läbi järgmised toimingud:
analüüsivad kõigi perioodil 01.01-31.12. läbiviidud projektiauditite
tulemusi ning esitavad kokkuvõtte oluliste tähelepanekute ja tehtud
soovituste kohta, tuginedes projektiauditite tulemuste analüüsimisel
AA aasta tööplaanile, AA statistika tabelile, auditite
lõpparuannetele ning SFOS-i sisestatud informatsioonile
projektiauditites toodud tähelepanekute ning läbiviidud
järeltegevuste kohta (vt p 5.7);
esitavad oluliste tähelepanekute kokkuvõtte projektiauditi
alameesmärkide lõikes;
kajastatavad projektiauditite tulemused auditeerimise aastaaruande
lisades 5.1 ja 5.2;
analüüsivad projektiauditite tulemuste põhjal, kas on tuvastatud
süsteemseid probleeme rakendussüsteemis (vt „JKS-i auditeerimise
käsiraamatu“ p 1.9);
arvestavad projektiauditite tulemusi koondhinnangu andmisel
rakendussüsteemile (vt „JKS-i auditeerimise käsiraamatu“ p 1.9);
annavad ülevaate valimi moodustamise põhimõtetest ning toovad
välja projektiauditite vea määra vastavalt EK juhenditele.
4.2.10 Audiitorid koostavad aastaaruande VI peatüki jaoks ülevaate AA ja tema
koostööpartnerite koostööpõhimõtetest ning kirjeldavad, milliseid
23
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 24 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
tegevusi on AA teinud perioodil 01.01-31.12 järelevalve teostamisel
koostööpartnerite töö üle.
4.2.11 Audiitorid viivad aastaaruande VII peatüki koostamisel läbi järgmised toimingud:
vaatavad üle kõigi JKS auditite ja projektiauditite osas läbiviidud
järeltegevused SFOS-i andmete põhjal (vt „Projektiauditi
käsiraamatu“ p 2.4 ja „JKS-i auditeerimise käsiraamatu“ p 2.4);
kontrollivad, kas tehtud soovitused on tähtaegselt rakendatud,
järeltegevusi puudutav informatsioon SFOS-i sisestatud ja auditi
juhi lõplik hinnang soovituse rakendamisele antud;
annavad ülevaate oluliste tähelepanekute sulgemisest.
4.2.12 Audiitorid annavad aastaaruande VIII peatükis ülevaate tööplaanivälistest
audititest ning kirjeldavad, kuidas on saadud koondhinnang JKS
auditite ja projektiauditite tulemuste põhjal.
4.2.13 Audiitorid koostavad auditeerimise aastaaruande peatükid hiljemalt 15.
detsembriks.
4.2.14 Talitusejuhatajad kooskõlastavad auditeerimise aastaaruande hiljemalt 22. detsembriks.
4.2.15 AA juht AA juht kooskõlastab auditeerimise aastaaruande hiljemalt 29.
detsembriks.
4.2.16 AA juht edastab auditeerimise aastaaruande EK-le hiljemalt 31. detsembriks
SFC 2007 kaudu.
4.2.17 Talitusejuhatajad koostavad aastaaruande põhjal koondarvamuse JKS-i toimimise kohta,
et anda piisav kindlustunne, et EK-le esitatud kuluaruanded on õiged
ning et nende aluseks olnud tehingud on olnud seaduslikud ja
korrektsed, lähtudes koondarvamuse koostamisel EK määruse nr
1828/2006 lisas VII toodud vormist hiljemalt 22. detsembriks.
4.2.18 Talitusejuhatajad kooskõlastavad koondarvamuse AA juhiga hiljemalt 29. detsembriks.
4.2.19 AA juht kooskõlastab koondarvamuse hiljemalt 29. detsembriks.
4.2.20 AA juht edastab koondarvamuse EK-le hiljemalt 31. detsembriks SFC 2007
kaudu.
5 Toetuse kasutamise lõpetamine
5.1 Toetuse kasutamise osalise lõpetamise deklaratsiooni koostamine ja EK-le esitamine
Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikkel 62 (d) iii)
Tähtaeg: Hiljemalt rakenduskava osalisele lõpetamisele järgneva aasta 31. detsember.
5.1.1 Talitusejuhatajad korraldavad vajadusel toetuse kasutamise osalise lõpetamise
deklaratsiooni koostamise.
5.1.2 Audiitorid koostavad rakenduskava osalise lõpetamise deklaratsiooni EK määruse
nr 1828/2006 lisas IX toodud vormil, andes hinnangu eelmise aasta
31. detsembriks tehtud kulude seaduslikkusele ja korrektsusele.
5.1.3 Audiitorid kooskõlastavad toetuse osalise lõpetamise deklaratsiooni
talitusejuhatajatega ja AA juhiga.
5.1.4 Talitusejuhatajad kooskõlastavad toetuse osalise lõpetamise deklaratsiooni.
ja AA juht
5.1.5 AA juht edastab toetuse osalise lõpetamise deklaratsiooni EK-le.
5.2 Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamine ja EK-le esitamine
Allikas: EN määruse nr 1083/2006 artikkel 62 (e)
24
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 25 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
Tähtaeg: Hiljemalt 31. märtsiks 2017. a.
5.2.1 Talitusejuhatajad korraldavad toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamise.
5.2.2 Audiitorid koostavad toetuse lõpetamise deklaratsiooni EK määruse nr 1828/2006
lisas VIII toodud vormil, andes hinnangu lõppmaksetaotluse õigsusele
ja lõplikus kuluaruandes käsitletavate tehingute seaduslikkusele ja
korrektsusele. Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni
koostamisel võtavad audiitorid aluseks SFOS-is olevad andmed ning
rakenduskavade lõpparuanded.
5.2.3 Audiitorid viivad andmete ebapiisavuse korral vajadusel läbi täiendavaid auditi
toiminguid.
5.2.4 Audiitorid koostavad koos toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooniga lõpliku
kontrolliaruande, milles on esitatud:
kokkuvõte kõigist siseriiklikest ja EÜ institutsioonideläbiviidud
auditite tulemustest, mis olid deklaratsiooni koostamise ajal AA-le
kättesaadavad;
toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamisel kasutatud
metoodika ja protseduuride kirjeldus ning muu teave.
5.2.5 Audiitorid kooskõlastavad toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni ja lõpliku
kontrolliaruande talitusejuhatajate ning AA juhiga.
5.2.6 Talitusejuhatajad kooskõlastavad toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni ja lõpliku
ja AA juht kontrolliaruande EK-le.
5.2.7 AA juht edastab toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni ja lõpliku
kontrolliaruande EK-le.
6 Koordineerimise ja järelevalve tegevused auditeerimise kvaliteedi tagamiseks
6.1 Järelevalve koostööpartnerite auditite ning audiitoräriühingutelt sisseostetud auditi
teenuste üle
Tähtaeg: Jooksvalt.
6.1.1 AA juht võib arvestada JKS-i auditina ning projektiauditina koostööpartnerite
või audiitoräriühingute poolt läbiviidud auditit, kui selle tegemisel on
juhindutud auditi määruse § 5 lõikes 2 nimetatud dokumentidest ning
auditite läbiviimist käsitletavatest juhendmaterjalidest („JKS-i
auditeerimise käsiraamatust” ja „Projektiauditi käsiraamat”).
6.1.2 Talitusejuhatajad korraldavad pidevat kvaliteedikontrolli ja vajadusel korraldavad
koostööpartnerite juures struktuuritoetuse auditite perioodilisi
kvaliteedi hindamisi, et veenduda koostööpartnerite töö kvaliteedis.
6.1.3 Talitusejuhatajad korraldavad vajadusel auditi teenuse sisseostmise ning
audiitoräriühingutelt vastava teenuse kvaliteedikontrolli teostamise.
6.2 SF auditi töörühma koosolekute, seminaride ja koolituste korraldamine ning
informatsiooni haldamine ST ekstraneti auditi moodulis
Tähtaeg: Jooksvalt.
6.2.1 Talitusejuhatajad korraldavad vastavalt vajadusele ST auditi töörühma koosolekuid
seminare ja koolitusi.
25
Vastutav osakond: Finantskontrolli Koostas: Finantskontrolli osakond Lk. 26 / 26
osakond
Protsessi koordinaator: Kinnitamise kuupäev: 16.04.2013 Versioon: 2
Finantskontrolli osakonna juhataja Avaldatud: 16.04.2013 Tähis: TK14
6.2.2 Talitusejuhataja sisestab struktuuritoetuse auditeerimise alase informatsiooni ST
määratud isik ekstraneti auditi moodulisse ning tagab moodulis oleva informatsiooni
ajakohasuse.
9. Kooskõlastustabel
Struktuuriüksus Ametinimetus Allkiri Kuupäev
Finantskontrolli osakond Osakonnajuhataja Kaur Siruli
I auditi talitus Talitusejuhataja asendaja Oliver Gross
II auditi talitus Talitusejuhataja Mariliis Männik-Sepp
26
Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 1/
Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1
Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49
Rahandusministeeriumi kantsleri
31.01.2007.a käskkirja nr 17
Lisa 49
Rahandusministeerium
TÖÖKORD
Maakonnaplaneeringute järelevalve
Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 2/
Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1
Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49
Andmed dokumendi muutmise kohta
Staatus Jõustumise
(algne/ kuupäev
Muudatuse kirjeldus
täiendatud/
kehtetu)
Algne Algse täisversiooni loomine
Sisukord
1. Eesmärk ........................................................................................................................ 3
2. Kasutusulatus ............................................................................................................... 3
3. Vastutajad..................................................................................................................... 3
4. Mõisted ........................................................................................................................ 3
5. Viited ............................................................................................................................ 3
6. Protsessijoonis………………………………………………………………………..5
7. Tööprotsess………………………………………………………………………….. 6
8. Kaasnevad dokumendid………………………………………………………………8
9. Kooskõlastustabel…………………………………………………………………….9
Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 3/
Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1
Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49
1. Eesmärk
Töökorra koostamise eesmärk on reguleerida maakonnaplaneeringute üle järelevalve
teostamise tööprotsessi, et tagada järelevalve teostamise õiguspärasus, ühetaolisus,
läbipaistvus ja efektiivsus.
Maakonnaplaneeringute järelevalvet teostatakse planeerimisseaduses1 (edaspidi PlanS)
sätestatud ulatuses, võttes muuhulgas arvesse eelkõige haldusmenetluse seadust,
ehitusseadustikku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust,
asjaõigusseadust, avaliku teabe seadust, Vabariigi Valitsuse seadust jne ning
asutusesiseseid normdokumente (nt asjaajamiskord).
Töökord reguleerib maakonnaplaneeringute tööprotsessi järelevalve teostamise põhiselt.
2. Kasutusulatus
Töökord laieneb planeeringute osakonna (edaspidi PLO) juhatajale ja ametnikele,
õigusosakonna (edaspidi JOK) ametnikele ning regionaalarengu osakonna (edaspidi
REGO) õigusnõunikele.
3. Vastutajad
Töökorra väljatöötamise, muutmise ja selle täitmise kontrollimise eest vastutab PLO
juhataja.
Järelevalve eest vastutav ametnik on vastutav järelevalve õiguspärase ja tähtaegse
läbiviimise eest. PLO juhataja vastutab maakonnaplaneeringute üle järelevalve teostamise
tööprotsessi juhtimise eest.
4. Mõisted ja lühendid
Järelevalve eest vastutav ametnik (edaspidi vastutav ametnik) –
maakonnaplaneeringute üle järelevalve teostamise volitustega PLO nõunik.
Järelevalves osalevad ametnikud – PLO, JOK ja REGO ametnikud, kes osalevad
maakonnaplaneeringute üle järelevalve teostamises.
Järelevalve – kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 23 alusel läbiviidav maakonnaplaneeringute
üle järelevalve teostamine.
Järelevalvetaotlus – Maavanema taotlus maakonnaplaneeringu üle järelevalve
teostamiseks ja heakskiitmiseks.
Planeeringu menetluse nõuetele vastavuse kontroll – järelevalve teostamise osa, mille
käigus kontrollitakse, kas planeeringu menetlemine on toimunud vastavalt
planeerimisseaduses sätestatud nõuetele (vt lisa 1).
Planeeringu sisu õigusaktidele vastavuse kontroll – järelevalve teostamise osa, millega
tuvastatakse planeeringu sisu õigusaktidele vastavus (vt lisa 2).
5. Viited
5.1. Õigusaktid
1) Planeerimisseadus2
1
Käesolev töökord laieneb enne 01.07.2015 algatatud maakonnaplaneeringutele, mida menetletakse ja mille
üle teostab Rahandusministeerium järelevalvet kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse alusel.
Käesolev töökord ei laiene alates 01.07.2015 algatatud maakonnaplaneeringutele, kuna nende üle ei teosta
Rahandusministeerium järelevalvet, vaid otsustab nende heakskiitmise 01.07.2015 jõustunud
planeerimisseaduse alusel.
2
Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse redaktsioon.
Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 4/
Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1
Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49
2) Haldusmenetluse seadus
3) Ehitusseadustik
4) Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus
5) Asjaõigusseadus
6) Vabariigi Valitsuse seadus
7) Avaliku teabe seadus
5.2. Ministeeriumisisesed dokumendid
1) Rahandusministeeriumi põhimäärus
2) PLO põhimäärus
3) PLO teenistujate ametijuhendid
4) Rahandusministeeriumi asjaajamiskord
Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 5/
Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1
Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49
6. Protsessijoonis
JÄRELEVALVE-
ESITAMINE
TAOTLUSE
Järelevalvetaotluse
Järelevalvetaotluse
edastamine vastutavale
esitamine PLO juhatajale
ametnikule
DOKUMENTATSIOONI
Järelevalve tegevustega
JÄRELEVALVESSE
Järelevalvesse esitatud ON PIISAV
Dokumentatsiooni alustamine
dokumentide salvestamine ja
KONTROLL
ESITATUD
hindamine järelevalve
osapooltele infole ligipääsu
alustamiseks
võimaldamine
Järelevalvetaotluse
EI OLE PIISAV esitajalt puuduolevate
dokumentide küsimine
KOKKULEPPIMINE
JÄRELEVALVE
TEGEVUSTE
Protsessis osalevate
PROTSESSI
ametnike tegevuste
kokkuleppimine
VÄLJASELGITAMINE,
MENETLUSOSALISTE
RM SEISUKOHTADE
ÄRAKUULAMINE JA
KUJUNDAMINE
Suuline ärakuulamine
Menetlusosaliste Vastuväidete ja ettepanekute Vastuväidete kohta
väljaselgitamine sisu hindamine seisukohakirjade eelnõude
ettevalmistamine
Kirjalik ärakuulamine
MENETLUSE
VASTAVUSE
KONTROLL
NÕUETELE
Menetlusnõuete tabeli Menetlusnõuete rikkumiste Nõuetele vastavuse kontrolli
vormistamine tuvastamine ja hindamine vormistamine
ÕIGUSAKTIDELE
VASTAVUSE
KONTROLL
Planeeringu materjalide Õigusaktidele mittevastavuste Õigusaktidele vastavuse
läbitöötamine tuvastamine ja hindamine kontrolli vormistamine
PLANEERINGULE
ÜLERIIGILISELE
VASTAVUSE
KONTROLL
Maakonnaplaneeringu
üleriigilisele planeeringule vastavuse
kontrollimine
DHS-is vastuväidete kohta
VORMISTAMINE JA ALLKIRJASTAMINE
seisukohakirjade eelnõude
töövoogude algatamine
JÄRELEVALVE TULEMUSTE
Maakonnaplaneeringu Vastuväidete kohta
heakskiitmise või seisukohakirjade
heakskiitmata jätmise allkirjastamine
kohta RM lõpliku
seisukoha Maakonnaplaneeringu
ettevalmistamine heakskiitmise või heakskiitmata
Lõpliku seisukohakirja DHS-is seisukohakirja jätmise seisukohakirja
eelnõu vormistamine eelnõu töövoo algatamine allkirjastamine
Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 6/
Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1
Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49
7. Tööprotsess
Maakonnaplaneeringute järelevalve
1.1. Maavanem Esitab järelevalvetaotluse Rahandusministeeriumile menetlemiseks.
1.2. PLO Järelevalvetaotluse põhjal edastab vastutavale ametnikule järelevalve
juhataja teostamise tööülesande menetlemiseks.
1.3. Vastutav 1.3.1. Loob X:\PLO kettal vastava maakonnaplaneeringu kohta järelevalve
ametnik kausta ning salvestab sinna kogu järelevalvesse esitatud
maakonnaplaneeringu dokumendid. Lisaks PLO ametnikele on
kaustale ligipääs ka REGO ja JOK ametnikel.
1.3.2. Järelevalve teostamise käigus talletab olulise menetlusinfo
(kirjavahetus, järelepäringud, selgitused, dokumendid jms)
maakonnaplaneeringu kohta loodud alamkausta.
1.3.3. Tutvub esitatud järelevalvetaotluse ja maakonnaplaneeringu
dokumentidega ning selgitab välja, kas järelevalvesse esitatud
dokumentatsiooni alusel on võimalik alustada maakonnaplaneeringu
üle järelevalve teostamise menetlusega. Kui järelevalvesse esitatud
maakonnaplaneeringu dokumentatsioon on puudulik või
ebakvaliteetne, pöördub puuduolevate dokumentide esitamiseks
järelevalvetaotluse esitaja poole. Maakonnaplaneeringu
dokumentatsiooni nõuetele vastavuse selgitab vastutav ametnik välja
hiljemalt 5 tööpäeva jooksul järelevalvetaotluse esitamisest arvates.
1.4. PLO Kutsub vastutava ametniku ettepanekul kokku järelevalves osalevad
juhataja vajalikud ametnikud, et leppida kokku konkreetse maakonnaplaneeringu
järelevalve tööprotsessi tegevuste jaotuses. Vajadusel võib tegevuste jaotuse
kokku leppida ka meili teel.
1.5. Vastutav 1.5.1. Selgitab välja menetlusosalised ja ärakuulamise läbiviimise
ametnik korraldamisega seotud üksikasjad ning kujundab
Rahandusministeeriumi seisukohad arvestamata jäänud vastuväidete
kohta.
1.5.1.1. Selgitab esmalt välja isikud, keda tuleb menetlusse kaasata
ehk menetlusosalised (järelevalvealune maavalitsus, isik, kelle
planeeringule esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus ei
arvestatud ja muud järelevalvesse kaasatud isikud ning organid).
1.5.1.2. Hindab, kas menetlusse on vaja kaasata ka teisi isikuid (nt
eksperte, teisi valitsusasutusi arvamuse andmiseks jne). Vastav
vajadus võib selguda ka hilisemas etapis.
1.5.1.3. Analüüsib, millised arvestamata jäänud vastuväidetest ja
ettepanekutest on oma sisult vastuväited, sest erinevalt ettepanekutest
peab Rahandusministeerium vastuväidete kohta kujundama oma
seisukoha.
1.5.1.4. Otsustab koostöös PLO juhatajaga, kas vastuväiteid esitanud
isikud kuulatakse ära suuliselt või korraldatakse kirjalik
ärakuulamine.
1.5.1.5. Valmistab ette kirjad maakonnaplaneeringu avaliku
väljapaneku käigus või selle järgselt enda vastuväitest mitte loobunud
isikutele, millega teavitatakse järelevalve teostamisest ja
ärakuulamise korraldamisest. Suulise ärakuulamise korral antakse
Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 7/
Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1
Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49
teada ärakuulamise aeg ja koht. Kirjaliku ärakuulamise korral
palutakse selgitust, kas ja mis osas jääb isik enda poolt esitatud
vastuväite juurde. Kirjad allkirjastab PLO juhataja.
1.5.1.6. Suulise ärakuulamise korral kuulab vastuväiteid esitanud
isikud ära koostöös PLO juhataja ja vajadusel teiste järelevalves
osalevate ametnikega. Vastutav ametnik protokollib suulise
ärakuulamise ja fikseerib kirjalikult suulisel ärakuulamisel saavutatud
kokkulepped.
1.5.1.7. Pärast osapoolte ärakuulamist koostab koostöös järelevalves
osalevate ametnikega Rahandusministeeriumi seisukohakirjade
eelnõud nende planeeringu avalikul väljapanekul esitatud
vastuväidete kohta, mille osas ei õnnestunud järelevalve käigus
kokkulepet saavutada. Vastutav ametnik kooskõlastab
seisukohakirjade eelnõud PLO juhatajaga.
1.5.1.8. Tutvustab Rahandusministeeriumi seisukohakirjade eelnõude
sisu riigihalduse ministrile suuliselt või kirjalikult, mille järel
otsustab minister nende allkirjastamise.
1.5.1.9. Algatab DHS-is töövood Rahandusministeeriumi
seisukohakirjade allkirjastamise menetlemiseks.
1.6. Riigihalduse Allkirjastab DHS-is Rahandusministeeriumi seisukohakirjad
minister maakonnaplaneeringu koostamisel arvestamata jäänud vastuväidete kohta.
1.7. Vastutav 1.7.1. Teostab planeerimisseaduse alusel ja planeeringu dokumentidele
ametnik tuginedes maakonnaplaneeringu menetluse nõuetele vastavuse
või kontrolli.
järelevalves 1.7.1.1. Vormistab menetlusnõuete täitmise tabeli (vt lisa 1).
osalev 1.7.1.2. Dokumenteerib tuvastatud menetlusnõuete rikkumised,
ametnik hindab rikkumise olulisust ja seda, kas vajalik on planeeringu mõne
menetluse etapi kordamine. Hindamisse kaasab PLO juhataja,
vajadusel JOK nõuniku.
1.7.1.3. Vormistab planeeringu menetluse nõuetele vastavuse kontrolli
(osa lõplikust seisukohakirjast maakonnaplaneeringu heakskiitmise
või heakskiitmata jätmise kohta).
1.8. Vastutav 1.8.1. Teostab maakonnaplaneeringu sisu õigusaktidele vastavuse kontrolli
ametnik (vt lisa 2).
või 1.8.1.1. Töötab läbi planeeringu materjalid.
järelevalves 1.8.1.2. Tuvastab planeeringu õigusaktidele mittevastavused või
osalev planeeringu menetluse käigus muutunud õigusaktid.
ametnik 1.8.1.3. Dokumenteerib tuvastatud õigusaktidele mittevastavused,
hindab mittevastavuse olulisust ja seda, kas tegemist on planeeringu
põhilahenduse muutmisega. Hindamisse kaasab PLO juhataja,
vajadusel JOK nõuniku.
1.8.1.4. Vormistab planeeringu sisu õigusaktidele vastavuse kontrolli
(osa lõplikust seisukohakirjast maakonnaplaneeringu heakskiitmise
või heakskiitmata jätmise kohta).
1.9. Vastutav Teostab maakonnaplaneeringu üleriigilisele planeeringule vastavuse
ametnik kontrolli.
või
järelevalves
osalev
ametnik
1.10. Vastutav 1.10.1. Vormistab järelevalve tulemuse ehk koostab Rahandusministeeriumi
Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 8/
Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1
Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49
ametnik seisukohakirja eelnõu maakonnaplaneeringu heakskiitmise või
heakskiitmata jätmise kohta, koondades sellesse info järelevalve
teostamise käigus tehtud toimingute kohta, seisukoha
maakonnaplaneeringu menetluse nõuetele vastavuse ja sisu
õigusaktidele vastavuse kohta, seisukoha maakonnaplaneeringu
üleriigilisele planeeringule vastavuse kohta ning ülevaate ja seisukoha
maakonnaplaneeringu koostamise käigus arvestamata jäänud
vastuväidete kohta.
1.10.2. Esitab seisukohakirja eelnõu maakonnaplaneeringu heakskiitmise või
heakskiitmata jätmise kohta arvamuse andmiseks vähemalt ühele
järelevalves osalenud ametnikule ja PLO juhatajale.
1.10.3. Algatab DHS-is töövoo maakonnaplaneeringu heakskiitmise või
heakskiitmata jätmise seisukohakirja allkirjastamise menetlemiseks.
Järelevalves Annab maakonnaplaneeringu heakskiitmise või heakskiitmata jätmise
1.11. osalev seisukohakirja eelnõu kohta oma arvamuse vastutavale ametnikule meili teel
ametnik, hiljemalt 3 tööpäeva jooksul kirja eelnõu esitamisest arvates.
PLO
juhataja
Riigihalduse Allkirjastab DHS-is lõpliku seisukohakirja maakonnaplaneeringu
1.12. minister heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta.
8. Kaasnevad dokumendid
Kaasnev Vastutaja Asukoht Säilitamise Dokumendi tähis Säilitus-
dokument viis: tähtaeg
paberil/
elektroonilis
elt
Ärakuulamisele Ametnik/ PLO elektroonselt 15-2
kutsumise kiri juhataja DHS
Vastuväidete osas Ametnik/ PLO elektroonselt 15-2
seisukoha juhataja DHS
kujundamise kirjad
Järelevalve Ametnik/ PLO elektroonselt 15-2
teostamise/ juhataja DHS
heakskiidu
andmise kiri
Vastutav osakond: PLO Koostas: PLO Lk 9/
Kinnitamise kuupäev: Versioon: 1
Protsessi koordinaator: PLO juhataja Avaldatud: 20.05.2016 Tähis: TK49
9. Kooskõlastustabel
Struktuuriüksus Ametinimetus Allkiri Kuupäev
Planeeringute osakond osakonnajuhataja
Arendusosakond osakonnajuhataja
Regionaalarengu
osakonna juhataja
Õigusosakonna juhataja
Regionaalvaldkonna
asekantsler
Lisa 1. Planeeringu menetluse nõuete kontroll (tabel)