Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 27.01.2023 15:48
Adressaat: <"info keskkonnaamet ee">; <"RAM Info">; <
[email protected]>
Teema: Simiste küla Kari katastriüksuse detailplaneeringu algatamisest
teavitamine
Tere
Planeerimisseaduse § 128 lg 8 kohaselt teavitame Teid, et Muhu
Vallavolikogu algatas 25.01.2023 otsusega nr 79 Simiste külas asuva Kari
katastriüksuse (katastritunnus 47801:008:0242, pindala 11463 m²,
sihtotstarve elamumaa) detailplaneeringu, jättis algatamata keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) ning kinnitas planeeringu lähteseisukohad.
Planeeringu eesmärgiks on eluhoone rajamine ning ranna ehituskeeluvööndi
vähendamine. Planeeringuala suurus on 11463 m2 ning see hõlmab kogu Kari
katastriüksust. Planeeringuala piir ühtib katastriüksuse piiriga.
Kari kinnistu on hoonestatud. Rajatud on saun ja garaaþ ning ehitusõigus
on antud suvila rajamiseks. Planeeringu algatamisest huvitatud isiku
selgitusel soovitakse kavandatud suvila asukohta nihutada lääne suunas
nii et see asuks ca 40 m kaugusel naaberkinnistu hoonest (hetkel on
kavandatud hoone ja naaberkinnistu hoone omavaheline vahekaugus ca 20 m).
Hoonetevaheline suurem vahemaa tagab hajaasustusele omasema elukeskkonna
ning vähendab negatiivseid mõjusid (hoonetest tingitud varjutus
naaberkinnistu hoonetel ja õuealal).
Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise soovist on tegemist on
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mistõttu on kohalikul
omavalitsusel kohustus kaaluda KSH algatamise vajadust.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju
olulisuse väljaselgitamiseks koostas Muhu Vallavalitsus keskkonnamõjude
eelhinnangu. Lähtudes eelhinnangu tulemustest, Keskkonnaameti ning
Rahandusministeeriumi seisukohast, arvestades arendustegevuse väikest
mastaapi, olemasolevat hoonestust ning asustusstruktuuri, asus Muhu
Vallavolikogu seisukohale, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist
keskkonnamõju, mida peaks hindama läbi keskkonnamõjude strateegilise
hindamise.
Käesolevale kirjale on lisatud detailplaneeringu algatamise otsus koos
lisadega. Plaeeringu lähteseisukohtade ning sellele esitatud ettepanekuga
on võimalik tutvuda aadressil:
Täiendav info: või telefonil 4530680.
Lugupidamisega
Pille Tammmaa- ja planeeringunõunik
4530680
Lisa 1 Muhu Vallavolikogu 25.01.2023. a otsuse nr 79 juurde Keskkonnamõju eelhinnang Simiste külas asuva Kari ( 47801:008:0242 ) katastriüksuse detailplaneeringule . Sissejuhatus Simiste küla Kari (katastritunnus 47801:008:0242 , pindala 11463 m 2 ) maaüksuse omanik on esitatud avalduse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on eluhoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ligikaudu 1 9 0 meetrini rannajoonest. Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusest on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( edaspidi KeHJS ) § 33 lg 2 ja planeerimisseadus ( edaspidi PlanS ) § 124 lõige 6 sätestavad üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel kohustuse anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise ( edaspidi KSH) algatamist. Lisaks tuleb eelhinnangu koostamise vajadus ka KeHJS § 33 lg 1 p 4 , mille kohaselt tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine kui strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kuna planeeringuala asub hoiuala vahetus läheduses, tuleb võimaliku mõju väljaselgitamiseks koostada keskkonnamõjude eelhinnang. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara ( KeHJS § 2 2 ). Keskkonnamõju eelhindamisel lähtutakse KeHJS § 33 lõikes 4 esitatud kriteeriumitest. Simiste küla Kari maaüksuse detailplaneeringu eesmärk ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Planeeringu eesmärgiks on kinnistule eluhoone rajamine. Kari kinnistul asuvad garaaž ( e hitisregistri kood 121351485), saun ( ehitisregistri kood 121351486) ja puurkaev ( ehitisregistri kood 221355856) . Rajatud on 5 m 3 suurune kinnine kogumismahuti reovee tarbeks . Väljastatud on ehitusluba suvila rajamiseks ( ehitisregistri kood 121375373), kuid hoonet ei ole veel ehitatud. Planeeringust huvitatud isiku selgitusel soovitakse kavandatud suvila asukoh t a nihuta da lääne poole nii et see asuks ca 40 m kaugusel naaberhoonest (hetkel on kavandatud hoone ja naaberkinnistu hoone omavaheline vahekaugus ca 20 m). Detailplaneeringu koostamise vajadus on tingitud ehituskeeluvööndi vähendamise soovist. Planeeringuala asub valdavas ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, kus on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Planeeringuga määratakse katastriüksuse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused el uhoone rajamiseks , liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukohad, haljastuse põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatus jms ning seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Kavandatava tegevusega kaasneb maa, vee, ehitusmaterjalide ja energia kasutamine. Tegevusega ei planeerita suuremahulist loodusvarade kasutamist. Kavandatud tegevusega ei kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega transporti. Kavandatava tegevuse puhul tekivad jäätmed hoone ehitamisel (ehitusjäätmed, olmejäätmed) ning ehitusjärgsel perioodil . Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Nii ehitusaegne kui ehitusjärgne j äätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Kavandatava tegevus ei oma eeldatavalt olulist koosmõju teiste tegevustega l ähipiirkonna s . Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Planeeringualal k ehtib Muhu V alla volikogu 15.06.2022. a otsusega nr 48 kehtestatud Muhu valla üldplaneering. Muhu valla üldplaneeringuga ei ole planeeringualale reserveeritud ühtegi maakasutuse juhtotstarvet. Üldplaneeringu kohaselt on piirkondades kus ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja ettevõtlus. Üldplaneeringu kohaselt peavad uued hooned sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes ning hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda väljakujunenud külatüübist. Lähtuvalt eelnevast tuleb detailplaneeringuga leida lahendus, mis vastab üldplan e eringuga sätestatud ruumi li se arengu põhimõtetele ning tagab hoonete ja rajatiste sobitumise konkreetse piirkonna arhitektuurse ilme ja miljööga. Planeeringuala rannaala asub rohelise võrgustiku alal. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt ei kavandata r ohelise võrgustiku alale ehitiste rajamist , mistõttu säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Planeeringuala asub valdavas ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, kus uute hoonete ja rajatiste ehitamine on keelatud. Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 sätestatule võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel, arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendami seks nõusoleku andmine on erandlik otsus ja võimalik vaid juhul, kui see on tulenevalt ranna kaitse eesmärkidest põhjendatud. Vastavalt Muhu valla üldplaneeringule on m ererannal ehituskeeluvööndi vähendamise olulisim argument olemasolev või ajalooline asustus. Kuna planeeringu eesmärk on ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeringuala kõrvalkinnistu (Männikalda, katastritunnus 47801:008:0707 ) osas on Muhu Vallavolikogu 20.02.2009. a otsusega nr 248 keht e statud Simiste küla Männituka detailplaneering, millega on kavandatud kahe elamukrundi rajamine . Toimunud on detailplaneeringujärgne kruntimine, kuid hoonestust rajatud ei ole. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada ka nimetatud detailplaneeringus kavandatud hoonestuse paiknemisega. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Kari kinnistu asu b Muhu s aare lõuna osas , Adjanina poolsaarel , Simiste külas. Eelhinnangu illustreerivad fotod pärinevad 0 9 . 11 .2022 . a paikvaatluselt. Kari maaüksuse kõlvikuline koosseis on : l ooduslik rohu maa - 4363 m 2 metsamaa - 3890 m 2 õuemaa - 1574 m 2 muu maa - 1636 m 2 Juurdepääs kinnistule on tagatud mööda avalikus kasutuses olevat Adjanina teed (teeregistri nr 4780358 ). Piirkonna katastriüksused on kitsad ja siilukujulised, mistõttu paiknevad neile kavandatud hooned teineteisele lähedal. Suur osa kinnistuid on juba hoonestatud või on hoonestus kavandamisel. Kari kinnistu piirinaabrid on: lõunasuunal K õrkja-Lahe ( katastritunnus 47801:008:0250 , hoonestatud ) ; idasuunal Rannametsa ( katastritunnus 47801:001:0388 , hoonestatud ) ; põhjasuunal Männikalda ( katastritunnus 47801:008:0707 , hoonestamata, Männikalda DP - ga 2008. aastal määratud ehitustingimused ) . Poolsaare lääneküljel paiknevad õuealad osaliselt või tervenisti seaduse järgses ehituskeeluvööndis ( Haukaküüdse , Rannamänni, Kari, Kõrkja-Lahe). Nimetatud olukord on osaliselt tingitud asjaolust, et 2022. aastal kehtestatud üldplaneeringuga täpsustati korduva üleujutusega ala piire, millest tulenevalt laienes ranna ehituskeeluvöönd i ulatus . Lõkitsa katastriüksuse osas on ehituskeeluvööndit vähendatud Keskkonnaameti nõusolekul DP alusel . 2022. aastal kehtestatud Muhu valla üldplaneeringu alusel taotleti ehituskeeluvööndi vähendamist kogu Adjanina poolsaare korduva üleujutusega ala võrra laienenud ehituskeeluvööndi osas, kuid Keskkonnaamet nõustus ehituskeeluvööndi vähendamisega vaid osaliselt . Kari katastriüksuse elamu asukohavalikul on lähtutud olemasolevast ehitusjoonest. Kari maaüksus on lauge, mere poole langeva reljeefiga maaüksus. Maapinna kõrgus ulatub krundi idaosas 2 meetrini merepinnast. Soovitud hoonestuse asukohas on maapinna kõrguseks 1,5 m merepinnast. Maaüksuse läänepoolne osa on madal (alla 1 m merepinnast) ja määratud üldplaneeringuga korduvalt üleujutatavaks alaks. Valdav osa kinnistu te pinnast on haritava maa kõlvik, lisaks kadastiku ja mõne kõrgema puuga muu maa kõlvik ni ng Vare kinnistul ortofotolt mõõdistatud õuemaa ( vt ka maaüksus t e kõlvikuli sed jaotus ed ). Joonis 1: Detailplaneeringuala värvilisel põhikaardil (Maa-amet) Kari maaüksus asub suures osas Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis . Ehituskeeluvööndist jääb välja ca 1500 m 2 suur u ne ala. Keskkonnaregistrisse kantud kaitstavate liikide leiukohti kinnistul ei ole, samuti ei ole inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüüpe. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal . Soovitud hoonestusala asub alal B1 , kus moreenikih i paksus on 2-5 m (allikas: Rein Perensi ja Tambet Kikase 2013. aasta aruanne „Muhu saare põhjavee kaitstuse digitaalse kaardi koostamine “). Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei kavandata teadaolevalt keskkonnaohtlike või keskkonda reostava te objek tide rajamist , milledest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride. Mõju põhja- ja pinnaveele Maaüksus e le rajatava elamu veevaru stus on kavandatud lokaalsena , olemasolevast puurkaevust (keskkonnaregistri kood PRK0063269). Põhjavee tarbimist ei kavandata eeldatavalt määral, mis võiks põhjustada naaberkinnistute kaevude veetaseme märgatavat langust. P õhjaveele võivad mõju avaldada olemasolevad ja rajatavad reoveekäitlussüsteem id , mistõttu t ekkiva r eovee käitlemi seks tuleb kasutada majapidamise nõuetele ja keskkonnanõuetele vastav at lahendus t . Kari kinnistule on paigaldatud 5 m 3 kinnine kogumismahuti. Lähtuvalt põhjavee kaitstuse astmest (kinnist u l on nõrgalt kaitstud põhjavesi) on juhul, kui kogutakse ühise süsteemi kaudu kogu majapidamises tekkiv reovesi (sh fekaalid) kavandatud hoonetes tekkiva reovee kogumiseks ja käitlemiseks kaks varianti: sobiva suurusega kinnine reoveemahuti , mida tühjendatakse nõuetekohaselt vastavat vedaja kaarti omava vedaja poolt või biopuhasti . Reovee käitlemissüsteemi kavandamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõudeid (sh keskkonnaministri 08.11.2019 . a määrus nr 6 1 ). Vastavalt kehtivale Muhu valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale on omapuhasti kavandamisel enne puhasti rajamist vajalik hüdrogeoloogi eksperthinnang planeeritaval e puhasti lahendusele, seega heitvee immutamise võimalikkus selgitatakse välja kinnistupõhiselt. Nii kinnise kogumismahuti kui omapuhasti puhul on tegemist kontrollitud süsteemidega, mille korrektse toimimise puhul negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale (ning põhjaveele) eeldatavalt puudub ja v õib tekkida vaid avariiolukordades . Ehitustegevuse käigus on veevõtt ( ja reoveeteke ) eeldatavalt minimaalsed, peamiselt kaasnevad need ehitajate olmetegevusega. Mõju põhja- ja pinnaveele võib ehitustegevuse käigus avalduda vaid hädaolukorras, kui juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette või rannikumerre. Normaalsetes tingimustes nii ehitustegevuse käigus kui ka edaspidisel hoonete kasutusel reostusohtu ei ole ning hädaolukordade teket tuleb kõigi vahenditega ennetada ja vältida. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoone rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus rajatava hoone alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa alustaimestikku. Taotlusele lisatud joonise kohaselt kavandatakse hoone metsa maa kõlvikule, mis on kõrvalasuvate juba valminud hoonete ehitamise ja kasutamise käigus inimtegevusest mõjutatud . Elamu rajamise l soovitud asukohta ning elamu kasutuselevõtu järgselt s uureneb õuemaa osakaal metsamaa kõlviku arvelt. Maaüksusel kasvav m ets on kastikuloo kasvukohatüübil kasvav III boniteediklassi männik, kus on metsaregistri andmete kohaselt kasvamas männik vanuses 43-88. aastat. Männi (lage)raievanus III boniteediklassi metsas on 100 aastat ( kõrvalkinnistute 1999. aastast pärinev metsamajandamiskava ). Kavandatud tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju piirkonna loomastikule , loomade poolt aktiivselt kasutatavaid radu teadaolevalt maaüksusel ei ole . Samas asub maaüksus osaliselt rohelise võrgustiku alal, mistõttu tuleks vältida tervet maaüksust ümbritsevate läbimatute piirete rajamist, vajadusel on lubatud p iirata vaid vahetu hooneid ümbritsev õueala . Mõju välisõhu seisundile Peamine mõju välisõhule kaasneb hoone ja vajalike rajatiste ehitamise etapis ning on ajutise iseloomuga. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Heitmed välisõhku tulenevad ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kehtivate nõuete kohases tehnilises korras olevate mootorsõidukite korral ei ole heitgaasidest tingitu mõju oluline. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Kaitsmaks Simiste küla olemasolevaid hooneid ja seal elavaid inimesi võimaliku tekkiva tolmu leviku eest ehitustööde ajal tuleb võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed tolmu leviku tõkestamiseks. Ehitustööde ajal tuleb arvestada s otsiaalministri 04. m ärtsi 2002. a. määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Kavandatava hoone kasutamine ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju välisõhu seisundile. Foto 1: vaade kavandatava elamu ehitusala suunas Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätme d tuleb liigiti koguda ja üle anda nii ehitustegevuse kui ka sellele järgneva hoonete kasutuse korral. Nõuded liigiti kogumisele kehtestavad jäätmeseadus ja valla jäätmehoolduseeskiri. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid) . Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on valdavas osas olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Nii ehitusjäätmed kui ka o lmejäätmed tuleb koguda liigiti (jäätmemahutitesse) ning organiseerida nende regulaarne äravedu vastavat luba omava firma poolt. Jäätmeid kohapeal ei käidelda (va biolagunevad jäätmed, mi da on lubatud kompostida kinnistul koha peal naabritele häiringuid tekitamata ) ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Eelnimetatud nõuete täitmise korral ei oma k avandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Foto 2 : Vaade läänesuunalt olemasolevale hoonestusele Kari kinnistul Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele Otsene mõju ümbruskonna inimestele avaldub valdavalt ehitustegevuse ajal ja seda suurenenud transpordikoormuse ning õnnetuste ohu näol. Liikluskoormus teedel ei suurene eeldatavalt olulises mahus , välja arvatud ehitusperiood il . Kuna Adjanina tee on käänuline ning valdavas ulatuses mõlemalt poolt puittaimestikuga piiratud , tuleb ehitustegevuse käigus leida lahendused, et lähtuvalt tee aktiivsemast kasutusest ei langeks oluliselt külaelanike elukvaliteet . Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad juurdepääsuteid ka rikkuda ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Teede kasutusaegse rikkumise võimaluse minimeerimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale aasta ajale. Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb tee de endine olukord arendaja poolt võimalikult kiiresti taastada. Ehitusjärgselt ei oma planeeritav tegevus eeldatavalt olulist mõju majanduslikele ega sotsiaalsetele aspektidele. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitamine on teadaolevalt üks avariide ja tööõnnetuste rohke maid tegevusvaldkond i . Avarii si d võib esineda igas etapis , eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses . A lates Lõunaranna sadamast kasutavad Adjanina teed ca 10 kinnistu omanikud . Eeldatavasti võib liiklusõnnetuse ohtu pidada pigem väikeseks/vähetõenäoliseks. Kõigi nõuete täitmisel saabki seega eeldatavalt tegemist olla vaid hädaolukordadega. Hoone ehitamine toimub projektide alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tule ohutuse - ja tervisekaitsenõuetest. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju Üleeuroopalise kaitstavate alade võrgustiku Natura 2000 eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud Euroopa Nõukogu direktiive 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ järgides. Kari maaüksus ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega ühegi siseriiklikult kaitstava loodusobjekti piirides. Planeeringuala ga läänesuunas piirnev mereala on arvatud Natura 2000 võrgustikualade hulka Väinamere linnuala ja Väikese väina loodusalana , mis on omakorda siseriikliku kaitse all Väikese väina hoiualana. Väikese väina hoiuala Väikese väina hoiuala (Keskkonnaregistri kood KLO2000341 ) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide – emaputke ( Angelica palustris ), kauni kuldkinga ( Cypripedium calceolus ) ja madala unilooga ( Sisymbrium supinum ) elupaikade kaitse . Samuti on hoiuala kaitse-eesmärgina nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp ( Botaurus stellaris ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), laululuik ( Cygnus cygnus ), hallhani ( Anser anser ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), viupart ( Anas penelope ), rääkspart ( Anas strepera ), soopart ( Anas acuta ), luitsnokk-part ( Anas clypeata ), punapea-vart ( Aythya ferina ), tuttvart ( Aythya fuligula ), hahk ( Somateria mollissima ), sõtkas ( Bucephala clangula ), rohukoskel ( Mergus serrator ), aul ( Clangula hyemalis ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), kiivitaja ( Vanellus vanellus ), niidurüdi ( Calidris alpina schinzii ), mustsaba- vigle ( Limosa limosa ), suurkoovitaja ( Numenius arquata ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ), kivirullija ( Arenaria interpres ), väikekajakas ( Larus minutus ), naerukajakas ( Larus ridibundus ), kalakajakas ( Larus canus ), tutt-tiir ( Sterna sandvicensis ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisaea ), väiketiir ( Sterna albifrons ), vööt-põõsalind ( Sylvia nisoria ) ja punaselg-õgija ( Lanius collurio ) . Väinamere linnuala Väinamere linnuala (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas: liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba -part ( Anas acuta ), luitsnokk-part ( Anas clypeata ), piilpart ( Anas crecca ), viupart ( Anas penelope ), sinikael -part ( Anas platyrhynchos ), rägapart ( Anas querquedula ), rääkspart ( Anas strepera ), suur-laukhani ( Anser albifrons ), hallhani e roohani ( Anser anser ), väike-laukhani ( Anser erythropus ), rabahani ( Anser fabalis ), hallhaigur ( Ardea cinerea ), kivirullija ( Arenaria interpres ), sooräts ( Asio flammeus ), punapea-vart ( Aythya ferina ), tuttvart ( Aythya fuligula ), merivart ( Aythya marila ), hüüp ( Botaurus stellaris ), mustlagle ( Branta bernicla ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), kassikakk ( Bubo bubo ), sõtkas ( Bucephala clangula ), niidurisla e rüdi e niidurüdi ( Calidris alpina schinzii ), suurrüdi e rüdi e suurrisla ( Calidris canutus ), väiketüll ( Charadrius dubius ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), mustviires ( Chlidonias niger ), valge-toonekurg ( Ciconia ciconia ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), välja-loorkull ( Circus cyaneus ), aul ( Clangula hyemalis ), rukkirääk ( Crex crex ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), laululuik ( Cygnus cygnus ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), põldtsiitsitaja ( Emberiza hortulana ), lauk ( Fulica atra ), rohunepp ( Gallinago media ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ), sookurg ( Grus grus ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), kalakajakas ( Larus canus ), tõmmukajakas ( Larus fuscus ), naerukajakas ( Larus ridibundus ), plütt ( Limicola falcinellus ), vöötsaba- vigle ( Limosa lapponica ), mustsaba- vigle ( Limosa limosa ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ), mustvaeras ( Melanitta nigra ), väikekoskel ( Mergus albellus ), jääkoskel ( Mergus merganser ), rohukoskel ( Mergus serrator ), suurkoovitaja ( Numenius arquata ), kormoran e karbas ( Phalacrocorax carbo ), tutkas ( Philomachus pugnax ), hallpea-rähn e hallrähn ( Picus canus ), plüü ( Pluvialis squatarola ), tuttpütt ( Podiceps cristatus ), väikehuik ( Porzana parva ), täpikhuik ( Porzana porzana ), naaskelnokk ( Recurvirostra avosetta ), hahk ( Somateria mollissima ), väiketiir ( Sterna albifrons ), räusktiir e räusk ( Sterna caspia ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisaea ), tutt-tiir ( Sterna sandvicensis ), vööt-põõsalind ( Sylvia nisoria ), teder ( Tetrao tetrix ), tumetilder ( Tringa erythropus ), mudatilder ( Tringa glareola ), heletilder ( Tringa nebularia ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ) ja kiivitaja ( Vanellus vanellus ). Väikese väina loodusala Väikese väina loodusalal ( EE0040486 ) kaitstavad loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070) . Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk ( Angelica palustris ), kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ), madal unilook ( Sisymbrium supinum ) ja viigerhüljes ( Phoca hispida bottnica ); Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele Hoiuala või Natura 2000 võrgustikualade kaitse-eesmärkidena nimetatud liikide pesitsusalasid planeeringualal või planeeringualaga piirneval hoiualal registreeritud ei ole. Lähtuvalt linnuliikide elupaiganõudlustest ei saa välistada olukorda, kus mõned liigid siiski võivad detailplaneeringu alal või sellega piirneval hoiualal leiduda . Linnuala kaitse-eesmärkidena nimetatud linnuliigid on valdavas ulatuses kas vee- või roostikuga seotud või läbirändavad liigid. Teadaolevalt planeeringualaga piirneval hoiuala osal neid liike ei esine, mistõttu ei tulene planeeringuga kavandatavast neile liikidele ka olulist täiendavat mõju. Planeeringuga kavandatavast tegevusest (va ehitustegevuse ajal, kui mürafoon on eeldatavasti mõnevõrra suurem kui edaspidise elamute kasutamise ajal) ei ole oodata oluliste segajate lisandumist, mis looduslikult esinevaid liike võiks häirida. Mürarikkad ehitustegevused tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusaega. D etailplaneeringu ga kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt mõju detailplaneeringu alaga piirnevatele võrgustikualadele, kuna ei ole ette näha olulist täiendavat inimmõju (tallamine, müra, vms), mis võiks Natura 2000 võrgustikuala/hoiuala oluliselt mõjutada. Lisanduva elamu ehitamise ja kasutamisega ei kaasne eeldatavalt täiendavat kasutuskoormust hoiualasse jäävale merealale. T eadaolevalt on kavas rajada ühepereelamu, mitte majutushoone äritegevuseks (millega kaasneks tõenäoliselt intensiivne liiklus ning rohkelt inimeste liikumist), mistõttu ei ole ette näha olulist mõju kaitstavale loodusobjektile. Võttes arvesse planeeringu eesmärke ja kavandatavat mahtu ning kuna hoiuala ja planeeringuala eraldab olemasolev tee, ei mõjuta kavandatav tegevus eeldatavalt oluliselt ei hoiuala ega Natura 2000 võrgustikualade kaitse-eesmärke. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevad mõjud Detailplaneeringuga soovitakse ran na ehituskeeluvööndit eeldatavalt vähendada ligikaudu 190 meetrini veepiirist (kavandatava el uhoone kaugus rannajoonest). Lähtuvalt LKS § 34 sätetest on ranna kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS § 40 sätete kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Kari detailplaneeringu elluviimise korra l rannal asuvad looduskooslused valdavas osas säilivad (maakasutuse muutus toimub hoonealuse 90 m 2 pinna ja lisanduva õuemaana kasutusele võetava ala ulatuses) . Inimtegevusest lähtuva täiendava kahjuliku mõju lisandumist ei ole ette näha ja detailplaneeringu elluviimine suuna b asustust ranna eripära arvestavalt (hoonestus kavandatakse olemasolevale ehitusjoonele ) . Planeeringu eesmärgi täitumisel ei halvene juurdepääs rannale võrreldes praeguse seisuga, samuti ei piirata vaba liikumist rannal täiendavalt. Seega võtab eeldatav ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek arvesse ranna kaitse eesmärk e ja lähtub üldjoontes ka taimestikust (hoonestus kavandatakse valdavalt s amblase pinnaga metsa maale, mitte looduslik ule ( rohu ) maa le) ning reljeefist (hoonestus kavandatakse reljeefi kõrgemale osale, 1,5 m samakõrgusjoonele). Tegevust kavandatakse lähtuvalt kinnisasja de piiridest ja kõlvikutest optimaalselt: täiendav inimtegevusest lähtuv mõju on suurim praegusel juba inimtegevuse poolt mõjutatud õuemaal ja selle lähiümbruses, mistõttu kõlvikute piirid säilivad või muutuvad väikeses mahus õuemaa arvelt . Ehituskeeluvööndi piiriks on vööndi vähendamise ettepanekuga nõustumisel piirkonnas olemasolev ehitusjoon (samal kaugusel asuvad hooned ka Rannamänni, Lõkitsa , Haukaküüdse , jne kinnistutel). Kavandatav ad tegevus ed arvestab üldjoontes ranna eripära ning on mahult pigem väike sed ja seetõttu on ka eeldatavad mõjud ranna kaitse-eesmärkidele väheolulised. Asjaomaste asutuste seisukohad Lähtudes Kari teadaolevast informatsioonist koostatud eelhinnangust asus Keskkonnaamet oma 10.01.2023. a kirjas nr 6 2/22/24848-2 seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 2 2 mõistes olulist keskkonnamõju, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Kokkuvõte Planeeringualal ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega ka vastavate objektide rajamist, mistõttu olulisi negatiivseid mõjusid kavandatava hoone rajamise ega ehituskeeluvööndi vähendamise ga ette näha pole. Kavandatav tegevus võib mõjutada vähesel määral järgmisi mõjuvaldkondi: välisõhk (müra, tolm, heitmed välisõhku), sotsiaalne keskkond (suurenev liikluskoormus, müra), pinnas ning põhja- ja pinnavesi (õnnetuseoht). Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavaid vajalikke meetmeid ehitustöödel on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning minimeerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Keskkonnamõju eelhinnangu järelduste alusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja planeeringuga kavandatu mõju keskkonnale tuleb muuhulgas analüüsida detailplaneeringu koosseisus, siis ei ole täiemahulise keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine põhjendatud.
Lisa 2 Muhu Valla volikogu 25 . 01 . 20 2 3 . a otsuse nr 79 juurde DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Detailplaneeringu nimetus Simiste küla Kari k atastriüksuse detailplaneering Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja planeeritav ala TAOTLEJA Taotleja nimi Kristjan Järvel Isikukood/ registrikood 37906024914 Aadress P uisniidu tee 36, Tiskre küla , Harku vald, Harju maakond e-post
[email protected] Telefon +372 5222182 PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS: Detailplaneeringuala pindala ha 11463 m² DETAILPLANEERINGU EESMÄRK: Eluhoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ligikaudu 190 meetrini rannajoonest. Detailplaneeringu lähtematerjalid PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS: Maaüksus t e lähiaadress id K ari Katastriüksuste tunnus 4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 2 4 2 Kinnistu numbrid 2 8 5 3 3 4 Olemasolev sihtotstarve elamumaa GEODEETILINE ALUSPLAAN: Töö nr T-20-486 (OÜ Hadwest , 2020) GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15 . 06 .20 22 .a otsu s ega nr 48 OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub MENETLUSTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV jah EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE jah maakorralduslikud ja ehituslikud nõuded PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDE TÄISEHITUS Maaüksus t ei krundita. KRUNTIDE SIHTOTSTARVE E lamumaa Ettevõtluse soodustamiseks ja elukoha lähedale töökohtade loomiseks võib elamumaale anda ühiskondlike ehitiste, äri- ja tootmismaa kõrvalsihtotstarbe nt puhkemajandusliku ja/või kaubandusliku iseloomuga väikeettevõtte (taluturism jms) rajamiseks. HOONESTUSE KAVANDAMISE ÜLD PÕHIMÕTTED Ehitustegevusel tuleb arvestada väljakujunenud ajaloolist asustusmustrit – hoonete, teede, põllu- ja karjamaade omavahelist paigutust ning külatüüpi ( sumb -, ahel-, rida-, hajaküla ). Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes. Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Seletuskirja koosseisus analüüsida kavandatud tegevuse vastavust eelnevates punktides väljatoodule. Hoonestuse (sh õuemaa) planeerimisel tuleb arvestada looduslike tingimustega (nagu liigniisked alad, ilmakaared, valitsevad tuuled ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt). Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud liigvete juhtimine naaberkinnistule, valguse varjamine õuealal jne). Säilitada tuleb kiviaedadega ääristatud teede looklevus ja laius . Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda katastriüksusele, millele juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt on ehitusloa väljastamise hetkel tagatud aastaringselt kasutatav juurdepääs. HOONETE KORRUSELISUS ja KÕRGUS Kuni 2 korrust. Kõrgus kuni 9 m ARHITEKTUURSED NÕUDED Elamud ja abihooned (v.a garaažid, kuurid, kasvuhooned) tuleb rajada eelistatult viilkatusega (sh kelp- ja poolkelpkatusega). Elamute katusekalle peab olema üldjuhul vahemikus 30….45 kraadi. Katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega . Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist. SERVITUUDID Selgitada välja servituutide seadmise vajadus TEED Juurdepääs krun d ile kavandada avalikus kasutuses olevalt Adjanina teelt . Täiendavalt rajatavad teed tuleb siduda avalikus kasutuses olevate teedega arvestades vajadusel kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi. Tagatud peab olema juurdepääs eriotstarbeliste sõidukitega. Detailplaneeringuga tagada planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktile 10 kohane juurdepääs kallasrajale. PARKIMISTINGIMUSED Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel tegelikust vajadusest lähtuvalt. HEAKORD, HALJASTUS, PIIRDED Detailplaneeringuga seada tingimuse heakorra tagamiseks Maksimaalselt säilitada kõrghaljastust Piirded teede ääres rajada kivi-, latt- või lippaedadena või haljaspiiretena. Olemasolevad kiviaiad (raudkivi, paekivi) tuleb säilitada ja hoida korras. Nende taastamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali, et taastatud aialõigud ei eristuks aia algupärasest osast. Uute kiviaedade rajamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali. Suurim lubatud kõrgus kiviaial kuni 1,2 m. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, nt ajalooliselt on kiviaia kõrgus konkreetses asukohas olnud kõrgem kui 1,2 m. Latt- ja lippaia suurim lubatud kõrgus kuni 1,6 m. Läbipaistmatuid latt- ja lippaedu ei tohi rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, nt müratõkkeks või ohutuse tagamiseks. KESKKONNATINGIMUSED Detailplaneeringu koostamisel tuleb analüüsidaselle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Detailplaneering peab sisaldama planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude (sh majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude) analüüsi ning vajadusel tuleb seada negatiivsete mõjude leevendamiseks vastavad keskkonnatingimused. Insenervõrkude rajamise tingimused VEEVARUSTUS Olemasolev puurkaev KANALISATSIOON Lahendada lokaalselt. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal SADEVETE KANALISATSIOON Lahendada lokaalselt SOOJUSVARUSTUS Lahendada lokaalselt ELEKTER olemasolev SIDE olemasolev MÄRKUSED: Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire. PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD Planeeringu algatamise hetkel täiendavate uuringute vajadust ette ei nähta. Kui detailplaneeringu e dasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahend use väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid (ekspertiise, analüüse vms), siis tuleb need teha ja lisada planeeringu materjalide hulka. ERITINGIMUSED JA TÄIENDAVAD KOOSKÕLASTUSED Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA: Kaitseministeerium Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Transpordiamet Muinsuskaitseamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandus- ja Toiduamet Päästeamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad. Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja puudutatud isikute kaasamine DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE, KOOSSEIS JA SISUSTAMINE Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17.10.2019.a. määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.) DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000 GEODEETILINE ALUSPLAAN KRUNTIMISE SKEEM, võib olla vormistatud koos hoonestuse skeemiga PLANEERINGU PÕHIJOONIS, tehnovõrkude planeering ja kitsendused HOONESTUSE SKEEM, võib olla koos planeeringujärgse kruntimise skeemiga LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste lahendamisega planeeringualal (võib olla väljendatud põhijoonisel) HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla väljendatud põhijoonisel) KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla väljendatud ka seletuskirjas) VERTIKAALPLANEERINGUSKEEM TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE ILLUSTRATSIOON ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUDATUSTE ETTEPANEK SELETUSKIRI Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada graafilisel kujul selgelt loetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise osaga. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Kui planeerimismenetluses sõlmitakse planeerimisseaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4 lõike 2 1 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA MUHU VALLAVALITSUSELE IDEESTAADIUMIS (VÕI VASTAVALT ÕIGUSTE ÜLEANDMISE LEPINGULE) GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn / dwg formaadis Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt Muhu Vallavalitsusele põhilahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks. Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatult MUHU VALLAVOLIKOGULE VASTUVÕTMISEKS, AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS. Esitada paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf , dgn / dwg formaadis. MUHU VALLAVOLIKOGULE KEHTESTAMISEKS Paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf , dgn / dgw vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada eelnevalt ka e-posti teel meilile (
[email protected] ) PLANEERINGU (DP) KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA JA TÄHTAJAD etapp aeg DP eelhinnangu koostamine, lähteseisukohtade ja KSH algatamise vajalikkuse osas seisukohtade küsimine november- detsember 2022 DP algatamine, KSH algatamata jätmine jaanuar 2023 DP lähteseisukohtade ning isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustamine planeeringu koostamise korraldaja veebilehel. jaanuar 2023 D P eelnõu koostamine jaanuar- aprill 2023 D P eelnõu avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva) mai 2023 DP eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu) juuni 2023 D P kooskõlastamine ja arvamuse andmine juuli - august 2023 D P vastuvõtmine september 2023 D P avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva) oktoober 2023 D P avalik arutelu november 2023 D P esitamine rahandusministeeriumile heakskiitmiseks detsember 2023 D P heakskiitmine veebruar 202 4 D P kehtestamine märts 202 4 Detailplaneeringu koostamise ajakava on eelduslik. Lähtuda tuleb planeerimisseaduses sätestatud tähtaegadest ning menetlusetappidest. Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. LEPINGUD Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks on sõlmitud haldusleping nr 43-DP250123, milles fikseeritakse poolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel. KOOSTAJA maa- ja planeeringunõunik Pille Tamm KUUPÄEV 2 0. 0 1. 2 0 2 3