dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmise määruse eelnõu

Rahandusministeerium · 27. jaanuar 2023
Viit
1.1-11/671-1
Registreeritud
27. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Tuuli Levandi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
16. veebruar 2023

Failid

  • 📎Ettevotja rakendusuuringute maaruse IPCEI 23.01.23_MKM.DOCX55 KB
  • 📎SK RUPi IPCEI maaruse muutmine 23.01.2023_MKM.DOCX51 KB

Sisu (failidest)

-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT { regDateTime } nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT { regNumber } Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „ delta_docName \* MERGEFORMAT Ettevõtja rakendusuuringute määrus " muu tmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 182 1 lõike 5 ning riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruses nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 182 1 lõike 5 ning riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel.”; 2) paragrahvi 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks ; 3 ) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine;“; 4 ) paragrahvi 8 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 5 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 5 1 ‒5 3 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) IPCEI teatise alusel saab toetust taotleda IPCEI projektile, mille kohta on Euroopa Komisjon teinud lubava otsuse. (5 2 ) Lõikes 5 1 nimetatud projekti tegevused on abikõlblikud alates eelteatise esitamise kuupäevast. (5 3 ) Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel riigiabi taotleva IPCEI projekti taotlust ei saa rahuldada ega toetuse makseid teha enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi lubava otsuse.“; 6 ) paragrahvi 9 lõi g e 5 sõnastatakse järgmiselt : „(5) IPCEI teatise alusel antava riigiabi korral on abikõlblikud järgmised § 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse läbiviimiseks vajalikud kulud vastavalt IPCEI teatise lisa punktidele a–h, välja arvatud maa soetamiskulud. “; 7 ) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) IPCEI teatise alusel toetust saava projekti halduskulud on abikõlblikud, kui neid arvutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artikli 5 4 b kohaselt ühtse määra alusel ning arvestatuna otsestest personalikuludest , lähtudes riigiabi teatisest ja Euroopa Komisjoni vastavast lubavast otsusest . Ühtse määra arvestust tehakse projektide lõikes .“; 8 ) paragrahvi 9 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot.“; 9 ) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubavas otsuses määratud riigiabi maksimaalne summa, millest on maha arvatud IPCEI projektile käesoleva määruse alusel riigieelarve seaduse alusel eraldatud toetus ning teistest toetusmeetmetest eraldatud toetus.“; 1 0 ) paragrahvi 10 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Toetuse maksimaalne osakaal IPCEI projekti elluviimiseks IPCEI teatise alusel antava toetuse taotlemisel on IPCEI projekti abikõlbliku kogueelarve osana esitatud riigiabi maksimaalse summa osakaal, mis ei ole rohkem kui 2/3 projekti abikõlblikust kogueelarvest ja mille Euroopa Komisjon on heaks kiitnud .“; 1 1 ) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) IPCEI teatise alusel elluviidava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus ei tohi ületada Euroopa Komisjoni riigiabi lubavas otsuses sätestatu d projekti kestust.“; 1 2 ) paragrahvi 12 lõikes 6 asendatakse sõna „ettevõtjale“ sõnadega „toetuse saajale“; 1 3 ) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel saab IPCEI projekti elluviimiseks toetust taotleda Euroopa Komisjoni lubava riigiabi otsuse alusel ning selles sätestatud riigiabi maksimaalse summa ülempiiri ulatuses. Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel taotluse rahastamise otsus t muudetakse kalendriaasta s korra ja vastavalt § 21 lõikes 5 sätestatud tingimustele.“; 1 4 ) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „ 13) teave selle kohta, kas toetus t taotletakse atmosfääriõhu kaitse seaduse või riigieelarve seaduse alusel.“; 1 5 ) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) projekti elluviimise tulemusel on kavandatud esmane tööstuslik kasutuselevõtt ja sellele järgnev tootmi stegevus Eestis.“; 16) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) taotluse rahuldamise otsuse muutmise alused vastavalt § 12 lõikele 8 .“; 1 7 ) paragrahvi 20 täiendatakse lõi getega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) IPCEI projektide taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks lõikes 2 toodud tingimustele ja teabel e ka projektide maksumus ja väljamaksete prognoos kalendriaastate lõikes ning eeldatav toetuse suurus kalendriaastate lõikes. (2 2 ) Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel rahastatavate IPCEI projektide taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks lõikes 2 ja 2 1 toodud tingimustele toetuse saaja kohustus teavitada Keskkonnaministeeriumi moodustatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise vahendite kasutamise seirekomisjoni meetmetest ja Euroopa Liidu programmidest ning taotlusvoorudest, millest kavatsetakse taotleda toetust IPCEI projektiga seotud kulude katteks ja esitada hiljemalt projektiga seotud tegevuste lõpetamisel ülevaade kavandatud esmasest tööstuslikust kasutuselevõtust ja tootmistegevusest Eestis .“; 1 8 ) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) IPCEI projekti rahastamisel vastavalt § 21 lõikes 5 sätestatule.“; 1 9 ) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5 ) Toetuse taotlemisel IPCEI projekti elluviimiseks atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse saajale antava rahastuse kalendriaasta põhiselt toetuse saaja esitatud tegevuskava ja eelarveprognoosi alusel ning arvestades atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 1 alusel riigieelarvesse laekuva tulu mahtu ja riigi eelarvestrateegias märgitud tulu kasutamise kavandatud jaotust. Eelarve ebapiisavuse korral eraldatakse IPCEI projektidele vahendeid proportsionaalselt nende esitatud eelarveprognoosidele. Atmosfääriõhukaitse seaduse alusel eraldatud toetusest arvestatakse maha samale tegevusele käesoleva määruse alusel varasemalt saadud ning teistest avaliku sektori allikatest saadav riigiabi .“; 20 ) paragrahvi 22 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „on kokku väiksem kui 20 000 eurot, muudatused“; 2 1 ) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Riigieelarve seaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel toetatava IPCEI projekti taotluse rahuldamise otsust võidakse muuta § 21 lõikes 5 sätestatud tingimustel.“; 2 2 ) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) IPCEI teatise alusel riigiabi saavate projektide vahe- ja lõpparuanne peab sisaldama peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. Lõpparuanne sisaldab muu hulgas informatsiooni intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta ja teavet hilisema esmase tööstusliku kasutuselevõtu ning sellele järgneva tootmis tegevuse kohta Eestis, projekti tulemusel saavutatud või kaasa aidatud muutuste kohta taastuvenergia tootmises või tarbimises, energiatõhususes ja kasvuhoonegaaside heitkogustes projekti väärtusahelas .“; 2 3 ) paragrahvi 25 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tegelike kulude või omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide või halduskulude osas ühtse määra alusel.“; 2 4 ) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) IPCEI teatise alusel toetust saavale projektile makstakse halduskulude toetust ühtse määra alusel vastavalt § 9 lõikele 5 1 . Toetuse maksmisel ühtse määra alusel ei tõendata ega kontrollita kulu maksumust ja tasumist.“; 2 5 ) paragrahvi 25 lõike 9 punktis 1 asendatakse sõna „kuludokumendid“ sõnaga „kuludokument“; 2 6 ) paragrahvi 25 lõike 9 punktis 2 asendatakse sõna „tegevused“ sõnaga „tegevus“; 2 7 ) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2 8 ) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: „14) IPCEI teatise alusel toetuse saamisel esitab toetuse saaja järgneva kalendriaasta tegevuskava, eelarve ja väljamaksete prognoosi hiljemalt üks kuu enne kalendri aasta algust . Projekti esimese kalendriaasta eelarve, tegevuskava ja väljamaksete prognoos esitatakse koos taotlusega. ; 15) IPCEI teatise alusel toetuse saamisel esitab toetuse saaja info teistest toetusmeetmetest taotletud ja saadud toetuste kohta hiljemalt üks kuu enne kalendria asta algust.“; 2 9 ) paragrahvi 26 lõike 2 punktis 13 asendatakse sõna ’’rahastamispuudujääki’’ sõnadega ’’riigiabi maksimaalset summat’’ ; 30 ) paragrahvi 27 lõikes 1 asendatakse sõna „ Sihtasutuse “ sõnaga „ Sihtasutusel “; 3 1 ) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) keelduda IPCEI teatise ja atmosfääriõhukaitse seaduse alusel toetust saavate projektide rahastamisest osaliselt või täies mahus, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse järgneva kalendriaasta eelarvesse pole ettenähtud summasid eraldatud, olles sellest eelnevalt informeerinud toetuse saajat ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit.”; 3 2 ) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses: „6. peatükk Määruse rakendamine § 29. Rakendussäte 2023. a jaanuaris jõustunud § 9 lõike 5 ja § 26 lõike 2 punkti 2 muudatusi ning § 9 lõiget 5 1 rakendatakse tagasiulatuvalt 2022. aasta 27. märtsist.“. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Kristjan Järvan delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 23 . 0 1. 202 3 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmi s e määruse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 182 1 lõike 5 ning riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. Atmosfääriõhu kaitse seaduse paragrahve rakendatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegia meetmega „Energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamine EL HKS sektorites (Sh vesiniku IPCEI projektide alameede)“. Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel toetuse taotlemisel, toetuse eraldamisel, kasutamisel, aruandlusel ega tagasinõudmisel ei näe atmosfääriõhu kaitse seadus ette erisusi võrreldes riigieelarve seaduse alusel toetusmeetme kehtestamisega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kuulutab välja atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigieelarve seaduse alusel välja taotlusvoorud, sätestades ühtlasi taotlusvooru tingimused, mis on eelnevalt kooskõlastatud Majanduse - ja Kommunikatsiooniministeeriumiga . Määruse muudatuse ga laiendatakse projektide toetatavaid kulusid, sätestades, et Euroopa Komisjoni teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga” (ELT C 528, 30.12.2021, lk 10–18) (edaspidi IPCEI teatis ) alusel Euroopa Komisjonilt lubava riigiabi otsuse saanud IPCEI projektide l on abikõlblikud halduskulud, mida hüvitatakse ühtse määra alusel , viies regulatsiooni vastavusse Euroopa Komisjoni otsusega. Lisaks täpsustatakse eelnõuga toetuse saaja ja partnerite kohustusi tehingute tegemisel ja selleks hinnapakkumiste võtmisel, kui tehingu maksumus ilma kä ibe maksuta ületab 30 000 eurot. Kooskõlas valitsus kabineti 06.01.2022 ja 29.09.2022 nõupidamise otsus t e ga laiendatakse „ Ettevõtja rakendusuuringute määruse“ kohaldumisala, võimaldamaks vesinikutehnoloogiate IPCEI projektidele juurdepääs Riigi eelarvestrateegia 2023–2026 (lisa 5) raames heaks kiidetud Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tulust kaasrahastatava sihtotstarbelis e energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse rahastami se meetme alameetme raames antavale toetuse le kooskõlas a tmosfääriõhu k aitse s eadusega ( edaspidi A õ KS ) . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmista t i ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium ) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi sihtasutus ) koostöös. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik (e-post: [email protected] , tel: 639 7651), sihtasutuse tiimijuht Alice Liblik (e-post: [email protected] , tel: 5569 6862 ) ja Karlis Goldstein (e-post: [email protected] , tel: 6 256 368). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected] ; tel 639 7652) ja sihtasutuse jurist Kadri Kuus (e-post [email protected] , tel: 6279543) , vanemjurist Terje Kleemann (e-post: [email protected] , tel: 627 9340). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist. Eelnõu punktiga 1 laiendatakse määruse õiguslikuks aluseks lisaks senisele riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1-le ka atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõi g e 3 ja § 182 1 lõige 5 . Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 4 l õike punkt 3 . Eelnõuga sisseviidav ate muudatustega ei kasutata määruse tekstis IPCEI projekti rahastamispuudujäägi terminit . Sellest johtuvalt tunnistatakse kehtetuks määruse punkt, mis selle termini sõnastab. Ühtlasi asendatakse eelnõu punktiga 2 9 määruse § 26 lõike punktis 13 sõna „ rahastamispuudujääki “ sõnadega „ riigiabi maksimaalset summat “. Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 8 lõike 1 punkti 4 , lisades võimalus e taotleda toetust ka projektiga seotud intellektuaalomandi esmakaitseseks. Määruse eesmärk on tõsta ettevõtjate ärilisel eesmärgil läbiviidava teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA ) mahtu ja seeläbi ettevõtjate müügitulu. Rakendusuuringute tulemusel loodud uue teadmise äriline rakendamine eeldab, et teadmiste omanik ja kasutajaõigused on selged ja ühemõttelised. Intellektuaalomand näitab isikule kuuluvat õigust tehnoloogilistele lahendustele . Tihtilugu põhinevad ettevõtjate rakendusuuringud juba eelnevalt läbi viidud TA tegevusel. Kui projektile eelneva TA tegevuse tulemusel tekkinud teadmise või tehnoloogi lise lahenduse omandi- ja kasutusõigused pole täpselt määratud, muu hulgas intellektuaalomandiga kaitstud, siis võib tekkida probleeme järgnevate TA tegevuste tulemuste rakendamisel. Näiteks projektiga mitteseotud osapool võtab projekti elluviimiseks või hilisemaks rakendamiseks olulisele teadmisele või tehnoloogilisele lahendusele patendi, millega piirab või muudab projekti tulemuste ärilise rakendamise majanduslikult ebamõistlikuks. S ellise riski vältimiseks võimaldatakse taotleda toetust projektiga seotud intellektuaalomandi esmakaitseks. Siinkohal tuleb välja tuua, et määrusega ei toetata üksnes intellektuaalomandi esmakaitse projekte, vaid intellektuaalomandi esmakaitse on osa TA tegevuse projektist ja peab aitama kaasa TA tegevuse elluviimisele ja hilisemale ärilisele rakendamisele. Eelnõu punktiga 4 kustutatakse § 8 lõi ge 5 , mis piiras IPCEI projektide puhul tegevuste alustamist enne Euroopa Komisjoni lubava riigiabiotsuse langetamist ning eelnõu punktiga 5 asendatakse lõigetega 5 1 -5 3 , mis võimaldavad IPCEI teatisega kaetud tegevuste abikõlblikkust alates riigiabi eelteatise esitamisest, kuid välistavad atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel toetust tao tle da, seda heaks kiita ning väljamakseid teha enne Euroopa Komisjonilt riigiabi lubava otsuse saamist . Muudatus on vajalik ettevõtete puhul, kel lel on võimalik IPCEI projektid e rahastamiseks taotleda toetust abikõlblik ele tegevustele alates eel teatise esitamisest, kuid mis soovivad taotleda abi ka atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel. Eelnõu punktiga 6 jäetakse § 9 lõikest 5 välja sõnad „haldus- ja“. Nimetatud punktiga muudetakse määruse sätet, mis sõnastab Euroopa Komisjonilt lubava riigiabi otsuse saanud IPCEI projektide abikõlblik ud kulud. Kehtiva määruse alusel on abikõlblikud kõik IPCEI teatises sätestatud kulud, välja arvatud haldus- ja maa soetamiskulud. Määruse muudatuse ga kaotatakse piirav tingimus , mille alusel ei hüvitata haldus kulusid . Halduskulude toetusest hüvitamine sätestatakse määruse § 9 lõikes 5¹. Halduskulud on IPCEI teatise kohaselt abikõlblikud kulud. IPCEI teatise alusel toetus e saamiseks taotletakse Euroopa Komisjonilt igale projektile eraldiseisvat riigiabi andmist lubavat otsust. Enne riigiabi lubavat otsust analüüsi b Euroopa Komisjon kõiki projekti tegevusi ja nendega seotud kulusid, sealhulgas halduskulusid ja teeb otsuse, kas taotlus es toodud tegevused ja kulud, sealhulgas halduskulud on projekti elluviimiseks olulised ja aitavad kaasa oodatud tulemuse saavutamisele . IPCEI riigiabi lubav otsus määrab ära projekti eelarve osa, millele võib liikmesriik ettevõtjale IPCEI teatise alusel riigiabi anda. Juhul kui Euroopa Komisjon leiab, et halduskulud on projekti elluviimiseks olulised , siis võetakse nende hüvitamine toetusest arvesse ka projekti le maksimaalse riigiabi summa arvestamisel . Sellest lähtudes sätestatakse eelnõuga, et IPCEI teatise alusel rahastatavate projektide halduskulud on abikõlblikud. Sihta s utus lähtub halduskulude defineerimisel IPCEI teatisest ja igale projektile eraldiseisvast riigiabi andmist lubavast otsusest. IPCEI teatise alusel taotlevad riigiabi ettevõtted erinevatest IPCEI voorudest, nendele Euroopa Komisjoni poolt ette seatud eelarve- ja tegevuskavade vormid erinevad ning ettevõtted on neid erinevalt täitnud. Võrdse kohtlemise tagamiseks hõlmatakse abikõlblike kuludena ka IPCEI teatise (2014/C 188/02) lisas nimetatud „muud kulud“ , lõige h), juhul kui need on põhjendatud ja kui need on projekti elluviimisega lahutamatult seotud, välja arvatud IPCEI teatise lisaga hõlmamata tegevuskulud. Eelnõu punkt 7 , millega lisatakse määruse §-i 9 lõige 5 1 , sätestab, et IPCEI teatise alusel toetust saava te projekti de halduskulud on abikõlblikud ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Sealjuures toimub ühtse määra arvestus projektipõhiselt . Ühtne määr arvutatakse Euroopa Komisjoni riigiabi lubava otsusega kinnitatud otsestest personalikuludest ning lähtub riigiabiloa taotluse lisadena esitatud projekti kirjeldusest ja projekti abikõlblike kulude arvestuse tabelis toodud andmetest . IPCEI teatise alusel toetust saava projekti riigiabi loa taotlemisel esitatakse Euroopa Komisjonile taotlus koos projekti plaani ja finantseerimisvajaku arvutustega. Euroopa Komisjon analüüsi b iga IPCEI projekti ja seal sisalduvaid tegevusi ning kulusid eraldiseisav a lt , tehes igale projektile individuaalse riigi abi lubava otsuse. Riigiabi otsuses on toodud välja muu hulgas Euroopa K omisjonile edastatud info, mille kohaselt Eesti plaanib kasutada kõikide IPCEI projektide puhul kaasrahastamist erinevatest Euroopa Liidu fondidest. Nimetatud fondide vahendite kasutamisel reguleerivad lihtsustamist Euroopa K omisjoni määrus ed nr 1303 /201 3 artikkel 68 ning 2021/1060 artikkel 54 . Halduskulude arvutamine ja aruandlus e esitamine on suure halduskoormusega tegevus nii toetuse saajale kui ka sihtasutusele. Halduskoormuse vähendamiseks rakendatakse IPCEI projektide puhul , millele antakse riigiabi IPCEI teatise alusel, lihtsustatud menetlust, mille alusel arvutatakse halduskulud osana otsestest personalikuludest, lähtudes selleks iga IPCEI projekti le Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubavast otsusest. Kuna tagasimakse mehhanism rakendub riigiabi lubava otsuse kohaselt üksnes projektidele, mille toetus on üle 50 m iljoni euro, siis ei tekita viidatud lihtsust ust e kasutamine põhjendamatuid toetuse väljamakseid ning vajadust antava abi ümberarvutusteks, kuna Eesti projektidele antava abi summa jääb eelpool viidatud piirmäärast oluliselt madalamaks. Näide : Näiteks on projekti otsesteks personalikuludeks IPCEI projektis planeeritud teadus- ja arendustegevuste puhul 11,104 mln eurot ning esmase tööstusliku kasutuselevõtu puhul 10 , 264 mln eurot , kokku 21 368 000 eurot. IPCEI projekti maksimaalse riigiabi summa arvutustes on personali- ja üldkulude summa teadus- ja arendustegevuste osas 13,88 mln eurot ning esmase tööstusliku kasutuselevõtu kulude puhul 12,83 mln eurot. Seega on projekti üldkulud vastavalt 2,776 mln eurot ning 2,566 mln eurot ehk 25% otsestest personalikuludest sõltumata kas projektis on planeeritud teadus- ja arendustegevuste läbiviimine või piloteerimine. Vastavate arvutuste alusel kehtestatakse igale projektile projektipõhine kaudsete kulude määr, välistades ülemäärase toetuse maksmise. Eelnõu punktiga 8 muudetakse § 9 lõiget 11 ning sätesta takse , et abikõlblike kulude hüvitamisel peab ühe kuludokumendi abikõlblike kulude summa olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot. Tegemist on määruse sõnastuse muutmisega, sest senisest sõnastusest võib eksitavalt tõlgendada justkui peaks kulude hüvitamise taotlemisel esitama rohkem kui ühe kuludokumendi või, et erinevate väikesesummaliste kuludokumentide summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot. Eelnõu punkt 9 lisab § 10 lõike 3 1 , millega välistatakse võimalus rahastada IPCEI projektide abikõlblik k e tegevusi kattuvatest rahastami sallikatest. Selleks arvestatakse juba eraldatud toetused (sealhulgas teistest allikatest, kui atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel ette nähtud eraldised) maha projekti maksimaalsest riigiabi summast. E elnõu punkt 10 sätestab § 10 lõi k e 11, mille kohaselt võib IPCEI teatise alusel ellu viidava projekti toetuse maksimaalne osakaal , olles kooskõlas Vabariigi Valitsuse 06.01.2022 otsusega , olla kuni 2/3 projekti kogueelarvest, mille Euroopa Komisjon on heaks kiitnud . Eelnõu punkt 1 1 sätestab § 11 lõikes 3 ¹ IPCEI projekti abikõlblikkus e periood i kooskõlla Euroopa Komisjoni riigiabi loas sätestatud perioodi ga . Eesti osaleb H2Tech IPCEI voorus kahes töövoos (“ TF 1 ” ning “TF 2”), mille tähtajaks on Euroopa Komisjoni otsuses määratud vastavalt 2029 .a. ning 2028 .a . Eelnõu punkti ga 1 2 asendatakse määruse § 12 lõikes 6 sõna „ettevõtjale“ sõna dega „toetuse saajale “ . Nimetatud muudatusega täpsustatakse, et jooksvas voorus saab üks taotleja toetust üks kord kolme kalendriaasta jooksul. Samas saab ettevõtja osaleda teiste ettevõtjate projektides partnerina juhul, kui see on põhjendatud ja aitab kaasa projektide eesmärkide saavutamisele. Samuti saavad seeläbi taotlemises osaleda ka teised sama grupi ettevõtted, kes muidu on põhjendamatult kõrvale jäetud. Eelnõu punktiga 1 3 täiendatakse määruse § 12 lõike ga 8 ning sätestatakse, et IPCEI projektide toetussumma ülempiir sätestatakse Euroopa Komisjoni riigiabi loas ning kuna atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel eraldatav toetus, tegevuste loogika ja taotlemine erinevatest rahastusallikatest võivad tingida vajaduse ajakohastada rahastusotsuseid, siis neid muudetakse kalendriaasta põhiselt vastavalt § 21 lõikele 5 , mis sätestatakse e elnõu pu n kti de ga 1 7 ja 1 8 . Siinkohal tuleb välja tuua, et kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele eraldatud eelarvest ei piisa kõigi IPCEI projektide aastaeelarvete rahuldamiseks, jaotatakse toetuse rahastamise eelarve vahendid rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel proportsionaalselt sellega, kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate taotluste kogusummasse. Juhul kui IPCEI projektile AõKSi alusel eraldatavat kalendriaastapõhist toetuse mahtu eelarve vahendiste ebapiisavuse tõttu vähendatakse, saavad IPCEI projekte ellu viivad ettevõtjad vähendatud eelarve planeerida ja eelarve vahendite olemasolul kasutusele võtta järgmistel projekti elluviimise aastatel. Seda tehes tuleb lähtuda algselt IPCEI projektile määratud abikõlbliku eelarve kogumahust. Samas kui toetuse saaja on saanud IPCEI teatise alusel projekti elluviimiseks toetust teistest toetusmeetmetest, siis arvestatakse saadud toetuse summa maha atmosfääriõhukaitse seaduse alusel eraldat avast toetusest. Sellega kooskõlas lisatakse eelnõu punktiga 2 8 § 26 lõiked 14 ja 15, mille kohaselt IPCEI teatise alusel toetust saava d ettevõt teid kohustatakse hiljemalt üks kuu enne kalendri aasta algust esita m a järgneva aasta tegevuskava, eelarve ja väljamaksete prognoos ning inf o teistest toetusmeetmetest taotletud või saadud toetuste kohta. See võimaldab riiklike kalendriaastapõhiste eelarveprognooside tegemist ajakohase teabe põhjalt ning kalendriaastapõhiste toetusotsuste tegemisel . Projektide esimese kalendriaasta eelarve, tegevuskava ja väljamaksete prognoos esitatakse koos taotlusega. Eelnõu punktiga 14 lisatakse § 15 lõike 2 punkt 13, mis sätestab toetuse taotlemisel tuleb taotlejal näidata, kas ta taotleb toetust riigieelarve seaduse või atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel. Eelnõu punktiga 1 5 lisatakse IPCEI teatise alusel rahastatava projekti hindamistingimusena § 19 lõige 1 punkt 4, mis sätestab kohustuse näha ette projekti elluviimise tulemusel arendatud tehnoloogiate esmase tööstusliku kasutuselevõtu ja sellele järgneva tootmise Eestis ning eelnõu punktiga 2 2 sätestatakse kohustus IPCEI teatise alusel riigiabi saavatele projektid ele kirjeldada ellu viidud ja kavandatud tegevusi vahe- ja lõpparuannetes kirjelda da . Eelnõu punktiga 16 täiendatakse § 20 lõiget 2 punktiga 9, sätestades nõude, et taotluse rahuldamise otsuses tuleb ette näha ka taotluse rahuldamise otsuse muutmise alused. Säte lähtub haldusmenetluse seaduse § 66 lõike 2 punktist 1 koosmõjus sama seaduse § 64 lõikega 1. Teisisõnu nähakse selle punktiga ette kohustus atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel toetust saavatele IPCEI projektidele taotluse rahuldamise otsuses välja tuua, millistel aluste ja kuidas taotluse rahuldamise otsuseid muudetakse. Eelnõu punktiga 1 7 täiendatakse § 20 lõigetega 2 1 ja 2 2 , kehtestades nõude sätestada IPCEI projektide taotluse rahuldamise otsuses lisaks teistele projektidele kehtivatele tingimustele ka projektide abikõlbliku maksumus e kalendriaastate lõikes ning eeldatav a toetuse suurus e kalendriaastate lõikes. Eeltoodud info aitab planeerida IPCEI projektide rahastamiseks vajalikke eelarvelisi vahendeid. Ühtlasi seatakse IPCEI projektide taotluse rahuldamise otsuses nõue toetuse saajale tingimus esitada vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.01.2022 päevakorrapunkt 2 raames langetatud otsuse punktile 3 keskkonnaministri 28. aprilli 2022.a käskkirjaga nr 1-2/22/156 moodustatud „L ubatud heitkoguse ühikute enampakkumise vahendite kasutamise seirekomisjonile “ (edaspidi seirekomisjon ) ülevaade meetmetest ja Euroopa Liidu programmidest, mis võivad olla asjakohased IPCEI projektide eri etappide elluviimiseks, millest kavatsetakse taotleda toetust IPCEI projektiga seotud kulude katteks. Nõue esitada seirekomisjonile aruandeid tuleneb seirekomisjoni mandaatist. Samuti sätestatakse nõue sätestada IPCEI rahastamisotsuses toetuse saajale tingimus anda seirekomisjonile ülevaade projekti jooksul ja järel Eestis kavandatud esmase tööstusliku kasutuselevõtu ja sellele järgneva tootmisega seotud tegevustest , sealhulgas infot saavutatud tulemuste kohta taastuvenergia kasutuse edendamise, energiatõhususe suurendamise ja/või kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki panustamisel. Eelnõu punktiga 1 8 lisatakse § 21 lõikes se 1 punkt 3, mis näeb ette, et IPCEI projekte võib osaliselt rahastada. IPCEI projektide osalise rahastamise korral tuleb lähtuda sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimustest. Eelnõu punktiga 19 täiendatakse § 21 lõikega 5. IPCEI projekt id e rahastamisel AõKSi alusel esitab toetuse saaja iga kalendriaasta kohta tegevuskava ja eelarve prognoosi. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, lähtudes AõKS § 161 lõike 1 alusel riigieelarvesse laekuva tulu mahust ja riigi eelarvestrateegias märgitud tulu kasutamise kavandatud jaotust ning IPCEI projektide toetuse saajate esitatud tegevuskavadest ja eel arve prognoosi d est otsustab antava toetuse kalendriaasta põhiselt. Juhul kui riigieelarvesse laekub AõKS alusel vähem tulu või riigi eelarvestrateegias toodud tulude jaotus näeb ette väiksema eelarve, kui IPCEI projektide summaarne eelarve kindlas kalendriaastas, siis eraldatakse IPCEI projektidele vahendeid proportsionaalselt nende esitatud eelarveprognoosidele. Tervikuna atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel eraldatud toetusest arvestatakse maha samale tegevusele käesoleva määruse alusel varasemalt saadud ning teistest avaliku sektori allikatest saadav riigiabi. IPCEI projektid, mida eelarve ebapiisavuse tõttu ette nähtud kalendriaastal täismahus ei rahastata võivad rahastamata jäänud tegevused koos selleks planeeritud eelarvega lisada järgmistesse IPCEI projektide elluviimiseks kavandatud aastatesse, mille Euroopa Komisjon on oma luba va s otsuse heaks kiitnud. Eelnõu punktiga 20 jäetakse § 22 lõikest 2 välja sõnad „on kokku väiksem kui 20 000 eurot, muudatused.“; Euroopa komisjon on enda vastuste s liikmesriikide küsimustele viidanud, et tehnilist laadi muudatused, mis ei too kaasa abikõlblike kulude, abisumma või abi osatähtsuse suurenemist, ei ole uue riigiabi andmine ja seetõttu lubatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ja toetuse saajatele täiendava halduskoormuse lisamine , kui eelarvet muudetakse tõstes ümber eelarveridasid selliselt, et toetuse saajale eraldatud summa erinevate riigiabi liikide lõikes ei muutu ning samuti ei muutu antava abi osakaal. Eelnõu punktiga 2 1 täiendatakse määruse § 22 lõikega 3 1 , mis näeb ette võimaluse muuta IPCEI projektide taotluse rahuldamise otsust järgides § 21 lõikes 5 sätestatud tingimusi. Eelnõu punktiga 22 lisatakse määrusese § 24 lõige 5 1 nähes ette, millist teavet peavad projektide vahe- ja lõpparuanded sisaldama. Eelnõu punktidega 2 3 ja 24 täiendatakse toetuse maksmise tingimusi võimaldades toetust maksta ka ühtse määra alusel tehtavate maksetega. IPCEI projektide halduskulude väljamaksetel lähtutakse eelnõu punktiga 7 lisatava § 9 lõikes 5 1 sätestatud tingimustest ja toetus makstakse ühtse määra alusel tehtavate maksetena. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita. Eelnõu punktiga 2 5 asendatakse § 25 lõike 9 punktis 1 sõna „kuludokumendid“ sõnaga „kuludokument“. Muudatuse eesmärk on muuta määruse tekst üheselt arusaadavaks. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsus ka juhul, kui üks esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele, abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele. Eelnõu punktis 2 6 asendatakse § 25 lõike 9 punktis 2 sõna „tegevused“ sõnaga „tegevus“ ; Eelnõu punktiga 2 7 tunnistatakse kehtetuks § 26 lõike 2 punkt 2. Rakendusuuringud on tegevused, mis vastavalt definitsioonile on esmakordsed uuringud uute teadmise saamiseks. Teisisõnu sarnaseid uuringuid ei ole samadel tingimustel eelnevalt läbi viidud. Seega pole hinnapakkumiste võrdlemisel võimalik hinnata, kas pakutud (odavaim) hind katab ära rakendusuuringu omapärast lähtuva riski, et projekt õnnestub. Juhul kui projekti elluviimine tehnoloogilistel põhjustel ebaõnnestub ja soovitud lõpptulemusteni ei jõuta, võib valitud odavaim pakkumine osutuda hoopis kallimaks ja ressursi raiskavamaks ning ei pruugi seega olla riigihangete mõistes majanduslikult soodsaim pakkumine. Sellest lähtudes ei ole hinnapakkumiste võtmisega võimalik välja valida projekti elluviimiseks sobivaimat TA teenuste pakkujat. Eeltoodust lähtudes tühistatakse määrusest nõue, et toetuse saaja, kes ei pea järgima riigihangete seadust, peab tehingute korral, mille summa ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või rohkem tuleb esitama kolm hinnapakkumist. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valitud, lisama maksetaotlusele sellekohase põhjenduse. Rakendusuuringute projektide edukas elluviimine ja projekt eelarve õige kasutamine tagatakse määruses läbi hindamisprotsessi. Projekti valikukriteeriumi - projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, raames hinnatakse muu hulgas ka uuringu läbiviiva meeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve põhjendatust. Eelnõu punktiga 2 8 täiendatakse § 26 lõiget 2 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sedasi, et oleks võimalik ellu viia kalendriaastapõhist eelarvestamist IPCEI teatise alusel toetust saavatele projektidele. Eelnõu punktiga 29 viiakse § 26 lõike 2 p u nkti 13 sõnastus kooskõlla eelnõu punktis 2 tehtavate muudatustega, millega tunnistatakse kehtetuks § 4 lõike punkt 3 ning asendatakse eelnõu määruse § 26 lõike punktis 13 sõna „rahastamispuudujääki“ sõnadega „riigiabi maksimaalset summat“. Eel nõu punktis 30 asendatakse § 27 lõikes 1 sõna „Sihtasutuse“ sõnaga „Sihtasutusel“. Eelnõu punktiga 3 1 tä iendatakse määrus e § 27 lõiget 1 punktiga 3, mis täpsustab, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib keelduda IPCEI teatise alusel toetust saavate projektide kaasrahastamiseks järgneva kalendriaasta eelarve rahastamisest osaliselt või täies mahus, kui selleks ei ole piisavalt vahendeid eraldatud, olles eelnevalt sellest informeerinud toetuse saajat ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit. Eelnõu punktiga 32 lisatakse peatükk 6 „Määruse rakendamine“, milles toodud rakendussätte kohaselt õiguskindluse tagamiseks rakendatakse tagasiulatuvalt § 9 lõikes 5 ja § 26 lõike 2 punktis 2 tehtud muudatusi ning § 9 lõiget 5 1 2022. aasta 2 7 . märtsist. 3. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu järgib järgmisi Euroopa Liidu määruseid ja õigusraamistikk u : 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks; 2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes; 3. Euroopa Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga”. 4. Määruse mõjud Eelnõu rakendamisega laiendatakse Euroopa Komisjonilt vesinikutehnoloogiate IPCEI riigiabi lubava otsuse saanud projektide abikõlblike kulude loendit kooskõlas Komisjoni teatisega „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga”. Nimetatud muudatus aitab kaasa vesinikutehnoloogiate IPCEI projektide edukamale elluviimisele ja eesmärkide saavutamisele. Teiste määruse muudatustega lihtsustatakse toetuse saajate ja partneritele toetuse elluviimist ja toetusest avalikkusele teavitamist. Seega aitavad kõik määruse muudatused kaasa toetatavate tegevuste elluviimisele ning muudavad toetuse elluviimise vähem ressursimahukaks, hoides kokku nii toetuse saaja, partnerite kui sihtasutuse aega ja rahalisi ressursse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid lisaks riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves kavandatud kulule . AõKS alusel antava toetuse kasutamisega seoses esitatakse projektide aruanded, sh infoeesmärkidesse panustamisest ja projekti tulemusel saavutatud või kaasa aidatud muutuste kohta taastuvenergia tootmises või tarbimises, energiatõhususes ja kasvuhoonegaaside heitkogustes projekti väärtusahelas edaspidi teadmiseks keskkonnaministri 28. aprilli 2022.a käskkirjaga nr 1-2/22/156 moodustatud „Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise vahendite kasutamise seirekomisjonile“ . TABEL 1 . Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 LISAS 5 toodud AõKSi alusel rahastavate toetuste mahu jaotuse prognoos aastate lõikes. Meede 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Vastutaja Energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamine EL HKS sektorites (Sh vesiniku IPCEI projektide alameede) - - 14,68 mln 13,26 mln 17,60 mln 11,63 mln Horisontaalne (seirekomisjoni otsuste alusel) Vesiniku IPCEI projektide alameetme eest: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Tegelik eelarve maht ja selle jaotus määratakse vastavalt tulu laekumisele. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras , välja arvatud määruse § 9 lõige 5¹ ning § 9 lõi g e 5 , § 26 lõi g e 2 punkt 2 ja § 10 lõi g e 3 1 , mida rakendatakse 2022. a. 2 7 . märtsist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeerium ile ning kooskõlastatakse enne määruse jõustumist keskkonnaministri 28. aprilli 2022.a käskkirjaga nr 1-2/22/156 moodustatud „Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise vahendite kasutamise seirekomisjoniga“ . Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringil ühe märkuse , millega on arvestatud Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Ettevõtlus - ja infotehnoloogiaministri ...määruse nr… „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse“ eelnõu seletuskiri Lisa KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL Ettepanek/märkus Esitaja Arvestatud /mittearvestatud põhjendus Eelnõu punktiga 2 muudetakse abikõlblikuks projekti halduskulud. Seletuskirjas põhjendatakse halduskulude abikõlblikkust asjaoluga, et Halduskulud on IPCEI teatise kohaselt abikõlblikud kulud. Eelnõu punktiga 3 lisatakse määruse §-i 9 lõige 5´, mille kohaselt saab halduskulusid arvestada lihtsustatult. Seletuskirjas selgitatakse, et IPCEI projektide puhul kasutatakse kaasrahastamist erinevatest Euroopa Liidu fondidest ning nende fondide vahendite kasutamisel reguleerivad lihtsustamist Euroopa Komisjoni määrused nr 651/2014 ja 2021/1060. Eelnevat arvestades tuleb tähele panna, et kui riigiabi antakse grupierandi määruse alusel, siis tuleb täita kõnealuse määruse sätteid. Seletuskirjas puudub selgitus millise grupierandi määruse artikli järgi on halduskulud abikõlblikud. Palun selles osas seletuskirja täiendada. Rahandusministeerium Selgitame Halduskulud on abikõlblikud üksnes IPCEI teatise alusel riigiabi saavad IPCEI projektid. Üldise grupierandi alusel riigiabi saavatel IPCEI projektidel ei ole halduskulud abikõlblikud.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel