Rahandusministeerium · 27. jaanuar 2023
Sisu (failidest)
OTSUS
Vaidlustusasja number 8-23/255129
Otsuse kuupäev 27.01.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets
Vaidlustus ESSPO, Ltd vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse riigihankes „Jäätõrjevahendite ostmine“
(viitenumber 255129) ESSPO, Ltd pakkumuse
tagasilükkamise, UAB „Stega“ pakkumuse vastavaks ja
edukaks tunnistamise ning UAB „Stega“ kõrvaldamata
jätmise ja kvalifitseerimise otsustele
Menetlusosalised Vaidlustaja, ESSPO, Ltd, esindajad advokaat Mario Sõrm,
advokaat Gerli Helene Gritsenko
Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja
Liina Palmsaar
Kolmas isik UAB „Stega“
Menetlustoiming Hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise loa
taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
RHS § 193 lg 5 alusel jätta rahuldamata Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taotlus
raamlepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks riigihankes
„Jäätõrjevahendite ostmine“ (viitenumber 255129).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks
tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 280 lg 2).
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei
ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 10.11.2022 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete
registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Jäätõrjevahendite
ostmine“ (viitenumber 255129) hanketeate.
Pakkumuse esitas kaks ettevõtjat – ESSPO, Ltd ja UAB „Stega“.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori 29.12.2022 käskkirjaga nr 368H:
1) tunnistati vastavaks UAB „Stega“ pakkumus;
2) lükati tagasi ESSPO, Ltd pakkumus;
3) tunnistati edukaks UAB „Stega“ pakkumus;
4) kvalifitseeriti UAB „Stega“;
5) jäeti kõrvaldamata UAB „Stega“.
2. 09.01.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
ESSPO, Ltd (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus ESSPO, Ltd pakkumuse tagasilükkamise,
UAB „Stega“ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning UAB „Stega“ (edaspidi
ka Kolmas isik) kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuste kehtetuks tunnistamise
nõudes.
3. 20.01.2023 esitas Hankija vaidlustuskomisjonile järgmise taotluse:
„Lähtudes RHS § 193 lõikest 5 taotleb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus riigihangete
vaidlustuskomisjonilt luba raamlepingu sõlmimiseks vaidlustatud riigihankes nr 255129
järgnevatel põhjustel.
1. Eelmised jäätõrjevahendite ostmiseks sõlmitud raamlepingud on lõppenud.
Hankeleping jäätõrjevahendite ostmiseks RKIK ja UAB Airstiga ning UAB Stega
vahel lõpeb 23.01.2023.
2. Lõppeva hankelepingu alusel on võimalik soetada jäätõrjevahendite varusid, kuid
ladustamisvõimalused on piiratud ning sõltuvalt ilmastikuoludest on võimalik
soetada ligikaudu ühe nädala varu.
3. Raamlepingu sõlmimine on põhjendatud ja hädavajalik, kuna jäätõrjevahendite
tarnete katkemise tõttu ei ole talvistes tingimustes võimalik tagada lennukite
õhkutõusmise ohutust. Seetõttu lennurajad suletakse, lennuliiklus katkeb ning Balti
õhuturvet teostavad õhusõidukid ei saa õhku tõusta ning õhuturbe tagamine ning
riigikaitse on Balti regioonis oluliselt häiritud.“
4. Vaidlustuskomisjon küsis teiste menetlusosaliste seisukohti Hankija 20.01.2023 taotluse
kohta.
4.1. Vaidlustaja esitas järgmised seisukohad.
4.1.1. RHS § 193 lg 5 esimene kohaldamise eeldus on täidetud, kuivõrd Vaidlustaja esitas
09.01.2023 vaidlustuse, millega muuhulgas vaidlustab Hankija viimast otsust (täpsemalt
29.12.2022 otsuse nr 368H p-d 1-5).
Teised RHS § 193 lg 5 kohaldamise eeldused täidetud ei ole.
4.1.2. Olulise avaliku huvi olemasolu tuleb sisustada kaasuspõhiselt ning lepingu sõlmimise
viibimine peab ohustama hankija sisulist tegevust, mille tarvis kaupa või teenust soetatakse
ning sellest funktsioonist peab sõltuma oluline avalik huvi.1 Tallinna Halduskohtu ja
vaidlustuskomisjoni praktikast tuleneb, et hankija taotluse põhjendused ei tohi olla
üldsõnalised.2
Antud juhul Hankija ei ole tõendanud, et tõepoolest sellise olulise avaliku huvi kahjustumise
oht esineb, kui Hankija raamlepingut sõlmida ei saa. Hankija on esitanud umbmäärase väite,
et ta saab soetada jäätõrjevahendeid, sealjuures ka täpsustamata, millises mahus.
Hankija väitel sõltub riigikaitse Balti regioonis suurel määral sellest, millised on
jäätõrjevahendite ladustamise võimalused Hankija väidetud asukohas. Vaidlustajale pole
1
Pilving, Parind. RHS kommenteeritud väljaanne. § 193 lg 5, p 28.
2
Pilving, Parind. RHS kommenteeritud väljaanne. § 193 lg 5, p 26.
2 (4)
eluliselt usutav, et Eesti riik on jätnud kogu Balti regiooni õhuturbe selle meelevalda, et üle
nädala jao jäätõrjevahendite ladustamine pole võimalik.
4.1.3. Hankija on riigihanke väljakuulutamisega põhjendamatult viivitanud. Hankija algatas
10.11.2022 avaldatud hanketeatega avatud hankemenetluse. Hankija tegi oma viimased
otsused hankes 29.12.2022. Hankija teadis seejuures juba tol hetkel, et kehtivad
hankelepingud lõppevad juba 23.01.2023, nagu ta pidi teadma sedagi, et jäätõrjevahendite
ladustamise võimalused on (väidetavalt) äärmiselt piiratud. Seega on antud juhul selge, et
Hankija ei arvestanud riigihanke menetluse väljakuulutamisel isegi võimalike vaidlustuste
esitamisega ega asjaoludega, mis pidid talle olema juba teada.
4.1.4. Hankijal oli võimalik RHS § 193 lg 5 alusel taotlus kohe vaidlustusest teadasaamisel
esitada. Vaidlustaja esitas vaidlustuse 09.01.2023, kuid Hankija ootas 11 päeva, et taotlus
esitada, mille tõttu oli see esitatud niivõrd hilinenult, et juba käesoleva seisukoha esitamise
hetkeks on Hankija viidatud hankelepingud lõppenud.
Kuigi raamlepingu sõlmimine võib olla võimalik nt 03.02.2023, ehk reedel, siis puudub alus
eeldada, et hankeleping oleks vaidlustuskomisjoni otsuse tegemise ajaks, ehk 07.02.2023
sõlmitud või veel vähem, et Hankija vajadus jäätõrjevahendite suhtes saaks raamlepingu
alusel sõlmitud hankelepinguga olla juba 07.02.2023 rahuldatud.
4.2. Kolmas isik oma seisukohti ei esitanud.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
5. Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt
viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu
sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib
vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse
staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta (RHS §
193 lg 5).
Hankijal on RHS § 193 lg 5 alusel võimalik taotleda luba ka raamlepingu sõlmimiseks,
kuivõrd RHS § 29 lg 1 järgi kohaldatakse raamlepingule erisätte puudumisel hankelepingu
sätteid ja RHS § 193 lg 5 ei tee raamlepingute suhtes erandit.
RHS § 193 lg 5 seab hankelepingu sõlmimiseks loa andmise sõltuvusse kolmest
kumulatiivsest eeltingimusest:
- vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt
viimane hankija otsus;
- esineb oluline avalik huvi, mida võidakse hankelepingu sõlmimata jätmise korral
kahjustada;
- see avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise.
6. Vaidlustaja on vaidlustuses taotlenud Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata
jätmise otsuste kehtetuks tunnistamist. Eduka pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise
otsus koos kõrvaldamata jätmise otsusega on ajaliselt viimased otsused, mis eelnevad
raamlepingu sõlmimisele. Seega on täidetud RHS § 193 lg 5 kohaldamise esimene
eeltingimus.
7. RHS § 193 lg 5 näeb ette, et hankija saab vaidlustuskomisjoni pöörduda hankelepingu
sõlmimiseks nõustumuse andmise loa saamiseks põhjendatud taotlusega. Kuna tegemist on
enne vaidlustusmenetluse lõppemist ja vaidluse tulemust teadmata hankijale õiguse
3 (4)
andmisega lõpetada hankemenetlus hanke(raam)lepingu sõlmimisega, siis on
vaidlustuskomisjoni hinnangul äärmiselt oluline hinnata ja kontrollida hankija põhjendusi
(ja ka esitatud tõendeid) olulise avaliku huvi, mida võidakse kahjustada, esinemise kohta.
7.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija taotlus on üldsõnalise ja tõendamata.
Vaidlustuskomisjonil pole võimalik hinnata seda, kas tegelikkuses esineb oht, et Hankija
taotluse rahuldamata jätmisel võidaks kahjustada olulist avalikku huvi.
7.2. Hankija oleks pidanud ühe pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasi lükkamise
tõttu arvestama vaidlustuse esitamise võimalusega.
09.01.2023 kell 15.42 edastas vaidlustuskomisjon Hankijale teate vaidlustuse esitamise
kohta. Seega pidi Hankijale kas 09.01.2023 või hiljemalt 10.01.2023 olema teada, et
raamlepingu sõlmimine on võimalik alles 14 päeva möödumisel vaidlustuskomisjoni
otsusest. Hankija esitas taotluse raamlepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise loa
saamiseks aga alles 20.01.2023.
Vaidlustuskomisjoni arvates on ebatõenäoline, et olukorras, kus Hankija alustas seda
riigihanget 10.11.2022 ja tegi otsused 29.12.2022, ei näinud ta ühe võimaliku stsenaariumina
ette, et pärast 23.01.2023 olemas on ainult ühe nädala jäätõrjevahendite varu Balti õhuturbe
tagamiseks.
7.3. Hankija selgituste kohaselt lõppesid senised hankelepingud jäätõrjevahendite ostmiseks
23.01.2023 ja nende alusel oli võimalik osta jäätõrjevahendite varusid umbes nädalaks ette.
Taotluses pole Hankija millegagi tõendanud ladustamisvõimaluste puudumist ja ühtlasi seda,
miks sai kuni 23.01.2023 kehtinud hankelepingute alusel osta üksnes nädala varu, miks pole
võimalik neid hankelepinguid pikendada, mistõttu pole vaidlustuskomisjonil alust asuda
seisukohale, et raamlepingu sõlmimise edasilükkamine tooks kaasa mingeid reaalseid
negatiivseid tagajärgi.
7.4. Vaieldamatult on õhuturbe tagamine ja riigikaitse Balti regioonis oluline avalik huvi,
kuid Hankija taotluse järgi ei ole võimalik hinnata, kas raamlepingu sõlmimine
vaidlustusmenetluse ajal on reaalselt vajalik.
Vaidlustuskomisjon teeb selles vaidlustusasja otsuse 07.02.2023. Kui vaidlustus jääb
rahuldamata ja vaidlustuskomisjoni otsust ei vaidlustata, siis saab Hankija sõlmida
raamlepingu alates 22.02.2023 (RHS § 201 lg 2). Kui vaidlus jätkub kohtus, siis võib kohus
Hankija põhjendatud taotluse alusel anda igas kohtumenetluse staadiumis Hankijale loa
raamlepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks (halduskohtumenetluse seadustiku § 280
lg 11 ).
8. Kuna RHS § 193 lg 5 kohaldamise teine eeltingimus on täitmata, siis puudub vajadus
analüüsida Vaidlustaja õiguste võimalikku kahjustamist.
9. Eelnevail põhjustel jätab vaidlustuskomisjon Hankija taotluse raamlepingu sõlmimiseks
nõustumuse andmise loa saamiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Reimets
4 (4)