dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haapsalu linna üldplaneering

Rahandusministeerium · 27. jaanuar 2023
Viit
15-3/653-1
Registreeritud
27. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
26. veebruar 2023

Failid

  • 📎Haapsalu linna üldplaneering.asice398 KB

Sisu (failidest)

Urmas Sukles Teie 16.01.2023 nr 6-1/50/18-486 Haapsalu Linnavalitsus [email protected] Meie 27.01.2023 nr 6-3/21/11359-10 Haapsalu linna üldplaneering Austatud Urmas Sukles Esitasite Maa-ametile 16.01.2023 kirjaga nr 6-1/50/18-486 kooskõlastamiseks Haapsalu linna üldplaneeringu ja Haapsalu linna üldplaneeringule tehtud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud. Haapsalu linna üldplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Haapsalu Linnavalitsuse 11.10.2018 otsusega nr 764. Üldplaneeringu eesmärk on kogu Haapsalu linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringu kaardirakenduse ning materjalidega oli võimalik tutvuda kaaskirjas viidatud linkidel ning Haapsalu linna kodulehel: https://www.haapsalu.ee/uldplaneering. Maa-amet, tutvunud kättesaadaval olnud materjalidega, märgib järgmist. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Seisuga 25.01.2023 asuvad Haapsalu linna territooriumil osaliselt või täielikult viis maavarade registris olevat maardlat ning neli kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist. Haapsalu linna üldplaneeringu joonistel ning kaardirakenduses on korrektselt kujutatud Haapsalu linnas asuvate maardlate piirid. 1. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele on kirjeldatud, et Haapsalu linna üldplaneeringuga ei määrata eraldi mäetööstusmaa juhtotstarvet. Üldplaneeringu veebikaardi ja jooniste kohaselt on mäetööstusmaa ala asemel Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 määratud mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele tootmise maa-ala juhtotstarve, seejuures ei ole seda märgitud Valgevälja liivakarjääri teenindusmaa alale, kuhu on märgitud puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarve. Meres asuvale Tagalaht mäeeraldise teenindusmaale pole juhtotstarvet märgitud. Oleme selgitanud varasemalt ning selgitame taaskord, et korrektne on kasutada mõistet mäetööstusmaa, mitte tootmise maa-ala, kuna tootmise maa-alal on seletuskirja peatüki 2.5.5. Tootmise maa- ala järgi lubatud ka hooned ja rajatised, mis mäetööstusmaal, mis on maardla ala, ei ole lubatud. Seletuskirjas pole ka viidet selle kohta, et maardlate aladel on võimalik ehitiste ehitamine ja rajatiste rajamine vaid maavara ammendumise järgselt või kui selleks on saadud muu sisuga MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Olete koostöötabelis selgitanud, et üldplaneering kehtestatakse 10-15 aastaks, mistõttu on vajalik arvestada tulevikuperspektiiviga. Märgime, et hetkel ei ole näha, et Haapsalu linna territooriumil olevad mäeeraldised selle aja jooksul ammenduksid. Pusku lubjakivikarjääri kaevandamisluba kehtib kuni 2051. aastani, Sepaküla mäeeraldise kaevandamisluba kehtib kuni 2040. aastani, Tagalaht mäeeraldise kaevandamisluba kehtib kuni 2034. aastani ning Valgevälja liivakarjääri kaevandamisluba kehtib kuni 2027. aastani. Seejuures arvestades Sepaküla mäeeraldiselt ning Valgevälja liivakarjäärist viimastel aastatel kaevandatud maavara mahtu, ei ole näha mäeeraldiste ammendumist lubade kehtivusaja jooksul, mistõttu on väga tõenäoline, et lubasid pikendatakse. Eelnevast lähtuvalt võib eeldada, et hetkel maavara kaevandamiseks kasutatavatel aladel jätkub maavara kaevandamine ka peale 15 aasta möödumist, mis tähendab, et ka tulevikuperspektiivis on tegemist mäetööstusaladega. Eelnevast lähtuvalt jääb selgusetuks, miks eeldab kohalik omavalitsus, et eelnimetatud mäeeraldistel 15 aasta perspektiivis kaevandamistegevust enam ei toimu ning maavara on ammendunud ja alad on kasutusele võetud muul otstarbel. PlanS § 6 punkti 9 ja § 75 lõike 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Kaevandamisluba on dokument, mille alusel loa omajal on õigus kaevandada maavara kaevandamisloaga määratud mäeeraldise piires ja teha kaevandamisega kaasnevaid tegevusi mäeeraldise teenindusmaa piires. Kehtiva kaevandamisloaga aladel on kohane määrata ainult kaevandamisega seonduv maakasutuse põhisuund ehk mäetööstusmaa juhtotstarve. Kuna karjääriviisilise kaevandamise korral kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale jäävale katastriüksusele määratakse ainult mäetööstusmaa sihtotstarve, ei ole mäeeraldise ja selle teenindusmaa aladel ükski teine maakasutuse suund võimalik. Mäetööstusmaa juhtotstarbe määramata jätmisel annab üldplaneering eksitavat informatsiooni kaevandamisest mõjutatud alade osas. Kaevandamisluba on dokument, millega lubatud tegevustest tekib kaevandamisest mõjutatud ala. Mäetööstusmaa juhtotstarbeta maakasutusplaan jätab ebaõige mulje, et kaevandamisest mõjutatud alad puuduvad. Olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtivad kaevandamisload, kuid mäetööstusmaa juhtotstarve puudub, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Üldplaneeringus mäetööstusmaa juhtotstarbe määramata jätmise korral aladel, kus on kehtiv kaevandamisluba ja pole teada lähiaastatel maavaravaru ammendumist, on planeering vastuolus MaaPS § 14. Üldplaneeringus tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume üldplaneeringu joonistel märkida kõikide mäeeraldiste teenindusmaade aladele mäetööstuse maa-ala juhtotstarve. 2 2. Kaardirakenduse ning üldplaneeringu joonise Põhijoonis kohaselt kattub Valgevälja liivamaardla (registrikaart nr 899) ning Valgevälja liivakarjääri (loa nr L.MK/322407; loa omaja AS TREV-2 Grupp) mäeeraldis ja selle teenindusmaa puhke ja loodusliku maa-ala juhtotstarbega. Seletuskirja peatükis 2.5.10. Puhke ja looduslik maa-ala on kirjeldatud, et puhke- ja looduslikud maa-alad on ette nähtud säilitada looduslikuna, kus on lubatud tervise- ja matkarajad ning neid teenindavad väikesemahulised hooned, sh kioskid, tualetid, puhkamise maa-ala teenindavad väikeehitised, sh viidad, laudteed, pingid, prügikastid, vaatlustornid, parklad, kuni 20 m2 suurused looduskeskkonda sobituvad väikehooned jne. Puhke ja loodusliku maa-alal kehtivate tingimuste all on märgitud (tsiteerin): „Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine. Raiete kavandamisel peab säilima ala puhke- ja loodusväärtus.“ KSH aruande eelnõu peatükis Kokkuvõte on kirjeldatud (tsiteerin): „Valgevälja liivakarjääri mäeeraldisele on ÜP-ga ette nähtud puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarve. Kuna mäeeraldisel on kehtiv kaevandamisluba, tuleb arvestada, et see saab realiseeruda pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppu või pärast loa kehtetuks tunnistamist. Kui maavara ei ole selleks ajaks ammendunud, siis puhkealana on võimalik ala kasutada ka viisil, kus see ei ohusta maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale.“ Sama mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele. Selgitame, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitiste rajamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole MaaPS alusel saadud muu sisuga kooskõlastust või luba. Lisaks ei ole aladel, kuhu on väljastatud maavara kaevandamiseks keskkonnaluba, võimalik kõrghaljastust ja metsa säilitada. Koostöötabelis olete selgitanud, et üldplaneeringu sõnastus ei vähenda maavara kättesaadavust ning seletuskirja sõnastust ei muudeta. Maa-amet ei nõustu seisukohaga, et seletuskirjas esitatud tingimused ei halvenda maavara kättesaadavust. Selgitame, et maavara kaevandamise ajal ei ole võimalik säilitada ala looduslikku ilmet, kõrghaljastust või metsa. Selgitame, et maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pinnasekihtide eemaldamine, kus asuvad taimede juured, mistõttu ei ole võimalik haljastuse säilimine. Haljastuse säilitamise nõue muudab sisuliselt võimatuks kattepinnase eemaldamise, mille tagajärjel ei ole võimalik maavara kaevandada. Lisaks ei ole võimalik kasutada maad korraga maavara kaevandamiseks ning tervise- ja matkaradade rajamiseks ning hoonete ehitamiseks. Hoonete ning rajatiste alt ja neid ümbritsevalt alalt liiva kaevandamine võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase maapõuest väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõuetugi. Seega piirkonnas, kuhu on ehitis ehitatud, ei ole võimalik maavara kaevandada ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb. Palume lähtuvalt eeltoodust üldplaneeringu seletuskirja täpsustada selliselt, et Valgejärve liivamaardla ala kasutusele võtmine puhke- ja loodusliku alana on võimalik peale maavara ammendumist ning kuni maavara ammendumiseni on taimestiku eemaldamine lubatud. Praeguse sõnastuse kohaselt ei ole tagatud maavarale juurdepääs ega kaevandamisväärsena säilimine ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Selgitame jätkuvalt, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole joonistel (kaardipildis) kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Kuna lähiaastatel Valgevälja liivakarjääri ammendumist ei toimu ja puhkeala rajamine on võimalik alles kaugemas tulevikus, siis üldplaneeringu eeldataval kehtimisajal üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei 3 halvene, palume anda planeeringus olemasoleva mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale mäetööstusmaa juhtotstarve. Maa-amet nõustub ka alternatiivse variandiga, kui Valgevälja liivakarjääri alale antakse mitu alternatiivset juhtotstarvet ning seletuskirjas tuuakse vastavad selgitused. Nimelt teeme ettepaneku kavandada kuni Valgevälja liivakarjääri ammendumiseni maa-ala juhtotstarbeks mäetööstusmaa ning tulevikus perspektiivne puhke- ja looduslik maa- ala. Maa-ametil ei ole vastuväiteid, et Valgemäe liivakarjääri ammendumise järgselt võetakse ala kasutusele puhke- ja loodusliku maa-alana, kuid kehtiva kaevandamisloa tõttu tuleb kajastada mäetööstusmaa juhtotstarve kaardil. Alternatiivse variandi rakendamisel palume kajastada üldplaneeringus Valgemäe liivakarjääri ala kahe erineva viirutusega: kehtiv mäetööstusmaa ja perspektiivne puhke- ja looduslik maa- ala. 3. Seletuskirja peatükis 3.2.8. Maavarad on maavaradega arvestamise tingimusena toodud (tsiteerin): „Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutamist. Karjääri ammendumisel tuleb koostada korrastamisprojekt ning see kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnametiga ning projekt ette nähtud aja jooksul ka ellu viia. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele“. Palume eemaldada seletuskirjast tingimus, mille kohaselt tuleb korrastamisprojekt kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Selgitame, et kohalik omavalitsus saab anda arvamuse kaevandatud ala korrastamise suuna suhtes kaevandamisloa andmisele arvamuse esitamise osana ja seejärel küsitakse kohaliku omavalitsuse arvamust ka korrastamistingimuste suhtes, kuid mitte korrastamisprojekti suhtes, mis on tehniline dokument korrastamistingimustega määratud tööde teostamiseks. Palume kaevandamisele mitte seada tingimusi ja piiranguid, mis ei tulene seadustest. 4. Joonise Põhijoonis kohaselt jääb Pusku lubjakivimaardlale (registrikaart nr 237) ning Pusku lubjakivikarjääri (loa nr LMKL-004; loa omaja OÜ Ungru Paekivi) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ilusa vaatega koht. Seletuskirja peatükis 3.2.11. Ilusa vaatega kohad on ilusa vaatega kohtadele kehtiva tingimusena toodud (tsiteerin): „Kavandada ilusa vaatega kohtadesse puhketaristu, nt puhkekoha, lõkkeplatsi, piknikukoha vms näol“ ning „Korrastada ja täiendada järjepidevalt viidasüsteemi ilusate vaadetega kohtadele.“ Selgitame, et maardlatel tuleb puhketaristu rajamiseks saada MaaPS alusel luba ja mäeeraldistel ning nende teenindusmaadel ei ole võimalik puhketaristut ning viidasüsteemi rajada kuni maavara kaevandamine on lõppenud. Kehtiva kaevandamisloaga alal peab puhketaristu ning viidasüsteemi rajamisega olema nõustunud kaevandamisloa omaja. Koostöötabelis olete märkinud, et üldplaneeringuga määratakse maa-aladele tuleviku kasutussuunad. Viidatud puhketaristu kavandaja on omavalitsus, kes hoolitseb selle eest, et vastav taristu ei satuks konflikti muude maa- alal aset leidvate tegevustega. Maa-amet nõustub, et kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et vastav taristu ei satuks konflikti muude maa-alal aset leidvate tegevustega, ent palume vastavalt täiendada ka seletuskirja. Palume täpsustada seletuskirja selliselt, et maardla alale muu tegevuse kui kaevandamise kavandamine on võimalik pärast maavaravaru ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Maa-amet nõustub kui viidatud tingimus lisatakse peatükki 3.2.8. Maavarad. 5. KSH aruande peatükis 9.8. Maardlate ja maavarade kaitse on selgitatud, et püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas 4 olemasolevat olukorda. Täpsustame, et püsiva iseloomuga tegevus on võimalik siis, kui selle jaoks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Palume viidatud lausest eemaldada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna alles jätmise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga (põhimõtteliselt lubatav). Tegelikkuses on tegu erandjuhtumiga, kui on saadud igakordse kaalutlusotsuse tulemusena MaaPS alusel kooskõlastus või luba. 6. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on selgitatud, et olemasolevate karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni ning kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohealadeks. Märgime, et kuigi praegusel hetkel ei ole mitte ühegi Haapsalu linna rohevõrgustikus asuva karjääri korrastamissuunaks veekogu, siis tulevikus võidakse avada karjääre või laiendada olemasolevad, mille korrastamise suunaks on mõistlik määrata veekogu. Sellest lähtuvalt palume seletuskirja täpsustada selliselt, et kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohevõrgustikku sobivalt. Kui kõik rohevõrgustikus asuvad karjäärid tuleks korrastada rohealadeks, muudaks see praktiliselt võimatuks veealuse maavaravaru kaevandamise, kuna korrastamiskulud oleksid ebaproportsionaalselt suured võrreldes maavara kaevandamisest saadava kasuga. Praegu seletuskirjas olev tingimus, mille kohaselt kõik rohevõrgustikus asuvad karjäärid tuleb korrastada rohealadeks, halvendab märkimisväärselt juurdepääsu veealusele maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet ei kooskõlasta Haapsalu Linnavalitsuse 16.01.2023 kirjaga nr 6-1/50/18-486 esitatud üldplaneeringu lahendust. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadustest. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium Holger Ehrlich 675 0194 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel