Urmas Sukles Teie 16.01.2023 nr 6-1/50/18-486
Haapsalu Linnavalitsus
[email protected] Meie 27.01.2023 nr 6-3/21/11359-10
Haapsalu linna üldplaneering
Austatud Urmas Sukles
Esitasite Maa-ametile 16.01.2023 kirjaga nr 6-1/50/18-486 kooskõlastamiseks Haapsalu linna
üldplaneeringu ja Haapsalu linna üldplaneeringule tehtud keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõud. Haapsalu linna üldplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõju strateegiline
hindamine (edaspidi KSH) algatati Haapsalu Linnavalitsuse 11.10.2018 otsusega nr 764.
Üldplaneeringu eesmärk on kogu Haapsalu linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine. Üldplaneeringu kaardirakenduse ning materjalidega oli võimalik
tutvuda kaaskirjas viidatud linkidel ning Haapsalu linna kodulehel:
https://www.haapsalu.ee/uldplaneering. Maa-amet, tutvunud kättesaadaval olnud materjalidega,
märgib järgmist.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja
planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt
esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse
(edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa,
kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna
eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr
1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras,
kui planeeritav maa-ala asub maardlal või selle osal.
MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara
kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab
maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või
halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või
ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku
alternatiivset asukohta.
Seisuga 25.01.2023 asuvad Haapsalu linna territooriumil osaliselt või täielikult viis maavarade
registris olevat maardlat ning neli kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist. Haapsalu linna
üldplaneeringu joonistel ning kaardirakenduses on korrektselt kujutatud Haapsalu linnas asuvate
maardlate piirid.
1. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele on kirjeldatud, et
Haapsalu linna üldplaneeringuga ei määrata eraldi mäetööstusmaa juhtotstarvet.
Üldplaneeringu veebikaardi ja jooniste kohaselt on mäetööstusmaa ala asemel
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
määratud mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele tootmise maa-ala juhtotstarve,
seejuures ei ole seda märgitud Valgevälja liivakarjääri teenindusmaa alale, kuhu on
märgitud puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarve. Meres asuvale Tagalaht
mäeeraldise teenindusmaale pole juhtotstarvet märgitud. Oleme selgitanud varasemalt
ning selgitame taaskord, et korrektne on kasutada mõistet mäetööstusmaa, mitte
tootmise maa-ala, kuna tootmise maa-alal on seletuskirja peatüki 2.5.5. Tootmise maa-
ala järgi lubatud ka hooned ja rajatised, mis mäetööstusmaal, mis on maardla ala, ei
ole lubatud. Seletuskirjas pole ka viidet selle kohta, et maardlate aladel on võimalik
ehitiste ehitamine ja rajatiste rajamine vaid maavara ammendumise järgselt või kui
selleks on saadud muu sisuga MaaPS kohane kooskõlastus või luba.
Olete koostöötabelis selgitanud, et üldplaneering kehtestatakse 10-15 aastaks, mistõttu
on vajalik arvestada tulevikuperspektiiviga. Märgime, et hetkel ei ole näha, et Haapsalu
linna territooriumil olevad mäeeraldised selle aja jooksul ammenduksid. Pusku
lubjakivikarjääri kaevandamisluba kehtib kuni 2051. aastani, Sepaküla mäeeraldise
kaevandamisluba kehtib kuni 2040. aastani, Tagalaht mäeeraldise kaevandamisluba
kehtib kuni 2034. aastani ning Valgevälja liivakarjääri kaevandamisluba kehtib kuni
2027. aastani. Seejuures arvestades Sepaküla mäeeraldiselt ning Valgevälja
liivakarjäärist viimastel aastatel kaevandatud maavara mahtu, ei ole näha mäeeraldiste
ammendumist lubade kehtivusaja jooksul, mistõttu on väga tõenäoline, et lubasid
pikendatakse. Eelnevast lähtuvalt võib eeldada, et hetkel maavara kaevandamiseks
kasutatavatel aladel jätkub maavara kaevandamine ka peale 15 aasta möödumist, mis
tähendab, et ka tulevikuperspektiivis on tegemist mäetööstusaladega. Eelnevast
lähtuvalt jääb selgusetuks, miks eeldab kohalik omavalitsus, et eelnimetatud
mäeeraldistel 15 aasta perspektiivis kaevandamistegevust enam ei toimu ning maavara
on ammendunud ja alad on kasutusele võetud muul otstarbel.
PlanS § 6 punkti 9 ja § 75 lõike 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve
üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu
määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Kaevandamisluba on
dokument, mille alusel loa omajal on õigus kaevandada maavara kaevandamisloaga
määratud mäeeraldise piires ja teha kaevandamisega kaasnevaid tegevusi mäeeraldise
teenindusmaa piires. Kehtiva kaevandamisloaga aladel on kohane määrata ainult
kaevandamisega seonduv maakasutuse põhisuund ehk mäetööstusmaa juhtotstarve.
Kuna karjääriviisilise kaevandamise korral kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldise ja
selle teenindusmaa alale jäävale katastriüksusele määratakse ainult mäetööstusmaa
sihtotstarve, ei ole mäeeraldise ja selle teenindusmaa aladel ükski teine maakasutuse
suund võimalik. Mäetööstusmaa juhtotstarbe määramata jätmisel annab üldplaneering
eksitavat informatsiooni kaevandamisest mõjutatud alade osas. Kaevandamisluba on
dokument, millega lubatud tegevustest tekib kaevandamisest mõjutatud ala.
Mäetööstusmaa juhtotstarbeta maakasutusplaan jätab ebaõige mulje, et
kaevandamisest mõjutatud alad puuduvad. Olukorras, kus üldplaneeringu alal on
kehtivad kaevandamisload, kuid mäetööstusmaa juhtotstarve puudub, ei ole planeering
kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt üldplaneeringu ülesanne on
maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine.
Üldplaneeringus mäetööstusmaa juhtotstarbe määramata jätmise korral aladel, kus on
kehtiv kaevandamisluba ja pole teada lähiaastatel maavaravaru ammendumist, on
planeering vastuolus MaaPS § 14. Üldplaneeringus tervikliku ruumilahenduse
saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei
halvene, palume üldplaneeringu joonistel märkida kõikide mäeeraldiste
teenindusmaade aladele mäetööstuse maa-ala juhtotstarve.
2
2. Kaardirakenduse ning üldplaneeringu joonise Põhijoonis kohaselt kattub Valgevälja
liivamaardla (registrikaart nr 899) ning Valgevälja liivakarjääri (loa nr L.MK/322407;
loa omaja AS TREV-2 Grupp) mäeeraldis ja selle teenindusmaa puhke ja loodusliku
maa-ala juhtotstarbega. Seletuskirja peatükis 2.5.10. Puhke ja looduslik maa-ala on
kirjeldatud, et puhke- ja looduslikud maa-alad on ette nähtud säilitada looduslikuna,
kus on lubatud tervise- ja matkarajad ning neid teenindavad väikesemahulised hooned,
sh kioskid, tualetid, puhkamise maa-ala teenindavad väikeehitised, sh viidad, laudteed,
pingid, prügikastid, vaatlustornid, parklad, kuni 20 m2 suurused looduskeskkonda
sobituvad väikehooned jne. Puhke ja loodusliku maa-alal kehtivate tingimuste all on
märgitud (tsiteerin): „Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine. Raiete kavandamisel
peab säilima ala puhke- ja loodusväärtus.“ KSH aruande eelnõu peatükis Kokkuvõte on
kirjeldatud (tsiteerin): „Valgevälja liivakarjääri mäeeraldisele on ÜP-ga ette nähtud
puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarve. Kuna mäeeraldisel on kehtiv
kaevandamisluba, tuleb arvestada, et see saab realiseeruda pärast kaevandamisloa
kehtivuse lõppu või pärast loa kehtetuks tunnistamist. Kui maavara ei ole selleks ajaks
ammendunud, siis puhkealana on võimalik ala kasutada ka viisil, kus see ei ohusta
maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale.“ Sama mõtte leiab
ka KSH aruande peatükist 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele. Selgitame, et
maardlatega kattuvatel aladel on ehitiste rajamine võimalik vaid peale maavara
ammendumist, kui ei ole MaaPS alusel saadud muu sisuga kooskõlastust või luba.
Lisaks ei ole aladel, kuhu on väljastatud maavara kaevandamiseks keskkonnaluba,
võimalik kõrghaljastust ja metsa säilitada.
Koostöötabelis olete selgitanud, et üldplaneeringu sõnastus ei vähenda maavara
kättesaadavust ning seletuskirja sõnastust ei muudeta. Maa-amet ei nõustu
seisukohaga, et seletuskirjas esitatud tingimused ei halvenda maavara kättesaadavust.
Selgitame, et maavara kaevandamise ajal ei ole võimalik säilitada ala looduslikku
ilmet, kõrghaljastust või metsa. Selgitame, et maavarale juurdepääsuks on vajalik
maavara katvate pinnasekihtide eemaldamine, kus asuvad taimede juured, mistõttu ei
ole võimalik haljastuse säilimine. Haljastuse säilitamise nõue muudab sisuliselt
võimatuks kattepinnase eemaldamise, mille tagajärjel ei ole võimalik maavara
kaevandada. Lisaks ei ole võimalik kasutada maad korraga maavara kaevandamiseks
ning tervise- ja matkaradade rajamiseks ning hoonete ehitamiseks. Hoonete ning
rajatiste alt ja neid ümbritsevalt alalt liiva kaevandamine võimalik ei ole. Maardla alale
ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida võimaldab maapõue osa, mis on maavarana
arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase maapõuest väljamise korral kaoks
ehitisel ehituslik maapõuetugi. Seega piirkonnas, kuhu on ehitis ehitatud, ei ole
võimalik maavara kaevandada ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale
juurdepääs halveneb.
Palume lähtuvalt eeltoodust üldplaneeringu seletuskirja täpsustada selliselt, et
Valgejärve liivamaardla ala kasutusele võtmine puhke- ja loodusliku alana on võimalik
peale maavara ammendumist ning kuni maavara ammendumiseni on taimestiku
eemaldamine lubatud. Praeguse sõnastuse kohaselt ei ole tagatud maavarale juurdepääs
ega kaevandamisväärsena säilimine ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.
Selgitame jätkuvalt, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba,
kuid mäetööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole joonistel (kaardipildis) kujutatud,
ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt
üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate
kitsenduste määramine. Kuna lähiaastatel Valgevälja liivakarjääri ammendumist ei
toimu ja puhkeala rajamine on võimalik alles kaugemas tulevikus, siis üldplaneeringu
eeldataval kehtimisajal üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse
saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei
3
halvene, palume anda planeeringus olemasoleva mäeeraldise ja selle teenindusmaa
alale mäetööstusmaa juhtotstarve.
Maa-amet nõustub ka alternatiivse variandiga, kui Valgevälja liivakarjääri alale antakse
mitu alternatiivset juhtotstarvet ning seletuskirjas tuuakse vastavad selgitused. Nimelt
teeme ettepaneku kavandada kuni Valgevälja liivakarjääri ammendumiseni maa-ala
juhtotstarbeks mäetööstusmaa ning tulevikus perspektiivne puhke- ja looduslik maa-
ala. Maa-ametil ei ole vastuväiteid, et Valgemäe liivakarjääri ammendumise järgselt
võetakse ala kasutusele puhke- ja loodusliku maa-alana, kuid kehtiva kaevandamisloa
tõttu tuleb kajastada mäetööstusmaa juhtotstarve kaardil. Alternatiivse variandi
rakendamisel palume kajastada üldplaneeringus Valgemäe liivakarjääri ala kahe
erineva viirutusega: kehtiv mäetööstusmaa ja perspektiivne puhke- ja looduslik maa-
ala.
3. Seletuskirja peatükis 3.2.8. Maavarad on maavaradega arvestamise tingimusena
toodud (tsiteerin): „Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt
ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade
edasist kasutamist. Karjääri ammendumisel tuleb koostada korrastamisprojekt ning see
kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnametiga ning projekt ette nähtud aja
jooksul ka ellu viia. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks
ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele
inimestele või loomadele“. Palume eemaldada seletuskirjast tingimus, mille kohaselt
tuleb korrastamisprojekt kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Selgitame, et kohalik
omavalitsus saab anda arvamuse kaevandatud ala korrastamise suuna suhtes
kaevandamisloa andmisele arvamuse esitamise osana ja seejärel küsitakse kohaliku
omavalitsuse arvamust ka korrastamistingimuste suhtes, kuid mitte korrastamisprojekti
suhtes, mis on tehniline dokument korrastamistingimustega määratud tööde
teostamiseks. Palume kaevandamisele mitte seada tingimusi ja piiranguid, mis ei tulene
seadustest.
4. Joonise Põhijoonis kohaselt jääb Pusku lubjakivimaardlale (registrikaart nr 237) ning
Pusku lubjakivikarjääri (loa nr LMKL-004; loa omaja OÜ Ungru Paekivi)
mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ilusa vaatega koht. Seletuskirja peatükis 3.2.11.
Ilusa vaatega kohad on ilusa vaatega kohtadele kehtiva tingimusena toodud (tsiteerin):
„Kavandada ilusa vaatega kohtadesse puhketaristu, nt puhkekoha, lõkkeplatsi,
piknikukoha vms näol“ ning „Korrastada ja täiendada järjepidevalt viidasüsteemi
ilusate vaadetega kohtadele.“ Selgitame, et maardlatel tuleb puhketaristu rajamiseks
saada MaaPS alusel luba ja mäeeraldistel ning nende teenindusmaadel ei ole võimalik
puhketaristut ning viidasüsteemi rajada kuni maavara kaevandamine on lõppenud.
Kehtiva kaevandamisloaga alal peab puhketaristu ning viidasüsteemi rajamisega olema
nõustunud kaevandamisloa omaja. Koostöötabelis olete märkinud, et üldplaneeringuga
määratakse maa-aladele tuleviku kasutussuunad. Viidatud puhketaristu kavandaja on
omavalitsus, kes hoolitseb selle eest, et vastav taristu ei satuks konflikti muude maa-
alal aset leidvate tegevustega. Maa-amet nõustub, et kohalik omavalitsus hoolitseb selle
eest, et vastav taristu ei satuks konflikti muude maa-alal aset leidvate tegevustega, ent
palume vastavalt täiendada ka seletuskirja. Palume täpsustada seletuskirja selliselt, et
maardla alale muu tegevuse kui kaevandamise kavandamine on võimalik pärast
maavaravaru ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga
kooskõlastus või luba. Maa-amet nõustub kui viidatud tingimus lisatakse peatükki
3.2.8. Maavarad.
5. KSH aruande peatükis 9.8. Maardlate ja maavarade kaitse on selgitatud, et püsiva
iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda
maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas
4
olemasolevat olukorda. Täpsustame, et püsiva iseloomuga tegevus on võimalik siis, kui
selle jaoks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Palume viidatud lausest
eemaldada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna alles jätmise korral jääb mulje, et
tegu on valdava üldjuhtumiga (põhimõtteliselt lubatav). Tegelikkuses on tegu
erandjuhtumiga, kui on saadud igakordse kaalutlusotsuse tulemusena MaaPS alusel
kooskõlastus või luba.
6. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on selgitatud, et olemasolevate karjääride
kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni ning
kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohealadeks.
Märgime, et kuigi praegusel hetkel ei ole mitte ühegi Haapsalu linna rohevõrgustikus
asuva karjääri korrastamissuunaks veekogu, siis tulevikus võidakse avada karjääre või
laiendada olemasolevad, mille korrastamise suunaks on mõistlik määrata veekogu.
Sellest lähtuvalt palume seletuskirja täpsustada selliselt, et kaevandamistegevuse
lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohevõrgustikku sobivalt. Kui kõik
rohevõrgustikus asuvad karjäärid tuleks korrastada rohealadeks, muudaks see
praktiliselt võimatuks veealuse maavaravaru kaevandamise, kuna korrastamiskulud
oleksid ebaproportsionaalselt suured võrreldes maavara kaevandamisest saadava
kasuga. Praegu seletuskirjas olev tingimus, mille kohaselt kõik rohevõrgustikus asuvad
karjäärid tuleb korrastada rohealadeks, halvendab märkimisväärselt juurdepääsu
veealusele maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14.
Maa-amet ei kooskõlasta Haapsalu Linnavalitsuse 16.01.2023 kirjaga nr 6-1/50/18-486 esitatud
üldplaneeringu lahendust. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud
märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev
olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust
üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadustest.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist
piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui
kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes
olemasoleva olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering
peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille
volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Holger Ehrlich
675 0194
[email protected]
5