Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 31-dets-2022
1. Üldinfo
1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 423 930 397
Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 611 294
Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -6 208 663
Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: -6 208 663
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR)
Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 920 466
Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/-
Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 0,58% 0,91% -0,33%
Tulusus 12 kuud (aasta baasil) -1,66% -0,78% -0,87%
Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -1,66% -0,78% -0,87%
Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 0,65 0,51 0,14
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR)
Investeeringud sektorite alusel
valitsus 64,83% 274 814 513
100%
keskpank 0,27% 1 124 222
krediidiasutus 32,68% 138 535 023
35% 0,09%
ettevõte 2,23% 9 456 639
Investeeringud reitingu alusel
Aaa 6,97% 29 532 627
Aa2 1,11% 4 685 675
Aa3 11,97% 50 739 656
P-1 79,69% 337 848 217
Eesti Pank 0,27% 1 124 222
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes
Belgia 14,05% 20% 5,95% 59 566 200
Prantsusmaa 12,35% 20% 7,65% 52 334 470
Nordea Bank AB 7,73% 20% 12,27% 32 784 040
Region ile de France 6,49% 20% 13,51% 27 508 965
CADES 6,34% 20% 13,66% 26 870 600
Investeeringud instrumentide alusel
võlakiri 99,73% 422 806 175
hoius 0,00% 0
kontojääk 0,27% 1 124 222
Investeeringud valuuta alusel
EUR 100,00% 100% 0,00% 423 930 397
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes
seisuga 31.12.2022 seisuga 31.12.2022
Belgia Prantsusmaa
14% 12%
Nordea Bank P-1 Eesti Pank
AB 80% 0%
8%
Aaa
Region ile de 7%
France
Aa2
7%
muud 1%
53% CADES Aa3
6% 12%
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus,
tulusus aasta baasil on portfellil 1,47% ja normportfellil 1,35%
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
145 600,0 9,00%
140
8,00%
500,0 7,00%
135 6,00%
130
400,0 5,00%
4,00%
125 300,0 3,00%
2,00%
120
200,0 1,00%
115 0,00%
100,0 -1,00%
110
-2,00%
105 0,0 -3,00%
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
100
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
portfell normportfell
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 31.12.2022.
Sissejuhatus
Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel.
Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna
peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 611 3302,
[email protected]).
Aruande eesmärk, sisu ja mõjud
Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust
ja väärtusest seisuga 31. detsember 2022.
Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika
31. detsembri 2022 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 423,9
miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 0,6
miljoni euro võrra. 2022. aasta jooksul on reservi laekunud Eesti Panga 2021. aasta
kasumieraldis summas 0,9 miljonit eurot. 2021. aastal laekus reservi 0,9 miljonit
eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2020. aasta kasumieraldis.
Reservi haldamine
Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse
ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine.
Investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud
investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab
reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi
ulatuses hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete
võlakirjadest ning rahaturuinstrumentidest.
Reservi paigutused
2022. aasta IV kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga
madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga
kontojääki (65,1% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse (32,7%) ja
ettevõtete võlakirjadesse (2,2%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia
(14,1%), Prantsusmaa (12,4%) ja Nordea Banki (7,7%) võlakirjad. Reservi
investeeringutest moodustavad võlakirjad 99,7% ning kontojääk 0,3%. Reservi
vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 86,9% reservi mahust investeeringud
kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja
Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard &
Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka.
Reservi tulusus
Euroala võlakirjade tootlused IV kvartalis tõusid, kuid tähtaegade lõikes erineva
kiirusega. Saksamaa võlakirjade intressikurv on pöördunud ehk 2-aastase tähtajaga
võlakirjade tootlus oli aasta lõpus kõrgem 10-aastase tähtajaga võlakirjade tootlusest.
Tagurpidi intressikurv viitab võimalikule majanduslangusele, kuna tõusnud
laenukulud piiravad majandusaktiivsust ja majanduskriisi korral peaks Euroopa
Keskpank hakkama rahapoliitikat leevendama. Hetkel on EKP peamine eesmärk siiski
1
inflatsiooni kontrolli alla saamine. Reservi 2022. aasta IV kvartali tulusus oli 0,58% ja
normportfelli vastava perioodi tulusus oli 0,91%. Reservi tulusus aasta algusest oli
2022. aasta detsembri lõpu seisuga -1,66%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli
-0,78%.
Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel
Euroopa Keskpank (EKP) tõstis 27. oktoobril toimunud nõukogu koosolekul kolme
EKP baasintressimäära 75 baaspunkti võrra ja 15. detsembril toimunud korralisel
koosolekul 50 baaspunkti võrra. Märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud
inflatsiooniväljavaatest lähtudes teeb nõukogu seda edaspidi eeldatavalt veelgi, et
inflatsioon naaseks aegsasti EKP poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde.
Eelduste kohaselt muutus euroala majandustegevus 2022. aasta kolmandas kvartalis
märkimisväärselt loiumaks ning tõenäoliselt aeglustub see aasta lõpus ja järgmise
aasta alguses veelgi. Aeglustunud on ka üleilmse majandusaktiivsuse kasv, sest
Venemaa põhjendamatu Ukraina-vastase sõjalise agressiooni tõttu püsivad endiselt
geopoliitilised pinged ja rahastamistingimused on karmistunud. Turuintressimäärade
tõusu mõjul suurenevad pankade rahastamiskulud. Laenuvõtmine on muutunud
kallimaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Detsembris toimunud
koosolekul arutas EKP nõukogu ka eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel
hoitavate väärtpaberipositsioonide normaliseerimise põhimõtteid. Alates 2023. aasta
märtsi algusest hakkab varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas
tempos vähenema, kuna eurotsooni keskpangad ei reinvesteeri kõiki aegumistähtajani
jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub
keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta teise kvartali lõpuni ja selle
edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul. EKP eksperdid korrigeerisid
inflatsiooni aastaprognoose märkimisväärselt ülespoole. Keskmine inflatsioon peaks
ulatuma 2022. aastal 8,4%-ni ning aeglustuma 2023. aastal 6,3%-le, 2024 3,4%-le ja
2025. aastal 2,3%-le. Majanduskasvu prognoose on varasematega võrreldes allapoole
korrigeeritud. Majandus peaks 2022. aastal kasvama 3,4%, 2023. aastal 0,5%, 2024.
aastal 1,9% ja 2025. aastal 1,8%.
USA Föderaalreserv (FED) tõstis novembris baasintressimäärasid 75 baaspunkti võrra
ja detsembris 50 baaspunkti võrra, jõudes intressimäärade vahemikuni 4,25% kuni
4,50%. FED koosolekul osalejate ajakohastatud prognoos viitab, et FED-i
intressimäärad jõuavad 2023. aastal 5,10% tasemele.
13. jaanuar 2023.
2
Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 27.01.2023 nr 7-4.1/648-1
[email protected]
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikantseleile seisuga 31.12.2022
Austatud härra riigisekretär
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 31.12.2022. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_31.12.2022.pdf 1 lehel.
2. seletuskiri_aruande_juurde_31.12.2022.pdf 2 lehel.
3. valitsuse_otsuse_eelnõu.docx 1 lehel.
Tarmo Ibrus 611 3302
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
17.01.2023
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja
Päevakorrapunkt nr.
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31.12.2022. a.
Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruanne seisuga 31.12.2022. a.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär