dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikantseleile seisuga 31.12.2022

Rahandusministeerium · 27. jaanuar 2023
Viit
7-4.1/648-1
Registreeritud
27. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
7 RIIGI FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE HALDAMINE
Sari
7-4.1 Kirjavahetus finantsvarade ja -kohustuste korraldamise osas
Toimik
7-4.1/2022
Vastutaja
Tarmo Ibrus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigikassa osakond)

Failid

  • 📎7-4.1648-1 27.01.2023 Väljaminev kiri.asice1353 KB

Sisu (failidest)

Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta Seisuga: 31-dets-2022 1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR) Reservi maht turuväärtuses: 423 930 397 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 611 294 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -6 208 663 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: -6 208 663 1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 920 466 Väljamaksed aasta algusest: 0 1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 0,58% 0,91% -0,33% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) -1,66% -0,78% -0,87% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -1,66% -0,78% -0,87% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 0,65 0,51 0,14 1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel valitsus 64,83% 274 814 513 100% keskpank 0,27% 1 124 222 krediidiasutus 32,68% 138 535 023 35% 0,09% ettevõte 2,23% 9 456 639 Investeeringud reitingu alusel Aaa 6,97% 29 532 627 Aa2 1,11% 4 685 675 Aa3 11,97% 50 739 656 P-1 79,69% 337 848 217 Eesti Pank 0,27% 1 124 222 Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Belgia 14,05% 20% 5,95% 59 566 200 Prantsusmaa 12,35% 20% 7,65% 52 334 470 Nordea Bank AB 7,73% 20% 12,27% 32 784 040 Region ile de France 6,49% 20% 13,51% 27 508 965 CADES 6,34% 20% 13,66% 26 870 600 Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 99,73% 422 806 175 hoius 0,00% 0 kontojääk 0,27% 1 124 222 Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 423 930 397 Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 31.12.2022 seisuga 31.12.2022 Belgia Prantsusmaa 14% 12% Nordea Bank P-1 Eesti Pank AB 80% 0% 8% Aaa Region ile de 7% France Aa2 7% muud 1% 53% CADES Aa3 6% 12% Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,47% ja normportfellil 1,35% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus 145 600,0 9,00% 140 8,00% 500,0 7,00% 135 6,00% 130 400,0 5,00% 4,00% 125 300,0 3,00% 2,00% 120 200,0 1,00% 115 0,00% 100,0 -1,00% 110 -2,00% 105 0,0 -3,00% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 portfell normportfell turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil Seletuskiri Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 31.12.2022. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 611 3302, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. detsember 2022. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 31. detsembri 2022 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 423,9 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 0,6 miljoni euro võrra. 2022. aasta jooksul on reservi laekunud Eesti Panga 2021. aasta kasumieraldis summas 0,9 miljonit eurot. 2021. aastal laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2020. aasta kasumieraldis. Reservi haldamine Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine. Investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2022. aasta IV kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (65,1% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse (32,7%) ja ettevõtete võlakirjadesse (2,2%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia (14,1%), Prantsusmaa (12,4%) ja Nordea Banki (7,7%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 99,7% ning kontojääk 0,3%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 86,9% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus Euroala võlakirjade tootlused IV kvartalis tõusid, kuid tähtaegade lõikes erineva kiirusega. Saksamaa võlakirjade intressikurv on pöördunud ehk 2-aastase tähtajaga võlakirjade tootlus oli aasta lõpus kõrgem 10-aastase tähtajaga võlakirjade tootlusest. Tagurpidi intressikurv viitab võimalikule majanduslangusele, kuna tõusnud laenukulud piiravad majandusaktiivsust ja majanduskriisi korral peaks Euroopa Keskpank hakkama rahapoliitikat leevendama. Hetkel on EKP peamine eesmärk siiski 1 inflatsiooni kontrolli alla saamine. Reservi 2022. aasta IV kvartali tulusus oli 0,58% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 0,91%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2022. aasta detsembri lõpu seisuga -1,66%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,78%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpank (EKP) tõstis 27. oktoobril toimunud nõukogu koosolekul kolme EKP baasintressimäära 75 baaspunkti võrra ja 15. detsembril toimunud korralisel koosolekul 50 baaspunkti võrra. Märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud inflatsiooniväljavaatest lähtudes teeb nõukogu seda edaspidi eeldatavalt veelgi, et inflatsioon naaseks aegsasti EKP poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Eelduste kohaselt muutus euroala majandustegevus 2022. aasta kolmandas kvartalis märkimisväärselt loiumaks ning tõenäoliselt aeglustub see aasta lõpus ja järgmise aasta alguses veelgi. Aeglustunud on ka üleilmse majandusaktiivsuse kasv, sest Venemaa põhjendamatu Ukraina-vastase sõjalise agressiooni tõttu püsivad endiselt geopoliitilised pinged ja rahastamistingimused on karmistunud. Turuintressimäärade tõusu mõjul suurenevad pankade rahastamiskulud. Laenuvõtmine on muutunud kallimaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Detsembris toimunud koosolekul arutas EKP nõukogu ka eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberipositsioonide normaliseerimise põhimõtteid. Alates 2023. aasta märtsi algusest hakkab varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurotsooni keskpangad ei reinvesteeri kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta teise kvartali lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul. EKP eksperdid korrigeerisid inflatsiooni aastaprognoose märkimisväärselt ülespoole. Keskmine inflatsioon peaks ulatuma 2022. aastal 8,4%-ni ning aeglustuma 2023. aastal 6,3%-le, 2024 3,4%-le ja 2025. aastal 2,3%-le. Majanduskasvu prognoose on varasematega võrreldes allapoole korrigeeritud. Majandus peaks 2022. aastal kasvama 3,4%, 2023. aastal 0,5%, 2024. aastal 1,9% ja 2025. aastal 1,8%. USA Föderaalreserv (FED) tõstis novembris baasintressimäärasid 75 baaspunkti võrra ja detsembris 50 baaspunkti võrra, jõudes intressimäärade vahemikuni 4,25% kuni 4,50%. FED koosolekul osalejate ajakohastatud prognoos viitab, et FED-i intressimäärad jõuavad 2023. aastal 5,10% tasemele. 13. jaanuar 2023. 2 Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 27.01.2023 nr 7-4.1/648-1 [email protected] Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikantseleile seisuga 31.12.2022 Austatud härra riigisekretär “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande seisuga 31.12.2022. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Lisa(d): 1. stabiliseerimisreservi_aruanne_31.12.2022.pdf 1 lehel. 2. seletuskiri_aruande_juurde_31.12.2022.pdf 2 lehel. 3. valitsuse_otsuse_eelnõu.docx 1 lehel. Tarmo Ibrus 611 3302 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 17.01.2023 ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja Päevakorrapunkt nr. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31.12.2022. a. Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31.12.2022. a. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel