Meie 31.01.2023 nr 13-3.1/743-1
Audiitorkogu
[email protected];
[email protected]
Audiitortegevuse järelevalve korralduse
otstarbekuse ja eesmärgipärasuse analüüs
Austatud Urmas Kaarlep ja Märt-Martin Arengu
Edastame teile teadmiseks rahandusteabe poliitika osakonna poolt koostatud avalik-õigusliku
Audiitorkogu ja audiitortegevuse järelevalve korralduse otstarbekuse ja eesmärgipärasuse
analüüsi 2017. aastal jõustunud audiitortegevuse seaduse muudatuste järgselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Liivamägi
finants- ja maksupoliitika asekantsler
Lisa: Järelevalve korralduse analüüs
Marika Taal 611 3765
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Avalik-õigusliku Audiitorkogu ja audiitortegevuse järelevalve korralduse
otstarbekuse ja eesmärgipärasuse analüüs
2017. aastal jõustunud audiitortegevuse seaduse muudatuste järgselt
Detsember 2022
Sisukord
Analüüsi eesmärk ......................................................................................................................... 3
1. KEHTIVA JÄRELEVALVEALASE REGULATSIOONI ANALÜÜS ....................................................... 5
1.1 JÄRELEVALVELISED ÜLESANDED JA RESSURSID ...................................................................... 5
1.2 RISKID .................................................................................................................................... 11
1.3 ESILEKERKINUD PROBLEEMID ............................................................................................... 15
1.4 VAHEKOKKUVÕTE .................................................................................................................. 19
2. AUDIITORTEGEVUSE JÄRELEVALVE KORRALDUSE ALTERNATIIVID......................................... 21
2.1 VÕIMALIKUD ALTERNATIIVID ................................................................................................ 21
2.2 VAHEKOKKUVÕTE .................................................................................................................. 23
3. ANALÜÜSI KOKKUVÕTE ....................................................................................................... 23
Analüüsi eesmärk
Analüüsi eesmärk tuleneb audiitortegevuse seaduse (edaspidi AudS) paragrahvist 1852, mille kohaselt
pidi Rahandusministeerium 2019. aasta 1. juuliks analüüsima AudS 8. peatükis sätestatud avalik-
õigusliku Audiitorkogu ja 9. peatükis sätestatud avalikes huvides teostatava järelevalve alase
regulatsiooni rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning vajaduse korral esitama
ettepanekud õigusaktide muutmiseks.
2010. aastal kehtima hakanud audiitortegevuse seadusega loodi nn monitored peer review
põhimõttel toimiv kolmetasandiline järelevalvesüsteem, milles kaks esimest tasandit moodustasid
Audiitorkogu organid – juhatus ja järelevalvenõukogu (edaspidi AJN) - ning kolmanda tasandi
Rahandusministeerium.
Juhatus teostas kutseühendusesiseseid kvaliteedikontrolle, viis läbi distsiplinaarmenetlusi ning tegi
ettepanekuid Rahandusministeeriumile vandeaudiitorite ja audiitorühingute tegevusloa peatamiseks
või lõpetamiseks, samuti korraldas kutsetegevuse alast jätkuõpet.
AJN teostas järelevalvet juhatuse tegevuse üle kutseühendusesiseste kvaliteedikontrollide ja
distsiplinaarmenetluste läbiviimisel ning kinnitas viidatud menetluste korrad ja kutsetegevuse
standardid, aga ka kutseeksamite tulemused.
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulus Audiitorkogu kui avalik-õigusliku korporatsiooni üle riikliku
ja haldusjärelevalve teostamine, samuti vandeaudiitori kutsete ja tegevuslubade andmine ja võtmine
ning väärteomenetluste läbiviimine.
Sellise lahenduse plussidena nähti audiitorite vahetut kaasatust järelevalve- ja otsustusprotsessi, mis
pidi tagama parima sõltumatuse ning kompetentsi sümbioosi ning looma sünergilise efektina
täiendavat kompetentsi ka Rahandusministeeriumile ning võimalust jagada järelevalvega seotud
kulusid riigi ja kutse esindajate vahel. Sõltumatute audiitorite järelevalve allutamine otse
valitsusasutusele, ilma kutse protsessidesse kaasamiseta, loonuks toonase eelnõu koostajate
hinnangul arusaamatu pretsedendi, mis võinuks viia sõltumatu kutse olemasolu lõppemiseni ja
muuta eraõiguslikud sõltumatud audiitorid riiklikeks revidentideks.
Täna kehtiv järelevalvealane regulatsioon kehtestati eelnõuga 409 SE, mis algatati Eesti õiguse
vastavusse viimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/56/EL, millega muudeti
direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit.
Direktiivist tulenevalt pidi iga liikmesriik audiitorite järelevalve läbipaistvuse suurendamiseks
määrama vannutatud audiitorite ja audiitorühingute järelevalve eest vastutavaks ühe asutuse.
Seetõttu anti vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubade andmisega seotud ülesanded, mida
varem täitis Rahandusministeerium, üle AJN-i pädevusse. Ühtlasi asendati AJN-i senine
kontrollifunktsioon auditite kvaliteedi tagamise kontrollides ning distsiplinaarmenetlustes nende
vahetu läbiviimise funktsiooniga. Nimetatud muudatustega seoses kohandati ka järelevalve
rahastamise põhimõtteid.
Esmane analüüs viidi läbi perioodi 01.09.2017 kuni 31.03.2019 osas ning see valmis seaduses
ettenähtud tähtajaks 01.07.2019. Üldine seisukoht oli, et järelevalve ülesehituse muutuste
otstarbekusele ja eesmärgipärasusele ei saanud tollel hetkel veel ammendavat hinnangut anda, kuna
uue süsteemi rakendamise periood on olnud võrdlemisi lühike (vaid üks kvaliteedikontrolli periood
oli lõppenud ning teine oli pooleli).
Analüüsi koostajad olid 2019. aastal seisukohal, et järelevalve põhimõtteliselt toimib ja akuutset
vajadust audiitortegevuse järelevalvet reguleerivate õigusaktide muutmiseks järelevalve ülesehituse
osas ei olnud ilmnenud. Kui seadus ei reguleeri mingit konkreetset teemat või see on üldsõnalisemalt
reguleeritud, siis on need kohad, kus saab leida sobivad lahendused läbi Audiitorkogu sisese koostöö,
suhtluse ja praktikate edasiarendamise. Nägime lahendusena, et uue süsteemi esmase rakendamise
järgselt erinevate osapoolt poolt välja toodud võimalikud probleemkohad saavad Audiitorkogu
organite poolt analüüsitud. Seejärel viiakse vajadusel asjakohastesse kehtivatesse kordadesse ja
praktikatesse sisse vastavasisulised täiendused ning seda koos kohase tagasiside ja
kommunikatsiooniga.
Rahandusministeerium on järjepidevalt jälginud ning arutada võtnud teemasid, mis puudutavad
vandeaudiitorite järelevalvet ja selle korraldust, sh käesolevas analüüsis esile kerkinud probleemide
lahenemist ning võimalike riskide realiseerumist.
2019. aastal valminud analüüs jäi valitsuse vahetumisega lõplikult kinnitamata. Selleks, et seaduses
sätestatud kohustus saaks siiski täidetud, otsustasime analüüsi jätkata. Analüüsi uuendamisel oleme
lisaks esialgsele perioodile kahel korral olukorda kaardistanud ning kogu vaadeldav periood on
01.07.2017 kuni 30.09.2022.
Käesolevas analüüsis hinnatakse kehtiva järelevalvealase regulatsiooni eesmärgipärasust läbi:
- esile kerkinud järelevalveliste probleemide;
- kehtiva järelevalvekorralduse riskide ja nende realiseerumise;
ja otstarbekust läbi:
- järelevalveliste ressursside kasutamise tulemuslikkuse ja tõhususe.
Järelevalveliste ressursside kasutamise tulemuslikkuse ja tõhususe juures vaatame järelevalve
raamistiku muutmise käigus eeldatud mõjusid:
- menetlusprotsesside aja lühenemine (vt Uurimis-, kaebuse ja distsiplinaarmenetlused);
- väiksemad järelevalve kulud (vt Järelevalvega seotud kulud);
- vähenenud halduskoormus (vt Järelevalvega seotud kulud).
Analüüsi põhjal antakse hinnang vastavalt AudS paragrahvile 1852 ning vajadusel tehakse
vastavasisulised ettepanekud.
Analüüsi on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakond (edaspidi RTPO).
1. KEHTIVA JÄRELEVALVEALASE REGULATSIOONI ANALÜÜS
1.1 JÄRELEVALVELISED ÜLESANDED JA RESSURSID
Alates 01. septembrist 2017 on Rahandusministeeriumi järelevalvega seotud ülesanneteks
korraldada audiitortegevuse registri pidamist ning teostada haldusjärelevalvet Audiitorkogu üle.
Samuti on Rahandusministeeriumi pädevuses jätkuvalt AudSis sätestatud väärtegude kohtuväline
menetlemine1.
Rahandusministeeriumi vabastamine kutsete ja tegevuslubade andmise ja kehtetuks tunnistamisega
seotud ülesannetest ning ühtlasi nendega seotud kohtuvaidluste pidamisest, on vähendanud
rahandusteabe poliitikaosakonna koormust ligikaudu 0,5 töökoha võrra.
Audiitortegevuse registri arendusteks ja kasutajatoeks on jätkuvalt vajalik hinnanguliselt 0,4 RTPO
töökohta.
Juhatus on vähemalt kolmeliikmeline Audiitorkogu alaliselt tegutsev organ, mis korraldab
Audiitorkogu tegevust Audiitorkogu seaduslike ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Juhatus
valitseb Audiitorikogu vara, korraldab raamatupidamist ja koostab majandusaasta aruande.
Kuni 2017. aasta septembrini viis juhatus vahetult läbi vandeaudiitorite ülest järelevalvet, sh
kvaliteedikontrolle ja distsiplinaarmenetlusi, seejärel anti need funktsioonid üle
järelevalvenõukogule. Järelevalve alal jäi juhatuse pädevusse viia läbi vandeaudiitorite täiendusõpet
ja otsustada täiendusõppe tunnustamine. Lisaks sellele on juhatuse ülesandeks töötada välja
kutseeksami programm, -kord, -küsimused ja näidisvastused, samuti audiitortegevusega seotud
soovitused ja juhendid ning rahvusvaheliste standardite tõlked. Samuti ka koostöö korraldamine
teadusasutuste ja ülikoolidega.
Juhatuse tegevust rahastatakse vandeaudiitori liikmemaksust (50–100 eurot vandeaudiitori kohta)
ning tegevusloamaksust (0,3–0,8% audiitorettevõtjate osutatud audiitorteenuste müügitulust).
AJN-i ülesanded on detailselt kirjeldatud AudS §-s 124. Kokkuvõtlikult on need järgnevad:
- vandeaudiitori kutsete ja audiitorettevõtja tegevuslubade andmine ja võtmine, sh kutseeksami
korraldamine ja kutseeksamiküsimuste kinnitamine;
- vandeaudiitori kutsetegevuse standardite heakskiitmine;
- järelevalve vandeaudiitorite täiendõppe korralduse üle;
- audiitorteenuse kvaliteedi kontroll;
- uurimis- ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;
- koostöö teiste riikide järelevalveasutustega, sh osalemine CEAOB (Euroopa audiitorite
järelevalveasutuste komitee) töös.
Hiljemalt iga aasta 15. oktoobriks koostab ja avaldab AJN aastaraamatu, milles avaldatakse
järelevalvenõukogu tööplaanid ja tegevus ning selle tulemused2.
Järelevalvenõukogu uuendatud koosseisu kuulub alates 06.10.2022 esimees ja kuus lihtliiget. Liikmed
nimetab ametisse rahandusminister. Sealjuures teevad Riigikontroll, Justiitsministeerium ja
Finantsinspektsioon igaüks ettepaneku ühe liikme ametisse nimetamise kohta. Järelevalvenõukogu
otsuste ettevalmistamise ja rakendamisega oli vaadeldaval perioodil lõpus hõivatud kaks töötajat,
mõlemad vandeaudiitorit kogemusega, lisaks ka üks administratiivtöö spetsialist. Augustis 2022
lisandus kolmas vandeaudiitorist kvaliteedikontrolli spetsialist. Analüüsi koostamise perioodil on
1
Vastava ettepaneku on AJN AudS kehtivuse jooksul teinud kahel korral.
2
Kättesaadavad aadressil https://ajn.ee/aastaraamat
töötajate arv varieerunud ühest kuni neljani. Lisaks tegutseb AJN-i juures 8-liikmeline
eksamikomisjon, kelle ülesandeks on kutseeksamite vastuvõtmine.
Audiitorkogu erinevate organite ja riigi vastutuse jagunemine on sätestatud AudS § 128 ja 1292. AJN
on haldusorgan haldusmenetluse seaduse §-i 8 tähenduses ning AJN-i poolt riikliku järelevalve
(vastavalt AudS § 121 lõigetele 1-2 ja 91 üksnes avalikes huvides) teostamisel järelevalvesubjektidele
õigusvastaselt tekitatud kahju (nt põhjendamatu tegevusloa kehtetuks tunnistamisega tekitatav
kahju) kuulub hüvitamisele riigivastutuse seaduse (RvastS) kohaselt ning selle hüvitab riik, mitte
Audiitorkogu. AJN-i esimehe ja AJN-i liikmete regressvastutus on kehtestatud AudS § 1292.
AJN-i tegevuse väljundid perioodil 01.07.2017-30.09.2022
Tegevuse korraldus
17/18 18/19 19/20 20/21 21/22
Koosolekuid (e-lisahääletus) 21(2) 21(1) 25 19(9) 26(2)
Otsuseid NA 129 119 96 77
Regulatsiooni muudatused
2017/18
Distsiplinaarmenetluse kord
Kaebuste menetlemise ja uurimise kord
Suurema uuendusena tehti senine kolmeastmeline
hinnanguskaala („roheline“ - audiitorteenuse kvaliteet vastab
nõuetele, „kollane“ - audiitorteenuse kvaliteedis esinesid
vähemolulised puudused, täiustamine nõutav ja „punane“ -
audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, oluline täiustamine
nõutav) neljaastmeliseks (lisati „oranž“ - audiitorteenuse
kvaliteedis esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav), et
Kvaliteedikontrolli kord tagada selgem eristumine audiitorettevõtete kvaliteedis.
2019/20
Kvaliteedikontrolli standardi ja
eetikakoodeksi kontroll-leht Normide täpsustamine
Rahvusvaheline auditeerimise standard
(Eesti) 540 (muudetud) IFAC poolt tehtud muudatused
Kutseliste arvestusekspertide
eetikakoodeks (Eesti) (sh sõltumatuse
standardid) IFAC poolt tehtud muudatused
2020/21
Distsiplinaarmenetluse kord Normide täpsustamine
Kaebuste menetlemise ja uurimise kord Normide täpsustamine
Kvaliteedikontrolli kord (sh Lisa 1 ja Lisa 2) Normide täpsustamine, hinnanguskaala nimetuste täpsustamine
Audiitorkogu metodoloogiakomisjoni koostatud parimale
praktikale tuginev juhendmaterjal audiitori töövõttude
Arhiveerimise juhendmaterjal arhiveerimiseks (kasutuses neli viimast aastat)
2021/22 Regulatsiooni muudatusi ei olnud
Eksam
17/18 18/19 19/20 20/21 21/22
Eksameid 140 195 156 211 162
Sooritanute % 70 72 66 75 71
Järelevalvenõukogu koostöös juhatusega on viiel korral uuendanud ja muutnud eksamiküsimusi.
Kutse ja tegevusluba
Vandeaudiitori kutset ja avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaset on antud ning ära võetud (sh
taotluse alusel kui rikkumiste tõttu) järgnevalt:
17/18 18/19 19/20 20/21 21/22
Uued kutsed 10 11 10 14 13
Uued avaliku sektori kutsetasemed 3 4 5 5 1
Kutseid ära võetud 6 12 13 11 10
Tegevuslube puudutavad tegevused on järgnevad:
17/18 18/19 19/20 20/21 21/22
Antud 6 4 2 3 4
Lõpetatud 5 11 7 6 5
Peatatud 3 2 - - -
Korraline kvaliteedikontroll
17/18 18/19 19/20 20/21 21/22
Roheline 9 6 11 9 10
Kollane 6 8 12 14 8
Oranž 7 11 7 4 11
Punane 6 6 2 4 4
Lõpetamata/Läbimata/Tegevusluba 2
kehtetu 1 - 1 -
Kokku 29 31 33 31 35
Kaalutud keskmine* 2,4 2,5 2,2 2,1 2,3
*Arvutamisel antud järgmised kaalud: roheline – 1, kollane – 2, oranž -3, punane – 4.
Seisuga 30.06.2022 on 88% audiitorettevõtjatest läbinud viimase kvaliteedikontrolli kas kollase või
rohelise tulemusega (30.06.2018 90%) ning need audiitorettevõtjad genereerisid ka 94% (90%
perioodil 17/18) audiitorteenuste turu mahust rahaliselt.
30.06.2021 seisuga kollase või rohelise tulemusega audiitorettevõtjad teostasid audiitorkontrolli
Eesti ettevõtete osas, kattes 98 % audiitorkontrolli kohustusega ettevõtete müügitulust, 99%
varadest ning 98% töötajatest (äriregistri 2020. aasta majandusaasta aruannete andmete põhjal3).
Eelneva statistika põhjal on võimalik väita, et Eesti audiitorettevõtjate kvaliteet on olulises osas kas
hea või väga hea. Probleemse kvaliteediga audiitorettevõtjad on järelevalve iga-aastase tähelepanu
all ning nende arv on aastatega vähenenud kas kvaliteedi paranemise või kutsest lahkumise läbi.
Erakorraline kvaliteedikontroll
2017. aastal alustati erakorraliste kvaliteedikontrollidega erinevatel avaliku huvi seisukohast olulistel
teemadel.
Esimesena kontrolliti 2018. aastal arhiveerimisnõuete järgimise kohustust, mille raames kontrolliti 20
audiitorettevõtjat. Tulemused olid head ja näitasid, et arhiveerimisnõudeid peaasjalikult järgitakse.
2019. aastal viidi läbi erakorraline kvaliteedikontroll eesmärgiga kontrollida, kas audiitorettevõtjad
on kõrgendatud rahapesuriskiga klientidele osutanud audiitorteenust. Kontrolliti 6 töövõttu ja 5
audiitorettevõtjat. Rikkumisi ei tuvastatud kahe töövõtu kontrollimisel. Kolme töövõtu teostamisel
tuvastas AJN väiksemad rikkumised ning ühe töövõtu puhul olid rikkumised olulised.
2020. aastal viis AJN läbi uurimismenetluse audiitorettevõtja tegevusaruandes raporteeritud tulude
klassifitseerimise õigsuse kontrollimiseks. Uurimismenetluse tulemusel AJN tegevusaruannete tulude
klassifitseerimisel olulisi eksimusi ei tuvastanud. Küll aga tuvastati uurimise käigus, et
audiitorettevõtjad tõlgendavad erinevalt Tegevusaruande ja läbipaistvusaruande koostamise,
esitamise ja avaldamise korda, mille osas tehti ettepanek Audiitorkogu juhatusele korra
ülevaatamiseks ning parendamiseks.
Kõikidel neil perioodidel ja ka jooksval tegevusperioodil kontrolliti lisaks väljaspool korralist
kvaliteedikontrolli:
1) Täiendusõppe kohustuse täitmise vastavust eelkõige AudS § 42 lõigetes 3 ja 4 sätestatud
nõuetele.
2) Tegevusaruande esitamise tähtaegsust vastavalt AudS § 157 lõikes 1 sätestatud nõudele.
Uurimis-, kaebuse ja distsiplinaarmenetlused
Perioodi jooksul läbiviidud menetlused ja nende tulemused:
17/18 18/19 19/20 20/21 21/22
Uurimismenetlus 7 4 8 4 3
Kaebusemenetlus 1 - - 1 2
Distsiplinaarmenetlusi alustatud 15 22 11 7 9
Distsiplinaarmenetlusi lõpetatud 10 22 11 5 12
Kutse äravõtmine 1 - 3 - 1
Rahatrahv 5 8 9 5 9
Täiendavale eksamile saatmine - 1 - - 2
Noomitus 1 3 5 - 1
3
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse esitatud andmete põhjal. 30.09.2022 seisuga on 2021. aasta vastav
esituse protsent vähem kui 70%, mistõttu on andmed viimase perioodi kohta välja toomata.
Karistust ei määratud - 7 4 - 2
Pooleliolevad kohtuvaidlused 5 7 6 5 3
Võidetud 2 3 5 2 1
Kaotatud 0 0 0 1 3
Kohtuvaie tagastatud - 1 - - -
Kohtuvaie rahuldamata - 1 1 2 -
Eelpool toodud kohtupraktika näitab, et kohtuvaidlusi on aastate jooksul enam-vähem sama palju.
Kui varasemalt jõudsid kohtud järelevalvega samadele järeldustele, siis 2022. aastal on Riigikohus
kahel juhul vastupidiselt maakohtu ja ringkonnakohtu otsustele tühistanud AJN-i otsused (vt 1.3
esilekerkinud probleemid, punkt 8). 2021.a. kaotatud kohtuvaidluses ei olnud AJN otseselt osaline.
Vandeaudiitori kutse võttis ära Rahandusministeerium ning kohtu arvates ei olnud kutse äravõtmise
käskkiri küllaldaselt põhjendatud. Nende kõigi kaasuste puhul kohus sisulisi, vandeaudiitori poolt
läbiviidud rikkumisi ei hinnanud.
Igal aastal on distsiplinaarmenetluste seas olnud ka vähemalt üks menetlus, mis on puudutanud
ettevõtet, kes kuuluvad Eesti kuue suurima audiitorettevõtja hulka. Kolmel juhul on see lõpetatud
rahatrahviga, ühe puhul toimus kohtuvaidlus kuni Riigikohtuni, mille tulemusena AJN-i otsus
tühistati.
Audiitortegevuse seaduse muutmise eesmärgiks oli lihtsustada ja lühendada menetlusprotsesse,
eeskätt tuvastatud rikkumistega seonduvaid. Varasema, kolmetasandilise järelevalvesüsteemi
äärmuslikumaid probleeme ilmestab järgmine kaasus: aprillis 2015 esitati juhatusele vandeaudiitori
tegevuse kohta kaebus. Selle põhjal alustatud uurimine viis distsiplinaarmenetluseni, mille juhatus
lõpetas jaanuaris 2016 ilma karistust kohaldamata. Aprillis 2016 otsustas AJN peale
distsiplinaarmenetluse asjaoludega tutvumist alustada omapoolset uurimismenetlust, mille tagajärjel
esitati septembris 2016 rahandusministrile vandeaudiitorilt kutse äravõtmise ettepanek.
Rahandusminister andis vastava käskkirja veebruaris 2017. Kokku viidi läbi 4 menetlust 22 kuu
jooksul.
Võrdluseks, pärast järelevalvefunktsiooni koondamist AJN-i tõi septembris 2017 AJN-ile
vandeaudiitori tegevuse kohta esitatud kaebus kaasa uurimise ja kutse äravõtmise otsuse, mille AJN
tegi märtsis 2018 (kokku 1 menetlus 6 kuu jooksul). Perioodil 2019/20, kahe distsiplinaarmenetluse
puhul, kus vandeaudiitorilt võeti ära ka kutse, menetluse pikkus ühel juhul 4,5 kuud, teisel juhul 6
kuud. Perioodil 2021/22 kahe eri distsiplinaarmenetluse pikkuseks 4 kuud ja 7 kuud. Nende puhul
vandeaudiitoritelt kutset ära ei võetud, kuid esines ka juhtum, kus uurimismenetluse põhjal
tuvastatud eriti suurte rikkumiste tõttu tehti koheselt otsus kutse ja tegevusluba ära võtta.
Märkimist vajab, et sellised menetlused ei ole üldjuhul võrreldavad ning on mõjutatud erinevatest
asjaoludest: menetlusaluse isiku koostöö (vastuväited, taandused või menetluse pikendamise
avaldused), töörühma täiendava töö maht ning töörühma ajaressurss (näiteks samaaegsed
konkreetsete tähtaegadega korralised kvaliteedikontrollid). Samas viib seda läbi sama organ, mis
elimineerib vajaduse erinevate inimeste ja organite informeerimiseks, asjaoludega tutvumiseks,
otsuste tegemiseks, mis lisaks menetluse lühenemisele hoiab kokku nii inim- kui rahalist ressurssi.
Toimiva järelevalve süsteemi korralise kvaliteedikontrolli olulised etapid ning konkreetsed tähtajad
on toodud välja kvaliteedikontrolli korras.
Kui järgida korras ette antud tähtaegasid (eeldusel, et kasutatakse ära lubatud tähtaegade
maksimum), saab jõuda kohapealse kvaliteedikontrolli algusest lõpliku otsuseni minimaalselt 56
päevaga eeldusel, et AJN-i koosolekud toimuvad 2 nädala tagant.
See kehtib rohelise kvaliteedikontrolli tulemuse puhul. Kui tegemist on kollase, oranži või punase
tulemusega kvaliteedikontrolliga, siis lisandub täiendav etapp: otsuse eelnõu, selgituste andmine,
arutelud AJN-is, mis pikendab menetlusaega minimaalselt ca 4 nädala jagu, takistuste tekkimisel aga
rohkem.
Samas, on olnud kvaliteedikontrolle kus kohapealse kvaliteedikontrolli algusest lõpliku otsuseni AJN-
is on jõutud kolme nädalaga. See eeldab kontrollitava kohest tagasisidet, kvaliteedikontroll on
tähelepanekuteta ning AJN-i koosolek toimub nädala jooksul.
AJN-i järelevalveline info on kättesaadav koduleheküljel www.ajn.ee.
AJN-i väline kommunikatsioon
AJN on viinud läbi kaks järelevalve pärastlõuna seminari (30.08.2018, 17.09.2019), mille raames on
selgitanud järelevalve tegemisi ning põhimõtteid ja tulemusi nii audiitoritele kui muudele huvitatud
isikutele. 2020. aasta sügisesse planeeritud pärastlõuna seminar jäi seoses Covid-19 viiruse levikuga
ära, kuid olulisim, ehk info eelmise perioodi järelevalve tähelepanekute osas avaldati AJN-i kodulehel.
Iga aasta peale kvaliteedikontrolli nimekirja avalikustamist, toimub infotund kvaliteedikontrolli
valitud audiitorettevõtjatele. Olulist infot kätkevad ka AJN-i aastaraamatud, mis on samuti
kättesaadav AJN-i kodulehel. 2021. aastal alustas Audiitorkogu igakuise uudiskirja saatmist, milles
audiitoritele vahendatakse ka AJN-i olulisi uudiseid.
Järelevalvega seotud tulud ja kulud
Järelevalvega seotud tulud ja kulud on olnud alates 2015. aastast järgmised (tuhanded eurod):
15/16 16/17 17/18 18/19 19/20 20/21 21/22
Tulud AJN 212 152 478 442 427 298 362
Kulud AJN 199 170 256 296 353 386 391
sh tööjõulud 171 160 190 235 275 283 282
% 86% 94% 74% 79% 78% 73% 72%
Tulem AJN 13 -18 222 146 73 -88 -29
Perioodi tulud/kulud olid tasakaalus kuni 16/17. Sarnase tasakaalu leidmine kahe muutuva
finantseerimisallika, kuluprognooside täpsuse (reaalsed kulud 64, 70, 88, 88, 95 % eelarvestatud
kuludest) ning tekkinud reserve arvesse võttes, on ajas paranenud.
Peamised tulude ja kulude muutuste põhjused:
1) 2017/18 oli esimene periood peale järelevalve reformi ning auditi turumaht, mis on
järelevalvetasu arvestuse aluseks, kujunes prognoositust suuremaks.
2) Perioodil 2018/19 teises pooles liitus AJN-ga täiendav järelevalve spetsialist. Töötajate
värbamisel selgus turu oodatav palgatase, mis oli märkimisväärselt kõrgem AJN-i töötajate
tasudest. See tingis palkade tõusu saavutamaks konkurentsivõimeline palgatasu kogenud
töötajate hoidmiseks.
3) 2018/19 tulusid mõjutas väiksem riigieelarveline eraldis, mis vähendas tulusid ka kahel
järgmisel perioodil.
4) Perioodi 2020/21 järelevalvetasu määramisel tehti teadlik valik - tulud planeeriti väiksemad
kui kulud ning selle võrra kasutati reservidena kogunenud rahalisi vahendeid. Kulud kasvasid
eelkõige sisse ostetavate teenuste näol. AJN-i tasud tõusid poolest aastast, samas lahkunud
töötajatele koheselt asendust ei leitud, mistõttu palgakulu on eelmise perioodiga samal
tasemel.
5) Ka perioodil 2021/22 planeeriti tulud väiksemad kui kulud. Kulud jäid eelmise perioodiga
samasse suurusjärku.
Järelevalve toimimise kogukulu oli alates perioodist 2013/2014 suurusjärgus 300 000 eurot aastas.
2020. aastal võis näha järelevalve kulude kasvu eelpool nimetatud palgapoliitikast tulenevalt ning
2022. aastal see kasv jätkus osaliselt tingitud nii muudatustes AJN-i koosseisus ja tasustamises, kui ka
vajadusest erinevaid teenuseid sisse osta. Näiteks sisse ostetavad õigusabiteenused, mida varasemalt
ei olnud, kuna AJN-il oli oma jurist ning kohtus esindas AJN-i esimees. Samuti tekib vajadus mehitada
kontrolli töörühmi vandeaudiitoritega, kuna AJN-il ei ole vajalikul määral kvaliteedikontrolli
spetsialiste. Analüüsi koostamise ajaks küündisid järelevalve kulud pea 400 000 euroni aastas.
Tööjõukulu on läbi aastate olnud AJN-i kõige suurem kulu, olles enne 2017. aasta muudatusi ligi 90%
kogu kuludest, kuid ka uue järelevalve korralduse tingimustes moodustab see 70-80%. Võrreldes
varasemaga on lisandunud halduskulud ning muude sisse ostetavate teenuste kulu (standardite
tõlked, uute eksamiküsimuste loomine, juriidilised teenused jm).
Tulenevalt järelevalvel olevatest konfidentsiaalsusnõuetest, on AJN kolinud juhatusest erinevatesse
ruumidesse ning töötanud välja enda dokumendisüsteemi. Järelevalve kulud on kasvanud. Samas on
Audiitorkogu kogukulud perioodi 2017/18 kuni 2019/20 lõikes jäänud ligikaudu samasse suurusjärku
500 – 600 000 eurot, kus nad on olnud perioodist 2013/14, seega ei ole realiseerunud kartus, et
järelevalve ümberkorraldusega vandeaudiitorite kutse korraldamisega seonduvad tervikkulud
kasvavad. Perioodil 2020/21 ja edasi võib ette näha eelkõige üldisest majandusolukorrast tulenevat
kulude kasvu.
Järelevalvekorralduse muudatustega nähti ette kulude kokkuhoidu. Kui Audiitorkogu sees koondusid
järelevalve kulud täielikult AJN-i, jäädes samaväärsele tasemele järgneval kolmel aastal, siis
kokkuhoid tulenes eelkõige Rahandusministeeriumi inimressursi vabanemisest seoses korrapäraste
järelevalveliste tegevustega. Järelevalvelisi tegevusi viiakse AJN-s läbi samal määral kui mitte rohkem
(näiteks erakorralised kvaliteedikontrollid). Halduskoormuse muutumise osas saab järeldada sama.
Halduskoormus on vähenenud selle osas, mis kaasnes kolme erineva organi omavahelise suhtluse ja
menetluse asjaolude selgitamisega, oma seisukoha või otsuste tegemiseks.
1.2 RISKID
Kehtiva järelevalve korraldusega on seotud järgnevad identifitseeritavad riskid:
1) Risk on, et järelevalve esmane töövõime sõltub vähestest võtmeisikutest (AJN-i esimees ja
töötajad). Neist enam kui ühe samaaegne haigestumine, ootamatu töölt lahkumine, eriti kui
lahkub ainuke spetsiifiliste teadmistega spetsialist või uute töötajate leidmise keerukus või ka
juhi osaline koormus kujutavad enesest märkimisväärset riski järelevalve tõhusale ja
katkestusteta toimimisele ning organisatsiooni institutsionaalsele mälule. Nimetatud
järjepidevus järelevalve olemusest arusaamiseks ning vastava keskkonna loomiseks ja
hoidmiseks on äärmiselt oluline. Samuti ka see, et järelevalve koosneb erineva kogemuse ja
taustaga inimestest, mis loob võimaluse nii järelevalve kui ka inimeste endi arenguks.
Teatud määral on seda riski võimalik maandada dokumendihalduse ja infovahetuse sisemiste
protseduuride täiustamisega.
Riski realiseerumise tõenäosus on keskmine, kuid võimalik negatiivne mõju keskmine.
Risk on realiseerunud, kuid negatiivne mõju jäi keskmisest madalamaks.
2) Risk on, et tugiteenuste ebaühtlane korraldus ja tase võib põhjustada ettenägematuid
probleeme. Järelevalvenõukogu raamatupidamist korraldab Audiitorkogu, ent funktsioonid
nagu varahaldus, õigusnõustamine, IT, dokumendihaldus, personalitöö, avalikud suhted,
hanked jne puuduvad või toimivad suuresti ad hoc põhimõttel. Eeskätt IT-lahenduste ja -
turvalisuse osas ollakse sõltuvad erasektori teenusepakkujatest ning organisatsioonis puudub
(praeguse mudeli ja rahastuse pinnalt) kompetents võimalike seotud riskide hindamiseks.
Võimalike infoturbe vms intsidentide realiseerumise tõenäosus on keskmine ning võimalik
negatiivne mõju keskmine.
Risk ei ole realiseerunud.
3) Risk on, et - eriti suuremahulise ja keeruka või sektorispetsiifilise uurimismenetluse
läbiviimiseks vm järelevalvelise kaasuse lahendamiseks - napib järelevalvenõukogul
inimressursse ja/või kompetentsi.
Viidatud riskiga on regulatsiooni kujundamisel arvestatud ning selle maandamiseks on
järelevalvenõukogu esimehel õigus värvata täiendavaid eksperte, sh osalise koormusega,
tähtajaliselt, käsunduslepingu alusel vm paindlikus vormis. Vastavat võimekust aitab tagada
ka likviidsuspuhver kohustusliku likviidsusreservi näol.
Olukord muutub omajagu keerulisemaks juhul, kui audiitoritele pannakse täiendavaid
spetsiifilisi nõudmisi (näiteks IT, siseauditi või kestlikkuse aruandluse kontrollid). See
omakorda tähendab, et neid töövõtte peab järelevalve kontrollima st kas omandama
vastavad teadmised või need sisse ostma.
Praktikas on sõltumatute ja kompetentsete spetsialistide leidmine pigem keerukas, samuti ka
kulukas.
Riski realiseerumise tõenäosus (st, et vajadusel ei suudeta vajalikku kompetentsi kaasata
või kaasamise vajadust ära tunda) on keskmine, võimalik negatiivne mõju keskmine.
Risk ei ole realiseerunud.
4) Järelevalvenõukogu rahastatakse osaliselt riigieelarvelise eraldise kaudu, osaliselt aga
audiitorettevõtjate poolt tasutavast järelevalvetasust, samuti laekuvad välja mõistetud
rahalised distsiplinaarkaristused 2/3 ulatuses järelevalve eelarveossa.
Risk on, et majandus- ja kaasneva eelarvekriisi tingimustes võib rahastus langeda ja
järelevalve töövõime ohtu sattuda.
Viidatud riskiga on regulatsiooni kujundamisel arvestatud. Järelevalve rahastusmudel on
paindlik ja toetub erinevatele allikatele. Riski maandamiseks on seadusega ette nähtud
kohustuslik likviidsusreserv, tagamaks järelevalve häireteta toimimine ka täiendava
riigieelarvelise rahastuse ärajäämisel/vähenemisel ning stagneeruva/väheneva auditi turu
puhul. Eelarve konservatiivse planeerimisega on lisaks kogunenud täiendavaid
finantsvahendeid.
Riski realiseerumise tõenäosus on keskmine, võimalik negatiivne mõju keskmine.
Risk ei ole realiseerunud.
5) Järelevalvenõukogu liikmed ja esimehe nimetab ning kutsub tagasi rahandusminister.
Risk on see, et nimetamine on mõjutatud kas poliitilistest või huvigruppide huvidest
tulenevalt nii, et erahuvid kaaluvad avaliku huvi üle.
Järelevalve regulatsiooni toimivust, sellist et järelevalveorgan saavutaks arvestatava
positsiooni ning tema toimimine oleks kaitstud võimalike ohtude eest, on võimalik hinnata
vaid pikema perioodi jooksul, et näha eri juhtimisstiilide kui ka erinevate poliitiliste suundade
võimalikku mõju.
Viidatud riski regulatsioon teatud määral adresseerib - osad liikmekandidaadid esitatakse
Riigikontrolli, Justiitsministeeriumi ja Finantsinspektsiooni ettepanekutega. Regulatsioon
näeb nimetamisel ette ka mitmeid nõudeid AJN-i liikmetele, samas poliitilise tahte puhul
võivad need jääda teisejärguliseks.
Riski realiseerumise tõenäosus on keskmine, võimalik negatiivne mõju suur.
Risk on realiseerunud, kuid sellega ei kaasnenud suurt negatiivset mõju.
6) AJN on osa kutseorganisatsioonist ning risk on see, et kutse suudab mõjutada järelevalvelisi
toiminguid, otsuseid ning inimesi, millega kaasneb sõltumatuse kadu.
Kutse mõju all olev järelevalve ei ole sõltumatu, ei taga kutsetegevuse kvaliteeti ning ei täida
oma avaliku huvi eesmärki. Sõltumatuse kadu võib vaadelda kahes aspektis, näiline
sõltumatus ja mõtlemisviisi sõltumatus.
Järelevalve kutseorganisatsiooni sees tekitab küsimusi neis, kes väljaspool Audiitorkogu, sh
väljapool Eestit, ei ole teadlikud meie järelevalve süsteemi ülesehitusest ning organite
eraldamiseks tehtud toimingutest, mistõttu näiline sõltumatus on madal.
AJN-i ja juhatuse puhul, kuigi ühes organisatsioonis, on tegu siiski kahe vastandliku rolliga,
järelevalve vs huvigrupi esindaja, mille seotus peab olema vähene. Koostöö peab olema väga
konkreetses raamis, nii et kutsel ei ole mingit mõju järelevalvele, seda nii sisuliselt kui ka
näiliselt.
AJN-i puhul on tegu väikese järelevalve organiga, kuhu järelevalve toimingute täitmiseks
kaasatakse kutse esindajaid, mis aga mõjutab sõltumatuse hinnangut. 2017. aasta järelevalve
korralduse muutmisele eelneval perioodil võis täheldada, et kutse ei suutnud või ei saanud
ise distsiplineerida oma liikmeid. Näiteks juba eelmise kümnendi algul esile kerkinud
probleemse kvaliteediga audiitorid said edasi tegutseda ning kutsest väljaarvamine või
lahkumine toimus alles pärast järelevalve ümberkorraldusi 2017. aastal. AJN oma väiksuses
on mõjutatav järelevalvatavate poolt, kes on valinud survestamiseks erinevaid vahendeid
(näiteks ähvardavad kõned nii AJN-i töötajatele, juhile kui kaasatavatele ekspertidele; AJN-i
töötajate isikuline kritiseerimine sotsiaalmeedias jm).
Järelevalve saab muutuda tugevaks oma järjepideva tegevuse põhjal. Kui siiani on põhirõhk
olnud üksikaudiitoritel ja väiksematel audiitorettevõtjatel ning auditi kvaliteedi ühtlustamisel,
siis on ootuspärane, et järelevalve ajas ka muutub. Tugevama ning teadlikumana, peaks tema
fookus olema suunatud avaliku huvi üksuste audiitoritele. Kuus suuremat audiitorfirmat
moodustavad ligi poole kindlustandvate teenuste turumahust ning neil on nii valdkondlikke
teadmisi, inimressursse kui ka finantsvõimekust mõjutamaks nii valdkonna arengut kui ka
järelevalve tegevust. Suuremat tähelepanu avaliku huvi üksuste audiitorettevõtjate
järelevalvelistes tegevustes me aga veel täheldanud ei ole.
Regulatsiooni kujundamisel nähti ette selle riski maandamiseks mitmeid nõudeid, samuti tegi
AJN mitmeid otsuseid, et luua nö järelevalve vaakum Audiitorkogu sees (eraldi kontor,
andmehaldussüsteem, oma infokanal). Kui 2019. aastal oli analüüsi koostajate sõnumiks leida
AJN-le töötav kommunikatsioonilahendus juhatusega, siis 2021. aastaks oli see muutunud -
suhtlus peab olema konkreetses raamis, formaalne ning läbipaistev. Sõltumatuse olemasolu
või selle kadu on keeruline hinnata. Sekkumata otseselt järelevalve tegevusse, ei ole analüüsi
koostajatel võimalik hinnata mõtlemisviisi sõltumatust. Poliitikakujundajatena tekkis analüüsi
koostajatel küll küsimusi järelevalve näilise sõltumatuse osas järelevalve juhi vahetumisel,
kuid need kartused ei ole realiseerunud.
Riski realiseerumise tõenäosus on keskmine, võimalik negatiivne mõju suur.
Risk on realiseerunud, kuid sellega ei kaasnenud suurt negatiivset mõju.
7) Risk on, et järelevalve läbiviimise aluseks olev haldusmenetluse seaduse nõuete järelevalve
menetlustes rakendamine ei ole küllaldane, mille tulemuseks on AJN-i otsuste tühistamine
kohtus, ebapädevate audiitorite kutsesse naasmine ja riigivastutusega kaasnevad kulud.
Riski realiseerumise tõenäosus on keskmine, võimalik negatiivne mõju suur.
Risk on realiseerunud, kaasnenud mõju on olnud keskmine.
1.3 ESILEKERKINUD PROBLEEMID
Kui punktis 1.2 kirjeldasime kehtiva õigusraamistikuga kaasnevaid riske ning nende võimalikku mõju,
siis järgnevalt ülevaade analüüsitavalt perioodil esile kerkinud probleemidest.
Perioodil 2017 kuni 2020 käivitus audiitortegevuse järelevalve reform märkimisväärsete
probleemideta, mis oleks vajanud õigusloomelist sekkumist. Algselt kerkisid esile, mh õigusselguse
aspektist, punktides 1-4 kirjeldatud teemad. Analüüsi uuendamisel 2021. aasta algul lisandusid
teemad punktides 5-7. Sügisel 2022 on tõstatunud teema punktis 8.
2017-2020 avaldunud probleemid:
1. Audiitortegevuse seadus jääb üldsõnaliseks osas, mis puudutab erinevate Audiitorkogu
organite ligipääsuõigust audiitortegevuse registris, sh tegevusaruannetes, sisalduvale infole.
See põhjustas vaidlusi Rahandusministeeriumi kui registri vastutava töötleja ning
järelevalvenõukogu ja juhatuse vahel. Tegevusaruannetes esitatakse nii infot, mille suhtes
juhatusel on selge ja õigustatud teadmisvajadus, kui ka infot, mis on iseloomult
järelevalveline ja mille avaldamine juhatusele võib potentsiaalselt põhjustada
konkurentsimoonutusi. 2020. aasta märtsiks valminud audiitortegevuse registri ja portaali
arendus nägi ette erinevate kasutajate rollide ja privileegide haldamise võimalused, seega on
analüüsi uuendamise ajaks vastavat infot võimalik jagada mõlema osapoolega vastavalt
nende pädevusetele ning probleem on saanud lahenduse.
2. Järelevalve töö pälvis järelevalve AJN-i koondumise järel teatavat kriitikat vandeaudiitoritelt.
Juhatusele antud tagasisides hinnati AJN-i audiitoritele suunatud kommunikatsiooni tihti
napiks või hilinenuks. Küsimuse alla seati kvaliteedikontrollide läbiviimise metoodika
ajakohasus, hindamiskriteeriumide läbipaistvus ja kogu protsessi läbiviimisega seotud ajakulu
mõistlikkus. Samuti peeti problemaatiliseks pikaajalise tegevaudiitori kogemusega isikute
puudumist AJN-i koosseisus, mis põhjustab kahtlusi AJN-i võimes vandeaudiitorite tehtavaid
kutsealaseid otsustusi alati õiglaselt hinnata.
Analüüsi koostajate hinnang oli, et taolised järelevalvekorralduslikud küsimused peaks leidma
lahenduse esmajoones Audiitorkogu sees. Ei kohtud, Rahandusministeerium ega muud
välised osapooled ei oma nii häid kutsetegevusealaseid teadmisi või spetsialiste kui need on
kutseühenduses endas. Samuti oleks see lahendus kiirem ja efektiivsem. Esmatähtis on
järelevalve toimimise tulemuslikkus. Selle korraldamisel on oluline püüelda lisaks ka selle
poole, et see oleks järelevalvatavatele mugav ja võimalikult väikese seonduva
halduskoormusega. AJN-i kommunikatsioon on suurenenud. Järelevalve protsessi läbiviimise
ajakulu on mõistlik eeldusel, et järelevalvatava töö kvaliteet on hea ning ta teeb koostööd
järelevalvega. Rahandusministeerium peab oluliseks audiitortegevuse ja õigusalaste
kompetentside tasakaalu hoidmist läbi AJN-i liikmete teadmiste ja kogemuste. Keerukamate
otsuste puhul taandub küsimus sageli seaduste ja muude regulatsioonide järgimisele,
mistõttu järelevalve peab omama väga häid juriidilisi teadmisi. Seetõttu on analüüsi
koostajad ka kriitilised otsuse osas, et AJN-l ei ole käesoleva analüüsi valmimise ajaks enam
organisatsioonisisest juristi (vt 2022 avaldunud probleemid). Rahandusministeerium on
teinud ka muudatusi AJN-i liikmete seas 2021. aastal ning kaasatud on varasema pikaajalise
tegevaudiitori kogemusega isik, lisaks sama taustaga uuele juhile.
3. AudS § 121 sätestab, et AJN viib läbi riiklikku ja Audiitorkogu sisest järelevalvet, loetledes ka
selle käigus läbiviidavad tegevused: kvaliteedikontroll, kaebuste menetlemine, uurimine,
ettekirjutiste tegemine, distsiplinaarmenetluse läbiviimine jne. Kõik need tegevused on
seotud kas õiguste haldamise või kontrolli teostamisega. Oma töö käigus aga omandab
järelevalve lisaks faktidele ka tunnetuse, millised on vandeaudiitorite oskused ning
teadmised, millistes valdkondades tugevad, millistes nõrgad. Seda teadmist ei ole
kontrolltegevuse välistel osapooltel lihtsate tegevustega võimalik omandada. Juhatus, kelle
ülesandeks on täiendusõppe korraldamine, tunneb vajadust, et AJN jagaks oma teadmust,
milliste teemade osas on vaja vandeaudiitoreid koolitada. On tõstatatud ka küsimus, kas AJN-
i tegevus võiks olla ennetav ning omada rolli kutse arengus. Tähelepanuta seejuures ei saa
jätta järelevalveliste tegevustega kaasnevaid piiranguid ning inim- ja rahalist ressurssi.
Analüüsi koostajate hinnangul on taolise AJN-i poolse tagasiside andmine vajalik ning ka AJN
on teemat tähtsustanud. 2018. ja 2019. aastal toimunud AJN-i pärastlõuna seminaridel anti
nii vandeaudiitoritele kui ka juhatusele ülevaade järelevalve käigus tõstatunud teemadest
ning need on kättesaadavad AJN-i kodulehel. Tervisekriisi aastatel pärastlõuna seminari ei ole
toimunud. Küll aga korraldatakse iga-aastaselt infotund kõigile perioodi kvaliteedikontrolli
valimisse osutunud audiitorettevõtjatele.
2020.a. esitas AJN Audiitorkogu juhatusele 2019/20 läbiviidud kvaliteedikontrollide
tähelepanekute pinnalt oma ettepanekud perioodi 2020/21 täiendusõppe plaani
koostamiseks. AJN-i ülevaate põhjal on koolituskavas osaliselt adresseeritud teemasid, mille
osas järelevalve käigus on tehtud tähelepanekuid. Perioodi 2020/21 ja 2021/22
tähelepanekud on avalikutatud Audiitorkogu kodulehel. Hilisemal perioodil ettepanekuid ei
ole esitatud, kuid juhatus esitab iga-aastaselt AJN-ile planeeritava koolituskava
kommenteerimiseks.
4. Üks väheseid ülesanded, mis osana järelevalvelistest tegevustest, on seaduse kohaselt
juhatuse kanda (kutseeksami küsimuste/vastuste uuendamise ja väljatöötamisega
seonduv), on praktikas jäänud kas tegemata või AJN-i eksamikomisjoni lahendada. Esmase
analüüsi käigus võis eeldada, et Audiitorkogu juhtorganite ebatavaline ülesannete jaotus
vajas sujuvaks sisse töötamiseks mõnevõrra aega (isegi kui nimetatud kohustus on juhatusel
juba 2010. aastast). Põhjuseks AJN-i ja juhatuse vaheline erimeelsus, millise organi
eelarveosast kaetakse kutseeksami küsimuste uuendamise ja väljatöötamisega seotud kulud.
Isegi kui rahastamise osas jõuti kokkuleppele, et rahastus võib tulla ka järelevalve eelarvest,
siis praktikas ei ole juhatuse poolt sisse viidud järjepidevat tööprotsessi oma
kutseeksamialaste kohustuste täitmiseks. Kui võtta arvesse, et mõlemat organit rahastab
suures osas kutse ehk audiitorettevõtjad, siis olulisem kui vaidlus „kummast taskust see raha
võtta“, on lahenduse leidmine.
Viimaste aastate arenguid näitab uute eksamiküsimuste ja ülesannete vajadus kahes
valdkonnas, mille osas viidi läbi hanked. Hankeprotsess viibis põhjendamatult, näidates
sellega teema ebaolulisust. Olukord, kus taoline organite vahelises koostöös lahendatav
küsimus takistab organisatsioonil kui tervikul oma ülesannete täitmist ja seda pikaajaliselt, ei
ole aktsepteeritav. Eksami korraldamise ülesannete jaotus kolme osapoole vahel (AJN ja
tema eksamikomisjon eksami läbiviijana, juhatus sisulise vastutajana eksami õigsuse eest
ning Rahandusministeerium administratiivse toimimise tagajana eksamiklassi ning IT
keskkonna näol) ei ole ennast õigustanud, sest osapoolte paljususe juures on vastutus
hajunud. Teemat on arutatud kõigi osapooltega. Lahendus, mis tagab võimalikult lihtsa, ise-
finantseeriva tänapäevase eksami süsteemi, on aga veel ebaselge. Võimaliku lahendusena
näeme eksami korralduse delegeerimist kutseühendusele.
2020-2021 avaldunud probleemid:
5. Järelevalve töövõime sõltuvus vähestest võtmeisikutest oli riskina toodud välja juba esmase
analüüsi koostamise ajal. Toona hindasime riski realiseerumist madalaks, kuid võimalikku
negatiivset mõju suureks. 2021. aasta aprillist juunini lahkus neljast töötajast kolm, mis
seadis küsimuse alla järelevalvesüsteemi toimimise nii lühikeses kui ka pikas vaates.
Mitme kogenud töötaja samaaegne lahkumine, isegi kui ametikohad suudetakse täita uute
töötajatega, seab küsimuse alla järelevalve kohese kompetentsuse ning protseduuride
järjepidevuse. Pikas vaates aga nö järelevalve kultuuri säilimise ning järelevalve asutuse
töökeskkonna sobilikkuse. Just töökeskkonna muutused seadsid pikaajalised töötajad valiku
ette, kas jätkata või mitte. Möödunud aasta aga näitas, et järelevalve suutis kohaneda.
2021/22 perioodi alustati ühe kogenud töötajaga, kellele lisandus 2021. aastal vandeaudiitori
kogemusega kvaliteedikontrollispetsialist. Perioodil kaasati varasemast rohkem kutse
esindajaid. Augustis 2022 lisandus kolmas kvaliteedikontrollispetsialist, millega täideti
järelevalvespetsialistide vajadus.
Siiski järelkasvu puudumine ning kogemustega töötajate leidmise keerukus väikeses
järelevalve organisatsioonis vajab arutelu ja toimivat lahendust.
6. 2017. aastal määras rahandusminister AJN-i juhiks AJN-i senise Finantsinspektsiooni liikme,
kelle volituste tähtaeg kestis 2022. aastani. 2020. aasta lõpus otsustati rahandusministri
nõuniku eestvedamisel nimetada AJN-le uus juht, kelle osas tuli ettepanek kutse esindaja
poolt. Nimetamise protsessis arutati mitmeid sobivuse vastavuse kriteeriume,
rahandusminister ei hinnanud nimetatud kriteeriumitega tõstatunud küsimusi oluliseks ning
nimetas AJN-le uue juhi alates 1.1.2021.
Kutse poolt mõjutatav järelevalve ei ole sõltumatu, ei taga kutsetegevuse kvaliteeti ning ei
täida oma avaliku huvi eesmärki. Olukorras, kus järelevalve juhiks valitakse kutsele sobiv juht,
tõstatub koheselt järelevalve sõltumatuse küsimus. Antud olukorras oli AJN-i juhi
nimetamine huvigruppide huvidest mõjutatud ning juurdepääs poliitilisele otsustusele
võimaldas selle huvi realiseerida. Kutse huvi AJN-i juhi asendamiseks võimendus perioodil
2020 -2021, kui AJN tuvastas kahe suurema audiitorettevõtja tegevuses puudusi.
Järelevalve uue juhiga on kaasnenud erinev juhtimisstiil ning järelevalve ja kutse (või teatud
kutse esindajate) vahelised pinged on maandatud. Samas ei ole analüüsi koostajatel ühtegi
indikatsiooni, et järelevalve oleks oma töö osas järeleandmisi teinud ning läbi selle
audiitorkontrolli kvaliteet halvenenud.
Regulatsiooni nõrkused väljendusid nii selles, et järelevalve juhi nimetamine on võimalik ühe
isiku poolt, sh tema motiivi ebaselgus, kui ka nõuetele vastava juhi valimises, olgu see siis nii
kriteeriumitele läbi sõrmede vaatamise osas kui ka kriteeriumite nõrkuses.
7. Audiitortegevuse registri ja portaali (ATR/ATP) toimimine. ATR/ATP loodi infosüsteemiks, mis
katab ära nii riikliku registri pidamise kohustuse kui ka elektroonilise suhtluse kutsega
järelevalveliste tegevuste käigus. Loodud funktsionaalsused võimaldavad koguda ja hoida
vandeaudiitorite, siseaudiitorite ja audiitorettevõtjatega seotud info alates sellest kui nad
teevad esmase eksami taotluse (kutsesse sisenemine) kuni kutsest väljumiseni. Kui ATP on
järelevalveline töövahend, siis register tagab asjakohase informatsiooni nii avalikkusele kui
ettevõtetele, kellele vandeaudiitorid teenuseid pakuvad.
Infosüsteemide ülalpidamine on kulukas, ATR/ATP arendustesse on panustatud üle 900 000
euro. Lisaks kaudsed infosüsteemide ülalpidamise kulud, mida kannab
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Kui vaadata vaid kutsete suurust, siis nende väiksuse juures on need kulud märkimisväärsed.
Kui aga vaadata avaliku huvi vaates, on vastava info kättesaadavus äärmiselt oluline.
ATR/ATP-i võib lahata ka selle funktsionaalsuste osas. Näiteks, kas täielikult elektrooniline
eksamisüsteem, alates taotluse esitamisest kuni kutse vande andmiseni, on vajalik 20-30
eksaminandi puhul aastas? Samas tänapäevase infotehnoloogia arengute valguses ei ole
mõeldav, et järelevalvelist elektroonilist aruandlust võiks taas hakata Excelis pidama ning e-
kirjaga saatma. Tänapäevaste infosüsteemide eelduseks peaks olema, et need on lihtsad ja
paindlikud ning olemas on vajalikud arendusressursid.
2022 avaldunud probleemid:
8. 2022. aasta suvel ja sügisel tühistas Riigikohus kaks AJN-i 2019. aasta otsust võtta ära
audiitorettevõtjalt tegevusluba ning seotud vandeaudiitorilt kutse. Analüüsi koostajate
hinnangul on tegu eelkõige haldusmenetluse rakendamise, sh nii järelevalve protsessi kui
otsuse sisustamise, kui ka Riigikohtu erinevast tõlgendusest AudS-i osas, vastandudes sellele
kuidas poliitikakujundaja ja järelevalve seda siiani eeldanud ja mõistnud oli.
Kutsetegevuse sisulist osa, audiitorkontrolli teostamise oskust, Riigikohtu otsused ei
puudutanud, mistõttu on kutsetegevusesse naasnud audiitorettevõtjad, kelle osas oli
järelevalve korduvalt tuvastanud märkimisväärseid puudusi kutsetegevuses.
Audiitorettevõtjate osas, kes on korduvalt saanud kvaliteedikontrolli tulemuseks kas ’punane’
ja ’oranž’ ning ei ole oma tegevuses korrektuure teinud, peab AJN-i tegevus olema selge ja
õigusakte järgiv. Nende kahe juhtumi põhjal on analüüsi koostajate eeldus, et
kvaliteedikontrolli protseduurid vaadatakse üle, sh otsuse koostamise protsess ja sisu, ning
leitakse lahendus tuvastatud puudustele. Poliitika kujundajatena hindavad analüüsi koostajad
audiitortegevuse seaduses olevaid tegevusloa äravõtmise aluseid.
AJN viib läbi riiklikku järelevalvet, korraldades seda avalikes huvides. AJN-i näol on tegu
sõltumatu järelevalveorganiga, mille järelevalve tegevustesse Rahandusministeerium ei saa
sekkuda. Samas näeb AudS ette, et riigivastutuse seaduse kohaselt on Rahandusministeerium
see, kes hüvitab AJN-i ülesannete täitmisega tekitatud kahju. Olukorras, kus ministeeriumil
puudub nii info kui võimalus mõjutada järelevalve tegevusi, tekib küsimus, kes peab vastutama
AJN-i tegevuste eest ning kuivõrd mõistlik see on, et otsustaja ei vastuta.
1.4 VAHEKOKKUVÕTE
Eesmärgipärasus
Punktis 1.2 kirjeldatud riskid ja nende maandamine on oluline, tagamaks sõltumatu järelevalve
toimimine.
Risk, mille realiseerumise tõenäolisus on kas madal või keskmine ning negatiivne mõju samuti madal
või keskmine, ei ole kriitiline.
Kriitiliste riskidena oleme hinnanud järgmisi riske:
1) AJN-i liikmete ja juhi nimetamise protsessi objektiivne toimivus;
2) järelevalve sõltumatuse tagamine kutse kohatust mõjust;
3) järelevalve kvaliteedi tagamine ja seonduva vastutuse toimimine.
Kõik need riskid on realiseerunud, samas ei ole nendega kaasnenud suurt negatiivset mõju. Kuigi
kriitiliseks hinnatud riskide senisel realiseerumisel avaldunud mõju ei ole olnud suur, siis vajavad
need riskikohad analüüsi, tagamaks järelevalve sõltumatus ja tulemuslikkus ka tulevikus.
Punktis 1.3 kirjeldatud probleemvaldkonnad, on kokkuvõtvalt järgmised:
1) Juurdepääsuõigused audiitortegevuse registri andmetele;
2) AJN-i tööpraktikad ning kogemus;
3) Järelevalve tagasiside audiitorkontrolli puuduste osas;
4) Kutseeksamite ajakohastamise ja uuendamise nõude täitmine;
5) Järelevalve töövõime ja järjepidevus
6) Kutse erahuvide mõju AJN-i juhi nimetamisel;
7) Audiitortegevuse registri ja portaali toimivus ja rahastus;
8) Järelevalve kvaliteet ja vastutus.
Esmase analüüsi käigus tõstatunud probleemid 1-3 on analüüsi täiendamise ajaks saanud lahenduse.
Probleem 4 vajab muudatust nii, et kutseeksami osas tekib üks vastutav osapool. Probleemid 5 ja 6
vajavad muudatusi, mis tagavad jätkusuutliku ja sõltumatu järelevalve. Probleemi 7 lahendus eeldab
eesmärkide, mõju ning ressursside hindamist. Probleem 8 vajab protsesside ning võimalik, et ka AudS
täiendamist.
Vaadeldes järelevalve toimimist viimase viie aasta jooksul, saab tõdeda, et vaatamata nii
eksisteerivatele riskidele kui ajutistele tõrgetele ja avaldunud probleemidele, toimib järelevalve
üldjoontes eesmärgipäraselt, järelevalve on muutunud sõltumatumaks ja järelevalve seeläbi
objektiivsemaks.
Otstarbekus
Järelevalve menetluste protsessid on muutunud lühemaks.
Muudatustega on küll kaasnenud järelevalveliste kulude tõus, samas tuleb arvestada, et juhatuse
liikmete panus järelevalve töösse, polnud varasemalt tasustatud turuhindadele vastavalt. Muutused
majanduses, sh hinnasurve palkadele, ei ole võrreldavad sellega mida eeldati viis aastat tagasi.
Analüüsi koostajate hinnangul on toimitud säästlikkuse põhimõttel ning ilma järelevalve seadusest
tulenevate ülesannete täitmist ohtu seadmata pole kulude langetamine võimalik.
Halduskoormus on vähenenud. Muudatuste tulemusel on kahanenud Rahandusministeeriumi
töökoormus ja kulud suurusjärgus 0,5 juristi profiiliga töökohta, lisaks vähesel määral teiste ametnike
töökoormus, kes olid osalised otsuste kooskõlastusringis. Vähenesid ka juhatuse poolsed kohustused
järelevalve korralduses. Mõned üksikud konkreetsed järelevalve korraldusega seotud tegevused
hoiavad juhatuse tegevuse minimaalsena, võimaldades keskenduda põhitegevusele – kutsetegevuse
arendamisele, mille rahastamine on üldkoosoleku otsustada.
Analüüsi koostajate hinnangul on järelevalve korraldatud otstarbekalt.
2. AUDIITORTEGEVUSE JÄRELEVALVE KORRALDUSE ALTERNATIIVID
2.1 VÕIMALIKUD ALTERNATIIVID
Käesolevas dokumendi osas analüüsitakse järelevalve korralduse alternatiive praegusele avalik-
õiguslikule Audiitorkogule. Eeltingimuseks on, et audiitortegevuse järelevalve eest vastutav pädev
asutus peab olema vandeaudiitoritest ja audiitorühingutest sõltumatu, nii oma otsustes kui
rahastamise osas. Samas on pädevail asutustel lubatud delegeerida kõiki järelevalvelisi ülesandeid,
v.a. ülesanded, mis on seotud selliste audiitorühingute järelevalvega, kes teostavad kohustuslikke
auditeid avaliku huvi üksustele.4
Mitmed Euroopa riigid ongi jaganud audiitortegevuse järelevalve sisuliselt kahte ossa – järelevalve
audiitorettevõtjate üle, kes teostavad auditeid avaliku huvi üksuste (AHÜ) üle, ja järelevalve muude
audiitorettevõtjate üle. Eesti audiitorkontrolli turu väiksust (120 audiitorettevõtjat) arvestades ei pea
analüüsi koostajad taolist järelevalve jagamise lahendust sobivaks, kuna praktikas tähendaks see
kahe paralleelstruktuuri loomist, millest üks tegeleks vaid nelja kuni kuue suurema audiitorettevõtja
järelevalvega. Isegi arvestades, et AHÜ vandeaudiitorid peavad läbima kvaliteedikontrolli kord kolme
aasta jooksul, pole 1,5-2 kvaliteedikontrolli aastas mõistlik maht eraldi organi töös hoidmiseks.
Analüüsi koostajad ei ole leidnud põhjendust, mis võiks sellise eraldamise eesmärk olla, et see tooks
kutsele kasu sh parema järelevalve. Näiteks Ühendkuningriigis, kus see on kasutusel, on väga suur
hulk vandeaudiitoreid ning AHÜ ja mitte-AHÜ vandeaudiitorite haldamine erinevates struktuurides
võib olla põhjendatud. Ettenähtavalt oleks sellise lahenduse tagajärjeks kulude kasv, erinev
järelevalveline korraldus ja sellest tulenevalt erinev praktika ning veelgi keerukam õigusraamistik.
Lisaks võib see luua olukorra turul, kus näiliselt tekib kahesuguseid vandeaudiitoreid, kelle oskuste,
teadmiste ja maine osas võidakse erinevalt aru saada. Me ei peaks kaasa aitama olukorra loomisele,
kus keskmised ja suured ettevõtted eelistavad vaid AHÜ vandeaudiitoreid kui kvaliteedimärgisega
audiitorteenust või teistpidi panna mitte-AHÜ vandeaudiitoreid olukorda, kus neid valitakse
eeldusega, et nende kvaliteet on nõrgem, tasud soodsamad jm, kuna nende järelevalvet viib läbi
kutse ise või see ei ole niivõrd reguleeritud. Sarnane süsteem oli kasutusel Soomes, kuid seda
muudeti 2016. aastal, kui jõuti järeldusele, et senine süsteem oli audiitoreid liiga eraldav, olles kohati
samas dubleeriv ja kulukas.
Sageli on audiitortegevuse järelevalve korraldamiseks loodud eraldi asutus (näiteks Belgia, Bulgaaria,
Küpros, Prantsusmaa jt)5. Analüüsi autorite hinnangul poleks ka selline, vaid kitsalt vandeaudiitorite
kutse järelevalvele suunatud lahendus otstarbekas, kuna see samuti ei maandaks punktis 1.2
väljatoodud olulisi riske ning oleks vastuolus ka riigireformi tegevuskavas6 sisalduva tõhususe
põhimõttega, mis nõuab avalike ülesannete täitmise konsolideerimist ja administreerimiskulutuste
vähendamist.
Ülejäänud Euroopa riikides teostab vandeaudiitorite ülest järelevalvet kas mõne suurema asutuse
juurde loodud organ või mõni ministeerium(i osakond).
4
AudS § 13
5
https://www.accountancyeurope.eu/wp-content/uploads/200609_Organisation-of-the-Public-Oversight-of-
the-Audit-Profession-2020-survey-update.pdf
6
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigireformi_tegevuskava_11_5_2017.pdf
Täiendavate võimalike alternatiividena Audiitorkogu juures olevale audiitortegevuse järelevalve
nõukogule kaalusime järelevalve toomist Rahandusministeeriumisse, Riigikontrolli, Maksu- ja
Tolliametisse või mõne uue ühisjärelevalveasutuse loomist, kuid nende organisatsioonide puhul
näeme kas huvide konflikti tekkimise võimalust, rakendustegevuste mittesobivust või idee uudsust.
Võimalik on, et aja jooksul muutub täiendavate kutsete järelevalve vajalikuks (näiteks
raamatupidajad või siseaudiitorid) ning sobituks vandeaudiitorite järelevalvega ühte organisatsiooni.,
Rahandusministeeriumi põhiülesandeks on Vabariigi Valitsuse nõustamine, erinevate poliitikate
elluviimisel ning majanduse eesmärgistamisel, rakendustegevused ei ole tavapärane osa sellest.
Riigikontrollil on põhiseadusest ning riigikontrolli seadusest tulenevalt ülesanne teostada sõltumatut
majanduskontrolli, läbi mille on ta kontrollasutus, mitte aga järelevalveasutus.
Maksu- ja Tolliameti puhul näeme eriti suurt ohtu vandeaudiitori ja kliendi vahelisele usaldussuhtele.
Huvide konflikt, mis võib tekkida MTA siseselt, võib viia sõltumatu kutse hääbumiseni. Ka ei sobiks
audiitorite järelevalve MTA-sse oma olemuselt, kuna tegu on riigi maksude kogumiseks loodud
asutusega, mitte järelevalveasutusega.
Kuivõrd eeltoodud kolme alternatiivi puhul eksisteerib fundamentaalne olemuslik sobimatus, siis
käesolevas analüüsis ei laskutud sügavamale nende alternatiivide kaalumisel.
Viimase alternatiivina on võimalik kaaluda audiitortegevuse järelevalve üleandmist
Finantsinspektsioonile, kui professionaalsele finantsjärelevalve asutusele.
Finants- või väärtpaberijärelevalveasutus on ühtlasi ka vandeaudiitorite järelevalve eest vastutavaks
asutuseks Itaalias, Hollandis, Luxembourgis, Liechtensteinis, Norras ja Portugalis. Neist mitmeid
(näiteks Itaalia, Luxembourg) hinnatakse kõige sõltumatuteks järelevalveteks Euroopas.7 Euroopa
suundumus on finantsteenuste pakkujate järelevalve koondamine ning selle raames on tehtud ka
katse vandeaudiitorid selliste teenuste pakkujate hulka arvata (Digital Operational Resiliance Act8).
Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus,
mis tegutseb Eesti riigi nimel ja on oma otsustes sõltumatu. Finantsinspektsioon ei saa rahastust
riigieelarvest; tegevust rahastatakse järelevalve- ja menetlustasude kaudu, mida maksavad
turuosalised, kelle üle teostatakse järelevalvet.
Finantsinspektsioon kuulub Euroopa ühtsesse järelevalvemehhanismi ja Euroopa ühtsesse
kriisilahendusmehhanismi. Finantsinspektsiooni tegevust kavandab ja kontrollib nõukogu. Asutuse
tööd juhib neljaliikmeline juhatus, kes langetab otsuseid häälteenamuse alusel.
Finantsinspektsioon põhitegevus on sõltumatu finantsjärelevalve ja kriisilahendus. Finantsjärelevalve
seisab hea selle eest, et finantssektor oleks stabiilne, usaldusväärne, läbipaistev ja tõhus.
Kriisilahenduse funktsioon seisab selle eest, et pankade kriitilised funktsioonid jätkuksid selleks, et
hoida ära finantsstabiilsuse kahjustamine olulises ulatuses, eelkõige vältida negatiivse mõju
edasikandumist finantssüsteemile tervikuna ning makse- ja arveldussüsteemidele. Järelevalvelisi
tegevusi toetavad tugi ja kontrollitegevused: avalikud suhted, tarbijaharidus, õigusvaldkond,
7
Löhlein_In)dependent audit oversight_Author_2016.pdf (lse.ac.uk)
8
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0595
personali ja koolitustegevus, rahvusvahelise koostöö koordineerimine, siseaudit, IT,
raamatupidamine ja sekretariaat.
2021. aasta lõpus töötas Finantsinspektsioonis 122 inimest, lisaks oli 16 töötajal tööleping peatunud;
asutuse tegevuskulud moodustasid 8 519 tuhat eurot, sellest tööjõukulud 6 003 tuhat eurot9.
Finantsinspektsiooni järelevalve üleandmisel tuleks esmase analüüsi põhjal lugeda positiivseteks
aspektideks väljakujunenud järelevalveasutuse võimekus inimeste värbamisel/väljaõppel,
tugiteenuste tagamisel, suurem näiline sõltumatus ning kutse väiksemad mõjutusvõimalused. Samas
on täiendavat analüüsi vajavateks võimalikeks negatiivseteks aspektideks standardite jõustamise,
karistuste kohaldamise ning teatud võimalike organisatsioonisiseste huvide konfliktidega seonduv.
Eelpool väljatoodud informatsiooni põhjal on võimalike alternatiivide valik väike ning ainuke realistlik
alternatiiv on Finantsinspektsioon.
2.2 VAHEKOKKUVÕTE
Kaaludes võimalikke alternatiive praegusele lahendusele, kus audiitortegevuse järelevalve nõukogu
on osaks avalik-õiguslikust Audiitorkogust, leidsid käesoleva analüüsi koostajad, et erinevatel
põhjustel ei ole Eesti tingimustes aktsepteeritavad ei eraldi uue ainult audiitorite järelevalveasutuse
loomine ega järelevalve viimine Rahandusministeeriumi, Riigikontrolli või Maksu- ja Tolliameti alla.
Kui, siis võiks kõne alla tulla kas audiitorite järelevalve viimine Finantsinspektsiooni või mõnda
muusse kutsete üle horisontaalset järelevalvet teostavasse asutusse (seda võimalust ei ole eraldi
analüüsitud), ent ka need võimalused nõuavad täiendavat põhjalikumat analüüsi. Aspektina mida
siinkohal lisaks arvesse võtta, on Euroopa Liidu vastavasisulise õiguse põhjal loodav uus
kestlikkusaruandlus ning selle kontrollimisvajadusega kaasnev, millel võib olla mõju ka praegusele
audiitortegevuse maastiku korraldusele, sh seonduvale järelevalvele.
3. ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
2017. aastal muudetud järelevalve süsteemi on rakendatud viis aastat ning selle põhjal võib öelda, et
järelevalvealase töö kvaliteet on üldjoontes paranenud ning sellele võib anda olulises osas rahuldava
hinnangu. Esialgsed järelevalve rakendamisega kaasnenud murekohad on suurel määral leidnud
lahenduse ning ka 2021. aastal järelevalve töökorralduses ja juhtimises toimunud muutustega (uus
juht, kolme kogenud töötaja lahkumine jm) on kohanetud.
Analüüsi käigus jõudsid analüüsi koostajad seisukohale, et järelevalvet korraldatakse otstarbekalt
ning eesmärgipäraselt. Siiski on ka aspekte, mis vajavad või võivad vajada täiendavat tähelepanu.
Seaduse kujundamise aspektist peab järelevalvesüsteem olema tõhus, tulemuslik ja sõltumatu ning
sellest tulenevalt on edasistes audiitortegevuse seadust puudutavates seadusandlikes menetlustes
oluline adresseerida järgmisi käesoleva analüüsi põhjal tuvastatud asjaolusid:
1. Kriitilised riskid:
9
https://fi.ee/sites/default/files/fi_aa_2021_est_www.pdf
a. AJN-i liikmete ja juhi nimetamise protsessi objektiivne toimivus;
b. järelevalve sõltumatuse tagamine kutse kohatust mõjust;
c. järelevalve kvaliteedi tagamine ja seonduva vastutuse toimimine.
2. Muud probleemvaldkonnad:
a. kutseeksamite ajakohastamise ja uuendamise nõude täitmine;
b. järelevalve töövõime ja järjepidevuse tagamine;
c. AJN-i liikmete ja juhi nimetamise protsessi objektiivne toimivus (sama mis
kriitiline riski 1.a.);
d. audiitortegevuse registri ja portaali toimivus ja rahastus;
e. järelevalve kvaliteedi tagamine ja seonduva vastutuse toimimine ( sama mis
kriitiline riski 1.c.).
3. Audiitortegevuse järelevalve optimaalse organisatsioonilise lahenduse leidmine lähtudes
Eesti riigi kui terviku vajadustest ja võimalustest (sh kriitilise riski 1.b. kohane
maandamine).
Järelevalve läbiviimisega tõstatunud asjaolude konkreetsed lahendused, aga ka järelevalve üldine
korraldus, saavad olema mõjutatud nii kutsetegevuse üldistest arengutest, valdkonna analüüsist,
aruteludest nii kutse kui järelevalvega, kui ka poliitilisest tahtest.