Rahandusministeerium · 31. jaanuar 2023
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 6-23/253819
Otsuse kuupäev 31.01.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk
Vaidlustus studio Argus OÜ vaidlustus Välisministeeriumi
riigihankes „Eesti Vabariigi suursaatkonna Pariisis
ruumide sisearhitektuuri projekteerimine“ (viitenumber
253819) Gruuv Arhitektid OÜ pakkumuse vastavaks ja
edukaks tunnistamise otsustele
Menetlusosalised Vaidlustaja, studio Argus OÜ, esindaja Tuulikki Laesson
Hankija, Välisministeerium, esindaja Vivian Saarpere
Kolmas isik, Gruuv Arhitektid OÜ, esindaja Liina Kink
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 2 alusel
1. Rahuldada vaidlustus osaliselt ja tunnistada kehtetuks Välisministeeriumi
27.12.2022 otsus Gruuv Arhitektid OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.
2. Mõista Välisministeeriumilt studio Argus OÜ kasuks välja lepingulise esindaja
kulud 660 eurot käibemaksuta ja tasutud riigilõiv 640 eurot.
3. Jätta Hankija ja Kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse
avalikult teatavaks tegemisest.
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Riigihangete registrist (edaspidi ka RHR) nähtuvalt viib Välisministeerium (edaspidi ka
Hankija) läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena riigihanget „Eesti
Vabariigi suursaatkonna Pariisis ruumide sisearhitektuuri projekteerimine“ (viitenumber
253819) (edaspidi Riigihange). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati 5 pakkumust.
2. Hankija 27.12.2022 otsustega tunnistati vastavaks kõik pakkumused ning edukaks Gruuv
Arhitektid OÜ pakkumus.
Otsused tehti pakkujatele teatavaks riigihangete registri kaudu 02.01.2023.
3. 06.01.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) studio
Argus OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Gruuv Arhitektid OÜ (edaspidi ka Kolmas isik)
pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
4. Vaidlustuskomisjon teatas 13.01.2023 kirjaga nr 12.2-10/6 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 18.01.2023 ja neile vastamiseks 23.01.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt
määratud esimeseks tähtpäevaks esitas oma seisukohad ja menetluskulude taotluse Vaidlustaja.
Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija ning Kolmas isik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. studio Argus OÜ põhjendab vaidlustust järgmiselt.
5.1. Hankija on ebaõigesti tunnistanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks, kuna tegemist
on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega
5.1.1. Puuduvad tõendid, et Hankija oleks RHS § 115 lg-d 1 järginud. Kolmanda isiku
pakkumus oleks tulnud RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata.
5.1.2. Hankijal pidi tekkima kahtlus, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega
pakkumusega.
Kolmanda isiku pakkumuse maksumus (16 360 eurot) on 45,15% madalam kui maksumuselt
teisel kohal olev pakkumus (29 825 eurot) ning 66,4% madalam kui kõigi ülejäänud nelja
pakkuja pakkumuste keskmine maksumus (48 706,25 eurot). Ainuüksi sedavõrd suur vahe
ülejäänud pakkumuste maksumustega oleks pidanud Hankijal tekitama kahtluse.
Kahtlemata erineb Kolmanda isiku pakkumuse hind äärmiselt suures ulatuses sellise töö
tavapärasest turuhinnast.
5.1.3. Vaidlustajal ei ole võimalik detailselt teada, kuidas Kolmanda isiku pakkumuse hind
moodustus ja kujunes, kuid sõltumata sellest ei ole kahtlust, et tegemist on nn alapakkumusega.
5.1.3.1. Riigihanke esemeks on lisaks projekteerimistööle ka autorijärelevalve kestusega 3
kuud. Sellest tulenevalt peab pakkumus hõlmama ka lähetusi. Pakkumuse esitamise vormi
kohaselt oli Hankija poolt nõutud vähemalt 5 lähetust, millest igaüks kestab minimaalselt 2
päeva. Seega peab pakkumus hõlmama ka 5 korra transporti, sh lennupileteid, kohapealset
transporti ja lähetuskulusid, sh ööbimiskulusid Pariisis.
5.1.3.2. Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) p-i 10 järgi kuulub töömahtu ka mõõdistustööde
teostamine (olemasolevate jooniste kontrollimine). Arvestades asjaolu, et tegemist on
5-korruselise hoonega, mille kogupindala on ca 936,7m2, siis peab kindla osa pakkumuse
maksumusest moodustama geodeedi tegevus.
5.1.3.3. Projekteerimistööde maht koosneb nii sisearhitektuuri eskiisprojekti kui ka tööprojekti
koostamisest. Nõutud tööde maht on suur ja detailne, mistõttu töid ei ole võimalik teostada
tähtaegselt üksnes ühe spetsialisti poolt.
Hankija eesmärgi saavutamiseks on lisaks geodeedile vaja kaasata veel täiendavaid spetsialiste,
2 (11)
sh akustik, elektriinsener, mööblikonstruktor. TK p 4.15 näeb ette ka cateringi spetsialist
kaasamise. Seega on faktiliselt võimatu teostada pakutud töid maksumusega, mida on pakkunud
Kolmas isik eeldusel, et tööde teostamiseks kaasatakse kõik vajalikud spetsialistid ning et töid
teostatavatele isikutele makstakse töö eest vastavat tasu ning töötasu pealt on tasutud ka
riiklikud maksud.
5.1.3.4. Kolmanda isiku pakkumus ei hõlma kulusid, mis seonduvad igapäevaselt nõutud
taseme ja professionaalsusega arhitektide tööga.
Hankelepingu p-i 1.3 kohaselt peab töövõtja esitama tellijale tsiviilvastutuskindlustuse lepingu,
millega kaasnevad töövõtjale kindlad kulud. Samuti hõlmab pakkumus nii töövahendeid
(arvutid) kui ka litsentsitasusid seoses töös kasutatavate arvutiprogrammidega.
5.2. Hankija on ebaõigesti tunnistanud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks
Juhul, kui Hankija oleks Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükanud kui põhjendamatult madala
maksumusega pakkumuse, ei oleks ta saanud Kolmanda isiku pakkumus edukaks tunnistada.
5.3. Vaidlustaja täiendavad seisukohad
5.3.1. Hankija väited seoses Riigihanke eseme ja mahuga on vastuolus riigihanke
alusdokumentidega
5.3.1.1. Hankija hinnangul on Riigihanke esemeks olevate tööde näol tegemist peaasjalikult
sisearhitektuuri (siseviimistluse) tööde ehk nn sanitaarremondi kavandamisega. Hankija
vastavad väited ja seisukohad on vastuolus riigihanke alusdokumentidega, sh TK-ga.
Sanitaarremondina ei saa käsitleda olukorda, kus soovitakse oluliselt muuta kuuekorruselise
maja (sh keldrikorruse) ruumiplaneeringut, sh nähakse ette võimalus lisanduvatest uutest
konstruktsioonidest; soovitakse teostada ehitustöid tehnosüsteemidega seonduvalt
(ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide, vee- ja kanalisatsiooniühenduste ning tugevvooluga
seoses); soovitakse kavandada esinduslikumaks hoone terrass ning nähakse ette võimalus
täiendavate avatäidete lisandumiseks.
5.3.1.2. Riigihanke esemeks oli kogu hoone sisearhitektuuri eskiisprojekti ja tööprojekti
teostamine. Tööprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab üheselt määrata
ehitustööde hinda ning ilma täiendavate projekteerimistöödeta viia läbi ehitustöid. Pakkujatel
tuleb töö teostamisel täita nii TK-s esitatud nõudeid kui ka valdkonnastandardis toodud
nõudeid.
5.3.1.3. Juhul, kui puuduks vajadus erialaspetsialistide ja/või eriosade ekspertide kaasamiseks,
siis puuduks tähendus ja mõte TK p 10.1 tabelis toodud nõudel, et tööde osaks on ka
projekteerimistööde juhtimine ning projekteerimisosade vaheliste vastuolude kontrollimine ja
nende kõrvaldamine, samuti TK p-s 11 toodu, et peaprojekteerija juhtimisel viiakse läbi eri
projektiosade projekteerijate osalemisel projektide ristkontrolli tegemise koosolekuid.
5.3.1.4. TK p-s 10.1 esitatud tabeli rea nr 1.1 kohaselt kuulub töövõtja mahtu olemasolevate
digitaalsete alusjooniste kontroll ja täiendamine projekteerimistööde tegemiseks. Riigihanke
alusdokumentidest ei tulene tingimust, et Hankija esitatud mõõtude kontrollimine ei ole vajalik,
kui pakkuja ei ole konkreetsesse ruumi ette näinud erimööblit. TK-st tuleneb, et igal juhul peab
pakkuja kontrollima üle olemasolevad digitaalsed alusjoonised ning neid täiendama. Seega
geodeedi kaasamine on vajalik.
Sama kehtib ka akustiku puhul. Olgugi, et Hankija väitel ei ole ta akustiku kaasamist eeldanud,
võib projekteerimistööga kavandatavatest lahendustest tulenevalt olla akustiku kaasamine
vajalik (olukorras, kus toimuks avatäidete vahetamine, tuleks mõõta ka helipidavust ). TK
alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et tööde käigus avatäidete muutmist ega vahetamist ei
3 (11)
toimu.
5.3.1.5. Hankija on leidnud, et valgustite valikul saab valgusarvutused määrata ka valgustite
edasimüüja/tootja konkreetse toote tehniliste andmete alusel. Hankija on jätnud arvestamata, et
riigihanke esemeks olevas ehitusprojektis ei ole võimalik näha ette konkreetse toote kasutamist,
vaid võimaldada tuleb ka samaväärse toote kasutamist, mis omakorda eeldab, et projekteeritud
lahenduse pinnalt oleks teada valgustuse tehnilised andmed, sh valgustugevused.
5.3.1.6. TK p-s 4.15 on Hankija ühemõtteliselt toonud välja, et köögitehnika valik ja köögi
parim võimalik asukoht peab olema kavandatud koostöös catering spetsialistiga. Riigihanke
alusdokumentidest ei tulene Hankija väidetavat eeldust, et catering spetsialistilt oleks oodatud
üksnes hinnangut ruumi kasutamise otstarbekusele ja mugavusele.
5.3.2. Kuna Hankijaga sarnasel seisukohal, et kavandatavate tööde maht on väike ja tegemist
on üksnes sanitaarremondiga, on ka Kolmas isik, siis ei ole Vaidlustaja hinnangul välistatud, et
Kolmandal isikul võis olla tööde objektiga seonduvalt rohkem informatsiooni kui teistel
pakkujatel (vastuolu RHS § 3 p-ga 2).
5.3.3. Hankijal pidi tekkima kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuse näol on tegemist
põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega
5.3.3.1. Hankija poolt välja toodud üldistatud kalkulatsioon pakkumuse võimaliku maksumuse
kujunemisest on meelevaldne ning ei ole kooskõlas turusituatsiooniga. Hankija on lennupiletite
hindamisel jätnud arvestamata, et lähetuste vajaduse täpne aeg ei pruugi selguda sedavõrd vara,
et lennupiletid Pariisi ja tagasi oleks võimalik soetada vaid 200 euroga, kusjuures lennupiletite
maksumus peab sisaldama ka pagasit. Sama kehtib ka ööbimiste maksumusega.
5.3.3.2. Ebaõige on Hankija lähtekoht, et Riigihanke esemeks olevaid töid on võimalik teostada
ehitusarhitektiga, kelle brutotöötasu on 1689 eurot kuus. Lisaks on ebaõige eeldus, et töid
teostaks üks isik. Tööde üheks osaks on projekteerimistööde juhtimine ning peaprojekteerijat
on eristatud iga projektiosa projekteerijast.
5.3.3.3. Lisaks on Hankija asunud Kolmanda isiku pakkumuse mittepidamist alapakkumuseks
põhjendama Kolmanda isiku pakkumusele omistatud väärtuspunktidega sisearhitektuuri
lahenduse kontseptsiooni osas. See ei saanud olla aluseks Kolmanda isiku pakkumuse kui
võimaliku alapakkumuse hindamisel.
6. Välisministeerium vaidleb vaidlustusele vastu.
6.1. Riigihanke alusdokumentides oli fikseeritud tellija eesmärk, milleks oli optimaalsete
kuludega renoveerida olemasolev saatkond ning kaasajastada ruumide sisustust ja vajadusel
parendada ruumiplaneeringut. Peaasjalikult on tegemist sisearhitektuuri (siseviimistluse) tööde
ehk nn sanitarremondi kavandamisega, mida on täpsustatud ka RHR-s teabevahetuse raames ja
selgitatud Riigihankele eelnenud kohtumisel pakkujatega. Muuhulgas räägiti kohtumisel ka
seda, et pakkuja arvestab mööbli vahetamisel olemasoleva sisustuse taaskasutamisega.
Sisearhitekt projekteerib nii eskiisi kui põhiprojekti, insenerosade projekteerijad leitakse
projekteerimis-ehitushankega.
6.2. Sisearhitektuuri projekti koostamiseks annab Hankija .dwg alusplaanid. Alusplaanil toodud
mõõtusid täpsustab pakkuja kohapeal. Riigihankega ei ole eeldatud ega nõutud kogu hoone
digitaliseerimist, mis eeldaks geodeedi kaasamist. Hankija planeeris tööde mahtu selliselt, et
pakkujal endal on võimalik teha vajalikud mõõdistused. Hankija esitatud mõõtude
kontrollimine ei ole vajalik, kui pakkuja ei ole konkreetsesse ruumi ette näinud nt erimööblit ja
4 (11)
piirdub ainult ruumi seinavärvi muutmisega.
6.3. Sisearhitektuuri projekteerimisel, sh akustika ja valgustuse projekteerimisel, saab luua hea
akustika materjalide teadaolevatest omadustest lähtuvalt (peegeldus ja kõvadus, mis määravad
heli neeldumist jms). Akustiku kaasamist ei ole Hankija eeldanud. Hankija ei ole ette näinud
ega nõudnud avatäidete (sh akende ja siseuste) vahetamist ja ükski pakkuja ei ole oma kavandis
oluliselt muutnud ka olemasolevat ruumilahendust, mis nõuaks helipidavuse mõõtmist.
6.4. Hankija on TK-s märkinud, et pakkuja esitab projektiga muudetavate ja/või asendatavate
pistikute, lülitite, valgustite jm tüübid ja asukohad. Valgustite valikul saab valgusarvutused
määrata ka valgustite edasimüüja/tootja konkreetse toote tehniliste andmete alusel. Seega ei ole
pakkujal vajadust valgusarvutuste tegemiseks kaasata elektriinseneri. Millised valgustid täpselt
on vaja välja vahetada, selgub projekteerimise käigus vajaduspõhiselt. Esindusruumide lühtreid
välja ei vahetata.
6.5. Arusaamatuks jääb mööblikonstruktori kaasamise vajadus. Lahtise mööbli valikul
mööblikonstruktorit ei kasutata. Sisse ehitatava mööbli osas (köök, garderoobid) teeb
tootmisjoonised Hankija ehitustööde hanke raames erimööblit valmistav ettevõte sisearhitekti
jooniste alusel.
6.6. Cateringi spetsialisti kaasamine on kavandatud tööde mahtu. Selleks saab kaasata nii
pakkuja kui Hankija koostööpartnerit. Köögi planeerimisega seotud tööde osakaal on väike.
Hankija ei eeldanud sisse ehitatava köögi kujundusega seotud konsultatsiooni, vaid
toitlustusteenuse osutaja hinnangut ruumi kasutamise otstarbekusele ja mugavusele.
6.7. Hankijal on kohustus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimiseks
olukorras, kus hankija teadis või tal oli kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult
madal. Teistest oluliselt madalam maksumus ei tähenda alati põhjendamatult madalat
maksumust ja selle tagasilükkamise vajadust.
6.7.1. Hankija on Riigihanke korraldamisel arvestanud, et tööde maksimaalne maksumus ei
ületa RHR-is määratud hankelepingu eeldatavat maksumust, mida Hankija peab Riigihankega
tellitavate tööde eeldatavaks turuhinnaks. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus jääb alla
nimetatud piirmäära, mistõttu Hankijal ei tekkinud kahtlust, et pakkuja kulud ületaksid pakkuja
saadavat tulu. Võimalik ristsubsideerimine ei ole keelatud.
6.7.2. Riigihanke raames on pakkumuse esitamise ettepanek tehtud professionaalidele, kelle
majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus võimaldavad hinnata
vastavalt lähteülesandele tööde mahtu ja selle alusel seda hinnastada. Pakkumust ei tule lugeda
põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks üksnes põhjusel, et see erineb märgatavalt
teistest pakkumustest. Edukas pakkuja on kõige paremini aru saanud TK-s toodud vajadustest
ja selle alusel otstarbekalt ja mõistlikult hinnastanud ka tööde maksumuse. Hankija on hinnanud
eduka pakkuja maksumuse realistlikuks.
6.7.3. Vaidlustaja põhjendab Kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust
eelkõige erialaspetsialistide palkamise vajadusega, mis aga ei vasta TK-le. Vaidlustaja
seisukoht, et pakkumuse maksumuses ei ole arvestatud kasutavate seadmete ja litsentside
kulusid, on asjakohatu.
6.7.4. Kolmas isik on kalkuleerinud oma kulusid realistlikult. Nt järgmine kalkulatsioon:
Tallinn-Pariisi edasi-tagasi lennupiletid on ca 200 eurot. Mõistliku hinnaga hotellis ööbimine
välisesinduse lähistel maksab alla 100 euro ööpäev. Hankija piirmääradest lähtuvalt oleks
päevaraha 50 eurot. Seega 5 lähetuse kogumaksumus võib olla ca 2000 eurot. Samas tuleb
5 (11)
arvestada, et lähetuste arv selgub lepingu täitmise käigus, mis võib olla ka väiksem kui viis ja
majutust on võimalik leida ka odavamate valikutega.
6.7.5. Eelduslik lepingu kestvus on 6 kuud. Statistika Ameti avaldatud andmete kohaselt on
ehitusarhitekti, mille alla kuulub ka sisearhitekt, 2022 III kvartali keskmine bruto töötasu 1689
eurot kuus, ehk kuue kuu palgakulu ilma tööandja maksudeta oleks kokku 10 134 eurot.
Pakkumuse maksumuse eelarvestamisel ei ole kohustust järelevalve perioodil aluseks võtta
kalendrikuu palka täies ulatuses, seda enam, et järelevalve periood võib tegelikult osutuda
kolmest kuust ka lühemaks. Sama põhimõte laieneb ka projekteerimise tähtajale ja sõltub
suuresti pakkuja professionaalsusest. Täiesti realistlik on, et pakkuja suudab projekti koostada
lühema ajaga. Millise marginaaliga, ja kas üldse, pakkuja oma pakkumuse hinnastab ja
võimalikud ristsubsideerimised teiste projektide arvelt, on pakkuja otsustusõigus.
6.7.6. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus vastab Riigihanke alusdokumentides kirjeldatud
tööde sisule ja mahule ning on kooskõlas Hankija eesmärgiga. Riigihanke alusdokumentides ei
ole regulatsiooni põhjendamatult madala pakkumuse defineerimiseks. Kolmanda isiku
pakkumuses märgitud hinnaga on projekti koostamine realistlik, mistõttu Hankijal ei tekkinud
kahtlust, et hind on põhjendamatult madal,
6.7.7. Eeldus, et pakutud hinnaga ei saa arhitektidelt kvaliteetset tulemust, ei ole asjakohane.
Kolmanda isiku pakkumusele antud kvaliteedi väärtuspunktid said väärtuspunktide järjestuses
teise koha.
6.8. Hankija täiendavad selgitused
6.8.1. Sõltuvalt ideekavandist (kuidas sisearhitekt kujundab konkreetse lahenduse), kujuneb ka
projekteerimise maksumus, mh erialaspetsialistide kaasamise vajadus ja nende töö maht, mis
määrab ka projekti kulud. Vaidlustaja soovib näidata suuremat tööde skoopi, sh nõuet eriosade
projekteerimiseks, kui on olnud Hankija eesmärk.
6.8.2. Hankija ei ole soovinud „üksnes sanitaarremonti“ vaid „peaasjalikult sanitaarremonti“,
ehk Hankija eesmärk on teha ümberkorraldusi vajaduspõhiselt vastavalt TK-le. Hankija eeldus
on olnud optimaalsete lahenduste pakkumine, mitte hoone ümberprojekteerimine täies ulatuses:
- juuni lõpus toimunud kohtumisel selgitati kõigile väljavalitud ettevõtjatele, et hoones on
ruume, mida projektiga ei muudeta. Saunakompleksi uuendamine ei tähenda uue sauna
ehitamist ja seda tuleb tõlgendada Hankija eesmärkidest lähtuvalt ehk ruumidele värske ilme
andmisena (uuenduskuur). Vaidlustaja on ka oma ideekavandil oleval skeemil välja toonud
ainult sauna osa ümberkujundamise, keldrikorruse kõrvalruume muutmata;
- köögi ümberpaigutus, mis võib kaasa tuua vajaduse muuta eriosasid, moodustab kogu
projektist väikese osa (ühe ruumi projekteerimine viiekorruselisest hoonest). Tehnosüsteemide
projekteerimistööd ei kuulu hanke mahtu, lähteülesandes ei ole nõutud vee- ja
kanalisatsiooniühenduste projekteerimist, vaid ventilatsiooniplafoonide (ruumis nähtavate
eriosade detailide) asukoha ja tüübi märkimist, sama sanitaartehniliste tarvikute osas
(lähteülesande p-d 6, 7, 8);
- Hankija on eeldanud olemasolevate avatäidete säilimist (lähteülesande p 4.10). Juhul, kui
nende lisandumine on ideekavandiga ette nähtud, peavad need järgima olemasolevate iseloomu.
Juhul, kui avatäiteid ei muudeta, ei ole vaja neid ka eraldi lahendada;
- seinakonstruktsioonide lahendamist ei ole vaja teha, kui uusi seinu ideekavandiga ei ole ette
nähtud (lähteülesande p 5);
- projekti osade vastuolude kontrollimise vajadus hõlmab vaid neid osasid, mida projekti käigus
muudetakse, ning on osa autorijärelevalvest;
- Vaidlustaja viitab läbivalt kogu hoone sisearhitektuuri eskiisprojekti ja tööprojekti
teostamisele, lähteülesande p 2.2 täpsustab aga Hankija soovitud töid;
6 (11)
- ruumiplaneeringu muudatustele viidatakse Riigihanke alusdokumentides vaid vajadusel.
Garderoobi ja terrassi planeerimise töömaht ei ole märkimisväärne ega ressursimahukas.
Vaidlustaja ise on kavandanud nt terrassi värskendamise kiviplaatide ja taimekastidega ja
garderoobi rajamise trepialuse kinniehitamisega;
- eriosade projekteerimist ei ole nõutud ja vajadusel lahendatakse need ehitusprojektiga.
Sisearhitektuuri projekteerimise käigus spetsifitseeritakse vaid sisekujunduse jaoks vajalikud ja
asjasse puutuvad detailid;
- projekteerimisega seotud tööde maht sõltub suuresti konkreetsest sisearhitektuuri lahendusest
(ideekavandist) ja sellest tulenevate jooniste vajadusest ja mahust, nt kas ruumide asukohad
muutuvad või mitte, kas planeeringu muutmine toob kaasa täiendavaid tegevusi, kas projekt
sisaldab erimööblit või mitte jne;
- Vaidlustaja on kavandanud palju erimööblit ja muid erilahendusi (tahveldused, seinapaneelid),
mis on aja- ja ressursimahukad ning vajavad detailset projekteerimist tööprojekti mahus.
Seetõttu on ka Vaidlustaja töömaht suurem ja pakkumuse maksumus oluliselt kõrgem;
- Hankija on nõudnud olemasolevate digitaalsete alusjooniste kontrolli ja täiendamist
projekteerimistööde tegemiseks. Mil moel pakkuja seda teeb, on tema enda otsustada ja sõltub
tema lahendusest. Geodeedi kaasamise kohustust ei ole nõutud, digitaalsete alusjooniste
kontrolli saab teha töövõtja ka ise. Lähteülesandes ei välistata pakkuja enda poolt mõõtmiste
tegemist;
- Hankija on nõudnud ruumides head sisekliimat ja akustikat. Akustikaga seotud lahendused
sõltuvad muuhulgas nii pakutud lahendusest kui sisustusest. Kas pakkuja kaasab selleks eraldi
akustika spetsialisti, ostes seda teenust sisse, oleneb pakkuja ideekavandiga ettenähtud
muudatuste mahust ja pakkuja ettevõtte sisestest kompetentsidest;
- cateringi spetsialist ei osale köögi projekteerimisel. Koostöö cateringi spetsialistiga hõlmab
köögitehnika valikut ning köögiruumile parima võimaliku asukoha leidmist, mis ongi hinnangu
andmine köögi kasutamise otstarbekusele ja mugavusele.
6.8.3. Kõikide erialaspetsialistide kaasamise vajadus ja ulatus sõltub konkreetsest lahendusest
ja oleneb mh pakkuja oskusteabest ja kogemusest. Lähteülesandes viidatakse eriosade projekti
koostamisele projekteerimise-ehituse töövõtuga ehitaja poolt. Mida rohkem pakkuja oma
projektiga olemasolevat olukorda muudab, seda rohkem eriosade projekteerimise maht
suureneb.
6.8.4. Pakkuja kirjeldab tööprojektis valitud tooted tavapäraselt koos näidistootega.
Samaväärsete toodete pakkumine toimub eraldi sisustuse soetamise või ehituse hankes
tööprojekti näidistoodete kirjelduse alusel. Samaväärne toode peab hilisema hanke raames
vastama tööprojektis toodud toote tehnilistele ja visuaalsetele omadustele. Oluline ei ole, kas
toote valikul teeb valgusarvutused tootja, edasimüüja või eraldi tellitud spetsialist.
6.8.5. Kolmanda isiku ideekavandis on ette nähtud oluliselt vähem erilahendusi kui
Vaidlustajal, sellest tingituna on projekteerimise maht väiksem. Hankija nõuab kõigilt
projekteerijatelt õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuete täitmist. Ei ole alust kahelda, et
Kolmas isik seda ei tee. Arhitektuuri valdkonna projekteerimisega seotud hangete puhul
võivadki pakkumused olla erinevate maksumustega, sest sõltuvad pakutud lahendusest.
6.8.6. Vaidlustaja arvestatud lähetuse päevaraha 500 eurot on väga kõrge ja toob kaasa
erisoodustusmaksud. 2 päevasel lähetusel ei ole tingimata vajalik ära antava pagasi
kaasavõtmine, lennupileti mõistliku hinnaga saamiseks võib reisida tavaklassis ilma pagasita.
Vastuses vaidlustusele viitas Hankija Statistikaameti ametlikele palgaandmetele. Kui palju üks
või teine pakkuja konkreetsesse projekti isikuid kaasab ja millised on nende kulud, võibki olla
erinev.
7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Gruuv Arhitektid OÜ vaidleb
7 (11)
vaidlustusele vastu.
7.1. Planeeritavate töödena on nõutud:
- ruumiprogrammi parendamine ning muutmine lähtuvalt tellija lähteülesandest ja vajadustes;
- saatkonna sisustustekstiilide, siseviimistluse ja lahtise mööbli osaline uuendamine ning
vajadusel plaanilahenduse optimeerimine;
- saatkonna 2. korruse terrassi ja selle mööbli uuendamine;
- olemasoleva cateringi köögi ümberpaigutamine.
Riigihanke eesmärgiks ei ole kogu hoone täismahus ringiprojekteerimine, vaid nö
sanitaarremont võimalikult optimaalsete kulutustega. Kogu hoone mudeldamist pole nõutud, st
3D vaated tehakse vajadusel lahenduste selgitamiseks ainult kontrollimist vajavatest kohtadest
või erimööblist.
7.2. Kolmanda isiku pakkumus sisaldab lähetusi ja autorijärelevalvet nõutud mahus ning
mõõdistustööde teostamist ja olemasolevate .dwg jooniste kontrollimist olulistes
projekteerimistöödega seotud kohtades Kolmanda isiku enda poolt.
Geodeedi kaasamise vajadust ei ole. Alusjoonised on Hankija sõnul koostatud viimase remondi
käigus ja Kolmas isik eeldab, et need vastavad olemasolevale olukorrale.
7.3. Tööde maht ei ole nii suur, et oleks vaja kaasata eraldi tasustatavaid spetsialiste.
Alusjooniste kontrollmõõdistamise teostab Kolmas isik ise. Valgusarvutused teeb vajadusel
valgustite tarnija või kui tekib vajadus koostada uus elektriprojekt, siis tellib selle ehitaja.
Akustikaga seotud probleemid selguvad kohapeal ning Kolmas isik lahendab need tuginedes
oma erialastele teadmistele. Lepingulist eksperti pole mõtet kaasata, kui pole tuvastatud
probleemi. Tuleohutuse osas konsulteerib Kolmas isik tuleohutusspetsialistiga. Kolmas isik
eeldab, et praegusel hetkel vastab tuleohutus nõuetele.
7.4. Erimööbli joonised koostatakse vastavalt põhiprojekti staadiumile ning tootejoonised teeb
mööbli valmistaja, kooskõlastades need sisearhitekti ja tellijaga. Köögi funktsionaalsuse ja
-tehnika osas konsulteeritakse cateringi spetsialistiga, et saavutada optimaalne lahendus.
7.4. Tsiviilvastutuskindlustuse sõlmib Kolmas isik objekti põhiselt, kuna see objekt ei asu
Eestis. Töövõtja jooksvad kulud on arvestatud tunnihinna sisse, jagunedes erinevate projektide
vahel. Antud sisearhitektuurne projekt koostatakse kahe arhitekti poolt. Üks neist ei ole kogu
eeldataval tööperioodil projekteerimistöödes kaasatud, vaid osaleb projekti koostamisel
konsultandi ja vastutava isikuna ning osaleb koosolekutel ja autorijärelevalves.
7.5. Kolmas isik on veendunud, et pakutud maksumusega on võimalik Hankija eesmärke täita.
Pakkumust koostades polnud Kolmanda isiku ainus eesmärk kasumit teenida, vaid kasutada
võimalust teha huvipakkuvat tööd.
7.6. Kolmanda isiku täiendavad selgitused
7.6.1. Kolmas isik ei omanud pakkumust tehes rohkem informatsiooni kui teised pakkujad.
7.6.2. Kolmas isik sai aru, et kõikides ruumides olulisi ehituslikke muudatusi ei planeerita:
piirdutakse seinte värvimise või põrandakatte vahetamisega, avatäiteid säilivad ning
vahetatakse välja lahtine mööbel ja kardinad. Fuajee ja köögi osas on plaanis muuta
planeeringut ja sellega seonduvad ka põhjalikud ümberehitustööd, sh seinte ehitus, avatäited,
ventilatsioon, elekter, valgustus jne, kuid ümberehituse maht ei ole suur. 4. ja 5. korruse korter
on praegugi kasutusel büroona ning suuremateks ehitustöödeks pole vajadust. Kõik plaanitavad
tööd on pakkumuse ideekaardil ja seletuskirjas kirjeldatud ja Hankijale pakutud lahendus sobis.
8 (11)
7.5.3. Konstruktsioonide, elektripaigaldiste ning veevarustuse- ja kanalisatsiooni osa maht
selgub pärast sisearhitektuurse projekti valmimist ning nende projektide maksumus peaks TK
järgi sisalduma ehituse pakkumuses. Eriosade projektid kontrollitakse järelevalve mahus.
Geodeedi kaasamist olemasolevate digitaalsete aluste kontrollimiseks ja täiendamiseks ei ole
nõutud. Projektis määratakse konkreetsed tooted (nt valgustid). Kui tekib vajadus toodet
asendada, siis parameetrid on projektis ette antud ja pakkuja saab vajadusel teha arvutuse ka
asendustoote kohta.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
8. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasus
8.1. RHS § 72 lg 5 kohaselt kui hankija teeb läbirääkimiste pidamise ettepanekus ka ettepaneku
esitada pakkumus, avab ta kõik tähtajaks esitatud pakkumused ja kontrollib nende vastavust
riigihanke alusdokumentide tingimustele. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija
pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
Vaidlustaja ei ole Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust vaidlustanud
põhjusel, et Kolmanda isiku pakkumus riigihanke alusdokumentides, nt TK-s, esitatud
tingimusele ei vastaks. Viited TK-le on vaidlustuses esitatud üksnes eesmärgiga esitada
põhjendusi tööde kohta, mille maksumus peaks Vaidlustaja väitel pakkumuse maksumuses
sisalduma, aga mida Vaidlustaja arvates Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda.
8.2. Vaidlustuse kohaselt oleks Hankija pidanud Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama
RHS § 115 lg 8 alusel, kuna see on põhjendamatult madala maksumusega. Vaidlustuskomisjon
on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks
tunnistamist sellel põhjendusel nõuda ei saa.
RHS § 115 lg 8 sisaldab iseseisvat pakkumuse tagasilükkamise alust, st pakkumuse maksumus
võib olla põhjendamatult madal ka juhul, kui pakkumus vastab riigihanke alusdokumentides
esitatud tingimustele. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija tegevusetus RHS §-i 115
kohaldamata jätmisel on hankemenetlustes piiratud ulatuses vaidlustatav pakkumuse edukaks
tunnistamise otsuse kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on pakkujatele selge, et Hankija ei lükka
tagasi pakkumust, mille maksumus on Vaidlustaja arvates põhjendamatult madal, ja soovib
sõlmida hankelepingu (vt ka Euroopa Üldkohtu 11.05.2010 otsuse p 71 kohtuasjas T-121/08).
8.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et vaidlustuses puuduvad
põhjendused, mis seaksid kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise
otsuse õiguspärasuse, mistõttu Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks
tunnistamise kohta on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1 ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused
puuduvad.
9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus
9.1. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu
eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---].
Pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima
põhjendatud kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (Riigikohtu
halduskolleegiumi otsus nr 3-19-1825/50, p 14 ja 3-20-924, p 18). Alles seejärel tuleb hankijal
anda pakkujale võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes [---].
9.2. Pooled ei vaidle, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimisel
RHS § 115 kohaldub. Samuti puudub vaidlus, et Hankija ei ole käesoleval juhul leidnud, et
9 (11)
Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal ega ole alustanud
RHS §-i 115 kohast kontrollimenetlust pakkumuse maksumuse põhjendatuse
väljaselgitamiseks.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleva vaidluse keskmes ei ole mitte küsimus, kas
Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja kas see pakkumus tuleks
seetõttu tagasi lükata, vaid kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on prima facie
alapakkumuse kahtlust tekitav ja kas Hankija pidanuks Kolmanda isiku pakkumust selles
valguses kontrollima. Sellise vaidluse tõendamiseseme hulka ei kuulu mh küsimus sellest, kas
ja millises mahus kuuluvad mingisugused tööd Riigihanke mahtu. See asjaolu võib olla tarvis
välja selgitada RHS § 115 lg 8 kohaldamist puudutavas vaidluses selle üle, kas hankija jõudis
alapakkumuse kontrollimenetluse tulemusena õige lõppjärelduseni. RHS § 115 lg 1
kohaldamist puudutavas vaidluses – nagu praegune – kuuluvad tõendamiseseme hulka asjaolud,
mis peaksid või siis vastupidi ei peaks nende esmasel vaatlusel tekitama hankijal alapakkumuse
kahtluse. Hankija on teinud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
vastuvõtmisel kaalutlusvea, kui tal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse
maksumuse põhjendatuses, kuid ta jättis selle põhjendatuse välja selgitamata.
9.3. RHS ei sätesta, millal peab hankija teenuste hankelepingu korral kahtlustama, et
pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal.
9.3.1. Euroopa Kohus on otsuses T-392/15 (p 88) asunud seisukohale, et esimeses etapis peab
hankija vaid kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab
kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala maksumusega. See on nii eelkõige juhul,
kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või tavapärane
turuhind. Kui esitatud pakkumused ei sisalda mõnda sellist näitajat ning ei tundu seega olevat
põhjendamatult madala maksumusega, võib hankija jätkata pakkumuste hindamist ja eduka
pakkuja väljaselgitamise menetlust.
Seega on viidatud otsuses selgitatud, et hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus
võib olla põhjendamatult madal siis, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes
esitatud pakkumustes või kui on tavapärane turuhind.
9.3.2. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus – 16 360 eurot - on 45,1% madalam kui
järjekorras maksumuselt järgmise, OÜ Ace of Space pakkumuse maksumus (29 825 eurot),
73% madalam kui Vaidlustaja pakkumuse maksumus (61 500 eurot), 48,9% madalam kui
Hankija poolt määratud ja RHR-ist nähtav Riigihanke eeldatav maksumus (32 000 eurot) ning
61,3% madalam kui kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste (5) maksumuste keskmine
(42 237 eurot). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selline hinnaerinevus iseenesest ei ole
marginaalne vaid on märkimisväärne.
Vaidlustuskomisjonil ei ole alust põhjendatud kahtluseks, et Hankija on Riigihanke eeldatava
maksumuse määramisel eksinud (RHS § 23 lg 3 kohaselt riigihanke eeldatava maksumuse
arvestamisel peab lähtuma riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale
vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel; RHS § 24 lg 3 kohaselt
on teenuste hankelepingu eeldatava maksumus määramisel aluseks projekteerimisteenuse
hankelepingu alusel teenuse eest makstav tasu, vahendustasu ja muud tasud). Veelgi enam –
Hankija on RHR-is märgitud Riigihanke eeldatavat maksumust pidanud ka ise jätkuvalt
tellitava teenuse turuhinnaks (Hankija on korraldanud hanke, arvestades, et tehnilises
kirjelduses viidatud tööde maksimaalne maksumus ei ületa RHRs määratud lepingu eeldatavat
maksumust (eeldatav turuhind)). Seega Hankija pidi mõistma, et Kolmanda isiku pakkumuse
maksumus, mis erines Hankija eeldatavast turuhinnast 48,9% ja kõikide teiste vastavaks
tunnistatud pakkumuste maksumustest samuti rohkem kui 60%, on kahtlustäratavalt madal.
9.3.3. Vaidlustusmenetluses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis pidi olema Hankijale küsimatagi
ilmselge ja mille tõttu on Kolmanda isiku pakkumuses pakutud hind märkimisväärselt madalam
10 (11)
kui Riigihanke eeldatav maksumus või teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste, sh Vaidlustaja
pakkumuse, maksumus. Hankija väited, et võimalik on kasutada ristsubsideerimist ja et
pakkumuse esitamise ettepanek tehti vaid professionaalidele, kelle pädevus võimaldab hinnata
tööde mahtu ja maksumust, samuti see, et Hankijal on varasem positiivne kogemus
pakkuja(te)lt teenuse tellimisega ei põhjenda kuidagi seda, et kahtlust selles, et Kolmanda isiku
pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal, tekkima ei pidanudki.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et:
- ristsubsideerimise põhimõtteline õigus Riigihankes ei tähenda, et Kolmanda isiku pakutav
madal hind oleks antud juhul põhjendatud ristsubsideerimisega (Hankija pole seda kontrollinud
ja Kolmas isik pole seda ka väitnud);
- pakkumuse esitamise ettepanek tehti nii Kolmandale isikule kui ka Vaidlustajale, st et Hankija
pidas professionaalseteks neid mõlemaid ja arusaamatuks jääb, kuidas Kolmanda isiku
professionaalsus võrreldes teiste professionaalsete pakkujatega, sh Vaidlustajaga, võimaldas
pakkuda tal Riigihankes oluliselt madalamat hinda;
- isegi kui Hankijal on Kolmandalt isikult teenuse tellimisel varasem positiivne kogemus, ei
põhjenda see iseenesest asjaolu, et Hankijal ei pidanudki tekkima konkreetsel juhul kahtlust
Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses.
Vaidlust ei ole selles, et hinnad kujunevad eelkõige lähtudes turusituatsioonist, teenuse osutaja
äriplaanist, kokkulepetest, koostööpartneritest, ristsubsideerimisest ning eesmärkidest kasumi
osas, kuid nende ja muude tähtsust omavate asjaolude mõju Kolmanda isiku pakkumuse
maksumusele ja selle põhjendatusele saabki Hankija kontrollida ja hinnata RHS §-i 115 kohase
kontrolli läbiviimisel.
9.4. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda
isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses, mistõttu oleks Hankija pidanud kohaldama
Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks RHS §-is 115 sätestatud
kontrollimehhanismi. Kontrollikohustuse täitmata jätmise tõttu on Hankija otsus Kolmanda
isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks.
10. Vaidlustusmenetluse kulud
Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel osaliselt, kuuluvad
vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 2 ja 8.
10.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks
summas 962,50 eurot käibemaksuta 8,75 tunni õigusabi osutamise eest.
Vaatamata asjaolule, et vaidlustus rahuldatakse osaliselt (pakkumuse edukaks tunnistamise
otsuse osas), on nimetatud nõude proportsioon vaidlustuskomisjoni hinnangul 100% kogu
vaidlustuse mahust (põhjendused on esitatud üksnes selle kohta, miks Vaidlustaja arvates pidi
Hankijal tekkima kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja
miks Vaidlustaja arvab, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal).
Vaidlustuskomisjon leiab, et asi iseenesest ei olnud keerukas ja materjalide maht oli väike.
Samuti pidi Vaidlustaja hiljemalt Hankija vastusest vaidlustusele mõistma, et Hankija ei ole
Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas RHS §-s 115 sätestatud kontrollikohustust läbi
viinud, mistõttu edasine vaidlustuse mahu paisutamine põhjendustega, miks Vaidlustaja arvates
on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus põhjendamatult madal ja tuleks tagasi lükata, oli
ebavajalik. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja vajalikud ja põhjendatud kulud
õigusabile on 660 eurot käibemaksuta (6 tundi tunnihinnaga 110 eurot). Nimetatud summa tuleb
Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista, samuti riigilõiv summas 640 eurot.
10.2. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Angelika Timusk
11 (11)