dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Otsus

Rahandusministeerium · 31. jaanuar 2023
Viit
12.2-10/23-6/56-1
Registreeritud
31. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
studio Argus OÜ, Välisministeerium, Gruuv Arhitektid OÜ
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-6
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎studio Argus OÜ vs Väliministeerium.asice474 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 6-23/253819 Otsuse kuupäev 31.01.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus studio Argus OÜ vaidlustus Välisministeeriumi riigihankes „Eesti Vabariigi suursaatkonna Pariisis ruumide sisearhitektuuri projekteerimine“ (viitenumber 253819) Gruuv Arhitektid OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, studio Argus OÜ, esindaja Tuulikki Laesson Hankija, Välisministeerium, esindaja Vivian Saarpere Kolmas isik, Gruuv Arhitektid OÜ, esindaja Liina Kink Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 2 alusel 1. Rahuldada vaidlustus osaliselt ja tunnistada kehtetuks Välisministeeriumi 27.12.2022 otsus Gruuv Arhitektid OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 2. Mõista Välisministeeriumilt studio Argus OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud 660 eurot käibemaksuta ja tasutud riigilõiv 640 eurot. 3. Jätta Hankija ja Kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Riigihangete registrist (edaspidi ka RHR) nähtuvalt viib Välisministeerium (edaspidi ka Hankija) läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena riigihanget „Eesti Vabariigi suursaatkonna Pariisis ruumide sisearhitektuuri projekteerimine“ (viitenumber 253819) (edaspidi Riigihange). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati 5 pakkumust. 2. Hankija 27.12.2022 otsustega tunnistati vastavaks kõik pakkumused ning edukaks Gruuv Arhitektid OÜ pakkumus. Otsused tehti pakkujatele teatavaks riigihangete registri kaudu 02.01.2023. 3. 06.01.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) studio Argus OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Gruuv Arhitektid OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 13.01.2023 kirjaga nr 12.2-10/6 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 18.01.2023 ja neile vastamiseks 23.01.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas oma seisukohad ja menetluskulude taotluse Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija ning Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. studio Argus OÜ põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankija on ebaõigesti tunnistanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks, kuna tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega 5.1.1. Puuduvad tõendid, et Hankija oleks RHS § 115 lg-d 1 järginud. Kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata. 5.1.2. Hankijal pidi tekkima kahtlus, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus (16 360 eurot) on 45,15% madalam kui maksumuselt teisel kohal olev pakkumus (29 825 eurot) ning 66,4% madalam kui kõigi ülejäänud nelja pakkuja pakkumuste keskmine maksumus (48 706,25 eurot). Ainuüksi sedavõrd suur vahe ülejäänud pakkumuste maksumustega oleks pidanud Hankijal tekitama kahtluse. Kahtlemata erineb Kolmanda isiku pakkumuse hind äärmiselt suures ulatuses sellise töö tavapärasest turuhinnast. 5.1.3. Vaidlustajal ei ole võimalik detailselt teada, kuidas Kolmanda isiku pakkumuse hind moodustus ja kujunes, kuid sõltumata sellest ei ole kahtlust, et tegemist on nn alapakkumusega. 5.1.3.1. Riigihanke esemeks on lisaks projekteerimistööle ka autorijärelevalve kestusega 3 kuud. Sellest tulenevalt peab pakkumus hõlmama ka lähetusi. Pakkumuse esitamise vormi kohaselt oli Hankija poolt nõutud vähemalt 5 lähetust, millest igaüks kestab minimaalselt 2 päeva. Seega peab pakkumus hõlmama ka 5 korra transporti, sh lennupileteid, kohapealset transporti ja lähetuskulusid, sh ööbimiskulusid Pariisis. 5.1.3.2. Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) p-i 10 järgi kuulub töömahtu ka mõõdistustööde teostamine (olemasolevate jooniste kontrollimine). Arvestades asjaolu, et tegemist on 5-korruselise hoonega, mille kogupindala on ca 936,7m2, siis peab kindla osa pakkumuse maksumusest moodustama geodeedi tegevus. 5.1.3.3. Projekteerimistööde maht koosneb nii sisearhitektuuri eskiisprojekti kui ka tööprojekti koostamisest. Nõutud tööde maht on suur ja detailne, mistõttu töid ei ole võimalik teostada tähtaegselt üksnes ühe spetsialisti poolt. Hankija eesmärgi saavutamiseks on lisaks geodeedile vaja kaasata veel täiendavaid spetsialiste, 2 (11) sh akustik, elektriinsener, mööblikonstruktor. TK p 4.15 näeb ette ka cateringi spetsialist kaasamise. Seega on faktiliselt võimatu teostada pakutud töid maksumusega, mida on pakkunud Kolmas isik eeldusel, et tööde teostamiseks kaasatakse kõik vajalikud spetsialistid ning et töid teostatavatele isikutele makstakse töö eest vastavat tasu ning töötasu pealt on tasutud ka riiklikud maksud. 5.1.3.4. Kolmanda isiku pakkumus ei hõlma kulusid, mis seonduvad igapäevaselt nõutud taseme ja professionaalsusega arhitektide tööga. Hankelepingu p-i 1.3 kohaselt peab töövõtja esitama tellijale tsiviilvastutuskindlustuse lepingu, millega kaasnevad töövõtjale kindlad kulud. Samuti hõlmab pakkumus nii töövahendeid (arvutid) kui ka litsentsitasusid seoses töös kasutatavate arvutiprogrammidega. 5.2. Hankija on ebaõigesti tunnistanud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks Juhul, kui Hankija oleks Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükanud kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse, ei oleks ta saanud Kolmanda isiku pakkumus edukaks tunnistada. 5.3. Vaidlustaja täiendavad seisukohad 5.3.1. Hankija väited seoses Riigihanke eseme ja mahuga on vastuolus riigihanke alusdokumentidega 5.3.1.1. Hankija hinnangul on Riigihanke esemeks olevate tööde näol tegemist peaasjalikult sisearhitektuuri (siseviimistluse) tööde ehk nn sanitaarremondi kavandamisega. Hankija vastavad väited ja seisukohad on vastuolus riigihanke alusdokumentidega, sh TK-ga. Sanitaarremondina ei saa käsitleda olukorda, kus soovitakse oluliselt muuta kuuekorruselise maja (sh keldrikorruse) ruumiplaneeringut, sh nähakse ette võimalus lisanduvatest uutest konstruktsioonidest; soovitakse teostada ehitustöid tehnosüsteemidega seonduvalt (ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide, vee- ja kanalisatsiooniühenduste ning tugevvooluga seoses); soovitakse kavandada esinduslikumaks hoone terrass ning nähakse ette võimalus täiendavate avatäidete lisandumiseks. 5.3.1.2. Riigihanke esemeks oli kogu hoone sisearhitektuuri eskiisprojekti ja tööprojekti teostamine. Tööprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab üheselt määrata ehitustööde hinda ning ilma täiendavate projekteerimistöödeta viia läbi ehitustöid. Pakkujatel tuleb töö teostamisel täita nii TK-s esitatud nõudeid kui ka valdkonnastandardis toodud nõudeid. 5.3.1.3. Juhul, kui puuduks vajadus erialaspetsialistide ja/või eriosade ekspertide kaasamiseks, siis puuduks tähendus ja mõte TK p 10.1 tabelis toodud nõudel, et tööde osaks on ka projekteerimistööde juhtimine ning projekteerimisosade vaheliste vastuolude kontrollimine ja nende kõrvaldamine, samuti TK p-s 11 toodu, et peaprojekteerija juhtimisel viiakse läbi eri projektiosade projekteerijate osalemisel projektide ristkontrolli tegemise koosolekuid. 5.3.1.4. TK p-s 10.1 esitatud tabeli rea nr 1.1 kohaselt kuulub töövõtja mahtu olemasolevate digitaalsete alusjooniste kontroll ja täiendamine projekteerimistööde tegemiseks. Riigihanke alusdokumentidest ei tulene tingimust, et Hankija esitatud mõõtude kontrollimine ei ole vajalik, kui pakkuja ei ole konkreetsesse ruumi ette näinud erimööblit. TK-st tuleneb, et igal juhul peab pakkuja kontrollima üle olemasolevad digitaalsed alusjoonised ning neid täiendama. Seega geodeedi kaasamine on vajalik. Sama kehtib ka akustiku puhul. Olgugi, et Hankija väitel ei ole ta akustiku kaasamist eeldanud, võib projekteerimistööga kavandatavatest lahendustest tulenevalt olla akustiku kaasamine vajalik (olukorras, kus toimuks avatäidete vahetamine, tuleks mõõta ka helipidavust ). TK alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et tööde käigus avatäidete muutmist ega vahetamist ei 3 (11) toimu. 5.3.1.5. Hankija on leidnud, et valgustite valikul saab valgusarvutused määrata ka valgustite edasimüüja/tootja konkreetse toote tehniliste andmete alusel. Hankija on jätnud arvestamata, et riigihanke esemeks olevas ehitusprojektis ei ole võimalik näha ette konkreetse toote kasutamist, vaid võimaldada tuleb ka samaväärse toote kasutamist, mis omakorda eeldab, et projekteeritud lahenduse pinnalt oleks teada valgustuse tehnilised andmed, sh valgustugevused. 5.3.1.6. TK p-s 4.15 on Hankija ühemõtteliselt toonud välja, et köögitehnika valik ja köögi parim võimalik asukoht peab olema kavandatud koostöös catering spetsialistiga. Riigihanke alusdokumentidest ei tulene Hankija väidetavat eeldust, et catering spetsialistilt oleks oodatud üksnes hinnangut ruumi kasutamise otstarbekusele ja mugavusele. 5.3.2. Kuna Hankijaga sarnasel seisukohal, et kavandatavate tööde maht on väike ja tegemist on üksnes sanitaarremondiga, on ka Kolmas isik, siis ei ole Vaidlustaja hinnangul välistatud, et Kolmandal isikul võis olla tööde objektiga seonduvalt rohkem informatsiooni kui teistel pakkujatel (vastuolu RHS § 3 p-ga 2). 5.3.3. Hankijal pidi tekkima kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuse näol on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega 5.3.3.1. Hankija poolt välja toodud üldistatud kalkulatsioon pakkumuse võimaliku maksumuse kujunemisest on meelevaldne ning ei ole kooskõlas turusituatsiooniga. Hankija on lennupiletite hindamisel jätnud arvestamata, et lähetuste vajaduse täpne aeg ei pruugi selguda sedavõrd vara, et lennupiletid Pariisi ja tagasi oleks võimalik soetada vaid 200 euroga, kusjuures lennupiletite maksumus peab sisaldama ka pagasit. Sama kehtib ka ööbimiste maksumusega. 5.3.3.2. Ebaõige on Hankija lähtekoht, et Riigihanke esemeks olevaid töid on võimalik teostada ehitusarhitektiga, kelle brutotöötasu on 1689 eurot kuus. Lisaks on ebaõige eeldus, et töid teostaks üks isik. Tööde üheks osaks on projekteerimistööde juhtimine ning peaprojekteerijat on eristatud iga projektiosa projekteerijast. 5.3.3.3. Lisaks on Hankija asunud Kolmanda isiku pakkumuse mittepidamist alapakkumuseks põhjendama Kolmanda isiku pakkumusele omistatud väärtuspunktidega sisearhitektuuri lahenduse kontseptsiooni osas. See ei saanud olla aluseks Kolmanda isiku pakkumuse kui võimaliku alapakkumuse hindamisel. 6. Välisministeerium vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Riigihanke alusdokumentides oli fikseeritud tellija eesmärk, milleks oli optimaalsete kuludega renoveerida olemasolev saatkond ning kaasajastada ruumide sisustust ja vajadusel parendada ruumiplaneeringut. Peaasjalikult on tegemist sisearhitektuuri (siseviimistluse) tööde ehk nn sanitarremondi kavandamisega, mida on täpsustatud ka RHR-s teabevahetuse raames ja selgitatud Riigihankele eelnenud kohtumisel pakkujatega. Muuhulgas räägiti kohtumisel ka seda, et pakkuja arvestab mööbli vahetamisel olemasoleva sisustuse taaskasutamisega. Sisearhitekt projekteerib nii eskiisi kui põhiprojekti, insenerosade projekteerijad leitakse projekteerimis-ehitushankega. 6.2. Sisearhitektuuri projekti koostamiseks annab Hankija .dwg alusplaanid. Alusplaanil toodud mõõtusid täpsustab pakkuja kohapeal. Riigihankega ei ole eeldatud ega nõutud kogu hoone digitaliseerimist, mis eeldaks geodeedi kaasamist. Hankija planeeris tööde mahtu selliselt, et pakkujal endal on võimalik teha vajalikud mõõdistused. Hankija esitatud mõõtude kontrollimine ei ole vajalik, kui pakkuja ei ole konkreetsesse ruumi ette näinud nt erimööblit ja 4 (11) piirdub ainult ruumi seinavärvi muutmisega. 6.3. Sisearhitektuuri projekteerimisel, sh akustika ja valgustuse projekteerimisel, saab luua hea akustika materjalide teadaolevatest omadustest lähtuvalt (peegeldus ja kõvadus, mis määravad heli neeldumist jms). Akustiku kaasamist ei ole Hankija eeldanud. Hankija ei ole ette näinud ega nõudnud avatäidete (sh akende ja siseuste) vahetamist ja ükski pakkuja ei ole oma kavandis oluliselt muutnud ka olemasolevat ruumilahendust, mis nõuaks helipidavuse mõõtmist. 6.4. Hankija on TK-s märkinud, et pakkuja esitab projektiga muudetavate ja/või asendatavate pistikute, lülitite, valgustite jm tüübid ja asukohad. Valgustite valikul saab valgusarvutused määrata ka valgustite edasimüüja/tootja konkreetse toote tehniliste andmete alusel. Seega ei ole pakkujal vajadust valgusarvutuste tegemiseks kaasata elektriinseneri. Millised valgustid täpselt on vaja välja vahetada, selgub projekteerimise käigus vajaduspõhiselt. Esindusruumide lühtreid välja ei vahetata. 6.5. Arusaamatuks jääb mööblikonstruktori kaasamise vajadus. Lahtise mööbli valikul mööblikonstruktorit ei kasutata. Sisse ehitatava mööbli osas (köök, garderoobid) teeb tootmisjoonised Hankija ehitustööde hanke raames erimööblit valmistav ettevõte sisearhitekti jooniste alusel. 6.6. Cateringi spetsialisti kaasamine on kavandatud tööde mahtu. Selleks saab kaasata nii pakkuja kui Hankija koostööpartnerit. Köögi planeerimisega seotud tööde osakaal on väike. Hankija ei eeldanud sisse ehitatava köögi kujundusega seotud konsultatsiooni, vaid toitlustusteenuse osutaja hinnangut ruumi kasutamise otstarbekusele ja mugavusele. 6.7. Hankijal on kohustus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimiseks olukorras, kus hankija teadis või tal oli kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Teistest oluliselt madalam maksumus ei tähenda alati põhjendamatult madalat maksumust ja selle tagasilükkamise vajadust. 6.7.1. Hankija on Riigihanke korraldamisel arvestanud, et tööde maksimaalne maksumus ei ületa RHR-is määratud hankelepingu eeldatavat maksumust, mida Hankija peab Riigihankega tellitavate tööde eeldatavaks turuhinnaks. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus jääb alla nimetatud piirmäära, mistõttu Hankijal ei tekkinud kahtlust, et pakkuja kulud ületaksid pakkuja saadavat tulu. Võimalik ristsubsideerimine ei ole keelatud. 6.7.2. Riigihanke raames on pakkumuse esitamise ettepanek tehtud professionaalidele, kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus võimaldavad hinnata vastavalt lähteülesandele tööde mahtu ja selle alusel seda hinnastada. Pakkumust ei tule lugeda põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks üksnes põhjusel, et see erineb märgatavalt teistest pakkumustest. Edukas pakkuja on kõige paremini aru saanud TK-s toodud vajadustest ja selle alusel otstarbekalt ja mõistlikult hinnastanud ka tööde maksumuse. Hankija on hinnanud eduka pakkuja maksumuse realistlikuks. 6.7.3. Vaidlustaja põhjendab Kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust eelkõige erialaspetsialistide palkamise vajadusega, mis aga ei vasta TK-le. Vaidlustaja seisukoht, et pakkumuse maksumuses ei ole arvestatud kasutavate seadmete ja litsentside kulusid, on asjakohatu. 6.7.4. Kolmas isik on kalkuleerinud oma kulusid realistlikult. Nt järgmine kalkulatsioon: Tallinn-Pariisi edasi-tagasi lennupiletid on ca 200 eurot. Mõistliku hinnaga hotellis ööbimine välisesinduse lähistel maksab alla 100 euro ööpäev. Hankija piirmääradest lähtuvalt oleks päevaraha 50 eurot. Seega 5 lähetuse kogumaksumus võib olla ca 2000 eurot. Samas tuleb 5 (11) arvestada, et lähetuste arv selgub lepingu täitmise käigus, mis võib olla ka väiksem kui viis ja majutust on võimalik leida ka odavamate valikutega. 6.7.5. Eelduslik lepingu kestvus on 6 kuud. Statistika Ameti avaldatud andmete kohaselt on ehitusarhitekti, mille alla kuulub ka sisearhitekt, 2022 III kvartali keskmine bruto töötasu 1689 eurot kuus, ehk kuue kuu palgakulu ilma tööandja maksudeta oleks kokku 10 134 eurot. Pakkumuse maksumuse eelarvestamisel ei ole kohustust järelevalve perioodil aluseks võtta kalendrikuu palka täies ulatuses, seda enam, et järelevalve periood võib tegelikult osutuda kolmest kuust ka lühemaks. Sama põhimõte laieneb ka projekteerimise tähtajale ja sõltub suuresti pakkuja professionaalsusest. Täiesti realistlik on, et pakkuja suudab projekti koostada lühema ajaga. Millise marginaaliga, ja kas üldse, pakkuja oma pakkumuse hinnastab ja võimalikud ristsubsideerimised teiste projektide arvelt, on pakkuja otsustusõigus. 6.7.6. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus vastab Riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tööde sisule ja mahule ning on kooskõlas Hankija eesmärgiga. Riigihanke alusdokumentides ei ole regulatsiooni põhjendamatult madala pakkumuse defineerimiseks. Kolmanda isiku pakkumuses märgitud hinnaga on projekti koostamine realistlik, mistõttu Hankijal ei tekkinud kahtlust, et hind on põhjendamatult madal, 6.7.7. Eeldus, et pakutud hinnaga ei saa arhitektidelt kvaliteetset tulemust, ei ole asjakohane. Kolmanda isiku pakkumusele antud kvaliteedi väärtuspunktid said väärtuspunktide järjestuses teise koha. 6.8. Hankija täiendavad selgitused 6.8.1. Sõltuvalt ideekavandist (kuidas sisearhitekt kujundab konkreetse lahenduse), kujuneb ka projekteerimise maksumus, mh erialaspetsialistide kaasamise vajadus ja nende töö maht, mis määrab ka projekti kulud. Vaidlustaja soovib näidata suuremat tööde skoopi, sh nõuet eriosade projekteerimiseks, kui on olnud Hankija eesmärk. 6.8.2. Hankija ei ole soovinud „üksnes sanitaarremonti“ vaid „peaasjalikult sanitaarremonti“, ehk Hankija eesmärk on teha ümberkorraldusi vajaduspõhiselt vastavalt TK-le. Hankija eeldus on olnud optimaalsete lahenduste pakkumine, mitte hoone ümberprojekteerimine täies ulatuses: - juuni lõpus toimunud kohtumisel selgitati kõigile väljavalitud ettevõtjatele, et hoones on ruume, mida projektiga ei muudeta. Saunakompleksi uuendamine ei tähenda uue sauna ehitamist ja seda tuleb tõlgendada Hankija eesmärkidest lähtuvalt ehk ruumidele värske ilme andmisena (uuenduskuur). Vaidlustaja on ka oma ideekavandil oleval skeemil välja toonud ainult sauna osa ümberkujundamise, keldrikorruse kõrvalruume muutmata; - köögi ümberpaigutus, mis võib kaasa tuua vajaduse muuta eriosasid, moodustab kogu projektist väikese osa (ühe ruumi projekteerimine viiekorruselisest hoonest). Tehnosüsteemide projekteerimistööd ei kuulu hanke mahtu, lähteülesandes ei ole nõutud vee- ja kanalisatsiooniühenduste projekteerimist, vaid ventilatsiooniplafoonide (ruumis nähtavate eriosade detailide) asukoha ja tüübi märkimist, sama sanitaartehniliste tarvikute osas (lähteülesande p-d 6, 7, 8); - Hankija on eeldanud olemasolevate avatäidete säilimist (lähteülesande p 4.10). Juhul, kui nende lisandumine on ideekavandiga ette nähtud, peavad need järgima olemasolevate iseloomu. Juhul, kui avatäiteid ei muudeta, ei ole vaja neid ka eraldi lahendada; - seinakonstruktsioonide lahendamist ei ole vaja teha, kui uusi seinu ideekavandiga ei ole ette nähtud (lähteülesande p 5); - projekti osade vastuolude kontrollimise vajadus hõlmab vaid neid osasid, mida projekti käigus muudetakse, ning on osa autorijärelevalvest; - Vaidlustaja viitab läbivalt kogu hoone sisearhitektuuri eskiisprojekti ja tööprojekti teostamisele, lähteülesande p 2.2 täpsustab aga Hankija soovitud töid; 6 (11) - ruumiplaneeringu muudatustele viidatakse Riigihanke alusdokumentides vaid vajadusel. Garderoobi ja terrassi planeerimise töömaht ei ole märkimisväärne ega ressursimahukas. Vaidlustaja ise on kavandanud nt terrassi värskendamise kiviplaatide ja taimekastidega ja garderoobi rajamise trepialuse kinniehitamisega; - eriosade projekteerimist ei ole nõutud ja vajadusel lahendatakse need ehitusprojektiga. Sisearhitektuuri projekteerimise käigus spetsifitseeritakse vaid sisekujunduse jaoks vajalikud ja asjasse puutuvad detailid; - projekteerimisega seotud tööde maht sõltub suuresti konkreetsest sisearhitektuuri lahendusest (ideekavandist) ja sellest tulenevate jooniste vajadusest ja mahust, nt kas ruumide asukohad muutuvad või mitte, kas planeeringu muutmine toob kaasa täiendavaid tegevusi, kas projekt sisaldab erimööblit või mitte jne; - Vaidlustaja on kavandanud palju erimööblit ja muid erilahendusi (tahveldused, seinapaneelid), mis on aja- ja ressursimahukad ning vajavad detailset projekteerimist tööprojekti mahus. Seetõttu on ka Vaidlustaja töömaht suurem ja pakkumuse maksumus oluliselt kõrgem; - Hankija on nõudnud olemasolevate digitaalsete alusjooniste kontrolli ja täiendamist projekteerimistööde tegemiseks. Mil moel pakkuja seda teeb, on tema enda otsustada ja sõltub tema lahendusest. Geodeedi kaasamise kohustust ei ole nõutud, digitaalsete alusjooniste kontrolli saab teha töövõtja ka ise. Lähteülesandes ei välistata pakkuja enda poolt mõõtmiste tegemist; - Hankija on nõudnud ruumides head sisekliimat ja akustikat. Akustikaga seotud lahendused sõltuvad muuhulgas nii pakutud lahendusest kui sisustusest. Kas pakkuja kaasab selleks eraldi akustika spetsialisti, ostes seda teenust sisse, oleneb pakkuja ideekavandiga ettenähtud muudatuste mahust ja pakkuja ettevõtte sisestest kompetentsidest; - cateringi spetsialist ei osale köögi projekteerimisel. Koostöö cateringi spetsialistiga hõlmab köögitehnika valikut ning köögiruumile parima võimaliku asukoha leidmist, mis ongi hinnangu andmine köögi kasutamise otstarbekusele ja mugavusele. 6.8.3. Kõikide erialaspetsialistide kaasamise vajadus ja ulatus sõltub konkreetsest lahendusest ja oleneb mh pakkuja oskusteabest ja kogemusest. Lähteülesandes viidatakse eriosade projekti koostamisele projekteerimise-ehituse töövõtuga ehitaja poolt. Mida rohkem pakkuja oma projektiga olemasolevat olukorda muudab, seda rohkem eriosade projekteerimise maht suureneb. 6.8.4. Pakkuja kirjeldab tööprojektis valitud tooted tavapäraselt koos näidistootega. Samaväärsete toodete pakkumine toimub eraldi sisustuse soetamise või ehituse hankes tööprojekti näidistoodete kirjelduse alusel. Samaväärne toode peab hilisema hanke raames vastama tööprojektis toodud toote tehnilistele ja visuaalsetele omadustele. Oluline ei ole, kas toote valikul teeb valgusarvutused tootja, edasimüüja või eraldi tellitud spetsialist. 6.8.5. Kolmanda isiku ideekavandis on ette nähtud oluliselt vähem erilahendusi kui Vaidlustajal, sellest tingituna on projekteerimise maht väiksem. Hankija nõuab kõigilt projekteerijatelt õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuete täitmist. Ei ole alust kahelda, et Kolmas isik seda ei tee. Arhitektuuri valdkonna projekteerimisega seotud hangete puhul võivadki pakkumused olla erinevate maksumustega, sest sõltuvad pakutud lahendusest. 6.8.6. Vaidlustaja arvestatud lähetuse päevaraha 500 eurot on väga kõrge ja toob kaasa erisoodustusmaksud. 2 päevasel lähetusel ei ole tingimata vajalik ära antava pagasi kaasavõtmine, lennupileti mõistliku hinnaga saamiseks võib reisida tavaklassis ilma pagasita. Vastuses vaidlustusele viitas Hankija Statistikaameti ametlikele palgaandmetele. Kui palju üks või teine pakkuja konkreetsesse projekti isikuid kaasab ja millised on nende kulud, võibki olla erinev. 7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Gruuv Arhitektid OÜ vaidleb 7 (11) vaidlustusele vastu. 7.1. Planeeritavate töödena on nõutud: - ruumiprogrammi parendamine ning muutmine lähtuvalt tellija lähteülesandest ja vajadustes; - saatkonna sisustustekstiilide, siseviimistluse ja lahtise mööbli osaline uuendamine ning vajadusel plaanilahenduse optimeerimine; - saatkonna 2. korruse terrassi ja selle mööbli uuendamine; - olemasoleva cateringi köögi ümberpaigutamine. Riigihanke eesmärgiks ei ole kogu hoone täismahus ringiprojekteerimine, vaid nö sanitaarremont võimalikult optimaalsete kulutustega. Kogu hoone mudeldamist pole nõutud, st 3D vaated tehakse vajadusel lahenduste selgitamiseks ainult kontrollimist vajavatest kohtadest või erimööblist. 7.2. Kolmanda isiku pakkumus sisaldab lähetusi ja autorijärelevalvet nõutud mahus ning mõõdistustööde teostamist ja olemasolevate .dwg jooniste kontrollimist olulistes projekteerimistöödega seotud kohtades Kolmanda isiku enda poolt. Geodeedi kaasamise vajadust ei ole. Alusjoonised on Hankija sõnul koostatud viimase remondi käigus ja Kolmas isik eeldab, et need vastavad olemasolevale olukorrale. 7.3. Tööde maht ei ole nii suur, et oleks vaja kaasata eraldi tasustatavaid spetsialiste. Alusjooniste kontrollmõõdistamise teostab Kolmas isik ise. Valgusarvutused teeb vajadusel valgustite tarnija või kui tekib vajadus koostada uus elektriprojekt, siis tellib selle ehitaja. Akustikaga seotud probleemid selguvad kohapeal ning Kolmas isik lahendab need tuginedes oma erialastele teadmistele. Lepingulist eksperti pole mõtet kaasata, kui pole tuvastatud probleemi. Tuleohutuse osas konsulteerib Kolmas isik tuleohutusspetsialistiga. Kolmas isik eeldab, et praegusel hetkel vastab tuleohutus nõuetele. 7.4. Erimööbli joonised koostatakse vastavalt põhiprojekti staadiumile ning tootejoonised teeb mööbli valmistaja, kooskõlastades need sisearhitekti ja tellijaga. Köögi funktsionaalsuse ja -tehnika osas konsulteeritakse cateringi spetsialistiga, et saavutada optimaalne lahendus. 7.4. Tsiviilvastutuskindlustuse sõlmib Kolmas isik objekti põhiselt, kuna see objekt ei asu Eestis. Töövõtja jooksvad kulud on arvestatud tunnihinna sisse, jagunedes erinevate projektide vahel. Antud sisearhitektuurne projekt koostatakse kahe arhitekti poolt. Üks neist ei ole kogu eeldataval tööperioodil projekteerimistöödes kaasatud, vaid osaleb projekti koostamisel konsultandi ja vastutava isikuna ning osaleb koosolekutel ja autorijärelevalves. 7.5. Kolmas isik on veendunud, et pakutud maksumusega on võimalik Hankija eesmärke täita. Pakkumust koostades polnud Kolmanda isiku ainus eesmärk kasumit teenida, vaid kasutada võimalust teha huvipakkuvat tööd. 7.6. Kolmanda isiku täiendavad selgitused 7.6.1. Kolmas isik ei omanud pakkumust tehes rohkem informatsiooni kui teised pakkujad. 7.6.2. Kolmas isik sai aru, et kõikides ruumides olulisi ehituslikke muudatusi ei planeerita: piirdutakse seinte värvimise või põrandakatte vahetamisega, avatäiteid säilivad ning vahetatakse välja lahtine mööbel ja kardinad. Fuajee ja köögi osas on plaanis muuta planeeringut ja sellega seonduvad ka põhjalikud ümberehitustööd, sh seinte ehitus, avatäited, ventilatsioon, elekter, valgustus jne, kuid ümberehituse maht ei ole suur. 4. ja 5. korruse korter on praegugi kasutusel büroona ning suuremateks ehitustöödeks pole vajadust. Kõik plaanitavad tööd on pakkumuse ideekaardil ja seletuskirjas kirjeldatud ja Hankijale pakutud lahendus sobis. 8 (11) 7.5.3. Konstruktsioonide, elektripaigaldiste ning veevarustuse- ja kanalisatsiooni osa maht selgub pärast sisearhitektuurse projekti valmimist ning nende projektide maksumus peaks TK järgi sisalduma ehituse pakkumuses. Eriosade projektid kontrollitakse järelevalve mahus. Geodeedi kaasamist olemasolevate digitaalsete aluste kontrollimiseks ja täiendamiseks ei ole nõutud. Projektis määratakse konkreetsed tooted (nt valgustid). Kui tekib vajadus toodet asendada, siis parameetrid on projektis ette antud ja pakkuja saab vajadusel teha arvutuse ka asendustoote kohta. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasus 8.1. RHS § 72 lg 5 kohaselt kui hankija teeb läbirääkimiste pidamise ettepanekus ka ettepaneku esitada pakkumus, avab ta kõik tähtajaks esitatud pakkumused ja kontrollib nende vastavust riigihanke alusdokumentide tingimustele. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Vaidlustaja ei ole Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust vaidlustanud põhjusel, et Kolmanda isiku pakkumus riigihanke alusdokumentides, nt TK-s, esitatud tingimusele ei vastaks. Viited TK-le on vaidlustuses esitatud üksnes eesmärgiga esitada põhjendusi tööde kohta, mille maksumus peaks Vaidlustaja väitel pakkumuse maksumuses sisalduma, aga mida Vaidlustaja arvates Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda. 8.2. Vaidlustuse kohaselt oleks Hankija pidanud Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama RHS § 115 lg 8 alusel, kuna see on põhjendamatult madala maksumusega. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist sellel põhjendusel nõuda ei saa. RHS § 115 lg 8 sisaldab iseseisvat pakkumuse tagasilükkamise alust, st pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal ka juhul, kui pakkumus vastab riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija tegevusetus RHS §-i 115 kohaldamata jätmisel on hankemenetlustes piiratud ulatuses vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on pakkujatele selge, et Hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on Vaidlustaja arvates põhjendamatult madal, ja soovib sõlmida hankelepingu (vt ka Euroopa Üldkohtu 11.05.2010 otsuse p 71 kohtuasjas T-121/08). 8.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et vaidlustuses puuduvad põhjendused, mis seaksid kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse, mistõttu Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1 ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. 9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus 9.1. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---]. Pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima põhjendatud kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-1825/50, p 14 ja 3-20-924, p 18). Alles seejärel tuleb hankijal anda pakkujale võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes [---]. 9.2. Pooled ei vaidle, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimisel RHS § 115 kohaldub. Samuti puudub vaidlus, et Hankija ei ole käesoleval juhul leidnud, et 9 (11) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal ega ole alustanud RHS §-i 115 kohast kontrollimenetlust pakkumuse maksumuse põhjendatuse väljaselgitamiseks. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleva vaidluse keskmes ei ole mitte küsimus, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja kas see pakkumus tuleks seetõttu tagasi lükata, vaid kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on prima facie alapakkumuse kahtlust tekitav ja kas Hankija pidanuks Kolmanda isiku pakkumust selles valguses kontrollima. Sellise vaidluse tõendamiseseme hulka ei kuulu mh küsimus sellest, kas ja millises mahus kuuluvad mingisugused tööd Riigihanke mahtu. See asjaolu võib olla tarvis välja selgitada RHS § 115 lg 8 kohaldamist puudutavas vaidluses selle üle, kas hankija jõudis alapakkumuse kontrollimenetluse tulemusena õige lõppjärelduseni. RHS § 115 lg 1 kohaldamist puudutavas vaidluses – nagu praegune – kuuluvad tõendamiseseme hulka asjaolud, mis peaksid või siis vastupidi ei peaks nende esmasel vaatlusel tekitama hankijal alapakkumuse kahtluse. Hankija on teinud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vastuvõtmisel kaalutlusvea, kui tal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses, kuid ta jättis selle põhjendatuse välja selgitamata. 9.3. RHS ei sätesta, millal peab hankija teenuste hankelepingu korral kahtlustama, et pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal. 9.3.1. Euroopa Kohus on otsuses T-392/15 (p 88) asunud seisukohale, et esimeses etapis peab hankija vaid kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala maksumusega. See on nii eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind. Kui esitatud pakkumused ei sisalda mõnda sellist näitajat ning ei tundu seega olevat põhjendamatult madala maksumusega, võib hankija jätkata pakkumuste hindamist ja eduka pakkuja väljaselgitamise menetlust. Seega on viidatud otsuses selgitatud, et hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal siis, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või kui on tavapärane turuhind. 9.3.2. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus – 16 360 eurot - on 45,1% madalam kui järjekorras maksumuselt järgmise, OÜ Ace of Space pakkumuse maksumus (29 825 eurot), 73% madalam kui Vaidlustaja pakkumuse maksumus (61 500 eurot), 48,9% madalam kui Hankija poolt määratud ja RHR-ist nähtav Riigihanke eeldatav maksumus (32 000 eurot) ning 61,3% madalam kui kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste (5) maksumuste keskmine (42 237 eurot). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selline hinnaerinevus iseenesest ei ole marginaalne vaid on märkimisväärne. Vaidlustuskomisjonil ei ole alust põhjendatud kahtluseks, et Hankija on Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel eksinud (RHS § 23 lg 3 kohaselt riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel; RHS § 24 lg 3 kohaselt on teenuste hankelepingu eeldatava maksumus määramisel aluseks projekteerimisteenuse hankelepingu alusel teenuse eest makstav tasu, vahendustasu ja muud tasud). Veelgi enam – Hankija on RHR-is märgitud Riigihanke eeldatavat maksumust pidanud ka ise jätkuvalt tellitava teenuse turuhinnaks (Hankija on korraldanud hanke, arvestades, et tehnilises kirjelduses viidatud tööde maksimaalne maksumus ei ületa RHRs määratud lepingu eeldatavat maksumust (eeldatav turuhind)). Seega Hankija pidi mõistma, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus, mis erines Hankija eeldatavast turuhinnast 48,9% ja kõikide teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumustest samuti rohkem kui 60%, on kahtlustäratavalt madal. 9.3.3. Vaidlustusmenetluses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis pidi olema Hankijale küsimatagi ilmselge ja mille tõttu on Kolmanda isiku pakkumuses pakutud hind märkimisväärselt madalam 10 (11) kui Riigihanke eeldatav maksumus või teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste, sh Vaidlustaja pakkumuse, maksumus. Hankija väited, et võimalik on kasutada ristsubsideerimist ja et pakkumuse esitamise ettepanek tehti vaid professionaalidele, kelle pädevus võimaldab hinnata tööde mahtu ja maksumust, samuti see, et Hankijal on varasem positiivne kogemus pakkuja(te)lt teenuse tellimisega ei põhjenda kuidagi seda, et kahtlust selles, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal, tekkima ei pidanudki. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et: - ristsubsideerimise põhimõtteline õigus Riigihankes ei tähenda, et Kolmanda isiku pakutav madal hind oleks antud juhul põhjendatud ristsubsideerimisega (Hankija pole seda kontrollinud ja Kolmas isik pole seda ka väitnud); - pakkumuse esitamise ettepanek tehti nii Kolmandale isikule kui ka Vaidlustajale, st et Hankija pidas professionaalseteks neid mõlemaid ja arusaamatuks jääb, kuidas Kolmanda isiku professionaalsus võrreldes teiste professionaalsete pakkujatega, sh Vaidlustajaga, võimaldas pakkuda tal Riigihankes oluliselt madalamat hinda; - isegi kui Hankijal on Kolmandalt isikult teenuse tellimisel varasem positiivne kogemus, ei põhjenda see iseenesest asjaolu, et Hankijal ei pidanudki tekkima konkreetsel juhul kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Vaidlust ei ole selles, et hinnad kujunevad eelkõige lähtudes turusituatsioonist, teenuse osutaja äriplaanist, kokkulepetest, koostööpartneritest, ristsubsideerimisest ning eesmärkidest kasumi osas, kuid nende ja muude tähtsust omavate asjaolude mõju Kolmanda isiku pakkumuse maksumusele ja selle põhjendatusele saabki Hankija kontrollida ja hinnata RHS §-i 115 kohase kontrolli läbiviimisel. 9.4. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses, mistõttu oleks Hankija pidanud kohaldama Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks RHS §-is 115 sätestatud kontrollimehhanismi. Kontrollikohustuse täitmata jätmise tõttu on Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks. 10. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel osaliselt, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 2 ja 8. 10.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 962,50 eurot käibemaksuta 8,75 tunni õigusabi osutamise eest. Vaatamata asjaolule, et vaidlustus rahuldatakse osaliselt (pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse osas), on nimetatud nõude proportsioon vaidlustuskomisjoni hinnangul 100% kogu vaidlustuse mahust (põhjendused on esitatud üksnes selle kohta, miks Vaidlustaja arvates pidi Hankijal tekkima kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja miks Vaidlustaja arvab, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal). Vaidlustuskomisjon leiab, et asi iseenesest ei olnud keerukas ja materjalide maht oli väike. Samuti pidi Vaidlustaja hiljemalt Hankija vastusest vaidlustusele mõistma, et Hankija ei ole Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas RHS §-s 115 sätestatud kontrollikohustust läbi viinud, mistõttu edasine vaidlustuse mahu paisutamine põhjendustega, miks Vaidlustaja arvates on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus põhjendamatult madal ja tuleks tagasi lükata, oli ebavajalik. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabile on 660 eurot käibemaksuta (6 tundi tunnihinnaga 110 eurot). Nimetatud summa tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista, samuti riigilõiv summas 640 eurot. 10.2. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 11 (11)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel