dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ravila mnt 12 detailplaneering

Rahandusministeerium · 31. jaanuar 2023
Viit
15-3/7168-6
Registreeritud
31. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kose Vallavalitsus, V. V., A. L. U., T. V., M. T., A. K., Õ. R., A. T., M. S., J. N., M. K., M. V., V. V., J. K., A. V., A. A., E. K., M. R., Keskkonnaamet, Hansaviimistluse osaühing , Arhitektuuribüroo Nafta OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-37168-6 31.01.2023 Väljaminev kiri.asice494 KB

Sisu (failidest)

Demis Voss Teie 16.11.2022 nr 7-1.2/1379-2 Kose Vallavalitsus Meie 31.01.2023 nr 15-3/7168-6 [email protected] Kose alevikus asuva Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneering Austatud vallavanem Kose Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 15.11.2022 (Rahandusministeeriumi dokumendiregistris 16.11.2022) kirjaga nr 7-1.2/1379-2 Kose alevikus asuva Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneeringu (Arhitektuuribüroo Nafta OÜ töö nr HV0321, edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel heakskiidu saamiseks. PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei arvestatud. Rahandusministeerium pikendas tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-st 41 kirjale vastamise tähtaega 1. veebruarini 2023. a. Planeeritav maa-ala, suurusega u 1,08 ha, asub Kose alevikus riigitee 11122 Kose sanatooriumi tee (edaspidi Ravila mnt) ja Kose veskijärve vahelisel alal. Detailplaneering hõlmab järgmisi maaüksuseid: Ravila mnt 12 (katastritunnus 33702:003:0233, sihtotstarve 75% ühiskondlike ehitiste maa ja 25% elamumaa, pindala 7909 m²), osaliselt 11122 Ravila maantee (katastritunnus 33702:002:0226, sihtotsatarve transpordimaa), osaliselt Allika tn 8a // Pirita jõgi L3 (katastritunnus 33801:001:1309, sihtotstarbeta maa) ja osaliselt Kalda tänav (katastritunnus 33801:001:0161, sihtotsatarve transpordimaa). Detailplaneeringuga määratakse Ravila mnt 12 katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbeks 100% elamumaa ja ehitusõigus ühe kortermaja ja kolme abihoone püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Detailplaneering on kooskõlas Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsusega nr 284 kehtestatud Kose valla üldplaneeringuga (edaspidi üldplaneering). Planeeritaval alal kehtib Kose Vallavolikogu 22.02.2012 otsusega nr 125 kehtestatud Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneering (edaspidi kehtiv detailplaneering). Üldplaneering näeb ette planeeritavale alale maakasutuse juhtotstarbeks ühiskondliku hoone, kaubandus, teenindus- ja büroohoone ning korter- ja ridaelamu maa-ala. Uute korterelamute kavandamisel on lubatud koormusindeks (krundi pindala suhe korterite arvu) vähemalt 200, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 mis antud juhul võimaldab kavandada planeeringualale kuni 39 korteriga elamu. Üldplaneeringu järgi tuleb 20% planeeritavast alast kavandada avaliku kasutusega ruumiks lastele ja täiskasvanutele – rajada mitmekesine haljastus, sh kõrghaljastus, laste mänguväljak, ette näha autovabad tsoonid ohutuks liikumiseks jalgsi ja jalgrattaga. Selleks on planeeritud planeeringualal kergliiklustee, laste mänguväljak ning jõe ääres olev ala (kokku 2096 m2). Detailplaneeringus käsitletakse ka üldplaneeringus näidatud perspektiivset kergliiklussilda. Menetluskäik Detailplaneeringu koostamine algatati Kose Vallavalitsuse 28.09.2021 korraldusega nr 691 ning 08.06.2022 korraldusega nr 400 suurendati planeeringuala Kose valla üldplaneeringus näidatud planeeritava kergliiklussilla ehk jalgratta- ja jalgtee silla kajastamiseks. Planeeringu algatamisest on teavitatud vallavalitsuse veebilehel, 01.10.2021 ajalehes Harju Elu, 07.10.2021 ajalehes Kose Teataja ja 28.09.2021 Ametlikes Teadaannetes ning kooskõlastajaid ja kaasatavaid teavitati kirja teel 29.09.2021. Planeeringuala muutmisest informeeriti vallavalitsuse veebilehel, 10.06.2022 ajalehes Harju Elu ja 07.07.2022 ajalehes Kose Teataja ning kooskõlastajaid ja kaasatavad kirja teel 09.06.2022. Kose Vallavalitsuse 23.11.2021 korraldusega nr 848 anti ehitusluba Kose alevikus Ravila mnt 12 katastriüksusel asuvate raamatukogu hoone (ehitisregistri kood 116071060) ja abihoone (ehitisregistri kood 120231504) lammutamiseks. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet (12.04.2022 kirjaga nr 7.2-3.1/878-4). Transpordiamet on kooskõlastanud detailplaneeringu märkustega (08.03.2022 kirjaga nr 7.2- 2/3369-2), millega on detailplaneeringus arvestatud ning tehnovõrkude valdajad (OÜ Kose Vesi 14.02.2022, Elektrilevi OÜ 14.02.2022, Telia Eesti AS 18.02.2022) on detailplaneeringu lahendusega nõustunud. Arvamust on avaldanud Maa-amet (16.02.2022 kirjaga nr 6-3/2699- 2 ja 25.02.2022 kirjaga nr 6-3/22/2699-4) ja Keskkonnaamet (10.03.2022 kirjaga nr 6- 2/21/20771-3). Detailplaneering võeti vastu Kose Vallavalitsuse 13.06.2022 korraldusega nr 401. Planeeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.07-17.07.2022, teade avaldati vallavalitsuse veebilehel, 17.06.2022 ajalehes Harju Elu ja 07.07.2022 ajalehes Kose Teataja. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda Kose Vallavalitsuse veebilehel ja paberkandjal vallavalitsuses. Avalikustamistest teavitas kohalik omavalitsus koostöötegijaid, kaasatavaid jt puudutatud isikuid ka kirja teel 14.06.2022. Kose Vallavalitsus kinnitab detailplaneeringu heakskiitmise taotluses Rahandusministeeriumile, et avalikul väljapanekul esitasid planeeringulahenduse kohta arvamusi Keskkonnaamet, V. Viilol ja ühise pöördumise esitanud eraisikud (17 isikut) ning peale avaliku väljapaneku lõppemist M. Rei. Kohalik omavalitsus vastas esitatud arvamuskirjadele ja korraldas 30.08.2022 avaliku väljapaneku tulemuste arutelu, mille tulemusena esitatud arvamuse osas kokkuleppele ei jõutud. Teave detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest avaldati vallavalitsuse veebilehel, 02.09.2022 ajalehes Harju Elu ja 08.09.2022 ajalehes Kose Teataja. Esmakordselt esitas Kose Vallavalitsus detailplaneeringu Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks 07.09.2022 kirjaga nr 7-1.2/1379. Rahandusministeerium palus 20.10.2020 kirjaga nr 15-3/7168-2 detailplaneeringu materjale korrigeerida ja esitada vajalikud menetlusdokumendid heakskiidu menetluse läbiviimiseks. 2 Detailplaneeringu seletuskirja ja jooniseid on korrigeeritud pärast detailplaneeringu vastuvõtmist vastavalt avalikul arutelul tehtud ettepanekutele (sõudepaadiga võimalus planeeritava silla alt läbi pääseda, silla ehitusloa eelnõu menetlusse kaasata Pargi tn 11 ja Kalda tn 2a katastriüksuse omanik) ja Rahandusministeeriumi ettepanekul on välja toodud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ põhimõtted rohevõrgusiku toimimise tagamiseks, näidatud joonisel „Kontaktvöönd“ rohevõrgustiku kulgemine planeeringualal; jooniste hulka on lisatud haljastuse ideekavand; lisatud tekst universaaldisaini kasutamisest ja selle lahendamisest ehitusprojekti koosseisus; algatatud Ravila mnt 12a, 12b ja 12c katastriüksuste detailplaneering on kantud joonisele „Kontaktvöönd“; joonisel „Põhijoonis“ ja joonisel „Tugiplaan“ on täpsustatud selgelt eritatavaid Kose veskijärve ja Pirita jõe ehitus- ja piiranguvööndeid; joonisel „Põhijoonis“ on korrigeeritud viirutusi, sh avaliku kasutusega alade tingmärke; joonise „Põhijoonis“ tabelis on asendatud sõna hoonealune pind mõistega ehitisealune pind. Esitatud täpsustused ei muuda kohaliku omavalitsuse hinnangul detailplaneeringu põhilahendust, mistõttu täiendavat avalikustamist ei korraldatud. Rahandusministeeriumis toimus 19.12.2022 detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamuste ärakuulamine. Ärakuulamisel osalesid Kose Vallavalitsuse esindajad, Anne Sula Keskkonnaametist ning arvamuste esitajad: Madis Kello, Rainer Ojaste, Ando Uusmaa, Valdek Venno, Taavi Viilol ja Mait Rei ning planeerija, arhitekt ja planeeringust huvitatud isik. Ärakuulamise tulemusena arvamuste esitajad enda arvamustest ei loobunud. Arvamuste kohta, mille osas kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isikud kokkuleppele ei jõudnud, annab Rahandusministeerium oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138 lõikele 5. Arvestamata jäänud arvamused 1. Veljo Viilol ja eraisikud: Ando Uusmaa, Leili Uusmaa, Taavi Viilol, Mait Tint, Ard Klink, Õie Reitel, Ago Tint, Mati Sepplaan, Jalmar Neitov, Madis Kello, Madis Venno, Valdek Venno, Janek Kallas, Angelija Venno, Ain Allas, Eerika Keskküla on esitatud pöördumises (edaspidi ühispöördumine) arvamusel, et Kose Vallavalitsusel tuleb detailplaneeringu kehtestamisel arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning jätta detailplaneering vastuvõetud kujul kehtestamata ning teha detailplaneeringusse muudatused lähtuvalt arvamuste esitajate ettepanekutest ja põhjendustest. Kuna arvamused, sh ettepanekud ja põhjendused suures osas kattuvad, käsitlen neid kokkuvõtlikult teemade kaupa. 1.1 V. Viiloli arvamuskirjas ja ühispöördumises märgiti, et Ravila mnt 12 kinnistul on kehtiv detailplaneering, milles määratud ehitusõigus, hoonestusala ja jõe pool küljes märgitud ehitusjoon vastavad kontaktvööndi lähialas väljakujunenud ehitusjoonele, ümbruskonna ajaloolisele kahekorruseliste üksikelamutega aedlinlikule miljööle ja alates 1930-ndatest ning ka 1960-ndatest väljakujunenud olemasoleva arhitektuurilise olukorraga. Valla poolt soovitud eesmärk ehitada kinnistule uus korterelamu tulubaasi suurendamiseks ning detailplaneeringu seletuskirja p-s 3 kajastatud soovitud eesmärgid, sh esindusliku elukeskkonna loomiseks ja 3 väärikate hoonete ehitamiseks, on saavutatavad ka oluliselt väiksema korterelamu ja parkla ehitusega, võrreldes detailplaneeringus kavandatuga. Arvamuse esitajad leidsid, et uue hoonestusala ja ehitusjoone kehtestamine Ravila mnt 12 kinnistul mõjutab oluliselt edaspidi ka kinnistu lähialas asuvate Ravila mnt 12a kuni 12c ning ka Ravila mnt 10a kinnistute hoonestusala ja ehitusjoon nihkub Kose veskijärve kaldale lähemale. Seetõttu on detailplaneeringu mõju laiem kui üksnes Ravila mnt 12 kinnistul. Arvamuse esitajad tegid kohalikule omavalitsusele ettepaneku planeerida hoonestusala Kose veskijärve kaldast oluliselt kaugemale ja järgida kinnistul eelnevalt asunud hoonega sarnast mahtu (kuni kahe korruseni ning vähendada planeeritava hoonestuse ehitisealust pindala) ja ajaloolist ehitusjoont. Arvamuste esitajad palusid tagada, et ei planeeritaks ühe kortermaja hoone asemel sisuliselt kolme eraldiseisvat kortermaja hoonet, mis on omavahel ühendatud üksnes läbi rõdude nagu on planeeritud detailplaneeringus selle põhijoonise ja illustratsioonide järgi. Projekteerimisel tuleks lähtuda tagasihoidlikust arhitektuuri laadist, mis oli iseloomulik ka kinnistul eelnevalt asunud hoone puhul. Lisaks soovisid arvamuste avaldajad vähendada oluliselt planeeritava parkimisplatsi pindala, et säilitada kinnistu looduslikku pinnast. Samuti sooviti, et vertikaalplaneerimisel ei lubataks joonise kõrgusmärgist erinemist kõrgemale kui 1,0 m. Seda, tulenevalt kinnistu ja Kose Veskijärve kalda ja selle vastaskalda reljeefi iseloomust. Kose Vallavalitsus selgitas, et planeeringuga ei ole määratud kohustuslikku ehitusjoont, sest piirkonnas ei ole ehitusjoon välja kujunenud. Kose veskijärve kallastel on ehitusjoont võimalik tuvastada Kalda tn 2, 4 ja 6 eluhoonete põhja-kirde külgedel. Kuna varasemalt kehtestatud detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima, ei saa varasemas detailplaneeringus määratud ehitusjoon olla Kose aleviku ajaloolise miljöö osa. Lisaks algatati Kose Vallavalitsuse 28.07.2022 korraldusega nr 520 Ravila mnt 12a, 12b ja 12c katastriüksuste detailplaneering eesmärgiga määrata ehitusõigus elamuehituse eesmärgil ning läbi uue detailplaneeringu koostamise tuua hoonestusala Kose veskijärvele lähemale. Koostamisel olevad detailplaneeringud koos moodustavad Ravila mnt 12a, 12b, 12c ja Ravila mnt 12 katastriüksustel tervikliku ruumilahenduse. Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneeringus määratud kohustuslikust ehitusjoonest loobumise põhjendused on antud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.2. Detailplaneeringuga luuakse võimalus uue elukeskkonna loomiseks. Uus detailplaneering ei pea aegunud ega käesolevaks ajaks ebaotstarbekaid või sobimatuid nõudeid uuesti kehtestama. Hoonestusala määramisel, sh rajatiste kavandamisel, arvestatakse looduskaitseseadusest (edaspidi LKS) tulenevate kitsenduste ja erisustega (LKS § 38 lõiked 4 ja 5). Hoonestusala on ala, kuhu on võimalik hooneid püstitada. Täpne hoone asukoht pannake paika alles ehitusprojektis. Planeeringuga on määratud ehitusõigus ühe põhihoone ja kuni kolme abihoone püstitamiseks ehk alale ei saa ehitada kolme eraldiseisvat kortermaja. Hoone arhitektuurne lahendus selgub ehitusprojektis. Planeeringuga ei sätestata hoone arhitektuurset lahendust ning hoone võib koosneda erinevatest osadest ehk maht võib olla liigendatud, kui see ei ole seadusega keelatud. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse avalikul väljapanekul kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Ruumiline illustratsioon ei ole planeeringu kohustuslik osa ehk illustratsiooni ei kehtestata. Hoone arhitektuurne lahendus selgub alles ehitusprojektis. 4 Antud piirkonnas ei ole uusi kortermaju, sh renoveeritud kortermaju, seega ei ole seal välja kujunenud miljööd, mida saaks arvestada. Kose vallas ei ole viimase 30 aasta jooksul ehitatud ühtegi uut korterelamut. Ravila maantee ääres on Kose aleviku keskuse suunas üldjuhul puitvoodriga üksikelamud, esineb ka krohvitud fassaadiga üksikelamuid. Ravila maantee ääres asuvad kortermajad (linnulennult ca 300 m kaugusel) Ravila mnt 14, Ravila mnt 16, Ravila mnt 27 ja Ravila mnt 27a katastriüksustel. Tegemist on ca 1960ndatel rajatud korterelamutega. Lisaks asub Ravila maantee ääres Ravila aleviku suunal liikudes AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus Kose Kodu, mis oma mahu ja välisviimistluse poolest erineb täiesti üksikelamutest ja kortermajadest. Objektid ei ole seega võrreldavad ja Ravila maantee ääres ühtne hoonestuse miljöö puudub. 2012. kehtestatud detailplaneering koostati eesmärgiga kinnistu jagada ning määrata ehitusõigus tekkivatele kruntidele elamuehituse eesmärgil (praegused Ravila mnt 12a, 12b ja 12c katastriüksused). 2012. aastal koostatud planeeringu ajal oli Ravila mnt 12 krunt seega ka palju suurem. 2012 aastal kasutati Ravila mnt 12 katastriüksusel paiknevat hoonet raamatukogu, kasutatud esemete/kaupade müügikohana ja korterelamuna. Kvaliteetse arhitektuurilise ruumi loomiseks Kose aleviku keskel, tiheasutusalal ega Kose veskijärve mõlemal kaldal ei ole tarvis piirata põhjakaldale perspektiivselt rajatava hoonestuse kaugust Kose veskijärvest kaugemale kui seadusega ette nähtud kalda ehituskeeluvöönd. Detailplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks ehk alles ehitusprojektis selgub, kuhu paigutatakse ja milline täpselt hakkab planeeritav kortermaja välja nägema. Kose Vallavalitsus on kindel, et katastriüksusele projekteeritakse kvaliteetse arhitektuuriga korterelamu, mis sobitud antud katastriüksusele. Planeeringut korrigeeritakse selliselt, et hoone 0.0 võib olla +56.2 ABS +/- 0.2 m. Lubatud hälve on vajalik, kuna hooneprojekti koosseisus koostatava vertikaalplaneeringu lahenduses võib olla tarvis täpsustada hoone I korruse põranda kõrgust tulenevalt teede, trasside, parklate ja säilitatava haljastuse nõuetest tulenevalt. Planeeringuga ei ole määratud parkimisplatsi pindala, sest parkimine tuleb lahendada Ravila mnt 12 katastriüksusel vastavalt kehtivale normatiivile. Parkimisplatsi pindala, sh kohtade arv, selgub alles hoone ehitusprojektis, kui on teada täpne korterite arv ja suurus. Ravila mnt 12 katastriüksust ümbritseb elamumaadest vaid Ravila mnt 12c katastriüksus. Põhjasuunas piirneb Ravila mnt 12 katastriüksus transpordimaaga (11122 Ravila maantee), lõunasuunas sihtotstarbeta maaga (Kose veskijärv) ning idasuunas maatulundusmaaga (Paunküla metskond 528). Parkla kavandatakse riigitee poolsesse külge, mistõttu ei ole see eeldatavalt näha üle Kose veskijärve elavatele inimestele. Väljapaistev ja kõrgekvaliteediline arhitektuur ei varjuta senist elu- ja looduskeskkonda ega kahjusta selle kõrgemaid väärtusi. Detailplaneeringus on kirjeldatud nõuded arvestada olemasoleva elu- ja looduskeskkonnaga ning koostatud planeeringulahendus sellega ka arvestab. Ala täpne ruumiline lahendus antakse ehitusprojektis – kui palju krundist läheb hoone, krundisiseste teede, parkla ja haljastuse alla, jms. 5 Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus arusaadavalt kajastanud kehtivas detailplaneeringus märgitud senise ehitusjoone asukoha ebaotstarbekust ning käesoleva detailplaneeringu hoonestusala määramise põhimõtteid. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 5 „Kontaktvöönd“ on käsitletud olemasolevat olukorda u 200 m raadiuses ning leitud, et koostatav detailplaneering on oma lahenduselt sobilik. Ruumilise arengu kavandamisel ning valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel on üldplaneering kohaliku omavalitsuse oluline töövahend. Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on eelkõige ühiskondlik kokkulepe. Vastavalt PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneeringute koostamise aluseks. Kose valla üldplaneering on kehtestatud 2021. aastal ja võimaldab Ravila mnt 12 kinnistu kasutamist ühiskondliku hoone, kaubandus, teenindus- ja büroohoone ning korter- ja ridaelamu maa- alana. Seega realiseeritaks detailplaneeringu kehtestamisega Kose valla üldplaneeringuga lubatud ühte võimalikku varianti. Lisaks selgus Rahandusministeeriumis toimunud arvamuste ärakuulamisel, et kohaliku omavalitsuse hinnangul on Kose alevikus nõudlus korteritele olemas. Kose Vallavalitsus on pidanud vajalikuks muuta Ravila mnt 12 katastriüksuse sihtotstarvet ning ehitusõiguse määramist kortermaja püstitamiseks. PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes nimetatud seaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest ning lõike 8 kohaselt uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Seega on Kose Vallavalitsus praeguste valla arengusuundade realiseerimiseks toiminud lähtuvalt PlanS-ist. Hoone arhitektuurse lahenduse osas märgin, et hoonet saab projekteerida vastava ettevalmistuse läbinud arhitekt ning seega ei ole põhjust tulevase hoone projekti kvaliteedis kahelda. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. 1.2 V. Viiloli arvamuskirjas ja ühispöördumises tehti kohalikule omavalitsusele ettepanek säilitada Kose veskijärve põhjakaare kalda senine looduslik keskkond alates kaldast kuni kehtivas detailplaneeringus märgitud ehitusjoone ja hoonestusalani; säilitada kalda olemasolevad looduslähedased vaated ning avarad vaatekoridorid Kose veskijärve vastaskaldalt. Lisaks paluti mitte planeerida maakütte kontuuri rohekoridori alas, kuna vastava ala looduslähedane keskkond võib saada maakontuuri paigaldamise käigus kahjustada. Arvamuse esitajate hinnangul ei ole detailplaneeringuga tagatud avalikult kasutavate alade ja jalg- ja rattatee piisav atraktiivsus Kose aleviku elanikele Kose veskijärve looduskauni keskkonna nautimise jaoks, kuna planeeritavad alad ja jalg- ja rattatee on planeeringu kohaselt sisuliselt üks osa kinnistu siseõuest hoonete kaldale niivõrd lähedale ehitamise tõttu. Lisaks 6 võib osutuda ohtlikuks planeeritaval jalg- ja rattateel liiklemine, kui kinnistu omanik soovib elamumaa edaspidi aiaga piirata. Arvamuse esitajate hinnangul ei vasta Ravila mnt 12 kinnistule planeeritud avalikult kasutatav jalg- ja rattatee asukoht Kose valla üldplaneeringus märgitud asukohale. Seega tehti ettepanek viia nimetatud tee detailplaneeringus märgitud silla asukohast Ravila mnt 12 kinnistu läänekaare poolsest piirist eemale ehk rohkem idakaare poole, sh Ravila mnt 12 kinnistu lõunakaare osas rohkem kui kinnistu põhjakaare osas. Samuti paluti tagada, et Ravila mnt 12 kinnistu avalikult kasutatavad alad oleksid kohalikele elanikele atraktiivsed ega kujuneks planeeritava hoonestuse siseõueks, vaid säiliks avalikult kasutatavate alade eraldatus ja looduslähedus ning alade avalikult kasutatavuse selge ruumiline arusaadavus. Arvamuse esitajad lisasid, et detailplaneeringu elluviimisel suureneb piirkonnas elavate inimeste ja kasutatavate mootorsõidukite hulk oluliselt rohkem kui kehtiva detailplaneeringu järgi võis eeldada. Kaob eraldatus Ravila mnt 12 kinnistu hoonestuse ja Kose veskijärve vastaskalda piirkonnas asuvate üksikelamute piirkonna vahel. Kuna kehtivas detailplaneeringus on kavandatud ehitusõigus ühiskondlikult kasutatavale hoonele ning kinnistul paiknes koolimaja/raamatukogu, oli Ravila mnt 12 kinnistu lähipiirkonna elanikel tekkinud õigustatud ootus, et uus hoone järgib olemasoleva hoone mahtu ja väärikat hoonestuslaadi. Arvamuse esitajad palusid vastavat ajalugu ka austada ning varasem Kose veskijärve põhjakaare kalda looduslähedus, avarus ja avatus säilitada. V. Viilol on leidnud, et Ravila mnt 12 kinnistu avaliku enampakkumise veebi-leheküljel on potentsiaalseid ostjaid eelnevalt, enne pakkumise tegemist informeeritud, et kinnistul on kehtiv detailplaneering, mille järgi on kinnistul ehituskeeluvöönd 50 meetrit ja kehtiv detailplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks. Lisaks on enampakkumisel viidatud ka kehtiva detailplaneeringu materjalidele. Seega ei saa Ravila mnt 12 kinnistu praegusel omanikul olla õigustatud ootust, et varasemat 50 m ehituskeeluvööndit ja ajalooliselt väljakujunenud ehituskeeluvööndit ei tule järgida. Kose Vallavalitsus vastas, et Kose Vallavalitsus austab katastriüksuse ajalugu. Kose veskijärve poolne ala Ravila mnt 12 katastriüksusel jääb avalikult kasutatavaks. Kuna tegemist on alaga, millele ulatub Kose veskijärve ehituskeeluvöönd, siis alale ehitisi (v.a maa- alused tehnorajatised) ei planeerita. Rajatised, mida alale planeeritakse, peavad olema kooskõlas looduskaitseseadusega. Tegemist on tiheasustatud alaga, mida on võimalik arendada. Katastriüksust ja seal paiknenud hoonet on erinevatel aegadel kasutatud erinevalt (algkool, raamatukogu, osaliselt korterelamu, lastehoid, kasutatud asjade/kaupade müük). Tiheasustusalal olevad katastriüksused, mis ei ole määratud puhke- ja virgestusmaaks üldplaneeringuga, on arendatavad muul kasutusotstarbel ja ala arendamisel on aluseks üldplaneering. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga ning vajalikud alad avalikuks kasutamiseks on määratud arvestades planeeringuala paiknemist Kose veskijärve ääres, sh ehituskeeluvööndit. 11122 Ravila maantee ääres algavat valgustatud jalgratta- ja jalgteed saavad kasutada kõik, kes soovivad ohutult ja ka lühemat teed mööda liikuda keskusesse (nt kauplus, apteek, kool, lasteaed, huvikool, kultuurimaja, jne). Ravila mnt 12 katastriüksusele planeeritava kortermaja ehitusprojektiga lahendatakse ära avaliku kasutusega ala Kose veskijärve ääres. Kuna tegemist on ehituskeeluvööndiga, ei ole seal kõik tegevused lubatud. 7 Ravila mnt 12 katastriüksusele avalikele aladele loodav puhkekorralduslik taristu ja haljastus lahendatakse kavandatava hoone kohta koostatava ehitusprojekti mahus, avalikel aladel keelatud tegevused on kirjeldatud korrakaitseseaduses ning ehituskeeluvööndisse ja veekaitsevööndisse jäävatel aladel ka looduskaitseseaduses. Loodavate avalike alade projekteerimisel nähakse ette hõlpsasti hoomatavad piirid avalike ja mitteavalike alade vahele ning vajalikul määral ka infoviitade paigaldamist. Avalikuks kasutamiseks mõeldud ala osas seatakse isiklik kasutusõigus Kose valla kasuks. Kohalik omavalitsus asus seisukohale, et planeeritav ehitusõigus Ravila mnt 12 katastriüksusel ei mõjuta Kose veskijärve olemust. Kose aleviku puhul ei ole tegemist aedlinnaga, vaid alevikuga, mis on pidevas arengus ja muutumises. Vaatekoridoride moodustumiseks ei ole tarvis lähtuda kehtivas detailplaneeringus määratud ehitusjoonest, sest planeeringut ei ole ellu viidud ning käesolev planeering tunnistab hetkel kehtiva Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks. Ruumiline dialoog planeeritava jalgratta- ja jalgtee silla ja planeeritava hoonestuse vahel tõstab Ravila mnt 12 katastriüksuse ja lähiala ruumilist kvaliteeti ega välista jalgratta- ja jalgtee sillal täitmast sillale omast kasutusfunktsiooni. Maakütte kontuuri paigaldamisest ei tulene mõjusid, mis on pikaajalised ning mõju rohekoridorile puudub. Maakütet paigaldatakse alevikus asuvatel kruntidel väga palju. Maaküte paigaldatakse maa sisse ning hiljem ala heakorrastatakse. Pärast ala heakorrastamist ei ole visuaalselt kuidagi märgatav, et maaküte vastavale maa-alale üldse paigaldatud on. Vastav ehitusprojekt(-id) koostatakse pädevust omava(-te) isikute poolt vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. Viitamine Ravila mnt 12 kinnistu avaliku enampakkumise veebi-leheküljel olnud informatsioonile vastab tõele, kuid PlanS § 140 lõike 7 kohaselt on võimalik detailplaneeringut muuta, sh tunnistada osaliselt kehtetuks. Käesoleval juhul on algatatud Ravila mnt 12 katastriüksusel detailplaneering, milles eesmärk on maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse määramine kortermaja püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega vahustamisele. Kohalik omavalitsus lisas, et vallavara võõrandamise üle otsustamise ainupädevus on Kose Vallavolikogul, kes 22.04.2021 otsusega nr 271 otsustas võõrandada Ravila mnt 12 katastriüksuse elektroonilise enampakkumise teel. Enampakkumisel osalemise võimalus oli loodud kõigile. Enampakkumisel osales vaid üks pakkuja, kes osutus võitjaks. (Kose Vallavalitsuse 28.07.2021 korraldus nr 544). Katastriüksust on võimalik arendada vastavalt üldplaneeringuga määratud ehitus- ja kasutustingimustele ning Kose Vallavalitsus toetab tiheasustatud aladel kasutusest väljas olevate katastriüksuste arendamist ja kasutusele võttu. Käesoleval ajal on Ravila mnt 12 katastriüksusel paiknenud hoone (raamatukogu) lammutatud. Kindlasti ei oleks ka mõistlik ega otstarbekas lagunenud maja rekonstrueerimine ja ümberehitamine korterelamuks. Üldiselt on väljakujunenud, et uue hoone püstitamine on majanduslikust aspektist parem, kui olemasoleva hoone põhjalik rekonstrueerimine, sh laiendamine. Rahandusministeerium märgib, et peale detailplaneeringu avalikku väljapanekut on lähtuvalt Rahandusministeeriumi 20.10.2020 kirjas nr 15-3/7168-2 esitatud märkustest detailplaneeringu seletuskirja avaliku kasutusega ala osas täiendatud ja jooniseid 8 korrigeeritud. Detailplaneeringus on käsitletud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ järgi üldplaneeringus täpsustatud rohevõrgustikku seletuskirja peatükis 4.2.1 „Roheline võrgustik“ ning ka märgitud joonisele nr 03 „Kontaktvöönd“. Avaliku kasutusega ala, rekreatsiooniala ja kergliiklustee jaoks on märgitud joonisele nr 04 „Põhijoonis“ (14.11.2022). Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2.5 „Vaba liikumine, juurdepääs kaldale“ on kirjeldatud põhijoonisel märgitud avalikku ruumi: 4 m laiune kallasrada, 4 m laiune ala jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ning põhijoonisel märgitud tegevus- ja puhkeala ja rekreatsiooniala veekogu ääres. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.2.3 „Muud rajatised ja väikevormid“ on muuhulgas märgitud, et hooneprojekti koosseisus on kohustuslik koostada krundile heakorrastusprojekt, mille järgi rajada uus haljastus ning vajadusel piirdeaiad. Piirdeaedade lubatud asukohad on kinnistule rajatava laste mänguväljaku ümber vastavalt otstarbekusele ja ohutusele; piirete rajamine kallasrajale, veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud. Lisaks lastele mõeldud tegevusaladele tuleb funktsionaalselt mitmekülgse väliruumi loomiseks korterelamu õue- ja üldkasutatavatel aladel kujundada alad ka teistele sihtrühmadele (noored, täiskasvanud, eakad, erivajadustega inimesed) ja nende vajadustega arvestada. Erinevatele elanikkonnarühmadele õue- ja üldkasutatavate alade loomisel ja kujundamisel arvestada sobivuse ja ligipääsetavuse osas universaaldisaini põhimõtteid ja lahendusi. Rahandusministeeriumile esitatud jooniselt AS-4-02 „Haljastuse ideekavand“ (01.11.2022) nähtub võimalik haljastuse ja heakorralahendus. Täpne lahendus selgub hoone ja heakorrastusprojekti koostamise käigus. Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus esitatud ettepanekuid kaalunud ja selgitanud detailplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluseseaduse § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. 2.3 V. Viiloli arvamuskirjas ja ühispöördumises tehti ettepanek jätta Kose veskijärve jalg- ja rattatee sild detailplaneeringuga planeerimata ja välja ehitamata, kuna selle järgi puudub piirkonnas piisav ja tegelik vajadus. Lisaks leiti, et planeeritava Kose veskijärve jalg- ja rattatee silla asukoht ei ole kooskõlas Kose valla üldplaneeringuga, kuna üldplaneeringus asub sild Kose veskijärve põhjakaare kaldal vähemalt 12 meetri ja lõunakaare kaldal 16,5 meetri võrra rohkem idakaare poole, kui detailplaneeringuga planeeritud silla asukoht. Arvamuse esitajate hinnangul muudab detailplaneeringus märgitud silla asukoht oluliselt üldplaneeringut, sealjuures mõjutab Pargi tn 11 kinnistut negatiivselt ja riivab omandiõigust, võimendab oluliselt sillast kinnistule avalduvaid negatiivseid mõjusid, sh seoses privaatsuse, müra ning looduslähedaste jõevaadete piiramise tõttu, mille talumist pole vastaval määral üldplaneeringuga ette nähtud. Silla ehitamise vajadust pole piisavalt analüüsitud, kaalutud ega põhjendatud ning planeeritud silla ning sellega ühendatud jalg- ja rattatee asukoht pole üldplaneeringuga kooskõlas. Kose Vallavalitsuse 08.06.2022 korralduses nr 400 „Kose alevikus asuva Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneeringu planeeringuala muutmine“ viidatakse LKS § 38 lõike 5 punktile 9, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sillale. Ehituskeeluvööndi sisuline vähendamine detailplaneeringus märgitud silla asukohas pole aga õiguspärane, kuna üldplaneeringus pole vastavale alale silda ja sellega kaasnevat ehituskeeluvööndi mittearvestamist ette nähtud. Seega silla planeerimine ja ehitamine selleks mitte ette nähtud asukohta rikub sisuliselt üldplaneeringus ettenähtud ehituskeeluvööndit. Üldplaneeringust kõrvale kaldumine silla asukoha planeerimisel ja planeerimisala laiendamisel on olnud põhjendamatu, kuivõrd 9 arvamuse esitajalt ei saanud mõistlikult oodata, et ta pidi üldplaneeringus märgitud silla asukohta vaidlustama eeldusel, et vald või mõni muu isik võib silla planeerida üldplaneeringus märgitust hoopis erinevasse asukohta. Arvestades, et Kose valla üldplaneering on kehtestatud alles hiljuti, 2021.aastal, siis jääb mõistmatuks ja põhjendamatuks valla otsus mitte järgida suhteliselt uue üldplaneeringuga kehtestatud silla asukohta. Tehti ka ettepanek tagada silla planeerimisel silla piisav kõrgus selle alt läbi liikumiseks väikese sõudepaadi, kummipaadi, kanuu või süstaga ning sild peab olema looduslähedase ning esindusliku välimusega. Silla välimus Kose Vallavalitsuse korralduse nr 400 lisas, ei vasta Kose aleviku looduslähedase keskkonna välimusele, kuna vastava silla näol on tegemist eelkõige industriaalse metallkonstruktsiooniga. Kose Vallavalitsus selgitas, et valgustatud jalgratta- ja jalgtee ja silla ehitamisega avatakse just vaated Kose veskijärvele ja Kose veskijärvelt. Kose vald on tänaseni turvaline keskkond, kus elada, töötada või mida külastada. Kui kinnistu piirneb avaliku teega/tänavaga, on võimalik katastriüksuste omanikel rajada piirdeid, sh elavat piiret. Kohalikule omavalitsusele jäi arusaamatuks arvamuste esitajate arusaam turvalisuse vähenemisest ja privaatsuse vähenemisest. Katastriüksuse omanikul on võimalus katastriüksusel tagada inimeste turvalisus ja privaatsus (nt rajada piirdeid, kui neid veel ei ole, täiendavalt kõrghaljastust, valgustust, jms). Pargi tn 11 (katastritunnus 33702:003:0121) katastriüksust eraldab Kalda tänav, mis on munitsipaalomandis oleva transpordimaa krunt. Tegemist on avalikult kasutatava teega. Munitsipaalomandis oleval maaüksusel on õigus teostada tegevusi, mis ei ole seadusega keelatud. Tegemist on aleviku keskusega, kus on inimeste liikuvus märgatavalt suurem, kui aleviku servas või hajaasustuses. Pargi tn 11 katastriüksuse ja Kalda tänava vahel on ca 2,5 m kõrguste erinevus. Pargi tn 11 katastriüksusel asuv elamu asub Kalda tänavast (reaalsest teest) ca 23 m kaugusel. Pargi tn 11 katastriüksusel paiknevas elamus on ja jääb privaatsus. Privaatsust on võimalik suurendada kõrghaljastusega. Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk oli valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala kasutus- ja ehitustingimuste määramine. Üldplaneeringuga määratud planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused on sätestatud juhtostarvete ja teemavaldkondade lõikes, mis võetakse aluseks detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ning ehitiste püstitamisel. Üldplaneering ei sätesta ehitiste täpseid asukohti. Ehitiste asukohad seega pannakse paika eelkõige ehitusprojektis. Üldplaneeringus on kajastatud vastavas piirkonnas võimalikud sillad, et rakenduks LKS § 38 lõike 5 punktide 9 ja 10 erisus olukorras, kui asutakse ehitusprojekti koostama. Antud olukorras kehtestatakse enne ehitusprojekti koostamist veel ka detailplaneering, et tagada terviklik ruumilahendus. Üldplaneeringu maakasutusplaanile on märgitud piirkonda kaks perspektiivset jalgratta- ja jalgtee silda, kuid see ei tähenda, et alale kaks silda ka rajatakse ning et need rajatakse täpselt sellisesse asukohta. Detailplaneeringuga ei määrata silla välimust, vaid silla tehniline lahendus ja välisviimistlus selgub ehitusprojektis. Planeeringuga on jäetud võimalus erinevate konstruktsioonide materjalidele (kivi, puit, metall). Sild peab vastama kehtivatele nõuetele ja olema seda kasutatavatele inimetele / koduloomadele ohutu. 10 Rahandusministeerium märgib, et planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 75 lõike 1 punkti 5 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine. Üldplaneering ei määra ehitiste täpseid asukohti. Kose valla üldplaneeringu maakasutusplaanil on planeerituavale alale ette nähtud kergliiklussilla rajamine. Üldplaneeringu peatükis 5.8.3. „Kergliiklusteed“ on märgitud, et kergliiklus on keskkonnasäästlik, kõikidele vanusgruppidele sobiv liikumisviis, mis on oluline ohutute lähiliikumiste võimaldamiseks. Üldplaneeringuga planeeritakse täiendavalt kergliiklusteid eesmärgil tagada kergliiklejatele mugav ja ohutu liikumisvõimalus sihtpunktist sihtpunkti. Üldplaneeringu maakasutusplaanil on kajastatud olemasolevad ja planeeritavad kergliiklusteed kui kergliikleja liikumissuunad. Üldplaneeringu üldistusastmest lähtuvalt ei ole eristatud, kas tegemist on jalgrattateega, jalgteega või kõnniteega ega määratud ruumivajadust. Kergliiklustee iseloom, täpne paiknemine ja ruumivajadus (nt kummal pool teed; täpne, loogiline ja vajadustest lähtuv algus- ja lõpp-punkt; tee/tänava ületuskohad; paiknemine maaüksusel vms) määrata liigilt täpsema planeeringu või projektiga. Antud juhul on üldplaneeringus märgitud suunad detailplaneeringuga täpsustatud ning detailplaneeringu seletuskirja esimesest peatükist nähtub, et üldplaneeringus näidatud perspektiivse silla kajastamine detailplaneeringus on oluline planeeritava kergliiklustee funktsionaalselt seotud rajatis ning avaliku tee osa. 2. M. Rei on küsinud, millistel kaalutlustel ei ole kaasatud detailplaneeringu koostamisse Ravila mnt 19 kinnistu omanikku, vaatamata sellele, et pinnasevee äravool antud kinnistult on kehtiva detailplaneeringuga lahendatud planeeringuala kaudu ning miks näidatakse koostatava detailplaneeringu nii põhi- kui ka tugijoonisel, et Ravila mnt 12 kinnistul Ravila maanteega paralleelset kraavilõiku planeeringualal justkui ei eksisteeri ning Ravila maantee aluses truubis ja Ravila mnt 19 kinnistult truupi suubuvas kraavis on äravool näidatud vastassuunalisena? Lisaks tegi M. Rei tegi ettepaneku kaaluda, kas on mõistlik mitmekorruselised kortermajad ehitada veekogu kaldale nii lähedale ja soovitas pigem vahetada ümber parkimisplatsi ja majade asukohad kuna vähemalt naaberkinnistutel domineerib olukord, kus paarikümne sentimeetrise mullakihi all esineb vesiliiv. Juhul kui planeeringulahendus on ikkagi lõplik, siis peaks seletuskirjas mainima, et ehitusloa andmise eeldus on ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimine. Kose Vallavalitsus selgitas, et kaastavad isikud ja asutused planeeringu menetluses määrab kohalik omavalitsus lähtudes PlanS § 127 lõikest 2. Detailplaneeringut algatades ei ole Kose Vallavalitsus kaasatavate inimeste hulka arvestanud üle riigitee olevate katastriüksuste omanikke. Riigimaal asub truup ei ole mitte kuidagi seotud Ravila mnt 12 katastriüksusega, seega ka sademevee äravoolu Ravila mnt 19 katastriüksuselt ei ole põhjendatud siduda Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneeringu lahendusega. Ravila mnt 19 pinnasevee äravool ei ole lahendatud kehtiva Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneeringuga. Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneeringu planeeringuala ei hõlma Ravila mnt 19 katastriüksust, seega ei käsitleta Ravila mnt 19 katastriüksuse sademevee lahendust kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringus on kirjas, et sajuveed immutatakse kruntidel kruntide piires, teemaa sajuveed juhitakse kraavi kaudu jõkke. Teadaolevalt on truup töökorras, kui mitte, tuleb teemaga pöörduda Transpordiameti poole. Ravila mnt 12 katastriüksuse sademevee täpne lahendus antakse ehitusprojektiga. Koostamisel olevas detailplaneeringus on sätestatud üldised tingimused (nt immutada pinnasesse, ei tohi juhtida naaberkruntidele ja avalikele 11 aladele). Detailplaneeringu koostamise erinevatest menetlusetappidest on kohalik omavalitsus teavitanud nii valla veebilehel kui ajalehes ning kõigil on olnud võimalus anda kohalikule omavalitsusele teada, et soovib olla detailplaneeringu koostamisse kaasatud. Detailplaneeringuga ei määrata ära kortermaja asukohta, vaid detailplaneeringuga määratakse ära hoonestusala, kuhu on võimalik hooneid püstitada (ehitusõigus on määratud ühele põhihoonele ja kolmele abihoonele). Hoonete ja rajatiste täpsed asukohad pannakse paika alles ehitusprojektis, mis on järgmine etapp pärast detailplaneeringu kehtestamist. Ehitusgeoloogiline uuring on käesolevaks ajaks koostatud (Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, töö nr GE-3280, juuli 2022). Detailplaneeringu seletuskirja lisatakse viide koostatud ehitusgeoloogilisele uuringule. Rahandusministeeriumi hinnangul on Kose Vallavalitsuse selgitused asjakohased kaasamise ja hoone projekteerimise osas. Teeäärsete sademeveekraavide osa planeeringuga ei planeerita. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 9 „Vertikaalplaneerimine“ on märgitud, et hoone ehitusprojekti vertikaalplaneeringu osas tuleb ette näha muu hulgas vajadusel ka naaberkatastriüksustele ulatuvate kraavide ja truupide korrastamised. Juhin tähelepanu, et topo-geodeetiline alusplaan kajastab olemasolevat olukorda ning juhul, kui on jäänud midagi märkimata, (antud juhul arvamuse avaldaja arvates teeäärne kraavilõik), on vajalik tagada andmete õigsus enne detailplaneeringu kehtestamist. Lähtudes vallavalitsuse antud selgitustest, ei mõjuta detailplaneeringuga kavandatav Ravila mnt 19 kinnistust, sh ei ole detailplaneeringuga lahendatud Ravila mnt 19 pinnasevee äravooluga seonduvat. 3. Keskkonnaamet märkis, et detailplaneeringu seletuskirja kohaselt soovitakse olemasolevast abihoonest luua planeeringuga kavandatud kortermaja elanikele varjualune koos vajalike abiruumidega õuevarustuse hoiustamiseks. Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et tuginedes Maa-ameti fotolao rakenduse andmetele, on planeeringualal olnud abihoone käesolevaks ajaks lammutatud. Samuti on lammutatud ka planeeringualal olnud raamatukogu. Eelnevale tuginedes ei ole Keskkonnaameti hinnangul asjakohane ja õige käsitleda detailplaneeringus alal olnud hooneid olemasolevatena. Endise abihoone asukohta kavandatud hoonestusalal varjualuse ja abiruumide näol on tegemist uue ehitise püstitamisega, mitte olemasoleva ehitise rekonstrueerimisega. Lähtuvalt LKS on uue ehitise püstitamine kalda ehituskeeluvööndis keelatud (LKS § 38 lõige 3). Keskkonnaamet palus sellega arvestada ning planeeringulahendust korrigeerida ning lisaks korrigeerida ja viia vastavusse LKS-ist tuleneva ehituskeeluvööndi kulgemine detailplaneeringu tugiplaanil (põhijoonisel on ehituskeeluvööndi kulgemine korrektne, tugiplaanil aga kujutatud viisil, mis jätab nüüdseks lammutatud abihoone ehituskeeluvööndist täielikult välja). Kose Vallavalitsus vastas, et detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.2.1 olevat sõnastust korrigeeritakse. Abihoone taastatakse (ümberehitamine ja/või laiendamine). Kose Vallavalitsus asus seisukohale, et abihoone taastamisel saab rakendada LKS § 38 lõike 4 punkti 5 erisust. Põhijoonisel kajastatakse taastatava hoone välispinda, kui hoonestusala. Osaliselt ehituskeeluvööndis paiknenud abihoonele (ehr kood 120231504) on Kose Vallavalitsus 23.11.2021 korraldusega nr 848 välja andnud ehitusloa lammutamiseks. 14.01.2022 on registrisse kantud ehitamise alustamise teatis nr 2211581/00375. Ehitusseadustiku § 43 lõike 3 kohaselt ehitise täielikuks lammutamiseks ehitusteatise või -loa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva pärast ehitise lammutamist teatise ehitise lammutamise kohta. Kose Vallavalitsusele ei ole esitatud ehitise täieliku lammutamise teatist. 12 Keskkonnaameti kirjas esitatud kuvatõmmiselt on ka tuvastatav, et hoonet ei ole täielikult lammutatud, sest vundament on olemas. Abihoone taastatakse ehk rakendatakse LKS § 38 lõike 4 punkti 5 erisust. Detailplaneeringu seletuskirja lisatakse taastatava abihoone andmed (ehitisealune pind, lubatud maht, kõrgus, jms). Tugijoonisel seega ehituskeeluvööndi joon korrigeerimist ei vaja. Planeeringuala on mõõdistatud 2021. aasta augustis, seega kajastab tugijoonis korrektselt sel ajal eksisteerinud olukorda. Rahandusministeerium lisab, et Kose Vallavalitsus on 20.12.2022 kirjas nr 7-1.2/1379-4 eelpool nimetatud abihoone lammutamisega seotud asjaolusid täiendavalt selgitanud. Kose Vallavalitsus selgitas, et detailplaneeringu algatamise hetkel asus Ravila mnt 12 katastriüksusel ehitisregistri andmetel raamatukogu (eh kood 116071060), abihoone (ehr kood 120231504) ja vedelgaasipaigaldis (ehr kood 220811282). Detailplaneeringu koostamise raames koostati tugiplaan, mis näitab väga selgelt, et ehitised on olemas ning on detailplaneeringus ka olemasolevatena kajastud. Kohalik omavalitsus lisas, et PlanS § 132 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu koostamise korraldaja kehtestada detailplaneeringu koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud ehitusõigust. Kose Vallavalitsus ei ole planeeringualal ajutist ehituskeeldu kehtestanud, seega detailplaneeringu koostamise ajal ei ole keelatud välja anda asjakohaseid lubasid. Üheks selliseks loaks on ehitusluba hoone lammutamiseks, et valmistada planeeringuala ette uue ehitise püstitamiseks. Kose Vallavalitsus on seisukohal, et nimetatud abihoonet on võimalik kajastada olemasoleva hoonena ning Keskkonnaamet on kaasatud detailplaneeringu koostamisse kaasatavana, mitte kooskõlastajana, sest planeeringualal ei asu looduskaitselisi objekte. Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu seletuskirja 4. peatükis „Praegune olukord“ on märgitud, et abihoonet ei ole täielikult lammutatud, sest vundament on olemas. Abihoone taastatakse rakendades LKS § 38 lõike 4 punkti 5 erisust. LKS § 38 lõige 4 punkt 5 sätestab, et ehituskeeluvöönd ei laiene olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Juhin tähelepanu, et PlanS § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktist 2 teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu kui planeeringualal asub muuhulgas kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduselt nähtub, et planeeritavat Ravila mnt 12 kinnistut hõlmab looduskaitseseadusest tulenevalt Pirita jõe kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd ning Kose veskijärve kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd. Seega on detailplaneeringu kooskõlastamine Keskkonnaametiga nõutav. Selgitame, et kooskõlastamise eesmärgiks on eelkõige planeeringu õiguspärasuse tagamine. LKS-st tulenevate ehitus- ja piiranguvööndiga seotud küsimuste õiguspärasuse hindamine kuulub Keskkonnaameti vastutusvaldkonda. Käesoleval juhul on Keskkonnaamet arvamusel, et asjakohane ei ole käsitleda detailplaneeringus alal olnud, kuid tänaseks lammutatud hooneid olemasolevatena ehk leidnud, et kavandatav tegevus ei ole kooskõlas LKS-st tulenevate nõuetega. 13 Täiendavalt märgin, et lõpliku hinnangu andmine, kas antud juhul on asjakohane käsitleda vundamenti (mis on hoone maa-alune konstruktsioon, mille ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele) olemasoleva ehitisena, kuulub eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui ehitusseadustiku tõlgendamise eest vastutava ministeeriumi pädevusse. Planeeringu õigusaktidele vastavus PlanS § 126 lõige 1 sätestab detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab detailplaneeringu ülesanded, mille lahendamine on alati kohustuslik. Antud juhul ei ole selge, kas on võimalik krundi hoonestusala määramisel lähtuda LKS § 38 lõike 4 punkti 5 erisusest kuna puudub Keskkonnaameti kui valdkonna eest vastutava ameti kooskõlastus ehk tagatud ei ole planeeringu õigusaktidele vastavus. PlanS § 138 lõike 4 punkt 2 kohaselt tuleb heakskiidu andmise otsustamisel kuulata ära avalikul väljapanekul kirjaliku arvamuse esitanud isikud, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja. Antud juhul oli üheks arvamuse avaldajaks Keskkonnaamet, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et juba lammutatud hoonet käsitletakse detailplaneeringus kui olemasolevat ning seetõttu on endise abihoone asukohta kavandatud hoonestusalal varjualuse ja abiruumide näol tegemist uue ehitise püstitamisega. Uue ehitise püstitamine on kalda ehituskeeluvööndis keelatud (LKS § 38 lõige 3). Seega ei ole detailplaneering saanud kooskõlastust Keskkonnaametilt kui PlanS § 127 lõike 1 kohaselt valitsusasutuselt, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Kokkuvõte Arvestades eeltoodut, ei pea Rahandusministeerium PlanS § 138 lõike 3 alusel, kooskõlas sama paragrahvi lõikega 6 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja 153 punktis 2 antud volitust, võimalikuks anda heakskiitu Kose alevikus asuva Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneeringule enne detailplaneeringu vastavusse viimist LKS § 38 lõikele 3 ning detailplaneeringu kooskõlastamist Keskkonnaametiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Keskkonnaamet, V. Viilol, A. Uusmaa ja L. Uusmaa, T. Viilol, M. Tint, A. Klink, Õ. Reitel, A. Tint, M. Sepplaan, J. Neitov, M. Kello, M. Venno, V. Venno, J. Kallas, A. Venno, A. Allas, E. Kesküla, M. Rei, Hansaviimistluse OÜ, Arhitektuuribüroo Nafta OÜ Lea Teeääre 715 5802, [email protected] 14
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel