30 . jaanuar 20 2 3 Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 , 101 15 Tallinn E-post:
[email protected] Kolma s isik: Eesti Keskkonnateenused AS Registrikoo d 10277820 Artelli 15, 10621 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Toomas Pikamäe Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn E-post:
[email protected] Vaidlustaja: Ekovir OÜ Registrikood 1 054 8331 Kaasiku 28 , Jõhvi küla, 41541 Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Esindaja: vandeadvokaat Veikko Puolakainen Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, 10143 Tallinn E-post:
[email protected] Hankija: MTÜ Võru Jäätmekeskus Registrikood 80279080 Jüri 11, 65605 Võru E-post:
[email protected] KOLMANDA ISIKU TÄIENDAV SEISUKOHT riigihanke nr 256589 vaidlustusmenetluses I SISSEJUHATUS MTÜ Võru Jäätmekeskus (edaspidi Hankija ) viib läbi avatud hankemenetlust „ Jäätmete vedu lõppkäitlusesse“ (viitenumber 2 56589 ) (edaspidi Hange ). Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO ) menetluses on Ekovir OÜ (edaspidi Vaidlustaja ) 16.01.2023 vaidlustus (edaspidi Vaidlustus ) Hankija 06.01.2023 otsuste, millega Vaidlustaja kõrvaldati hankemenetlusest ja Eesti Keskkonnateenused AS-i (edaspidi EKT või Kolmas isik ) pakkumus tunnistati edukaks, kehtetuks tunnistamiseks. EKT esitab vastuse Vaidlustaja 25.01.2013 täiendava seisukoha (edaspidi Täiendav seisukoht) väidete kohta. II EKT SEISUKOHTADE KOKKUVÕTE EKT on jätkuvalt seisukohal, et Vaidlustus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. EKT seisukoht põhineb sellel, et: Vaidlustaja viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane (vt käesoleva seisukoha p 5); Hankija võib esitada vaidlustusmenetluses oma otsuse põhjendused (vt käesoleva seisukoha p 6); Hankija vastuse põhjendused on asjakohased (vt käesoleva seisukoha p 7); Hankija ei pidanud Vaidlustajat enne hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemist ära kuulama (vt käesoleva seisukoha p 8); Vaidlustaja rikkus Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulist tingimust (vt käesoleva seisukoha p 9). II I EKT TÄIENDAV SEISUKOHT Vaidlustaja viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane Esiteks , Täiendava seisukoha p-de 3-11 väited näitavad, et Vaidlustaja ei taha aktsepteerida seda, et Vaidlustaja viidatud kohtupraktika ei ole käesoleval juhul asjakohane. EKT kordab, et Vaidlustaja suhtes RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolu on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga ja et aluse olemasolu suhtes puudub vaidlus. Hankija ega VAKO ega ka ük ski teine kohus ei saa ümber hinnata jõustunud kohtulahendiga, st Tartu Halduskohtu 29.04.2022 otsuse asjas nr 3-22- 279 (edaspidi 29.04.2022 kohtuotsus ) tuvastatud asjaolusid ja seisukohti (vt res judicata põhimõte – EKT 19.01.2023 vastuse p 7.8). Ainuüksi sel põhjusel on ebaõige Täiendava seisukoha p 3 seisukoht, et hankija peab igal juhul läbi viima iseseisva asjaolude uurimise selle kohta, kas kõik asjaomase kõrvaldamisaluse kohaldamise eeltingimused on täidetud. Tekib küsimus, mida Hankija peaks Vaidlustaja hinnangul uurima – kas 29.04.2022 kohtuotsus e õiguspära sust? Vaidlustuses viidatud kohtupraktika asjakohatust kinnitab seegi, et üheski Vaidlustaja viidatud kohtulahendis ei ole tegemist olukorraga, kus kõrvaldamise alus on tehtud kindlaks jõustunud kohtulahendiga. Teiseks , põhjendamatu on Täiendava seisukoha p 4 väide, et 29.04.2022 kohtuotsus ja Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldami ne tegelevad erinevate küsimustega. Hankij a tegi Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse, tuginedes sellele, et Vaidlustaja suhtes esineb vaieldamatu, st 29.04.2022 kohtuotsusega tuvastatud hankemenetlusest kõrvaldamise alus. Ehk – Hankija leidis 29.04.2022 kohtuotsusega tuvastatud asjaolude ja kohtu võetud seisukohtade alusel, et Vaidlustaja on Hankija jaoks ebausaldusväär ne . Ühtlasi, Hankija rakendas 29.04.2022 kohtuotsust just selleks ettenähtud funktsioonis. Täiendava seisukoha p-s 4 toodud näide hankijate A ja B ning ettevõtja C kohta on ekslik , kuna selles näites – nagu ka Vaidlustaja toodud kohtupraktikas – ei ole tegemist olukorraga, kus ettevõttaja suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise alus on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Kolmandaks , ekslikud on Täiendava seisukoha p-de 5 ja 6 väi ted selle kohta, et lepingu erakorralise ülesütlemise ja hankemenetlusest kõrvaldamise aluse õiguslikud raamistikud on erinevad ja et RHS § 95 lg 4 p 8 on fakultatiivne kõrvaldamise alus , millega kaasneb põhjendamiskohustus. RHS § 95 lg 4 p 8 järgi, hankija võib hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi . 29.04.2022 kohtuotsusega on tuvastatud , et Vaidlustaja rikkus tema ja Mustvee valla vahel sõlmitud hankelepingu olulist tingimust, mille tulemusena Mustvee vald ütles Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu erakorraliselt üles. Ehk – 29.04.2022 kohtuotsusega on tuvastatud Vaidlustaja suhtes RHS § 104 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolu. Hankija hinnang ja põhjendus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta nähtuvad Hankija 06.01.2023 otsusest ja Hankija 19.01.2023 vastusest Vaidlustusele (edaspidi Hankija vastus ) . Seega, Hankija on võtnud 29.04.2022 kohtuotsuse alusel vastu otsuse Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta ja esitanud sellekohased põhjendused. Neljandaks , ebaselge on Täiendava seisukoha p 7 seisukoht, et hankija töö pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel on kohtu tööd täiendav. Arusaamatuks jääb, millises ulatuses hankija kohtu tööd täiendab ja milles kohtu töö täiendamine täpsemalt seisneb? Olgu öeldud, et res judicata põhimõte on universaalne ning see kehtib ka riigihankemenetluses, sh hankija otsuste suhtes pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta. Seepärast on ebaõige Vaidlustaja väide, et „ise gi kui mõni kohus on varem teinud jõustunud lahendi lepingu täitmist või lõpetamist puudutavas vaidluses, siis hankija – mitte mõistes õigust, vaid viies läbi riigihanget – peab konkreetselt selles hankes hindama kõrvaldamise aluste eeltingimuste täidetust, kusjuures viisil, nagu kohtupraktika seda täpsustanud on. “ Esiteks , hankija poolt kõrvaldamise aluste eeltingimuste täidetuse hindamine olukorras, kus vastava eeltingimuse olemasolu on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, tähendaks kui mitte jõustunud kohtulahendi seisukohtade ümberhindamist, siis vähemalt selle põhjendatuse kontrollimist. Selline tegevus on vastuolus res judicata põhimõttega , st lubamatu. Teiseks , Vaidlustaja viidatud kohtupraktika ei puuduta käesoleva vaidlusega sarnast juhtumit, st juhtumit, kus hankemenetlusest kõrvaldamise alus on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Viiendaks , k una res judicata põhimõte on universaalne ning kehtib ka riigihankemenetluse suhtes ( seda kasvõi põhjusel, et põhiseadus ja kohtumenetluse seadustikud ei tee riigihankemenetluse suhtes erandit) , siis on ebaõige Täiendava seisukoha p 8 väide, et EKT 19.01.2023 vastuse p-s 7.8 ja joonealuses viites 2 tehtud viited Riigikohtu praktikale on arusaamatud, kuna need kohtuasjad ei puuduta riigihankeid. Samuti, Vaidlustaja tunnistab Täiendava seisukoha p-s 9, et ta ei nõua ega saagi nõuda, et Hankija asuks 29.04.2022 kohtuotsuses näidatuga vastupidistele seisukohtadele . S ee seisukoht kinnitab Vaidlustaja seisukohtade ekslikkust osas, milles Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et see ei ole teinud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste osas lisaanalüüsi. Kuuendaks, seoses Täiendava seisukoha p-dega 10 ja 11 kordame, et Hankija, võttes aluseks 29.04.2022 kohtuotsuse, tuvastas Vaidlustaja suhtes RHS § 104 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolu , ning et Hankija hinnang ja põhjendus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta nähtuvad Hankija 06.01.2023 otsusest ja Hankija vastusest. Asjaolu, et Vaidlustaja ei nõustu Hankija põhjendustega, ei tähenda, et Hankija otsust ei oleks vajalikul määral põhjendatud ( vt nt Riigikohtu 23.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-37-14, p 12). Kokkuvõttes: Vaidlustaja arusaam Hankija uurimis- ja põhjendamiskohustusest 29.04.2022 kohtuotsuse suhtes on vastuolus res judicata põhimõttega. Hankija ei saa jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid ja kohtu seisukohti ümber hin nata . Hankija, võttes aluseks 29.04.2022 otsuse, tegi otsuse Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Vastavad põhjendused on esitatud hankemenetluse kõrvaldamise otsuses ja Hankija vastuses. Hankija võib esitada vaidlustusmenetluses oma otsuse põhjendused Täiendava seisukoha p-de 12-17 kohaselt: (a) Vaidlustaja on esitanud Hankija vastuses põhjendused Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta, mida vastavas otsuses ei sisaldu; (b) olulise põhjendamispuudustega otsus tuleb kehtetuks tunnistada; (c) vaidlustusmenetluses ei saa otsust enam tagantjärgi põhjendada. Vaidlustaja seisukoh ad on ekslik ud . Esiteks , Riigikohus märkis 10.11.2022 otsuses asjas nr 3-19-292, p 17, viitega kolleegiumi pikaajalisele praktikale, et haldusakti põhjendusi võib kohtumenetluses täiendada, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal . Käesoleval juhul ei ole alust kahelda, et Hankija lähtus Hankija vastuses näidatud põhjendustest juba Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel. Riigikohtu 10.11.2022 otsuses näidatud põhimõte kehtib ka riigihangete vaidlustusmenetluses . Seetõttu on ebaõige Vaidlustaja seisukoht, et hankija ei saa oma otsust vaidlustusmenetluses enam tagantjärgi põhjendada. Teiseks , Riigikohus on leidnud, et olulise põhjendamispuudustega otsus ei tule igal juhul kehtetuks tunnistada ning et HMS §-st 56 ei tulene, et kõik haldusakti toetavad argumendid tuleb lõplikul kujul esitada haldusmenetluses ning et kohtumenetluses ei tohiks haldusakti põhjenduste toetuseks, täpsustuseks või selgituseks esitada vähimatki uut teavet võrreldes haldusaktis ja vaideotsuses esitatuga. (vt Riigikohtu 22.09.2022 otsus asjas nr 3-20-1548, p -d 13-16 ). Seda seisukohta väljendas Riigikohus ka 16.03.2020 otsuses asjas nr 3-19-1825, p 18 , mis puudutas hankemenetluses antud haldusakti põhjendamist. Kokkuvõttes: nõustuda ei saa Täiendava seisukoha väidetega, et Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on olulise põhjendamispuudusega, et Hankija vastuse selgitusi ei saa Hankija otsuse õiguspärasuse kontrollimisel arvestada ja et Hankija ei saa esitada vaidlustusmenetluses vaidlustatud otsuse põhjendamiseks täiendavaid seisukohti ja põhjendusi . Hankija vastuse põhjendused on asjakohased Esiteks, eksitav on Täiendava seisukoha p 19 väide, et Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu ülesütlemise tingis see, et Vaidlustajal ei õnnestunud teatud halbade asjaolude kokkulangemisel esitada Mustvee vallale õigeaegselt garantiikirja, mis on formaalne kohustus ja mis ei puutu kuidagi kokku lepingu põhisisu ehk jäätmetega veoga. Vaidlustaja eirab järjepidevalt asjaolu sid , et Mustvee valla hinnangul oli väidetav pisirikkumine ja formaalne kohustus aluseks , mis tingis Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu ülesütlemise ja et halduskohus nõustus 29.04.2022 kohtuotsuses Mustvee valla põhjendustega . Ehk – Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu rikkumine oli oluline rikkumine ning seondus otseselt jäätmete veoga. Vastasel juhul ei oleks korraldatud jäätmeveo hankelepingut üles öeldud. Sel põhjusel on asjakohatu ka Täiendava seisukoha p 19 näide puhtformaalse teatamiskohustuse rikkumise st . Teiseks , kuna Vaidlustaja rikkus oluliselt korraldatud jäätmeveo lepingut, mis tingis Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu ülesütlemise, siis on loomulik, et Hankijal te kkis kahtlus, kas Vaidlustaja suudab Hankijaga sõlmit avat hankelepingut kohaselt täita , sh tagada teenuse osutamise toimepidevuse ja suuna ta jäätmed lõppkäitlusesse nõutud viisil ja mahus. Kokkuvõttes: Vaidlustaja sõlmitud hankeleping öeldi üles hankelepingu olulise rikkumise tõttu Vaidlustaja poolt. Tegemist ei olnud nn puhtformaalse või pisirikkumisega . Järelikult, Hankijal oli täielik alus kahelda selles, kas Vaidlustaja suudab Hankijaga sõlmitavat hankelepingut kohaselt täita. Hankija ei pidanud Vaidlustajat enne hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemist ära kuulama Täiendava seisukoha p-des 21-24 korratakse Vaidlustaja varasemaid seisukohti, et Hankija oleks, enne Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemist, Vaidlustaja ära kuulama. Esiteks, Vaidlustaja ei vaielnud vastu ega esitanud seisukohta EKT 19.01.2023 vastuse p-s 7.5 viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsus ele asjas nr 3-20-2236, p 20.2, p 21.1 ja 21.3 . R ingkonnakohus leidis käesoleva vaidlusega sarnases olukorras, st olukorras, kus vaidlustaja väitis, et teda oleks tulnud enne hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemist ära kuulata, et kuna hankija tugines otsuse tegemisel asjaoludele, mis olid vaidlustajale teada, siis hankijal ei olnud kohustust küsida nende asjaolude kohta vaidlustajalt seisukohti. Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsuse asjas nr 3-20-2236 seisukoht on asjakohane ka käesoleval juhul – kuna Hankija tugines Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel 22.09.2022 kohtuotsusele ja sellega tuvastatud asjaoludele, st asjaoludele, mis olid Vaidlustajale teada, siis Hankija ei pidanud enne otsuse tegemist Vaidlustajat ära kuulama. Teiseks , eks lik on Täiendava seisukoha p 24 väide, et Riigikohtu 19.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1329, p 25, ei ole asjakohane, kuna antud kohtulahendi asjaolud seondusid nn klassikalise haldusmenetluse, mitte riigihankemenetlusega. Ärakuulamisõigus on universaalne põhimõte, mis kehtib ühtemoodi nii nn klassikalises haldusmenetluses kui ka riigihankemenetluses . Järelikult, Riigikohtu 19.12.2019 otsuse asjas nr 3-17-1329, p 25 seisukoht ärakuulamisõiguse kohta on universaalne ning kehtib ühtemoodi nn klassikalises haldusmenetluses kui ka riigihankemenetlus. Järelikult on EKT ja Hankija viide Riigikohtu 19.12.2019 otsusele asjas nr 3-17-1329, p 25 asjakohane. Kokkuvõttes: Hankija tugines Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel asjaoludele, mis oli Vaidlustajale teada, siis Hankija ei pidanud Vaidlustajat enne otsuse tegemist ära kuulama. Samuti, Vaidlustaja ei ole Vaidlustuses ega Täiendavas seisukohas esitanud uusi asjaolusid, mis tingiksid Hankija otsuse kehtetuks tunnistamise . Seetõttu, väidetava ärakuulamisõiguse rikkumine ei tingi vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustaja rikkus Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulist tingimust Esiteks , põhjendamatu on Täiendava seisukoha p 26 väide, et RHS § 95 lg 4 p-s 8 kasutatud mõiste „ oluline tingimus“ rikkumine on autonoomne mõiste, mida ei saa sisustada VÕS-i sätete järgi. Direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p g e ga ükski teine direktiivi norm ei sätesta antud mõiste legaaldefinitsiooni direktiivi tarbeks. Järelikult, iga liikmesriigi hankijad ja hankevaidlusi lahendavad organid sisustavad mõistet „oluline tingimus“ siseriikliku õigus e kohaselt , arvestades seejuures direktiivi nõudeid . Kui Vaidlustaja seisukohaga nõustuda ja arvestades, et direktiiv 2014/24 , sh selle põhjendus 101 ei ava mõiste „oluline tingimus“ tähendust, jääb arusaamatuks, kuidas erinevates liikmesriikides tuleks seda mõistet tuleks sisustada . Teiseks, võib nõustuda Täiendava seisukoha p -de 28 ja 29 väi detega, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõtet ja et mõiste „oluline tingimus“ ei peaks sisaldama kolmandajärgulisi ja formaalseid kõrvalkohustusi. Kolmandaks ja kõige olulisemana , Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et halduskohus ei anna ise haldusorgani asemel haldusakte ega põhjenda haldusorgani haldusakte viimase eest , vaid üksnes kontrolli b haldusorgani antud haldusakti õiguspärasust . Se e tähendab, et kui Mustvee vald lõpetas Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu põhjusel, et Vaidlustaja rikkus hankelepingu olulist tingimust, siis halduskohus sai 29.04.2022 kohtuotsuses üksnes kontrollida Mustvee valla vastava otsuse, st Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korralduse nr 10 põhjendatust. Seejuures , halduskohus ei saanud asendada Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korralduse nr 10 põhjendusi enda põhjendustega , seda enam, et hankelepingu ülesütlemine oli Mustvee valla kaalutlusotsus (vt HKMS § 158 lg 3). Seega, kui Mustvee vald oli seisukohal, et Vaidlustaja rikkus oluliselt Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulist tingimust (vt 29.04.2022 kohtuotsuse p 24), siis o li see seisukoht siduv ka vaidlust lahendanud halduskohtule ning halduskohus sai üksnes hinnata, kas see seisukoht on põhjendatud . Sel põhjusel on asjakohatu Vaidlustaja väide, et tema ei rikkunud Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulist tingimust. Kokkuvõttes: Vaidlustaja rikkus Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulist tingimust RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes. Vastav asjaolu on tuvastatud 29.04.2022 kohtuotsusega. IV LÕPPSÕNA EKT jääb 19 .0 1 .202 3 vastuse väidete ja põhjenduste ning käesoleva täiendava seisukoha väidete ja põhjenduste juurde ning palub jätta Vaidlustus rahuldamata. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Pikamäe vandeadvokaat Eesti Keskkonnateenused AS-i lepinguline esindaja